dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostööseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE)

Sotsiaalministeerium · 20. juuni 2018
Viit
1.2-3/2122-1
Registreeritud
20. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Maarja Krais-Leosk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. juuli 2018

Failid

  • 📎18-01253-2.pdf2 KB
  • 📎180612_SHS HKTS_SOTK.pdf82 KB
  • 📎657 SHS_ja_HKTS_m_s_eelnõu.pdf46 KB
  • 📎657 SHS_ja_HKTS_m_s_SK.pdf1082 KB
  • 📎Eelnõu.pdf2309 KB
  • 📎Seletuskiri.pdf11065 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 12.06.2018 / 1-1/13-657/1; Riigikantselei / 12.06.2018 / 2-5/18-01253 Resolutsiooni teema: Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 05.07.2018 Adressaat: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht. Tähtaeg: 28.06.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 12.7.2018 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0621. Kontroll: Margit Redi Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.06.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus 12.06.2018 nr 1-1/13-657/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 11. juunil algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostööseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu neljal lehel 2) seletuskiri 43 lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] EELNÕU Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 69 lõike 3 punktis 3, § 96 lõikes 5, § 99 lõikes 3, § 101 lõikes 4 ja § 102 lõikes 7 asendatakse sõnad ”vaimne alaareng” sõnaga ”intellektihäire” vastavas käändes; 2) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: ”(11) Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel võib isik anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks.”; 3) paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: ”11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;”; 4) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse number ”15” numbriga ”40”; 5) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: ”(9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nõusolekul õigus saada tervise infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire diagnoosi kohta.”; 6) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 72 lõikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 lõigetes 1, 11 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 2, § 81 lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna ”haldusleping” sõnaga ”leping” vastavas käändes; 8) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna ”taotletud” sõnadega ”tema toetusvajadusele vastava”; 9) paragrahvi 76 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. (4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, võib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul.”; 10) paragrahvi 77 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 11) paragrahvi 79 lõike 3 punktis 1 ja § 80 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna ”järjest” sõnadega ”kalendriaasta jooksul kokku”; 12) paragrahvi 81 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ”taotletud” sõnadega ”teenuseosutaja juurde”; 13) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele.”; 14) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;”; 15) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”11) hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;”; 16) paragrahvi 83 lõiget 1 täiendatakse punktidega 111 ja 112 järgmises sõnastuses: ”111) teenuse osutamise lõpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise lõpetamist ning esitama Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta; 112) isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja nõusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmär täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval;”; 17) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.”; 19) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks.”; 21) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani.”; 22) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”; 23) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”; 24) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”; 25) paragrahvi 96 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: ”Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud.”; 26) paragrahvi 97 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”; 28) paragrahvi 99 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.”; 29) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;”; 30) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 71–74 järgmises sõnastuses: ”(71) Enne 2019. aasta 1. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. jaanuariks alustatud, menetleb Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras. (72) Enne 2019. aasta 1. jaanuari erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2021. aasta 31. detsembril. (73) Sotsiaalkindlustusamet hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hüvitamise tingimused ja määra kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga. (74) Kohaliku omavalitsuse üksus peab käesoleva paragrahvi lõikes 73 nimetatud isikute puhul lähtuma väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasu võtmisel käesoleva seaduse § 73 lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtetest.”. § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 11.06.2018. Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees Seletuskiri sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Sotsiaalkomisjon arutas oma istungitel 04.06 ja 11.06.2018 sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamist. Komisjon otsustas 04.06.2018 algatada koostöös Sotsiaalministeeriumiga sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu ja kiitis 11.06. heaks eelnõu teksti ja seletuskirja. Muudatuste eesmärk on muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui korraldajatele. Samuti soovitakse luua ühtlane teenuseid saama suunamise ja teenuste osutamise korraldus ning tagada abivajavatele psüühikahäirega täisealistele inimestele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, ennetades seeläbi inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist ning vähendades sellest inimesele endale ja ühiskonnale tulenevaid kahjulikke tagajärgi. Eesmärk aitab lahendada heaolu arengukavas 2016–2020 nimetatud probleemi – sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava abi pakkumist ega ressursside eesmärgipärast kasutamist. Muudatuste eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, tuues erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti juurde. Erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutatakse ESF-i tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“ raames välja töötatud toetus- ja abivajaduse hindamise vahendit ning tuginetakse riiklikes andmebaasides inimese toetus- ja abivajaduse kohta juba olemasolevale informatsioonile, kaasatakse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse töömeetodit. Muudatuse tulemusena katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. Kulude hüvitamise määra kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga. Lisaks korrastatakse muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk (tel: 626 9228, e-post: [email protected]) ning analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõunik Katrin 2 Tsuiman (tel: 447 7630, e-post: [email protected]) ja sama talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post: [email protected]). Eelnõu rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post: [email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (tel: 626169, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9333, e-post: [email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu menetlus on kiireloomuline vajaduse tõttu jõustada see 1. jaanuaril 2019. a. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.12.2017, 66, ja halduskoostöö seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 18. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Muudatusettepanekud toetuvad ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele. Arendusprotsessi olid kaasatud teenusekasutajate esindajad, teenuseosutajad ja valdkonna eksperdid. Üheks ettepanekuks teenusesüsteemi arendamisel oli üle minna teenuse rahastaja poolt tehtavale inimese toetus- ja abivajaduse hindamisele, mis lähtub olulistest eluvaldkondadest elukvaliteedi tagamiseks ning on aluseks erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse tuvastamisel. Toetus- ja abivajadust hinnatakse järgmistes eluvaldkondades: sotsiaalsed suhted, vaimne heaolu, füüsiline heaolu, hõivatus, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond, igapäevatoimingud. Hindamise tulemustele tuginedes otsustab juhtumikorraldaja isiku suunamise erihoolekandeteenust saama või tegutseb juhtumikorralduse põhimõtete alusel ja seostab isiku teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide või kohaliku omavalitsusega, kes saavad isikule pakkuda tema vajadustele vastavat abimeedet. Ühtlasi teavitab juhtumikorraldaja vajaduse korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi vajavast isikust (SHS § 13). Juhtumikorraldaja edastab toetusvajaduse hindamise informatsiooni teenuseosutajale ning see on aluseks teenuseosutaja poolt inimesele personaalse tegevusplaani koostamisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab inimene erihoolekandeteenuse saamiseks esitama Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhul psühhiaatri hinnangu ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sügava liitpuudega isikule) puhul rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangu või rehabilitatsiooniplaani. Psühhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psüühikahäire ning antud hinnang selle kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse saamise ajal elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus. Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema 3 tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus, samuti antud soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja teenuse saamise ajal elluviidavate tegevuste kohta. Psühhiaatritele pandud kohustus anda hinnang toetavate erihoolekandeteenuste saamise kohta on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks pöörduma esmalt psühhiaatri poole, mis võib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu diagnoosiga inimesed) sageli vajadust pöörduda psühhiaatri poole, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psühhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse kohta hinnangu saamiseks on neil tulnud seni pöörduda psühhiaatri poole. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja selle kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine ei ole psühhiaatri pädevuses. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Praktikas esinevad juhtumid, kus psühhiaater ei saa inimese sotsiaalteenusevajaduse hindamisse piisavalt süveneda ning täidab dokumendi vastavalt inimese edastatud soovidele või on psühhiaatri hinnangu vormi täitnud tulevane teenuseosutaja ning psühhiaater lisab hinnangule ainult oma allkirja. See aga loob olukorra, kus psühhiaater on vaid vormiliselt hinnangu koostaja ja sisulist inimese teenusevajaduse hindamist ei toimu. Seetõttu võivad teenust hakata saama inimesed, kes seda tegelikult ei vaja või vastupidi – inimese vajadusi ei toetata piisavalt. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta ühes kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Psühhiaater saab anda väljavõtte isiku meditsiinidokumentidest, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud. 2016. aastal tegi SKA analüüsi täisealiste isikute rehabilitatsiooniplaanide kohta, mille käigus tuvastati, et kontrollitud rehabilitatsiooniplaanidest 88% olid koostatud hindamaks, kas inimese toimetulekuks vajalikku abi tuleb pakkuda erihoolekandeteenuse näol. Analüüsi tulemusena selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Seetõttu ei ole rehabilitatsiooniplaanides kaalutud võimalusi, milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Ei ole nähtav, miks on ainuõige suunata erihoolekandeteenust saama ning ei antud suuniseid konkreetseteks tegevusteks või juhiseid erihoolekandeteenuse osutajatele. Sageli on osutatud vaid tegevustele, mis on seadusest tulenevalt erihoolekandeteenuse sisuks. Analüüsi tulemusena tehti ettepanek võimaldada suunata psüühikahäirega inimesed ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ilma rehabilitatsiooniplaanita. 2015. aastal viis SKA ellu katseprojekti, mille käigus hindasid SKA erihoolekandeteenuste juhtumikorraldajad 216 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva inimese tegevus- ja toimetulekuvõimet eri eluvaldkondades. Hindamise tulemusena olid juhtumikorraldajad seisukohal, et 16% hinnatud inimeste tegevus- ja toimetulekuvõime kohaselt ei vajaks nad ööpäevaringset erihoolekandeteenust, vaid tuleksid toime, kui saaksid vähem hooldust ja järelevalvet pakkuvat teenust – kogukonnas elamise või toetatud elamise teenust. Samuti hindas suurim ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkuja AS Hoolekandeteenused 2015. aastal oma teenuseid saavate inimeste tegevus- ja toimetulekuvõimet. Hindamise käigus selgus, et ööpäevaringset teenust said ka inimesed, kes oma tegevus- ja toimetulekuvõime tõttu 4 ööpäevaringset erihooldusteenust ei vajaks. 2015. aasta hindamise tulemustele tuginedes on 2017. aasta jooksul varem ööpäevaringset teenust saanud inimestest 103 hakanud saama kergemat teenust ehk kogukonnas elamise teenust. Neist 34 inimesele (33%-le) koostati teenuse vahetamiseks uus rehabilitatsiooniplaan, 64 inimest (62%) pöördus teenusevahetuse vajaduse kinnitamiseks psühhiaatri vastuvõtule ning inimest on teenusevahetuse ootel. 2017. aastal hindas SKA 76 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva vanaduspensioniealise inimese tegevus- ja toimetulekuvõimet, et selgitada välja kas kasutatav teenus vastab inimeste vajadustele või on võimalik nende toimetulekut toetada teiste sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud abimeetmega. Tulemused näitasid, et 42%-le hinnatud inimestest saaks toimetuleku toetamiseks vajaliku abi tagada teise SHS-is nimetatud ööpäevaringse teenusega ehk väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse hooldusteenusega (üldhooldusteenus). Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab SKA suunama need inimesed rehabilitatsioonimeeskonna juurde, et see annaks rehabilitatsiooniplaanis omapoolse hinnangu inimesele sobiva sotsiaalhoolekande abimeetme kohta ning alles siis on võimalik inimestel taotleda nende toetus- ja abivajadusele vastavat hoolekandeteenust. 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt ellu viidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise protsessi käigus toodi ühe probleemina välja, et rehabilitatsioonimeeskond hindab inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust tavaliselt kokku tulnud komisjoni vormis, kus meeskonnaliikmete teadlikkus sotsiaalhoolekandesüsteemi, sh erihoolekandesüsteemi olemusest ja võimalustest on vähene. Samuti ei anna selline komisjoni vorm sageli ülevaadet inimese tegelikust abivajadusest ning rehabilitatsiooniplaan koostatakse vaid selleks, et kinnitada inimese õigust saada erihoolekandeteenust. Väljaspool rehabilitatsioonimeeskonda tehtud teenusevajaduse hindamiste tulemused näitavad, et inimese toimetuleku ja tegevusvõime hindamist ning sellele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet on võimalik tuvastada ka SKA juhtumikorraldaja või kogemustega teenuseosutaja meeskonna hinnangute alusel ning sobiva erihoolekandeteenuse valikuks ei ole rehabilitatsioonimeeskonna koostatav rehabilitatsiooniplaan vajalik. SKA juhtumikorraldaja toetub psüühikahäirega inimese toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud hindamisvahendi abil kogutavale infole ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvõime kohta kogutud andmetele, võimaluse korral riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme taotlusest, töövõime hindamise andmed, haridussüsteemis koostatud lapse individuaalse arengu kaart ja individuaalne ülemineku kava. Eeltoodu näitab, et psühhiaatrilt hinnangu saamine või rehabilitatsiooniplaan erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse tuvastamiseks ei ole praktikas otstarbekas meetod ühe sotsiaalhoolekande abimeetme vajaduse väljaselgitamiseks. Seni ei ole see taganud olukorda, et inimene saaks kasutada tema vajadustele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet ning selle abimeetme kasutama hakkamine oleks selge ja võimalikult vähese korraldusliku kuluga kõigile osapooltele. Seetõttu teeme ettepaneku kaotada psüühilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psühhiaatri hinnang ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatav hinnang või rehabilitatsiooniplaan ning sätestada seaduses psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamine SKA poolt, mis võimaldab inimesel hakata kiiremini kasutama talle vajalikku SHS-is sätestatud abimeedet. Samuti täpsustatakse kavandatud muudatustega teenuse saamise ajal erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud tegevusplaani osiseid ning tegevusplaanis seatud eesmärkide ja tegevuste tulemuslikkusele hinnangu andmist, mis aitab kaasa ühtlasema ja kvaliteetsema 5 teenuseosutamise praktika kujunemisele ning teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste mõju ja tulemuslikkuse hindamisele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses esitatakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatused, teises halduskoostöö seaduse (HKTS) muudatus ja kolmandas seaduse jõustumisnorm. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse SHS § 69 lõike 3 punktis 3, § 96 lõikes 5, § 99 lõikes 3, § 101 lõikes 4 ja § 102 lõikes 7 mõiste „vaimne alaareng“ mõistega „intellektihäire“. Erihoolekandeteenuste kasutajate hulgas on oluline teha vahet, millise psüühikahäirega inimene teenust saab ehk teenust saama õigustatud isikute sihtrühma sees tuleb inimesi eristada teenust saama õigustatuse, teenuse osutamise, sekkumistehnikate ja juhendamisvajaduse seisukohast. Erihoolekandeteenused on mõeldud neile psüühikahäirega inimestele, kelle puhul väljendub erivajadus mingi haiguse näol (nt skisofreenia), ning inimestele, kelle intellektuaalsed võimed on tavapärasest kehvemad (nt geeni- või kromosoomirikked) ja kellele vajalikku tuge ei ole võimalik tagada teiste SHS-is nimetatud abimeetmete, nt tugiisikuteenuse abil. Siiani on viimati nimetatud sihtrühma puhul SHS-is kasutatud mõistet „vaimse alaarenguga inimesed“, mis on sildistav ja ole väärikust hoidev ega suurendav sõnakasutus. Käesoleva muudatusega asendatakse mõiste „vaimne alaareng“ mõistega „intellektihäire“. Termin „intellektihäire“ katab SHS-i tähenduses nii neid inimesi, kellel on intellektihäire (nt pervasiivsed arenguhäired), kui ka neid inimesi, kellel on väljakujunenud seisund ehk intellektipuue. Intellektipuude mõistet SHS-i tähenduses ei kasutata, kuna siis ei saaks need inimesed, kellel ei ole intellektipuue välja kujunenud, erihoolekandeteenust. Erihoolekandes on liigutud selles suunas, et teenuse kasutajal ei pea olema teenuse saamiseks puue (kõik erihoolekandeteenused, v.a ööpäevaringne erihooldus), kuid teatud funktsioonide kahjustusest ja piirangutest või häiretest tuleneva tegevusvõime piirangute tõttu on neil toetusvajadus. See tähendab, et intellektipuue ei kata seda osa sihtrühmast, kelle puhul on veel tegemist häirega, mitte väljakujunenud seisundiga. Termin „intellektihäire“ ei asenda intellektipuude mõistet puude määramise tähenduses. Intellektihäire mõiste kasutamine on SHS-is oluline, et teha selgemaks SHS-i erihoolekandeteenuste sihtrühm, ning see peab sisaldama kogu võimalikku sihtrühma. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 70 lõikega 11, sätestades isiku võimaluse anda erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel nõusolek erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Kehtiva korra järgi peab inimene erihoolekandeteenust taotledes esitama psühhiaatritõendi psüühikahäire esinemise kohta. Kuna asjakohane informatsioon inimesele määratud diagnooside kohta on olemas riiklikus tervise infosüsteemis, on mõistliku halduskorralduse põhimõtteid arvestades otstarbekas küsida sellekohast infot infosüsteemide kaudu, mitte nõuda inimeselt paberil esitatava tõendina. Selleks aga peab inimene andma oma nõusoleku, et SKA võib tema psüühikahäire olemasolu ja täpset koodi infosüsteemist kontrollida. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse SHS § 70 lõiget 2 punktiga 11, lisades erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise kriteeriumina ka isiku toetusvajaduse, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades. SHS-i kohaselt on sotsiaalteenuste eesmärk toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist 6 või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Erihoolekandeteenus on sotsiaalteenus, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks või igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel. Erihoolekandeteenuse eesmärk on tagada toetus ja vajalik abi, arendada või säilitada psüühikahäirega inimeste iseseisvat toimetulekut võimalikult tavapärases keskkonnas, et võimaldada nende kaasatust ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus. Toetusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada, millistes eluvaldkondades ja millisel määral vajab psüühikahäire ja/või intellektipuudega isik toetust ja/või abi selleks, et tagada tema võimalikult hea toimetulek ja osalemine ühiskonnas. Struktureeritud hindamisvahendiga kogutud informatsiooni alusel tehakse otsus, milliste sotsiaalhoolekandesüsteemis olevate abimeetmetega on võimalik isikule vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda. Hindamise tulemustele tuginedes otsustab SKA juhtumikorraldaja millist isiku toetus- ja abivajadusele vastavat erihoolekandeteenust isik saama suunatakse. SKA juhtumikorraldaja, hinnates inimese teenusevajadust, selgitab välja tema toetusvajadusele vastava erihoolekandeteenuse ning soovitab ja tutvustab ka vastavas piirkonnas olemasolevaid sobivaid teenuseosutajaid. Inimene saab kogu vajaliku informatsiooni SKA juhtumikorraldajalt. Kui toetus- ja abivajaduse hindamise käigus selgub, et isik ei vaja oma toimetuleku toetamiseks erihoolekandeteenuseid, tegutseb SKA juhtumikorraldaja juhtumikorralduse põhimõtete alusel ja seostab isiku temale vajalike sotsiaalhoolekande organisatsioonidega või kohaliku omavalitsusega, kes saavad pakkuda isikule tema vajadustele vastavat abimeedet. Ühtlasi teavitab juhtumikorraldaja vajaduse korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi vajavast isikust (SHS § 13). Abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ning inimese toetusvajadus tuvastatakse seitsmes eluvaldkonnas: 1) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3) füüsiline heaolu, 4) hõivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7) igapäevatoimingud. Igas valdkonnas määratakse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste ning täpsustatakse isiku spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites. Tabel 1. Toetusvajaduse astmed Aste Toimetulek Toetusvajadus 0 Iseseisev Ei vaja toetust. 1 Vähene Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nõustamist. toetusvajadus 2 Keskmine Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1–4 korda toetusvajadus nädalas) juhendamist ja abi. 3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab iga päev kõrvalabi ja toetust. 4 Äärmuslik Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust toetusvajadus ja/või järelevalvet või tegevuste üle võtmist. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse SHS § 70 lõiget 4, sätestades et SKA otsustab erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest arvates. 7 Edaspidi selgitab SKA inimese toetusvajadusele sobiva teenuse sarnaselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega välja 40 tööpäeva jooksul, mis on vajalik aeg esitatud taotluse läbivaatamiseks, inimese kohta olemasoleva informatsiooniga tutvumiseks, hindamisvestluse läbiviimiseks, võrgustikutöö tegemiseks ning otsuse vormistamiseks. Inimese jaoks on tegemist kehtivast süsteemist oluliselt kiirema lahendusega. Praegu selgub toetavate teenuste vajadus keskmiselt 77 päeva jooksul ning ööpäevaringsete teenuste vajadus 62 päeva jooksul. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 70 lõikega 9, sätestades et SKA-l on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nõusolekul õigus saada tervise infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire diagnoosi kohta. Kuna erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks või igapäevaeluga toimetulekuks, on vajalik teenuse saamise õigustatuse tuvastamiseks teada, kas arst on inimesele määranud diagnoosina psüühikahäire, mistõttu on tal õigus saada erihoolekandeteenust. Õigus saada erihoolekandeteenust puudub kahel tingimusel, mis on seotud inimese terviseseisundist tuleneva diagnoosiga. Tulenevalt SHS § 72 lõikest 2 ei rahastata riigieelarvest erihoolekandeteenust, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust, riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret, ega isikule, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Sellekohane informatsioon on nähtav inimesele määratud diagnoosist. Samuti rahastatakse alates 2017. aastast diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust autismispektrihäirega raske või sügava puudega psüühikahäirega täisealistele. Info autismispektrihäire kohta nähtub samuti inimesele määratud diagnoosist. Kuna info inimesele määratud diagnooside kohta on riigil olemas tervise infosüsteemis, on mõistliku halduskorralduse põhimõtteid arvestades otstarbekas küsida sellekohast infot infosüsteemidest, mitte nõuda seda inimese poolt paberil esitatava tõendina. Senise praktika ehk pabertõendi esitamiseks peab inimene esitama enda kohta riiklikus infosüsteemis oleva teabe SKA-le ja panema aja psühhiaatri vastuvõtule. Kuna vastuvõtule saadakse tavaliselt paarikuulise ooteaja järel, pikeneb pabertõendi esitamise kohustuse tõttu aeg, millal inimene hakkab erihoolekandeteenust saama, mis võib inimese toimetulekut veelgi halvendada. Lisaks suurendab psühhiaatrilt pabertõendi küsimine vastuvõttude arvu ning koormab psühhiaatreid lisategevusega, mida oleks võimalik teha päringuga tervise infosüsteemist. Muudatuse tegemine lühendab aega, millal inimene hakkab teenust saama, ning vabastab psühhiaatrite aega, et tegeleda raviküsimustega. Lisaks ei ole intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psühhiaatri poole pöörduda, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psühhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse kohta hinnangu saamiseks on neil tulnud seni pöörduda psühhiaatri poole. Kuna intellektihäire on tavapäraselt tuvastatud inimesel hiljemalt koolieas ning info inimese intellektihäirega kaasnevate tegevusvõime piirangute ja vaimse võimekuse eripärade kohta on olemas temale haridustee jooksul koostatud individuaalse arengu kaardil, ei ole otstarbekas kohustada intellektihäirega inimest pöörduma psühhiaatri poole oma diagnoosi kinnitava tõendi ja erihoolekandeteenuse vajaduse hinnangu saamiseks. Info diagnoosi kohta on olemas tervise infosüsteemis ning muu oluline info sobiva sotsiaalteenuse üle otsustamiseks on isiku käsutuses oleval individuaalse arengu kaardil. 8 SKA poolt tervise infosüsteemi haldajale diagnooside küsimiseks päringute tegemine tähendaks mõlema osapoole töötajatele liigset halduskoormust, kui sellise info jagamist saaks lahendada ka süsteemidepõhiselt. SKA juhtumikorraldaja koostab päringu teksti, dokumendihaldur registreerib päringu dokumendihaldussüsteemis ja saadab selle välja. Kui päringule tuleb vastus, registreerib dokumendihaldur selle dokumendihaldussüsteemis. Teiselt poolt registreeritakse sisse tulnud päring, teostatakse päring ehk vastatakse sellele ja registreeritakse väljasaadetav päring ehk tehakse samu liigutusi, mis tehakse SKA-s seoses päringuga. Tuginedes 2016. aasta esmakordsete taotluste arvule võib prognoosida, et aastas on ca 535 päringut uue taotluse kohta. Lisaks lõpevad 2018. aastal suunamisotsused 1401 teenuse, 2019. aastal 805 teenuse, 2020. aastal 1279 teenuse, 2021. aastal 1913 teenuse ja 2022. aastal 743 teenuse puhul. Sellest tulenevalt prognoosime, et vajalikke päringuid tervise infosüsteemi on vaja aastatel 2018–2022 teha tabelis 2 esitatud suurusjärgus. Tabel 2. Aastatel 2018–2022 tervise infosüsteemi tehtavate erihoolekandeteenuse taotlejate diagnoosidega seotud päringute prognoositav arv Prognoositav TIS-i esitatavate Aasta päringute arv 2018 1936 2019 1340 2020 1814 2021 2448 2022 1278 Need numbrid suurenevad taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja hakkavad teenust taotlema. Tervise infosüsteemist inimese diagnoosi kohta andmete vaatamiseks on võimalik võtta inimese käest nõusolek, kui erihoolekandeteenuse taotlusele on kantud väli, kus inimene annab oma allkirjaga nõusoleku, et ta lubab vaadata oma psüühikahäire diagnoosiga seotud andmeid tervise infosüsteemist. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks SHS § 71 lõike 2 punkt 6, jättes suunamisotsusele märgitavatest andmetest välja soovitavad tegevused eesmärgi saavutamiseks. SKA poolt erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamiseks tehtud toetusvajaduse hindamise käigus selguvad eluvaldkonnad, milles inimesel on toetus- või abivajadus, ning suunamisotsuses märgitakse üldine teenuse saamise eesmärk. Täpsemad tegevused, mida teenuseosutaja teenuse saamise ajal nende eesmärkide saavutamiseks teeb, võivad olla erinevad ning muutuda vastavalt inimese terviseseisundile või ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati võimalik ette näha kõiki tegevusi, mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline tegevuste planeerimine on võimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal. Kuna teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb SKA tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutaja tehtud inimese individuaalse tegevusvõime hindamisele, nimetatakse konkreetse inimese puhul eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja võimalikud tegevused teenuseosutaja koostatud personaalses tegevusplaanis. Teenuseosutaja poolt tegevusplaani kavandatud tegevused peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati toetus- ja/või abivajadus. Praegu kehtiva sätte kehtetuks tunnistamisega luuakse teenuse osutamise tegevustesse paindlikkus ning võimaldatakse individuaalsemat lähenemist inimesele abimeetmete pakkumisel. 9 Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse SHS § 72 lõikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 lõigetes 1, 11 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 2, § 81 lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 sõna „haldusleping“ sõnaga „leping“ vastavas käändes. Muudatusega korrastatakse erihoolekandeteenuse osutaja ja SKA vahel sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Paragrahvi 77 lõike 1 kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise kui haldusülesande halduslepinguga täitmiseks ühele või mitmele erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna SKA ise teenuseid osutama ei hakka, on seaduses sätestatud kohustus volitada teenuse osutamine eraõiguslikule teenuseosutajale, et tagada riigi rahastatavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus õigustatud isikutele. Seaduse kohaselt tuleb teenuse osutamise volitamiseks sõlmida haldusleping, mistõttu on selleks tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine välistatud. Samas on praktikas erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitavad lepingud pealkirja järgi küll halduslepingud, kuid oma sisult on nad pigem tsiviilõiguslikud teenuse osutamise lepingud, milles on sätestatud teenuse eest arvete ja aruandluse esitamise kord. HKTS § 3 lõike 4 kohaselt võib haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui: 1) seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist; 2) lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi; 3) riiki ei vabastata tal lasuvatest kohustusest ja 4) ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Seega, et SKA saaks erihoolekandeteenuse osutamise volitada täitmiseks juriidilisele või füüsilisele isikule tsiviilõigusliku lepinguga, tuleb kontrollida nimetatud nelja tingimuse täitmist: 1. Antud ülesande täitmiseks ei ole kehtivates seadustes sätestatud kohustust halduslepingut sõlmida. 2. Lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi. Erihoolekandeteenuste puhul on tegemist avalike teenustega. Teenuse kasutajaks on õigustatud subjektid. Õigustatud subjektide õigused ja kohustused on reguleeritud eelnõus seaduse tasandil ning lepinguga ei tohiks enam teenuse kasutajate õigusi ega kohustusi täiendavalt reguleerida. 3. Lepinguga ei vabastata riiki tal lasuvatest kohustustest. Lepingu sõlmimisega jääb isikule õigus nõuda riigilt riigieelarvest rahastatud teenuse osutamist. Kui isikule tekitati teenuse osutamise käigus kahju, tuleb kahju hüvitada VÕS § 1054 lõike 2 alusel (vastutus teise isiku eest). 4. Analüüsides haldusülesande üleandmist, ilmneb, et suurema osa erihoolekandeteenuste puhul ei anta nende osutajatele üle täidesaatva riigivõimu volitusi – teenuse osutamise eesmärgi iga inimese puhul määrab SKA. Teenuse osutamisel konkreetsete tegevuste elluviimisel on teenuseosutaja otsustusõigus piiratud seaduses erihoolekandeteenuste eesmärgi, isikule seatud eesmärgi ja teenuste sisuks olevate tegevustega. Teenuseosutajal puudub õigus otsustada, kellele teenust osutada ja kellele mitte. Seega ei ole erihoolekandeteenuse puhul tegemist täidesaatva riigivõimu volituste teostamisega ning leping sõlmitakse lihthaldusülesande täitmiseks. 10 Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise korral ei saa isik pretensioonide esinemisel teenuseosutaja tegevuse peale esitada talle vaiet ega kaebust halduskohtusse, vaid ta saab pöörduda riigi poole ja vajaduse korral esitada vaide või kaebuse riigi tegevuse peale halduskohtusse. Riik teeb järelevalvet teenuseosutaja üle lepingu alusel, tegevusloa ja riikliku järelevalve kaudu ning saab teenuseosutajalt nõuda sobiva ja kvaliteetse teenuse osutamist. Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse SHS § 76 lõikes 1 sõna „taotletud“ sõnadega „tema toetusvajadusele vastava“. Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi võimalust panna inimest selle konkreetse erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab.Inimene pannakse selle erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse tuvastamist ja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse SHS § 76 lõikeid 3 ja 4, milles on sätestatud erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise reeglid. Paragrahvi 76 lõikes 3 sätestatakse, et SKA võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema teenusevajaduseks on hinnatud erihoolekandeteenus. Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi võimalust panna inimest selle konkreetse erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab. Inimene pannakse selle erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse tuvastamist ja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut. Paragrahvi 76 lõikes 4 sätestatakse, et isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, võib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul. Käesoleval ajal on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras inimesed, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg võib lõppeda, kuid neile võib vabaneda sobiv koht mõne teenuseosutaja juures enne, kui jõutakse kõikide järjekorras olevate isikute toetusvajadust hinnata ja sobiva erihoolekandeteenuse suhtes otsus teha. Ei ole otstarbekas lasta nendel inimestel teha uusi rehabilitatsiooniplaane. Selleks, et pakkuda nendele inimestele siiski vajalikku toetust ning vältida olukorda, et inimene võib rehabilitatsiooniplaani kehtivusaja lõppemise või toetusvajaduse hindamise tegemata jätmise tõttu sattuda raskesse olukorda ning jääda ilma vajaliku abimeetme või teenuseta, tuleb võimaldada inimesel asuda teenust saama vana rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel. Samas tuleb toetusvajaduse hindamine teha esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe aasta möödudes. 05.09.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste järjekorras 1476 teenust saama õigustatud isikut. Nendest 633 inimest on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras ja vajavad praeguse regulatsiooni kohaselt teenuse saamiseks kehtivat hinnangut rehabilitatsiooniplaani alusel. 11 Tabel 3. Erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste arv (Sotsiaalkindlustusamet 05.09.2017 seisuga). Järjekorras Erihoolekandeteenuse olevate inimeste nimetus arv Igapäevaelu toetamine 179 Töötamise toetamine 204 Toetatud elamine 258 Kogukonnas elamine 202 Ööpäevaringne erihooldus 548 Ööpäevaringne erihooldus ebastabiilse remissiooniga isikule 10 Ööpäevaringne erihooldus sügava liitpuudega isikule 75 Kohtumääruse alusel 0 KOKKU: 1476 sh ööpäevaringsete teenuste järjekorras: 633 Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SHS § 77 lõige 2. Paragrahvi 77 lõike 1 muutmisega, millega antakse võimalus sõlmida erihoolekandeteenuse osutamise volitamiseks tsiviilõiguslikke lepinguid, kaob vajadus sama paragrahvi lõike 2 regulatsiooni järele. HKTS § 1 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HKTS-i juhul, kui haldusülesande täitmiseks volitamisel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, järgides HKTS § 3 lõiget 4. HKTS § 1 lõike 2 järgi ei kohaldata HKTS-i, kui haldusakti alusel haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Kuna SHS § 77 lõikes 1 nähakse ette SKA- le kohustus volitada haldusülesande täitmine teenuseosutajale, puudub SKA-l selles osas kaalutlusõigus. Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse SHS § 79 lõike 3 punktis 1 ja § 80 lõike 1 punktis 1 sõna „järjest“ sõnadega „kalendriaasta jooksul kokku“. Seaduse kehtiv sõnastus on tekitanud segadust ja erinevat tõlgendust teenuseosutajate poolt selles, kas rahastamine ja teenusekoha säilitamine inimesele lõppeb vaid siis, kui inimene ei saa teenust kalendriaasta jooksul kaks kuud järjest, või ka juhul, kui inimene saab teenust kalendriaastas kokku kaks kuud. Olemasoleva sõnastuse tõlgendamine ja selgitamine on olnud keeruline, kuna seaduse sõnastus on võimaldanud olukorda, kus teenuseosutajate esindajad viitavad seaduses olevale sõnastusele, et teenuse kulude hüvitamine saab lõppeda juhul, kui inimene ei saa teenust kaks kuud järjest, mitte kaks kuud kalendriaasta jooksul kokku. Seaduselooja antud selgituste kohaselt on silmas peetud olukorda, et kui isik ei saa teenust aastas rohkem kui kaks kuud kokku, siis teenust ei rahastata. Selline põhimõte peab olema selgelt arusaadav ka seadusesätte sõnastuses. Samuti on kehtiva seaduse sõnastus tekitanud segadust ja erinevat tõlgendust teenuseosutajate poolt selles, millal tuleb lõpetada teenuseosutamine inimesele, kes ei kasuta teatud ajaperioodil erihoolekandeteenust, mida ta on suunatud saama. Teenuseosutajad on tõlgendanud, et teenuseosutamine tuleb lõpetada vaid juhul, kui inimene ei ole teenust kasutanud kalendriaastas 12 kaks kuud järjest. Samas on Sotsiaalministeerium oma varasemates selgitustes välja toonud, et kui isik ei kasuta teenust aastas rohkem kui kaks kuud kokku ning sealjuures ei ole oluline, kas need on järjestikused kaks kuud, lõpetatakse inimesele teenuse osutamine, välja arvatud juhul, kui inimene ei kasuta teenust temale osutatava statsionaarse tervishoiuteenuse tõttu. Praegust sõnastust on teenuseosutajad tõlgendanud selliselt, et teenuseosutamine tuleb lõpetada juhul, kui inimene ei kasuta teenust kaks kuud järjest, kuid juhtudel, kui inimene ei kasuta aasta jooksul teenust rohkem kui kaks kuud, kuid perioodid, kui teenust ei kasutata, on lühemad kui kaks kuud järjest, siis ei ole teenuseosutajal kohustust teenuse osutamist lõpetada. Kuna kehtiv sõnastus ei võimalda seadusesättest üheselt aru saada ning on tekitanud ebaselgeid olukordi inimestele teenuseosutamisel, on vajalik SHS § 79 lõike 3 punkti 1 ja § 80 lõike 1 punkti 1 sõnastus ühtlustada ning väljendada selgelt, et mõeldud on teenuse osutamise ja teenuse rahastamise lõpetamist juhtudel, kui inimene ei kasuta erihoolekandeteenust kalendriaastas kokku kaks kuud. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse SHS § 81 lõiget 3 pärast sõna „taotletud“ sõnadega „teenuseosutaja juurde“. Paragrahvi 81 lõige 3 reguleerib juba teenust kasutava inimese taotluse alusel teenuseosutaja vahetamist, kuid kehtiva redaktsiooni sõnastusest võib aru saada, nagu pandaks inimene tema taotluse alusel erihoolekandeteenuse järjekorda. Selline sõnastus on ekslik, kuna inimest ei panda tema taotluse alusel järjekorda mitte uut erihoolekandeteenust saama, vaid sama erihoolekandeteenust, kuid uue teenuseosutaja juurde. Seega on vajalik täpsustada, et isik pannakse tema poolt esitatud taotluse alusel uue teenuseosutaja juurde erihoolekandeteenuse järjekorda. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse SHS § 82 lõiget 1, sätestades et kui SKA-ni on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on SKA kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele. Paragrahvi 82 lõikesse 1 on vajalik lisada sõna „hindama“, sest kui SKA on saanud teabe, et osutatav erihoolekandeteenus ei vasta inimese vajadustele, peab SKA lisaks kontrollimisele, kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, hindama ka toetusvajadust, et otsustada, kas inimesele on vajalikku toetust ja abi võimalik pakkuda erihoolekandeteenustega või on tema toetusvajadusele sobivat abi võimalik tagada muude SHS-is nimetatud abimeetmega. Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine rehabilitatsioonimeeskonna poolt inimese rehabilitatsiooniplaanis ei ole edaspidi vajalik. Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab SKA juhtumikorraldaja toetusvajaduse hindamisele tuginedes. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse SHS § 83 lõike 1 punkti 6, sätestades et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades. Erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt psüühika- või intellektihäirega inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvõime toetamine, parendamine, arendamine või ka säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes eluvaldkondades. Erihoolekandeteenust saama suunamisel seab juhtumikorraldaja üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks hindamisel tuvastatud toetusvajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse hindamisega inimese kohta kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale ning see on aluseks 13 personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse tegevusvõime hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, milles peavad nähtuma eesmärgid ja tegevused hindamise käigus välja selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi- ja/või toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtavad tegevused peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati inimesel toetus- ja/või abivajadus. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse SHS § 83 lõike 1 punkti 11, sätestades et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust. Kui seni on teenuseosutaja pidanud teenuse osutamise lõpetamisel hindama kirjalikult isikule suunamisotsuses seatud eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ning esitama hinnangu koos selgitusega eesmärkide täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta hiljemalt koos viimase arvega SKA-le, siis seadusemuudatuse järgi peab teenuseosutaja hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust, et tagada inimesele katkematu teenuse osutamine, kui see on inimese toimetuleku tagamiseks vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse SHS § 83 lõiget 1 punktidega 111 ja 112, täiendades erihoolekandeteenuse osutaja kohustusi. Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 111 kohaselt on teenuseosutajal kohustus hinnata isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või mittetäitmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ka juhtudel, kui teenuse osutamine lõpetatakse nö ennetähtaegselt ehk enne suunamisotsuses märgitud teenuseosutamise kuupäeva (nt inimene soovib lahkuda selle konkreetse teenuseosutaja juurest, minna teise teenuseosutaja juurde või üldse lõpetada teenuse kasutamine). Ka nendel juhtudel on vajalik koostada hinnang isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmise või mittetäitmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta, kuna juhul, kui inimene läheb teise teenuseosutaja juurde, saab Sotsiaalkindlustusamet sellele hinnangule tuginedes seada teenuse osutamisele eesmärgid ja järgmine teenuseosutaja saab teada, millised olid teenuse osutamise eesmärgid, milliseid tegevusi tehti ja mis jäi saavutamata, et inimesega edasi töötada. Samuti juhul, kui inimene ei soovi teenust enam kasutada, kuid nt 4 - 6 kuu pärast tahab uuesti teenust kasutada ja esitab teenuse taotluse, on juhtumikorraldajale teada, millega lõppes eelmise teenuseosutaja juures teenuse osutamine, mis olid eesmärgid ja mida saavutati. Paragrahvi 83 lõike 1 punktis 112 sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja nõusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmärgi täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval. Kui inimene suunatakse taotluse alusel või toetusvajaduse muutumise tõttu uue erihoolekandeteenuse osutaja juurde, siis kehtiva regulatsiooni alusel saab uus teenuseosutaja inimese kohta vaid selle informatsiooni, mille SKA tema kohta edastab, ehk viimase toetusvajaduse hindamise tulemused ja suunamisotsuse. Samas on selle inimese kohta eelmise 14 teenuseosutaja juures kogunenud informatsioon tema tegevusvõime hindamise ja koostatud personaalse tegevusplaani eesmärkide ja tegevuste täitmise kohta, mis on oluline inimesele edasise toetuse ja toimetulekuks vajalike tegevuste planeerimisel. Selleks, et uus teenuseosutaja saaks jätkata inimesele teenuse osutamist ning edasise toetuse planeerimist sealt, kus eelmine teenusosutaja lõpetas ning ka inimene ei peaks iga uue teenuseosutaja juures alustama uuesti oma võimete ja toetusvajaduse tõendamist, on vajalik, et eelmine teenuseosutaja edastab uuele teenuseosutajale andmed isiku suhtes tehtud individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta. Samuti koostab eelmine teenusosutaja hinnangu koos põhjendusega personaalses tegevusplaanis püstitatud eesmärgi täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitab need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise kuupäeval. Lisatud säte tagab inimesele abimeetmete pakkumisel teenuse osutamise käigus elluviidud tegevuste tulemuste ja teenuseprotsessi kohta kogutud olulise informatsiooni liikumise koos inimesega, mis võimaldab järjepidevust abimeetmete pakkumisel, mittetoimivate tegevuste korduvat tegemist ning teenuse osutamise käigus kogunenud info rakendamist inimese huvides. Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 lõige 1, millega sätestati teenuse saamiseks rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitamise kohustus. Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamisel aluseks, ei ole selle esitamine teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhul enam vajalik. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse SHS § 84 lõiget 2, sätestades et toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta. Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamise aluseks, ei ole selle esitamine teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhul enam kohustuslik. Lisatud on kohustus esitada teenuseosutajale toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute terviseseisundi kohta tõend, kuhu on märgitud raviarsti määratud raviskeemid, kuna nende teenuste puhul asub inimene elama teenuseosutajale kuuluvale pinnale ning teenuseosutaja tegevusteks teenuse eesmärgi saavutamiseks on kujundada inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, mille hulgas on ka vajadus toetada inimest temale vajalike ravimite võtmisel, järgides sealjuures arsti poolt ettekirjutatud raviskeemi. Samuti on ööpäevaringse erihooldusteenuse üheks tegevuseks teenuse eesmärgi saavutamiseks järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi. Sellekohase info puudumise korral ei ole teenuseosutajal võimalust teenuse osutamise alustamisel kohe tagada inimesele vajaliku raviskeemi järgimist, mis võib tekitada inimesele vajaliku ravi katkemise ja halvendada tema terviseseisundit. Teenuseosutaja poolt raviarstiga ühenduse saamine ja raviskeemide kohta info edastamine võib võtta aega ning võib tekkida olukord, et kogu selle aja on inimene temale vajalike ravimiteta. Seetõttu on vajalik, et teenuse osutamise alustamisel esitatud terviseseisunditõend sisaldaks ka infot inimesele määratud raviskeemide kohta, mis tagab sujuva ja kiire ravi jätkumise inimese suunamisel teenust saama. Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 lõige 3, milles on sätestatud juhtumid, kui teenuseosutajale ei ole vaja rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitada. 15 Kuna erihoolekandeteenuse saamise aluseks ei ole rehabilitatsiooniplaan, vaid SKA-poolne toetusvajaduse hindamine ja selle alusel tehtud otsus erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse kohta, ei ole see lõige enam asjakohane ja tuleb tunnistada kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse SHS § 85 lõiget 1, sätestades et erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks. Sõnastuse täiendus toetub ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele minna üle teenuse rahastaja poolt teostatavale inimese toetus- ja abivajaduse hindamisele, lähtudes elukvaliteedi tagamiseks olulistest eluvaldkondadest. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, kuhu planeeritakse konkreetsed tegevused nendes eluvaldkondades, milles tuvastati toetusvajaduse hindamisel abi- ja toetusvajadus ning seati eesmärk erihoolekandeteenust saama õigustatuse kohta otsuse tegemisel. Abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja tuvastatakse inimese toetusvajadus seitsmes eluvaldkonnas: 1) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3) füüsiline heaolu, 4) hõivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7) igapäevatoimingud. Igas valdkonnas määratakse SKA-poolse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste ning täpsustatakse isiku spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites. Toetusvajaduse astmed jagunevad järgmiselt: Aste Toimetulek Toetusvajadus 0 Iseseisev Ei vaja toetust. 1 Väike toetusvajadus Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nõustamist. 2 Keskmine Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1–4 korda toetusvajadus nädalas) juhendamist ja abi. 3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust. 4 Äärmuslik Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust toetusvajadus ja/või järelevalvet. SKA nimetab inimese erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus välja selgitatud eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud. SKA edastab toetusvajaduse hindamisel inimese kohta kogutud informatsiooni teenuseosutajale ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral teenuseosutaja tehtavale põhjalikule individuaalse tegevusvõime hindamisele. Personaalses tegevusplaanis nimetab teenuseosutaja inimese toimetulekuvõime toetuseks vajalikud tegevused nendes eluvaldkondades, milles SKA oli toetusvajaduse tuvastanud. 16 Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse SHS § 85 lõiget 3, sätestades et tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani. Kehtiv sõnastus on praktikas tekitanud teenuseosutajates segadust, kuna väljend „vaadatakse üle“ jääb arusaamatuks ja seda tõlgendatakse erinevalt. On teenuseosutajaid, kes nimetavad, et nad on plaani üle vaadanud, kuid sellekohast märget, kokkuvõtet või hinnangut aasta jooksul tehtud tegevustele ega eesmärkide täitmisele ei ole plaani tehtud. Seetõttu ei ole sageli aru saada, kas plaan on üle vaadatud, kas on vajalik midagi tegevusplaanis muuta. Lisatud sõnastus täpsustab, et üks kord aastas tuleb koostada kirjalik hinnang, mis annab ülevaate tegevusplaanis seatud eesmärkide täitmise kohta ning võimaldab ka hinnata, kas planeeritud tegevused on aidanud seatud eesmärkideni jõuda. Lisatud sõnastus loob selgema arusaamise, mida tuleb üks kord aastas tegevusplaanis hinnata ning see võimaldab luua teenuseosutamise käigus kavandatud tegevuste hindamisel ühtlasemat praktikat. Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse SHS § 90 lõiget 2, sätestades et hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse SHS § 93 lõiget 2, sätestades et hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste 17 abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud. Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse SHS § 96 lõiget 2, sätestades et hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud. Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse SHS § 96 lõiget 6 teise lausega, sätestades et teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud. Sarnane kohustus pidada arvestust inimesele vahetult teenust osutatud tundide üle on teiste toetavate teenuste puhul seaduses reguleeritud, ainult toetatud elamise teenuse puhul ei ole seda nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne tundide maht suurem kui näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuse puhul. Kui teenuseosutajal ei ole kohustust pidada arvestust inimesele vahetult teenuse osutamise tundide üle, ei ole võimalik saada ülevaadet, kas inimesele on teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses mahus. Seetõttu on vajalik ka toetatud elamise teenuse puhul teenuseosutajal pidada arvestust tundide üle, millal inimesele on vahetult teenust osutatud, ning lisada selline kohustus toetatud elamise teenuse osutamise nõuete juurde. 18 Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks SHS § 97 lõiked 2 ja 4, milles on sätestatud hinnangu andmine kogukonnas elamise teenuse sisule ning kogukonnas elamise teenuse osutaja kohustus tagada tegevusjuhendaja kohalolu. Paragrahvi 97 lõige 2 tunnistatakse õigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline regulatsioon on olemas ka SHS § 99 lõikes 2 (nõuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus hinnangu andmine teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta on esitatud paragrahvi all, mis reguleerib nõudeid teenusele, tuleks samast põhimõttest lähtuda ka kogukonnas elamise teenuse puhul. Paragrahvi 97 lõige 4 tunnistatakse õigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline regulatsioon on olemas ka SHS § 99 lõikes 5 (nõuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus nõuded tegevusjuhendaja arvu kohta on sätestatud paragrahvi all, mis reguleerib nõudeid teenusele, tuleks samast põhimõttest lähtuda ka kogukonnas elamise teenuse puhul. Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse SHS § 99 lõiget 2, sätestades et hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA. Sättest jäetakse välja kogukonnas elamise teenuse eesmärkide saavutamiseks vajalike soovituslike tegevuste nimetamine SKA poolt, kuna täpsemad tegevused, mida teenuseosutaja teenuse osutamise ajal teenuse eesmärkide saavutamiseks teeb, võivad olla erinevad ning muutuda vastavalt inimese terviseseisundile või ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati võimalik ette nähta täpseid tegevusi, mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline tegevuste planeerimine on võimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal. Kuna teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb SKA tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutaja tehtud inimese individuaalse tegevusvõime hindamisele, nimetatakse teenuseosutaja koostatud personaalses tegevusplaanis need tegevused, mis on konkreetse inimese puhul eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja võimalikud. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise tegevuste käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning ja muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada hinnangu andmiseks kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid sotsiaalteenuste määramisega seotud tegevusest, mis ei eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab 19 teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud. Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse SHS § 99 lõiget 5, täpsustades kogukonnas elamise teenuse puhul tegevusjuhendaja kohalolu nõuet. Tegemist on juba kehtiva nõude sõnastuse täpsustamisega selleks, et tuleks välja töötajate ja teenust saavate isikute õige suhtarv. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse SHS § 101 lõike 1 punkti 4, sätestades ühe tingimusena, et isikul on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust, kui isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, saab hinnangu ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse kohta anda SKA juhtumikorraldaja, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ööpäevaringse erihooldusteenuse tuvastamiseks ei ole vaja pöörduda rehabilitatsioonimeeskonna vastuvõtule, millel on oma konkreetsed tööajad, ega oodata rehabilitatsiooniplaani valmimist ja kinnitamist. Kuna ööpäevaringne erihooldusteenus on suunatud kõige suurema toetus- ja abivajadusega psüühikahäirega inimestele, tuleb toetus- ja abivajaduse hindamise tulemustele tuginedes alati enne ööpäevaringsele erihooldusele suunamist kaaluda, kas isikule on võimalik pakkuda tema vajadustele vastavat abi ja toetust muude sotsiaalteenustega, tagamaks isikule vajalik abi ja toetus nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik, et vältida isiku ülehooldamist ja iseseisvuse vähenemist. Ööpäevaringsele erihooldusele ei tohiks suunata isikuid, keda on võimalik toetada muude, n-ö tavaelus toimetulekut soodustavate sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega (nt toetatud elamine, kogukonnas elamine, koduhooldusteenus). Ööpäevaringset erihoolekandeteenust tuleks psüühikahäirega inimesele osutada alles siis, kui ühegi muu abimeetmega ei ole võimalik inimese vajadustele vastavat abi osutada. Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse SHS § 160 lõigetega 71–74. Need on üleminekusätted, mille kohaselt: - enne 2019. aasta 1. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. jaanuariks alustatud, menetleb SKA 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras; - enne 2019. aasta 1. jaanuari erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab SKA enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2021. aasta 31. detsembril; - SKA hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hüvitamise tingimused ja määra kehtestab SKA peadirektor käskkirjaga; 20 - kohaliku omavalitsuse üksus peab SHS § 160 lõikes 73 nimetatud isikute puhul lähtuma väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasu võtmisel SHS § 73 lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtetest. Inimeste puhul, kes kasutavad praegu ööpäevaringset erihooldusteenust, on ette nähtud, et nad peavad tasuma teenuse majutuse ja toitlustuse komponentide eest ning 15% nende sissetulekust peab neile jääma isiklikuks tarbimiseks. Sama põhimõte kehtib neile ka siis, kui nad ööpäevaringse erihooldusteenuse asemel hakkavad kasutama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust. Taolise põhimõtte rakendamine on oluline inimeste õigustatud ootuse printsiibist lähtuvalt, mille kohaselt oli inimestel teadmine, et nad saavad kasutada ööpäevaringset erihooldusteenust kuni elu lõpuni. Hoolekande valdkond on edasi arenenud ning olulisel kohal on vajaduspõhine teenuse osutamine ehk inimese vajadustele vastav tugi, abi ja toetus. Kuni 2001. aastani kehtis rahvastikuregistri seaduse säte, mille kohaselt registreeriti inimese elukohaks hoolekandeasutusejärgne KOV. Nüüdseks on hoolekandeasutused reorganiseeritud või reorganiseerimisel, kuid inimeste sissekirjutus on endiselt kunagiste suurte erihooldekodude KOV-ides. Vabariigi Valitsusele 2006. aastal tutvustatud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kava alusel on riik lubanud, et jätkatakse erihoolekannet mittevajavate eakate suunamist erihoolekandeteenuste asemel üldhoolekandeteenuseid saama või hooldusravile (erandiks on enne 2001. a erihooldekodusse elama asunud, kelle elukohana on registreeritud hoolekandeasutuse asukoha omavalitsus). 12 aastaga on aga hoolekande valdkond edasi arenenud ning räägime vajaduspõhisest teenuse osutamisest ehk sellest, et inimene peab saama enda vajadustele vastavat tuge, abi ja toetust. Seega on oluline ka selle sihtrühma puhul, kes enne 2001. aastat ööpäevaringsele erihooldusele suunati, rääkida sobivate lahenduste leidmisest ning nende vajadustele vastavate teenuste pakkumisest, samuti nende teenuste riigipoolsest rahastamisest. Seisuga 01.09.2017 on SKA hinnanud, et ööpäevaringsel erihooldusel viibivatest vanaduspensioniealistest isikutest ca 42% ei vaja erihooldust, vaid üldhooldust. Võttes arvesse enne 2001. aastat kehtinud regulatsioone, tekib teatud KOV-idel kohustus finantseerida üldhooldusteenust mahus, mis on ebavõrdne võrreldes KOV-idega, kelle piirkonnas enne 2001. aastat erihoolekodu ei asunud. Kokku on enne 2001. aastat ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud 730 inimest, kelle elukohana on registreeritud hoolekandeasutusejärgne KOV. Seega peaks riik aastate jooksul toetama ca 307 (42% 730-st) inimese üldhoolduskulude tasumist. Aastatel 2019–2022 vajab praegustest ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutajatest, kelle elukoht on enne 2001. aastat määratud hooldekodujärgsesse KOV-i, hinnanguliselt 118–143 inimest üldhooldusteenust. Seotud KOV-e, keda SHS võib puudutada, on 17: Põltsamaa vald (Võisiku), Kuusalu vald (Valkla), endine Kärla vald, nüüd Lääne-Saare vald (Sõmera), Kanepi vald (Erastvere), Kullamaa vald (Koluvere), endine Kernu vald, nüüd Saue vald (Kernu), Kose vald (Ravila), Sillamäe linn (Sillamäe), Koeru vald (Koeru), Tapa vald (Imastu), Tori vald (Tori), Märjamaa vald (Mõisamaa), Kambja vald (Kodijärve), Valga vald (Paju, Taheva), Viljandi vald (Karula, Pariisi), Võru vald (Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus). Rakendussätte kohaselt hüvitab SKA nende inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on enne 2001. aastat kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel määratud hooldekodusse elama asumise tõttu hooldekodu asukohajärgne KOV ning kelle 21 ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks üldhooldusteenuse vajaduseks, üldhooldusteenuse kulud SKA peadirektori käskkirjaga kehtestatud määras. Eelnõu §-s 2 on sätestatud HKTS § 13 lõike 11 punkti 7 kehtetuks tunnistamine, millega on ette nähtud erisus erihoolekandeteenuse halduslepingu suhtes. Erisuse kohaselt ei pea nende halduslepingute sõlmimisel juhinduma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ega riigihanke läbiviimise korrast. Võttes arvesse seda, et erihoolekandeteenuste halduslepingute hulk igal aastal on suur, lepingud sõlmitakse kõigi soovijatega, kes nõuetele vastavad, erihoolekandeteenuste puhul on kehtestatud riigipoolse osa maksimaalsed maksumused ning teenusekasutajate puhul on oluline koduläheduse põhimõtte rakendamine, oli vajalik teha erihoolekandeteenuste raames sõlmitavate halduslepingute suhtes vastav erisus HKTS-is. SHS § 77 lõike 1 muutmisel, millega antakse võimalus sõlmida erihoolekandeteenuse osutamise volitamiseks tsiviilõiguslikke lepinguid, kaob aga vajadus vastava HKTS-i regulatsiooni järele. Nagu on eelnõu § 1 punktis 11 välja toodud, ei kohaldata HKTS-i juhul, kui haldusülesande täitmiseks volitamisel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, samuti juhul, kui haldusakti alusel haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Eelnõu §-s 3 on sätestatud seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat ega muudeta olemasolevat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kaotatakse psüühilise erivajadusega inimeste puhul erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psühhiaatri hinnang, rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatav hinnang või rehabilitatsiooniplaan ning luuakse regulatsioonid psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamiseks SKA poolt. Lisaks luuakse teenuseosutajate tunniarvestuse kohustus toetatud elamise teenuse pakkumisel. Eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju SKA töökorraldusele ja kuludele-tuludele, juhtumikorraldajatele, rehabilitatsioonimeeskonnale, psühhiaatritele, teenuseosutajatele ning erihoolekandeteenuse saajatele. Peamised uurimisküsimused on: kuidas mõjutab psühhiaatri hinnangu ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või rehabilitatsiooniplaani kaotamine SKA töökorraldust ning SKA ja riigieelarve kulusid-tulusid? Millises mahus mõjutab muudatus juhtumikorraldajate, rehabilitatsioonimeeskonna ning psühhiaatrite töökoormust? Milliseid muudatusi toob nimetatud dokumentide kaotamine teenuseosutaja jaoks? Kuidas mõjutab nimetatud dokumentide kaotamine praegu teenust saavate ja uute taotlejate teenuse saamise aega ning teenuse tulemuslikkust? Eelnõus esitatud 22 muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKA ja Statistikaameti andmeid. Eelnõu muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele, ning sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. I Psühhiaatri hinnangute ja rehabilitatsiooniplaanide või hinnangute kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele SKA halduskoormus seoses erihoolekandeteenuse taotlemise ja otsuse tegemisega Mõju ulatus Kehtiva erihoolekandeteenust saama suunamise regulatsiooni kohaselt on inimesel vajalik erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhul psühhiaatri hinnang ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringne erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sügava liitpuudega isikule) puhul rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Psühhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psüühikahäire ning antud hinnang, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus. Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud samuti soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate tegevuste kohta. Üldjuhul esitavad inimesed vajalikud dokumendid SKA-le paberil. Mõistliku halduskorralduse põhimõtteid arvestades on otstarbekas võimaldada sellekohast infot küsida infosüsteemide kaudu, mitte nõuda inimeselt paberil esitatava tõendina, mille SKA töötajad peavad eraldi digiteerima. SKA on leidnud võimaluse teha tervise infosüsteemis F- diagnoosi väljale juurdepääs MISPi arenduse kaudu. SKA töötaja näeks sellise lahenduse puhul vaid F-diagnoosi olemasolu ja vastavat koodi, mis on oluline otsuse tegemiseks. Muudatuse tulemusel ei oleks inimesel enam vaja nimetatud dokumente SKA-le esitada, kuna juhtumikorraldaja teeks ise inimese SKAsse pöördumisel kõik vajalikud toimingud: isiku teenuse saamiseks vajalike andmete kontrolli, olemasoleva informatsiooni koondamise, toetus- ja abivajaduse hindamise ja teenuse osutamise otsustamise, teenuseosutaja valiku ja teenust saama suunamisega seotud tegevused, ning toetaks inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamiseni. 23 Kui MISPi arendus rakendub, väheneb SKA halduskoormus. Perioodil 2013–2017 oli esmakordseid erihoolekandeteenuse taotlusi aastas keskmiselt 5871. 2018. aastal lõppevad suunamisotsused 13552 teenuse puhul, 2019. aastal 805, 2020. aastal 1279, 2021. aastal 1913 ja 2022. aastal 743 teenuse puhul. Sellest tulenevalt on tervise infosüsteemi kaudu aastatel 2018–2022 vaja näha andmeid inimese kohta suurusjärkudes, mis sisalduvad tabelis 1. Neile võib lisanduda veel andmevajadus seoses sellega, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevad need numbrid taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja kes hakkavad teenust taotlema. Tabel 1. Prognoositav andmete vajadus tervise infosüsteemist, arvestades nii uusi keskmiselt aastas lisanduvaid kui ka korduvaid taotlusi, 2018–2022 Prognoositav andmete vajadus Aasta TIS-ist (inimest) 2018 1942 2019 1392 2020 1866 2021 2500 2022 1330 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühmaks on SKA. Kui arvestada perioodil 2018–2022 lisanduvaid uusi taotlusi ja lõppevaid suunamisotsuseid, on ühe juhtumikorraldaja kohta keskmiselt aastas umbes 50 taotlust ehk hinnanguliselt 50 inimese andmete vaatamist TIS-ist. Tuleb arvestada, et üleminekuperioodil võidakse osa neist taotlustest esitada endiselt paberil. Ebasoovitavad mõjud Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul ei kajastu TIS-is alati kõik andmed, kuna kõik arstid ei sisesta sinna andmeid või ei tee seda korrektselt. Kuna paralleelselt säilib ka võimalus esitada andmed paberil, ei pruugi SKA halduskoormus siiski väheneda. Samas saab riski leevendada sellega, et jätkatakse üldist selgitustööd arstidele andmete TIS-i sisestamise vajadusest ja olulisusest, mis parandaks andmete kvaliteeti TIS-is. Kuna juhtumikorraldaja saab edaspidi vaadata TIS-ist andmeid ainult siis, kui inimene on teinud taotluse ning tema isikukood on taotlusega seotud, on väga minimaalne ka risk, et SKA töötaja võiks isiku andmeid vaadata mitte-eesmärgipäraselt. Ühtegi teist diagnoosi ega täpsustatud terviseandmeid SKA töötaja TIS-ist ei näe. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Tegemist on väheolulise mõjuga SKA halduskoormusele. 3 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 3 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 24 SKA juhtumikorraldajate töökorraldus ja töökoormus Mõju ulatus SKA juhtumikorraldajate töökoormus kasvab seoses hindamiste läbiviimisega. Edaspidi hakkavad inimese toetus- ja abivajadust hindama SKA juhtumikorraldajad, keda koolitatakse kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ja selle tulemustele tuginedes määrama inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks olulistes eluvaldkondades, samuti hindama, millised abimeetmed olemasolevate sotsiaalhoolekande võimaluste hulgast on inimesele sobivad. Nagu eespool nimetatud, kontrollib juhtumikorraldaja isiku teenuse saamiseks vajalikke andmeid, koondab olemasoleva informatsiooni, hindab toetus- ja abivajadust ning otsustab teenuse osutamise, teeb teenuseosutaja valikuga ja teenust saama suunamisega seotud tegevused ning toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamiseni. Hindamisi hakkavad tegema need samad juhtumikorraldajad, kes seni on üle vaadanud psühhiaatrite esitatud hinnangud ja rehabilitatsioonimeeskondade koostatud rehabilitatsiooniplaanid ning nende olemasolu korral teinud otsuse teenust saama suunamiseks. SKA on hinnanud, et olemasolevate riiklike andmebaaside andmetel ja inimese toetusvajadusel põhinev teenusevajaduse hindamine vähendab inimese poolt esitatavate dokumentide vajadust, kuid nõuab juhtumikorraldajatelt rohkemat infosüsteemidest andmete kogumist ja analüüsi, millele toetudes tehakse kaalutletud haldusotsus teenuse saamiseks. SKA on SKAIS1 arendamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt arendatakse vaid hädavajalikke süsteemi osi, et juhtumikorraldajatel oleks võimalik menetlusprotsessid SKAIS1-s läbi viia. Tegevusprotsesside täielikult infosüsteemidesse ja elektrooniliseks viimiseks oleks vajalik oluliselt suurem arendus, kuid kuna SKA hakkab arendama SKAIS2 infosüsteemi, ei ole mõistlik vanas süsteemis suuremahulisi muudatusi ette võtta. See aga tähendab, et juhtumikorraldajatel tuleb ka pärast SHS-i muudatuse rakendamist erinevatest infosüsteemidest materjale kokku korjata, analüüsida, süsteemiväliselt kogutud ja analüüsitud andmete alusel järeldusteni jõuda ning alles siis SKAIS1-s teenuseotsus vormistada. Seega toimiks erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega seotud andmete kogumine, analüüs ja statistilise aruandluse pidamine infosüsteemiväliselt, mis kasvatab juhtumikorraldajate töökoormust. Olukord paraneks SKAIS2 erihoolekande valdkonna süsteemi valmimisel. Käesoleval ajal ei ole võimalik anda hinnangut, kui palju efektiivsemaks SKAIS2 süsteem suudab juhtumikorraldaja töö muuta. Tabeli 1 kohaselt on ühes aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800 hindamist. Neile võivad lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevad need numbrid taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega. SKA on hinnanud, et selles mahus taotlustega kaasneva teenusevajaduse hindamiseks on SKA-sse juurde vaja vähemalt kümme juhtumikorraldajat. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 25 Muudatus mõjutab kokku 37 juhtumikorraldajat (27 olemasolevat ja 10 lisanduvat). Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal hõivatuid kokku 658,6 tuhat3. Kõigist hõivatutest moodustab muudatusest mõjutatud sihtrühm väikese osa. Erihoolekande vajaduse hindamine (eeltöö, hindamisvestlus, järeltöö) võtab juhtumikorraldajal aega hinnanguliselt kaks tundi. Lisandub võrgustikutöö, et seostada inimene temale kõige sobivamate abimeetmetega, mis kestab hinnanguliselt kolm või enam tundi. Kui arvestada keskmist hindamiste vajadust aasta jooksul (1800 hindamist), teeb üks juhtumikorraldaja (kokku 37 juhtumikorraldajat) keskmiselt umbes 50 hindamist aastas4. Ebasoovitavad mõjud Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisel on oluline arvestada psüühikahäire esinemise võimalikku suurenemist. Hinnangute kohaselt on 18–64-aastastest eurooplastest 27% kogenud igal aastal vähemalt ühte psüühikahäire vormi. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamisel koostatud rohelise raamatu kohaselt näitab teiste riikide praktika, et kõik psüühikahäirega inimesed ei otsi professionaalset abi, näiteks vaid 26% psüühikahäirega eurooplastest oli abi otsinud5. Kuna Eestis on viimastel aastatel diagnoositud enam kui 26 0006 uut psüühikahäire haigusjuhtu aastas, on teiste riikide kogemusi arvestades tegemist probleemiga, mille osakaal võib ka Eestis suureneda. Erihoolekandeteenust sai 2016. aasta lõpu seisuga 5596 inimest. Arvestades, et Eestis oli 2017. aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 6677 psüühikahäirega inimest (viimastel aastatel on see kasvanud aastas veidi vähem kui 5% võrra), ei ole praegu erihoolekandest tuge saavate inimeste arv võrreldes kogu psüühikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Erihoolekande arengukavas 2014–2020 on SKA andmetel ka hinnatud, et erihoolekandeteenuste õigustatud potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatele ja järjekorras olijatele on ligi kolm korda (2,65 korda) enam8. Seega võib ebasoovitava mõjuna välja tuua, et juhtumikorraldajate töökoormus võib seoses taotluste arvu kasvuga suureneda rohkem, kui praeguses hinnangus on välja toodud ning kümnest lisatöötajast võib jääda hindamiste tegemiseks väheseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel on oluline mõju SKA juhtumikorraldajate töökoormusele ja töökorraldusele. SKA juhtumikorraldajate koolitusvajadus Mõju ulatus 3 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 4 Neile võivad lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevad need numbrid taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega. 5 Roheline raamat, 2005. Elanikkonna vaimse tervise parandamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine. Brüssel 14.10.2005. KOM(2005) 484 lõplik. http://ec.europa.eu/health/archive/ph_determinants/life_style/mental/green_paper/mental_gp_et.pdf 6 Terviseameti statistika, 2018. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. Viimati kuvatud: 11.01.2018. Kättesaadav: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/?rxid=38a707e4-62ff- 41cf-99c8-598995ca240e 7 Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud. Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 8 Raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisi on ligi kolm korda rohkem kui praegu erihoolekandeteenuseid saavaid inimesi. 26 Hindamiste läbiviimiseks korraldatakse juhtumikorraldajatele koolitusi. Toetus- ja abivajaduse hindamisel on olulised sellised teadmised ja oskused nagu abivajajaga kontakti ja koostöösuhte loomine, andmete kogumine ja töötlemine, kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide määramine, kliendi toetamine tema õiguste kaitsel, juhtumikorralduse rakendamine ja teabe andmine sotsiaalkaitse võimalustest. Nende oskuste omandamine kuulub sotsiaalteaduste erialade õppeprogrammidesse ning nende valdkondade esindajate kutsepädevuse tuumikoskuste hulka. Seetõttu on eelistatud SKA juhtumikorraldajatena töötama sotsiaalteadustes kõrgharidust omavad spetsialistid. Käesoleval ajal on SKA andmetel 76% juhtumikorraldajatest sotsiaalalase kõrgharidusega, mis toetab nende oskusi teha professionaalset tööd ning hinnata inimese toetus- ja abivajadust. Teenusevajaduse hindamiseks on vajalik SKAsse juurde kümme juhtumikorraldajat. Nii uusi kui olemasolevaid töötajaid koolitatakse kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ning selle tulemustele tuginedes määrama inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks olulistes eluvaldkondades, samuti hindama, millised abimeetmed olemasolevate sotsiaalhoolekande võimaluste hulgast on inimesele sobivad. Juhtumikorraldajatele korraldatakse koolitusi, mis suurendavad nende teadlikkust laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest ja täpsemalt erihoolekandeteenustest. See võimaldab neil langetada kaalutletud otsuseid, millised sotsiaalhoolekande abimeetmed on sobivad inimese toimetuleku- ja tegevusvõimet parimal viisil toetama. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatus mõjutab kokku 37 juhtumikorraldajat. Hõivatute koguarvu arvestades (Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal hõivatuid kokku 658,6 tuhat9) on sihtrühma suurus väike. Aasta jooksul võtavad juhtumikorraldajad osa sisekoolitusest ja kolmest väliskoolitusest. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu on tegemist SKA juhtumikorraldajate jaoks väheolulise mõjuga. Psühhiaatrite töökoormus Mõju ulatus Kehtiva regulatsiooni järgi on inimesel vajalik erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA- le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhul psühhiaatri hinnang, milleks inimene peab käima psühhiaatri vastuvõtul. Psühhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud 9 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 27 psüühikahäire ning arvamus selle kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus. Ajavahemikus 2012–2016 esitati SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenus) saamiseks kokku 7981 taotlust (tabel 2). Kuni 31.12.2014 oli vaid igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks vajalik psühhiaatri hinnang, kõikide teiste teenuste puhul oli vajalik erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonna poolt. 19.11.2014 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisandus alates 2015. aastast võimalus saada psühhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse puhul. Ajavahemikus 2012–2016 esitati nelja toetava teenuse saamiseks kokku 6461 taotlust, millele oli lisatud psühhiaatri hinnang. Iga sellise hinnangu saamiseks oli vaja minna psühhiaatri vastuvõtule ning psühhiaater kulutas sellele oma vastuvõtu aega. Tabel 2. Erihoolekandeteenuste taotluste arv10, 2012–2016 Teenus/Aasta 2012 2013 2014 2015 2016 Kokku Igapäevaelu toetamise teenus 781 634 661 975 1070 4121 Toetatud elamise teenus 265 225 229 404 586 1709 Toetatud töötamise teenus 232 175 187 394 594 1582 Kogukonnas elamise teenus 82 77 51 116 243 569 KOKKU 1360 1111 1128 1889 2493 7981 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Psühhiaatritele pandud kohustus anda hinnanguid toetavate erihoolekandeteenuste saamiseks on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks pöörduma esmalt psühhiaatri poole, mis võib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole SKA hinnangul intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psühhiaatri poole pöörduda, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psühhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse õigustatuse hinnangu saamiseks on neil tulnud seni sinna pöörduda. Psühhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Seepärast esinevad praktikas juhtumid, kus psühhiaater ei jõua inimese teenusevajaduse hindamisse piisavalt süveneda ning täidab dokumendi vastavalt inimese edastatud soovidele või on psühhiaatri hinnangu vormi täitnud tulevane teenuseosutaja ning psühhiaater lisab hinnangule vaid oma allkirja. See aga loob olukorra, kus psühhiaater on vaid vormiliselt hinnangu koostaja ja sisulist inimese teenusevajaduse hindamist ei toimu. Võimaldades SKA juhtumikorraldajatel pääseda ligi tervise infosüsteemi andmetele, et saada teada inimesele määratud diagnoosi, ning kasutades teenusevajaduse hindamiseks SKA-poolset toetusvajaduse hindamist, on võimalik vabastada psühhiaatrite kallist raviteenuse aega tegelemaks raviküsimustega. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 10 Kuna alles alates 2015. aastast tekkis võimalus saada psühhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse puhul, siis sisalduvad tabelis ka need taotlused, mida ei tehtud psühhiaatri hinnangu alusel. 28 Eestis oli 2016. aasta lõpu seisuga töötavaid psühhiaatreid 20711. Kui arvestada, et alates 2015. aastast oli psühhiaatri hinnang kohustuslik kõigi nelja toetava teenuse puhul, siis tabelist 2 nähtub, et taotlusi, millele oli lisatud psühhiaatri hinnang, oli aastas umbes 1900–2500. Kuigi toetavate erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisega ei olnud tõenäoliselt seotud kõik Eesti psühhiaatrid, oli koguarvu arvestades ühe psühhiaatri kohta vähemalt 9–12 erihoolekandega seotud hinnangut aastas. Seega võis neid olla erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate psühhiaatrite kohta pisut rohkem. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike, ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu on tegemist psühhiaatrite jaoks väheolulise mõjuga. Rehabilitatsioonimeeskonna töökoormus Mõju ulatus Kehtiva regulatsiooni järgi on ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sügava liitpuudega isikule) taotlemisel vajalik rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate tegevuste kohta. SKA-poolse rehabilitatsiooniplaanide analüüsi tulemusena selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Rehabilitatsiooniplaanides ei ole kaalutud võimalusi, milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Selle tulemusena kasutavad erihoolekandeteenuseid jätkuvalt inimesed, kelle toimetulekut saaks toetada ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega, mis on väljaspool riiklikku erihoolekandeteenuste süsteemi. Uue regulatsiooni kohaselt ei ole erihoolekandeteenuse vajaduse tõendamiseks rehabilitatsioonimeeskondadel vaja koostada rehabilitatsiooniplaane. Siiski ei ole muudatusega kavas vähendada erihoolekandeteenuse kasutajate õigust rehabilitatsiooniteenuseid kasutada, vaid lõpetada vajadus koostada rehabilitatsiooniplaane ainult teenuse kasutamise alustamiseks. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid üksikteenuseid või pakutavaid programme võivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada samadel alustel nagu kõik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Selle tuvastab juhtumikorraldaja ja teenuseid on võimalik saada juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavade või programmide alusel. SKA hinnangul ei saa välistada mitte ühtegi erihoolekandeteenuse kasutajat rehabilitatsiooni sisulistest tegevustest, kui talle seda mingis aja- või arenguetapis vaja on. 11 Tervise Arengu Instituudi andmed, 2016. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableViewLayout2/?rxid =887ab7f3-ec57-4560-a570-e1fa8458b7a1 29 Erihoolekandeteenuse vajaduse saab edaspidi tuvastada sama juhtumikorraldaja, kes on tuvastanud ka rehabilitatsiooniteenuse vajaduse. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781 inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid SKA andmetel 5432 inimest. Seega oli 2017. aasta lõpu seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-l erihoolekandeteenuse kasutajatest. Nimetatud 3781 rehabilitatsiooniplaanist 2277 ehk 60% puhul oli SKA andmetel plaanis nimetatud erihoolekandeteenuse ja ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus (tabel 3). 521 juhul (14%) on plaanides nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 70 juhul (2%) olid plaanid tehtud vaid rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ning 910 juhul (24%) ei olnud süsteemipäringuga võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan koostatud. Nimetatud 910 plaani puhul oleks vajalik kõik plaanid üle kontrollida ja andmed süsteemi sisestada. Tabel 3. Erihoolekandeteenuse kasutajatele koostatud rehabilitatsioonplaanid nende koostamise eesmärgi järgi 31.12.2017 seisuga Kehtivaid rehabilitatsiooniplaane, sh: 3781 100% Plaanid erihoolekande ja rehabilitatsiooni saamiseks 2277 60% Plaanid erihoolekande saamiseks 521 14% Plaanid rehabilitatsiooni saamiseks 70 2% Plaanide eesmärki pole süsteemis toodud 910 24% Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Tabeli 3 kohaselt väheneb rehabilitatsioonimeeskondade töökoormus ainult nende rehabilitatsiooniplaanide osas, mis on koostatud erihoolekandeteenuse saamiseks (521 + osa nendest plaanidest, mille puhul ei osatud hinnata, milliste teenuste saamiseks need on koostatud). See on enam kui 14% kõigist 31.12.2017 seisuga kehtinud rehabilitatsiooniplaanidest, mis on sama hetke seisuga erihoolekandeteenuseid kasutavatele isikutele tehtud. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on suur, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on olulise mõjuga rehabilitatsioonimeeskondade jaoks. SKA kulud-tulud ja ressursside eesmärgipärane kasutamine Mõju SKA kuludele ja tuludele ning ressursside eesmärgipärasemale kasutamisele on hinnatud viie komponendi kaudu: 1. Mõju SKA personalikuludele seoses juhtumikorraldajate ja ühe juhtivspetsialisti palkamisega, kes hakkavad tegelema erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega ja hindamiste koordineerimisega. Mõju ulatus 30 SKA palkab juurde juhtumikorraldajaid ning korraldab uutele ja olemasolevatele juhtumikorraldajatele abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi kasutamise tutvustamiseks koolitusi. Samuti palkab SKA juurde ühe juhtivspetsialisti, kes hakkab tegelema juhtumikorraldajapoolsete hindamiste koordineerimisega. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasnevaks teenusevajaduse tuvastamiseks on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleks juurde vaja vähemalt kümme juhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (kuu brutotöötasu 1740) on 192 720 eurot ning majandamiskulud (4500 eurot aastas töötaja kohta) 45 000 eurot, seega aastane kulu kokku 237 720 eurot. Ühe juhtivspetsialisti kulu aastas, arvestades kuu brutotöötasu 2141 eurot ning aastast majandamiskulu 4500 eurot, on 30 192 eurot. Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 00012 eurot. Koolituskulude näol on tegemist ühekordse kuluga. Lisanduvateks kuludeks on veel ühekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot. Seega lisandub SKA-le 2019. aastal ühekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega 14 000 + 38 500 = 52 500 euro ulatuses ning igal aastal püsikulusid seoses töökohtade juurde loomisega 237 700 + 30 200 = 267 900 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 320 400 eurot. SKA kogueelarvest moodustab personali- ja koolituskulu alla 1%. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitava mõjuna võib selguda, et SKA planeeritud ressursist hindamiste tegemiseks (10 uut juhtumikorraldajat) ei piisa ning juhtumikorraldajaid tuleks juurde palgata. See võib suurendada personalikuludeks planeeritud ressursse. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine, mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Tegemist on väheolulise mõjuga SKA eelarvele. 2. SKA tegevuskulude vähenemine seoses selle osaga erihoolekandeteenuse saajatest, kellel on praegu rehabilitatsiooniplaan koostatud ainult erihoolekandeteenust saama suunamiseks. Mõju ulatus Uue regulatsiooni kohaselt lõpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata erihoolekandeteenuse 12 SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (sõidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000 eurot. 31 kasutajate õigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid üksikteenuseid või pakutavaid programme võivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada samadel alustel nagu kõik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Näiteks on SKA andmetel 2374 erihoolekandeteenuse kasutajal hinnatud rehabilitatsiooniplaanis rehabilitatsioonivajadus ning neil on olemas õigustatud alus taotleda rehabilitatsiooniteenuseid. See on 42% kõikidest 31.12.2017 seisuga erihoolekandeteenust kasutavatest inimestest. SKA kulude vähenemine puudutab ainult seda osa uutest erihoolekandeteenuse taotlejatest, kellel puudub vajadus rehabilitatsiooniteenuse järele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781 inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid 5432 inimest. Seega oli 31.12.2017 seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-l erihoolekandeteenuse kasutajatest. 521 juhul (14%) on plaanis nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 910 juhul (24%) ei olnud süsteemipäringuga võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan koostatud. Kui arvestada ka edaspidi sarnase suurusjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid üldse ei vaja ja kellel oleks vana süsteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille puhul ei olnud võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud). Võttes aluseks 2016. aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus ühe rehabilitatsiooniplaani koostamise kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks, arvestades tänast olukorda (31.12.2017) hinnanguliselt 107 586,5 eurot13. Kui arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhul ei olnud võimalik süsteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud, oleks kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800 eurot. Siin tuleb arvestada, et ei ole võimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel või tulevikus ümber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema lisaks ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud konkreetset ajahetke arvestades. Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna 2017. aasta lõpu seisuga erihoolekandeteenust saanud inimeste rehabilitatsiooniplaanid on koostatud eri aegadel, ei saa öelda, et SKA jaoks oleks eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse kulude vähenemisega. Aasta jooksul võib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult erihoolekandeteenuse saamise aluseks, olla vähem kui 14%. Ebasoovitavad mõjud Arvestades, et rehabilitatsiooniteenustel on oluline roll ka psüühikahäirega inimeste toimetuleku paranemisel, võib kulude kokkuhoid olla veel väiksem kui mõjutatud sihtrühma all kirjeldatud, kuna kasvav vajadus rehabilitatsiooniteenuste järele võib katta ära kokkuhoiu, mis tuleb nendelt plaanidelt, mida tehti ainult erihoolekandeteenuse saamiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine. Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Tegemist on väheolulise mõjuga SKA eelarvele. 13 SKA andmed, SoMi arvutused, 2018. 32 3. Mõju SKA halduskuludele seoses sellega, et edaspidi puudub vajadus dokumentide digiteerimise järele ning erihoolekandeteenuse taotlemiseks vajalikud andmed saadakse taotleja kohta tervise infosüsteemist. Teatav mõju võib olla muudatusel ka SKA halduskuludele, kuna edaspidi puudub vajadus dokumentide paberkujul säilitamiseks ja digiteerimiseks ning muuks sellega seotud asjaajamiseks. Andmed erihoolekandeteenust taotlevate isikute kohta saadakse TIS-ist. Täpsemat kulude kokkuhoidu on keeruline välja tuua, kuid hinnanguliselt moodustab see väikese osa SKA eelarvest. Juhul kui paralleelselt jääb muudatuse alguses kehtima ka paberkujul dokumentide esitamise võimalus, vähendab see mõju halduskuludele võrreldes kehtiva süsteemiga. 4. Ümberhindamisega vabanevad ressursid, kui inimene hinnatakse ümber ja ta liigub teist teenust saama. Mõju ulatus Võttes aluseks 2015. aasta ööpäevaringsel erihooldusel olevate inimeste teenusevajaduse väljaselgitamisel saadud tulemused ning 2016. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamise tulemused, võimaldab SKA-poolne erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine kasutada erihoolekandeteenuste eelarvet sihtotstarbelisemalt neile inimestele, kellele vajalikku toetust ja abi on võimalik tagada vaid erihoolekandeteenustega. See kajastub ka erihoolekande eelarves, luues võimaluse olemasolevate teenuste kasutamise lõpetajate asemele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed. Teenuste kasutamise lõpetajate all on silmas peetud inimesi, kellele vajalikku toetust ja abi on võimalik tagada teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Selle tulemusel prognoosib SKA erihoolekandeteenuste kasutajate liikumist ja selle mõju eelarvele järgmiselt (tabel 4): 1) ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamise võib lõpetada kuni 15% isikutest, et hakata kasutama muud sotsiaalteenust (nt kogukonnas elamise teenus, üldhooldusteenus); 2) ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga isikutele on suunatud kindlale sihtrühmale, mistõttu ei ole SKA-poolse teenusevajaduse hindamise järgi mõju suur ning teenuse kasutamise lõpetajate hulk saab olla vaid paar protsenti; 3) toetavate erihoolekandeteenuste puhul võib SKA teenusevajaduse hindamise järgi olla teenuse kasutamise lõpetajaid kuni 3%, kuna vajadus nende teenuste järele on olnud aastaid pigem pidevalt kasvav. Selle põhjuseks võib pidada teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemist. Tabelis on kajastatud teenuse kasutamise lõpetajate hulk ja võimalike uute inimeste teenust saama suunamiseks vabanevate eelarveliste vahendite arvestus. Vabanevate eelarvevahendite ulatuses suunatakse uusi inimesi teenuseid saama. Tabel 4. Hinnanguline teenusekasutajate liikumine, tuginedes 2017. aasta teenusehindadele ja 2016. aasta suunamisotsustele Teenuse Teenuse kasutamist kasutamist Teenuse 2016. aasta lõpetavate alustavatele hind suunamisotsused isikute hulk isikutele 33 ettenähtud eelarve Igapäevaelu toetamise teenus 116 € 1042 3% 43 152 € Töötamise toetamise teenus 96 € 535 5% 31 104 € Toetatud elamise teenus 180 € 527 5% 56 160 € Kogukonnas elamise teenus 335 € 170 5% 32 160 € Ööpäevaringne erihooldusteenus 459 € 546 15% 451 656 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (ebastabiilse remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (sügava liitpuudega isikule) 677 € 69 3% 16 248 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (kohtumääruse alusel) 926 € 134 0% 0€ KOKKU 638 604 € Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Sihtrühma suurus ja mõju sagedus SKA eelarvest moodustab ümberhindamiste tulemusel vabanev summa umbes 639 000 eurot. Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse mõjuga, vaid mõjuga, mis sõltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale, st iga vabanev teenusekoht on võimalus järjekorrast inimene teenust saama suunata. Seega, kui n-ö valesid inimesi süsteemist välja ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite (639 000 eurot + iga- aastane teenuse hinnatõus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk neid teenuseid osutataks ja finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus, mõjutatava sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA eelarve mõttes väheolulise mõjuga. 5. SKAIS-i ja MISP-i arendamisega seotud kulud. SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning MISP-i arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud kuludeks on olemas 2018. aastal SKA eelarves. Haigekassa kulud ja tulud Mõju ulatus Inimesed, kes taotlevad toetavaid erihoolekandeteenuseid esimest korda või kelle suunamisotsus lõppeb ning kes taotlevad teenuse saamise pikendamist, pöörduvad praegu 34 taotlemiseks vajaliku psühhiaatri hinnangu saamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatri hinnangu kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psühhiaatri vastuvõttudega. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot14. Vastavalt sellele oleks ajavahemikus 2018–2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust kasutavatele inimestele (korduvatele) psühhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa kulu kokku umbes 51 000 eurot. Siin on arvestatud kõigi korduvtaotlejate puhul korduvvisiidi hindadega, kuid kui tegemist on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Tabel 5. Erihoolekandeteenuse suunamisotsuste lõppemine perioodil 2018–2022 ja selle mõju haigekassa kuludele Haigekassa Teenus/Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku kulude vähenemine, € Igapäevaelu 479 292 391 748 259 2 169 27 872 toetamine Toetatud elamine 118 86 176 331 113 824 10 588 Töötamise 141 56 156 291 73 717 9 213 toetamine Kogukonnas 27 16 52 135 35 265 3 405 elamine KOKKU 765 450 775 1 505 480 3 975 51 079 Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused Kui arvestada juurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks oleks vaja psühhiaatri hinnangut, siis võttes aluseks perioodil 2013–2017 esitatud uute erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), võib lisaks ülaltoodud kuludele arvestada, et toetavate teenuste puhul oleks iga-aastane haigekassa kulu psühhiaatri hinnangute saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850 eurot15. Kui tegemist on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Samas võib eeldada, et ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne taotlema tulemist juba varem psühhiaatri juures käinud ning suurema osa taotlejate puhul on tegemist korduvvisiidiga. Tabel 6. Uued erihoolekandeteenuse taotlused perioodil 2013–2017, perioodi keskmine uute taotluste arv ning potentsiaalne mõju haigekassa kuludele 2013–2017 Haigekassa Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 keskmiselt uusi kulude taotlusi aastas vähenemine, € Igapäevaelu 345 318 339 323 266 318 4 089 toetamine Töötamise 26 36 36 62 80 48 617 toetamine Toetatud elamine 38 33 55 109 118 71 907 Kogukonnas 14 12 13 9 45 19 239 elamine 14 Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvõtu, koduvisiidi ja erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017039 15 Uute taotluste arv korrutatult korduvvisiidi tasuga (12,85 eurot). 35 KOKKU 423 399 443 503 509 455 5 852 Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused Nii lõppevaid suunamisotsuseid kui uusi taotlusi arvestades oleks haigekassa kulu psühhiaatri hinnangute tegemiseks 2018. aastal umbes 15 700 eurot. Haigekassa kuludesse ei ole praegu arvestatud neid juhtumeid, kus inimese korduvhindamine võib toimuda enne suunamisotsuse lõppemist teenuseosutaja ettepanekul ning milleks on samuti vajalik psühhiaatri hinnang. Kogu haigekassa eelarvest (2017. aastal 1,1 miljardit eurot16) moodustab erihoolekandeteenuse taotlustega seotud kulu alla 0,1%. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on väheolulise mõjuga haigekassa eelarvele. Menetluse kestus ja kvaliteet erihoolekandeteenuse taotlejale Mõju ulatus Senine praktika on see, et erihoolekandeteenust taotlev inimene esitab SKA-le pabertõendi enda diagnoosi andmete kohta, milleks ta peab panema esmalt aja psühhiaatri vastuvõtule, kust ta need andmed ning hinnangu teenusevajaduse kohta saab. Vastuvõtule saadakse tavaliselt paarikuulise ooteaja saabudes, mistõttu pikeneb pabertõendi esitamise kohustusega aeg, millal inimene hakkab teenust saama ja see võib inimese toimetulekut veelgi halvendada. Muudatuse kohaselt saab inimene kohe peale SKA poole pöördumist temale sobiliku erihoolekandeteenuse kohta hinnangu, ilma et tuleks pöörduda muude kinnitavate dokumentide saamiseks või koostamiseks kolmandate osapoolte poole. Muudatuse kohaselt teeb juhtumikorraldaja inimese SKAsse pöördumisel kõik vajalikud toimingud – isiku teenuse saamiseks vajalike andmete kontrollimine, olemasoleva informatsiooni koondamine, toetus- ja abivajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine ning järgnevad tegevused teenuseosutaja valikul ja teenust saama suunamisel, samuti toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamiseni. Sama kehtib ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhul, kus varem oli vajalik rehabilitatsiooniplaani koostamine, kuid edaspidi teeb kõik teenuse saamisele eelnevad toimingud SKA juhtumikorraldaja. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Nagu eespool välja toodud, lõppeb 2018. aastal erihoolekandeteenust saama suunamine kokku 1355 teenusekohal, 2019. aastal 805-l, 2020. aastal 1279-l ning 2021. ja 2022. aastal vastavalt 16 Eesti Haigekassa, 2018. Nõukogu otsus, 13. jaanuar 2017. a nr 2. Eesti Haigekassa 2017. aasta eelarve kinnitamine. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/board_decision_files/otsus_nr.02_eelarve_2017.pdf 36 1913-l ja 743 teenusekohal. Lisaks on SKA andmete kohaselt uute esmakordsete erihoolekandeteenuse taotluste arv olnud ajavahemikus 2013–2016 keskmiselt 587 taotlust aastas. Uusi ja korduvaid hindamisi on aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800. Neile taotlustele võivad lisanduda veel taotlused, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks võib mõjutatud sihtrühm (erihoolekandeteenuse taotlejad) suureneda taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja kes hakkavad teenust taotlema. Seega puudutab muudatus hinnanguliselt veidi enam kui 1800 inimest aastas. Kõigist 18- aastastest ja vanematest Eesti inimestest17 moodustab see alla 1%. Erihoolekandeteenuse taotlemise ja sellega seotud dokumentatsiooni esitamisega puutub inimene kokku harva, mistõttu on mõju sagedus väike. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda vaid juhul, kui juhtumikorraldajatele langeb liiga suur töökoormus ning nad ei jõua inimese toetusvajadust hinnata piisavalt kiiresti. Samas on SKA-l riski maandamiseks plaanis palgata erihoolekande hindamiste tegemiseks juurde kümme juhtumikorraldajat. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike, mistõttu on tegemist teenuse taotleja jaoks väheolulise mõjuga. Menetluse kestus ja kvaliteet erihoolekandeteenuse osutajale Mõju ulatus Tulenevalt SHS § 3 lõikes 2 nimetatud sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtetest on iga sotsiaalteenuse osutaja juba praegu kohustatud isikukeskse ja vajaduspõhise teenuse osutamiseks alati hindama inimese vajadusi, seadma eesmärgid, pakkuma vastavalt sellele teenust ning hindama regulaarselt oma tegevuste tulemuslikkust. Senised rehabilitatsiooniplaanid, millele teenuseosutajad tuginesid, olid väga üldised. Toetusvajaduse hindamise vahendi kasutuselevõtt aga toetab rohkem teenuse osutamise protsessi ning annab teenuseosutajatele konkreetsemad juhised, millistes eluvaldkondades inimesel toetus- ja/või abivajadus on. Nimelt annab toetusvajaduse hindamise vahend edaspidi teenuseosutajale ette eluvaldkonnad, milles inimene toetust vajab. Kuna erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt psüühikahäire või intellektihäirega inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvõime toetamine, parendamine, arendamine või ka säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes eluvaldkondades, seab juhtumikorraldaja üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks hindamisel tuvastatud toetus- ja/või abivajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse hindamisega inimese kohta kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale 17 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 2018. Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp 37 ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse tegevusvõime hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, kus peavad nähtuma eesmärgid ja tegevused hindamise käigus välja selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi- ja/või toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtavad tegevused peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati inimesel toetus- ja/või abivajadus. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2017. aasta lõpus osutas erihoolekandeteenuseid kokku 140 asutust18. Teenuseosutaja kokkupuude uue hindamisvahendiga hakkab olema regulaarne. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju sagedus on keskmine, mõju sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Vajadusele vastava abi pakkumine erihoolekandeteenuse sihtrühmale ning teenusesaaja tervis Mõju ulatus Lisaks kontrollimisele, kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, on SKA-l edaspidi kohustus hinnata ka toetusvajadust, et otsustada, kas inimesele on vajalikku toetust ja abi võimalik pakkuda erihoolekandeteenustega või on tema toetusvajadusele sobivat abi võimalik tagada muude SHS-is nimetatud abimeetmega. Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine ei ole edaspidi rehabilitatsioonimeeskonna poolt vajalik. Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab SKA juhtumikorraldaja toetusvajaduse hindamisele tuginedes. SKA nimetab inimese erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus välja selgitatud eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud. Käesolev seadusemuudatus muudab abivajavale inimesele teenuse saamise protsessi selgemaks, lihtsamaks ja lühemaks. Varasemad psühhiaatri ja rehabilitatsioonimeeskonna poole pöördumised teenuse saamise õigustatuseks vajalike hinnangute saamiseks pikendasid inimesele vajaliku abimeetme rakendamist ning reaalselt teenuse saamist. Näiteks võib psühhiaatri vastuvõtule saamiseks olla ooteaeg kuni paar kuud. Samuti on järjekorrad rehabilitatsioonimeeskondadel rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. SKA poolt varem tehtud ööpäevaringsel erihooldusel viibivate inimeste toimetuleku- ja toetusvajaduse hindamiste tulemused näitasid, et teenuseid saavad inimesed, kelle toetust ja abi toimetulekul ning hooldusvajaduse tagamisel on võimalik korraldada teiste 18 Sotsiaalkindlustusameti andmed, SoMi arvutused 38 sotsiaalhoolekandeteenuste abil, kuid seda võimalust ei olnud näinud rehabilitatsioonimeeskonnad. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusena on paremini tagatud võimalus, et erihoolekandeteenust hakkavad saama inimesed, kellele need on vajalikud ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Toetades juhtumikorraldusliku tööga nende inimeste liikumist teisi sotsiaalhoolekandeteenuseid saama, on võimalik vabanevatele kohtadele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevaid inimesi ning vähendada seeläbi järjekordades olevate inimeste arvu. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki erihoolekandeteenuse saajaid, kelle suunamisotsus lõppeb, keda hinnatakse ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul ning kes satuvad erihoolekandesüsteemi esimest korda. Seega on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm kõik psüühikahäirega inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 66719. Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest moodustavad psüühikahäirega inimesed 4%. Psüühikahäirega inimeste kokkupuude erihoolekandeteenuste taotlemise või korduvtaotlemisega on pigem harv, kuid kaudselt puudutab muudatus teenusekasutajaid pidevalt, kuivõrd õige teenuse saamise otsus on aluseks edaspidise toimetuleku säilitamisel või parandamisel. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju sagedus ja ulatus on keskmine ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga. II Toetatud elamise teenuse tunniarvestus Mõju majandusele Teenuseosutajate halduskoormus Mõju ulatus Praegu puudub seaduses kohustus selle kohta, et teenuseosutaja peaks arvestust nende tundide üle, mille ulatuses on isikule toetatud elamise teenust vahetult osutatud. Küll aga on olemas säte, et SHS § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Muudatusega kehtestatakse teenuseosutajale kohustus tundide üle arvestust pidada. Sarnane kohustus on seadusega reguleeritud ka teiste toetavate teenuste puhul, ainult toetatud elamise teenuse puhul ei ole seda nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne tundide maht suurem kui näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuse puhul. Kui teenuseosutajal ei ole kohustust pidada arvestust tundide üle, mille ulatuses on inimesele vahetult teenust osutatud, ei ole võimalik saada ülevaadet sellest, kas inimesele on teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses mahus. 19 Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud. Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 39 Kuna üldjuhul osutavad teenusepakkujad lisaks toetatud elamise teenusele ka teisi toetavaid teenuseid, mille üle tunniarvestuse pidamine on juba seaduses reguleeritud, on arvestuse pidamise protsess teenuseosutajate jaoks üldjuhul tuttav. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 2017. aasta lõpu seisuga osutati toetatud elamise teenust kokku 87 asutuses.20 Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust21. Kõigist üksustest moodustavad toetatud elamise teenust pakkuvad asutused alla 1%. Teenust osutavad asutused puutuvad muudatusega kokku regulaarselt, kuna tundide märkimine peab toimuma pidevalt. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. Tegemist on toetatud elamise teenust osutavate asutuste jaoks väheolulise mõjuga. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Teenusesaajate tervis ja vajadusele vastava abi pakkumine Mõju ulatus Tunniarvestuse muutmine mõjutab kaudselt ka toetatud elamise teenuse saajaid. Kui teenust osutatakse vähemas mahus kui seaduses ette nähtud, ei pruugi teenuse eesmärgid inimese tervise säilitamise või parandamise mõttes täituda. Tunniarvestuse pidamise kohustus võimaldab kontrollida, kas teenuseosutajad osutasid teenust vajalikus mahus ning vajaduse korral pöörata tähelepanu mahu täitmata jätmisele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Toetatud elamise teenust sai 2016. aasta lõpu seisuga 893 inimest22. Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti inimestest23 moodustab see alla 1%. Toetatud elamise teenuse juurde kuuluvaid sisulisi tegevusi (SHS § 94 lõige 2) viiakse ellu vähemalt kaks tundi nädalas. Ebasoovitavad mõjud Ebasoovitava mõjuna kaasneb risk, et teenuseosutaja märgib küll tunniarvestuse seaduses ette nähtud mahus, kuid reaalselt osutab teenust siiski väiksemas mahus. Riski maandamiseks 20 Sotsiaalkindlustusameti andmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 21 Statistikaamet, 2018. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused õigusliku vormi järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: https://www.stat.ee/68777 22 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded H-veebis, 2016 23 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 2018. Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp 40 külastab SKA järelevalve käigus erihoolekandeteenuseid pakkuvaid asutusi ning kontrollib lisaks dokumentatsioonile ka reaalset teenuse osutamise protsessi ja individuaalset eesmärkide täitmist, vesteldes vahetult teenust osutavate töötajate ja teenust kasutanud inimestega. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike. Tegemist on teenusesaaja jaoks väheolulise mõjuga. Koondkokkuvõttev hinnang ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormuse Muudatused avaldavad mõju erihoolekandeteenuse saajate ning teenuseosutajate halduskoormusele, kuid eri mõjuvaldkondades toodud mõju ulatust, mõju sagedust, mõjutatud sihtrühma suurust ja ebasoovitavate mõjude avaldumise riski arvestades ei ole tegemist olulise mõjuga ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud I SHS-i muudatusega seotud kulud 1. Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasneva teenusevajaduse tuvastamiseks on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleks juurde vaja vähemalt kümme juhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kulu ja majanduskulu) neile töötajatele on 269 784 eurot aastas. Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kulu ja majanduskulu) ühe juhtivspetsialisti palkamisel on u 30 200 eurot aasta. Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 00024 eurot. Koolituskulude näol on tegemist ühekordse kuluga. Lisanduvateks kuludeks on veel ühekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot. Seega kokku lisandub SKAle 2019. aastal ühekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega 14 000+38 500=52 500 euro ulatuses ning igal aastal püsikulusid seoses töökohtade juurde loomisega 269 784+30 200=299 984 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 352 484 eurot. Eelpooltoodud kulude katmiseks kasutatakse käesoleva muudatusega ümberhindamiste arvelt teenuste osutamiseks vabanevat ressurssi, jättes ka täiendavaks teenuste osutamiseks vahendeid 638 604-352 484 = 286 120 eurot. 2. SKAIS-i ja MISP-i arendamisega seotud kulud SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning MISP-i arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud kuludeks on olemas 2018. aastal SKA eelarves. 24 SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (sõidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000 eurot. 41 II SHS-i muutmisega teenuste osutamiseks vabanev ressurss 1. Uue regulatsiooni kohaselt lõpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata erihoolekandeteenuse kasutajate õigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Kui arvestada ka edaspidi sarnase suurusjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid üldse ei vaja ja kellel oleks vana süsteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille puhul ei olnud võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud). Võttes aluseks 2016. aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus ühe rehabilitatsiooniplaani koostamise kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks, arvestades praegust olukorda (31.12.2017), hinnanguliselt 107 586,5 eurot25. Kui arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhul ei olnud võimalik süsteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud, oleks kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800 eurot. Siin tuleb arvestada, et ei ole võimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel või tulevikus ümber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema lisaks ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud konkreetset ajahetke arvestades. Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna 2017. aasta lõpu seisuga erihoolekandeteenust kasutanud inimeste rehabilitatsiooniplaanid on koostatud eri aegadel, ei saa öelda, et SKA jaoks oleks eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse kulude vähenemisega. Aasta jooksul võib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult erihoolekandeteenuse saamise aluseks, olla vähem kui 14%. 2. Ümberhindamisega vabanevad ressursid, kui inimene hinnatakse ümber ja ta hakkab saama teist teenust. Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse mõjuga, vaid mõjuga, mis sõltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale. Nendel järgnevatel aastatel jätkub kokkuhoid selle arvelt, et teenust ei kasuta enam inimesed, kes teenust ei vaja, ning teenust saama ei suunata inimesi, kes teenust ei vaja. Seega, kui n-ö valesid inimesi süsteemist välja ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite (636 000 eurot + iga-aastane teenuse hinnatõus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk neid teenuseid osutataks ja finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele. Teenuse kasutamist Teenuse alustavatele kasutamist isikutele Teenuse 2016 aasta lõpetavate ettenähtud hind suunamisotsused isikute hulk eelarve Igapäevaelu toetamise teenus 116 € 1 042 3% 43 152 € Töötamise toetamise teenus 96 € 535 5% 31 104 € Toetatud elamise teenus 180 € 527 5% 56 160 € Kogukonnas elamise teenus 335 € 170 5% 32 160 € 25 SKA andmed, SoMi arvutused, 2018. 42 Ööpäevaringne erihooldusteenus 459 € 546 15% 451 656 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (ebastabiilse remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (sügava liitpuudega isikule) 677 € 69 3% 16 248 € Ööpäevaringne erihooldusteenus (kohtumääruse alusel) 926 € 134 0% 0€ KOKKU 638 604 € Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed III Mõju haigekassa eelarvele 1. Psühhiaatri hinnangute kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psühhiaatri vastuvõttudega. Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot26. Vastavalt sellele oleks ajavahemikus 2018–2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust saavatele inimestele (korduvatele) psühhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa kulu kokku 51 079 eurot. 2. Kui arvestada juurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks oleks vaja psühhiaatri hinnangut, siis võttes aluseks perioodil 2013–2017 esitatud uute erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), võib lisaks ülaltoodud kuludele arvestada, et toetavate teenuste puhul oleks iga-aastane haigekassa kulu psühhiaatri hinnangute saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850 eurot. Kui tegemist on esmase visiidiga, siis on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Samas võib eeldada, et ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne taotlema tulemist juba varem psühhiaatri juures käinud ning suurema osa taotlejate puhul on tegemist korduvvisiidiga. IV Inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on enne 2001. aastat kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel määratud hooldekodusse elama asumise tõttu hooldekodu asukohajärgne KOV ning kelle ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks üldhooldusteenuse vajaduseks, üldhooldusteenuse kulude katmine. SKA hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hüvitamise määra kehtestab SKA peadirektor käskkirjaga. Vahendid kulude katmiseks on eraldatud riigi eelarvest SKA eelarvesse. 26 Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvõtu, koduvisiidi ja erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017039 43 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“; 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“. 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise käigus on Sotsiaalkindlustusamet kaasanud Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ-d Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liitu ja teisi erihoolekandeteenuse osutajaid. ___________________________________________________________________________ Esitab sotsiaalkomisjon 11.06.2018 Helmen Kütt Sotsiaalkomisjoni esimees EELNÖU Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seadus § l. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 69 löike 3 punktis 3, § 96 löikes 5, § 99 löikes 3, § 101 löikes 4ja § 102 löikes 7 asendatakse sönad "vaimne alaareng" sönaga "intellektihäire" vastavas käändes; 2) paragrahvi 70 täiendatakse löikega I1 järgmises sönastuses: "(l )Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel vöib isik anda nöusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosusteemis olevate psililhikahaire diagnoosi andmete kasutamiseks."; 3) paragrahvi 70 löiget 2 täiendatakse punktiga l1 järgmises sönastuses: "l ) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;"; 4) paragrahvi 70 löikes 4 asendatakse number "15" numbriga "40"; 5)paragrahvi 70 täiendatakse löikega 9järgmises sönastuses: "(9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nousolekul öigus saada tervise infosusteemist andmeid isikule määratud psuiihikahäire diagnoosi kohta."; 6) paragrahvi 71 löike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 7)paragrahvi 72 löikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 löigetes l, I1 ja 5, § 80 löike l punktis 2, § 81 löikes 5 ja § 83 löike l punktis 8 asendatakse söna "haldusleping" sönaga "leping" vastavas käändes; 8)paragrahvi 76 löikes l asendatakse söna "taotletud" sönadega "tema toetusvajadusele vastava"; 9) paragrahvi 76 löiked 3 ja 4 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: "(3) Sotsiaalkindlustusamet vöib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama öigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. (4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks löppenud, kui avaneb vöimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, vöib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid köige kauem uhe aastajooksul."; 10) paragrahvi 77 löige 2 tunnistatakse kehtetuks; Riigikogu Kantselei Kuupäev '//- ^< A/f Viit /- ^//^ " ^~^ l / 11) paragrahvi 79 löike 3 punktis l ja § 80 löike l punktis l asendatakse söna "järjest" sönadega "kalendriaastajooksul kokku"; 12) paragrahvi 81 löiget 3 täiendatakse pärast söna "taotletud" sönadega "teenuseosutaja juurde"; 13) paragrahvi 82 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: "(l) Kui Sotsiaalkindlustusametini onjöudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele nöuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele."; 14) paragrahvi 83 löike l punkt 6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;"; 15) paragrahvi 83 löike l punkt 11 muudetakseja sonastataksejärgmiselt: "ll)hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise löpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi täitmatajätmistja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise voi täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta;"; 16) paragrahvi 83 löiget l täiendatakse punktidega 11' ja 112 järgmises sönastuses: "II1) teenuse osutamise löpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise löpetamist ning esitama Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide täitmise voi täitmatajätmiseja isikule teenuse osutamisejätkamise vajaduse kohta; 112) isiku suundumisel teise teenuseosutajajuurde edastama isiku voi tema esindaja nöusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvöime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos pöhjendusega tegevuskavas pustitatud eesmär täitmise voi täitmatajätmise pöhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutajajuurde asumise paeval;"; 17) paragrahvi 84 löige l tuimistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 84 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(2)Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta töendi, milles on märgitud ravi nöudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nöudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta."; 19) paragrahvi 84 löige 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 85 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: 55 "(l)Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks."; 21) paragrahvi 85 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: 2 5? "(3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Uks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse voi muudetakse tegevusplaani."; 22) paragrahvi 90 löige 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: 9; '(2)Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet."; 23) paragrahvi 93 löige 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: 5? '(2)Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet."; 24) paragrahvi 96 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: 5?, "(2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet."; 25) paragrahvi 96 löiget 6 täiendatakse teise lausegajärgmises sönastuses: "Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide ule, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud."; 26) paragrahvi 97 löiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 99 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(2)Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet."; 28) paragrahvi 99 löige 5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab uhe tegevusjuhendaja kohalolu kumne teenust saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada tegevusjuhendajakättesaadavus köigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele."; 29) paragrahvi 101 löike l punkt4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: "4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;"; 30) paragrahvi 160 täiendatakse löigetega 7*-74järgmises sönastuses: "(7) Enne 2019. aasta l. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta l. jaanuariks alustatud, menetleb Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta l. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras. (72) Enne 2019. aasta l. jaanuari erihoolekandeteenusejärjekordapandud isikute, väljä arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2021.aasta31.detsembril. (73) Sotsiaalkindlustusamet huvitab kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vahemalt kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hilvitamise tingimused ja määrä kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga. (74) Kohaliku omavalitsuse uksus peab käesoleva paragrahvi löikes 73 nimetatud isikute puhui lähtuma väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse eest tasu vötmisel käesoleva seaduse § 73 löigetes 2-4 sätestatud pöhimötetest.". 3 § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse §13 löike l punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab sotsiaalkomisjon 11.06.2018. ^^^.u^ Helmen Kutt^ \ S otsiaalkomisj omesfmees 4 Seletuskiri sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus - Sotsiaalkomisjon arutas oma istungitel 04.06 ja 11.06.2018 sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnöu algatamist. Komisjon otsustas 04.06.2018 algatada koostöös Sotsiaalministeeriumiga sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnöu ja kiitis 11.06. heaks eelnöu teksti ja seletuskirja. Muudatuste eesmärk on muuta psuuhilise erivajadusega inimeste toimetulekutja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond luhemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui korraldajatele. Samuti soovitakse luua uhtlane teenuseid saama suunamiseja teenuste osutamise korraldus ning tagada abivajavatele psuiihikahäirega täisealistele inimestele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, ennetades seeläbi inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist ning vähendades sellest inimesele endale ja uhiskonnale tulenevaid kahjulikke tagajärgi. Eesmärk aitab lahendada heaolu arengukavas 2016-2020 nimetatud probleemi - sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava abi pakkumist ega ressursside eesmärgipärast kasutamist. Muudatuste eesmärk on tagada vajaduspöhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, tuues erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nöustamine olemasolevatest abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti juurde. Erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutatakse ESF-i tegevuse ,,Erihoolekandesusteemi arendamine teenuse disaini kaudu" raames väljä töötatud toetus- ja abivajaduse hindamise vahendit ning tuginetakse riiklikes andmebaasides inimese toetus- ja abivajaduse kohta juba olemasolevale informatsioonile, kaasatakse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nöustamisel ja abimeetmetega seostamisel juhtumikorralduse töömeetodit. Muudatuse tulemusena katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamistteenusevajaduse äralangemise töttu. Kulude huvitamise määrä kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga. Lisaks korrastatakse muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate ja Sotsiaalkindlustusameti vahel sölmitavate lepingute regulatsiooni. Eelnöuja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nöunik Maarja Krais-Leosk (tel: 626 9228, e-post: maarja.krais-leosk@,sm.ee) ning analuusi ja statistika osakonna analuutik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nöunik Katrin 2 Tsuiman (tel: 447 7630, e-post: katrin.tsuiman(a),sotsiaalkindlustusamet.ee)ja samatalitusejuht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post: helen.tahtverefa'sotsiaalkmdlustusamet.ee). Eelnöu rahaliste vahendite analuusi on teinud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post: helen.tahtvere(%sotsiaalkindlustusamet.ee) ning Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve osakonna fmantsnöunik Sirli Jurjev (tel: 626169, e-post: [email protected]). Eelnöujuriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi öigusosakonna öigusnöunik Alice Sundema (tel: 626 9333, e-post: alice.sundema(a>sm.ee). Eelnöu ei ole seotud uhegi teise menetluses oleva eelnöuga. Eelnöu menetlus on kiireloomuline vajaduse töttujöustada see l. jaanuaril 2019. a. Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu oiguse rakendamisega. Eelnöuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.12.2017, 66, ja halduskoostöö seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismarkega RT I, 04.07.2017, 18. Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Muudatusettepanekud toetuvad ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele. Arendusprotsessi olid kaasatud teenusekasutajate esindajad, teenuseosutajad ja valdkonna eksperdid. Uheks ettepanekuks teenusesusteemi arendamisel oli ule minna teenuse rahastaja poolt tehtavale inimese toetus- ja abivajaduse hindamisele, mis lähtub olulistest eluvaldkondadest elukvaliteedi tagamiseks ning on aluseks erihoolekandeteenuse saamise oigustatuse ja vajaduse tuvastamisel. Toetus- ja abivaj adust hinnatakse järgmistes eluvaldkondades: sotsiaalsed suhted, vaimne heaolu, fuusiline heaolu, höivatus, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond, igapäevatoimingud. Hindamise tulemustele tuginedes otsustab juhtumikorraldaja isiku suunamise erihoolekandeteenust saama voi tegutseb juhtumikorralduse pöhimötete alusel ja seostab isiku teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide voi kohaliku omavalitsusega, kes saavaa isikule pakkuda tema vajadustele vastavat abimeedet. Uhtlasi teavitab juhtumikorraldaja vajaduse korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi vajavast isikust (SHS § 13). Juhtumikorraldaja edastab toetusvajaduse hindamise informatsiooni teenuseosutajale ning see on aluseks teenuseosutaja poolt inimesele personaalse tegevusplaani koostamisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab inimene erihoolekandeteenuse saamiseks esitama Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhui psuhhiaatri hinnangu ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sugava liitpuudega isikule) puhui rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangu voi rehabilitatsiooniplaani. Psuhhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psuuhikahäire ning antud hinnang selle kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse saamise ajal elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus. Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus voi rehabilitatsiooniplaanis peab olema 3 tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus, samuti antud soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuseja teenuse saamise ajal elluviidavate tegevuste kohta. Psuhhiaatritele pandud kohustus anda himiang toetavate erihoolekandeteenuste saamise kohta on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks pöörduma esmalt psuhhiaatri poole, mis vöib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu diagnoosiga inimesed) sageli vajadust pöörduda psuhhiaatri poole, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psuhhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse kohta hinnangu saamiseks on neil tulnud seni pöörduda psuhhiaatri poole. Lisaks on Eesti Psuhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja selle kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamme ei ole pstihhiaatri pädevuses. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Praktikas esinevad juhtumid, kus psuKhiaater ei saa inimese sotsiaalteenusevajaduse hindamisse piisavalt suveneda ning täidab dokumendi vastavalt inimese edastatud soovidele voi on psuhhiaatri hinnangu vormi täitnud tulevane teenuseosutaja ning psuhhiaater lisab hinnangule ainult oma allkirja. See aga loob olukorra, kus psuhhiaater on vaid vormiliselt hinnangu koostajaja sisulist inimese teenusevajaduse hindamist ei toimu. Seetöttu vöivad teenust hakata saama inimesed, kes seda tegelikult ei vaja voi vastupidi - inimese vajadusi ei toetata piisavalt. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta iihes kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Psuhhiaater saab anda väljavötte isiku meditsiinidokumentidest, mis vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psuhhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud. 2016. aastal tegi SKA analuusi täisealiste isikute rehabilitatsiooniplaanide kohta, mille käigus tuvastati, et kontrollitud rehabilitatsiooniplaanidest 88% olid koostatud hindamaks, kas inimese toimetulekuks vajalikku abi tuleb pakkuda erihoolekandeteenuse näol. Analuusi tulemusena selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustestja laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Seetöttu ei ole rehabilitatsiooniplaanides kaalutud vöimalusi, milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Ei ole nähtav, miks on ainuöige suunata erihoolekandeteenust saama ning ei antud suuniseid konkreetseteks tegevusteks voi juhiseid erihoolekandeteenuse osutajatele. Sageli on osutatud vaid tegevustele, mis on seadusest tulenevalt erihoolekandeteenuse sisuks. Analuusi tulemusena tehti ettepanek vöimaldada suunata psuuhikahäirega inimesed ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ilma rehabilitatsiooniplaanita. 2015. aastal viis SKA ellu katseprojekti, mille käigus hindasid SKA erihoolekandeteenuste juhtumikorraldajad 216 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva inimese tegevus- ja toimetulekuvöimet eri eluvaldkondades. Hindamise tulemusena olid juhtumikorraldajad seisukohal, et 16% hinnatud inimeste tegevus- ja toimetulekuvöime kohaselt ei vajaks nad ööpäevaringset erihoolekandeteenust, vaid tuleksid to ime, kui saaksid vähem hooldust ja järelevalvet pakkuvat teenust - kogukonnas elamise voi toetatud elamise teenust. Samuti hindas suurim ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkujaAS Hoolekandeteenused 2015. aastal omateenuseid saavate inimeste tegevus-jatoimetulekuvöimet. Hindamise käigus selgus, et ööpäevaringset teenust said ka inimesed, kes oma tegevus- ja toimetulekuvöime tottu 4 ööpäevaringset erihooldusteenust ei vajaks. 2015. aasta hindamise tulemustele tuginedes on 2017. aasta jooksul varem ööpäevaringset teenust saanud inimestest 103 hakanud saama kergemat teenust ehk kogukonnas elamise teenust. Neist 34 inimesele (33%-le) koostati teenuse vahetamiseks uus rehabilitatsiooniplaan, 64 inimest (62%) pöördus teenusevahetuse vajaduse kinnitamiseks psuhhiaatri vastuvötule ning inimest on teenusevahetuse ootel. 2017. aastal hindas SKA 76 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva vanaduspensioniealise inimese tegevus- ja toimetulekuvöimet, et selgitada väljä kas kasutatav teenus vastab inimeste vajadustele voi on vöimalik nende toimetulekut toetada teiste sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) sätestatud abimeetmega. Tulemused näitasid, et 42%-le hinnatud inimestest saaks toimetuleku toetamiseks vajaliku abi tagada teise SHS-is nimetatud ööpäevaringse teenusega ehk väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse hooldusteenusega (uldhooldusteenus). Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab SKA suunama need inimesed rehabilitatsioonimeeskonna juurde, et see annaks rehabilitatsiooniplaanis omapoolse hinnangu inimesele sobiva sotsiaalhoolekande abimeetme kohta ning alles siis on vöimalik inimestel taotleda nende toetus- ja abivajadusele vastavat hoolekandeteenust. 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt ellu viidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise protsessi käigus toodi uhe probleemina väljä, et rehabilitatsioonimeeskond hindab inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust tavaliselt kokku tulnud komisjoni vormis, kus meeskonnaliikmete teadlikkus sotsiaalhoolekandesusteemi, sh erihoolekandesusteemi olemusestja vöimalustest on vähene. Samuti ei anna selline komisjoni vorm sageli ulevaadet inimese tegelikust abivajadusest ning rehabilitatsiooniplaan koostatakse vaid selleks, et kinnitada inimese öigust saada erihoolekandeteenust. Väljaspool rehabilitatsioonimeeskonda tehtud teenusevajaduse hindamiste tulemused naitavaa, et inimese toimetuleku ja tegevusvöime hindamist ning sellele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet on vöimalik tuvastada ka SKA juhtumikorraldaja voi kogemustega teenuseosutaja meeskonna hinnangute alusel ning sobiva erihoolekandeteenuse valikuks ei ole rehabilitatsioonimeeskoima koostatav rehabilitatsiooniplaan vajalik. SKA juhtumikorraldaja toetub psuuhikahäirega inimese toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud hindamisvahendi abil kogutavale infole ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvöime kohta kogutud andmetele, vöimaluse korral riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme taotlusest, töövöime hindamise andmed, haridussusteemis koostatud lapse individuaalse arengu kaartja individuaalne ulemineku kava. Eeltoodu näitab, et psuhhiaatrilt hinnangu saamine voi rehabilitatsiooniplaan erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse tuvastamiseks ei ole praktikas otstarbekas meetod uhe sotsiaalhoolekande abimeetme vajaduse väljaselgitamiseks. Seni ei ole see taganud olukorda, et inimene saaks kasutada tema vajadustele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet ning selle abimeetme kasutama hakkamine oleks selge ja vöimalikult vähese korraldusliku kuluga köigile osapooltele. Seetöttu teeme ettepaneku kaotada psuuhilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psuhhiaatri hinnang ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatav hinnang voi rehabilitatsiooniplaan ning sätestada seaduses psuuhikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamine SKA poolt, mis vöimaldab inimesel hakata kiiremini kasutama talle vajalikku SHS-is sätestatud abimeedet. Samuti täpsustatakse kavandatud muudatustega teenuse saamise ajal erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud tegevusplaani osiseid ning tegevusplaanis seatud eesmärkide ja tegevuste tulemuslikkusele hinnangu andmist, mis aitab kaasa uhtlasema ja kvaliteetsema 5 teenuseosutamise praktika kujunemisele ning teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste möjuja tulemuslikkuse hindamisele. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses esitatakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatused, teises halduskoostöö seaduse (HKTS) muudatus ja kolmandas seaduse jöustumisnorm. Eelnöu § l punktiga l asendatakse SHS § 69 löike 3 punktis 3, § 96 löikes 5, § 99 löikes 3, § 101 löikes 4 ja § 102 löikes 7 möiste ,,vaimne alaareng" möistega ,,intellektihäire". Erihoolekandeteenuste kasutajate hui gas on oluline teha vahet, millise psuuhikahäirega inimene teenust saab ehk teenust saama öigustatud isikute sihtruhma sees tuleb inimesi eristada teenust saama öigustatuse, teenuse osutamise, sekkumistehnikate ja juhendamisvajaduse seisukohast. Erihoolekandeteenused on möeldud neile psuuhikahäirega inimestele, kelle puhui väljendub erivajadus mingi haiguse näol (nt skisofreenia), ning inimestele, kelle intellektuaalsed vöimed on tavapärasest kehvemad (nt geeni- voi kromosoomirikked) ja kellele vajalikku tuge ei ole vöimalik tagada teiste SHS-is nimetatud abimeetmete, nt tugiisikuteenuse abil. Siiani on viimat! nimetatud sihtruhma puhui SHS-is kasutatud möistet ,,vaimse alaarenguga inimesed", mis on sildistav ja ole väärikust hoidev ega suurendav sönakasutus. Käesoleva muudatusega asendatakse möiste ,,vaimne alaareng" möistega ,,intellektihäire". Termin ,,intellektihäire" katab SHS-i tähenduses nii neid inimesi, kellel on intellektihäire (nt pervasiivsed arenguhäired), kui ka neid inimesi, kellel on väljakujunenud seisund ehk intellektipuue. Intellektipuude möistet SHS-i tähenduses ei kasutata, kuna siis ei saaks need inimesed, kellel ei ole intellektipuue väljä kujunenud, erihoolekandeteenust. Erihoolekandes on liigutud selles suunas, et teenuse kasutajal ei pea olema teenuse saamiseks puue (köik erihoolekandeteenused, v.a ööpäevaringne erihooldus), kuid teatud funktsioonide kahjustusest ja piirangutest voi häiretest tuleneva tegevusvöime piirangute töttu on neil toetusvajadus. See tähendab, et intellektipuue ei kata seda osa sihtruhmast, kelle puhui on veel tegemist häirega, mitte väljakujunenud seisundiga. Termin ,,intellektihäire" ei asenda intellektipuude möistet puude määramise tähenduses. Intellektihäire möiste kasutamine on SHS-is oluline, et teha selgemaks SHS-i erihoolekandeteenuste sihtruhm, ning see peab sisaldama kogu vöimalikku sihtruhma. Eelnöu § l punktiga 2 täiendatakse SHS § 70 löikega I1, sätestades isiku vöimaluse anda erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel nöusolek erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosusteemis olevate pstiuhikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Kehtiva korra järgi peab inimene erihoolekandeteenust taotledes esitama pstihhiaatritöendi psuuhikahäire esinemise kohta. Kuna asjakohane informatsioon inimesele määratud diagnooside kohta on olemas riiklikus tervise infosilsteemis, on möistliku halduskorralduse pöhimötteid arvestades otstarbekas kusida sellekohast infot infosusteemide kaudu, mitte nouda inimeselt paberil esitatava töendina. Selleks aga peab inimene andma oma nöusoleku, et SKA vöib tema psuuhikahäire olemasolu ja täpset koodi infosusteemist kontrollida. Eelnou § l punktiga 3 täiendatakse SHS § 70 löiget 2 punktiga l1, lisades erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise kriteeriumina ka isiku toetusvajaduse, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades. SHS-i kohaselt on sotsiaalteenuste eesmärk toetada inimese iseseisvat toimetulekutja töötamist ning aktiivset osalust uhiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist 6 voi suvenemist uksikisiku, perekonna ja uhiskonna tasandil. Erihoolekandeteenus on sotsiaalteenus, mis on suunatud raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvöime piirangute, vaimse vöimekuse voi muude toimetulekuraskuste töttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks voi igapäevaeluga toimetulekul teistega vördsetel alustel. Erihoolekandeteenuse eesmärk on tagada toetus ja vajalik abi, arendada voi säilitada psuuhikahäirega inimeste iseseisvat toimetulekut vöimalikult tavapärases keskkonnas, et vöimaldada nende kaasatustja aktiivset osalemist uhiskonnaelus. Toetusvajaduse hindamise eesmärk on väljä selgitada, millistes eluvaldkondades ja millisel määral vajab psuuhikahäire ja/vöi intellektipuudega isik toetust ja/vöi abi selleks, et tagada tema vöimalikult hea toimetulekja osalemine uhiskonnas. Struktureeritud hindamisvahendiga kogutud informatsiooni alusel tehakse otsus, milliste sotsiaalhoolekandesusteemis olevate abimeetmetega on vöimalik isikule vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda. Hindamise tulemustele tuginedes otsustab SKA juhtumikorraldaja millist isiku toetus- ja abivajadusele vastavat erihoolekandeteenust isik saama suunatakse. SKA juhtumikorraldaja, hinnates inimese teenusevaj adust, selgitab väljä tema toetusvajadusele vastava erihoolekandeteenuse ning soovitabjatutvustab kavastavas piirkonnas olemasolevaid sobivaid teenuseosutajaid. Inimene saab kogu vajaliku informatsiooni SKA juhtumikorraldajalt. Kui toetus- ja abivajaduse hindamise käigus selgub, et isik ei vaja oma toimetuleku toetamiseks erihoolekandeteenuseid, tegutseb SKAjuhtumikorraldajajuhtumikorralduse pöhimötete alusel ja seostab isiku temale vajalike sotsiaalhoolekande organisatsioonidega voi kohaliku omavalitsusega, kes saavaa pakkuda isikule tema vajadustele vastavat abimeedet. Uhtlasi teavitab juhtumikorraldaja vajaduse korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi vajavast isikust (SHS § 13). Abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ning inimese toetusvajadus tuvastatakse seitsmes eluvaldkonnas: l) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3) fllusiline heaolu, 4) höivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7) igapäevatoimingud. Igas valdkonnas määratakse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste ning täpsustatakse isiku spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites. Tabel l. Toetusvajaduse astmed Aste Toimetulek Toetusvajadus o Iseseisev Ei vaja toetust. l Vähene Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletustja nöustamist. toetusvajadus 2 Keskmine Toimetulek möödukalt häiritud. Vajab regulaarset (1-4 korda toetusvajadus nädalas) juhendamist ja abi. 3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab iga päev körvalabi ja toetust. 4 Aärmuslik Vöimetu toime tulema voi tegelema. Vajab pusivalt hooldust toetusvajadus ja/vöijärelevalvet voi tegevuste ale vötmist. Eelnöu § l punktiga 4 muudetakse SHS § 70 löiget 4, sätestades et SKA otsustab erihoolekandeteenuse osutamise voi sellest keeldumise, väljä arvatud kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhui, 40 tööpäevajooksul taotluseja köikide nöutavate dokumentide saamisest arvates. 7 Edaspidi selgitab SKA inimese toetusvajadusele sobiva teenuse sarnaselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega väljä 40 tööpäeva jooksul, mis on vajalik aeg esitatud taotluse läbivaatamiseks, inimese kohta olemasoleva informatsiooniga tutvumiseks, hindamisvestluse läbiviimiseks, vörgustikutöö tegemiseks ning otsuse vormistamiseks. Inimesejaoks on tegemist kehtivast susteemist oluliselt kiirema lahendusega. Praegu selgub toetavate teenuste vajadus keskmiselt 77 päevajooksul ning ööpäevaringsete teenuste vajadus 62 päevajooksul. Eelnöu § l punktiga 5 täiendatakse SHS § 70 löikega 9, sätestades et SKA-1 on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nöusolekul öigus saada tervise infosusteemist andmeid isikule määratud psuuhikahäire diagnoosi kohta. Kuna erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvöime piirangute, vaimse vöimekuse voi muude toimetulekuraskuste töttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks voi igapäevaeluga toimetulekuks, on vajalik teenuse saamise öigustatuse tuvastamiseks teada, kas arst on inimesele määranud diagnoosina psuuhikahäire, mistöttu on tai öigus saada erihoolekandeteenust. Oigus saada erihoolekandeteenust puudub kahel tingimusel, mis on seotud inimese terviseseisundist tuleneva diagnoosiga. Tulenevalt SHS § 72 löikest 2 ei rahastata riigieelarvest erihoolekandeteenust, väljä arvatud kohtumäämse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust, riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jöudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse diagnoosile lisaks muud raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäiret, ega isikule, kellel on söltuvus alkoholist voi narkootilisest ainest juhtiva psuuhikahäirena. Sellekohane informatsioon on nähtav inimesele määratud diagnoosist. Samuti rahastatakse alates 2017. aastast diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust autismispektrihäirega raske voi sugava puudega psuuhikahäirega täisealistele. Info autismispektrihäire kohta nähtub samuti inimesele määratud diagnoosist. Kuna info inimesele määratud diagnooside kohta on riigil olemas tervise infosusteemis, on möistliku halduskorralduse pöhimötteid arvestades otstarbekas kusida sellekohast infot infosusteemidest, mitte nouda seda inimese poolt paberil esitatava töendina. Senise praktika ehk pabertöendi esitamiseks peab inimene esitama enda kohta riiklikus infosusteemis oleva teabe SKA-le ja panema aja psuhhiaatri vastuvötule. Kuna vastuvötule saadakse tavaliselt paarikuulise ooteaja järel, pikeneb pabertöendi esitamise kohustuse töttu aeg, millal inimene hakkab erihoolekandeteenust saama, mis vöib inimese toimetulekut veelgi halvendada. Lisaks suurendab psilhhiaatrilt pabertöendi kusimine vastuvöttude arvu ning koormab psiihhiaatreid lisategevusega, mida oleks vöimalik teha päringuga tervise infosusteemist. Muudatuse tegemine luhendab aega, millal inimene hakkab teenust saama, ning vabastab psuhhiaatrite aega, et tegeleda ravikusimustega. Lisaks ei ole intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psuhhiaatri poole pöörduda, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psuhhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse kohta hinnangu saamiseks on neil tulnud seni pöörduda psuhhiaatri poole. Kuna intellektihaire on tavaparaselt tuvastatud inimesel hiljemalt koolieas ning info inimese intellektihäirega kaasnevate tegevusvöime piirangute ja vaimse vöimekuse eripärade kohta on olemas temale haridustee jooksul koostatud individuaalse arengu kaardil, ei ole otstarbekas kohustada intellektihäirega inimest pöörduma psuhhiaatri poole oma diagnoosi kinnitava töendi ja erihoolekandeteenuse vajaduse hinnangu saamiseks. Info diagnoosi kohta on olemas tervise infosusteemis ning muu oluline info sobiva sotsiaalteenuse ule otsustamiseks on isiku käsutuses oleval individuaalse arengu kaardil. 8 SKA poolt tervise infosusteemi haldajale diagnooside kusimiseks päringute tegemine tähendaks mölema osapoole töötajatele liigset halduskoormust, kui sellise info jagamist saaks lahendada ka susteemidepöhiselt. SKA juhtumikorraldaja koostab päringu teksti, dokumendihaldur registreerib päringu dokumendihaldussusteemis ja saadab selle väljä. Kui päringule tuleb vastus, registreerib dokumendihaldur selle dokumendihaldussusteemis. Teiselt poolt registreeritakse sisse tulnud paring, teostatakse paring ehk vastatakse sellele ja registreeritakse väljasaadetav paring ehk tehakse samu liigutusi, mis tehakse SKA-s seoses päringuga. Tuginedes 2016. aasta esmakordsete taotluste arvule vöib prognoosida, et aastas on ca 535 päringutuue taotluse kohta. Lisaks löpevad 2018. aastal suunamisotsused 1401 teenuse, 2019. aastal 805 teenuse, 2020. aastal 1279 teenuse, 2021. aastal 1913 teenuseja2022. aastal 743 teenuse puhui. Sellest tulenevalt prognoosime, et vajalikke päringuid tervise infosusteemi on vaja aastatel 2018-2022 teha tabelis 2 esitatud suurusjärgus. Tabel 2. Aastatel 2018-2022 tervise infosusteemi tehtavate erihoolekandeteenuse taotlejate diagnoosidega seotud päringute prognoositav arv Prognoositav TIS-i esitatavate Aasta pänngute arv 2018 1936 2019 11340 2020 1814 2021 2448 2022 1278 Need numbrid suurenevaa taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja hakkavad teenust taotlema. Tervise infosusteemist inimese diagnoosi kohta andmete vaatamiseks on vöimalik vötta inimese käest nöusolek, kui erihoolekandeteenuse taotlusele on kantud väli, kus inimene annab oma allkirjaga nöusoleku, et ta lubab vaadata oma psuuhikahäire diagnoosiga seotud andmeid tervise infosusteemist. Eelnöu § l punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks SHS § 71 löike 2 punkt 6, jättes suunamisotsusele märgitavatest andmetest väljä soovitavad tegevused eesmärgi saavutamiseks. SKA poolt erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamiseks tehtud toetusvajaduse hindamise käigus selguvad eluvaldkonnad, milles inimesel on toetus- voi abivajadus, ning suunamisotsuses märgitakse uldine teenuse saamise eesmärk. Täpsemad tegevused, mida teenuseosutajateenuse saamise ajal nende eesmärkide saavutamiseks teeb, vöivad olla erinevad ning muutuda vastavalt inimese terviseseisundile voi ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati vöimalik ette näha ko iki tegevusi, mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline tegevuste planeerimine on vöimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal. Kuna teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb SKA tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutaja tehtud inimese individuaalse tegevusvöime hindamisele, nimetatakse konkreetse inimese puhui eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja vöimalikud tegevused teenuseosutaja koostatud personaalses tegevusplaanis. Teenuseosutaja poolt tegevusplaani kavandatud tegevused peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati toetus- ja/vöi abivajadus. Praegu kehtiva satte kehtetuks tunnistamisega luuakse teenuse osutamise tegevustesse paindlikkus ning vöimaldatakse individuaalsemat lähenemist inimesele abimeetmete pakkumisel. 9 Eelnou § l punktiga 7 asendatakse SHS § 72 löikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 löigetes l, l1 ja 5, § 80 löike l punktis 2, § 81 löikes 5 ja § 83 löike l punktis 8 söna ,,haldusleping" sönaga ,,leping" vastavas käändes. Muudatusega korrastatakse erihoolekandeteenuse osutajaja SKA vahel sölmitavate lepingute regulatsiooni. Paragrahvi 77 löike l kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise kui haldusulesande halduslepinguga täitmiseks uhele voi mitmele erihoolekandeteenuse osutajana tegutsevale voi tegutseda soovivale ffiusilisest isikust ettevötjale, juriidilisele isikule voi kohaliku omavalitsuse uksusele. Kuna SKA ise teenuseid osutama ei hakka, on seaduses sätestatud kohustus volitada teenuse osutamine eraöiguslikule teenuseosutajale, et tagada riigi rahastatavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus öigustatud isikutele. Seaduse kohaselt tuleb teenuse osutamise volitamiseks sölmida haldusleping, mistöttu on selleks tsiviilöiguslike lepingute solmimme välistatud. Samas on praktikas erihoolekandeteenuse osutamiseks sölmitavad lepingud pealkirja järgi kuli halduslepingud, kuid oma sisult on nad pigem tsiviilöiguslikud teenuse osutamise lepingud, milles on sätestatud teenuse eest arvete ja aruandluse esitamise kord. HKTS § 3 löike 4 kohaselt vöib haldusulesande täitmiseks volitamise korral sölmida tsiviilöigusliku lepingu, kui: l) seadus ei näe ette uksnes halduslepingu sölmimist; 2) lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja voi muu kolmanda isiku öigusi ega kohustusi; 3) riiki ei vabastata tai lasuvatest kohustusestja 4) ulesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivöimu volitusi. Seega, et SKA saaks erihoolekandeteenuse osutamise volitada täitmiseks juriidilisele voi fuusilisele isikule tsiviilöigusliku lepinguga, tuleb kontrollida nimetatud neljä tingimuse täitmist: l. Antud ulesande täitmiseks ei ole kehtivates seadustes sätestatud kohustust halduslepingut sölmida. 2. Lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja voi muu kolmanda isiku öigusi ega kohustusi. Erihoolekandeteenuste puhui on tegemist avalike teenustega. Teenuse kasutajaks on öigustatud subjektia. Öigustatud subjektide öigused ja kohustused on reguleeritud eelnöus seaduse tasandil ning lepinguga ei tohiks enam teenuse kasutajate öigusi ega kohustusi täiendavalt reguleerida. 3. Lepinguga ei vabastata riiki tai lasuvatest kohustustest. Lepingu sölmimisega jääb isikule öigus nouda riigilt riigieelarvest rahastatud teenuse osutamist. Kui isikule tekitati teenuse osutamise käigus kahju, tuleb kahju huvitada VÖS § 1054 löike 2 alusel (vastutus teise isiku eest). 4. Analuusides haldusulesande uleandmist, ilmneb, et suurema osa erihoolekandeteenuste puhui ei anta nende osutajatele ule täidesaatva riigivöimu volitusi - teenuse osutamise eesmärgi iga inimese puhui määrab SKA. Teenuse osutamisel konkreetsete tegevuste elluviimisel on teenuseosutaja otsustusöigus piiratud seaduses erihoolekandeteenuste eesmärgi, isikule seatud eesmärgi ja teenuste sisuks olevate tegevustega. Teenuseosutajal puudub öigus otsustada, kellele teenust osutada ja kellele mitte. Seega ei ole erihoolekandeteenuse puhui tegemist täidesaatva riigivöimu volituste teostamisega ning leping sölmitakse lihthaldusulesande täitmiseks. 10 Tsiviilöigusliku lepingu sölmimise korral ei saa isik pretensioonide esinemisel teenuseosutaja tegevuse peale esitada talle vaiet ega kaebust halduskohtusse, vaid ta saab pöörduda riigi poole ja vajaduse korral esitada vaide voi kaebuse riigi tegevuse peale halduskohtusse. Riik teeb järelevalvet teenuseosutaja tile lepingu alusel, tegevusloaja riiklikujärelevalve kaudu ning saab teenuseosutajalt nouda sobivaja kvaliteetse teenuse osutamist. Eelnöu § l punktiga 8 asendatakse SHS § 76 löikes l söna ,,taotletud" sönadega ,,tema toetusvajadusele vastava". Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi vöimalust panna inimest selle konkreetse erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab.Inimene pannakse selle erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse tuvastamistja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut. Eelnöu § l punktiga 9 muudetakse SHS § 76 löikeid 3 ja 4, milles on sätestatud erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise reeglid. Paragrahvi 76 löikes 3 sätestatakse, et SKA vöib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama öigustatud isiku juhul, kui tema teenusevajaduseks on hinnatud erihoolekandeteenus. Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi vöimalust panna inimest selle konkreetse erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab. Inimene pannakse selle erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse tuvastamistja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut. Paragrahvi 76 löikes 4 sätestatakse, et isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks löppenud, kui avaneb vöimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, vöib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid köige kauem uhe aastajooksul. Käesoleval ajal on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras inimesed, kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg vöib löppeda, kuid neile vöib vabaneda sobiv koht möne teenuseosutaja juures enne, kui jöutakse köikide järjekorras olevate isikute toetusvajadust hinnata ja sobiva erihoolekandeteenuse suhtes otsus teha. Ei ole otstarbekas lasta nendel inimestel teha uusi rehabilitatsiooniplaane. Selleks, et pakkuda nendele inimestele siiski vajalikku toetust ning vältida olukorda, et inimene vöib rehabilitatsiooniplaani kehtivusaja löppemise voi toetusvajaduse hindamise tegematajätmise töttu sattuda raskesse olukorda ning jäädä ilma vajaliku abimeetme voi teenuseta, tuleb vöimaldada inimesel asuda teenust saama vana rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel. Samas tuleb toetusvajaduse hindamine teha esimesel vöimalusel, kuid hiljemalt uhe aasta möödudes. 05.09.2017 seisuga oli erihoolekandeteenustejärjekorras 1476 teenust saama öigustatud isikut. Nendest 633 inimest on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras ja vajavad praeguse regulatsiooni kohaselt teenuse saamiseks kehtivat hinnangut rehabilitatsiooniplaani alusel. 11 Tabel 3. Erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste arv (Sotsiaalkindlustusamet 05.09.2017 seisuga). Järjekorras Erihoolekandeteenuse olevate inimeste nimetus arv Igapäevaelu toetamine 179 Töötamise toetamine 204 Toetatud elamine 258 Kogukonnas elamine 202 Oöpäevaringne erihooldus 548 Oöpäevaringne erihooldus ebastabiilse remissiooniga isikule 10 Oöpäevaringne erihooldus sugava liitpuudega isikule 75 Kohtumääruse alusel o KOKKU: 1476 sh ööpäevaringsete teenuste järjekorras: 633 Eelnou § l punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SHS § 77 löige 2. Paragrahvi 77 löike l muutmisega, millega antakse vöimalus sölmida erihoolekandeteenuse osutamise volitamiseks tsiviilöiguslikke lepinguid, kaob vajadus sama paragrahvi löike 2 regulatsiooni järele. HKTS § l löike 3 kohaselt ei kohaldata HKTS-i juhul, kui haldusulesande täitmiseks volitamisel sölmitakse tsiviilöiguslik leping, järgides HKTS § 3 löiget 4. HKTS §l löike 2 järgi ei kohaldata HKTS-i, kui haldusakti alusel haldusulesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusöigus. Kuna SHS § 77 löikes l nähakse ette SKA- le kohustus volitada haldusulesande täitmine teenuseosutajale, puudub SKA-1 selles osas kaalutlusöigus. Eelnöu § l punktiga 11 asendatakse SHS § 79 löike 3 punktis l ja § 80 löike l punktis l söna ,,järjest" sönadega ,,kalendriaastajooksul kokku". Seaduse kehtiv sönastus on tekitanud segadust ja erinevat tölgendust teenuseosutajate poolt selles, kas rahastamme ja teenusekoha säilitamine inimesele löppeb vaid siis, kui inimene ei saa teenust kalendriaasta jooksul kaks kuud järjest, voi ka juhul, kui inimene saab teenust kalendriaastas kokku kaks kuud. Olemasoleva sönastuse tölgendamineja selgitamine on olnud keeruline, kuna seaduse sönastus on vöimaldanud olukorda, kus teenuseosutajate esindajad viitavad seaduses olevale sönastusele, et teenuse kulude huvitamine saab löppeda juhul, kui inimene ei saa teenust kaks kuud järjest, mitte kaks kuud kalendriaasta jooksul kokku. Seaduselooja antud selgituste kohaselt on silmas peetud olukorda, et kui isik ei saa teenust aastas rohkem kui kaks kuud kokku, siis teenust ei rahastata. Selline pöhimöte peab olema selgelt amsaadav ka seadusesätte sönastuses. Samuti on kehtiva seaduse sonastus tekitanud segadustja erinevat tolgendust teenuseosutajate poolt selles, millal tuleb löpetada teenuseosutamine inimesele, kes ei kasuta teatud ajaperioodil erihoolekandeteenust, mida ta on suunatud saama. Teenuseosutajad on tölgendanud, et teenuseosutamine tuleb löpetada vaidjuhul, kui inimene ei ole teenust kasutanud kalendriaastas 12 kaks kuudjärjest. Samas on Sotsiaalministeerium oma varasemates selgitustes väljä toonud, et kui isik ei kasuta teenust aastas rohkem kui kaks kuud kokku ning sealjuures ei ole oluline, kas need onjärjestikused kaks kuud, löpetatakse inimesele teenuse osutamine, väljä arvatud juhul, kui inimene ei kasuta teenust temale osutatava statsionaarse tervishoiuteenuse töttu. Praegust sönastust on teenuseosutajad tölgendanud selliselt, et teenuseosutamine tuleb lopetada juhul, kui inimene ei kasuta teenust kaks kuud järjest, kuid juhtudel, kui inimene ei kasuta aasta jooksul teenust rohkem kui kaks kuud, kuid perioodid, kui teenust ei kasutata, on luhemad kui kaks kuudjärjest, siis ei ole teenuseosutajal kohustust teenuse osutamist löpetada. Kuna kehtiv sönastus ei voimalaa seadusesättest uheselt am saada ning on tekitanud ebaselgeid olukordi inimestele teenuseosutamisel, on vajalik SHS § 79 löike 3 punkti l ja § 80 löike l punkti l sönastus uhtlustada ning väljendada selgelt, et möeldud on teenuse osutamise ja teenuse rahastamise löpetamist juhtudel, kui inimene ei kasuta erihoolekandeteenust kalendriaastas kokku kaks kuud. Eelnöu § l punktiga 12 täiendatakse SHS § 81 löiget 3 pärast söna ,,taotletud" sönadega ,,teenuseosutaja juurde". Paragrahvi 81 löige 3 reguleerib juba teenust kasutava inimese taotluse alusel teenuseosutaja vahetamist, kuid kehtiva redaktsiooni sönastusest vöib am saada, nagu pandaks inimene tema taotluse alusel erihoolekandeteenuse järjekorda. Selline sönastus on ekslik, kuna inimest ei panda tema taotluse alusel jarjekorda mitte uut erihoolekandeteenust saama, vaid sama erihoolekandeteenust, kuid uue teenuseosutaja juurde. Seega on vajalik täpsustada, et isik pannakse tema poolt esitatud taotluse alusel uue teenuseosutaja juurde erihoolekandeteenuse järjekorda. Eelnöu § l punktiga 13 muudetakse SHS § 82 löiget l, sätestades et kui SKA-ni onjöudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on SKA kohustatud kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele nöuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele. Paragrahvi 82 löikesse l on vajalik lisada söna ,,hindama", sest kui SKA on saanud teabe, et osutatav erihoolekandeteenus ei vasta inimese vajadustele, peab SKA lisaks kontrollimisele, kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele nöuetele, hindama ka toetusvaj adust, et otsustada, kas inimesele on vajalikku toetust ja abi vöimalik pakkuda erihoolekandeteenustega voi on tema toetusvajadusele sobivat abi vöimalik tagada muude SHS-is nimetatud abimeetmega. Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine rehabilitatsioonimeeskoima poolt inimese rehabilitatsiooniplaanis ei ole edaspidi vajalik. Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab SKA juhtumikorraldajatoetusvajaduse hindamisele tuginedes. Eelnou § l punktiga 14 muudetakse SHS § 83 löike l punkti 6, sätestades et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades. Erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt psuuhika- voi intellektihäirega inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvöime toetamine, parendamine, arendamine voi ka säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes eluvaldkondades. Erihoolekandeteenust saama suunamisel seab juhtumikon-aldaja uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks hindamisel tuvastatud toetusvajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse hindamisega inimese kohta kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale ning see on aluseks 13 personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse tegevusvöime hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, milles peavad nähtuma eesmärgid ja tegevused hindamise käigus väljä selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi- ja/vöi toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtävää tegevused peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati inimesel toetus-ja/vöi abivajadus. Eelnöu § l punktiga 15 muudetakse SHS § 83 löike l punkti 11, sätestades et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise löpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi täitmatajätmistja isikule teenuse osutamisejätkamise vajadust. Kui seni on teenuseosutaja pidanud teenuse osutamise löpetamisel hindama kirjalikult isikule suunamisotsuses seatud eesmärkide täitmist voi täitmata jätmist ning esitama hinnangu koos selgitusega eesmärkide täitmise voi täitmata jätmise pöhjuste kohta hiljemalt koos viimase arvega SKA-le, siis seadusemuudatusejärgi peab teenuseosutaja hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise löpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi täitmatajätmistja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust, et tagada inimesele katkematu teenuse osutamine, kui see on inimese toimetuleku tagamiseks vajalik. Eelnöu § l punktiga 16 täiendatakse SHS § 83 löiget l punktidega ll1 ja ll2, täiendades erihoolekandeteenuse osutaja kohustusi. Paragrahvi 83 löike l punkti 111 kohaselt on teenuseosutajal kohustus hinnata isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi mittetäitmistja isikule teenuse osutamisejätkamise vajadust ka juhtudel, kui teenuse osutamine löpetatakse no ennetähtaegselt ehk enne suunamisotsuses märgitud teenuseosutamise kuupäeva (nt inimene soovib lahkuda selle konkreetse teenuseosutaja juurest, minna teise teenuseosutaja juurde voi uldse löpetada teenuse kasutamine). Ka nendel juhtudel on vajalik koostada hinnang isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmise voi mittetäitmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta, kunajuhul, kui inimene läheb teise teenuseosutajajuurde, saab Sotsiaalkindlustusamet sellele hinnangule tuginedes seada teenuse osutamisele eesmärgid ja järgmine teenuseosutaja saab teada, millised olid teenuse osutamise eesmärgid, milliseid tegevusi tehti ja mis jäi saavutamata, et inimesega edasi töötada. Samuti juhul, kui inimene ei soovi teenust enam kasutada, kuid nt 4 - 6 kuu pärast tahab uuesti teenust kasutadaja esitab teenuse taotluse, onjuhtumikorraldajale teada, millega löppes eelmise teenuseosutaja juures teenuse osutamine, mis olid eesmärgidja mida saavutat!. Paragrahvi 83 löike l punktis ll2 sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja onkohustatud isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku voi tema esindaja nöusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvöime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos pöhjendusega tegevuskavas pustitatud eesmärgi täitmise voi täitmata jätmise pöhjuste kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval. Kui inimene suunatakse taotluse alusel voi toetusvajaduse muutumise töttu uue erihoolekandeteenuse osutajajuurde, siis kehtiva regulatsiooni alusel saab uus teenuseosutaja inimese kohta vaid selle informatsiooni, mille SKA tema kohta edastab, ehk viimase toetusvajaduse hindamise tulemusedja suunamisotsuse. Samas on selle inimese kohta eelmise 14 teenuseosutaja juures kogunenud informatsioon tema tegevusvöime hindamise ja koostatud personaalse tegevusplaani eesmärkide ja tegevuste täitmise kohta, mis on oluline inimesele edasise toetusejatoimetulekuks vajalike tegevuste planeerimisel. Selleks, et uus teenuseosutaja saaks jätkata inimesele teenuse osutamist ning edasise toetuse planeerimist sealt, kus eelmine teenusosutaja löpetas ning ka inimene ei peaks iga uue teenuseosutaj a juures alustama uuesti oma vöimete ja toetusvajaduse töendamist, on vajalik, et eelmine teenuseosutaja edastab uuele teenuseosutajale andmed isiku suhtes tehtud individuaalse tegevusvöime hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta. Samuti koostab eelmine teenusosutaja hinnangu koos pöhjendusega personaalses tegevusplaanis pustitatud eesmärgi täitmise voi täitmata jätmise pöhjuste kohta ning esitab need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise kuupäeval. Lisatud säte tagab inimesele abimeetmete pakkumisel teenuse osutamise käigus elluviidud tegevuste tulemustejateenuseprotsessi kohta kogutud olulise informatsiooni liikumise koos inimesega, mis vöimaldab järjepidevust abimeetmete pakkumisel, mittetoimivate tegevuste korduvat tegemist ning teenuse osutamise käigus kogunenud info rakendamist inimese huvides. Eelnöu § l punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 löige l, millega sätestati teenuse saamiseks rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitamise kohustus. Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamisel aluseks, ei ole selle esitamine teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhui enam vajalik. Eelnou § l punktiga 18 muudetakse SHS § 84 löiget 2, sätestades et toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta töendi, milles on märgitud ravi nöudvate somaatiliste haiguste esinemineja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja nöudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta. Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamise aluseks, ei ole selle esitämme teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhui enam kohustuslik. Lisatud on kohustus esitada teenuseosutajale toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute terviseseisundi kohta töend, kuhu on märgitud raviarsti määratud raviskeemid, kuna nende teenuste puhui asub inimene elämä teenuseosutajale kuuluvale pinnale ning teenuseosutaja tegevusteks teenuse eesmärgi saavutamiseks on kujundada inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, mille hulgas on ka vajadus toetada inimest temale vajalike ravimite vötmisel, järgides sealjuures arsti poolt ettekirjutatud raviskeemi. Samuti on ööpäevaringse erihooldusteenuse uheks tegevuseks teenuse eesmärgi saavutamiseks järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi. Sellekohase info puudumise korral ei ole teenuseosutajal vöimalust teenuse osutamise alustamisel kohe tagada inimesele vajaliku raviskeemi järgimist, mis voib tekitada inimesele vajaliku ravi katkemise ja halvendada tema terviseseisundit. Teenuseosutaja poolt raviarstiga uhenduse saamine ja raviskeemide kohta info edastamine vöib vötta aega ning vöib tekkida olukord, et kogu selle aja on inimene temale vajalike ravimiteta. Seetöttu on vajalik, et teenuse osutamise alustamisel esitatud terviseseisunditöend sisaldaks ka infot inimesele määratud raviskeemide kohta, mis tagab sujuva ja kiire ravi jätkumise inimese suunamisel teenust saama. Eelnöu § l punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 löige 3, milles on sätestatud juhtumid, kui teenuseosutajale ei ole vaja rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitada. 15 Kuna erihoolekandeteenuse saamise aluseks ei ole rehabilitatsiooniplaan, vaid SKA-poolne toetusvajaduse hindamineja selle alusel tehtud otsus erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse kohta, ei ole see löige enam asjakohaneja tuleb tunnistada kehtetuks. Eelnöu § l punktiga 20 muudetakse SHS § 85 löiget l, sätestades et erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päevajooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks. Sönastuse täiendus toetub ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele minna file teenuse rahastaja poolt teostatavale inimese toetus- ja abivajaduse hindamisele, lähtudes elukvaliteedi tagamiseks olulistest eluvaldkondadest. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, kuhu planeeritakse konkreetsed tegevused nendes eluvaldkondades, milles tuvastati toetusvajaduse hindamisel abi- ja toetusvajadus ning seati eesmärk erihoolekandeteenust saama öigustatuse kohta otsuse tegemisel. Abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja tuvastatakse inimese toetusvajadus seitsmes eluvaldkonnas: l) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3) fuusiline heaolu, 4) höivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7) igapäevatoimingud. Igas valdkonnas määratakse SKA-poolse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste ning täpsustatakse isiku spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites. Toetusvajaduse astmed jagunevad järgmiselt: Aste Toimetulek Toetusvajadus o Iseseisev Eivajatoetust. l Väike toetusvajadus Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nöustamist. 2 Keskmine Toimetulek möödukalt häiritud. Vajab regulaarset (1^ korda toetusvajadus nädalas) juhendamistja abi. 3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt körvalabi ja toetust. 4 Aännuslik Vöimetu to ime tulema voi tegelema. Vajab pusivalt hooldust toetusvajadus ja/vöi järelevalvet. SKA nimetab inimese erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus väljä selgitatud eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud. SKA edastab toetusvajaduse hindamisel inimese kohta kogutud informatsiooni teenuseosutajale ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral teenuseosutaja tehtavale pöhjalikule individuaalse tegevusvöime hindamisele. Personaalses tegevusplaanis nimetab teenuseosutaja inimese toimetulekuvöime toetuseks vajalikud tegevused nendes eluvaldkondades, milles SKA oli toetusvajaduse tuvastanud. 16 Eelnöu § l punktiga 21 muudetakse SHS § 85 löiget 3, sätestades et tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Uks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse voi muudetakse tegevusplaani. Kehtiv sönastus on praktikas tekitanud teenuseosutajates segadust, kuna väljend ,,vaadatakse ule" jääb arusaamatuks ja seda tölgendatakse erinevalt. On teenuseosutajaid, kes nimetavad, et nad on plaani ule vaadanud, kuid sellekohast märget, kokkuvötet voi hinnangut aasta jooksul tehtud tegevustele ega eesmärkide täitmisele ei ole plaani tehtud. Seetöttu ei ole sageli am saada, kas plaan on ale vaadatud, kas on vajalik midagi tegevusplaanis muuta. Lisatud sönastus täpsustab, et uks kord aastas tuleb koostada kirjalik hinnang, mis annab tilevaate tegevusplaanis seatud eesmärkide täitmise kohta ning vöimaldab ka hinnata, kas planeeritud tegevused on aidanud seatud eesmärkideni jouda. Lisatud sönastus loob selgema arusaamise, mida tuleb uks kord aastas tegevusplaanis hinnata ning see vöimaldab luua teenuseosutamise käigus kavandatud tegevuste hindamisel uhtlasemat praktikat. Eelnöu § l punktiga 22 muudetakse SHS § 90 löiget 2, sätestades et hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestusejategevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, ei ole psuKhiaatri hinnang igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psuhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis vo ib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole otstarbekas kasutada igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psuhhiaatri padevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud. Eelnöu § l punktiga 23 muudetakse SHS § 93 löiget 2, sätestades et hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestusejategevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosiisteemist, ei ole psuhhiaatri hirmang töötamise toetamise teenuse osutamise kestuseja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti PsuKhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste 17 abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole otstarbekas kasutada töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psuhhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud. Eelnou § l punktiga 24 muudetakse SHS § 96 löiget 2, sätestades et hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, ei ole psuhhiaatri hinnang toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psuhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema meditsiinidoki.imentatsioonist, mis vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole otstarbekas kasutada toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda pstihhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud. Eelnöu § l punktiga 25 täiendatakse SHS § 96 löiget 6 teise lausega, sätestades et teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide ule, millal isikule on toetatud elamise teenust vahetult osutatud. Sarnane kohustus pidada arvestust inimesele vahetult teenust osutatud tundide ule on teiste toetavate teenuste puhui seaduses reguleeritud, ainult toetatud elamise teenuse puhui ei ole seda nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne tundide maht suurem kui näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuse puhui. Kui teenuseosutajal ei ole kohustust pidada arvestust inimesele vahetult teenuse osutamise timdide ule, ei ole vöimalik saada ulevaadet, kas inimesele on teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses mahus. Seetöttu on vajalik ka toetatud elamise teenuse puhui teenuseosutajal pidada arvestust tundide ule, millal inimesele on vahetult teenust osutatud, ning lisada selline kohustus toetatud elamise teenuse osutamise nöuete juurde. 18 Eelnöu § l punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks SHS § 97 löiked 2 ja 4, milles on sätestatud hinnangu andmine kogukoimas elamise teenuse sisule ning kogukonnas elamise teenuse osutaja kohustus tagada tegevusjuhendaja kohalolu. Paragrahvi 97 löige 2 tunnistatakse öigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline regulatsioon on olemas ka SHS § 99 löikes 2 (nöuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus hinnangu andmine teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta on esitatud paragrahvi all, mis reguleerib nöudeid teenusele, tuleks samast pöhimöttest lähtuda ka kogukonnas elamise teenuse puhui. Paragrahvi 97 löige 4 tunnistatakse öigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline regulatsioon on olemas ka SHS § 99 löikes 5 (nöuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus nöuded tegevusjuhendaja arvu kohta on sätestatud paragrahvi all, mis reguleerib noudeid teenusele, tuleks samast pöhimöttest lähtuda ka kogukonnas elamise teenuse puhui. Eelnöu § l punktiga 27 muudetakse SHS § 99 löiget 2, sätestades et hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA. Sättest jäetakse väljä kogukonnas elamise teenuse eesmärkide saavutamiseks vajalike soovituslike tegevuste nimetamine SKA poolt, kuna täpsemad tegevused, mida teenuseosutaja teenuse osutamise ajal teenuse eesmärkide saavutamiseks teeb, vöivad olla erinevad ning muutuda vastavalt inimese terviseseisundile voi ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati vöimalik ette nähta täpseid tegevusi, mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline tegevuste planeerimine on vöimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal. Kuna teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb SKA tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutaja tehtud inimese individuaalse tegevusvöime hindamisele, nimetatakse teenuseosutaja koostatud personaalses tegevusplaanis need tegevused, mis on konkreetse inimese puhui eesmärgi saavutamiseks vajalikudjavöimalikud. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise tegevuste käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, ei ole psuhhiaatri hinnang kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psilhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse j a ajalise kestuse ning j a muus mottes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole otstarbekas kasutada hinnangu andmiseks kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid sotsiaalteenuste määramisega seotud tegevusest, mis ei eelda psuhhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab 19 teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud. Eelnöu § l punktiga 28 muudetakse SHS § 99 löiget 5, täpsustades kogukonnas elamise teenuse puhui tegevusjuhendaja kohalolu nöuet. Tegemist on juba kehtiva nöude sönastuse täpsustamisega selleks, et tuleks väljä töötajateja teenust saavate isikute öige suhtarv. Eelnöu § l punktiga 29 muudetakse SHS §101 löike l punkti 4, sätestades uhe tingimusena, et isikul on öigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust, kui isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus. Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, saab hinnangu ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse kohta anda SKA juhtumikorraldaja, tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele nmg kaasates vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ööpäevaringse erihooldusteenuse tuvastamiseks ei ole vaja pöörduda rehabilitatsioonimeeskonna vastuvötule, millel on oma konkreetsed tööajad, ega oodata rehabilitatsiooniplaani valmimistja kinnitamist. Kuna ööpäevaringne erihooldusteenus on suunatud köige suurema toetus- ja abivajadusega psuuhikahäirega inimestele, tuleb toetus- ja abivajaduse hindamise tulemustele tuginedes alati enne ööpäevaringsele erihooldusele suunamist kaaluda, kas isikule on vöimalik pakkuda tema vajadustele vastavat abi ja toetust muude sotsiaalteenustega, tagamaks isikule vajalik abi ja toetus nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui vöimalik, et vältida isiku ulehooldamist ja iseseisvuse vähenemist. Ööpäevaringsele erihooldusele ei tohiks suunata isikuid, keda on vöimalik toetada muude, n-ö tavaelus toimetulekut soodustavate sotsiaalhoolekandeliste abimeetmetega (nt toetatud elamine, kogukonnas elamine, koduhooldusteenus). Oöpäevaringset erihoolekandeteenust tuleks psuuhikahäirega inimesele osutada alles siis, kui uhegi muu abimeetmega ei ole voimalik inimese vajadustele vastavat abi osutada. Eelnöu § l punktiga 30 täiendatakse SHS § 160 löigetega 71-74. Need on uleminekusätted, mille kohaselt: - enne 2019. aasta l. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta l. jaanuariks alustatud, menetleb SKA 2019. aasta l. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras; - enne 2019. aasta l. jaanuari erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, väljä arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab SKA enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2021. aasta 31. detsembril; - SKA huvitab kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude huvitamise tingimused ja määrä kehtestab SKA peadirektor käskkirjaga; 20 - kohaliku omavalitsuse uksus peab SHS § 160 löikes 73 nimetatud isikute puhui lähtuma väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse eest tasu vötmisel SHS § 73 löigetes 2-^ sätestatud pöhimötetest. Inimeste puhui, kes kasutavad praegu ööpäevaringset erihooldusteenust, on ette nähtud, et nad peavad tasuma teenuse majutuseja toitlustuse komponentide eest ning 15% nende sissetulekust peab neile jäämä isiklikuks tarbimiseks. Sama pöhimöte kehtib neile ka siis, kui nad ööpäevaringse erihooldusteenuse asemel hakkavad kasutama väljaspool kodu osutatavat uldhooldusteenust. Taolise pöhimötte rakendamine on oluline inimeste öigustatud ootuse printsiibist lähtuvalt, mille kohaselt oli inimestel teadmine, et nad saavaa kasutada ööpäevaringset erihooldusteenust kuni elu löpuni. Hoolekande valdkond on edasi arenenud ning olulisel kohal on vajaduspöhine teenuse osutamine ehk inimese vajadustele vastav tugi, abijatoetus. Kuni 2001. aastani kehtis rahvastikuregistri seaduse säte, mille kohaselt registreeriti inimese elukohaks hoolekandeasutusejärgne KOV. Nuudseks on hoolekandeasutused reorganiseeritud voi reorganiseerimisel, kuid inimeste sissekirjutus on endiselt kunagiste suurte erihooldekodude KOV-ides. Vabariigi Valitsusele 2006. aastal tutvustatud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste reorganiseerimise kava alusel on riik lubanud, etjätkatakse erihoolekannet mittevajavate eakate suunamist erihoolekandeteenuste asemel uldhoolekandeteenuseid saama voi hooldusravile (erandiks on enne 2001. a erihooldekodusse elämä asunud, kelle elukohana on registreeritud hoolekandeasutuse asukoha omavalitsus). 12 aastaga on aga hoolekande valdkond edasi arenenud ning räägime vajaduspöhisest teenuse osutamisest ehk sellest, et inimene peab saama enda vajadustele vastavat tuge, abi ja toetust. Seega on oluline ka selle sihtrilhma puhui, kes enne 2001. aastat ööpäevaringsele erihooldusele suunati, rääkida sobivate lahenduste leidmisest ning nende vajadustele vastavate teenuste pakkumisest, samuti nende teenuste riigipoolsest rahastamisest. Seisuga 01.09.2017 on SKA hinnanud, et ööpäevarmgsel erihooldusel viibivatest vanaduspensioniealistest isikutest ca 42% ei vaja erihooldust, vaid uldhooldust. Vöttes arvesse enne 2001. aastat kehtinud regulatsioone, tekib teatud KOV-idel kohustus finantseerida uldhooldusteenust mahus, mis on ebavördne vörreldes KOV-idega, kelle piirkonnas enne 2001. aastat erihoolekodu ei asunud. Kokku on enne 2001. aastat ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud 730 inimest, kelle elukohana on registreeritud hoolekandeasutusejärgne KOV. Seega peaks riik aastate jooksul toetama ca 307 (42% 730-st) inimese uldhoolduskulude tasumist. Aastatel 2019-2022 vajab praegustest ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutajatest, kelle elukoht on enne 2001. aastat määratud hooldekodujärgsesse KOV-i, hinnanguliselt 118-143 inimest iildhooldusteenust. Seotud KOV-e, keda SHS vöib puudutada, on 17: Pöltsamaa vald (Vöisiku), Kuusalu vald (Valkla), endine Karia vald, nilud Lääne-Saare vald (Sömera), Kanepi vald (Erastvere), Kullamaa vald (Koluvere), endine Kernu vald, nuud Saue vald (Kernu), Kose vald (Ravila), Sillamäe linn (Sillamäe), Koeru vald (Koeru), Tapa vald (Imastu), Tori vald (Tori), Marjamaa vald (Möisamaa), Kambja vald (Kodijärve), Valga vald (Paju, Taheva), Viljandi vald (Karula, Pariisi), Vöru vald (Löuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus). Rakendussätte kohaselt huvitab SKA nende inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on enne 2001. aastat kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel määratud hooldekodusse elämä asumise töttu hooldekodu asukohajärgne KO V ning kelle 21 ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks uldhooldusteenuse vajaduseks, uldhooldusteenuse kulud SKA peadirektori käskkirjaga kehtestatud määras. Eelnöu §-s 2 on sätestatud HKTS §13 löike l punkti 7 kehtetuks tunnistamine, millega on ette nähtud erisus erihoolekandeteenuse halduslepingu suhtes. Erisuse kohaselt ei pea nende halduslepingute sölmimisel juhinduma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sölmimise tingimustest ega riigihanke läbiviimise korrast. Vöttes arvesse seda, et erihoolekandeteenuste halduslepingute hulk igal aastal on suur, lepingud sölmitakse köigi soovijatega, kes nouetele vastavad, erihoolekandeteenuste puhui on kehtestatud riigipoolse osa maksimaalsed maksumused ning teenusekasutajate puhui on oluline koduläheduse pöhimötte rakendamine, oli vajalik teha erihoolekandeteenuste raames sölmitavate halduslepingute suhtes vastav erisus HKTS-is. SHS § 77 löike l muutmisel, millega antakse vöimalus sölmida erihoolekandeteenuse osutamise volitamiseks tsiviilöiguslikke lepinguid, kaob aga vajadus vastava HKTS-i regulatsiooni järele. Nagu on eelnöu § l punktis 11 väljä toodud, ei kohaldata HKTS-i juhul, kui haldusulesande täitmiseks volitamisel sölmitakse tsiviilöiguslik leping, samuti juhul, kui haldusakti alusel haldusulesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusöigus. Eelnöu §-s 3 on sätestatud seaduse jöustumisaeg. Seadus on kavandatudjöustuma 2019. aasta l.jaanuaril. 4. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uut terminoloogiat ega muudeta olemasolevat. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu ei ole puutumuses Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöuga kaotatakse psuuhilise erivajadusega inimeste puhui erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psuhhiaatri hinnang, rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatav hinnang voi rehabilitatsiooniplaan ning luuakse regulatsioonid psuuhikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamiseks SKA poolt. Lisaks luuakse teenuseosutajate tunniarvestuse kohustus toetatud elamise teenuse pakkumisel. Eelnöus esitatud muudatuste moju analuusimise eesmärk on hinnata möju SKA töökorraldusele ja kuludele-tuludele, juhtumikorraldajatele, rehabilitatsioonimeeskonnale, psuhhiaatritele, teenuseosutajatele ning erihoolekandeteenuse saajatele. Peamised uurimiskusimused on: kuidas möjutab psuKhiaatri hinnangu ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu voi rehabilitatsiooniplaani kaotamine SKA töökorraldust ning SKAja riigieelarve kulusid-tulusid? Millises mahus möjutab muudatus juhtumikorraldajate, rehabilitatsioonimeeskonna ning psuhhiaatrite töökoormust? Milliseid muudatusi toob nimetatud dokumentide kaotamine teenuseosutaja jacks? Kuidas möjutab nimetatud dokumentide kaotamme praegu teenust saavate ja uute taotlejate teenuse saamise aega ning teenuse tulemuslikkust? Eelnöus esitatud 22 muudatuste möju hindamiseks kasutatakse kvantitatiivseid analuusimeetodeid. Möju analuusi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKAja Statistikaameti andmeid. Eelnöu muudatuste rakendamisel vöib eeldada möju esinemist kolmes valdkonnas: möju majandusele, möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludelejatuludele, ning sotsiaalne, sh demograafiline möju. Eelnöu möjude olulisuse tuvastamiseks hinnat! nimetatud valdkondi neljä kriteeriumi alusel: möju ulatus, möju avaldumise sagedus, möjutatud sihtruhma suurus ja ebasoovitavate möjude kaasnemise risk. Eelnöus esitatud muudatused ei möjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistöttu ei ole moju olulisust nendes valdkondades hinnatud. I Psuhhiaatri hinnangute ja rehabilitatsiooniplaanide voi hinnangute kaotamme erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast Möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele SKA halduskoormus seoses erihoolekandeteenuse taotlemiseja otsuse tegemisega Möiu ulatus Kehtiva erihoolekandeteenust saama suunamise regulatsiooni kohaselt on inimesel vajalik erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhui psuhhiaatri hinnang ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringne erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja silgava liitpuudega isikule) puhui rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud hinnang voi rehabilitatsiooniplaan. Psuhhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psuuhikahäire ning antud hinnang, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus. Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus voi rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud samuti soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate tegevuste kohta. Uldjuhul esitavad inimesed vajalikud dokumendid SKA-le paberil. Möistliku halduskorralduse pöhimötteid arvestades on otstarbekas vöimaldada sellekohast infot kusida infosusteemide kaudu, mitte nouda inimeselt paberil esitatava töendina, mille SKA töötajad peavad eraldi digiteerima. SKA on leidnud vöimaluse teha tervise infosusteemis F- diagnoosi väljale juurdepääs MISPi arenduse kaudu. SKA töötaja näeks sellise lahenduse puhui vaid F-diagnoosi olemasolu ja vastavat koodi, mis on oluline otsuse tegemiseks. Muudatuse tulemusel ei oleks inimesel enam vaja nimetatud dokumente SKA-le esitada, kuna juhtumikorraldaja teeks ise inimese SKAsse pöördumisel köik vajalikud toimingud: isiku teenuse saamiseks vaj alike andmete kontrolli, olemasoleva informatsiooni koondamise, toetus- ja abivajaduse hindamise ja teenuse osutamise otsustamise, teenuseosutaja valiku ja teenust saama suunamisega seotud tegevused, ning toetaks inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamiseni. Kui MISPi arendus rakendub, väheneb SKA halduskoormus. Perioodil 2013-2017 oli esmakordseid erihoolekandeteenuse taotlusi aastas keskmiselt 587 . 2018. aastal löppevad 23 suunamisotsused 13552 teenuse puhui, 2019. aastal 805, 2020. aastal 1279, 2021. aastal 1913 ja 2022. aastal 743 teenuse puhui. Sellest tulenevalt on tervise infosusteemi kaudu aastatel 2018-2022 vaja näha andmeid inimese kohta suurusjärkudes, mis sisalduvad tabelis l. Neile vöib lisanduda veel andmevajadus seoses sellega, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse löppemist umberjärjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevaa need numbrid taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasutaja kes hakkavad teenust taotlema. Tabel l. Prognoositav andmete vajadus tervise infosusteemist, arvestades nii uusi keskmiselt aastas lisanduvaid kui ka korduvaid taotlusi, 2018-2022 Prognoositav andmete vajadus Aasta TIS-ist (inimest) 2018 1942 2019 1392 2020 1866 2021 2500 2022 1330 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed S ihtruhma suurus ia möiu sagedus Möjutatud sihtruhmaks on SKA. Kui arvestada perioodil 201 8-2022 lisanduvaid uusi taotlusi ja löppevaid suunamisotsuseid, on uhejuhtumikorraldaja kohta keskmiselt aastas umbes 50 taotlust ehk hirmanguliselt 50 inimese andmete vaatamist TIS-ist. Tuleb arvestada, et uleminekuperioodil vöidakse osa neist taotlustest esitada endiselt paberil. Ebasoovitavad möiud Eesti Psuhhiaatrite Seksi hinnangul ei kajastu TIS-is alati köik andmed, kuna köik arstid ei sisesta sinna andmeid voi ei tee seda korrektselt. Kuna paralleelselt säilib ka vöimalus esitada andmed paberil, ei pruugi SKA halduskoormus siiski väheneda. Samas saab riski leevendada sellega, et jätkatakse uldist selgitustööd arstidele andmete TIS-i sisestamise vajadusest ja olulisusest, mis parandaks andmete kvaliteeti TIS-is. Kuna juhtumikorraldaja saab edaspidi vaadata TIS-ist andmeid ainult siis, kui inimene on teinud taotluse ning tema isikukood on taotlusega seotud, on väga minimaalne ka risk, et SKA töötaja vöiks isiku andmeid vaadata mitte-eesmärgipäraselt. Ohtegi teist diagnoosi ega täpsustatud terviseandmeid SKA töötaja TIS-ist ei näe. Kokkuvöttev hinnane möju olulisusele Möju ulatus on keskmine, sihtruhma suurus ja möju sagedus on väike. Ebasoovitavate möjude risk on väike. Tegemist on väheolulise möjuga SKA halduskoormusele. SKAjuhtumikorraldajate töökorraldus ja töökoormus Möiu ulatus 24 SKA juhtumikorraldajate töökoormus kasvab seoses hindamiste läbiviimisega. Edaspidi hakkavad inimese toetus- ja abivajadust hindama SKA juhtumikorraldajad, keda koolitatakse kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ja selle tulemustele tuginedes määrama inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks olulistes eluvaldkondades, samuti hindama, millised abimeetmed olemasolevate sotsiaalhoolekande vöimaluste hulgast on inimesele sobivad. Nagu eespool nimetatud, kontrollib juhtumikorraldaja isiku teenuse saamiseks vajalikke andmeid, koondab olemasoleva informatsiooni, hindab toetus- ja abivajadust ning otsustab teenuse osutamise, teeb teenuseosutaja valikugaja teenust saama suunamisega seotud tegevused ning toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamisen!. Hindamisi hakkavad tegema need samad juhtumikorraldajad, kes seni on tile vaadanud psuhhiaatrite esitatud hinnangud ja rehabilitatsioonimeeskondade koostatud rehabilitatsiooniplaanid ning nende olemasolu korral teinud otsuse teenust saama suunamiseks. SKA on hinnanud, et olemasolevate riiklike andmebaaside andmetelja inimese toetusvajadusel pöhinev teenusevajaduse hindamine vähendab inimese poolt esitatavate dokumentide vajadust, kuid nöuab juhtumikorraldajatelt rohkemat infosusteemidest andmete kogumist ja analuusi, millele toetudes tehakse kaalutletud haldusotsus teenuse saamiseks. SKA on SKAISl arendamisel lähtunud pöhimöttest, mille kohaselt arendatakse vaid hädavajalikke susteemi osi, et juhtumikorraldajatel oleks vöimalik menetlusprotsessid SKAISl-s läbi viia. Tegevusprotsesside täielikult infosusteemidesse ja elektrooniliseks viimiseks oleks vajalik oluliselt suurem arendus, kuid kuna SKA hakkab arendama SKAIS2 infosusteemi, ei ole möistlik vanas susteemis suuremahulisi muudatusi ette vötta. See aga tähendab, et juhtumikorraldajatel tuleb kapärast SHS-i muudatuse rakendamist erinevatest infostisteemidest materjale kokku korjata, analuiisida, susteemiväliselt kogutud ja analuusitud andmete alusel järeldusteni jouda ning alles siis SKAISl-s teenuseotsus vormistada. Seega toimiks erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega seotud andmete kogumine, analilus ja statistilise aruandluse pidamine infosusteemiväliselt, mis kasvatab juhtumikorraldajate töökoormust. Olukord paraneks SKAIS2 erihoolekande valdkonna susteemi valmimisel. Käesoleval ajal ei ole vöimalik anda hinnangut, kui palju efektiivsemaks SKAIS2 susteem suudab juhtumikorraldaja too muuta. Tabeli l kohaselt on uhes aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800 hindamist. Neile vöivad lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse löppemist umberjärjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevaa need numbrid taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega. SKA on hinnanud, et selles mahus taotlustega kaasneva teenusevajaduse hindamiseks on SKA-sse juurde vaja vähemalt kumme juhtumikorraldajat. Sihtruhma suurus ia möju sagedus Muudatus möjutab kokku 37 juhtumikorraldajat (27 olemasolevat ja 10 lisanduvat). Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal höivatuid kokku 658,6 tuhat3. Köigist höivatutest moodustab muudatusest möjutatud sihtruhm väikese osa. Erihoolekande vajaduse hindamine (eeltöö, hindamisvestlusjäreltöö) vötabjuhtumikorraldajal aega hinnanguliselt kaks tundi. Lisandub vörgustikutöö, et seostada inimene temale köige sobivamate abimeetmetega, mis kestab hinnanguliselt kolm voi enam tundi. Kui arvestada 3 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: httD://pub.stat.ee/Dx- web^001/Dialoa/varval.asD?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&Dath=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tootura/02Heivatud/02Aastastatistika/&lana=2 25 keskmist hindamiste vajadust aasta jooksul (1800 hindamist), teeb uks juhtumikorraldaja (kokku 37 juhtumikorraldajat) keskmiselt umbes 50 hindamist aastas4. Ebasoovitavad möiud Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisel on oluline arvestada psuuhikahäire esinemise vöimalikku suurenemist. Hinnangute kohaselt on 18-64-aastastest eurooplastest 27% kogenud igal aastal vähemalt uhte psuuhikahäire vormi. Euroapa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamisel koostatud rohelise raamatu kohaselt näitab teiste riikide praktika, et köik psiiuhikahäirega inimesed ei otsi professionaalset abi, näiteks vaid 26% psuuhikahäirega eurooplastest oli abi otsinud5. Kuna Eestis on viimastel aastatel diagnoositud enam kui 26 OOO6 uut psuuhikahäire haigusjuhtu aastas, on teiste riikide kogemusi arvestades tegemist probleemiga, mille osakaal vöib ka Eestis suureneda. Erihoolekandeteenust sai 2016. aasta lopu seisuga 5596 inimest. Arvestades, et Eestis oli 2017. aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 6677 psuuhikahäirega inimest (viimastel aastatel on see kasvanud aastas veidi vahem kui 5% vörra), ei ole praegu erihoolekandest tuge saavate inimeste arv vörreldes kogu psuuhikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Erihoolekande arengukavas 2014-2020 on SKA andmetel ka hinnatud, et erihoolekandeteenuste oigustatud potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatelejajärjekorras olijatele on ligi ko lm korda (2,65 korda) enam8. Seega vöib ebasoovitava möjuna väljä tuua, etjuhtumikorraldajate töökoormus vöib seoses taotluste arvu kasvuga suureneda rohkem, kui praeguses hinnangus on väljä toodud ning kumnest lisatöötajast vöib jäädä hindamiste tegemiseks väheseks. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Möju ulatusja ebasoovitavate möjude avaldumise risk on keskmine, möju sagedusjamöjutatud sihtruhma suurus on väike. Muudatusel on oluline möju SKA juhtumikorraldajate töökoormusele ja töökon-aldusele. S KA juhtumikorraldajate koolitusvajadus Möiu ulatus Hindamiste läbiviimiseks korraldataksejuhtumikorraldajatele koolitusi. Toetus-jaabivajaduse hindamisel on olulised sellised teadmisedja oskused nagu abivajajaga kontakti jakoostöösuhte loomine, andmete kogumine ja töötlemine, kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide määramine, kliendi toetamine tema öiguste kaitsel, juhtumikorralduse rakendamine ja teabe andmine sotsiaalkaitse vöimalustest. Nende oskuste omandamine kuulub sotsiaalteaduste erialade öppeprogrammidesse ning nende valdkondade esindajate kutsepädevuse tuumikoskuste hulka. Seetöttu on eelistatud SKA juhtumikorraldajatena töötama sotsiaalteadustes körgharidust omavad spetsialistid. Käesoleval ajal on SKA andmetel 76% 4 Neile vöivad lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse löppemist umber järjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevaa need numbrid taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega. 5 Roheline raamat, 2005. Elanikkonna vaimse tervise parandamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine. Brussel 14.10.2005. KOM(2005) 484 löplik. httD://ec.euroDa.eu/health/archive/Dh determinants/life stvle/mental/areen paper/mental aD et.pdf 6 Terviseameti statistika, 2018. Uued ambulatoorsed psuhhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuseriihma järgi. Viimati kuvatud: 11.01.2018. Kättesaadav: httD://DXweb.tai.ee/PXWeb2015/Dxweb/et/02Haiaestumus/02Haiaestumus 05Psvvhikahaired/PKH2.DX/?rxid=38a707e4-62ff- 41cf-99c8-598995ca240e 7 Psuuhikahäirega ja/v6i vaimupuudega (nimetatud puudeliigid voivaa esineda ka liitpuude koosseisus) isikud. Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 8 Raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäirega täisealisi on ligi kolm korda rohkem kui praegu erihoolekandeteenuseid saavaid inimesi. 26 juhtumikorraldajatest sotsiaalalase körgharidusega, mis toetab nende oskusi teha professionaalset tööd ning hinnata inimese toetus- ja abivajadust. Teenusevajaduse hindamiseks on vajalik SKAsse juurde kumme juhtumikorraldajat. Nii uusi kui olemasolevaid töötajaid koolitatakse kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ning selle tulemustele tuginedes määrama inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks olulistes eluvaldkondades, samuti hindama, millised abimeetmed olemasolevate sotsiaalhoolekande vöimaluste hulgast on inimesele sobivad. Juhtumikorraldajatele korraldatakse koolitusi, mis suurendavad nende teadlikkust laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetestjatäpsemalt erihoolekandeteenustest. See vöimaldab neil langetada kaalutletud otsuseid, millised sotsiaalhoolekande abimeetmed on sobivad inimese toimetuleku- ja tegevusvöimet parimal viisil toetama. Sihtruhma suurus ia möi u sagedys Muudatus möjutab kokku 37 juhtumikorraldajat. Höivatute koguarvu arvestades (Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal höivatuid kokku 658,6 tuhat9) on sihtmhma suurus väike. Aastajooksul vötavadjuhtumikorraldajad osa sisekoolitusestja kolmest väliskoolitusest. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvottev.hinnang möju olulisusele Möju ulatus on keskmine, möju sagedus ja möjutatud sihtruhma suurus on väike, ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud, mistöttu on tegemist SKA juhtumikorraldajate jaoks väheolulise möjuga. Psiihhiaatrite töökoormus Möiu ulatus Kehtiva regulatsiooni järgi on inimesel vajalik erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA- le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhui psuhhiaatri hinnang, milleks inimene peab kaima psuhhiaatri vastuvötul. Psuhhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psuuhikahäire ning arvamus selle kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus. Ajavahemikus 2012-2016 esitati SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenus) saamiseks kokku 7981 taotlust (tabel 2). Kuni 31.12.2014 oli vaid igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks vajalik psuhhiaatri hinnang, köikide teiste teenuste puhui oli vajalik erihoolekandeteenuse vaj aduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonna poolt. 19.11.2014 vastu 9 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: httD://pub.stat.ee/Dx- web.2001/Dialoa/varval.asD?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&Dath= ../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tootura/02Heivatud/02Aastastatistika/&lana=2 27 vöetud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisandus alates 2015. aastast vöimalus saada psuhhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse puhui. Ajavahemikus 2012-2016 esitati neljä toetava teenuse saamiseks kokku 6461 taotlust, millele oli lisatud psuhhiaatri hinnang. Iga sellise hinnangu saamiseks oli vaja minna psuhhiaatri vastuvötule ning psuhhiaater kulutas sellele oma vastuvötu aega. Tabel 2. Erihoolekandeteenuste taotluste arv10, 2012-2016 Teenus/Aasta 2012 12013 12014 1201512016 I Kokku Igapäevaelu toetamise teenus I 781] 6341 661] 975] 1070 | 4121 Toetatud elamise teenus 265| 225| 2291 404| 5861 1709 Toetatud töötamise teenus 232| 175| 1871 394| 594| 1582 Kogukonnas elamise teenus 82 77 51 1161 243 569 KOKKU 1360 1111111128 11889|2493I 7981 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed PsulAiaatritele pandud kohustus anda hinnanguid toetavate erihoolekandeteenuste saamiseks on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks pöörduma esmalt pstihhiaatri poole, mis vöib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole SKA hinnangul intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psuhhiaatri poole pöörduda, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psuhhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseksja erihoolekandeteenuse öigustatuse hinnangu saamiseks on neil tulnud seni sinua pöörduda. Psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Seepärast esinevad praktikas juhtumid, kus psuhhiaater ei jöua inimese teenusevajaduse hindamisse piisavalt suveneda ning täidab dokumendi vastavalt inimese edastatud soovidele voi on psuhhiaatri hinnangu vormi täitnud tulevane teenuseosutaja ning psilhhiaater lisab hinnangule vaid oma allkirja. See aga loob olukorra, kus psuhhiaater on vaid vormiliselt hinnangu koostaja ja sisulist inimese teenusevajaduse hindamist ei toimu. Vöimaldades SKA juhtumikorraldajatel pääseda ligi tervise infosusteemi andmetele, et saada teada inimesele määratud diagnoosi, ning kasutades teenusevajaduse hindamiseks SKA-poolset toetusvajaduse hindamist, on vöimalik vabastada psuhhiaatrite kallist raviteenuse aega tegelemaks ravikusimustega. Sihtriihma suurus ia möju sagedus Eestis oli 2016. aasta lopu seisuga töötavaid psuhhiaatreid 207 . Kui arvestada, et alates 2015. aastast oli psuhhiaatri hinnang kohustuslik köigi neljä toetava teenuse puhui, siis tabelist 2 nähtub, et taotlusi, millele oli lisatud psuhhiaatri hinnang, oli aastas umbes 1900-2500. Kuigi toetavate erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisega ei olnud töenäoliselt seotud köik Eesti psuhhiaatrid, oli koguarvu arvestades uhe psuKhiaatri kohta 10 Kuna alles alates 2015. aastast tekkis vöimalus saada psuhhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse puhui, siis sisalduvad tabelis ka need taotlused, mida ei tehtud psuhhiaatri hinnangu alusel. 11 Tervise Arengu Instituudi andmed, 2016. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja uletunnid ameti järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: httD://Dxweb.tai.ee/PXWeb2015/Dxweb/et/04THressursid/04THressursid 05Tootaiad/THT001.Dx/table/tableViewLavout2/?rxid =887ab7f3-ec57-4560-a570-e1fa8458b7a1 28 vähemalt 9-12 erihoolekandega seotud hinnangut aastas. Seega vois neid olla erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate psuhhiaatrite kohta pisut rohkem. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Möju ulatus on keskmine, möju sagedus ja möjutatud sihtruhma suums on väike, ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud, mistöttu on tegemist psuhhiaatrite jaoks väheolulise möjuga. Rehabilitatsioonimeeskonnatöökoormus Möiu ulatus Kehtiva regulatsiooni järgi on ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sugava liitpuudega isikule) taotlemisel vajalik rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang voi rehabilitatsiooniplaan. Hinnangus voi rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate tegevuste kohta. SKA-poolse rehabilitatsiooniplaanide analuusi tulemusena selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Rehabilitatsiooniplaanides ei ole kaalutud vöimalusi, milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Selle tulemusena kasutavad erihoolekandeteenuseidjätkuvalt inimesed, kelle toimetulekut saaks toetada ka teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega, mis on väljaspool riiklikku erihoolekandeteenuste susteemi. Uue regulatsiooni kohaselt ei ole erihoolekandeteenuse vajaduse töendamiseks rehabilitatsioonimeeskondadel vaja koostada rehabilitatsiooniplaane. Siiski ei ole muudatusega kavas vähendada erihoolekandeteenuse kasutajate öigust rehabilitatsiooniteenuseid kasutada, vaid löpetada vajadus koostada rehabilitatsiooniplaane ainult teenuse kasutamise alustamiseks. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid uksikteenuseid voi pakutavaid programme vöivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada samadel alustel nagu köik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Selle tuvastab juhtumikorraldaja ja teenuseid on vöimalik saada juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavade voi programmide alusel. SKA hinnangul ei saa välistada mitte uhtegi erihoolekandeteenuse kasutajat rehabilitatsiooni sisulistest tegevustest, kui talle seda mingis aja- voi arenguetapis vaja on. Erihoolekandeteenuse vajaduse saab edaspidi tuvastada sama juhtumikorraldaja, kes on tuvastanud ka rehabilitatsiooniteenuse vajaduse. Sihtruhma suurus ia möiu sagedus 31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781 inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid SKA andmetel 5432 inimest. Seega oli 2017. aasta lopu seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-1 erihoolekandeteenuse kasutajatest. 29 Nimetatud 3781 rehabilitatsiooniplaanist 2277 ehk 60% puhui oli SKA andmetel plaanis nimetatud erihoolekandeteenuse ja ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus (tabel 3). 521 juhul (14%) on plaanides nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 70 juhul (2%) olid plaanid tehtud vaid rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ning 910 juhul (24%) ei olnud susteemipäringuga vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan koostatud. Nimetatud 910 plaani puhui oleks vajalik köik plaanid ale kontrollida ja andmed susteemi sisestada. Tabel 3. Erihoolekandeteenuse kasutajatele koostatud rehabilitatsioonplaanid nende koostamise eesmärgijärgi 31.12.2017 seisuga Kehtivaid rehabilitatsiooniplaane, sh: 37811100% Plaanid erihoolekandeja rehabilitatsiooni saamiseks | 2277|60% Plaanid erihoolekande saamiseks 521 |14% Plaanid rehabilitatsiooni saamiseks 70 2% Plaanide eesmärki pole susteemis toodud 910 124% Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Tabeli 3 kohaselt väheneb rehabilitatsioonimeeskondade töökoormus ainult nende rehabilitatsiooniplaanide osas, mis on koostatud erihoolekandeteenuse saamiseks (521 + osa nendest plaanidest, mille puhui ei osatud hinnata, milliste teenuste saamiseks need on koostatud). See on enam kui 14% köigist 31.12.2017 seisuga kehtinud rehabilitatsiooniplaanidest, mis on sama hetke seisuga erihoolekandeteenuseid kasutavatele isikutele tehtud. Ebasoovitavad möjud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvottev hinnang möiu olulisusele Möju ulatus on suur, möju sagedus ja möjutatud sihtruhma suurus on väike. Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Tegemist on olulise möjuga rehabilitatsioonimeeskondade jaoks. SKA kulud-tuludja ressursside eesmärgipärane kasutamine Möju SKA kuludelejatuludele ning ressursside eesmärgipärasemale kasutamisele on hinnatud viie komponendi kaudu: l. Möju SKA personalikuludele seoses juhtumikorraldajate ja uhe juhtivspetsialisti palkamisega, kes hakkavad tegelema erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega ja hindamiste koordineerimisega. Möiu ulatus SKA palkab juurde juhtumikorraldajaid ning korraldab uutele ja olemasolevatele juhtumikorraldajatele abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi kasutamise tutvustamiseks koolitusi. Samuti palkab SKA juurde uhe juhtivspetsialisti, kes hakkab tegelema juhtumikorraldajapoolsete hindamiste koordineerimisega. Sihtruhma suurys_ iamöiyiiagedys 30 Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasnevaks teenusevajaduse tuvastamiseks on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleks juurde vaja vähemalt kumme juhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (kuu brutotöötasu 1740) on 192 720 eurot ning majandamiskulud (4500 eurot aastas töötaja kohta) 45 000 eurot, seega aastane kulu kokku 237 720 eurot. Uhe juhtivspetsialisti kulu aastas, arvestades kuu brutotöötasu 2141 eurot ning aastast majandamiskulu 4500 eurot, on 30 192 eurot. Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 00012 eurot. Koolituskulude näol on tegemist uhekordse kuluga. Lisanduvateks kuludeks on veel uhekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot. Seega lisandub SKA-le 2019. aastal uhekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega 14 000 + 38 500 = 52 500 euro ulatuses ning igal aastal pusikulusid seoses töökohtade juurde loomisega 237 700 + 30 200 = 267 900 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 320 400 eurot. SKA kogueelarvest moodustab personali- ja koolituskulu alla 1%. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitava möjuna vöib selguda, et SKA planeeritud ressursist hindamiste tegemiseks (10 uut juhtumikorraldajat) ei piisa ning juhtumikorraldajaid tuleks juurde palgata. See vöib suurendada personalikuludeks planeeritud ressursse. KQkkuvottey hinnane möiu olulisusele Ebasoovitavate möjude avaldumise risk on keskmine, möju ulatus ja sagedus ning möjutatud sihtmhma suurus on väike. Tegemist on väheolulise möjuga SKA eelarvele. 2. SKA tegevuskulude vähenemme seoses selle osaga erihoolekandeteenuse saajatest, kellel on praegu rehabilitatsiooniplaan koostatud ainult erihoolekandeteenust saama suunamiseks. Möi u ulatus Uue regulatsiooni kohaselt löpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata erihoolekandeteenuse kasutajate öigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid uksikteenuseid voi pakutavaid programme vöivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada samadel alustel nagu köik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Näiteks on SKA andmetel 2374 erihoolekandeteenuse kasutajal hinnatud rehabilitatsiooniplaanis rehabilitatsioonivajadus ning neil on olemas öigustatud alus taotledarehabilitatsiooniteenuseid. See on 42% köikidest 31.12.2017 seisuga erihoolekandeteenust kasutavatest inimestest. SKA kulude vähenemine puudutab ainult seda osa uutest erihoolekandeteenuse taotlejatest, kellel puudub vajadus rehabilitatsiooniteenusejärele. 12 SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (söidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000 eurot. 31 Sihtruhma suurus ja moiu sagedus 31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781 inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid 5432 inimest. Seega oli 31.12.2017 seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-1 erihoolekandeteenuse kasutajatest. 521 juhul (14%) on plaanis nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 910 juhul (24%) ei olnud susteemipäringuga vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan koostatud. Kui arvestada ka edaspidi sarnase suurusjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid uldse ei vaja ja kellel oleks vana stisteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille puhui ei olnud vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud). Vottes aluseks 2016. aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus uhe rehabilitatsiooniplaani koostamise kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks, arvestades tänast olukorda (31.12.2017) hinnanguliselt 107 586,5 eurot13. Kui arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhui ei olnud vöimalik susteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud, oleks kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800 eurot. Siin tuleb arvestada, et ei ole vöimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel voi tulevikus umber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema lisaks ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud konkreetset ajahetke arvestades. Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna 2017. aasta lopu seisuga erihoolekandeteenust saanud inimeste rehabilitatsiooniplaanid on koostatud eri aegadel, ei saa öelda, et SKAjaoks oleks eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse kulude vähenemisega. Aastajooksul vöib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult erihoolekandeteenuse saamise aluseks, olla vähem kui 14%. Ebasoovitavad möjud Arvestades, et rehabilitatsiooniteenustel on oluline roll ka psuuhikahäirega inimeste toimetuleku paranemisel, vöib kulude kokkuhoid olla veel väiksem kui möjutatud sihtruhma ali kirjeldatud, kuna kasvav vajadus rehabilitatsiooniteenustejärele vo ib kättä ära kokkuhoiu, mis tuleb nendelt plaanidelt, mida tehti ainult erihoolekandeteenuse saamiseks. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Ebasoovitavate möjude avaldumise risk on keskmine. Möju ulatus ja sagedus ning möjutatud sihtruhma suurus on väike. Tegemist on väheolulise möjuga SKA eelarvele. 3. Möju SKA halduskuludele seoses sellega, et edaspidi puudub vajadus dokumentide digiteerimisejärele ning erihoolekandeteenuse taotlemiseks vajalikud andmed saadakse taotleja kohta tervise infosusteemist. Teatav möju vöib olla muudatusel ka SKA halduskuludele, kuna edaspidi puudub vajadus dokumentide paberkujul säilitamiseks ja digiteerimiseks ning muuks sellega seotud asjaajamiseks. Andmed erihoolekandeteenust taotlevate isikute kohta saadakse TIS-ist. Täpsemat kulude kokkuhoidu on keeruline väljä tuua, kuid hinnanguliselt moodustab see väikese osa SICA eelarvest. 13 SKA andmed, SoMi arvutused, 2018. 32 Juhul kui paralleelselt jääb muudatuse alguses kehtima ka paberkujul dokumentide esitamise vöimalus, vähendab see möju halduskuludele vörreldes kehtiva susteemiga. 4. Umberhindamisega vabanevad ressursid, kui inimene hinnatakse umberja ta liigub teist teenust saama. Möiu ulatus Vöttes aluseks 2015. aasta ööpäevaringsel erihooldusel olevate inimeste teenusevajaduse väljaselgitamisel saadud tulemused ning 2016. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamise tulemused, vöimaldab SKA-poolne erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine kasutada erihoolekandeteenuste eelarvet sihtotstarbelisemalt neile inimestele, kellele vajalikku toetustja abi on vöimalik tagada vaid erihoolekandeteenustega. See kajastub ka erihoolekande eelarves, luues vöimaluse olemasolevate teenuste kasutamise löpetajate asemele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed. Teenuste kasutamise löpetajate all on silmas peetud inimesi, kellele vajalikku toetustja abi on voimalik tagada teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Selle tulemusel prognoosib SKA erihoolekandeteenuste kasutajate liikumistja selle möju eelarvelejärgmiselt (tabel 4): l) ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamise vöib löpetada kuni 15% isikutest, et hakata kasutama muud sotsiaalteenust (nt kogukonnas elamise teenus, uldhooldusteenus); 2) ööpäevaringne erihooldusteenus sugava liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga isikutele on suunatud kindlale sihtruhmale, mistöttu ei ole SKA-poolse teenusevajaduse hindamise järgi möju suur ning teenuse kasutamise löpetajate hulk saab olla vaid paar protsenti; 3) toetavate erihoolekandeteenuste puhui vöib SKA teenusevajaduse hindamise järgi olla teenuse kasutamise löpetajaid kuni 3%, kuna vajadus nende teenuste järele on olnud aastaid pigem pidevalt kasvav. Selle pöhjuseks vöib pidada teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemist. Tabelis on kajastatud teenuse kasutamise lopetajate hulk j a vöimalike uute inimeste teenust saama suunamiseks vabanevate eelarveliste vahendite arvestus. Vabanevate eelarvevahendite ulatuses suunatakse uusi inimesi teenuseid saama. Tabel 4. Hinnanguline teenusekasutajate liikumine, tuginedes 2017. aasta teenusehindadele ja 2016. aasta suunamisotsustele Teenuse kasutamist Teenuse alustavatele kasutamist isikutele Teenuse 2016. aasta löpetavate ettenähtud hind suunamisotsused isikute hulk eelarve Igapäevaelu toetamise teenus 1116 € 1042 3% 43 152 € Töötamise toetamise teenus 96 € 535 5% 31 104 € Toetatud elamise teenus 180€ 527 5% 56 160 € Kogukonnas elamise teenus 1335 € 170 5% 32 160 € Oöpäevaringne erihooldusteenus 459 € 546 15% 4516566 33 Oöpäevaringne erihooldusteenus (ebastabiilse remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 € Oöpäevaringne erihooldusteenus (siigava liitpuudega isikule) 677 € 69 3%'o 162486 Oöpäevaringne erihooldusteenus (kohtumääruse aluset) 926 € 134 0% 0€ KOKKU 638 604 € Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Sihtruhma suurus ia möiu sagedus SKA eelarvest moodustab iimberhindamiste tulemusel vabanev summa umbes 639 000 eurot. Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse möjuga, vaid möjuga, mis söltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale, st iga vabanev teenusekoht on vöimalus järjekorrast inimene teenust saama suunata. Seega, kui n-ö valesid inimesi susteemist väljä ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite (639 000 eurot + iga- aastane teenuse hinnatöus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk neid teenuseid osutataks ja finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele. Ebasooyitavad möjud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Möju ulatus, möjutatava sihtruhma suurus ja möju sagedus on väike. Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Tegemist on SKA eelarve möttes väheolulise möjuga. 5. SKAIS-ija MISP-i arendamisega seotud kulud. SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning MISP-i arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud kuludeks on olemas 2018. aastal SKA eelarves. Haigekassa kulua ja tulud Möiu ulatus Inimesed, kes taotlevad toetavaid erihoolekandeteenuseid esimest korda voi kelle suunamisotsus löppeb ning kes taotlevad teenuse saamise pikendamist, pöörduvad praegu taotlemiseks vajaliku psuhhiaatri hinnangu saamiseks psuhhiaatri vastuvötule. Psuhhiaatri hinnangu kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psuhhiaatri vastuvöttudega. Sihtmhma suurus ia möju saeedus 34 Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot14. Vastavalt sellele oleks ajavahemikus 2018-2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust kasutavatele inimestele (korduvatele) psuhhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa kulu kokku umbes 51 000 eurot. Siin on arvestatud köigi korduvtaotlejate puhui korduvvisiidi hindadega, kuid kui tegemist on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Tabel 5. Erihoolekandeteenuse suunamisotsuste löppemine perioodil 2018-2022 ja selle möju haigekassa kuludele Haigekassa Teenus/Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku kulude vähenemme, € Igapäevaelu 479 292 391 748 259 2169 27872 toetamine Toetatud elamine I 118 861 1761 3311 113 824 10588 Töötamise 141 56 156 291 73 717 9213 toetamine Kogukonnas 27 16 52 135 35 265 3405 elamine KOKKU 765 I 450] 775 I 1 505| 480| 3 975 51079 Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused Kui arvestadajuurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks oleks vaja psuhhiaatri hinnangut, siis vöttes aluseks perioodil 2013-2017 esitatud uute erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), vöib lisaks ulaltoodud kuludele arvestada, et toetavate teenuste puhui oleks iga-aastane haigekassa kulu psuhhiaatri hinnangute saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850 eurot . Kui tegemist on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Samas vöib eeldada, et ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne taotlema tulemist juba varem psuhhiaatri juures käinud ning suurema osa taotlejate piihul on tegemist korduvvisiidiga. Tabel 6. Uued erihoolekandeteenuse taotlused perioodil 2013-2017, perioodi keskmine uute taotluste arv ning potentsiaalne möju haigekassa kuludele 2013-2017 Haigekassa Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 keskmiselt uusi kulude taotlusi aastas vähenemme, € Igapäevaelu 345 318 339 266 323 318 4089 toetamine Töötamise 26 36 36 62 80 48 617 toetamine Toetatud elamine 38 33 55 109] 118 71 907 Kogukonnas 14 12 13 9 45 19 239 elamine KOKKU 4231 399] 4431 503] 509 455 5852 Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused Nil löppevaid suunamisotsuseid kui uusi taotlusi arvestades oleks haigekassa kulu psuhhiaatri hinnangute tegemiseks 2018. aastal umbes 15 700 eurot. 14 Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvötu, koduvisiidi ja erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: httDS://www.riiaiteataia.ee/akt/129122017039 15 Uute taotluste arv korrutatult korduvvisiidi tasuga (12,85 eurot). 35 Haigekassa kuludesse ei ole praegu arvestatud neid juhtumeid, kus inimese korduvhindamine vo ib toimuda enne suunamisotsuse löppemist teenuseosutaja ettepanekul ning milleks on samuti vajalik psuhhiaatri hinnang. Kogu haigekassa eelarvest (2017. aastal 1,1 miljardit eurot16) moodustab erihoolekandeteenuse taotlustega seotud kulu alla 0,1%. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Möju ulatus ja sagedus ning möjutatud sihtruhma suurus on väike. Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Tegemist on väheolulise möjuga haigekassa eelarvele. Menetluse kestusja kvahteet erihoolekandeteenuse taotlejale Möiu ulatus Senine praktika on see, et erihoolekandeteenust taotlev inimene esitab SKA-le pabertöendi enda diagnoosi andmete kohta, milleks ta peab panema esmalt aja psuhhiaatri vastuvötule, kust ta need andmed ning hinnangu teenusevajaduse kohta saab. Vastuvötule saadakse tavaliselt paarikuulise ooteaja saabudes, mistöttu pikeneb pabertöendi esitamise kohustusega aeg, millal inimene hakkab teenust saama ja see vo ib inimese toimetulekut veelgi halvendada. Muudatuse kohaselt saab inimene kohe peale SKA poole pöördumist temale sobiliku erihoolekandeteenuse kohta hinnangu, ilma et tuleks pöörduda muude kinnitavate dokumentide saamiseks voi koostamiseks kolmandate osapoolte poole. Muudatuse kohaselt teeb juhtumikorraldaja inimese SKAsse pöördumisel köik vajalikud toimingud - isiku teenuse saamiseks vaj alike andmete kontrollimine, olemasoleva informatsiooni koondamine, toetus- ja abivajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine ning järgnevad tegevused teenuseosutaja valikul ja teenust saama suunamisel, samuti toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamisen!. Sama kehtib ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhui, kus varem oli vajalik rehabilitatsiooniplaani koostamine, kuid edaspidi teeb köik teenuse saamisele eelnevad toimingud SKAjuhtumikorraldaja. Sihtruhma suurus ia möju sagedus Nagu eespool väljä toodud, löppeb 2018. aastal erihoolekandeteenust saama suunamine kokku 1355 teenusekohal, 2019. aastal 805-1, 2020. aastal 1279-1 ning 2021. ja 2022. aastal vastavalt 1913-1 ja 743 teenusekohal. Lisaks on SKA andmete kohaselt uute esmakordsete erihoolekandeteenuse taotluste arv olnud ajavahemikus 2013-2016 keskmiselt 587 taotlust aastas. Uusi ja korduvaid hindamisi on aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800. Neile taotlustele vöivad lisanduda veel taotlused, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse löppemist umber järjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks vöib möjutatud sihtruhm (erihoolekandeteenuse taotlejad) suureneda taotluste vörra, mis on seotud 16 Eesti Haigekassa, 2018. Nöukogu otsus, 13. jaanuar 2017. a nr 2. Eesti Haigekassa 2017. aasta eelarve kinnitamine. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: httDS://www.haiqekassa.ee/sites/default/files/board decision files/otsus nr.02 eelarve 2017.pdf 36 uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasutaja kes hakkavad teenust taotlema. Seega puudutab muudatus hinnanguliselt veidi enam kui 1800 inimest aastas. Köigist 18- aastastestja vanematest Eesti inimestest17 moodustab see alla 1%. Erihoolekandeteenuse taotlemise ja sellega seotud dokumentatsiooni esitamisega puutub inimene kokku harva, mistöttu on möju sagedus väike. Eb^soovitavad möiud Ebasoovitavad möjud voivaa avalduda vaidjuhul, kui juhtumikorraldajatele langeb liiga suur töökoormus ning nad ei jöua inimese toetusvajadust hinnata piisavalt kiiresti. Samas on SKA-1 riski maandamiseks plaanis palgata erihoolekande hindamiste tegemiseks juurde kiimme j uhtumikorraldaj at. Kokkuvöttev hinnang möju olulisusele Möju ulatus on keskmine, möju sagedus, möjutatud sihtruhma suurus ja ebasoovitavate möjude avaldumise risk on väike, mistöttu on tegemist teenuse taotlejajaoks vaheolulise mojuga. Menetluse kestusja kvaliteet erihoolekandeteenuse osutajale Möju ulatus Tulenevalt SHS § 3 löikes 2 nimetatud sotsiaalteenuste kvaliteedi pöhimötetest on iga sotsiaalteenuse osutaja juba praegu kohustatud isikukeskse ja vajaduspöhise teenuse osutamiseks alati hindama inimese vajadusi, seadma eesmärgid, pakkuma vastavalt sellele teenust ning hindama regulaarselt oma tegevuste tulemuslikkust. Senised rehabilitatsiooniplaanid, millele teenuseosutajad tuginesid, olid väga uldised. Toetusvajaduse hindamise vahendi kasutuselevött aga toetab rohkem teenuse osutamise protsessi ning annab teenuseosutajatele konkreetsemad juhised, millistes eluvaldkondades inimesel toetus- ja/vöi abivajadus on. Nimelt annab toetusvajaduse hindamise vahend edaspidi teenuseosutajale ette eluvaldkonnad, milles inimene toetust vajab. Kuna erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt psiluhikahäire voi intellektihäirega inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvöime toetamine, parendamine, arendamine voi ka säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes eluvaldkondades, seab juhtumikorraldaja uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks hindamisel tuvastatud toetus- ja/vöi abivajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse hindamisega inimese kohta kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse tegevusvöime hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, kus peavad nähtuma eesmärgid ja tegevused hindamise käigus väljä selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi- ja/vöi toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtävää tegevused 17 2017. aasta 1 . jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 201 8. Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha jargi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: httD://pub.stat.ee/DX- web.2001 /Dialoa/Saveshow.asD 37 peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati inimesel toetus-ja/vöi abivajadus. Sihtruhma suurus ia möiu sagedus 2017. aasta lopus osutas erihoolekandeteenuseid kokku 140 asutust18. Teenuseosutaja kokkupuude uue hindamisvahendiga haklcab olema regulaarne. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvöttev hinnang moiy_oluUsusele Möju sagedus on keskmine, möju sagedus ja sihtruhma suums on väike. Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised möjud Vajadusele vastova abi pakkumine erihoolekandeteenuse sihtruhmale ning teenusesaaja tervis Möju ulatus Lisaks kontrollimisele, kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele nouetele, on SKA-1 edaspidi kohustus hinnata ka toetusvajadust, et otsustada, kas inimesele on vajalikku toetust j a abi vöimalik pakkuda erihoolekandeteenustega voi on tema toetusvajadusele sohivat abi vöimalik tagada muude SHS-is nimetatud abimeetmega. Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine ei ole edaspidi rehabilitatsioonimeeskonna poolt vajalik. Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab SKA juhtumikorraldaja toetusvajaduse hindamisele tuginedes. SKA nimetab inimese erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus väljä selgitatud eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud. Käesolev seadusemuudatus muudab abivajavale inimesele teenuse saamise protsessi selgemaks, lihtsamaks ja luhemaks. Varasemad psuKhiaatri ja rehabilitatsioonimeeskonna poole pöördumised teenuse saamise öigustatuseks vaj alike hinnangute saamiseks pikendasid inimesele vajaliku abimeetme rakendamist ning reaalselt teenuse saamist. Näiteks vöib psuhhiaatri vastuvötule saamiseks olla ooteaeg kuni paar kuud. Samuti on järjekorrad rehabilitatsioonimeeskondadelrehabilitatsiooniplaanidekoostamiseks. SKA poolt varem tehtud ööpäevaringsel erihooldusel viibivate inimeste toimetuleku- ja toetusvajaduse hindamiste tulemused näitasid, et teenuseid saavad inimesed, kelle toetustja abi toimetulekul ning hooldusvajaduse tagamisel on vöimalik korraldada teiste sotsiaalhoolekandeteenuste abil, kuid seda vöimalust ei olnud näinud rehabilitatsioonimeeskonnad. Eelnöuga tehtävä muudatuse tulemusena on paremini tagatud vöimalus, et erihoolekandeteenust hakkavad saama inimesed, kellele need on vajalikud ning kelle toimetulekut ei ole vöimalik tagada teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Toetades juhtumikorraldusliku tööga nende inimeste liikumist teisi sotsiaalhoolekandeteenuseid saama, 18 Sotsiaalkindlustusameti andmed, SoMi arvutused 38 on vöimalik vabanevatele kohtadele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevaid inimesi ning vähendada seeläbijärjekordades olevate inimeste arvu. Sihtruhma suurus ia möi u sagedus Muudatused puudutavad tulevikus köiki erihoolekandeteenuse saajaid, kelle suunamisotsus löppeb, keda hinnatakse timber järjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul ning kes satuvad erihoolekandesusteemi esimest korda. Seega on potentsiaalne möjutatud sihtriihm köik psuiihikahäirega inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 66719. Köigist 18-aastastestja vanematest Eesti elanikest moodustavad psuuhikahäirega inimesed 4%. Psuiihikahäirega inimeste kokkupuude erihoolekandeteenuste taotlemise voi korduvtaotlemisega on pigem harv, kuid kaudselt puudutab muudatus teenusekasutajaid pidevalt, kuivörd öige teenuse saamise otsus on aluseks edaspidise toimetuleku säilitamisel voi parandamisel. Ebasoovitavad mo i ud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Möju sagedusja ulatus on keskmine ning möjutatud sihtruhma suums on väike. Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Tegemist on pstiuhikahäirega inimestejaoks olulise möjuga. II Toetatud elamise teenuse tunniarvestus Moju majandusele Teenuseosutajate halduskoormus Möju ulatus Praegu puudub seaduses kohustus selle kohta, et teenuseosutaja peaks arvestust nende tundide ule, mille ulatuses on isikule toetatud elamise teenust vahetult osutatud. Kull aga on olemas sate, et SHS § 94 löikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Muudatusega kehtestatakse teenuseosutajale kohustus tundide ule arvestust pidada. Sarnane kohustus on seadusega reguleeritud ka teiste toetavate teenuste puhui, ainult toetatud elamise teenuse puhui ei ole seda nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne tundide maht suurem kui näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuse puhui. Kui teenuseosutajal ei ole kohustust pidada arvestust tundide ule, mille ulatuses on inimesele vahetult teenust osutatud, ei ole vöimalik saada ulevaadet sellest, kas inimesele on teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses mahus. Kuna uldjuhul osutavad teenusepakkujad lisaks toetatud elamise teenusele ka teisi toetavaid teenuseid, mille ule tunniarvestuse pidamine on juba seaduses reguleeritud, on arvestuse pidamise protsess teenuseosutajate jaoks uldjuhul tuttav. 19 Psuuhikahäirega ja/vöi vaimupuudega (nimetatud puudeliigid vöivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud. Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 39 Sihtruhma suurus ia möju sagedus 2017. aasta lopu seisuga osutati toetatud elamise teenust kokku 87 asutuses.20 Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset uksust21. Köigist uksustest moodustavad toetatud elamise teenust pakkuvad asutused alla 1%. Teenust osutavad asutused puutuvaa muudatusega kokku regulaarselt, kuna tundide märkimine peab toimuma pidevalt. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele Möju sagedus on keskmine, möju ulatus ja möjutatud sihtruhma suums on väike ning ebasoovitavate möjude avaldumise riski ei tuvastatud. Tegemist on toetatud elamise teenust osutavate asutustejaoks väheolulise möjuga. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised möjud Teenusesaajate tervisja vajadusele vastova abi pakkumme Möiu ulatus Tunniarvestuse muutmine möjutab kaudselt ka toetatud elamise teenuse saajaid. Kui teenust osutatakse vähemas mahus kui seaduses ette nähtud, ei pruugi teenuse eesmärgid inimese tervise säilitamise voi parandamise möttes täituda. Tunniarvestuse pidamise kohustus vöimaldab kontrollida, kas teenuseosutajad osutasid teenust vajalikus mahus ning vajaduse korral päärata tähelepanu mahu täitmatajätmisele. Sihtruhma suurus ia möiu sagedus Toetatud elamise teenust sai 2016. aasta lopu seisuga 893 inimest22. Köigist 18-aastastest ja vanematest Eesti inimestest23 moodustab see alla 1%. Toetatud elamise teenuse juurde kuuluvaid sisulisi tegevusi (SHS § 94 löige 2) viiakse ellu vähemalt kaks tuudi nädalas. Ebasoovitavad möiud Ebasoovitava möjuna kaasneb risk, et teenuseosutaja märgib ktill tunniarvestuse seaduses ette nähtud mahus, kuid reaalselt osutab teenust siiski väiksemas mahus. Riski maandamiseks kiilastab SKA järelevalve käigus erihoolekandeteenuseid pakkuvaid asutusi ning kontrollib lisaks dokumentatsioonile ka reaalset teenuse osutamise protsessi ja individuaalset eesmärkide täitmist, vesteldes vahetult teenust osutavate töötajate ja teenust kasutanud inimestega. Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele 20 Sotsiaalkindlustusameti andmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused. 21 Statistikaamet, 2018. Majanduslikult aktiivsed ettevöttedja kasumitaotluseta uksused öigusliku vormijärgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: https://www.stat.ee/68777 22 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded H-veebis, 2016 23 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 2018. Rahvastik soo,vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: httD://Dub.stat.ee/px- web.2001/Dialoa/Saveshow.asD 40 Möju sagedus on keskmine, möju ulatus, möjutatud sihtruhma suurus ja ebasoovitavate möjude avaldumise risk on väike. Tegemist on teenusesaajajaoks väheolulise möjuga. Koondkokkuvottev hinnang ettevötetele ja kodanikele avalduvale halduskoormuse Muudatused avaldavad möju erihoolekandeteenuse saajate ning teenuseosutajate halduskoormusele, kuid eri möjuvaldkondades toodud möju ulatust, möju sagedust, möjutatud sihtruhma suurustja ebasoovitavate möjude avaldumise riski arvestades ei ole tegemist olulise möjuga ettevötete ega kodanike halduskoormusele. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud I SHS-i muudatusega seotud kulud l. Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasneva teenusevajaduse tuvastamiseks on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleksjuurde vaja vähemalt kummejuhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kuluja majanduskulu) neile töötajatele on 269 784 eurot aastas. Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kulu ja majanduskulu) uhe juhtivspetsialisti palkamisel on u 30 200 eurot aasta. Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 OOO24 eurot. Koolituskulude näol on tegemist uhekordse kuluga. Lisanduvateks kuludeks on veel uhekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot. Seega kokku lisandub SKAle 2019. aastal uhekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega 14 000+38 500=52 500 euro ulatuses ning igal aastal pusikulusid seoses töökohtade juurde loomisega 269 784+30 200=299 984 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 352 484 eurot. Eelpooltoodud kulude katmiseks kasutatakse käesoleva muudatusega umberhindamiste arvelt teenuste osutamiseks vabanevat ressurssi, jättes ka täiendavaks teenuste osutamiseks vahendeid 638 604-352 484 = 286 120 eurot. 2. SKAIS-i ja MISP-i arendamisega seotud kulud SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning MISP-i arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud kuludeks on olemas 2018. aastal SKA eelarves. II SHS-i muutmisega teenuste osutamiseks vabanev ressurss l. Uue regulatsiooni kohaselt löpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata erihoolekandeteenuse kasutajate öigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Kui 24 SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (söidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000 eurot. 41 arvestada ka edaspidi sarnase suumsjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid iildse ei vaja ja kellel oleks vana susteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille puhui ei olnud vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud). Vöttes aluseks 2016. aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus uhe rehabilitatsiooniplaani koostamise kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks, arvestades praegust olukorda (31.12.2017), hinnanguliselt 107 586,5 eurot25. Kui arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhui ei olnud vöimalik susteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud, oleks kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800 eurot. Siin tuleb arvestada, et ei ole vöimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel voi tulevikus umber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema lisaks ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud konkreetset ajahetke arvestades. Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna 2017. aasta lopu seisuga erihoolekandeteenust kasutanud inimeste rehabilitatsiooniplaanid on koostatud eri aegadel, ei saa öelda, et SKA jaoks oleks eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse kulude vähenemisega. Aastajooksul vöib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult erihoolekandeteenuse saamise aluseks, olla vähem kui 14%. 2. Umberhindamisega vabanevad ressursid, kai inimene hinnatakse umber ja ta hakkab saama teist teenust. Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse möjuga, vaid möjuga, mis söltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale. Nendel järgnevatel aastatel jätkub kokkuhoid selle arvelt, et teenust ei kasuta enam inimesed, kes teenust ei vaja, ning teenust saama ei suunata inimesi, kes teenust ei vaja. Seega, kui n-ö valesid inimesi susteemist väljä ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite (636 000 eurot + iga-aastane teenuse hinnatöus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk neid teenuseid osutataks ja finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele. Teenuse kasutamist Teenuse alustavatele kasutamist isikutele Teenuse 2016 aasta löpetavate ettenähtud hind suunamisotsused isikute hulk eelarve Igapäevaelu toetamise teenus 1116 € 1042 3% 43 152 € Töötamise toetamise teenus 196 € 535 5% 31 104 € Toetatud elamise teenus 180 € 527 5%'o 56 160 € Kogukonnas elamise teenus | 335 € 170 5% 32 160 € Oöpäevaringne erihooldusteenus 459 € 546 15% 451 656 € Oöpäevaringne erihooldusteenus (ebastabiilse remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 € 25 SKAandmed, SoMi arvutused, 2018. 42 Oöpäevaringne erihooldusteenus (sugava I liitpuudega isikule) 1677 € | 69 3% 16 248 € Oöpäevaringne erihooldusteenus l (kohtumääruse alusel) 1926 € 1134 0% |0€ \KOKKU 1638 604 € Allikas: Sotsiaalkindlustusamett registriandmed Ill Möju haigekassa eelarvele l. Psuhhiaatri hinnangute kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psuhhiaatri vastuvöttudega. Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot26. Vastavalt sellele oleks ajavahemikus 2018-2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust saavatele inimestele (korduvatele) psuhhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa kulu kokku 51 079 eurot. 2. Kui arvestada juurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks oleks vaja psuhhiaatri hinnangut, siis vöttes aluseks perioodil 2013-2017 esitatud uute erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), vöib lisaks ulaltoodud kuludele arvestada, et toetavate teenuste puhui oleks iga-aastane haigekassa kulu psuhhiaatri hinnangute saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850 eurot. Kui tegemist on esmase visiidiga, siis on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Samas vöib eeldada, et ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne taotlema tulemist juba varem psuhhiaatri juures käinud ning suurema osa taotlejate puhui on tegemist korduvvisiidiga. IV Inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on enne 2001. aastat kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel määratud hooldekodusse elämä asumise totta hooldekodu asukohajärgne KOV ning kelle ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks uldhooldusteenuse vajaduseks, uldhooldusteenuse kulude katmine. SKA huvitab kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude huvitamise määrä kehtestab SKA peadirektor käskkirjaga. Vahendid kulude katmiseks on eraldatud riigi eelarvest SKA eelarvesse. 8. Rakendusaktid Eelnöu seadusena vastuvötmisel tuleb muutajärgmisi määrusi: l) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 ,,Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavateja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine"; 28 Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvötu, koduvisiidija erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: httDS://www.riiaiteataia.ee/akt/129122017039 43 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 ,,Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nöutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa htivitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nöutavate dokumentide loetelu kehtestamine". 9. Seaduse jöustumine Seadus on kavandatudjöustuma 2019. aasta l. jaanuaril. 10. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnöu koostamise käigus on Sotsiaalkindlustusamet kaasanud Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTU-d Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liituja teisi erihoolekandeteenuse osutajaid. Esitab sotsiaalkomisjon 11.06.2018 Helmen KutK^^s Sotsiaalkomisjonfesimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0621 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostööseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.6.2018 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 05.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35c4454d-a11f-4781-b34a- 771ef51efd36 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35c4454d-a11f-4781-b34a- 771ef51efd36?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →