EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/18-0654 - Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 97
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi
ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.06.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3be33f4-dc1e-4e92-98a6-
2e909fb29b39
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3be33f4-dc1e-4e92-98a6-
2e909fb29b39?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
18.06.2018 nr 1-4/18/4050
Vabariigi Valitsuse määruse „Kiirgustöötaja ja
elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja
jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmise
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 15.09.2016. a määruse nr 97 „Kiirgustöötaja ja
elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmise
eelnõu. Muudatused on vajalikud, et tagada määruse kooskõla Euroopa Liidu Nõukogu
direktiiviga 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva
kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid
89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom
(ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73). Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 6. veebruar 2018.
Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõule kooskõlastust hiljemalt 21. juuniks 2018.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siim Kiisler
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
Reelika Runnel
6262982,
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
13.06.2018
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määruse nr 97
„Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi
ning silmaläätse, naha ja jäsemete
ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmine
Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 50 lõike 6 alusel.
Vabariigi Valitsuse 15.09.2016. a määruses nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning
silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmäär kehtib aasta jooksul kiirgustegevusloa
alusel toimuvast kiirgustegevusest kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel kehtestatud määruse §-s 6
sätestatud korras teavitatud töökohal ning avariikiirituse või minevikus toimunud tegevuste
tagajärjel tekkinud püsikiirituse olukorrast saadavate efektiivdooside summa suhtes.“;
2) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks
ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning
2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1–73).“.
Jüri Ratas
Peaminister Siim Kiisler
Keskkonnaminister Heiki Loot
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a
määruse nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse,
naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega muudetakse kiirgusseaduse § 50 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse
15.09.2016 määrust nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete
ekvivalentdoosi piirmäärad“, täpsustades kiirgustöötajate efektiivdooside arvestamise põhimõtet.
Täpsustused on vajalikud, et tagada määruse kooskõla Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga
2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega
kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,
90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk
1–73). Eelnõu on seotud 13.06.2018. a Riigikogus vastu võetud kiirgusseaduse muutmise eelnõuga,
samuti hetkel menetluses oleva keskkonnaministri määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ eelnõuga, mis kehtestatakse kiirgusseaduse § 97 lõike 3 alusel, ning keskkonnaministri
20.10.2016 määruse nr 91 „Riikliku kiirgustöötajate doosiregistri asutamine ja selle põhimäärus“
muutmise eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse 2016. aasta 1. novembril
jõustunud redaktsiooni (RT I, 20.09.2016, 9).
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik
Reelika Runnel (tel 626 2982,
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918,
[email protected]) ja
keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb kahest punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 1 lõikega 11, mis sätestab,
et efektiivdoosi piirmäär 20 millisiivertit (mSv) kehtib aasta jooksul kiirgustegevusloa alusel
toimuvast kiirgustegevusest, keskkonnaministri määruse „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga
töökohtadel“ §-s 6 sätestatud korras teavitatud töökohal ning avariikiirituse või minevikus toimunud
tegevuste tagajärjel tekkinud püsikiirituse olukorrast saadavate efektiivdooside summa suhtes. See
tähendab, et kui kiirgustöötaja töökoht asub radooniohtlikul alal keldrikorrusel või esimesel korrusel,
tööandaja on tellinud töökohtade õhu radoonisisalduse mõõtmise, tuvastanud viitetaseme ületamise,
võtnud abinõusid, mis pole aga soovitud tulemust andnud, ja töökohast teavitatakse Keskkonnaametit
ning olukord liigitub püsikiirituse olukorraks, peab kutsekiirituse hulka arvestama ka radoonist
saadavaid doose. Püsikiirituse olukorrast saadavaid kiirgusdoose tuleb kutsekiirituse hulka arvestada
ka siis, kui kiirgustöötaja töökoht asub minevikus toimunud avarii või muu sündmuse tagajärjel
radioaktiivselt saastunud alal, kus on tavapärasest kõrgem kiirgusfoon.
Punktiga 2 täiendatakse normitehnilist märkust.
Muudatuse eesmärk on viia säte kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom
artikli 9 lõikega 1, millega sätestatakse, et kutsekiirituse doosi piirmäärad kehtivad aasta jooksul
töötaja poolt kõigist lubatud kiirgustegevustest saadud kutsekiirituse, artikli 54 lõike 3 alusel teatatava
töökohtade radooni kutsekiirituse ning artikli 100 lõike 3 kohaselt püsikiirituse olukordadest tuleneva
muu kutsekiirituse summa suhtes ning liikmesriik hoolitseb selle eest, et ettevõtjale, tööandjale või
mis tahes muule organisatsioonile seatakse selge vastutus töötajate kaitse eest mis tahes
kiirgusolukorras. Seda eeskätt nende töötajate kaitsmiseks, kes saavad töökohal radoonikiiritust
artikli 54 lõikes 3 täpsustatud olukorras.
2017. aastal oli Eestis 143 A-kategooria kiirgustöötajat. A-kategooria kiirgustöötaja on töötaja, kes
võib oma töö käigus saada suurema efektiivdoosi kui 6 mSv aastas. Aastatel 2012–2017 jäid
Keskkonnaameti kiirgusosakonna andmetel Eestis A-kategooria kiirgustöötajate aastased
efektiivdoosid vahemikku 0,01–92,57 mSv. 20 mSv suurust aastadoosi ületavad juhtumid pole siiski
sagedased ning piirmäärade ületamise põhjuste väljaselgitamiseks tuleb analüüsida igat olukorda
eraldi. Kui selgub, et kiirgustöötaja on tõepoolest saanud lubatust suurema doosi, tuleb
kiirgustegevusloa omajal rakendada töötajate kaitseks täiendavaid kaitsemeetmeid. Kehtestatava
muudatuse jõustumisel tuleb tööandjal jälgida, et erinevatest allikatest saadavate dooside summa ei
ületaks 20 mSv aastas. Näiteks, kui töötaja saab kiirgustegevusloa alusel toimuvast tegevusest aastas
15 mSv suuruse efektiivdoosi, kuid tema tööruumides on tuvastatud kõrge radoonitase ning selle
vähendamiseks võetud abinõud pole olnud tulemuslikud, mille tõttu saab ta töökohal täiendavalt
aastas 7 mSv doosi, tuleb tööandjal töötaja kaitsmiseks rakendada täiendavaid meetmeid, sest aastane
efektiivdoosi piirmäär on ületatud. Selleks tuleb tööandjal lühendada töötaja tööl viibimise aega, et
vähendada töötaja kokkupuudet radooniga, või soetada täiendavaid kaitsevahendeid
kiirgustegevusest saadavate kiirgusdooside vähendamiseks selliselt, et aastane efektiivdoos ei ületaks
20 mSv. Olukordades, kus töötaja saab lisaks kiirgustegevusloa alusel toimuvast tegevusest
kiirgusdoose ka radoonist, avariikiirituse või minevikus toimunud tegevuste tagajärjel tekkinud
püsikiirituse olukorrast, tuleb kiirgustegevusloa omajal kiirgustöötajate isikudooside seireandmete
esitamisel doosiregistrisse esitada sellekohased andmed ka doosiregistri pidajale, kelleks Eestis on
Keskkonnaamet.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga
2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega
kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,
90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk
1–73).
4. Määruse mõju
Määrusega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, mõju
regionaalarengule ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Kiirgustöötajate
efektiivdooside arvestamise põhimõtte muutmisel on positiivne mõju kiirgustöötajate tervisele –
väheneb kiirgusega seotud kutsehaigustesse haigestumise risk ning paranevad kiirguskaitse
tingimused, sest arvesse võetakse ka looduskiirgusest ja tavapärasest kõrgemast kiirgusfoonist
tulenevaid riske. Uue kiirgustöötajate efektiivdooside arvestamise põhimõtte kehtestamine ei mõjuta
kiirgustegevusloa omajate ega Keskkonnaameti töökoormust, sest Eestis on selliste olukordade
esinemise tõenäosus üliväike, kus lisaks kiirgustegevuse käigus saadavatele kiirgusdoosidele tuleb
kiirgustöötajate isikudooside seirel arvestada ka radoonikiiritusest, avariikiiritusest või minevikus
toimunud tegevuste tagajärjel tekkinud püsikiirituse olukorrast tekkinud kiirgusdoose.
Kokkuvõttes on käesoleva määruse muutmise mõju ebaoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa olulisi lisakulutusi. Kui selgub, et töötajad saavad või võivad saada
kiirgusdoose, peab kiirgustegevusloa omaja soetama täiendavaid kiirguskaitsevahendeid
kiirgustöötajate kaitsmiseks, mis tähendab neile ühekordset, kuni paarisajaeurost kulutust, või
rakendama muid meetmeid kiirgusdooside vähendamiseks. Radoonist tingitud töötaja terviseriski
vähendamiseks on võimalik kasutada ehituslikke parandusmeetmeid või tööaja piirangut.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Määrus kooskõlastatakse Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu.