Sotsiaalministeerium · 20. juuni 2018
Sisu (failidest)
ASUTAJA OTSUS
20.06.2018 nr 1.1-8/1884-3
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond
asutaja otsus muudetud põhikirja kinnitamiseks
Eesti Vabariik, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, keda esindab riigivaraseaduse § 6
lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 16 alusel sotsiaalkaitseminister Kaia Iva
otsustas sihtasutuste seaduse § 41 lõike 3 alusel ning juhindudes riigivaraseadusest ja
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond põhikirja punktist 6.2
kinnitada Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond muudetud põhikirja (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri … .06.2018. a
asutaja otsusega nr …
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND
PÕHIKIRI
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi sihtasutus) on asutatud põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks.
1.2. Sihtasutuse nimi on eesti keeles Eesti Puuetega Inimeste Fond, inglise keeles Estonian
Foundation of Disabled People.
1.3. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevustes Eesti Vabariigi
seadustest, oma põhikirjast ja muudest õigusaktidest ning lepingutest. Sihtasutusel on
oma nimega pitsat ja pangaarved.
1.4. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
1.5. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
1.6. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Sihtasutuse asukohaks on Toompuiestee 10, Tallinn 10137, Eesti Vabariik.
2. peatükk
SIHTASUTUSE EESMÄRK JA ÕIGUSED
2.1. Sihtasutuse eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja
soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse
suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks;
2.2.2. korraldab sihtasutusele rahaliste vahendite saamiseks tuluüritusi;
2.2.3. osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele;
2.2.4. teeb koostööd sotsiaalhoolekande alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis,
vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
2.2.5. aitab kaasa Eesti Puuetega Inimeste Koja ja tema liikmesorganisatsioonide
tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi arengule;
2.2.6. peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust;
2.2.7. täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse
eesmärgi saavutamiseks.
2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks on sihtasutusel õigus:
2.3.1. vallata, kasutada ja käsutada oma vara;
2.3.2. sõlmida lepinguid;
2.3.3. teha muid toiminguid, mis ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja muude
õigusaktidega.
1
3. peatükk
SIHTASUTUSE JUHTIMINE
3.1. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
3.2. Sihtasutuse juhtorgani (juhatus ja nõukogu) liikmeks ei või olla isik:
3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3.2.3. kellel on ärikeeld;
3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
3.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
3.3. Käesoleva põhikirja punktis 3.2. nimetatud piirangutele lisaks ei või juhatuse liikmeks
olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas
olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik on:
3.3.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega
ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.3.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või
usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3.3.3. isik, kes omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui
sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse
kaasasutaja;
3.3.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,
kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva
äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja;
3.3.5. isik, kes omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas
olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise
isiku juhtorganisse, kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija.
3.4. Punkti 3.3. tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps
ning isik, keda seob nõukogu või juhatuse liikmega ühine majapidamine.
3.5. Käesoleva põhikirja punktides 3.2.1-3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat
pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu
lõppemist või kahju hüvitamist.
3.6. Punkti 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on
karistusregistrist kustutatud.
4. peatükk
SIHTASUTUSE JUHATUS
4.1. Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja
esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest.
4.2. Sihtasutuse juhataja:
4.2.1. järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi ja nõukogu poolt
kinnitatud ametijuhendit;
4.2.2. käsutab sihtasutuse rahalisi vahendeid ja vara põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks;
4.2.3. sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja annab volikirju;
2
4.2.4. sõlmib sihtasutuse nimel töölepinguid ja lõpetab neid;
4.2.5. võib teha igapäevase tegevuse raamidest väljuvaid tehinguid üksnes nõukogu
nõusolekul;
4.2.6. esindab sihtasutust vastavalt põhikirjale ja sihtasutuse nõukogu poolt antud
volitustele;
4.2.7. esitab nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ning majanduslikust
seisust nõukogu poolt määratud tähtaegadel. Juhataja peab andma nõukogu
liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel asjakohase
aruande;
4.2.8. valmistab ette materjalid nõukogu koosolekuteks ja tagab nõukogu koosoleku
protokollide kättetoimetamise nõukogu liikmetele;
4.2.9. jälgib ja kontrollib nõukogu poolt kinnitatud sihtasutuse tegevusega seonduvate
programmide ja projektide kulgu;
4.2.10. koostab iga aasta lõpus sihtasutuse järgmise aasta tegevuskava ja aastaeelarve ning
esitab need nõukogule kinnitamiseks. Tagab sihtasutuse eelarve täitmise;
4.2.11. korraldab sihtasutuse raamatupidamist, aastaaruannete koostamist ja kehtestab
sihtasutuse raamatupidamise sise-eeskirja;
4.2.12. koostab ja esitab sihtasutuse tegevust kajastavad aruanded seaduste ja teiste
õigusaktidega ettenähtud korras asjakohastele isikutele, vastutab sihtasutuse
aruannete õigsuse eest;
4.2.13. moodustab vajaduse korral komisjone, määrab nende suuruse, koosseisu ja
ülesanded;
4.2.14. täidab kõiki muid sihtasutusega seotud ülesandeid ja kohustusi, mis ei kuulu
seaduste ja käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu pädevusse;
4.2.15. korraldab koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste
isikutega.
4.3. Sihtasutuse nõukogu nimetab juhataja ametisse ja kutsub ta tagasi. Nõukogu otsuse
alusel sõlmib temaga lepingu nõukogu esimees.
4.4. Juhataja volituste tähtaeg on 5 (viis) aastat. Juhataja volitused lõpevad volituste
tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt, kui nõukogu kutsub ta tagasi või kui ta astub
tagasi omal soovil või kui tema töötamine on objektiivsetel põhjustel (surm või
teadmata kadunuks jäämine) muutunud võimatuks. Juhatajal peavad olema
sihtasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon. Uus juhataja
valitakse reeglina eelmise juhataja 5-aastase (viie) volitusteperioodi 3 (kolme) viimase
kuu jooksul. Pärast juhataja volituste tähtaja möödumist on lubatud tema korduv
valimine juhatajaks.
4.5. Juhatajale makstakse temale pandud ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule
olukorrale vastavat tasu. Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid
sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta
üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
4.6. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab
sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava
tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud
neljakordset keskmist kuutasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes
tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist.
Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme
kuu tasu ulatuses.
3
4.7. Juhataja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandatele isikutele, kui seda ei ole
ette nähtud nõukogu otsusega.
4.8. Tekitades sihtasutusele kahju oma kohustuste rikkumisega, vastutab juhataja
tekitatud kahju hüvitamise eest.
5. peatükk
SIHTASUTUSE NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb
järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Sihtasutuse nõukogu:
5.2.1. kinnitab sihtasutuse strateegia, majandusaasta alguseks aastased tegevuseesmärgid
ja juhataja ettepanekul sihtasutuse aastaeelarve ja aasta tegevusplaani;
5.2.2. määrab juhatajaga sõlmitava lepingu tingimused;
5.2.3. kontrollib sihtasutuse tegevuse sihipärasust, selle vastavust õigusaktidele,
raamatupidamise õigsust ja eelarvevahendite sihipärast kasutamist;
5.2.4. määrab juhataja ja kutsub juhataja tagasi, kui viimase tegevus või tegevusetus
põhjustab kahju sihtasutusele või kui juhataja ei ole võimeline juhtima sihtasutust või
muudel mõjuvatel põhjustel;
5.2.5. nimetab audiitori ning määrab audiitoriga sõlmitava lepingu tingimused;
5.2.6. kinnitab nõukogu töökorda reguleeriva reglemendi;
5.2.7. kinnitab juhataja koostatud sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande;
5.2.8. võib teha asutajale ettepaneku põhikirja muutmiseks ja sihtasutuse lõpetamiseks;
5.2.9. taotleb riigilt tagastamatuid rahalisi vahendeid sihtasutuse tegevuse korraldamiseks,
soetusteks, investeeringuteks ja muude põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
5.3. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide sihtasutuse dokumentidega, samuti kontrollida või
teha asjakohastele kolmandatele isikutele ülesandeks kontrollida sihtasutuse
raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, sihtasutuse tegevuse vastavust
seadustele, sihtasutuse põhikirjale ja nõukogu otsustele. Nõukogul on õigus saada
juhatajalt infot sihtasutuse juhtimise, majandustegevuse ja üldseisundi kohta.
5.4. Nõukogul on 1-6 (üks kuni kuus) liiget. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi
asutajaõiguste teostaja oma otsusega põhikirjas sätestatud nõukogu liikme kohtade
jaotuse kohaselt asutajate vahel. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi
kutsuda sõltumata põhjusest. Vähemalt ühe neist valib ta rahandusministri
ettepanekul.
5.5. Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja
(edaspidi EPI Koja) (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu
(1 liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPI Koja liikmete kohta teeb
asutajaõiguste teostajale ettepaneku EPI Koda.
5.6. Nõukogu liikmetele tasu määramisel määratakse liikmetele võrdne tasu. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata
täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi
komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Makstava tasu suuruse otsustab
asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema
osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikme
tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Kui nõukogu liige ei täida oma
kohustusi võib asutajaõiguste teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu
4
esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul
kohustust ei täidetud.
5.7. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat. Volitused hakkavad kehtima
alates nõukogu liikmeks määramise otsuse jõustumisest. Nõukogu liikme volitused
lõpevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumisel või ennetähtaegselt tema
tagasikutsumisel, tagasiastumisel või juhul, kui nõukogu liikme osavõtt nõukogu tööst
on objektiivsetel põhjustel muutunud võimatuks.
5.8. Nõukogu liikmel on õigus igal ajal omal soovil tagasi astuda, kui ta teatab sellest teda
määranud isikule kirjalikult vähemalt 2 (kaks) kuud ette.
5.9. Kui nõukogu liikme volitused lõppevad nõukogu liikme volituste tähtaja möödumise,
tagasiastumise või tagasikutsumise tõttu, on asutajaõiguste teostaja kohustatud
määrama nõukogu uue liikme ametisse hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel päevast,
mil lõpeb nõukogu eelmise liikme volituste tähtaeg.
5.10. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust,
juhatab nõukogu koosolekuid, esindab nõukogu ja otsustab muid küsimusi, mis
kuuluvad seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt nõukogu esimehe pädevusse.
Nõukogu esimehe valimisel peavad osalema kõik nõukogu liikmed. Nõukogu
esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, omal soovil nõukogu
esimehe volitustest loobumiseni või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimehe
äraolekul asendab teda nõukogu esimehe poolt asendajaks määratud isik. Kui
nõukogu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda vanim nõukogu liige.
5.11. Juhataja esitab nõukogu liikmete nimekirja registrile. Kui nõukogu liikmete koosseis
muutub, esitab juhataja registrile nõukogu liikmete uue nimekirja kinnitamisest viie
päeva jooksul. Registrile esitatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri nende nimede,
isikukoodide, elukohtadega ja liikme volituste algkuupäevadega ning uue nõukogu
liikme nõusolek liikmeksoleku kohta.
5.12. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu liikmeks ei või olla
juhataja ega audiitor, nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik, pankrotivõlgnik
ega sihtasutuse töötaja.
5.13. Nõukogu teeb oma otsused koosolekul. Nõukogu koosolekud on korralised ja
erakorralised. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte
harvem kui 4 (neli) korda aastas. Koosoleku kokkukutsumise otsustab nõukogu
esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku kokkukutsuja otsustab, keda
lisaks nõukogu liikmetele nõukogu koosolekule kutsuda. Erakorraline koosolek
kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt kaks nõukogu liiget, juhataja või audiitor.
Koosoleku toimumisest teavitab juhataja nõukogu liikmeid elektronposti kaudu.
Korralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama
vähemalt 7 (seitse) päeva. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest peab nõukogu
liikmetele ette teatama vähemalt 3 (kolm) päeva.
5.14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole
koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise
korral otsustab esimehe hääl. Isikuvalimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai
teistest enam hääli.
5.15. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest
keelduda ega jääda erapooletuks.
5
5.16. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse
vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja
sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, kui nõukogu liikme
sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.
5.17. Erandkorras võib nõukogu teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
5.18. Nõukogu koosolek protokollitakse. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lg 3
alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokollimisel ja protokolli kantavate
andmete kohta, kui selline kord on loodud. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust
osa võtnud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme
eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokollid, nõukogu otsused ja muud
nõukogu tööd kajastavad dokumendid säilitab juhataja, kes korraldab nende
säilitamise ja avalikustamise sihtasutuse koduleheküljel.
5.19. Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest, kui otsuses ei ole märgitud
teistsugust jõustumise aega.
5.20. Nõukogu liikmed, kes on sihtasutusele oma kohustuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju, vastutavad kahju hüvitamise
eest nagu juhataja. Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on
ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele
ning eriarvamus on kantud protokolli.
6. peatükk
SIHTASUTUSE VARA JA AUDIITOR
6.1. Sihtasutuse vara moodustub:
6.1.1. sihtotstarbelistest toetustest riigi- ja omavalitsuste eelarvetest, kui seadusega ei ole
ette nähtud teisiti;
6.1.2. rahalistest või varalistest annetustest ja muudest kolmandate isikute poolt eraldatud
vahenditest;
6.1.3. tuluüritustest ning seadusega lubatud majandustegevustest laekunud rahalistest
vahenditest;
6.1.4. sihtasutuse omatulust;
6.1.5. muudest laekumistest.
6.2. Sihtasutus võib oma vara kasutada ja käsutada põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes
kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus osaleb, omandab ja
võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega
või jaguneb üksnes asutaja eelneva otsuse alusel. Sihtasutuse vara kajastub
sihtasutuse bilansis.
6.3. Sihtasutus on vara omanik. Sihtasutuse vara valdab, kasutab ja käsutab juhataja
õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga ette nähtud korras, lähtudes nõukogu
otsustest ja käesolevast põhikirjast. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid
Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi
kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel
Rahandusministeeriumiga
6.4. Juhataja hindab sihtasutusele üleantavate mitterahaliste vahendite väärtuse ja teeb
vajalikud toimingud vara üleminekuks sihtasutuse omandisse. Sihtasutusele
üleantavad rahalised vahendid tuleb kanda sihtasutuse arvelduskontole. Sihtasutus ei
6
võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või sihtasutuse eesmärkidega vastuolus
olevat vara.
6.5. Sihtasutusele sihtotstarbelise vara üleandjaga sõlmitakse leping, milles fikseeritakse
vara üleandja seaduslikud nõudmised vara käsutamise otstarbe ja viisi kohta.
Juhataja informeerib vara üleandjat viimase soovil igakülgselt sellest, kuidas on vara
kasutatud. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise
lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse
riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.
6.6. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhataja raamatupidamise seaduse ja muude
õigusaktide kohaselt.
6.7. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhataja raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande.
6.8. Juhataja esitab aruanded kinnitamiseks nõukogule hiljemalt kolme kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest arvates. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks
esitamist edastab juhataja aruanded audiitorile kontrollimiseks.
6.9. Majandusaasta aruande kinnitab nõukogu ja sellele kirjutavad alla nõukogu liikmed ja
juhataja.
6.10. Juhataja esitab kinnitatud ja allkirjastatud majandusaasta aruande nelja kuu jooksul
majandusaasta lõpust arvates registrile ja koopia Rahandusministeeriumile ning
Riigikontrollile. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on
sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud,
ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude
summa.
6.11. Sihtasutuse audiitori määrab ja kutsub tagasi sihtasutuse nõukogu. Audiitori
määramiseks on vajalik audiitori nõusolek. Audiitoriga sõlmitavas lepingus
sätestatakse audiitori tagasikutsumise alused, samuti audiitori tasustamine ja tema
volituste täpne kestus. Audiitori võib määrata ühekordseks audiitorkontrolliks või
tähtajaga kuni 3 aastat.
6.12. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori
teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse
bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui
kaks miljonit eurot. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest
või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul
osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt
kooskõlastada sotsiaalministriga. Sotsiaalministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist
ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
6.13. Sihtasutuses peab olema loodud toimiv sisekontrollisüsteem.
6.14. Juhataja esitab registrile audiitori nime, isikukoodid ning audiitortegevuse õigusliku
aluse. Audiitori vahetumisel esitab juhataja registrile uue audiitori nime koos audiitori
kirjaliku nõusolekuga viie päeva jooksul.
6.15. Sihtasutuse kuludeks on:
6.15.1. kulud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
6.15.2. kulud eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arendamiseks ning elluviimiseks;
6.15.3. haldus- ja majanduskulud;
7
6.15.4. muud kulud.
6.16. Riigi osalusel asutatud sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt
seotud sihtasutuse eesmärgi saavutamisega.
7. peatükk
SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE
7.1. Põhikirja võib muuta ainult muutunud asjaolude arvesse võtmiseks ja silmas pidades
sihtasutuse eesmärki.
7.2. Põhikirja muutmise õigus on asutajal ja seaduses sätestatud tingimustel ka
sihtasutuse nõukogul ja kohtul. Ettepaneku põhikirja muutmiseks võib asutajale teha
nõukogu.
7.3. Põhikirja muutmine jõustub pärast muudatuse kandmist registrisse. Põhikirja
muutmise registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja
põhikirja uus tekst.
8. peatükk
SIHTASUTUSE ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE
8.1. Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega, kui mõlema sihtasutuse eesmärgid on
ühetaolised ja kui ühinemine on lubatud ka teise sihtasutuse põhikirjaga.
8.2. Sihtasutuse jagunemine on lubatud ainult juhul, kui see on vajalik sihtasutuse
eesmärgi paremaks saavutamiseks. Sihtasutuse jagunemise otsustab asutajaõiguste
teostaja.
8.3. Sihtasutus lõpetatakse seadusega sätestatud korras. Sihtasutuse võib lõpetada, kui
asjaolud muutuvad nii olulisel määral, et ei ole võimalik ega vajalik sihtasutuse
eesmärki saavutada. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi
nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi
nõusolekuta.
8.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist alles jäänud
vara antakse asutajaõiguste teostaja otsusega üle EPI Kojale juhul, kui EPI Koda on
kantud tulumaksuseaduse § 11 alusel moodustatud tulumaksusoodustusega
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Kui EPI Koda ei ole kantud sellesse
nimekirja, antakse nimetatud vara üle nimekirja kantud EPI Kojaga sarnaste
eesmärkidega ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
8