dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE)

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2018
Viit
1.2-3/2086-1
Registreeritud
18. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Mare Jõeorg (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalkindlustuse osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. juuli 2018

Failid

  • 📎18-0637 01.ddoc3582 KB
  • 📎18-0637 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning p olitsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Isikul, kelle teenistusaega pikendati üle sätestatud piirvanuse, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staaži korral tegevteenistuspensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvestamise summ ast .“ ; 2) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui pensioni saaja soovib määratud pensioni lasta ümber arvutada kaitseväeteenistu se seaduse või käesoleva seaduse alusel, peab ta esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile. Pensionid, mille suurus on arvestatud varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 26, 167) § 129 lõike 3, § 153 lõike 3 ja § 155 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005.a. määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine“ viimase redaktsiooni alusel, arvutatakse käesoleva sätte jõustumisel Sotsiaalkindlustusameti poolt ümber, rakendades pensioni kehtiva väärtuse suhtes koefitsienti 1,24.“ ; 3) paragrahvi 39 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud ametikoha auastmele vastava palgataseme kesk mise arvestamise aluseks on varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 153 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005.a. määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine“ viimane redaktsioon, millele kohaldatakse koefitsienti 1,24.“ ; 4) paragrahvi 39 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 viidatud auastmetasu arve stamise aluseks on varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 155 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005 määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine“ viimane redaktsioon, millele kohaldatakse koefitsienti 1,24.“ . § 2. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) Isiku, kes on jäänud piirivalveametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud piirivalveteenistuse seaduse alusel, piirivalveametniku pen sion arvutatakse isiku taotlusel ümber võttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ kehtestatud ja kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgam äärad ja auastmetasude määrad.“; 2) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „(7 1 ) Isiku, kes on jäänud politseiametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse alusel, politseiametniku pension arvutatakse isiku taotlusel ümber võttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud ja kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad.“. § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 -------------------------------------------------------------------------- A lgatavad Riigikogu liikmed Raivo Aeg Ants Laaneots Tarmo Kruusimäe Priit Sibul Maire Aunaste Uno Kaskpeit Arno Sild Raivo Põldaru Henn Põlluaas Martin Helme Andres Metsoja Ain Lutsepp Krista Aru Artur Talvik Enn Meri Jaanus Karilaid Dmitri Dmitrijev Mart Helme Madi s Milling Meelis Mälberg Peep Aru Toomas Väinaste Helmut Hallemaa Aivar Kokk Hardi Volmer Tiit Terik Anneli Ott Märt Sults , Toomas Paur Enn Eesmaa Valeri Korb Toomas Vitsut Külliki Kübarsepp Johannes Kert / allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskiri kaitseväeteenistuse seaduse rakenda mise seaduse ning p olitsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 2013. aastal rakendas riik mitmete kutsealade (politseiametniku, kaitseväelase, kohtuniku) sooduspensionide suhtes regulatsioonide muutmise. Lisainfo on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: Kutsealade sooduspensionid ( politseiametniku , kaitseväelase , kohtuniku ) Riigikohtu üldkogu otsustega muudeti kohtute seadust ning politsei ja piirivalve seadust osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada enne seaduste muutmist määratud pensione uute palkade alusel. Riigikohtu üldkogu hinnangul olid seadused vastuolus põhiseadusega üldise võrdsuspõhiõiguse ja õiguspärase ootuse põhimõtte ebaproportsionaalsete riivete tõttu. Kohtu poolt hinnati sõnamurdlikuks riigi käitumine, kus varem määratud pensionide baastaset palkade suurendamisel ei tõstetud ega taastatud isegi vähendamiseelsele tasemele. Kaitseväeteenistuse seaduse uus redaktsioon koos rakendusseadusega jõustusid 01.04.2013.a. Samal päeval kehtestati kaitseväelastele ka uued, senistest keskmiselt 50% võrra suuremad palgad. Riigi poolt 13 aasta vältel kaitseväelastele antud lubadus arvutada pension ümber koos palkade muutumisega asendati ettenähtamatult pensioni indekseerimisega. Enne seadusemuudatust pensioneerunud kaitseväelaste pensioni indekseerimise baastasemeks jäeti 2009. aastal majanduskriisi tõttu vähendatud palgatase. Sama palgataseme alusel määratakse pension enne 01.04.2013.a. lepingulisest teenistusest vabastatud kaitseväelastele, kes olid küll omandanud pensioni saamiseks vajaliku staaži kuid kellel polnud veel täitunud seadusega sätestatud vanus. Kohtupraktikast tulenevalt on riik nende kaitseväelaste suhtes käitunud sõnamurdlikult. Sarnase olukorraga olid silmitsi ka politseiametnikud, kes olid pensioneerunud enne kui seoses majanduskriisiga vähendati avalikus sektoris palgaastmeid 8%. See vähendas automaatselt politseipensionäride pensioni, mis tollal oli seotud politseiametnike palgaastmetega. 2010 . aastal seoti pensionid lahti palgaastmetest ja mindi üle indekseerimisele. 2010 ja 2011 indekseerimist ei toimunud, 2012 oli indeks 1,044. See on tekitanud olukorra, kus enne indekseerimisele üleminekut pensioneerunud politseiametnike pensionite indekseerimise lävendiks jäi alandatud pensi o n, kusjuures teisi vanaduspensione seose s majanduskriisiga ei vähendatud. Kolme kutseala sooduspensionide regulatsioone võrreldes nähtub, et asjaolud, mis kohtunike ja politseinike puhul viisid seaduste muutmiseni, on kaitseväelaste puhul sarnased. Eeltoodust tulenebki vajadus tagada riigile olulistel kutsealadel töötanud isikute võrdne ja ühetaolin e kohtlemine kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega . Käesoleva eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning politsei ja piirivalve seadust , mille tänane redaktsioon riivab enne 01.04.201 3 pensioneerunud kaitseväelasi ning enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnikke , samuti selleks ajaks pensioniõiguse omandanud endiste kaitseväelaste õiguskindluse ning õiguspärase ootuse põhimõtteid. Eelnõus kavandatud muudatuste eesmärgiks on riigi ees oma kohustuse täitnud ametnike ühetaolise ja võrdse kohtlemise tagamine pensioniskeemides nii, et see oleks kooskõlas ka õiguspärase ootuse põhimõttega . Praegune olukord on ebaõiglane ja eelnõu koostajate hinnangul ka põhiseadusevastane, s est kõikide tänases Eestis sooduspensioni saavate isikute seas on vaid enne 01.04.2013.a. teenistuse lõpetanud kaitseväelased need ainsad , kelle pensioni baastasemeks enne ümberarvutamise süsteemilt indekseerimisele üleminekut on kehtima jäetud seoses majanduskriisiga alandatud palgatase. Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (RT I, 22.12.2014, 5) järgmisi sätteid: 1) teenistusaega üle sätestatud piirvanuse pikendatud kaitseväelaste pensioni protsendimäära arvestamise sätet (§ 38 lõige 4); 2) enne 01.04.2013 tegevteenistuse lõpetanud kaitseväelaste pensionide ümber arvutamist võimaldavat sätet (§ 38 lõige 6); 3) pensioni suuruse arvutamise aluseid pensioni määramiseks (§ 39 lõiked 5 ja 6). Eelnõuga muudetakse politsei ja piirivalve seadus e järgmisi sätteid: 1) paragrahvi 114 täiendatakse lõikega 7 1 2) paragrahvi 117 täiendatakse lõikega 7 1 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis 1 muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust. Paragrahvis 2 muudetakse politsei ja piirivalve seadust ning p aragrahviga 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KVTRS § 38 lõike 4 sõnastust. Muudetakse lõike esimese lause algust. Termin „tegevväelasel“ asendatakse terminiga „isikul“, et lõige laieneks kõikidele kaitseväelastele, kelle teenistusaega on pikendatud üle sätestatud piirvanuse. Järgnevas lauseosas jäetakse ära mitmekordne viitamine kaitseväeteenistuse seadusele, sest täna pikendamist enam ei toimu ja selliseid isikuid teenistuses enam ei ole. Ülejäänud osas jääb lõige muutmata. Selgituseks: Aastatel 2000 – 2013 võimaldas kaitseväeteenistuse seadus pikendada teenistusaega üle sätestatud piirvanuse ühe aasta kaupa kuni vanaduspensioni ea saabumiseni. Pikendamise eelduseks oli põhjendatud vajadus iga konkreetse isiku teenimiseks kaitseväes. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega 01.04.2013 lõpetati teenistuslepingute pikendamine üle piirvanuse. Sellest tulenevalt jäid pärast 01.04.2013 tegevväelastena oma viimast teenistusaastat lõpetama ca 30 isikut, kelle lepinguid oli pikendatud vahetult enne seaduse muutmist. Üle piirvanuse teeninud isikute pensioni arvestamiseks kehtis 13 aasta vältel muutumatuna erandsäte, seda muudeti koos kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega alles 01.04.2013.a. Soodsamaks muudetud säte rakendus ainult 30 tegevväelase suhtes, tekitades sellega ebavõrdse kohtlemise olukorra teenistusaega üle piirvanuse pikendanud, kuid erineval ajal pensioneerunud kaitseväelaste suhtes. Sätete sisuline erinevus seisneb selles, et kehtivas sättes on õigustatud subjektina nimetatud tegevväelast ning täiendavalt on lisatud üks lause, mis annab võimaluse arvestada pensioni protsendimäära arvutamisel iga isiku konkreetset teenistusstaaži pikkust ning selle läbi tunnustada tema isiklikku panust. Varem kehtinud sättes diferentseerimise võimalus puudus, teenistusstaaž vahemikus 14 – 20 aastat pensioni protsendimäära suurust ei mõjutanud. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KVTRS § 38 lõike 6 sõnastust. Muudetakse lõike teksti tervikuna. Lõike algupärane tekst oli mõeldud pensioni ümber arvutamise reguleerimiseks, uues sõnastuses lõike funktsioon ei muutu. Pensioni saajal säilib võimalus lasta pension ümber arvutada, kui kehtiv regulatsioon osutub tema jaoks soodsamaks või on pärast pensioni määramist ilmnenud asjaolud (nt lisandub staaž), mis võimaldavad pensioni ümber arvutamist. Täiendavalt sätestab lõige kõikide pensionide ümber arvutamise, mille suuruse arvestamisel on kasutatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005..a. määruse nr 12 „Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine“ viimase redaktsiooni (RT I 2010, 60, 407 – jõust. 1.01.2011) andmeid. Ümber arvutamise teostab Sotsiaalkindlustusamet seaduse jõustumisel ilma pensioni saaja täiendava avalduseta. Ümber arvutamise hetkel kehtiva pensioni summa suhtes rakendatakse koefitsienti 1,24. Selgituseks: Koefitsiendi suurus vastab kaitseväelaste pensioni arvestamise summa mediaantaseme suurenemise protsendimäärale pärast 2013. aasta palgareformi. Koefitsiendi rakendamine aitab vähendada seoses 2009. aasta majanduslangusega tekkinud vahet kaadrikaitseväelaste ja tegevväelaste pensionide vahel, leevendades sellega võrreldavate isikute ebavõrdset kohtlemist. Eelnõu § 1 punktiga 3 ja punktiga 4 muudetakse KVTRS § 39 lõigete 5 ja 6 sõnastust. Muudetakse mõlema lõike tekste sarnasel viisil. Selguse huvides esitatakse täpse nimetusega pensioni suuruse arvestamise aluseks olev määrus, mille viimase redaktsiooni andmetest tulenevale pensioni arvutamise summale tuleb pensioni määramise hetkel kohaldada koefitsienti 1.24. Selgituseks: Lõigete 5 ja 6 alusel arvutatavate pensionide määramise puhul rakendatakse ühtset koefitsienti, mis vastab kaitseväelaste pensioni arvestamise summa mediaantaseme suurenemise protsendimäärale pärast 2013. aasta palgareformi. Koefitsiendi rakendamine aitab vähendada vahet kaadrikaitseväelaste ja tegevväelaste pensionide vahel, leevendades sellega võrreldavate isikute ebavõrdset kohtlemist. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse PPVS § 114 lõikega 7 1 . Täiendus võimaldab isiku l , kes on jäänud piirivalveametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud piirivalveteenistuse seaduse alusel, piirivalveametniku pension arvutatakse isiku taotlusel ümber võttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 187 „Piirivalveametnike töötasustamine“ kehtestatud kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad ja auastmetasude määrad.“. E elnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse PPVS § 117 lõikega 7 1 . Täiendus võimaldab isikul, kes on jäänud politseiametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse alusel, politseiametniku pension arvutatakse isiku taotlusel ümber võttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 188 „Politseiametnike töötasustamine“ kehtestatud kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud palgamäärad.“. Eelnõu § 3 sätestab , et seadus j õustub 2019. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg on piisav , et tagada seaduse rakendamiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud ja ressurss . Algatajad: Raivo Aeg Ants Laaneots Tarmo Kruusimäe Priit Sibul Maire Aunaste Uno Kaskpeit Arno Sild Raivo Põldaru Henn Põlluaas Martin Helme Andres Metsoja Ain Lutsepp Krista Aru Artur Talvik Enn Meri Jaanus Karilaid Dmitri Dmitrijev Mart Helme Madis Milling Meelis Mälberg Peep Aru Toomas Väinaste Helmut Hallemaa Aivar Kokk Hardi Volmer Tiit Terik Anneli Ott Märt Sults , Toomas Paur Enn Eesmaa Valeri Korb Toomas Vitsut Külliki Kübarsepp Johannes Kert / allkirjastatud digitaalselt/ EELNÖU Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politseija piirivalve seaduse muutmise seadus § l. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 38 loige 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Isikul, kelle teenistusaega pikendati ule sätestatud piirvanuse, on 13-aastase kaitseväeteenistuse staazi korral tegevteenistuspensioni suuruseks 50 protsenti tema pensioni arvestamise summast."; 2) paragrahvi 38 löige 6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(6) Kui pensioni saaja soovib määratud pensioni lasta umber arvutada kaitseväeteenistuse ?; seaduse voi käesoleva seaduse alusel, peab ta esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile. Pensionid, mille suurus on arvestatud varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 26, 167) § 129 löike 3, § 153 löike 3 ja § 155 loike l alusel antud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005.a. määruse nr 12 ,,Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" viimase redaktsiooni alusel, arvutatakse käesoleva satte jöustumisel Sotsiaalkindlustusameti poolt umber, rakendades pensioni kehtiva väärtuse suhtes koefitsienti 1,24."; 3) paragrahvi 39 löige 5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(5) Käesoleva paragralivi löigetes l ja 4 viidatud ametikoha auastmele vastava palgataseme keskmise ar/estamise aluseks on varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000,28, 167) § 153 löike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005.a. määruse nr 12 ,,Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" viimane redaktsioon, millele kohaldatakse ??• koefitsienti 1,24."; 4) paragrahvi 39 loige 6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(6) Käesoleva paragrahvi löigetes l ja 4 viidatud auastmetasu arvestamise aluseks on varem kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 2000, 28, 167) § 155 loike l alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005 määruse nr 12 »Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" viimane redaktsioon, millele kohaldatakse koefitsienti 1,24.". § 2. Politseija piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: Riigikogu ?' .^iei^ Kuupäev'_^..e^^ l Viit ES/Iz.^^- ~7 l) paragrahvi 114 täiendatakse löikega 7 järgmises sonastuses: ,,(71) Isiku, kes on jäänud piiri valveametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jöustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud piirivalveteenistuse seaduse alusel, piirivalveametniku pension arvutatakse isiku taotlusel umber vottes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määmsega nr 187 ,,Piirivalveametnike töötasustamine" kehtestatud ja kuni 2009. aasta l. juulini kehtinud palgamääradja auastmetasude määrää."; 2) paragrahvi 117 täiendatakse löikega 7 järgmises sönastuses: ,,(7 ) Isiku, kes on jäänud politseiametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jöustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse alusel, politseiametniku pension arvutatakse isiku taotlusel umber vottes pensioni suumse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 188 ,,Politseiametnike töötasustamine" kehtestatud ja kuni 2009. aasta l. juulini kehtinud palgamäärad,". § 3. Seaduse joustamme Käesolev seadusjöustub 2019. aasta l.jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2018 28.05.2018 algatavad Riigikogu liikmed <-,t. •^/b^ö ^c/ ^ A/'f"? 4^.^/^<&^i-~3 / 1\^^G- t-^^U^ t?<^0. ^) ?i.^'o 5^v^ ^^< ^T^ h^A^ '){/<Au^5L ^ /t^ i^^^ ^^.«-/< //^-y.^/ / ^i ^' ^ftJ^ fy^U^ t ^ ^(fc^. ^ c 0. h^'^ ^ l^i^jt < ^ /^^s ^^^ < ^^ ^ ^ ^ K 3^ ^r^ ^zC, ^Cj<<^x^ ^. /^. <f^^ /^77 /£. ^^^A/L/^ ^^<C/^^(^ l ^. l>ct7^ D^^^ / <T. IL\^^T /^ ///^'^ ,^'//^ ^ hl^-y }^^öu.^ AL' f^T /!..^- /(f7,C^</ N. «^/^.^> . L/ Qs^c. < C3 rf- -> c-^ ^ ^^/^Q ^^^ ^e-7 -; '}. ^\<-^A Vo U\i\-^<K C£L^- A 2fc. 'Y^'V ^-£^T\ ^^ ^^. ^A^- ^ ^^^ £f. h ff PJT ^UL^TS ^j. 7^^^ //^t ^ ^ &v\ ^SM^O,^ ^. \f(^^z^ 3!^ ^\ ^0\^^\)^^vjL 3^. i^^tö^ ^Lt^ ^ Seletusldri kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus 2013. aastal rakendas riik mitmete kutsealade (politseiametniku, kaitseväelase, kohtuniku) sooduspensionide suhtes regulatsioonide muutmise. Lisäinfo on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: Ku.tsealade soöduspensionid ('politseiametniku, kaitseväelase, kohtumky) Riigikohtu uldkogu otsustega muudeti kohtute seadust ning politsei ja piiri valve seadust osas, milles need ei vöimaldanud limber arvutada enne seaduste muutmist määratud pensione uute palkade alusel. Riigikohtu uldkogu hinnangul olid seadused vastuolus pohiseadusega uldise vördsuspöhiöiguseja öiguspärase ootuse pöhimötte ebaproportsionaalsete riivete töttu. Kohtu poolt hinnati sönamurdlikuks riigi käitumine, kus varem määratud pensionide baastaset palkade suurendamisel ei töstetud ega taastatud isegi vähendamiseelsele tasemele. Kaitseväeteenistuse seaduse uus redaktsioon koos rakendusseadusegajöustusid 01.04.2013.a. Samal päeval kehtestati kaitseväelastele ka uued, senistest keskmiselt 50% vörra suuremad palgad. Riigi poolt 13 aasta vältel kaitseväelastele antud lubadus arvutada pension umber koos palkade muutumisega asendati ettenähtamatult pensioni indekseerimisega. Enne seadusemuudatust pensioneerunud kaitseväelaste pensioni indekseerimise baastasemeks jäeti 2009. aastal majanduskriisi töttu vähendatud palgatase. Sama palgataseme alusel määratakse pension enne 01.04.2013.a. lepingulisest teenistusest vabastatud kaitseväelastele, kes olid kuli omandanud pensioni saamiseks vajaliku staazi kuid kellel polnud veel täitunud seadusega sätestatud vanus. Kohtupraktikast tulenevalt on riik nende kaitseväelaste suhtes käitunud sönamurdlikult. Sarnase olukorraga olid silmitsi ka politseiametnikud, kes olid pensioneerunud enne kui seoses majanduskriisiga vähendati avalikus sektoris palgaastmeid 8%. See vähendas automaatselt politseipensionäride pensioni, mis tollal oli seotud politseiametnike palgaastmetega. 2010. aastal seoti pensionid lahti palgaastmetest ja mindi ule indekseerimisele. 2010 ja 2011 indekseerimist ei toimunud, 2012 oli indeks 1,044. See on tekitanud olukorra, kus enne indekseerimisele uleminekut pensioneerunud politseiametnike pensionite indekseerimise lävendiks jäi alandatud pension, kusjuures teisi vanaduspensione seoses majanduskriisiga ei vähendatud. Kolme kutseala sooduspensionide regulatsioone vörreldes nähtub, et asjaolud, mis kohtunike ja politseinike puhui viisiä seaduste muutmiseni, on kaitseväelaste puhui sarnased. Eeltoodust tulenebki vajadus tagada riigile olulistel kutsealadel töötanud isikute vördne ja uhetaoline kohtlemine kooskölas öiguspärase ootuse pöhimottega. Käesoleva eelnöuga muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust ning politsei ja piirivalve seadust, mille tänane redaktsioon riivab enne 01.04.2013 pensioneerunud kaitseväelasi ning enne 01.01.2010 pensioneerunud politseiametnikke, samuti selleks ajaks l pensioniöiguse omandanud endiste kaitseväelaste öiguskindluse ning öiguspärase ootuse pöhimötteid. Eelnöus kavandatud muudatuste eesmärgiks on riigi ees oma kohustuse täitnud ametnike uhetaolise ja vördse kohtlemise tagamine pensioniskeemides nii, et see oleks kooskölas ka öiguspärase ootuse pöhimöttega. Praegune olukord on ebaoiglane ja eelnöu koostajate hinnangul ka pöhiseadusevastane, sest köikide tänases Eestis sooduspensioni saavate isikute seas on vaid enne 01.04.2013.a. teenistuse löpetanud kaitseväelased need ainsad, kelle pensioni baastasemeks enne umberarvutamise susteemilt indekseerimisele uleminekut on kehtimajäetud seoses majanduskriisiga alandatud palgatase. Eelnöuga muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse (RT I, 22.12.2014, 5) järgmisi sätteid: l) teenistusaega ule sätestatud piirvanuse pikendatud kaitseväelaste pensioni protsendimäära arvestamise sätet (§38 löige 4); 2) enne 01.04.2013 tegevteenistuse löpetanud kaitseväelaste pensionide timber arvutamist vöimaldavat sätet (§38 löige 6); 3) pension! suuruse arvutamise aluseid pensioni määramiseks (§ 39 löiked 5 ja 6). Eelnöugamuudetaksepolitseijapiirivalve seadusejärgmisi sätteid: l) paragrahvi 114 täiendatakse löikega 7 2) paragrahvi 117 täiendatakse löikega 7' 2. Eelnöu sisu Eelnöu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvis l muudetakse kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust. Paragrahvis 2 muudetakse politseija piirivalve seadust ning paragrahviga 3 sätestatakse seadusejöustumine. Eelnöu § l punktiga l muudetakse KVTRS § 38 löike 4 sönastust. Muudetakse löike esimese lause algust. Termin ,,tegevväelasel" asendatakse terminiga ,,isikul", et löige laieneks köikidele kaitseväelastele, kelle teenistusaega on pikendatud ule sätestatud piirvanuse. Järgnevas lauseosas jäetakse ära mitmekordne viitamine kaitseväeteenistuse seadusele, sest tänä pikendamist enam ei to imu ja selliseid isikuid teenistuses enam ei ole. Ulejäänud osasjääb löige muutmata. Selgituseks: Aastatel 2000 - 2013 vöimaldas kaitseväeteenistuse seadus pikendada teenistusaega ule sätestatud piirvanuse uhe aasta kaupa kuni vanaduspensioni ea saabumiseni. Pikendamise eelduseks oli pöhjendatud vajadus iga konkreetse isiku teenimiseks kaitseväes. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega 01.04.2013 löpetati teenistuslepingute pikendamine ule piirvanuse. Sellest tulenevalt jäid pärast 01.04.2013 tegevväelastena oma viimast teenistusaastat löpetama ca 30 isikut, kelle lepinguid oli pikendatud vahetult enne seaduse muutmist. Ule piirvanuse teeninud isikute pensioni arvestamiseks kehtis 13 aasta vältel muutumatuna erandsäte, seda muudeti koos kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega alles 01.04.2013.a. Soodsamaks muudetud sate rakendus ainult 30 tegevväelase suhtes, tekitades sellega ebavördse 2 kohtlemise olukorra teenistusaega ule piirvanuse pikendanud, kuid erineval ajal pensioneerunud kaitseväelaste suhtes. Sätete sisuline erinevus seisneb selles, et kehtivas sättes on öigustatud subjektina nimetatud tegevväelast ning täiendavalt on lisatud tiks lause, mis annab vöimaluse arvestada pensioni protsendimäära arvutamisel iga isiku konkreetset teenistusstaazi pikkust ning selle läbi tunnustada tema isiklikku panust. Varem kehtinud sättes diferentseerimise vöimalus puudus, teenistusstaaz vahemikus 14-20 aastat pensioni protsendimäära suurust ei möjutanud. Eelnöu § l punktiga 2 muudetakse KVTRS § 38 löike 6 sönastust. Muudetakse löike teksti tervikuna. Löike algupärane tekst oli möeldud pensioni umber arvutamise reguleerimiseks, uues sönastuses löike funktsioon ei muutu. Pensioni saajal säilib vöimalus lasta pension umber arvutada, kui kehtiv regulatsioon osutub temajaoks soodsamaks voi on pärast pensioni määramist ilmnenud asjaolud (nt lisandub staaz), mis vöimaldavad pension! umber arvutamist. Täiendavalt sätestab löige köikide pensionide umber arvutamise, mille suuruse arvestamisel on kasutatud Vabariigi Valitsuse 21.01.2005..a. määruse nr 12 ,,Kaadrikaitseväelaste teenistuse tasustamine" viimase redaktsiooni (RT 12010,60,407 -joust. 1.01.2011) andmeid. Umber arvutamise teostab Sotsiaalkindlustusamet seaduse joustumisel ilma pension! saaja täiendava avalduseta. Omber arvutamise hetkel kehtiva pensioni summa suhtes rakendatakse koefitsienti 1,24. Selgituseks: Koefitsiendi suurus vastab kaitseväelaste pensioni arvestamise summa mediaantaseme suurenemise protsendimäärale pärast 2013. aasta palgareformi. Koefitsiendi rakendamine aitab vähendada seoses 2009. aasta majanduslangusega tekkinud vahet kaadrikaitseväelasteja tegevväelaste pensionide vahel, leevendades sellega vörreldavate isikute ebavordset kohtlemist. Eelnöu § l punktiga 3 ja punktiga 4 muudetakse KVTRS §39 loigete 5 ja 6 sönastust. Muudetakse molema löike tekste sarnasel viisil. Selguse huvides esitatakse täpse nimetusega pension! suuruse arvestamise aluseks olev määrus, mille viimase redaktsiooni andmetest tulenevale pensioni arvutamise summale tuleb pension! määramise hetkel kohaldada koefitsienti 1.24. Selgituseks: Löigete 5 ja 6 alusel arvutatavate pensionide määramise puhui rakendatakse uhtset koefitsienti, mis vastab kaitseväelaste pensioni arvestamise summa mediaantaseme suurenemise protsendimäärale pärast 2013. aasta palgareformi. Koefitsiendi rakendamine aitab vähendada vahet kaadrikaitseväelaste ja tegevväelaste pensionide vahel, leevendades sellega vörreldavate isikute ebavördset kohtlemist. Eelnöu § 2 punktiga l täiendatakse PPVS §114 löikega 71. Täiendus voimaldab isikul, kes on jäänud piirivalveametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jöustumist ja kelle pensioni suurus on arvutatud piirivalveteenistuse seaduse alusel, piirivalveametniku pension arvutatakse isiku taotlusel umber vöttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 187 »Piirivalveametnike töötasustamine" kehtestatud kuni 2009. aasta l. juulini kehtinud palgamääradja auastmetasude määrad.". Eelnöu § 2 punktiga 2 täiendatakse PPVS § 117 löikega 71. Täiendus vöimaldab isikul, kes on jäänud politseiametniku pensionile enne politsei ja piirivalve seaduse jöustumist ja kelle pension! suurus on arvutatud politseiteenistuse seaduse alusel, politseiametniku pension arvutatakse isiku taotlusel umber vöttes pensioni suuruse arvutamisel aluseks Vabariigi 3 Valitsuse 30. detsembri 2008. a määrusega nr 188 ,,Politseiametnike töötasustamine" kehtestatud kuni 2009. aasta l . juulini kehtinud palgamäärad.". Eelnöu § 3 sätestab, et seadusjöustub 2019. aasta l. jaanuaril. Sellinejöustumisaeg on piisav, et tagada seaduse rakendamiseks vajalikud ettevalmistavad toimingudja ressurss. Riigikogu liige Johannes Kert Tallinn, 28.05.2018 ^«^ -/) /2^uo Ä^ ^) ^-A^Y/Za^Puco 2) ~TC^ l/^ b<AA(MA ^ 1\ \ ^Y ?^ s(».^ ^^4, •^, ^ ^ä^U. ^A)^-^ '-. (f./^O ^^^/ /^^^^ 71 4^-e' ^^ ^^/^ ^ /) ^Jl/D ^ ^ u^ a^ ^ '^c-—-, to) hvJ,\ f'f} ft^ ^^ /^. ^ ^-^^ i ^ ^ rl(. (3^L^ Tc^^ <. 4 /^ ^/< /4/^ li. 1^. ^6 e wv^ ^epi ^Qip <! ^. DU^T^ Du^ret^w //'. A^t^ -^^^ /3. A^, ^<^.."J 9v0- 1-^ttS )4Ä(Jb^ < ^ ^"T fi,u^ (; <^, ^ Q>Cf/^-0 / C^Cfe* -^» ^ ^ ^. A^, .^>/^ ^/^' <- /L ^ '^ ^V2-0^ ^oL./wi^<\^ -j—^C^ \ 26 ^T^:'V T^ri c^^- A?. A^u^ W ^8. M/?^T J^^TS ^^^^7 //2^^ aa ^-^^f^^^ Ct K, /l/ö^z.- ^^ 1 L ^ <^. 1 v^^v^ 33. ^^6^ W^ip ^ 'l Vabariigi Valitsus 14.06.2018 nr 1-1/13-667/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Raivo Aegi, Ants Laaneotsa, Tarmo Kruusimäe, Priit Sibula, Maire Aunaste, Uno Kaskpeiti, Arno Silla, Raivo Põldaru, Henn Põlluaasa, Martin Helme, Andres Metsoja, Ain Lutsepa, Krista Aru, Artur Talviku, Enn Meri, Jaanus Karilaiu, Dmitri Dmitrijevi, Mart Helme, Madis Millingu, Meelis Mälbergi, Peep Aru, Toomas Väinaste, Helmut Hallemaa, Aiva Koka, Hardi Volmeri, Tiit Teriku, Anneli Oti, Märt Sultsi, Toomas Pauri, Enn Eesmaa, Valeri Korbi, Toomas Vitsuti, Külliki Kübarsepa ja Johannes Kerdi k.a 14. juunil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Lisad: 1) eelnõu kolmel lehel 2) seletuskiri viiel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/18-0637 - Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 15.6.2018 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium; Siseministeerium Tähtaeg: 05.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69e20a21-5f99-4e5f-b720-c6c66b2b6ee8 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/69e20a21-5f99-4e5f-b720-c6c66b2b6ee8?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 15.06.2018 / 1-1/13-667/1; Riigikantselei / 15.06.2018 / 2-5/18-01284 Resolutsiooni teema: Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (667 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ning ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 05.07.2018 Adressaat: Rahandusministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ja esitada seisukoht. Tähtaeg: 28.06.2018 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 12.7.2018 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 18-0587. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 15.06.2018 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel