EELNÖU
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus
§ l. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 6 löike 5 punkte l ja 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:
l) keskmise puudega lapsele - 540 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
2) raske puudega lapsele -630 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;";
2) paragrahvi 6 löiget 5 täiendatakse puiiktiga 3 järgmises sönastuses:
,,3) sugava puudega lapsele - 945 protsenti sotsiaaltoetuse määrast.".
§ 2. Seaduse jöustumine
Käesolev seadus jöustub uheaegselt 2019. aasta riigieelarve seadusega.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
Tallinn, 2018
Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 13.06.2018
Artur Talvik
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantselei
Kuupäev /^ ^'
V,,t /-///^-^J
r
Seletuskiri
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse
muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Eelnöu esitamise on tinginud Vabariigi Valitsuse soovimatus tagada puuetega lastele öiglane
toetus. Eelnöuga suurendatakse puuetega laste sotsiaaltoetust määräni, mis vastaks lapse
puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud uhe soovitusena väljä URO
Puuetega inimeste öiguste konventsiooni täitmise variraportis .
2. Eelnöu eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on suurendada puudega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale
abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalset hakkamasaamistja looks
toimetulekuks vördsed vöimalused. Samuti soodustab puudest tingitud lisakulude osaline
huvitamine öppimistja töötamist ning aitab taita abivajaja rehabilitatsiooniplaani. Eelnöuga
töstetakse keskmiseja raske puudega lapse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sugava puudega
lapse toetus kolmekordseks.
3. Eelnöu sisu ja analiius
3. l Eelnou sisu
Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Eelnöu paragrahvi l punktiga 2 muudetakse Puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) paragrahvi 6 löike 5 punkti l ja 2, mille tulemusena
makstakse keskmise puudega lapsele toetust 540 protsenti sotsiaaltoetuse (ST) määrast
(138,08 eurot), raske puudega lapsele 630 protsenti ST määrast (161,10 eurot). Eelnöu
paragrahvi l punktiga 2 täiendatakse PISTS paragrahvi 6 löiget 5 punktiga 3, mille
tulemusena makstakse sugava puudega lapsele toetust 945 protsenti ST määrast (241,65
eurot). Eelnöu paragrahviga 2 märgitakse ära, et seadusjöustub uheaegselt 2019. aasta
riigieelarve seadusega.
3.2 Eelnöu analuus
1999. aastal vastu vöetud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on puuetega
inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja vördsete vöimaluste toetamine ning
öppimiseja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise huvitamise kaudu.
Lisaks täpsustab seadus, et puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske voi
sugava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude huvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis
ettenähtud tegevusteks.
Puudega laste toetuse suumse aluseks on ST maar, mille kinnitab Riigikogu igal aastal
riigieelarvega. ST määrä ei ole alates 2006. aastast muudetud. 2006. aastal oli see 400 krooni.
2011. aastal, kui Eesti läks ale eurole, summa teisendati 25,57 euroks. 2018. aastal on ST
maar endiselt 25,57 eurot. Alates 2006. aastast on vastavalt PISTS-ele keskmise puudega
l
httDS://www,epikoda.ee/wD-contenfc/uuloads/2018/03/EPIK. vanraport_webi.pdj'lk.51
l
lapse toetus 270 protsenti ST määrast, mis on 69,04 eurot. Raske ja sugava puudega lapse
toetus on 315 protsenti ST määrast, mis on 80,55 eurot.
Puudega lapsele möeldud toetust pole 12 aasta jooksul töstetud. Samas on esimesele ja teisele
lapsele möeldud igakuine lapsetoetus sei perioodil töusnud kahekordseks (19 eurolt 50 eurole
kuus) ja kolmandale lapsele 20-kordseks (19 eurolt 400 eurole kuus).
l. jaanuaril 2017. aastal oli puudega laste arv Eestis 12 896. Vörreldes 2009. aastaga on see
arv pea kahekordistunud: 2009. aasta l. jaanuari seisuga oli puudega lapsi 7 368. Puudega
laste osakaal 0-17-aastastest Eesti laste hulgas on samuti kasvanud: 3 protsendilt 5,2
protsendini.
2017. a maksti keskmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele, raske puudega 7 164 ning
sugava puudega lapse toetust 732 lapsele. Puudega laste arvu kasv tuleneb raske ja keskmise
puudega laste arvelt, sugava puudega laste arv ei ole märkimisväärselt muutunud. Nii suur
puudega laste arvu kasv tingib surve puudega laste sotsiaalkaitse susteemile ning seeläbi vöib
möjutada ka perede toimetulekut.
2017. aastal viis Tum-uuringute AS koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar
Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu "Puudega lastega perede toimetulekuja
vajaduste uuring"2, millest selgus, et puudega laste leibkondade hinnang enda majanduslikule
toimetulekule on halvem kui koikidel lastega leibkondadel Eestis keskmiselt. Koikidest
puudega lastega leibkondadest tajub vaid 19-26%, et tuleb toime hölpsalt (sh
vastusevariandid ,,upriski hölpsalt", ,,hölpsalt", ,,väga hölpsalt"), samas köikide lastega
leibkondade hulgas on selliseid peresid 40-51%. Pea köigi puudega laste vanemate hinnangul
on leibkond puudega lapse tarbeks teinud spetsiaalseid kulutusi, uhtegi kulu polnud vaid 2-
3%-1 puudega lastega leibkondadest.
Mida raskem on lapse puue, seda suuremad on otsesedja kaudsed kulud lapse igapäevase elu,
toimetulekuja arengu tagamiseks. Uuringute järgi kulutavad pooled pered lapse keskmise
puude korral tema erivajadusele 48-159 eurot ja raske puude korral 60- 219 eurot kuus.
Pooltel leibkondadel jäävad sugava puudega lapse kasvatamisel vajaminevad kulutused
vahemikku 119-339 eurot kuus, aga vöivad ulatuda ka kuni 600 euroni.
Sagedamini on tehtud kulutus! ravimitele, vitamiinidele voi toidulisanditele (86-89% puudega
lastest), aga enam kui pooltel puudega lastega leibkondadel on puudega lapse tarbeks olnud
kulusid ka transpordile (73-77%) voi ravi- ning rehabilitatsiooniteenustele (52-57%). Kulusid
abivahenditele on 39-43 protsendil puudega laste leibkondadest. Suurimad kulutused on
seotud eritoiduga, ulatudes 80 euroni kuus. Samas on tegemist usna varieeruva kuluga. Pooltel
leibkondadel, kellel on vajadus kulutada eritoidule, on see summa 40-120 eurot kuus. Lisaks
teevad puudega lastega pered regulaarsetele kulutustele lisaks väljaminekuid ka muule:
spetsiaalsed riidedjajalatsid, huvitegevus, huviharidus, trennidja sportimme, erikooli
öppemaks, eraöpetaja, hooldusvahendidja kodukeemia, parkimine, raviotstarbelised reisiä ja
elamiskulud, mis kaasnevad raviga kodust kaugel. Tanu meditsiini arengule on tana kodudes
palju igapäevaselt meditsiinilist aparatuuri vajavaid lapsi, kelle ulalpidamise lisakuludeks on
näiteks elekter. 2017. aastal muutunud abivahendite eraldamise kord toi kaasa abivahendite
rendi hinna töusu kuni 10 korda, kuid sugava puudega lapsed vajavad tihti korraga 6-10
abivahendit.
Paljude vanemate hinnangul pole reaalsed kulutused katnud puudega lapse vajadusi piisaval
määral perekonna puudulike rahaliste vöimaluste töttu.
2 httDs://centar.ee/wD-contenVuDloads/2018/05/Puueteea lasteea uerede toimetuleku uurineu raport.Ddf
2
Puudega lapsed ja nende pered on eeltoodust lähtuvalt suuremas vaesusriskis. Kui 2015.
aastal oli suhtelise vaesuse maar kuni 18-aastaste hulgas kogurahvastikust 18,5%, siis
puudega laste vastav näitaja oli 26,2%3.
2017. aastal kulus keskmise puudega laste toetuseks 345 000 eurot ning raskeja sugava
puudega laste toetuseks 636 022,80 eurot. 2017. aastal kulus toetustele kokku vähemalt
981 022 eurot. Suurendades seaduses märgitud keskmise puudega laste toetuse protsenti 540-
ni ST määrast, on toetuse suuruseks 138 eurot. Toetuse kogumaksumuseks eelarves uhel
aastal on vähemalt 690 000 eurot. Kui suurendada raske puudega laste toetuse protsenti 630-
le, siis on toetuse suuruseks 161 eurot ja maksumuseks eelarves tihel aastal vähemalt l 153
404 eurot.
Kui suurendada sugava puudega laste toetuse protsenti 945-1e, siis on toetuse suuruseks
241,65 eurot ja maksumuseks eelarves uhel aastal vähemalt 176 887 eurot. Töstes puudega
laste toetusi, on selle kogumaksumuseks eelarves uhel aastal ligikaudu 2 020 300 eurot.
Oluline on märkida, et tarbijahinnaindeks on vaadeldavalt perioodil 2006 -2018 muutunud
47, l %4. On äärmiselt kahetsusväärne, et uhiskonna nörgimate gruppide huve pole selle juures
arvestatud ja toetuse määrää on jäänud 2006. a tasemele.
4. Eelnou terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineidja siin ei ole vastuolusid Euroapa Liidu öigusega.
5. Seaduseelnöu möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnöu möju riigieelarvele aastas on ligikaudu l 040 000 eurot.
Seadusemuudatus möjutab puudega lasteja nende perede toimetulekut positiivselt ning aitab
ära hoida nende vaesusesse sattumist. Seadusemuudatusega suurendatakse puuetega laste
sotsiaaltoetustja viiakse määrää vastavaks laste tegelikele puudest tulenevatele
lisakulutustele. Seaduseelnöu rakendamisega ei kaasne täiendavaid halduskulusid.
6. Seaduse jöustumine
Käesolev seadus jöustub uheaegselt 2019. aasta riigieelarve seadusega.
Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 13.06.2018
Artur Talvik
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees
3 Statistikaameti koduleht. Kasutatud dets.2017.
4httD://andmebaas.stat.ee/Index.asDX?lang=et&DataSetCode=IA001
3
EELNÕU Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus § 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmin e Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus e s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõi ke 5 punkte 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes: 1) keskmise puudega lapsele – 540 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; 2) raske puudega lapsele – 630 protsenti sotsiaaltoetuste määrast ; “; 2) paragrahvi 6 lõi get 5 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „ 3) sügava puudega lapsele – 945 protsenti sotsiaaltoetuse määrast .“. § 2 . Seaduse jõustumine Käesole v seadus jõustub üheaegselt 2019 . aasta riigieelarve seadusega. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 13 .06 .2018 Artur Talvik Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus e eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu esitamise on tinginud Vabariigi Valitsuse soovimatus tagada puuetega lastele õiglane toetus. Eelnõuga suurendatakse puuetega laste sotsiaaltoetus t määrani, mis vastaks lapse puudest tulenevatele tegelikele lisakulutustele, nagu on toodud ühe soovitusena välja ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis . 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on suure ndada puudega laste toetusi selliselt, et see tagaks igale abivajajale iseseisva toimetuleku, toetaks nende sotsiaalse t hakkamasaamist ja looks toimetulekuks võrdsed võimalused . Samuti soodustab p u udest tingitud lisakulude osaline hüvitamine õppimist ja töötamist ning aitab täita abivajaja rehabilitatsiooniplaani. Eelnõuga tõst etakse keskmise ja raske puudega l apse sotsiaaltoetus kahekordseks ning sügava puudega lapse toetus kolmekordseks. 3. Eelnõu sisu ja analüüs 3 . 1 Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ( PISTS ) paragrahvi 6 lõi ke 5 punkti 1 ja 2, mille tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 540 protsenti sotsiaaltoetuse (ST) määrast (138,08 eurot) , raske puudega lapsele 630 protsenti ST määrast (161,10 eurot). Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse PISTS paragrahvi 6 lõiget 5 punktiga 3, mille tulemusena makstakse sügava puudega lapsele toetust 945 protsenti ST määrast (241,65 eurot). Eelnõu paragrahviga 2 märgitakse ära, et seadus jõustub üheaegselt 2019 . aasta riigieelarve seadusega. 3.2 Eelnõu analüüs 1999. aastal vastu võetud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Lisaks täpsustab seadus, et puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks. Puudega laste t oetuse suuruse aluseks on ST määr, mille kinnitab Riigikogu igal aastal r iigi eelarvega. ST määra ei ole alates 2006. a astast muu detud . 2006. aastal oli see 400 krooni. 2011. a astal , kui Eesti läks üle eurole , summa teisendati 25,57 euroks . 2018. aastal on ST määr endiselt 25,57 eurot. Alates 2006. aastast on vastavalt PISTS-ele keskmise puudega lapse toetus 270 protsenti ST määrast, mis on 69,04 eurot. Raske ja sügava puudega lapse toetus on 315 protsenti ST määrast, mis on 80,55 eurot. Puudega lapsele mõeldud toetust pole 12 aasta jooksul tõstetud. Samas on esimesele ja teisele lapsele mõeldud igakuine lapsetoetus sel perioodil tõusnud kahekor dseks (19 eurolt 50 eurole kuus) ja kolmanda le lapsele 20-kordseks (19 eurolt 400 eurole kuus). 1. jaanuaril 2017. aastal oli puudega laste arv Eestis 12 896. V õrreldes 2009. aastaga on see arv pea kahekordistunud: 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli puudega lapsi 7 368. Puudega laste osaka al 0-17-aastastest Eesti laste hulgas on samuti kasvanud: 3 protsendilt 5,2 protsendini . 2017. a maksti kes kmise puudega lapse toetust 5 000 lapsele , raske puudega 7 164 ning sügava puudega lapse toetust 732 lapsele . Puudega laste arvu kasv tuleneb raske ja keskmise puudega laste arvelt, sügava puudega laste arv ei ole märkimisväärselt muutunud. Nii suur puudega laste arvu kasv tingib surve puudega laste sotsiaalkaitse süsteemile ning seeläbi võib mõjutada ka perede toimetulekut. 2017. aastal viis Turu-uuringute AS koostöös Eesti Rakendusuuringute Keskusega Centar Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi uuringu “Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring” , millest selgus, et p uudega laste leibkondade hinnang enda majanduslikule toimetulekule on halvem kui kõikidel lastega leibkondadel Eestis keskmiselt. Kõikidest puudega lastega leibkondadest tajub vaid 19–26%, et tuleb toime hõlpsalt (sh vastusevariandid „üpriski hõlpsalt“, „hõlpsalt“, „väga hõlpsalt“), samas kõikide lastega leibkondade hulgas on selliseid peresid 40–51%. Pea kõigi puudega laste vanemate hinnangul on leibkond puudega lapse tarbeks teinud spetsiaalseid kulutusi, ühtegi kulu polnud vaid 2-3%-l puudega lastega leibkondadest. Mida raskem on lapse puue, seda suuremad on otsesed ja kaudsed kulud lapse igapäevase elu, toimetuleku ja arengu tagamiseks. U uringute järgi kulutavad pooled pered lapse keskmise puude korral tema erivajadusele 48-159 eurot ja raske puude korral 60- 219 eurot kuus. Pooltel leibkondadel jäävad sügava puudega lapse kasvatamisel vajaminevad kulutused vahemikku 119-339 eurot kuus, aga võivad ulatuda ka kuni 600 euroni. Sagedamini on tehtud kulutusi ravimitele, vitamiinidele või toidulisanditele (86-89% puudega lastest), aga enam kui pooltel puudega lastega leibkondadel on puudega lapse tarbeks olnud kulusid ka transpordile (73-77%) või ravi- ning rehabilitatsiooniteenustele (52-57%). K ulusid abivahenditele on 39-43 protsendil puudega laste leibkondadest. Suurimad kulutused on seotud eritoiduga, ulatudes 80 euroni kuus. Samas on t egemist üsna varieeruva kuluga. P ooltel leibkondadel, kellel on vajadus kulutada eritoidule, on see summa 40-120 eurot kuus. Lisaks teevad puudega lastega pere d regulaarsetele kulutustele lisaks väljaminekuid ka muule : s petsiaalsed riided ja jalatsid , h uvitegevus, huviharidus, trennid ja sportimine , e rikooli õppemaks , e raõpetaja , hooldusvahendid ja kodukeemia, parkimine, raviotstarbelised reisid ja e lamiskulud, mis kaasnevad raviga kodust kaugel . Tänu meditsiini arengule on täna kodudes palju igapäevaselt meditsiinilist aparatuuri vajavaid lapsi, kelle ülalpidamise lisakuludeks on näiteks elekter. 2017. aastal muutunud abivahendite eraldamise kord tõi kaasa abivahendite rendi hinna tõusu kuni 10 korda, kuid sügava puudega lapsed vajavad tihti korraga 6 - 10 abivahendit. Paljude vanemate hinnangul pole reaalsed kulutused katnud puudega lapse vajadusi piisaval määral perekonna puudulike rahaliste võimaluste tõttu . Puudega lapsed ja nende pered on eeltoodust lähtuvalt suuremas vaesusriskis. K ui 2015. aastal oli suhtelise vaesuse määr kuni 18-aastaste hulgas kogurahvastikust 18,5%, siis puudega laste vastav näitaja oli 26,2% . 2017. aastal kulus keskmise puudega laste toetuseks 345 000 eurot ning raske ja sügava puudega laste toetuseks 636 022,80 eurot . 2017. aastal kulus toetustele k okku vähemalt 981 022 eurot. Suurendades seaduses märgitud keskmise puudega laste toetuse protsenti 540-ni ST määrast, on toetuse suuruseks 138 eurot . Toetuse kogumaksumuseks eelarves ühel aastal on vähemalt 690 0 00 eurot. K ui suurendada raske puudega laste toetuse protsenti 630-le, siis on toe tuse suuruseks 161 eurot ja maksumuseks eelarves ühel aastal vähemalt 1 153 404 eurot. Kui suurendada sügava puudega laste toetuse protsenti 945 -le, siis on toetuse suuruseks 241,65 eurot ja maksumuseks eelarves ühel aastal vähemalt 176 887 eurot. Tõstes puudega laste toetusi, on selle kogu maksumuseks eelarves ühel aastal ligikaudu 2 020 300 eurot. Oluline on märkida, et tarbijahinnaindeks on vaadeldavalt perioodil 2006 – 2018 muutu nud 47,1% . On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huv e pole selle juures arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 2006. a tasemele. 4. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid ja siin ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduseelnõu mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu mõju riigieelarve le aastas on ligikaudu 1 040 000 eurot. Seadusemuudatus mõj utab puudega laste ja nende perede toimetulekut positiivselt ning a itab ära hoida nende vaesusesse sattumist. Seadusemuudatusega suurendatakse puuetega laste sotsiaaltoetust ja viiakse määrad vastavaks laste tegelikele puudest tulenevatele lisakulutustele. Seaduseelnõu r akendamisega ei kaas ne täiendavai d halduskulusid. 6. Seaduse jõustumine Käesole v seadus jõustub üheaegselt 2019 . aasta riigieelarve seadusega. Algatab Eesti Vabaerakonna fraktsioon 13 .06 .2018 Artur Talvik Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
14.06.2018 nr 1-1/13-663/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Vabaerakonna fraktsiooni k.a 13. juunil algatatud
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eiki Nestor
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 15.6.2018 /1-1/13-663/1;
Riigikantselei / 15.6.2018 / 2-5/18-01280
Resolutsiooni teema: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (663
SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu ning Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek
valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 05.07.2018
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht.
Tähtaeg: 28.06.2018
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 12.7.2018 istungil.
Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0632.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 18.06.2018
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0632 - Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse muutmise seaduse eelnõu (663 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 18.6.2018
resolutsioonile
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 05.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/969f557d-7a1e-4a26-8b03-
3f5b596f4a67
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/969f557d-7a1e-4a26-8b03-
3f5b596f4a67?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main