Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 12.06.2018 / 1-1/13-657/1;
Riigikantselei / 12.06.2018 / 2-5/18-01253
Resolutsiooni teema: Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse
eelnõu (657 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 05.07.2018
Adressaat: Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht.
Tähtaeg: 28.06.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 12.7.2018 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0621.
Kontroll: Margit Redi
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 19.06.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Vabariigi Valitsus
12.06.2018 nr 1-1/13-657/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 11. juunil algatatud
sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostööseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu neljal lehel
2) seletuskiri 43 lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
EELNÕU
Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse
muutmise seadus
§ 1. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 69 lõike 3 punktis 3, § 96 lõikes 5, § 99 lõikes 3, § 101 lõikes 4 ja § 102 lõikes 7
asendatakse sõnad ”vaimne alaareng” sõnaga ”intellektihäire” vastavas käändes;
2) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
”(11) Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel võib isik anda nõusoleku
erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate
psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks.”;
3) paragrahvi 70 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
”11) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;”;
4) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse number ”15” numbriga ”40”;
5) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
”(9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku
nõusolekul õigus saada tervise infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire
diagnoosi kohta.”;
6) paragrahvi 71 lõike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 72 lõikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 lõigetes 1, 11 ja 5, § 80 lõike 1 punktis 2, § 81
lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõna ”haldusleping” sõnaga ”leping” vastavas
käändes;
8) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõna ”taotletud” sõnadega ”tema toetusvajadusele
vastava”;
9) paragrahvi 76 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Sotsiaalkindlustusamet võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase
teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud
erihoolekandeteenuse vajadus.
(4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid
kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus
teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, võib saada erihoolekandeteenust
rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid
kõige kauem ühe aasta jooksul.”;
10) paragrahvi 77 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
1
11) paragrahvi 79 lõike 3 punktis 1 ja § 80 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna ”järjest”
sõnadega ”kalendriaasta jooksul kokku”;
12) paragrahvi 81 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna ”taotletud” sõnadega ”teenuseosutaja
juurde”;
13) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Kui Sotsiaalkindlustusametini on jõudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus
ei vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab
erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele, ja hindama, kas osutatav
teenus vastab isiku vajadustele.”;
14) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani,
lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;”;
15) paragrahvi 83 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”11) hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise lõpetamise
kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule
teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku
hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise
jätkamise vajaduse kohta;”;
16) paragrahvi 83 lõiget 1 täiendatakse punktidega 111 ja 112 järgmises sõnastuses:
”111) teenuse osutamise lõpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist
hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse
osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise lõpetamist ning esitama
Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse
eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse
kohta;
112) isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja
nõusolekul uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime
hindamise tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu
koos põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmär täitmise või täitmata jätmise põhjuste
kohta ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde
asumise päeval;”;
17) paragrahvi 84 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset
erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud
teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate
somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja
nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.”;
19) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(1) Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks
30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu
korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse
hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste
elluviimiseks.”;
21) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas
koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja
eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani.”;
22) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;
23) paragrahvi 93 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;
24) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse
kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.”;
25) paragrahvi 96 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
”Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud
elamise teenust vahetult osutatud.”;
26) paragrahvi 97 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 99 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(2) Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas
elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus
annab Sotsiaalkindlustusamet.”;
28) paragrahvi 99 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab ühe tegevusjuhendaja kohalolu kümne teenust
saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada
tegevusjuhendaja kättesaadavus kõigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele
isikutele.”;
29) paragrahvi 101 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;”;
30) paragrahvi 160 täiendatakse lõigetega 71–74 järgmises sõnastuses:
”(71) Enne 2019. aasta 1. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille
menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. jaanuariks alustatud, menetleb
Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta 1. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras.
(72) Enne 2019. aasta 1. jaanuari erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja
arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute
toetusvajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid
hiljemalt
2021. aasta 31. detsembril.
(73) Sotsiaalkindlustusamet hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset
erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud
elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse
üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse
osutamist. Kulude hüvitamise tingimused ja määra kehtestab Sotsiaalkindlustusameti
peadirektor käskkirjaga.
(74) Kohaliku omavalitsuse üksus peab käesoleva paragrahvi lõikes 73 nimetatud isikute puhul
lähtuma väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasu võtmisel käesoleva seaduse
§ 73 lõigetes 2–4 sätestatud põhimõtetest.”.
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab sotsiaalkomisjon 11.06.2018.
Helmen Kütt
Sotsiaalkomisjoni esimees
Seletuskiri
sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise
seaduse eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Sotsiaalkomisjon arutas oma istungitel 04.06 ja 11.06.2018 sotsiaalhoolekande seaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamist. Komisjon otsustas 04.06.2018
algatada koostöös Sotsiaalministeeriumiga sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö
seaduse muutmise seaduse eelnõu ja kiitis 11.06. heaks eelnõu teksti ja seletuskirja.
Muudatuste eesmärk on muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti
toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste
kasutajatele kui korraldajatele. Samuti soovitakse luua ühtlane teenuseid saama suunamise ja
teenuste osutamise korraldus ning tagada abivajavatele psüühikahäirega täisealistele inimestele
nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, ennetades seeläbi inimese toimetuleku ja
elukvaliteedi halvenemist ning vähendades sellest inimesele endale ja ühiskonnale tulenevaid
kahjulikke tagajärgi. Eesmärk aitab lahendada heaolu arengukavas 2016–2020 nimetatud
probleemi – sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava abi
pakkumist ega ressursside eesmärgipärast kasutamist.
Muudatuste eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine,
tuues erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine olemasolevatest
abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti juurde.
Erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutatakse ESF-i tegevuse
„Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“ raames välja töötatud toetus- ja
abivajaduse hindamise vahendit ning tuginetakse riiklikes andmebaasides inimese toetus- ja
abivajaduse kohta juba olemasolevale informatsioonile, kaasatakse inimesele olulisi
võrgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nõustamisel ja abimeetmetega seostamisel
juhtumikorralduse töömeetodit.
Muudatuse tulemusena katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle
rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava
erihoolekandeteenuse osutamist teenusevajaduse äralangemise tõttu. Kulude hüvitamise määra
kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga.
Lisaks korrastatakse muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate ja Sotsiaalkindlustusameti
vahel sõlmitavate lepingute regulatsiooni.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarja
Krais-Leosk (tel: 626 9228, e-post:
[email protected]) ning analüüsi ja statistika
osakonna analüütik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]),
Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nõunik Katrin
2
Tsuiman (tel: 447 7630, e-post:
[email protected]) ja sama talituse juht
Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post:
[email protected]).
Eelnõu rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste
osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post:
[email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna finantsnõunik Sirli Jurjev (tel: 626169, e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (tel: 626 9333, e-post:
[email protected]).
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu menetlus on kiireloomuline vajaduse tõttu jõustada see 1. jaanuaril 2019. a. Eelnõu ei
ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi
Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.12.2017, 66, ja halduskoostöö seaduse redaktsiooni, mis
on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 18.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Muudatusettepanekud toetuvad ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt
erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus
teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele. Arendusprotsessi olid kaasatud
teenusekasutajate esindajad, teenuseosutajad ja valdkonna eksperdid. Üheks ettepanekuks
teenusesüsteemi arendamisel oli üle minna teenuse rahastaja poolt tehtavale inimese toetus- ja
abivajaduse hindamisele, mis lähtub olulistest eluvaldkondadest elukvaliteedi tagamiseks ning
on aluseks erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse ja vajaduse tuvastamisel. Toetus- ja
abivajadust hinnatakse järgmistes eluvaldkondades: sotsiaalsed suhted, vaimne heaolu,
füüsiline heaolu, hõivatus, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond, igapäevatoimingud.
Hindamise tulemustele tuginedes otsustab juhtumikorraldaja isiku suunamise
erihoolekandeteenust saama või tegutseb juhtumikorralduse põhimõtete alusel ja seostab isiku
teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide või kohaliku omavalitsusega, kes saavad isikule
pakkuda tema vajadustele vastavat abimeedet. Ühtlasi teavitab juhtumikorraldaja vajaduse
korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi vajavast isikust (SHS § 13).
Juhtumikorraldaja edastab toetusvajaduse hindamise informatsiooni teenuseosutajale ning see
on aluseks teenuseosutaja poolt inimesele personaalse tegevusplaani koostamisel.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab inimene erihoolekandeteenuse saamiseks esitama
Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu
toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhul psühhiaatri
hinnangu ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe erihooldusteenus, sh
ebastabiilse remissiooniga isikule ja sügava liitpuudega isikule) puhul
rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangu või rehabilitatsiooniplaani. Psühhiaatri
hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psüühikahäire ning antud hinnang selle
kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja
teenuse saamise ajal elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus.
Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema
3
tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus, samuti antud soovitused
erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja teenuse saamise ajal elluviidavate
tegevuste kohta.
Psühhiaatritele pandud kohustus anda hinnang toetavate erihoolekandeteenuste saamise kohta
on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks
pöörduma esmalt psühhiaatri poole, mis võib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale
vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu
diagnoosiga inimesed) sageli vajadust pöörduda psühhiaatri poole, kuna nimetatud diagnoosil
puudub enamasti pidev psühhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja
erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse kohta hinnangu saamiseks on neil tulnud seni
pöörduda psühhiaatri poole. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et inimese
erihoolekandeteenuse vajaduse ja selle kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste
abimeetmete suhtes hinnangu koostamine ei ole psühhiaatri pädevuses. Sellekohase otsuse saab
teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Praktikas esinevad juhtumid, kus psühhiaater ei saa inimese
sotsiaalteenusevajaduse hindamisse piisavalt süveneda ning täidab dokumendi vastavalt
inimese edastatud soovidele või on psühhiaatri hinnangu vormi täitnud tulevane teenuseosutaja
ning psühhiaater lisab hinnangule ainult oma allkirja. See aga loob olukorra, kus psühhiaater
on vaid vormiliselt hinnangu koostaja ja sisulist inimese teenusevajaduse hindamist ei toimu.
Seetõttu võivad teenust hakata saama inimesed, kes seda tegelikult ei vaja või vastupidi –
inimese vajadusi ei toetata piisavalt. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta ühes kuus saab anda SKA,
tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning
kaasates otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid.
Psühhiaater saab anda väljavõtte isiku meditsiinidokumentidest, mis võib olla vajalik info
teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu
andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda
psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei
ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud.
2016. aastal tegi SKA analüüsi täisealiste isikute rehabilitatsiooniplaanide kohta, mille käigus
tuvastati, et kontrollitud rehabilitatsiooniplaanidest 88% olid koostatud hindamaks, kas inimese
toimetulekuks vajalikku abi tuleb pakkuda erihoolekandeteenuse näol. Analüüsi tulemusena
selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt
sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Seetõttu ei ole rehabilitatsiooniplaanides kaalutud
võimalusi, milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Ei ole
nähtav, miks on ainuõige suunata erihoolekandeteenust saama ning ei antud suuniseid
konkreetseteks tegevusteks või juhiseid erihoolekandeteenuse osutajatele. Sageli on osutatud
vaid tegevustele, mis on seadusest tulenevalt erihoolekandeteenuse sisuks. Analüüsi
tulemusena tehti ettepanek võimaldada suunata psüühikahäirega inimesed ööpäevaringset
erihoolekandeteenust saama ilma rehabilitatsiooniplaanita.
2015. aastal viis SKA ellu katseprojekti, mille käigus hindasid SKA erihoolekandeteenuste
juhtumikorraldajad 216 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva inimese tegevus- ja
toimetulekuvõimet eri eluvaldkondades. Hindamise tulemusena olid juhtumikorraldajad
seisukohal, et 16% hinnatud inimeste tegevus- ja toimetulekuvõime kohaselt ei vajaks nad
ööpäevaringset erihoolekandeteenust, vaid tuleksid toime, kui saaksid vähem hooldust ja
järelevalvet pakkuvat teenust – kogukonnas elamise või toetatud elamise teenust.
Samuti hindas suurim ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkuja AS Hoolekandeteenused 2015.
aastal oma teenuseid saavate inimeste tegevus- ja toimetulekuvõimet. Hindamise käigus selgus,
et ööpäevaringset teenust said ka inimesed, kes oma tegevus- ja toimetulekuvõime tõttu
4
ööpäevaringset erihooldusteenust ei vajaks. 2015. aasta hindamise tulemustele tuginedes on
2017. aasta jooksul varem ööpäevaringset teenust saanud inimestest 103 hakanud saama
kergemat teenust ehk kogukonnas elamise teenust. Neist 34 inimesele (33%-le) koostati
teenuse vahetamiseks uus rehabilitatsiooniplaan, 64 inimest (62%) pöördus teenusevahetuse
vajaduse kinnitamiseks psühhiaatri vastuvõtule ning inimest on teenusevahetuse ootel.
2017. aastal hindas SKA 76 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva vanaduspensioniealise inimese
tegevus- ja toimetulekuvõimet, et selgitada välja kas kasutatav teenus vastab inimeste
vajadustele või on võimalik nende toimetulekut toetada teiste sotsiaalhoolekande seaduses
(edaspidi SHS) sätestatud abimeetmega. Tulemused näitasid, et 42%-le hinnatud inimestest
saaks toimetuleku toetamiseks vajaliku abi tagada teise SHS-is nimetatud ööpäevaringse
teenusega ehk väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse hooldusteenusega (üldhooldusteenus).
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab SKA suunama need inimesed rehabilitatsioonimeeskonna
juurde, et see annaks rehabilitatsiooniplaanis omapoolse hinnangu inimesele sobiva
sotsiaalhoolekande abimeetme kohta ning alles siis on võimalik inimestel taotleda nende toetus-
ja abivajadusele vastavat hoolekandeteenust.
2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt ellu viidud erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi
arendamise protsessi käigus toodi ühe probleemina välja, et rehabilitatsioonimeeskond hindab
inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust tavaliselt kokku tulnud komisjoni vormis,
kus meeskonnaliikmete teadlikkus sotsiaalhoolekandesüsteemi, sh erihoolekandesüsteemi
olemusest ja võimalustest on vähene. Samuti ei anna selline komisjoni vorm sageli ülevaadet
inimese tegelikust abivajadusest ning rehabilitatsiooniplaan koostatakse vaid selleks, et
kinnitada inimese õigust saada erihoolekandeteenust.
Väljaspool rehabilitatsioonimeeskonda tehtud teenusevajaduse hindamiste tulemused näitavad,
et inimese toimetuleku ja tegevusvõime hindamist ning sellele vastavat sotsiaalhoolekande
abimeedet on võimalik tuvastada ka SKA juhtumikorraldaja või kogemustega teenuseosutaja
meeskonna hinnangute alusel ning sobiva erihoolekandeteenuse valikuks ei ole
rehabilitatsioonimeeskonna koostatav rehabilitatsiooniplaan vajalik. SKA juhtumikorraldaja
toetub psüühikahäirega inimese toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud
hindamisvahendi abil kogutavale infole ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvõime kohta
kogutud andmetele, võimaluse korral riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme
taotlusest, töövõime hindamise andmed, haridussüsteemis koostatud lapse individuaalse arengu
kaart ja individuaalne ülemineku kava.
Eeltoodu näitab, et psühhiaatrilt hinnangu saamine või rehabilitatsiooniplaan
erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse tuvastamiseks ei ole praktikas otstarbekas meetod
ühe sotsiaalhoolekande abimeetme vajaduse väljaselgitamiseks. Seni ei ole see taganud
olukorda, et inimene saaks kasutada tema vajadustele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet
ning selle abimeetme kasutama hakkamine oleks selge ja võimalikult vähese korraldusliku
kuluga kõigile osapooltele.
Seetõttu teeme ettepaneku kaotada psüühilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuse
saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psühhiaatri hinnang ja
rehabilitatsioonimeeskonna koostatav hinnang või rehabilitatsiooniplaan ning sätestada
seaduses psüühikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamine SKA poolt, mis
võimaldab inimesel hakata kiiremini kasutama talle vajalikku SHS-is sätestatud abimeedet.
Samuti täpsustatakse kavandatud muudatustega teenuse saamise ajal erihoolekandeteenuse
osutaja poolt inimesele koostatud tegevusplaani osiseid ning tegevusplaanis seatud eesmärkide
ja tegevuste tulemuslikkusele hinnangu andmist, mis aitab kaasa ühtlasema ja kvaliteetsema
5
teenuseosutamise praktika kujunemisele ning teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste
mõju ja tulemuslikkuse hindamisele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses esitatakse sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) muudatused, teises halduskoostöö seaduse (HKTS) muudatus ja kolmandas seaduse
jõustumisnorm.
Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse SHS § 69 lõike 3 punktis 3, § 96 lõikes 5, § 99 lõikes 3, §
101 lõikes 4 ja § 102 lõikes 7 mõiste „vaimne alaareng“ mõistega „intellektihäire“.
Erihoolekandeteenuste kasutajate hulgas on oluline teha vahet, millise psüühikahäirega inimene
teenust saab ehk teenust saama õigustatud isikute sihtrühma sees tuleb inimesi eristada teenust
saama õigustatuse, teenuse osutamise, sekkumistehnikate ja juhendamisvajaduse seisukohast.
Erihoolekandeteenused on mõeldud neile psüühikahäirega inimestele, kelle puhul väljendub
erivajadus mingi haiguse näol (nt skisofreenia), ning inimestele, kelle intellektuaalsed võimed
on tavapärasest kehvemad (nt geeni- või kromosoomirikked) ja kellele vajalikku tuge ei ole
võimalik tagada teiste SHS-is nimetatud abimeetmete, nt tugiisikuteenuse abil. Siiani on viimati
nimetatud sihtrühma puhul SHS-is kasutatud mõistet „vaimse alaarenguga inimesed“, mis on
sildistav ja ole väärikust hoidev ega suurendav sõnakasutus. Käesoleva muudatusega
asendatakse mõiste „vaimne alaareng“ mõistega „intellektihäire“. Termin „intellektihäire“
katab SHS-i tähenduses nii neid inimesi, kellel on intellektihäire (nt pervasiivsed arenguhäired),
kui ka neid inimesi, kellel on väljakujunenud seisund ehk intellektipuue.
Intellektipuude mõistet SHS-i tähenduses ei kasutata, kuna siis ei saaks need inimesed, kellel
ei ole intellektipuue välja kujunenud, erihoolekandeteenust.
Erihoolekandes on liigutud selles suunas, et teenuse kasutajal ei pea olema teenuse saamiseks
puue (kõik erihoolekandeteenused, v.a ööpäevaringne erihooldus), kuid teatud funktsioonide
kahjustusest ja piirangutest või häiretest tuleneva tegevusvõime piirangute tõttu on neil
toetusvajadus. See tähendab, et intellektipuue ei kata seda osa sihtrühmast, kelle puhul on veel
tegemist häirega, mitte väljakujunenud seisundiga.
Termin „intellektihäire“ ei asenda intellektipuude mõistet puude määramise tähenduses.
Intellektihäire mõiste kasutamine on SHS-is oluline, et teha selgemaks SHS-i
erihoolekandeteenuste sihtrühm, ning see peab sisaldama kogu võimalikku sihtrühma.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse SHS § 70 lõikega 11, sätestades isiku võimaluse anda
erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel nõusolek erihoolekandeteenuse osutamise
otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete
kasutamiseks. Kehtiva korra järgi peab inimene erihoolekandeteenust taotledes esitama
psühhiaatritõendi psüühikahäire esinemise kohta. Kuna asjakohane informatsioon inimesele
määratud diagnooside kohta on olemas riiklikus tervise infosüsteemis, on mõistliku
halduskorralduse põhimõtteid arvestades otstarbekas küsida sellekohast infot infosüsteemide
kaudu, mitte nõuda inimeselt paberil esitatava tõendina. Selleks aga peab inimene andma oma
nõusoleku, et SKA võib tema psüühikahäire olemasolu ja täpset koodi infosüsteemist
kontrollida.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse SHS § 70 lõiget 2 punktiga 11, lisades
erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise kriteeriumina ka isiku toetusvajaduse, et tagada
elukvaliteet olulistes eluvaldkondades.
SHS-i kohaselt on sotsiaalteenuste eesmärk toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist
ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist
6
või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil. Erihoolekandeteenus on
sotsiaalteenus, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele
isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või
muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks või igapäevaeluga
toimetulekul teistega võrdsetel alustel. Erihoolekandeteenuse eesmärk on tagada toetus ja
vajalik abi, arendada või säilitada psüühikahäirega inimeste iseseisvat toimetulekut võimalikult
tavapärases keskkonnas, et võimaldada nende kaasatust ja aktiivset osalemist ühiskonnaelus.
Toetusvajaduse hindamise eesmärk on välja selgitada, millistes eluvaldkondades ja millisel
määral vajab psüühikahäire ja/või intellektipuudega isik toetust ja/või abi selleks, et tagada
tema võimalikult hea toimetulek ja osalemine ühiskonnas. Struktureeritud hindamisvahendiga
kogutud informatsiooni alusel tehakse otsus, milliste sotsiaalhoolekandesüsteemis olevate
abimeetmetega on võimalik isikule vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda.
Hindamise tulemustele tuginedes otsustab SKA juhtumikorraldaja millist isiku toetus- ja
abivajadusele vastavat erihoolekandeteenust isik saama suunatakse. SKA juhtumikorraldaja,
hinnates inimese teenusevajadust, selgitab välja tema toetusvajadusele vastava
erihoolekandeteenuse ning soovitab ja tutvustab ka vastavas piirkonnas olemasolevaid sobivaid
teenuseosutajaid. Inimene saab kogu vajaliku informatsiooni SKA juhtumikorraldajalt. Kui
toetus- ja abivajaduse hindamise käigus selgub, et isik ei vaja oma toimetuleku toetamiseks
erihoolekandeteenuseid, tegutseb SKA juhtumikorraldaja juhtumikorralduse põhimõtete alusel
ja seostab isiku temale vajalike sotsiaalhoolekande organisatsioonidega või kohaliku
omavalitsusega, kes saavad pakkuda isikule tema vajadustele vastavat abimeedet. Ühtlasi
teavitab juhtumikorraldaja vajaduse korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi
vajavast isikust (SHS § 13).
Abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ning inimese
toetusvajadus tuvastatakse seitsmes eluvaldkonnas: 1) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3)
füüsiline heaolu, 4) hõivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7)
igapäevatoimingud. Igas valdkonnas määratakse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste
ning täpsustatakse isiku spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites.
Tabel 1. Toetusvajaduse astmed
Aste Toimetulek Toetusvajadus
0 Iseseisev Ei vaja toetust.
1 Vähene Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja nõustamist.
toetusvajadus
2 Keskmine Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1–4 korda
toetusvajadus nädalas) juhendamist ja abi.
3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab iga päev kõrvalabi ja toetust.
4 Äärmuslik Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust
toetusvajadus ja/või järelevalvet või tegevuste üle võtmist.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse SHS § 70 lõiget 4, sätestades et SKA otsustab
erihoolekandeteenuse osutamise või sellest keeldumise, välja arvatud kohtumäärusega
hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, 40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate
dokumentide saamisest arvates.
7
Edaspidi selgitab SKA inimese toetusvajadusele sobiva teenuse sarnaselt sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenusega välja 40 tööpäeva jooksul, mis on vajalik aeg esitatud taotluse
läbivaatamiseks, inimese kohta olemasoleva informatsiooniga tutvumiseks, hindamisvestluse
läbiviimiseks, võrgustikutöö tegemiseks ning otsuse vormistamiseks. Inimese jaoks on tegemist
kehtivast süsteemist oluliselt kiirema lahendusega. Praegu selgub toetavate teenuste vajadus
keskmiselt 77 päeva jooksul ning ööpäevaringsete teenuste vajadus 62 päeva jooksul.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse SHS § 70 lõikega 9, sätestades et SKA-l on
erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nõusolekul õigus saada tervise
infosüsteemist andmeid isikule määratud psüühikahäire diagnoosi kohta.
Kuna erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva
kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate
tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad
toetust igapäevaelus osalemiseks või igapäevaeluga toimetulekuks, on vajalik teenuse saamise
õigustatuse tuvastamiseks teada, kas arst on inimesele määranud diagnoosina psüühikahäire,
mistõttu on tal õigus saada erihoolekandeteenust. Õigus saada erihoolekandeteenust puudub
kahel tingimusel, mis on seotud inimese terviseseisundist tuleneva diagnoosiga. Tulenevalt
SHS § 72 lõikest 2 ei rahastata riigieelarvest erihoolekandeteenust, välja arvatud kohtumääruse
alusel ööpäevaringset erihooldusteenust, riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse
diagnoosile lisaks muud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäiret, ega isikule, kellel on
sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Sellekohane
informatsioon on nähtav inimesele määratud diagnoosist. Samuti rahastatakse alates 2017.
aastast diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust autismispektrihäirega raske või
sügava puudega psüühikahäirega täisealistele. Info autismispektrihäire kohta nähtub samuti
inimesele määratud diagnoosist. Kuna info inimesele määratud diagnooside kohta on riigil
olemas tervise infosüsteemis, on mõistliku halduskorralduse põhimõtteid arvestades
otstarbekas küsida sellekohast infot infosüsteemidest, mitte nõuda seda inimese poolt paberil
esitatava tõendina.
Senise praktika ehk pabertõendi esitamiseks peab inimene esitama enda kohta riiklikus
infosüsteemis oleva teabe SKA-le ja panema aja psühhiaatri vastuvõtule. Kuna vastuvõtule
saadakse tavaliselt paarikuulise ooteaja järel, pikeneb pabertõendi esitamise kohustuse tõttu
aeg, millal inimene hakkab erihoolekandeteenust saama, mis võib inimese toimetulekut veelgi
halvendada. Lisaks suurendab psühhiaatrilt pabertõendi küsimine vastuvõttude arvu ning
koormab psühhiaatreid lisategevusega, mida oleks võimalik teha päringuga tervise
infosüsteemist. Muudatuse tegemine lühendab aega, millal inimene hakkab teenust saama, ning
vabastab psühhiaatrite aega, et tegeleda raviküsimustega. Lisaks ei ole intellektihäirega
inimestel (vaimse alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psühhiaatri poole
pöörduda, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psühhiaatrilise ravi vajadus, kuid
diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse kohta hinnangu
saamiseks on neil tulnud seni pöörduda psühhiaatri poole. Kuna intellektihäire on tavapäraselt
tuvastatud inimesel hiljemalt koolieas ning info inimese intellektihäirega kaasnevate
tegevusvõime piirangute ja vaimse võimekuse eripärade kohta on olemas temale haridustee
jooksul koostatud individuaalse arengu kaardil, ei ole otstarbekas kohustada intellektihäirega
inimest pöörduma psühhiaatri poole oma diagnoosi kinnitava tõendi ja erihoolekandeteenuse
vajaduse hinnangu saamiseks. Info diagnoosi kohta on olemas tervise infosüsteemis ning muu
oluline info sobiva sotsiaalteenuse üle otsustamiseks on isiku käsutuses oleval individuaalse
arengu kaardil.
8
SKA poolt tervise infosüsteemi haldajale diagnooside küsimiseks päringute tegemine
tähendaks mõlema osapoole töötajatele liigset halduskoormust, kui sellise info jagamist saaks
lahendada ka süsteemidepõhiselt. SKA juhtumikorraldaja koostab päringu teksti,
dokumendihaldur registreerib päringu dokumendihaldussüsteemis ja saadab selle välja. Kui
päringule tuleb vastus, registreerib dokumendihaldur selle dokumendihaldussüsteemis. Teiselt
poolt registreeritakse sisse tulnud päring, teostatakse päring ehk vastatakse sellele ja
registreeritakse väljasaadetav päring ehk tehakse samu liigutusi, mis tehakse SKA-s seoses
päringuga. Tuginedes 2016. aasta esmakordsete taotluste arvule võib prognoosida, et aastas on
ca 535 päringut uue taotluse kohta. Lisaks lõpevad 2018. aastal suunamisotsused 1401 teenuse,
2019. aastal 805 teenuse, 2020. aastal 1279 teenuse, 2021. aastal 1913 teenuse ja 2022. aastal
743 teenuse puhul. Sellest tulenevalt prognoosime, et vajalikke päringuid tervise infosüsteemi
on vaja aastatel 2018–2022 teha tabelis 2 esitatud suurusjärgus.
Tabel 2. Aastatel 2018–2022 tervise infosüsteemi tehtavate erihoolekandeteenuse taotlejate
diagnoosidega seotud päringute prognoositav arv
Prognoositav TIS-i esitatavate
Aasta päringute arv
2018 1936
2019 1340
2020 1814
2021 2448
2022 1278
Need numbrid suurenevad taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate
teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja hakkavad teenust
taotlema. Tervise infosüsteemist inimese diagnoosi kohta andmete vaatamiseks on võimalik
võtta inimese käest nõusolek, kui erihoolekandeteenuse taotlusele on kantud väli, kus inimene
annab oma allkirjaga nõusoleku, et ta lubab vaadata oma psüühikahäire diagnoosiga seotud
andmeid tervise infosüsteemist.
Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks SHS § 71 lõike 2 punkt 6, jättes
suunamisotsusele märgitavatest andmetest välja soovitavad tegevused eesmärgi saavutamiseks.
SKA poolt erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamiseks tehtud toetusvajaduse hindamise
käigus selguvad eluvaldkonnad, milles inimesel on toetus- või abivajadus, ning
suunamisotsuses märgitakse üldine teenuse saamise eesmärk. Täpsemad tegevused, mida
teenuseosutaja teenuse saamise ajal nende eesmärkide saavutamiseks teeb, võivad olla erinevad
ning muutuda vastavalt inimese terviseseisundile või ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri
tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati võimalik ette näha kõiki tegevusi,
mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline tegevuste
planeerimine on võimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal. Kuna
teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb SKA
tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutaja
tehtud inimese individuaalse tegevusvõime hindamisele, nimetatakse konkreetse inimese puhul
eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja võimalikud tegevused teenuseosutaja koostatud
personaalses tegevusplaanis. Teenuseosutaja poolt tegevusplaani kavandatud tegevused peavad
olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati toetus-
ja/või abivajadus. Praegu kehtiva sätte kehtetuks tunnistamisega luuakse teenuse osutamise
tegevustesse paindlikkus ning võimaldatakse individuaalsemat lähenemist inimesele
abimeetmete pakkumisel.
9
Eelnõu § 1 punktiga 7 asendatakse SHS § 72 lõikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 lõigetes 1, 11 ja 5,
§ 80 lõike 1 punktis 2, § 81 lõikes 5 ja § 83 lõike 1 punktis 8 sõna „haldusleping“ sõnaga
„leping“ vastavas käändes.
Muudatusega korrastatakse erihoolekandeteenuse osutaja ja SKA vahel sõlmitavate lepingute
regulatsiooni. Paragrahvi 77 lõike 1 kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise kui
haldusülesande halduslepinguga täitmiseks ühele või mitmele erihoolekandeteenuse osutajana
tegutsevale või tegutseda soovivale füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule või
kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna SKA ise teenuseid osutama ei hakka, on seaduses
sätestatud kohustus volitada teenuse osutamine eraõiguslikule teenuseosutajale, et tagada riigi
rahastatavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus õigustatud isikutele.
Seaduse kohaselt tuleb teenuse osutamise volitamiseks sõlmida haldusleping, mistõttu on
selleks tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine välistatud. Samas on praktikas
erihoolekandeteenuse osutamiseks sõlmitavad lepingud pealkirja järgi küll halduslepingud,
kuid oma sisult on nad pigem tsiviilõiguslikud teenuse osutamise lepingud, milles on sätestatud
teenuse eest arvete ja aruandluse esitamise kord. HKTS § 3 lõike 4 kohaselt võib
haldusülesande täitmiseks volitamise korral sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui:
1) seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist;
2) lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega
kohustusi;
3) riiki ei vabastata tal lasuvatest kohustusest ja
4) ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi.
Seega, et SKA saaks erihoolekandeteenuse osutamise volitada täitmiseks juriidilisele või
füüsilisele isikule tsiviilõigusliku lepinguga, tuleb kontrollida nimetatud nelja tingimuse
täitmist:
1. Antud ülesande täitmiseks ei ole kehtivates seadustes sätestatud kohustust halduslepingut
sõlmida.
2. Lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega
kohustusi. Erihoolekandeteenuste puhul on tegemist avalike teenustega. Teenuse kasutajaks on
õigustatud subjektid. Õigustatud subjektide õigused ja kohustused on reguleeritud eelnõus
seaduse tasandil ning lepinguga ei tohiks enam teenuse kasutajate õigusi ega kohustusi
täiendavalt reguleerida.
3. Lepinguga ei vabastata riiki tal lasuvatest kohustustest. Lepingu sõlmimisega jääb isikule
õigus nõuda riigilt riigieelarvest rahastatud teenuse osutamist. Kui isikule tekitati teenuse
osutamise käigus kahju, tuleb kahju hüvitada VÕS § 1054 lõike 2 alusel (vastutus teise isiku
eest).
4. Analüüsides haldusülesande üleandmist, ilmneb, et suurema osa erihoolekandeteenuste
puhul ei anta nende osutajatele üle täidesaatva riigivõimu volitusi – teenuse osutamise eesmärgi
iga inimese puhul määrab SKA. Teenuse osutamisel konkreetsete tegevuste elluviimisel on
teenuseosutaja otsustusõigus piiratud seaduses erihoolekandeteenuste eesmärgi, isikule seatud
eesmärgi ja teenuste sisuks olevate tegevustega. Teenuseosutajal puudub õigus otsustada,
kellele teenust osutada ja kellele mitte. Seega ei ole erihoolekandeteenuse puhul tegemist
täidesaatva riigivõimu volituste teostamisega ning leping sõlmitakse lihthaldusülesande
täitmiseks.
10
Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise korral ei saa isik pretensioonide esinemisel teenuseosutaja
tegevuse peale esitada talle vaiet ega kaebust halduskohtusse, vaid ta saab pöörduda riigi poole
ja vajaduse korral esitada vaide või kaebuse riigi tegevuse peale halduskohtusse. Riik teeb
järelevalvet teenuseosutaja üle lepingu alusel, tegevusloa ja riikliku järelevalve kaudu ning saab
teenuseosutajalt nõuda sobiva ja kvaliteetse teenuse osutamist.
Eelnõu § 1 punktiga 8 asendatakse SHS § 76 lõikes 1 sõna „taotletud“ sõnadega „tema
toetusvajadusele vastava“.
Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi
konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise
erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks
vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi võimalust panna inimest selle konkreetse
erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab.Inimene pannakse selle
erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse
tuvastamist ja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse SHS § 76 lõikeid 3 ja 4, milles on sätestatud
erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise reeglid.
Paragrahvi 76 lõikes 3 sätestatakse, et SKA võib erihoolekandeteenuse järjekorda panna
vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema teenusevajaduseks on
hinnatud erihoolekandeteenus.
Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi
konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise
erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks
vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi võimalust panna inimest selle konkreetse
erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab. Inimene pannakse selle
erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse
tuvastamist ja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut.
Paragrahvi 76 lõikes 4 sätestatakse, et isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks
ajaks lõppenud, kui avaneb võimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud,
võib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni
toetusvajaduse hindamiseni, kuid kõige kauem ühe aasta jooksul.
Käesoleval ajal on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras inimesed, kelle
rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg võib lõppeda, kuid neile võib vabaneda sobiv koht mõne
teenuseosutaja juures enne, kui jõutakse kõikide järjekorras olevate isikute toetusvajadust
hinnata ja sobiva erihoolekandeteenuse suhtes otsus teha. Ei ole otstarbekas lasta nendel
inimestel teha uusi rehabilitatsiooniplaane. Selleks, et pakkuda nendele inimestele siiski
vajalikku toetust ning vältida olukorda, et inimene võib rehabilitatsiooniplaani kehtivusaja
lõppemise või toetusvajaduse hindamise tegemata jätmise tõttu sattuda raskesse olukorda ning
jääda ilma vajaliku abimeetme või teenuseta, tuleb võimaldada inimesel asuda teenust saama
vana rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel. Samas tuleb toetusvajaduse hindamine teha
esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe aasta möödudes.
05.09.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste järjekorras 1476 teenust saama õigustatud isikut.
Nendest 633 inimest on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras ja vajavad praeguse
regulatsiooni kohaselt teenuse saamiseks kehtivat hinnangut rehabilitatsiooniplaani alusel.
11
Tabel 3. Erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste arv (Sotsiaalkindlustusamet
05.09.2017 seisuga).
Järjekorras
Erihoolekandeteenuse olevate inimeste
nimetus arv
Igapäevaelu toetamine 179
Töötamise toetamine 204
Toetatud elamine 258
Kogukonnas elamine 202
Ööpäevaringne erihooldus 548
Ööpäevaringne erihooldus
ebastabiilse remissiooniga
isikule 10
Ööpäevaringne erihooldus
sügava liitpuudega isikule 75
Kohtumääruse alusel 0
KOKKU: 1476
sh ööpäevaringsete teenuste
järjekorras: 633
Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SHS § 77 lõige 2.
Paragrahvi 77 lõike 1 muutmisega, millega antakse võimalus sõlmida erihoolekandeteenuse
osutamise volitamiseks tsiviilõiguslikke lepinguid, kaob vajadus sama paragrahvi lõike 2
regulatsiooni järele. HKTS § 1 lõike 3 kohaselt ei kohaldata HKTS-i juhul, kui haldusülesande
täitmiseks volitamisel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, järgides HKTS § 3 lõiget 4. HKTS § 1
lõike 2 järgi ei kohaldata HKTS-i, kui haldusakti alusel haldusülesande täitmiseks volitamise
otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Kuna SHS § 77 lõikes 1 nähakse ette SKA-
le kohustus volitada haldusülesande täitmine teenuseosutajale, puudub SKA-l selles osas
kaalutlusõigus.
Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse SHS § 79 lõike 3 punktis 1 ja § 80 lõike 1 punktis 1 sõna
„järjest“ sõnadega „kalendriaasta jooksul kokku“.
Seaduse kehtiv sõnastus on tekitanud segadust ja erinevat tõlgendust teenuseosutajate poolt
selles, kas rahastamine ja teenusekoha säilitamine inimesele lõppeb vaid siis, kui inimene ei saa
teenust kalendriaasta jooksul kaks kuud järjest, või ka juhul, kui inimene saab teenust
kalendriaastas kokku kaks kuud. Olemasoleva sõnastuse tõlgendamine ja selgitamine on olnud
keeruline, kuna seaduse sõnastus on võimaldanud olukorda, kus teenuseosutajate esindajad
viitavad seaduses olevale sõnastusele, et teenuse kulude hüvitamine saab lõppeda juhul, kui
inimene ei saa teenust kaks kuud järjest, mitte kaks kuud kalendriaasta jooksul kokku.
Seaduselooja antud selgituste kohaselt on silmas peetud olukorda, et kui isik ei saa teenust
aastas rohkem kui kaks kuud kokku, siis teenust ei rahastata. Selline põhimõte peab olema
selgelt arusaadav ka seadusesätte sõnastuses.
Samuti on kehtiva seaduse sõnastus tekitanud segadust ja erinevat tõlgendust teenuseosutajate
poolt selles, millal tuleb lõpetada teenuseosutamine inimesele, kes ei kasuta teatud ajaperioodil
erihoolekandeteenust, mida ta on suunatud saama. Teenuseosutajad on tõlgendanud, et
teenuseosutamine tuleb lõpetada vaid juhul, kui inimene ei ole teenust kasutanud kalendriaastas
12
kaks kuud järjest. Samas on Sotsiaalministeerium oma varasemates selgitustes välja toonud, et
kui isik ei kasuta teenust aastas rohkem kui kaks kuud kokku ning sealjuures ei ole oluline, kas
need on järjestikused kaks kuud, lõpetatakse inimesele teenuse osutamine, välja arvatud juhul,
kui inimene ei kasuta teenust temale osutatava statsionaarse tervishoiuteenuse tõttu. Praegust
sõnastust on teenuseosutajad tõlgendanud selliselt, et teenuseosutamine tuleb lõpetada juhul,
kui inimene ei kasuta teenust kaks kuud järjest, kuid juhtudel, kui inimene ei kasuta aasta
jooksul teenust rohkem kui kaks kuud, kuid perioodid, kui teenust ei kasutata, on lühemad kui
kaks kuud järjest, siis ei ole teenuseosutajal kohustust teenuse osutamist lõpetada.
Kuna kehtiv sõnastus ei võimalda seadusesättest üheselt aru saada ning on tekitanud ebaselgeid
olukordi inimestele teenuseosutamisel, on vajalik SHS § 79 lõike 3 punkti 1 ja § 80 lõike 1
punkti 1 sõnastus ühtlustada ning väljendada selgelt, et mõeldud on teenuse osutamise ja
teenuse rahastamise lõpetamist juhtudel, kui inimene ei kasuta erihoolekandeteenust
kalendriaastas kokku kaks kuud.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse SHS § 81 lõiget 3 pärast sõna „taotletud“ sõnadega
„teenuseosutaja juurde“.
Paragrahvi 81 lõige 3 reguleerib juba teenust kasutava inimese taotluse alusel teenuseosutaja
vahetamist, kuid kehtiva redaktsiooni sõnastusest võib aru saada, nagu pandaks inimene tema
taotluse alusel erihoolekandeteenuse järjekorda. Selline sõnastus on ekslik, kuna inimest ei
panda tema taotluse alusel järjekorda mitte uut erihoolekandeteenust saama, vaid sama
erihoolekandeteenust, kuid uue teenuseosutaja juurde. Seega on vajalik täpsustada, et isik
pannakse tema poolt esitatud taotluse alusel uue teenuseosutaja juurde erihoolekandeteenuse
järjekorda.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse SHS § 82 lõiget 1, sätestades et kui SKA-ni on jõudnud
teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on SKA kohustatud
kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele
nõuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele.
Paragrahvi 82 lõikesse 1 on vajalik lisada sõna „hindama“, sest kui SKA on saanud teabe, et
osutatav erihoolekandeteenus ei vasta inimese vajadustele, peab SKA lisaks kontrollimisele,
kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule esitatavatele nõuetele,
hindama ka toetusvajadust, et otsustada, kas inimesele on vajalikku toetust ja abi võimalik
pakkuda erihoolekandeteenustega või on tema toetusvajadusele sobivat abi võimalik tagada
muude SHS-is nimetatud abimeetmega. Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine
rehabilitatsioonimeeskonna poolt inimese rehabilitatsiooniplaanis ei ole edaspidi vajalik.
Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab SKA
juhtumikorraldaja toetusvajaduse hindamisele tuginedes.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse SHS § 83 lõike 1 punkti 6, sätestades et
erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud koostama erihoolekandeteenust saama suunatud
isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud
toetusvajadusest eri eluvaldkondades.
Erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt psüühika- või intellektihäirega inimese
aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvõime toetamine, parendamine, arendamine või ka
säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes eluvaldkondades. Erihoolekandeteenust saama
suunamisel seab juhtumikorraldaja üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks hindamisel
tuvastatud toetusvajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse hindamisega inimese kohta
kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale ning see on aluseks
13
personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse tegevusvõime
hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab
erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, milles peavad nähtuma
eesmärgid ja tegevused hindamise käigus välja selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi-
ja/või toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtavad tegevused
peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel
tuvastati inimesel toetus- ja/või abivajadus.
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse SHS § 83 lõike 1 punkti 11, sätestades et
erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsusel
märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse
eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust.
Kui seni on teenuseosutaja pidanud teenuse osutamise lõpetamisel hindama kirjalikult isikule
suunamisotsuses seatud eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ning esitama hinnangu koos
selgitusega eesmärkide täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta hiljemalt koos viimase
arvega SKA-le, siis seadusemuudatuse järgi peab teenuseosutaja hindama kolm kuud enne isiku
suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise lõpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud
teenuse eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust,
et tagada inimesele katkematu teenuse osutamine, kui see on inimese toimetuleku tagamiseks
vajalik.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse SHS § 83 lõiget 1 punktidega 111 ja 112, täiendades
erihoolekandeteenuse osutaja kohustusi.
Paragrahvi 83 lõike 1 punkti 111 kohaselt on teenuseosutajal kohustus hinnata isikule osutatud
teenuse eesmärkide täitmist või mittetäitmist ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust ka
juhtudel, kui teenuse osutamine lõpetatakse nö ennetähtaegselt ehk enne suunamisotsuses
märgitud teenuseosutamise kuupäeva (nt inimene soovib lahkuda selle konkreetse
teenuseosutaja juurest, minna teise teenuseosutaja juurde või üldse lõpetada teenuse
kasutamine). Ka nendel juhtudel on vajalik koostada hinnang isikule osutatud teenuse
eesmärkide täitmise või mittetäitmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta,
kuna juhul, kui inimene läheb teise teenuseosutaja juurde, saab Sotsiaalkindlustusamet sellele
hinnangule tuginedes seada teenuse osutamisele eesmärgid ja järgmine teenuseosutaja saab
teada, millised olid teenuse osutamise eesmärgid, milliseid tegevusi tehti ja mis jäi saavutamata,
et inimesega edasi töötada. Samuti juhul, kui inimene ei soovi teenust enam kasutada, kuid nt
4 - 6 kuu pärast tahab uuesti teenust kasutada ja esitab teenuse taotluse, on juhtumikorraldajale
teada, millega lõppes eelmise teenuseosutaja juures teenuse osutamine, mis olid eesmärgid ja
mida saavutati.
Paragrahvi 83 lõike 1 punktis 112 sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud
isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku või tema esindaja nõusolekul
uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvõime hindamise
tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos
põhjendusega tegevuskavas püstitatud eesmärgi täitmise või täitmata jätmise põhjuste kohta
ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise
päeval.
Kui inimene suunatakse taotluse alusel või toetusvajaduse muutumise tõttu uue
erihoolekandeteenuse osutaja juurde, siis kehtiva regulatsiooni alusel saab uus teenuseosutaja
inimese kohta vaid selle informatsiooni, mille SKA tema kohta edastab, ehk viimase
toetusvajaduse hindamise tulemused ja suunamisotsuse. Samas on selle inimese kohta eelmise
14
teenuseosutaja juures kogunenud informatsioon tema tegevusvõime hindamise ja koostatud
personaalse tegevusplaani eesmärkide ja tegevuste täitmise kohta, mis on oluline inimesele
edasise toetuse ja toimetulekuks vajalike tegevuste planeerimisel. Selleks, et uus teenuseosutaja
saaks jätkata inimesele teenuse osutamist ning edasise toetuse planeerimist sealt, kus eelmine
teenusosutaja lõpetas ning ka inimene ei peaks iga uue teenuseosutaja juures alustama uuesti
oma võimete ja toetusvajaduse tõendamist, on vajalik, et eelmine teenuseosutaja edastab uuele
teenuseosutajale andmed isiku suhtes tehtud individuaalse tegevusvõime hindamise tulemuste
ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta. Samuti koostab eelmine teenusosutaja
hinnangu koos põhjendusega personaalses tegevusplaanis püstitatud eesmärgi täitmise või
täitmata jätmise põhjuste kohta ning esitab need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue
teenuseosutaja juurde asumise kuupäeval. Lisatud säte tagab inimesele abimeetmete
pakkumisel teenuse osutamise käigus elluviidud tegevuste tulemuste ja teenuseprotsessi kohta
kogutud olulise informatsiooni liikumise koos inimesega, mis võimaldab järjepidevust
abimeetmete pakkumisel, mittetoimivate tegevuste korduvat tegemist ning teenuse osutamise
käigus kogunenud info rakendamist inimese huvides.
Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 lõige 1, millega sätestati teenuse
saamiseks rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitamise kohustus.
Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamisel aluseks, ei ole selle esitamine
teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhul enam vajalik.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse SHS § 84 lõiget 2, sätestades et toetatud elamise teenust,
kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on
kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta
tõendi, milles on märgitud ravi nõudvate somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud
raviskeemid ning teenuseosutaja nõudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.
Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamise aluseks, ei ole selle esitamine
teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhul enam kohustuslik.
Lisatud on kohustus esitada teenuseosutajale toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise
teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute terviseseisundi kohta
tõend, kuhu on märgitud raviarsti määratud raviskeemid, kuna nende teenuste puhul asub
inimene elama teenuseosutajale kuuluvale pinnale ning teenuseosutaja tegevusteks teenuse
eesmärgi saavutamiseks on kujundada inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, mille hulgas on
ka vajadus toetada inimest temale vajalike ravimite võtmisel, järgides sealjuures arsti poolt
ettekirjutatud raviskeemi. Samuti on ööpäevaringse erihooldusteenuse üheks tegevuseks
teenuse eesmärgi saavutamiseks järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud
raviskeemi. Sellekohase info puudumise korral ei ole teenuseosutajal võimalust teenuse
osutamise alustamisel kohe tagada inimesele vajaliku raviskeemi järgimist, mis võib tekitada
inimesele vajaliku ravi katkemise ja halvendada tema terviseseisundit. Teenuseosutaja poolt
raviarstiga ühenduse saamine ja raviskeemide kohta info edastamine võib võtta aega ning võib
tekkida olukord, et kogu selle aja on inimene temale vajalike ravimiteta. Seetõttu on vajalik, et
teenuse osutamise alustamisel esitatud terviseseisunditõend sisaldaks ka infot inimesele
määratud raviskeemide kohta, mis tagab sujuva ja kiire ravi jätkumise inimese suunamisel
teenust saama.
Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 lõige 3, milles on sätestatud
juhtumid, kui teenuseosutajale ei ole vaja rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitada.
15
Kuna erihoolekandeteenuse saamise aluseks ei ole rehabilitatsiooniplaan, vaid SKA-poolne
toetusvajaduse hindamine ja selle alusel tehtud otsus erihoolekandeteenuse saamise õigustatuse
kohta, ei ole see lõige enam asjakohane ja tuleb tunnistada kehtetuks.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse SHS § 85 lõiget 1, sätestades et erihoolekandeteenuse
osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast isiku
saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku
esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud
toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks.
Sõnastuse täiendus toetub ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt
erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus
teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele minna üle teenuse rahastaja poolt teostatavale
inimese toetus- ja abivajaduse hindamisele, lähtudes elukvaliteedi tagamiseks olulistest
eluvaldkondadest. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele
personaalse tegevusplaani, kuhu planeeritakse konkreetsed tegevused nendes eluvaldkondades,
milles tuvastati toetusvajaduse hindamisel abi- ja toetusvajadus ning seati eesmärk
erihoolekandeteenust saama õigustatuse kohta otsuse tegemisel. Abi- ja toetusvajaduse
hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja tuvastatakse inimese toetusvajadus
seitsmes eluvaldkonnas: 1) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3) füüsiline heaolu, 4)
hõivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7) igapäevatoimingud. Igas valdkonnas
määratakse SKA-poolse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste ning täpsustatakse isiku
spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites.
Toetusvajaduse astmed jagunevad järgmiselt:
Aste Toimetulek Toetusvajadus
0 Iseseisev Ei vaja toetust.
1 Väike toetusvajadus Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja
nõustamist.
2 Keskmine Toimetulek mõõdukalt häiritud. Vajab regulaarset (1–4 korda
toetusvajadus nädalas) juhendamist ja abi.
3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt kõrvalabi ja
toetust.
4 Äärmuslik Võimetu toime tulema või tegelema. Vajab püsivalt hooldust
toetusvajadus ja/või järelevalvet.
SKA nimetab inimese erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses üldised eesmärgid
teenuse kasutamise ajaks ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud
personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse
hindamise käigus välja selgitatud eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud.
SKA edastab toetusvajaduse hindamisel inimese kohta kogutud informatsiooni
teenuseosutajale ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral
teenuseosutaja tehtavale põhjalikule individuaalse tegevusvõime hindamisele. Personaalses
tegevusplaanis nimetab teenuseosutaja inimese toimetulekuvõime toetuseks vajalikud
tegevused nendes eluvaldkondades, milles SKA oli toetusvajaduse tuvastanud.
16
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse SHS § 85 lõiget 3, sätestades et tegevusplaan koostatakse
isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Üks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu
kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise
kohta. Vajaduse korral täiendatakse või muudetakse tegevusplaani.
Kehtiv sõnastus on praktikas tekitanud teenuseosutajates segadust, kuna väljend „vaadatakse
üle“ jääb arusaamatuks ja seda tõlgendatakse erinevalt. On teenuseosutajaid, kes nimetavad, et
nad on plaani üle vaadanud, kuid sellekohast märget, kokkuvõtet või hinnangut aasta jooksul
tehtud tegevustele ega eesmärkide täitmisele ei ole plaani tehtud. Seetõttu ei ole sageli aru
saada, kas plaan on üle vaadatud, kas on vajalik midagi tegevusplaanis muuta. Lisatud sõnastus
täpsustab, et üks kord aastas tuleb koostada kirjalik hinnang, mis annab ülevaate tegevusplaanis
seatud eesmärkide täitmise kohta ning võimaldab ka hinnata, kas planeeritud tegevused on
aidanud seatud eesmärkideni jõuda. Lisatud sõnastus loob selgema arusaamise, mida tuleb üks
kord aastas tegevusplaanis hinnata ning see võimaldab luua teenuseosutamise käigus
kavandatud tegevuste hindamisel ühtlasemat praktikat.
Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse SHS § 90 lõiget 2, sätestades et hinnangu igapäevaelu
toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang
igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta
vajalik. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole
inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes
sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha
sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema
meditsiinidokumentatsioonist, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel
või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes
inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates
vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi
võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada igapäevaelu toetamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks
psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud
raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab
teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni
paar kuud.
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse SHS § 93 lõiget 2, sätestades et hinnangu töötamise
toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang
töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik.
Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole inimese
erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste
17
abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna
spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis
võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste
elluviimisel. Hinnangu inimesele töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste
soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja
toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse
langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole
otstarbekas kasutada töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab
psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti
kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri
vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud.
Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse SHS § 96 lõiget 2, sätestades et hinnangu toetatud elamise
teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab
Sotsiaalkindlustusamet.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri hinnang
toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik.
Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses ei ole inimese
erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste
abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna
spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis
võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel või teenuseosutajale tegevuste
elluviimisel. Hinnangu inimesele toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste
soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja
toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse
langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole
otstarbekas kasutada toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psühhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab
psühhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psühhiaatri pädevust. Samuti
kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri
vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni paar kuud.
Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse SHS § 96 lõiget 6 teise lausega, sätestades et
teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide üle, millal isikule on toetatud elamise
teenust vahetult osutatud.
Sarnane kohustus pidada arvestust inimesele vahetult teenust osutatud tundide üle on teiste
toetavate teenuste puhul seaduses reguleeritud, ainult toetatud elamise teenuse puhul ei ole seda
nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne tundide maht suurem kui
näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuse puhul. Kui teenuseosutajal ei ole
kohustust pidada arvestust inimesele vahetult teenuse osutamise tundide üle, ei ole võimalik
saada ülevaadet, kas inimesele on teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses
mahus. Seetõttu on vajalik ka toetatud elamise teenuse puhul teenuseosutajal pidada arvestust
tundide üle, millal inimesele on vahetult teenust osutatud, ning lisada selline kohustus toetatud
elamise teenuse osutamise nõuete juurde.
18
Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks SHS § 97 lõiked 2 ja 4, milles on sätestatud
hinnangu andmine kogukonnas elamise teenuse sisule ning kogukonnas elamise teenuse osutaja
kohustus tagada tegevusjuhendaja kohalolu.
Paragrahvi 97 lõige 2 tunnistatakse õigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline
regulatsioon on olemas ka SHS § 99 lõikes 2 (nõuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes
teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus hinnangu andmine teenuse osutamise kestuse ja
tegevuste soovitusliku sageduse kohta on esitatud paragrahvi all, mis reguleerib nõudeid
teenusele, tuleks samast põhimõttest lähtuda ka kogukonnas elamise teenuse puhul.
Paragrahvi 97 lõige 4 tunnistatakse õigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline
regulatsioon on olemas ka SHS § 99 lõikes 5 (nõuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes
teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus nõuded tegevusjuhendaja arvu kohta on sätestatud
paragrahvi all, mis reguleerib nõudeid teenusele, tuleks samast põhimõttest lähtuda ka
kogukonnas elamise teenuse puhul.
Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse SHS § 99 lõiget 2, sätestades et hinnangu kogukonnas
elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse
ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA.
Sättest jäetakse välja kogukonnas elamise teenuse eesmärkide saavutamiseks vajalike
soovituslike tegevuste nimetamine SKA poolt, kuna täpsemad tegevused, mida teenuseosutaja
teenuse osutamise ajal teenuse eesmärkide saavutamiseks teeb, võivad olla erinevad ning
muutuda vastavalt inimese terviseseisundile või ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri
tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati võimalik ette nähta täpseid
tegevusi, mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline
tegevuste planeerimine on võimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal.
Kuna teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb
SKA tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse
osutaja tehtud inimese individuaalse tegevusvõime hindamisele, nimetatakse teenuseosutaja
koostatud personaalses tegevusplaanis need tegevused, mis on konkreetse inimese puhul
eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja võimalikud.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise tegevuste käigus teenusedisaini protsessis
tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning
SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, ei ole psühhiaatri
hinnang kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse
kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psühhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psühhiaatri pädevuses
ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning ja muus mõttes
sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha
sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psühhiaater saab anda isiku kohta väljavõtte tema
meditsiinidokumentatsioonist, mis võib olla vajalik info teenusevajaduse üle otsuse tegemisel
või teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele kogukonnas elamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes
inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates
vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi
võrgustikuliikmeid. Seetõttu ei ole otstarbekas kasutada hinnangu andmiseks kogukonnas
elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus psühhiaatrit.
Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psühhiaatrid sotsiaalteenuste määramisega seotud
tegevusest, mis ei eelda psühhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab
19
teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psühhiaatri vastuvõtule, mille ooteaeg võib olla kuni
paar kuud.
Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse SHS § 99 lõiget 5, täpsustades kogukonnas elamise
teenuse puhul tegevusjuhendaja kohalolu nõuet. Tegemist on juba kehtiva nõude sõnastuse
täpsustamisega selleks, et tuleks välja töötajate ja teenust saavate isikute õige suhtarv.
Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse SHS § 101 lõike 1 punkti 4, sätestades ühe tingimusena,
et isikul on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust, kui isiku toetusvajaduse hindamisel
on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016–2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesüsteemi arendamise ning ümberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosüsteemist, saab hinnangu
ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse kohta anda SKA juhtumikorraldaja, tuginedes
inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates
vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi
võrgustikuliikmeid. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest
ööpäevaringse erihooldusteenuse tuvastamiseks ei ole vaja pöörduda
rehabilitatsioonimeeskonna vastuvõtule, millel on oma konkreetsed tööajad, ega oodata
rehabilitatsiooniplaani valmimist ja kinnitamist.
Kuna ööpäevaringne erihooldusteenus on suunatud kõige suurema toetus- ja abivajadusega
psüühikahäirega inimestele, tuleb toetus- ja abivajaduse hindamise tulemustele tuginedes alati
enne ööpäevaringsele erihooldusele suunamist kaaluda, kas isikule on võimalik pakkuda tema
vajadustele vastavat abi ja toetust muude sotsiaalteenustega, tagamaks isikule vajalik abi ja
toetus nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik, et vältida isiku ülehooldamist ja
iseseisvuse vähenemist. Ööpäevaringsele erihooldusele ei tohiks suunata isikuid, keda on
võimalik toetada muude, n-ö tavaelus toimetulekut soodustavate sotsiaalhoolekandeliste
abimeetmetega (nt toetatud elamine, kogukonnas elamine, koduhooldusteenus).
Ööpäevaringset erihoolekandeteenust tuleks psüühikahäirega inimesele osutada alles siis, kui
ühegi muu abimeetmega ei ole võimalik inimese vajadustele vastavat abi osutada.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse SHS § 160 lõigetega 71–74. Need on üleminekusätted,
mille kohaselt:
- enne 2019. aasta 1. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille
menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. jaanuariks alustatud, menetleb SKA 2019. aasta
1. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras;
- enne 2019. aasta 1. jaanuari erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja arvatud
kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust
hindab SKA enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2021. aasta 31.
detsembril;
- SKA hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on
erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega
ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude
hüvitamise tingimused ja määra kehtestab SKA peadirektor käskkirjaga;
20
- kohaliku omavalitsuse üksus peab SHS § 160 lõikes 73 nimetatud isikute puhul lähtuma
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasu võtmisel SHS § 73 lõigetes 2–4
sätestatud põhimõtetest.
Inimeste puhul, kes kasutavad praegu ööpäevaringset erihooldusteenust, on ette nähtud, et nad
peavad tasuma teenuse majutuse ja toitlustuse komponentide eest ning 15% nende sissetulekust
peab neile jääma isiklikuks tarbimiseks. Sama põhimõte kehtib neile ka siis, kui nad
ööpäevaringse erihooldusteenuse asemel hakkavad kasutama väljaspool kodu osutatavat
üldhooldusteenust. Taolise põhimõtte rakendamine on oluline inimeste õigustatud ootuse
printsiibist lähtuvalt, mille kohaselt oli inimestel teadmine, et nad saavad kasutada
ööpäevaringset erihooldusteenust kuni elu lõpuni. Hoolekande valdkond on edasi arenenud
ning olulisel kohal on vajaduspõhine teenuse osutamine ehk inimese vajadustele vastav tugi,
abi ja toetus.
Kuni 2001. aastani kehtis rahvastikuregistri seaduse säte, mille kohaselt registreeriti inimese
elukohaks hoolekandeasutusejärgne KOV. Nüüdseks on hoolekandeasutused reorganiseeritud
või reorganiseerimisel, kuid inimeste sissekirjutus on endiselt kunagiste suurte
erihooldekodude KOV-ides.
Vabariigi Valitsusele 2006. aastal tutvustatud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste
reorganiseerimise kava alusel on riik lubanud, et jätkatakse erihoolekannet mittevajavate eakate
suunamist erihoolekandeteenuste asemel üldhoolekandeteenuseid saama või hooldusravile
(erandiks on enne 2001. a erihooldekodusse elama asunud, kelle elukohana on registreeritud
hoolekandeasutuse asukoha omavalitsus). 12 aastaga on aga hoolekande valdkond edasi
arenenud ning räägime vajaduspõhisest teenuse osutamisest ehk sellest, et inimene peab saama
enda vajadustele vastavat tuge, abi ja toetust. Seega on oluline ka selle sihtrühma puhul, kes
enne 2001. aastat ööpäevaringsele erihooldusele suunati, rääkida sobivate lahenduste leidmisest
ning nende vajadustele vastavate teenuste pakkumisest, samuti nende teenuste riigipoolsest
rahastamisest.
Seisuga 01.09.2017 on SKA hinnanud, et ööpäevaringsel erihooldusel viibivatest
vanaduspensioniealistest isikutest ca 42% ei vaja erihooldust, vaid üldhooldust. Võttes arvesse
enne 2001. aastat kehtinud regulatsioone, tekib teatud KOV-idel kohustus finantseerida
üldhooldusteenust mahus, mis on ebavõrdne võrreldes KOV-idega, kelle piirkonnas enne 2001.
aastat erihoolekodu ei asunud. Kokku on enne 2001. aastat ööpäevaringsele
erihooldusteenusele suunatud 730 inimest, kelle elukohana on registreeritud
hoolekandeasutusejärgne KOV. Seega peaks riik aastate jooksul toetama ca 307 (42% 730-st)
inimese üldhoolduskulude tasumist.
Aastatel 2019–2022 vajab praegustest ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutajatest, kelle
elukoht on enne 2001. aastat määratud hooldekodujärgsesse KOV-i, hinnanguliselt 118–143
inimest üldhooldusteenust.
Seotud KOV-e, keda SHS võib puudutada, on 17: Põltsamaa vald (Võisiku), Kuusalu vald
(Valkla), endine Kärla vald, nüüd Lääne-Saare vald (Sõmera), Kanepi vald (Erastvere),
Kullamaa vald (Koluvere), endine Kernu vald, nüüd Saue vald (Kernu), Kose vald (Ravila),
Sillamäe linn (Sillamäe), Koeru vald (Koeru), Tapa vald (Imastu), Tori vald (Tori), Märjamaa
vald (Mõisamaa), Kambja vald (Kodijärve), Valga vald (Paju, Taheva), Viljandi vald (Karula,
Pariisi), Võru vald (Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus).
Rakendussätte kohaselt hüvitab SKA nende inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks
elukohaks on enne 2001. aastat kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel
määratud hooldekodusse elama asumise tõttu hooldekodu asukohajärgne KOV ning kelle
21
ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks
üldhooldusteenuse vajaduseks, üldhooldusteenuse kulud SKA peadirektori käskkirjaga
kehtestatud määras.
Eelnõu §-s 2 on sätestatud HKTS § 13 lõike 11 punkti 7 kehtetuks tunnistamine, millega on ette
nähtud erisus erihoolekandeteenuse halduslepingu suhtes. Erisuse kohaselt ei pea nende
halduslepingute sõlmimisel juhinduma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise
tingimustest ega riigihanke läbiviimise korrast. Võttes arvesse seda, et erihoolekandeteenuste
halduslepingute hulk igal aastal on suur, lepingud sõlmitakse kõigi soovijatega, kes nõuetele
vastavad, erihoolekandeteenuste puhul on kehtestatud riigipoolse osa maksimaalsed
maksumused ning teenusekasutajate puhul on oluline koduläheduse põhimõtte rakendamine,
oli vajalik teha erihoolekandeteenuste raames sõlmitavate halduslepingute suhtes vastav erisus
HKTS-is.
SHS § 77 lõike 1 muutmisel, millega antakse võimalus sõlmida erihoolekandeteenuse
osutamise volitamiseks tsiviilõiguslikke lepinguid, kaob aga vajadus vastava HKTS-i
regulatsiooni järele. Nagu on eelnõu § 1 punktis 11 välja toodud, ei kohaldata HKTS-i juhul,
kui haldusülesande täitmiseks volitamisel sõlmitakse tsiviilõiguslik leping, samuti juhul, kui
haldusakti alusel haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil
kaalutlusõigus.
Eelnõu §-s 3 on sätestatud seaduse jõustumisaeg. Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta
1. jaanuaril.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat ega muudeta olemasolevat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga kaotatakse psüühilise erivajadusega inimeste puhul erihoolekandeteenuse saamiseks
esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psühhiaatri hinnang, rehabilitatsioonimeeskonna
poolt koostatav hinnang või rehabilitatsiooniplaan ning luuakse regulatsioonid psüühikahäirega
täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamiseks SKA poolt. Lisaks luuakse
teenuseosutajate tunniarvestuse kohustus toetatud elamise teenuse pakkumisel.
Eelnõus esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju SKA töökorraldusele
ja kuludele-tuludele, juhtumikorraldajatele, rehabilitatsioonimeeskonnale, psühhiaatritele,
teenuseosutajatele ning erihoolekandeteenuse saajatele. Peamised uurimisküsimused on: kuidas
mõjutab psühhiaatri hinnangu ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu või
rehabilitatsiooniplaani kaotamine SKA töökorraldust ning SKA ja riigieelarve kulusid-tulusid?
Millises mahus mõjutab muudatus juhtumikorraldajate, rehabilitatsioonimeeskonna ning
psühhiaatrite töökoormust? Milliseid muudatusi toob nimetatud dokumentide kaotamine
teenuseosutaja jaoks? Kuidas mõjutab nimetatud dokumentide kaotamine praegu teenust
saavate ja uute taotlejate teenuse saamise aega ning teenuse tulemuslikkust? Eelnõus esitatud
22
muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse kvantitatiivseid analüüsimeetodeid. Mõju analüüsi
koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKA ja Statistikaameti andmeid.
Eelnõu muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju
majandusele, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludele ja tuludele, ning sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Eelnõu mõjude olulisuse
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut
ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades
hinnatud.
I Psühhiaatri hinnangute ja rehabilitatsiooniplaanide või hinnangute kaotamine
erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
SKA halduskoormus seoses erihoolekandeteenuse taotlemise ja otsuse tegemisega
Mõju ulatus
Kehtiva erihoolekandeteenust saama suunamise regulatsiooni kohaselt on inimesel vajalik
erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu
toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhul psühhiaatri
hinnang ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringne erihooldusteenus, sh
ebastabiilse remissiooniga isikule ja sügava liitpuudega isikule) puhul
rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Psühhiaatri
hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psüühikahäire ning antud hinnang,
millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse
osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus.
Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema
tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud samuti soovitused
erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate
tegevuste kohta. Üldjuhul esitavad inimesed vajalikud dokumendid SKA-le paberil.
Mõistliku halduskorralduse põhimõtteid arvestades on otstarbekas võimaldada sellekohast infot
küsida infosüsteemide kaudu, mitte nõuda inimeselt paberil esitatava tõendina, mille SKA
töötajad peavad eraldi digiteerima. SKA on leidnud võimaluse teha tervise infosüsteemis F-
diagnoosi väljale juurdepääs MISPi arenduse kaudu. SKA töötaja näeks sellise lahenduse puhul
vaid F-diagnoosi olemasolu ja vastavat koodi, mis on oluline otsuse tegemiseks. Muudatuse
tulemusel ei oleks inimesel enam vaja nimetatud dokumente SKA-le esitada, kuna
juhtumikorraldaja teeks ise inimese SKAsse pöördumisel kõik vajalikud toimingud: isiku
teenuse saamiseks vajalike andmete kontrolli, olemasoleva informatsiooni koondamise, toetus-
ja abivajaduse hindamise ja teenuse osutamise otsustamise, teenuseosutaja valiku ja teenust
saama suunamisega seotud tegevused, ning toetaks inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni
teenuse kasutamise alustamiseni.
23
Kui MISPi arendus rakendub, väheneb SKA halduskoormus. Perioodil 2013–2017 oli
esmakordseid erihoolekandeteenuse taotlusi aastas keskmiselt 5871. 2018. aastal lõppevad
suunamisotsused 13552 teenuse puhul, 2019. aastal 805, 2020. aastal 1279, 2021. aastal 1913
ja 2022. aastal 743 teenuse puhul. Sellest tulenevalt on tervise infosüsteemi kaudu aastatel
2018–2022 vaja näha andmeid inimese kohta suurusjärkudes, mis sisalduvad tabelis 1. Neile
võib lisanduda veel andmevajadus seoses sellega, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse
lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevad need numbrid
taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu
suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja kes hakkavad teenust taotlema.
Tabel 1. Prognoositav andmete vajadus tervise infosüsteemist, arvestades nii uusi keskmiselt
aastas lisanduvaid kui ka korduvaid taotlusi, 2018–2022
Prognoositav andmete vajadus
Aasta TIS-ist (inimest)
2018 1942
2019 1392
2020 1866
2021 2500
2022 1330
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühmaks on SKA.
Kui arvestada perioodil 2018–2022 lisanduvaid uusi taotlusi ja lõppevaid suunamisotsuseid, on
ühe juhtumikorraldaja kohta keskmiselt aastas umbes 50 taotlust ehk hinnanguliselt 50 inimese
andmete vaatamist TIS-ist. Tuleb arvestada, et üleminekuperioodil võidakse osa neist
taotlustest esitada endiselt paberil.
Ebasoovitavad mõjud
Eesti Psühhiaatrite Seltsi hinnangul ei kajastu TIS-is alati kõik andmed, kuna kõik arstid ei
sisesta sinna andmeid või ei tee seda korrektselt. Kuna paralleelselt säilib ka võimalus esitada
andmed paberil, ei pruugi SKA halduskoormus siiski väheneda. Samas saab riski leevendada
sellega, et jätkatakse üldist selgitustööd arstidele andmete TIS-i sisestamise vajadusest ja
olulisusest, mis parandaks andmete kvaliteeti TIS-is.
Kuna juhtumikorraldaja saab edaspidi vaadata TIS-ist andmeid ainult siis, kui inimene on
teinud taotluse ning tema isikukood on taotlusega seotud, on väga minimaalne ka risk, et SKA
töötaja võiks isiku andmeid vaadata mitte-eesmärgipäraselt. Ühtegi teist diagnoosi ega
täpsustatud terviseandmeid SKA töötaja TIS-ist ei näe.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude
risk on väike. Tegemist on väheolulise mõjuga SKA halduskoormusele.
3
Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
3
Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
24
SKA juhtumikorraldajate töökorraldus ja töökoormus
Mõju ulatus
SKA juhtumikorraldajate töökoormus kasvab seoses hindamiste läbiviimisega. Edaspidi
hakkavad inimese toetus- ja abivajadust hindama SKA juhtumikorraldajad, keda koolitatakse
kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ja selle tulemustele tuginedes määrama
inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks olulistes eluvaldkondades, samuti hindama,
millised abimeetmed olemasolevate sotsiaalhoolekande võimaluste hulgast on inimesele
sobivad. Nagu eespool nimetatud, kontrollib juhtumikorraldaja isiku teenuse saamiseks
vajalikke andmeid, koondab olemasoleva informatsiooni, hindab toetus- ja abivajadust ning
otsustab teenuse osutamise, teeb teenuseosutaja valikuga ja teenust saama suunamisega seotud
tegevused ning toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise
alustamiseni.
Hindamisi hakkavad tegema need samad juhtumikorraldajad, kes seni on üle vaadanud
psühhiaatrite esitatud hinnangud ja rehabilitatsioonimeeskondade koostatud
rehabilitatsiooniplaanid ning nende olemasolu korral teinud otsuse teenust saama suunamiseks.
SKA on hinnanud, et olemasolevate riiklike andmebaaside andmetel ja inimese toetusvajadusel
põhinev teenusevajaduse hindamine vähendab inimese poolt esitatavate dokumentide vajadust,
kuid nõuab juhtumikorraldajatelt rohkemat infosüsteemidest andmete kogumist ja analüüsi,
millele toetudes tehakse kaalutletud haldusotsus teenuse saamiseks. SKA on SKAIS1
arendamisel lähtunud põhimõttest, mille kohaselt arendatakse vaid hädavajalikke süsteemi osi,
et juhtumikorraldajatel oleks võimalik menetlusprotsessid SKAIS1-s läbi viia.
Tegevusprotsesside täielikult infosüsteemidesse ja elektrooniliseks viimiseks oleks vajalik
oluliselt suurem arendus, kuid kuna SKA hakkab arendama SKAIS2 infosüsteemi, ei ole
mõistlik vanas süsteemis suuremahulisi muudatusi ette võtta. See aga tähendab, et
juhtumikorraldajatel tuleb ka pärast SHS-i muudatuse rakendamist erinevatest infosüsteemidest
materjale kokku korjata, analüüsida, süsteemiväliselt kogutud ja analüüsitud andmete alusel
järeldusteni jõuda ning alles siis SKAIS1-s teenuseotsus vormistada. Seega toimiks
erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega seotud andmete kogumine, analüüs ja statistilise
aruandluse pidamine infosüsteemiväliselt, mis kasvatab juhtumikorraldajate töökoormust.
Olukord paraneks SKAIS2 erihoolekande valdkonna süsteemi valmimisel. Käesoleval ajal ei
ole võimalik anda hinnangut, kui palju efektiivsemaks SKAIS2 süsteem suudab
juhtumikorraldaja töö muuta.
Tabeli 1 kohaselt on ühes aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800 hindamist. Neile võivad
lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse
lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevad need numbrid
taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega. SKA on
hinnanud, et selles mahus taotlustega kaasneva teenusevajaduse hindamiseks on SKA-sse
juurde vaja vähemalt kümme juhtumikorraldajat.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
25
Muudatus mõjutab kokku 37 juhtumikorraldajat (27 olemasolevat ja 10 lisanduvat).
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal hõivatuid kokku 658,6 tuhat3. Kõigist hõivatutest
moodustab muudatusest mõjutatud sihtrühm väikese osa.
Erihoolekande vajaduse hindamine (eeltöö, hindamisvestlus, järeltöö) võtab juhtumikorraldajal
aega hinnanguliselt kaks tundi. Lisandub võrgustikutöö, et seostada inimene temale kõige
sobivamate abimeetmetega, mis kestab hinnanguliselt kolm või enam tundi. Kui arvestada
keskmist hindamiste vajadust aasta jooksul (1800 hindamist), teeb üks juhtumikorraldaja
(kokku 37 juhtumikorraldajat) keskmiselt umbes 50 hindamist aastas4.
Ebasoovitavad mõjud
Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisel on oluline arvestada psüühikahäire esinemise
võimalikku suurenemist. Hinnangute kohaselt on 18–64-aastastest eurooplastest 27% kogenud
igal aastal vähemalt ühte psüühikahäire vormi. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia
väljatöötamisel koostatud rohelise raamatu kohaselt näitab teiste riikide praktika, et kõik
psüühikahäirega inimesed ei otsi professionaalset abi, näiteks vaid 26% psüühikahäirega
eurooplastest oli abi otsinud5. Kuna Eestis on viimastel aastatel diagnoositud enam kui 26 0006
uut psüühikahäire haigusjuhtu aastas, on teiste riikide kogemusi arvestades tegemist
probleemiga, mille osakaal võib ka Eestis suureneda.
Erihoolekandeteenust sai 2016. aasta lõpu seisuga 5596 inimest. Arvestades, et Eestis oli 2017.
aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 6677 psüühikahäirega inimest (viimastel aastatel
on see kasvanud aastas veidi vähem kui 5% võrra), ei ole praegu erihoolekandest tuge saavate
inimeste arv võrreldes kogu psüühikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Erihoolekande
arengukavas 2014–2020 on SKA andmetel ka hinnatud, et erihoolekandeteenuste õigustatud
potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatele ja järjekorras olijatele on ligi kolm
korda (2,65 korda) enam8. Seega võib ebasoovitava mõjuna välja tuua, et juhtumikorraldajate
töökoormus võib seoses taotluste arvu kasvuga suureneda rohkem, kui praeguses hinnangus on
välja toodud ning kümnest lisatöötajast võib jääda hindamiste tegemiseks väheseks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud
sihtrühma suurus on väike. Muudatusel on oluline mõju SKA juhtumikorraldajate
töökoormusele ja töökorraldusele.
SKA juhtumikorraldajate koolitusvajadus
Mõju ulatus
3
Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
4
Neile võivad lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse lõppemist ümber
järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevad need numbrid taotluste võrra, mis on seotud uute ERF-i
vahenditest loodavate teenusekohtadega.
5
Roheline raamat, 2005. Elanikkonna vaimse tervise parandamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine.
Brüssel 14.10.2005. KOM(2005) 484 lõplik.
http://ec.europa.eu/health/archive/ph_determinants/life_style/mental/green_paper/mental_gp_et.pdf
6
Terviseameti statistika, 2018. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. Viimati kuvatud:
11.01.2018. Kättesaadav:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/?rxid=38a707e4-62ff-
41cf-99c8-598995ca240e
7
Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud.
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
8
Raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisi on ligi kolm korda rohkem kui praegu erihoolekandeteenuseid
saavaid inimesi.
26
Hindamiste läbiviimiseks korraldatakse juhtumikorraldajatele koolitusi. Toetus- ja abivajaduse
hindamisel on olulised sellised teadmised ja oskused nagu abivajajaga kontakti ja koostöösuhte
loomine, andmete kogumine ja töötlemine, kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide
määramine, kliendi toetamine tema õiguste kaitsel, juhtumikorralduse rakendamine ja teabe
andmine sotsiaalkaitse võimalustest. Nende oskuste omandamine kuulub sotsiaalteaduste
erialade õppeprogrammidesse ning nende valdkondade esindajate kutsepädevuse
tuumikoskuste hulka. Seetõttu on eelistatud SKA juhtumikorraldajatena töötama
sotsiaalteadustes kõrgharidust omavad spetsialistid. Käesoleval ajal on SKA andmetel 76%
juhtumikorraldajatest sotsiaalalase kõrgharidusega, mis toetab nende oskusi teha
professionaalset tööd ning hinnata inimese toetus- ja abivajadust.
Teenusevajaduse hindamiseks on vajalik SKAsse juurde kümme juhtumikorraldajat. Nii uusi
kui olemasolevaid töötajaid koolitatakse kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit
ning selle tulemustele tuginedes määrama inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks
olulistes eluvaldkondades, samuti hindama, millised abimeetmed olemasolevate
sotsiaalhoolekande võimaluste hulgast on inimesele sobivad. Juhtumikorraldajatele
korraldatakse koolitusi, mis suurendavad nende teadlikkust laiemalt sotsiaalhoolekande
abimeetmetest ja täpsemalt erihoolekandeteenustest. See võimaldab neil langetada kaalutletud
otsuseid, millised sotsiaalhoolekande abimeetmed on sobivad inimese toimetuleku- ja
tegevusvõimet parimal viisil toetama.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatus mõjutab kokku 37 juhtumikorraldajat. Hõivatute koguarvu arvestades
(Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal hõivatuid kokku 658,6 tuhat9) on sihtrühma suurus
väike.
Aasta jooksul võtavad juhtumikorraldajad osa sisekoolitusest ja kolmest väliskoolitusest.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike,
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu on tegemist SKA juhtumikorraldajate jaoks
väheolulise mõjuga.
Psühhiaatrite töökoormus
Mõju ulatus
Kehtiva regulatsiooni järgi on inimesel vajalik erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA-
le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud
töötamine ja kogukonnas elamine) puhul psühhiaatri hinnang, milleks inimene peab käima
psühhiaatri vastuvõtul. Psühhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud
9
Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2
27
psüühikahäire ning arvamus selle kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti
selle teenuse osutamise kestus ja teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik
sagedus kuus.
Ajavahemikus 2012–2016 esitati SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu
toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenus) saamiseks
kokku 7981 taotlust (tabel 2). Kuni 31.12.2014 oli vaid igapäevaelu toetamise teenuse
saamiseks vajalik psühhiaatri hinnang, kõikide teiste teenuste puhul oli vajalik
erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonna poolt. 19.11.2014 vastu
võetud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisandus alates 2015. aastast võimalus saada
psühhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise toetamise, toetatud elamise ja
kogukonnas elamise teenuse puhul. Ajavahemikus 2012–2016 esitati nelja toetava teenuse
saamiseks kokku 6461 taotlust, millele oli lisatud psühhiaatri hinnang. Iga sellise hinnangu
saamiseks oli vaja minna psühhiaatri vastuvõtule ning psühhiaater kulutas sellele oma
vastuvõtu aega.
Tabel 2. Erihoolekandeteenuste taotluste arv10, 2012–2016
Teenus/Aasta 2012 2013 2014 2015 2016 Kokku
Igapäevaelu toetamise teenus 781 634 661 975 1070 4121
Toetatud elamise teenus 265 225 229 404 586 1709
Toetatud töötamise teenus 232 175 187 394 594 1582
Kogukonnas elamise teenus 82 77 51 116 243 569
KOKKU 1360 1111 1128 1889 2493 7981
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
Psühhiaatritele pandud kohustus anda hinnanguid toetavate erihoolekandeteenuste saamiseks
on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks
pöörduma esmalt psühhiaatri poole, mis võib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale
vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole SKA hinnangul intellektihäirega inimestel (vaimse
alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psühhiaatri poole pöörduda, kuna nimetatud
diagnoosil puudub enamasti pidev psühhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja
erihoolekandeteenuse õigustatuse hinnangu saamiseks on neil tulnud seni sinna pöörduda.
Psühhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning
muus mõttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase
otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Seepärast esinevad praktikas juhtumid, kus
psühhiaater ei jõua inimese teenusevajaduse hindamisse piisavalt süveneda ning täidab
dokumendi vastavalt inimese edastatud soovidele või on psühhiaatri hinnangu vormi täitnud
tulevane teenuseosutaja ning psühhiaater lisab hinnangule vaid oma allkirja. See aga loob
olukorra, kus psühhiaater on vaid vormiliselt hinnangu koostaja ja sisulist inimese
teenusevajaduse hindamist ei toimu.
Võimaldades SKA juhtumikorraldajatel pääseda ligi tervise infosüsteemi andmetele, et saada
teada inimesele määratud diagnoosi, ning kasutades teenusevajaduse hindamiseks SKA-poolset
toetusvajaduse hindamist, on võimalik vabastada psühhiaatrite kallist raviteenuse aega
tegelemaks raviküsimustega.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
10
Kuna alles alates 2015. aastast tekkis võimalus saada psühhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise
toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse puhul, siis sisalduvad tabelis ka need taotlused, mida ei tehtud
psühhiaatri hinnangu alusel.
28
Eestis oli 2016. aasta lõpu seisuga töötavaid psühhiaatreid 20711.
Kui arvestada, et alates 2015. aastast oli psühhiaatri hinnang kohustuslik kõigi nelja toetava
teenuse puhul, siis tabelist 2 nähtub, et taotlusi, millele oli lisatud psühhiaatri hinnang, oli aastas
umbes 1900–2500. Kuigi toetavate erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisega ei olnud
tõenäoliselt seotud kõik Eesti psühhiaatrid, oli koguarvu arvestades ühe psühhiaatri kohta
vähemalt 9–12 erihoolekandega seotud hinnangut aastas. Seega võis neid olla
erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate psühhiaatrite kohta pisut rohkem.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike,
ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, mistõttu on tegemist psühhiaatrite jaoks väheolulise
mõjuga.
Rehabilitatsioonimeeskonna töökoormus
Mõju ulatus
Kehtiva regulatsiooni järgi on ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe
erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sügava liitpuudega isikule)
taotlemisel vajalik rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan.
Hinnangus või rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse vajadus ning antud soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse
osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate tegevuste kohta.
SKA-poolse rehabilitatsiooniplaanide analüüsi tulemusena selgus, et
rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt
sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Rehabilitatsiooniplaanides ei ole kaalutud võimalusi,
milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Selle tulemusena
kasutavad erihoolekandeteenuseid jätkuvalt inimesed, kelle toimetulekut saaks toetada ka teiste
sotsiaalhoolekande abimeetmetega, mis on väljaspool riiklikku erihoolekandeteenuste
süsteemi.
Uue regulatsiooni kohaselt ei ole erihoolekandeteenuse vajaduse tõendamiseks
rehabilitatsioonimeeskondadel vaja koostada rehabilitatsiooniplaane.
Siiski ei ole muudatusega kavas vähendada erihoolekandeteenuse kasutajate õigust
rehabilitatsiooniteenuseid kasutada, vaid lõpetada vajadus koostada rehabilitatsiooniplaane
ainult teenuse kasutamise alustamiseks. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid üksikteenuseid
või pakutavaid programme võivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada samadel alustel nagu
kõik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Selle tuvastab juhtumikorraldaja ja
teenuseid on võimalik saada juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavade või programmide
alusel. SKA hinnangul ei saa välistada mitte ühtegi erihoolekandeteenuse kasutajat
rehabilitatsiooni sisulistest tegevustest, kui talle seda mingis aja- või arenguetapis vaja on.
11
Tervise Arengu Instituudi andmed, 2016. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. Viimati kuvatud:
12.01.2018. Kättesaadav:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/table/tableViewLayout2/?rxid
=887ab7f3-ec57-4560-a570-e1fa8458b7a1
29
Erihoolekandeteenuse vajaduse saab edaspidi tuvastada sama juhtumikorraldaja, kes on
tuvastanud ka rehabilitatsiooniteenuse vajaduse.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781
inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid SKA andmetel 5432 inimest.
Seega oli 2017. aasta lõpu seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-l erihoolekandeteenuse
kasutajatest.
Nimetatud 3781 rehabilitatsiooniplaanist 2277 ehk 60% puhul oli SKA andmetel plaanis
nimetatud erihoolekandeteenuse ja ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus (tabel 3). 521 juhul
(14%) on plaanides nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 70 juhul (2%) olid plaanid
tehtud vaid rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ning 910 juhul (24%) ei olnud
süsteemipäringuga võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan
koostatud. Nimetatud 910 plaani puhul oleks vajalik kõik plaanid üle kontrollida ja andmed
süsteemi sisestada.
Tabel 3. Erihoolekandeteenuse kasutajatele koostatud rehabilitatsioonplaanid nende
koostamise eesmärgi järgi 31.12.2017 seisuga
Kehtivaid rehabilitatsiooniplaane, sh: 3781 100%
Plaanid erihoolekande ja rehabilitatsiooni saamiseks 2277 60%
Plaanid erihoolekande saamiseks 521 14%
Plaanid rehabilitatsiooni saamiseks 70 2%
Plaanide eesmärki pole süsteemis toodud 910 24%
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
Tabeli 3 kohaselt väheneb rehabilitatsioonimeeskondade töökoormus ainult nende
rehabilitatsiooniplaanide osas, mis on koostatud erihoolekandeteenuse saamiseks (521 + osa
nendest plaanidest, mille puhul ei osatud hinnata, milliste teenuste saamiseks need on
koostatud). See on enam kui 14% kõigist 31.12.2017 seisuga kehtinud
rehabilitatsiooniplaanidest, mis on sama hetke seisuga erihoolekandeteenuseid kasutavatele
isikutele tehtud.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on suur, mõju sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on olulise mõjuga rehabilitatsioonimeeskondade jaoks.
SKA kulud-tulud ja ressursside eesmärgipärane kasutamine
Mõju SKA kuludele ja tuludele ning ressursside eesmärgipärasemale kasutamisele on hinnatud
viie komponendi kaudu:
1. Mõju SKA personalikuludele seoses juhtumikorraldajate ja ühe juhtivspetsialisti
palkamisega, kes hakkavad tegelema erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega ja
hindamiste koordineerimisega.
Mõju ulatus
30
SKA palkab juurde juhtumikorraldajaid ning korraldab uutele ja olemasolevatele
juhtumikorraldajatele abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi kasutamise tutvustamiseks
koolitusi.
Samuti palkab SKA juurde ühe juhtivspetsialisti, kes hakkab tegelema
juhtumikorraldajapoolsete hindamiste koordineerimisega.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasnevaks teenusevajaduse tuvastamiseks
on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleks juurde vaja vähemalt kümme
juhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (kuu brutotöötasu 1740) on 192 720 eurot ning
majandamiskulud (4500 eurot aastas töötaja kohta) 45 000 eurot, seega aastane kulu kokku
237 720 eurot.
Ühe juhtivspetsialisti kulu aastas, arvestades kuu brutotöötasu 2141 eurot ning aastast
majandamiskulu 4500 eurot, on 30 192 eurot.
Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 00012 eurot.
Koolituskulude näol on tegemist ühekordse kuluga.
Lisanduvateks kuludeks on veel ühekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot.
Seega lisandub SKA-le 2019. aastal ühekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega 14 000
+ 38 500 = 52 500 euro ulatuses ning igal aastal püsikulusid seoses töökohtade juurde
loomisega 237 700 + 30 200 = 267 900 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 320 400
eurot.
SKA kogueelarvest moodustab personali- ja koolituskulu alla 1%.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitava mõjuna võib selguda, et SKA planeeritud ressursist hindamiste tegemiseks (10
uut juhtumikorraldajat) ei piisa ning juhtumikorraldajaid tuleks juurde palgata. See võib
suurendada personalikuludeks planeeritud ressursse.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine, mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud
sihtrühma suurus on väike. Tegemist on väheolulise mõjuga SKA eelarvele.
2. SKA tegevuskulude vähenemine seoses selle osaga erihoolekandeteenuse saajatest, kellel
on praegu rehabilitatsiooniplaan koostatud ainult erihoolekandeteenust saama suunamiseks.
Mõju ulatus
Uue regulatsiooni kohaselt lõpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine
erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata erihoolekandeteenuse
12
SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (sõidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000
eurot.
31
kasutajate õigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid
üksikteenuseid või pakutavaid programme võivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada
samadel alustel nagu kõik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Näiteks on SKA
andmetel 2374 erihoolekandeteenuse kasutajal hinnatud rehabilitatsiooniplaanis
rehabilitatsioonivajadus ning neil on olemas õigustatud alus taotleda rehabilitatsiooniteenuseid.
See on 42% kõikidest 31.12.2017 seisuga erihoolekandeteenust kasutavatest inimestest. SKA
kulude vähenemine puudutab ainult seda osa uutest erihoolekandeteenuse taotlejatest, kellel
puudub vajadus rehabilitatsiooniteenuse järele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781
inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid 5432 inimest. Seega oli
31.12.2017 seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-l erihoolekandeteenuse kasutajatest. 521
juhul (14%) on plaanis nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 910 juhul (24%) ei olnud
süsteemipäringuga võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan
koostatud.
Kui arvestada ka edaspidi sarnase suurusjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid üldse
ei vaja ja kellel oleks vana süsteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult
erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida
rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille puhul ei
olnud võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud). Võttes aluseks 2016.
aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus ühe rehabilitatsiooniplaani koostamise
kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks, arvestades tänast olukorda (31.12.2017)
hinnanguliselt 107 586,5 eurot13. Kui arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhul
ei olnud võimalik süsteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud,
oleks kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800 eurot.
Siin tuleb arvestada, et ei ole võimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel või tulevikus
ümber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema lisaks ka
rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud konkreetset ajahetke
arvestades.
Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna 2017.
aasta lõpu seisuga erihoolekandeteenust saanud inimeste rehabilitatsiooniplaanid on koostatud
eri aegadel, ei saa öelda, et SKA jaoks oleks eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse
kulude vähenemisega. Aasta jooksul võib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult
erihoolekandeteenuse saamise aluseks, olla vähem kui 14%.
Ebasoovitavad mõjud
Arvestades, et rehabilitatsiooniteenustel on oluline roll ka psüühikahäirega inimeste
toimetuleku paranemisel, võib kulude kokkuhoid olla veel väiksem kui mõjutatud sihtrühma all
kirjeldatud, kuna kasvav vajadus rehabilitatsiooniteenuste järele võib katta ära kokkuhoiu, mis
tuleb nendelt plaanidelt, mida tehti ainult erihoolekandeteenuse saamiseks.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine. Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud
sihtrühma suurus on väike. Tegemist on väheolulise mõjuga SKA eelarvele.
13
SKA andmed, SoMi arvutused, 2018.
32
3. Mõju SKA halduskuludele seoses sellega, et edaspidi puudub vajadus dokumentide
digiteerimise järele ning erihoolekandeteenuse taotlemiseks vajalikud andmed saadakse taotleja
kohta tervise infosüsteemist.
Teatav mõju võib olla muudatusel ka SKA halduskuludele, kuna edaspidi puudub vajadus
dokumentide paberkujul säilitamiseks ja digiteerimiseks ning muuks sellega seotud
asjaajamiseks. Andmed erihoolekandeteenust taotlevate isikute kohta saadakse TIS-ist.
Täpsemat kulude kokkuhoidu on keeruline välja tuua, kuid hinnanguliselt moodustab see
väikese osa SKA eelarvest.
Juhul kui paralleelselt jääb muudatuse alguses kehtima ka paberkujul dokumentide esitamise
võimalus, vähendab see mõju halduskuludele võrreldes kehtiva süsteemiga.
4. Ümberhindamisega vabanevad ressursid, kui inimene hinnatakse ümber ja ta liigub teist
teenust saama.
Mõju ulatus
Võttes aluseks 2015. aasta ööpäevaringsel erihooldusel olevate inimeste teenusevajaduse
väljaselgitamisel saadud tulemused ning 2016. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
vajaduse hindamise tulemused, võimaldab SKA-poolne erihoolekandeteenuse vajaduse
hindamine kasutada erihoolekandeteenuste eelarvet sihtotstarbelisemalt neile inimestele,
kellele vajalikku toetust ja abi on võimalik tagada vaid erihoolekandeteenustega. See kajastub
ka erihoolekande eelarves, luues võimaluse olemasolevate teenuste kasutamise lõpetajate
asemele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed. Teenuste kasutamise
lõpetajate all on silmas peetud inimesi, kellele vajalikku toetust ja abi on võimalik tagada teiste
sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Selle tulemusel prognoosib SKA erihoolekandeteenuste
kasutajate liikumist ja selle mõju eelarvele järgmiselt (tabel 4):
1) ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamise võib lõpetada kuni 15% isikutest, et
hakata kasutama muud sotsiaalteenust (nt kogukonnas elamise teenus,
üldhooldusteenus);
2) ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga
isikutele on suunatud kindlale sihtrühmale, mistõttu ei ole SKA-poolse teenusevajaduse
hindamise järgi mõju suur ning teenuse kasutamise lõpetajate hulk saab olla vaid paar
protsenti;
3) toetavate erihoolekandeteenuste puhul võib SKA teenusevajaduse hindamise järgi olla
teenuse kasutamise lõpetajaid kuni 3%, kuna vajadus nende teenuste järele on olnud
aastaid pigem pidevalt kasvav. Selle põhjuseks võib pidada teenuse kättesaadavuse ja
kvaliteedi paranemist.
Tabelis on kajastatud teenuse kasutamise lõpetajate hulk ja võimalike uute inimeste teenust
saama suunamiseks vabanevate eelarveliste vahendite arvestus. Vabanevate eelarvevahendite
ulatuses suunatakse uusi inimesi teenuseid saama.
Tabel 4. Hinnanguline teenusekasutajate liikumine, tuginedes 2017. aasta teenusehindadele ja
2016. aasta suunamisotsustele
Teenuse Teenuse
kasutamist kasutamist
Teenuse 2016. aasta lõpetavate alustavatele
hind suunamisotsused isikute hulk isikutele
33
ettenähtud
eelarve
Igapäevaelu toetamise teenus 116 € 1042 3% 43 152 €
Töötamise toetamise teenus 96 € 535 5% 31 104 €
Toetatud elamise teenus 180 € 527 5% 56 160 €
Kogukonnas elamise teenus 335 € 170 5% 32 160 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus 459 € 546 15% 451 656 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (ebastabiilse
remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (sügava
liitpuudega isikule) 677 € 69 3% 16 248 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
(kohtumääruse alusel) 926 € 134 0% 0€
KOKKU 638 604 €
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
SKA eelarvest moodustab ümberhindamiste tulemusel vabanev summa umbes 639 000 eurot.
Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse mõjuga, vaid mõjuga, mis
sõltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale, st iga vabanev
teenusekoht on võimalus järjekorrast inimene teenust saama suunata. Seega, kui n-ö valesid
inimesi süsteemist välja ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite (639 000 eurot + iga-
aastane teenuse hinnatõus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk neid teenuseid osutataks ja
finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus, mõjutatava sihtrühma suurus ja mõju sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid
ei tuvastatud. Tegemist on SKA eelarve mõttes väheolulise mõjuga.
5. SKAIS-i ja MISP-i arendamisega seotud kulud.
SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning MISP-i
arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud kuludeks on olemas
2018. aastal SKA eelarves.
Haigekassa kulud ja tulud
Mõju ulatus
Inimesed, kes taotlevad toetavaid erihoolekandeteenuseid esimest korda või kelle
suunamisotsus lõppeb ning kes taotlevad teenuse saamise pikendamist, pöörduvad praegu
34
taotlemiseks vajaliku psühhiaatri hinnangu saamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Psühhiaatri
hinnangu kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide
hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psühhiaatri vastuvõttudega.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot14. Vastavalt sellele oleks
ajavahemikus 2018–2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust kasutavatele inimestele
(korduvatele) psühhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa kulu kokku umbes 51 000
eurot. Siin on arvestatud kõigi korduvtaotlejate puhul korduvvisiidi hindadega, kuid kui
tegemist on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb.
Tabel 5. Erihoolekandeteenuse suunamisotsuste lõppemine perioodil 2018–2022 ja selle mõju
haigekassa kuludele
Haigekassa
Teenus/Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku kulude
vähenemine, €
Igapäevaelu
479 292 391 748 259 2 169 27 872
toetamine
Toetatud elamine 118 86 176 331 113 824 10 588
Töötamise
141 56 156 291 73 717 9 213
toetamine
Kogukonnas
27 16 52 135 35 265 3 405
elamine
KOKKU 765 450 775 1 505 480 3 975 51 079
Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused
Kui arvestada juurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks oleks vaja
psühhiaatri hinnangut, siis võttes aluseks perioodil 2013–2017 esitatud uute
erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), võib lisaks ülaltoodud kuludele
arvestada, et toetavate teenuste puhul oleks iga-aastane haigekassa kulu psühhiaatri hinnangute
saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850 eurot15. Kui tegemist
on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Samas võib eeldada, et
ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne taotlema tulemist juba varem psühhiaatri
juures käinud ning suurema osa taotlejate puhul on tegemist korduvvisiidiga.
Tabel 6. Uued erihoolekandeteenuse taotlused perioodil 2013–2017, perioodi keskmine uute
taotluste arv ning potentsiaalne mõju haigekassa kuludele
2013–2017 Haigekassa
Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 keskmiselt uusi kulude
taotlusi aastas vähenemine, €
Igapäevaelu
345 318 339 323 266 318 4 089
toetamine
Töötamise
26 36 36 62 80 48 617
toetamine
Toetatud elamine 38 33 55 109 118 71 907
Kogukonnas
14 12 13 9 45 19 239
elamine
14
Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvõtu, koduvisiidi ja erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati
kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017039
15
Uute taotluste arv korrutatult korduvvisiidi tasuga (12,85 eurot).
35
KOKKU 423 399 443 503 509 455 5 852
Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused
Nii lõppevaid suunamisotsuseid kui uusi taotlusi arvestades oleks haigekassa kulu psühhiaatri
hinnangute tegemiseks 2018. aastal umbes 15 700 eurot.
Haigekassa kuludesse ei ole praegu arvestatud neid juhtumeid, kus inimese korduvhindamine
võib toimuda enne suunamisotsuse lõppemist teenuseosutaja ettepanekul ning milleks on
samuti vajalik psühhiaatri hinnang.
Kogu haigekassa eelarvest (2017. aastal 1,1 miljardit eurot16) moodustab erihoolekandeteenuse
taotlustega seotud kulu alla 0,1%.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Tegemist on väheolulise mõjuga haigekassa eelarvele.
Menetluse kestus ja kvaliteet erihoolekandeteenuse taotlejale
Mõju ulatus
Senine praktika on see, et erihoolekandeteenust taotlev inimene esitab SKA-le pabertõendi enda
diagnoosi andmete kohta, milleks ta peab panema esmalt aja psühhiaatri vastuvõtule, kust ta
need andmed ning hinnangu teenusevajaduse kohta saab. Vastuvõtule saadakse tavaliselt
paarikuulise ooteaja saabudes, mistõttu pikeneb pabertõendi esitamise kohustusega aeg, millal
inimene hakkab teenust saama ja see võib inimese toimetulekut veelgi halvendada.
Muudatuse kohaselt saab inimene kohe peale SKA poole pöördumist temale sobiliku
erihoolekandeteenuse kohta hinnangu, ilma et tuleks pöörduda muude kinnitavate dokumentide
saamiseks või koostamiseks kolmandate osapoolte poole. Muudatuse kohaselt teeb
juhtumikorraldaja inimese SKAsse pöördumisel kõik vajalikud toimingud – isiku teenuse
saamiseks vajalike andmete kontrollimine, olemasoleva informatsiooni koondamine, toetus- ja
abivajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine ning järgnevad tegevused
teenuseosutaja valikul ja teenust saama suunamisel, samuti toetab inimest teenuseosutajaga
suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamiseni.
Sama kehtib ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhul, kus varem oli vajalik
rehabilitatsiooniplaani koostamine, kuid edaspidi teeb kõik teenuse saamisele eelnevad
toimingud SKA juhtumikorraldaja.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Nagu eespool välja toodud, lõppeb 2018. aastal erihoolekandeteenust saama suunamine kokku
1355 teenusekohal, 2019. aastal 805-l, 2020. aastal 1279-l ning 2021. ja 2022. aastal vastavalt
16
Eesti Haigekassa, 2018. Nõukogu otsus, 13. jaanuar 2017. a nr 2. Eesti Haigekassa 2017. aasta eelarve kinnitamine. Viimati
kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav:
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/board_decision_files/otsus_nr.02_eelarve_2017.pdf
36
1913-l ja 743 teenusekohal. Lisaks on SKA andmete kohaselt uute esmakordsete
erihoolekandeteenuse taotluste arv olnud ajavahemikus 2013–2016 keskmiselt 587 taotlust
aastas. Uusi ja korduvaid hindamisi on aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800. Neile
taotlustele võivad lisanduda veel taotlused, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne
suunamisotsuse lõppemist ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks võib
mõjutatud sihtrühm (erihoolekandeteenuse taotlejad) suureneda taotluste võrra, mis on seotud
uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel
teenust ei kasuta ja kes hakkavad teenust taotlema.
Seega puudutab muudatus hinnanguliselt veidi enam kui 1800 inimest aastas. Kõigist 18-
aastastest ja vanematest Eesti inimestest17 moodustab see alla 1%.
Erihoolekandeteenuse taotlemise ja sellega seotud dokumentatsiooni esitamisega puutub
inimene kokku harva, mistõttu on mõju sagedus väike.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda vaid juhul, kui juhtumikorraldajatele langeb liiga suur
töökoormus ning nad ei jõua inimese toetusvajadust hinnata piisavalt kiiresti. Samas on SKA-l
riski maandamiseks plaanis palgata erihoolekande hindamiste tegemiseks juurde kümme
juhtumikorraldajat.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju ulatus on keskmine, mõju sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude
avaldumise risk on väike, mistõttu on tegemist teenuse taotleja jaoks väheolulise mõjuga.
Menetluse kestus ja kvaliteet erihoolekandeteenuse osutajale
Mõju ulatus
Tulenevalt SHS § 3 lõikes 2 nimetatud sotsiaalteenuste kvaliteedi põhimõtetest on iga
sotsiaalteenuse osutaja juba praegu kohustatud isikukeskse ja vajaduspõhise teenuse
osutamiseks alati hindama inimese vajadusi, seadma eesmärgid, pakkuma vastavalt sellele
teenust ning hindama regulaarselt oma tegevuste tulemuslikkust.
Senised rehabilitatsiooniplaanid, millele teenuseosutajad tuginesid, olid väga üldised.
Toetusvajaduse hindamise vahendi kasutuselevõtt aga toetab rohkem teenuse osutamise
protsessi ning annab teenuseosutajatele konkreetsemad juhised, millistes eluvaldkondades
inimesel toetus- ja/või abivajadus on.
Nimelt annab toetusvajaduse hindamise vahend edaspidi teenuseosutajale ette eluvaldkonnad,
milles inimene toetust vajab. Kuna erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt
psüühikahäire või intellektihäirega inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvõime
toetamine, parendamine, arendamine või ka säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes
eluvaldkondades, seab juhtumikorraldaja üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks
hindamisel tuvastatud toetus- ja/või abivajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse
hindamisega inimese kohta kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale
17
2017. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 2018. Rahvastik soo, vanuse ja 2017.
aasta haldusreformi järgse elukoha järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/Saveshow.asp
37
ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse
tegevusvõime hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab
erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, kus peavad nähtuma
eesmärgid ja tegevused hindamise käigus välja selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi-
ja/või toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtavad tegevused
peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel
tuvastati inimesel toetus- ja/või abivajadus.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
2017. aasta lõpus osutas erihoolekandeteenuseid kokku 140 asutust18.
Teenuseosutaja kokkupuude uue hindamisvahendiga hakkab olema regulaarne.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju sagedus on keskmine, mõju sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud.
Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Vajadusele vastava abi pakkumine erihoolekandeteenuse sihtrühmale ning teenusesaaja tervis
Mõju ulatus
Lisaks kontrollimisele, kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule
esitatavatele nõuetele, on SKA-l edaspidi kohustus hinnata ka toetusvajadust, et otsustada, kas
inimesele on vajalikku toetust ja abi võimalik pakkuda erihoolekandeteenustega või on tema
toetusvajadusele sobivat abi võimalik tagada muude SHS-is nimetatud abimeetmega.
Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine ei ole edaspidi rehabilitatsioonimeeskonna poolt
vajalik. Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab
SKA juhtumikorraldaja toetusvajaduse hindamisele tuginedes. SKA nimetab inimese
erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses üldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks
ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis
peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus välja selgitatud
eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud.
Käesolev seadusemuudatus muudab abivajavale inimesele teenuse saamise protsessi
selgemaks, lihtsamaks ja lühemaks. Varasemad psühhiaatri ja rehabilitatsioonimeeskonna
poole pöördumised teenuse saamise õigustatuseks vajalike hinnangute saamiseks pikendasid
inimesele vajaliku abimeetme rakendamist ning reaalselt teenuse saamist. Näiteks võib
psühhiaatri vastuvõtule saamiseks olla ooteaeg kuni paar kuud. Samuti on järjekorrad
rehabilitatsioonimeeskondadel rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks.
SKA poolt varem tehtud ööpäevaringsel erihooldusel viibivate inimeste toimetuleku- ja
toetusvajaduse hindamiste tulemused näitasid, et teenuseid saavad inimesed, kelle toetust ja abi
toimetulekul ning hooldusvajaduse tagamisel on võimalik korraldada teiste
18
Sotsiaalkindlustusameti andmed, SoMi arvutused
38
sotsiaalhoolekandeteenuste abil, kuid seda võimalust ei olnud näinud
rehabilitatsioonimeeskonnad. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusena on paremini tagatud
võimalus, et erihoolekandeteenust hakkavad saama inimesed, kellele need on vajalikud ning
kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Toetades
juhtumikorraldusliku tööga nende inimeste liikumist teisi sotsiaalhoolekandeteenuseid saama,
on võimalik vabanevatele kohtadele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevaid inimesi
ning vähendada seeläbi järjekordades olevate inimeste arvu.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Muudatused puudutavad tulevikus kõiki erihoolekandeteenuse saajaid, kelle suunamisotsus
lõppeb, keda hinnatakse ümber järjekorrast või teenuseosutaja ettepanekul ning kes satuvad
erihoolekandesüsteemi esimest korda. Seega on potentsiaalne mõjutatud sihtrühm kõik
psüühikahäirega inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 66719.
Kõigist 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest moodustavad psüühikahäirega inimesed 4%.
Psüühikahäirega inimeste kokkupuude erihoolekandeteenuste taotlemise või
korduvtaotlemisega on pigem harv, kuid kaudselt puudutab muudatus teenusekasutajaid
pidevalt, kuivõrd õige teenuse saamise otsus on aluseks edaspidise toimetuleku säilitamisel või
parandamisel.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju sagedus ja ulatus on keskmine ning mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid
mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga.
II Toetatud elamise teenuse tunniarvestus
Mõju majandusele
Teenuseosutajate halduskoormus
Mõju ulatus
Praegu puudub seaduses kohustus selle kohta, et teenuseosutaja peaks arvestust nende tundide
üle, mille ulatuses on isikule toetatud elamise teenust vahetult osutatud. Küll aga on olemas
säte, et SHS § 94 lõikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud
isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Muudatusega kehtestatakse teenuseosutajale
kohustus tundide üle arvestust pidada.
Sarnane kohustus on seadusega reguleeritud ka teiste toetavate teenuste puhul, ainult toetatud
elamise teenuse puhul ei ole seda nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise
minimaalne tundide maht suurem kui näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise
teenuse puhul. Kui teenuseosutajal ei ole kohustust pidada arvestust tundide üle, mille ulatuses
on inimesele vahetult teenust osutatud, ei ole võimalik saada ülevaadet sellest, kas inimesele on
teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses mahus.
19
Psüühikahäirega ja/või vaimupuudega (nimetatud puudeliigid võivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud.
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
39
Kuna üldjuhul osutavad teenusepakkujad lisaks toetatud elamise teenusele ka teisi toetavaid
teenuseid, mille üle tunniarvestuse pidamine on juba seaduses reguleeritud, on arvestuse
pidamise protsess teenuseosutajate jaoks üldjuhul tuttav.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
2017. aasta lõpu seisuga osutati toetatud elamise teenust kokku 87 asutuses.20 Statistikameti
andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust21. Kõigist
üksustest moodustavad toetatud elamise teenust pakkuvad asutused alla 1%.
Teenust osutavad asutused puutuvad muudatusega kokku regulaarselt, kuna tundide märkimine
peab toimuma pidevalt.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike ning
ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei tuvastatud. Tegemist on toetatud elamise teenust
osutavate asutuste jaoks väheolulise mõjuga.
Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud
Teenusesaajate tervis ja vajadusele vastava abi pakkumine
Mõju ulatus
Tunniarvestuse muutmine mõjutab kaudselt ka toetatud elamise teenuse saajaid. Kui teenust
osutatakse vähemas mahus kui seaduses ette nähtud, ei pruugi teenuse eesmärgid inimese
tervise säilitamise või parandamise mõttes täituda. Tunniarvestuse pidamise kohustus
võimaldab kontrollida, kas teenuseosutajad osutasid teenust vajalikus mahus ning vajaduse
korral pöörata tähelepanu mahu täitmata jätmisele.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Toetatud elamise teenust sai 2016. aasta lõpu seisuga 893 inimest22. Kõigist 18-aastastest ja
vanematest Eesti inimestest23 moodustab see alla 1%.
Toetatud elamise teenuse juurde kuuluvaid sisulisi tegevusi (SHS § 94 lõige 2) viiakse ellu
vähemalt kaks tundi nädalas.
Ebasoovitavad mõjud
Ebasoovitava mõjuna kaasneb risk, et teenuseosutaja märgib küll tunniarvestuse seaduses ette
nähtud mahus, kuid reaalselt osutab teenust siiski väiksemas mahus. Riski maandamiseks
20
Sotsiaalkindlustusameti andmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
21
Statistikaamet, 2018. Majanduslikult aktiivsed ettevõtted ja kasumitaotluseta üksused õigusliku vormi järgi. Viimati kuvatud:
12.01.2018. Kättesaadav: https://www.stat.ee/68777
22
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded H-veebis, 2016
23
2017. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 2018. Rahvastik soo, vanuse ja 2017.
aasta haldusreformi järgse elukoha järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/Saveshow.asp
40
külastab SKA järelevalve käigus erihoolekandeteenuseid pakkuvaid asutusi ning kontrollib
lisaks dokumentatsioonile ka reaalset teenuse osutamise protsessi ja individuaalset eesmärkide
täitmist, vesteldes vahetult teenust osutavate töötajate ja teenust kasutanud inimestega.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude
avaldumise risk on väike. Tegemist on teenusesaaja jaoks väheolulise mõjuga.
Koondkokkuvõttev hinnang ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormuse
Muudatused avaldavad mõju erihoolekandeteenuse saajate ning teenuseosutajate
halduskoormusele, kuid eri mõjuvaldkondades toodud mõju ulatust, mõju sagedust, mõjutatud
sihtrühma suurust ja ebasoovitavate mõjude avaldumise riski arvestades ei ole tegemist olulise
mõjuga ettevõtete ega kodanike halduskoormusele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
I SHS-i muudatusega seotud kulud
1. Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasneva teenusevajaduse
tuvastamiseks on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleks juurde vaja vähemalt
kümme juhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kulu ja majanduskulu)
neile töötajatele on 269 784 eurot aastas.
Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kulu ja majanduskulu) ühe juhtivspetsialisti
palkamisel on u 30 200 eurot aasta.
Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 00024 eurot.
Koolituskulude näol on tegemist ühekordse kuluga.
Lisanduvateks kuludeks on veel ühekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot.
Seega kokku lisandub SKAle 2019. aastal ühekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega
14 000+38 500=52 500 euro ulatuses ning igal aastal püsikulusid seoses töökohtade juurde
loomisega 269 784+30 200=299 984 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 352 484
eurot.
Eelpooltoodud kulude katmiseks kasutatakse käesoleva muudatusega ümberhindamiste
arvelt teenuste osutamiseks vabanevat ressurssi, jättes ka täiendavaks teenuste
osutamiseks vahendeid 638 604-352 484 = 286 120 eurot.
2. SKAIS-i ja MISP-i arendamisega seotud kulud
SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning
MISP-i arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud
kuludeks on olemas 2018. aastal SKA eelarves.
24
SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (sõidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000
eurot.
41
II SHS-i muutmisega teenuste osutamiseks vabanev ressurss
1. Uue regulatsiooni kohaselt lõpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine
erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata
erihoolekandeteenuse kasutajate õigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Kui
arvestada ka edaspidi sarnase suurusjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid
üldse ei vaja ja kellel oleks vana süsteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult
erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida
rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille
puhul ei olnud võimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud).
Võttes aluseks 2016. aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus ühe
rehabilitatsiooniplaani koostamise kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks,
arvestades praegust olukorda (31.12.2017), hinnanguliselt 107 586,5 eurot25. Kui
arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhul ei olnud võimalik
süsteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud, oleks
kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800
eurot.
Siin tuleb arvestada, et ei ole võimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel või
tulevikus ümber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema
lisaks ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud
konkreetset ajahetke arvestades.
Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna
2017. aasta lõpu seisuga erihoolekandeteenust kasutanud inimeste
rehabilitatsiooniplaanid on koostatud eri aegadel, ei saa öelda, et SKA jaoks oleks
eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse kulude vähenemisega. Aasta jooksul
võib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult erihoolekandeteenuse
saamise aluseks, olla vähem kui 14%.
2. Ümberhindamisega vabanevad ressursid, kui inimene hinnatakse ümber ja ta
hakkab saama teist teenust.
Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse mõjuga, vaid mõjuga,
mis sõltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale. Nendel
järgnevatel aastatel jätkub kokkuhoid selle arvelt, et teenust ei kasuta enam inimesed,
kes teenust ei vaja, ning teenust saama ei suunata inimesi, kes teenust ei vaja. Seega,
kui n-ö valesid inimesi süsteemist välja ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite
(636 000 eurot + iga-aastane teenuse hinnatõus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk
neid teenuseid osutataks ja finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele.
Teenuse
kasutamist
Teenuse alustavatele
kasutamist isikutele
Teenuse 2016 aasta lõpetavate ettenähtud
hind suunamisotsused isikute hulk eelarve
Igapäevaelu toetamise teenus 116 € 1 042 3% 43 152 €
Töötamise toetamise teenus 96 € 535 5% 31 104 €
Toetatud elamise teenus 180 € 527 5% 56 160 €
Kogukonnas elamise teenus 335 € 170 5% 32 160 €
25
SKA andmed, SoMi arvutused, 2018.
42
Ööpäevaringne
erihooldusteenus 459 € 546 15% 451 656 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (ebastabiilse
remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus (sügava
liitpuudega isikule) 677 € 69 3% 16 248 €
Ööpäevaringne
erihooldusteenus
(kohtumääruse alusel) 926 € 134 0% 0€
KOKKU 638 604 €
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
III Mõju haigekassa eelarvele
1. Psühhiaatri hinnangute kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate
kohustuslike dokumentide hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psühhiaatri
vastuvõttudega. Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot26.
Vastavalt sellele oleks ajavahemikus 2018–2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust
saavatele inimestele (korduvatele) psühhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa
kulu kokku 51 079 eurot.
2. Kui arvestada juurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks
oleks vaja psühhiaatri hinnangut, siis võttes aluseks perioodil 2013–2017 esitatud uute
erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), võib lisaks ülaltoodud kuludele
arvestada, et toetavate teenuste puhul oleks iga-aastane haigekassa kulu psühhiaatri
hinnangute saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850
eurot. Kui tegemist on esmase visiidiga, siis on visiidi hind 20,15 eurot ning summa
suureneb. Samas võib eeldada, et ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne
taotlema tulemist juba varem psühhiaatri juures käinud ning suurema osa taotlejate
puhul on tegemist korduvvisiidiga.
IV Inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on enne 2001. aastat
kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel määratud hooldekodusse
elama asumise tõttu hooldekodu asukohajärgne KOV ning kelle ööpäevaringse
erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks
üldhooldusteenuse vajaduseks, üldhooldusteenuse kulude katmine.
SKA hüvitab kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta 1. jaanuari ja kelle
rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht
vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest
rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude hüvitamise määra kehtestab SKA
peadirektor käskkirjaga. Vahendid kulude katmiseks on eraldatud riigi eelarvest SKA
eelarvesse.
26
Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvõtu, koduvisiidi ja erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati
kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017039
43
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:
1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja
kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine“;
2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses
esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning
isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja
taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine“.
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamise käigus on Sotsiaalkindlustusamet kaasanud Eesti Puuetega Inimeste Koda,
MTÜ-d Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liitu ja teisi erihoolekandeteenuse osutajaid.
___________________________________________________________________________
Esitab sotsiaalkomisjon 11.06.2018
Helmen Kütt
Sotsiaalkomisjoni esimees
EELNÖU
Sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse
muutmise seadus
§ l. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine
Sotsiaalhoolekande seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 69 löike 3 punktis 3, § 96 löikes 5, § 99 löikes 3, § 101 löikes 4ja § 102 löikes 7
asendatakse sönad "vaimne alaareng" sönaga "intellektihäire" vastavas käändes;
2) paragrahvi 70 täiendatakse löikega I1 järgmises sönastuses:
"(l )Erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel vöib isik anda nöusoleku
erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosusteemis olevate
psililhikahaire diagnoosi andmete kasutamiseks.";
3) paragrahvi 70 löiget 2 täiendatakse punktiga l1 järgmises sönastuses:
"l ) isiku toetusvajadus, et tagada elukvaliteet olulistes eluvaldkondades;";
4) paragrahvi 70 löikes 4 asendatakse number "15" numbriga "40";
5)paragrahvi 70 täiendatakse löikega 9järgmises sönastuses:
"(9) Sotsiaalkindlustusametil on erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nousolekul
öigus saada tervise infosusteemist andmeid isikule määratud psuiihikahäire diagnoosi kohta.";
6) paragrahvi 71 löike 2 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
7)paragrahvi 72 löikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 löigetes l, I1 ja 5, § 80 löike l punktis 2, § 81
löikes 5 ja § 83 löike l punktis 8 asendatakse söna "haldusleping" sönaga "leping" vastavas
käändes;
8)paragrahvi 76 löikes l asendatakse söna "taotletud" sönadega "tema toetusvajadusele
vastava";
9) paragrahvi 76 löiked 3 ja 4 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt:
"(3) Sotsiaalkindlustusamet vöib erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase
teenust saama öigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud
erihoolekandeteenuse vajadus.
(4) Isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saamiseks registreeritud järjekorda, kuid
kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks ajaks löppenud, kui avaneb vöimalus
teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud, vöib saada erihoolekandeteenust
rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni toetusvajaduse hindamiseni, kuid
köige kauem uhe aastajooksul.";
10) paragrahvi 77 löige 2 tunnistatakse kehtetuks; Riigikogu Kantselei
Kuupäev '//- ^< A/f
Viit /- ^//^ " ^~^
l /
11) paragrahvi 79 löike 3 punktis l ja § 80 löike l punktis l asendatakse söna "järjest" sönadega
"kalendriaastajooksul kokku";
12) paragrahvi 81 löiget 3 täiendatakse pärast söna "taotletud" sönadega "teenuseosutaja
juurde";
13) paragrahvi 82 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt:
"(l) Kui Sotsiaalkindlustusametini onjöudnud teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei
vasta tema vajadustele, on Sotsiaalkindlustusamet kohustatud kontrollima, kas isik vastab
erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele nöuetele, ja hindama, kas osutatav
teenus vastab isiku vajadustele.";
14) paragrahvi 83 löike l punkt 6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"6) koostama erihoolekandeteenust saama suunatud isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes
teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusest eri eluvaldkondades;";
15) paragrahvi 83 löike l punkt 11 muudetakseja sonastataksejärgmiselt:
"ll)hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise löpetamise
kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi täitmatajätmistja isikule
teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitama Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku
hinnangu teenuse eesmärkide täitmise voi täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise
jätkamise vajaduse kohta;";
16) paragrahvi 83 löiget l täiendatakse punktidega 11' ja 112 järgmises sönastuses:
"II1) teenuse osutamise löpetamisel enne isiku suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist
hindama isikule osutatud teenuse eesmärkide täitmist voi täitmata jätmist ja isikule teenuse
osutamise jätkamise vajadust vahetult enne teenuse osutamise löpetamist ning esitama
Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt koos viimase arvega kirjaliku hinnangu teenuse eesmärkide
täitmise voi täitmatajätmiseja isikule teenuse osutamisejätkamise vajaduse kohta;
112) isiku suundumisel teise teenuseosutajajuurde edastama isiku voi tema esindaja nöusolekul
uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvöime hindamise
tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos
pöhjendusega tegevuskavas pustitatud eesmär täitmise voi täitmatajätmise pöhjuste kohta ning
esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutajajuurde asumise paeval;";
17) paragrahvi 84 löige l tuimistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 84 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"(2)Toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise teenust voi ööpäevaringset
erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud
teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta töendi, milles on märgitud ravi nöudvate
somaatiliste haiguste esinemine ja raviarsti määratud raviskeemid ning teenuseosutaja
nöudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.";
19) paragrahvi 84 löige 3 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 85 löige l muudetaksejasönastataksejärgmiselt:
55
"(l)Erihoolekandeteenuse osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks
30 päeva jooksul pärast isiku saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu
korral koos tema seadusliku esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse
hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste
elluviimiseks.";
21) paragrahvi 85 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
2
5?
"(3) Tegevusplaan koostatakse isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Uks kord aastas
koostatakse eelneva 12 kuu kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja
eesmärkide saavutamise kohta. Vajaduse korral täiendatakse voi muudetakse tegevusplaani.";
22) paragrahvi 90 löige 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt:
9;
'(2)Hinnangu igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.";
23) paragrahvi 93 löige 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt:
5?
'(2)Hinnangu töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.";
24) paragrahvi 96 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
5?,
"(2) Hinnangu toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse
kohta kuus annab Sotsiaalkindlustusamet.";
25) paragrahvi 96 löiget 6 täiendatakse teise lausegajärgmises sönastuses:
"Teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide ule, millal isikule on toetatud elamise
teenust vahetult osutatud.";
26) paragrahvi 97 löiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 99 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"(2)Hinnangu kogukonnas elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas
elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus
annab Sotsiaalkindlustusamet.";
28) paragrahvi 99 löige 5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"(5) Kogukonnas elamise teenuse osutaja tagab uhe tegevusjuhendaja kohalolu kumne teenust
saava isiku kohta väljaspool ööaega vastavalt isikute vajadustele. Ööajal tuleb tagada
tegevusjuhendajakättesaadavus köigile selle teenuseosutaja juures teenust saavatele isikutele.";
29) paragrahvi 101 löike l punkt4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
"4) isiku toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus;";
30) paragrahvi 160 täiendatakse löigetega 7*-74järgmises sönastuses:
"(7) Enne 2019. aasta l. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille
menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta l. jaanuariks alustatud, menetleb
Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta l. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras.
(72) Enne 2019. aasta l. jaanuari erihoolekandeteenusejärjekordapandud isikute, väljä arvatud
kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust
hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt
2021.aasta31.detsembril.
(73) Sotsiaalkindlustusamet huvitab kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava
uldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset
erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud
elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vahemalt kohaliku omavalitsuse
uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse
osutamist. Kulude hilvitamise tingimused ja määrä kehtestab Sotsiaalkindlustusameti
peadirektor käskkirjaga.
(74) Kohaliku omavalitsuse uksus peab käesoleva paragrahvi löikes 73 nimetatud isikute puhui
lähtuma väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse eest tasu vötmisel käesoleva seaduse
§ 73 löigetes 2-4 sätestatud pöhimötetest.".
3
§ 2. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduse §13 löike l punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Seaduse jöustumine
Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab sotsiaalkomisjon 11.06.2018.
^^^.u^
Helmen Kutt^ \
S otsiaalkomisj omesfmees
4
Seletuskiri
sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise
seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus -
Sotsiaalkomisjon arutas oma istungitel 04.06 ja 11.06.2018 sotsiaalhoolekande seaduse ja
halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnöu algatamist. Komisjon otsustas 04.06.2018
algatada koostöös Sotsiaalministeeriumiga sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö
seaduse muutmise seaduse eelnöu ja kiitis 11.06. heaks eelnöu teksti ja seletuskirja.
Muudatuste eesmärk on muuta psuuhilise erivajadusega inimeste toimetulekutja elukvaliteeti
toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond luhemaks ja selgemaks nii teenuste
kasutajatele kui korraldajatele. Samuti soovitakse luua uhtlane teenuseid saama suunamiseja
teenuste osutamise korraldus ning tagada abivajavatele psuiihikahäirega täisealistele inimestele
nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, ennetades seeläbi inimese toimetuleku ja
elukvaliteedi halvenemist ning vähendades sellest inimesele endale ja uhiskonnale tulenevaid
kahjulikke tagajärgi. Eesmärk aitab lahendada heaolu arengukavas 2016-2020 nimetatud
probleemi - sotsiaalteenuste korraldus ja rahastamine ei toeta inimeste vajadustele vastava abi
pakkumist ega ressursside eesmärgipärast kasutamist.
Muudatuste eesmärk on tagada vajaduspöhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine,
tuues erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nöustamine olemasolevatest
abimeetmetest teenuse rahastaja ja korraldaja ehk Sotsiaalkindlustusameti juurde.
Erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse ja vajaduse hindamisel kasutatakse ESF-i tegevuse
,,Erihoolekandesusteemi arendamine teenuse disaini kaudu" raames väljä töötatud toetus- ja
abivajaduse hindamise vahendit ning tuginetakse riiklikes andmebaasides inimese toetus- ja
abivajaduse kohta juba olemasolevale informatsioonile, kaasatakse inimesele olulisi
vörgustikuliikmeid ning rakendatakse inimese nöustamisel ja abimeetmetega seostamisel
juhtumikorralduse töömeetodit.
Muudatuse tulemusena katab Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse uksusele
väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse kulud nende isikute eest, kes on suunatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle
rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt
kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava
erihoolekandeteenuse osutamistteenusevajaduse äralangemise töttu. Kulude huvitamise määrä
kehtestab Sotsiaalkindlustusameti peadirektor käskkirjaga.
Lisaks korrastatakse muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate ja Sotsiaalkindlustusameti
vahel sölmitavate lepingute regulatsiooni.
Eelnöuja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nöunik Maarja
Krais-Leosk (tel: 626 9228, e-post: maarja.krais-leosk@,sm.ee) ning analuusi ja statistika
osakonna analuutik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post:
[email protected]),
Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste osakonna erihoolekande talituse nöunik Katrin
2
Tsuiman (tel: 447 7630, e-post: katrin.tsuiman(a),sotsiaalkindlustusamet.ee)ja samatalitusejuht
Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post: helen.tahtverefa'sotsiaalkmdlustusamet.ee).
Eelnöu rahaliste vahendite analuusi on teinud Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalteenuste
osakonna erihoolekande talituse juht Helen Tähtvere (tel: 620 8335, e-post:
helen.tahtvere(%sotsiaalkindlustusamet.ee) ning Sotsiaalministeeriumi strateegia ja eelarve
osakonna fmantsnöunik Sirli Jurjev (tel: 626169, e-post:
[email protected]).
Eelnöujuriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi öigusosakonna öigusnöunik Alice
Sundema (tel: 626 9333, e-post: alice.sundema(a>sm.ee).
Eelnöu ei ole seotud uhegi teise menetluses oleva eelnöuga.
Eelnöu menetlus on kiireloomuline vajaduse töttujöustada see l. jaanuaril 2019. a. Eelnöu ei
ole seotud Euroopa Liidu oiguse rakendamisega.
Eelnöuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi
Teatajas avaldamismärkega RT I, 28.12.2017, 66, ja halduskoostöö seaduse redaktsiooni, mis
on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismarkega RT I, 04.07.2017, 18.
Eelnöu seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Muudatusettepanekud toetuvad ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt
erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus
teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele. Arendusprotsessi olid kaasatud
teenusekasutajate esindajad, teenuseosutajad ja valdkonna eksperdid. Uheks ettepanekuks
teenusesusteemi arendamisel oli ule minna teenuse rahastaja poolt tehtavale inimese toetus- ja
abivajaduse hindamisele, mis lähtub olulistest eluvaldkondadest elukvaliteedi tagamiseks ning
on aluseks erihoolekandeteenuse saamise oigustatuse ja vajaduse tuvastamisel. Toetus- ja
abivaj adust hinnatakse järgmistes eluvaldkondades: sotsiaalsed suhted, vaimne heaolu,
fuusiline heaolu, höivatus, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond, igapäevatoimingud.
Hindamise tulemustele tuginedes otsustab juhtumikorraldaja isiku suunamise
erihoolekandeteenust saama voi tegutseb juhtumikorralduse pöhimötete alusel ja seostab isiku
teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonide voi kohaliku omavalitsusega, kes saavaa isikule
pakkuda tema vajadustele vastavat abimeedet. Uhtlasi teavitab juhtumikorraldaja vajaduse
korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi vajavast isikust (SHS § 13).
Juhtumikorraldaja edastab toetusvajaduse hindamise informatsiooni teenuseosutajale ning see
on aluseks teenuseosutaja poolt inimesele personaalse tegevusplaani koostamisel.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab inimene erihoolekandeteenuse saamiseks esitama
Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu
toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhui psuhhiaatri
hinnangu ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe erihooldusteenus, sh
ebastabiilse remissiooniga isikule ja sugava liitpuudega isikule) puhui
rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangu voi rehabilitatsiooniplaani. Psuhhiaatri
hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psuuhikahäire ning antud hinnang selle
kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja
teenuse saamise ajal elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus.
Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus voi rehabilitatsiooniplaanis peab olema
3
tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus, samuti antud soovitused
erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuseja teenuse saamise ajal elluviidavate
tegevuste kohta.
Psuhhiaatritele pandud kohustus anda himiang toetavate erihoolekandeteenuste saamise kohta
on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks
pöörduma esmalt psuhhiaatri poole, mis vöib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale
vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole intellektihäirega inimestel (vaimse alaarengu
diagnoosiga inimesed) sageli vajadust pöörduda psuhhiaatri poole, kuna nimetatud diagnoosil
puudub enamasti pidev psuhhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseks ja
erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse kohta hinnangu saamiseks on neil tulnud seni
pöörduda psuhhiaatri poole. Lisaks on Eesti Psuhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et inimese
erihoolekandeteenuse vajaduse ja selle kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste
abimeetmete suhtes hinnangu koostamme ei ole pstihhiaatri pädevuses. Sellekohase otsuse saab
teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Praktikas esinevad juhtumid, kus psuKhiaater ei saa inimese
sotsiaalteenusevajaduse hindamisse piisavalt suveneda ning täidab dokumendi vastavalt
inimese edastatud soovidele voi on psuhhiaatri hinnangu vormi täitnud tulevane teenuseosutaja
ning psuhhiaater lisab hinnangule ainult oma allkirja. See aga loob olukorra, kus psuhhiaater
on vaid vormiliselt hinnangu koostajaja sisulist inimese teenusevajaduse hindamist ei toimu.
Seetöttu vöivad teenust hakata saama inimesed, kes seda tegelikult ei vaja voi vastupidi -
inimese vajadusi ei toetata piisavalt. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta iihes kuus saab anda SKA,
tuginedes inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning
kaasates otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid.
Psuhhiaater saab anda väljavötte isiku meditsiinidokumentidest, mis vöib olla vajalik info
teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu
andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda
psuhhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei
ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud.
2016. aastal tegi SKA analuusi täisealiste isikute rehabilitatsiooniplaanide kohta, mille käigus
tuvastati, et kontrollitud rehabilitatsiooniplaanidest 88% olid koostatud hindamaks, kas inimese
toimetulekuks vajalikku abi tuleb pakkuda erihoolekandeteenuse näol. Analuusi tulemusena
selgus, et rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustestja laiemalt
sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Seetöttu ei ole rehabilitatsiooniplaanides kaalutud
vöimalusi, milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Ei ole
nähtav, miks on ainuöige suunata erihoolekandeteenust saama ning ei antud suuniseid
konkreetseteks tegevusteks voi juhiseid erihoolekandeteenuse osutajatele. Sageli on osutatud
vaid tegevustele, mis on seadusest tulenevalt erihoolekandeteenuse sisuks. Analuusi
tulemusena tehti ettepanek vöimaldada suunata psuuhikahäirega inimesed ööpäevaringset
erihoolekandeteenust saama ilma rehabilitatsiooniplaanita.
2015. aastal viis SKA ellu katseprojekti, mille käigus hindasid SKA erihoolekandeteenuste
juhtumikorraldajad 216 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva inimese tegevus- ja
toimetulekuvöimet eri eluvaldkondades. Hindamise tulemusena olid juhtumikorraldajad
seisukohal, et 16% hinnatud inimeste tegevus- ja toimetulekuvöime kohaselt ei vajaks nad
ööpäevaringset erihoolekandeteenust, vaid tuleksid to ime, kui saaksid vähem hooldust ja
järelevalvet pakkuvat teenust - kogukonnas elamise voi toetatud elamise teenust.
Samuti hindas suurim ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkujaAS Hoolekandeteenused 2015.
aastal omateenuseid saavate inimeste tegevus-jatoimetulekuvöimet. Hindamise käigus selgus,
et ööpäevaringset teenust said ka inimesed, kes oma tegevus- ja toimetulekuvöime tottu
4
ööpäevaringset erihooldusteenust ei vajaks. 2015. aasta hindamise tulemustele tuginedes on
2017. aasta jooksul varem ööpäevaringset teenust saanud inimestest 103 hakanud saama
kergemat teenust ehk kogukonnas elamise teenust. Neist 34 inimesele (33%-le) koostati
teenuse vahetamiseks uus rehabilitatsiooniplaan, 64 inimest (62%) pöördus teenusevahetuse
vajaduse kinnitamiseks psuhhiaatri vastuvötule ning inimest on teenusevahetuse ootel.
2017. aastal hindas SKA 76 ööpäevaringsel erihooldusel viibiva vanaduspensioniealise inimese
tegevus- ja toimetulekuvöimet, et selgitada väljä kas kasutatav teenus vastab inimeste
vajadustele voi on vöimalik nende toimetulekut toetada teiste sotsiaalhoolekande seaduses
(edaspidi SHS) sätestatud abimeetmega. Tulemused näitasid, et 42%-le hinnatud inimestest
saaks toimetuleku toetamiseks vajaliku abi tagada teise SHS-is nimetatud ööpäevaringse
teenusega ehk väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse hooldusteenusega (uldhooldusteenus).
Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab SKA suunama need inimesed rehabilitatsioonimeeskonna
juurde, et see annaks rehabilitatsiooniplaanis omapoolse hinnangu inimesele sobiva
sotsiaalhoolekande abimeetme kohta ning alles siis on vöimalik inimestel taotleda nende toetus-
ja abivajadusele vastavat hoolekandeteenust.
2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt ellu viidud erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi
arendamise protsessi käigus toodi uhe probleemina väljä, et rehabilitatsioonimeeskond hindab
inimese ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadust tavaliselt kokku tulnud komisjoni vormis,
kus meeskonnaliikmete teadlikkus sotsiaalhoolekandesusteemi, sh erihoolekandesusteemi
olemusestja vöimalustest on vähene. Samuti ei anna selline komisjoni vorm sageli ulevaadet
inimese tegelikust abivajadusest ning rehabilitatsiooniplaan koostatakse vaid selleks, et
kinnitada inimese öigust saada erihoolekandeteenust.
Väljaspool rehabilitatsioonimeeskonda tehtud teenusevajaduse hindamiste tulemused naitavaa,
et inimese toimetuleku ja tegevusvöime hindamist ning sellele vastavat sotsiaalhoolekande
abimeedet on vöimalik tuvastada ka SKA juhtumikorraldaja voi kogemustega teenuseosutaja
meeskonna hinnangute alusel ning sobiva erihoolekandeteenuse valikuks ei ole
rehabilitatsioonimeeskoima koostatav rehabilitatsiooniplaan vajalik. SKA juhtumikorraldaja
toetub psuuhikahäirega inimese toetus- ja abivajaduse hindamisel lisaks struktureeritud
hindamisvahendi abil kogutavale infole ka varem inimese tegevus- ja toimetulekuvöime kohta
kogutud andmetele, vöimaluse korral riiklikele andmebaasidele, nt andmed puude raskusastme
taotlusest, töövöime hindamise andmed, haridussusteemis koostatud lapse individuaalse arengu
kaartja individuaalne ulemineku kava.
Eeltoodu näitab, et psuhhiaatrilt hinnangu saamine voi rehabilitatsiooniplaan
erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse tuvastamiseks ei ole praktikas otstarbekas meetod
uhe sotsiaalhoolekande abimeetme vajaduse väljaselgitamiseks. Seni ei ole see taganud
olukorda, et inimene saaks kasutada tema vajadustele vastavat sotsiaalhoolekande abimeedet
ning selle abimeetme kasutama hakkamine oleks selge ja vöimalikult vähese korraldusliku
kuluga köigile osapooltele.
Seetöttu teeme ettepaneku kaotada psuuhilise erivajadusega inimestele erihoolekandeteenuse
saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psuhhiaatri hinnang ja
rehabilitatsioonimeeskonna koostatav hinnang voi rehabilitatsiooniplaan ning sätestada
seaduses psuuhikahäirega täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamine SKA poolt, mis
vöimaldab inimesel hakata kiiremini kasutama talle vajalikku SHS-is sätestatud abimeedet.
Samuti täpsustatakse kavandatud muudatustega teenuse saamise ajal erihoolekandeteenuse
osutaja poolt inimesele koostatud tegevusplaani osiseid ning tegevusplaanis seatud eesmärkide
ja tegevuste tulemuslikkusele hinnangu andmist, mis aitab kaasa uhtlasema ja kvaliteetsema
5
teenuseosutamise praktika kujunemisele ning teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste
möjuja tulemuslikkuse hindamisele.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses esitatakse sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) muudatused, teises halduskoostöö seaduse (HKTS) muudatus ja kolmandas seaduse
jöustumisnorm.
Eelnöu § l punktiga l asendatakse SHS § 69 löike 3 punktis 3, § 96 löikes 5, § 99 löikes 3, §
101 löikes 4 ja § 102 löikes 7 möiste ,,vaimne alaareng" möistega ,,intellektihäire".
Erihoolekandeteenuste kasutajate hui gas on oluline teha vahet, millise psuuhikahäirega inimene
teenust saab ehk teenust saama öigustatud isikute sihtruhma sees tuleb inimesi eristada teenust
saama öigustatuse, teenuse osutamise, sekkumistehnikate ja juhendamisvajaduse seisukohast.
Erihoolekandeteenused on möeldud neile psuuhikahäirega inimestele, kelle puhui väljendub
erivajadus mingi haiguse näol (nt skisofreenia), ning inimestele, kelle intellektuaalsed vöimed
on tavapärasest kehvemad (nt geeni- voi kromosoomirikked) ja kellele vajalikku tuge ei ole
vöimalik tagada teiste SHS-is nimetatud abimeetmete, nt tugiisikuteenuse abil. Siiani on viimat!
nimetatud sihtruhma puhui SHS-is kasutatud möistet ,,vaimse alaarenguga inimesed", mis on
sildistav ja ole väärikust hoidev ega suurendav sönakasutus. Käesoleva muudatusega
asendatakse möiste ,,vaimne alaareng" möistega ,,intellektihäire". Termin ,,intellektihäire"
katab SHS-i tähenduses nii neid inimesi, kellel on intellektihäire (nt pervasiivsed arenguhäired),
kui ka neid inimesi, kellel on väljakujunenud seisund ehk intellektipuue.
Intellektipuude möistet SHS-i tähenduses ei kasutata, kuna siis ei saaks need inimesed, kellel
ei ole intellektipuue väljä kujunenud, erihoolekandeteenust.
Erihoolekandes on liigutud selles suunas, et teenuse kasutajal ei pea olema teenuse saamiseks
puue (köik erihoolekandeteenused, v.a ööpäevaringne erihooldus), kuid teatud funktsioonide
kahjustusest ja piirangutest voi häiretest tuleneva tegevusvöime piirangute töttu on neil
toetusvajadus. See tähendab, et intellektipuue ei kata seda osa sihtruhmast, kelle puhui on veel
tegemist häirega, mitte väljakujunenud seisundiga.
Termin ,,intellektihäire" ei asenda intellektipuude möistet puude määramise tähenduses.
Intellektihäire möiste kasutamine on SHS-is oluline, et teha selgemaks SHS-i
erihoolekandeteenuste sihtruhm, ning see peab sisaldama kogu vöimalikku sihtruhma.
Eelnöu § l punktiga 2 täiendatakse SHS § 70 löikega I1, sätestades isiku vöimaluse anda
erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel nöusolek erihoolekandeteenuse osutamise
otsustamisel tema kohta tervise infosusteemis olevate pstiuhikahäire diagnoosi andmete
kasutamiseks. Kehtiva korra järgi peab inimene erihoolekandeteenust taotledes esitama
pstihhiaatritöendi psuuhikahäire esinemise kohta. Kuna asjakohane informatsioon inimesele
määratud diagnooside kohta on olemas riiklikus tervise infosilsteemis, on möistliku
halduskorralduse pöhimötteid arvestades otstarbekas kusida sellekohast infot infosusteemide
kaudu, mitte nouda inimeselt paberil esitatava töendina. Selleks aga peab inimene andma oma
nöusoleku, et SKA vöib tema psuuhikahäire olemasolu ja täpset koodi infosusteemist
kontrollida.
Eelnou § l punktiga 3 täiendatakse SHS § 70 löiget 2 punktiga l1, lisades
erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise kriteeriumina ka isiku toetusvajaduse, et tagada
elukvaliteet olulistes eluvaldkondades.
SHS-i kohaselt on sotsiaalteenuste eesmärk toetada inimese iseseisvat toimetulekutja töötamist
ning aktiivset osalust uhiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist
6
voi suvenemist uksikisiku, perekonna ja uhiskonna tasandil. Erihoolekandeteenus on
sotsiaalteenus, mis on suunatud raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäirega täisealistele
isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate tegevusvöime piirangute, vaimse vöimekuse voi
muude toimetulekuraskuste töttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks voi igapäevaeluga
toimetulekul teistega vördsetel alustel. Erihoolekandeteenuse eesmärk on tagada toetus ja
vajalik abi, arendada voi säilitada psuuhikahäirega inimeste iseseisvat toimetulekut vöimalikult
tavapärases keskkonnas, et vöimaldada nende kaasatustja aktiivset osalemist uhiskonnaelus.
Toetusvajaduse hindamise eesmärk on väljä selgitada, millistes eluvaldkondades ja millisel
määral vajab psuuhikahäire ja/vöi intellektipuudega isik toetust ja/vöi abi selleks, et tagada
tema vöimalikult hea toimetulekja osalemine uhiskonnas. Struktureeritud hindamisvahendiga
kogutud informatsiooni alusel tehakse otsus, milliste sotsiaalhoolekandesusteemis olevate
abimeetmetega on vöimalik isikule vajalikes eluvaldkondades toetust ja abi pakkuda.
Hindamise tulemustele tuginedes otsustab SKA juhtumikorraldaja millist isiku toetus- ja
abivajadusele vastavat erihoolekandeteenust isik saama suunatakse. SKA juhtumikorraldaja,
hinnates inimese teenusevaj adust, selgitab väljä tema toetusvajadusele vastava
erihoolekandeteenuse ning soovitabjatutvustab kavastavas piirkonnas olemasolevaid sobivaid
teenuseosutajaid. Inimene saab kogu vajaliku informatsiooni SKA juhtumikorraldajalt. Kui
toetus- ja abivajaduse hindamise käigus selgub, et isik ei vaja oma toimetuleku toetamiseks
erihoolekandeteenuseid, tegutseb SKAjuhtumikorraldajajuhtumikorralduse pöhimötete alusel
ja seostab isiku temale vajalike sotsiaalhoolekande organisatsioonidega voi kohaliku
omavalitsusega, kes saavaa pakkuda isikule tema vajadustele vastavat abimeedet. Uhtlasi
teavitab juhtumikorraldaja vajaduse korral kohalikku omavalitsust sotsiaalhoolekandelist abi
vajavast isikust (SHS § 13).
Abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ning inimese
toetusvajadus tuvastatakse seitsmes eluvaldkonnas: l) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3)
fllusiline heaolu, 4) höivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7)
igapäevatoimingud. Igas valdkonnas määratakse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste
ning täpsustatakse isiku spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites.
Tabel l. Toetusvajaduse astmed
Aste Toimetulek Toetusvajadus
o Iseseisev Ei vaja toetust.
l Vähene Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletustja nöustamist.
toetusvajadus
2 Keskmine Toimetulek möödukalt häiritud. Vajab regulaarset (1-4 korda
toetusvajadus nädalas) juhendamist ja abi.
3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab iga päev körvalabi ja toetust.
4 Aärmuslik Vöimetu toime tulema voi tegelema. Vajab pusivalt hooldust
toetusvajadus ja/vöijärelevalvet voi tegevuste ale vötmist.
Eelnöu § l punktiga 4 muudetakse SHS § 70 löiget 4, sätestades et SKA otsustab
erihoolekandeteenuse osutamise voi sellest keeldumise, väljä arvatud kohtumäärusega
hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhui, 40 tööpäevajooksul taotluseja köikide nöutavate
dokumentide saamisest arvates.
7
Edaspidi selgitab SKA inimese toetusvajadusele sobiva teenuse sarnaselt sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenusega väljä 40 tööpäeva jooksul, mis on vajalik aeg esitatud taotluse
läbivaatamiseks, inimese kohta olemasoleva informatsiooniga tutvumiseks, hindamisvestluse
läbiviimiseks, vörgustikutöö tegemiseks ning otsuse vormistamiseks. Inimesejaoks on tegemist
kehtivast susteemist oluliselt kiirema lahendusega. Praegu selgub toetavate teenuste vajadus
keskmiselt 77 päevajooksul ning ööpäevaringsete teenuste vajadus 62 päevajooksul.
Eelnöu § l punktiga 5 täiendatakse SHS § 70 löikega 9, sätestades et SKA-1 on
erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel isiku nöusolekul öigus saada tervise
infosusteemist andmeid isikule määratud psuuhikahäire diagnoosi kohta.
Kuna erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sugava voi pusiva
kuluga psuuhikahäirega täisealistele isikutele, kes oma terviseseisundist tulenevate
tegevusvöime piirangute, vaimse vöimekuse voi muude toimetulekuraskuste töttu vajavad
toetust igapäevaelus osalemiseks voi igapäevaeluga toimetulekuks, on vajalik teenuse saamise
öigustatuse tuvastamiseks teada, kas arst on inimesele määranud diagnoosina psuuhikahäire,
mistöttu on tai öigus saada erihoolekandeteenust. Oigus saada erihoolekandeteenust puudub
kahel tingimusel, mis on seotud inimese terviseseisundist tuleneva diagnoosiga. Tulenevalt
SHS § 72 löikest 2 ei rahastata riigieelarvest erihoolekandeteenust, väljä arvatud kohtumäämse
alusel ööpäevaringset erihooldusteenust, riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jöudnud dementsuse diagnoosiga isikule, kellel ei ole dementsuse
diagnoosile lisaks muud raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäiret, ega isikule, kellel on
söltuvus alkoholist voi narkootilisest ainest juhtiva psuuhikahäirena. Sellekohane
informatsioon on nähtav inimesele määratud diagnoosist. Samuti rahastatakse alates 2017.
aastast diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenust autismispektrihäirega raske voi
sugava puudega psuuhikahäirega täisealistele. Info autismispektrihäire kohta nähtub samuti
inimesele määratud diagnoosist. Kuna info inimesele määratud diagnooside kohta on riigil
olemas tervise infosusteemis, on möistliku halduskorralduse pöhimötteid arvestades
otstarbekas kusida sellekohast infot infosusteemidest, mitte nouda seda inimese poolt paberil
esitatava töendina.
Senise praktika ehk pabertöendi esitamiseks peab inimene esitama enda kohta riiklikus
infosusteemis oleva teabe SKA-le ja panema aja psuhhiaatri vastuvötule. Kuna vastuvötule
saadakse tavaliselt paarikuulise ooteaja järel, pikeneb pabertöendi esitamise kohustuse töttu
aeg, millal inimene hakkab erihoolekandeteenust saama, mis vöib inimese toimetulekut veelgi
halvendada. Lisaks suurendab psilhhiaatrilt pabertöendi kusimine vastuvöttude arvu ning
koormab psiihhiaatreid lisategevusega, mida oleks vöimalik teha päringuga tervise
infosusteemist. Muudatuse tegemine luhendab aega, millal inimene hakkab teenust saama, ning
vabastab psuhhiaatrite aega, et tegeleda ravikusimustega. Lisaks ei ole intellektihäirega
inimestel (vaimse alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psuhhiaatri poole
pöörduda, kuna nimetatud diagnoosil puudub enamasti pidev psuhhiaatrilise ravi vajadus, kuid
diagnoosi kinnitamiseks ja erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse kohta hinnangu
saamiseks on neil tulnud seni pöörduda psuhhiaatri poole. Kuna intellektihaire on tavaparaselt
tuvastatud inimesel hiljemalt koolieas ning info inimese intellektihäirega kaasnevate
tegevusvöime piirangute ja vaimse vöimekuse eripärade kohta on olemas temale haridustee
jooksul koostatud individuaalse arengu kaardil, ei ole otstarbekas kohustada intellektihäirega
inimest pöörduma psuhhiaatri poole oma diagnoosi kinnitava töendi ja erihoolekandeteenuse
vajaduse hinnangu saamiseks. Info diagnoosi kohta on olemas tervise infosusteemis ning muu
oluline info sobiva sotsiaalteenuse ule otsustamiseks on isiku käsutuses oleval individuaalse
arengu kaardil.
8
SKA poolt tervise infosusteemi haldajale diagnooside kusimiseks päringute tegemine
tähendaks mölema osapoole töötajatele liigset halduskoormust, kui sellise info jagamist saaks
lahendada ka susteemidepöhiselt. SKA juhtumikorraldaja koostab päringu teksti,
dokumendihaldur registreerib päringu dokumendihaldussusteemis ja saadab selle väljä. Kui
päringule tuleb vastus, registreerib dokumendihaldur selle dokumendihaldussusteemis. Teiselt
poolt registreeritakse sisse tulnud paring, teostatakse paring ehk vastatakse sellele ja
registreeritakse väljasaadetav paring ehk tehakse samu liigutusi, mis tehakse SKA-s seoses
päringuga. Tuginedes 2016. aasta esmakordsete taotluste arvule vöib prognoosida, et aastas on
ca 535 päringutuue taotluse kohta. Lisaks löpevad 2018. aastal suunamisotsused 1401 teenuse,
2019. aastal 805 teenuse, 2020. aastal 1279 teenuse, 2021. aastal 1913 teenuseja2022. aastal
743 teenuse puhui. Sellest tulenevalt prognoosime, et vajalikke päringuid tervise infosusteemi
on vaja aastatel 2018-2022 teha tabelis 2 esitatud suurusjärgus.
Tabel 2. Aastatel 2018-2022 tervise infosusteemi tehtavate erihoolekandeteenuse taotlejate
diagnoosidega seotud päringute prognoositav arv
Prognoositav TIS-i esitatavate
Aasta pänngute arv
2018 1936
2019 11340
2020 1814
2021 2448
2022 1278
Need numbrid suurenevaa taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate
teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasuta ja hakkavad teenust
taotlema. Tervise infosusteemist inimese diagnoosi kohta andmete vaatamiseks on vöimalik
vötta inimese käest nöusolek, kui erihoolekandeteenuse taotlusele on kantud väli, kus inimene
annab oma allkirjaga nöusoleku, et ta lubab vaadata oma psuuhikahäire diagnoosiga seotud
andmeid tervise infosusteemist.
Eelnöu § l punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks SHS § 71 löike 2 punkt 6, jättes
suunamisotsusele märgitavatest andmetest väljä soovitavad tegevused eesmärgi saavutamiseks.
SKA poolt erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamiseks tehtud toetusvajaduse hindamise
käigus selguvad eluvaldkonnad, milles inimesel on toetus- voi abivajadus, ning
suunamisotsuses märgitakse uldine teenuse saamise eesmärk. Täpsemad tegevused, mida
teenuseosutajateenuse saamise ajal nende eesmärkide saavutamiseks teeb, vöivad olla erinevad
ning muutuda vastavalt inimese terviseseisundile voi ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri
tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati vöimalik ette näha ko iki tegevusi,
mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline tegevuste
planeerimine on vöimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal. Kuna
teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb SKA
tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse osutaja
tehtud inimese individuaalse tegevusvöime hindamisele, nimetatakse konkreetse inimese puhui
eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja vöimalikud tegevused teenuseosutaja koostatud
personaalses tegevusplaanis. Teenuseosutaja poolt tegevusplaani kavandatud tegevused peavad
olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel tuvastati toetus-
ja/vöi abivajadus. Praegu kehtiva satte kehtetuks tunnistamisega luuakse teenuse osutamise
tegevustesse paindlikkus ning vöimaldatakse individuaalsemat lähenemist inimesele
abimeetmete pakkumisel.
9
Eelnou § l punktiga 7 asendatakse SHS § 72 löikes 3, §-des 77 ja 78, § 79 löigetes l, l1 ja 5,
§ 80 löike l punktis 2, § 81 löikes 5 ja § 83 löike l punktis 8 söna ,,haldusleping" sönaga
,,leping" vastavas käändes.
Muudatusega korrastatakse erihoolekandeteenuse osutajaja SKA vahel sölmitavate lepingute
regulatsiooni. Paragrahvi 77 löike l kohaselt volitab SKA erihoolekandeteenuse osutamise kui
haldusulesande halduslepinguga täitmiseks uhele voi mitmele erihoolekandeteenuse osutajana
tegutsevale voi tegutseda soovivale ffiusilisest isikust ettevötjale, juriidilisele isikule voi
kohaliku omavalitsuse uksusele. Kuna SKA ise teenuseid osutama ei hakka, on seaduses
sätestatud kohustus volitada teenuse osutamine eraöiguslikule teenuseosutajale, et tagada riigi
rahastatavate erihoolekandeteenuste kättesaadavus öigustatud isikutele.
Seaduse kohaselt tuleb teenuse osutamise volitamiseks sölmida haldusleping, mistöttu on
selleks tsiviilöiguslike lepingute solmimme välistatud. Samas on praktikas
erihoolekandeteenuse osutamiseks sölmitavad lepingud pealkirja järgi kuli halduslepingud,
kuid oma sisult on nad pigem tsiviilöiguslikud teenuse osutamise lepingud, milles on sätestatud
teenuse eest arvete ja aruandluse esitamise kord. HKTS § 3 löike 4 kohaselt vöib
haldusulesande täitmiseks volitamise korral sölmida tsiviilöigusliku lepingu, kui:
l) seadus ei näe ette uksnes halduslepingu sölmimist;
2) lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja voi muu kolmanda isiku öigusi ega
kohustusi;
3) riiki ei vabastata tai lasuvatest kohustusestja
4) ulesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivöimu volitusi.
Seega, et SKA saaks erihoolekandeteenuse osutamise volitada täitmiseks juriidilisele voi
fuusilisele isikule tsiviilöigusliku lepinguga, tuleb kontrollida nimetatud neljä tingimuse
täitmist:
l. Antud ulesande täitmiseks ei ole kehtivates seadustes sätestatud kohustust halduslepingut
sölmida.
2. Lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja voi muu kolmanda isiku öigusi ega
kohustusi. Erihoolekandeteenuste puhui on tegemist avalike teenustega. Teenuse kasutajaks on
öigustatud subjektia. Öigustatud subjektide öigused ja kohustused on reguleeritud eelnöus
seaduse tasandil ning lepinguga ei tohiks enam teenuse kasutajate öigusi ega kohustusi
täiendavalt reguleerida.
3. Lepinguga ei vabastata riiki tai lasuvatest kohustustest. Lepingu sölmimisega jääb isikule
öigus nouda riigilt riigieelarvest rahastatud teenuse osutamist. Kui isikule tekitati teenuse
osutamise käigus kahju, tuleb kahju huvitada VÖS § 1054 löike 2 alusel (vastutus teise isiku
eest).
4. Analuusides haldusulesande uleandmist, ilmneb, et suurema osa erihoolekandeteenuste
puhui ei anta nende osutajatele ule täidesaatva riigivöimu volitusi - teenuse osutamise eesmärgi
iga inimese puhui määrab SKA. Teenuse osutamisel konkreetsete tegevuste elluviimisel on
teenuseosutaja otsustusöigus piiratud seaduses erihoolekandeteenuste eesmärgi, isikule seatud
eesmärgi ja teenuste sisuks olevate tegevustega. Teenuseosutajal puudub öigus otsustada,
kellele teenust osutada ja kellele mitte. Seega ei ole erihoolekandeteenuse puhui tegemist
täidesaatva riigivöimu volituste teostamisega ning leping sölmitakse lihthaldusulesande
täitmiseks.
10
Tsiviilöigusliku lepingu sölmimise korral ei saa isik pretensioonide esinemisel teenuseosutaja
tegevuse peale esitada talle vaiet ega kaebust halduskohtusse, vaid ta saab pöörduda riigi poole
ja vajaduse korral esitada vaide voi kaebuse riigi tegevuse peale halduskohtusse. Riik teeb
järelevalvet teenuseosutaja tile lepingu alusel, tegevusloaja riiklikujärelevalve kaudu ning saab
teenuseosutajalt nouda sobivaja kvaliteetse teenuse osutamist.
Eelnöu § l punktiga 8 asendatakse SHS § 76 löikes l söna ,,taotletud" sönadega ,,tema
toetusvajadusele vastava".
Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi
konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise
erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks
vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi vöimalust panna inimest selle konkreetse
erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab.Inimene pannakse selle
erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse
tuvastamistja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut.
Eelnöu § l punktiga 9 muudetakse SHS § 76 löikeid 3 ja 4, milles on sätestatud
erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise reeglid.
Paragrahvi 76 löikes 3 sätestatakse, et SKA vöib erihoolekandeteenuse järjekorda panna
vähemalt 16-aastase teenust saama öigustatud isiku juhul, kui tema teenusevajaduseks on
hinnatud erihoolekandeteenus.
Kuna isik esitab SKA-le edaspidi erihoolekandeteenuse saamiseks taotluse, milles ta ei märgi
konkreetset teenust, vaid SKA selgitab tema toetusvajaduse hindamise käigus, millise
erihoolekandeteenuse osutamisega saab talle toimetulekuks ja elukvaliteedi toetamiseks
vajalikku abi tagada, siis ei ole edaspidi vöimalust panna inimest selle konkreetse
erihoolekandeteenuse järjekorda, mida ta ise arvab, et vajab. Inimene pannakse selle
erihoolekandeteenuse järjekorda, mis selgus peale erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse
tuvastamistja toetusvajaduse hindamisele tugineva sobiva erihoolekandeteenuse valikut.
Paragrahvi 76 löikes 4 sätestatakse, et isik, kes on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
saamiseks registreeritud järjekorda, kuid kelle rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg on selleks
ajaks löppenud, kui avaneb vöimalus teenust saada, ja kelle toetusvajadust ei ole veel hinnatud,
vöib saada erihoolekandeteenust rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskava alusel kuni
toetusvajaduse hindamiseni, kuid köige kauem uhe aastajooksul.
Käesoleval ajal on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras inimesed, kelle
rehabilitatsiooniplaani kehtivusaeg vöib löppeda, kuid neile vöib vabaneda sobiv koht möne
teenuseosutaja juures enne, kui jöutakse köikide järjekorras olevate isikute toetusvajadust
hinnata ja sobiva erihoolekandeteenuse suhtes otsus teha. Ei ole otstarbekas lasta nendel
inimestel teha uusi rehabilitatsiooniplaane. Selleks, et pakkuda nendele inimestele siiski
vajalikku toetust ning vältida olukorda, et inimene vöib rehabilitatsiooniplaani kehtivusaja
löppemise voi toetusvajaduse hindamise tegematajätmise töttu sattuda raskesse olukorda ning
jäädä ilma vajaliku abimeetme voi teenuseta, tuleb vöimaldada inimesel asuda teenust saama
vana rehabilitatsiooniplaani tegevuskava alusel. Samas tuleb toetusvajaduse hindamine teha
esimesel vöimalusel, kuid hiljemalt uhe aasta möödudes.
05.09.2017 seisuga oli erihoolekandeteenustejärjekorras 1476 teenust saama öigustatud isikut.
Nendest 633 inimest on ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras ja vajavad praeguse
regulatsiooni kohaselt teenuse saamiseks kehtivat hinnangut rehabilitatsiooniplaani alusel.
11
Tabel 3. Erihoolekandeteenuste järjekorras olevate inimeste arv (Sotsiaalkindlustusamet
05.09.2017 seisuga).
Järjekorras
Erihoolekandeteenuse olevate inimeste
nimetus arv
Igapäevaelu toetamine 179
Töötamise toetamine 204
Toetatud elamine 258
Kogukonnas elamine 202
Oöpäevaringne erihooldus 548
Oöpäevaringne erihooldus
ebastabiilse remissiooniga
isikule 10
Oöpäevaringne erihooldus
sugava liitpuudega isikule 75
Kohtumääruse alusel o
KOKKU: 1476
sh ööpäevaringsete teenuste
järjekorras: 633
Eelnou § l punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks SHS § 77 löige 2.
Paragrahvi 77 löike l muutmisega, millega antakse vöimalus sölmida erihoolekandeteenuse
osutamise volitamiseks tsiviilöiguslikke lepinguid, kaob vajadus sama paragrahvi löike 2
regulatsiooni järele. HKTS § l löike 3 kohaselt ei kohaldata HKTS-i juhul, kui haldusulesande
täitmiseks volitamisel sölmitakse tsiviilöiguslik leping, järgides HKTS § 3 löiget 4. HKTS §l
löike 2 järgi ei kohaldata HKTS-i, kui haldusakti alusel haldusulesande täitmiseks volitamise
otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusöigus. Kuna SHS § 77 löikes l nähakse ette SKA-
le kohustus volitada haldusulesande täitmine teenuseosutajale, puudub SKA-1 selles osas
kaalutlusöigus.
Eelnöu § l punktiga 11 asendatakse SHS § 79 löike 3 punktis l ja § 80 löike l punktis l söna
,,järjest" sönadega ,,kalendriaastajooksul kokku".
Seaduse kehtiv sönastus on tekitanud segadust ja erinevat tölgendust teenuseosutajate poolt
selles, kas rahastamme ja teenusekoha säilitamine inimesele löppeb vaid siis, kui inimene ei saa
teenust kalendriaasta jooksul kaks kuud järjest, voi ka juhul, kui inimene saab teenust
kalendriaastas kokku kaks kuud. Olemasoleva sönastuse tölgendamineja selgitamine on olnud
keeruline, kuna seaduse sönastus on vöimaldanud olukorda, kus teenuseosutajate esindajad
viitavad seaduses olevale sönastusele, et teenuse kulude huvitamine saab löppeda juhul, kui
inimene ei saa teenust kaks kuud järjest, mitte kaks kuud kalendriaasta jooksul kokku.
Seaduselooja antud selgituste kohaselt on silmas peetud olukorda, et kui isik ei saa teenust
aastas rohkem kui kaks kuud kokku, siis teenust ei rahastata. Selline pöhimöte peab olema
selgelt amsaadav ka seadusesätte sönastuses.
Samuti on kehtiva seaduse sonastus tekitanud segadustja erinevat tolgendust teenuseosutajate
poolt selles, millal tuleb löpetada teenuseosutamine inimesele, kes ei kasuta teatud ajaperioodil
erihoolekandeteenust, mida ta on suunatud saama. Teenuseosutajad on tölgendanud, et
teenuseosutamine tuleb löpetada vaidjuhul, kui inimene ei ole teenust kasutanud kalendriaastas
12
kaks kuudjärjest. Samas on Sotsiaalministeerium oma varasemates selgitustes väljä toonud, et
kui isik ei kasuta teenust aastas rohkem kui kaks kuud kokku ning sealjuures ei ole oluline, kas
need onjärjestikused kaks kuud, löpetatakse inimesele teenuse osutamine, väljä arvatud juhul,
kui inimene ei kasuta teenust temale osutatava statsionaarse tervishoiuteenuse töttu. Praegust
sönastust on teenuseosutajad tölgendanud selliselt, et teenuseosutamine tuleb lopetada juhul,
kui inimene ei kasuta teenust kaks kuud järjest, kuid juhtudel, kui inimene ei kasuta aasta
jooksul teenust rohkem kui kaks kuud, kuid perioodid, kui teenust ei kasutata, on luhemad kui
kaks kuudjärjest, siis ei ole teenuseosutajal kohustust teenuse osutamist löpetada.
Kuna kehtiv sönastus ei voimalaa seadusesättest uheselt am saada ning on tekitanud ebaselgeid
olukordi inimestele teenuseosutamisel, on vajalik SHS § 79 löike 3 punkti l ja § 80 löike l
punkti l sönastus uhtlustada ning väljendada selgelt, et möeldud on teenuse osutamise ja
teenuse rahastamise löpetamist juhtudel, kui inimene ei kasuta erihoolekandeteenust
kalendriaastas kokku kaks kuud.
Eelnöu § l punktiga 12 täiendatakse SHS § 81 löiget 3 pärast söna ,,taotletud" sönadega
,,teenuseosutaja juurde".
Paragrahvi 81 löige 3 reguleerib juba teenust kasutava inimese taotluse alusel teenuseosutaja
vahetamist, kuid kehtiva redaktsiooni sönastusest vöib am saada, nagu pandaks inimene tema
taotluse alusel erihoolekandeteenuse järjekorda. Selline sönastus on ekslik, kuna inimest ei
panda tema taotluse alusel jarjekorda mitte uut erihoolekandeteenust saama, vaid sama
erihoolekandeteenust, kuid uue teenuseosutaja juurde. Seega on vajalik täpsustada, et isik
pannakse tema poolt esitatud taotluse alusel uue teenuseosutaja juurde erihoolekandeteenuse
järjekorda.
Eelnöu § l punktiga 13 muudetakse SHS § 82 löiget l, sätestades et kui SKA-ni onjöudnud
teave, et isikule osutatav erihoolekandeteenus ei vasta tema vajadustele, on SKA kohustatud
kontrollima, kas isik vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele
nöuetele, ja hindama, kas osutatav teenus vastab isiku vajadustele.
Paragrahvi 82 löikesse l on vajalik lisada söna ,,hindama", sest kui SKA on saanud teabe, et
osutatav erihoolekandeteenus ei vasta inimese vajadustele, peab SKA lisaks kontrollimisele,
kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule esitatavatele nöuetele,
hindama ka toetusvaj adust, et otsustada, kas inimesele on vajalikku toetust ja abi vöimalik
pakkuda erihoolekandeteenustega voi on tema toetusvajadusele sobivat abi vöimalik tagada
muude SHS-is nimetatud abimeetmega. Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine
rehabilitatsioonimeeskoima poolt inimese rehabilitatsiooniplaanis ei ole edaspidi vajalik.
Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab SKA
juhtumikorraldajatoetusvajaduse hindamisele tuginedes.
Eelnou § l punktiga 14 muudetakse SHS § 83 löike l punkti 6, sätestades et
erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud koostama erihoolekandeteenust saama suunatud
isikule personaalse tegevusplaani, lähtudes teenusevajaduse hindamisel tuvastatud
toetusvajadusest eri eluvaldkondades.
Erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt psuuhika- voi intellektihäirega inimese
aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvöime toetamine, parendamine, arendamine voi ka
säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes eluvaldkondades. Erihoolekandeteenust saama
suunamisel seab juhtumikon-aldaja uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks hindamisel
tuvastatud toetusvajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse hindamisega inimese kohta
kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale ning see on aluseks
13
personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse tegevusvöime
hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab
erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, milles peavad nähtuma
eesmärgid ja tegevused hindamise käigus väljä selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi-
ja/vöi toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtävää tegevused
peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel
tuvastati inimesel toetus-ja/vöi abivajadus.
Eelnöu § l punktiga 15 muudetakse SHS § 83 löike l punkti 11, sätestades et
erihoolekandeteenuse osutaja on kohustatud hindama kolm kuud enne isiku suunamisotsusel
märgitud teenuse osutamise löpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud teenuse
eesmärkide täitmist voi täitmatajätmistja isikule teenuse osutamisejätkamise vajadust.
Kui seni on teenuseosutaja pidanud teenuse osutamise löpetamisel hindama kirjalikult isikule
suunamisotsuses seatud eesmärkide täitmist voi täitmata jätmist ning esitama hinnangu koos
selgitusega eesmärkide täitmise voi täitmata jätmise pöhjuste kohta hiljemalt koos viimase
arvega SKA-le, siis seadusemuudatusejärgi peab teenuseosutaja hindama kolm kuud enne isiku
suunamisotsusel märgitud teenuse osutamise löpetamise kuupäeva saabumist isikule osutatud
teenuse eesmärkide täitmist voi täitmatajätmistja isikule teenuse osutamise jätkamise vajadust,
et tagada inimesele katkematu teenuse osutamine, kui see on inimese toimetuleku tagamiseks
vajalik.
Eelnöu § l punktiga 16 täiendatakse SHS § 83 löiget l punktidega ll1 ja ll2, täiendades
erihoolekandeteenuse osutaja kohustusi.
Paragrahvi 83 löike l punkti 111 kohaselt on teenuseosutajal kohustus hinnata isikule osutatud
teenuse eesmärkide täitmist voi mittetäitmistja isikule teenuse osutamisejätkamise vajadust ka
juhtudel, kui teenuse osutamine löpetatakse no ennetähtaegselt ehk enne suunamisotsuses
märgitud teenuseosutamise kuupäeva (nt inimene soovib lahkuda selle konkreetse
teenuseosutaja juurest, minna teise teenuseosutaja juurde voi uldse löpetada teenuse
kasutamine). Ka nendel juhtudel on vajalik koostada hinnang isikule osutatud teenuse
eesmärkide täitmise voi mittetäitmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse kohta,
kunajuhul, kui inimene läheb teise teenuseosutajajuurde, saab Sotsiaalkindlustusamet sellele
hinnangule tuginedes seada teenuse osutamisele eesmärgid ja järgmine teenuseosutaja saab
teada, millised olid teenuse osutamise eesmärgid, milliseid tegevusi tehti ja mis jäi saavutamata,
et inimesega edasi töötada. Samuti juhul, kui inimene ei soovi teenust enam kasutada, kuid nt
4 - 6 kuu pärast tahab uuesti teenust kasutadaja esitab teenuse taotluse, onjuhtumikorraldajale
teada, millega löppes eelmise teenuseosutaja juures teenuse osutamine, mis olid eesmärgidja
mida saavutat!.
Paragrahvi 83 löike l punktis ll2 sätestatakse, et erihoolekandeteenuse osutaja onkohustatud
isiku suundumisel teise teenuseosutaja juurde edastama isiku voi tema esindaja nöusolekul
uuele teenuseosutajale kirjalikult andmed isiku individuaalse tegevusvöime hindamise
tulemuste ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta, koostama hinnangu koos
pöhjendusega tegevuskavas pustitatud eesmärgi täitmise voi täitmata jätmise pöhjuste kohta
ning esitama need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise
päeval.
Kui inimene suunatakse taotluse alusel voi toetusvajaduse muutumise töttu uue
erihoolekandeteenuse osutajajuurde, siis kehtiva regulatsiooni alusel saab uus teenuseosutaja
inimese kohta vaid selle informatsiooni, mille SKA tema kohta edastab, ehk viimase
toetusvajaduse hindamise tulemusedja suunamisotsuse. Samas on selle inimese kohta eelmise
14
teenuseosutaja juures kogunenud informatsioon tema tegevusvöime hindamise ja koostatud
personaalse tegevusplaani eesmärkide ja tegevuste täitmise kohta, mis on oluline inimesele
edasise toetusejatoimetulekuks vajalike tegevuste planeerimisel. Selleks, et uus teenuseosutaja
saaks jätkata inimesele teenuse osutamist ning edasise toetuse planeerimist sealt, kus eelmine
teenusosutaja löpetas ning ka inimene ei peaks iga uue teenuseosutaj a juures alustama uuesti
oma vöimete ja toetusvajaduse töendamist, on vajalik, et eelmine teenuseosutaja edastab uuele
teenuseosutajale andmed isiku suhtes tehtud individuaalse tegevusvöime hindamise tulemuste
ning tegevusplaani tegevuste ja selle täitmise kohta. Samuti koostab eelmine teenusosutaja
hinnangu koos pöhjendusega personaalses tegevusplaanis pustitatud eesmärgi täitmise voi
täitmata jätmise pöhjuste kohta ning esitab need uuele teenuseosutajale hiljemalt isiku uue
teenuseosutaja juurde asumise kuupäeval. Lisatud säte tagab inimesele abimeetmete
pakkumisel teenuse osutamise käigus elluviidud tegevuste tulemustejateenuseprotsessi kohta
kogutud olulise informatsiooni liikumise koos inimesega, mis vöimaldab järjepidevust
abimeetmete pakkumisel, mittetoimivate tegevuste korduvat tegemist ning teenuse osutamise
käigus kogunenud info rakendamist inimese huvides.
Eelnöu § l punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 löige l, millega sätestati teenuse
saamiseks rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitamise kohustus.
Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamisel aluseks, ei ole selle esitamine
teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhui enam vajalik.
Eelnou § l punktiga 18 muudetakse SHS § 84 löiget 2, sätestades et toetatud elamise teenust,
kogukonnas elamise teenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on
kohustatud esitama suunamisotsuses nimetatud teenuseosutajale oma terviseseisundi kohta
töendi, milles on märgitud ravi nöudvate somaatiliste haiguste esinemineja raviarsti määratud
raviskeemid ning teenuseosutaja nöudmise korral ka teave nakkushaiguste esinemise kohta.
Kuna rehabilitatsiooniplaan ei ole erihooldusteenuse saamise aluseks, ei ole selle esitämme
teenuseosutajale erihoolekandeteenust saama suunatud inimeste puhui enam kohustuslik.
Lisatud on kohustus esitada teenuseosutajale toetatud elamise teenust, kogukonnas elamise
teenust voi ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute terviseseisundi kohta
töend, kuhu on märgitud raviarsti määratud raviskeemid, kuna nende teenuste puhui asub
inimene elämä teenuseosutajale kuuluvale pinnale ning teenuseosutaja tegevusteks teenuse
eesmärgi saavutamiseks on kujundada inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, mille hulgas on
ka vajadus toetada inimest temale vajalike ravimite vötmisel, järgides sealjuures arsti poolt
ettekirjutatud raviskeemi. Samuti on ööpäevaringse erihooldusteenuse uheks tegevuseks
teenuse eesmärgi saavutamiseks järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud
raviskeemi. Sellekohase info puudumise korral ei ole teenuseosutajal vöimalust teenuse
osutamise alustamisel kohe tagada inimesele vajaliku raviskeemi järgimist, mis voib tekitada
inimesele vajaliku ravi katkemise ja halvendada tema terviseseisundit. Teenuseosutaja poolt
raviarstiga uhenduse saamine ja raviskeemide kohta info edastamine vöib vötta aega ning vöib
tekkida olukord, et kogu selle aja on inimene temale vajalike ravimiteta. Seetöttu on vajalik, et
teenuse osutamise alustamisel esitatud terviseseisunditöend sisaldaks ka infot inimesele
määratud raviskeemide kohta, mis tagab sujuva ja kiire ravi jätkumise inimese suunamisel
teenust saama.
Eelnöu § l punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks SHS § 84 löige 3, milles on sätestatud
juhtumid, kui teenuseosutajale ei ole vaja rehabilitatsiooniplaani ärakirja esitada.
15
Kuna erihoolekandeteenuse saamise aluseks ei ole rehabilitatsiooniplaan, vaid SKA-poolne
toetusvajaduse hindamineja selle alusel tehtud otsus erihoolekandeteenuse saamise öigustatuse
kohta, ei ole see löige enam asjakohaneja tuleb tunnistada kehtetuks.
Eelnöu § l punktiga 20 muudetakse SHS § 85 löiget l, sätestades et erihoolekandeteenuse
osutaja peab suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päevajooksul pärast isiku
saabumist teenust saama koostama koos isikuga ja olemasolu korral koos tema seadusliku
esindajaga isikule personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud
toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks.
Sönastuse täiendus toetub ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt
erihoolekandeteenuste ja teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus
teenusedisaini protsessis tehtud ettepanekutele minna file teenuse rahastaja poolt teostatavale
inimese toetus- ja abivajaduse hindamisele, lähtudes elukvaliteedi tagamiseks olulistest
eluvaldkondadest. Sellele tuginedes koostab erihoolekandeteenuse osutaja inimesele
personaalse tegevusplaani, kuhu planeeritakse konkreetsed tegevused nendes eluvaldkondades,
milles tuvastati toetusvajaduse hindamisel abi- ja toetusvajadus ning seati eesmärk
erihoolekandeteenust saama öigustatuse kohta otsuse tegemisel. Abi- ja toetusvajaduse
hindamise käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja tuvastatakse inimese toetusvajadus
seitsmes eluvaldkonnas: l) sotsiaalsed suhted, 2) vaimne heaolu, 3) fuusiline heaolu, 4)
höivatus, 5) vaba aeg ja huvitegevus, 6) elukeskkond, 7) igapäevatoimingud. Igas valdkonnas
määratakse SKA-poolse hindamise käigus inimese toetusvajaduse aste ning täpsustatakse isiku
spetsiifilisi vajadusi kommentaaride lahtrites.
Toetusvajaduse astmed jagunevad järgmiselt:
Aste Toimetulek Toetusvajadus
o Iseseisev Eivajatoetust.
l Väike toetusvajadus Toimetulek kergelt häiritud. Vajab meeldetuletust ja
nöustamist.
2 Keskmine Toimetulek möödukalt häiritud. Vajab regulaarset (1^ korda
toetusvajadus nädalas) juhendamistja abi.
3 Suur toetusvajadus Toimetulek raskelt häiritud. Vajab igapäevaselt körvalabi ja
toetust.
4 Aännuslik Vöimetu to ime tulema voi tegelema. Vajab pusivalt hooldust
toetusvajadus ja/vöi järelevalvet.
SKA nimetab inimese erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses uldised eesmärgid
teenuse kasutamise ajaks ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud
personaalses tegevusplaanis peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse
hindamise käigus väljä selgitatud eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud.
SKA edastab toetusvajaduse hindamisel inimese kohta kogutud informatsiooni
teenuseosutajale ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral
teenuseosutaja tehtavale pöhjalikule individuaalse tegevusvöime hindamisele. Personaalses
tegevusplaanis nimetab teenuseosutaja inimese toimetulekuvöime toetuseks vajalikud
tegevused nendes eluvaldkondades, milles SKA oli toetusvajaduse tuvastanud.
16
Eelnöu § l punktiga 21 muudetakse SHS § 85 löiget 3, sätestades et tegevusplaan koostatakse
isikule erihoolekandeteenuse osutamise ajaks. Uks kord aastas koostatakse eelneva 12 kuu
kohta kirjalik hinnang tegevusplaanis nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise
kohta. Vajaduse korral täiendatakse voi muudetakse tegevusplaani.
Kehtiv sönastus on praktikas tekitanud teenuseosutajates segadust, kuna väljend ,,vaadatakse
ule" jääb arusaamatuks ja seda tölgendatakse erinevalt. On teenuseosutajaid, kes nimetavad, et
nad on plaani ule vaadanud, kuid sellekohast märget, kokkuvötet voi hinnangut aasta jooksul
tehtud tegevustele ega eesmärkide täitmisele ei ole plaani tehtud. Seetöttu ei ole sageli am
saada, kas plaan on ale vaadatud, kas on vajalik midagi tegevusplaanis muuta. Lisatud sönastus
täpsustab, et uks kord aastas tuleb koostada kirjalik hinnang, mis annab tilevaate tegevusplaanis
seatud eesmärkide täitmise kohta ning vöimaldab ka hinnata, kas planeeritud tegevused on
aidanud seatud eesmärkideni jouda. Lisatud sönastus loob selgema arusaamise, mida tuleb uks
kord aastas tegevusplaanis hinnata ning see vöimaldab luua teenuseosutamise käigus
kavandatud tegevuste hindamisel uhtlasemat praktikat.
Eelnöu § l punktiga 22 muudetakse SHS § 90 löiget 2, sätestades et hinnangu igapäevaelu
toetamise teenuse osutamise kestusejategevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, ei ole psuKhiaatri hinnang
igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta
vajalik. Lisaks on Eesti Psuhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole
inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes
sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha
sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema
meditsiinidokumentatsioonist, mis vo ib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel
voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele igapäevaelu toetamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes
inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates
vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi
vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole otstarbekas kasutada igapäevaelu toetamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks
psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud
raviteenusega ega eelda psuhhiaatri padevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab
teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni
paar kuud.
Eelnöu § l punktiga 23 muudetakse SHS § 93 löiget 2, sätestades et hinnangu töötamise
toetamise teenuse osutamise kestusejategevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosiisteemist, ei ole psuhhiaatri hirmang
töötamise toetamise teenuse osutamise kestuseja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik.
Lisaks on Eesti PsuKhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese
erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste
17
abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna
spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema meditsiinidokumentatsioonist, mis
vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste
elluviimisel. Hinnangu inimesele töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste
soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja
toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse
langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole
otstarbekas kasutada töötamise toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab
psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda psuhhiaatri pädevust. Samuti
kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri
vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud.
Eelnou § l punktiga 24 muudetakse SHS § 96 löiget 2, sätestades et hinnangu toetatud elamise
teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus annab
Sotsiaalkindlustusamet.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, ei ole psuhhiaatri hinnang
toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta vajalik.
Lisaks on Eesti Psuhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese
erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning muus möttes sotsiaalhoolekandeliste
abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna
spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema meditsiinidoki.imentatsioonist, mis
vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel voi teenuseosutajale tegevuste
elluviimisel. Hinnangu inimesele toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste
soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes inimese kohta abi- ja
toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates vajaduse korral otsuse
langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole
otstarbekas kasutada toetatud elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku
sageduse kohta kuus hinnangu andmiseks psuhhiaatrit. Hinnangu andmine SKA poolt vabastab
psuhhiaatrid tegevusest, mis ei ole seotud raviteenusega ega eelda pstihhiaatri pädevust. Samuti
kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri
vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni paar kuud.
Eelnöu § l punktiga 25 täiendatakse SHS § 96 löiget 6 teise lausega, sätestades et
teenuseosutaja on kohustatud pidama arvestust tundide ule, millal isikule on toetatud elamise
teenust vahetult osutatud.
Sarnane kohustus pidada arvestust inimesele vahetult teenust osutatud tundide ule on teiste
toetavate teenuste puhui seaduses reguleeritud, ainult toetatud elamise teenuse puhui ei ole seda
nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise minimaalne tundide maht suurem kui
näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenuse puhui. Kui teenuseosutajal ei ole
kohustust pidada arvestust inimesele vahetult teenuse osutamise timdide ule, ei ole vöimalik
saada ulevaadet, kas inimesele on teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses
mahus. Seetöttu on vajalik ka toetatud elamise teenuse puhui teenuseosutajal pidada arvestust
tundide ule, millal inimesele on vahetult teenust osutatud, ning lisada selline kohustus toetatud
elamise teenuse osutamise nöuete juurde.
18
Eelnöu § l punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks SHS § 97 löiked 2 ja 4, milles on sätestatud
hinnangu andmine kogukoimas elamise teenuse sisule ning kogukonnas elamise teenuse osutaja
kohustus tagada tegevusjuhendaja kohalolu.
Paragrahvi 97 löige 2 tunnistatakse öigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline
regulatsioon on olemas ka SHS § 99 löikes 2 (nöuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes
teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus hinnangu andmine teenuse osutamise kestuse ja
tegevuste soovitusliku sageduse kohta on esitatud paragrahvi all, mis reguleerib nöudeid
teenusele, tuleks samast pöhimöttest lähtuda ka kogukonnas elamise teenuse puhui.
Paragrahvi 97 löige 4 tunnistatakse öigusselguse huvides kehtetuks, kuna samasisuline
regulatsioon on olemas ka SHS § 99 löikes 5 (nöuded kogukonnas elamise teenusele). Lähtudes
teiste erihoolekandeteenuste sätetest, kus nöuded tegevusjuhendaja arvu kohta on sätestatud
paragrahvi all, mis reguleerib noudeid teenusele, tuleks samast pöhimöttest lähtuda ka
kogukonnas elamise teenuse puhui.
Eelnöu § l punktiga 27 muudetakse SHS § 99 löiget 2, sätestades et hinnangu kogukonnas
elamise teenuse sisuks olevate eesmärkide ning kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse
ja tegevuste elluviimise soovitusliku sageduse kohta kuus annab SKA.
Sättest jäetakse väljä kogukonnas elamise teenuse eesmärkide saavutamiseks vajalike
soovituslike tegevuste nimetamine SKA poolt, kuna täpsemad tegevused, mida teenuseosutaja
teenuse osutamise ajal teenuse eesmärkide saavutamiseks teeb, vöivad olla erinevad ning
muutuda vastavalt inimese terviseseisundile voi ka valmisolekule teenuse saamise ajal eri
tegevustes osaleda. Toetusvajaduse hindamisega ei ole alati vöimalik ette nähta täpseid
tegevusi, mis aitaksid inimesel toetust vajavates valdkondades elukvaliteeti parandada. Selline
tegevuste planeerimine on vöimalik inimesega vahetult töötama hakkaval teenuseosutajal.
Kuna teenuseosutajal on kohustus koostada inimesele personaalne tegevusplaan, mis tugineb
SKA tehtud toetusvajaduse hindamise andmetele ja vajaduse korral erihoolekandeteenuse
osutaja tehtud inimese individuaalse tegevusvöime hindamisele, nimetatakse teenuseosutaja
koostatud personaalses tegevusplaanis need tegevused, mis on konkreetse inimese puhui
eesmärgi saavutamiseks vajalikudjavöimalikud.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise tegevuste käigus teenusedisaini protsessis
tehtud ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning
SKA saab info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, ei ole psuhhiaatri
hinnang kogukonnas elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse
kohta vajalik. Lisaks on Eesti Psilhhiaatrite Selts esitanud seisukoha, et psuhhiaatri pädevuses
ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse j a ajalise kestuse ning j a muus mottes
sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase otsuse saab teha
sotsiaalvaldkonna spetsialist. Psuhhiaater saab anda isiku kohta väljavötte tema
meditsiinidokumentatsioonist, mis vöib olla vajalik info teenusevajaduse ule otsuse tegemisel
voi teenuseosutajale tegevuste elluviimisel. Hinnangu inimesele kogukonnas elamise teenuse
osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus saab anda SKA, tuginedes
inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele ning kaasates
vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi
vörgustikuliikmeid. Seetöttu ei ole otstarbekas kasutada hinnangu andmiseks kogukonnas
elamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta kuus psuhhiaatrit.
Hinnangu andmine SKA poolt vabastab psuhhiaatrid sotsiaalteenuste määramisega seotud
tegevusest, mis ei eelda psuhhiaatri pädevust. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab
19
teenust saama, sest ei ole vaja pöörduda psuhhiaatri vastuvötule, mille ooteaeg vöib olla kuni
paar kuud.
Eelnöu § l punktiga 28 muudetakse SHS § 99 löiget 5, täpsustades kogukonnas elamise
teenuse puhui tegevusjuhendaja kohalolu nöuet. Tegemist on juba kehtiva nöude sönastuse
täpsustamisega selleks, et tuleks väljä töötajateja teenust saavate isikute öige suhtarv.
Eelnöu § l punktiga 29 muudetakse SHS §101 löike l punkti 4, sätestades uhe tingimusena,
et isikul on öigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust, kui isiku toetusvajaduse hindamisel
on tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus.
Kuna inimese abi- ja toetusvajadust hindavad SKA juhtumikorraldajad, tuginedes
ajavahemikus 2016-2017 Sotsiaalministeeriumi poolt elluviidud erihoolekandeteenuste ja
teenusesusteemi arendamise ning umberkujundamise käigus teenusedisaini protsessis tehtud
ettepanekutele ja väljatöötatud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendile, ning SKA saab
info inimesele määratud diagnooside kohta tervise infosusteemist, saab hinnangu
ööpäevaringse erihooldusteenuse vajaduse kohta anda SKA juhtumikorraldaja, tuginedes
inimese kohta abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus kogutud andmetele nmg kaasates
vajaduse korral otsuse langetamiseks vajaliku info kogumisse inimesele olulisi
vörgustikuliikmeid. Samuti kiirendab see aega, millal inimene hakkab teenust saama, sest
ööpäevaringse erihooldusteenuse tuvastamiseks ei ole vaja pöörduda
rehabilitatsioonimeeskonna vastuvötule, millel on oma konkreetsed tööajad, ega oodata
rehabilitatsiooniplaani valmimistja kinnitamist.
Kuna ööpäevaringne erihooldusteenus on suunatud köige suurema toetus- ja abivajadusega
psuuhikahäirega inimestele, tuleb toetus- ja abivajaduse hindamise tulemustele tuginedes alati
enne ööpäevaringsele erihooldusele suunamist kaaluda, kas isikule on vöimalik pakkuda tema
vajadustele vastavat abi ja toetust muude sotsiaalteenustega, tagamaks isikule vajalik abi ja
toetus nii palju kui vajalik, kuid nii vähe kui vöimalik, et vältida isiku ulehooldamist ja
iseseisvuse vähenemist. Ööpäevaringsele erihooldusele ei tohiks suunata isikuid, keda on
vöimalik toetada muude, n-ö tavaelus toimetulekut soodustavate sotsiaalhoolekandeliste
abimeetmetega (nt toetatud elamine, kogukonnas elamine, koduhooldusteenus).
Oöpäevaringset erihoolekandeteenust tuleks psuuhikahäirega inimesele osutada alles siis, kui
uhegi muu abimeetmega ei ole voimalik inimese vajadustele vastavat abi osutada.
Eelnöu § l punktiga 30 täiendatakse SHS § 160 löigetega 71-74. Need on uleminekusätted,
mille kohaselt:
- enne 2019. aasta l. jaanuari esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille
menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta l. jaanuariks alustatud, menetleb SKA 2019. aasta
l. jaanuarist kehtivatel tingimustel ja korras;
- enne 2019. aasta l. jaanuari erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, väljä arvatud
kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust
hindab SKA enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2021. aasta 31.
detsembril;
- SKA huvitab kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse
kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust
saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on
erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega
ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude
huvitamise tingimused ja määrä kehtestab SKA peadirektor käskkirjaga;
20
- kohaliku omavalitsuse uksus peab SHS § 160 löikes 73 nimetatud isikute puhui lähtuma
väljaspool kodu osutatava uldhooldusteenuse eest tasu vötmisel SHS § 73 löigetes 2-^
sätestatud pöhimötetest.
Inimeste puhui, kes kasutavad praegu ööpäevaringset erihooldusteenust, on ette nähtud, et nad
peavad tasuma teenuse majutuseja toitlustuse komponentide eest ning 15% nende sissetulekust
peab neile jäämä isiklikuks tarbimiseks. Sama pöhimöte kehtib neile ka siis, kui nad
ööpäevaringse erihooldusteenuse asemel hakkavad kasutama väljaspool kodu osutatavat
uldhooldusteenust. Taolise pöhimötte rakendamine on oluline inimeste öigustatud ootuse
printsiibist lähtuvalt, mille kohaselt oli inimestel teadmine, et nad saavaa kasutada
ööpäevaringset erihooldusteenust kuni elu löpuni. Hoolekande valdkond on edasi arenenud
ning olulisel kohal on vajaduspöhine teenuse osutamine ehk inimese vajadustele vastav tugi,
abijatoetus.
Kuni 2001. aastani kehtis rahvastikuregistri seaduse säte, mille kohaselt registreeriti inimese
elukohaks hoolekandeasutusejärgne KOV. Nuudseks on hoolekandeasutused reorganiseeritud
voi reorganiseerimisel, kuid inimeste sissekirjutus on endiselt kunagiste suurte
erihooldekodude KOV-ides.
Vabariigi Valitsusele 2006. aastal tutvustatud riiklike erihoolekandeasutuste ja -teenuste
reorganiseerimise kava alusel on riik lubanud, etjätkatakse erihoolekannet mittevajavate eakate
suunamist erihoolekandeteenuste asemel uldhoolekandeteenuseid saama voi hooldusravile
(erandiks on enne 2001. a erihooldekodusse elämä asunud, kelle elukohana on registreeritud
hoolekandeasutuse asukoha omavalitsus). 12 aastaga on aga hoolekande valdkond edasi
arenenud ning räägime vajaduspöhisest teenuse osutamisest ehk sellest, et inimene peab saama
enda vajadustele vastavat tuge, abi ja toetust. Seega on oluline ka selle sihtrilhma puhui, kes
enne 2001. aastat ööpäevaringsele erihooldusele suunati, rääkida sobivate lahenduste leidmisest
ning nende vajadustele vastavate teenuste pakkumisest, samuti nende teenuste riigipoolsest
rahastamisest.
Seisuga 01.09.2017 on SKA hinnanud, et ööpäevarmgsel erihooldusel viibivatest
vanaduspensioniealistest isikutest ca 42% ei vaja erihooldust, vaid uldhooldust. Vöttes arvesse
enne 2001. aastat kehtinud regulatsioone, tekib teatud KOV-idel kohustus finantseerida
uldhooldusteenust mahus, mis on ebavördne vörreldes KOV-idega, kelle piirkonnas enne 2001.
aastat erihoolekodu ei asunud. Kokku on enne 2001. aastat ööpäevaringsele
erihooldusteenusele suunatud 730 inimest, kelle elukohana on registreeritud
hoolekandeasutusejärgne KOV. Seega peaks riik aastate jooksul toetama ca 307 (42% 730-st)
inimese uldhoolduskulude tasumist.
Aastatel 2019-2022 vajab praegustest ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutajatest, kelle
elukoht on enne 2001. aastat määratud hooldekodujärgsesse KOV-i, hinnanguliselt 118-143
inimest iildhooldusteenust.
Seotud KOV-e, keda SHS vöib puudutada, on 17: Pöltsamaa vald (Vöisiku), Kuusalu vald
(Valkla), endine Karia vald, nilud Lääne-Saare vald (Sömera), Kanepi vald (Erastvere),
Kullamaa vald (Koluvere), endine Kernu vald, nuud Saue vald (Kernu), Kose vald (Ravila),
Sillamäe linn (Sillamäe), Koeru vald (Koeru), Tapa vald (Imastu), Tori vald (Tori), Marjamaa
vald (Möisamaa), Kambja vald (Kodijärve), Valga vald (Paju, Taheva), Viljandi vald (Karula,
Pariisi), Vöru vald (Löuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus).
Rakendussätte kohaselt huvitab SKA nende inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks
elukohaks on enne 2001. aastat kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel
määratud hooldekodusse elämä asumise töttu hooldekodu asukohajärgne KO V ning kelle
21
ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks
uldhooldusteenuse vajaduseks, uldhooldusteenuse kulud SKA peadirektori käskkirjaga
kehtestatud määras.
Eelnöu §-s 2 on sätestatud HKTS §13 löike l punkti 7 kehtetuks tunnistamine, millega on ette
nähtud erisus erihoolekandeteenuse halduslepingu suhtes. Erisuse kohaselt ei pea nende
halduslepingute sölmimisel juhinduma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sölmimise
tingimustest ega riigihanke läbiviimise korrast. Vöttes arvesse seda, et erihoolekandeteenuste
halduslepingute hulk igal aastal on suur, lepingud sölmitakse köigi soovijatega, kes nouetele
vastavad, erihoolekandeteenuste puhui on kehtestatud riigipoolse osa maksimaalsed
maksumused ning teenusekasutajate puhui on oluline koduläheduse pöhimötte rakendamine,
oli vajalik teha erihoolekandeteenuste raames sölmitavate halduslepingute suhtes vastav erisus
HKTS-is.
SHS § 77 löike l muutmisel, millega antakse vöimalus sölmida erihoolekandeteenuse
osutamise volitamiseks tsiviilöiguslikke lepinguid, kaob aga vajadus vastava HKTS-i
regulatsiooni järele. Nagu on eelnöu § l punktis 11 väljä toodud, ei kohaldata HKTS-i juhul,
kui haldusulesande täitmiseks volitamisel sölmitakse tsiviilöiguslik leping, samuti juhul, kui
haldusakti alusel haldusulesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil
kaalutlusöigus.
Eelnöu §-s 3 on sätestatud seaduse jöustumisaeg. Seadus on kavandatudjöustuma 2019. aasta
l.jaanuaril.
4. Eelnou terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uut terminoloogiat ega muudeta olemasolevat.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu ei ole puutumuses Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Eelnöuga kaotatakse psuuhilise erivajadusega inimeste puhui erihoolekandeteenuse saamiseks
esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast psuhhiaatri hinnang, rehabilitatsioonimeeskonna
poolt koostatav hinnang voi rehabilitatsiooniplaan ning luuakse regulatsioonid psuuhikahäirega
täisealiste isikute toetus- ja abivajaduse hindamiseks SKA poolt. Lisaks luuakse
teenuseosutajate tunniarvestuse kohustus toetatud elamise teenuse pakkumisel.
Eelnöus esitatud muudatuste moju analuusimise eesmärk on hinnata möju SKA töökorraldusele
ja kuludele-tuludele, juhtumikorraldajatele, rehabilitatsioonimeeskonnale, psuhhiaatritele,
teenuseosutajatele ning erihoolekandeteenuse saajatele. Peamised uurimiskusimused on: kuidas
möjutab psuKhiaatri hinnangu ja rehabilitatsioonimeeskonna koostatava hinnangu voi
rehabilitatsiooniplaani kaotamine SKA töökorraldust ning SKAja riigieelarve kulusid-tulusid?
Millises mahus möjutab muudatus juhtumikorraldajate, rehabilitatsioonimeeskonna ning
psuhhiaatrite töökoormust? Milliseid muudatusi toob nimetatud dokumentide kaotamine
teenuseosutaja jacks? Kuidas möjutab nimetatud dokumentide kaotamme praegu teenust
saavate ja uute taotlejate teenuse saamise aega ning teenuse tulemuslikkust? Eelnöus esitatud
22
muudatuste möju hindamiseks kasutatakse kvantitatiivseid analuusimeetodeid. Möju analuusi
koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, SKAja Statistikaameti andmeid.
Eelnöu muudatuste rakendamisel vöib eeldada möju esinemist kolmes valdkonnas: möju
majandusele, möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku
sektori kuludelejatuludele, ning sotsiaalne, sh demograafiline möju. Eelnöu möjude olulisuse
tuvastamiseks hinnat! nimetatud valdkondi neljä kriteeriumi alusel: möju ulatus, möju
avaldumise sagedus, möjutatud sihtruhma suurus ja ebasoovitavate möjude kaasnemise risk.
Eelnöus esitatud muudatused ei möjuta majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut
ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistöttu ei ole moju olulisust nendes valdkondades
hinnatud.
I Psuhhiaatri hinnangute ja rehabilitatsiooniplaanide voi hinnangute kaotamme
erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide hulgast
Möju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori
kuludele ja tuludele
SKA halduskoormus seoses erihoolekandeteenuse taotlemiseja otsuse tegemisega
Möiu ulatus
Kehtiva erihoolekandeteenust saama suunamise regulatsiooni kohaselt on inimesel vajalik
erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu
toetamine, toetatud elamine, toetatud töötamine ja kogukonnas elamine) puhui psuhhiaatri
hinnang ning ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringne erihooldusteenus, sh
ebastabiilse remissiooniga isikule ja silgava liitpuudega isikule) puhui
rehabilitatsioonimeeskonna poolt koostatud hinnang voi rehabilitatsiooniplaan. Psuhhiaatri
hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud psuuhikahäire ning antud hinnang,
millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti selle teenuse osutamise kestus ja teenuse
osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik sagedus kuus.
Rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnangus voi rehabilitatsiooniplaanis peab olema
tuvastatud inimese ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadus ning antud samuti soovitused
erihoolekandeteenuse osutajale teenuse osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate
tegevuste kohta. Uldjuhul esitavad inimesed vajalikud dokumendid SKA-le paberil.
Möistliku halduskorralduse pöhimötteid arvestades on otstarbekas vöimaldada sellekohast infot
kusida infosusteemide kaudu, mitte nouda inimeselt paberil esitatava töendina, mille SKA
töötajad peavad eraldi digiteerima. SKA on leidnud vöimaluse teha tervise infosusteemis F-
diagnoosi väljale juurdepääs MISPi arenduse kaudu. SKA töötaja näeks sellise lahenduse puhui
vaid F-diagnoosi olemasolu ja vastavat koodi, mis on oluline otsuse tegemiseks. Muudatuse
tulemusel ei oleks inimesel enam vaja nimetatud dokumente SKA-le esitada, kuna
juhtumikorraldaja teeks ise inimese SKAsse pöördumisel köik vajalikud toimingud: isiku
teenuse saamiseks vaj alike andmete kontrolli, olemasoleva informatsiooni koondamise, toetus-
ja abivajaduse hindamise ja teenuse osutamise otsustamise, teenuseosutaja valiku ja teenust
saama suunamisega seotud tegevused, ning toetaks inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni
teenuse kasutamise alustamiseni.
Kui MISPi arendus rakendub, väheneb SKA halduskoormus. Perioodil 2013-2017 oli
esmakordseid erihoolekandeteenuse taotlusi aastas keskmiselt 587 . 2018. aastal löppevad
23
suunamisotsused 13552 teenuse puhui, 2019. aastal 805, 2020. aastal 1279, 2021. aastal 1913
ja 2022. aastal 743 teenuse puhui. Sellest tulenevalt on tervise infosusteemi kaudu aastatel
2018-2022 vaja näha andmeid inimese kohta suurusjärkudes, mis sisalduvad tabelis l. Neile
vöib lisanduda veel andmevajadus seoses sellega, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse
löppemist umberjärjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevaa need numbrid
taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu
suunatakse inimesed, kes veel teenust ei kasutaja kes hakkavad teenust taotlema.
Tabel l. Prognoositav andmete vajadus tervise infosusteemist, arvestades nii uusi keskmiselt
aastas lisanduvaid kui ka korduvaid taotlusi, 2018-2022
Prognoositav andmete vajadus
Aasta TIS-ist (inimest)
2018 1942
2019 1392
2020 1866
2021 2500
2022 1330
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
S ihtruhma suurus ia möiu sagedus
Möjutatud sihtruhmaks on SKA.
Kui arvestada perioodil 201 8-2022 lisanduvaid uusi taotlusi ja löppevaid suunamisotsuseid, on
uhejuhtumikorraldaja kohta keskmiselt aastas umbes 50 taotlust ehk hirmanguliselt 50 inimese
andmete vaatamist TIS-ist. Tuleb arvestada, et uleminekuperioodil vöidakse osa neist
taotlustest esitada endiselt paberil.
Ebasoovitavad möiud
Eesti Psuhhiaatrite Seksi hinnangul ei kajastu TIS-is alati köik andmed, kuna köik arstid ei
sisesta sinna andmeid voi ei tee seda korrektselt. Kuna paralleelselt säilib ka vöimalus esitada
andmed paberil, ei pruugi SKA halduskoormus siiski väheneda. Samas saab riski leevendada
sellega, et jätkatakse uldist selgitustööd arstidele andmete TIS-i sisestamise vajadusest ja
olulisusest, mis parandaks andmete kvaliteeti TIS-is.
Kuna juhtumikorraldaja saab edaspidi vaadata TIS-ist andmeid ainult siis, kui inimene on
teinud taotluse ning tema isikukood on taotlusega seotud, on väga minimaalne ka risk, et SKA
töötaja vöiks isiku andmeid vaadata mitte-eesmärgipäraselt. Ohtegi teist diagnoosi ega
täpsustatud terviseandmeid SKA töötaja TIS-ist ei näe.
Kokkuvöttev hinnane möju olulisusele
Möju ulatus on keskmine, sihtruhma suurus ja möju sagedus on väike. Ebasoovitavate möjude
risk on väike. Tegemist on väheolulise möjuga SKA halduskoormusele.
SKAjuhtumikorraldajate töökorraldus ja töökoormus
Möiu ulatus
24
SKA juhtumikorraldajate töökoormus kasvab seoses hindamiste läbiviimisega. Edaspidi
hakkavad inimese toetus- ja abivajadust hindama SKA juhtumikorraldajad, keda koolitatakse
kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit ja selle tulemustele tuginedes määrama
inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks olulistes eluvaldkondades, samuti hindama,
millised abimeetmed olemasolevate sotsiaalhoolekande vöimaluste hulgast on inimesele
sobivad. Nagu eespool nimetatud, kontrollib juhtumikorraldaja isiku teenuse saamiseks
vajalikke andmeid, koondab olemasoleva informatsiooni, hindab toetus- ja abivajadust ning
otsustab teenuse osutamise, teeb teenuseosutaja valikugaja teenust saama suunamisega seotud
tegevused ning toetab inimest teenuseosutajaga suhtlemisel kuni teenuse kasutamise
alustamisen!.
Hindamisi hakkavad tegema need samad juhtumikorraldajad, kes seni on tile vaadanud
psuhhiaatrite esitatud hinnangud ja rehabilitatsioonimeeskondade koostatud
rehabilitatsiooniplaanid ning nende olemasolu korral teinud otsuse teenust saama suunamiseks.
SKA on hinnanud, et olemasolevate riiklike andmebaaside andmetelja inimese toetusvajadusel
pöhinev teenusevajaduse hindamine vähendab inimese poolt esitatavate dokumentide vajadust,
kuid nöuab juhtumikorraldajatelt rohkemat infosusteemidest andmete kogumist ja analuusi,
millele toetudes tehakse kaalutletud haldusotsus teenuse saamiseks. SKA on SKAISl
arendamisel lähtunud pöhimöttest, mille kohaselt arendatakse vaid hädavajalikke susteemi osi,
et juhtumikorraldajatel oleks vöimalik menetlusprotsessid SKAISl-s läbi viia.
Tegevusprotsesside täielikult infosusteemidesse ja elektrooniliseks viimiseks oleks vajalik
oluliselt suurem arendus, kuid kuna SKA hakkab arendama SKAIS2 infosusteemi, ei ole
möistlik vanas susteemis suuremahulisi muudatusi ette vötta. See aga tähendab, et
juhtumikorraldajatel tuleb kapärast SHS-i muudatuse rakendamist erinevatest infostisteemidest
materjale kokku korjata, analuiisida, susteemiväliselt kogutud ja analuusitud andmete alusel
järeldusteni jouda ning alles siis SKAISl-s teenuseotsus vormistada. Seega toimiks
erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega seotud andmete kogumine, analilus ja statistilise
aruandluse pidamine infosusteemiväliselt, mis kasvatab juhtumikorraldajate töökoormust.
Olukord paraneks SKAIS2 erihoolekande valdkonna susteemi valmimisel. Käesoleval ajal ei
ole vöimalik anda hinnangut, kui palju efektiivsemaks SKAIS2 susteem suudab
juhtumikorraldaja too muuta.
Tabeli l kohaselt on uhes aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800 hindamist. Neile vöivad
lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse
löppemist umberjärjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevaa need numbrid
taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega. SKA on
hinnanud, et selles mahus taotlustega kaasneva teenusevajaduse hindamiseks on SKA-sse
juurde vaja vähemalt kumme juhtumikorraldajat.
Sihtruhma suurus ia möju sagedus
Muudatus möjutab kokku 37 juhtumikorraldajat (27 olemasolevat ja 10 lisanduvat).
Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal höivatuid kokku 658,6 tuhat3. Köigist höivatutest
moodustab muudatusest möjutatud sihtruhm väikese osa.
Erihoolekande vajaduse hindamine (eeltöö, hindamisvestlusjäreltöö) vötabjuhtumikorraldajal
aega hinnanguliselt kaks tundi. Lisandub vörgustikutöö, et seostada inimene temale köige
sobivamate abimeetmetega, mis kestab hinnanguliselt kolm voi enam tundi. Kui arvestada
3 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: httD://pub.stat.ee/Dx-
web^001/Dialoa/varval.asD?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&Dath=../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tootura/02Heivatud/02Aastastatistika/&lana=2
25
keskmist hindamiste vajadust aasta jooksul (1800 hindamist), teeb uks juhtumikorraldaja
(kokku 37 juhtumikorraldajat) keskmiselt umbes 50 hindamist aastas4.
Ebasoovitavad möiud
Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisel on oluline arvestada psuuhikahäire esinemise
vöimalikku suurenemist. Hinnangute kohaselt on 18-64-aastastest eurooplastest 27% kogenud
igal aastal vähemalt uhte psuuhikahäire vormi. Euroapa Liidu vaimse tervise strateegia
väljatöötamisel koostatud rohelise raamatu kohaselt näitab teiste riikide praktika, et köik
psiiuhikahäirega inimesed ei otsi professionaalset abi, näiteks vaid 26% psuuhikahäirega
eurooplastest oli abi otsinud5. Kuna Eestis on viimastel aastatel diagnoositud enam kui 26 OOO6
uut psuuhikahäire haigusjuhtu aastas, on teiste riikide kogemusi arvestades tegemist
probleemiga, mille osakaal vöib ka Eestis suureneda.
Erihoolekandeteenust sai 2016. aasta lopu seisuga 5596 inimest. Arvestades, et Eestis oli 2017.
aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 6677 psuuhikahäirega inimest (viimastel aastatel
on see kasvanud aastas veidi vahem kui 5% vörra), ei ole praegu erihoolekandest tuge saavate
inimeste arv vörreldes kogu psuuhikahäirega isikute osakaaluga väga suur. Erihoolekande
arengukavas 2014-2020 on SKA andmetel ka hinnatud, et erihoolekandeteenuste oigustatud
potentsiaalseid taotlejaid lisaks praegustele teenusesaajatelejajärjekorras olijatele on ligi ko lm
korda (2,65 korda) enam8. Seega vöib ebasoovitava möjuna väljä tuua, etjuhtumikorraldajate
töökoormus vöib seoses taotluste arvu kasvuga suureneda rohkem, kui praeguses hinnangus on
väljä toodud ning kumnest lisatöötajast vöib jäädä hindamiste tegemiseks väheseks.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Möju ulatusja ebasoovitavate möjude avaldumise risk on keskmine, möju sagedusjamöjutatud
sihtruhma suurus on väike. Muudatusel on oluline möju SKA juhtumikorraldajate
töökoormusele ja töökon-aldusele.
S KA juhtumikorraldajate koolitusvajadus
Möiu ulatus
Hindamiste läbiviimiseks korraldataksejuhtumikorraldajatele koolitusi. Toetus-jaabivajaduse
hindamisel on olulised sellised teadmisedja oskused nagu abivajajaga kontakti jakoostöösuhte
loomine, andmete kogumine ja töötlemine, kliendi vajaduste hindamine ja eesmärkide
määramine, kliendi toetamine tema öiguste kaitsel, juhtumikorralduse rakendamine ja teabe
andmine sotsiaalkaitse vöimalustest. Nende oskuste omandamine kuulub sotsiaalteaduste
erialade öppeprogrammidesse ning nende valdkondade esindajate kutsepädevuse
tuumikoskuste hulka. Seetöttu on eelistatud SKA juhtumikorraldajatena töötama
sotsiaalteadustes körgharidust omavad spetsialistid. Käesoleval ajal on SKA andmetel 76%
4 Neile vöivad lisanduda veel hindamised, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne suunamisotsuse löppemist umber
järjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks suurenevaa need numbrid taotluste vörra, mis on seotud uute ERF-i
vahenditest loodavate teenusekohtadega.
5 Roheline raamat, 2005. Elanikkonna vaimse tervise parandamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine.
Brussel 14.10.2005. KOM(2005) 484 löplik.
httD://ec.euroDa.eu/health/archive/Dh determinants/life stvle/mental/areen paper/mental aD et.pdf
6 Terviseameti statistika, 2018. Uued ambulatoorsed psuhhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuseriihma järgi. Viimati kuvatud:
11.01.2018. Kättesaadav:
httD://DXweb.tai.ee/PXWeb2015/Dxweb/et/02Haiaestumus/02Haiaestumus 05Psvvhikahaired/PKH2.DX/?rxid=38a707e4-62ff-
41cf-99c8-598995ca240e
7 Psuuhikahäirega ja/v6i vaimupuudega (nimetatud puudeliigid voivaa esineda ka liitpuude koosseisus) isikud.
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
8 Raske, sugava voi pusiva kuluga psuuhikahäirega täisealisi on ligi kolm korda rohkem kui praegu erihoolekandeteenuseid
saavaid inimesi.
26
juhtumikorraldajatest sotsiaalalase körgharidusega, mis toetab nende oskusi teha
professionaalset tööd ning hinnata inimese toetus- ja abivajadust.
Teenusevajaduse hindamiseks on vajalik SKAsse juurde kumme juhtumikorraldajat. Nii uusi
kui olemasolevaid töötajaid koolitatakse kasutama abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendit
ning selle tulemustele tuginedes määrama inimese abi- ja toetusvajadust elukvaliteedi jaoks
olulistes eluvaldkondades, samuti hindama, millised abimeetmed olemasolevate
sotsiaalhoolekande vöimaluste hulgast on inimesele sobivad. Juhtumikorraldajatele
korraldatakse koolitusi, mis suurendavad nende teadlikkust laiemalt sotsiaalhoolekande
abimeetmetestjatäpsemalt erihoolekandeteenustest. See vöimaldab neil langetada kaalutletud
otsuseid, millised sotsiaalhoolekande abimeetmed on sobivad inimese toimetuleku- ja
tegevusvöimet parimal viisil toetama.
Sihtruhma suurus ia möi u sagedys
Muudatus möjutab kokku 37 juhtumikorraldajat. Höivatute koguarvu arvestades
(Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal höivatuid kokku 658,6 tuhat9) on sihtmhma suurus
väike.
Aastajooksul vötavadjuhtumikorraldajad osa sisekoolitusestja kolmest väliskoolitusest.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvottev.hinnang möju olulisusele
Möju ulatus on keskmine, möju sagedus ja möjutatud sihtruhma suurus on väike,
ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud, mistöttu on tegemist SKA juhtumikorraldajate jaoks
väheolulise möjuga.
Psiihhiaatrite töökoormus
Möiu ulatus
Kehtiva regulatsiooni järgi on inimesel vajalik erihoolekandeteenuse saamiseks esitada SKA-
le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamine, toetatud elamine, toetatud
töötamine ja kogukonnas elamine) puhui psuhhiaatri hinnang, milleks inimene peab kaima
psuhhiaatri vastuvötul. Psuhhiaatri hinnangus peab olema märgitud inimesel diagnoositud
psuuhikahäire ning arvamus selle kohta, millist toetavat erihoolekandeteenust ta vajab, samuti
selle teenuse osutamise kestus ja teenuse osutamise käigus elluviidavate tegevuste soovituslik
sagedus kuus.
Ajavahemikus 2012-2016 esitati SKA-le toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu
toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenus) saamiseks
kokku 7981 taotlust (tabel 2). Kuni 31.12.2014 oli vaid igapäevaelu toetamise teenuse
saamiseks vajalik psuhhiaatri hinnang, köikide teiste teenuste puhui oli vajalik
erihoolekandeteenuse vaj aduse hindamine rehabilitatsioonimeeskonna poolt. 19.11.2014 vastu
9 Statistikaamet, 2018. Viimati kuvatud: 15.03.2018. Kättesaadav: httD://pub.stat.ee/Dx-
web.2001/Dialoa/varval.asD?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&Dath= ../Datab
ase/Sotsiaalelu/15Tootura/02Heivatud/02Aastastatistika/&lana=2
27
vöetud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisandus alates 2015. aastast vöimalus saada
psuhhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise toetamise, toetatud elamise ja
kogukonnas elamise teenuse puhui. Ajavahemikus 2012-2016 esitati neljä toetava teenuse
saamiseks kokku 6461 taotlust, millele oli lisatud psuhhiaatri hinnang. Iga sellise hinnangu
saamiseks oli vaja minna psuhhiaatri vastuvötule ning psuhhiaater kulutas sellele oma
vastuvötu aega.
Tabel 2. Erihoolekandeteenuste taotluste arv10, 2012-2016
Teenus/Aasta 2012 12013 12014 1201512016 I Kokku
Igapäevaelu toetamise teenus I 781] 6341 661] 975] 1070 | 4121
Toetatud elamise teenus 265| 225| 2291 404| 5861 1709
Toetatud töötamise teenus 232| 175| 1871 394| 594| 1582
Kogukonnas elamise teenus 82 77 51 1161 243 569
KOKKU 1360 1111111128 11889|2493I 7981
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
PsulAiaatritele pandud kohustus anda hinnanguid toetavate erihoolekandeteenuste saamiseks
on praktikas tekitanud olukorra, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks
pöörduma esmalt pstihhiaatri poole, mis vöib oluliselt pikendada aega, millal ta hakkab temale
vajalikku teenust saama. Näiteks ei ole SKA hinnangul intellektihäirega inimestel (vaimse
alaarengu diagnoosidega inimestel) sageli vajadust psuhhiaatri poole pöörduda, kuna nimetatud
diagnoosil puudub enamasti pidev psuhhiaatrilise ravi vajadus, kuid diagnoosi kinnitamiseksja
erihoolekandeteenuse öigustatuse hinnangu saamiseks on neil tulnud seni sinua pöörduda.
Psuhhiaatri pädevuses ei ole inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja ajalise kestuse ning
muus möttes sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete suhtes hinnangu koostamine. Sellekohase
otsuse saab teha sotsiaalvaldkonna spetsialist. Seepärast esinevad praktikas juhtumid, kus
psuhhiaater ei jöua inimese teenusevajaduse hindamisse piisavalt suveneda ning täidab
dokumendi vastavalt inimese edastatud soovidele voi on psuhhiaatri hinnangu vormi täitnud
tulevane teenuseosutaja ning psilhhiaater lisab hinnangule vaid oma allkirja. See aga loob
olukorra, kus psuhhiaater on vaid vormiliselt hinnangu koostaja ja sisulist inimese
teenusevajaduse hindamist ei toimu.
Vöimaldades SKA juhtumikorraldajatel pääseda ligi tervise infosusteemi andmetele, et saada
teada inimesele määratud diagnoosi, ning kasutades teenusevajaduse hindamiseks SKA-poolset
toetusvajaduse hindamist, on vöimalik vabastada psuhhiaatrite kallist raviteenuse aega
tegelemaks ravikusimustega.
Sihtriihma suurus ia möju sagedus
Eestis oli 2016. aasta lopu seisuga töötavaid psuhhiaatreid 207 .
Kui arvestada, et alates 2015. aastast oli psuhhiaatri hinnang kohustuslik köigi neljä toetava
teenuse puhui, siis tabelist 2 nähtub, et taotlusi, millele oli lisatud psuhhiaatri hinnang, oli aastas
umbes 1900-2500. Kuigi toetavate erihoolekandeteenuste vajaduse hindamisega ei olnud
töenäoliselt seotud köik Eesti psuhhiaatrid, oli koguarvu arvestades uhe psuKhiaatri kohta
10 Kuna alles alates 2015. aastast tekkis vöimalus saada psuhhiaatri hinnangu alusel erihoolekandeteenust ka töötamise
toetamise, toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse puhui, siis sisalduvad tabelis ka need taotlused, mida ei tehtud
psuhhiaatri hinnangu alusel.
11 Tervise Arengu Instituudi andmed, 2016. Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja uletunnid ameti järgi. Viimati kuvatud:
12.01.2018. Kättesaadav:
httD://Dxweb.tai.ee/PXWeb2015/Dxweb/et/04THressursid/04THressursid 05Tootaiad/THT001.Dx/table/tableViewLavout2/?rxid
=887ab7f3-ec57-4560-a570-e1fa8458b7a1
28
vähemalt 9-12 erihoolekandega seotud hinnangut aastas. Seega vois neid olla
erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate psuhhiaatrite kohta pisut rohkem.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Möju ulatus on keskmine, möju sagedus ja möjutatud sihtruhma suums on väike,
ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud, mistöttu on tegemist psuhhiaatrite jaoks väheolulise
möjuga.
Rehabilitatsioonimeeskonnatöökoormus
Möiu ulatus
Kehtiva regulatsiooni järgi on ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste (ööpäevaringe
erihooldusteenus, sh ebastabiilse remissiooniga isikule ja sugava liitpuudega isikule)
taotlemisel vajalik rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang voi rehabilitatsiooniplaan.
Hinnangus voi rehabilitatsiooniplaanis peab olema tuvastatud inimese ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse vajadus ning antud soovitused erihoolekandeteenuse osutajale teenuse
osutamise kestuse ja selle käigus elluviidavate tegevuste kohta.
SKA-poolse rehabilitatsiooniplaanide analuusi tulemusena selgus, et
rehabilitatsioonimeeskondadel puudub teadlikkus erihoolekandeteenustest ja laiemalt
sotsiaalhoolekande abimeetmetest. Rehabilitatsiooniplaanides ei ole kaalutud vöimalusi,
milliste teenuste kombinatsiooniga saaks inimene veel iseseisvalt toime tulla. Selle tulemusena
kasutavad erihoolekandeteenuseidjätkuvalt inimesed, kelle toimetulekut saaks toetada ka teiste
sotsiaalhoolekande abimeetmetega, mis on väljaspool riiklikku erihoolekandeteenuste
susteemi.
Uue regulatsiooni kohaselt ei ole erihoolekandeteenuse vajaduse töendamiseks
rehabilitatsioonimeeskondadel vaja koostada rehabilitatsiooniplaane.
Siiski ei ole muudatusega kavas vähendada erihoolekandeteenuse kasutajate öigust
rehabilitatsiooniteenuseid kasutada, vaid löpetada vajadus koostada rehabilitatsiooniplaane
ainult teenuse kasutamise alustamiseks. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid uksikteenuseid
voi pakutavaid programme vöivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada samadel alustel nagu
köik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Selle tuvastab juhtumikorraldaja ja
teenuseid on vöimalik saada juhtumikorraldaja koostatud tegevuskavade voi programmide
alusel. SKA hinnangul ei saa välistada mitte uhtegi erihoolekandeteenuse kasutajat
rehabilitatsiooni sisulistest tegevustest, kui talle seda mingis aja- voi arenguetapis vaja on.
Erihoolekandeteenuse vajaduse saab edaspidi tuvastada sama juhtumikorraldaja, kes on
tuvastanud ka rehabilitatsiooniteenuse vajaduse.
Sihtruhma suurus ia möiu sagedus
31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781
inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid SKA andmetel 5432 inimest.
Seega oli 2017. aasta lopu seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-1 erihoolekandeteenuse
kasutajatest.
29
Nimetatud 3781 rehabilitatsiooniplaanist 2277 ehk 60% puhui oli SKA andmetel plaanis
nimetatud erihoolekandeteenuse ja ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus (tabel 3). 521 juhul
(14%) on plaanides nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 70 juhul (2%) olid plaanid
tehtud vaid rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ning 910 juhul (24%) ei olnud
susteemipäringuga vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan
koostatud. Nimetatud 910 plaani puhui oleks vajalik köik plaanid ale kontrollida ja andmed
susteemi sisestada.
Tabel 3. Erihoolekandeteenuse kasutajatele koostatud rehabilitatsioonplaanid nende
koostamise eesmärgijärgi 31.12.2017 seisuga
Kehtivaid rehabilitatsiooniplaane, sh: 37811100%
Plaanid erihoolekandeja rehabilitatsiooni saamiseks | 2277|60%
Plaanid erihoolekande saamiseks 521 |14%
Plaanid rehabilitatsiooni saamiseks 70 2%
Plaanide eesmärki pole susteemis toodud 910 124%
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
Tabeli 3 kohaselt väheneb rehabilitatsioonimeeskondade töökoormus ainult nende
rehabilitatsiooniplaanide osas, mis on koostatud erihoolekandeteenuse saamiseks (521 + osa
nendest plaanidest, mille puhui ei osatud hinnata, milliste teenuste saamiseks need on
koostatud). See on enam kui 14% köigist 31.12.2017 seisuga kehtinud
rehabilitatsiooniplaanidest, mis on sama hetke seisuga erihoolekandeteenuseid kasutavatele
isikutele tehtud.
Ebasoovitavad möjud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvottev hinnang möiu olulisusele
Möju ulatus on suur, möju sagedus ja möjutatud sihtruhma suurus on väike. Ebasoovitavaid
möjusid ei tuvastatud. Tegemist on olulise möjuga rehabilitatsioonimeeskondade jaoks.
SKA kulud-tuludja ressursside eesmärgipärane kasutamine
Möju SKA kuludelejatuludele ning ressursside eesmärgipärasemale kasutamisele on hinnatud
viie komponendi kaudu:
l. Möju SKA personalikuludele seoses juhtumikorraldajate ja uhe juhtivspetsialisti
palkamisega, kes hakkavad tegelema erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisega ja
hindamiste koordineerimisega.
Möiu ulatus
SKA palkab juurde juhtumikorraldajaid ning korraldab uutele ja olemasolevatele
juhtumikorraldajatele abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi kasutamise tutvustamiseks
koolitusi.
Samuti palkab SKA juurde uhe juhtivspetsialisti, kes hakkab tegelema
juhtumikorraldajapoolsete hindamiste koordineerimisega.
Sihtruhma suurys_ iamöiyiiagedys
30
Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasnevaks teenusevajaduse tuvastamiseks
on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleks juurde vaja vähemalt kumme
juhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (kuu brutotöötasu 1740) on 192 720 eurot ning
majandamiskulud (4500 eurot aastas töötaja kohta) 45 000 eurot, seega aastane kulu kokku
237 720 eurot.
Uhe juhtivspetsialisti kulu aastas, arvestades kuu brutotöötasu 2141 eurot ning aastast
majandamiskulu 4500 eurot, on 30 192 eurot.
Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 00012 eurot.
Koolituskulude näol on tegemist uhekordse kuluga.
Lisanduvateks kuludeks on veel uhekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot.
Seega lisandub SKA-le 2019. aastal uhekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega 14 000
+ 38 500 = 52 500 euro ulatuses ning igal aastal pusikulusid seoses töökohtade juurde
loomisega 237 700 + 30 200 = 267 900 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 320 400
eurot.
SKA kogueelarvest moodustab personali- ja koolituskulu alla 1%.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitava möjuna vöib selguda, et SKA planeeritud ressursist hindamiste tegemiseks (10
uut juhtumikorraldajat) ei piisa ning juhtumikorraldajaid tuleks juurde palgata. See vöib
suurendada personalikuludeks planeeritud ressursse.
KQkkuvottey hinnane möiu olulisusele
Ebasoovitavate möjude avaldumise risk on keskmine, möju ulatus ja sagedus ning möjutatud
sihtmhma suurus on väike. Tegemist on väheolulise möjuga SKA eelarvele.
2. SKA tegevuskulude vähenemme seoses selle osaga erihoolekandeteenuse saajatest, kellel
on praegu rehabilitatsiooniplaan koostatud ainult erihoolekandeteenust saama suunamiseks.
Möi u ulatus
Uue regulatsiooni kohaselt löpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine
erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata erihoolekandeteenuse
kasutajate öigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Rehabilitatsiooniteenustena osutatavaid
uksikteenuseid voi pakutavaid programme vöivad erihoolekandeteenuste kasutajad saada
samadel alustel nagu köik teisedki inimesed, kes rehabilitatsiooni vajavad. Näiteks on SKA
andmetel 2374 erihoolekandeteenuse kasutajal hinnatud rehabilitatsiooniplaanis
rehabilitatsioonivajadus ning neil on olemas öigustatud alus taotledarehabilitatsiooniteenuseid.
See on 42% köikidest 31.12.2017 seisuga erihoolekandeteenust kasutavatest inimestest. SKA
kulude vähenemine puudutab ainult seda osa uutest erihoolekandeteenuse taotlejatest, kellel
puudub vajadus rehabilitatsiooniteenusejärele.
12 SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (söidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000
eurot.
31
Sihtruhma suurus ja moiu sagedus
31.12.2017 seisuga oli erihoolekandeteenuste kasutajatest kehtiv rehabilitatsiooniplaan 3781
inimesel. Sama aja seisuga oli erihoolekandeteenuse kasutajaid 5432 inimest. Seega oli
31.12.2017 seisuga rehabilitatsiooniplaan olemas 70%-1 erihoolekandeteenuse kasutajatest. 521
juhul (14%) on plaanis nimetatud vaid erihoolekandeteenuse vajadus. 910 juhul (24%) ei olnud
susteemipäringuga vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on rehabilitatsiooniplaan
koostatud.
Kui arvestada ka edaspidi sarnase suurusjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid uldse
ei vaja ja kellel oleks vana stisteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult
erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida
rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille puhui ei
olnud vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud). Vottes aluseks 2016.
aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus uhe rehabilitatsiooniplaani koostamise
kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks, arvestades tänast olukorda (31.12.2017)
hinnanguliselt 107 586,5 eurot13. Kui arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhui
ei olnud vöimalik susteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud,
oleks kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800 eurot.
Siin tuleb arvestada, et ei ole vöimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel voi tulevikus
umber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema lisaks ka
rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud konkreetset ajahetke
arvestades.
Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna 2017.
aasta lopu seisuga erihoolekandeteenust saanud inimeste rehabilitatsiooniplaanid on koostatud
eri aegadel, ei saa öelda, et SKAjaoks oleks eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse
kulude vähenemisega. Aastajooksul vöib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult
erihoolekandeteenuse saamise aluseks, olla vähem kui 14%.
Ebasoovitavad möjud
Arvestades, et rehabilitatsiooniteenustel on oluline roll ka psuuhikahäirega inimeste
toimetuleku paranemisel, vöib kulude kokkuhoid olla veel väiksem kui möjutatud sihtruhma ali
kirjeldatud, kuna kasvav vajadus rehabilitatsiooniteenustejärele vo ib kättä ära kokkuhoiu, mis
tuleb nendelt plaanidelt, mida tehti ainult erihoolekandeteenuse saamiseks.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Ebasoovitavate möjude avaldumise risk on keskmine. Möju ulatus ja sagedus ning möjutatud
sihtruhma suurus on väike. Tegemist on väheolulise möjuga SKA eelarvele.
3. Möju SKA halduskuludele seoses sellega, et edaspidi puudub vajadus dokumentide
digiteerimisejärele ning erihoolekandeteenuse taotlemiseks vajalikud andmed saadakse taotleja
kohta tervise infosusteemist.
Teatav möju vöib olla muudatusel ka SKA halduskuludele, kuna edaspidi puudub vajadus
dokumentide paberkujul säilitamiseks ja digiteerimiseks ning muuks sellega seotud
asjaajamiseks. Andmed erihoolekandeteenust taotlevate isikute kohta saadakse TIS-ist.
Täpsemat kulude kokkuhoidu on keeruline väljä tuua, kuid hinnanguliselt moodustab see
väikese osa SICA eelarvest.
13 SKA andmed, SoMi arvutused, 2018.
32
Juhul kui paralleelselt jääb muudatuse alguses kehtima ka paberkujul dokumentide esitamise
vöimalus, vähendab see möju halduskuludele vörreldes kehtiva susteemiga.
4. Umberhindamisega vabanevad ressursid, kui inimene hinnatakse umberja ta liigub teist
teenust saama.
Möiu ulatus
Vöttes aluseks 2015. aasta ööpäevaringsel erihooldusel olevate inimeste teenusevajaduse
väljaselgitamisel saadud tulemused ning 2016. aasta sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
vajaduse hindamise tulemused, vöimaldab SKA-poolne erihoolekandeteenuse vajaduse
hindamine kasutada erihoolekandeteenuste eelarvet sihtotstarbelisemalt neile inimestele,
kellele vajalikku toetustja abi on vöimalik tagada vaid erihoolekandeteenustega. See kajastub
ka erihoolekande eelarves, luues vöimaluse olemasolevate teenuste kasutamise löpetajate
asemele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevad inimesed. Teenuste kasutamise
löpetajate all on silmas peetud inimesi, kellele vajalikku toetustja abi on voimalik tagada teiste
sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Selle tulemusel prognoosib SKA erihoolekandeteenuste
kasutajate liikumistja selle möju eelarvelejärgmiselt (tabel 4):
l) ööpäevaringse erihooldusteenuse kasutamise vöib löpetada kuni 15% isikutest, et
hakata kasutama muud sotsiaalteenust (nt kogukonnas elamise teenus,
uldhooldusteenus);
2) ööpäevaringne erihooldusteenus sugava liitpuudega ja ebastabiilse remissiooniga
isikutele on suunatud kindlale sihtruhmale, mistöttu ei ole SKA-poolse teenusevajaduse
hindamise järgi möju suur ning teenuse kasutamise löpetajate hulk saab olla vaid paar
protsenti;
3) toetavate erihoolekandeteenuste puhui vöib SKA teenusevajaduse hindamise järgi olla
teenuse kasutamise löpetajaid kuni 3%, kuna vajadus nende teenuste järele on olnud
aastaid pigem pidevalt kasvav. Selle pöhjuseks vöib pidada teenuse kättesaadavuse ja
kvaliteedi paranemist.
Tabelis on kajastatud teenuse kasutamise lopetajate hulk j a vöimalike uute inimeste teenust
saama suunamiseks vabanevate eelarveliste vahendite arvestus. Vabanevate eelarvevahendite
ulatuses suunatakse uusi inimesi teenuseid saama.
Tabel 4. Hinnanguline teenusekasutajate liikumine, tuginedes 2017. aasta teenusehindadele ja
2016. aasta suunamisotsustele
Teenuse
kasutamist
Teenuse alustavatele
kasutamist isikutele
Teenuse 2016. aasta löpetavate ettenähtud
hind suunamisotsused isikute hulk eelarve
Igapäevaelu toetamise teenus 1116 € 1042 3% 43 152 €
Töötamise toetamise teenus 96 € 535 5% 31 104 €
Toetatud elamise teenus 180€ 527 5% 56 160 €
Kogukonnas elamise teenus 1335 € 170 5% 32 160 €
Oöpäevaringne
erihooldusteenus 459 € 546 15% 4516566
33
Oöpäevaringne
erihooldusteenus (ebastabiilse
remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 €
Oöpäevaringne
erihooldusteenus (siigava
liitpuudega isikule) 677 € 69 3%'o 162486
Oöpäevaringne
erihooldusteenus
(kohtumääruse aluset) 926 € 134 0% 0€
KOKKU 638 604 €
Allikas: Sotsiaalkindlustusameti registriandmed
Sihtruhma suurus ia möiu sagedus
SKA eelarvest moodustab iimberhindamiste tulemusel vabanev summa umbes 639 000 eurot.
Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse möjuga, vaid möjuga, mis
söltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale, st iga vabanev
teenusekoht on vöimalus järjekorrast inimene teenust saama suunata. Seega, kui n-ö valesid
inimesi susteemist väljä ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite (639 000 eurot + iga-
aastane teenuse hinnatöus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk neid teenuseid osutataks ja
finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele.
Ebasooyitavad möjud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Möju ulatus, möjutatava sihtruhma suurus ja möju sagedus on väike. Ebasoovitavaid möjusid
ei tuvastatud. Tegemist on SKA eelarve möttes väheolulise möjuga.
5. SKAIS-ija MISP-i arendamisega seotud kulud.
SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning MISP-i
arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud kuludeks on olemas
2018. aastal SKA eelarves.
Haigekassa kulua ja tulud
Möiu ulatus
Inimesed, kes taotlevad toetavaid erihoolekandeteenuseid esimest korda voi kelle
suunamisotsus löppeb ning kes taotlevad teenuse saamise pikendamist, pöörduvad praegu
taotlemiseks vajaliku psuhhiaatri hinnangu saamiseks psuhhiaatri vastuvötule. Psuhhiaatri
hinnangu kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate kohustuslike dokumentide
hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psuhhiaatri vastuvöttudega.
Sihtmhma suurus ia möju saeedus
34
Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot14. Vastavalt sellele oleks
ajavahemikus 2018-2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust kasutavatele inimestele
(korduvatele) psuhhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa kulu kokku umbes 51 000
eurot. Siin on arvestatud köigi korduvtaotlejate puhui korduvvisiidi hindadega, kuid kui
tegemist on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb.
Tabel 5. Erihoolekandeteenuse suunamisotsuste löppemine perioodil 2018-2022 ja selle möju
haigekassa kuludele
Haigekassa
Teenus/Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 Kokku kulude
vähenemme, €
Igapäevaelu
479 292 391 748 259 2169 27872
toetamine
Toetatud elamine I 118 861 1761 3311 113 824 10588
Töötamise
141 56 156 291 73 717 9213
toetamine
Kogukonnas
27 16 52 135 35 265 3405
elamine
KOKKU 765 I 450] 775 I 1 505| 480| 3 975 51079
Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused
Kui arvestadajuurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks oleks vaja
psuhhiaatri hinnangut, siis vöttes aluseks perioodil 2013-2017 esitatud uute
erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), vöib lisaks ulaltoodud kuludele
arvestada, et toetavate teenuste puhui oleks iga-aastane haigekassa kulu psuhhiaatri hinnangute
saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850 eurot . Kui tegemist
on esmase visiidiga, on visiidi hind 20,15 eurot ning summa suureneb. Samas vöib eeldada, et
ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne taotlema tulemist juba varem psuhhiaatri
juures käinud ning suurema osa taotlejate piihul on tegemist korduvvisiidiga.
Tabel 6. Uued erihoolekandeteenuse taotlused perioodil 2013-2017, perioodi keskmine uute
taotluste arv ning potentsiaalne möju haigekassa kuludele
2013-2017 Haigekassa
Teenus 2013 2014 2015 2016 2017 keskmiselt uusi kulude
taotlusi aastas vähenemme, €
Igapäevaelu 345 318 339 266
323 318 4089
toetamine
Töötamise
26 36 36 62 80 48 617
toetamine
Toetatud elamine 38 33 55 109] 118 71 907
Kogukonnas
14 12 13 9 45 19 239
elamine
KOKKU 4231 399] 4431 503] 509 455 5852
Allikas: SKA registriandmed, SoMi arvutused
Nil löppevaid suunamisotsuseid kui uusi taotlusi arvestades oleks haigekassa kulu psuhhiaatri
hinnangute tegemiseks 2018. aastal umbes 15 700 eurot.
14 Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvötu, koduvisiidi ja erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati
kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: httDS://www.riiaiteataia.ee/akt/129122017039
15 Uute taotluste arv korrutatult korduvvisiidi tasuga (12,85 eurot).
35
Haigekassa kuludesse ei ole praegu arvestatud neid juhtumeid, kus inimese korduvhindamine
vo ib toimuda enne suunamisotsuse löppemist teenuseosutaja ettepanekul ning milleks on
samuti vajalik psuhhiaatri hinnang.
Kogu haigekassa eelarvest (2017. aastal 1,1 miljardit eurot16) moodustab erihoolekandeteenuse
taotlustega seotud kulu alla 0,1%.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Möju ulatus ja sagedus ning möjutatud sihtruhma suurus on väike. Ebasoovitavaid möjusid ei
tuvastatud. Tegemist on väheolulise möjuga haigekassa eelarvele.
Menetluse kestusja kvahteet erihoolekandeteenuse taotlejale
Möiu ulatus
Senine praktika on see, et erihoolekandeteenust taotlev inimene esitab SKA-le pabertöendi enda
diagnoosi andmete kohta, milleks ta peab panema esmalt aja psuhhiaatri vastuvötule, kust ta
need andmed ning hinnangu teenusevajaduse kohta saab. Vastuvötule saadakse tavaliselt
paarikuulise ooteaja saabudes, mistöttu pikeneb pabertöendi esitamise kohustusega aeg, millal
inimene hakkab teenust saama ja see vo ib inimese toimetulekut veelgi halvendada.
Muudatuse kohaselt saab inimene kohe peale SKA poole pöördumist temale sobiliku
erihoolekandeteenuse kohta hinnangu, ilma et tuleks pöörduda muude kinnitavate dokumentide
saamiseks voi koostamiseks kolmandate osapoolte poole. Muudatuse kohaselt teeb
juhtumikorraldaja inimese SKAsse pöördumisel köik vajalikud toimingud - isiku teenuse
saamiseks vaj alike andmete kontrollimine, olemasoleva informatsiooni koondamine, toetus- ja
abivajaduse hindamine ja teenuse osutamise otsustamine ning järgnevad tegevused
teenuseosutaja valikul ja teenust saama suunamisel, samuti toetab inimest teenuseosutajaga
suhtlemisel kuni teenuse kasutamise alustamisen!.
Sama kehtib ka ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste puhui, kus varem oli vajalik
rehabilitatsiooniplaani koostamine, kuid edaspidi teeb köik teenuse saamisele eelnevad
toimingud SKAjuhtumikorraldaja.
Sihtruhma suurus ia möju sagedus
Nagu eespool väljä toodud, löppeb 2018. aastal erihoolekandeteenust saama suunamine kokku
1355 teenusekohal, 2019. aastal 805-1, 2020. aastal 1279-1 ning 2021. ja 2022. aastal vastavalt
1913-1 ja 743 teenusekohal. Lisaks on SKA andmete kohaselt uute esmakordsete
erihoolekandeteenuse taotluste arv olnud ajavahemikus 2013-2016 keskmiselt 587 taotlust
aastas. Uusi ja korduvaid hindamisi on aastas keskmiselt vaja teha umbes 1800. Neile
taotlustele vöivad lisanduda veel taotlused, mis tehakse juhul, kui inimesi hinnatakse enne
suunamisotsuse löppemist umber järjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul. Lisaks vöib
möjutatud sihtruhm (erihoolekandeteenuse taotlejad) suureneda taotluste vörra, mis on seotud
16 Eesti Haigekassa, 2018. Nöukogu otsus, 13. jaanuar 2017. a nr 2. Eesti Haigekassa 2017. aasta eelarve kinnitamine. Viimati
kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav:
httDS://www.haiqekassa.ee/sites/default/files/board decision files/otsus nr.02 eelarve 2017.pdf
36
uute ERF-i vahenditest loodavate teenusekohtadega, kuhu suunatakse inimesed, kes veel
teenust ei kasutaja kes hakkavad teenust taotlema.
Seega puudutab muudatus hinnanguliselt veidi enam kui 1800 inimest aastas. Köigist 18-
aastastestja vanematest Eesti inimestest17 moodustab see alla 1%.
Erihoolekandeteenuse taotlemise ja sellega seotud dokumentatsiooni esitamisega puutub
inimene kokku harva, mistöttu on möju sagedus väike.
Eb^soovitavad möiud
Ebasoovitavad möjud voivaa avalduda vaidjuhul, kui juhtumikorraldajatele langeb liiga suur
töökoormus ning nad ei jöua inimese toetusvajadust hinnata piisavalt kiiresti. Samas on SKA-1
riski maandamiseks plaanis palgata erihoolekande hindamiste tegemiseks juurde kiimme
j uhtumikorraldaj at.
Kokkuvöttev hinnang möju olulisusele
Möju ulatus on keskmine, möju sagedus, möjutatud sihtruhma suurus ja ebasoovitavate möjude
avaldumise risk on väike, mistöttu on tegemist teenuse taotlejajaoks vaheolulise mojuga.
Menetluse kestusja kvaliteet erihoolekandeteenuse osutajale
Möju ulatus
Tulenevalt SHS § 3 löikes 2 nimetatud sotsiaalteenuste kvaliteedi pöhimötetest on iga
sotsiaalteenuse osutaja juba praegu kohustatud isikukeskse ja vajaduspöhise teenuse
osutamiseks alati hindama inimese vajadusi, seadma eesmärgid, pakkuma vastavalt sellele
teenust ning hindama regulaarselt oma tegevuste tulemuslikkust.
Senised rehabilitatsiooniplaanid, millele teenuseosutajad tuginesid, olid väga uldised.
Toetusvajaduse hindamise vahendi kasutuselevött aga toetab rohkem teenuse osutamise
protsessi ning annab teenuseosutajatele konkreetsemad juhised, millistes eluvaldkondades
inimesel toetus- ja/vöi abivajadus on.
Nimelt annab toetusvajaduse hindamise vahend edaspidi teenuseosutajale ette eluvaldkonnad,
milles inimene toetust vajab. Kuna erihoolekandeteenuste osutamise eesmärk on peamiselt
psiluhikahäire voi intellektihäirega inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvöime
toetamine, parendamine, arendamine voi ka säilitamine elukvaliteedi tagamisel olulistes
eluvaldkondades, seab juhtumikorraldaja uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks
hindamisel tuvastatud toetus- ja/vöi abivajadusega eluvaldkondades. Toetusvajaduse
hindamisega inimese kohta kogutud informatsioon edastatakse erihoolekandeteenuse osutajale
ning see on aluseks personaalse tegevusplaani koostamisele ja vajaduse korral individuaalse
tegevusvöime hindamisele erihoolekandeteenuse osutaja poolt. Sellele tuginedes koostab
erihoolekandeteenuse osutaja inimesele personaalse tegevusplaani, kus peavad nähtuma
eesmärgid ja tegevused hindamise käigus väljä selgitatud ja suunamisotsuses nimetatud abi-
ja/vöi toetusvajadusega seotud eluvaldkondades. Teenuse osutamise käigus tehtävää tegevused
17 2017. aasta 1 . jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 201 8. Rahvastik soo, vanuse ja 2017.
aasta haldusreformi järgse elukoha jargi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: httD://pub.stat.ee/DX-
web.2001 /Dialoa/Saveshow.asD
37
peavad olema suunatud nendesse eluvaldkondadesse, milles toetusvajaduse hindamisel
tuvastati inimesel toetus-ja/vöi abivajadus.
Sihtruhma suurus ia möiu sagedus
2017. aasta lopus osutas erihoolekandeteenuseid kokku 140 asutust18.
Teenuseosutaja kokkupuude uue hindamisvahendiga haklcab olema regulaarne.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvöttev hinnang moiy_oluUsusele
Möju sagedus on keskmine, möju sagedus ja sihtruhma suums on väike. Ebasoovitavaid
möjusid ei tuvastatud.
Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised möjud
Vajadusele vastova abi pakkumine erihoolekandeteenuse sihtruhmale ning teenusesaaja tervis
Möju ulatus
Lisaks kontrollimisele, kas inimene vastab erihoolekandeteenust saama öigustatud isikule
esitatavatele nouetele, on SKA-1 edaspidi kohustus hinnata ka toetusvajadust, et otsustada, kas
inimesele on vajalikku toetust j a abi vöimalik pakkuda erihoolekandeteenustega voi on tema
toetusvajadusele sohivat abi vöimalik tagada muude SHS-is nimetatud abimeetmega.
Erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamine ei ole edaspidi rehabilitatsioonimeeskonna poolt
vajalik. Inimesele toetus- ja abivajaduse katmiseks vajaliku erihoolekandeteenuse tuvastab
SKA juhtumikorraldaja toetusvajaduse hindamisele tuginedes. SKA nimetab inimese
erihoolekandeteenust saama suunamise otsuses uldised eesmärgid teenuse kasutamise ajaks
ning erihoolekandeteenuse osutaja poolt inimesele koostatud personaalses tegevusplaanis
peavad nähtuma konkreetsed tegevused abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus väljä selgitatud
eluvaldkondades, kus on inimese toimetulek häiritud.
Käesolev seadusemuudatus muudab abivajavale inimesele teenuse saamise protsessi
selgemaks, lihtsamaks ja luhemaks. Varasemad psuKhiaatri ja rehabilitatsioonimeeskonna
poole pöördumised teenuse saamise öigustatuseks vaj alike hinnangute saamiseks pikendasid
inimesele vajaliku abimeetme rakendamist ning reaalselt teenuse saamist. Näiteks vöib
psuhhiaatri vastuvötule saamiseks olla ooteaeg kuni paar kuud. Samuti on järjekorrad
rehabilitatsioonimeeskondadelrehabilitatsiooniplaanidekoostamiseks.
SKA poolt varem tehtud ööpäevaringsel erihooldusel viibivate inimeste toimetuleku- ja
toetusvajaduse hindamiste tulemused näitasid, et teenuseid saavad inimesed, kelle toetustja abi
toimetulekul ning hooldusvajaduse tagamisel on vöimalik korraldada teiste
sotsiaalhoolekandeteenuste abil, kuid seda vöimalust ei olnud näinud
rehabilitatsioonimeeskonnad. Eelnöuga tehtävä muudatuse tulemusena on paremini tagatud
vöimalus, et erihoolekandeteenust hakkavad saama inimesed, kellele need on vajalikud ning
kelle toimetulekut ei ole vöimalik tagada teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Toetades
juhtumikorraldusliku tööga nende inimeste liikumist teisi sotsiaalhoolekandeteenuseid saama,
18 Sotsiaalkindlustusameti andmed, SoMi arvutused
38
on vöimalik vabanevatele kohtadele suunata erihoolekandeteenuste järjekorras olevaid inimesi
ning vähendada seeläbijärjekordades olevate inimeste arvu.
Sihtruhma suurus ia möi u sagedus
Muudatused puudutavad tulevikus köiki erihoolekandeteenuse saajaid, kelle suunamisotsus
löppeb, keda hinnatakse timber järjekorrast voi teenuseosutaja ettepanekul ning kes satuvad
erihoolekandesusteemi esimest korda. Seega on potentsiaalne möjutatud sihtriihm köik
psuiihikahäirega inimesed, keda oli 2017. aasta alguse seisuga SKA andmetel kokku 42 66719.
Köigist 18-aastastestja vanematest Eesti elanikest moodustavad psuuhikahäirega inimesed 4%.
Psuiihikahäirega inimeste kokkupuude erihoolekandeteenuste taotlemise voi
korduvtaotlemisega on pigem harv, kuid kaudselt puudutab muudatus teenusekasutajaid
pidevalt, kuivörd öige teenuse saamise otsus on aluseks edaspidise toimetuleku säilitamisel voi
parandamisel.
Ebasoovitavad mo i ud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Möju sagedusja ulatus on keskmine ning möjutatud sihtruhma suums on väike. Ebasoovitavaid
möjusid ei tuvastatud. Tegemist on pstiuhikahäirega inimestejaoks olulise möjuga.
II Toetatud elamise teenuse tunniarvestus
Moju majandusele
Teenuseosutajate halduskoormus
Möju ulatus
Praegu puudub seaduses kohustus selle kohta, et teenuseosutaja peaks arvestust nende tundide
ule, mille ulatuses on isikule toetatud elamise teenust vahetult osutatud. Kull aga on olemas
sate, et SHS § 94 löikes 2 nimetatud tegevusi tuleb toetatud elamise teenust saama suunatud
isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas. Muudatusega kehtestatakse teenuseosutajale
kohustus tundide ule arvestust pidada.
Sarnane kohustus on seadusega reguleeritud ka teiste toetavate teenuste puhui, ainult toetatud
elamise teenuse puhui ei ole seda nimetatud. Samas on toetatud elamise teenuse osutamise
minimaalne tundide maht suurem kui näiteks igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise
teenuse puhui. Kui teenuseosutajal ei ole kohustust pidada arvestust tundide ule, mille ulatuses
on inimesele vahetult teenust osutatud, ei ole vöimalik saada ulevaadet sellest, kas inimesele on
teenust osutatud vähemalt seaduses nimetatud minimaalses mahus.
Kuna uldjuhul osutavad teenusepakkujad lisaks toetatud elamise teenusele ka teisi toetavaid
teenuseid, mille ule tunniarvestuse pidamine on juba seaduses reguleeritud, on arvestuse
pidamise protsess teenuseosutajate jaoks uldjuhul tuttav.
19 Psuuhikahäirega ja/vöi vaimupuudega (nimetatud puudeliigid vöivad esineda ka liitpuude koosseisus) isikud.
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
39
Sihtruhma suurus ia möju sagedus
2017. aasta lopu seisuga osutati toetatud elamise teenust kokku 87 asutuses.20 Statistikameti
andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset uksust21. Köigist
uksustest moodustavad toetatud elamise teenust pakkuvad asutused alla 1%.
Teenust osutavad asutused puutuvaa muudatusega kokku regulaarselt, kuna tundide märkimine
peab toimuma pidevalt.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitavaid möjusid ei tuvastatud.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
Möju sagedus on keskmine, möju ulatus ja möjutatud sihtruhma suums on väike ning
ebasoovitavate möjude avaldumise riski ei tuvastatud. Tegemist on toetatud elamise teenust
osutavate asutustejaoks väheolulise möjuga.
Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised möjud
Teenusesaajate tervisja vajadusele vastova abi pakkumme
Möiu ulatus
Tunniarvestuse muutmine möjutab kaudselt ka toetatud elamise teenuse saajaid. Kui teenust
osutatakse vähemas mahus kui seaduses ette nähtud, ei pruugi teenuse eesmärgid inimese
tervise säilitamise voi parandamise möttes täituda. Tunniarvestuse pidamise kohustus
vöimaldab kontrollida, kas teenuseosutajad osutasid teenust vajalikus mahus ning vajaduse
korral päärata tähelepanu mahu täitmatajätmisele.
Sihtruhma suurus ia möiu sagedus
Toetatud elamise teenust sai 2016. aasta lopu seisuga 893 inimest22. Köigist 18-aastastest ja
vanematest Eesti inimestest23 moodustab see alla 1%.
Toetatud elamise teenuse juurde kuuluvaid sisulisi tegevusi (SHS § 94 löige 2) viiakse ellu
vähemalt kaks tuudi nädalas.
Ebasoovitavad möiud
Ebasoovitava möjuna kaasneb risk, et teenuseosutaja märgib ktill tunniarvestuse seaduses ette
nähtud mahus, kuid reaalselt osutab teenust siiski väiksemas mahus. Riski maandamiseks
kiilastab SKA järelevalve käigus erihoolekandeteenuseid pakkuvaid asutusi ning kontrollib
lisaks dokumentatsioonile ka reaalset teenuse osutamise protsessi ja individuaalset eesmärkide
täitmist, vesteldes vahetult teenust osutavate töötajate ja teenust kasutanud inimestega.
Kokkuvöttev hinnang möiu olulisusele
20 Sotsiaalkindlustusameti andmed, Sotsiaalministeeriumi arvutused.
21 Statistikaamet, 2018. Majanduslikult aktiivsed ettevöttedja kasumitaotluseta uksused öigusliku vormijärgi. Viimati kuvatud:
12.01.2018. Kättesaadav: https://www.stat.ee/68777
22 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded H-veebis, 2016
23 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Statistikaameti andmetel 254 474 inimest. Statistikaamet, 2018. Rahvastik soo,vanuse ja 2017.
aasta haldusreformi järgse elukoha järgi. Viimati kuvatud: 12.01.2018. Kättesaadav: httD://Dub.stat.ee/px-
web.2001/Dialoa/Saveshow.asD
40
Möju sagedus on keskmine, möju ulatus, möjutatud sihtruhma suurus ja ebasoovitavate möjude
avaldumise risk on väike. Tegemist on teenusesaajajaoks väheolulise möjuga.
Koondkokkuvottev hinnang ettevötetele ja kodanikele avalduvale halduskoormuse
Muudatused avaldavad möju erihoolekandeteenuse saajate ning teenuseosutajate
halduskoormusele, kuid eri möjuvaldkondades toodud möju ulatust, möju sagedust, möjutatud
sihtruhma suurustja ebasoovitavate möjude avaldumise riski arvestades ei ole tegemist olulise
möjuga ettevötete ega kodanike halduskoormusele.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
I SHS-i muudatusega seotud kulud
l. Uute ja korduvate hindamistega seotud taotlustega kaasneva teenusevajaduse
tuvastamiseks on SKA hinnanud, et senisele 27 töötajale oleksjuurde vaja vähemalt
kummejuhtumikorraldajat. Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kuluja majanduskulu)
neile töötajatele on 269 784 eurot aastas.
Arvestuslik palgakulu (sh tööandja kulu ja majanduskulu) uhe juhtivspetsialisti
palkamisel on u 30 200 eurot aasta.
Lisaks on arvestatud uute ja olemasolevate töötajate koolituskuluks 14 OOO24 eurot.
Koolituskulude näol on tegemist uhekordse kuluga.
Lisanduvateks kuludeks on veel uhekordsed kulud 11 töökoha loomiseks 38 500 eurot.
Seega kokku lisandub SKAle 2019. aastal uhekordseid kulusid seoses töökohtade loomisega
14 000+38 500=52 500 euro ulatuses ning igal aastal pusikulusid seoses töökohtade juurde
loomisega 269 784+30 200=299 984 euro ulatuses. Kokku on kulu 2019. aastal 352 484
eurot.
Eelpooltoodud kulude katmiseks kasutatakse käesoleva muudatusega umberhindamiste
arvelt teenuste osutamiseks vabanevat ressurssi, jättes ka täiendavaks teenuste
osutamiseks vahendeid 638 604-352 484 = 286 120 eurot.
2. SKAIS-i ja MISP-i arendamisega seotud kulud
SKAIS-i arendamine maksab viimase hinnapakkumise kohaselt 11 000 eurot ning
MISP-i arendus 5000 eurot, kokku 16 000 eurot. Vahendid arendamisega seotud
kuludeks on olemas 2018. aastal SKA eelarves.
II SHS-i muutmisega teenuste osutamiseks vabanev ressurss
l. Uue regulatsiooni kohaselt löpetatakse rehabilitatsiooniplaanide koostamine
erihoolekandeteenuse saamiseks, kuid muudatusega ei vähendata
erihoolekandeteenuse kasutajate öigust kasutada rehabilitatsiooniteenuseid. Kui
24 SKA hinnangul sisekoolitused kokku 7000 eurot (söidu- ja majutuskulu) ning 3 väliskoolitust kokku 7000
eurot.
41
arvestada ka edaspidi sarnase suumsjärgu inimestega, kes rehabilitatsiooniteenuseid
iildse ei vaja ja kellel oleks vana susteemi järgi olnud rehabilitatsiooniplaan ainult
erihoolekandeteenuste saamise aluseks, saaks tegevuskulusid kokku hoida
rehabilitatsiooniplaanide tegemise arvelt (521 plaani + osa nendest plaanidest, mille
puhui ei olnud vöimalik tuvastada, milliste teenuste saamiseks on plaan koostatud).
Vöttes aluseks 2016. aastal kehtiva rehabilitatsiooniteenuste hinnakirja, kus uhe
rehabilitatsiooniplaani koostamise kulu on 206,50 eurot, teeks see kulude kokkuhoiuks,
arvestades praegust olukorda (31.12.2017), hinnanguliselt 107 586,5 eurot25. Kui
arvestada juurde veel 15% neist plaanidest, mille puhui ei olnud vöimalik
susteemipäringuga tuvastada, milliste teenuste saamiseks need on koostatud, oleks
kokkuhoid hinnanguliselt 107 586,5 + 28 187,3 = 135 773,8 eurot ehk ligi 135 800
eurot.
Siin tuleb arvestada, et ei ole vöimalik täielikult ette hinnata, kui paljudel uutel voi
tulevikus umber hinnatavatel erihoolekandeteenust saavatel inimestel hakkab olema
lisaks ka rehabilitatsiooniteenuse vajadus, sest praegused arvutused on tehtud
konkreetset ajahetke arvestades.
Vabanevat ressurssi saab SKA kasutada rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks. Kuna
2017. aasta lopu seisuga erihoolekandeteenust kasutanud inimeste
rehabilitatsiooniplaanid on koostatud eri aegadel, ei saa öelda, et SKA jaoks oleks
eespool nimetatud summa näol tegemist regulaarse kulude vähenemisega. Aastajooksul
vöib selliseid taotlusi, kus rehabilitatsiooniplaan oli ainult erihoolekandeteenuse
saamise aluseks, olla vähem kui 14%.
2. Umberhindamisega vabanevad ressursid, kai inimene hinnatakse umber ja ta
hakkab saama teist teenust.
Tegemist ei ole iga-aastase vabaneva ressursiga ega regulaarse möjuga, vaid möjuga,
mis söltuvalt SKA hindamise kiirusest jaguneb paari järgneva aasta peale. Nendel
järgnevatel aastatel jätkub kokkuhoid selle arvelt, et teenust ei kasuta enam inimesed,
kes teenust ei vaja, ning teenust saama ei suunata inimesi, kes teenust ei vaja. Seega,
kui n-ö valesid inimesi susteemist väljä ei suunataks, jätkuks erihoolekande vahendite
(636 000 eurot + iga-aastane teenuse hinnatöus) mitte-eesmärgipärane kasutamine ehk
neid teenuseid osutataks ja finantseeritaks neid mittevajavatele inimestele.
Teenuse
kasutamist
Teenuse alustavatele
kasutamist isikutele
Teenuse 2016 aasta löpetavate ettenähtud
hind suunamisotsused isikute hulk eelarve
Igapäevaelu toetamise teenus 1116 € 1042 3% 43 152 €
Töötamise toetamise teenus 196 € 535 5% 31 104 €
Toetatud elamise teenus 180 € 527 5%'o 56 160 €
Kogukonnas elamise teenus | 335 € 170 5% 32 160 €
Oöpäevaringne
erihooldusteenus 459 € 546 15% 451 656 €
Oöpäevaringne
erihooldusteenus (ebastabiilse
remissiooniga isikule) 677 € 28 1% 8124 €
25 SKAandmed, SoMi arvutused, 2018.
42
Oöpäevaringne
erihooldusteenus (sugava
I liitpuudega isikule) 1677 € | 69 3% 16 248 €
Oöpäevaringne
erihooldusteenus
l (kohtumääruse alusel) 1926 € 1134 0% |0€
\KOKKU 1638 604 €
Allikas: Sotsiaalkindlustusamett registriandmed
Ill Möju haigekassa eelarvele
l. Psuhhiaatri hinnangute kaotamine erihoolekandeteenuse saamiseks esitatavate
kohustuslike dokumentide hulgast vähendab haigekassa kulusid seoses psuhhiaatri
vastuvöttudega. Alates 01.01.2018 on eriarsti korduvvisiidi hind 12,85 eurot26.
Vastavalt sellele oleks ajavahemikus 2018-2022 kehtiva hinnakirja kohaselt teenust
saavatele inimestele (korduvatele) psuhhiaatri hinnangute väljastamiseks haigekassa
kulu kokku 51 079 eurot.
2. Kui arvestada juurde ka potentsiaalsed uued toetavate teenuste taotlemised, milleks
oleks vaja psuhhiaatri hinnangut, siis vöttes aluseks perioodil 2013-2017 esitatud uute
erihoolekandeteenuste taotluste keskmise arvu (tabel 6), vöib lisaks ulaltoodud kuludele
arvestada, et toetavate teenuste puhui oleks iga-aastane haigekassa kulu psuhhiaatri
hinnangute saamiseks seoses uute teenuse taotlejatega aastas keskmiselt umbes 5850
eurot. Kui tegemist on esmase visiidiga, siis on visiidi hind 20,15 eurot ning summa
suureneb. Samas vöib eeldada, et ka esmased erihoolekandeteenuse taotlejad on enne
taotlema tulemist juba varem psuhhiaatri juures käinud ning suurema osa taotlejate
puhui on tegemist korduvvisiidiga.
IV Inimeste, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on enne 2001. aastat
kehtinud rahvastikuregistri seaduse redaktsiooni alusel määratud hooldekodusse
elämä asumise totta hooldekodu asukohajärgne KOV ning kelle ööpäevaringse
erihooldusteenuse vajadus on muutunud väljaspool kodu osutatavaks
uldhooldusteenuse vajaduseks, uldhooldusteenuse kulude katmine.
SKA huvitab kohaliku omavalitsuse uksusele väljaspool kodu osutatava
uldhooldusteenuse kulud, kui teenust osutatakse isikutele, kes on suunatud
ööpäevaringset erihooldusteenust saama enne 2001. aasta l. jaanuari ja kelle
rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht
vähemalt kohaliku omavalitsuse uksuse täpsusega ning kellele ei jätkata riigieelarvest
rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist. Kulude huvitamise määrä kehtestab SKA
peadirektor käskkirjaga. Vahendid kulude katmiseks on eraldatud riigi eelarvest SKA
eelarvesse.
8. Rakendusaktid
Eelnöu seadusena vastuvötmisel tuleb muutajärgmisi määrusi:
l) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 ,,Erihoolekandeteenuse osutaja
kogutavateja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine";
28 Riigi Teataja, 2018. Ambulatoorse vastuvötu, koduvisiidija erakorralise meditsiini osakonna teenuste piirhinnad. Viimati
kuvatud: 16.01.2018. Kättesaadav: httDS://www.riiaiteataia.ee/akt/129122017039
43
2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 ,,Erihoolekandeteenuste taotluses
esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nöutavate dokumentide loetelu ning
isiku omaosaluse puudujääva osa htivitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja
taotlusega esitatavate nöutavate dokumentide loetelu kehtestamine".
9. Seaduse jöustumine
Seadus on kavandatudjöustuma 2019. aasta l. jaanuaril.
10. Eelnöu kooskölastamine, huviruhmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnöu koostamise käigus on Sotsiaalkindlustusamet kaasanud Eesti Puuetega Inimeste Koda,
MTU-d Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liituja teisi erihoolekandeteenuse osutajaid.
Esitab sotsiaalkomisjon 11.06.2018
Helmen KutK^^s
Sotsiaalkomisjonfesimees
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0621 - Sotsiaalhoolekande seaduse ja
halduskoostööseaduse muutmise seaduse eelnõu (657 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.6.2018
resolutsioonile
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Justiitsministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 05.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35c4454d-a11f-4781-b34a-
771ef51efd36
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35c4454d-a11f-4781-b34a-
771ef51efd36?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main