dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2018
Viit
1.2-3/2213-1
Registreeritud
27. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Susanna Jurs (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
26. juuli 2018

Failid

  • 📎1-61641-1 27.06.2018 Väljaminev kiri.asice1587 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium 27.06.2018 nr 1-6/1641-1 Välisministeerium Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord) Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning ametitele arvamuse avaldamiseks „Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord) ˮ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Sama: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisa: eelnõu 9 lehel; eelnõu seletuskiri 20 lehel. Doris Uudelt 6125248 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU juuni 2018 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord) § 1. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks.“; 2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 62 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Viibimisaluseta välismaalase suhtes kohaldatakse välismaalaste seaduse §-des 13–15, 18, 19, 21–25, 28, 30–40, 42, 270, 271 ja 281–284 sätestatut. (2) Isiku tuvastamisel, isikusamasuse kontrollimisel ja sundtoomisel on Politsei- ja Piirivalveametil ja Kaitsepolitseiametil õigus kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.“; 4) paragrahvi 63 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 44–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 5) paragrahvi 73 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga, kui välismaalasel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks.“; 7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) ilmumine nõustamisteenusele;“; 8) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele välismaalasele tehtud ettekirjutuse täitmise korraldab temaga Eestis koos viibiv vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik.“; 9) paragrahvi 121 lõikes 1 asendatakse sõna „esindaja“ sõnadega „seadusliku esindaja“; 10) paragrahvi 121 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „välismaalast“ sõnadega „ja tema seaduslikku esindajat Eestis“; 11) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ettekirjutust või otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras.“; 12) seadust täiendatakse §-ga 133 järgmises sõnastuses: „§ 133. Rahvusvaheline koostöö (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametilt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 2016/1624 sätestatud alustel ja korras. (2) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha lahkumisettekirjutust, muuta lahkumisettekirjutuses sätestatud lahkumiskohustuse tähtaega, kohustada välismaalast järgima järelevalvemeetmeid, peatada väljasaatmist või jätta väljasaatmine kohaldamata. (3) Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti lähetatud ametnik võib rakendada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras, kui välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti. (4) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata riigis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste ja nende lahkuma kohustamise menetlustele teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.“; 13) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses: „§ 152. Välismaalaste kinnipidamine hädaolukorras (1) Massilise sisserände korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. (2) Kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine ei ole massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras osaliselt või täies mahus võimalik, võib välismaalase Eestist lahkumise korraldamise menetlustele kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (3) Hädaolukorras võib välismaalast käesolevas seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni seitse kalendripäeva Politsei- ja Piirivalveameti kindlaksmääratud kohas. 2 (4) Kinnipidamise tähtaja pikendamisel hädaolukorras kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 11 ja §-s 25 kinnipidamise tähtaja pikendamise kohta sätestatut. (5) Kinnipeetud välismaalasele tagatakse vähemalt järgmiste teenuste osutamine: 1) majutamine; 2) vajaduse korral tervisekontroll ja vältimatu abi; 3) toitlustamine; 4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest; 5) vajaduse korral keelelise abi andmine käesoleva seaduse alusel läbiviidavates menetlustoimingutes; 6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega; 7) välismaalase soovil suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades käesoleva seaduse §-s 2610 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik; 8) riigi õigusabi käesoleva seaduse §-s 66 sätestatu kohaselt. (6) Hädaolukorras võib välismaalast otstarbekuse kaalutlustel kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust ja majutada tema perekonnaliikmed eraldi. (7) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäeva ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.“; 14) paragrahvid 191 ja 192 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 191. Turvakontroll ja läbivaatus välismaalase kinnipidamisel (1) Viibimisaluseta välismaalase kinnipidamisel kuni 48 tundi teostatakse välismaalase turvakontroll, samuti vaadatakse läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka välismaalane ise korrakaitseseaduses sätestatud korras. (2) Turvakontrolli või läbivaatuse käigus leitud dokumendid, raha, väärtasjad ja keelatud asjad võetakse kinnipidamise ajaks hoiule korrakaitseseaduses sätestatud korras. (3) Keelatud asjad on esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes hoida või mis võivad ohustada välismaalast ennast või teisi isikuid või mille omamine ei ole lubatud politsei ametiruumi, politsei arestimaja või kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjaga. (4) Hoiulevõetud vallasasi müüakse või hävitatakse korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. § 192. Vahetu sunni kohaldamine Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel kasutada vahetut sundi, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“; 15) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Väljasaadetav võetakse kinnipidamiskeskusesse vastu halduskohtu otsuse ärakirja ja isikut tõendava dokumendi alusel, viimase puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel. 3 (2) Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel annab välismaalase kinni pidanud asutus kinnipidamiskeskusele üle tema valduses olevad andmed ja dokumendid väljasaadetava kohta. (3) Kinnipidamiskeskusesse saabumisel teostatakse väljasaadetava turvakontroll, vaadatakse läbi tema vallasasjad ja põhjendatud kahtluse korral ka väljasaadetav korrakaitseseaduses sätestatud korras. (4) Väljasaadetav on kohustatud läbima kinnipidamiskeskusesse saabumisel tervisekontrolli. (5) Kinnipidamiskeskusesse paigutatud väljasaadetavat fotografeeritakse ja 11 daktüloskopeeritakse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras, kui seda ei ole varem tehtud. (6) Kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel võtab kinnipidamiskeskus hoiule väljasaadetaval kaasas oleva sularaha, dokumendid ja isiklikud asjad, mille omamine ei ole kinnipidamiskeskuses lubatud, või hävitab viimased kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas ette nähtud korras. (7) Väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse vastuvõtmisel avatakse väljasaadetava isiklik toimik, kuhu kantakse väljasaadetava kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks olevad dokumendid ja andmed, välismaalase kinnipidanud asutuse poolt kinnipidamiskeskusele üle antud dokumendid ja andmed, signaleetilised fotod, daktüloskoopiline kaart ning muud sisekorraeeskirjas määratud dokumendid ja andmed. (8) Kui väljasaadetav on saabunud kinnipidamiskeskusesse, selgitatakse väljasaadetavale talle arusaadavas keeles tema õigusi ja kohustusi ning tagatakse võimalus taotleda riigi õigusabi ja saada keelelist abi. (9) Väljasaadetavale antakse kirjalik teave väljasaatmise täideviimist reguleerivate õigusaktide, kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirja ja kaebuste esitamise korra kohta.“; 16) paragrahvi 265 lõikes 5 asendatakse sõna „sissekorraeeskirja“ sõnaga „sisekorraeeskirja“; 17) paragrahvi 266 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „selleks on kinnipidamiskeskuses võimalused ja“; 18) paragrahvi 268 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui väljasaadetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on toonud kaasa reaalse ohu väljasaadetava või teiste isikute tervisele, võib väljasaadetava suhtes kasutada hügieeninõuete täitmiseks vahetut sundi.“; 19) paragrahvi 269 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 269 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „vanglate keskhaiglas“; 21) paragrahvi 2611 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „(1) Väljasaadetaval võimaldatakse kirjavahetus, samuti võimalus kasutada oma raha eest telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanaleid kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratud korras.“; 22) paragrahvi 2611 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Väljasaadetaval, kellel ei ole raha, võimaldatakse kinnipidamiskeskuse kulul võtta ühendust perekonnaliikmete, riigiasutuste, kaitsja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaarametnikuga.“; 23) paragrahvi 2612 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kinnipeetud asjad, välja arvatud need, mida ei ole võimalik hoiustada, võetakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratud korras hoiule kuni väljasaadetava kinnipidamiskeskusest vabastamiseni.“; 24) paragrahvi 2613 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. 25) paragrahvi 2613 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Kui väljasaadetaval ei ole piisavalt raha, võib väljasaatmisega kaasnevad kulud sisse nõuda väljasaatmise otsuse teinud riigilt nõukogu otsuse 2004/191/EÜ kohaselt, millega kehtestatakse kolmandate riikide kodanike väljasaatmise otsuste vastastikust tunnustamist käsitleva direktiivi 2001/40/EÜ kohaldamisest tuleneva rahalise tasakaalustamatuse kompenseerimise kriteeriumid ja praktiline kord (ELT L 60, 27.02.2004, lk 55–57).“; 26) paragrahvi 2614 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „hävitatakse“ sõnadega „kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras“; 27) paragrahvi 2614 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Väljasaadetav ja tema asjad vaadatakse läbi korrakaitseseaduses sätestatud korras. (5) Kinnipidamiskeskuse elu- ja olmeruumide, muude ruumide ja territooriumi läbivaatusel on Politsei- ja Piirivalveametil õigus kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.“; 28) paragrahvi 2615 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks. 29) paragrahvi 2615 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud turvaabinõusid võib väljasaadetava suhtes kohaldada reaalse ja vahetu ohu korral.“; 30) paragrahvi 2615 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(51) Turvaabinõu kohaldamisel võib kohaldada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.“; 31) paragrahvi 2617 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib kinnipidamiskeskuses, väljasaadetava konvoeerimisel, väljasaadetava põgenemise takistamiseks või põgenenud väljasaadetava tabamiseks või kõrvaliste isikute kinnipidamiskeskusesse sissetungimise takistamiseks kasutada erivahendit ja teenistusrelva korrakaitseseaduse seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Kinnipidamiskeskuse erivahendite ja teenistusrelvade suhtes kohaldatakse korrakaitseseaduse §-des 781 ja 782 sätestatut.“; 32) paragrahvi 2617 lõiked 3–7 tunnistatakse kehtetuks.; 33) paragrahv 2622 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 2623 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Ametniku“ sõnadega „ja töötaja“; 35) paragrahvi 2623 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ametnikule“ sõnadega „või töötajale“; 36) paragrahv 281 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 281. Välismaalase Eestisse mittelubamine piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisel sisepiiril (1) Piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisel sisepiiril võib Eestisse mitte lubada välismaalast, kui esineb vähemalt üks välismaalaste seaduse §-s 52 sätestatud alustest. (2) Välismaalase võib Eestisse lubada, kui välismaalase ajutine viibimine Eestis on vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtudes või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.“; 37) paragrahv 282 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 282. Sisenemiskeelu otsus (1) Politsei- ja Piirivalveamet keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele Eestisse siseneda ja täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, 9. märts 2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju, ELT L 77, 23.03.2016, lk 1–52), toodud vormi (edaspidi sisenemiskeelu otsus). (2) Sisenemiskeelu otsuse tegemisel peab haldusorgan arvestama käesoleva seaduse §-s 171 sätestatuga. (3) Sisenemiskeelu otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sisenemiskeelu otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. (4) Sisenemiskeelu otsuse peale kaebuse esitamine ei ole aluseks välismaalase Eestisse lubamiseks. (5) Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase kinni käesoleva seaduse §-des 19–192 sätestatud korras. 6 (6) Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks. (7) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kinnipidamistähtaja möödumist, võib halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel pikendada välismaalase kinnipidamise tähtaega kinnipidamiskeskuses nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks välismaalase kinnipidamise päevast arvates. (8) Välismaalase kinnipidamisel arvestab Politsei- ja Piirivalveamet haavatava isiku erivajadusi ning võib sisenemiskeelu otsuse täitmise peatada, kui välismaalasel ei ole Eestist võimalik kohe lahkuda tema füüsilise või vaimse terviseseisundi või muu mõjuva põhjuse tõttu.“. § 2. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduse § 81 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Politsei võib kasutada isiku suhtes tulirelva laskemoona kummist lendkehaga, mis ei kujuta ohtu isiku elule, kui see on vajalik: 1) kõrgendatud ohu tõrjumiseks või; 2) isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks.“. § 3. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 62 ja 63 järgmises sõnastuses: „(62) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab läbi ja vajaduse korral uuendab turvaliste päritoluriikide nimekirja vähemalt kord aastas. (63) Käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 61 alusel turvalise päritoluriigi ja kolmanda turvalise riigi määramisel kasutatakse asja- ja ajakohast teavet üldise olukorra kohta taotleja päritoluriigi ning vajaduse korral transiidiriikide kohta. Sellist teavet hangitakse eelkõige teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, Euroopa Varjupaiga Tugimetilt ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametilt, Euroopa Nõukogult ja muudelt asjaomastelt rahvusvahelistelt inimõiguste organisatsioonidelt.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Riikide turvaliseks päritoluriigiks ja turvaliseks kolmandaks riigiks määramisest teavitab Siseministeerium Euroopa Komisjoni vähemalt kord aastas.“; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja esitab rahvusvahelise kaitse taotluse Politsei- ja Piirivalvemetile teises liikmesriigis, edastab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse vastava liikmesriigi pädevale asutusele, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“; 4) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: 7 „5) ilmumine nõustamisteenusele.“; 5) paragrahvi 32 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks § 36 lõikes 6 sätestatud määras“; 6) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Rahvusvahelise kaitse taotleja viiakse ühest majutuskeskusest üle teise majutuskeskusesse põhjendatud vajadusel. Ühest majutuskeskusest teise üleviimise korral on majutuskeskuse teenuse osutaja kohustatud teavitama rahvusvahelise kaitse taotlejat uuest aadressist ja andma rahvusvahelise kaitse taotlejale võimaluse teavitada õigusnõustajat.“; 7) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Majutusteenuse osutaja on kohustatud tagama majutatavate turvalisuse ja rakendama asjakohaseid meetmeid majutuskeskuses ja Politsei- ja Piirivalveameti korraldatud majutuskohas, hoidmaks ära vägivalda ja väärkohtlemist.“; 8) seaduse 2. peatükki täiendatakse 21. jaoga järgmises sõnastuses: „21. jagu Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamise ja kinnipidamise erisused hädaolukorras § 365. Hädaolukorra erisused (1) Massilise sisserände korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. (2) Kui käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine ei ole massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras osaliselt või täies mahus võimalik, võib rahvusvahelise kaitse taotleja majutamisel või kinnipidamisel kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (3) Hädaolukorras võib rahvusvahelise kaitse taotlejat käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada ilma halduskohtu loata kuni seitse kalendripäeva Politsei- ja Piirivalveameti kindlaksmääratud kohas. (4) Kui hädaolukorras pikendatakse rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise tähtaega, kohaldatakse käesoleva seaduse § 362 lõigetes 2 ja 5 sätestatut. (5) Kui Eestis seadusliku aluseta viibiv välismaalane, keda peetakse kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse §-s 152 sätestatud alusel, esitab kinnipidamise ajal või väljasaatmise käigus rahvusvahelise kaitse taotluse, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ta kinni ja taotleb halduskohtult seitse kalendripäeva jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates luba ta kinni pidada kuni kaks kuud, kui esineb käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise alus, seejuures arvestades sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtteid. (6) Hädaolukorras võib välismaalast otstarbekuse kaalutlustel kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust ja majutada tema perekonnaliikmed eraldi. 8 (7) Rahvusvahelise kaitse taotlejale tagatakse hädaolukorras tema Eestis viibimisel vähemalt järgmiste teenuste osutamine: 1) majutamine; 2) vajaduse korral tervisekontroll ja vältimatu arstiabi; 3) toitlustamine; 4) informeerimine tema õigustest ja kohustustest; 5) vajaduse korral keelelise abi andmine käesoleva seaduse alusel läbiviidavates menetlustoimingutes; 6) vajaduse korral varustamine esmavajalike riietus- ja tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega; 7) rahvusvahelise kaitse taotleja soovil suhtlemine ja kokkusaamiste võimaldamine, kohaldades käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 7 sätestatut ulatuses, mis on hädaolukorras võimalik; 8) riigi õigusabi käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 9 sätestatu kohaselt. (8) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus määrab erakorraliste meetmete kohaldamise alguse ja lõpu kuupäevast ning teavitab sellest viivitamata Euroopa Komisjoni.“; 9) paragrahvi 76 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses: „(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks taotleda abi Euroopa Varjupaiga Tugiametilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 439/2010 sätestatud korras. (6) Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikul ei ole õigust teha rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmise, tagasilükkamise ja kehtetuks tunnistamise otsust ning kohustada taotlejat järgima järelevalvemeetmeid. (7) Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikul on käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt. (8) Välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti alusel võib Politsei- ja Piirivalveameti kaasata rahvusvahelise kaitse taotluse menetlusse teise riigi territooriumil. Politsei- ja Piirivalveametil on teise riigi territooriumil pädevus ja volitused välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. veebruaril. Eiki NESTOR Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2018. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2018. a 9 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord) eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (edaspidi naasmisdirektiiv), artikkel 18, mis võimaldab liikmesriigil olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, teha muudatusi välismaalase kinnipidamisega seotud nõuetes. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras on lubatud riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljapool kinnipidamiskeskust ning loobuda perekonnaliikmete koos majutamisest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (edaspidi VSS) sätestatavad erisused, mille kohaldamine on lubatud üksnes massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, laienevad eelnõu kohaselt ka rahvusvahelise kaitse taotlejale. Asjaomased muudatused tehakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses (edaspidi VRKS), mis reguleerib rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist ja talle teenuste osutamist. Kriisi lahendamine nõuab nii asutuse siseressursside ümberpaigutamist kui ka vajaduse korral rahvusvaheliste koostööpartnerite kaasamist. Eelnõuga võimaldatakse tagasisaatmis- ja rahvusvahelise kaitse menetluste läbiviimisele kaasata Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Euroopa Varjupaiga Tugiameti lähetatud ametnikke. Samuti täpsustatakse VSS-s ja korrakaitseseaduses ( edaspidi KorS) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise korda, et seeläbi toetada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnike asutusesisest liikuvust ja ühtset väljaõpet. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected]; tel 612 5120), sama osakonna nõunikud Ele Russak ([email protected]; tel 612 5246), Anneli Viks ([email protected]; tel 612 5181) ja Sigrid Soomlais ([email protected]; tel 612 5109). Eelnõu ja seletuskirja §-i 2 on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Henry Timberg ([email protected], tel 612 5099). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Doris Uudelt ([email protected]; tel 612 5248). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Eelnõu seos strateegiadokumentidega 1 „Eesti julgeolekupoliitika alustes“ (RT III, 06.06.2017, 2) tõdetakse, et üleilmastumisega kaasnevad suundumused ning rahvusvaheliste kriiside ja konfliktide mõju puudutab Eestit üha vahetumalt. Seetõttu käsitatakse Eesti julgeolekut rahvusvahelise julgeoleku osana, mis on suunatud Euroopa Liidu välispiiri valvamise tugevdamisele ja hädaolukordadeks valmistumisele1. Kriisireguleerimisvaldkonna strateegilised eesmärgid on kokku lepitud ja kinnitatud raamdokumendis „Siseturvalisuse arengukava 2015−20202“, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 26. veebruaril 2015. aastal. Arengukavas rõhutatakse vajadust analüüsida lisaks kriiside ennetamise ja lahendamisega seotud kitsaskohti ja võimelünki ning ressursside kasutamist eri kriiside lahendamisel. 1.4. Märkused Eelnõu on seotud järgmiste EL-i õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (EÜT L 348, 24.12.2008, lk 98–106); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/32/EL, 26. juuni 2013, rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 60–95); 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, 26. juuni 2013, millega on sätestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud); 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/1624, 14. september 2016, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 863/2007, nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004 ning nõukogu otsus 2005/267/EÜ (ELT L 251, 16.09.2016, lk 1–76); 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus 439/2010, 19. mai 2010, millega loodi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (ELT L132, 29.05.2010, lk 11–28); 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013, millega loodi sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 1–30). Eelnõuga muudetakse VSS-i redaktsiooni RT I, 21.04.2018, 6, KorS-i redaktsiooni RT I, 09.03.2018, 15 ja VRKS-i redaktsiooni RT I, 28.11.2017, 32. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 „Eesti julgeolekupoliitika alused“, RT III, 06.06.2017, 2, lk 2 ja 7 2 „Siseturvalisuse arengukava 2015−2020“ (15.05.2018) 2 II. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada asjaomastes õigusaktides erisused, mis võimaldavad kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras. Eelnõuga seatakse konkreetsed piirid massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras võetavate meetmete lubatavusele, võttes aluseks Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõuded, ning sätestatakse EL-i agentuuride lähetatud ametnike pädevused menetlustoimingute läbiviimisel Eestis. Lisaks täpsustatakse eelnõuga VSS-i ja KorS-i õigusnormide omavahelist suhestamist riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisel ning ajakohastatakse kehtivaid VSS-i sätteid. Muudatuste eesmärk on tagada senisest parem õigusselgus seaduste rakendamisel, viia siseriiklik õigus paremini kooskõlla EL õigusest tulenevate nõuetega ja tagada riikliku järelevalve meetmete võimalikult ühetaoline kohaldamine, et seeläbi võimaldada välismaalaste tagasisaatmismenetluste läbiviimisele kaasata vajadusel ka neid PPA ametnikke, kes igapäevaset täidavad korrakaitselisi ülesandeid. Enne eelnõu ette valmistamist koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK)3, mis saadeti tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja huvirühmadele 2017. aasta alguses. VTK-le esitasid arvamuse Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Õiguskantsler, ÜRO Pagulasamet (UNHCR) ja Eesti Inimõiguste Keskus. Eelnõu lähtub VTK ettepanekutest. Seejuures märgime, et VTK ei hõlmanud riikliku järelevalve regulatsiooni korrastamist. Kuivõrd aga eelnõuga ei muudeta järelevalvemeetmete kohaldamise aluseid, vaid täpsustatakse meetmete kohaldamise korda, on tegemist tehniliste muudatustega, et tagada parem õigusselgus. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2015. aasta Euroopa rändekriis, kui EL-i välispiiri ebaseaduslikult ületamiselt tabati umbes 1 820 000 kolmanda riigi kodanikku, samuti on sundinud kriisi olukord Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahel liikmesriike üle vaatama oma hädaolukorra riskianalüüsid ja plaanid ning tegema õiguslikes regulatsioonides vajalikud muudatused, et olla paremini valmis massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda lahendama. Eestis jõustus 1. juulil 2017. aastal uus hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), millega täpsustati kriisireguleerimisega seotud asutuste vastutust ja hädaolukorra mõistet ning korrastati elutähtsate teenuste regulatsiooni. HOS-i kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. Vabariigi Valitsus on koostanud nimekirja hädaolukordadest, mille puhul on vajalik välja töötada hädaolukorra riskianalüüs ja hädaolukorra lahendamise plaan. Üks selline hädaolukord on massiline sisseränne. PPA riskianalüüsi kohaselt võtab hädaolukorra mõõtmed stsenaarium, kus Eestisse saabub väikestes mitmekümnetest inimestest koosnevates gruppides mitu tuhat välismaalast 3 Siseministeeriumi 17. märtsi 2017. a kiri nr 1-6/1382-1 3 (vähemalt 3000 ja enam). Erakordselt suure hulga välismaalaste vastuvõtmine paneb suure koormuse kinnipidamis- ja vastuvõtukeskuste mahutavusele ning seal teenuste osutamisele. Hädaolukorras suureneb kohtute ja haldusasutuste menetluskoormus, lisatööjõudu on vaja ka selleks, et osutada tõlke- ja tervishoiuteenuseid ning tagada avalik kord. Eeltoodu tõttu muudetakse ja täiendatakse õigusakte normidega, et paremini saada hakkama ülesannetega, mida massiline sisseränne riigile võib põhjustada. Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõuga muudetakse VSS-i, KorS-i ja VRKS-i. Neljandas paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 näeb ette VSS-i muutmise. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse VSS-i § 3, et tagada õigusnormide parem õigusselgus. Kui välismaalane ei vasta liikmesriiki sisenemise, selles viibimise või elamise tingimustele, on tema riigis viibimine ebaseaduslik ning ta on kohustatud riigist lahkuma. Välismaalane, kes viibib riigis viisa või teise liikmesriigi elamisloa alusel, peab riigist lahkuma viisaga või elamisloaga lubatud viibimisaja jooksul. Naasmisdirektiiv kohustab liikmesriike väljastama tagasisaatmisotsuse iga kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes viibib nende territooriumil ebaseaduslikult. Tegemist ei ole sisuliste muudatustega. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse VSS §-i 62. Lähtudes asjaolust, et VSS-s on juba sätestatud õigus välismaalane daktüloskopeerida ja temalt DNA andmeid võtta, siis on kehtivas VSS-s eksitav viidata VMS-i §-dele 26 ja 27, mis samuti sätestavad isiku tuvastamise biomeetriliste andmete ja DNA-andmete põhjal. Korrakaitseseadus annab politseile õiguse kohaldada isiku tuvastamisel, isikusamasuse kontrollimisel ja sundtoomisel vahetut sundi. Kuivõrd riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel tuleb lähtuda eriseaduses sätestatust, täpsustatakse eelnõuga, et välismaalase tuvastamisel ja tema isikusamasuse kontrollimisel (VMS-i §-d 24, 25 ja 28) ning välismaalase sundtoomisel (VMS-i § 283) tuleb politseil lähtuda välismaalaste seaduses sätestatust ning politseil on õigus kohaldada vahetut sundi, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, milliseid riikliku järelevalve meetmeid ja millises korras on politseil lubatud kohaldada VSS-s sätestatud ülesannete täitmisel. Ühtlustatud riikliku järelevalve regulatsioon loodi KorS-i ning selle rakendamise seaduse jõustumisega 1. juulil 2014. aastal. Teiste seaduste hulgas muudeti VSS-i, nähes ette, et PPA-l ja Kaitsepolitseiametil on õigus järelevalve tegemisel VSS-i alusel kohaldada kõiki korrakaitseseaduses sätestatud erimeetmeid. Samal ajal kohustab kehtiv VSS-i § 62 kohaldama VSS-s sätestatud menetlustele VMS-i §-des 24–28 ja 283 sätestatut, mis samamoodi KorS-ga puudutavad isikusamasuse tuvastamist ning menetlusosalise ametiruumi kutsumist, sh tema suhtes sundtoomise kohaldamist. Õigusselguse tagamiseks ja arvestades välismaalasega seotud menetluse eripära, sätestatakse eelnõus, et PPA-l ning Kaitsepolitseiametil on VSS-st tulenevate ülesannete täitmisel õigus kohaldada riigis viibimisaluseta välismaalase suhtes vaid KorS-i §-des 30 ja 44–53 nimetatud riikliku järelevalve meetmeid KorS-s sätestatud alustel ja korras. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks VSS-i § 73 lõige 6, mis näeb ette, et sundtäitmise toimingu protokolli peale ei saa välismaalane esitada kaebust halduskohtule. Selline säte läheb vastuollu haldusmenetluse seaduse §-ga 109, mille kohaselt võib isik, kelle õigusi toiminguga rikutakse, pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Eeltoodust tulenevalt tunnistatakse VSS-i § 73 lõige 6 kehtetuks. 4 Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VSS-i § 74 lõikega 41, et võimaldada PPA-l või Kaitsepolitseiametil piirata välismaalasele lahkumisettekirjutusega kohaldatavat sissesõidukeeldu Eesti territooriumiga. Naasmisdirektiivi artikli 6 lõikes 2 on ette nähtud, et liikmesriigi territooriumil seadusliku aluseta viibivad kolmanda riigi kodanikud, kellele on mõnes muus liikmesriigis väljastatud elamisluba, peavad viivitamatult minema kõnealuse liikmesriigi territooriumile. Kui asjaomane kolmanda riigi kodanik seda nõuet ei täida või kui kolmanda riigi kodaniku viivitamatut lahkumist nõutakse avaliku korra või riigi julgeoleku huvides (st tema viibimisaeg Eestis on enne tähtaega lõpetatud), tuleb tema suhtes teha tagasisaatmisotsus ja kohaldada sissesõidukeeldu. Selleks et välistada olukorrad, kus välismaalasel on ühtaegu nii Schengeni konventsiooni osalisriigi antud elamisluba kui ka riiki sisenemise keelamist käsitlev hoiatusteade Schengeni infosüsteemis, on Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 25 loodud konsulteerimismehhanism. See näeb ette, et kui liikmesriik ei tühista välismaalase elamisluba, siis peab sissesõidukeelu kehtestanud riiki sisenemise keelamist käsitleva hoiatusteate infosüsteemis tühistama, kuid võib siiski võtta asjaomase välismaalase siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse. Euroopa Kohus asus kohtuasjas C-240/17 seisukohale, et liikmesriigil on õigus tagasisaatmisotsus täita ka siis, kui Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 25 sätestatud konsulteerimiskohustus liikmesriigiga, kes on välismaalasele väljastanud elamisloa, on pooleli. Küll ei mõjuta see välismaalase õigust panna hiljem teise osalisriiki tagasi pöördudes maksma õigused, mis elamisluba talle annab. VSS-i § 33 lõike 6 punkti 2 alusel on hetkel vaid Siseministeeriumil õigus piirata välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivust Eesti Vabariigi territooriumiga. Eelnõuga antakse see õigus ka PPA-le ning Kaitsepolitseiametile, kelle pädevuses on kohaldada välismaalasele sissesõidukeeld koos lahkumisettekirjutusega. See võimaldab politseil juba lahkumisettekirjutuse tegemisel kohaldada välismaalase suhtes, kellel on teise liikmesriigi kehtiv viisa või elamisluba, Eesti territooriumiga piirnevat sissesõidukeeldu ja vähendada Siseministeeriumi halduskoormust. Eelnõu § 1 punktiga 7 nähakse ette, et Eestis seadusliku aluseta välismaalast saab kohustada järelevalvemeetmena ilmuma nõustamisteenusele. Muudatuse eesmärk on suunata riigis seadusliku aluseta viibivad välismaalased, keda pole kinnipidamiskeskusesse (edaspidi ka KPK) paigutatud, PPA pakutavatele teenustele, et abistada neid tagasipöördumise korraldamisel või pakkuda neile vajadusel sotsiaalset või psühholoogilist nõustamist. Eelnõu § 1 punktiga 8 täpsustatakse VSS-i § 12 lõiget 1. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on haldusorganil kohustus arvestada kõiki olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve. Siinjuures tuleb rõhutada, et peale kohustuse riigist lahkuda määratakse lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse tähtaeg, järelevalvemeetmete ja sissesõidukeelu kohaldamine. Need on otsused, mis nõuavad individuaalset hindamist, mistõttu tuleb iga Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase suhtes vormistada ettekirjutus riigist lahkuda iseseisva haldusaktina. Alaealisele või piiratud teovõimega välismaalasele tehtud ettekirjutuse täitmise korraldab tema vanem, eestkostja või muu vastutav täisealine isik, kes alaealise või piiratud teovõimega välismaalasega Eestis viibib. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 täpsustatakse VSS-i § 121. Lastekaitseseaduse kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ja otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest 5 kui esmatähtsast kaalutlusest. Seega on oluline, et enne alaealise vanuse määramist saadakse selle toimingu tegemiseks alaealise või tema seadusliku esindaja teadlik nõusolek4. Eelnõuga nähakse ette, et peale alaealise peab PPA või Kaitsepolitseiamet teavitama ka lapse seaduslikku esindajat tagajärgedest, mis võivad kaasneda, kui välismaalane keeldub meditsiinilistest uuringutest. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse VSS-i § 13. Nii nagu rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse puhul, sätestatakse VSS-s sõnaselgelt, et ettekirjutuse peale saab esitada kaebuse halduskohtule ja seda ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras. Arvestades ettekirjutuste vaidlustamise senist praktikat, ei suurenda eelnõuga plaanitav muudatus riigi finantskoormust, kuivõrd siiani pole ettekirjutusi vaidemenetluse korras vaidlustatud. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VSS-i §-ga 133. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet5 (edaspidi Frontex) on kohustatud jälgima Euroopa Liitu suunduvaid ja liidusiseseid rändevooge, suundumusi ja muid võimalikke probleeme liidu välispiiridel. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve määruse kohaselt on võimalik Frontexil ise reageerida hädaolukordades. Samas võimaldab määrus kaasata neid ka siis, kui olukord pole veel hädaolukorraks eskaleerunud. Viimasel juhul peab liikmesriik abi Frontexilt taotlema. Kui EL-i välispiiri kontrollimine on muutunud niivõrd ebatõhusaks, et see võib seada ohtu Schengeni ala toimimise, võib Frontex seega omaalgatuslikult lähetada hädaolukorda sattunud EL-i riiki Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmasid. Muu hulgas pakub Frontex rändesurve all olevale EL-i riigile operatiivabi tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel, lähetades vajaduse korral riiki tagasisaatmise spetsialistid, saatemeeskonnad või väljasaatmiste vaatlejad. Kriisiolukorras teeb Frontex tihedat koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (edaspidi EASO), Europoli ja Eurojustiga, luues vajaduse korral rändehalduse tugirühmasid, mille koosseisus on eri EL-i agentuuride ametnikud. Kuivõrd Frontexi ametnikud võivad määruse 2016/399 alusel abistada liikmesriike tagasisaatmismenetluste läbiviimisel (eskortimisel, sõrmejälgede hõivamisel, intervjueerimisel jne), sätestatakse eelnõus PPA-le ka õigus taotleda vajaduse korral menetlusabi Frontexilt. Seega on Frontexi roll eelnõu kontekstis anda liikmesriikidele menetluslikku abi tagasisaatmiste korraldamisel, mitte kaasata agentuuri korrakaitseliste ülesannete täitmisele KorS-i § 3 lõike 1 tähenduses. Eelnõuga võimaldatakse Frontexi ametnikel tagasisaatmismenetluses kohaldada Eestis seadusliku alusteta välismaalase suhtes samasuguseid riikliku järelevalve meetmeid, mille kohaldamise õigus on PPA ametnikel, kes viivad läbi illegaalimenetlust VSS-i alusel. Frontexi ametnikel pole õigust teha otsuseid, mis puudutavad välismaalase riigis viibimise õigust või kohustust riigist lahkuda, kuivõrd need kuuluvad riigi suveräänsesse pädevusse. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 152, sätestades erisused seadusliku aluseta välismaalase kinnipidamisele hädaolukorras. Naasmisdirektiivi artikliga 18 on liikmesriikidele nähtud ette võimalus jätta olukordades, mille hulka kuulub suure hulga ebaseaduslike rändajate ootamatu saabumine, kohaldamata naasmisdirektiivi järgmised kolm kolme kinnipidamisega seotud sätet: 1) kohustus teostada kinnipidamise kiire esialgne kohtulik läbivaatamine, 2) kohustus pidada tagasipöördujaid kinni vaid spetsiaalsetes asutustes ja 3) kohustus majutada perekonnad eraldi, et tagada neile piisav privaatsus. 4 vt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ülevaadet „Age assessment practice in Europe 2014“. (18.05.2018). 5 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrusega (EL) nr 2016/1624 6 Seega on erandite kohaldamisala selgelt piiritletud. Kui liikmesriik soovib, et tal oleks võimalus kasutada seda kaitseklauslit, peab ta olema selle nõuetekohaselt üle võtnud oma õigusesse, sh tagama Euroopa Komisjoni teavitamise nii meetmete kohaldamisest kui ka nende lõpetamisest6. Vaatamata Euroopa Komisjoni soovitusele naasmisdirektiivi artikkel 18 riigisisesesse õigusesse üle võtta, pole eelnõu autoritele teadaolevalt liikmesriigid seda siiani teinud. See on ühelt poolt põhjendatav asjaoluga, et paljudes EL-i liikmesriikides on seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad Eestiga võrreldes oluliselt pikemad. Kui Eestis ja Prantsusmaal on võimalik väljasaadetav tavaolukorras ilma kohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, siis Hollandis on kohtuliku kontrolli maksimumaeg 28 päeva, Iirimaal 8 nädalat, Kreekas ja Sloveenias 3 kuud, Belgias 4 kuud7. Teisalt on rändesurve all olevad riigid pidanud esmajoones vastu võtma rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded, artikli 18 lõige 9 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimusi põhjendatud erandjuhtudel piirata. Naasmisdirektiivis ei ole antud kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtaega, vaid on kohustatud liikmesriike vaatama isiku kinnipidamine läbi mõistlike ajavahemike möödudes kas asjaomase kolmanda riigi kodaniku taotlusel või ex officio. Naasmisdirektiivi sõnastus toetub seega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 lõikele 4, kus nõutakse kohtupoolset kiiret läbivaatamist. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on selgitatud, et kinnipidamise vastuvõetavat maksimumkestust (mõistlikku aega) ei ole võimalik abstraktselt kindlaks määrata. See tuleb kindlaks määrata iga juhtumi asjaolude kohaselt, võttes arvesse menetluse keerukust, nagu ka ametiasutuste ja taotleja käitumist. Euroopa Komisjon on leidnud, et otsuse tegemist vähem kui ühe nädala jooksul võib kindlasti pidada heaks tavaks, mis on kooskõlas menetlemise kiirust käsitleva õigusliku nõudega8. Olukorras, kus ootamatult on riiki saabunud suur hulk põgenikke, on kinnipidamise kohtuliku läbivaatamise 48-tunnine tähtaeg ebamõistlikult koormav nii halduskohtutele kui ka kinnipidamist taotlevale haldusorganile. VTK kooskõlastamisel leidis õiguskantsler, et üldises õigusmõtlemises on põhiseaduse § 21 lõike 2 kaitseala käsitletud laiendavalt. Küll võib massilise sisserände olukorras kõrvalekaldumine tavapärasest 48 tunni reeglist kohtu loa taotlemisel olla põhjendatud muude ülekaalukate ühiskondlike hüvede tagamiseks9. Hädaolukorra puhul on juba ilmnenud asjaolud, mis lubavad arvata, et ohus on paljude inimeste elu või tervis või kahjustada saavad muud hädaolukorra definitsioonis nimetatud õigushüved. Lähtudes teiste liikmesriikide kinnipidamise kohtuliku läbivaatamise tähtaegadest, nähakse eelnõuga ette, et hädaolukorra tingimustes on PPA-l või Kaitsepolitseiametil õigus Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinni pidada ilma halduskohtu loata kuni seitse kalendripäeva, kui selleks esineb VSS-s sätestatud kinnipidamise alus ja muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik välismaalase põgenemisohu vältimiseks tõhusalt kohaldada. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, ei muudeta kohtuliku läbivaatamise tähtaegu välismaalase kinnipidamise pikendamisel. 6 Komisjoni 16. novembri 2017. a soovitus, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. C(2017) 6505 final, lk 89. [www] https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/3/2017/ET/C-2017-6505-F1-ET-ANNEX-1- PART-1.PDF (18.05.2018). 7 EMN Synthesis Report for the EMN Focussed Study 2017 „The effectiveness of Return in EU Member States: challenges and good practices linked to EU rules and standards“, p 39 8 sealsamas lk 73 9 õiguskantsleri 17. märtsi 2017. a kiri nr SIM/17-0364/-1K, 1-6/1382-1 7 Igat kinnipeetud välismaalast tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et kinnipidamiskohas viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega. Samuti tuleb arvestada haavatavate isikute erivajadustega. Hädaolukord ei ole põhjus, mis lubaks jätta need põhimõtted välismaalase kinnipidamisel järgimata. Samas on mõistetav, et hädaolukorras ei pruugi olla võimalik välismaalasele pakkuda kõiki teenuseid, mida osutatakse tavaolukorras kinnipidamiskeskuses. Eelnõus nähakse ette hädavajalikud teenused, mida tuleb riigis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele tema kinnipidamise ajal hädaolukorras osutada. Need on välismaalase toitlustamine, majutamine, talle vajaduse korral tervisekontrolli ja vältimatu abi osutamine, tema informeerimine õigustest ja kohustustest, talle vajaduse korral keelelise abi andmine menetlustoimingute läbiviimisel, varustamine vajadusel esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning isikliku hügieeni vahenditega, välismaalase soovil suhtlemine kaitsja, perekonnaliikmete, kodakondsusjärgse riigi konsulaaresindustega ja riigi õigusabi osutamine lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel ei ole piisavalt raha õigusabi kulude kandmiseks. Hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse juht peab käskkirjaga määrama erakorralise meetme kohaldamise alguskuupäeva ja teavitama sellest Euroopa Komisjoni. Kui erakorralise meetme kohaldamiseks pole enam põhjust, lõpetab hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse juht erakorraliste meetmete kohaldamise. Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VSS-i § 191 ja § 192 ning sätestatakse, et turvakontrolli teostamine, vallasasjade ja isiku läbivaatamine, samuti hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine toimub KorS-s sätestatud korras. KorS-i ja selle rakendamise seaduse jõustumisega viidi VSS-s sätestatud riikliku järelevalve meetmete mõisted kooskõlla KorS-s sätestatuga. KorS-i § 1 lõike 3 kohaselt peab korrakaitse- organ riikliku järelevalve meetme kohaldamisel eriseaduse alusel lähtuma eriseaduses sätestatust ja eriseaduses reguleerimata juhtumil lähtuma korrakaitseseaduses sätestatust. Arvestades, et VSS-s on ette nähtud mitu erisust erimeetme kohaldamisel, tuuakse eelnõus õigusselguse huvides iga erimeetme puhul välja, millises korras tuleb seda rakendada. Läbivalt lähtutakse eelnõus põhimõttest, et riikliku järelevalve meetme kohaldamisel tuleb lähtuda KorS-s sätestatud korrast, kui VSS-s või selle alusel antud õigusaktis pole erikorda juba ette nähtud. Samuti sätestatakse, et vahetu sunni kohaldamisel VSS-i alusel läbiviidavates menetlustes lähtutakse KorS-s sätestatud alustest ja korrast. Kuna politseile on üldkorrakaitseorganina pandud KorS-ga ohu tõrjumise ja korrarikkumise kõrvaldamise kohustus, siis on mõistlik, et politsei ka väljasaatmist teostava haldusorganina lähtub vahetu sunni kohaldamisel ühtsest regulatsioonist. Eelnõu § 1 punktiga 15 täpsustatakse VSS-i §-s 262, millises korras tuleb asjaomast erimeedet kohaldada. Vaata ka selgitust eelnõu § 1 punkti 14 kohta. Naasmisdirektiivi artikli 13 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel olema võimalus saada tasuta õigusabi ja vajaduse korral keelelist abi. Liikmesriigil on õigus õigusabi andmisel lähtuda direktiivi 2005/85/EÜ artiklis 15 lõikes 3 sätestatud tingimustest. Riigi õigusabi andmist viibimisaluseta välismaalasele reguleerib VSS-i § 66. Eeltoodu tõttu ei ole kehtiv säte (VSS-i § 262 lg 7), mille kohaselt antakse kinnipeetud välismaalasele õigusabi vaid tema kulul, kooskõlas naasmisdirektiivi ega kehtiva õigusega ja see tunnistatakse kehtetuks. 8 Eelnõu § 1 punktiga 16 tehakse VSS-i §-s 265 lõikes 5 keeleline parandus. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VSS-i § 266 lõiget 4. Õigus täita avalikult või eraviisi usutalitusi on põhiseadusest tulenev õigus ning seda ei saa seada sõltuvusse kinnipidamiskeskuse võimalustest. Eelnõu § 1 punktiga 18 täpsustatakse õigusselguse huvides VSS-i § 268 lõike 2 sõnastust vahetu sunni kohaldamisel. Vahetu sunni kohaldamisel tuleb politseil lähtuda KorS-s sätestatud alustest ja korrast. Eelnõu § 1 punktides 19 ja 20 tehtavad muudatused puudutavad välismaalasele haiglaravi osutamist. Kuivõrd Justiitsministeerium loobus juba 2006. aastal plaanist rajada vanglate keskhaigla, pole seaduses vanglate keskhaiglale viitamine asjakohane. Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 tehakse muudatused VSS-i §-s 2611. Naasmisdirektiivi artikli 16 lõike 2 kohaselt peab kinnipeetud välismaalasel olema võimalik õigel ajal ühendust võtta nii seaduslike esindajate, perekonnaliikmete kui ka pädevate konsulaaresindustega. Asjaolu, et kinnipidamiskohas pole suhtlemiseks loodud tehnilisi lahendusi või väljasaadetaval pole selleks raha, ei anna alust selle õiguse piiramiseks. Muudatuste eesmärk on viia asjaomased sätted kooskõlla EL-i õigusega. Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse VSS-i § 2612 lõikes 4, et väljasaadetava esemeid tuleb hoiustada tema kinnipidamise ajal kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktidega 24 ja 25 täpsustatakse väljasaatmiskulude sissenõudmise korda. Välismaalaste seaduse § 281 lõike 2 kohaselt on välismaalane kohustatud kandma enda Eestist lahkumise kulud, sealhulgas väljasõidukohustuse sundtäitmise, kinnipidamiskeskuses ja politsei arestimajas kinnipidamise kulud, mis kantakse seoses välismaalase väljasaatmisega. Arvestades, et kulude sissenõudmise kord on samuti kehtestatud välismaalaste seaduse alusel antud õigusaktiga, puudub vajadus seda kohustust täiendavalt VSS-i § 2613 lõikes 4 reguleerida. VSS-i § 2613 lõike 41 kohaselt võib väljasaatmiskulud nõuda sisse väljasaatmisotsuse teinud liikmesriigilt kooskõlas direktiivis 2001/40/EÜ sätestatuga. Kuivõrd VSS-i § 14 lõige 33 on alates 2010. aastast tunnistatud kehtetuks, sõnastatakse VSS-i § 2613 lõike 41 uuesti. Tegemist on keelelise muudatusega. Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 täpsustatakse VSS-i §-s 2614, et kinnipidamiskeskusesse paigutatud isik ja tema vallasasjad vaadatakse läbi KorS-s sätestatud korras. Asjade hoiustamisel juhindutakse kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas määratust (vt ka selgitust eelnõu § 1 punkti 14 kohta). Kinnipidamiskeskus on PPA struktuuriüksus. Seetõttu ei saa kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalast käsitada kinnipidamiskeskuse ruumide või territooriumi valdajana ning keskuse ruumide või territooriumi läbivaatusel ei kohaldata KorS-s valduse läbivaatuse kohta sätestatut. Eelnõu § 1 punktides 28 kuni 32 tehtavad seadusmuudatused puudutavad erivahendite ja teenistusrelvade kasutamist kinnipidamiskeskuses. Õiguskantsler on teinud ettepaneku analüüsida KorS-i ja VSS-i õigusnorme vahetu sunni kohaldamisel. Õiguskantsler juhtis tähelepanu asjaolule, et vahetu sunni kohaldamist kinnipidamiskeskuses reguleerivad paralleelselt, aga siiski mõnevõrra erinevalt nii korrakaitseseadus kui ka VVS. Olukorras, kus 9 vahetut sundi rakendatakse KPK-s ja selles võivad osaleda samal ajal ja üheskoos tegutsedes nii KPK ametnikud kui ka PPA teiste struktuuriüksuste ametnikud, võib paralleelselt kehtiv, ent erinev regulatsioon tekitada olukorra lahendamist raskendava segaduse või ka tuua kaasa isikute põhiõiguste ebaproportsionaalset ja õigusvastast riivamist. Sundi kohaldav ametnik ei saa olla kindel, millistest reeglitest juhinduda. Samuti võib tekkida kiusatus (põhjendamatult) rakendada mitmeti mõistetavas õiguslikus olukorras endale soodsamaid ja vahetule sunnile allutatud isikule ebasoodsamaid sätteid10. Eelnõuga sätestatakse, et vahetu sunni kohaldamisel, sh kinnipidamiskeskuses erivahendite ja teenistusrelvade kasutamisel, tuleb PPA-l juhinduda üksnes korrakaitseseaduses sätestatud alustest ja korrast. Politseiametniku enesekaitsevahendite loetelu ja enesekaitsevahenditele esitatavad nõuded on KorS-i § 783 lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks VSS-i § 2622. Kuna politsei ja piirivalve seaduse § 371 lõike 2 punkti 4 kohaselt kannavad VSS-st tulenevaid ülesandeid täitvad ametnikud politseiametniku vormiriietust, ei ole VSS-i § 2622 enam asjakohane. Eelnõu § 1 punktidega 34 ja 35 täiendatakse VSS-i § 2623. Kuivõrd kinnipidamiskeskuses osutavad teenuseid lisaks ametnikele ka paljud PPA töötajad (nõustajad, tõlgid), nähakse muudatusettepanekuga ette, et PPA töötajale võidakse korraldada tasuta terviseuuringud ning vajaduse korral vaktsineerimine nakkushaiguste vastu. Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VSS-i § 281. EL-i sisepiirideta ala, kus kaubad, teenused, inimesed ja kapital saavad vabalt liikuda eri liikmesriikide vahel, on kahtlemata üks olulisemaid EL-i väärtusi ja saavutusi. Piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamine sisepiiril on lubatud vaid ajutiselt ja erakondkorras, et reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavale tõsisele ohule. Siinjuures on Euroopa Komisjon rõhutanud, et piirikontrolli taastamine sisepiiridel ei muuda seda EL-i välispiiriks11. Kehtiva seaduse normis on mõeldud samuti üksnes sisepiiri, kuid õigusselguse huvides on VSS-i §-s 281 täpsustatud, et Eestisse mittelubamise alused puudutavad vaid olukordi, kus Eesti on taastanud piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontrolli ajutisel taaskehtestamisel võib välismaalase õigust viibida Schengeni piirata, kui esineb vähemalt üks VMS-i §-s 52 sätestatud alustest, need on järgmised: 1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument; 2) välismaalase reisidokument või sellesse tehtud kanded on võltsitud; 3) on alust arvata, et välismaalase väidetav Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile saabumise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; 4) välismaalane on 180-päevase ajavahemiku jooksul juba viibinud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil 90 päeva; 5) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades riigis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalik raha; 6) välismaalase suhtes kehtib Eesti kohaldatud sissesõidukeeld või Schengeni konventsiooni liikmesriigi kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld ja 7) välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. 10 õiguskantsleri 20. aprilli 2016. a kiri nr 7-4/151543/1601712 PPA-le 11 Komisjoni soovitus, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel. C(2017) 6505 final, lk 16. [www] https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda- migration/20170927_recommendation_on_establishing_a_common_return_handbook_annex_en.pdf (18.05.2018). 10 Viibimisaega ei lõpetata enne tähtaega kui välismaalase Eestis ajutine viibimine on vajalik humaansetel kaalutlustel, riiklikest huvidest lähtudes või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. VMS-i § 54 lõike 1 kohaselt ei lubata välismaalast viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel Eestisse ja ta saadetakse tagasi riigipiiri seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse VSS-i § 282. Kui välismaalane ei vasta Schengeni alale sisenemise tingimustele, vormistatakse välismaalase riiki mittelubamise otsus Schengeni piirieeskirja V lisa B osas esitatud standardvormile, milles märgitakse keeldumise põhjused. Liikmesriikidel on õigus jätta piiriületusjuhtumid naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja. Samas tuleb riikidel jätkuvalt järgida riigisisestes menetlustes rahvusvahelise avaliku õiguse üldpõhimõtteid, asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõigusi ja naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatisi. Välismaalastel, kellele on tehtud riiki mittelubamise otsus, on õigus naasmisdirektiivis sätestatud tagatistele, mis puudutavad: 1) sunnimeetmete kasutamise piiramist; 2) väljasaatmise edasilükkamist; 3) esmaabi ja haiguste põhiravi, võttes arvesse haavatavate isikute vajadusi ja kinnipidamistingimusi. Eelnõuga viiakse välismaalase riiki mittelubamise regulatsioon vastavusse naasmisdirektiivis sätestatuga. Nii nagu lahkumisettekirjutuse vaidlustamise puhul, ei saa ka sisenemiskeelu otsust vaidlustada vaidemenetluse korras. Kui on vaja kinni pidada välismaalane, kelle sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik kohe täita, kohaldatakse VSS-i §-des 19–192 sätestatut. Kui välismaalast peetakse kinni üle 48 tunni, kohalduvad VSS-i §-des 23 ja 25 kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtajad ja kinnipidamiskeskuses ettenähtud tagatised. Eelnõu § 2 näeb ette korrakaitseseaduse muutmise. Eelnõuga täiendatakse KorS-i § 81 lõikega 3, sätestades politseile õiguse kasutada isiku suhtes tulirelva laskemoona kummist lendkehaga, mis ei kujuta ohtu isiku elule, kui see on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks. KorS-i § 81 lõige 1 sätestab, et politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole see õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel tehakse kõik võimalik, et sellega ei seataks ohtu muud kaalukat hüve. Eelnõuga täiendatakse üldreeglit erandiga, mis võimaldaks kasutada tulirelva laskemoona kummist lendkehaga (vähem kahjustav), kui see on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks. Kui tulirelvast tulistamisel kasutada laskemoona kummist lendkehaga on see teatud juhtudel (nt politseinikud on ilmses vähemuses) eesmärgipärane ja proportsionaalne heidutusmeede. Samas ei pruugi sellises olukorras olla tulirelva kasutamine kehtiva sõnastuse kohaselt lubatud ega proportsionaalne. Seda lahendust kasutatakse eelkõige siis, kui erivahendite kasutamine ei ole võimalik või kohane abinõu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kuid tulirelva kasutamine n-ö tavalaskemoonaga ei ole samuti võimalik ega proportsionaalne. Tulirelva laskemoona kummist lendkehaga kasutamine on muudatuse kohaselt lubatud vaid kõrgendatud ohu või isiku tervist ähvardava ohu tõrjumiseks. Kõrgendatud ohu korral on KorS § 5 lõike 4 kohaselt tegu peamiselt ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele ja suure väärtusega varalisele hüvele. Isiku tervist ähvardav oht on KorS § 5 lõike 3 kohaselt osa olulisest ohust, kuid lähtudes muudatuse eesmärgist kaitsta eelkõige isiku elu ja tervist, siis on piirdutud vaid isiku tervise kaitse nimetamisega. Lisaks eelnevale kohaldub igale sunni rakendamisele KorS 11 §-s 7 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Kui kasutada tulirelva laskemoona kummist lendkehaga, järgneb inimese tabamisel tavapäraselt valuaisting, kuid ohtlikke tervisekahjustusi ei tekitata. Seega ei ole asjakohane kehtiv regulatsioon, kus on võrdsustatud isikut vähe kahjustava laskemoona kasutamine ja n-ö tavalaskemoonaga tulirelva kasutamine, millest viimane on lubatud üksnes äärmuslikel juhtudel. Eelnõu § 3 näeb ette VRKS-i muutmise. Eelnõu § 3 punktidega 1 ja 2 tehakse täpsustus, eriti massilise sisserände olukorrast põhjustatud hädaolukorra tingimustes, mis toob kaasa tavapärasest oluliselt suurema surve menetluse efektiivsusele, rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel kasutatavate turvaliste riikide nimekirjade koostamise, nüüdisajastamise ja neist Euroopa Komisjoni teavitamise. Muudatusettepanekutega täpsustatakse regulatsiooni vastavust rahvusvahelise kaitse menetlustingimuste direktiivi 2013/32/EL artiklites 10 (3)(b), 37 (2) ja 37 (3) sätestatuga. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 3 punktiga 3 täpsustatakse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise vastutust olukorras, kui taotlus esitatakse ühe liikmesriigi ametnikule, kes teostab teise liikmesriigi territooriumil piiri- või sisserände kontrolli nii tava kui ka massilise sisserände olukorras. Täpsustatakse, et taotluse vaatab läbi see liikmesriik, kelle territooriumil taotleja viibib ja taotlus esitati. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis täpsustab veelgi vastavust rahvusvahelise kaitse menetlustingimuste direktiivi 2013/32/EL artiklis 4 (5) sätestatuga. Eelnõu § 3 punktiga 4 lisatakse uus võimalus peale kinnipidamise – järelevalvemeetmena kehtestatav taotleja kohustus ilmuda nõustamisteenusele. Rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiivi 2013/33/EU ja VRKS-i § 36 kooskõlas tohib taotlejat kinni pidada seaduses sätestatud alustel ja juhul, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Järelevalvemeetmeid rakendatakse lähtudes taotleja isikust ja temaga seotud asjaoludest. Muudatuse eesmärk on võimaldada, et PPA saaks konkreetse taotleja suhtes rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks, efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada kohustusliku nõustamisteenuse läbimist. Vastavalt vajadusele võib nõustamine hõlmata näiteks psühholoogilist, õigusalast, kriisi- või kohanemisalast, üldist toimetulekut toetavat või muud kohast nõustamist. Muudatusega laiendatakse kinnipidamise alternatiive ja tõhustatakse individuaalset lähenemist. Eelnõu § 3 punktiga 5 viiakse VRKS-i § 32 lg 1 punkt 2 kooskõlla VRKS-i § 36 lõikega 6. Tegemist on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 3 punktiga 6 täpsustatakse koostööse kaitse taotleja üleviimist ühest majutuskeskusest teise. Täiendus on vajalik selleks, et viia riigisisene õigus kooskõlla rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiivi 2013/33/EL artikli 18 punktiga 6. Täiendus tagab, et rahvusvahelise kaitse taotleja üleviimine ühest keskusest teise on põhjendatud ja taotlejal on võimalus teavitada sellest õigusnõustajat. Eelnõu § 3 punktiga 7 täpsustatakse majutusteenuse osutaja kohustust tagada majutatavate turvalisus ja võtta meetmed, et ennetada võimalikku vägivalda ja soopõhist või mistahes muul alusel tekkida võivat inimeste väärkohtlemist. Muudatustega täpsustatakse veelgi kooskõla rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste direktiiviga 2013/33/EL. Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse VRKS-i 2. peatükki 21. jaoga, mis reguleerib rahvusvahelise kaitse taotlejate majutamise ja kinnipidamise erisusi hädaolukorras, st juhul, kui 12 Eestisse saabub suur hulk välismaalasi, kes esitavad rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna välismaalase õiguslik staatus võib tema Eestis viibimise ajal muutuda (seadusliku aluseta viibiv välismaalane esitab rahvusvahelise kaitse taotluse või taotleja otsustab oma taotluse tagasi võtta ja kodumaale tagasi pöörduda), lähtutakse VRKS-s välismaalase kinnipidamisel ning talle teenuste osutamisel massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras samasugustest põhimõtetest, nagu on kavandatud VSS-i muutmisel. Vaata selgitusi eelnõu § 1 punkti 13 kohta. Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse VRKS-i § 76, mis reguleerib koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, EL-i institutsioonide ja EL-i liikmesriikidega. EL-i tasandil on loodud EASO12, et edendada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist, tihendada liikmesriikide praktilist koostööd varjupaigavaldkonnas ning osutada operatiivabi ja koordineerida operatiivabi osutamist liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla. Kiire ja tõhusa operatiivabi andmiseks või andmise koordineerimiseks liikmesriikidele, kelle varjupaiga- ja vastuvõtusüsteem on sattunud erilise surve alla, on EASO-le antud volitus lähetada abi vajavasse riiki varjupaigatugirühmad, mis koosnevad liikmesriikide ekspertidest. Tugirühmade ülesanne on pakkuda abi eeskätt suulise tõlke korraldamisel, päritoluriikide ning varjupaigataotluste menetlemisel ja haldamisel määruses nr 439/2010 sätestatu kohaselt. EASO lähetatud ametnikel pole õigust teha järelevalvemeetmete kohaldamise, rahvusvahelise kaitse ja elamisloa andmisega või rahvusvahelise kaitse ja elamisloa kehtetuks tunnistamisega seotud otsuseid, mis kuuluvad riigi suveräänsesse pädevusse. IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ning riigisiseste seaduste vastavuse analüüs Euroopa Liidu õigusele, on läbivalt esitatud seletuskirja III osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). Eelnõu on kooskõlas seletuskirja punktis 1.4 nimetatud Euroopa Liidu õigusaktidega. VI. Seaduse mõjud Eelnõu peamine sihtrühm on kolmandate riikide kodanikud, kes saabuvad Eestisse ebaseaduslikult või taotlevad Eestilt rahvusvahelist kaitset. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga on tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast. Ebaseadusliku rändega seoses registreeriti 2017. aastal Eestis 434 juhtumit ja sellega seoses avastati 928 välismaalast (2016. aastal 526 välismaalast). Juhtumite ja kinnipeetud välismaalaste arv on alates Schengeni õigusruumiga liitumisest suurenenud, kuid Eesti on siiski jäänud Vahemere rändeteekondadega võrreldes kõige madalama rändesurvega piirkonnaks. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2009. aasta 12 määrusega (EL) nr 439/2010. 13 Joonis 1. Registreeritud ebaseadusliku rände juhtumite dünaamika ajavahemikul 2011–2017 (allikas: PPA). Kui varasematel aastatel on olnud iseloomulik, et enamik ebaseadusliku rände juhtumeid registreeriti valdavalt välispiiril, siis 2017. aastal registreeriti välispiiril vaid veidi enam kui pooled avastatud juhtudest, millest omakorda 54% olid seotud viisa väärkasutamisega. Tabel 1. Ebaseaduslikul rändel avastatud juhtumite ja isikute jagunemine avastamise koha järgi 2016. a ja 2017. a (allikas: PPA). Juhtumid Isikud 2016 2017 Muutus 2016 2017 Muutus välispiir 185 242 31% 360 380 5,6% sisepiir 78 192 146% 166 548 230% kokku 263 434 65% 526 928 76,4% Välismaalasele, kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus, tehakse ettekirjutus ja määratakse tähtaeg Eestist lahkumiseks. Kui välismaalane kujutab endast põgenemisohtu või tema kinnipidamine on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku kaalutlustel, sundtäidetakse ettekirjutus tema kinnipidamise ja väljasaatmise teel. Tabel 2. Tehtud ettekirjutuste arv ajavahemikul 2011–2017 (allikas: PPA) vabatahtliku kohe ettekirjutisi lahkumise sundtäidetav kokku tähtajaga ettekirjutus ettekirjutus 2011 892 412 94 2012 898 449 156 2013 908 444 170 2014 562 313 174 14 2015 610 136 459 2016 514 110 397 2017 657 125 527 Tabel 3. Kinnipidamiskeskusesse paigutamised ja väljasaatmised ajavahemikul 2015–2017 (allikas: PPA). Muutus 2015 2016 2017 2017/2016 kinnipidamiskeskusesse 135 97 61 –36% paigutatud isikute arv Joonis 2. Kinnipidamiskeskuse täituvus ajavahemikul 2016–2017 (allikas: PPA) 2017. aastal esitati kogu Euroopa Liidus hinnanguliselt 700 000 rahvusvahelise kaitse taotlust, mis on 43% vähem kui aasta varem. Viimati esitati sama palju taotlusi aastal 2014. Kõige rohkem taotlusi võtsid vastu Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka ja Suurbritannia. Enim taotlusi esitasid jätkuvalt Süüria, Iraagi ja Afganistani kodanikud. Võrreldes teiste liikmesriikidega on Eestile esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste arv väga väike. 2012. aastal oli Eestis 77 taotlejat, 2013. aastal 97 taotlejat, 2015. aastal 226 taotlejat, 2016. a 111 taotlejat ning 2017. aastal 116 taotlejat. Kui 2016. aastal olid peamised rahvusvahelise kaitse eesmärgil saanud elamisloa pikendajad Ukraina kodanikud, siis 2017. aastal esitasid pikendamise taotlusi enim Süüria (28) ja Iraagi (13) kodanikud, kelle puhul oli tegemist rändekava alusel Eestisse saabunud põgenikega. 15 Joonis 3. Rahvusvahelise kaitse taotluste ja pikenduste arv aastatel 2015–2017. (allikas: ANB rahvusvahelise kaitse menetluse aruanne seisuga 04.01.2018) Kavandatavad muudatused seoses välismaalaste kinnipidamisega hädaolukorras Sihtrühm: kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad välismaalased, PPA, Kaitsepolitseiamet, kohtud, kaudselt EL-i riigid. Selleks, et hädaolukorras võimaldada suure hulga Eestis seadusliku aluseta viibivate välismaalaste või rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamist, on kavas järgmised muudatused: kinnipidamise õiguspärasuse kohtuliku läbivaatamistähtaja muutmine; muude kinnipidamiskohtade võimaldamine; perekonnaliikmete kokku majutamise nõudest loobumine, kinnipeetud välismaalasele teenuste piiramine. Euroopa Inimõiguste Kohus13 on kujundanud selge seisukoha, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil suveräänne õigus, arvestades endale välislepingutega, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning pagulasseisundi konventsiooniga võetud kohustusi, kontrollida välismaalaste riiki saabumist ja riigis viibimist ning kohustada neid riigist lahkuma. Liikmesriikide pädevatel asutustel peab olema mõistlik aeg kinni pidada ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalane, et tuvastada tema isik ja selgitada välja tema õigusliku seisundiga seotud asjaolud, sh takistada varjupaigaõiguse väärkasutamist. Kui ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel võimaldatakse põgeneda enne, kui on õnnestunud välja selgitada tema olukord, võidakse kahjustada naasmisdirektiivi eesmärki saata tõhusalt tagasi liikmesriigis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud14. Lähtudes välismaalase õiguslikust seisundist on välismaalase kinnipidamise alused sätestatud kas VSS-s või VRKS-s. Arvestades, et kehtivas regulatsioonis sätestatud kinnipidamistähtaegade järgmine ei pruugi hädaolukorras osutuda võimalikuks, pikendatakse eelnõuga välismaalase kinnipidamise tähtaega, mille jooksul on nõutav välismaalase 13 nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. mai 1985. a otsus Abdulaziz, Cabales and Balkandali vs. Ühendkuningriik; Euroopa Inimõiguste Kohtu 25. juuni 1996. a otsus Amuur vs. Prantsusmaa; Euroopa Inimõiguste Kohtu 26. juuli 2005. a otsus N. vs. Soome. 14 Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-329/11, p 30–31. 16 kinnipidamiseks kohtu luba. Välismaalase kinnipidamise aluseid ega kinnipidamise pikendamise tähtaegu eelnõuga ei muudeta. Hädaolukorras on vastuvõtva riigi ressursid piiratud, mistõttu välismaalastele saab tema kinnipidamisel tagada üksnes hädavajalike teenuste osutamise. Kuna kavandatavad piirangud kohalduvad vaid teatud ajavahemikul ja välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestis elada, ei ole teenuste piiramisel ja kinnipidamise kohtuliku kontrolli tähtaegade pikendamisel hädaolukorras sihtrühmale olulist mõju. Väga suure hulga välismaalaste korraga Eesti riiki saabumine ei ole PPA analüüsi alusel väga tõenäoline. Kui sisserände maht on jaotatud pikema ajavahemiku peale ja kestab kuni aasta või rohkem, ei kurna see niivõrd palju sündmust lahendavate asutuste toimimist ega anna hädaolukorra mõõtu välja. Ometigi võib PPA hinnangul 5–20 aasta jooksul olla suur tõenäosus, et põgenike massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord aset leiab. I Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule – väike Isiku kinnipidamine on äärmuslik meede, mida on lubatud kohaldada vaid siis, kui leebemaid sunnimeetmeid ei saa tulemuslikult kohaldada. Ometigi võib see osutuda vajalikuks, et välismaalase isik kindlaks teha, takistada tema edasiliikumist teistesse EL-i riikidesse või tagada avalik kord ja riigi julgeolek. Nn teisene ränne oli põhjuseks, miks 2015. aasta rändekriisi tulemusena taastas mitu liikmesriiki ajutiselt piirikontrolli oma sisepiiridel. Vaatamata meetme ajutisusele, ei ole siiani osa liikmesriike süstemaatilisi kontrolle sisepiiridel lõpetanud. Tendents, kus teatud liikmesriigid loobuvad Schengeni koostöös osalemisest, võib päädida isikute vaba liikumise piiramisega Schengeni alal. Seega on kavandataval muudatusel positiivne mõju Schengeni ala toimimisele, sh EL-i riikide sisejulgeoleku tagamisele. II Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Riik peab ennetama omavolilist või õigustamatut vabaduse võtmist, mistõttu on riigil kohustus tagada, et kohus kiires korras otsustaks isiku kinnipidamise õiguspärasuse ja korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine on õigusvastane või see ei ole vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Kinnipidamine peab olema kooskõlas nii riigisisese materiaal- kui ka menetlusõigusega. Kehtiv regulatsioon võimaldab isiku pidada kohtu loata kinni kuni 48 tundi. Selline kinnipidamistähtaeg on aga ebamõistlikult koormav kohtutele ja kinnipidamist taotlevale haldusorganile olukorras, kus ootamatult on riiki saabunud suur hulk põgenikke. Kui on vaja kinni pidada suur hulk isikuid, tuleb paratamatult võtta kasutusele muud võimalikud kinnipidamiskohad peale kinnipidamiskeskuse ja kaasata neisse lisatööjõudu, et kinni peetud isikutele osutada neile seadusega ette nähtud teenuseid. Muudatustega vähendatakse olulisel määral politsei ja kohtute koormust isiku kinnipidamisel ning kinnipidamiskeskuses teenuste osutamisel. Mõju avaldamise sagedus on väike, sest meedet rakendatakse vaid hädaolukorra ajal. Kavandatavad muudatused seoses hädaolukorras põgenikule antavate teenustega Sihtrühm: kinnipeetud rahvusvahelise kaitse taotlejad või seadusliku aluseta viibivad välismaalased, Sotsiaalministeerium ja KOV-d. 17 Kavandatava muudatustega sätestatakse loetelu teenustest, mida tuleb hädaolukorras põgenikele tagada. I Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Kui inimene alles taotleb rahvusvahelist kaitset, paigutatakse ta menetluse ajaks Sotsiaalministeeriumi hallatavasse majutuskeskusesse. Taotlejate majutamiseks on praegu kasutusel majutuskeskused Lääne-Virumaal Vaos (92 kohta) ja Vägeval (40 kohta). Varjupaigataotlejate majutuskeskuse Vao üksuses elas 20.12.2017 seisuga 33 varjupaigataotlejat. Vao üksus majutas 11 riigist pärit inimesi. Elanike hulgas on 11 last ja 7 naist. Peresid elab keskuses 6. Vägeva üksuses elas 24 inimest: 14 varjupaigataotlejat ja 10 rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Vägeval peatub 5 riigi kodanikke. Elanike hulgas oli 5 peret, sh 13 last. Põgenike massilise sisserände olukorraks on Sotsiaalministeerium koostanud ülevaate lisamajutuskohtadest. Kavandatava muudatustega, millega põgenike majutamisel ja teenuste osutamisel hädaolukorras ei lähtuta enam välismaalase õiguslikust seisundist, suureneb Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste töökoormus, kuivõrd riik võtab KOV-delt üle ka nende välismaalaste majutamise ja toitlustamise, kes pole rahvusvahelise kaitse taotlust esitanud. KOV-d vabanevad hädaolukorras küll vältimatu sotsiaalabi andmise kohustusest Eestis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele, kuid neid kaasatakse jätkuvalt hädaolukorra lahendamisesse vastavalt hädaolukorra plaanile. Muudatuse mõju ulatus sõltub otseselt sihtrühma suurusest ja vajalike teenuste osutamise ajast. Kuivõrd välismaalasel ei ole subjektiivset õigust Eestis elada, on välismaalasele hädaolukorras antavate teenuste ja tagatiste piiramine põhjendatud ja muudatuse mõju sihtrühmale võib pidada väikeseks. Praegu võib hädaolukorra tekkimise tõenäosust lugeda pigem väikeseks. Kavandatavad muudatused seoses koostööga EL-i agentuuridega hädaolukorras Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet, Frontex, EASO, kaudselt EL-i liikmesriigid. Muudatusettepanekutega võimaldatakse hädaolukorras kaasata EL-i agentuuride ametnikke VSS-s või VRKS-s sätestatud ülesannete täitmiseks. I Mõju valdkond: sotsiaalne mõju – väike Põgenike massilise sisserände korral peab politsei oma töö ümber korraldama, et tagada hädaolukorra lahendamine. Kriisi pikaajalisel jätkumisel võib see tähendada, et PPA teiste teenuste osutamise tähtajad pikenevad (nt dokumentide väljastamine) või neid osutatakse senisest väiksemas mahus. Seadusmuudatus, millega võimaldatakse menetlustoimingute tegemisele kaasata Frontex või EASO ja seeläbi suurendada politsei tööjõudu, on positiivne, arvestades, et see võimaldab teiste PPA teenuste osutamist jätkata. Ka mõju välismaalastele, kelle suhtes menetlust läbi viiakse on positiivne, sest toiminguid teostavad EL-i agentuuride lähetatud ametnikud, kellel on hea väljaõpe ja pikaajaline töökogemus. Mõju avaldamise sagedus on siiski väike, sest meedet rakendatakse vaid hädaolukorra ajal ja siiani pole Eestis olnud põgenike massilisest sisserändest tingitud hädaolukorda. II Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule – väike 18 Muudatus, millega nähakse ette selged reeglid koostööks Frontex ning EASO-ga, aitab tugevdada Eesti rahvusvahelist seisundit ja mainet. Selgete kaasamisreeglite sätestamine eriseadustes suurendab õiguskindlust ning -selgust EL-i ühtse piiri-, varjupaiga- ja tagasisaatmispoliitika rakendamisel. Mõju avaldamise sagedus on väike, sest meedet rakendatakse vaid hädaolukorra ajal. III Mõju riigiasutuste töökorraldusele – väike PPA-s töötab 5106 politseiametnikku ja teenistujat, seega on tegemist keskmise suurusega sihtrühmaga. Hädaolukorras on võimalik rahvusvahelise kaitse menetlusse või seadusliku aluseta viibivate välismaalaste lahkumiskohustuse korraldamisse kaasata ka neid PPA töötajaid, kes iga päev VSS-s või VRKS-st tulenevate ülesannetega ei tegele. Muudatus, millega kaasatakse EL-i agentuuride ametnikke, võimaldab vähendada PPA ja Kaitsepolitseiamet töökoormust. Ühtlasi tagab see välismaalastega seotud menetluste kvaliteedi, kuivõrd EL-i agentuuride kaudu lähetatud eksperdid on saanud väga hea väljaõppe ja neil on pikaajaline töökogemus osutatud menetluste tegemisel. Oodatav mõju on positiivne. Kavandatavad muudatused seoses riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisega Sihtrühm: PPA, Kaitsepolitseiamet Mõju riigiasutuste töökorraldusele – väike Lähtudes õiguskantsleri märkustest täpsustatakse VSS-i ja KorS-i õigusnormide omavahelist suhestamist riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisel. Muudatustega tagatakse senisest parem õigusselgus seaduste rakendamisel ja võimaldatakse välismaalaste tagasisaatmismenetluste läbiviimisele kaasata vajaduse korral ka neid PPA ametnikke, kes iga päev täidavad korrakaitselisi ülesandeid. Oodatav mõju on seega positiivne. Mõju ulatus on väike, sest politseil on KorS-s sätestatud riikliku järelevalve meetmete kohaldamise õigus juba praegu ja politsei käitumine eelnõu muudatuste tõttu oluliselt ei muutu. Kavandatavad muudatused tulenevalt naasmisdirektiivi nõuetest Sihtrühm: seadusliku aluseta viibivad välismaalased, PPA, Kaitsepolitseiamet Mõju riigiasutuste töökorraldusele – väike Eelnõuga tehakse mõningad täpsustused VSS-i regulatsioonis, et viia kehtiv õigus kooskõlla naasmisdirektiivi nõuetega. Esmajoones puudutab see sisenemiskeelu saanud välismaalastele naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatiste seaduses sätestamist. Samuti ajakohastatakse VSS-i sätteid, mis reguleerivad kinnipidamiskeskuses viibivatele välismaalaste sidevahendite ja kirjavahetuse kasutamist ning usuliste vajaduste rahuldamist. Kuivõrd nende muudatustega ei muudeta kehtivat praktikat, on mõju sihtrühmale väheoluline. VII. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud Kulud: muudatuste eesmärk on suurendada politsei valmisolekut hädaolukorras tegutsemiseks. Seda on võimalik teha olemasolevate vahendite piires. Eelnõuga ei muudeta hädaolukorra lahendamisega seotud kulude katmise kehtivat regulatsiooni. 19 Eelnõu puhul ei ole kavas teha suuremaid IT-arendusi, kuid hädavajalikud muudatused (näiteks vaidlustamisviite lisamine) saab teha AMIF projekti „Tagasisaatmismenetlust toetava infosüsteemi Illegaal2 arendamise“ raames. Eelnõuga muudetakse ka VSS §-i 2611, millega tagatakse välismaalastele igakordne õigus sidevahendite kasutamiseks. PPA info kohaselt võimaldatakse praeguse praktika järgi sidevahendite kasutamist väljasaadetavatele, kuid suurema rändesurve kontekstis võib see täiendavaid kulutusi kaasa tuua. Muid täiendavaid kulusid ei lisandu. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavat rahalist tulu ei ole. VIII. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta ega kehtestada uusi rakendusakte. IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2019. aasta 1. veebruaril. X. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, PPA-le ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus .................2018 (allkirjastatud digitaalselt) ............................ ............................ 20 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/18-0718 - Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, korrakaitseseaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus (massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord) Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.07.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5b4de5-4c4b-4cf5-a0c2- 787d8dc82fa1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1b5b4de5-4c4b-4cf5-a0c2- 787d8dc82fa1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel