dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri projektile "Laevad Eesti lipu alla"

Sotsiaalministeerium · 19. juuni 2018
Viit
1.2-3/1812-2
Registreeritud
19. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31812-2 19.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc302 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 25.05.2018 nr MKM/18-0530/- [email protected] 2K, 2-2/18- 0239/4672/ Meie 19.06.2018 nr 1.2-3/1812-2 Kooskõlastuskiri projektile "Laevad Eesti lipu alla" Lugupeetud minister Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on väljundiks projektile „Laevad Eesti lipu alla“. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu kõigi järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Seletuskirjas on eelnõu eesmärgiks luua soodsamad tingimused laevade kandmiseks Eesti laevade registrisse, mis omakorda aitab kaasa Eesti laevastiku suurenemisele, kaldasektori tekkele ja Eesti majanduse kasvule. Seletuskirja järgi peaks registritasude ja tööjõumaksude laekumise kaudu suurenema riigi maksutulu. Muudatuste mõjuanalüüs on aga puudulik, mistõttu ei ole kogumis võimalik hinnata, millised on seaduse mõjud (nt milline on eeldatav maksutulu, mõju meremehe ja tema tööandja maksukoormusele jne). Palume mõjuanalüüsi täiendada ning seejärel hinnata, kas läbi nende muudatuste on võimalik seatud eesmärke saavutada. 2. Tehtavad muudatused on riigiabi, mille täpsed tingimused lepivad liikmesriigid Euroopa Komisjoniga kokku. Samas puudub seletuskirjas ülevaade, milliseid meetmed oleksid riigiabi reeglitega kooskõlas ning ülevaade ka sellest, milliseid tingimusi on teised Euroopa Majanduspiirkonna riigid rakendanud. Ülevaade teiste riikide meetmetest aitaks hinnata seda, kas eelnõuga kavandatavad meetmed soodustavad eelnõu eesmärgi täitmist või mitte. Kuna riigiabi tingimusi pole Euroopa Komisjoniga veel kokku lepitud, võib tekkida vajadus muuta eelnõus soodustatud isikute ringi (nt kas soodustusi saab kohaldada isikutele, kes ei ela Euroopa Majanduspiirkonnas jne). 3. Maksu- ja Tolliamet edastab Eesti Töötukassale andmed maksukohustuslaste registrist ja töötamise registrist. Maksukohuslaste registrist edastatakse andmed töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu ja töötuskindlustusmakse kohta. Töötamise register on maksukohustuslaste registri alamregister ning töötamisega seotud infot koondav register, milles sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis jne) määramisel. Maksukorralduse seaduse § 254 lõike 1 punkti 1 kohaselt kannab tööd võimaldav isik töötamise registrisse tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Samas ei pruugi kõigil Eesti lipu all sõitvate laevade meremeestel olla isikukoodi (neil puudub Eestis elamise või viibimise õigus) ja seega ei ole neid võimalik töötamise registrisse kanda ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 tuvastada, kas ja kelle eest töötuskindlustusmakse on laekunud. Leiame, et maksukorralduse seaduse muutmine on vajalik Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste, kellel ei ole Eesti isikukoodi, kandmiseks töötamise registrisse. Lahendamist vajab, kuidas ja mis tingimustel laevapere liikmed, kellel ei ole Eesti isikukoodi, kantakse töötamise registrisse ja nende töötuskindlustusstaaži arvestust peetakse. 4. Eelnõust on välja jäänud ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 22 täiendamine lõikega 22, millega sätestati Veeteede Ameti kinnituse andmine haigekassa nõude korral isiku õiguse kohta lepingu sõlmimiseks. Nimetatud sätte kehtestamine on Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajalik, kuna Veeteede Ameti kinnitusel kõikide meremeestega meretöölepingut ei sõlmita. Kui meremehel puudub mingil põhjusel kirjalik leping või tema tähtajatust lepingust ei nähtu lepingu lõppemise aeg, siis on isikul lisaks meretöölepingule võimalik tõendada oma laevapere liikme staatust ka muul viisil. Näiteks võib meremehe teenistusraamatusse (nn meremehe passi) olla lisatud munsterrolli kanne, kus on ka kirjas, millisel laeval ja millal meremees on töötanud. Veeteede Ametil, kui meretöö õigusaktide rakendusasutusel, on pädevus vajadusel hinnata esitatud dokumentide vastavust meretöösuhtele. 4.1. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 3 punkti 2 järgmiselt: 1) Sõnastada punkti 2 saatelause järgmiselt: „2) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:“; 2) lisada lõige 22 järgmises sõnastuses: „(22) Veeteede Amet kinnitab haigekassa nõude korral käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud isiku õigust lepingu sõlmimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud dokumentide alusel seitsme kalendripäeva jooksul haigekassalt asjakohase päringu saamisest arvates.“. 4.2. Palume täiendada seletuskirja punkti 1.1. teise lõigu viimast lauset järgmiselt: „Täiendavalt tehakse kõikidele Eesti meremeestele võimalikuks ravikindlustuse saamine haigekassaga lepingu sõlmimise teel.“. Täiendusega on juba seletuskirja sissejuhatavast osast selge isikule ravikindlustuse tagamise viis. 4.3. Seletuskirja lk 68 viimase rea kohaselt täiendatakse RaKS §-i 22 lõigetega 21 ja 22. Eelnõust on lõige 22 ja selle selgitus seletuskirjast välja jäetud. Palume asendada seletuskirja lk 69-70 lõik „Haigekassaga lepingu sõlmise eelduseks on meretöölepingu olemasolu eelneva 12 kuu jooksul. Eelnõu koostamise käigus kaaluti, kas haigekassa võiks küsida Veeteede Ametilt kinnitust, et meremehel on õigus haigekassaga leping sõlmida, kuid Veeteede Ametil ei ole vastavate andmete puudumise tõttu võimalik sellist kinnitust anda. Vastavalt Veeteede Ameti põhimäärusele on Veeteede Ameti tegevusvaldkond ohutu ja turvalise veeliikluse tagamine. Veeteede Ameti pädevusse ei kuulu töötamise andmete kogumine. Kehtiva õiguse kohaselt kogub töötamise andmeid Eesti Maksu- ja Tolliamet. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi põhimäärusele kuulub tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja töösuhete, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Haigekassaga lepingu sõlmimiseks peavad haigekassal olema meretöölepingu andmed (töötaja nimi, töötamise koht, töötamise periood). Eesti residentidega seotud meretöölepingute andmeid Eestis Vabariigis Veeteede Ametile teadaolevalt eraldiseisvalt ei koguta. Seetõttu peab isik haigekassaga lepingu sõlmimiseks esitama haigekassale ise oma meretöölepingu. Arvestada tuleb sealjuures, et haigekassaga saab sõlmida lepingu ka isik, kes ei tööta Eesti lipu all sõitval laeval, s.o töötab mõne välisriigi lipu all ja kelle meretööleping pole sõlmitud Eesti õiguse (meretöö seaduse) alusel. Veeteede Ametil puuduvad ka ajakohased munsterdamise andmed, mis võiksid osaliselt asendada meretöölepingu andmeid. Munsterdamise andmeid kogub Veeteede Amet siis, kui meremees tuleb oma diplomeid uuendama. Sellisel juhul on munsterdamise andmete kogumise ainukeseks eesmärgiks saada tagantjärgi teavet meremeeste meresõidu 3 praktika kohta. Reaalajas ja täielikke munsterdamise andmeid Veeteede Amet ei kogu. Samuti tuleb arvestada, et Veeteede Amet ei väljasta diplomeid kõigile isikule, kes on õigustatud haigekassaga lepingut sõlmima, kuna diplomeid võivad neile väljastada ka teised riigid. Diplomid väljastatakse vaid kutselistele meremeestele, s.o mitte kõigile laevapere liikmetele, kes laeval töötavad. Kui haigekassale ei ole esitatud meretöölepingust või muust esitatud dokumendist arusaadav, kas tegemist on meretöösuhet kinnitava dokumendiga, võib haigekassa selles osas konsulteerida Sotsiaalministeeriumiga (meretöö seadus) või Veeteede Ametiga.“, lõiguga „Lõikega 22 sätestatakse, et Veeteede Amet kinnitab haigekassa nõudel isiku õigust lepingu sõlmimiseks meretöölepingu või muu dokumendi alusel. Sätte kehtestamine on vajalik, kuna esitatav päring peab põhinema õiguslikul alusel, sest selle tegemisel töödeldakse isikuandmeid. Haigekassa esitab Veeteede Ametile päringu, kui haigekassale ei ole esitatud dokumentidest arusaadav, kas tegemist on meretöösuhet kinnitava dokumendiga. Veeteede Amet peab meremeeste registrit, milles on ettenähtud ka munsterdamise andmed. Päringu esitamisel sõlmib haigekassa isikuga lepingu pärast Veeteede Ametilt kinnituse saamist. Isikule bürokraatiavaba lepingu sõlmimiseks peaks Veeteede Ameti ja haigekassa vahel loodama liidestus, mille kaudu saab haigekassa elektroonilise andmevahetuse kaudu vajalikud andmed lepingu sõlmimiseks sarnaselt kehtiva töötamise registriga, mille kaudu saab haigekassa praegu andmed näiteks töötaja kindlustamiseks.“. – Muudatuse tegemise vajadus on selgitatud meie seiskoha punktis 3. Lisaks peab Veeteede Amet vastavalt meresõiduohutuse seadusele meremeeste registrit ning on kursis selles valdkonnas sõlmitavate töösuhte vormidega. Eelnõu seletuskirja 2. punkti (lk 9) kohaselt on kavas luua ühtne kompetentne ning sujuva ja kiire klienditeenindusega kontaktpunkt, kellelt saab vajadusel kõikvõimalikku vajalikku informatsiooni. Ühtseks kontaktpunktiks saab Veeteede Amet, kus luuakse moodsad infosüsteemid, mis võimaldavad rahvusvahelistele klientidele pakkuda e-laevaregistri, tänapäevaseid laevade järelevalve ja meremeestele suunatud digitaalseid teenuseid. Seega omab Veeteede Amet sättes nimetatud kinnituse andmiseks pädevust. Viide Sotsiaalministeeriumile ei ole asjakohane, kuna ministeerium kavandab oma põhiülesannete poliitikaid ning nende elluviimise korraldamist. Meretöösuhetes on rakendusasutuseks Veeteede Amet. 4.4. Sotsiaalmaksu regulatsioon on ebaselge ning pole arusaadav, kas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega. Eelnõu § 5 punktis 1 on viidatud Eesti Vabariigi poolt sõlmistud välislepingutele täpsustamata, mis tüüpi välislepinguid on silmas peetud. Märgime, et riik võib sõlmida välislepinguid erinevates valdkondades. Antud juhul on eeldatavalt silmas peetud pensionikindlustust reguleerivaid välislepinguid, mis vajab eelnõus täpsustamist. Samas punktis on viide Euroopa Liidu, EMP liikmesriigi, Šveitsi jne kodanikele. Leiame, et erisusi ei saa teha kodanike põhiselt, erisused saavad olla riikides seaduslikult elavate isikute põhised. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut tervise- ja tööminister Susanna Jurs 6269 329 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel