Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava
puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
6. juunil 2018. a võttis Riigikogu vastu töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise
seaduse. Nimetatud seadus kehtestab täisealise sügava puudega isiku (edaspidi sügava puudega
isiku) sugulastele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale (edaspidi
lähedastele) ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse
üksuse (edaspidi KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldajale)
õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust (edaspidi ka
hoolduspuhkust), et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Seaduse kohaselt hüvitatakse
hoolduspuhkus töötasu alammäära alusel riigieelarvest.
Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määrus nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu
ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (edaspidi määrus)
reguleerib riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamist. Hoolduspuhkuse
puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest on vajalik määrust täiendada hoolduspuhkust käsitlevate
sätetega. Antud määrusega seda tehaksegi. Sätestatakse, et määrus kehtib ka hoolduspuhkuse
puhkusetasu hüvitamisel, kehtestatakse hoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamise alused,
milliseid dokumente on tööandjal õigus töötajalt hoolduspuhkuse õiguse tõendamiseks nõuda ning
milliseid andmeid peab tööandja Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) hoolduspuhkuse
puhkusetasu hüvitamiseks esitama.
Määrusega luuakse võimalus Riigikogu poolt 6. juunil 2018. a vastu võetud töölepingu seaduse,
perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse rakendamiseks.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete
poliitika juht Mariliis Proos (
[email protected], 6269 255). Määruse väljatöötamisel on
osalenud SKA hüvitiste osakonna äriteenuste talituse nõunik Piret Meemann
(
[email protected], 7448303). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (
[email protected], 6269
271).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Määrus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused
omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks. 14.09.2017 otsustas valitsus
hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude raames kiita heaks tasustatud
hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega isiku töötavale lähedasele. 2018. aasta
riigieelarves on ette nähtud vahendid vastava meetme käivitamiseks.
Muudetakse määruse 1. jaanuaril 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.11.2016, 14).
2
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täiendatakse määruse reguleerimisala. Määruse § 1 punkti 2 täiendatakse viitega
töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) §-le 651, mis sätestab hoolduspuhkuse õiguse.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mis sätestab puhkusetasu arvestamise töötasu
alammäära alusel. Arvestamise korda ei muudeta, kuid sätestatakse, et lisaks lapsepuhkuse
puhkusetasu arvestamisele tuleb vastavat korda rakendada ka hoolduspuhkuse puhkusetasu
puhul.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 lõiget 4 viitega hoolduspuhkusele. Selle tulemusena
sätestatakse, et ka hoolduspuhkuse puhul on tööandjal õigus nõuda dokumente, mis tõendavad
töötaja õigust vastavale puhkusele.
Punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõikega 5. Lõike kohaselt peab töötajal hoolduspuhkuse
õigust tõendavate dokumentide esitamiseks tööandjale olema isiku nõusolek, kelle hooldamiseks
puhkust kasutada soovitakse. Kui isikule on määratud eestkostja, kuna sügava puudega isik ei ole
võimeline sedalaadi otsuseid tegema, on vajalik eestkostja nõusolek.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta ja tulenevalt kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikest 1 ei
saa töötaja hoolduspuhkuse taotlemisel esitada tööandjale ekspertiisiotsust ega KOV-i haldusakti
hoolduse teostamise määramiseks ilma hooldatava isiku või tema eestkostja nõusolekuta.
Ekspertiisiotsus ja KOV-i haldusakt sisaldavad terviseandmeid, st delikaatseid isikuandmeid, mida
tohib kolmandatele isikutele avaldada üksnes isiku või tema eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui
sügava puudega isik nõusolekut andnud ei ole ning eestkostjal nõusoleku andmise õigus puudub,
ei saa ka puhkust taotlev lähedane või määratud hooldaja neid andmeid tööandjale avaldada.
Andmed suguluse, abielu, registreeritud kooselu ja eestkoste kohta ei ole delikaatsed
isikuandmed, kuid neid saab kolmandatele isikutele avaldada siiski vaid isiku nõusolekul või
õigustatud huvi korral rahvastikuregistri päringu teel.
Eestkostega seonduvat reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus ja perekonnaseadus. Eestkoste
täisealise isiku üle määrab kohus, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või
muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega ei vaja eeskostet
puudutav käesolevas määruses kordamist. Õigusselguse huvides on käesolevas määruses siiski
välja toodud, et sügava puudega isiku asemel võib olla vajalik eestkostja nõusolek. Olukorras, kus
sügava puudega isiku eestkostja ja hoolduspuhkust kasutada soovija langevad kokku, ei ole
täiendava nõusolekute saamine vajalik.
Punktiga 5 täiendatakse määruse § 3 lõikega 4. Selle kohaselt on tööandjal õigus nõuda kirjalikku
avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega teised selleks õigust omavad isikud ei ole kasutanud
ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust
omavad isikud on kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb
töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkusepäevade
arv ja periood.
Tegemist on tööandja õigusega, mis praegu kehtib lapsepuhkuse, puudega lapse vanema
lapsepuhkuse ja isapuhkuse osas. Ka hoolduspuhuse puhul on tegemist puhkusega, millele on
õigus mitmel erineval isikul ning mitme tööandja juures töötav isik võib olla kasutanud oma
puhkuse õigust ka teise tööandja juures, kellele SKA on puhkusetasu juba hüvitanud. See võib
panna tööandja olukorda, kus ta annab töötajale hoolduspuhkust, maksab talle puhkusetasu, kuid
SKA-l ei ole talle võimalik riigieelarvest seda hüvitada, kuivõrd puhkusetasu on hüvitatud juba
teisele tööandjale. Selliste olukordade vältimiseks ning selleks, et innustada töötajat uurima, kas
mõni teine sügava puudega isiku lähedane on selle isiku hooldamiseks juba hoolduspuhkust
3
kasutanud, antakse määruses ka hoolduspuhkuse puhul tööandjale õigus küsida töötajalt kinnitust
puhkusetasu hüvitamise võimalikkuse kohta.
Punktidega 6 ja 7 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 tööandja poolt SKA-le esitatavate
andmetega, mis on vajalikud hoolduspuhkuse puhul hüvitise maksmiseks. Nendeks on sügava
puudega isiku nimi ja isikukood ning hoolduspuhkuse kasutamise kuupäevad.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse seletuskirjas analüüsiti
hoolduspuhkuse mõju tasustatud hoolduspuhkuse saajatele, tööandjatele ning riigile. Peamised
uurimisküsimused olid: kas ja millisel määral mõjutab muudatus hoolduskoormusega lähedaste ja
määratud hooldaja tööhõivet, toimetulekut, töö- ja eraelu ühildamise võimalusi ning sügava
puudega isiku tervist ja sotsiaalset kaasatust. Samuti, millist eeldatavat mõju omab muudatus
tööandjatele ja SKA töökoormusele.
Käesoleva määruse mõjudena on vaadeldud mõju tööandjatele ja SKA töökoormusele.
Mõju majandusele
Tööandja
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse saamiseks esitab töötaja tööandjale taotluse. Tööandja peab hoolduspuhkuse
tasu riigieelarvest hüvitamiseks esitama taotluse SKA-le. Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale
hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole sügava puude raskusastme
tuvastamise kehtivat otsust, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei ole sügava puudega isiku
lähedane või määratud hooldaja, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi
nõuda.
Seega suureneb tööandja koormus seoses töötaja hoolduspuhkuse taotluse läbivaatamise,
puhkusetasu suuruse arvutamise ja väljamaksmise ning SKA-le puhkusetasu hüvitamise taotluse
esitamise ja võimaliku tagasinõudega. Tööandja töökoormus suureneb ka selle võrra, et töötaja
hoolduspuhkuse ajaks tuleb tööandjal tööd ümber organiseerida (leida hoolduspuhkuse ajaks
töötajale asendaja). Muudatusel võib tööandja jaoks olla ka majanduslik mõju, kui hoolduspuhkuse
tõttu töötamata jäänud töötundide tõttu langeb ettevõtte tootlikkus.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Määrusega võimaldatakse iga sügava puudega isiku kohta võtta kokku viis päeva hoolduspuhkust.
Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja. Viie
tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Korraga on hoolduspuhkuse
kasutamise õigus ühel isikul.
Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust.
Eeldusel, et iga puhkust võttev töötaja (5 760-28 800 isikut) töötab eraldi tööandja juures, on
muudatusest mõjutatud tööandjaid samuti 5 760-28 800, olenevalt sellest, mitu sügava puudega
isiku lähedast hoolduspuhkust võtab (1-5 isikut). Kõigist tööandjatest moodustab sihtrühm sel juhul
5%-24%.
4
Arvestades, et võimalik hoolduspuhkuse kasutajate arv on väike ning hoolduspuhkust on võimalik
kasutada kuni viis tööpäeva aastas, ei ole tegemist tööandjate jaoks regulaarse halduskoormuse
kasvuga.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitava mõjuna võib kasvada tööandjate töökoormus puhkusetasu tagasi nõudmisel. Kui
SKA kaudu selgub, et töötajal ei olnudki õigust hoolduspuhkusele jääda, kuna tema lähedasel või
määratud hooldataval, keda ta hooldab, ei ole tuvastatud sügavat puuet, töötaja ei ole sügava
puudega isiku lähedane või määratud hooldaja või kui viis tööpäeva kalendriaastas on juba teiste
isikute poolt ära kasutatud, siis on tööandjal õigus puhkuse eest makstud tasu töötajalt tagasi
nõuda.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja mõju sagedus ning
ebasoovitava mõju avaldumise risk on väikesed, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku
mõjuga.
Mõju avalikule sektorile
Sotsiaalkindlustusamet
Mõju ulatus
Hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse SKA-le. SKA kontrollib,
kas isikul, kellega seoses puhkust taotleti, on olemas kehtiv ekspertiisiotsus sügava puude
raskusastme tuvastamise kohta. Samuti kontrollib SKA rahvastikuregistrist taotleja sugulust
hooldatava isikuga, vajadusel eestkoste või notariaalselt sõlmitud kooselulepingu olemasolu ning
hooldaja määramise andmeid STAR-st, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku
määratud hooldaja. Eelnimetatud andmete põhjal teeb SKA puhkusetasu tööandjale hüvitamise
või mittehüvitamise otsuse.
SKA-le toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine kaasa töökoormuse kasvu.
Ühelt poolt suureneb tööandja halduskoormus SKA-le andmete esitamise näol, teiselt poolt tõstab
tööandja taotlus menetlejate töökoormust. Täiendavat tööjõudu selleks planeeritud ei ole, kuna
puhkusetaotluse menetlemise lihtsustamiseks luuakse vastav IT-lahendus sarnaselt täna toimivate
lahendustega, mis lihtsustab menetlusprotsessi.
SKA teostab ka praegu sarnaseid menetlusi, mille käigus kontrollib isiku ekspertiisitaotlusel olevaid
andmeid ning määrab selle tulemusena isiku teenusele või maksab talle toetust. Tasustatud
lapsepuhkuse eest tööandja poolt makstud tasu hüvitamise taotlemisel kontrollib SKA andmeid
rahvastikuregistrist ning teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse. Seega saab
öelda, et olemuslikult ei ole tegemist SKA jaoks uue menetlusprotsessiga.
Sihtrühma suurus ja mõju sagedus
Mõjutatud sihtrühm on SKA. Lähtudes potentsiaalsest töötajate arvust, kes võiksid hoolduspuhkust
taotleda, puutub SKA kokku täiendavate puhkusetasu hüvitamise taotlustega tööandjatelt kuid
tõenäoliselt mitte iga päev.
Ebasoovitava mõju risk
Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
5
Mõju ulatust ja sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mõju sagedus on keskmine ning
ebasoovitav mõju puudub, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
2018. aasta riigieelarves on töötasu alammäära piires tasustatud viie puhkusepäeva hüvitamiseks
sügava puudega isiku töötavale lähedastele eraldatud 0,7 miljonit eurot. Perioodiks 2018-2022 on
planeeritud sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele riigieelarvest
hoolduspuhkuse võimaldamiseks 3,7 miljonit eurot.
Toetuse eelarve:
2018 2019 2020 2021 2022
670 000 705 000 745 000 780 000 780 000
Hoolduspuhkuse hüvitamisega seotud kulusid on põhjalikult analüüsitud töölepingu seaduse,
perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse seletuskirjas.
Määruse rakendamine ei too SKA-le kaasa olulisi personali- ja majanduskulusid. SKA menetleb
riigieelarvest hüvitatavaid puhkusetasusid ka käesoleval ajal.
Määruse muudatuste rakendamise kulud on seotud infotehnoloogilise lahenduse loomisega
hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamise taotluste menetlemiseks. Tugisüsteemide loomiseks ja
administreerimiseks on planeeritud aastatel 2018-2021 kokku 260 000 eurot. Kulud kaetakse
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. Arendustegevused hetkel käivad.
Infotehnoloogilised rakenduskulud:
2018 2019 2020 2021 2022
120 000 120 000 10 000 10 000 0
Määruse muudatuse kulud kokku (sh infotehnoloogilised arenduskulud) perioodiks 2018-2022 on
3,94 mln eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile
TALO, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti
Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-
le Eesti Omastehooldus ja Eesti Hooldajate Liidule.
Kooskõlastamise tagasiside on esitatud seletuskirja lisas olevas märkuste ja ettepanekute tabelis.
MINISTRI MÄÄRUS
27.06.2018 nr 33
Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a
määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava
puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise
kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“
muutmine
Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse § 10 lõike 7 alusel.
Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava
puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) töölepingu seaduse §-s 60 ettenähtud isapuhkuse, § 63 lõikes 1 ettenähtud lapsepuhkuse
ja lõikes 2 ettenähtud puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning §-s 651 ettenähtud
hoolduspuhkuse eest;“;
2) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja kasutatud
lapsepuhkuse või hoolduspuhkuse tööpäevade arv töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel
Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise
tööpäeva töötasu määraga.“;
3) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „puudega lapse vanema lapsepuhkusele“
tekstiosaga „, hoolduspuhkusele”;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Hoolduspuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamiseks tööandjale, peab töötajal
olema selleks täisealise sügava puudega isiku või tema eestkostja nõusolek, kelle
hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse. Hoolduspuhkuse õigust tõendavateks
dokumentideks on:
1) kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus;
2) väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on isiku, kelle
hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, otsejoones ülenev või alanev sugulane, vend,
õde, poolvend, poolõde või abikaasa;
2
3) notariaalne kooseluleping, kui isik, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, on
töötaja registreeritud elukaaslane;
4) otsus eestkostja või hooldaja määramise kohta.“;
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega teised
selleks õigust omavad isikud ei ole kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise
tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on kasutanud või soovivad
kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise
tööandja juures kasutatud ja kasutatavate hoolduspuhkuse päevade arv ja periood.“;
6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) sügava puudega isiku nimi ja isikukood;“;
7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) puudega lapse vanema lapsepuhkuse, isapuhkuse ja hoolduspuhkuse korral ka puhkuse
kasutamise kuupäevad.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse
andmete loetelu“ muutmise määruse seletuskiri
Lisa 1
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks koostööpartneritele.
Tagasiside eelnõule laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Tööinspektsioonilt, Sotsiaalkindlustusametilt, Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioonilt TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, MTÜ-lt Eesti Omastehooldus ja
Eesti Puuetega Inimeste Kojalt. Tööinspektsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
Kooskõlastaja või Paragrahv, Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud,
arvamuse esitaja lõige, mittearvestamise põhjus
punkt
Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 1 Eelnõu paragrahvi 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse Arvestatud.
p3 paragrahv 2 lõiget 4 pärast sõnu „puudega lapse vanema
vanemapuhkusele“ samas kui nimetatud sättes on sõnad „puudega
lapse vanema lapsepuhkusele“. Palume eelnõusse vastav parandus sisse
viia.
Majandus- ja Eelnõu § 1 p Eelnõu § 1 p 4 sätestatav hooldatava isiku nõusoleku nõue ei saa olla Arvestatud. Eelnõu teksti
Kommunikatsiooniminist 4 absoluutne. Sügava puudega isik ei pruugi olla võimeline nõusolekut täiendatud viitega eestkostja
eerium andma ning eestkostjale puhkuse andmisel pole nõusolek ka vajalik. nõusolekule. Seletuskirja
täiendatud.
Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 4 p Eelnõust välja jätta paragrahvi 4 punktis 9 täiendav säte notariaalse Arvestatud.
9 kooselulepingu esitamise nõude kohta kuna dubleerib määruse
paragrahv 2 lõiget 4, millega on antud Sotsiaalkindlustusametile õigus
kontrollida kahtluse korral tööandjalt hüvitamise aluseks olevaid
dokumente.
1
Majandus- ja Üldine Kuna Sotsiaalkindlustusameti teenuste osutamise protsessid on meie Selgitatud. Nii töötajal endal kui
Kommunikatsiooniminist märkus andmetel muutmisel ja uus infosüsteem väljatöötamisel, juhime ka tööandjal on õigus esitada
eerium tähelepanu, et puhkusetasude hüvitamise teenus vajab lähiajal päring Sotsiaalkindlustusametile,
põhjalikku muutmist. Eelnõuga tehtavad muudatused tõstavad tööandja et saada infot, kas töötajal on
ja -võtja halduskoormust veelgi, kuna hoolduspuhkuse saamiseks peab õigus hoolduspuhkusele. Töötajal
on päringu kaudu võimalik teada
töövõtja esitama lisaks nõusolekule dokumente, mis sisaldavad riigi saada, kas tema täisealise sügava
infosüsteemis olemas olevaid eriliigilisi isikuandmeid. Tööandjal peaks puudega lähedase kohta on
olema võimalus lihtsal viisil kontrollida, kas töövõtjal on puhkusele kasutamata hoolduspuhkuse päevi
õigus ja kas keegi on sama isiku hooldamiseks puhkust juba kasutanud. ning tööandjal on võimalik
Samu ja näiteks töötamise andmeid saab kasutada ka hüvitise saamise päringu teel teada saada, kas
õigsuse automaatsel kontrollimisel ning Sotsiaalkindlustusametil töötajal on hoolduspuhkuse
puudub vajadus minna dokumente üle kontrollima töövõtja juurde saamise õigus (ehk kas tegu on
(kehtiva määruse § 5 lg 2). täisealise sügava puudega isiku
lähedase või hooldajaga
töölepingu seaduse mõttes ning
kas selle täisealise sügava
puudega isikuga seoses on
kasutamata hoolduspuhkuse
päevi).
Samas on Sotsiaalkindlustusamet
planeerinud puhkusele õigustatuse
reaalajas
kontrollimise võimaluse loomise.
Kuni seda võimalust ei ole, on
vajalik tööandjale anda õigus
dokumentide küsimiseks, mis
puhkuseõigust tõendavad.
Tööandja ei pea seda õigust
kasutama.
Eesti Kaubandus- Üldine Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Teadmiseks võetud.
Tööstuskoda märkus Sotsiaalministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tervise- ja
tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava
puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse
andmete loetelu“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta.
Kaubanduskoda toob välja, et nii lühikese tähtaja jooksul (kolm päeva) ei ole
võimalik saada liikmetelt piisavalt tagasiside eelnõu kohta ning samuti
2
analüüsida ka eelnõus sätestatut.
Hetkel ei ole Kaubanduskojal kommentaare ega märkusi nimetatud eelnõu
kohta.
Ühtlasi anname teada, et tutvustasime kavandatavat läbi Kaubanduskoja
infokandjate oma liikmetele.
MTÜ Eesti Üldine Tervise- ja tööministri määruse nr 62 muudatused on üheselt seotud Teadmiseks võetud.
Omastehooldus märkus hoolduspuhkuse jõustamisega alates 1. juulist 2018. Hoolduspuhkuse
taotlemise ja taotluste menetlemise kord on võrdlemisi väikse
halduskoormusega eri osapooltele. Jätkuvalt jääb MTÜ Eesti Omastehooldus
eriarvamusele seoses hoolduspuhkuse hüvitamise aluseks oleva riiklikult
kehtestatud töötasu alammäära rakendamisega. Küll aga säilib lootus, et
hoolduspuhkus läbib ajas muutusi, mis laiendavad hoolduspuhkust kasutama
õigustatud inimeste ringi ja kohaldatakse puhkusetasu arvestusel minimaalselt
keskmist töötasu. MTÜ Eesti Omastehooldus tervitab hoolduspuhkuse peatset
jõustumist ja tegeleb teavitustööga potentsiaalse sihtrühma seas.
Eesti Linnade ja Valdade Üldine Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab tervise- ja tööministri 28. Selgitatud. Nii töötajal endal
Liit märkus novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava kui ka tööandjal on õigus
puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse esitada päring
andmete loetelu“ muutmise eelnõu kohta järgmise kommentaari ja Sotsiaalkindlustusametile, et
ettepaneku. saada infot, kas töötajal on
Hoolduspuhkuse tasu arvutamine ja riigieelarvest hüvitamise õigus hoolduspuhkusele.
taotlemine Sotsiaalkindlustusameti poolt, on sarnane lapsepuhkuse Töötajal on päringu kaudu
tasu arvutamise ning tööandjale hüvitamisega. Antud juhul on tegemist võimalik teada saada, kas tema
uue puhkuse liigiga, millega kaasneb ka tööandjale täiendav töö. täisealise sügava puudega
Praktika on siiani näidanud, et näiteks lapsepuhkust, mille andmise lähedase kohta on kasutamata
tingimused ja töötaja poolt esitatavad andmed on suhteliselt lihtsad hoolduspuhkuse päevi ning
(lapse vanus, puhkusepäevade arv ja puhkust saab kasutada vaid üks tööandjal on võimalik päringu
vanem) võrreldes hoolduspuhkusega, vormistatakse sageli alusetult. teel teada saada, kas töötajal on
See, kas töötajal on olnud õigust neid puhkusepäevi kasutada, selgub hoolduspuhkuse saamise õigus
tihti alles hüvitamistaotluse esitamisel Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, (ehk kas tegu on täisealise
kui töötajal ei ole olnud õigust puhkusepäevi saada, aga tööandja sügava puudega isiku lähedase
ikkagi on vastava dokumendi vormistanud, siis tuleb tööandjal teha või hooldajaga töölepingu
keerulised ümberarvestused. seaduse mõttes ning kas selle
Riigieelarvest hüvitatavaid puhkuseid maksustatakse ainult täisealise sügava puudega
tulumaksuga ja seetõttu kasutatud lapsepuhkuse päevade isikuga seoses on kasutamata
3
ümbervormistamine põhipuhkuseks toob kaasa tagasiulatuvalt nii hoolduspuhkuse päevi).
tasude kui ka maksude ümberarvestused. Lisanduvad Samas on
maksudeklaratsioonide parandused, hüvitistaotluste mitmekordsed Sotsiaalkindlustusametil
esitamised Sotsiaalkindlustusametile jne. Kui ka põhipuhkuse päevi planeerinud puhkusele
enam kasutada ei ole, siis tuleb kogu raha tagasi nõuda. õigustatuse reaalajas
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku leida lahendus, kuidas tööandja kontrollimise võimaluse
saaks enne puhkuse vormistamist Sotsiaalkindlustusametist loomise.
kontrollida, kas töötajal on õigus hoolduspuhkusele või ka teistele Kuni seda võimalust ei ole, on
riigieelarvest hüvitatavatele puhkustele, et vähendada tööandja vajalik tööandjale anda õigus
halduskoormust, mis kaasneb alusetult vormistatud puhkustega ja dokumentide küsimiseks, mis
väljamakstud puhkusetasude tagasinõuetega. Kuna vastavalt määrusele puhkuseõigust tõendavad.
Tööandja ei pea seda õigust
vastutab andmete õigsuse eest tööandja, siis leiame, et tööandjal peaks
kasutama.
olema võimalus enne otsuse tegemist kontrollida, kas töötajal on õigus
taotletud puhkustele või mitte.
Loodame, et esitatud kommentaar aitab selgitada probleemi olemust ja
kinnitab vajadust leida võimalused valesti tehtud otsuste vältimiseks ja
üleliigse halduskoormuse vähendamiseks.
4