Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Rahandusministeerium
18.06.2018 nr 1-4/18/4051
Keskkonnaministri määruse „Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse
mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“ eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ eelnõu, mis kehtestatakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel. Eelnõukohase
määrusega võetakse Eesti õigusesse üle 2013. aasta 5. detsembril vastu võetud
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73), artiklid 4.82, 4.83, 7.3,
9.1, 35.2, 54 ja 74.1. Liikmesriigid pidid jõustama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid 2018. aasta 6. veebruariks.
Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõule kooskõlastust hiljemalt 21. juuniks 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
Teadmiseks: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ametiühingute
Keskliit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Töötervishoiuarstide Selts
Reelika Runnel
626 2982,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
13.06.2018
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,
õhu radoonisisalduse mõõtmise kord
ja tööandja kohustused
kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel 1.
Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega sätestatakse:
1) tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord;
2) tööandja kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus
sisalduvast radoonist.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) radoon – loodusliku radioaktiivse väärisgaasi radooni isotoop Rn-222, mis on ioniseeriva
kiirguse allikas;
2) õhu radoonisisaldus – radooni aktiivsuskontsentratsioon, milleks on õhus sisalduva radooni
aktiivsus ruumalaühiku kohta [Bq/m³];
3) õhu radoonisisalduse viitetase – õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema
taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta asjakohaseid meetmeid töötaja radoonist saadava
kiirituse vähendamiseks.
§ 3. Õhu radoonisisalduse viitetase
(1) Õhu radoonisisalduse viitetase tööruumides on 300 Bq/m³.
(2) Õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud
mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini
vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui
20% võrra.
(3) Kui töökohal kasutatakse tööaega järgiva töörežiimiga sundventilatsiooni, võib tööandja
lisaks aasta aega katkematult kestnud mõõtmisele või ajavahemikul 1. novembrist kuni 30.
aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud mõõtmisele korraldada täiendavalt
radoonisisalduse keskväärtuse väljaselgitamiseks töö ajal ajavahemikul 1. novembrist kuni 30.
aprillini õhu radoonisisalduse ööpäevase muutumise pidevmõõtmise. Kui pidevmõõtmise
tulemus ei ületa õhu radoonisisalduse keskväärtust tööajal 300 Bq/m³, loetakse õhu
radoonisisaldus viitetasemele vastavaks.
2. peatükk
Tööandja kohustused
§ 4. Õhu radoonisisalduse mõõtmise korraldamine
(1) Tööandja korraldab õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud
radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel
korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu on
esitatud käesoleva määruse lisas.
(2) Kui õhu radoonisisaldus vastab viitetasemele, korraldab tööandja kordusmõõtmise iga
kümne aasta tagant.
(3) Kui õhu radoonisisaldus ületab viitetaset, korraldab tööandja kordusmõõtmise iga viie aasta
tagant.
(4) Kui käesoleva määruse lõikes 1 nimetatud tööruumis on pärast radoonimõõtmist tehtud
olulisi ehituslikke muudatusi, korraldab tööandja õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise
tööruumis pärast muudatuste tegemist.
§ 5. Meetmete rakendamine töötaja terviseriski vähendamiseks
(1) Kui õhu radoonisisalduse mõõtmise tulemusel selgub, et õhu radoonisisaldus tööruumis
ületab viitetaset, rakendab tööandja töötaja terviseriski vähendamiseks vajaduse korral
ehituslikke parandusmeetmeid käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi või tööaja piirangut käesoleva
paragrahvi lõike 3 järgi.
(2) Ehituslike parandusmeetmete rakendamisel radooni pinnasest siseruumide õhku pääsemise
takistamiseks või ruumides õhuvahetuse parandamiseks on soovitatav lähtuda standardist
EVS 840.
(3) Tööaja piirangu rakendamisel arvutatakse antud töökohal aastas lubatud töötundide arv T
valemiga:
T = 600 000 / RM,
kus RM on õhu mõõdetud radoonisisaldus [Bq/m3].
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehituslike parandusmeetmete rakendamist
korraldab tööandja töökoha õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise.
§ 6. Teavitamiskohustus
Tööandja teavitab Keskkonnaametit tööruumidest, kus pärast käesoleva määruse § 5 lõikes 2
nimetatud ehituslike parandusmeetmete rakendamist korraldatud õhu radoonisisalduse
kontrollmõõtmise tulemus ületab jätkuvalt viitetaset, edastades Keskkonnaametile radooni
mõõtmiste protokollid ja rakendatud ehituslike parandusmeetmete loetelu.
§ 7. Töötaja efektiivdoosi seire ja tervisekontroll
(1) Tööandja arvutab üks kord aastas töötaja efektiivdoosi, kui õhu radoonisisaldus ületab
pärast käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud ehituslike parandusmeetmete rakendamist
jätkuvalt viitetaset.
(2) Töötaja aasta jooksul saadud efektiivdoos E millisiivertites [mSv] arvutatakse valemiga:
E = 6,7 x 10-6 x RM x t,
kus RM on õhu mõõdetud radoonisisaldus [Bq/m3] ja t on töötaja tööaeg aastas[h].
(3) Tööandja korraldab töötajale tervisekontrolli üks kord aastas, kui töötaja efektiivdoos ületab
6 millisiivertit aastas. Tervisekontroll toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud
korras.
(4) Töötaja efektiivdoosi piirmäär on 20 millisiivertit aastas.
§ 8. Töötajate teavitamine
Tööandja teavitab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tööruumis töötavat töötajat radooni
pikaajalise mõjuga seonduvast terviseriskist, radoonisisalduse mõõtmiste tulemustest ning
rakendatavatest abinõudest, mille eesmärk on vähendada töötaja kokkupuudet radooniga.
3.peatükk
Õhu radoonisisalduse mõõtmine ja järelevalve
§ 9. Õhu radoonisisalduse mõõtmise kord
(1) Õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses ning
mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses sätestatud korras.
(2) Õhu radoonisisalduse aasta keskväärtuse määramiseks kasutatava mõõtemeetodika valikul
on soovitatav lähtuda standarditest EVS-ISO 11665-4 ja EVS-ISO 11665-8.
(3) Õhu radoonisisalduse ööpäevase muutumise pidevmõõtmise meetodi valikul on soovitatav
lähtuda standardist EVS-ISO 11665-5.
§ 10. Järelevalve
(1) Käesoleva määruse nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Tööinspektsioon.
(2) Järelevalvet käesoleva määruse §-s 7 nimetatud nõuete täitmise üle teeb
Keskkonnainspektsioon.
§ 11. Rakendussäte
Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmine peab
olema tehtud hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks.
1
Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks
ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning
2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73).
Siim Kiisler
Minister Andres Talijärv
Kantsler
Lisa: Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu
Keskkonnaministri ….. 2018. a määrus nr… „Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise
kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“
Lisa
Kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu:
Alutaguse vald
Haljala vald
Harku vald
Jõelähtme vald
Jõgeva vald
Jõhvi vald
Kadrina vald
Kastre vald
Keila vald
Kiili vald
Kohtla-Järve linn
Kose vald
Kuusalu vald
Luunja vald
Lääne-Harju vald
Lüganuse vald
Maardu linn
Narva linn
Narva-Jõesuu vald
Peipsiääre vald
Põhja-Sakala vald
Põltsamaa vald
Põlva vald
Rae vald
Rakvere linn
Rakvere vald
Saarde vald
Sillamäe linn
Tallinn
Tapa vald
Tartu linn
Tartu vald
Toila vald
Türi vald
Viimsi vald
Viljandi vald
Viru-Nigula vald
Väike-Maarja vald
Keskkonnaministri määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel. Eelnõukohase
määrusega võetakse Eesti õigusesse üle 2013. aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu
Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks
ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning
2003/122/Euratom (http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0059&from=ET) (edaspidi direktiiv), artiklid
4.82, 4.83, 7.3, 9.1, 35.2, 54 ja 74.1. Liikmesriigid pidid jõustama direktiivi ülevõtmiseks
vajalikud õigus- ja haldusnormid 2018. aasta 6. veebruariks.
Direktiiviga kehtestatakse ühtsed põhilised ohutusnormid töötajate tervise kaitseks
ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, muu hulgas ka siseruumide õhus leiduvast
radoonist põhjustatud kiirituse eest. Kuna radoon tekib töökohtade siseruumidesse maapinnast
ning radooni esinemine on töökohtades toimuvast inimtegevusest suuresti sõltumatu, tuleb seda
küll pidada püsikiirituse olukorraks, kuid kuna teatud aladel ja teatud liiki töökohtades on
selline kiiritus märkimisväärne, tuleb võtta kasutusele asjakohaseid radooni ja kiirituse
vähendamise meetmeid.
Direktiivi kohaselt kehtestab liikmesriik töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku
viitetaseme, nõuab õhu radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel
paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele
võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riikliku
viitetaseme. Samuti rõhutatakse, et ettevõtjale või tööandjale tuleb seada selge vastutus
töötajate kaitse eest mis tahes kiirgusolukorras, seda ka nende töötajate kaitsmiseks, kes saavad
töökohal radoonikiiritust. Seega on nõutav kiirgusdooside seire, teatud juhtudel tervisekontroll
ning töötajate teavitamine.
Teaduslikud uuringud viitavad, et 3–14% kopsuvähi juhtumitest on tingitud ruumide siseõhus
sisalduvast radoonist. Kopsuvähi tekkepõhjuste pingereas on radoon suitsetamise järel teisel
kohal. Ülemaailmselt põhjustab siseõhu radoon aastas hinnanguliselt 70 000–170 000 uut
kopsuvähki haigestumise juhtumit. Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeritakse Eestis
aastas umbes 650–700 esmast kopsuvähki haigestumist, neist umbes 70–100 võib seostada
radooniga. Kopsuvähi avaldumiseni võib kuluda aastaid ning otseseid kiireid sümptomeid,
nagu hingeldus, köha, peavalu või palavik, radoon ei tekita. Radoonist põhjustatud kopsuvähi
esinemine on tõenäosuslik. Seega kaugeltki mitte igaühel, kes on sisse hinganud suure
radoonisisaldusega õhku, ei arene kopsuvähk. Samas, mida rohkem on kokkupuudet radooniga,
seda suurem on tõenäosus kopsuvähki haigestumiseks. Ehk siis pikaajaline kokkupuude suure
radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu.
Riski suurusjärk sõltub radooni kontsentratsioonist ning sellest, kui pika aja jooksul selles
hoones viibiti ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Tänaseni pole suudetud teaduslikult
tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi.
Riigi kohustuseks on määrata kindlaks alad, kus radoonisisaldus võib märkimisväärses arvus
hoonetes eeldatavasti ületada riikliku viitetaseme. 2016. a Eesti Geoloogiakeskuse (praeguse
nimega Geoloogiateenistus) koostatud uurimustööle tuginedes on võimalik jagada Eesti
territoorium tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise
radooniriskiga ning täiendava uuringuvajadusega haldusüksused. Seega on hetkel kaardistatud
2/3 Eesti pindalast ning olemasolevatele andmete tuginedes saab öelda, et 36 haldusüksust on
kõrgendatud radooniriskiga alal ning 24 haldusüksust on madala või keskmise radooniriskiga
alal. Täiendava uurimisvajadusega aladel (19) ei ole mõõtmisi tehtud või on neid tehtud
radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava kaardistamisega tegeletakse aastail 2019–2024
arvestusega, et aastas kaardistatakse ca 4 haldusüksust. Täpsemalt kirjeldatakse
radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks kavandatavad tegevused koos
ajakava ja rahaliste kohustustega kiirgusseaduse § 26 lõike 1 alusel koostatavas kiirgusohutuse
riiklikus arengukavas ning radooni tegevuskavas.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna
nõunik Reelika Runnel (tel 626 2982,
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918,
[email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel
626 2953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Direktiiviga sätestatakse ühtsed suunised ja ohutusnormid töötajate tervise kaitseks
ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi kohaselt kehtestab liikmesriik
töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riikliku viitetaseme, nõuab õhu radoonisisalduse
mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevatel töökohtadel ning teavitamist nendest
töökohtadest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski vähendamise meetmetele ületab
radoonisisaldus jätkuvalt riikliku viitetaseme.
Direktiiv sätestab ka selle, et kui riiklik viitetase ületatakse, tuleb kasutusele võtta asjakohaseid
radoonikiirituse vähendamise meetmeid. Juhul kui need tasemed ületavad endiselt riikliku
viitetaseme, ei tohiks töökohtades toimuvat inimtegevust siiski käsitada kiirgustegevusena,
mille jaoks on vajalik kiirgustegevusloa olemasolu.
Kehtivas õigussüsteemis on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja
kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse
korraldus ettevõtte ja riigi tasandil ning vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise
eest sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (RT I, 28.04.2017, 9,
https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017009). Seaduse tasemel on töökeskkonna füüsikalise
ohutegurina kajastatud ka ioniseeriv kiirgus, kuid kuna on vajadus valdkonna täpsema
reguleerimise järele, kehtestatakse täpsemad nõuded keskkonnaministri määruse tasandil.
Tööandjatele nõuete kehtestamine keskkonnaministri määrusega otsustati
Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi läbirääkimiste käigus ning selleks, et
tööandjad vastavad nõuded üles leiaks, lisati asjakohane viide ka töötervishoiu ja tööohutuse
seadusesse.
Määruse eesmärk on tagada töötajate kaitse olukorras, kus looduslik kiirgusallikas radoon võib
põhjustada töötajatele tavapärasest suuremat kiiritust. Eesmärgi saavutamiseks kehtestatakse
eelnõukohase määrusega tööruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase, nõutakse õhu
radoonisisalduse mõõtmist kõrgendatud radooniriskiga aladel paiknevates tööruumides ning
teavitamist nendest tööruumidest, kus ka vaatamata kasutusele võetud radooniriski
vähendamise meetmetele ületab radoonisisaldus jätkuvalt riiklikku viitetaset.
Eelnõukohane määrus koosneb 3 peatükist – üldsätted, tööandja kohustused, õhu
radoonisisalduse mõõtmine tööruumides, järelevalve ja rakendussätted.
Eelnõu 1. peatükis „Üldsätted“ käsitletakse määruse reguleerimisala, defineeritakse määruses
kasutatavad mõisted, sätestatakse õhu radoonisisalduse viitetase ning viitetasemele vastavuse
hindamine.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise ning viitetasemele vastavuse
hindamise kord ning tööandja kohustused tööruumide õhus sisalduvast radoonist tingitud
töötaja pikaajalise terviseriski vähendamiseks.
Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted.
Radoon on loodusliku radioaktiivse väärisgaasi radooni isotoop Rn-222, mis on ioniseeriva
kiirguse allikas.
Radooni aktiivsuskontsentratsioon, lihtsamalt öeldes õhu radoonisisaldus, on õhus sisalduva
radooni aktiivsus ruumalaühiku kohta (Bq/m³). Nt aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m³ laguneb
ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris üks radooniaatom.
Õhu radoonisisalduse viitetase on õhu radoonisisalduse aasta keskväärtus, millest kõrgema
taseme korral võib osutuda vajalikuks võtta asjakohaseid meetmeid töötajate radoonist saadava
kiirituse vähendamiseks. Kui radoonitase ületab viitetaset kõigest mõnikümmend bekerelli, siis
pole ehituslike parandusmeetmete võtmine olukorra parandamiseks sotsiaalseid ja
majanduslikke asjaolusid arvestades otstarbekas ning radoonitaseme alandamiseks võib lihtsalt
ruume sagedamini õhutada. Niisamuti pole otstarbekas võtta meetmeid, kui radoonitase ületab
viitetaset küll mitmekordselt, kuid töötajad viibivad ruumis lühikest aega. Kui aga tegemist on
tööruumiga, kus on kõrge radoonitase ning töötajad viibivad seal terve tööpäeva vältel, on
radooni vähendamiseks meetmete kasutamine õigustatud ja vajalik, et vähendada töötajate
kopsuvähki haigestumise riski.
Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse õhu radoonisisalduse viitetasemeks tööruumides 300 Bq/m³.
Viitetase kehtestatakse aasta keskväärtusele, mida saab kas mõõta või hinnata vähem kui aasta
kestnud mõõtmise põhjal. Lõikes 2 täpsustatakse, et õhu radoonisisaldus loetakse viitetasemele
vastavaks, kui aasta aega katkematult kestnud mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset või kui
ajavahemikul 1. novembrist kuni 30. aprillini vähemalt kaks kuud katkematult kestnud
mõõtmise tulemus ei ületa viitetaset rohkem kui 20% võrra. Hindamise metoodika vastab meile
lähedase geograafilise paiknemisega riikide praktikale ja Eesti standardisüsteemi ülevõetud
rahvusvahelistele standarditele. Meie kliimas on radoon probleemiks just talvisel ajal, kui maa
on külmunud ning radooni vaba liikumine atmosfääri seetõttu takistatud. Siis hakkab radoon
väljapääsu otsides kogunema hoonete all olevasse pinnasesse, sest seal pole maa külmunud,
ning liigub sealt edasi hoone siseõhku.
Lõikes 3 täpsustatakse, et kui töökohal kasutatakse tööaega järgiva töörežiimiga
sundventilatsiooni, võib tööandja täiendavalt radoonisisalduse keskväärtuse väljaselgitamiseks
töö ajal korraldada õhu radoonisisalduse ööpäevase muutumise pidevmõõtmise. Kuna õhu
radoonisisalduse jälgimine ja vajaduse korral vähendusmeetmete kasutuselevõtmine on
vajalikud just inimese tervise seisukohalt, saab tööaega järgiva sundventilatsiooniga
tööruumides hinnata radoonisisaldust sellel ajal, kui inimesed ruumis viibivad ning on
töökeskkonnast mõjutatud. Pidevmõõtmise ajal radooni aktiivsuskontsentratsioon salvestatakse
lühikeste intervallide jooksul ning tulemuseks saadakse andmed kontsentratsiooni muutusest
ajas. Mõõtmine võiks kesta vähemalt nädala, et hõlmata nii tööpäevi kui ka nädalavahetust.
Mõõta tuleb samuti ajavahemikus 1. novembrist 30. aprillini. Kui õhu radoonisisalduse
keskväärtus töö ajal viitetaset ei ületa, loetakse õhu radoonisisaldus viitetasemele vastavaks
ning piisav abinõu määruse nõuete täitmiseks on olemasoleva ventilatsiooni töötsükli jätkuv
kasutamine.
Eelnõu 2. peatükis „Tööandja kohustused“ käsitletakse tööandja kohustusi nendel töökohtadel,
mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga aladel.
Paragrahvi 4 lõike 1 kohaselt korraldab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmise tööruumis,
mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel
või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kõrgendatud radooniriskiga ala on
kohaliku omavalitsuse territoorium, millel paiknevatel töökohtadel on tõenäoline õhu
radoonisisalduse viitetaseme ületamine. Kõrgendatud radooniriskiga alad on määratud 2016. a
Eesti Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle tuginedes ning on loetletud haldusüksustena.
Eesti Geoloogiakeskuse töö ning haldusüksuste esialgne riskialade määramine tehti kuni
15.10.2017 kehtinud haldusjaotuse alusel. Haldusreformi järel liideti piirkonnad ning riskialad
ei muutunud. Kõrgendatud radooniriskiga alade määramisel lähtuti sellest, et mõõtmised on
tehtud rohkem kui viies uuringupunktis, millest vähemalt 10% on radooni
aktiivsuskontsentratsioon pinnaseõhus > 75 kBq/m3.
Kõrgendatud radooniriskiga haldusüksused on esitatud eelnõu lisas ning need on: Alutaguse
vald, Haljala vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Jõgeva vald, Jõhvi vald, Kadrina vald, Kastre
vald, Kiili vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Kuusalu vald, Luunja vald, Lüganuse vald,
Maardu linn, Narva linn, Narva-Jõesuu vald, Peipsiääre vald, Põhja-Sakala vald, Põltsamaa
vald, Põlva vald, Rae vald, Rakvere linn, Rakvere vald, Saarde vald, Sillamäe linn, Tallinn,
Tapa vald, Tartu linn, Tartu vald, Toila vald, Türi vald, Viimsi vald, Viljandi vald, Viru-Nigula
vald, Väike-Maarja vald.
Lõikes 2 sätestatakse, et kui õhu radoonisisaldus vastab viitetasemele, tuleb mõõtmist korrata
iga kümne aasta tagant, ning lõikes 3, et nendes tööruumides, kus õhu radoonisisaldus ületab
viitetaset, tuleb mõõtmist korrata vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Hoone amortisatsiooni
tagajärjel võivad aja jooksul tekkida nt vundamenti praod, mille kaudu radoon hoone siseõhku
pääseb ja seetõttu on oluline mõõtmisi teatud aja tagant korrata. Viitetaseme ületamisel on
sagedasema ehk iga viie aasta järel mõõtmiste kordamise eesmärgiks veenduda, et töötajatele,
kes nendes ruumides viibivad, arvestatakse kiirgusdoose õigesti, ning vähendada olukorra
halvenemisest tingitud suuremate kiirgusdooside saamise võimalust. Samas pole ka välistatud
olukord, kus aja jooksul siseõhu radoonisisaldus hoopis väheneb ning koos sellega ka töötajate
saadavad kiirgusdoosid.
Lõikega 4 täpsustatakse, et kui tööruumis on pärast radoonimõõtmist tehtud olulisi ehituslikke
muudatusi, korraldab tööandja õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise töökohal ka pärast
muudatuste tegemist. Radoonisisalduse mõõtmine pärast ehituslikke muudatusi on oluline, sest
need võivad mõjutada ka radoonitaset. Näiteks võib uute õhukindlate akende paigaldamine
avaldada positiivset mõju energiatõhususele, kuid kuna õhuvahetus ruumis on halvenenud ja
radoon ei pääse enam akende kaudu välja, võib selle tase ruumides olla remondieelsest tasemest
oluliselt kõrgem. Ventilatsioonisüsteemide uuendamise või vundamendi tihendamise järel on
aga suure tõenäosusega radoonitase varem mõõdetust oluliselt madalam.
Paragrahvis 5 sätestatakse meetmete rakendamine töötajate terviseriski vähendamiseks.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui õhu radoonisisalduse mõõtmise tulemusel selgub, et õhu
radoonisisaldus tööruumis ületab viitetaset, rakendab tööandja töötaja terviseriski
vähendamiseks vajaduse korral ehituslikke parandusmeetmeid või tööaja piirangut.
Lõikes 2 täpsustatakse, et tööandja rakendab ehituslikke parandusmeetmeid radooni pinnasest
siseruumide õhku pääsemise takistamiseks või ruumides õhuvahetuse parandamiseks,
juhindudes standardist EVS 840.
Lõikes 3 esitatakse valem töökohal aastas lubatud töötundide arvu leidmiseks, mis saadakse
suuruse 600 000 ja töökohal mõõdetud radoonisisalduse (Bq/m3) jagatisena. Juhul kui tööandja
rakendab töötajate terviseriski vähendamiseks tööaja piirangut, tuleb töötaja töökohal viibimise
aja üle arvestust pidada.
Rahvusvaheliselt kasutatakse radooni käsitletavates soovitustes, nt Rahvusvahelise
Kiirguskaitse-komisjoni (ICRP) soovituses nr 115 „Lung Cancer Risk from Radon and Progeny
and Statement on Radon“, aasta töötundide arvu 2000. Ühe tüvenumbriga arve (2000, 300)
kasutatakse viitamaks, et arvude täpsus ei ole selline, et täiendavatel tüvenumbritel mõtet oleks.
Tüüpiline saavutatav radoonimõõtmise täpsus kontsentratsioonidel ~300 Bq/m3 on 10–15% ehk
kõigi hinnangute ja arvutuste täpsus ei ole nii või teisiti parem.
Valemis olev number 600 000 tuleb viitetaseme 300 valikust, andes jagamisel lubatud tundide
arvuks 2000 tundi aastas. Näiteks, kui töökohal on mõõdetud õhu radoonisisalduseks 450
Bq/m3, siis on töökohal aastas lubatavaks töötundide arvuks 600 000/450=1333, mis omakorda
annab lubatavaks töötundide arvuks 111 tundi kuus ning 26 tundi nädalas.
Tööaja piiramiseks on tööandjal mitu võimalust, näiteks leppida töötajaga kokku osaline tööaeg
või muuta töötaja töökorraldust viisil, et töötaja ei tööta kõiki oma töötunde kõrgendatud
radooniriskiga alal jms.
Lõikes 4 sätestatakse, et pärast ehituslike parandusmeetmete rakendamist korraldab tööandja
töökoha õhu radoonisisalduse kontrollmõõtmise, mis on vajalik võetud meetmete efektiivsuse
hindamiseks.
Paragrahvis 6 käsitletakse tööandja teavituskohustust, sätestades, et tööandja teavitab
Keskkonnaametit töökohtadest, kus vaatamata võetud ehituslikele parandusmeetmetele ületab
tööruumi õhu radoonisisaldus tööajal jätkuvalt viitetaset. Keskkonnaametile tuleb esitada
radooni mõõtmiste protokollid ja rakendatud ehituslike parandusmeetmete loetelu. Teavitamise
eesmärgiks on saada ülevaade töötajate kiirgusohutuse tagamiseks võetud meetmetest, et
Keskkonnaametil oleks võimalik hinnata nende tõhusust ning vajaduse korral nõustada
tööandjat, milliseid täiendavaid meetmeid kasutusele võtta.
Direktiiv 2013/59/Euratom sätestab, et nende töökohtade puhul, kus vaatamata võetud
meetmetele ületab õhu radoonisisaldus endiselt riikliku viitetaseme, s.t 300 Bq/m3, ei tohiks
töökohtades toimuvat inimtegevust käsitada kiirgustegevusena. Siiski peab tagama, et tööandja
teavitab nendest töökohtadest kiirgusohutuse valdkonna pädevat asutust ning kui töötajate
kiirituse aastane efektiivdoos võib ületada 6 mSv, ohjatakse kiiritust kui kavandatud
kiiritusolukorda. Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks määrama, milliseid
kaitsenõudeid tuleb kohaldada. Eelnõu §-s 7 on nimetatud selliste kaitsenõuetena töötajate
kiirgusdooside seire ja tervisekontrolli korraldamine ning §-s 8 töötajate teavitamine.
Paragrahvis 7 käsitletakse töötaja efektiivdoosi seire ja tervisekontrolli nõudeid. Lõikes 1
sätestatakse, et tööandja korraldab töötaja efektiivdoosi seire töökohal, kus õhu radoonisisaldus
tööajal ületab pärast ehituslike parandusmeetmete rakendamist jätkuvalt viitetaset.
Lõikes 2 esitatakse valem töötaja poolt aasta jooksul saadud efektiivdoosi arvutamiseks. Valem
on võetud Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni väljaandest ICRP ref 4836-9756-8598
„Summary of ICRP Recommendations on Radon“ January 26, 2018. Kui tööruumis on õhu
radoonisisalduseks mõõdetud 467 Bq/m3 ja töötaja on töötanud aasta aega täistööajaga, s.t. 48
nädalat x 40 tundi = 1920 tundi, siis on tema efektiivdoos 6,7 x 467 x 1920 / 1000000 = 6,007
mSv ning töötajale tuleb korraldada tervisekontroll kord aastas. Kui mõõdetud radoonisisaldus
on 1555 Bq/ m3, on efektiivdoos 6,7 x 1555 x 1920 / 1000000 = 20,004 mSv, mis tähendab, et
aastane efektiivdoosi piirmäär on ületatud. See on ühtlasi olukord, mille tekkimine on lubamatu,
ja kui õhu radoonisisaldust täiendavate meetmetega vähendada ei õnnestu, tuleb töötaja töö
ümber korraldada selliselt, et piirmäära ei ületata.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui töötaja aasta jooksul saadav kiirgusdoos ületab 6 mSv, korraldab
tööandja töötaja tervisekontrolli kord aastas, mis toimub töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
sätestatud korras. Tervisekontrolli saadetava töötaja kohta esitab tööandja andmed töötajat
mõjutava ohuteguriga (radoon) kokkupuute kohta. Need andmed esitatakse sotsiaalministri
24.04.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“ lisas 2 esitatud tervisekontrolli
saadetud töötajate nimekirjas.
Lõikes 4 sätestatakse, et töötaja doosi piirmäär on 20 mSv aastas. See on analoogne
kiirgustöötaja ühe aasta jooksul kiirgustegevusest saadud efektiivdoosi piirmääraga ning tuleb
arvestada, et piirmäär kehtib aasta jooksul töötaja poolt kõigist lubatud kiirgustegevustest
saadud kutsekiirituse ja radoonikiirituse summa suhtes. 20 mSv-le vastab täistööaja korral õhu
radoonisisaldus 1500 Bq/m3. Sellise radoonitaseme esinemine on Eesti olusid arvestades siiski
üsna ebatõenäoline ning Keskkonnaametile teadaolevalt on selline radoonitase mõõdetud Eestis
vaid ühes töökohas. Kuid ka sellises olukorras on tööandjal töötaja doosi täissaamiseni aasta
aega, et lahendus leida. Kindlasti ei saa olla tööandja suutmatus tagada tervisekaitse nõuetele
vastavat töökeskkonda aluseks töötajaga töösuhte lõpetamisele.
Doosipiirangud kiirguskaitses kehtestatakse aastadoosidele (välja arvatud üksikud
avariioperatsioonid, kus võidakse saada suur doos korraga). Veelgi väiksemat ajavahemikku ei
kasutata, kuna ka aastadoosi puhul on mõju ilmnemine tõenäosuslik ja doosi väiksuse tõttu
allpool otsese avastatavuse piiri. (NB! Doosipiirang ei tähenda piiri ohu ja ohutuse vahel. See
tähendab nominaalset aktsepteeritavat riski. Näit 20 mSv doosile vastab 0,1% risk eluaja
jooksul vähki haigestuda.) Ka radooni puhul ei ole võimalik öelda, et see mõjutab konkreetse
inimese tervist. Maailmas tehtud uuringute tulemusena saab ainult hinnata, milline on antud
aastase keskmise radoonikontsentratsiooni mõju all olnud töötaja kopsuvähi risk juhul, kui ta
sellise mõju all on olnud aastakümneid. Seetõttu ei ole ka töötaja tööaja lühiajalistel piirangutel
ratsionaalset sisu.
Paragrahvis 8 sätestatakse tööandja kohustus teavitada kõrgendatud radooniriskiga töökohal
töötavat töötajat radooni pikaajalise mõjuga seonduvast terviseriskist, milleks on suurem
tõenäosus haigestuda kopsuvähki. Samuti tuleb teavitada radoonisisalduse mõõtmiste
tulemustest ning töökohal rakendatavatest abinõudest, mille eesmärk on vähendada töötaja
kokkupuudet radooniga. Töötajate informeerimiseks on tööandjal võimalik kasutada näiteks
Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi koostatud infomaterjale, mis on kättesaadavad
nende asutuste kodulehtedel aadressidel https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-
tegevused/kiirgus/radoon ja https://www.envir.ee/et/radoon.
Eelnõu 3. peatükis „Õhu radoonisisalduse mõõtmine“ käsitletakse õhu radoonisisalduse
mõõtmise korda, täpsustatakse Tööinspektsiooni ja Keskkonnainspektsiooni ülesandeid
järelevalve tegemisel ja radoonimõõtmise ajalist korraldamist.
Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatakse, et õhu radoonisisaldust mõõdab pädev mõõtja
mõõteseaduse tähenduses ning mõõtetulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduses
sätestatud korras. Mõõteseaduse (RT I, 10.11.2016, 13
https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010026) kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja
pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Eestis tegeleb nii
akrediteerimise kui ka mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamisega Eesti
Akrediteerimiskeskus. Seega peab tööandja õhu radoonisisalduse mõõtmist tellides jälgima, et
teenust pakuks pädev mõõtja. Sama tuleb jälgida ka vahendusfirmade puhul, s.t vahendaja peab
tõendama, et mõõtmised on teinud pädev mõõtja.
Radooni mõõtmiseks kasutatakse pidev- ja integreeritud mõõtemeetodeid. Pidevmõõtmise
puhul kasutatakse elektroonilist mõõteseadet (radoonimonitori), mis kuvab tulemuse kindla aja
tagant seadme tabloole. Integreeritud mõõtmistel kasutatakse enim plastdetektoreid. Sel juhul
eksponeeritakse lühema või pikema aja jooksul radoonitundlikku materjali mõõdetava ruumi
õhus ja mõõtmistulemus saadakse hiljem mõõtelaboris. Seega on pädevuse nõue suunatud just
mõõtjale/mõõtelaborile, mitte isikule, kes detektori paigaldab. Kui mõõtja ei paigalda või ei
eemalda detektorit ise, tuleb seda teha täpselt mõõtja/mõõtelabori antud juhiste järgi.
Lõikes 2 sätestatakse, et õhu radoonisisalduse aasta keskväärtuse määratlemiseks kasutatava
mõõtemeetodika valikul on soovitatav lähtuda standarditest EVS-ISO 11665-4 (Radoon-222
mõõtemeetod keskmise aktiivsuskontsentratsiooni määramiseks passiivse proovivõtu ja
hilisema analüüsi kasutamisega) ja EVS-ISO 11665-8 (Radoon-222 esialgsete ja täiendavate
uuringute metoodika hoonetes).
Lõikes 3 esitatakse soovitus lähtuda õhu radoonisisalduse ööpäevase muutumise
pidevmõõtmise meetodi valikul standardist EVS-ISO 11665-5 (Aktiivsuskontsentratsiooni
pidevmõõtmise meetod), kui § 3 lõikes 3 kirjeldatud tööaega järgiva töörežiimiga
sundventilatsiooni olemasolul tehakse tööruumides täiendav mõõtmine.
Paragrahvis 10 sätestatakse, et määruse nõuete täitmist kontrollib Tööinspektsioon, välja
arvatud töötaja efektiivdoosi seire ja tervisekontrolli nõuded, mille üle teeb järelevalvet
Keskkonnainspektsioon. Infovahetuse paremaks korraldamiseks sõlmivad Keskkonnaamet,
Keskkonnainspektsioon ja Tööinspektsioon asutustevahelise koostöökokkuleppe.
Tööinspektsioon kontrollib tööandjate rutiinse järelevalve käigus muude füüsikaliste
ohutegurite kõrval ka seda, kas radooni mõõtmised on tehtud (küsib mõõtetulemuste
protokolli), kui tööruum asub määruse lisas loetletud radooniohtlikuks alaks tunnistatud
kohaliku omavalitsuse territooriumil maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel
korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Kui mõõtmised on tehtud ja mõõtetulemuste
protokollist selgub, et viitetase 300 Bq/m3 ei ole ületatud, siis mingeid edasisi tegevusi ei järgne
ning tööandjal on vaja korraldada kordusmõõtmine 10 aasta pärast või pärast olulisi ehituslikke
muudatusi. Kui protokollist ilmneb, et õhu radoonisisaldus on üle 300 Bq/m3, siis kontrollib
Tööinspektsioon, kas selle vähendamiseks on võetud või kavatsetakse võtta mingeid meetmeid
ning küsib tööandjalt ehituslike meetmete rakendamise järel tehtud kordusmõõtmiste
protokolli. Kui kordusmõõtmine näitab, et meetmed olid edukad ja näit alla 300 Bq/m3, siis
edasisi tegevusi ei järgne. Tööinspektsioonil on õigus tööandjat nõuete täitmata jätmise eest
trahvida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 27¹ alusel, mis käsitleb tervisekahjustuse ohu
tekitamist. Trahvi suuruseks on juriidiliste isikute puhul kuni 2600 eurot. Üldjuhul tehakse
ettekirjutus, mille täitmiseks määratakse tööandjale mõistlik tähtaeg.
Olukordades, kus radooni viitetase on ka pärast ehituslike parandusmeetmete võtmist
korraldatud mõõtmiste andmetel ületatud, on tööandja kohustatud teavitama Keskkonnaametit,
kes oskab tööandjale oma pädevuse piires nõu anda, milliseid meetmeid on töötajate
kiirgusohutuse tagamiseks vaja täiendavalt võtta. Keskkonnaametile tuleb esitada
radoonimõõtmiste protokollid ja rakendatud ehituslike parandusmeetmete loetelu. Tekkinud
olukordi käsitletakse kui kavandatavat kiiritusolukorda ehk olukorda, kus töötajate saadav
kiirgus on kindel ja tõendatud ja selle üle teeb järelevalvet kiirgusseaduse § 112 kohaselt
Keskkonnainspektsioon. Keskkonnainspektsioon hakkab Keskkonnaametilt saadud teabe
põhjal kontrollima, kas töötajatele arvutatakse aastadoose ning kas üle 6 mSv kiirgusdoosi
saavatele töötajatele korraldatakse iga-aastast tervisekontrolli või kellegi doos ületab 20 mSv.
Rikkumistele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades kiirgusseaduses sätestatud
erisusi. Kui tööandja nõudeid ei täida, teeb Keskkonnainspektsioon ettekirjutuse, mille täitmata
jätmisel on kiirgusseaduse § 115 kohaselt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud
korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot.
Paragrahviga 11 sätestatakse, et õhu radoonisisalduse mõõtmine tööruumis, mis asub
kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all, hoone maa-alusel korrusel või hoone
esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub, peab olema tehtud hiljemalt 2023 aasta 1.
juuliks. Kuna radoonimõõtmised on pikaajalised ning peavad kestma katkematult vähemalt
kaks kuud kütteperioodil, tööandjaid, kellele nõue rakendub on palju ning mõningatel juhtudel
võib vajalikuks osutuda ehituslike parandusmeetmete rakendamine, on mõistlik anda
tööandjatele selleks piisavalt aega.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohase määrusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi
2013/59/EURATOM, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid
kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning
2003/122/Euratom, artiklid 4.82, 4.83, 7.3, 9.1, 35.2, 54 ja 74.1.
5. Määruse mõju
Määrusega reguleeritakse kõrgendatud radooniriskiga aladel asuvate töökohtade õhu
radoonisisalduse mõõtmist ja hindamist ning töötajate kaitse eesmärgil meetmete rakendamise
kohustusi.
Avalduv mõju: tööruumide õhu radoonisisalduse viitetaseme mõõtmise korra ja kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel tööandja kohustuste kehtestamine ei avalda mõju riigi julgeolekule,
välissuhetele ega regionaalarengule. Mõju majandusele avaldub üldise ettevõtluskeskkonna,
ettevõtete tegevuse ning nende halduskoormuse kaudu, samuti ettevõtete konkurentsi kaudu.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele avaldub Keskkonnaameti ja
Tööinspektsiooni töökoormuse suurenemises. Sotsiaalne mõju avaldub töötajate
informeerimisel radooniriskist ning kiirgusdooside seiretulemustest, mis omakorda avaldab
mõju töötervishoiu ja tööohutuse paranemisele ning töötajate tervisele.
Sihtgrupid: tööandjad, kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või
esimesel korrusel, ning nimetatud töökohtade töötajad, radooniteemalisi konsultatsioone ja
radoonimõõtmist pakkuvad ettevõtted ja asutused, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon,
Tööinspektsioon, kohalikud omavalitsused.
Avalduv mõju: kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või
esimesel korrusel, peab tööandja korraldama viitetasemele vastavuse kindlakstegemiseks õhu
radoonisisalduse mõõtmise. Töökohtadel radooni mõõtmise kohustus hakkab puudutama
tööandjaid 38 Eesti omavalitsuses (sh Tallinnas ja Tartus). Täpset arvu, mitut tööandjat radooni
mõõtmise kohustus puudutab, välja tuua ei saa, sest see hakkab olenema tööruumide asukohast
korruste lõikes. Kuna radoon on raske gaas, siis ei levi ta maapinnast kuigi kõrgele ning seda
mõõdetakse keldrites asuvatel töökohtadel või esimesel korrusel, kui keldrikorrus puudub.
Mõõtmise täpne maksumus sõltub mõõtepunktide arvust, kuid tavaliselt jääb see 60 euro
piirimaile. Mõõtetulemustest lähtuvalt saab tööandja öelda, kas töökeskkonna õhu
radoonisisaldus vastab kehtestatud viitetasemele (300 Bq/m3) ning risk töötajate tervisele
puudub, või on vaja võtta meetmeid õhu radoonisisalduse vähendamiseks ning töötajate tervise
kaitseks. Meetmete valik radooniriski vähendamiseks sõltub konkreetsest töökohast ja
mõõtetulemustest. Määrusega sätestatakse selged radooniriski vähendamise meetmed,
esitatakse viited standarditele ning Keskkonnaministeeriumil on kavas koostada ka spetsiaalsed
juhendmaterjalid tööandjatele. Tööandja peab teavitama Keskkonnaametit töökohtadest, kus
vaatamata võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi
õhu radoonisisaldus jätkuvalt viitetaset. Teavitamine on ühekordne ning ettevõtete
halduskoormuse kasv ei ole suur. Siiski võib tekkida tööandjal vajadus kas Keskkonnaameti
või asjakohast konsultatsiooni pakkuva ettevõtte teenuse kasutamiseks. Keskkonnaamet tegeleb
radooniga seotud üldise teavitustööga, s.t saab konsulteerida, kuidas mõõtmisi teha, millised
võiksid olla meetmed õhu radoonisisalduse ja töötajate terviseriski vähendamiseks, ning pakub
tasulise teenusena ka radooni mõõtmist. Hetkel on turul neli radoonimõõtmist ja konsultatsiooni
pakkuvat ettevõtet. Tööandjatele võib tekkida täiendavaid kulutusi, kui on vaja korraldada
mõõtmisi või küsida nõu asjatundjatelt. Täpsed kohustused sõltuvad konkreetsest töökohast
ning valitud meetmetest. Kuna hetkel puudub ülevaade töökohtade õhu radoonisisaldusest ning
nendest töökohtadest, kus õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset, on mõju ulatust raske
prognoosida.
Keskkonnaametile lisandub koormus seoses tööandjate ja töötajate konsulteerimisega ning
teavitustega. Samuti mõõtmiste tegemisega. Hetkel on Eestis radooni pikaajalise mõõtmise
akrediteering Keskkonnaametil ning ülejäänud teenusepakkujad kasutavad välismaa laborite
teenust. Praegu on raske ennustada, kui palju lisatulu mõõtmistest nimetatud asutustele laekub,
sest esiteks ei ole teada mõõtmisteenust vajavate lisanduvate klientide arv ning teiseks pakuvad
mõõtmisteenust ka eraettevõtted.
Tööinspektsiooni töökoormus suureneb, lisanduvad õhu radoonisisalduse sätete kontrolli ja
infovahetusega seotud tööprotseduurid ja toiminguid. Järelevalvesüsteemi korraldamisel
lähtutakse olemasolevast õigussüsteemist, ei muudeta üldiseid järelevalve põhimõtteid,
kontrollide sagedust ega kontrollitavate objektide arvu. Tööinspektsioon hakkab plaanipäraste
kontrollide käigus muu hulgas tööandjatelt küsima ka tööruumide õhu radoonisisalduse
mõõtetulemusi, kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal hoone maa-alusel või
esimesel korrusel.
Kõrgendatud radooniriskiga alad on määratud 2016. a Eesti Geoloogiakeskuse koostatud
uurimustööle tuginedes ning on loetletud haldusüksustena. Eesti Geoloogiakeskuse töö ning
haldusüksuste esialgne riskialade määramine tehti kuni 15.10.2017 kehtinud haldusjaotuse
alusel. Haldusreformi järel liideti piirkonnad ning riskialad ei muutunud.
Mõõtetulemuste hindamisel on tööinspektorite rolliks vaadata tulemuste vastavust
viitetasemele ning veenduda selles, et mõõtmised on teinud pädev mõõtja ehk vaadata, kas
mõõtja omab akrediteerimis- või erialast pädevust tõendavat tunnistust. Mõõteseaduse
tähenduses pädeva mõõtja tehtud mõõtmised on eeldatavasti tehtud nõuetekohaselt ja
usaldusväärsed. Siinjuures on oluline roll tööandjate teavitamisel, et mõõtmised tellitaks
pädevalt mõõtjalt. Kui mõõtetulemustest selgub, et viitetase 300 Bq/m3 on ületatud, peab
tööandja Tööinspektsioonile esitama andmed töötajate kaitseks võetud või kavandatavate
meetmete kohta õhu radoonisisalduse vähendamiseks ning korraldama pärast ehituslike
meetmete rakendamist töökohtadel õhu radoonisisalduse kordusmõõtmise. Territoriaalselt on
kõrgendatud radooniriskiga alaks küll 1/3 Eestist, kuid kuna suurem osa tööandjatest on
koondunud Harjumaale ja Tartumaale, on mõjutatud suur osa tööandjaid. Seega on mõju ulatus
suur, mõju sagedus keskmine ning ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei kaasne.
Keskkonnainspektsioonile lisandub kohustus teha järelevalvet töökohtade üle, kus vaatamata
võetud meetmetele töötajate pikaajalise terviseriski vähendamiseks ületab tööruumi õhu
radoonisisaldus viitetaset ning sellest on teavitatud Keskkonnaametit. Keskkonnaamet hindab
seniste meetmete edukust ja otsustab, kas midagi saab olukorra parandamiseks veel ette võtta.
Kui vastus on ei, käsitletakse tekkinud olukorda kavandatava kiiritusolukorrana ehk olukorrana,
kus normaalne tööolukord põhjustab või võib põhjustada inimeste kiiritamist. Kavandatavate
kiiritusolukordade üle on kiirgusseaduse alusel järelevalvepädevus Keskkonnainspektsioonil,
kes hakkab kontrollima, kas töötajatele on sellistes olukordades tagatud piisav kiirguskaitse.
Selleks on tööandjal vaja järgida mõningaid kiirgusseadusest tulenevaid nõudeid, mida
rakendatakse tavapäraselt kiirgustegevusloa alusel toimuva tegevuse käigus kiirgustöötajate
kaitsmiseks – töötajate kiirgusdooside jälgimine ning regulaarne tervisekontroll.
Keskkonnainspektsioon hakkab kontrollima, kas töötajatele arvutatakse töökohal aasta jooksul
radoonist saadavaid doose, rakendatakse vajaduse korral tööaja piiranguid ning kas üle 6 mSv
kiirgusdoosi saavatele töötajatele korraldatakse iga-aastast tervisekontrolli või kellegi doos
ületab efektiivdoosi aastast piirmäära (20 mSv) ning kas seni tarvitusele võetud meetmed on
olnud piisavad. Kuigi olukorda käsitletakse kavandatava kiiritusolukorrana, siis töökoha õhus
oleva suure radoonisisalduse tõttu tööandja kiirgustegevusluba taotlema siiski ei pea ning
eespool nimetatud kiirgusseadusest tulenevaid nõudeid rakendatakse vaid töötajate tervise
kaitsmiseks.
Kuna hetkel puudub ülevaade töökohtade õhu radoonisisaldusest ning nendest töökohtadest,
kus õhu radoonisisaldus töö ajal ületab viitetaset, on teavitamisega seotud mõju ulatust raske
prognoosida. Järelevalvega kaasneva mõju sagedus on keskmine ja ebasoovitavate mõjude
avaldumise riski ei kaasne.
Seoses radooniteemaliste konsultatsioonide ning radoonimõõtmiste nõudluse suurenemisega
on ette näha nimetatud valdkonna arenemist, teenusepakkujate töömahu ning selle kaudu ka
käibe tõusu. Määrusega kehtestatakse nõuded mõõtmise tegemise ning mõõtja pädevuse kohta,
mõjutades sel viisil teenusepakkujaid. Ühtsed nõuded kõigile turul tegutsevatele mõõtjatele
aitavad tagada kvaliteeti ning kaitsta selle kaudu töötajate tervist. On tõenäoline, et nõudluse
kasvades suureneb ka teenusepakkujate arv. Kõik see avaldub mõju valdkonna arengule ja
äritegevuse kaudu ka majandusele.
Kohalikel omavalitsustel otsest nõustamiskohustust ei ole, kuid nende töökoormuse
suurenemine võib olla seotud haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtete ja töötajate
päringutega ja infovahetusega. Samuti kaasnevad riigile rahalised kohustused seoses
teabematerjalide koostamisega ning tööandjate ja inspektorite koolitamisega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on suur, mõju sagedus keskmine ning
ebasoovitavate mõjude avaldumise riski ei kaasne.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Riigile kaasnevad kulutused seoses vajadusega kaardistada kõrgendatud radooniriskiga alad
ning luua võimalused seal paiknevates töökohtades kehtestatud nõuetega seotud teavitustööks
ja järelevalveks.
Direktiivi kohaselt määrab liikmesriik kindlaks alad, kus radoonisisaldus ületab
märkimisväärses arvus hoonetes eeldatavasti riikliku viitetaseme. 2016. a Eesti
Geoloogiakeskuse koostatud uurimustööle tuginedes on võimalik jagada Eesti territoorium
tinglikult kolmeks: kõrgendatud radooniriskiga, madala või keskmise radooniriskiga ning
täiendava uuringuvajadusega haldusüksuseid. Eesti Geoloogiakeskuse töö ning haldusüksuste
jagamine tehti kuni 15.10.2017 kehtinud haldusjaotuse alusel. Uue haldusjaotuse alusel liideti
piirkonnad ning riskialad ei muutunud (endise 65 uuringuvajadusega haldusüksuse asemel on
nüüd 19 uuringuvajadusega haldusüksust). Täiendava uurimisvajadusega aladel ei ole mõõtmisi
tehtud või on neid tehtud radooniriski hindamiseks liiga vähe. Täiendava uurimisvajadusega
haldusüksusteks on Anija vald, Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Järva vald, Kanepi vald,
Keila linn, Kihnu vald, Mulgi vald, Paide linn, Ruhnu vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Tõrva
vald, Valga vald, Viljandi linn, Vinni vald, Võru linn, Võru vald. 2018. aastal riigieelarvele
täiendavat kulu ei lisandu, sest Keskkonnaministeerium tegeleb kaardistamise
ettevalmistamisega. Alates 2019. aastast kuni aastani 2024 lisandub aga igal aastal täiendav
kulu 36 000 eurot, millega tagatakse igal aastal u nelja haldusüksuse kaardistamine. Täpsemalt
kirjeldatakse radoonikiiritusest tulenevate pikaajaliste riskide ohjamiseks kavandatavad
tegevused koos ajakava ja rahaliste kohustustega kiirgusseaduse § 26 lõike 1 alusel koostatavas
kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning radooni tegevuskavas.
Samuti kaasnevad riigile rahalised kohustused seoses teabematerjalide koostamisega,
tööandjate ning inspektorite koolitamisega. Kuna valdkonna sisuline pädevus on
Keskkonnaametil, jääb nende ülesandeks ka inspektorite koolitamine ning panustamine
teabematerjalide koostamisse. Seega olulist rahalist ressurssi koolitused ei nõuaks. Samas on
radooniteemaliste teabepäevade korraldamiseks raha planeeritud ka Keskkonnaministeeriumi
eelarvest.
Riigile kui tööandjale kaasnevad kulutused ka tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmisega
riigiasutustes, kohalikele omavalitsustele kuuluvates hoonetes ning riigi hallatavatel objektidel,
samuti vajadusel parandusmeetmete rakendamisega. Täpseid kulutusi on praegu raske hinnata,
sest avaliku sektori töökohtade ja riigi hallatavate hoonete arv on omalitsuste lõikes väga erinev.
Suureneva töökoormuse tõttu on ette näha lisatöökoht Keskkonnaametisse iga-aastase
täiendava kuluga 30 000 eurot. 2018. aastal tegeletakse töökoha ettevalmistamisega ning
täiendav ressurss tuleb leida alates 2019. aastast.
Suureneb radoonisisalduse mõõtmise vajadus. Seda teenust pakub muu hulgas ka riigi
haldusalas asuv Keskkonnaamet. Keskkonnaameti pakutava ühekordse siseõhu
radoonisisalduse mõõtmise maksumus on orienteerivalt 60 eurot.
Praegu on raske ennustada, kui palju lisatulu mõõtmistest Keskkonnaametile laekub, sest
esiteks ei ole teada mõõtmisteenust vajavate lisanduvate klientide arv ning teiseks pakuvad
mõõtmisteenust ka eraettevõtted.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamisse on kaasatud Eesti Tööandjate Keskliit ning radoonimõõtmistega tegelevad
ettevõtted. Eelnõu on kommenteerimiseks saadetud ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti
Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Personalijuhtimise Ühingule. Eelnõu sihtrühmadele korraldati
2017. aasta septembris Keskkonnaministeeriumis kaasamisüritus, kus tutvustati uusi nõudeid.
Läbirääkimised ning kohtumised on toimunud nii Sotsiaalministeeriumi kui Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega. Samuti on kaasatud allasutused, nagu
Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon, Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaamet,
Terviseamet ja Eesti Geoloogiateenistus.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule,
Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale ning Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsile.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0656 - Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase,
õhu radoonisisalduse mõõtmise kord
ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56e1e006-1318-4a89-8c96-
38d5c0c4541c
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56e1e006-1318-4a89-8c96-
38d5c0c4541c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main