dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2018
Viit
1.2-2/73-3
Registreeritud
27. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎TAT+TEHIK_B-_vorm.pdf506 KB
  • 📎TI_ESF_TAT_eelarve_seletuskiri_2018.pdf393 KB
  • 📎TI_ESF_TAT_tegevuskava_vorm_A_2018.pdf447 KB
  • 📎Vastused_ministrite_kaskkirjade_ESF_TAT_muudatuste_eelnoudele.bdoc176 KB
  • 📎Vastused_ministrite_kaskkirjade_ESF_TAT_muudatuste_eelnoudele.pdf48 KB

Sisu (failidest)

TAT eelarve kulukohtade lõikes TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2015-31.12.2020 Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna TAT nimi: arendamine TAT elluviija: Tööinspektsioon Aasta 2015 2016 2017 Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik kulu kulu kulu 1 2 3 4 5 1 Otsesed kulud 112 411,00 794 015,00 776 402,35 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 2 218,00 19 466,00 22 528,00 1.1.1 Otsene personalikulu 2 218,00 19 466,00 22 528,00 1.2 Tegevus 2.1 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (väljund) 91 944,00 608 720,00 600 483,00 1.2.1 Otsene personalikulu 41 282,00 145 444,00 187 873,00 1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 50 662,00 463 276,00 412 610,00 1.2.2.1 Teavitus- ja kaasamistegevused 35 954,00 438 080,00 393 610,00 1.2.2.2 Nõustamistegevus 14 708,00 25 196,00 19 000,00 1.2.2.3 Koolitustegevus 0,00 0,00 0,00 1.3 Tegevus 2.2 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja 18 249,00 165 829,00 153 391,35 institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (väljund) 1.3.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 18 249,00 165 829,00 153 391,35 1.3.1.1 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse 18 249,00 165 829,00 153 391,35 parendamise kaudu 2 Kaudsed kulud 6 525,00 24 736,50 31 560,15 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 118 936,00 818 751,50 807 962,50 4 Otsesed personalikulud kokku 43 500,00 164 910,00 210 401,00 5 Jaotamata eelarve (2016-2020) 3 601 064,00 2 782 312,50 1 974 350,35 6 Eelarve kokku (2014-2020) 3 720 000,00 3 720 000,00 3 720 000,00 Aasta 2015 2016 TAT finantsplaan Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Programmi eelarve kokku aastate lõikes (rida 2 + 1 rida 3) 118 936,00 818 751,50 2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 118 936,00 100,00% 818 751,50 2.1 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 101 095,60 85,00% 695 938,80 2.2 sh riiklik kaasfinantseering 17 840,40 15,00% 122 812,70 3 Omafinantseering kokku (rida 3.1 + rida 3.2) 0 0,00% 0 3.1 sh programmi elluviija osalus 0 0 3.2 sh programmi partneri osalus 0 0 2018 Kokku Abikõlblik Abikõlblik kulu kulu 6 7 672 021,60 2 354 849,95 22 612,00 66 824,00 22 612,00 66 824,00 498 494,00 1 799 641,00 197 244,00 571 843,00 301 250,00 1 227 798,00 273 850,00 1 141 494,00 27 400,00 86 304,00 0,00 0,00 150 915,60 488 384,95 150 915,60 488 384,95 150 915,60 488 384,95 32 978,40 95 800,05 705 000,00 2 450 650,00 219 856,00 638 667,00 1 269 350,35 3 720 000,00 2016 2017 2018 2019 2020 Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal (%) Summa (%) Summa (%) Summa (%) Summa 807 962,50 705 000,00 843 750,00 425 600,00 100,00% 807 962,50 100,00% 705 000,00 100,00% 843 750,00 100,00% 425 600,00 85,00% 686 768,10 85,00% 599 250,00 85,00% 717 187,50 85,00% 361 760,00 15,00% 121 194,40 15,00% 105 750,00 15,00% 126 562,50 15,00% 63 840,00 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0 0 0 0 0 0 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri...........12.2014 käskkirjaga nr.......... kinnitatud töövõimet hoidva ja säästva keskonna arendamise lisa 1 vorm B 2020 Osakaal Osakaal (%) Kokku (%) 3 720 000,00 100,00% 3 720 000,00 100,00% 85,00% 3 162 000,00 85,00% 15,00% 558 000,00 15,00% 0,00% 0 0,00% 0 0 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri...........12.2014 käskkirjaga nr.......... kinnitatud töövõimet hoidva ja säästva keskonna arendamise lisa 1 vorm B TAT eelarve kulukohtade lõikes TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2015-31.12.2020 Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna TAT nimi: arendamine TAT elluviija: Tööinspektsioon Aasta 2015 2016 2017 2018 Kokku Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik kulu kulu kulu kulu kulu 1 2 3 4 5 6 7 1 Otsesed kulud 112 411,00 794 015,00 776 402,35 744 521,60 2 427 349,95 1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 2 218,00 19 466,00 22 528,00 27 112,00 71 324,00 1.1.1 Otsene personalikulu 2 218,00 19 466,00 22 528,00 27 112,00 71 324,00 1.2 Tegevus 2.1 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (väljund) 91 944,00 608 720,00 600 483,00 493 994,00 1 795 141,00 1.2.1 Otsene personalikulu 41 282,00 145 444,00 187 873,00 192 744,00 567 343,00 1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 50 662,00 463 276,00 412 610,00 301 250,00 1 227 798,00 1.2.2.1 Teavitus- ja kaasamistegevused 35 954,00 438 080,00 393 610,00 273 850,00 1 141 494,00 1.2.2.2 Nõustamistegevus 14 708,00 25 196,00 19 000,00 27 400,00 86 304,00 1.2.2.3 Koolitustegevus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 1.3 Tegevus 2.2 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja 18 249,00 165 829,00 153 391,35 150 915,60 488 384,95 institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (väljund) 1.3.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 18 249,00 165 829,00 153 391,35 150 915,60 488 384,95 1.3.1.1 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse 18 249,00 165 829,00 153 391,35 150 915,60 488 384,95 parendamise kaudu 1.4 Tegevus 2.3 Infotehnoloogiliste lahenduste 0,00 0,00 0,00 72 500,00 72 500,00 väljatöötamine ja arendamine. 1.4.1 Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 62 500,00 62 500,00 1.4.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 0,00 0,00 0,00 10 000,00 10 000,00 1.4.2.1 Tegevus 2.3 Infotehnoloogiliste lahenduste 0,00 0,00 0,00 10 000,00 10 000,00 väljatöötamine ja arendamine. 2 Kaudsed kulud 6 525,00 24 736,50 31 560,15 42 353,40 105 175,05 3 Kokku (rida 1 + rida 2) 118 936,00 818 751,50 807 962,50 786 875,00 2 532 525,00 4 Otsesed personalikulud kokku 43 500,00 164 910,00 210 401,00 282 356,00 701 167,00 5 Jaotamata eelarve (2016-2020) 3 601 064,00 2 782 312,50 1 974 350,35 2 717 475,00 6 Eelarve kokku (2014-2020) 3 720 000,00 3 720 000,00 3 720 000,00 5 250 000,00 Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 TAT Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal finantsplaan Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa (%) Summa (%) Summa (%) Summa (%) Kokku (%) Programmi eelarve kokku aastate lõikes (rida 2 + 1 rida 3) 118 936,00 818 751,50 807 962,50 786 875,00 1 549 741,00 1 167 734,00 5 250 000,00 2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 118 936,00 100,00% 818 751,50 100,00% 807 962,50 100,00% 786 875,00 100,00% 1 549 741,00 100,00% 1 167 734,00 100,00% 5 250 000,00 100,00% 2.1 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 101 095,60 85,00% 695 938,80 85,00% 686 768,10 85,00% 668 844,00 85,00% 1 317 280,00 85,00% 992 574,00 85,00% 4 462 500,50 85,00% 2.2 sh riiklik kaasfinantseering 17 840,40 15,00% 122 812,70 15,00% 121 194,40 15,00% 118 031,00 15,00% 232 461,00 15,00% 175 160,00 15,00% 787 499,50 15,00% 3 Omafinantseering kokku (rida 3.1 + rida 3.2) 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 3.1 sh programmi elluviija osalus 0 0 0 0 0 0 3.2 sh programmi partneri osalus 0 0 0 0 0 0 0 ESF TAT ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine’’ 2018. aasta eelarve seletuskiri Eelarve seletuskirjas toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite lõikes on indikatiivsed. Tegevuste ellu viimisel võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega. 1. Otsesed kulud 744 522 eurot 1.1. TAT juhtimiskulud 27 112 eurot TAT juhi brutotöötasuks on arvestatud 1400 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud. Kokku on 2018. aastaks planeeritud 27 112 eurot, mis sisaldab 13 kuu tasu ning võimalikke lisatasusid. Töötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks nii Tööinspektsiooni ametikohtade palgaklassid ja nendele vastavad palgamäärad kui töötasu vahemiku, mida makstakse teistes riigiasutustes sarnast tööd tegevatele töötajatele. 1.2. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks 493 994 eurot (tegevus 2.1) 1.2.1. Otsene personalikulu 192 744 eurot Otsene personalikulu sisaldab teavitus- ja kaasamistegevusi läbiviivate teenistujate töötasu. Ametikoht Summa Selgitus Kommunikatsiooni 20 872 Teavitusmaterjalide valmistamine, TAT tegevuste peaspetsialist kajastamine sotsiaalmeedias, Tööinspektsiooni kodulehel, Tööelu portaalis ja teistes infokanalites. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Teabe peaspetsialist 17 915 Parimate praktikate kogumine ning vormistamine ja teavitusürituste korraldamine. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Peaspetsialist 10 415 Teavitusmaterjalide jaotustegevus ning sisekoolituste korraldamine. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Välissuhete peaspetsialist 3000 Lähetuste, õppereiside ja koostöökohtumiste korraldamine. 2018. aasta 2 kuu töötasufond Tööelu portaali toimetaja 17 915 Tööelu portaali toimetamine ja kampaaniate koordineerimine. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Töökeskkonna 95 667 Tööandjate ja töötajate nõustamiseks töötervishoiu konsultandid (4) ja tööohutuse teemadel. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Töösuhete 26 960 Nõustamistegevusega seotud töö koordineerimine. nõustamistalituse juhataja 2018. aasta 13 kuu töötasufond. 1 Töötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks töötajatega sõlmitud töölepingud ning nende lisad, kus palga määramisel on lähtud Tööinspektsiooni ametikohtade palgaklassidest. 1.2.2. Sisutegevuse muud kulud 301 250 eurot 1.2.2.1. Teavitus- ja kaasamistegevused 273 850 eurot (tegevus 2.1.1) Kampaaniad 60 000 2018. aastal viiakse läbi üks kampaania, mis põhineb 2016. aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ visuaalidel ning sõnumitel. Jätkukampaania maksumuseks on arvestatud 60 000 eurot, mis sisaldab kampaania strateegia ja meediaplaani välja töötamist ning tegevuste elluviimist. Kampaania maksumuse arvutamisel võeti aluseks Tööinspektsiooni varasemate kampaaniate pakkumused, kust võeti välja kampaania sõnumi ning visuaali väljatöötamise kulu. Messid 23 140 Tööinspektsioon osaleb 2018. aastal vähemalt 10 messil ning välisüritusel, mille jaoks on planeeritud 13 140 eurot. Messide maksumus on arvestatud 2016. ja 2017 aasta messidel osalemise järgi. Messikulu sisaldab nii osavõtutasusid, transporti, nuputamisülesannete trükki ning mõnedel juhtudel majutust. Messidel jagatakse Tööinspektsiooni infolaua külastajatele meeneid (näiteks töötervishoiu ja –ohutusalaste nuputamisülesannete lahendajatele), mille maksumuseks on arvestatud 10 000 eurot. Kulu arvestamisel on lähtutud 2016. ja 2017. aasta meenete hangetest ning tegelikest vajadustest. Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine 106 660 2018. aastal on kavas koostada ja trükkida 2 uut brošüüri eesti- ja vene keeles. Ühele brošüürile tehakse ka ingliskeelne elektroonne variant. Lisaks koostatakse ning trükitakse kahes keeles üks voldik. Kolm infomaterjali koostatakse vaid elektroonselt. Trükiste koostamiseks ning trükkimiseks on kavandatud läbi viia hange, kus trükiste kogumaksumuseks on arvestatud 20 000 eurot. Kulu sisaldab brošüüride kujundamist, keelekorrektuuri ning trükki. Plaanis on välja anda töötervishoiuteemaline kalender, mille kujundamise ning trükkimise maksumuseks on arvestatud 7000 eurot. Kalendri väljaandmisega kaasneb selle saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 2500 eurot. 2018. aastal jätkatakse Tööelu ajakirja väljaandmist, mis ilmub neli korda aastas nii elektroonselt kui ka trükitult. Ajakirja sisu tootmiseks, kujundamiseks ja välja andmiseks korraldatakse hange, mille maksumuseks on arvestatud 40 000 eurot. Sisu maksumusel oleme arvestanud 2016. ja 2017. aasta kogemustega. Tööelu ajakirja väljaandmisega kaasneb selle paberkandjal versiooni partneritele saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 800 eurot. Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas on tööohutust tõlgendatud. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on tööohutuskultuuri tõstmine töövõime säästmiseks. Raamatu sisu tootmiseks ning trükkimiseks hangitakse partner. Raamatu väljaandmise kuluks on arvestatud 26 160 eurot. Kuna videod on osutunud populaaseks infojagamise viisiks, siis töötatakse 2018. aastal välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Videote kuluks on arvestatud 10 200 eurot. 2 4 korda aastas antakse välja ka elektroonset infokirja alustavatele ettevõtetele, millega otseseid kulusid ei kaasne. Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine 11 000 Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemalisi infohommikuid on kavas läbi viia 31. Infohommikute korraldamisega kaasnevad kohvipausi kulu, mis jääb üldjuhul alla 100 euro, transpordikulu ning mõnedel juhtudel ka lektori esinemistasu ning majutuse ja seminariruumi rendi kulud. Infohommikuteks on arvestatud 11 000 eurot. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 500 2018. aastal on kavas korraldada ja osaleda 4 ümarlaual sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega. Tööinspektsiooni korraldatud ümarlaudadega kaasneb kohvipausi kulu, mis jääb enamasti alla 100 euro. Ümarlaudadel osalemise ja korraldamisega kaasnevad ka transpordi ja mõnedel juhtudel majutuse ja seminariruumirendi kulud, milleks on arvestatud 500 eurot. Parimate praktikate kogumine 14 700 Parimate praktikate kogumise ja levitamisega jätkatakse 2018. aastal. Parimaid praktikaid kogutakse ja levitatakse, et Eesti ettevõtetel oleks võimalik jagada oma kogemusi tööohutuse ja töötervishoiu parendamise vallas ning Tööinspektsioonil oleks võimalik tunnustada neid tööandjaid, kes väärtustavad ohutut ja tervist säästvat töökeskkonda. Parimate praktikate kogumiseks on kavas sellealase informatsiooni levitamine erinevates erialastes ajakirjades, mille kuluks oleme arvestanud 2000 eurot. Parimaid praktikaid on kavas autasustada tööohutusalasel seminaril auhinnaga ,,Hea töökeskkond’’, mille kuluks on arvestatud 2500 eurot. Sealhulgas tehakse võitjatest videod, et levitada parimaid praktikaid nii sotsiaalmeedias kui Tööelu portaali. Selle kuluks on arvestatud 10 200 eurot. Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine 4350 Aasta esimeses kvartalis korraldatakse ajakirjanikele pressiüritus, kus tutvustatakse 2017. aasta töökeskkonna ülevaadet. Pressiürituseks on planeeritud 600 eurot, mis on arvestatud eelmiste aastate kogemuste põhjal. Lisaks on kavas Töökeskkonna Ülevaadet 2017 tõlkida, mille kulu on arvestatud 750 eurot ning trükkida, mille kuluks on arvestatud 3000 eurot. Trükitud töökeskkonna ülevaateid jagatakse Valitsuse ja Riigikogu liikmetele, saatkondadele ning sotsiaalpartneritele ning huvigruppide esindajatele. Tööelu portaali haldamine 53 500 Tööelu portaalile on kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale, mille kuluks on arvestatud 15 000 eurot. Lisaks ostetakse sisse alamteemadega teemalehti, mille kuluks on arvestatud 5000 eurot. Väga populaarseteks on Tööelu portaalis osutunud ka koomiksid, mille maksumuseks oleme varasemate aastate kogemuse põhjal arvestanud 3000 eurot. Et Tööelu portaal oleks otsingutes vastavate märksõnade korral leitav, on kavas sisse osta Google AdWords teenus, mille kuluks on planeeritud 10 000 eurot. 2016. aastal on Tööelu portaali hooldamiseks ning arendusteks sõlmitud leping, mis kehtib kuni 2018. aasta juulini. Portaali edasiseks hoolduseks ning arenduseks hangitakse uus partner. Hoolduskuludeks arvestatud 10 500 eurot aastas, millele lisanduvad arenduskulud 10 000 euro ulatuses. 3 1.2.2.2. Nõustamistegevus 27 400 eurot (tegevus 2.1.2) Nõustamistegevuseks on konsultantidele renditud 4 autot, mille liisingumakse on aastas kokku 11 500 eurot. Kütuse- ning ühiskondliku transpordi kuluks on arvestatud 6600 eurot. Nõustamisteenuse ühtlustamiseks ostetakse sisse tarkvaraprogrammi xLaw funktsiooni kasutamisvõimalusi. Tarkvaraprogramm võimaldab lisada õigusaktidesse, direktiividesse ning riigikohtu lahenditesse kommentaare. Sellisel juhul on võimalik kõikide nõustajatega vahetada informatsiooni seaduste tõlgendamise kohta, mis ühtlustab nõustamisteenuse kvaliteeti. Tarkvara kasutamise kuluks on 2018. aastal arvestatud 1800 eurot. Nõustamisteenuse rahulolu hindamiseks on kavas läbi viia kliendi rahulolu uuring, milleks on planeeritud 5000 eurot. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks ostetakse sisse regulaarselt meediamonitooringut, milleks on planeeritud 2500 eurot. 1.2.2.3. Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Koolitustegevusega alustatakse 2019. aastal. 1.3. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel institutsionaalse suutlikkuse parendamisel 150 915 eurot (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni teenistujate koolitused 126 029 Tööinspektsiooni teenistujatele on planeeritud koolitused ametigruppide lõikes, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust, ühtlustada nende teadmisi ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Koolituskulud hõlmavad ruumide renti, toitlustust, majutust, transporti ning lektorite tasusid. Koolitused ametigruppide lõikes kinnitatakse 2018. aasta jaanuaris Tööinspektsiooni koolitusplaaniga. TAT-st on plaanis toetada teenistujate individuaalset keeleõpet, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Samuti toetatakse individuaalseid ametialaseid koolitusi, konverentsidel ja seminaridel osalemisi nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides, mille vajaduse üle otsustab teenistuja vahetu juht 2017. aasta lõpus läbiviidud arenguvestluse põhjal. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40. Koolituskuludeks on arvestatud 123 029 eurot. Et hinnata teenistujate pühendumust ja rahulolu, viiakse 2018. aastal Tööinspektsiooni teenistujate seas läbi uuring. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele. Uuringu kuluks on arvestatud 3000 eurot. Piiriülene koostöö 23 000 Piiriülese koostöö raames toimuvad koostöökohtumised ja koosolekud erinevatel töökeskkonnaalastel teemadel üle Euroopa. Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi koostöökohtumistele on 2018. aastaks planeeritud 10. TAT-i raames on kavas jätkata väljakujunenud koostööd Eesti lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Poolaga. 2018. aastal osaleb Eesti Baltimaade Tööinspektsioonide kohtumisel Leedus. Samuti korraldatakse üks koostöökohtumine Lõuna-Soome Töökaitseametiga Eestis ning osaletakse ühel õppevisiidil Soomes. 2018. aastal alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, mille raames võõrustatakse Norra esindajaid Eestis. Piiriüleste koostöökohtumiste ja õppevisiitide puhul hüvitatakse Tööinspektsiooni teenistujale majutuse, transpordi ja vajadusel osalustasu. Väliskülaliste võõrustamisega kaasnevad ruumirendi, transpordi ja toitlustuskulud. Piiriüleseks koostööks 2018. aastal on arvestatud 15 000 eurot 4 2018. aastal korraldab Eesti Tööinspektsioon Euroopa jõustamisprojekti ,,geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskkonda viimise kohta’’ raames rahvusvahelise kohtumise. Kohtumise korraldamisega kaasnevad ruumirendi, toitlustuse ning transpordikulu, milleks on arvestatud 8000 eurot. Mentorlusprogramm 1886 Programmi raames on kavas rakendada tasulist praktikat, et tagada tulevikus Tööinspektsioonile kvalifitseeritud järelkasv. Iga aasta võetakse Tööinspektsiooni kontoritesse praktikale kuni kolm kõrg- või kutsekooli õppurit. Et praktikante motiveerida praktikale kandideerima, saavad praktikale valitud õpilased Eestis kehtiva miinimumpalgaga võrdsustatud praktikatasu. Praktikantide töötasu koos tööandja maksudega moodustab aastas 1886 eurot. Praktika järgselt soovitatakse praktika läbinutel kursuse või lõputööd siduda tööohutuse valdkonnaga (eesmärk on avaldada töid osaliselt infokirjas ja Tööelu portaalis). Praktika läbinud tudengid saavad eelise tulevikus Tööinspektsiooni tööle kandideerimisel. 1.4. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 72 500 eurot (tegevus 2.3) 1.4.1. Otsene personalikulu 62 500 eurot Otsene personalikulu sisaldab tööelu infosüsteemi projektijuhi ning partner TEHIK IT-arhitekti ja projektijuhi töötasusid. Ametikoht Summa Selgitus Tööelu infosüsteemi 15 500 Infotehnoloogiliste lahenduste analüüsimine, projektijuht väljatöötamine ja arendamine. 2018. aasta 5 kuu töötasufond. IT arhitekt (partner 30 247 2018. aasta 5 kuu töötasufond. TEHIK personalikulu) Projektijuht (partner 16 753 2018. aasta 5 kuu töötasufond. TEHIK personalikulu 1.4.2. Sisutegevuse muud kulud 10 000 eurot 1.4.2.1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 10 000 eurot (tegevus 2.3) TAT elluviija Tööinspektsiooni kulu 5000 eurot 2018. aastal on kavas läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi, milleks on planeeritud 5000 eurot. TAT partneri TEHIK kulu 500 eurot 5 Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ja tugiteenuse osutamist (vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osutamiseks on planeeritud 5000 eurot. 2. Kaudsed kulud 42 353 eurot TAT administreerimisega seotud kulud arvutatakse ühtse määra alusel TAT otsestest personalikuludest. TAT elluviija Tööinspektsiooni 2018. aasta administreerimiskulud on 35 303 eurot. TAT partneri TEHIK 2018. aasta administreerimiskulus on 7050 eurot. 6 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ......................2016 käskkirja nr .....…. „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamise 2018. aasta tegevuste kirjeldus ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 vorm A Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01–31.12.2018 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1) Kampaaniad Tööinspektsioon on 2018. aastaks kavandanud ühe kampaania. Kampaania teostatakse 2016. aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ teemal, kasutades samu visuaale ning sõnumeid. Tööõnnetuste üheks peamisteks põhjuseks on läbi aastate töötajate puudulik või vähene juhendamine ja väljaõpe. Sellele viitab tööinspektorite tööohutuse kontrolli käigus tehtud hinnangud, kus kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtumitel, hindasid inspektorid halvaks või pigem halvaks tegevusi seoses töötajate väljaõppe ja juhendamisega1. Kampaania eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikust juhendamise ja väljaõppe vajalikkusest suurendada. Kampaania kommunikatsiooni- ja teavitustegevusteks kaasatakse partner. Sihtgrupp: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Messid Kuna 2016. ja 2017. aasta tegevustena olid messid väga edukad (suur huvi Tööinspektsiooni messilaua ja trükiste vastu), siis planeeritakse ka 2018. aastal osaleda vähemalt 10 messil ning väliüritusel. Messide abil aitame kaasa töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumi levitamisele, st ohutuskultuuri tähtsustamisele, kindlatele sihtgruppidele. Messidelt saame uusi kontakte, keda kutsume liituma ajakirjaga Tööelu, samuti reklaamitakse messidel Tööinspektsiooni nõustamis- ning konsultatsiooniteenust. Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii töösuhete kui tööohutuse ja –tervishoiu teemadel) ning võtta kaasa erinevaid trükiseid (brošüüre, voldikuid, plakateid, Tööelu ajakirju). Messidel, kus on võimalik loengut pidada, esineb Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teemadel, arvestades konkreetse messi sihtgruppe. Sihtgrupp: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine 2016. ja 2017. aastal on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni kontorites, teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre. Brošüürid ning trükised on 1 http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/tookeskkond_2016.pdf 1 populaarsed, kuna need sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja lihtsalt mõistetavat teavet, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta. 2018. aastal on kavas koostada ning trükkida 2 uut brošüüri. Üks neist teeb sissejuhatuse tööohutusse ning töösuhetesse, teine brošüür annab infot töövaidluste lahendamise kohta. Mõlemad brošüürid ilmuvad nii elektroonselt kui ka paberkandjal eesti- ja vene keeles, ühele brošüürile tehakse ka ingliskeelne versioon, mis jääb elektroonselt kättesaadavaks. Lisaks trükitakse eesti- ja vene keeles tööõnnetuste voldik, mis annab edasised käitumisjuhised, kui toimub tööõnnetus. Samuti töötatakse välja elektroonsed juhendmaterjalid füsioloogiliste ohutegurite ja masinaohutuse teemal ning riskianalüüsi koostamise juhend haridusasutustele, mis on töötajatele- ja tööandjatele kättesaadavad Tööinspektsiooni kodulehelt ja Tööelu portaalist. Tööinspektsioon annab alates 2010. aastast välja ajakirja Tööelu, mis on kättesaadav nii elektroonselt kui ka trükitud kujul. 2016. ja 2017. aastal on Tööelu ajakirja trükitud versioonile olnud positiivne tagasiside, seda nii raamatukogudelt, tööandjatelt kui ka tööandjate esindajatelt ja katuseorganisatsioonidelt. Trükitud versiooni jagamisel messidel ning teavitusüritustel, saame juurde ajakirja elektroonse versiooni tellijaid. Tööelu ajakiri kajastab töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmuseid ning seletab aktuaalseid töökeskkonna küsimusi. 2018. aastaks hangitakse Tööelu ajakirja välja andmiseks partner, kes koostöös Tööinspektsiooni teenistujate ja teiste töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidega koostab vajalikud artiklid. Ajakiri kajastab tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealaseid artikleid, uudiseid ja teateid. Elektroonset ajakirja saab tellida Tööinspektsiooni kodulehe kaudu, samuti on võimalik ajakirja tellimisega liituda messidel ja muudel teavitusüritustel. 2018. aastal antakse välja töötervishoiuteemaline kalender, kus märgitakse ära rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ja Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi. Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas on tööohutust tõlgendatud. Oluline rõhuasetus on illustreerivate materjalide (piltide) kasutamisel. Raamat on üheks instrumendiks, kuidas levitame töövõimet hoidva ja säästava töökeskkonnaalast sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ja läbi nende laiemale avalikkusele. Kuna raamatus kasutatakse tuntud Eesti kunstnike töid, seeläbi saame teemale suurema meediakajastatuse ja avalikkuse tähelepanu. Projekti eesmärgiks on kõnetada sihtgruppe, kelleni me ei ole seni oma teavitustegevusega jõudnud. Sarnase raamatu koostas 2015. aastal Malta ja seeläbi saavutas kohalik Tööohutuse Agentuur kõrge avalikkuse tähelepanu ja paljude sellisete sihtgruppide tähelepanu, keda seni ei oldud suudetud tööohutuse teemadele piisvalt tähelepanu pöörama. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on tööohutuskultuuri tõstmine töötajate töövõime säästmiseks. Kuna videod on sotsiaalmeedias ning Tööelu portaalis populaarsed, siis töötame 2018. aastal välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja välja andmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas. Alustava ettevõtte infokiri sisaldab teavet, kus alustavale tööandjale selgitatakse, mida ta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Infokirja tekst on välja töötatud 2007–2013 ESF programmi raames ning täiendatud käesoleva TAT-i raames ning vajadusel ajakohastatakse seda vastavalt seadusemuudatustele. 2 Sihtgrupp: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus. Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine 2018. aastal jätkatakse töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele üle Eesti. Kavas on läbi viia neli infohommikut, kus käsitletakse nii töösuhete kui ka tööohutuse ja –tervishoiu teemat. Lisaks 4 infohommikut sõidukijuhtide tööohutuse teemal ja 4 infohommikut renditöö teemal. 10 infohommikut korraldatakse erinevatele erialaliitudele, kus keskendutakse vastavalt erialaliidu temaatikale. Erialaliitude infohommikutel antakse üldine ülevaade Eesti töökeskkonnast ning tehakse ettekanded nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemal. Kuna 2018. aastal muutub individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, siis korraldatakse 8 infohommikut muudatuste ja uue korra selgitamiseks. Rahvusvahelisel töötervishoiu ja tööohutuse päeval viiakse läbi teabepäev kuhu on oodatud nii tööandjad kui ka töötajad. Teabepäeva ettekannetes keskendutakse ohutule töötamisele ning juhendamisele ja väljaõppele. Teabepäeval jagatakse osalejatele infomaterjale, esitletakse konsultatsiooni- ning nõustamisteenust. Infohommikute eesmärgiks on parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadlikkust töökeskkonna edendamisest. Sihtgrupp: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 2015-2017. aastal toimunud ümarlauad on osutunud väga sisukateks. Arutelude käigus kohalikul tasandil tulid välja konkreetse piirkonna eripärad ja probleemid. Viimane on oluline informatsioon Tööinspektsioonile riikliku järelevalve planeerimisel ja selle mõju hindamisel. Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudade läbiviimist sotsiaalpartnerite, huvigruppide ning erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge siseriiklike ja üle-Euroopalike tööohutuse ja –tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2018. aastaks on kavandatud 4 ümarlauda. Sihtgrupp: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad. Parimate praktikate kogumine Kuna parimate praktikate kogumine on käesoleva TAT-i raames edukas olnud ning selle vastu tunnevad tööandjad endiselt huvi, on praktikate kogumine kavandatud ka 2018. aastaks. Parimaid praktikaid rakendavad ettevõtted on sellisel viisil teistele eeskujuks ning ettevõtetel on võimalik tööohutuse ja töötervishoiu parendamiseks uusi ideid saada. Parimate praktikate kogumist oleme kavandanud läbi erinevate meediakanalite (ajalehed/ajakirjad). Parima praktika esitanud ettevõtete seast valitakse välja 2 parimat, kes autasustatakse auhinnaga ,,Hea Töökeskkond’’. Et levitada tööohutuses eeskujulike tööandjate tegevusi laiemale avalikkusele (teistele tööandjatele ning töötajatele), on plaanis teha videoklipid ,,Hea Töökeskkond’’ auhinnasaajatest, mida jagatakse sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis. 3 Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine Eelnevatel aastatel korraldatud pressiüritusega, kus tutvustatakse töökeskkonnaülevaadet, jätkatakse ka 2018. aastal. Pressiüritusel tutvustatakse viimase aasta töökeskkonna ülevaadet ning antakse ajakirjanikele, sidus- ja huvigruppide esindajatele ning läbi meedia avalikkusele ülevaade ohtudest töökeskkonnas ning esitatakse möödunud perioodi enim esinenud õnnetusjuhtumite jm tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhtealast statistikat. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni välja antud juhendmaterjale ja voldikuid. Lisaks on kavas töökeskkonna ülevaade trükkida ka paberkandjale ning edastada see ajakirjanikele ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonna ülevaade Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele). Sealhulgas tõlgitakse ja trükitakse töökeskkonna ülevaade inglise keelde ning saadetakse saatkondadele. Töökeskkonna ülevaadet saab trükitud kujul pärast pressikonverentsi ajakirjanikele kaasa anda. Selle põhjal saavad nad täpseid statistilisi andmeid ja seletusi artiklite kirjutamiseks. Trükitud töökeskkonna ülevaate saatmine sotsiaalpartneritele, huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu töökeskkonna temaatikale, mis tihti jääb pigem tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne töökeskkonna ülevaade sellist mõju ei avalda, kuna see jääb e-posti kaudu laekuva info suure mahu tõttu enamasti tähelepanuta. Sihtgrupp: ajakirjanikud, sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, Vabariigi Valitsuse liikmed ja riigiasutuste juhid, Riigikogu liikmed, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, ja tööandjad, laiem avalikkus. Tööelu portaali haldamine Tööelu portaali ajakohasena hoidmiseks on 2018. aastal kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale (tööohutuse, töötervishoiu ning töösuhete teemadel) Tööelu portaali ning tõlkida Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis oleks erinevad töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid, igapäevaselt ilmuvad uudised, kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud, analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiualal. Tööelu portaal on kättesaadav nii eesti-, vene- kui ka inglisekeelsena. Lisaks tellitakse portaali mitmekesistamiseks populaarseid koomikseid ning teemalehtede alamlehti. Alates 2016. aastast sisse ostetud Google AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 2018. aastal, mis tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu. Sihtgrupp: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonnaülevaate 2015–2020 tutvustamine ja levitamine 1.01.2018–30.04.2018 (1) Kampaania (1) 2016-2020 1.01.2018-31.12.2018 Ümarlauad tööandjate, 2015–2020 töötajate, sotsiaalpartnerite 1.01.2018–31.12.2018 ja huvigruppidega (4) 4 Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine (31) Parimate praktikate kogumine (10) Tööelu portaali haldamine 2016–2020 (1) Messid (10) Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine (20) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Teavitus- ja Tegevuskava 2015–2017 Väljundnäitaja kaasamistegevuste 78 550 täitmine 436. arv Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2018. aastal jätkatakse tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealase nõustamisega. Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel ning samuti vastuvõttudena. Lisaks konsulteerivad töökeskkonna konsultandid ettevõtetes, nii konsultandid kui ka nõustamisjuristid viivad ettevõtetes ning erinevatel üritustel läbi loenguid. Konsultandid jätkavad 2018. aastal peresõbraliku tööandja märgist taotlevate ettevõtete hindamisega, mida antakse välja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste ,,Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine’’2 raames. Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, teha vastavalt vajalikud soovitused, koostada hindamisraport ning teha ettepanek kinnitamisorganile lõppmärgise määramisest. Samuti on hindaja roll läbida samasugune protsess järelhindamise juures ning teha kinnitamisorganile ettepanek tööandja märgise pikendamiseks või selle äravõtmiseks. Nõustamisteenusega rahulolu hindamiseks on 2018. aastal kavas viia läbi kliendi rahulolu uuring, mis hõlmab klientide rahulolu nõustamisega, mis on läbi viidud e-kirja, telefoni teel või vastuvõtuna. Samuti hõlmab uuring rahuolu Tööelu portaaliga. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisse ostmisega. Sihtgrupp: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad. 2 http://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat 5 Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Nõustamine (1) 2015–2020 1.01.2018–31.12.2018 Konsultandi teenus (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Nõustamistegevuste Nõustamistegevuste arv on Väljundnäitaja 2 2 arv läbivalt 2 Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Koolitustegevusega alustame 2019. aastal. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni kõikidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt arenguvestluste käigus kokkulepitud arengu eesmärkidele. Koolituse prioriteetide määratlemisel arvestatakse ka 2018. aastal läbi viidavate sihtkontrollide eesmärkide, Tööinspektsiooni 2018. aasta tööplaani, Heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni Arengukava 2015–2020 toodud eesmärke ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014−2020 kokkulepitud suundadega. Erialakoolitusi korraldatakse peamiselt ametigruppide lõikes selleks, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevuse ühtlust ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Ametigruppide koolitused kinnitatakse koolitusplaaniga peadirektori käskkirjaga 2018. aasta jaanuarikuus. 2018. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi, mis on näiteks töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40 Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikidega kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vajalik teha koostööd, tutvuda teiste riikide praktikatega ning vahetada kogemusi. Et olla kursis erinevate arengute ja suundadega töökeskkonna vallas, jätkavad Tööinspektsiooni teenistujad osalemist erinevatel õppereisidel, konverentsidel, koostöökohtumistel ning seminaridel. Õppereisidel, konverentsidel, koostöökohtumistel ning seminaridel osalemisel kaetakse teenistuja transport, majutus ja vajadusel ka osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutatakse teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises. Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi on 2018. aastaks planeeritud 10. 6 Baltimaade tööinspektsioonide koostöö raames toimub 2018. aasta kohtumine Leedu. Kohtumisel osalevatele Eesti Tööinspektsiooni teenistujatele hüvitatakse transpordikulu, vajadusel ka majutuse kulu. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome Töökaitseametiga, mille raames toimub üks õppevisiit Soome ning üks koostöökohtumine korraldatakse Tallinnas. Õppevisiidil osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi ja majutuskulud. Alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, et vahetada Eestist Norrasse lähetatud töötajate tööõnnetuste alast informatsiooni. 2018. aastal korraldatakse Eestis kohtumine, mil tehakse koostöö osas täiendavad kokkulepped. Lisaks korraldab Eesti Tööinspektsioon 2018. aastal Euroopa jõustamisprojekti ,,geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskkonda viimise kohta’’ raames rahvusvahelise kohtumise, kuhu on oodata ligi 35 osalejat üle Euroopa. 2018. aastal viiakse Tööinspektsiooni teenistujate seas läbi pühendumuse ja tööga rahulolu uuring, et hinnata teenistujate pühendumust ja tööga rahulolu ning seda mõjutavaid tegureid. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele andes hinnangu ametigruppide koolitusvajadusele. 2018. aastal jätkatakse mentorlusprogrammiga, mille raames on kutseharidust või kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud praktikakohtadele. Sihtgrupp: tööinspektsiooni teenistujad. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Ametnike koolitamine (1) 2016–2020 Teenistujate osalemine konverentsidel, koostöökohtumistel, 2015–2020 seminaridel, 1.01.2018–31.12.2018 individuaalsetel koolitustel (50) Koostöökohtumiste korraldamine Eestis (3) Rahulolu uuringu läbiviimine (1) Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Teenistujate Tegevuskava 2015–2017 kompetentsi Väljundnäitaja 55 220 täitmine on 104 tõstvate tegevuste arv Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3) 7 Erinevatest olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele kaasaegsele platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada ning uuendada antud valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem saab koosnema erinevatest e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ja Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK) ning vajadusel teisi osapooli. 2017. aastal viidi TEHIK-u eestvedamisel läbi loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja mahtusid (aja- ja finantskulu). Sotsiaalministeeriumi poolt viidi 2018. aasta esimesel poolaastal läbi loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli kasutajate vajaduste analüüs, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, sh testiti näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Nii infosüsteemi eelanalüüs kui ka kasutajate vajaduste analüüs on muuhulgas aluseks süsteemi arendushankele perioodil 2018-2020. 2018. aasta teises pooles jätkab tegevuse elluviimist Tööinspektsioon koordineerides infosüsteemi arendusi, sh valmistades ette vajalikku sisumaterjali, korraldades koostöökohtumisi partneritega ning kaasates vajadusel ekspertteavet. 2018. aastal on plaanis läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi. Partneri tegevused Partnerina tagab 2018. aastal TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vajadusel vastava tööjõuressurssi või ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt). Loodava tööelu infosüsteemi osas on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ning selles kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud, Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas ning kaasates osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi arendushanget perioodini 2020, mille üheks sisendiks on eelanalüüs võimalike süsteemi nõuete ning mahtudega aja- ja finantskulu osas. Töövahendi Tööbik osas jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ning tugiteenuse osutamist kuni 2020. aastani (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tegevuse algus- ja Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud perioodil TEIS osapoolte vajaduste 2018–2020 1.08.2018–31.12.2018 kaardistus (5) 8 Sihttase Sihttase Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus (2023) aastal Infotehnoloogilisteks Tegevuskava täitmine Väljundnäitaja lahendusteks tehtud 5 27 algab 1.08.2018 tegevuste arv 9 Sotsiaalministeerium Teie: 19.06.2018 nr 1.2-2/73-1 ja [email protected] 19.06.2018 nr 1.2-2/74-1 edastatud DVK vahendusel Meie: 27.06.2018 nr 1.1-7/1253-1 ja nr 1.1-7/1254-1 Vastused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjade eelnõudele Sotsiaalministeerium edastas 20.06.2018 Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõu ning käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine“ eelnõu. Tööinspektsioonil ei ole kommentaare ega ettepanekuid käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine“ eelnõu kohta ja kooskõlastab selle. Täiendus- ja muudatusettepanekud on aga teise käskkirja eelnõu osas ehk „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõule, mis võib vajada täpsustust lähtudes Tööinspektsiooni ESF TAT tegevuste täienemisest ministeeriumilt ületulevate tegevusega ja Tööinspektsiooni tegevuste täpsustamisest. Lisame käesolevale kirjale Tööinspektsiooni ESF TAT detailse tegevuskava muudatuste projekti, eelarve ning eelarve seletuskirja projektid. Palume need kooskõlastada ja kinnitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn/ 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee Registrikood 70001969 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ......................2016 käskkirja nr .....…. „T öövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamise 201 8 . aasta tegevuste kirjeldus ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 vorm A Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01 – 31.12.201 8 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1) Kampaaniad Tööinspektsioon on 2018. aastaks kavandanud ühe kampaania . Kampaania teostatakse 2016. aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ teemal, kasutades samu visuaal e ning sõnumeid. Tööõnnetuste üheks peamisteks põhjuseks on läbi aastate töötajate puudulik või vähene juhendamine ja väljaõpe . Sellele viitab tööinspektorite tööohutuse kontrolli käigus tehtud hinnangud, kus kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtumitel, hindasid inspektorid halvaks või pigem halvaks tegevusi seoses töötajate väljaõppe ja juhendamisega . Kampaania eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikust juhendamise ja väljaõppe vajalikkusest suurendada. Kampaania kommunikatsiooni- ja teavitustegevusteks kaasatakse partner. Sihtgrupp: töötajad, sh vähene nud töövõimega töötajad , tööandjad , laiem avalikkus . Messid Kuna 2016. ja 2017. aasta tegevustena olid messid väga edukad (suur huvi Tööinsp ektsiooni messilaua ja trükiste vastu ), siis planeeritakse ka 2018 . aasta l osaleda vähemalt 1 0 messi l ning väliüritus el . Messid e abil aitame kaasa töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumi levitamisele , st ohutuskultuuri tähtsustamisele , kindlatele sihtgruppidele. Messidelt saame uusi kontakte, keda kutsume liituma ajakirjaga Tööelu, samuti reklaamitakse messidel Tööinspektsiooni nõustamis- ning konsultatsiooniteenust. Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii töösuhete kui tööohutuse ja –tervishoiu teemadel) ning võtta kaasa erin e vaid trükiseid (brošüüre, voldikuid, plakateid, Tööelu ajakirju ). Messidel, kus on võimalik loengut pidada , esine b Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teema de l, arvestades konkreetse messi sihtgruppe. Sihtgrupp: töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad , tööandjad, laiem avalikkus . Infomaterjalide välj atöötamine ja trükkimine 2016. ja 2017. aastal on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni konto rites, teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre. Brošüürid ning trükise d on populaarsed, kuna n ee d sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja li ht salt mõistetavat teavet, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta. 2018. aastal on kavas koostada ning trükkida 2 uut brošüüri. Üks neist teeb sissejuhatuse tööohutusse ning töösuhetesse, teine brošüür annab infot töövaidluste lahendamise kohta. Mõlemad brošüürid ilmuvad nii elektroonselt kui ka paberkandjal eesti- ja vene keeles, ühele brošüürile tehakse ka ingliskeelne versioon , mis jääb elektroonselt kättesaadavaks. Lisaks trükitakse eesti- ja vene keeles tööõnnetuste voldik, mis annab edasised käitumisjuhised, kui toimub tööõnnetus. Samuti töötatakse välja elektroonsed juhendmaterjalid füsioloogiliste ohutegurite ja masinaohutuse teemal ning riskianalüüsi koost amise juhend haridusasutustele, mis on töötajatele- ja tööandjatele kättesaadavad Tööinspektsiooni kodulehe l t ja Tööelu portaalist. Tööinspektsioon annab alates 2010. aast a s t välja ajakirja Tööelu, mis on kättesaadav nii elektroonselt kui ka trükitud kujul. 2016. ja 2017. aastal on Tööelu ajakirja trükitud versioonile olnud positiivne tagasiside , seda nii raamatukogudel t , tööandjatel t kui ka tööandjate esindajatelt ja katuseorganisatsioonidelt . Trükitud versiooni jagamisel messidel ning teavitusüritustel, saame juurde ajakirja elektroonse versiooni tellijaid. Tööelu ajakiri kajastab töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmuseid ning seletab ak tuaalseid töökeskkonna küsimusi. 2018 . aastaks hangitakse Tööelu ajakirja välja andmiseks partner, kes koostöös Tööinspektsiooni teenistujate ja teiste töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidega koostab vajalikud artiklid . Ajakiri kajastab tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealaseid artikleid, uudiseid ja teateid. Elektroonset ajakirja saab tellida Tööinspektsiooni kodulehe kaudu, samuti on võimalik ajakirja tellimisega liituda messidel ja muudel teavitusüritustel. 2018. aastal antakse välja töötervishoiu teemaline kalender, kus märgitakse ära rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ja Euroopa töö ohutuse ja töötervishoiu nädal. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi. Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas on tööohutust tõlgendatud. Oluline rõhuasetus on illustreerivate materjalide (piltide) kasutamisel. Raamat on üheks instrumendiks , kuidas levitame töövõimet hoidva ja säästava töökeskkonnaalast sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ja läbi nende laiemale avalikkusel e. Kuna raamatus kasutatakse tuntud Eesti kunstnike töid, seeläbi saame teemale suurema meediakajastatuse ja avalikkuse tähelepanu. Projekti eesmärgiks on kõnetada sihtgruppe , kelleni me ei ole seni oma teavitustegevusega jõudnud. Sarnase raamatu koostas 2015 . aastal Malta ja seeläbi saavutas kohalik Tööohutuse Agentuur kõrge avalikkuse tähelepanu ja paljude sellisete sihtgruppide tähelepanu, keda seni ei oldud suudetud tööohutuse teemadele piisvalt tähelepanu pöörama. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on tööohutuskultuuri tõstmine töötajate töövõime säästmiseks. Kuna videod on sotsiaalmeedias ning Tööelu portaalis populaarsed, siis töötame 2018. aastal välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja välja andmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas . Alustava ettevõtte infokiri sisaldab teavet, kus alustavale tööandjale selgitatakse, mida ta tööt ervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Infokirja tekst on välja töötatud 2007 – 2013 ESF programmi raames ning täiendatud käesoleva TAT-i raames ning vajadusel ajakohastatakse seda vastavalt seadusemuudatustele. Sihtgrupp: töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad , tööandjad, laiem avalikkus . Töösuhete-, tööohutuse- ja tööt ervishoiuteemaliste infohommikut e läbiviimine 2018 . aastal jätkatakse töösuhete-, tööoh utuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele üle Eesti . Kavas on läbi viia neli infohommikut, kus käsitletakse nii töösuhete kui ka tööohutuse ja –tervishoiu teemat. Lisaks 4 infohommikut sõidukijuhtide tööohutuse teemal ja 4 infohommikut renditöö teemal. 10 infohommikut korraldatakse erinevatele erialaliitudele, kus keskendutakse vastavalt erialaliidu temaatikale. Erialaliitude infohommikutel antakse üldine ülevaade Eesti töökeskkonnast ning tehakse ettekanded nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemal. Kuna 2018. aastal muutub i ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus , siis korraldatakse 8 infohommikut muudatuste ja uue korra selgitamiseks. Rahvusvahelisel töötervishoiu ja tööohutuse päeval viiakse läbi teabepäev kuhu on oodatud nii tööandjad kui ka töötajad. Teabepäeva ettekannetes keskendutakse ohutule töötamisele ning juhendamisele ja väljaõppele. Teabepäeval jagatakse osalejatele infomaterjale, esitletakse konsultatsiooni - ning nõustamis teenust. Infohommikute eesmärgiks on parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadli kkust töökeskkonna edendamisest . Sihtgrupp: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad , tööandjad . Ü marlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 2015-2017 . aastal toimunud ümarlauad on osutunud väga sisukateks . Arutelude käigus kohalikul tasandil tulid välja konkreetse piirkonna eripärad ja probleemid. Viimane on oluline informatsioon Tööinspektsioonile riikliku järelevalve planeerimisel ja selle mõju hindamisel. Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudade läbiviimist sotsiaalpartnerite, huvigruppide ning erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge siseriiklike ja üle-Euroopalike tööohutuse ja –tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2018. aastaks on kavandatud 4 ümarlauda. Sihtgrupp: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid , töötajad ja tööandjad . Töö ohutusalane konverents Alates 2015. aastast on käesoleva TAT-i raames korraldatud tööohutusalast konverentsi, mis on osutunud väga edukaks . 2018. aastal täitub Tööinspektsioonil 100 aastat, mistõttu pühendatakse konverents sada aastat tööohutuskultuuri Eestis tähistamisele. Konverents võimaldab levitada töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonnaalast sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ning läbi nende laiemale avalikkusele. Lisaks autasustatakse konverentsil kahte ettevõtet auhinnaga ,,Hea Töökeskkond 201 8 ’’, kes oma eeskujuga aitavad Eestis ohutuskultuuri tähtsustada. Konverentsile on kutsutud Läänemeremaade Tööinspektsioonide juhi d. Koostöö naaberriikidega aitab Tööinspektsioonil paremini tulla toime uute riskide ja uutest töövormidest tulenevate ümberkorralduste ning juhendmaterjalide koostamisel. Sihtgrupp: sotsiaalpartnerid, ettevõtjad ning nende esindajad, töökeskkonnaspetsialistid ja –volinikud, Läänemeremaade Tööinspektsioonide juhid, laiem avalikkus . Parimate praktikate kogumine Kuna parimate praktikate kogumine on käesoleva TAT-i raames edukas olnud ning selle vastu tunnevad tööandjad endiselt huvi, on praktikate kogumine kavandatud ka 201 8 . aastaks. Parimaid praktikaid rakendavad ettevõtted on sellisel viisil teistele eeskujuks ning ettevõtetel on võimalik tööohutuse ja töötervishoiu parendamiseks uusi ideid saada. Parimate praktikate kogumist oleme kavandanud läbi erinevate meediakanalite (ajalehed/ajakirjad). Parima praktika esitanud ettevõtete seast valitakse välja 2 parimat, kes autasustatakse auhinnaga ,,Hea Töökeskkond’’. Et levitada tööohutuses eeskujulike tööandjate tegevusi laiemale avalikkusele (teistele tööandjatele ning töötajatele), on plaanis teha videoklipid ,,Hea Töökeskkond’’ auhinnasaajatest, mida jagatakse sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis. Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine Eelnevatel aastatel korraldatud pressiüritusega, kus tutvustatakse töökeskkonnaülevaadet, jätkatakse ka 201 8 . aastal. Pressiüritusel tutvustatakse viimase aasta töökeskkonna ülevaadet ning antakse ajakirjanikele, sidus- ja huvigruppide esindajatele ning läbi meedia avalikkusele üle vaade ohtudest töökeskkonnas ning esitatakse möödunud perioodi enim esinenud õnnetusjuhtumite jm tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhtealast statistikat. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni välja antud juhendm aterjale ja voldikuid. Lisaks on kavas töökeskkonna ülevaa de trükkida ka p aberkandjale ning edastada see ajakirjanikele ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonna ülevaade Vabariigi V al itsuse ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele) . Sealhulgas tõlgitakse ja trükitakse töökeskkonna ülevaade inglise keelde ning saadetakse saatkondadele. Töökeskkonna ülevaadet saab trükitud kujul pärast pressikonverentsi ajakirjanikele kaasa anda. Selle põhjal saavad nad täpseid statistilisi andmeid ja seletusi artiklite kirjutamiseks. Trükitud töökeskkonna ülevaate saatmine sotsiaalpartneritele, huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu töökeskkonna temaatikale, mis tihti jääb pigem tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne töökeskkonna ülevaade sellist mõju ei avalda , kuna see jääb e-posti kaudu laekuva info suure mahu tõttu enamasti tähelepanuta. Sihtgrupp: ajakirjanikud, sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, Vabariigi Valitsus e liikmed ja riigiasutuste juhid , Riigikogu liikmed , töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad, ja tööandjad, laiem avalikkus . Tööelu portaali haldamine Tööelu portaal i ajakohasena hoidmiseks on 2018 . aastal kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale (tööohutuse, töötervishoiu ning töösuhete teemadel) Tööelu portaali ning tõlkida Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis oleks erinevad töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid, igapäevaselt ilmuvad uudised, kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud, analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiualal . Tööelu portaal on kättesaadav nii eesti-, vene- kui ka inglisekeelsena . Lisaks tellitakse portaali mitmekesistamise ks populaarseid koomikseid ning teemalehtede alamlehti. Alates 2016. aasta st sisse ostetud G oog le AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 201 8 . aastal , mis tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu. Sihtgrupp: tööandjad, töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad . Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine (1) 2015 – 2020 1.01.201 8 – 30 .04.201 8 Kampaania (1 ) 2016-2020 1.01.2018-31.12.2018 Ümarlauad tööandjate, töötajate, sotsiaal partnerite ja huvigruppidega ( 4) 2015 – 2020 1.01.201 8 – 31.12.201 8 Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemalis te infohommikute läbiviimine (31 ) 2016 –2020 Parimate praktikate kogumine (10 ) Tööelu portaali haldamine (1) Messid (10 ) Infomaterjalide välja töötamine ja trükkimine ( 20 ) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Teavitus- ja kaasamistegevuste arv 79 7 8 550 Tegevuskava 2015 –201 7 prognoositav täitmine 321 43 6 . Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2018 . aastal jätkatakse tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealase nõustamisega. Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel ning samuti vastuvõttudena. Lisaks konsulteerivad töökesk k onna konsultandid ettevõtetes , nii konsultandid kui ka nõustamisjuristid viivad ettevõtetes ning erinevatel üritustel läbi loenguid . Konsultandid jätkavad 2018. aastal peresõbra liku tööandja märgist taotlevate ettevõtete hindamisega , mida antakse välja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste ,,Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildami se soodustamine’’ raames . Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, teha vastavalt vajalikud soovitused, koostada hindamisraport ning teha ettepanek kinnitamisorganile lõppmärgise määramisest. Samuti on hindaja roll läbida samasugune protsess järelhindamise juures ning teha kinnitamisorganile ettepanek tööandja märgise pikendamiseks või selle äravõtmiseks. Nõustamis teenusega rahulolu hindamiseks on 2018 . aastal kavas viia läbi kliendi rahulolu uuring, mis hõlmab klientide rahulolu nõustamisega, mis on läbi viidud e-kirja , telefoni teel või vastuvõtuna . Samuti hõlmab uuring rahuolu Tööelu portaaliga. K onsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisse ostmisega. Sihtgrupp: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad . Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Nõustamine (1) 2015 – 2020 1.01.201 8 – 31.12.201 8 Konsultandi teenus (1) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Nõustamistegevuste arv 2 2 Nõustamistegevuste arv on läbivalt 2 Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Koolitustegevusega alustame 2019. aastal. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni kõi kidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt arenguvestluste käigus kokkulepitud arengu eesmärkidele. Koolituse prioriteetide mä äratlemi sel arvestatakse ka 2018 . aastal läbi viidavate sihtkontrollide eesmärkide, Tööinspe ktsi ooni 2018 . aasta tööplaani, Heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni Arengukava 2015 – 2020 toodud eesmärke ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014−2020 kokkulepitud suundadega . Erialakoolitusi korraldatakse peamiselt ametigruppide lõikes selleks, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevuse ühtlust ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Ametigruppide k oolitused kinnitatakse koolitusplaaniga peadirektori käskkirjaga 201 8 . aasta jaanuarikuus. 2018. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist , mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi, mis on näiteks töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40 Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikidega kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vajalik teha koostööd, tutvuda teiste riikide praktikatega ning vahetada kogemusi. Et olla kursis erinevate arengute ja suundadega töökeskkonna vallas, jätkavad Tööinspektsiooni teenistujad osalemist erinevatel õppereisidel, konverentsidel , koostöökohtumis t el ning seminaridel. Õppereisidel, konverentsidel , koostöökohtumistel ning seminaridel osalemisel kaetakse teenistuja transport , majutus ja vajaduse l ka osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutata kse teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises. Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi on 2018. aastaks planeeritud 10. Baltimaade tööinspektsioonide koostöö raames toimub 2018. aasta kohtumine Leedu . Kohtumisel osalevatele Eesti Tööinspektsiooni teenistujatele hüvitatakse transpordikulu, vajadusel ka majutuse kulu. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome Töökaitseametiga, mille raames toimub üks õppevisiit Soome ning üks koostöökohtumine korraldatakse Tallinnas. Õppevisiidil osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi ja majutuskulud. Alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, et vahetada Eestist Norrasse lähetatud töötajate tööõnnetuste alast informatsiooni . 2018. aastal korraldatakse Eestis kohtumine, mil tehakse koostöö osas täiendavad kokkulepped. Lisaks korraldab Eesti Tööinspektsioon 2018. aastal Euroopa jõustamisprojekt i ,, geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskkonda viimise kohta ’’ raames rahvusvahelise kohtumise, kuhu on oodata ligi 35 osalejat üle Euroopa. 2018. aastal viiakse Tö öinspektsiooni teenistujate seas läbi pühendumuse ja tööga rahulolu uuring, et hinnata teenistujate pühendumust ja tööga rahulolu ning seda mõjutavaid tegureid. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele andes hinnangu ametigruppide koolitusvajadusele. 2018 . aastal jätkatakse m entorlusprogramm i ga , mille raames on kutseharidust või kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud praktikakohtadele. Sihtgrupp: tööinspektsiooni teenistujad . Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Ametnike koolitamine (1) 2016 – 2020 1.01.201 8– 31.12.201 8 Teenistujate osalemine konverentsidel, koostöökohtumistel, seminaridel , individuaalsetel koolitustel ( 5 0) 2015 – 2020 Koostöökohtumiste korraldamine Eestis (3) Rahulolu uuringu läbiviimine (1) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Teenistujate kompetentsi tõstvate tegevuste arv 5 5 220 Tegevuskava 2015–2017 prognoositav täitmine on 159 104 Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3) Erinevatest olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele kaasaegsele platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada ning uuendada antud valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem saab koosnema erinevatest e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ja Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK) ning vajadusel teisi osapooli. 2017. aastal viidi TEHIK-u eestvedamisel läbi loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja mahtusid (aja- ja fi nantskulu). Sotsiaalministeeriumi poolt viidi 2018. aasta esimesel poolaastal läbi loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli kasutajate vajaduste analüüs, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, sh testiti näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Nii infosüsteemi eelanalüüs kui ka kasutajate vajaduste analüüs on muuhulgas aluseks süsteemi arendushankele perioodil 2018-2020. 2018. aasta teises pooles jätkab tegevuse elluviimist Tööinspektsioon koordineerides infosüsteemi arendusi, sh valmistades ette vajalikku sisumaterjali, korraldades koostöökohtumisi partneritega ning kaasates vajadusel ekspertteavet. 2018. aastal on plaanis läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi. Partneri tegevused Partnerina tagab 2018. aastal TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vajadusel vastava tööjõuressurssi või ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt). Loodava tööelu infosüsteemi osas on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ning selles kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud, Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas ning kaasates osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi arendushanget perioodini 2020, mille üheks sisendiks on eelanalüüs võimalike süsteemi nõuete ning mahtudega aja- ja finantskulu osas. Töövahendi Tööbik osas jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ning tugiteenuse osutamist kuni 2020. aastani (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil TEIS osapoolte vajaduste kaardistus (5) 2018– 2020 1.08 .201 8– 31.12.201 8 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Infotehnoloogilisteks lahendusteks tehtud tegevuste arv 5 27 Tegevuskava täitmine algab 1.08.2018 ESF TAT ,, Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine ’’ 201 8 . aasta eelarve seletuskiri Eelarve seletuskirjas toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite lõikes on indikatiivsed . Tegevuste ellu viimisel võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega. 1. Otsesed kulud 672 021 744 522 eurot TAT juhtimiskulud 22 612 27 112 eurot TAT juhi b rutotöötasuks on arvestatud 1 3 4 00 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud. Kokku on 201 8 . aastaks planeeritud 22 612 27 112 eurot , mis sisaldab 1 3 kuu tasu ning võimalik k e lisatasusid. . T öötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks nii Tööinspektsiooni a metikohtade palgaklassid ja nendele vastavad palgamäärad kui töötasu vahemiku , mida makstakse teistes riigiasutustes sarnast tööd tegevatele töötajatele. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks 498 494 493 994 eurot (tegevus 2.1) Otsene personalikulu 197 244 192 744 eurot Otsene personalikulu sisaldab teavitus- ja kaasamistegevusi läbiviivate teenistujate töötasu. Ametikoht Summa Selgitus Kommunikatsiooni talituse juhataja peaspetsialist 20 872 T eavitusmaterj alide valmistamine, kampaaniate koordineer imine, TAT tegevuste kajastamine sotsiaalmeedias, Töö inspektsiooni kodulehel, Tööelu portaalis ja teistes infokanalites. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Teabe peaspetsialist 17 915 Parimate praktikate kogumine ning vormistamine ja , messidel osalemise korraldamine , sisekoolituste ja teavitusürituste korraldamine . 2018 . aasta 13 kuu töötasufond. Välissuhete peaspetsialist Peaspetsialist 17 915 10 415 Teavitusürituste korraldamine, t T eavitusmaterjalide jaotustegevus ning sisekoolituste korraldamine . 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Välissuhete peaspetsialist 3 000 Lähetuste, õppereiside ja koostöökohtumiste korraldamine. 2018. aasta 2 kuu töötasufond Tööelu portaali toimetaja 17 915 Tööelu portaali toimetamine ja kampaaniate koordineerimine . 2018. aasta 13 kuu töötasufond . Töökeskkonna k onsultandid (4) 95 667 Tööandjate ja töötajate nõustamiseks töötervishoiu ja tööohutuse teemadel. 201 8. aasta 13 kuu töötasufond . Töösuhete nõustamistalituse juhataja 26 960 Nõustamistegevusega seotud töö koordineerimine. 2018. aasta 13 kuu töötasufond . Töötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks töötajatega sõlmitud töölepingud ning nende lisad, k us palga määramisel on lähtud Tööinspektsiooni a metikohtade palgaklassid est. Sisutegevuse muud kulud 301 250 eurot Teavitus- ja kaasamistegevused 273 850 eurot (tegevus 2.1.1) Kampaaniad 60 000 2018. aastal viiakse läbi üks kampaania, mis põhineb 2016. aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ visuaalidel ning sõnumitel . Jätkukampaania maksumuseks on arvestatud 60 000 eurot , mis sisaldab kampaania strateegia ja meediaplaani välja töötamist ning tegevuste elluviimist . Kampaania maksumuse arvutamisel võeti aluseks Tööinspektsiooni varasemate kampaaniate pakkumused, kust võeti välja kampaania sõnumi ning visuaali väljatöötamise kulu. Messid 20 000 23 140 Tööinspektsioon osaleb 201 8. aastal vähemalt 1 0 messil ning välisüritusel , mille jaoks on planeeritud 1 3 0 000 140 eurot. Messide maksumus on arvestatud 2016 . ja 2017 aasta messidel osalemise järgi. Messikulu sisaldab nii osavõtutasusid, transporti, nuputamisülesannete trükki ning mõnedel juhtudel majutust. Messidel jagatakse Tööinspektsiooni infolaua külastajatele meeneid (näiteks töötervishoiu ja –ohutusalaste nuputamisülesannete lahendajatele) , mille maksumuseks on arvestatud 1 0 000 eurot . Kulu arvestamisel on lähtutud 2016. ja 2017. aasta meenete hangetest ning tegelikest vajadustest. Infomaterjalid e väljatöötamine ja trükkimine 97 000 106 660 201 8 . aastal on kavas koostada ja trükkida 2 uut brošüüri eesti- ja vene keeles. Ühele brošüürile tehakse ka ingliskeelne elektroonne variant. Lisaks koostatakse ning trükitakse kahes keeles üks voldik. Kolm infomaterjali koostatakse vaid elektroonselt. Trükiste koostamiseks ning trükkimiseks on kavandatud läbi viia hange, kus trükiste kogumaksumuseks on arvestatud 2 0 000 eurot. Kulu sisaldab brošüüride kujundamist, keelekorrektuuri ning trükki. Plaanis on välja anda töötervishoiu teemaline kalender, mille kujundamise ning trükkimise maksumuseks on arvestatud 7000 eurot . Kalendri väljaandmisega kaasneb selle saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 2500 eurot. 2018 . aastal jätkatakse Tööelu ajakirja väljaandmist , mis ilmub neli korda aastas nii elektroonselt kui ka trükitult. Ajakirja sisu tootmiseks , kujundamiseks ja välja andmiseks korraldatakse hange, mille maksumuseks on arvestatud 40 000 eurot. Sisu maksumusel oleme arvestanud 2016. ja 2017. aasta kogemustega. Tööelu ajakirja väljaandmisega kaasneb selle paberkandjal versiooni partneritele saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 800 eurot. Tööinspektsioonil täitub 201 8. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas on tööohutust tõlgendatud. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on tööohutuskultuuri tõstmine töövõime sää stmiseks . Raamatu sisu tootmiseks ning trükkimiseks hangitakse partner. Raamatu väljaandmise kuluks on arvestatud 22 000 26 160 eurot. Kuna videod on osutunud populaaseks infojagamise viisiks, siis töötatakse 2018. aastal välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Videote kuluks on arvestatud 8000 10 200 eurot. 4 korda aastas antakse välja ka elektroonset infokirja alustavatele ettevõtetele, millega otseseid kulusid ei kaasne. Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine 8 000 11 000 Töösuhete-, tööohutuse- ja töö tervishoiuteemalisi infohommikuid on kavas läbi viia 31 . Infohommikute korraldamisega kaasne vad kohvipausi kulu, mis jääb üldjuhul alla 100 euro, transpordikulu ning mõnedel juhtudel ka lektori esinemistasu ning majutus e ja seminariruumi rendi kulud. Infohommikuteks on arvestatud 8 000 11 000 eurot. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 500 201 8 . aastal on kavas korraldada ja osaleda 4 ümarlaual sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega. Tööinspektsiooni korraldatud ümarlaudadega kaasneb kohvipausi kulu, mis jääb enamasti alla 10 0 euro. Ümarlaudadel osalemise ja korraldamisega kaasnevad ka transpordi ja mõnedel juhtudel majutus e ja seminariruumi rendi kulud, milleks on arvestatud 500 eurot. Tööohutusalane konverents 20 0 00 2018 . aastal korraldatakse tööohutusalast k onverents i , mis sisaldab konverentsikoha, transpordi ja majutuskulusid, toitlustust, sünkroontõlke kulusid ning vajadusel ka lektorite esinemistasu . Konverentsile on kutsutud ka Läänemeremaade i nspektsiooni de juhid, kelle majutuskulud kaetakse käesolevast TAT-st , kuid transpordikulud katab iga riigi inspektsioon ise. Nimetatud kuludeks on ette nähtud 20 0 00 eurot. Parimate praktikate kogumine 10 500 14 700 Parimate praktikate kogumise ja levitamisega jätkatakse 2018. aastal . Parimaid praktikaid kogutakse ja levitatakse, et Eesti ettevõtetel oleks võimalik jagada oma kogemusi tööohutuse ja töötervishoiu parendamise vallas ning Tööinspektsioonil oleks võimalik tunnustada neid tööandjaid, kes väärtustavad ohutut ja tervist säästvat töökeskkonda . Parimate praktikate kogumiseks on kavas sellealase informatsiooni levitamine erinevates erialastes ajakirjades, mille kuluks oleme arvestanud 2000 eurot. Parimaid praktikaid on kavas autasustada tööohutusalasel seminaril auhinnaga ,,Hea töökeskkond’’, mille kuluks on arvestatud 2500 eurot. Sealhulgas tehakse võitjatest videod, et levitada parimaid praktikaid nii sotsiaalmeedias kui Tööelu portaali. Selle kuluks on arvestatud 6 000 10 200 eurot. Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine 4350 Aasta esimeses kvartalis korraldatakse ajakirjanikele pressiüritus, kus tutvustatakse 2017. aasta töökeskkonna ülevaadet. Pressiürituseks on planeeritud 600 eurot, mis on arvestatud eelmis t e aasta te kog emuste põhjal. Lisaks on kavas Töökeskkonna Ü levaadet 2 017 tõlkida, mille kulu on arvestatud 750 eurot ning trükkida, mille kuluks on arvestatud 3000 eurot. Trükitud töökeskkonna ülevaateid jagatakse Valitsuse ja Riigikogu liikmetele, saatkondadele ning sotsiaalp artneritele ning huvigruppide esindajatele. Tööelu portaali haldamine 53 500 Tööelu portaali le on kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale , mille kuluks on arvestatud 15 000 eurot. Lisaks ostetakse sisse alamteemadega teemalehti, mille kuluks on arvestatud 5000 eurot. Väga populaarseteks on Tööelu portaalis osutunud ka koomiksid, mille maksumuseks oleme varasemate aastate kogemuse põhjal arvestanud 3000 eurot. Et Tööelu portaal oleks otsingutes vastavate märksõnade korral leitav, on kavas sisse osta Google AdWords teenus, mille kuluks on planeeritud 1 0 000 eurot. 2016. aastal on Tööelu portaali hooldamiseks ning arendusteks sõlmitud leping, mis kehtib kuni 2018. aasta juulini. Portaali edasiseks hoolduseks ning arenduseks hangitakse uus partner. H oolduskuludeks arvestatud 10 500 eurot aastas, millele lisanduvad arenduskulud 10 000 euro ulatuses. Nõustamistegevus 27 400 eurot (tegevus 2.1.2) Nõustamistegevuseks on konsultantidele renditud 4 auto t, mille liisingumakse on aasta s kokku 11 500 eurot. K ütuse - ning ühiskondliku transpordi kuluks on arvestatud 4100 6600 eurot. Nõustamisteenuse ühtlustamiseks ostetakse sisse tarkvaraprogrammi xLaw funktsiooni kasutamisvõimalusi. Tarkvaraprogramm võimaldab lisada õigusaktidesse, direktiividesse ning riigikohtu lahenditesse kommentaare. Sellisel juhul on võimalik kõikide nõustajatega vahetada informatsiooni seaduste tõlgendamise kohta, mis ühtlustab nõustamisteenuse kvaliteeti. Tarkvara ka sutamise kuluks on 2018. aastal arvestatud 1800 eurot. Nõustamisteenuse rahulolu hindamiseks on kavas läbi viia kliendi rahulolu uuring, milleks on planeeritud 5000 eurot. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks ostetakse sisse regulaarselt meediamonitooringut, milleks on planeeritud 25 00 eurot. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisse ostmisega, mille kuluks on 2018. aastal 2500 eurot Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Koolitustegevusega alustatakse 2019. aastal. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel institutsionaalse suutlikkuse parendamisel 150 915 eurot (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni teenistujate koolitused 126 029 Tööinspektsiooni teenistujatele on planeeritud koolitused ametigruppide lõikes, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust, ühtlust ada nende teadmisi ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik j a tõhus täitmine. Koolituskulud hõlmavad ruumide renti, toitlustust, majutust, transporti ning lektori te tasus id. Koolitused ametigruppide lõikes kinnitatakse 201 8 . aa sta jaanuaris Tööinspektsiooni koolitusplaaniga. TAT-st on plaanis toetada teenistujate individuaalset keeleõpet, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Samuti toetatakse individuaalseid ametialaseid koolitusi, konverentsidel ja seminaridel osalemisi nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides, mille vajaduse üle otsustab teenistuja vahetu juht 201 7 . aasta lõpus läbiviidud arenguvestluse põhjal. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40. Koolituskuludeks on arvestatud 123 029 eurot. Et hinnata teenistujate pühendumust ja rahulolu, viiakse 2018. aastal Tööinspektsiooni teenistujate seas läbi uuring. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele. Uuringu kuluks on arvestatud 3000 eurot. Piiriülene koostöö 23 000 Piiriülese koostöö raames toimuvad koostöökohtumised ja koosolekud erinevatel töökeskkonnaalastel teemadel üle Euroopa . Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi koostöökohtumistele on 2018. aastaks planeeritud 10 . TAT-i raames on kavas jätkata väljakujunenud koostööd Eesti lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Poolaga. 201 8 . aastal osaleb Eesti Baltimaade Tööinspektsioonide kohtumisel Leedus . Samuti korraldatakse üks koostöökohtumine Lõuna-Soome Töökaitseametiga Eestis ning osaletakse ühel õppevisiidil Soomes. 2018. aastal alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, mille raames võõrustatakse Norra esindajaid Eestis. Piiriüleste koostöökohtumiste ja õppevisiitide puhul hüvitatakse Tööinspektsiooni teenistujale majutuse, transpordi ja vajadusel osalustasu. Väliskülaliste võõrustamisega kaasnevad ruumi rendi, transpordi ja toitlustuskulud. Piiriüleseks koostööks 2018. aastal on arvestatud 15 000 eurot 2018. aastal korraldab Eesti Tööinspektsioon Euroopa jõustamisprojekti ,,geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskk onda viimise kohta’’ raames rahvusvahelise kohtumise. Kohtumise korraldamisega kaasnevad ruumi rendi, toitlustuse ning transpordikulu, milleks on arvestatud 8000 eurot. Mentorlusprogramm 1886 Programmi raames on kavas rakendada tasulist praktikat, et tagada tulevikus Tööinspektsioonile kvalifitseeritud järelkasv. Iga aasta võetakse Tööinspektsiooni kontoritesse praktikale kuni kolm kõrg - või kutsekooli õppurit . Et praktikante motiveerida praktikale kandideerima, saavad praktikale valitud õpilased Eesti s kehtiva m iinimumpalgaga võrdsustatud praktikatasu. Praktikantide töötas u koos tööandja maksudega moodustab aastas 1886 eurot . P raktika järgselt soovita ta kse praktika läbinutel kursuse või lõputööd siduda tööohutuse valdkonnaga (eesmärk on avaldada töid osaliselt infokirjas ja Tööelu portaalis) . Praktika läbinud tudengid saavad eelise tulevikus Tööinspektsiooni tööle kandideerimisel. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 72 500 eurot (tegevus 2.3) Otsene personalikulu 62 500 eurot Otsene personalikulu sisaldab tööelu infosüsteemi projektijuhi ning partner TEHIK IT-arhite k ti ja projektijuhi töötasusid. Ametikoht Summa Selgitus Tööelu infosüsteemi projektijuht 15 500 I nfotehnoloog iliste lahenduste analüüsimine, väljatöötamine ja arendamine. 2018. aasta 5 kuu töötasufond . IT arhitekt (partner TEHIK personalikulu) 30 247 2018. aasta 5 kuu töötasufond . Projektijuht (partner TEHIK personalikulu 16 753 2018. aasta 5 kuu töötasufond. Sisutegevuse muud kulud 10 000 eurot Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 10 000 eurot (tegevus 2.3) TAT elluviija Tööinspektsiooni kulu 5000 eurot 2018. aastal on kavas läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi, milleks on planeeritud 5000 eurot. TAT partneri TEHIK kulu 500 eurot Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2018. aastal sellele ho oldus- ja tugiteenuse osutamist (vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osu t amiseks on planeeritud 5000 eurot. Kaudsed kulud 32 978,4 42 353 eurot TAT administreerimisega seotud kulud arvutatakse ühtse määra alusel TAT otsestest personalikuludest. TAT elluviija Tööinspektsiooni 201 8 . aasta l on administreerimiskulud on 3 2 978 ,40 5 303 eurot. TAT partneri TEHIK 2018. aasta administreerimiskulus on 7050 eurot . Sotsiaalministeerium Teie: 19.06.2018 nr 1.2-2/73-1 ja [email protected] 19.06.2018 nr 1.2-2/74-1 edastatud DVK vahendusel Meie: 27.06.2018 nr 1.1-7/1253-1 ja nr 1.1-7/1254-1 Vastused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirjade eelnõudele Sotsiaalministeerium edastas 20.06.2018 Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõu ning käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine“ eelnõu. Tööinspektsioonil ei ole kommentaare ega ettepanekuid käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine“ eelnõu kohta ja kooskõlastab selle. Täiendus- ja muudatusettepanekud on aga teise käskkirja eelnõu osas ehk „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõule, mis võib vajada täpsustust lähtudes Tööinspektsiooni ESF TAT tegevuste täienemisest ministeeriumilt ületulevate tegevusega ja Tööinspektsiooni tegevuste täpsustamisest. Lisame käesolevale kirjale Tööinspektsiooni ESF TAT detailse tegevuskava muudatuste projekti, eelarve ning eelarve seletuskirja projektid. Palume need kooskõlastada ja kinnitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn/ 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee Registrikood 70001969
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel