dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2018
Viit
33
Registreeritud
27. juuni 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Mariliis Proos (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎33 27.06.2018 Ministri määrus.bdoc850 KB

Sisu (failidest)

Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 6. juunil 2018. a võttis Riigikogu vastu töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. Nimetatud seadus kehtestab täisealise sügava puudega isiku (edaspidi sügava puudega isiku) sugulastele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale (edaspidi lähedastele) ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldajale) õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust (edaspidi ka hoolduspuhkust), et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Seaduse kohaselt hüvitatakse hoolduspuhkus töötasu alammäära alusel riigieelarvest. Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määrus nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (edaspidi määrus) reguleerib riigieelarvest puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamist. Hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamiseks riigieelarvest on vajalik määrust täiendada hoolduspuhkust käsitlevate sätetega. Antud määrusega seda tehaksegi. Sätestatakse, et määrus kehtib ka hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamisel, kehtestatakse hoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamise alused, milliseid dokumente on tööandjal õigus töötajalt hoolduspuhkuse õiguse tõendamiseks nõuda ning milliseid andmeid peab tööandja Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamiseks esitama. Määrusega luuakse võimalus Riigikogu poolt 6. juunil 2018. a vastu võetud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse rakendamiseks. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Mariliis Proos ([email protected], 6269 255). Määruse väljatöötamisel on osalenud SKA hüvitiste osakonna äriteenuste talituse nõunik Piret Meemann ([email protected], 7448303). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected], 6269 271). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrus on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks. 14.09.2017 otsustas valitsus hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude raames kiita heaks tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega isiku töötavale lähedasele. 2018. aasta riigieelarves on ette nähtud vahendid vastava meetme käivitamiseks. Muudetakse määruse 1. jaanuaril 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.11.2016, 14). 2 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 täiendatakse määruse reguleerimisala. Määruse § 1 punkti 2 täiendatakse viitega töölepingu seaduse (edaspidi TLS ) §-le 651, mis sätestab hoolduspuhkuse õiguse. Punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mis sätestab puhkusetasu arvestamise töötasu alammäära alusel. Arvestamise korda ei muudeta, kuid sätestatakse, et lisaks lapsepuhkuse puhkusetasu arvestamisele tuleb vastavat korda rakendada ka hoolduspuhkuse puhkusetasu puhul. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 2 lõiget 4 viitega hoolduspuhkusele. Selle tulemusena sätestatakse, et ka hoolduspuhkuse puhul on tööandjal õigus nõuda dokumente, mis tõendavad töötaja õigust vastavale puhkusele. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 2 lõikega 5. Lõike kohaselt peab töötajal hoolduspuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamiseks tööandjale olema isiku nõusolek, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse. Kui isikule on määratud eestkostja, kuna sügava puudega isik ei ole võimeline sedalaadi otsuseid tegema, on vajalik eestkostja nõusolek. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ja tulenevalt kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 10 lõikest 1 ei saa töötaja hoolduspuhkuse taotlemisel esitada tööandjale ekspertiisiotsust ega KOV-i haldusakti hoolduse teostamise määramiseks ilma hooldatava isiku või tema eestkostja nõusolekuta. Ekspertiisiotsus ja KOV-i haldusakt sisaldavad terviseandmeid, st delikaatseid isikuandmeid, mida tohib kolmandatele isikutele avaldada üksnes isiku või tema eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui sügava puudega isik nõusolekut andnud ei ole ning eestkostjal nõusoleku andmise õigus puudub, ei saa ka puhkust taotlev lähedane või määratud hooldaja neid andmeid tööandjale avaldada. Andmed suguluse, abielu, registreeritud kooselu ja eestkoste kohta ei ole delikaatsed isikuandmed, kuid neid saab kolmandatele isikutele avaldada siiski vaid isiku nõusolekul või õigustatud huvi korral rahvastikuregistri päringu teel. Eestkostega seonduvat reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus ja perekonnaseadus. Eestkoste täisealise isiku üle määrab kohus, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega ei vaja eeskostet puudutav käesolevas määruses kordamist. Õigusselguse huvides on käesolevas määruses siiski välja toodud, et sügava puudega isiku asemel võib olla vajalik eestkostja nõusolek. Olukorras, kus sügava puudega isiku eestkostja ja hoolduspuhkust kasutada soovija langevad kokku, ei ole täiendava nõusolekute saamine vajalik. Punktiga 5 täiendatakse määruse § 3 lõikega 4. Selle kohaselt on tööandjal õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega teised selleks õigust omavad isikud ei ole kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate puhkusepäevade arv ja periood. Tegemist on tööandja õigusega, mis praegu kehtib lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja isapuhkuse osas. Ka hoolduspuhuse puhul on tegemist puhkusega, millele on õigus mitmel erineval isikul ning mitme tööandja juures töötav isik võib olla kasutanud oma puhkuse õigust ka teise tööandja juures, kellele SKA on puhkusetasu juba hüvitanud. See võib panna tööandja olukorda, kus ta annab töötajale hoolduspuhkust, maksab talle puhkusetasu, kuid SKA-l ei ole talle võimalik riigieelarvest seda hüvitada, kuivõrd puhkusetasu on hüvitatud juba teisele tööandjale. Selliste olukordade vältimiseks ning selleks, et innustada töötajat uurima, kas mõni teine sügava puudega isiku lähedane on selle isiku hooldamiseks juba hoolduspuhkust 3 kasutanud, antakse määruses ka hoolduspuhkuse puhul tööandjale õigus küsida töötajalt kinnitust puhkusetasu hüvitamise võimalikkuse kohta. Punktidega 6 ja 7 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 tööandja poolt SKA-le esitatavate andmetega, mis on vajalikud hoolduspuhkuse puhul hüvitise maksmiseks. Nendeks on sügava puudega isiku nimi ja isikukood ning hoolduspuhkuse kasutamise kuupäevad. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse seletuskirjas analüüsiti hoolduspuhkuse mõju tasustatud hoolduspuhkuse saajatele, tööandjatele ning riigile. Peamised uurimisküsimused olid: kas ja millisel määral mõjutab muudatus hoolduskoormusega lähedaste ja määratud hooldaja tööhõivet, toimetulekut, töö- ja eraelu ühildamise võimalusi ning sügava puudega isiku tervist ja sotsiaalset kaasatust. Samuti, millist eeldatavat mõju omab muudatus tööandjatele ja SKA töökoormusele. Käesoleva määruse mõjudena on vaadeldud mõju tööandjatele ja SKA töökoormusele. Mõju majandusele Tööandja Mõju ulatus Hoolduspuhkuse saamiseks esitab töötaja tööandjale taotluse. Tööandja peab hoolduspuhkuse tasu riigieelarvest hüvitamiseks esitama taotluse SKA-le. Kui SKA keeldub puhkusetasu tööandjale hüvitamast põhjusel, et taotlusel märgitud hooldataval isikul ei ole sügava puude raskusastme tuvastamise kehtivat otsust, hoolduspuhkust taotlenud töötaja ei ole sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja, on tööandjal õigus väljamakstud puhkusetasu töötajalt tagasi nõuda. Seega suureneb tööandja koormus seoses töötaja hoolduspuhkuse taotluse läbivaatamise, puhkusetasu suuruse arvutamise ja väljamaksmise ning SKA-le puhkusetasu hüvitamise taotluse esitamise ja võimaliku tagasinõudega. Tööandja töökoormus suureneb ka selle võrra, et töötaja hoolduspuhkuse ajaks tuleb tööandjal tööd ümber organiseerida (leida hoolduspuhkuse ajaks töötajale asendaja). Muudatusel võib tööandja jaoks olla ka majanduslik mõju, kui hoolduspuhkuse tõttu töötamata jäänud töötundide tõttu langeb ettevõtte tootlikkus. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Määrusega võimaldatakse iga sügava puudega isiku kohta võtta kokku viis päeva hoolduspuhkust. Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja. Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Korraga on hoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Statistikameti andmetel oli Eestis 2016. aastal kokku 154 781 majanduslikult aktiivset üksust. Eeldusel, et iga puhkust võttev töötaja (5 760-28 800 isikut) töötab eraldi tööandja juures, on muudatusest mõjutatud tööandjaid samuti 5 760-28 800, olenevalt sellest, mitu sügava puudega isiku lähedast hoolduspuhkust võtab (1-5 isikut). Kõigist tööandjatest moodustab sihtrühm sel juhul 5%-24%. 4 Arvestades, et võimalik hoolduspuhkuse kasutajate arv on väike ning hoolduspuhkust on võimalik kasutada kuni viis tööpäeva aastas, ei ole tegemist tööandjate jaoks regulaarse halduskoormuse kasvuga. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitava mõjuna võib kasvada tööandjate töökoormus puhkusetasu tagasi nõudmisel. Kui SKA kaudu selgub, et töötajal ei olnudki õigust hoolduspuhkusele jääda, kuna tema lähedasel või määratud hooldataval, keda ta hooldab, ei ole tuvastatud sügavat puuet, töötaja ei ole sügava puudega isiku lähedane või määratud hooldaja või kui viis tööpäeva kalendriaastas on juba teiste isikute poolt ära kasutatud, siis on tööandjal õigus puhkuse eest makstud tasu töötajalt tagasi nõuda. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja mõju sagedus ning ebasoovitava mõju avaldumise risk on väikesed, mistõttu ei ole tegemist olulise majandusliku mõjuga. Mõju avalikule sektorile Sotsiaalkindlustusamet Mõju ulatus Hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse SKA-le. SKA kontrollib, kas isikul, kellega seoses puhkust taotleti, on olemas kehtiv ekspertiisiotsus sügava puude raskusastme tuvastamise kohta. Samuti kontrollib SKA rahvastikuregistrist taotleja sugulust hooldatava isikuga, vajadusel eestkoste või notariaalselt sõlmitud kooselulepingu olemasolu ning hooldaja määramise andmeid STAR-st, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku määratud hooldaja. Eelnimetatud andmete põhjal teeb SKA puhkusetasu tööandjale hüvitamise või mittehüvitamise otsuse. SKA-le toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine kaasa töökoormuse kasvu. Ühelt poolt suureneb tööandja halduskoormus SKA-le andmete esitamise näol, teiselt poolt tõstab tööandja taotlus menetlejate töökoormust. Täiendavat tööjõudu selleks planeeritud ei ole, kuna puhkusetaotluse menetlemise lihtsustamiseks luuakse vastav IT-lahendus sarnaselt täna toimivate lahendustega, mis lihtsustab menetlusprotsessi. SKA teostab ka praegu sarnaseid menetlusi, mille käigus kontrollib isiku ekspertiisitaotlusel olevaid andmeid ning määrab selle tulemusena isiku teenusele või maksab talle toetust. Tasustatud lapsepuhkuse eest tööandja poolt makstud tasu hüvitamise taotlemisel kontrollib SKA andmeid rahvastikuregistrist ning teeb taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse. Seega saab öelda, et olemuslikult ei ole tegemist SKA jaoks uue menetlusprotsessiga. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühm on SKA. Lähtudes potentsiaalsest töötajate arvust, kes võiksid hoolduspuhkust taotleda, puutub SKA kokku täiendavate puhkusetasu hüvitamise taotlustega tööandjatelt kuid tõenäoliselt mitte iga päev. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 5 Mõju ulatust ja sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mõju sagedus on keskmine ning ebasoovitav mõju puudub, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2018. aasta riigieelarves on töötasu alammäära piires tasustatud viie puhkusepäeva hüvitamiseks sügava puudega isiku töötavale lähedastele eraldatud 0,7 miljonit eurot. Perioodiks 2018-2022 on planeeritud sügava puudega isiku lähedastele ja määratud hooldajatele riigieelarvest hoolduspuhkuse võimaldamiseks 3,7 miljonit eurot. Toetuse eelarve: 2018 2019 2020 2021 2022 670 000 705 000 745 000 780 000 780 000 Hoolduspuhkuse hüvitamisega seotud kulusid on põhjalikult analüüsitud töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse seletuskirjas. Määruse rakendamine ei too SKA-le kaasa olulisi personali- ja majanduskulusid. SKA menetleb riigieelarvest hüvitatavaid puhkusetasusid ka käesoleval ajal. Määruse muudatuste rakendamise kulud on seotud infotehnoloogilise lahenduse loomisega hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamise taotluste menetlemiseks. Tugisüsteemide loomiseks ja administreerimiseks on planeeritud aastatel 2018-2021 kokku 260 000 eurot. Kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. Arendustegevused hetkel käivad. Infotehnoloogilised rakenduskulud: 2018 2019 2020 2021 2022 120 000 120 000 10 000 10 000 0 Määruse muudatuse kulud kokku (sh infotehnoloogilised arenduskulud) perioodiks 2018-2022 on 3,94 mln eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ- le Eesti Omastehooldus ja Eesti Hooldajate Liidule. Kooskõlastamise tagasiside on esitatud seletuskirja lisas olevas märkuste ja ettepanekute tabelis. MINISTRI MÄÄRUS 27.06.2018 nr 33 Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 7 alusel. Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) töölepingu seaduse §-s 60 ettenähtud isapuhkuse, § 63 lõikes 1 ettenähtud lapsepuhkuse ja lõikes 2 ettenähtud puudega lapse vanema lapsepuhkuse ning §-s 651 ettenähtud hoolduspuhkuse eest;“; 2) paragrahvi 2 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Lapsepuhkuse ja hoolduspuhkuse puhkusetasu arvutamisel korrutatakse töötaja kasutatud lapsepuhkuse või hoolduspuhkuse tööpäevade arv töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kuu keskmise tööpäeva töötasu määraga.“; 3) paragrahvi 2 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „puudega lapse vanema lapsepuhkusele“ tekstiosaga „, hoolduspuhkusele”; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Hoolduspuhkuse õigust tõendavate dokumentide esitamiseks tööandjale, peab töötajal olema selleks täisealise sügava puudega isiku või tema eestkostja nõusolek, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse. Hoolduspuhkuse õigust tõendavateks dokumentideks on: 1) kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus; 2) väljavõte rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on isiku, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, otsejoones ülenev või alanev sugulane, vend, õde, poolvend, poolõde või abikaasa; 2 3) notariaalne kooseluleping, kui isik, kelle hooldamiseks puhkust kasutada soovitakse, on töötaja registreeritud elukaaslane; 4) otsus eestkostja või hooldaja määramise kohta.“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Tööandjal on õigus nõuda kirjalikku avaldust, milles töötaja märgib, et tema ega teised selleks õigust omavad isikud ei ole kasutanud ega soovi kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures. Kui töötaja või teised selleks õigust omavad isikud on kasutanud või soovivad kasutada hoolduspuhkust teise tööandja juures, tuleb töötajal oma avalduses märkida teise tööandja juures kasutatud ja kasutatavate hoolduspuhkuse päevade arv ja periood.“; 6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) sügava puudega isiku nimi ja isikukood;“; 7) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) puudega lapse vanema lapsepuhkuse, isapuhkuse ja hoolduspuhkuse korral ka puhkuse kasutamise kuupäevad.“. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmise määruse seletuskiri Lisa 1 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks koostööpartneritele. Tagasiside eelnõule laekus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Tööinspektsioonilt, Sotsiaalkindlustusametilt, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonilt TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult, MTÜ-lt Eesti Omastehooldus ja Eesti Puuetega Inimeste Kojalt. Tööinspektsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kooskõlastaja või Paragrahv, Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, arvamuse esitaja lõige, mittearvestamise põhjus punkt Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 1 Eelnõu paragrahvi 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse kehtiva määruse Arvestatud. p3 paragrahv 2 lõiget 4 pärast sõnu „puudega lapse vanema vanemapuhkusele“ samas kui nimetatud sättes on sõnad „puudega lapse vanema lapsepuhkusele“. Palume eelnõusse vastav parandus sisse viia. Majandus- ja Eelnõu § 1 p Eelnõu § 1 p 4 sätestatav hooldatava isiku nõusoleku nõue ei saa olla Arvestatud. Eelnõu teksti Kommunikatsiooniminist 4 absoluutne. Sügava puudega isik ei pruugi olla võimeline nõusolekut täiendatud viitega eestkostja eerium andma ning eestkostjale puhkuse andmisel pole nõusolek ka vajalik. nõusolekule. Seletuskirja täiendatud. Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 4 p Eelnõust välja jätta paragrahvi 4 punktis 9 täiendav säte notariaalse Arvestatud. 9 kooselulepingu esitamise nõude kohta kuna dubleerib määruse paragrahv 2 lõiget 4, millega on antud Sotsiaalkindlustusametile õigus kontrollida kahtluse korral tööandjalt hüvitamise aluseks olevaid dokumente. 1 Majandus- ja Üldine Kuna Sotsiaalkindlustusameti teenuste osutamise protsessid on meie Selgitatud. Nii töötajal endal kui Kommunikatsiooniminist märkus andmetel muutmisel ja uus infosüsteem väljatöötamisel, juhime ka tööandjal on õigus esitada eerium tähelepanu, et puhkusetasude hüvitamise teenus vajab lähiajal päring Sotsiaalkindlustusametile, põhjalikku muutmist. Eelnõuga tehtavad muudatused tõstavad tööandja et saada infot, kas töötajal on ja -võtja halduskoormust veelgi, kuna hoolduspuhkuse saamiseks peab õigus hoolduspuhkusele. Töötajal on päringu kaudu võimalik teada töövõtja esitama lisaks nõusolekule dokumente, mis sisaldavad riigi saada, kas tema täisealise sügava infosüsteemis olemas olevaid eriliigilisi isikuandmeid. Tööandjal peaks puudega lähedase kohta on olema võimalus lihtsal viisil kontrollida, kas töövõtjal on puhkusele kasutamata hoolduspuhkuse päevi õigus ja kas keegi on sama isiku hooldamiseks puhkust juba kasutanud. ning tööandjal on võimalik Samu ja näiteks töötamise andmeid saab kasutada ka hüvitise saamise päringu teel teada saada, kas õigsuse automaatsel kontrollimisel ning Sotsiaalkindlustusametil töötajal on hoolduspuhkuse puudub vajadus minna dokumente üle kontrollima töövõtja juurde saamise õigus (ehk kas tegu on (kehtiva määruse § 5 lg 2). täisealise sügava puudega isiku lähedase või hooldajaga töölepingu seaduse mõttes ning kas selle täisealise sügava puudega isikuga seoses on kasutamata hoolduspuhkuse päevi). Samas on Sotsiaalkindlustusamet planeerinud puhkusele õigustatuse reaalajas kontrollimise võimaluse loomise. Kuni seda võimalust ei ole, on vajalik tööandjale anda õigus dokumentide küsimiseks, mis puhkuseõigust tõendavad. Tööandja ei pea seda õigust kasutama. Eesti Kaubandus- Üldine Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Teadmiseks võetud. Tööstuskoda märkus Sotsiaalministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta. Kaubanduskoda toob välja, et nii lühikese tähtaja jooksul (kolm päeva) ei ole võimalik saada liikmetelt piisavalt tagasiside eelnõu kohta ning samuti 2 analüüsida ka eelnõus sätestatut. Hetkel ei ole Kaubanduskojal kommentaare ega märkusi nimetatud eelnõu kohta. Ühtlasi anname teada, et tutvustasime kavandatavat läbi Kaubanduskoja infokandjate oma liikmetele. MTÜ Eesti Üldine Tervise- ja tööministri määruse nr 62 muudatused on üheselt seotud Teadmiseks võetud. Omastehooldus märkus hoolduspuhkuse jõustamisega alates 1. juulist 2018. Hoolduspuhkuse taotlemise ja taotluste menetlemise kord on võrdlemisi väikse halduskoormusega eri osapooltele. Jätkuvalt jääb MTÜ Eesti Omastehooldus eriarvamusele seoses hoolduspuhkuse hüvitamise aluseks oleva riiklikult kehtestatud töötasu alammäära rakendamisega. Küll aga säilib lootus, et hoolduspuhkus läbib ajas muutusi, mis laiendavad hoolduspuhkust kasutama õigustatud inimeste ringi ja kohaldatakse puhkusetasu arvestusel minimaalselt keskmist töötasu. MTÜ Eesti Omastehooldus tervitab hoolduspuhkuse peatset jõustumist ja tegeleb teavitustööga potentsiaalse sihtrühma seas. Eesti Linnade ja Valdade Üldine Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab tervise- ja tööministri 28. Selgitatud. Nii töötajal endal Liit märkus novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava kui ka tööandjal on õigus puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse esitada päring andmete loetelu“ muutmise eelnõu kohta järgmise kommentaari ja Sotsiaalkindlustusametile, et ettepaneku. saada infot, kas töötajal on Hoolduspuhkuse tasu arvutamine ja riigieelarvest hüvitamise õigus hoolduspuhkusele. taotlemine Sotsiaalkindlustusameti poolt, on sarnane lapsepuhkuse Töötajal on päringu kaudu tasu arvutamise ning tööandjale hüvitamisega. Antud juhul on tegemist võimalik teada saada, kas tema uue puhkuse liigiga, millega kaasneb ka tööandjale täiendav töö. täisealise sügava puudega Praktika on siiani näidanud, et näiteks lapsepuhkust, mille andmise lähedase kohta on kasutamata tingimused ja töötaja poolt esitatavad andmed on suhteliselt lihtsad hoolduspuhkuse päevi ning (lapse vanus, puhkusepäevade arv ja puhkust saab kasutada vaid üks tööandjal on võimalik päringu vanem) võrreldes hoolduspuhkusega, vormistatakse sageli alusetult. teel teada saada, kas töötajal on See, kas töötajal on olnud õigust neid puhkusepäevi kasutada, selgub hoolduspuhkuse saamise õigus tihti alles hüvitamistaotluse esitamisel Sotsiaalkindlustusametile. Juhul, (ehk kas tegu on täisealise kui töötajal ei ole olnud õigust puhkusepäevi saada, aga tööandja sügava puudega isiku lähedase ikkagi on vastava dokumendi vormistanud, siis tuleb tööandjal teha või hooldajaga töölepingu keerulised ümberarvestused. seaduse mõttes ning kas selle Riigieelarvest hüvitatavaid puhkuseid maksustatakse ainult täisealise sügava puudega tulumaksuga ja seetõttu kasutatud lapsepuhkuse päevade isikuga seoses on kasutamata 3 ümbervormistamine põhipuhkuseks toob kaasa tagasiulatuvalt nii hoolduspuhkuse päevi). tasude kui ka maksude ümberarvestused. Lisanduvad Samas on maksudeklaratsioonide parandused, hüvitistaotluste mitmekordsed Sotsiaalkindlustusametil esitamised Sotsiaalkindlustusametile jne. Kui ka põhipuhkuse päevi planeerinud puhkusele enam kasutada ei ole, siis tuleb kogu raha tagasi nõuda. õigustatuse reaalajas Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku leida lahendus, kuidas tööandja kontrollimise võimaluse saaks enne puhkuse vormistamist Sotsiaalkindlustusametist loomise. kontrollida, kas töötajal on õigus hoolduspuhkusele või ka teistele Kuni seda võimalust ei ole, on riigieelarvest hüvitatavatele puhkustele, et vähendada tööandja vajalik tööandjale anda õigus halduskoormust, mis kaasneb alusetult vormistatud puhkustega ja dokumentide küsimiseks, mis väljamakstud puhkusetasude tagasinõuetega. Kuna vastavalt määrusele puhkuseõigust tõendavad. Tööandja ei pea seda õigust vastutab andmete õigsuse eest tööandja, siis leiame, et tööandjal peaks kasutama. olema võimalus enne otsuse tegemist kontrollida, kas töötajal on õigus taotletud puhkustele või mitte. Loodame, et esitatud kommentaar aitab selgitada probleemi olemust ja kinnitab vajadust leida võimalused valesti tehtud otsuste vältimiseks ja üleliigse halduskoormuse vähendamiseks. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel