Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 25.05.2018 nr MKM/18-0530/-
[email protected] 2K, 2-2/18-
0239/4672/
Meie 19.06.2018 nr 1.2-3/1812-2
Kooskõlastuskiri projektile "Laevad Eesti lipu
alla"
Lugupeetud minister
Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks laeva lipuõiguse ja
laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis on väljundiks projektile „Laevad Eesti lipu alla“.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu kõigi järgmiste märkustega arvestamisel:
1. Seletuskirjas on eelnõu eesmärgiks luua soodsamad tingimused laevade kandmiseks
Eesti laevade registrisse, mis omakorda aitab kaasa Eesti laevastiku suurenemisele,
kaldasektori tekkele ja Eesti majanduse kasvule. Seletuskirja järgi peaks registritasude ja
tööjõumaksude laekumise kaudu suurenema riigi maksutulu. Muudatuste mõjuanalüüs on
aga puudulik, mistõttu ei ole kogumis võimalik hinnata, millised on seaduse mõjud (nt milline
on eeldatav maksutulu, mõju meremehe ja tema tööandja maksukoormusele jne). Palume
mõjuanalüüsi täiendada ning seejärel hinnata, kas läbi nende muudatuste on võimalik seatud
eesmärke saavutada.
2. Tehtavad muudatused on riigiabi, mille täpsed tingimused lepivad liikmesriigid Euroopa
Komisjoniga kokku. Samas puudub seletuskirjas ülevaade, milliseid meetmed oleksid riigiabi
reeglitega kooskõlas ning ülevaade ka sellest, milliseid tingimusi on teised Euroopa
Majanduspiirkonna riigid rakendanud. Ülevaade teiste riikide meetmetest aitaks hinnata
seda, kas eelnõuga kavandatavad meetmed soodustavad eelnõu eesmärgi täitmist või mitte.
Kuna riigiabi tingimusi pole Euroopa Komisjoniga veel kokku lepitud, võib tekkida vajadus
muuta eelnõus soodustatud isikute ringi (nt kas soodustusi saab kohaldada isikutele, kes ei
ela Euroopa Majanduspiirkonnas jne).
3. Maksu- ja Tolliamet edastab Eesti Töötukassale andmed maksukohustuslaste registrist ja
töötamise registrist. Maksukohuslaste registrist edastatakse andmed töötuskindlustuse
seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasu ja töötuskindlustusmakse kohta. Töötamise register on
maksukohustuslaste registri alamregister ning töötamisega seotud infot koondav register,
milles sisalduvad andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste
(ravikindlustus, töötuskindlustushüvitis jne) määramisel.
Maksukorralduse seaduse § 254 lõike 1 punkti 1 kohaselt kannab tööd võimaldav isik
töötamise registrisse tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Samas ei
pruugi kõigil Eesti lipu all sõitvate laevade meremeestel olla isikukoodi (neil puudub Eestis
elamise või viibimise õigus) ja seega ei ole neid võimalik töötamise registrisse kanda ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tuvastada, kas ja kelle eest töötuskindlustusmakse on laekunud. Leiame, et
maksukorralduse seaduse muutmine on vajalik Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate
meremeeste, kellel ei ole Eesti isikukoodi, kandmiseks töötamise registrisse. Lahendamist
vajab, kuidas ja mis tingimustel laevapere liikmed, kellel ei ole Eesti isikukoodi, kantakse
töötamise registrisse ja nende töötuskindlustusstaaži arvestust peetakse.
4. Eelnõust on välja jäänud ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 22 täiendamine
lõikega 22, millega sätestati Veeteede Ameti kinnituse andmine haigekassa nõude korral
isiku õiguse kohta lepingu sõlmimiseks. Nimetatud sätte kehtestamine on
Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajalik, kuna Veeteede Ameti kinnitusel kõikide
meremeestega meretöölepingut ei sõlmita. Kui meremehel puudub mingil põhjusel kirjalik
leping või tema tähtajatust lepingust ei nähtu lepingu lõppemise aeg, siis on isikul lisaks
meretöölepingule võimalik tõendada oma laevapere liikme staatust ka muul viisil. Näiteks
võib meremehe teenistusraamatusse (nn meremehe passi) olla lisatud munsterrolli kanne,
kus on ka kirjas, millisel laeval ja millal meremees on töötanud. Veeteede Ametil, kui meretöö
õigusaktide rakendusasutusel, on pädevus vajadusel hinnata esitatud dokumentide
vastavust meretöösuhtele.
4.1. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 3 punkti 2 järgmiselt:
1) Sõnastada punkti 2 saatelause järgmiselt:
„2) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:“;
2) lisada lõige 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Veeteede Amet kinnitab haigekassa nõude korral käesoleva paragrahvi lõikes 12
nimetatud isiku õigust lepingu sõlmimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud
dokumentide alusel seitsme kalendripäeva jooksul haigekassalt asjakohase päringu
saamisest arvates.“.
4.2. Palume täiendada seletuskirja punkti 1.1. teise lõigu viimast lauset järgmiselt:
„Täiendavalt tehakse kõikidele Eesti meremeestele võimalikuks ravikindlustuse saamine
haigekassaga lepingu sõlmimise teel.“. Täiendusega on juba seletuskirja sissejuhatavast
osast selge isikule ravikindlustuse tagamise viis.
4.3. Seletuskirja lk 68 viimase rea kohaselt täiendatakse RaKS §-i 22 lõigetega 21 ja 22.
Eelnõust on lõige 22 ja selle selgitus seletuskirjast välja jäetud. Palume asendada seletuskirja
lk 69-70 lõik „Haigekassaga lepingu sõlmise eelduseks on meretöölepingu olemasolu
eelneva 12 kuu jooksul. Eelnõu koostamise käigus kaaluti, kas haigekassa võiks küsida
Veeteede Ametilt kinnitust, et meremehel on õigus haigekassaga leping sõlmida, kuid
Veeteede Ametil ei ole vastavate andmete puudumise tõttu võimalik sellist kinnitust anda.
Vastavalt Veeteede Ameti põhimäärusele on Veeteede Ameti tegevusvaldkond ohutu ja
turvalise veeliikluse tagamine. Veeteede Ameti pädevusse ei kuulu töötamise andmete
kogumine. Kehtiva õiguse kohaselt kogub töötamise andmeid Eesti Maksu- ja Tolliamet.
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi põhimäärusele kuulub tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja
töösuhete, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Haigekassaga lepingu sõlmimiseks peavad
haigekassal olema meretöölepingu andmed (töötaja nimi, töötamise koht, töötamise
periood). Eesti residentidega seotud meretöölepingute andmeid Eestis Vabariigis Veeteede
Ametile teadaolevalt eraldiseisvalt ei koguta. Seetõttu peab isik haigekassaga lepingu
sõlmimiseks esitama haigekassale ise oma meretöölepingu. Arvestada tuleb sealjuures, et
haigekassaga saab sõlmida lepingu ka isik, kes ei tööta Eesti lipu all sõitval laeval, s.o töötab
mõne välisriigi lipu all ja kelle meretööleping pole sõlmitud Eesti õiguse (meretöö seaduse)
alusel. Veeteede Ametil puuduvad ka ajakohased munsterdamise andmed, mis võiksid
osaliselt asendada meretöölepingu andmeid. Munsterdamise andmeid kogub Veeteede
Amet siis, kui meremees tuleb oma diplomeid uuendama. Sellisel juhul on munsterdamise
andmete kogumise ainukeseks eesmärgiks saada tagantjärgi teavet meremeeste meresõidu
3
praktika kohta. Reaalajas ja täielikke munsterdamise andmeid Veeteede Amet ei kogu.
Samuti tuleb arvestada, et Veeteede Amet ei väljasta diplomeid kõigile isikule, kes on
õigustatud haigekassaga lepingut sõlmima, kuna diplomeid võivad neile väljastada ka teised
riigid. Diplomid väljastatakse vaid kutselistele meremeestele, s.o mitte kõigile laevapere
liikmetele, kes laeval töötavad. Kui haigekassale ei ole esitatud meretöölepingust või muust
esitatud dokumendist arusaadav, kas tegemist on meretöösuhet kinnitava dokumendiga,
võib haigekassa selles osas konsulteerida Sotsiaalministeeriumiga (meretöö seadus) või
Veeteede Ametiga.“,
lõiguga „Lõikega 22 sätestatakse, et Veeteede Amet kinnitab haigekassa nõudel isiku õigust
lepingu sõlmimiseks meretöölepingu või muu dokumendi alusel. Sätte kehtestamine on
vajalik, kuna esitatav päring peab põhinema õiguslikul alusel, sest selle tegemisel
töödeldakse isikuandmeid. Haigekassa esitab Veeteede Ametile päringu, kui haigekassale ei
ole esitatud dokumentidest arusaadav, kas tegemist on meretöösuhet kinnitava
dokumendiga. Veeteede Amet peab meremeeste registrit, milles on ettenähtud ka
munsterdamise andmed. Päringu esitamisel sõlmib haigekassa isikuga lepingu pärast
Veeteede Ametilt kinnituse saamist. Isikule bürokraatiavaba lepingu sõlmimiseks peaks
Veeteede Ameti ja haigekassa vahel loodama liidestus, mille kaudu saab haigekassa
elektroonilise andmevahetuse kaudu vajalikud andmed lepingu sõlmimiseks sarnaselt
kehtiva töötamise registriga, mille kaudu saab haigekassa praegu andmed näiteks töötaja
kindlustamiseks.“. –
Muudatuse tegemise vajadus on selgitatud meie seiskoha punktis 3. Lisaks peab Veeteede
Amet vastavalt meresõiduohutuse seadusele meremeeste registrit ning on kursis selles
valdkonnas sõlmitavate töösuhte vormidega. Eelnõu seletuskirja 2. punkti (lk 9) kohaselt on
kavas luua ühtne kompetentne ning sujuva ja kiire klienditeenindusega kontaktpunkt, kellelt
saab vajadusel kõikvõimalikku vajalikku informatsiooni. Ühtseks kontaktpunktiks saab
Veeteede Amet, kus luuakse moodsad infosüsteemid, mis võimaldavad rahvusvahelistele
klientidele pakkuda e-laevaregistri, tänapäevaseid laevade järelevalve ja meremeestele
suunatud digitaalseid teenuseid. Seega omab Veeteede Amet sättes nimetatud kinnituse
andmiseks pädevust. Viide Sotsiaalministeeriumile ei ole asjakohane, kuna ministeerium
kavandab oma põhiülesannete poliitikaid ning nende elluviimise korraldamist.
Meretöösuhetes on rakendusasutuseks Veeteede Amet.
4.4. Sotsiaalmaksu regulatsioon on ebaselge ning pole arusaadav, kas see on kooskõlas
Vabariigi Valitsuse otsusega. Eelnõu § 5 punktis 1 on viidatud Eesti Vabariigi poolt sõlmistud
välislepingutele täpsustamata, mis tüüpi välislepinguid on silmas peetud. Märgime, et riik
võib sõlmida välislepinguid erinevates valdkondades. Antud juhul on eeldatavalt silmas
peetud pensionikindlustust reguleerivaid välislepinguid, mis vajab eelnõus täpsustamist.
Samas punktis on viide Euroopa Liidu, EMP liikmesriigi, Šveitsi jne kodanikele. Leiame, et
erisusi ei saa teha kodanike põhiselt, erisused saavad olla riikides seaduslikult elavate
isikute põhised.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Susanna Jurs 6269 329
[email protected]