Tubakaseaduse vastavusest tubakatoodete direktiivile
seoses uudsete suitsuvabade tubakatoodetega
Tubakaseaduse vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/40/EL selles osas,
mis puudutab nn uudseid suitsuvabasid tubakatooteid ja nende keelamist või turule lubamist
Eestis, oli täpselt samast aspektist, mida tuuakse esile advokaadibüroo LEXTAL analüüsis,
arutluse all eelmise aasta kevadel. Teema üle vaieldi ühe tubakaseaduse muutmise seaduse
eelnõu kontekstis ja ka tookord väljendasid LEXTALi esindajad seisukoha, mille kohaselt on
direktiiv valesti üle võetud (või osaliselt üle võtmata). Sotsiaalministeeriumi esindajad olid
veendunud, et direktiivi on järgitud.
Vaidlust ei olnud küsimuses, kas uudseid suitsuvabasid tubakatooteid põhimõtteliselt võib
Eestis turule lubada. Direktiivi 2014/40/EL sätted ei võimalda selles küsimuses erilist mitmeti
mõistmist – see on lubatud.
Vaidlust ei olnud ka küsimuses, kas põhimõtteliselt võib teatavaid tubakatoodete direktiiviga
hõlmatud tooteid, sh uudseid suitsuvabu tubakatooteid konkreetse liikmesriigi territooriumil
keelustada – direktiivi artikli 24 lõike 3 alusel on see võimalik.
Vaidluse koht oli (ja ilmselt on) see, kas direktiivi artikli 24 lõike 3 alusel on Komisjoni
korrektselt teavitatud või mitte ja kas Komisjon on vastava loa andnud.
Tubakatoodete direktiiv jõustus 29.05.2014. Eesti Vabariik esitas 2.06.2014 Komisjonile
teavituse seoses tubakaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga
(Riigikogu menetluses nr-ga 753 SE, algatati oktoobris 2014). Teavituses oli märgitud, et see
on esitatud direktiivi 98/34/EÜ alusel, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja
eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord. Eesti õiguses vastab
teavitamiskohustusele toote nõuetele vastamise seaduse § 43. Teavituses ei olnud viidatud, et
see eelnõu nõuaks teavitamist veel mõne teise direktiivi alusel. Minu teada ei ole Komisjonile
saadetud teavitusi, mille aluseks oleks tubakatoodete direktiivi artikkel 24.
Nimetatud eelnõus muudeti muu hulgas tubakaseaduse §-i 24, millega anti sellele praegu kehtiv
kuju. Paragrahvi 24 muudatusega ei kehtestatud konkreetselt uute suitsuvabade tubakatoodete
käitlemise keeldu, vaid laiendati suitsuvaba tubakatoote käitlemise keeldu Eestis ka
närimistubakale. Sätet lugev isik pidi siiski mõistma, et Eestis ei ole lubatud käidelda mingeid
suitsuvabu tubakatooteid, välja arvatud § 24 lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandid füüsilise isiku
poolt. Teavituse lühikokkuvõttes sisaldus järgmine lause:
„Seaduse eelnõuga kehtestatakse keeld suitsuvabade tubakatoodete käitlemiseks ja
käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodete kogused, mida füüsiline isik võib
mitteärilisel eesmärgil ehk isiklikuks tarbeks koos temaga liikuvas pagasis Eestisse toimetada,
samuti käitlemiseks keelatud suitsuvabade tubakatoodete suur kogus ning keeld suitsuvaba
tubakatoote toimetamiseks Eestisse posti teel või muul viisil.“
Kuna see lause moodustab ligi pool lühikokkuvõttest, siis ei saaks väita, et Komisjoni
tähelepanu ei oleks olulisele punktile juhitud. (Olgugi, et see lause ei ole päris täpne, sest
valdavalt oli see keeld juba varem kehtestatud, aga tubakatoodete direktiivi silmas pidades on
just see oluline.)
Selle teavituse põhjal võib väita, et Euroopa Komisjon teab või vähemalt peaks teadma, et
Eestis on suitsuvabade tubakatoodete (sh nn uudsete toodete) käitlemine keelatud.
Teisalt tõusetuvad taolise teavituse puhul mitmed ilmselged küsimused:
a) kui teavituses ei ole viidatud spetsiifilisele direktiivile, kas Komisjon loeb viidatud direktiivi
alusel antud loa kehtivaks ka mõne teise direktiivi kontekstis?
b) kas Komisjoni ametnikud, kes menetlevad direktiivi 98/34/EÜ alusel saabunud teavitusi, on
samad, kes menetlevad tubakatoodete direktiivi, ja kas neil on kohustus seostada neile saadetud
tehnilisi norme sisaldavaid sätteid nt tubakatoodete direktiiviga? Kui mitte, kas nendel
ametnikel on kohustus teavitada mõne olulise tähelepaneku korral kolleege, kes tegelevad teise
direktiiviga, ja kas seda tehti? Ja kas Komisjonis üldse taibati neid nüansse märgata? Tuletame
meelde, et tubakatoodete direktiiv oli jõustunud mõned päevad enne Eesti teavitust teise
direktiivi alusel.
c) kui põhjalikud peavad olema direktiivi artiklis 24 nõutavad selgitused, sh selgitus riigi eripära
kohta mõne toote keelustamise küsimuses, et Komisjon neid põhjendatuks peaks? Teavituses
ei ole taolisi põhjendusi esitatud, ehkki on üldiseid tervisekaitsele viitavaid väiteid („Tubaka
tarbimise levimuse vähendamine vähendab varajast suremust ja haigestumist tubaka
tarbimisega seotud ennetatavatesse kroonilistesse haigustesse ning otseseid ja kaudseid
tervishoiukulutusi, samuti parandab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku
jõukust.“) Otseselt uute suitsuvabade tubakatoodete keelustamise põhjendusi esitatud ei ole,
ehkki ei saa välistada, et neid on esitatud Komisjonile väljaspool teavitust täiendavalt.
Riigikogu menetlusse esitatud eelnõu 753 SE seletuskirjas on selgitused pikemad:
„Vastavalt tubakaseaduse §-le 24 on Eestis närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote
käitlemine keelatud. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses on närimistubakas
määratletud kui närimiseks ettenähtud ning selleks sobivalt pressitud tarbimisvalmis tubakas.
Kuna õigusaktides puudub närimistubaka täpne definitsioon, on väga raske määratleda, kas
toote näol on tegemist närimiseks mõeldud tootega või tubakatootega, mis vastab suukaudseks
kasutamiseks mõeldud tubakatoote määratlusele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2001/37/EÜ tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus-
ja haldusnormide ühtlustamise kohta annab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka
definitsiooni – kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted,
välja arvatud suitsetamiseks või närimiseks mõeldud tooted, pulbrina, tükeldatuna või
kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse
kotikestesse. Sama direktiivi artikkel 8 sätestab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka
turuleviimise keelu, ilma et see piiraks Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artikli 151
kohaldamist.
Aastatel 2004–2013 on närimistubakat teisest liikmesriigist Eestisse ärilisel eesmärgil
toimetatud ühel korral (aastal 2013) ja kogus oli 205 kg. Taanist toodud toodet nimetati küll
närimistubakaks, kuid oma olemuselt vastas see pigem direktiivi 2001/37/EÜ määratlusele
suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka kohta. Tootja ise nimetab sama toodet vastavalt
sihtriigile nii huuletubakaks kui närimistubakaks. Eesti labori hinnangul võib tooteid liigitada
nii niisutatud pulbertubaka ehk huuletubaka ehk snus’i alla kui ka närimistubaka alla. Ka tootja
e-kirjavahetusest selgus, et nende väljastatud tooteid kasutatakse nii huule all hoidmiseks kui
närimiseks.
On levinud väärarusaam, et suitsuvabad tubakatooted on tervisele vähem kahjulikud kui
sigaretid. Nende inimeste tervis, kes tubakatooteid ise ei tarvita, ei ole suitsuvabade
tubakatoodete tarvitajate läheduses olles ohustatud, kuid tarvitaja jaoks ei ole suitsuvabad
tubakatooted kahjutud. Nagu kõik teised tubakatooted sisaldavad ka suitsuvabad tubakatooted
väga kergesti sõltuvust tekitavat nikotiini. Suitsuvabad tubakatooted on klassifitseeritud
kantserogeenseteks ning teadaolevalt sisaldavad need 28 erinevat kantserogeenset ainet.
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab riikidel keelustada suitsuvabade tubakatoodete
turustamine. Suitsuvaba tubakatoode pole ka abistav vahend suitsetamisest loobumiseks, vaid
tubakatarvitamine on lihtsalt vahetanud vormi ning suitsuvabade tubakatoodete ja
tavasigarettide samaaegne kombineeritud tarvitamine toetab ja suurendab nikotiinisõltuvust.
Närimistubakas on keelustatud viies Euroopa Liidu liikmesriigis – Lätis, Leedus, Iirimaal,
Kreekas ja Poolas.
Eestis on kasvav trend huuletubaka kasutamine kooliõpilaste hulgas. Politsei- ja Piirivalveamet
on aastatel 2011 ja 2012 peamiselt koolides korraldatud reidide/politseioperatsioonide käigus
tuvastanud huuletubaka omamise fakte kokku 156, tarvitamise fakte 72 ja levitamise fakte 11.
Arvestades suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete ohtlikkust, levinud
väärarusaamu toote ohutuse kohta, populaarsust alaealiste hulgas ning käitlemiseks keelatud
suukaudsete tubakatoodete närimistubakast eristamise keerukust, on rahvatervise ja järelevalve
lihtsustamise huvides keelata lisaks teistele suitsuvabadele tubakatoodetele ka närimistubaka
käitlemine.
Suitsuvabade tubakatoodete keelustamine on Vabariigi Valitsuse poolt 30.01.2014 heaks
kiidetud tubakapoliitika rohelise raamatu meede.“
Nagu mainitud, ei ole selge, kas Komisjonile on esitatud see või mõni teistsugune pikem
põhjendus. Kaldun arvama, et pigem mitte. Eelnõu seletuskirja selgitustes ei ole eraldi
käsitletud uudseid suitsuvabu tubakatooteid ega Eesti eripärasid seoses nendega (eelnõu
ettevalmistamise ajal ei olnud nn uudsete toodete küsimus arvatavasti veel aktuaalne).
d) kas Komisjoni poolt on esitatud Eestile piisavalt selge seisukoht, et igasuguste suitsuvabade
tubakatoodete (va mõned erandid), sh nn uudsete toodete käitlemine Eestis on nende poolt
aktsepteeritud? Eelmise aasta kevadel, kui küsimust Riigikogus arutati, ei eksisteerinud veel
Euroopa Komisjoni veebilehte, kus on esitatud tubakatoodete direktiivi art 24 lg 3 alusel antuid
erandid. Et Eesti erandit selles loetelus ei ole, on kaalukas argument. Teisalt ei ole siiski täiesti
välistatud, et Komisjon on sõltumata veebilehe andmetest oma heakskiitu kuidagi väljendanud.
Kokkuvõtteks. Argumente, mis kõnelevad seisukoha poolt, et Eestile ei ole antud Komisjoni
poolt luba keelata suitsuvabade uudsete tubakatoodete keelamist, on kaalukaid. Direktiivi
2014/40/EL artikli 24 lõikele 3 viidates ei ole teadaolevalt Komisjonilt luba taotletud ja
direktiivi 98/34/EÜ alusel tehtud teavitus oli ebamäärane – ilmselt ei pidanud ka Eesti pool seda
esitades silmas uut tubakatoodete direktiivi ning teavituse adressaadi tähelepanu oli suunatud
arvatavasti muudele aspektidele. Olemasoleva materjali põhjal kaldun arvama, et Eesti ei ole
tubakatoodete direktiivi 2014/40/EL korrektselt üle võtnud. Pean täiesti võimalikuks, et
tubakaseaduse §-s 24 sätestatud keeld on jäänud Komisjonis lihtsalt märkamata ja seda ei
seostatud (olgu siis tähelepanematusest või töökohustuste kitsapiirilisusest) eelnõule 753 SE
luba andes vahetult enne seda vastu võetud tubakadirektiiviga. Sellest eeldusest lähtudes tuleks
arvata, et kui Komisjonist ei ole Eesti tähelepanu sellele juhitud, siis võib põhjuseks olla
asjaolu, et tubakaseaduse kõnealusest sättest ei olda lihtsalt teadlikud.
Samas jääb sellesse arvamusse piisav hulk ebakindlust, mis tuleneb eelkõige ebaselgusest
Komisjoni vastavate tööprotseduuride osas ja teadmatusest, kas eksisteerib veel mingeid
dokumente (kirjavahetust Komisjoniga või muud) või asjaolusid, mis kinnitaksid vastupidist.
Ebakindlust aitaksid vähendada vastused minu esitatud küsimustele, millele mul olemasoleva
materjali põhjal ei ole võimalik vastust leida. Vastuseid oskaksid anda tõenäoliselt
Sotsiaalministeeriumi ja Komisjoni ametnikud.
Silver Sära 14.03.2017
Õigus- ja analüüsiosakond
nõunik
Pr Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
20.06.2018 nr 1-6/18-69/6
Direktiivi 2014/40 ülevõtmine uudsete
tubakatoodete osas
Lugupeetud tervise- ja tööminister
Euroopa Liidu asjade komisjon arutas oma 15. juuni 2018. a istungil Ellex Raidla
Advokaadibüroo OÜ pöördumist seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/40/EL Eesti õigusesse üle võtmisega, täpsemalt seoses uudsete suitsuvabade
tubakatoodete käitlemisega. Arvestades tõusetunud küsimusi, palub EL asjade komisjon
tervise- ja tööministrilt täiendavat informatsiooni seoses Euroopa Komisjoni teavitamisega
direktiivi 2014/40/EL ülevõtmise kohta.
Sellest tulenevalt palun edastada EL asjade komisjonile esimesel võimalusel kirjavahetus,
millega teavitati Euroopa Komisjoni direktiivi 2014/40/EL ülevõtmisest Eesti õigusesse
Tubakaseadusega. Kui lisaks mainitud teavitust puudutavale kirjavahetusele eksisteerib veel
mingeid dokumente (kirjavahetust Euroopa Komisjoniga ja muu), mis aitaksid direktiivi
ülevõtmisega kaasnevat selgitada, palume ka need asjakohased dokumendid edastada
esimesel võimalusel EL asjade komisjonile. Lisaks palume ministeeriumil esitada komisjonile
kirjalikult oma seisukoht Tubakaseaduse menetlemise käigus sotsiaalkomisjonile Riigikogu
Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna poolt antud arvamusele kõne all oleva direktiivi
ülevõtmise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Vitsut
esimees
Lisa: Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna analüüs 4 lehel
Katry Ahi
631 6484,
[email protected]