TAT eelarve kulukohtade lõikes
TAT
abikõlblikkuse
periood: 01.01.2015-31.12.2020
Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
TAT nimi: arendamine
TAT elluviija: Tööinspektsioon
Aasta 2015 2016 2017
Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik
kulu kulu kulu
1 2 3 4 5
1 Otsesed kulud 112 411,00 794 015,00 776 402,35
1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 2 218,00 19 466,00 22 528,00
1.1.1 Otsene personalikulu 2 218,00 19 466,00 22 528,00
1.2 Tegevus 2.1 Tööandjaid ja töötajaid toetavad
tegevused töökeskkonna edendamiseks (väljund) 91 944,00 608 720,00 600 483,00
1.2.1 Otsene personalikulu 41 282,00 145 444,00 187 873,00
1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 50 662,00 463 276,00 412 610,00
1.2.2.1 Teavitus- ja kaasamistegevused 35 954,00 438 080,00 393 610,00
1.2.2.2 Nõustamistegevus 14 708,00 25 196,00 19 000,00
1.2.2.3 Koolitustegevus 0,00 0,00 0,00
1.3 Tegevus 2.2 Tööinspektsiooni võimekuse
tõstmine teenistujate arendamisel ja
18 249,00 165 829,00 153 391,35
institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu
(väljund)
1.3.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 18 249,00 165 829,00 153 391,35
1.3.1.1 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate
arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse 18 249,00 165 829,00 153 391,35
parendamise kaudu
2 Kaudsed kulud 6 525,00 24 736,50 31 560,15
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 118 936,00 818 751,50 807 962,50
4 Otsesed personalikulud kokku 43 500,00 164 910,00 210 401,00
5 Jaotamata eelarve (2016-2020) 3 601 064,00 2 782 312,50 1 974 350,35
6 Eelarve kokku (2014-2020) 3 720 000,00 3 720 000,00 3 720 000,00
Aasta 2015 2016
TAT
finantsplaan Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa
Programmi eelarve kokku aastate lõikes (rida 2 +
1 rida 3) 118 936,00 818 751,50
2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 118 936,00 100,00% 818 751,50
2.1 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 101 095,60 85,00% 695 938,80
2.2 sh riiklik kaasfinantseering 17 840,40 15,00% 122 812,70
3 Omafinantseering kokku (rida 3.1 + rida 3.2) 0 0,00% 0
3.1 sh programmi elluviija osalus 0 0
3.2 sh programmi partneri osalus 0 0
2018 Kokku
Abikõlblik Abikõlblik
kulu kulu
6 7
672 021,60 2 354 849,95
22 612,00 66 824,00
22 612,00 66 824,00
498 494,00 1 799 641,00
197 244,00 571 843,00
301 250,00 1 227 798,00
273 850,00 1 141 494,00
27 400,00 86 304,00
0,00 0,00
150 915,60 488 384,95
150 915,60 488 384,95
150 915,60 488 384,95
32 978,40 95 800,05
705 000,00 2 450 650,00
219 856,00 638 667,00
1 269 350,35
3 720 000,00
2016 2017 2018 2019 2020
Osakaal Osakaal Osakaal
Osakaal (%) Summa (%) Summa (%) Summa (%) Summa
807 962,50 705 000,00 843 750,00 425 600,00
100,00% 807 962,50 100,00% 705 000,00 100,00% 843 750,00 100,00% 425 600,00
85,00% 686 768,10 85,00% 599 250,00 85,00% 717 187,50 85,00% 361 760,00
15,00% 121 194,40 15,00% 105 750,00 15,00% 126 562,50 15,00% 63 840,00
0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0
0 0 0
0 0 0 0
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri...........12.2014
käskkirjaga nr..........
kinnitatud töövõimet hoidva ja säästva
keskonna arendamise
lisa 1
vorm B
2020
Osakaal Osakaal
(%) Kokku (%)
3 720 000,00
100,00% 3 720 000,00 100,00%
85,00% 3 162 000,00 85,00%
15,00% 558 000,00 15,00%
0,00% 0 0,00%
0
0
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri...........12.2014
käskkirjaga nr..........
kinnitatud töövõimet hoidva ja säästva
keskonna arendamise
lisa 1
vorm B
TAT eelarve kulukohtade lõikes
TAT
abikõlblikkuse
periood: 01.01.2015-31.12.2020
Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
TAT nimi: arendamine
TAT elluviija: Tööinspektsioon
Aasta 2015 2016 2017 2018 Kokku
Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik
kulu kulu kulu kulu kulu
1 2 3 4 5 6 7
1 Otsesed kulud 112 411,00 794 015,00 776 402,35 744 521,60 2 427 349,95
1.1 TAT juhtimiskulud (väljund) 2 218,00 19 466,00 22 528,00 27 112,00 71 324,00
1.1.1 Otsene personalikulu 2 218,00 19 466,00 22 528,00 27 112,00 71 324,00
1.2 Tegevus 2.1 Tööandjaid ja töötajaid toetavad
tegevused töökeskkonna edendamiseks (väljund) 91 944,00 608 720,00 600 483,00 493 994,00 1 795 141,00
1.2.1 Otsene personalikulu 41 282,00 145 444,00 187 873,00 192 744,00 567 343,00
1.2.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 50 662,00 463 276,00 412 610,00 301 250,00 1 227 798,00
1.2.2.1 Teavitus- ja kaasamistegevused 35 954,00 438 080,00 393 610,00 273 850,00 1 141 494,00
1.2.2.2 Nõustamistegevus 14 708,00 25 196,00 19 000,00 27 400,00 86 304,00
1.2.2.3 Koolitustegevus 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
1.3 Tegevus 2.2 Tööinspektsiooni võimekuse
tõstmine teenistujate arendamisel ja 18 249,00 165 829,00 153 391,35 150 915,60 488 384,95
institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu
(väljund)
1.3.1 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 18 249,00 165 829,00 153 391,35 150 915,60 488 384,95
1.3.1.1 Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate
arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse 18 249,00 165 829,00 153 391,35 150 915,60 488 384,95
parendamise kaudu
1.4 Tegevus 2.3 Infotehnoloogiliste lahenduste
0,00 0,00 0,00 72 500,00 72 500,00
väljatöötamine ja arendamine.
1.4.1 Otsene personalikulu 0,00 0,00 0,00 62 500,00 62 500,00
1.4.2 Sisutegevuse muud kulud (tegevused) 0,00 0,00 0,00 10 000,00 10 000,00
1.4.2.1 Tegevus 2.3 Infotehnoloogiliste lahenduste
0,00 0,00 0,00 10 000,00 10 000,00
väljatöötamine ja arendamine.
2 Kaudsed kulud 6 525,00 24 736,50 31 560,15 42 353,40 105 175,05
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 118 936,00 818 751,50 807 962,50 786 875,00 2 532 525,00
4 Otsesed personalikulud kokku 43 500,00 164 910,00 210 401,00 282 356,00 701 167,00
5 Jaotamata eelarve (2016-2020) 3 601 064,00 2 782 312,50 1 974 350,35 2 717 475,00
6 Eelarve kokku (2014-2020) 3 720 000,00 3 720 000,00 3 720 000,00 5 250 000,00
Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020
TAT Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal Osakaal
finantsplaan Finantsallikate jaotus Summa Osakaal (%) Summa Osakaal (%) Summa (%) Summa (%) Summa (%) Summa (%) Kokku (%)
Programmi eelarve kokku aastate lõikes (rida 2 +
1 rida 3) 118 936,00 818 751,50 807 962,50 786 875,00 1 549 741,00 1 167 734,00 5 250 000,00
2 Toetus kokku (rida 2.1 + rida 2.2) 118 936,00 100,00% 818 751,50 100,00% 807 962,50 100,00% 786 875,00 100,00% 1 549 741,00 100,00% 1 167 734,00 100,00% 5 250 000,00 100,00%
2.1 sh ESF-i osalus (kuni 85%) 101 095,60 85,00% 695 938,80 85,00% 686 768,10 85,00% 668 844,00 85,00% 1 317 280,00 85,00% 992 574,00 85,00% 4 462 500,50 85,00%
2.2 sh riiklik kaasfinantseering 17 840,40 15,00% 122 812,70 15,00% 121 194,40 15,00% 118 031,00 15,00% 232 461,00 15,00% 175 160,00 15,00% 787 499,50 15,00%
3 Omafinantseering kokku (rida 3.1 + rida 3.2) 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00%
3.1 sh programmi elluviija osalus 0 0 0 0 0 0
3.2 sh programmi partneri osalus 0 0 0 0 0 0 0
ESF TAT ,,Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine’’
2018. aasta eelarve seletuskiri
Eelarve seletuskirjas toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite lõikes on indikatiivsed.
Tegevuste ellu viimisel võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid
ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega.
1. Otsesed kulud 744 522 eurot
1.1. TAT juhtimiskulud 27 112 eurot
TAT juhi brutotöötasuks on arvestatud 1400 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud.
Kokku on 2018. aastaks planeeritud 27 112 eurot, mis sisaldab 13 kuu tasu ning võimalikke
lisatasusid. Töötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks nii Tööinspektsiooni ametikohtade
palgaklassid ja nendele vastavad palgamäärad kui töötasu vahemiku, mida makstakse teistes
riigiasutustes sarnast tööd tegevatele töötajatele.
1.2. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks 493
994 eurot (tegevus 2.1)
1.2.1. Otsene personalikulu 192 744 eurot
Otsene personalikulu sisaldab teavitus- ja kaasamistegevusi läbiviivate teenistujate töötasu.
Ametikoht Summa Selgitus
Kommunikatsiooni 20 872 Teavitusmaterjalide valmistamine, TAT tegevuste
peaspetsialist kajastamine sotsiaalmeedias, Tööinspektsiooni
kodulehel, Tööelu portaalis ja teistes infokanalites.
2018. aasta 13 kuu töötasufond.
Teabe peaspetsialist 17 915 Parimate praktikate kogumine ning vormistamine ja
teavitusürituste korraldamine. 2018. aasta 13 kuu
töötasufond.
Peaspetsialist 10 415 Teavitusmaterjalide jaotustegevus ning
sisekoolituste korraldamine. 2018. aasta 13 kuu
töötasufond.
Välissuhete peaspetsialist 3000 Lähetuste, õppereiside ja koostöökohtumiste
korraldamine. 2018. aasta 2 kuu töötasufond
Tööelu portaali toimetaja 17 915 Tööelu portaali toimetamine ja kampaaniate
koordineerimine. 2018. aasta 13 kuu töötasufond.
Töökeskkonna 95 667 Tööandjate ja töötajate nõustamiseks töötervishoiu
konsultandid (4) ja tööohutuse teemadel. 2018. aasta 13 kuu
töötasufond.
Töösuhete 26 960 Nõustamistegevusega seotud töö koordineerimine.
nõustamistalituse juhataja 2018. aasta 13 kuu töötasufond.
1
Töötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks töötajatega sõlmitud töölepingud ning nende
lisad, kus palga määramisel on lähtud Tööinspektsiooni ametikohtade palgaklassidest.
1.2.2. Sisutegevuse muud kulud 301 250 eurot
1.2.2.1. Teavitus- ja kaasamistegevused 273 850 eurot (tegevus 2.1.1)
Kampaaniad 60 000
2018. aastal viiakse läbi üks kampaania, mis põhineb 2016. aastal läbi viidud kampaania
,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ visuaalidel ning sõnumitel. Jätkukampaania
maksumuseks on arvestatud 60 000 eurot, mis sisaldab kampaania strateegia ja meediaplaani
välja töötamist ning tegevuste elluviimist. Kampaania maksumuse arvutamisel võeti aluseks
Tööinspektsiooni varasemate kampaaniate pakkumused, kust võeti välja kampaania sõnumi
ning visuaali väljatöötamise kulu.
Messid 23 140
Tööinspektsioon osaleb 2018. aastal vähemalt 10 messil ning välisüritusel, mille jaoks on
planeeritud 13 140 eurot. Messide maksumus on arvestatud 2016. ja 2017 aasta messidel
osalemise järgi. Messikulu sisaldab nii osavõtutasusid, transporti, nuputamisülesannete trükki
ning mõnedel juhtudel majutust.
Messidel jagatakse Tööinspektsiooni infolaua külastajatele meeneid (näiteks töötervishoiu ja
–ohutusalaste nuputamisülesannete lahendajatele), mille maksumuseks on arvestatud 10 000
eurot. Kulu arvestamisel on lähtutud 2016. ja 2017. aasta meenete hangetest ning tegelikest
vajadustest.
Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine 106 660
2018. aastal on kavas koostada ja trükkida 2 uut brošüüri eesti- ja vene keeles. Ühele
brošüürile tehakse ka ingliskeelne elektroonne variant. Lisaks koostatakse ning trükitakse
kahes keeles üks voldik. Kolm infomaterjali koostatakse vaid elektroonselt. Trükiste
koostamiseks ning trükkimiseks on kavandatud läbi viia hange, kus trükiste
kogumaksumuseks on arvestatud 20 000 eurot. Kulu sisaldab brošüüride kujundamist,
keelekorrektuuri ning trükki. Plaanis on välja anda töötervishoiuteemaline kalender, mille
kujundamise ning trükkimise maksumuseks on arvestatud 7000 eurot. Kalendri
väljaandmisega kaasneb selle saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 2500 eurot.
2018. aastal jätkatakse Tööelu ajakirja väljaandmist, mis ilmub neli korda aastas nii
elektroonselt kui ka trükitult. Ajakirja sisu tootmiseks, kujundamiseks ja välja andmiseks
korraldatakse hange, mille maksumuseks on arvestatud 40 000 eurot. Sisu maksumusel oleme
arvestanud 2016. ja 2017. aasta kogemustega. Tööelu ajakirja väljaandmisega kaasneb selle
paberkandjal versiooni partneritele saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 800 eurot.
Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri
käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas
on tööohutust tõlgendatud. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale
kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on
tööohutuskultuuri tõstmine töövõime säästmiseks. Raamatu sisu tootmiseks ning trükkimiseks
hangitakse partner. Raamatu väljaandmise kuluks on arvestatud 26 160 eurot.
Kuna videod on osutunud populaaseks infojagamise viisiks, siis töötatakse 2018. aastal välja
2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv
too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Videote kuluks on arvestatud 10 200 eurot.
2
4 korda aastas antakse välja ka elektroonset infokirja alustavatele ettevõtetele, millega
otseseid kulusid ei kaasne.
Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine 11 000
Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemalisi infohommikuid on kavas läbi viia 31.
Infohommikute korraldamisega kaasnevad kohvipausi kulu, mis jääb üldjuhul alla 100 euro,
transpordikulu ning mõnedel juhtudel ka lektori esinemistasu ning majutuse ja seminariruumi
rendi kulud. Infohommikuteks on arvestatud 11 000 eurot.
Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 500
2018. aastal on kavas korraldada ja osaleda 4 ümarlaual sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega.
Tööinspektsiooni korraldatud ümarlaudadega kaasneb kohvipausi kulu, mis jääb enamasti alla
100 euro. Ümarlaudadel osalemise ja korraldamisega kaasnevad ka transpordi ja mõnedel
juhtudel majutuse ja seminariruumirendi kulud, milleks on arvestatud 500 eurot.
Parimate praktikate kogumine 14 700
Parimate praktikate kogumise ja levitamisega jätkatakse 2018. aastal. Parimaid praktikaid
kogutakse ja levitatakse, et Eesti ettevõtetel oleks võimalik jagada oma kogemusi tööohutuse
ja töötervishoiu parendamise vallas ning Tööinspektsioonil oleks võimalik tunnustada neid
tööandjaid, kes väärtustavad ohutut ja tervist säästvat töökeskkonda. Parimate praktikate
kogumiseks on kavas sellealase informatsiooni levitamine erinevates erialastes ajakirjades,
mille kuluks oleme arvestanud 2000 eurot. Parimaid praktikaid on kavas autasustada
tööohutusalasel seminaril auhinnaga ,,Hea töökeskkond’’, mille kuluks on arvestatud 2500
eurot. Sealhulgas tehakse võitjatest videod, et levitada parimaid praktikaid nii sotsiaalmeedias
kui Tööelu portaali. Selle kuluks on arvestatud 10 200 eurot.
Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine 4350
Aasta esimeses kvartalis korraldatakse ajakirjanikele pressiüritus, kus tutvustatakse 2017.
aasta töökeskkonna ülevaadet. Pressiürituseks on planeeritud 600 eurot, mis on arvestatud
eelmiste aastate kogemuste põhjal. Lisaks on kavas Töökeskkonna Ülevaadet 2017 tõlkida,
mille kulu on arvestatud 750 eurot ning trükkida, mille kuluks on arvestatud 3000 eurot.
Trükitud töökeskkonna ülevaateid jagatakse Valitsuse ja Riigikogu liikmetele, saatkondadele
ning sotsiaalpartneritele ning huvigruppide esindajatele.
Tööelu portaali haldamine 53 500
Tööelu portaalile on kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale, mille kuluks on arvestatud
15 000 eurot. Lisaks ostetakse sisse alamteemadega teemalehti, mille kuluks on arvestatud
5000 eurot. Väga populaarseteks on Tööelu portaalis osutunud ka koomiksid, mille
maksumuseks oleme varasemate aastate kogemuse põhjal arvestanud 3000 eurot.
Et Tööelu portaal oleks otsingutes vastavate märksõnade korral leitav, on kavas sisse osta
Google AdWords teenus, mille kuluks on planeeritud 10 000 eurot.
2016. aastal on Tööelu portaali hooldamiseks ning arendusteks sõlmitud leping, mis kehtib
kuni 2018. aasta juulini. Portaali edasiseks hoolduseks ning arenduseks hangitakse uus
partner. Hoolduskuludeks arvestatud 10 500 eurot aastas, millele lisanduvad arenduskulud 10
000 euro ulatuses.
3
1.2.2.2. Nõustamistegevus 27 400 eurot (tegevus 2.1.2)
Nõustamistegevuseks on konsultantidele renditud 4 autot, mille liisingumakse on aastas kokku
11 500 eurot. Kütuse- ning ühiskondliku transpordi kuluks on arvestatud 6600 eurot.
Nõustamisteenuse ühtlustamiseks ostetakse sisse tarkvaraprogrammi xLaw funktsiooni
kasutamisvõimalusi. Tarkvaraprogramm võimaldab lisada õigusaktidesse, direktiividesse ning
riigikohtu lahenditesse kommentaare. Sellisel juhul on võimalik kõikide nõustajatega vahetada
informatsiooni seaduste tõlgendamise kohta, mis ühtlustab nõustamisteenuse kvaliteeti.
Tarkvara kasutamise kuluks on 2018. aastal arvestatud 1800 eurot.
Nõustamisteenuse rahulolu hindamiseks on kavas läbi viia kliendi rahulolu uuring, milleks on
planeeritud 5000 eurot. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks
ostetakse sisse regulaarselt meediamonitooringut, milleks on planeeritud 2500 eurot.
1.2.2.3. Koolitustegevus (tegevus 2.1.3)
Koolitustegevusega alustatakse 2019. aastal.
1.3. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel institutsionaalse
suutlikkuse parendamisel 150 915 eurot (tegevus 2.2)
Tööinspektsiooni teenistujate koolitused 126 029
Tööinspektsiooni teenistujatele on planeeritud koolitused ametigruppide lõikes, et tõsta
konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust, ühtlustada nende teadmisi ning
kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine.
Koolituskulud hõlmavad ruumide renti, toitlustust, majutust, transporti ning lektorite tasusid.
Koolitused ametigruppide lõikes kinnitatakse 2018. aasta jaanuaris Tööinspektsiooni
koolitusplaaniga.
TAT-st on plaanis toetada teenistujate individuaalset keeleõpet, mis võimaldab piiriülesesse
koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Samuti toetatakse individuaalseid ametialaseid
koolitusi, konverentsidel ja seminaridel osalemisi nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides,
mille vajaduse üle otsustab teenistuja vahetu juht 2017. aasta lõpus läbiviidud arenguvestluse
põhjal. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40.
Koolituskuludeks on arvestatud 123 029 eurot.
Et hinnata teenistujate pühendumust ja rahulolu, viiakse 2018. aastal Tööinspektsiooni
teenistujate seas läbi uuring. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele. Uuringu
kuluks on arvestatud 3000 eurot.
Piiriülene koostöö 23 000
Piiriülese koostöö raames toimuvad koostöökohtumised ja koosolekud erinevatel
töökeskkonnaalastel teemadel üle Euroopa. Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi
koostöökohtumistele on 2018. aastaks planeeritud 10. TAT-i raames on kavas jätkata
väljakujunenud koostööd Eesti lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Poolaga. 2018. aastal
osaleb Eesti Baltimaade Tööinspektsioonide kohtumisel Leedus. Samuti korraldatakse üks
koostöökohtumine Lõuna-Soome Töökaitseametiga Eestis ning osaletakse ühel õppevisiidil
Soomes. 2018. aastal alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, mille raames
võõrustatakse Norra esindajaid Eestis. Piiriüleste koostöökohtumiste ja õppevisiitide puhul
hüvitatakse Tööinspektsiooni teenistujale majutuse, transpordi ja vajadusel osalustasu.
Väliskülaliste võõrustamisega kaasnevad ruumirendi, transpordi ja toitlustuskulud. Piiriüleseks
koostööks 2018. aastal on arvestatud 15 000 eurot
4
2018. aastal korraldab Eesti Tööinspektsioon Euroopa jõustamisprojekti ,,geneetiliselt
muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskkonda viimise kohta’’
raames rahvusvahelise kohtumise. Kohtumise korraldamisega kaasnevad ruumirendi,
toitlustuse ning transpordikulu, milleks on arvestatud 8000 eurot.
Mentorlusprogramm 1886
Programmi raames on kavas rakendada tasulist praktikat, et tagada tulevikus
Tööinspektsioonile kvalifitseeritud järelkasv. Iga aasta võetakse Tööinspektsiooni kontoritesse
praktikale kuni kolm kõrg- või kutsekooli õppurit. Et praktikante motiveerida praktikale
kandideerima, saavad praktikale valitud õpilased Eestis kehtiva miinimumpalgaga
võrdsustatud praktikatasu. Praktikantide töötasu koos tööandja maksudega moodustab aastas
1886 eurot. Praktika järgselt soovitatakse praktika läbinutel kursuse või lõputööd siduda
tööohutuse valdkonnaga (eesmärk on avaldada töid osaliselt infokirjas ja Tööelu portaalis).
Praktika läbinud tudengid saavad eelise tulevikus Tööinspektsiooni tööle kandideerimisel.
1.4. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 72 500 eurot
(tegevus 2.3)
1.4.1. Otsene personalikulu 62 500 eurot
Otsene personalikulu sisaldab tööelu infosüsteemi projektijuhi ning partner TEHIK IT-arhitekti
ja projektijuhi töötasusid.
Ametikoht Summa Selgitus
Tööelu infosüsteemi 15 500 Infotehnoloogiliste lahenduste analüüsimine,
projektijuht väljatöötamine ja arendamine. 2018. aasta 5 kuu
töötasufond.
IT arhitekt (partner 30 247 2018. aasta 5 kuu töötasufond.
TEHIK personalikulu)
Projektijuht (partner 16 753 2018. aasta 5 kuu töötasufond.
TEHIK personalikulu
1.4.2. Sisutegevuse muud kulud 10 000 eurot
1.4.2.1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 10 000 eurot
(tegevus 2.3)
TAT elluviija Tööinspektsiooni kulu 5000 eurot
2018. aastal on kavas läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu
infosüsteemi osapoolte vajadusi, milleks on planeeritud 5000 eurot.
TAT partneri TEHIK kulu 500 eurot
5
Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ja tugiteenuse osutamist
(vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada
töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne
töötamine. Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osutamiseks on planeeritud 5000 eurot.
2. Kaudsed kulud 42 353 eurot
TAT administreerimisega seotud kulud arvutatakse ühtse määra alusel TAT otsestest
personalikuludest.
TAT elluviija Tööinspektsiooni 2018. aasta administreerimiskulud on 35 303 eurot.
TAT partneri TEHIK 2018. aasta administreerimiskulus on 7050 eurot.
6
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ......................2016
käskkirja nr .....….
„Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamise
2018. aasta tegevuste kirjeldus ja eelarve kinnitamine“
lisa 1
vorm A
Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01–31.12.2018
Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1)
Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1)
Kampaaniad
Tööinspektsioon on 2018. aastaks kavandanud ühe kampaania. Kampaania teostatakse 2016.
aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ teemal,
kasutades samu visuaale ning sõnumeid. Tööõnnetuste üheks peamisteks põhjuseks on läbi
aastate töötajate puudulik või vähene juhendamine ja väljaõpe. Sellele viitab tööinspektorite
tööohutuse kontrolli käigus tehtud hinnangud, kus kõige sagedamini, enam kui pooltel
juhtumitel, hindasid inspektorid halvaks või pigem halvaks tegevusi seoses töötajate väljaõppe
ja juhendamisega1. Kampaania eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikust juhendamise ja
väljaõppe vajalikkusest suurendada. Kampaania kommunikatsiooni- ja teavitustegevusteks
kaasatakse partner.
Sihtgrupp: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus.
Messid
Kuna 2016. ja 2017. aasta tegevustena olid messid väga edukad (suur huvi Tööinspektsiooni
messilaua ja trükiste vastu), siis planeeritakse ka 2018. aastal osaleda vähemalt 10 messil
ning väliüritusel. Messide abil aitame kaasa töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumi
levitamisele, st ohutuskultuuri tähtsustamisele, kindlatele sihtgruppidele. Messidelt saame uusi
kontakte, keda kutsume liituma ajakirjaga Tööelu, samuti reklaamitakse messidel
Tööinspektsiooni nõustamis- ning konsultatsiooniteenust.
Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii
töösuhete kui tööohutuse ja –tervishoiu teemadel) ning võtta kaasa erinevaid trükiseid
(brošüüre, voldikuid, plakateid, Tööelu ajakirju). Messidel, kus on võimalik loengut pidada,
esineb Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teemadel, arvestades konkreetse messi
sihtgruppe.
Sihtgrupp: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus.
Infomaterjalide väljatöötamine ja trükkimine
2016. ja 2017. aastal on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni kontorites,
teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre. Brošüürid ning trükised on
1 http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/tookeskkond_2016.pdf
1
populaarsed, kuna need sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja lihtsalt
mõistetavat teavet, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta.
2018. aastal on kavas koostada ning trükkida 2 uut brošüüri. Üks neist teeb sissejuhatuse
tööohutusse ning töösuhetesse, teine brošüür annab infot töövaidluste lahendamise kohta.
Mõlemad brošüürid ilmuvad nii elektroonselt kui ka paberkandjal eesti- ja vene keeles, ühele
brošüürile tehakse ka ingliskeelne versioon, mis jääb elektroonselt kättesaadavaks. Lisaks
trükitakse eesti- ja vene keeles tööõnnetuste voldik, mis annab edasised käitumisjuhised, kui
toimub tööõnnetus.
Samuti töötatakse välja elektroonsed juhendmaterjalid füsioloogiliste ohutegurite ja
masinaohutuse teemal ning riskianalüüsi koostamise juhend haridusasutustele, mis on
töötajatele- ja tööandjatele kättesaadavad Tööinspektsiooni kodulehelt ja Tööelu portaalist.
Tööinspektsioon annab alates 2010. aastast välja ajakirja Tööelu, mis on kättesaadav nii
elektroonselt kui ka trükitud kujul. 2016. ja 2017. aastal on Tööelu ajakirja trükitud versioonile
olnud positiivne tagasiside, seda nii raamatukogudelt, tööandjatelt kui ka tööandjate
esindajatelt ja katuseorganisatsioonidelt. Trükitud versiooni jagamisel messidel ning
teavitusüritustel, saame juurde ajakirja elektroonse versiooni tellijaid. Tööelu ajakiri kajastab
töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmuseid ning seletab aktuaalseid töökeskkonna
küsimusi. 2018. aastaks hangitakse Tööelu ajakirja välja andmiseks partner, kes koostöös
Tööinspektsiooni teenistujate ja teiste töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidega koostab
vajalikud artiklid. Ajakiri kajastab tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealaseid artikleid,
uudiseid ja teateid. Elektroonset ajakirja saab tellida Tööinspektsiooni kodulehe kaudu, samuti
on võimalik ajakirja tellimisega liituda messidel ja muudel teavitusüritustel.
2018. aastal antakse välja töötervishoiuteemaline kalender, kus märgitakse ära
rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ja Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal.
Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi.
Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri
käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas
on tööohutust tõlgendatud. Oluline rõhuasetus on illustreerivate materjalide (piltide)
kasutamisel. Raamat on üheks instrumendiks, kuidas levitame töövõimet hoidva ja säästava
töökeskkonnaalast sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ja läbi nende laiemale avalikkusele.
Kuna raamatus kasutatakse tuntud Eesti kunstnike töid, seeläbi saame teemale suurema
meediakajastatuse ja avalikkuse tähelepanu. Projekti eesmärgiks on kõnetada sihtgruppe,
kelleni me ei ole seni oma teavitustegevusega jõudnud. Sarnase raamatu koostas 2015. aastal
Malta ja seeläbi saavutas kohalik Tööohutuse Agentuur kõrge avalikkuse tähelepanu ja
paljude sellisete sihtgruppide tähelepanu, keda seni ei oldud suudetud tööohutuse teemadele
piisvalt tähelepanu pöörama. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale
kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on
tööohutuskultuuri tõstmine töötajate töövõime säästmiseks.
Kuna videod on sotsiaalmeedias ning Tööelu portaalis populaarsed, siis töötame 2018. aastal
välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on
istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö.
Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja välja andmist alustavatele ettevõtetele neli korda
aastas. Alustava ettevõtte infokiri sisaldab teavet, kus alustavale tööandjale selgitatakse, mida
ta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema
peab. Infokirja tekst on välja töötatud 2007–2013 ESF programmi raames ning täiendatud
käesoleva TAT-i raames ning vajadusel ajakohastatakse seda vastavalt
seadusemuudatustele.
2
Sihtgrupp: töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, tööandjad, laiem avalikkus.
Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine
2018. aastal jätkatakse töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute
läbiviimist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele üle
Eesti. Kavas on läbi viia neli infohommikut, kus käsitletakse nii töösuhete kui ka tööohutuse ja
–tervishoiu teemat. Lisaks 4 infohommikut sõidukijuhtide tööohutuse teemal ja 4 infohommikut
renditöö teemal. 10 infohommikut korraldatakse erinevatele erialaliitudele, kus keskendutakse
vastavalt erialaliidu temaatikale. Erialaliitude infohommikutel antakse üldine ülevaade Eesti
töökeskkonnast ning tehakse ettekanded nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemal. Kuna
2018. aastal muutub individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, siis korraldatakse 8
infohommikut muudatuste ja uue korra selgitamiseks.
Rahvusvahelisel töötervishoiu ja tööohutuse päeval viiakse läbi teabepäev kuhu on oodatud
nii tööandjad kui ka töötajad. Teabepäeva ettekannetes keskendutakse ohutule töötamisele
ning juhendamisele ja väljaõppele. Teabepäeval jagatakse osalejatele infomaterjale,
esitletakse konsultatsiooni- ning nõustamisteenust.
Infohommikute eesmärgiks on parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete
esindajate ja töötajate teadlikkust töökeskkonna edendamisest.
Sihtgrupp: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad, sh vähenenud
töövõimega töötajad, tööandjad.
Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega
2015-2017. aastal toimunud ümarlauad on osutunud väga sisukateks. Arutelude käigus
kohalikul tasandil tulid välja konkreetse piirkonna eripärad ja probleemid. Viimane on oluline
informatsioon Tööinspektsioonile riikliku järelevalve planeerimisel ja selle mõju hindamisel.
Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudade läbiviimist
sotsiaalpartnerite, huvigruppide ning erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav
info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge
siseriiklike ja üle-Euroopalike tööohutuse ja –tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2018.
aastaks on kavandatud 4 ümarlauda.
Sihtgrupp: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, töötajad ja tööandjad.
Parimate praktikate kogumine
Kuna parimate praktikate kogumine on käesoleva TAT-i raames edukas olnud ning selle vastu
tunnevad tööandjad endiselt huvi, on praktikate kogumine kavandatud ka 2018. aastaks.
Parimaid praktikaid rakendavad ettevõtted on sellisel viisil teistele eeskujuks ning ettevõtetel
on võimalik tööohutuse ja töötervishoiu parendamiseks uusi ideid saada. Parimate praktikate
kogumist oleme kavandanud läbi erinevate meediakanalite (ajalehed/ajakirjad). Parima
praktika esitanud ettevõtete seast valitakse välja 2 parimat, kes autasustatakse auhinnaga
,,Hea Töökeskkond’’. Et levitada tööohutuses eeskujulike tööandjate tegevusi laiemale
avalikkusele (teistele tööandjatele ning töötajatele), on plaanis teha videoklipid ,,Hea
Töökeskkond’’ auhinnasaajatest, mida jagatakse sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis.
3
Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine
Eelnevatel aastatel korraldatud pressiüritusega, kus tutvustatakse töökeskkonnaülevaadet,
jätkatakse ka 2018. aastal. Pressiüritusel tutvustatakse viimase aasta töökeskkonna ülevaadet
ning antakse ajakirjanikele, sidus- ja huvigruppide esindajatele ning läbi meedia avalikkusele
ülevaade ohtudest töökeskkonnas ning esitatakse möödunud perioodi enim esinenud
õnnetusjuhtumite jm tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhtealast statistikat. Samuti
tutvustatakse Tööinspektsiooni välja antud juhendmaterjale ja voldikuid.
Lisaks on kavas töökeskkonna ülevaade trükkida ka paberkandjale ning edastada see
ajakirjanikele ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonna ülevaade
Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja
huvigruppidele). Sealhulgas tõlgitakse ja trükitakse töökeskkonna ülevaade inglise keelde
ning saadetakse saatkondadele. Töökeskkonna ülevaadet saab trükitud kujul pärast
pressikonverentsi ajakirjanikele kaasa anda. Selle põhjal saavad nad täpseid statistilisi
andmeid ja seletusi artiklite kirjutamiseks. Trükitud töökeskkonna ülevaate saatmine
sotsiaalpartneritele, huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu
töökeskkonna temaatikale, mis tihti jääb pigem tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne
töökeskkonna ülevaade sellist mõju ei avalda, kuna see jääb e-posti kaudu laekuva info suure
mahu tõttu enamasti tähelepanuta.
Sihtgrupp: ajakirjanikud, sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, Vabariigi Valitsuse liikmed ja
riigiasutuste juhid, Riigikogu liikmed, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad, ja
tööandjad, laiem avalikkus.
Tööelu portaali haldamine
Tööelu portaali ajakohasena hoidmiseks on 2018. aastal kavas tellida erialaspetsialistidelt
materjale (tööohutuse, töötervishoiu ning töösuhete teemadel) Tööelu portaali ning tõlkida
Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide
avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis oleks erinevad töösuhteid ja
töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid, igapäevaselt
ilmuvad uudised, kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud,
analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiualal.
Tööelu portaal on kättesaadav nii eesti-, vene- kui ka inglisekeelsena. Lisaks tellitakse portaali
mitmekesistamiseks populaarseid koomikseid ning teemalehtede alamlehti.
Alates 2016. aastast sisse ostetud Google AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning
suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 2018. aastal, mis
tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu.
Sihtgrupp: tööandjad, töötajad, sh vähenenud töövõimega töötajad.
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Töökeskkonnaülevaate
2015–2020
tutvustamine ja levitamine 1.01.2018–30.04.2018
(1)
Kampaania (1) 2016-2020 1.01.2018-31.12.2018
Ümarlauad tööandjate,
2015–2020
töötajate, sotsiaalpartnerite 1.01.2018–31.12.2018
ja huvigruppidega (4)
4
Töösuhete-, tööohutuse- ja
töötervishoiuteemaliste
infohommikute läbiviimine
(31)
Parimate praktikate
kogumine (10)
Tööelu portaali haldamine 2016–2020
(1)
Messid (10)
Infomaterjalide
väljatöötamine ja
trükkimine (20)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Teavitus- ja
Tegevuskava 2015–2017
Väljundnäitaja kaasamistegevuste 78 550
täitmine 436.
arv
Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2)
2018. aastal jätkatakse tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealase nõustamisega.
Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel ning samuti vastuvõttudena.
Lisaks konsulteerivad töökeskkonna konsultandid ettevõtetes, nii konsultandid kui ka
nõustamisjuristid viivad ettevõtetes ning erinevatel üritustel läbi loenguid.
Konsultandid jätkavad 2018. aastal peresõbraliku tööandja märgist taotlevate ettevõtete
hindamisega, mida antakse välja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste ,,Puudega
laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine’’2
raames. Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi
meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, teha vastavalt
vajalikud soovitused, koostada hindamisraport ning teha ettepanek kinnitamisorganile
lõppmärgise määramisest. Samuti on hindaja roll läbida samasugune protsess järelhindamise
juures ning teha kinnitamisorganile ettepanek tööandja märgise pikendamiseks või selle
äravõtmiseks.
Nõustamisteenusega rahulolu hindamiseks on 2018. aastal kavas viia läbi kliendi rahulolu
uuring, mis hõlmab klientide rahulolu nõustamisega, mis on läbi viidud e-kirja, telefoni teel või
vastuvõtuna. Samuti hõlmab uuring rahuolu Tööelu portaaliga.
Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse
meediamonitooringu sisse ostmisega.
Sihtgrupp: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad.
2 http://www.sm.ee/et/esf-toetused-rakendusasutuse-tegevusteks-tat
5
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Nõustamine (1)
2015–2020 1.01.2018–31.12.2018
Konsultandi teenus (1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Nõustamistegevuste Nõustamistegevuste arv on
Väljundnäitaja 2 2
arv läbivalt 2
Koolitustegevus (tegevus 2.1.3)
Koolitustegevusega alustame 2019. aastal.
Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse
suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2)
Tööinspektsiooni kõikidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt
arenguvestluste käigus kokkulepitud arengu eesmärkidele. Koolituse prioriteetide
määratlemisel arvestatakse ka 2018. aastal läbi viidavate sihtkontrollide eesmärkide,
Tööinspektsiooni 2018. aasta tööplaani, Heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni Arengukava
2015–2020 toodud eesmärke ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises
raamistikus aastateks 2014−2020 kokkulepitud suundadega. Erialakoolitusi korraldatakse
peamiselt ametigruppide lõikes selleks, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate
pädevuse ühtlust ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus
täitmine.
Ametigruppide koolitused kinnitatakse koolitusplaaniga peadirektori käskkirjaga 2018. aasta
jaanuarikuus. 2018. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist, mis
võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis
olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi, mis on näiteks
töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt
arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40
Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikidega kui
teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vajalik teha koostööd,
tutvuda teiste riikide praktikatega ning vahetada kogemusi. Et olla kursis erinevate arengute ja
suundadega töökeskkonna vallas, jätkavad Tööinspektsiooni teenistujad osalemist erinevatel
õppereisidel, konverentsidel, koostöökohtumistel ning seminaridel. Õppereisidel,
konverentsidel, koostöökohtumistel ning seminaridel osalemisel kaetakse teenistuja transport,
majutus ja vajadusel ka osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutatakse
teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel,
juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises.
Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi on 2018. aastaks planeeritud 10.
6
Baltimaade tööinspektsioonide koostöö raames toimub 2018. aasta kohtumine Leedu.
Kohtumisel osalevatele Eesti Tööinspektsiooni teenistujatele hüvitatakse transpordikulu,
vajadusel ka majutuse kulu. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome Töökaitseametiga, mille raames
toimub üks õppevisiit Soome ning üks koostöökohtumine korraldatakse Tallinnas. Õppevisiidil
osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi ja majutuskulud. Alustatakse koostööd
Norra Tööinspektsiooniga, et vahetada Eestist Norrasse lähetatud töötajate tööõnnetuste alast
informatsiooni. 2018. aastal korraldatakse Eestis kohtumine, mil tehakse koostöö osas
täiendavad kokkulepped. Lisaks korraldab Eesti Tööinspektsioon 2018. aastal Euroopa
jõustamisprojekti ,,geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja
tahtliku keskkonda viimise kohta’’ raames rahvusvahelise kohtumise, kuhu on oodata ligi 35
osalejat üle Euroopa.
2018. aastal viiakse Tööinspektsiooni teenistujate seas läbi pühendumuse ja tööga rahulolu
uuring, et hinnata teenistujate pühendumust ja tööga rahulolu ning seda mõjutavaid tegureid.
Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele andes hinnangu ametigruppide
koolitusvajadusele.
2018. aastal jätkatakse mentorlusprogrammiga, mille raames on kutseharidust või
kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud
praktikakohtadele.
Sihtgrupp: tööinspektsiooni teenistujad.
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Ametnike koolitamine (1) 2016–2020
Teenistujate osalemine
konverentsidel,
koostöökohtumistel,
2015–2020
seminaridel, 1.01.2018–31.12.2018
individuaalsetel koolitustel
(50)
Koostöökohtumiste
korraldamine Eestis (3)
Rahulolu uuringu
läbiviimine (1)
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Teenistujate
Tegevuskava 2015–2017
kompetentsi
Väljundnäitaja 55 220 täitmine on 104
tõstvate tegevuste
arv
Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3)
7
Erinevatest olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele
kaasaegsele platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada
ning uuendada antud valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku
tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem saab
koosnema erinevatest e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja
võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu
Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ja Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide
Keskust (edaspidi TEHIK) ning vajadusel teisi osapooli.
2017. aastal viidi TEHIK-u eestvedamisel läbi loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille
tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja
mahtusid (aja- ja finantskulu). Sotsiaalministeeriumi poolt viidi 2018. aasta esimesel poolaastal
läbi loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate
riskianalüüsi mooduli kasutajate vajaduste analüüs, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide
(järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, sh testiti näitlikke stsenaariume ja
kasutatavust. Nii infosüsteemi eelanalüüs kui ka kasutajate vajaduste analüüs on muuhulgas
aluseks süsteemi arendushankele perioodil 2018-2020. 2018. aasta teises pooles jätkab
tegevuse elluviimist Tööinspektsioon koordineerides infosüsteemi arendusi, sh valmistades
ette vajalikku sisumaterjali, korraldades koostöökohtumisi partneritega ning kaasates
vajadusel ekspertteavet. 2018. aastal on plaanis läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et
kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi.
Partneri tegevused
Partnerina tagab 2018. aastal TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ning
andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vajadusel vastava tööjõuressurssi või
ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt).
Loodava tööelu infosüsteemi osas on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ning selles
kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud, Eesti
e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega
seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad
arendustegevused püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas ning kaasates osapooli juhul,
kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi
arendushanget perioodini 2020, mille üheks sisendiks on eelanalüüs võimalike süsteemi
nõuete ning mahtudega aja- ja finantskulu osas.
Töövahendi Tööbik osas jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ning tugiteenuse
osutamist kuni 2020. aastani (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse
parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks
vajalike funktsioonide korrektne töötamine.
Tegevuse algus- ja
Tegevus Tegevuse üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
TEIS osapoolte vajaduste
2018–2020 1.08.2018–31.12.2018
kaardistus (5)
8
Sihttase
Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus tegevuskava Selgitus
(2023)
aastal
Infotehnoloogilisteks Tegevuskava täitmine
Väljundnäitaja lahendusteks tehtud 5 27 algab 1.08.2018
tegevuste arv
9
Sotsiaalministeerium Teie: 19.06.2018 nr 1.2-2/73-1 ja
[email protected] 19.06.2018 nr 1.2-2/74-1
edastatud DVK vahendusel Meie: 27.06.2018 nr 1.1-7/1253-1 ja
nr 1.1-7/1254-1
Vastused sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri käskkirjade eelnõudele
Sotsiaalministeerium edastas 20.06.2018 Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõu ning käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ muutmine“ eelnõu.
Tööinspektsioonil ei ole kommentaare ega ettepanekuid käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ muutmine“ eelnõu kohta ja kooskõlastab selle.
Täiendus- ja muudatusettepanekud on aga teise käskkirja eelnõu osas ehk „Sotsiaalkaitseministri
ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõule, mis võib vajada täpsustust lähtudes
Tööinspektsiooni ESF TAT tegevuste täienemisest ministeeriumilt ületulevate tegevusega ja
Tööinspektsiooni tegevuste täpsustamisest.
Lisame käesolevale kirjale Tööinspektsiooni ESF TAT detailse tegevuskava muudatuste projekti,
eelarve ning eelarve seletuskirja projektid. Palume need kooskõlastada ja kinnitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn/ 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee
Registrikood 70001969
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ......................2016 käskkirja nr .....…. „T öövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamise 201 8 . aasta tegevuste kirjeldus ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 vorm A Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 1.01 – 31.12.201 8 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks (tegevus 2.1) Teavitus- ja kaasamistegevus (tegevus 2.1.1) Kampaaniad Tööinspektsioon on 2018. aastaks kavandanud ühe kampaania . Kampaania teostatakse 2016. aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ teemal, kasutades samu visuaal e ning sõnumeid. Tööõnnetuste üheks peamisteks põhjuseks on läbi aastate töötajate puudulik või vähene juhendamine ja väljaõpe . Sellele viitab tööinspektorite tööohutuse kontrolli käigus tehtud hinnangud, kus kõige sagedamini, enam kui pooltel juhtumitel, hindasid inspektorid halvaks või pigem halvaks tegevusi seoses töötajate väljaõppe ja juhendamisega . Kampaania eesmärk on tööandjate ja töötajate teadlikust juhendamise ja väljaõppe vajalikkusest suurendada. Kampaania kommunikatsiooni- ja teavitustegevusteks kaasatakse partner. Sihtgrupp: töötajad, sh vähene nud töövõimega töötajad , tööandjad , laiem avalikkus . Messid Kuna 2016. ja 2017. aasta tegevustena olid messid väga edukad (suur huvi Tööinsp ektsiooni messilaua ja trükiste vastu ), siis planeeritakse ka 2018 . aasta l osaleda vähemalt 1 0 messi l ning väliüritus el . Messid e abil aitame kaasa töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna sõnumi levitamisele , st ohutuskultuuri tähtsustamisele , kindlatele sihtgruppidele. Messidelt saame uusi kontakte, keda kutsume liituma ajakirjaga Tööelu, samuti reklaamitakse messidel Tööinspektsiooni nõustamis- ning konsultatsiooniteenust. Messikülastajatel on võimalik Tööinspektsiooni infolauast küsida nõu spetsialistidelt (nii töösuhete kui tööohutuse ja –tervishoiu teemadel) ning võtta kaasa erin e vaid trükiseid (brošüüre, voldikuid, plakateid, Tööelu ajakirju ). Messidel, kus on võimalik loengut pidada , esine b Tööinspektsioon töökeskkonda puudutavatel teema de l, arvestades konkreetse messi sihtgruppe. Sihtgrupp: töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad , tööandjad, laiem avalikkus . Infomaterjalide välj atöötamine ja trükkimine 2016. ja 2017. aastal on Tööinspektsioon jaganud messidel, Tööinspektsiooni konto rites, teavitusüritustel ning sidus- ja huvigruppide kaudu brošüüre. Brošüürid ning trükise d on populaarsed, kuna n ee d sisaldavad töötajatele ja tööandjatele konkreetset ja li ht salt mõistetavat teavet, kuidas töökeskkonda töötajate tervist säästvamaks muuta. 2018. aastal on kavas koostada ning trükkida 2 uut brošüüri. Üks neist teeb sissejuhatuse tööohutusse ning töösuhetesse, teine brošüür annab infot töövaidluste lahendamise kohta. Mõlemad brošüürid ilmuvad nii elektroonselt kui ka paberkandjal eesti- ja vene keeles, ühele brošüürile tehakse ka ingliskeelne versioon , mis jääb elektroonselt kättesaadavaks. Lisaks trükitakse eesti- ja vene keeles tööõnnetuste voldik, mis annab edasised käitumisjuhised, kui toimub tööõnnetus. Samuti töötatakse välja elektroonsed juhendmaterjalid füsioloogiliste ohutegurite ja masinaohutuse teemal ning riskianalüüsi koost amise juhend haridusasutustele, mis on töötajatele- ja tööandjatele kättesaadavad Tööinspektsiooni kodulehe l t ja Tööelu portaalist. Tööinspektsioon annab alates 2010. aast a s t välja ajakirja Tööelu, mis on kättesaadav nii elektroonselt kui ka trükitud kujul. 2016. ja 2017. aastal on Tööelu ajakirja trükitud versioonile olnud positiivne tagasiside , seda nii raamatukogudel t , tööandjatel t kui ka tööandjate esindajatelt ja katuseorganisatsioonidelt . Trükitud versiooni jagamisel messidel ning teavitusüritustel, saame juurde ajakirja elektroonse versiooni tellijaid. Tööelu ajakiri kajastab töökeskkonnaga seotud olulisi uudiseid ja sündmuseid ning seletab ak tuaalseid töökeskkonna küsimusi. 2018 . aastaks hangitakse Tööelu ajakirja välja andmiseks partner, kes koostöös Tööinspektsiooni teenistujate ja teiste töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistidega koostab vajalikud artiklid . Ajakiri kajastab tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealaseid artikleid, uudiseid ja teateid. Elektroonset ajakirja saab tellida Tööinspektsiooni kodulehe kaudu, samuti on võimalik ajakirja tellimisega liituda messidel ja muudel teavitusüritustel. 2018. aastal antakse välja töötervishoiu teemaline kalender, kus märgitakse ära rahvusvaheline töötervishoiu ja tööohutuse päev ja Euroopa töö ohutuse ja töötervishoiu nädal. Kalendrid saadetakse ettevõtetele, kus on toimunud enim tööõnnetusi. Tööinspektsioonil täitub 2018. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas on tööohutust tõlgendatud. Oluline rõhuasetus on illustreerivate materjalide (piltide) kasutamisel. Raamat on üheks instrumendiks , kuidas levitame töövõimet hoidva ja säästava töökeskkonnaalast sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ja läbi nende laiemale avalikkusel e. Kuna raamatus kasutatakse tuntud Eesti kunstnike töid, seeläbi saame teemale suurema meediakajastatuse ja avalikkuse tähelepanu. Projekti eesmärgiks on kõnetada sihtgruppe , kelleni me ei ole seni oma teavitustegevusega jõudnud. Sarnase raamatu koostas 2015 . aastal Malta ja seeläbi saavutas kohalik Tööohutuse Agentuur kõrge avalikkuse tähelepanu ja paljude sellisete sihtgruppide tähelepanu, keda seni ei oldud suudetud tööohutuse teemadele piisvalt tähelepanu pöörama. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on tööohutuskultuuri tõstmine töötajate töövõime säästmiseks. Kuna videod on sotsiaalmeedias ning Tööelu portaalis populaarsed, siis töötame 2018. aastal välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Lisaks jätkatakse elektroonse infokirja välja andmist alustavatele ettevõtetele neli korda aastas . Alustava ettevõtte infokiri sisaldab teavet, kus alustavale tööandjale selgitatakse, mida ta tööt ervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse nõuete täitmiseks tegema peab. Infokirja tekst on välja töötatud 2007 – 2013 ESF programmi raames ning täiendatud käesoleva TAT-i raames ning vajadusel ajakohastatakse seda vastavalt seadusemuudatustele. Sihtgrupp: töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad , tööandjad, laiem avalikkus . Töösuhete-, tööohutuse- ja tööt ervishoiuteemaliste infohommikut e läbiviimine 2018 . aastal jätkatakse töösuhete-, tööoh utuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimist mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajatele ja töötajatele üle Eesti . Kavas on läbi viia neli infohommikut, kus käsitletakse nii töösuhete kui ka tööohutuse ja –tervishoiu teemat. Lisaks 4 infohommikut sõidukijuhtide tööohutuse teemal ja 4 infohommikut renditöö teemal. 10 infohommikut korraldatakse erinevatele erialaliitudele, kus keskendutakse vastavalt erialaliidu temaatikale. Erialaliitude infohommikutel antakse üldine ülevaade Eesti töökeskkonnast ning tehakse ettekanded nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemal. Kuna 2018. aastal muutub i ndividuaalse töövaidluse lahendamise seadus , siis korraldatakse 8 infohommikut muudatuste ja uue korra selgitamiseks. Rahvusvahelisel töötervishoiu ja tööohutuse päeval viiakse läbi teabepäev kuhu on oodatud nii tööandjad kui ka töötajad. Teabepäeva ettekannetes keskendutakse ohutule töötamisele ning juhendamisele ja väljaõppele. Teabepäeval jagatakse osalejatele infomaterjale, esitletakse konsultatsiooni - ning nõustamis teenust. Infohommikute eesmärgiks on parandada mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esindajate ja töötajate teadli kkust töökeskkonna edendamisest . Sihtgrupp: mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad , tööandjad . Ü marlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 2015-2017 . aastal toimunud ümarlauad on osutunud väga sisukateks . Arutelude käigus kohalikul tasandil tulid välja konkreetse piirkonna eripärad ja probleemid. Viimane on oluline informatsioon Tööinspektsioonile riikliku järelevalve planeerimisel ja selle mõju hindamisel. Et jõuda tööandjatele lähemale, jätkab Tööinspektsioon ümarlaudade läbiviimist sotsiaalpartnerite, huvigruppide ning erialaliitudega. Erialaliitudelt ja sotsiaalpartneritelt saadav info aitab Tööinspektsioonil paremini kavandada iga-aastaseid tegevusi ning saada tuge siseriiklike ja üle-Euroopalike tööohutuse ja –tervishoiu strateegiate elluviimiseks. 2018. aastaks on kavandatud 4 ümarlauda. Sihtgrupp: sotsiaalpartnerid ja huvigrupid , töötajad ja tööandjad . Töö ohutusalane konverents Alates 2015. aastast on käesoleva TAT-i raames korraldatud tööohutusalast konverentsi, mis on osutunud väga edukaks . 2018. aastal täitub Tööinspektsioonil 100 aastat, mistõttu pühendatakse konverents sada aastat tööohutuskultuuri Eestis tähistamisele. Konverents võimaldab levitada töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonnaalast sõnumit äriettevõtluse arvamusliidritele ning läbi nende laiemale avalikkusele. Lisaks autasustatakse konverentsil kahte ettevõtet auhinnaga ,,Hea Töökeskkond 201 8 ’’, kes oma eeskujuga aitavad Eestis ohutuskultuuri tähtsustada. Konverentsile on kutsutud Läänemeremaade Tööinspektsioonide juhi d. Koostöö naaberriikidega aitab Tööinspektsioonil paremini tulla toime uute riskide ja uutest töövormidest tulenevate ümberkorralduste ning juhendmaterjalide koostamisel. Sihtgrupp: sotsiaalpartnerid, ettevõtjad ning nende esindajad, töökeskkonnaspetsialistid ja –volinikud, Läänemeremaade Tööinspektsioonide juhid, laiem avalikkus . Parimate praktikate kogumine Kuna parimate praktikate kogumine on käesoleva TAT-i raames edukas olnud ning selle vastu tunnevad tööandjad endiselt huvi, on praktikate kogumine kavandatud ka 201 8 . aastaks. Parimaid praktikaid rakendavad ettevõtted on sellisel viisil teistele eeskujuks ning ettevõtetel on võimalik tööohutuse ja töötervishoiu parendamiseks uusi ideid saada. Parimate praktikate kogumist oleme kavandanud läbi erinevate meediakanalite (ajalehed/ajakirjad). Parima praktika esitanud ettevõtete seast valitakse välja 2 parimat, kes autasustatakse auhinnaga ,,Hea Töökeskkond’’. Et levitada tööohutuses eeskujulike tööandjate tegevusi laiemale avalikkusele (teistele tööandjatele ning töötajatele), on plaanis teha videoklipid ,,Hea Töökeskkond’’ auhinnasaajatest, mida jagatakse sotsiaalmeedias ja Tööelu portaalis. Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine Eelnevatel aastatel korraldatud pressiüritusega, kus tutvustatakse töökeskkonnaülevaadet, jätkatakse ka 201 8 . aastal. Pressiüritusel tutvustatakse viimase aasta töökeskkonna ülevaadet ning antakse ajakirjanikele, sidus- ja huvigruppide esindajatele ning läbi meedia avalikkusele üle vaade ohtudest töökeskkonnas ning esitatakse möödunud perioodi enim esinenud õnnetusjuhtumite jm tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhtealast statistikat. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni välja antud juhendm aterjale ja voldikuid. Lisaks on kavas töökeskkonna ülevaa de trükkida ka p aberkandjale ning edastada see ajakirjanikele ja laiemale avalikkusele (trükitud kujul saadetakse töökeskkonna ülevaade Vabariigi V al itsuse ja Riigikogu liikmetele ning Tööinspektsiooni sotsiaalpartneritele ja huvigruppidele) . Sealhulgas tõlgitakse ja trükitakse töökeskkonna ülevaade inglise keelde ning saadetakse saatkondadele. Töökeskkonna ülevaadet saab trükitud kujul pärast pressikonverentsi ajakirjanikele kaasa anda. Selle põhjal saavad nad täpseid statistilisi andmeid ja seletusi artiklite kirjutamiseks. Trükitud töökeskkonna ülevaate saatmine sotsiaalpartneritele, huvigruppidele, valitsusele ja Riigikogule võimaldab tõmmata tähelepanu töökeskkonna temaatikale, mis tihti jääb pigem tagaplaanile. E-posti teel saadetud elektroonne töökeskkonna ülevaade sellist mõju ei avalda , kuna see jääb e-posti kaudu laekuva info suure mahu tõttu enamasti tähelepanuta. Sihtgrupp: ajakirjanikud, sotsiaalpartnerid ja huvigrupid, Vabariigi Valitsus e liikmed ja riigiasutuste juhid , Riigikogu liikmed , töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad, ja tööandjad, laiem avalikkus . Tööelu portaali haldamine Tööelu portaal i ajakohasena hoidmiseks on 2018 . aastal kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale (tööohutuse, töötervishoiu ning töösuhete teemadel) Tööelu portaali ning tõlkida Euroopa Liidu riikide tööinspektsioonide ja teiste tööohutuse eest seisvate organisatsioonide avaldatud materjale. Eesmärk on tagada, et Tööelu portaalis oleks erinevad töösuhteid ja töökeskkonda puudutavad teemalehed, valdkonnapõhised juhendmaterjalid, igapäevaselt ilmuvad uudised, kajastatud on tööelu puudutavad sündmused, koolitused, uuringud, analüüsid ja statistika ehk kõikehõlmav teave töösuhete, töökeskkonna ja töötervishoiualal . Tööelu portaal on kättesaadav nii eesti-, vene- kui ka inglisekeelsena . Lisaks tellitakse portaali mitmekesistamise ks populaarseid koomikseid ning teemalehtede alamlehti. Alates 2016. aasta st sisse ostetud G oog le AdWordsi teenus on olnud väga edukas ning suurendanud Tööelu portaali leitavust. Teenust on planeeritud sisse osta ka 201 8 . aastal , mis tagab Tööelu portaali oluliseks infoallikaks esile tõstmise ja seeläbi külastajate arvu kasvu. Sihtgrupp: tööandjad, töötajad , sh vähenenud töövõimega töötajad . Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine (1) 2015 – 2020 1.01.201 8 – 30 .04.201 8 Kampaania (1 ) 2016-2020 1.01.2018-31.12.2018 Ümarlauad tööandjate, töötajate, sotsiaal partnerite ja huvigruppidega ( 4) 2015 – 2020 1.01.201 8 – 31.12.201 8 Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemalis te infohommikute läbiviimine (31 ) 2016 –2020 Parimate praktikate kogumine (10 ) Tööelu portaali haldamine (1) Messid (10 ) Infomaterjalide välja töötamine ja trükkimine ( 20 ) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Teavitus- ja kaasamistegevuste arv 79 7 8 550 Tegevuskava 2015 –201 7 prognoositav täitmine 321 43 6 . Nõustamistegevus (tegevus 2.1.2) 2018 . aastal jätkatakse tööohutuse-, töötervishoiu- ja töösuhetealase nõustamisega. Konsultandid ja nõustamisjuristid nõustavad e-kirja ja telefoni teel ning samuti vastuvõttudena. Lisaks konsulteerivad töökesk k onna konsultandid ettevõtetes , nii konsultandid kui ka nõustamisjuristid viivad ettevõtetes ning erinevatel üritustel läbi loenguid . Konsultandid jätkavad 2018. aastal peresõbra liku tööandja märgist taotlevate ettevõtete hindamisega , mida antakse välja Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste ,,Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildami se soodustamine’’ raames . Märgise hindaja roll on objektiivselt hinnata lõpphindamisel tööandja tulemusi meetmete (töökeskkonda ja töösuhteid edendavate tegevuste) rakendamisel, teha vastavalt vajalikud soovitused, koostada hindamisraport ning teha ettepanek kinnitamisorganile lõppmärgise määramisest. Samuti on hindaja roll läbida samasugune protsess järelhindamise juures ning teha kinnitamisorganile ettepanek tööandja märgise pikendamiseks või selle äravõtmiseks. Nõustamis teenusega rahulolu hindamiseks on 2018 . aastal kavas viia läbi kliendi rahulolu uuring, mis hõlmab klientide rahulolu nõustamisega, mis on läbi viidud e-kirja , telefoni teel või vastuvõtuna . Samuti hõlmab uuring rahuolu Tööelu portaaliga. K onsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisse ostmisega. Sihtgrupp: töötajad (sh vähenenud töövõimega inimesed), tööandjad . Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Nõustamine (1) 2015 – 2020 1.01.201 8 – 31.12.201 8 Konsultandi teenus (1) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Nõustamistegevuste arv 2 2 Nõustamistegevuste arv on läbivalt 2 Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Koolitustegevusega alustame 2019. aastal. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni kõi kidele ametigruppidele kavandatakse koolitused vastavalt arenguvestluste käigus kokkulepitud arengu eesmärkidele. Koolituse prioriteetide mä äratlemi sel arvestatakse ka 2018 . aastal läbi viidavate sihtkontrollide eesmärkide, Tööinspe ktsi ooni 2018 . aasta tööplaani, Heaolu arengukavas ja Tööinspektsiooni Arengukava 2015 – 2020 toodud eesmärke ning Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014−2020 kokkulepitud suundadega . Erialakoolitusi korraldatakse peamiselt ametigruppide lõikes selleks, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevuse ühtlust ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik ja tõhus täitmine. Ametigruppide k oolitused kinnitatakse koolitusplaaniga peadirektori käskkirjaga 201 8 . aasta jaanuarikuus. 2018. aastal jätkatakse teenistujate individuaalse keeleõppe toetamist , mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Lisaks koolitusplaanis olevatele koolitustele toetatakse teenistujate individuaalseid erialaseid koolitusi, mis on näiteks töökeskkonnaalasel konverentsil osalemine või muu koolitus, mis on teenistujale tulenevalt arenguvestlusest vajalik. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40 Tööinspektsiooni toimimise põhimõtted ja tegevussuunad on sarnased nii naaberriikidega kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Nende edukaks rakendamiseks on vajalik teha koostööd, tutvuda teiste riikide praktikatega ning vahetada kogemusi. Et olla kursis erinevate arengute ja suundadega töökeskkonna vallas, jätkavad Tööinspektsiooni teenistujad osalemist erinevatel õppereisidel, konverentsidel , koostöökohtumis t el ning seminaridel. Õppereisidel, konverentsidel , koostöökohtumistel ning seminaridel osalemisel kaetakse teenistuja transport , majutus ja vajaduse l ka osalemistasu. Välislähetustelt saadud teavet kasutata kse teabeürituste ettekannetes, nõustamis- ja konsulteerimisteenuse osutamisel, juhendmaterjalide koostamisel ning riikliku järelevalve kvaliteedi parandamises. Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi on 2018. aastaks planeeritud 10. Baltimaade tööinspektsioonide koostöö raames toimub 2018. aasta kohtumine Leedu . Kohtumisel osalevatele Eesti Tööinspektsiooni teenistujatele hüvitatakse transpordikulu, vajadusel ka majutuse kulu. Jätkub ka koostöö Lõuna-Soome Töökaitseametiga, mille raames toimub üks õppevisiit Soome ning üks koostöökohtumine korraldatakse Tallinnas. Õppevisiidil osalevatele Eesti teenistujatele hüvitatakse transpordi ja majutuskulud. Alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, et vahetada Eestist Norrasse lähetatud töötajate tööõnnetuste alast informatsiooni . 2018. aastal korraldatakse Eestis kohtumine, mil tehakse koostöö osas täiendavad kokkulepped. Lisaks korraldab Eesti Tööinspektsioon 2018. aastal Euroopa jõustamisprojekt i ,, geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskkonda viimise kohta ’’ raames rahvusvahelise kohtumise, kuhu on oodata ligi 35 osalejat üle Euroopa. 2018. aastal viiakse Tö öinspektsiooni teenistujate seas läbi pühendumuse ja tööga rahulolu uuring, et hinnata teenistujate pühendumust ja tööga rahulolu ning seda mõjutavaid tegureid. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele andes hinnangu ametigruppide koolitusvajadusele. 2018 . aastal jätkatakse m entorlusprogramm i ga , mille raames on kutseharidust või kõrgharidust omandavatel noortel võimalik kandideerida Tööinspektsiooni tasustatud praktikakohtadele. Sihtgrupp: tööinspektsiooni teenistujad . Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Ametnike koolitamine (1) 2016 – 2020 1.01.201 8– 31.12.201 8 Teenistujate osalemine konverentsidel, koostöökohtumistel, seminaridel , individuaalsetel koolitustel ( 5 0) 2015 – 2020 Koostöökohtumiste korraldamine Eestis (3) Rahulolu uuringu läbiviimine (1) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Teenistujate kompetentsi tõstvate tegevuste arv 5 5 220 Tegevuskava 2015–2017 prognoositav täitmine on 159 104 Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.3) Erinevatest olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest luuakse uuele kaasaegsele platvormile terviklik tööelu infosüsteem (TEIS). Tegevuse eesmärk on korrastada ning uuendada antud valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale ja töötajale suunatud Tööinspektsiooni e-teenused. Tööelu infosüsteem saab koosnema erinevatest e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu Tööinspektsioon, kaasates selleks Sotsiaalministeeriumi ja Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskust (edaspidi TEHIK) ning vajadusel teisi osapooli. 2017. aastal viidi TEHIK-u eestvedamisel läbi loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja mahtusid (aja- ja fi nantskulu). Sotsiaalministeeriumi poolt viidi 2018. aasta esimesel poolaastal läbi loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli kasutajate vajaduste analüüs, mis andis infot süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, sh testiti näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Nii infosüsteemi eelanalüüs kui ka kasutajate vajaduste analüüs on muuhulgas aluseks süsteemi arendushankele perioodil 2018-2020. 2018. aasta teises pooles jätkab tegevuse elluviimist Tööinspektsioon koordineerides infosüsteemi arendusi, sh valmistades ette vajalikku sisumaterjali, korraldades koostöökohtumisi partneritega ning kaasates vajadusel ekspertteavet. 2018. aastal on plaanis läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi. Partneri tegevused Partnerina tagab 2018. aastal TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, sh vajadusel vastava tööjõuressurssi või ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt). Loodava tööelu infosüsteemi osas on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ning selles kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud, Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas ning kaasates osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi arendushanget perioodini 2020, mille üheks sisendiks on eelanalüüs võimalike süsteemi nõuete ning mahtudega aja- ja finantskulu osas. Töövahendi Tööbik osas jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ning tugiteenuse osutamist kuni 2020. aastani (sh vajadusel kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil TEIS osapoolte vajaduste kaardistus (5) 2018– 2020 1.08 .201 8– 31.12.201 8 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal Sihttase (2023) Selgitus Väljundnäitaja Infotehnoloogilisteks lahendusteks tehtud tegevuste arv 5 27 Tegevuskava täitmine algab 1.08.2018
ESF TAT ,, Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine ’’ 201 8 . aasta eelarve seletuskiri Eelarve seletuskirjas toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite lõikes on indikatiivsed . Tegevuste ellu viimisel võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega. 1. Otsesed kulud 672 021 744 522 eurot TAT juhtimiskulud 22 612 27 112 eurot TAT juhi b rutotöötasuks on arvestatud 1 3 4 00 eurot kuus, millele lisanduvad tööandja maksud. Kokku on 201 8 . aastaks planeeritud 22 612 27 112 eurot , mis sisaldab 1 3 kuu tasu ning võimalik k e lisatasusid. . T öötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks nii Tööinspektsiooni a metikohtade palgaklassid ja nendele vastavad palgamäärad kui töötasu vahemiku , mida makstakse teistes riigiasutustes sarnast tööd tegevatele töötajatele. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töökeskkonna edendamiseks 498 494 493 994 eurot (tegevus 2.1) Otsene personalikulu 197 244 192 744 eurot Otsene personalikulu sisaldab teavitus- ja kaasamistegevusi läbiviivate teenistujate töötasu. Ametikoht Summa Selgitus Kommunikatsiooni talituse juhataja peaspetsialist 20 872 T eavitusmaterj alide valmistamine, kampaaniate koordineer imine, TAT tegevuste kajastamine sotsiaalmeedias, Töö inspektsiooni kodulehel, Tööelu portaalis ja teistes infokanalites. 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Teabe peaspetsialist 17 915 Parimate praktikate kogumine ning vormistamine ja , messidel osalemise korraldamine , sisekoolituste ja teavitusürituste korraldamine . 2018 . aasta 13 kuu töötasufond. Välissuhete peaspetsialist Peaspetsialist 17 915 10 415 Teavitusürituste korraldamine, t T eavitusmaterjalide jaotustegevus ning sisekoolituste korraldamine . 2018. aasta 13 kuu töötasufond. Välissuhete peaspetsialist 3 000 Lähetuste, õppereiside ja koostöökohtumiste korraldamine. 2018. aasta 2 kuu töötasufond Tööelu portaali toimetaja 17 915 Tööelu portaali toimetamine ja kampaaniate koordineerimine . 2018. aasta 13 kuu töötasufond . Töökeskkonna k onsultandid (4) 95 667 Tööandjate ja töötajate nõustamiseks töötervishoiu ja tööohutuse teemadel. 201 8. aasta 13 kuu töötasufond . Töösuhete nõustamistalituse juhataja 26 960 Nõustamistegevusega seotud töö koordineerimine. 2018. aasta 13 kuu töötasufond . Töötasu arvestamisel oleme võtnud aluseks töötajatega sõlmitud töölepingud ning nende lisad, k us palga määramisel on lähtud Tööinspektsiooni a metikohtade palgaklassid est. Sisutegevuse muud kulud 301 250 eurot Teavitus- ja kaasamistegevused 273 850 eurot (tegevus 2.1.1) Kampaaniad 60 000 2018. aastal viiakse läbi üks kampaania, mis põhineb 2016. aastal läbi viidud kampaania ,,Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe’’ visuaalidel ning sõnumitel . Jätkukampaania maksumuseks on arvestatud 60 000 eurot , mis sisaldab kampaania strateegia ja meediaplaani välja töötamist ning tegevuste elluviimist . Kampaania maksumuse arvutamisel võeti aluseks Tööinspektsiooni varasemate kampaaniate pakkumused, kust võeti välja kampaania sõnumi ning visuaali väljatöötamise kulu. Messid 20 000 23 140 Tööinspektsioon osaleb 201 8. aastal vähemalt 1 0 messil ning välisüritusel , mille jaoks on planeeritud 1 3 0 000 140 eurot. Messide maksumus on arvestatud 2016 . ja 2017 aasta messidel osalemise järgi. Messikulu sisaldab nii osavõtutasusid, transporti, nuputamisülesannete trükki ning mõnedel juhtudel majutust. Messidel jagatakse Tööinspektsiooni infolaua külastajatele meeneid (näiteks töötervishoiu ja –ohutusalaste nuputamisülesannete lahendajatele) , mille maksumuseks on arvestatud 1 0 000 eurot . Kulu arvestamisel on lähtutud 2016. ja 2017. aasta meenete hangetest ning tegelikest vajadustest. Infomaterjalid e väljatöötamine ja trükkimine 97 000 106 660 201 8 . aastal on kavas koostada ja trükkida 2 uut brošüüri eesti- ja vene keeles. Ühele brošüürile tehakse ka ingliskeelne elektroonne variant. Lisaks koostatakse ning trükitakse kahes keeles üks voldik. Kolm infomaterjali koostatakse vaid elektroonselt. Trükiste koostamiseks ning trükkimiseks on kavandatud läbi viia hange, kus trükiste kogumaksumuseks on arvestatud 2 0 000 eurot. Kulu sisaldab brošüüride kujundamist, keelekorrektuuri ning trükki. Plaanis on välja anda töötervishoiu teemaline kalender, mille kujundamise ning trükkimise maksumuseks on arvestatud 7000 eurot . Kalendri väljaandmisega kaasneb selle saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 2500 eurot. 2018 . aastal jätkatakse Tööelu ajakirja väljaandmist , mis ilmub neli korda aastas nii elektroonselt kui ka trükitult. Ajakirja sisu tootmiseks , kujundamiseks ja välja andmiseks korraldatakse hange, mille maksumuseks on arvestatud 40 000 eurot. Sisu maksumusel oleme arvestanud 2016. ja 2017. aasta kogemustega. Tööelu ajakirja väljaandmisega kaasneb selle paberkandjal versiooni partneritele saatmise kulu, milleks oleme arvestanud 800 eurot. Tööinspektsioonil täitub 201 8. aastal 100 aastat, mille raames antakse välja tööohutuskultuuri käsitlev raamat. Raamatus tuuakse välja, kuidas on Eestis läbi aegade tööd tehtud ning kuidas on tööohutust tõlgendatud. Raamat on toeks nii 2018. aastal läbiviidavale jätkukampaaniale kui ka järgmistel aastatel kavandatavatele kampaaniatele, mille üldeesmärgiks on tööohutuskultuuri tõstmine töövõime sää stmiseks . Raamatu sisu tootmiseks ning trükkimiseks hangitakse partner. Raamatu väljaandmise kuluks on arvestatud 22 000 26 160 eurot. Kuna videod on osutunud populaaseks infojagamise viisiks, siis töötatakse 2018. aastal välja 2 videomaterjali. Videomaterjalide teemadeks on venitusharjutused inimestele, kellel on istuv too ning teine inimestele, kellel on seisev töö. Videote kuluks on arvestatud 8000 10 200 eurot. 4 korda aastas antakse välja ka elektroonset infokirja alustavatele ettevõtetele, millega otseseid kulusid ei kaasne. Töösuhete-, tööohutuse- ja töötervishoiuteemaliste infohommikute läbiviimine 8 000 11 000 Töösuhete-, tööohutuse- ja töö tervishoiuteemalisi infohommikuid on kavas läbi viia 31 . Infohommikute korraldamisega kaasne vad kohvipausi kulu, mis jääb üldjuhul alla 100 euro, transpordikulu ning mõnedel juhtudel ka lektori esinemistasu ning majutus e ja seminariruumi rendi kulud. Infohommikuteks on arvestatud 8 000 11 000 eurot. Ümarlauad sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega 500 201 8 . aastal on kavas korraldada ja osaleda 4 ümarlaual sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega. Tööinspektsiooni korraldatud ümarlaudadega kaasneb kohvipausi kulu, mis jääb enamasti alla 10 0 euro. Ümarlaudadel osalemise ja korraldamisega kaasnevad ka transpordi ja mõnedel juhtudel majutus e ja seminariruumi rendi kulud, milleks on arvestatud 500 eurot. Tööohutusalane konverents 20 0 00 2018 . aastal korraldatakse tööohutusalast k onverents i , mis sisaldab konverentsikoha, transpordi ja majutuskulusid, toitlustust, sünkroontõlke kulusid ning vajadusel ka lektorite esinemistasu . Konverentsile on kutsutud ka Läänemeremaade i nspektsiooni de juhid, kelle majutuskulud kaetakse käesolevast TAT-st , kuid transpordikulud katab iga riigi inspektsioon ise. Nimetatud kuludeks on ette nähtud 20 0 00 eurot. Parimate praktikate kogumine 10 500 14 700 Parimate praktikate kogumise ja levitamisega jätkatakse 2018. aastal . Parimaid praktikaid kogutakse ja levitatakse, et Eesti ettevõtetel oleks võimalik jagada oma kogemusi tööohutuse ja töötervishoiu parendamise vallas ning Tööinspektsioonil oleks võimalik tunnustada neid tööandjaid, kes väärtustavad ohutut ja tervist säästvat töökeskkonda . Parimate praktikate kogumiseks on kavas sellealase informatsiooni levitamine erinevates erialastes ajakirjades, mille kuluks oleme arvestanud 2000 eurot. Parimaid praktikaid on kavas autasustada tööohutusalasel seminaril auhinnaga ,,Hea töökeskkond’’, mille kuluks on arvestatud 2500 eurot. Sealhulgas tehakse võitjatest videod, et levitada parimaid praktikaid nii sotsiaalmeedias kui Tööelu portaali. Selle kuluks on arvestatud 6 000 10 200 eurot. Töökeskkonnaülevaate tutvustamine ja levitamine 4350 Aasta esimeses kvartalis korraldatakse ajakirjanikele pressiüritus, kus tutvustatakse 2017. aasta töökeskkonna ülevaadet. Pressiürituseks on planeeritud 600 eurot, mis on arvestatud eelmis t e aasta te kog emuste põhjal. Lisaks on kavas Töökeskkonna Ü levaadet 2 017 tõlkida, mille kulu on arvestatud 750 eurot ning trükkida, mille kuluks on arvestatud 3000 eurot. Trükitud töökeskkonna ülevaateid jagatakse Valitsuse ja Riigikogu liikmetele, saatkondadele ning sotsiaalp artneritele ning huvigruppide esindajatele. Tööelu portaali haldamine 53 500 Tööelu portaali le on kavas tellida erialaspetsialistidelt materjale , mille kuluks on arvestatud 15 000 eurot. Lisaks ostetakse sisse alamteemadega teemalehti, mille kuluks on arvestatud 5000 eurot. Väga populaarseteks on Tööelu portaalis osutunud ka koomiksid, mille maksumuseks oleme varasemate aastate kogemuse põhjal arvestanud 3000 eurot. Et Tööelu portaal oleks otsingutes vastavate märksõnade korral leitav, on kavas sisse osta Google AdWords teenus, mille kuluks on planeeritud 1 0 000 eurot. 2016. aastal on Tööelu portaali hooldamiseks ning arendusteks sõlmitud leping, mis kehtib kuni 2018. aasta juulini. Portaali edasiseks hoolduseks ning arenduseks hangitakse uus partner. H oolduskuludeks arvestatud 10 500 eurot aastas, millele lisanduvad arenduskulud 10 000 euro ulatuses. Nõustamistegevus 27 400 eurot (tegevus 2.1.2) Nõustamistegevuseks on konsultantidele renditud 4 auto t, mille liisingumakse on aasta s kokku 11 500 eurot. K ütuse - ning ühiskondliku transpordi kuluks on arvestatud 4100 6600 eurot. Nõustamisteenuse ühtlustamiseks ostetakse sisse tarkvaraprogrammi xLaw funktsiooni kasutamisvõimalusi. Tarkvaraprogramm võimaldab lisada õigusaktidesse, direktiividesse ning riigikohtu lahenditesse kommentaare. Sellisel juhul on võimalik kõikide nõustajatega vahetada informatsiooni seaduste tõlgendamise kohta, mis ühtlustab nõustamisteenuse kvaliteeti. Tarkvara ka sutamise kuluks on 2018. aastal arvestatud 1800 eurot. Nõustamisteenuse rahulolu hindamiseks on kavas läbi viia kliendi rahulolu uuring, milleks on planeeritud 5000 eurot. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks ostetakse sisse regulaarselt meediamonitooringut, milleks on planeeritud 25 00 eurot. Konsultantide töö kavandamiseks ja sõnumite arendamiseks jätkatakse regulaarse meediamonitooringu sisse ostmisega, mille kuluks on 2018. aastal 2500 eurot Koolitustegevus (tegevus 2.1.3) Koolitustegevusega alustatakse 2019. aastal. Tööinspektsiooni võimekuse tõstmine teenistujate arendamisel institutsionaalse suutlikkuse parendamisel 150 915 eurot (tegevus 2.2) Tööinspektsiooni teenistujate koolitused 126 029 Tööinspektsiooni teenistujatele on planeeritud koolitused ametigruppide lõikes, et tõsta konkreetsesse gruppi kuuluvate teenistujate pädevust, ühtlust ada nende teadmisi ning kindlustada seeläbi Tööinspektsiooni põhiülesannete tulemuslik j a tõhus täitmine. Koolituskulud hõlmavad ruumide renti, toitlustust, majutust, transporti ning lektori te tasus id. Koolitused ametigruppide lõikes kinnitatakse 201 8 . aa sta jaanuaris Tööinspektsiooni koolitusplaaniga. TAT-st on plaanis toetada teenistujate individuaalset keeleõpet, mis võimaldab piiriülesesse koostöösse kaasata rohkem teenistujaid. Samuti toetatakse individuaalseid ametialaseid koolitusi, konverentsidel ja seminaridel osalemisi nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides, mille vajaduse üle otsustab teenistuja vahetu juht 201 7 . aasta lõpus läbiviidud arenguvestluse põhjal. Individuaalseid erialaseid koolitusi on 2018. aastaks planeeritud 40. Koolituskuludeks on arvestatud 123 029 eurot. Et hinnata teenistujate pühendumust ja rahulolu, viiakse 2018. aastal Tööinspektsiooni teenistujate seas läbi uuring. Uuring on toeks 2019. aasta koolitusplaani koostamisele. Uuringu kuluks on arvestatud 3000 eurot. Piiriülene koostöö 23 000 Piiriülese koostöö raames toimuvad koostöökohtumised ja koosolekud erinevatel töökeskkonnaalastel teemadel üle Euroopa . Tööinspektsiooni teenistujate lähetusi koostöökohtumistele on 2018. aastaks planeeritud 10 . TAT-i raames on kavas jätkata väljakujunenud koostööd Eesti lähinaabrite Läti, Leedu, Soome ja Poolaga. 201 8 . aastal osaleb Eesti Baltimaade Tööinspektsioonide kohtumisel Leedus . Samuti korraldatakse üks koostöökohtumine Lõuna-Soome Töökaitseametiga Eestis ning osaletakse ühel õppevisiidil Soomes. 2018. aastal alustatakse koostööd Norra Tööinspektsiooniga, mille raames võõrustatakse Norra esindajaid Eestis. Piiriüleste koostöökohtumiste ja õppevisiitide puhul hüvitatakse Tööinspektsiooni teenistujale majutuse, transpordi ja vajadusel osalustasu. Väliskülaliste võõrustamisega kaasnevad ruumi rendi, transpordi ja toitlustuskulud. Piiriüleseks koostööks 2018. aastal on arvestatud 15 000 eurot 2018. aastal korraldab Eesti Tööinspektsioon Euroopa jõustamisprojekti ,,geneetiliselt muundatud organismide suletud keskkonnas kasutamise ja tahtliku keskk onda viimise kohta’’ raames rahvusvahelise kohtumise. Kohtumise korraldamisega kaasnevad ruumi rendi, toitlustuse ning transpordikulu, milleks on arvestatud 8000 eurot. Mentorlusprogramm 1886 Programmi raames on kavas rakendada tasulist praktikat, et tagada tulevikus Tööinspektsioonile kvalifitseeritud järelkasv. Iga aasta võetakse Tööinspektsiooni kontoritesse praktikale kuni kolm kõrg - või kutsekooli õppurit . Et praktikante motiveerida praktikale kandideerima, saavad praktikale valitud õpilased Eesti s kehtiva m iinimumpalgaga võrdsustatud praktikatasu. Praktikantide töötas u koos tööandja maksudega moodustab aastas 1886 eurot . P raktika järgselt soovita ta kse praktika läbinutel kursuse või lõputööd siduda tööohutuse valdkonnaga (eesmärk on avaldada töid osaliselt infokirjas ja Tööelu portaalis) . Praktika läbinud tudengid saavad eelise tulevikus Tööinspektsiooni tööle kandideerimisel. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 72 500 eurot (tegevus 2.3) Otsene personalikulu 62 500 eurot Otsene personalikulu sisaldab tööelu infosüsteemi projektijuhi ning partner TEHIK IT-arhite k ti ja projektijuhi töötasusid. Ametikoht Summa Selgitus Tööelu infosüsteemi projektijuht 15 500 I nfotehnoloog iliste lahenduste analüüsimine, väljatöötamine ja arendamine. 2018. aasta 5 kuu töötasufond . IT arhitekt (partner TEHIK personalikulu) 30 247 2018. aasta 5 kuu töötasufond . Projektijuht (partner TEHIK personalikulu 16 753 2018. aasta 5 kuu töötasufond. Sisutegevuse muud kulud 10 000 eurot Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 10 000 eurot (tegevus 2.3) TAT elluviija Tööinspektsiooni kulu 5000 eurot 2018. aastal on kavas läbi viia 5 kohtumist ettevõtetega, et kaardistada loodava tööelu infosüsteemi osapoolte vajadusi, milleks on planeeritud 5000 eurot. TAT partneri TEHIK kulu 500 eurot Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2018. aastal sellele ho oldus- ja tugiteenuse osutamist (vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Tööbiku hooldus- ja tugiteenuse osu t amiseks on planeeritud 5000 eurot. Kaudsed kulud 32 978,4 42 353 eurot TAT administreerimisega seotud kulud arvutatakse ühtse määra alusel TAT otsestest personalikuludest. TAT elluviija Tööinspektsiooni 201 8 . aasta l on administreerimiskulud on 3 2 978 ,40 5 303 eurot. TAT partneri TEHIK 2018. aasta administreerimiskulus on 7050 eurot .
Sotsiaalministeerium Teie: 19.06.2018 nr 1.2-2/73-1 ja
[email protected] 19.06.2018 nr 1.2-2/74-1
edastatud DVK vahendusel Meie: 27.06.2018 nr 1.1-7/1253-1 ja
nr 1.1-7/1254-1
Vastused sotsiaalkaitseministri ning tervise-
ja tööministri käskkirjade eelnõudele
Sotsiaalministeerium edastas 20.06.2018 Tööinspektsioonile kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõu ning käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ muutmine“ eelnõu.
Tööinspektsioonil ei ole kommentaare ega ettepanekuid käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning
tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ muutmine“ eelnõu kohta ja kooskõlastab selle.
Täiendus- ja muudatusettepanekud on aga teise käskkirja eelnõu osas ehk „Sotsiaalkaitseministri
ning tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a käskkirja nr 219 „Töövõimet hoidva ja säästva
töökeskkonna arendamine“ muutmine“ eelnõule, mis võib vajada täpsustust lähtudes
Tööinspektsiooni ESF TAT tegevuste täienemisest ministeeriumilt ületulevate tegevusega ja
Tööinspektsiooni tegevuste täpsustamisest.
Lisame käesolevale kirjale Tööinspektsiooni ESF TAT detailse tegevuskava muudatuste projekti,
eelarve ning eelarve seletuskirja projektid. Palume need kooskõlastada ja kinnitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn/ 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee
Registrikood 70001969