Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium 27.06.2018 nr 1-6/1641-1
Välisministeerium
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse,
korrakaitseseaduse ja välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
muutmise seadus (massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukord)
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele arvamuse
avaldamiseks „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukord) ˮ eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil
https://eelnõud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Anvelt
siseminister
Sama:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lisa:
eelnõu 9 lehel;
eelnõu seletuskiri 20 lehel.
Doris Uudelt 6125248
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
juuni 2018
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse,
korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse muutmise seadus (massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukord)
§ 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel puudub
seaduslik alus Eestis viibimiseks.“;
2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahv 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Viibimisaluseta välismaalase suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 13–15, 18,
19, 21–25, 28, 30–40, 42, 270, 271 ja 281–284 sätestatut.
(2) Isiku tuvastamisel, isikusamasuse kontrollimisel ja sundtoomisel on Politsei- ja
Piirivalveametil ja Kaitsepolitseiametil õigus kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on
eesmärgi saavutamiseks vältimatu.“;
4) paragrahvi 63 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud
riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 44–53 nimetatud
riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“;
5) paragrahvi 73 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib piirata välismaalase suhtes
kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on
seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks.“;
7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) ilmumine nõustamisteenusele;“;
8) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(1) Alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele välismaalasele tehtud ettekirjutuse täitmise
korraldab temaga Eestis koos viibiv vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik.“;
9) paragrahvi 121 lõikes 1 asendatakse sõna „esindaja“ sõnadega „seadusliku esindaja“;
10) paragrahvi 121 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „välismaalast“ sõnadega „ja tema
seaduslikku esindajat Eestis“;
11) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutust või otsust ei saa vaidlustada
vaidemenetluse korras.“;
12) seadust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses:
„§ 133. Rahvusvaheline koostöö
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
taotleda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses
(EL) nr 2016/1624 sätestatud alustel ja korras.
(2) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha
lahkumisettekirjutust, muuta lahkumisettekirjutuses sätestatud lahkumiskohustuse tähtaega,
kohustada välismaalast järgima järelevalvemeetmeid, peatada väljasaatmist või jätta
väljasaatmine kohaldamata.
(3) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnik võib rakendada riikliku järelevalve
meetmeid ja vahetut sundi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras, kui välislepingust
või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.
(4) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata
riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste ja nende lahkuma kohustamise menetlustele
teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja
volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.“;
13) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:
„§ 152. Välismaalaste kinnipidamine hädaolukorras
(1) Massilise sisserände korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1
tähenduses.
(2) Kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine ei ole massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras osaliselt või täies mahus võimalik, võib välismaalase Eestist
lahkumise korraldamise menetlustele kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(3) Hädaolukorras võib välismaalast käesolevas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja
lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni seitse
kalendripäeva Politsei- ja Piirivalveameti kindlaksmääratud kohas.
2
(4) Kinnipidamise tähtaja pikendamisel hädaolukorras kohaldatakse käesoleva seaduse § 23
lõikes 11 ja §-s 25 kinnipidamise tähtaja pikendamise kohta sätestatut.
(5) Kinnipeetud välismaalasele tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontroll ja vältimatu abi;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keelelise abi andmine käesoleva seaduse alusel läbiviidavates
menetlustoimingutes;
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku
hügieeni vahenditega;
7) välismaalase soovil suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades käesoleva
seaduse §-s 2610 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi käesoleva seaduse §-s 66 sätestatu kohaselt.
(6) Hädaolukorras võib välismaalast otstarbekuse kaalutlustel kinni pidada väljaspool
kinnipidamiskeskust ja majutada tema perekonnaliikmed eraldi.
(7) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse
ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.“;
14) paragrahvid 191 ja 192 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 191. Turvakontroll ja läbivaatus välismaalase kinnipidamisel
(1) Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamisel kuni 48 tundi teostatakse välismaalase
turvakontroll, samuti vaadatakse läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka
välismaalane ise korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad
võetakse kinnipidamise ajaks hoiule korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada
välismaalast ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi,
politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga.
(4) Hoiulevõetud vallasasi müüakse või hävitatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja
korras.
§ 192. Vahetu sunni kohaldamine
Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel kasutada vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud
alustel ja korras.“;
15) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Väljasaadetav võetakse kinnipidamiskeskusesse vastu halduskohtu otsuse ärakirja ja isikut
tõendava dokumendi alusel, viimase puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.
3
(2) Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel annab välismaalase kinni pidanud asutus
kinnipidamiskeskusele üle tema valduses olevad andmed ja dokumendid väljasaadetava kohta.
(3) Kinnipidamiskeskusesse saabumisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll, vaadatakse
läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka väljasaadetav korrakaitseseaduses
sätestatud korras.
(4) Väljasaadetav on kohustatud läbima kinnipidamiskeskusesse saabumisel tervisekontrolli.
(5) Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja
11
daktüloskopeeritakse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras, kui seda ei ole varem tehtud.
(6) Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel võtab kinnipidamiskeskus hoiule väljasaadetaval
kaasas oleva sularaha, dokumendid ja isiklikud asjad, mille omamine ei ole
kinnipidamiskeskuses lubatud, või hävitab viimased kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas
ette nähtud korras.
(7) Väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel avatakse väljasaadetava isiklik
toimik, kuhu kantakse väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olevad
dokumendid ja andmed, välismaalase kinnipidanud asutuse poolt kinnipidamiskeskusele üle
antud dokumendid ja andmed, signaleetilised fotod, daktüloskoopiline kaart ning muud
sisekorraeeskirjas määratud dokumendid ja andmed.
(8) Kui väljasaadetav on saabunud kinnipidamiskeskusesse, selgitatakse väljasaadetavale talle
arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning tagatakse võimalus taotleda riigi õigusabi ja
saada keelelist abi.
(9) Väljasaadetavale antakse kirjalik teave väljasaatmise täideviimist reguleerivate õigusaktide,
kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise korra kohta.“;
16) paragrahvi 265 lõikes 5 asendatakse sõna „sissekorraeeskirja“ sõnaga „sisekorraeeskirja“;
17) paragrahvi 266 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „selleks on kinnipidamiskeskuses võimalused
ja“;
18) paragrahvi 268 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud
kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele, võib väljasaadetava suhtes kasutada
hügieeninõuete täitmiseks vahetut sundi.“;
19) paragrahvi 269 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 269 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „vanglate keskhaiglas“;
21) paragrahvi 2611 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(1) Väljasaadetaval võimaldatakse kirjavahetus, samuti võimalus kasutada oma raha eest
telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanaleid kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratud
korras.“;
22) paragrahvi 2611 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Väljasaadetaval, kellel ei ole raha, võimaldatakse kinnipidamiskeskuse kulul võtta
ühendust perekonnaliikmete, riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi
konsulaarametnikuga.“;
23) paragrahvi 2612 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kinnipeetud asjad, välja arvatud need, mida ei ole võimalik hoiustada, võetakse
kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratud korras hoiule kuni väljasaadetava
kinnipidamiskeskusest vabastamiseni.“;
24) paragrahvi 2613 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
25) paragrahvi 2613 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(41) Kui väljasaadetaval ei ole piisavalt raha, võib väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse
nõuda väljasaatmise otsuse teinud riigilt nõukogu otsuse 2004/191/EÜ kohaselt, millega
kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist
käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse
kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.02.2004, lk 55–57).“;
26) paragrahvi 2614 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hävitatakse“ sõnadega
„kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras“;
27) paragrahvi 2614 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Väljasaadetav ja tema asjad vaadatakse läbi korrakaitseseaduses sätestatud korras.
(5) Kinnipidamiskeskuse elu- ja olmeruumide, muude ruumide ja territooriumi läbivaatusel on
Politsei- ja Piirivalveametil õigus kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.“;
28) paragrahvi 2615 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.
29) paragrahvi 2615 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud turvaabinõusid võib väljasaadetava
suhtes kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral.“;
30) paragrahvi 2615 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(51) Turvaabinõu kohaldamisel võib kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi
saavutamiseks vältimatu.“;
31) paragrahvi 2617 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib kinnipidamiskeskuses, väljasaadetava konvoeerimisel,
väljasaadetava põgenemise takistamiseks või põgenenud väljasaadetava tabamiseks või
kõrvaliste isikute kinnipidamiskeskusesse sissetungimise takistamiseks kasutada erivahendit ja
teenistusrelva korrakaitseseaduse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(2) Kinnipidamiskeskuse erivahendite ja teenistusrelvade suhtes kohaldatakse
korrakaitseseaduse §-des 781 ja 782 sätestatut.“;
32) paragrahvi 2617 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks.;
33) paragrahv 2622 tunnistatakse kehtetuks;
34) paragrahvi 2623 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ametniku“ sõnadega „ja töötaja“;
35) paragrahvi 2623 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ametnikule“ sõnadega „või töötajale“;
36) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 281. Välismaalase Eestisse mittelubamine piirikontrolli ja riigipiiri valvamise
kehtestamisel sisepiiril
(1) Piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisel sisepiiril võib Eestisse mitte lubada
välismaalast, kui esineb vähemalt üks välismaalaste seaduse §-s 52 sätestatud alustest.
(2) Välismaalase võib Eestisse lubada, kui välismaalase ajutine viibimine Eestis on vajalik
humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtudes või rahvusvaheliste kohustuste
täitmiseks.“;
37) paragrahv 282 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 282. Sisenemiskeelu otsus
(1) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele
Eestisse siseneda ja täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju,
ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (edaspidi sisenemiskeelu otsus).
(2) Sisenemiskeelu otsuse tegemisel peab haldusorgan arvestama käesoleva seaduse §-s 171
sätestatuga.
(3) Sisenemiskeelu otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.
(4) Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Eestisse
lubamiseks.
(5) Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase kinni
käesoleva seaduse §-des 19–192 sätestatud korras.
6
(6) Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb Politsei- ja
Piirivalveamet halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja
kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks.
(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kinnipidamistähtaja möödumist, võib
halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel pikendada välismaalase kinnipidamise
tähtaega kinnipidamiskeskuses nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks
välismaalase kinnipidamise päevast arvates.
(8) Välismaalase kinnipidamisel arvestab Politsei- ja Piirivalveamet haavatava isiku erivajadusi
ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe
lahkuda tema füüsilise või vaimse terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu.“.
§ 2. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduse § 81 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Politsei võib kasutada isiku suhtes tulirelva laskemoona kummist lendkehaga, mis ei kujuta
ohtu isiku elule, kui see on vajalik:
1) kõrgendatud ohu tõrjumiseks või;
2) isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks.“.
§ 3. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 62 ja 63 järgmises sõnastuses:
„(62) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ja vajaduse korral uuendab turvaliste päritoluriikide
nimekirja vähemalt kord aastas.
(63) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 61 alusel turvalise päritoluriigi ja kolmanda turvalise riigi
määramisel kasutatakse asja- ja ajakohast teavet üldise olukorra kohta taotleja päritoluriigi ning
vajaduse korral transiidiriikide kohta. Sellist teavet hangitakse eelkõige teistelt Euroopa Liidu
liikmesriikidelt, Euroopa Varjupaiga Tugimetilt ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt,
Euroopa Nõukogult ja muudelt asjaomastelt rahvusvahelistelt inimõiguste
organisatsioonidelt.“;
2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Riikide turvaliseks päritoluriigiks ja turvaliseks kolmandaks riigiks määramisest teavitab
Siseministeerium Euroopa Komisjoni vähemalt kord aastas.“;
3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja
Piirivalvemetile teises liikmesriigis, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse vastava
liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“;
4) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
7
„5) ilmumine nõustamisteenusele.“;
5) paragrahvi 32 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja rahaga hädapärasteks
pisikulutusteks § 36 lõikes 6 sätestatud määras“;
6) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskeskusest üle teise
majutuskeskusesse põhjendatud vajadusel. Ühest majutuskeskusest teise üleviimise korral on
majutuskeskuse teenuse osutaja kohustatud teavitama rahvusvahelise kaitse taotlejat uuest
aadressist ja andma rahvusvahelise kaitse taotlejale võimaluse teavitada õigusnõustajat.“;
7) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Majutusteenuse osutaja on kohustatud tagama majutatavate turvalisuse ja rakendama
asjakohaseid meetmeid majutuskeskuses ja Politsei- ja Piirivalveameti korraldatud
majutuskohas, hoidmaks ära vägivalda ja väärkohtlemist.“;
8) seaduse 2. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses:
„21. jagu
Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamise ja kinnipidamise erisused hädaolukorras
§ 365. Hädaolukorra erisused
(1) Massilise sisserände korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1
tähenduses.
(2) Kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine ei ole massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorras osaliselt või täies mahus võimalik, võib rahvusvahelise kaitse
taotleja majutamisel või kinnipidamisel kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(3) Hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat käesoleva seaduse § 361 lõikes 2
sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada ilma halduskohtu
loata kuni seitse kalendripäeva Politsei- ja Piirivalveameti kindlaksmääratud kohas.
(4) Kui hädaolukorras pikendatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise tähtaega,
kohaldatakse käesoleva seaduse § 362 lõigetes 2 ja 5 sätestatut.
(5) Kui Eestis seadusliku aluseta viibiv välismaalane, keda peetakse kinni väljasõidukohustuse
ja sissesõidukeelu seaduse §-s 152 sätestatud alusel, esitab kinnipidamise ajal või väljasaatmise
käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta
kinni ja taotleb halduskohtult seitse kalendripäeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamisest arvates luba ta kinni pidada kuni kaks kuud, kui esineb käesoleva seaduse § 361
lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus, seejuures arvestades sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtteid.
(6) Hädaolukorras võib välismaalast otstarbekuse kaalutlustel kinni pidada väljaspool
kinnipidamiskeskust ja majutada tema perekonnaliikmed eraldi.
8
(7) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse hädaolukorras tema Eestis viibimisel vähemalt
järgmiste teenuste osutamine:
1) majutamine;
2) vajaduse korral tervisekontroll ja vältimatu arstiabi;
3) toitlustamine;
4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest;
5) vajaduse korral keelelise abi andmine käesoleva seaduse alusel läbiviidavates
menetlustoimingutes;
6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni
vahenditega;
7) rahvusvahelise kaitse taotleja soovil suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades
käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 7 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik;
8) riigi õigusabi käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 9 sätestatu kohaselt.
(8) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse
ja lõpu kuupäevast ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.“;
9) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
taotleda abi Euroopa Varjupaiga Tugiametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
nr 439/2010 sätestatud korras.
(6) Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse
ja elamisloa andmise, tagasilükkamise ja kehtetuks tunnistamise otsust ning kohustada taotlejat
järgima järelevalvemeetmeid.
(7) Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud
ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.
(8) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil
on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti
kohaselt.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. veebruaril.
Eiki NESTOR
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ……………2018. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn, „…“ ……………2018. a
9
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukord) eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ,
16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate
kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi naasmisdirektiiv), artikkel 18, mis
võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke
sisserändajaid, teha muudatusi välismaalase kinnipidamisega seotud nõuetes. Massilisest
sisserändest põhjustatud hädaolukorras on lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad
tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel,
pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljapool kinnipidamiskeskust ning
loobuda perekonnaliikmete koos majutamisest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata
ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (edaspidi VSS) sätestatavad erisused, mille
kohaldamine on lubatud üksnes massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, laienevad
eelnõu kohaselt ka rahvusvahelise kaitse taotlejale. Asjaomased muudatused tehakse
välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (edaspidi VRKS), mis reguleerib
rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist ja talle teenuste osutamist.
Kriisi lahendamine nõuab nii asutuse siseressursside ümberpaigutamist kui ka vajaduse korral
rahvusvaheliste koostööpartnerite kaasamist. Eelnõuga võimaldatakse tagasisaatmis- ja
rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimisele kaasata Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti
ning Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikke. Samuti täpsustatakse VSS-s ja
korrakaitseseaduses ( edaspidi KorS) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise
korda, et seeläbi toetada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnike asutusesisest
liikuvust ja ühtset väljaõpet.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (
[email protected]; tel 612 5120), sama osakonna nõunikud
Ele Russak (
[email protected]; tel 612 5246), Anneli Viks
(
[email protected]; tel 612 5181) ja Sigrid Soomlais
(
[email protected]; tel 612 5109). Eelnõu ja seletuskirja §-i 2 on koostanud
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Henry Timberg
(
[email protected], tel 612 5099). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris
Uudelt (
[email protected]; tel 612 5248). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen
(
[email protected], tel 612 5241).
1.3. Eelnõu seos strateegiadokumentidega
1
„Eesti julgeolekupoliitika alustes“ (RT III, 06.06.2017, 2) tõdetakse, et üleilmastumisega
kaasnevad suundumused ning rahvusvaheliste kriiside ja konfliktide mõju puudutab Eestit üha
vahetumalt. Seetõttu käsitatakse Eesti julgeolekut rahvusvahelise julgeoleku osana, mis on
suunatud Euroopa Liidu välispiiri valvamise tugevdamisele ja hädaolukordadeks
valmistumisele1.
Kriisireguleerimisvaldkonna strateegilised eesmärgid on kokku lepitud ja kinnitatud
raamdokumendis „Siseturvalisuse arengukava 2015−20202“, mille Vabariigi Valitsus kinnitas
26. veebruaril 2015. aastal. Arengukavas rõhutatakse vajadust analüüsida lisaks kriiside
ennetamise ja lahendamisega seotud kitsaskohti ja võimelünki ning ressursside kasutamist eri
kriiside lahendamisel.
1.4. Märkused
Eelnõu on seotud järgmiste EL-i õigusaktidega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste
nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide
kodanike tagasisaatmisel (EÜT L 348, 24.12.2008, lk 98–106);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise
kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud)
(ELT L 180, 29.06.2013, lk 60–95);
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega on
sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud);
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/1624, 14. september 2016, mis
käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu
otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.09.2016, lk 1–76);
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus 439/2010, 19. mai 2010, millega loodi
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L132, 29.05.2010, lk 11–28);
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013, millega loodi
sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega
kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab
mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis
käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete
võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks
(uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30).
Eelnõuga muudetakse VSS-i redaktsiooni RT I, 21.04.2018, 6, KorS-i redaktsiooni
RT I, 09.03.2018, 15 ja VRKS-i redaktsiooni RT I, 28.11.2017, 32.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte
enamus.
1
„Eesti julgeolekupoliitika alused“, RT III, 06.06.2017, 2, lk 2 ja 7
2
„Siseturvalisuse arengukava 2015−2020“ (15.05.2018)
2
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada asjaomastes õigusaktides erisused, mis võimaldavad
kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud
tagatistest ja teenustest massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras. Eelnõuga seatakse
konkreetsed piirid massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võetavate meetmete
lubatavusele, võttes aluseks Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuded, ning sätestatakse EL-i
agentuuride lähetatud ametnike pädevused menetlustoimingute läbiviimisel Eestis.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga VSS-i ja KorS-i õigusnormide omavahelist suhestamist riikliku
järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisel ning ajakohastatakse kehtivaid VSS-i
sätteid. Muudatuste eesmärk on tagada senisest parem õigusselgus seaduste rakendamisel, viia
siseriiklik õigus paremini kooskõlla EL õigusest tulenevate nõuetega ja tagada riikliku
järelevalve meetmete võimalikult ühetaoline kohaldamine, et seeläbi võimaldada välismaalaste
tagasisaatmismenetluste läbiviimisele kaasata vajadusel ka neid PPA ametnikke, kes
igapäevaset täidavad korrakaitselisi ülesandeid.
Enne eelnõu ette valmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)3, mis saadeti
tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja huvirühmadele 2017. aasta
alguses. VTK-le esitasid arvamuse Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium,
Välisministeerium, Õiguskantsler, ÜRO Pagulasamet (UNHCR) ja Eesti Inimõiguste Keskus.
Eelnõu lähtub VTK ettepanekutest. Seejuures märgime, et VTK ei hõlmanud riikliku
järelevalve regulatsiooni korrastamist. Kuivõrd aga eelnõuga ei muudeta järelevalvemeetmete
kohaldamise aluseid, vaid täpsustatakse meetmete kohaldamise korda, on tegemist tehniliste
muudatustega, et tagada parem õigusselgus.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2015. aasta Euroopa rändekriis, kui EL-i välispiiri ebaseaduslikult ületamiselt tabati
umbes 1 820 000 kolmanda riigi kodanikku, samuti on sundinud kriisi olukord Vene
Föderatsiooni ja Ukraina vahel liikmesriike üle vaatama oma hädaolukorra riskianalüüsid ja
plaanid ning tegema õiguslikes regulatsioonides vajalikud muudatused, et olla paremini valmis
massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda lahendama. Eestis jõustus 1. juulil
2017. aastal uus hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), millega täpsustati kriisireguleerimisega
seotud asutuste vastutust ja hädaolukorra mõistet ning korrastati elutähtsate teenuste
regulatsiooni.
HOS-i kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus,
mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure
keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille
lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud
tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt
rohkem isikuid ja vahendeid. Vabariigi Valitsus on koostanud nimekirja hädaolukordadest,
mille puhul on vajalik välja töötada hädaolukorra riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise
plaan. Üks selline hädaolukord on massiline sisseränne.
PPA riskianalüüsi kohaselt võtab hädaolukorra mõõtmed stsenaarium, kus Eestisse saabub
väikestes mitmekümnetest inimestest koosnevates gruppides mitu tuhat välismaalast
3
Siseministeeriumi 17. märtsi 2017. a kiri nr 1-6/1382-1
3
(vähemalt 3000 ja enam). Erakordselt suure hulga välismaalaste vastuvõtmine paneb suure
koormuse kinnipidamis- ja vastuvõtukeskuste mahutavusele ning seal teenuste osutamisele.
Hädaolukorras suureneb kohtute ja haldusasutuste menetluskoormus, lisatööjõudu on vaja ka
selleks, et osutada tõlke- ja tervishoiuteenuseid ning tagada avalik kord. Eeltoodu tõttu
muudetakse ja täiendatakse õigusakte normidega, et paremini saada hakkama ülesannetega,
mida massiline sisseränne riigile võib põhjustada.
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõuga muudetakse VSS-i, KorS-i ja VRKS-i.
Neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu § 1 näeb ette VSS-i muutmise.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse VSS-i § 3, et tagada õigusnormide parem
õigusselgus. Kui välismaalane ei vasta liikmesriiki sisenemise, selles viibimise või elamise
tingimustele, on tema riigis viibimine ebaseaduslik ning ta on kohustatud riigist lahkuma.
Välismaalane, kes viibib riigis viisa või teise liikmesriigi elamisloa alusel, peab riigist lahkuma
viisaga või elamisloaga lubatud viibimisaja jooksul. Naasmisdirektiiv kohustab liikmesriike
väljastama tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes viibib nende
territooriumil ebaseaduslikult. Tegemist ei ole sisuliste muudatustega.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse VSS §-i 62. Lähtudes asjaolust, et VSS-s on juba sätestatud
õigus välismaalane daktüloskopeerida ja temalt DNA andmeid võtta, siis on kehtivas VSS-s
eksitav viidata VMS-i §-dele 26 ja 27, mis samuti sätestavad isiku tuvastamise biomeetriliste
andmete ja DNA-andmete põhjal. Korrakaitseseadus annab politseile õiguse kohaldada isiku
tuvastamisel, isikusamasuse kontrollimisel ja sundtoomisel vahetut sundi. Kuivõrd riikliku
järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel tuleb lähtuda eriseaduses sätestatust,
täpsustatakse eelnõuga, et välismaalase tuvastamisel ja tema isikusamasuse kontrollimisel
(VMS-i §-d 24, 25 ja 28) ning välismaalase sundtoomisel (VMS-i § 283) tuleb politseil lähtuda
välismaalaste seaduses sätestatust ning politseil on õigus kohaldada vahetut sundi, kui see on
eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, milliseid riikliku järelevalve meetmeid ja millises korras
on politseil lubatud kohaldada VSS-s sätestatud ülesannete täitmisel.
Ühtlustatud riikliku järelevalve regulatsioon loodi KorS-i ning selle rakendamise seaduse
jõustumisega 1. juulil 2014. aastal. Teiste seaduste hulgas muudeti VSS-i, nähes ette, et PPA-l
ja Kaitsepolitseiametil on õigus järelevalve tegemisel VSS-i alusel kohaldada kõiki
korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid. Samal ajal kohustab kehtiv VSS-i § 62 kohaldama
VSS-s sätestatud menetlustele VMS-i §-des 24–28 ja 283 sätestatut, mis samamoodi KorS-ga
puudutavad isikusamasuse tuvastamist ning menetlusosalise ametiruumi kutsumist, sh tema
suhtes sundtoomise kohaldamist. Õigusselguse tagamiseks ja arvestades välismaalasega seotud
menetluse eripära, sätestatakse eelnõus, et PPA-l ning Kaitsepolitseiametil on VSS-st
tulenevate ülesannete täitmisel õigus kohaldada riigis viibimisaluseta välismaalase suhtes vaid
KorS-i §-des 30 ja 44–53 nimetatud riikliku järelevalve meetmeid KorS-s sätestatud alustel ja
korras.
Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks VSS-i § 73 lõige 6, mis näeb ette, et sundtäitmise
toimingu protokolli peale ei saa välismaalane esitada kaebust halduskohtule. Selline säte läheb
vastuollu haldusmenetluse seaduse §-ga 109, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi toiminguga
rikutakse, pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse VSS-i § 73 lõige 6 kehtetuks.
4
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VSS-i § 74 lõikega 41, et võimaldada PPA-l või
Kaitsepolitseiametil piirata välismaalasele lahkumisettekirjutusega kohaldatavat
sissesõidukeeldu Eesti territooriumiga.
Naasmisdirektiivi artikli 6 lõikes 2 on ette nähtud, et liikmesriigi territooriumil seadusliku
aluseta viibivad kolmanda riigi kodanikud, kellele on mõnes muus liikmesriigis väljastatud
elamisluba, peavad viivitamatult minema kõnealuse liikmesriigi territooriumile. Kui asjaomane
kolmanda riigi kodanik seda nõuet ei täida või kui kolmanda riigi kodaniku viivitamatut
lahkumist nõutakse avaliku korra või riigi julgeoleku huvides (st tema viibimisaeg Eestis on
enne tähtaega lõpetatud), tuleb tema suhtes teha tagasisaatmisotsus ja kohaldada
sissesõidukeeldu. Selleks et välistada olukorrad, kus välismaalasel on ühtaegu nii Schengeni
konventsiooni osalisriigi antud elamisluba kui ka riiki sisenemise keelamist käsitlev
hoiatusteade Schengeni infosüsteemis, on Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni
artiklis 25 loodud konsulteerimismehhanism. See näeb ette, et kui liikmesriik ei tühista
välismaalase elamisluba, siis peab sissesõidukeelu kehtestanud riiki sisenemise keelamist
käsitleva hoiatusteate infosüsteemis tühistama, kuid võib siiski võtta asjaomase välismaalase
siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.
Euroopa Kohus asus kohtuasjas C-240/17 seisukohale, et liikmesriigil on õigus
tagasisaatmisotsus täita ka siis, kui Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 25
sätestatud konsulteerimiskohustus liikmesriigiga, kes on välismaalasele väljastanud elamisloa,
on pooleli. Küll ei mõjuta see välismaalase õigust panna hiljem teise osalisriiki tagasi pöördudes
maksma õigused, mis elamisluba talle annab.
VSS-i § 33 lõike 6 punkti 2 alusel on hetkel vaid Siseministeeriumil õigus piirata välismaalase
suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Eelnõuga antakse
see õigus ka PPA-le ning Kaitsepolitseiametile, kelle pädevuses on kohaldada välismaalasele
sissesõidukeeld koos lahkumisettekirjutusega. See võimaldab politseil juba
lahkumisettekirjutuse tegemisel kohaldada välismaalase suhtes, kellel on teise liikmesriigi
kehtiv viisa või elamisluba, Eesti territooriumiga piirnevat sissesõidukeeldu ja vähendada
Siseministeeriumi halduskoormust.
Eelnõu § 1 punktiga 7 nähakse ette, et Eestis seadusliku aluseta välismaalast saab kohustada
järelevalvemeetmena ilmuma nõustamisteenusele. Muudatuse eesmärk on suunata riigis
seadusliku aluseta viibivad välismaalased, keda pole kinnipidamiskeskusesse (edaspidi ka
KPK) paigutatud, PPA pakutavatele teenustele, et abistada neid tagasipöördumise
korraldamisel või pakkuda neile vajadusel sotsiaalset või psühholoogilist nõustamist.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse VSS-i § 12 lõiget 1. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on
haldusorganil kohustus arvestada kõiki olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve.
Siinjuures tuleb rõhutada, et peale kohustuse riigist lahkuda määratakse lahkumisettekirjutuses
lahkumiskohustuse tähtaeg, järelevalvemeetmete ja sissesõidukeelu kohaldamine. Need on
otsused, mis nõuavad individuaalset hindamist, mistõttu tuleb iga Eestis seadusliku aluseta
viibiva välismaalase suhtes vormistada ettekirjutus riigist lahkuda iseseisva haldusaktina.
Alaealisele või piiratud teovõimega välismaalasele tehtud ettekirjutuse täitmise korraldab tema
vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik, kes alaealise või piiratud teovõimega
välismaalasega Eestis viibib.
Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täpsustatakse VSS-i § 121. Lastekaitseseaduse kohaselt tuleb
kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ja otsuse kavandamisel eri
võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest
5
kui esmatähtsast kaalutlusest. Seega on oluline, et enne alaealise vanuse määramist saadakse
selle toimingu tegemiseks alaealise või tema seadusliku esindaja teadlik nõusolek4. Eelnõuga
nähakse ette, et peale alaealise peab PPA või Kaitsepolitseiamet teavitama ka lapse seaduslikku
esindajat tagajärgedest, mis võivad kaasneda, kui välismaalane keeldub meditsiinilistest
uuringutest.
Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VSS-i § 13. Nii nagu rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
tehtud otsuse puhul, sätestatakse VSS-s sõnaselgelt, et ettekirjutuse peale saab esitada kaebuse
halduskohtule ja seda ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Arvestades ettekirjutuste
vaidlustamise senist praktikat, ei suurenda eelnõuga plaanitav muudatus riigi finantskoormust,
kuivõrd siiani pole ettekirjutusi vaidemenetluse korras vaidlustatud.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VSS-i §-ga 133. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet5
(edaspidi Frontex) on kohustatud jälgima Euroopa Liitu suunduvaid ja liidusiseseid
rändevooge, suundumusi ja muid võimalikke probleeme liidu välispiiridel. Euroopa Piiri- ja
Rannikuvalve määruse kohaselt on võimalik Frontexil ise reageerida hädaolukordades. Samas
võimaldab määrus kaasata neid ka siis, kui olukord pole veel hädaolukorraks eskaleerunud.
Viimasel juhul peab liikmesriik abi Frontexilt taotlema.
Kui EL-i välispiiri kontrollimine on muutunud niivõrd ebatõhusaks, et see võib seada ohtu
Schengeni ala toimimise, võib Frontex seega omaalgatuslikult lähetada hädaolukorda sattunud
EL-i riiki Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmasid. Muu hulgas pakub Frontex rändesurve all
olevale EL-i riigile operatiivabi tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel, lähetades vajaduse
korral riiki tagasisaatmise spetsialistid, saatemeeskonnad või väljasaatmiste vaatlejad.
Kriisiolukorras teeb Frontex tihedat koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga
(edaspidi EASO), Europoli ja Eurojustiga, luues vajaduse korral rändehalduse tugirühmasid,
mille koosseisus on eri EL-i agentuuride ametnikud. Kuivõrd Frontexi ametnikud võivad
määruse 2016/399 alusel abistada liikmesriike tagasisaatmismenetluste läbiviimisel
(eskortimisel, sõrmejälgede hõivamisel, intervjueerimisel jne), sätestatakse eelnõus PPA-le ka
õigus taotleda vajaduse korral menetlusabi Frontexilt. Seega on Frontexi roll eelnõu kontekstis
anda liikmesriikidele menetluslikku abi tagasisaatmiste korraldamisel, mitte kaasata agentuuri
korrakaitseliste ülesannete täitmisele KorS-i § 3 lõike 1 tähenduses. Eelnõuga võimaldatakse
Frontexi ametnikel tagasisaatmismenetluses kohaldada Eestis seadusliku alusteta välismaalase
suhtes samasuguseid riikliku järelevalve meetmeid, mille kohaldamise õigus on PPA ametnikel,
kes viivad läbi illegaalimenetlust VSS-i alusel. Frontexi ametnikel pole õigust teha otsuseid,
mis puudutavad välismaalase riigis viibimise õigust või kohustust riigist lahkuda, kuivõrd need
kuuluvad riigi suveräänsesse pädevusse.
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 152, sätestades erisused seadusliku aluseta
välismaalase kinnipidamisele hädaolukorras. Naasmisdirektiivi artikliga 18 on liikmesriikidele
nähtud ette võimalus jätta olukordades, mille hulka kuulub suure hulga ebaseaduslike rändajate
ootamatu saabumine, kohaldamata naasmisdirektiivi järgmised kolm kolme kinnipidamisega
seotud sätet:
1) kohustus teostada kinnipidamise kiire esialgne kohtulik läbivaatamine,
2) kohustus pidada tagasipöördujaid kinni vaid spetsiaalsetes asutustes ja
3) kohustus majutada perekonnad eraldi, et tagada neile piisav privaatsus.
4
vt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ülevaadet „Age assessment practice in Europe 2014“.
(18.05.2018).
5
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta
määrusega (EL) nr 2016/1624
6
Seega on erandite kohaldamisala selgelt piiritletud. Kui liikmesriik soovib, et tal oleks võimalus
kasutada seda kaitseklauslit, peab ta olema selle nõuetekohaselt üle võtnud oma õigusesse,
sh tagama Euroopa Komisjoni teavitamise nii meetmete kohaldamisest kui ka nende
lõpetamisest6.
Vaatamata Euroopa Komisjoni soovitusele naasmisdirektiivi artikkel 18 riigisisesesse
õigusesse üle võtta, pole eelnõu autoritele teadaolevalt liikmesriigid seda siiani teinud. See on
ühelt poolt põhjendatav asjaoluga, et paljudes EL-i liikmesriikides on seadusliku aluseta
viibivate välismaalaste kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad Eestiga võrreldes oluliselt
pikemad. Kui Eestis ja Prantsusmaal on võimalik väljasaadetav tavaolukorras ilma kohtu loata
kinni pidada kuni 48 tundi, siis Hollandis on kohtuliku kontrolli maksimumaeg 28 päeva,
Iirimaal 8 nädalat, Kreekas ja Sloveenias 3 kuud, Belgias 4 kuud7. Teisalt on rändesurve all
olevad riigid pidanud esmajoones vastu võtma rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse
taotlejate vastuvõtu nõuded, artikli 18 lõige 9 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõtutingimusi põhjendatud erandjuhtudel piirata.
Naasmisdirektiivis ei ole antud kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtaega, vaid on kohustatud
liikmesriike vaatama isiku kinnipidamine läbi mõistlike ajavahemike möödudes kas asjaomase
kolmanda riigi kodaniku taotlusel või ex officio. Naasmisdirektiivi sõnastus toetub seega
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikele 4, kus nõutakse
kohtupoolset kiiret läbivaatamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on selgitatud, et
kinnipidamise vastuvõetavat maksimumkestust (mõistlikku aega) ei ole võimalik abstraktselt
kindlaks määrata. See tuleb kindlaks määrata iga juhtumi asjaolude kohaselt, võttes arvesse
menetluse keerukust, nagu ka ametiasutuste ja taotleja käitumist. Euroopa Komisjon on
leidnud, et otsuse tegemist vähem kui ühe nädala jooksul võib kindlasti pidada heaks tavaks,
mis on kooskõlas menetlemise kiirust käsitleva õigusliku nõudega8.
Olukorras, kus ootamatult on riiki saabunud suur hulk põgenikke, on kinnipidamise kohtuliku
läbivaatamise 48-tunnine tähtaeg ebamõistlikult koormav nii halduskohtutele kui ka
kinnipidamist taotlevale haldusorganile. VTK kooskõlastamisel leidis õiguskantsler, et üldises
õigusmõtlemises on põhiseaduse § 21 lõike 2 kaitseala käsitletud laiendavalt. Küll võib
massilise sisserände olukorras kõrvalekaldumine tavapärasest 48 tunni reeglist kohtu loa
taotlemisel olla põhjendatud muude ülekaalukate ühiskondlike hüvede tagamiseks9.
Hädaolukorra puhul on juba ilmnenud asjaolud, mis lubavad arvata, et ohus on paljude inimeste
elu või tervis või kahjustada saavad muud hädaolukorra definitsioonis nimetatud õigushüved.
Lähtudes teiste liikmesriikide kinnipidamise kohtuliku läbivaatamise tähtaegadest, nähakse
eelnõuga ette, et hädaolukorra tingimustes on PPA-l või Kaitsepolitseiametil õigus Eestis
seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinni pidada ilma halduskohtu loata kuni
seitse kalendripäeva, kui selleks esineb VSS-s sätestatud kinnipidamise alus ja muid
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik välismaalase põgenemisohu vältimiseks tõhusalt
kohaldada. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, ei muudeta kohtuliku läbivaatamise tähtaegu
välismaalase kinnipidamise pikendamisel.
6
Komisjoni 16. novembri 2017. a soovitus, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida
liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. C(2017) 6505
final, lk 89. [www] https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2017/ET/C-2017-6505-F1-ET-ANNEX-1-
PART-1.PDF (18.05.2018).
7
EMN Synthesis Report for the EMN Focussed Study 2017 „The effectiveness of Return in EU Member States:
challenges and good practices linked to EU rules and standards“, p 39
8
sealsamas lk 73
9
õiguskantsleri 17. märtsi 2017. a kiri nr SIM/17-0364/-1K, 1-6/1382-1
7
Igat kinnipeetud välismaalast tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning
kindlustab, et kinnipidamiskohas viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või
ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Samuti tuleb arvestada
haavatavate isikute erivajadustega. Hädaolukord ei ole põhjus, mis lubaks jätta need põhimõtted
välismaalase kinnipidamisel järgimata. Samas on mõistetav, et hädaolukorras ei pruugi olla
võimalik välismaalasele pakkuda kõiki teenuseid, mida osutatakse tavaolukorras
kinnipidamiskeskuses. Eelnõus nähakse ette hädavajalikud teenused, mida tuleb riigis
seadusliku aluseta viibivale välismaalasele tema kinnipidamise ajal hädaolukorras osutada.
Need on välismaalase toitlustamine, majutamine, talle vajaduse korral tervisekontrolli ja
vältimatu abi osutamine, tema informeerimine õigustest ja kohustustest, talle vajaduse korral
keelelise abi andmine menetlustoimingute läbiviimisel, varustamine vajadusel esmavajalike
riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega, välismaalase soovil
suhtlemine kaitsja, perekonnaliikmete, kodakondsusjärgse riigi konsulaaresindustega ja riigi
õigusabi osutamine lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud
sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel ei ole piisavalt raha õigusabi
kulude kandmiseks.
Hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse juht peab käskkirjaga määrama erakorralise meetme
kohaldamise alguskuupäeva ja teavitama sellest Euroopa Komisjoni. Kui erakorralise meetme
kohaldamiseks pole enam põhjust, lõpetab hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse juht
erakorraliste meetmete kohaldamise.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VSS-i § 191 ja § 192 ning sätestatakse, et turvakontrolli
teostamine, vallasasjade ja isiku läbivaatamine, samuti hoiulevõetud vallasasja müümine või
hävitamine toimub KorS-s sätestatud korras.
KorS-i ja selle rakendamise seaduse jõustumisega viidi VSS-s sätestatud riikliku järelevalve
meetmete mõisted kooskõlla KorS-s sätestatuga. KorS-i § 1 lõike 3 kohaselt peab korrakaitse-
organ riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtuma eriseaduses
sätestatust ja eriseaduses reguleerimata juhtumil lähtuma korrakaitseseaduses sätestatust.
Arvestades, et VSS-s on ette nähtud mitu erisust erimeetme kohaldamisel, tuuakse eelnõus
õigusselguse huvides iga erimeetme puhul välja, millises korras tuleb seda rakendada. Läbivalt
lähtutakse eelnõus põhimõttest, et riikliku järelevalve meetme kohaldamisel tuleb lähtuda
KorS-s sätestatud korrast, kui VSS-s või selle alusel antud õigusaktis pole erikorda juba ette
nähtud.
Samuti sätestatakse, et vahetu sunni kohaldamisel VSS-i alusel läbiviidavates menetlustes
lähtutakse KorS-s sätestatud alustest ja korrast. Kuna politseile on üldkorrakaitseorganina
pandud KorS-ga ohu tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise kohustus, siis on mõistlik, et
politsei ka väljasaatmist teostava haldusorganina lähtub vahetu sunni kohaldamisel ühtsest
regulatsioonist.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täpsustatakse VSS-i §-s 262, millises korras tuleb asjaomast erimeedet
kohaldada. Vaata ka selgitust eelnõu § 1 punkti 14 kohta.
Naasmisdirektiivi artikli 13 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab ebaseaduslikult riigis viibival
välismaalasel olema võimalus saada tasuta õigusabi ja vajaduse korral keelelist abi.
Liikmesriigil on õigus õigusabi andmisel lähtuda direktiivi 2005/85/EÜ artiklis 15 lõikes 3
sätestatud tingimustest. Riigi õigusabi andmist viibimisaluseta välismaalasele reguleerib VSS-i
§ 66.
Eeltoodu tõttu ei ole kehtiv säte (VSS-i § 262 lg 7), mille kohaselt antakse kinnipeetud
välismaalasele õigusabi vaid tema kulul, kooskõlas naasmisdirektiivi ega kehtiva õigusega ja
see tunnistatakse kehtetuks.
8
Eelnõu § 1 punktiga 16 tehakse VSS-i §-s 265 lõikes 5 keeleline parandus.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VSS-i § 266 lõiget 4. Õigus täita avalikult või eraviisi
usutalitusi on põhiseadusest tulenev õigus ning seda ei saa seada sõltuvusse
kinnipidamiskeskuse võimalustest.
Eelnõu § 1 punktiga 18 täpsustatakse õigusselguse huvides VSS-i § 268 lõike 2 sõnastust
vahetu sunni kohaldamisel. Vahetu sunni kohaldamisel tuleb politseil lähtuda KorS-s sätestatud
alustest ja korrast.
Eelnõu § 1 punktides 19 ja 20 tehtavad muudatused puudutavad välismaalasele haiglaravi
osutamist. Kuivõrd Justiitsministeerium loobus juba 2006. aastal plaanist rajada vanglate
keskhaigla, pole seaduses vanglate keskhaiglale viitamine asjakohane.
Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 tehakse muudatused VSS-i §-s 2611. Naasmisdirektiivi
artikli 16 lõike 2 kohaselt peab kinnipeetud välismaalasel olema võimalik õigel ajal ühendust
võtta nii seaduslike esindajate, perekonnaliikmete kui ka pädevate konsulaaresindustega.
Asjaolu, et kinnipidamiskohas pole suhtlemiseks loodud tehnilisi lahendusi või väljasaadetaval
pole selleks raha, ei anna alust selle õiguse piiramiseks. Muudatuste eesmärk on viia
asjaomased sätted kooskõlla EL-i õigusega.
Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse VSS-i § 2612 lõikes 4, et väljasaadetava esemeid tuleb
hoiustada tema kinnipidamise ajal kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras.
Eelnõu § 1 punktidega 24 ja 25 täpsustatakse väljasaatmiskulude sissenõudmise korda.
Välismaalaste seaduse § 281 lõike 2 kohaselt on välismaalane kohustatud kandma enda Eestist
lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses ja
politsei arestimajas kinnipidamise kulud, mis kantakse seoses välismaalase väljasaatmisega.
Arvestades, et kulude sissenõudmise kord on samuti kehtestatud välismaalaste seaduse alusel
antud õigusaktiga, puudub vajadus seda kohustust täiendavalt VSS-i § 2613 lõikes 4 reguleerida.
VSS-i § 2613 lõike 41 kohaselt võib väljasaatmiskulud nõuda sisse väljasaatmisotsuse teinud
liikmesriigilt kooskõlas direktiivis 2001/40/EÜ sätestatuga. Kuivõrd VSS-i § 14 lõige 33 on
alates 2010. aastast tunnistatud kehtetuks, sõnastatakse VSS-i § 2613 lõike 41 uuesti. Tegemist
on keelelise muudatusega.
Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 täpsustatakse VSS-i §-s 2614, et kinnipidamiskeskusesse
paigutatud isik ja tema vallasasjad vaadatakse läbi KorS-s sätestatud korras. Asjade
hoiustamisel juhindutakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratust (vt ka selgitust
eelnõu § 1 punkti 14 kohta).
Kinnipidamiskeskus on PPA struktuuriüksus. Seetõttu ei saa kinnipidamiskeskusesse
paigutatud välismaalast käsitada kinnipidamiskeskuse ruumide või territooriumi valdajana ning
keskuse ruumide või territooriumi läbivaatusel ei kohaldata KorS-s valduse läbivaatuse kohta
sätestatut.
Eelnõu § 1 punktides 28 kuni 32 tehtavad seadusmuudatused puudutavad erivahendite ja
teenistusrelvade kasutamist kinnipidamiskeskuses. Õiguskantsler on teinud ettepaneku
analüüsida KorS-i ja VSS-i õigusnorme vahetu sunni kohaldamisel. Õiguskantsler juhtis
tähelepanu asjaolule, et vahetu sunni kohaldamist kinnipidamiskeskuses reguleerivad
paralleelselt, aga siiski mõnevõrra erinevalt nii korrakaitseseadus kui ka VVS. Olukorras, kus
9
vahetut sundi rakendatakse KPK-s ja selles võivad osaleda samal ajal ja üheskoos tegutsedes
nii KPK ametnikud kui ka PPA teiste struktuuriüksuste ametnikud, võib paralleelselt kehtiv,
ent erinev regulatsioon tekitada olukorra lahendamist raskendava segaduse või ka tuua kaasa
isikute põhiõiguste ebaproportsionaalset ja õigusvastast riivamist. Sundi kohaldav ametnik ei
saa olla kindel, millistest reeglitest juhinduda. Samuti võib tekkida kiusatus (põhjendamatult)
rakendada mitmeti mõistetavas õiguslikus olukorras endale soodsamaid ja vahetule sunnile
allutatud isikule ebasoodsamaid sätteid10. Eelnõuga sätestatakse, et vahetu sunni kohaldamisel,
sh kinnipidamiskeskuses erivahendite ja teenistusrelvade kasutamisel, tuleb PPA-l juhinduda
üksnes korrakaitseseaduses sätestatud alustest ja korrast. Politseiametniku
enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded on KorS-i § 783
lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks VSS-i § 2622. Kuna politsei ja piirivalve
seaduse § 371 lõike 2 punkti 4 kohaselt kannavad VSS-st tulenevaid ülesandeid täitvad
ametnikud politseiametniku vormiriietust, ei ole VSS-i § 2622 enam asjakohane.
Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 35 täiendatakse VSS-i § 2623. Kuivõrd kinnipidamiskeskuses
osutavad teenuseid lisaks ametnikele ka paljud PPA töötajad (nõustajad, tõlgid), nähakse
muudatusettepanekuga ette, et PPA töötajale võidakse korraldada tasuta terviseuuringud ning
vajaduse korral vaktsineerimine nakkushaiguste vastu.
Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VSS-i § 281. EL-i sisepiirideta ala, kus kaubad, teenused,
inimesed ja kapital saavad vabalt liikuda eri liikmesriikide vahel, on kahtlemata üks olulisemaid
EL-i väärtusi ja saavutusi. Piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamine sisepiiril on lubatud
vaid ajutiselt ja erakondkorras, et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale
tõsisele ohule. Siinjuures on Euroopa Komisjon rõhutanud, et piirikontrolli taastamine
sisepiiridel ei muuda seda EL-i välispiiriks11. Kehtiva seaduse normis on mõeldud samuti
üksnes sisepiiri, kuid õigusselguse huvides on VSS-i §-s 281 täpsustatud, et Eestisse
mittelubamise alused puudutavad vaid olukordi, kus Eesti on taastanud piirikontrolli
sisepiiridel. Piirikontrolli ajutisel taaskehtestamisel võib välismaalase õigust viibida Schengeni
piirata, kui esineb vähemalt üks VMS-i §-s 52 sätestatud alustest, need on järgmised:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või sellesse tehtud kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav Schengeni konventsiooni liikmesriikide
territooriumile saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalane on 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud Schengeni konventsiooni
liikmesriikide territooriumil 90 päeva;
5) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja
olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalik raha;
6) välismaalase suhtes kehtib Eesti kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni konventsiooni
liikmesriigi kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud
Schengeni sissesõidukeeld ja
7) välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi
julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
10
õiguskantsleri 20. aprilli 2016. a kiri nr 7-4/151543/1601712 PPA-le
11
Komisjoni soovitus, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad
asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. C(2017) 6505 final, lk 16.
[www] https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-
migration/20170927_recommendation_on_establishing_a_common_return_handbook_annex_en.pdf
(18.05.2018).
10
Viibimisaega ei lõpetata enne tähtaega kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on vajalik
humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtudes või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
VMS-i § 54 lõike 1 kohaselt ei lubata välismaalast viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel
Eestisse ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud korras.
Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VSS-i § 282. Kui välismaalane ei vasta Schengeni alale
sisenemise tingimustele, vormistatakse välismaalase riiki mittelubamise otsus Schengeni
piirieeskirja V lisa B osas esitatud standardvormile, milles märgitakse keeldumise põhjused.
Liikmesriikidel on õigus jätta piiriületusjuhtumid naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja.
Samas tuleb riikidel jätkuvalt järgida riigisisestes menetlustes rahvusvahelise avaliku õiguse
üldpõhimõtteid, asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõigusi ja naasmisdirektiivi
artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatisi.
Välismaalastel, kellele on tehtud riiki mittelubamise otsus, on õigus naasmisdirektiivis
sätestatud tagatistele, mis puudutavad:
1) sunnimeetmete kasutamise piiramist;
2) väljasaatmise edasilükkamist;
3) esmaabi ja haiguste põhiravi, võttes arvesse haavatavate isikute vajadusi ja
kinnipidamistingimusi.
Eelnõuga viiakse välismaalase riiki mittelubamise regulatsioon vastavusse naasmisdirektiivis
sätestatuga. Nii nagu lahkumisettekirjutuse vaidlustamise puhul, ei saa ka sisenemiskeelu otsust
vaidlustada vaidemenetluse korras. Kui on vaja kinni pidada välismaalane, kelle sisenemiskeelu
otsust ei ole võimalik kohe täita, kohaldatakse VSS-i §-des 19–192 sätestatut. Kui välismaalast
peetakse kinni üle 48 tunni, kohalduvad VSS-i §-des 23 ja 25 kinnipidamise kohtuliku kontrolli
tähtajad ja kinnipidamiskeskuses ettenähtud tagatised.
Eelnõu § 2 näeb ette korrakaitseseaduse muutmise.
Eelnõuga täiendatakse KorS-i § 81 lõikega 3, sätestades politseile õiguse kasutada isiku suhtes
tulirelva laskemoona kummist lendkehaga, mis ei kujuta ohtu isiku elule, kui see on vajalik
kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks.
KorS-i § 81 lõige 1 sätestab, et politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva,
kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole see õigel ajal võimalik,
ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud
kaalukat hüve. Eelnõuga täiendatakse üldreeglit erandiga, mis võimaldaks kasutada tulirelva
laskemoona kummist lendkehaga (vähem kahjustav), kui see on vajalik kõrgendatud ohu
tõrjumiseks või isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks. Kui tulirelvast tulistamisel kasutada
laskemoona kummist lendkehaga on see teatud juhtudel (nt politseinikud on ilmses vähemuses)
eesmärgipärane ja proportsionaalne heidutusmeede. Samas ei pruugi sellises olukorras olla
tulirelva kasutamine kehtiva sõnastuse kohaselt lubatud ega proportsionaalne. Seda lahendust
kasutatakse eelkõige siis, kui erivahendite kasutamine ei ole võimalik või kohane abinõu ohu
tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuid tulirelva kasutamine n-ö
tavalaskemoonaga ei ole samuti võimalik ega proportsionaalne. Tulirelva laskemoona kummist
lendkehaga kasutamine on muudatuse kohaselt lubatud vaid kõrgendatud ohu või isiku tervist
ähvardava ohu tõrjumiseks. Kõrgendatud ohu korral on KorS § 5 lõike 4 kohaselt tegu peamiselt
ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele ja suure väärtusega
varalisele hüvele. Isiku tervist ähvardav oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt osa olulisest ohust,
kuid lähtudes muudatuse eesmärgist kaitsta eelkõige isiku elu ja tervist, siis on piirdutud vaid
isiku tervise kaitse nimetamisega. Lisaks eelnevale kohaldub igale sunni rakendamisele KorS
11
§-s 7 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Kui kasutada tulirelva laskemoona kummist
lendkehaga, järgneb inimese tabamisel tavapäraselt valuaisting, kuid ohtlikke tervisekahjustusi
ei tekitata. Seega ei ole asjakohane kehtiv regulatsioon, kus on võrdsustatud isikut vähe
kahjustava laskemoona kasutamine ja n-ö tavalaskemoonaga tulirelva kasutamine, millest
viimane on lubatud üksnes äärmuslikel juhtudel.
Eelnõu § 3 näeb ette VRKS-i muutmise.
Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 tehakse täpsustus, eriti massilise sisserände olukorrast
põhjustatud hädaolukorra tingimustes, mis toob kaasa tavapärasest oluliselt suurema surve
menetluse efektiivsusele, rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel kasutatavate turvaliste
riikide nimekirjade koostamise, nüüdisajastamise ja neist Euroopa Komisjoni teavitamise.
Muudatusettepanekutega täpsustatakse regulatsiooni vastavust rahvusvahelise kaitse
menetlustingimuste direktiivi 2013/32/EL artiklites 10 (3)(b), 37 (2) ja 37 (3) sätestatuga.
Tegemist on tehnilise muudatusega.
Eelnõu § 3 punktiga 3 täpsustatakse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise vastutust
olukorras, kui taotlus esitatakse ühe liikmesriigi ametnikule, kes teostab teise liikmesriigi
territooriumil piiri- või sisserände kontrolli nii tava kui ka massilise sisserände olukorras.
Täpsustatakse, et taotluse vaatab läbi see liikmesriik, kelle territooriumil taotleja viibib ja
taotlus esitati. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis täpsustab veelgi vastavust
rahvusvahelise kaitse menetlustingimuste direktiivi 2013/32/EL artiklis 4 (5) sätestatuga.
Eelnõu § 3 punktiga 4 lisatakse uus võimalus peale kinnipidamise – järelevalvemeetmena
kehtestatav taotleja kohustus ilmuda nõustamisteenusele. Rahvusvahelise kaitse taotlejate
vastuvõtutingimuste direktiivi 2013/33/EU ja VRKS-i § 36 kooskõlas tohib taotlejat kinni
pidada seaduses sätestatud alustel ja juhul, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt
kohaldada. Järelevalvemeetmeid rakendatakse lähtudes taotleja isikust ja temaga seotud
asjaoludest. Muudatuse eesmärk on võimaldada, et PPA saaks konkreetse taotleja suhtes
rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks
läbiviimiseks kohaldada kohustusliku nõustamisteenuse läbimist. Vastavalt vajadusele võib
nõustamine hõlmata näiteks psühholoogilist, õigusalast, kriisi- või kohanemisalast, üldist
toimetulekut toetavat või muud kohast nõustamist. Muudatusega laiendatakse kinnipidamise
alternatiive ja tõhustatakse individuaalset lähenemist.
Eelnõu § 3 punktiga 5 viiakse VRKS-i § 32 lg 1 punkt 2 kooskõlla VRKS-i § 36 lõikega 6.
Tegemist on tehnilise muudatusega.
Eelnõu § 3 punktiga 6 täpsustatakse koostööse kaitse taotleja üleviimist ühest
majutuskeskusest teise. Täiendus on vajalik selleks, et viia riigisisene õigus kooskõlla
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiivi 2013/33/EL artikli 18
punktiga 6. Täiendus tagab, et rahvusvahelise kaitse taotleja üleviimine ühest keskusest teise
on põhjendatud ja taotlejal on võimalus teavitada sellest õigusnõustajat.
Eelnõu § 3 punktiga 7 täpsustatakse majutusteenuse osutaja kohustust tagada majutatavate
turvalisus ja võtta meetmed, et ennetada võimalikku vägivalda ja soopõhist või mistahes muul
alusel tekkida võivat inimeste väärkohtlemist. Muudatustega täpsustatakse veelgi kooskõla
rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiiviga 2013/33/EL.
Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse VRKS-i 2. peatükki 21. jaoga, mis reguleerib
rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamise ja kinnipidamise erisusi hädaolukorras, st juhul, kui
12
Eestisse saabub suur hulk välismaalasi, kes esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna
välismaalase õiguslik staatus võib tema Eestis viibimise ajal muutuda (seadusliku aluseta viibiv
välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse taotluse või taotleja otsustab oma taotluse tagasi võtta
ja kodumaale tagasi pöörduda), lähtutakse VRKS-s välismaalase kinnipidamisel ning talle
teenuste osutamisel massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras samasugustest
põhimõtetest, nagu on kavandatud VSS-i muutmisel. Vaata selgitusi eelnõu § 1 punkti 13 kohta.
Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse VRKS-i § 76, mis reguleerib koostööd rahvusvaheliste
organisatsioonide, EL-i institutsioonide ja EL-i liikmesriikidega. EL-i tasandil on loodud
EASO12, et edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, tihendada liikmesriikide
praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning osutada operatiivabi ja koordineerida
operatiivabi osutamist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud
erilise surve alla. Kiire ja tõhusa operatiivabi andmiseks või andmise koordineerimiseks
liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla, on
EASO-le antud volitus lähetada abi vajavasse riiki varjupaigatugirühmad, mis koosnevad
liikmesriikide ekspertidest. Tugirühmade ülesanne on pakkuda abi eeskätt suulise tõlke
korraldamisel, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemisel ja haldamisel määruses
nr 439/2010 sätestatu kohaselt. EASO lähetatud ametnikel pole õigust teha
järelevalvemeetmete kohaldamise, rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmisega või
rahvusvahelise kaitse ja elamisloa kehtetuks tunnistamisega seotud otsuseid, mis kuuluvad riigi
suveräänsesse pädevusse.
IV. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ning riigisiseste seaduste vastavuse
analüüs Euroopa Liidu õigusele, on läbivalt esitatud seletuskirja III osas (eelnõu sisu ja võrdlev
analüüs). Eelnõu on kooskõlas seletuskirja punktis 1.4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega.
VI. Seaduse mõjud
Eelnõu peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad Eestisse
ebaseaduslikult või taotlevad Eestilt rahvusvahelist kaitset. Massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukorraga on tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt
3000 välismaalast.
Ebaseadusliku rändega seoses registreeriti 2017. aastal Eestis 434 juhtumit ja sellega seoses
avastati 928 välismaalast (2016. aastal 526 välismaalast). Juhtumite ja kinnipeetud
välismaalaste arv on alates Schengeni õigusruumiga liitumisest suurenenud, kuid Eesti on siiski
jäänud Vahemere rändeteekondadega võrreldes kõige madalama rändesurvega piirkonnaks.
Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2009. aasta
12
määrusega (EL) nr 439/2010.
13
Joonis 1. Registreeritud ebaseadusliku rände juhtumite dünaamika ajavahemikul 2011–2017
(allikas: PPA).
Kui varasematel aastatel on olnud iseloomulik, et enamik ebaseadusliku rände juhtumeid
registreeriti valdavalt välispiiril, siis 2017. aastal registreeriti välispiiril vaid veidi enam kui
pooled avastatud juhtudest, millest omakorda 54% olid seotud viisa väärkasutamisega.
Tabel 1. Ebaseaduslikul rändel avastatud juhtumite ja isikute jagunemine avastamise koha järgi
2016. a ja 2017. a (allikas: PPA).
Juhtumid Isikud
2016 2017 Muutus 2016 2017 Muutus
välispiir 185 242 31% 360 380 5,6%
sisepiir 78 192 146% 166 548 230%
kokku 263 434 65% 526 928 76,4%
Välismaalasele, kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus, tehakse ettekirjutus ja
määratakse tähtaeg Eestist lahkumiseks. Kui välismaalane kujutab endast põgenemisohtu või
tema kinnipidamine on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel, sundtäidetakse
ettekirjutus tema kinnipidamise ja väljasaatmise teel.
Tabel 2. Tehtud ettekirjutuste arv ajavahemikul 2011–2017
(allikas: PPA)
vabatahtliku
kohe
ettekirjutisi lahkumise
sundtäidetav
kokku tähtajaga
ettekirjutus
ettekirjutus
2011 892 412 94
2012 898 449 156
2013 908 444 170
2014 562 313 174
14
2015 610 136 459
2016 514 110 397
2017 657 125 527
Tabel 3. Kinnipidamiskeskusesse paigutamised ja väljasaatmised ajavahemikul 2015–2017
(allikas: PPA).
Muutus
2015 2016 2017
2017/2016
kinnipidamiskeskusesse
135 97 61 –36%
paigutatud isikute arv
Joonis 2. Kinnipidamiskeskuse täituvus ajavahemikul 2016–2017
(allikas: PPA)
2017. aastal esitati kogu Euroopa Liidus hinnanguliselt 700 000 rahvusvahelise kaitse taotlust,
mis on 43% vähem kui aasta varem. Viimati esitati sama palju taotlusi aastal 2014. Kõige
rohkem taotlusi võtsid vastu Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka ja Suurbritannia. Enim
taotlusi esitasid jätkuvalt Süüria, Iraagi ja Afganistani kodanikud.
Võrreldes teiste liikmesriikidega on Eestile esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste arv väga väike.
2012. aastal oli Eestis 77 taotlejat, 2013. aastal 97 taotlejat, 2015. aastal 226 taotlejat, 2016. a
111 taotlejat ning 2017. aastal 116 taotlejat. Kui 2016. aastal olid peamised rahvusvahelise kaitse
eesmärgil saanud elamisloa pikendajad Ukraina kodanikud, siis 2017. aastal esitasid
pikendamise taotlusi enim Süüria (28) ja Iraagi (13) kodanikud, kelle puhul oli tegemist
rändekava alusel Eestisse saabunud põgenikega.
15
Joonis 3. Rahvusvahelise kaitse taotluste ja pikenduste arv aastatel 2015–2017.
(allikas: ANB rahvusvahelise kaitse menetluse aruanne seisuga 04.01.2018)
Kavandatavad muudatused seoses välismaalaste kinnipidamisega hädaolukorras
Sihtrühm: kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad
välismaalased, PPA, Kaitsepolitseiamet, kohtud, kaudselt EL-i riigid.
Selleks, et hädaolukorras võimaldada suure hulga Eestis seadusliku aluseta viibivate
välismaalaste või rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamist, on kavas järgmised
muudatused: kinnipidamise õiguspärasuse kohtuliku läbivaatamistähtaja muutmine; muude
kinnipidamiskohtade võimaldamine; perekonnaliikmete kokku majutamise nõudest loobumine,
kinnipeetud välismaalasele teenuste piiramine.
Euroopa Inimõiguste Kohus13 on kujundanud selge seisukoha, et rahvusvahelise õiguse
kohaselt on riigil suveräänne õigus, arvestades endale välislepingutega, sealhulgas Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning pagulasseisundi konventsiooniga
võetud kohustusi, kontrollida välismaalaste riiki saabumist ja riigis viibimist ning kohustada
neid riigist lahkuma. Liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema mõistlik aeg kinni pidada
ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalane, et tuvastada tema isik ja selgitada välja tema
õigusliku seisundiga seotud asjaolud, sh takistada varjupaigaõiguse väärkasutamist. Kui
ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel võimaldatakse põgeneda enne, kui on õnnestunud
välja selgitada tema olukord, võidakse kahjustada naasmisdirektiivi eesmärki saata tõhusalt
tagasi liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud14.
Lähtudes välismaalase õiguslikust seisundist on välismaalase kinnipidamise alused sätestatud
kas VSS-s või VRKS-s. Arvestades, et kehtivas regulatsioonis sätestatud
kinnipidamistähtaegade järgmine ei pruugi hädaolukorras osutuda võimalikuks, pikendatakse
eelnõuga välismaalase kinnipidamise tähtaega, mille jooksul on nõutav välismaalase
13
nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. mai 1985. a otsus Abdulaziz, Cabales and Balkandali vs. Ühendkuningriik;
Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. juuni 1996. a otsus Amuur vs. Prantsusmaa; Euroopa Inimõiguste Kohtu
26. juuli 2005. a otsus N. vs. Soome.
14
Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-329/11, p 30–31.
16
kinnipidamiseks kohtu luba. Välismaalase kinnipidamise aluseid ega kinnipidamise
pikendamise tähtaegu eelnõuga ei muudeta. Hädaolukorras on vastuvõtva riigi ressursid
piiratud, mistõttu välismaalastele saab tema kinnipidamisel tagada üksnes hädavajalike teenuste
osutamise.
Kuna kavandatavad piirangud kohalduvad vaid teatud ajavahemikul ja välismaalasel ei ole
subjektiivset õigust Eestis elada, ei ole teenuste piiramisel ja kinnipidamise kohtuliku kontrolli
tähtaegade pikendamisel hädaolukorras sihtrühmale olulist mõju.
Väga suure hulga välismaalaste korraga Eesti riiki saabumine ei ole PPA analüüsi alusel väga
tõenäoline. Kui sisserände maht on jaotatud pikema ajavahemiku peale ja kestab kuni aasta või
rohkem, ei kurna see niivõrd palju sündmust lahendavate asutuste toimimist ega anna
hädaolukorra mõõtu välja. Ometigi võib PPA hinnangul 5–20 aasta jooksul olla suur tõenäosus,
et põgenike massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord aset leiab.
I Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule – väike
Isiku kinnipidamine on äärmuslik meede, mida on lubatud kohaldada vaid siis, kui leebemaid
sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada. Ometigi võib see osutuda vajalikuks, et
välismaalase isik kindlaks teha, takistada tema edasiliikumist teistesse EL-i riikidesse või
tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Nn teisene ränne oli põhjuseks, miks 2015. aasta
rändekriisi tulemusena taastas mitu liikmesriiki ajutiselt piirikontrolli oma sisepiiridel.
Vaatamata meetme ajutisusele, ei ole siiani osa liikmesriike süstemaatilisi kontrolle sisepiiridel
lõpetanud. Tendents, kus teatud liikmesriigid loobuvad Schengeni koostöös osalemisest, võib
päädida isikute vaba liikumise piiramisega Schengeni alal.
Seega on kavandataval muudatusel positiivne mõju Schengeni ala toimimisele, sh EL-i riikide
sisejulgeoleku tagamisele.
II Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Riik peab ennetama omavolilist või õigustamatut vabaduse võtmist, mistõttu on riigil kohustus
tagada, et kohus kiires korras otsustaks isiku kinnipidamise õiguspärasuse ja korraldaks tema
vabastamise, kui kinnipidamine on õigusvastane või see ei ole vajalik demokraatlikus
ühiskonnas. Kinnipidamine peab olema kooskõlas nii riigisisese materiaal- kui ka
menetlusõigusega.
Kehtiv regulatsioon võimaldab isiku pidada kohtu loata kinni kuni 48 tundi. Selline
kinnipidamistähtaeg on aga ebamõistlikult koormav kohtutele ja kinnipidamist taotlevale
haldusorganile olukorras, kus ootamatult on riiki saabunud suur hulk põgenikke. Kui on vaja
kinni pidada suur hulk isikuid, tuleb paratamatult võtta kasutusele muud võimalikud
kinnipidamiskohad peale kinnipidamiskeskuse ja kaasata neisse lisatööjõudu, et kinni peetud
isikutele osutada neile seadusega ette nähtud teenuseid. Muudatustega vähendatakse olulisel
määral politsei ja kohtute koormust isiku kinnipidamisel ning kinnipidamiskeskuses teenuste
osutamisel.
Mõju avaldamise sagedus on väike, sest meedet rakendatakse vaid hädaolukorra ajal.
Kavandatavad muudatused seoses hädaolukorras põgenikule antavate teenustega
Sihtrühm: kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad
välismaalased, Sotsiaalministeerium ja KOV-d.
17
Kavandatava muudatustega sätestatakse loetelu teenustest, mida tuleb hädaolukorras
põgenikele tagada.
I Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike
Kui inimene alles taotleb rahvusvahelist kaitset, paigutatakse ta menetluse ajaks
Sotsiaalministeeriumi hallatavasse majutuskeskusesse. Taotlejate majutamiseks on praegu
kasutusel majutuskeskused Lääne-Virumaal Vaos (92 kohta) ja Vägeval (40 kohta).
Varjupaigataotlejate majutuskeskuse Vao üksuses elas 20.12.2017 seisuga
33 varjupaigataotlejat. Vao üksus majutas 11 riigist pärit inimesi. Elanike hulgas on 11 last ja
7 naist. Peresid elab keskuses 6. Vägeva üksuses elas 24 inimest: 14 varjupaigataotlejat ja
10 rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Vägeval peatub 5 riigi kodanikke. Elanike hulgas oli
5 peret, sh 13 last. Põgenike massilise sisserände olukorraks on Sotsiaalministeerium koostanud
ülevaate lisamajutuskohtadest.
Kavandatava muudatustega, millega põgenike majutamisel ja teenuste osutamisel
hädaolukorras ei lähtuta enam välismaalase õiguslikust seisundist, suureneb
Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste töökoormus, kuivõrd riik võtab KOV-delt
üle ka nende välismaalaste majutamise ja toitlustamise, kes pole rahvusvahelise kaitse taotlust
esitanud. KOV-d vabanevad hädaolukorras küll vältimatu sotsiaalabi andmise kohustusest
Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele, kuid neid kaasatakse jätkuvalt hädaolukorra
lahendamisesse vastavalt hädaolukorra plaanile.
Muudatuse mõju ulatus sõltub otseselt sihtrühma suurusest ja vajalike teenuste osutamise ajast.
Kuivõrd välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestis elada, on välismaalasele hädaolukorras
antavate teenuste ja tagatiste piiramine põhjendatud ja muudatuse mõju sihtrühmale võib pidada
väikeseks. Praegu võib hädaolukorra tekkimise tõenäosust lugeda pigem väikeseks.
Kavandatavad muudatused seoses koostööga EL-i agentuuridega hädaolukorras
Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet, Frontex, EASO, kaudselt EL-i liikmesriigid.
Muudatusettepanekutega võimaldatakse hädaolukorras kaasata EL-i agentuuride ametnikke
VSS-s või VRKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks.
I Mõju valdkond: sotsiaalne mõju – väike
Põgenike massilise sisserände korral peab politsei oma töö ümber korraldama, et tagada
hädaolukorra lahendamine. Kriisi pikaajalisel jätkumisel võib see tähendada, et PPA teiste
teenuste osutamise tähtajad pikenevad (nt dokumentide väljastamine) või neid osutatakse
senisest väiksemas mahus. Seadusmuudatus, millega võimaldatakse menetlustoimingute
tegemisele kaasata Frontex või EASO ja seeläbi suurendada politsei tööjõudu, on positiivne,
arvestades, et see võimaldab teiste PPA teenuste osutamist jätkata. Ka mõju välismaalastele,
kelle suhtes menetlust läbi viiakse on positiivne, sest toiminguid teostavad EL-i agentuuride
lähetatud ametnikud, kellel on hea väljaõpe ja pikaajaline töökogemus.
Mõju avaldamise sagedus on siiski väike, sest meedet rakendatakse vaid hädaolukorra ajal ja
siiani pole Eestis olnud põgenike massilisest sisserändest tingitud hädaolukorda.
II Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule – väike
18
Muudatus, millega nähakse ette selged reeglid koostööks Frontex ning EASO-ga, aitab
tugevdada Eesti rahvusvahelist seisundit ja mainet. Selgete kaasamisreeglite sätestamine
eriseadustes suurendab õiguskindlust ning -selgust EL-i ühtse piiri-, varjupaiga- ja
tagasisaatmispoliitika rakendamisel. Mõju avaldamise sagedus on väike, sest meedet
rakendatakse vaid hädaolukorra ajal.
III Mõju riigiasutuste töökorraldusele – väike
PPA-s töötab 5106 politseiametnikku ja teenistujat, seega on tegemist keskmise suurusega
sihtrühmaga. Hädaolukorras on võimalik rahvusvahelise kaitse menetlusse või seadusliku
aluseta viibivate välismaalaste lahkumiskohustuse korraldamisse kaasata ka neid PPA
töötajaid, kes iga päev VSS-s või VRKS-st tulenevate ülesannetega ei tegele. Muudatus,
millega kaasatakse EL-i agentuuride ametnikke, võimaldab vähendada PPA ja
Kaitsepolitseiamet töökoormust. Ühtlasi tagab see välismaalastega seotud menetluste
kvaliteedi, kuivõrd EL-i agentuuride kaudu lähetatud eksperdid on saanud väga hea väljaõppe
ja neil on pikaajaline töökogemus osutatud menetluste tegemisel. Oodatav mõju on positiivne.
Kavandatavad muudatused seoses riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni
kohaldamisega
Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet
Mõju riigiasutuste töökorraldusele – väike
Lähtudes õiguskantsleri märkustest täpsustatakse VSS-i ja KorS-i õigusnormide omavahelist
suhestamist riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisel. Muudatustega
tagatakse senisest parem õigusselgus seaduste rakendamisel ja võimaldatakse välismaalaste
tagasisaatmismenetluste läbiviimisele kaasata vajaduse korral ka neid PPA ametnikke, kes iga
päev täidavad korrakaitselisi ülesandeid. Oodatav mõju on seega positiivne. Mõju ulatus on
väike, sest politseil on KorS-s sätestatud riikliku järelevalve meetmete kohaldamise õigus juba
praegu ja politsei käitumine eelnõu muudatuste tõttu oluliselt ei muutu.
Kavandatavad muudatused tulenevalt naasmisdirektiivi nõuetest
Sihtrühm: seadusliku aluseta viibivad välismaalased, PPA, Kaitsepolitseiamet
Mõju riigiasutuste töökorraldusele – väike
Eelnõuga tehakse mõningad täpsustused VSS-i regulatsioonis, et viia kehtiv õigus kooskõlla
naasmisdirektiivi nõuetega. Esmajoones puudutab see sisenemiskeelu saanud välismaalastele
naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatiste seaduses sätestamist. Samuti
ajakohastatakse VSS-i sätteid, mis reguleerivad kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalaste
sidevahendite ja kirjavahetuse kasutamist ning usuliste vajaduste rahuldamist. Kuivõrd nende
muudatustega ei muudeta kehtivat praktikat, on mõju sihtrühmale väheoluline.
VII. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud
Kulud: muudatuste eesmärk on suurendada politsei valmisolekut hädaolukorras tegutsemiseks.
Seda on võimalik teha olemasolevate vahendite piires. Eelnõuga ei muudeta hädaolukorra
lahendamisega seotud kulude katmise kehtivat regulatsiooni.
19
Eelnõu puhul ei ole kavas teha suuremaid IT-arendusi, kuid hädavajalikud muudatused (näiteks
vaidlustamisviite lisamine) saab teha AMIF projekti „Tagasisaatmismenetlust toetava
infosüsteemi Illegaal2 arendamise“ raames.
Eelnõuga muudetakse ka VSS §-i 2611, millega tagatakse välismaalastele igakordne õigus
sidevahendite kasutamiseks. PPA info kohaselt võimaldatakse praeguse praktika järgi
sidevahendite kasutamist väljasaadetavatele, kuid suurema rändesurve kontekstis võib see
täiendavaid kulutusi kaasa tuua.
Muid täiendavaid kulusid ei lisandu.
Seaduse rakendamisega seotud eeldatavat rahalist tulu ei ole.
VIII. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte.
IX. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2019. aasta 1. veebruaril.
X. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, PPA-le ning Eesti
Linnade ja Valdade Liidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus .................2018
(allkirjastatud digitaalselt)
............................
............................
20
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/18-0718 - Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse muutmise seadus (massilisest sisserändest põhjustatud
hädaolukord)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Eesti Linnade Liit; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5b4de5-4c4b-4cf5-a0c2-
787d8dc82fa1
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5b4de5-4c4b-4cf5-a0c2-
787d8dc82fa1?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main