dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi arvamus vilepuhujate kaitse direktiivi eelnõu kohta

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2018
Viit
1.4-1.1/1624-2
Registreeritud
18. juuni 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2018
Vastutaja
Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eurokoordinatsiooni ja välissuhete osak.)

Failid

  • 📎1.4-1.11624-2 18.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc289 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 11.05.2018 nr 2-5/18-01003/ Meie 18.06.2018 nr 1.4-1.1/1624-2 Sotsiaalministeeriumi arvamus vilepuhujate kaitse direktiivi eelnõu kohta Edastame Sotsiaalministeeriumi arvamuse vilepuhujate kaitse direktiivi eelnõu (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (COM 2018 (218)) kohta. Sotsiaalministeerium on üldiselt kahtleval seisukohal EL regulatsiooni vajalikkuses antud valdkonnas. Leiame, et see toob kaasa märgatava halduskoormuse kasvu nii era- kui avaliku sektori organisatsioonidele, omamata seejuures selget lisaväärtust võrreldes olemasolevate riigisiseste ja EL tasandi regulatsioonidega. Ravimite, meditsiiniseadmete, inimvere ja verekomponentide, inimkudede ja rakkude ning inimelundite vastavus kvaliteedi- ja ohutusnõuetele on küll rahvatervise kaitse aspektist väga olulise avaliku mõjuga, samas on see valdkond juba praegu väga täpselt reguleeritud ja tugeva järelevalve all. Leiame, et olemasolevad meetmed kvaliteedi- ja ohutuse tagamiseks ning toimiv süsteemne riiklik järelevalve on piisavad ja vilepuhujatelt saadava teabe lisaväärtus selles valdkonnas on meie hinnangul tagasihoidlik. Rahvatervise valdkonnas on nõuete täitmise tagamisel olulise tähtsusega just ennetavad meetmed, läbipaistvus ja tõhus järelevalve. Küsimusi tekitab ka vilepuhujate kaitse piiritlemine ainult teatud direktiivis nimetatud valdkondadega, millest võiks järeldada, et muudes valdkondades on survemeetmete rakendamine aktsepteeritav. Samuti ei pea me vajalikuks artiklis 1 nimetatud teemade ringi laiendamist (nt töötervishoiu- ja ohutuse ning töösuhte regulatsioonide lisamist kohaldamisalasse). Direktiivi eesmärk on julgustada inimesi andma teada rikkumistest, mis puudutavad laiemat avalikkust, kuid töösuhe on eraõiguslik suhe ja sellel puudub laiem avalik mõju sarnaselt tooteohutuse või muude direktiivis nimetatud valdkondadega. Direktiivi artikli 2 kohaselt laieneb kaitse teiste seas ka töölepingulises suhtes olevatele isikutele ning artikkel 14 loetleb survemeetmeid, mida vilepuhuja suhtes rakendada ei tohi. Töölepingu seadusest (TLS) tulenevalt on juba praegu keelatud direktiivis toodud survemeetmete rakendamine. TLS § 3 sätestab võrdse kohtlemise põhimõtte ning § 12 kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel, TLS 5. peatükk sätestab töölepingu lõppemise alused, ülesütlemise viisid ja korra ning § 104 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Isikuga töösuhte lõpetamine on võimalik vaid objektiivsetel põhjustel. Objektiivseks töölepingu ülesütlemise põhjuseks ei saa pidada seda, kui isik teatab tööandja poolsest seaduse rikkumisest. Samuti ei saa seda käsitleda töötasu vähendamise objektiivse alusena ega töötaja töökeskkonnas teiste töötajatega võrreldes kehvematesse tingimustesse asetamise põhjusena. Täpsustamist vajab kas direktiivi ülevõtmisel eeldatakse, et riigisisest seadusandlust tuleb täiendada expressis verbis viitega vilepuhujate kaitsele. Oleme seisukohal, et töölepingu seadusega Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 hõlmatud isikute puhul on kaitse tagatud ka praegu riigisisese üldise regulatsiooniga. Peame vajalikuks direktiivi eelnõuga kaasnevate mõjude osas ka sotsiaalpartneritega (tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid) konsulteerimist. Ka rikkumise avalikustamisel meedia vahendusel on meie hinnangul vilepuhujate kaitse tagatud meediateenuste seadusest tulenevate allikakaitse reeglitega. Lisaks on ka kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tunnistaja kaitse. Direktiivi artikli 1 kohaselt on direktiiviga hõlmatud rahvatervise valdkond ning direktiivi lisa 1 loetleb EL õigusaktid, mille rikkumistest teavitamise suhtes seda kohaldatakse. Leiame, et rahvatervise valdkonnas võiks kasu olla eelkõige asutusevälisest teavitamisest, kuna asutusesisese teavitamise korral ei ole tagatud vajalike järelmeetmete rakendamine. Lisaks kaasneks eraldi teavitamiskanalite sisseseadmise ja muude menetluslike nõuetega oluline halduskoormus tervisevaldkonnas tegutsevatele asutustele ja ettevõtetele (näiteks haiglad, ravimite hulgimüüjad, apteegid). Leiame, et keskenduma peaks üksnes asutusevälisele teavitamisele kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele ning saaksime nõustuda miinimumstandardi kehtestamisega, mis sätestaks pädevatele asutustele kohustuse tagada vajadusel teavitaja konfidentsiaalsus. Täiendavat analüüsi vajaks seejuures küsimus, millised on praegu reaalsed takistused pädevate asutuste informeerimisel ja teavitaja andmete konfidentsiaalsuse tagamisel. Kemikaaliohutus (lisa 1, alajaotis E (vii) (viii)) Leiame, et kemikaaliohutuse valdkonda reguleerivate õigusaktide rikkumise korral võib olla vilepuhujatelt saadaval teabel lisaväärtus, kuna selles valdkonnas toimepandavad rikkumised võivad põhjustada tõsiseid riske, mis ulatuvad riigipiiridest kaugemale. Samuti on see tihedalt seotud tooteohutuse, tarbijakaitse ja keskkonnakaitse valdkonnaga. Inimelundite ja inimpäritoluga ainete kvaliteedi- ja ohutusnõuded (lisa 1, alajaotis H punkt 1) Inimvere ja verekomponentide, inimkudede ja rakkude ning inimelundite kvaliteedi- ja ohutusnõudeid reguleerivate direktiivide kohaselt juba praegu sisse viidud ohtlike kõrvalekallete dokumenteerimise, teavitamise, uurimise ja korrigeerivate meetmete rakendamise nõuded, mis on osa kvaliteedi tagamisest ja kvaliteedisüsteemist. Seega ei ole uue asutusesisese rikkumistest teavitamise süsteemi loomine vajalik. Eestis reguleerivad valdkonda rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus ning vereseadus. Riiklikku järelevalvet nõuete täitmise üle teevad Ravimiamet ja Terviseamet. Kvaliteedi- ja ohutusnõuded ravimitele ja meditsiiniseadmetele (lisa 1, alajaotis H punkt 2) Oleme seisukohal, et ravimite kvaliteedi- ja ohutusnõudeid reguleerivate EL õigusaktide hõlmamine ei ole põhjendatud ja sellest oodatav kasu on väike, kuna Eestis ei ole ka praegu takistusi rikkumisest teavitamiseks ja seda on võimalik teha ka anonüümselt. Regulatsiooni kehtestamine ei tooks tõenäoliselt kaasa rikkumistest teavitamise kasvu, küll aga tekitab administratiivset koormust ettevõtetele ja pädevatele asutustele. Ravimiseaduse kohaselt teostavad riiklikku järelevalvet vastavalt oma pädevusele Ravimiamet, Terviseamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Konkurentsiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Rikkumise kohta võib saada teavet mis tahes viisil ning pädeval asutusel on kohustus oma järelevalvealas rikkumisele reageerida ja nõuete täitmist kontrollida. Järelevalve seisukohalt on olulised rikkumist tõendavad faktilised asjaolud, mitte teabe saamise viis, ja teabe esitaja isik. Ravimiameti veebileheküljel on ka praegu võimalus esitada rikkumise kohta teatis ja seda saab teha ka anonüümselt. Praktikas, kui kaebuse esitanud isik on soovinud anonüümsust, siis on see talle ka praegu tagatud. Võimalus võtta kaebuse esitajalt rikkumise asjaolude kohta ütlusi, tagades samas isiku anonüümsuse, võib küll kiirendada menetlust, kuid rikkumise fakt tuleb tõendada nagunii teiste tõenditega. Ravimiametile tekib täiendav halduskoormus, kui kehtestatakse teatavad uued täiendavad standardid senise tegevuse jätkamiseks (näiteks lisanõuded konfidentsiaalsuse tagamiseks, täiendavateks menetlusteks, jne). See toob kaasa nii infotehnoloogilisi arendusi ning mis tahes 3 muudatuste korral tuleb kehtestada vastavad sisemised menetlusreeglid. Lisaks tuleb hinnata, kuidas direktiivist tulenevad poolte õigused ja kohustused hakkavad sobituma haldus- ja väärteomenetluse süsteemi, mida rikkumise korral rakendatakse. Ettevõtetele on kaasnev mõju kindlasti suurem, kuna eeldatavasti senised protseduurireeglid puuduvad. Juhime tähelepanu, et direktiivi lisa 1 alajaotise H punkti 2 pealkiri viitab küll meditsiiniseadmetele kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele, kuid meditsiiniseadmete valdkonda reguleerivaid EL määruseid 2017/745/EÜ ja 2017/746/EÜ eraldi välja toodud ei ole. Eestis reguleerib valdkonda meditsiiniseadme seadus, mille nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Terviseamet. Meditsiiniseadmete tururegulatsioonis on oluline tootjavastutuse põhimõte, mis eeldab tootjapoolse kvaliteedisüsteemi olemasolu. EL määrustest tulenevad ka nõuded asutusesiseselt kõrvalekalletest teavitamiseks ja nendega tegelemiseks. Erinevalt ravimitest ei ole meditsiiniseadmetele rakendatud müügilubade süsteemi ja rikkumiste avastamiseks on oluline roll turujärelevalvel. Arvestades EL kroonilist ressursipuudust järelevalve teostamiseks meditsiiniseadmete valdkonnas, siis siseinfo saamise soodustamine tootjate, volitatud esindajate, levitajate, teavitatud asutuste kui tervishoiuasutuste kaudu võib olla selles valdkonnas teretulnud. Samas toob see Terviseametile kaasa kulutusi arendamaks välja infotehnoloogiline valmisolek direktiivi nõuetele vastavate teavituskanalite loomiseks (sh ametisiseste menetluste muutmine, salvestatavate telefonide hankimine ja muud infotehnoloogilised arendused). Piiriülesed terviseohud (lisa 1, alajaotis H punkt 3) Sotsiaalministeerium on seisukohal, et viidatud otsuse lisamine ei ole asjakohane. Otsus 1082/2013/EL sätestab liikmesriikide poliitika koordineerimise eeskirjad tõsiste piiriüleste terviseohtude epidemioloogilise seire, monitooringu, varajase hoiatamise ja tõkestamise, sealhulgas nende tegevustega seotud valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Seega käsitleb see ülesandeid, mida riik täidab hädaolukorra seadusest ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest tulenevalt. Riiklikku järelevalvet selles valdkonnas teostab Terviseamet. Piiriülesed tervishoiuteenused (lisa 1, alajaotis H punkt 4) Sotsiaalministeerium ei pea põhjendatuks direktiivi 2011/24/EL väljatoomist. Direktiivi artikkel 4 lg 2 p c kohustab liikmesriiki kehtestama läbipaistva kaebuste menetlemise süsteemi ning täiendavate teavituskanalite sisseseadmine ei ole vajalik. Direktiiviga 2011/24/EL kehtestatakse eeskirjad ohututele ja kvaliteetsetele piiriülestele tervishoiuteenustele juurdepääsu hõlbustamiseks ning edendatakse liikmesriikide tervishoiualast koostööd. Leiame, et direktiivi rikkumisega ei kaasne tagajärgi, millel oleks rahvatervisele ohtu kujutav laiem mõju avalikkusele. Tubakadirektiiv (lisa 1, alajaotis H punkt 5) Ka tubakadirektiivi nõuete täitmise järelevalves ei ole meie hinnangul vilepuhujatel määravat rolli, kuivõrd toimib riiklik järelevalve. Tubakaseadusest tulenevalt teostavad järelevalvet Maksu- ja Tolliamet, Tarbijakaitseamet, Terviseamet, Tehnilise Järelevalve Amet, valla- ja linnavalitsused ning politseiametnikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Elen Ohov +372 626 9241 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel