dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 21. juuni 2018
Viit
1.2-2/70-3
Registreeritud
21. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ravimitootjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf248 KB
  • 📎RTL seisukoht tervishoiuteenuste ma?a?rus 20.06.18.bdoc50 KB

Sisu (failidest)

Tere Meie arvamus ”Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord eelnõu” kohta. Märgime, et nii olulise määruse eelnõu väljatöötamise juurde ei ole kaasatud Ravimitootjate l iitu kuigi see määrus puudutab otseselt tootjaid ja müügiloahoidjaid. Lisaks paneb imestama arvamuse esitamiseks antud aeg - 5 tööpäeva. Näilise kaasamise aeg peaks olema Eestis juba läbitud etapp. Lugupidamisega Riho Tapfer juhataja Tervise - ja tööminister Riina Sikkut Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 20 .0 6 .2018 /1 Vabariigi Valitsuse määrus „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kriteeriumide täpsem sisu ning kriteeriumidele vastavuse hindajad, tervishoiuteenuste loetelu hindamise tingimused ja kord, tervishoiuteenuste loetelu komisjoni moodustamine ja töökord ning arvamuse andmise kord“ Esitame Ravimitootjate Lii du parandusettepanek ud Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule . Müügiloahoidja võimalus esitada taotlusi Ravimitootjate Liit teeb ettepaneku lisada määrusesse ka müügiloahoidja võimalus esitada taotlusi. Selleks teeme ettepaneku täiendada Ravikindlustuse seaduse §35 lõige 5 ja lisada loetelusse ka ravimitootja ja müügiloahoidja. Määruse eelnõus on tõdetud, et müügiloa hoidjal peaks olema roll loetelu muutmise/kehtestamise menetluses, kuivõrd peamine roll ravimi maksumuse ja võimalike hinnaläbirääkimiste osas on ka just müügiloa hoidjal. Samas ei ole eelnõuga müügiloa hoidjale antav roll üksnes farmakoökonoomilise analüüsi esitamise kohustuse näol piisav. Müügiloa hoidjal peaks olema õigus loetelu muutmise algatamiseks sarnaselt tervishoiuteenuse osutajate ühendustele, erialaühendustele ja haigekassale, kuivõrd just müügiloa hoidja valduses on loetelusse lülitatavat ravimit puudutavad detailsed andmed. Vastavalt EL direktiivile 89/105/EMÜ peaks olema müügiloa hoidjal võimalus esitada taotlusi ravimi siseriiklikku tervisekindlustussüsteemi lülitamiseks ning tervishoiuteenuste loetelu on üks tervisekindlustussüsteemi osa. Müügiloa hoidjale peaks olema antud õigus arvamuse ja vastuväidete avaldamiseks analoogselt ravimite loetellu lisamise protsessiga. Tervise- ja tööministri 19.12.2017.a määruse nr 59 " Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad ning ravimikomisjoni moodustamine ja töökord " § 17 lõikes 2-3 ja § 19 lõikes 2 sätestatud põhimõtteid võiks sarnasel viisil rakendada ka teenuste loetelu menetluses seoses eksperdihinnangutega ja tervishoiuteenuste loetelu komisjoni menetlusega. Täiendada § 4 punkti 2 loetelu sõnadega „müügiloajärgsele kasutuskogemusele“ alljärgnevalt: Tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: 2) tõenduspõhised andmed ravi tulemuslikkuse ja ohutuse kohta tervishoiuteenuse meditsiiniliste näidustuste kaupa, tuginedes kliinilistele uuringutele, Euroopa riikides aktsepteeritud ravijuhistele, maailmapraktikale, Eesti kogemusele ja müügiloajärgsele kasutuskogemusele; Järjest enam on ravimite hindamisel oluliseks täienduseks kliiniliste uuringute käigus saadud andmetele info müügiloajärgse kasutuskogemuse kohta (RWD- Real World Data , RWE – Real World Evidence ). Lisaks juhime tähelepanu sellele, et § 4 punkti 3 kohaselt lähtutakse tervishoiuteenuse tõendatud meditsiinilise efektiivsuse kohta hinnangu andmisel ravi tulemuslikkuse ja ohutuse tõenduspõhiste andmete võrdlusest alternatiivsete tõenduspõhiste raviviisidega , kuid väga paljudel ravipraktikas kasutatavatel teenustel ei ole kaasaegsetel meetoditel tõendatud alternatiivi ja paljudes ravimiuuringutes alternatiivne ravi üldse puudubki. Täiendada § 7. Vastavus haigekassa eelarve rahalistele võimalustele punkte 1 ja 5 ning lisada punkt 7 alljärgnevalt: Tervishoiuteenuse haigekassa eelarve rahalistele võimalustele vastavuse kohta hinnangu andmisel lähtutakse järgmistest asjaoludest: tervishoiuteenuse ja selle osutamata jätmisega seotud otsesed ja kaudsed kulud; 5) tervishoiuteenuse lühi- ja pikaajaline mõju haigekassa kulude eelarvele; teenuse kasutusele mitte võtmise mõju haigekassa poolt makstavatele töövõimetuse hüvitise kuludele; 7) kaudsete kulude hinnang . Oluline on hinnata ka tervishoiuteenuse osutamata jätmisega seonduvaid otseseid ning kaudseid mõjusid võrreldes olemasoleva alternatiiviga või selle puudumisega. Siia kuuluvad otseste kuludena haigekass töövõimetusega seotud hüvitised ja kaudsemalt kulud üksikisikule ja tema lähedastele seoses hooldamise ja muude sotsiaalsete kulude kandmisega. § 9 lg 4 Taotluse esitamine ja vorminõuded sõnade „koos“ ja „Balti riikide juhis“ väljajätmine ( 4) Ravimi müügiloa hoidja esitab koos ravimiteenusega seotud taotlusega ravimi kasutamise farmakoökonoomilise analüüsi , mis on koostatud vastavalt haigekassa veebilehel avaldatud Balti riikide juhisele ravimi farmakoökonoomiliseks hindamiseks, välja arvatud juhul, kui on mõjuv põhjus selle esitamata jätmiseks. Teeme ettepaneku jätta lausest “ r avimi müügiloa hoidja esitab koos ravimiteenusega seotud taotlusega ravimi kasutamise farmakoökonoomilise analüüsi “ välja sõna „koos“, kuna juhtudel, mil taotluse esit ajaks on kolmas osa pool, ei pruugi ravimitootja olla teadlik taotluse esitamisest , mis tõttu ei saa eeldada, et ravimitootja saab taotluse esitamisega samal ajal esitada kulutõhususe analüüsi . Meie hinnangul võiks ravimi kasutamise farmakoökonoomilise analüüsi esitada peale ravimiteenusega seotud taotluse esitamist. Lisaks on R avimitootjate Liidu hinnangul Balti riikide juhis vananenud ja ei peaks olema eraldi esile t oodud Vabariigi V alituse määruses. Praktikas juhist tegelikult ei kasutata , välja arvatud diskontomäär, mis omakorda ei vasta Euroopas levinud tavadele. Täiendada § 10 lg 2 Taotluse menetlemine sõnadega „ravimi müügiloahoidjaga“ viia punkt 5 kooskõlla seletuskirjaga , lisada punkt 14 ärisaladuse kaitse kohta (2) Haigekassa astub taotluse menetlemiseks läbirääkimistesse selle esitajaga. Kui taotluse on esitanud haigekassa ise, astub haigekassa läbirääkimistesse asjast huvitatud tervishoiuteenuse osutajate ühenduste, või erialaühendustega või ravimi müügiloahoidjaga. Läbirääkimisi võib pidada aasta läbi. Meie hinnangul oleks mõistlik esitada täiendavat infot, mis on läbirääkimisteks vajalik otse müügiloahoidja poolt , mitte läbi kolmandate isikute. See vähendaks ka erialaseltside töökoormust. (5) Hindajal on taotluse menetlemise käigus õigus nõuda taotluse esitajalt täiendavaid andmeid, kui taotluses ei ole esitatud piisavalt informatsiooni ettenähtud kriteeriumide hindamiseks. Juhime tähelepanu sellele, et § 10 lg 5 ja määruse seletuskirja selgitus ei ole omavahel k ooskõlas . Määruse kohaselt on „ õigus nõuda täiendavaid andmeid “ , seletuskirja kohaselt „ õigus esitada täiendavaid andme i d “ . Mõlemas peaks olema „õigus nõuda“. (14) Kõigis menetlusetappides tagatakse ärisaladuse kaitse. Ravimitootjate Liidu hinnangul on ääretult oluline tagada kõigis menetlusetappides ärisaladuse kaitse. Täiendada § 13. Komisjoni õigused ja kohustused lõikega 5 ärisaladuse kaitse osas (5) Komisjoni liikmetele ja ekspertidel on kohustus tagad a ärisaladuse kaitse. Täiendada § 15 lg 3 , 11 Komisjoni koosolek ja arvamuse andmise kord ja lisada lg 13 alljärgnevalt (3) Komisjoni liige teavitab koosoleku kutse saatjat koosolekul osalemisest või mitteosalemisest kolme päeva jooksul kutse saamisest arvates. Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, selgitab ta välja, kas asendusliige saab koosolekul osaleda, ja teavitab sellest koosoleku kutse saatjat kolme päeva jooksul kutse saamisest arvates. Komisjoni toimumisest teavitatakse ette ka taotluse esitajat ja/või müügiloahoidjat. (11) Komisjoni koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse haigekassa veebilehel hiljemalt 30 päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Komisjoni arvamus peab olema motiveeritud, kirjalik ja põhjendatud. Põhjenduses tuleb ära märkida nii eriala ühenduste kui ka ravimi müügiloa hoidja vastuväidete arvestamata jätmise kaalutlused. (13) Komisjoni koosolekute läbiviimisel tagatakse ärisaladuse kaitse. Täiendada § 17. Taotluse menetlemine erandkorras lõikega 4 4) taotluses esitatud tervishoiuteenus on väga harva esineva haiguse raviks ja sellest tulenevalt ei ole Eesti tingimustes võimalik saavutada teenuse tavapärast kuluefektiivsust ning patsiendile, kes põeb erakorralist haigust, hüvitatakse teenus erakorraliselt kasutades selleks tervishoiuteenuste loetelus ette nähtud teenust „Väga harva esineva haigusega seotud kulude kompenseerimine“ komisjoni poolt soovitatud hinnakoefitsiendiga. Oleme seisukohal, et selline lahendus oleks kooskõlas Eesti Haigekassa hüvitamise loogik a ga , st hüvita ta vad on ainult nee d teenuse d, mis on Eesti Haigekassa raviteenuste loetelus. (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tapfer Juhataja Koostaja: Piret Metsala, [email protected] või 56 201111
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel