Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Keskkonnaministeerium Meie 26.06.2018 nr 2-1/17-0555/5616
Rahandusministeerium
Maaeluministeerium
Majandus- ja taristuministri määruse
„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite
kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,
metroloogilise kontrolli alla kuuluvate
mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,
taatluskehtivusajad ning metroloogilise
kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud
nõuded“ eelnõu
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Metroloogiliselt kontrollitud
mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise
kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson
majandus- ja taristuminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Lisaadressaadid: Eesti Akrediteerimiskeskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti
Elektritööstuse Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Metrosert AS,
Tepso Labor OÜ, Metrex Mõõtekeskus OÜ, Kaalukoda A.A. OÜ, Taatluslabor Wega OÜ, Prem
Test OÜ, Alice Labor OÜ, Inspecta Estonia OÜ, A.V.R. Elekter OÜ, EG Ehitus AS, Parkli HL OÜ,
ART Mõõtekeskus OÜ, Caleb Brett Eesti OÜ, SGS Eesti AS.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Triinu Sillamaa
6256391
[email protected]
2 (2)
12.06.2018
Majandus- ja taristuministri määruse „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite
kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate
mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja
statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse 01.01.2019 jõustuva mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 6 lõike 4 alusel.
Määrus sätestab kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu,
täpsustades kohustuslikud kasutusalad ja erandid ning kasutusele võtmise ja täpsusnõudeid,
kasutusvaldkondi, taatluskehtivusaegu ning nõudeid metroloogilisele kontrollile, sealhulgas
statistilisele taatlusele.
Eelnõu asendab samasisulist varasemat majandus- ja taristuministri 20. septembri 2016. a määrust
nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu,
mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite
taatluskehtivusajad“ (edaspidi määrus nr 57), mis reguleeris koos 1. mail 2004. a jõustunud
mõõteseadusega mõõtevahendite metroloogilise kontrolli valdkonda Eestis.
Vahepeal on muutunud õiguslik olukord, mis tingib samasisulise uue määruse kehtestamise
vajaduse. 1. jaanuarist 2019. a muutub kehtetuks 1. mail 2004. a jõustunud mõõteseadus ning ühes
sellega muutuvad kehtetuks kõik selle seaduse alusel antud määrused, sealhulgas ka määrus nr 57.
Määruse on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote
ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel:
625 6391). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351) ja keeletoimetuse referent-keeletoimetaja Kristiane Liivoja
(e-post:
[email protected]; tel: 625 6370).
Erinevalt määruse nr 57 kohaldamisalast sätestatakse eelnõuga ka nõuded mõõtevahendi
statistilisele taatlemisele.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu on samasisulise määruse nr 57 uus redaktsioon. Suurim muudatus võrreldes määrusega nr
57 on statistilise taatluse reeglite sätestamine.
Eelnõu paragrahv 1 sätestab määruse kohaldamisala, mille järgi kehtestatakse määruses turule
lastavate, kasutusele võetavate ja kasutusel olevate mõõtevahendite nimistu, kehtestatakse nendele
mõõtevahenditele metroloogilise kontrolli viis, täpsusnõuded ning taatluskehtivusajad koos
nõuetega statistilisele taatlemisele. Määrus kohaldub määruse lisas nimetatud kasutusaladel
kasutatavatele mõõtevahenditele, arvestades lisas sätestatud erandeid kasutusaladele. Näiteks peab
kasutama taadeldud mitteautomaatkaalu kauplustes kauba koguse mõõtmisel, taadeldud
kütusetankurit tanklates kütuse müümisel ning liiklusjärelevalves tehtaval mõõtmisel taadeldud
kiirusmõõturit. Eeltoodu tähendab ka seda, et antud kasutusalal peab mõõtmiseks kasutama üksnes
1
taadeldud mõõtevahendit, mis on määruse lisas olevas kohustusliku metroloogilise kontrolli
nimistus on nimetatud.
Muud mõõtevahendit ei või antud kasutusalal mõõtmiseks kasutada. Näiteks jaekaubanduses peab
kasutama kauba kaalumisel taadeldud kaalu. Võrreldes määrusega nr 57 on kohaldamisala
paindlikumaks rakendamiseks lisatud erandid. Eesmärk on võimaldada vähem täpsust nõudvate
mõõtmiste korral uuenduslikumate mõõtevahendite kasutamist, kuid samas analoogsel mõõtmisel
traditsioonilise mõõtevahendi kasutamisel tagada mõõtmiste usaldusväärsus metroloogilise
kontrolli kaudu. Näiteks kui riiklikus järelevalves kasutada mõõtmisel mõõdulinti, peab mõõdulint
olema taadeldud. Kui samal kasutusalal mõõtmiseks kasutatakse muid pikkuse mõõtevahendeid,
nagu laserkaugusmõõturid, siis piisab selles valdkonnas mõõtevahendile kehtestatud nõuetest,
näiteks jälgitavast kalibreerimisest.
Eelnõu § 2 sätestab määruses kasutatavad terminid. Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud
termineid kasutatakse määruses mõõteseaduse tähenduses. Kaubandustegevuse termineid
kasutatakse määruses kaubandustegevuse seaduse tähenduses. Vee-ettevõtja ja kliendi termineid
kasutatakse määruses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses.
Eelnõu § 3 sätestab, et kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite
nimistu sõltuvalt nende kasutusalast, metroloogilise kontrolli liigid ja täpsusnõuded
mõõtevahenditele on esitatud määruse lisas „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate
mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast ja nõuded mõõtevahenditele ning
mõõtevahendite taatluskehtivusajad“.
Eelnõu § 4 sätestab nõuded mõõtevahendi metroloogilisele kontrollile. Mõõtevahendeid, mis on
enne määruse jõustumist Eestis jälgitavalt taadeldud, võib jätkuvalt perioodiliselt taadelda, järgides
asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid ja katsetuste mahtu, mis kehtisid mõõtevahendile selle
kasutusele võtmisel ning on fikseeritud mõõtevahendi vastavusdeklaratsioonis, riigisiseses
tüübikinnitustunnistuses, Euroopa Ühenduse või Euroopa Liidu tüübihindamis-,
konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuses. See tähendab ka seda, et mõõtevahend peab
kordustaatlusel vastama kordustaatluse ajal kehtivas määruses sätestatud täpsusnõudele.
Kordustaatluse korral võib lisaks vastavushindamisel või esmataatlusel aluseks olnud
dokumentidele olla nõudeid asjakohastes standardites või tehnilistes normdokumentides, mida ei
pruugi olla nimetatud eelnimetatud dokumentides. Näiteks on olemas Eesti standardid EVS
912:2011 „Mitteautomaatkaalud. Taatlusmetoodika“ ja EVS 913:2011 „Kütusetankurid.
Taatlusmetoodika“, mis sisaldavad juhiseid kordustaatlusele.
Eelnõu §-des 2–4 sisulisi muudatusi võrreldes määrusega nr 57 ei ole.
Eelnõu § 5 sätestab mõõtevahendite taatluskehtivusajad ja selle arvestamise alused. Mõõtevahendi
taatluskehtivusaeg on periood, mille järel tuleb mõõtevahendi mõõtmisomaduste jätkuvat õigsust
kontrollida ja nõuetele vastavust hinnata. Mõõtevahendite liigiti on see erinev, sõltudes
mõõtevahendi vastupidavusest ning metroloogilistest ja tehnilistest eripäradest. Eri liiki
mõõtevahendite taatluskehtivusajad on eelnõu lisas esitatud tabeli viiendas veerus. Metroloogilise
kontrolli läbinud mõõtevahendi taatluskehtivusaja alguseks on vastavushindamise protseduuri, EÜ
esmataatluse või riigisisese taatluse toimumise kuupäev.
2
Kui vastavusdeklaratsioonil, taatlustunnistusel, vastavus- või taatlusmärgisel puudub kuupäev ja
kuu, siis on taatluskehtivusaja alguseks vastava menetluse toimumise aasta 1. jaanuar.
Taatluskehtivusaja arvestamist ei ole muudetud võrreldes määrusega nr 56. Taatluskehtivusaega
arvestatakse kuu täpsusega, mis annab taatluskohustuse täitjale paindlikust, millal mõõtevahend
taatlusele esitada. Eelnõuga sätestatava korra järgi peab mõõtevahendi taatlema selle kuu jooksul,
mille sisse langeb selle mõõtevahendi taatluskehtivuse lõppkuupäev. Kui taatluskehtivuse algus on
määratud kuu või kvartali täpsusega, lõppeb mõõtevahendi taatluskehtivusaeg selle kuu või kvartali
viimasel päeval, millal saabub taatluskehtivuse lõppu tähistav kuu või kvartal. See tähendab, et kui
taatlus on toimunud märtsis 2018, peab mõõtevahend 1-aastase taatlusintervalli korral läbima
järgmise taatluse hiljemalt 31.03.2019. Samuti peab I kvartalis 2018 metroloogilise kontrolli
läbinud mõõtevahend läbima 1-aastase taatlusintervalli puhul järgmise taatluse hiljemalt
31.03.2019. Aasta täpsusega määratud taatluskehtivusaja korral lõppeb mõõtevahendi
taatluskehtivusaeg selle jaanuarikuu viimasel päeval, mis järgneb taatluskehtivusaja lõppu
tähistavale aastale. See tähendab, et kui mõõtevahend on läbinud metroloogilise kontrolli 2018.
aastal, siis peab mõõtevahend 1-aastase taatlusintervalli korral läbima järgmise taatluse hiljemalt
31.01.2019.
Võrreldes määrusega nr 57 on lisatud paragrahvi säte, mille järgi on statistilise taatluse korral
taatluskehtivusaeg poole lühem lisas kehtestatud ajast. Statistilise taatluse korral kontrollitakse
reaalselt vaid mõõtevahendite kogumist esindusvalimisse kuuluvaid mõõtevahendeid ja tehakse
kontrollitud mõõtevahendite taatlustulemuse alusel otsus kogu mõõtevahendite kogumi osas.
Reaalselt kontrollimata mõõtevahenditest tulenevate riskide maandamiseks ongi statistilise taatluse
korral taatluskehtivusaeg poole lühem. Samuti on lühema taatluskehtivusaja kehtestamise
põhjuseks tervikliku taatlusstatistika puudumine. Statistilise taatluse läbinud mõõtevahendite
taatlusstatistika kogunedes on võimalik hiljem taatlusperioodi vajadusel korrigeerida. Statistilise
taatluse kohta kogutud statistikat saab analüüsida, kui statistilise taatluse läbinud mõõtevahendid
esitatakse täies mahus kordustaatlusele.
Eelnõu §-d 6 ja 7 sätestavad statistilisele taatlusele, mis on üks kordustaatluse liik. Statistilise
taatluse korral kontrollitakse reaalselt vaid mõõtevahendite kogumist esindusvalimisse kuuluvaid
mõõtevahendeid ja tehakse kontrollitud mõõtevahendite taatlustulemuse alusel vastavusotsus kogu
mõõtevahendite kogumi osas. Statistiline taatlemine nähakse ette tarbearvestite (elektri-, vee- ja
soojusarvestite) kordustaatlusel. Gaasiarvestite puhul on taatluskehtivusaeg piiramatu, mistõttu ei
ole vajadust neid kordustaatlusele esitada ja seega puudub vajadus statistilise taatluse
rakendamiseks. Mõõtevahend esitatakse statistilise taatluse järel taatluskehtivusaja täitumisel
perioodilisele või erakorralisele kordustaatlusele, mis tähendab kõikide kogumisse kuuluvate
mõõtevahendite kontrollimist. Järgmise taatluskehtivusperioodi täitumisel võib rakendada jällegi
statistilist taatlust.
Eelnõu § 6 lõiked 2 ja 3 sätestavad nõuded mõõtevahendi kogumile. Statistilisele taatlusele
kuuluvatest mõõtevahenditest moodustab mõõtevahendite valdaja kuni 35 000 mõõtevahendist
koosneva kogumi, järgides kogumisse kuuluvale mõõtevahendile esitatud kriteeriume (lõige 3).
Mõõtevahendid peavad olema valmistatud sama tootja poolt ja läbinud vastavushindamise või
taatluse sama kalendriaasta jooksul. Sama peab olema mõõtevahendi tüüp või mudel,
tüübikinnitus- ja vastavushindamistähis, täpsusklass, töötingimused ning metroloogilised
omadused. Elektriarvestitel on lisaks täpsusklassile olulised metroloogilised omadused nimipinge,
voolutugevus, tariifide arv ja nimisagedus. Veearvestitel peab olema vähemalt sama läbimõõt,
3
nimikulu ja miinimumkulu suhte piirväärtus ning nimikulu. Soojusarvestitel soojuskandja
voolukulu, voolukulu piirväärtused ja samad komponendid (nt temperatuuriandurid).
Eelnõu § 6 lõigete 4 ja 5 järgi koostab mõõtevahendite valdaja kogumi kohta andmed, mille esitab
mõõtevahendi paigaldamise järel Tehnilise Järelevalve Ametile kolme aasta jooksul pärast
paigaldamist. Taotluse esitamise ajaline piirang on oluline mõõtevahendite kogumite objektiivsetel
alustel moodustamiseks. Eelnimetatud teave sisaldab iga mõõtevahendi kohta vähemalt järgnevaid
andmeid nagu tootja, tüüp, mudel, identifitseerimisnumber, tüübikinnitus- ja
vastavushindamistähis, vastavushindamise või viimase taatluse toimumise aeg, paigaldusaeg
ja -aadress. Tehnilise Järelevalve Amet kinnitab nõuetekohase kogumi statistiliseks taatluseks.
Eelnõu § 7 sätestatakse reeglid statistilise taatluse läbiviimisele ehk kriteeriumid ja tulemuse
hindamise alused. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab, et enne taatluskehtivusaja lõppu (kõige varem 18
kuud ja kõige hiljem 6 kuud) esitab mõõtevahendi valdaja kinnitatud mõõtevahendite kogumi koos
kogumisse kuuluvate mõõtevahendite andmetega ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega
statistilise taatluse läbiviimiseks vastavat pädevust omavale taatluslaborile. Statistilise taatluse
alustamine kuus kuud enne taatluskehtivusaja lõppu on oluline, et mõõtevahendi valdaja jõuaks
mõõtevahendid täies mahus ära taadelda ka siis, kui esindusvalimi taatlustulemus ei vasta nõuetele.
Lõike 2 järgi moodustab taatluslabor juhuslikkuse põhimõttel statistilisele taatlusele esitatud
kogumist mõõtevahendite esindusvalimi koos varumõõtevahenditega. Esindusvalimi ja
varumõõtevahendite suuruse määramisel lähtub taatluslabor tabelis esitatud kriteeriumitest.
Seejärel edastab taatluslabor mõõtevahendi valdajale andmed esindusvalimisse kuuluvatest
mõõtevahenditest koos andmetega varumõõtevahendite kohta. Mõõtevahendi valdaja korraldab
esindusvalimisse määratud mõõtevahendi mahamonteerimise ja toimetab mõõtevahendi
viivitamatult taatluslaborisse.
Kui esindusvalimisse kuuluv mõõtevahend on väliste vigastustega, ei ole leitav, ei ole ligipääsetav,
taatlusmärgised on rikutud või andmed dokumenteeritud valesti, siis võib selle asendada
varumõõtevahendite hulka kuuluva mõõtevahendiga. Kui probleemseid esindusvalimisse
kuuluvaid mõõtevahendeid on rohkem kui varumõõtevahenditeks määratud mõõtevahendeid, ei
vasta kogum statistilise taatluse reeglitele. Statistilise taatluse nõuetele mittevastavasse valimisse
kuuluvad mõõtevahendid tuleb kõik taatluskehtivusaja lõppedes esitada korralisele taatlusele või
kõrvaldada kasutusest. Taatluslabor viib läbi esindusvalimi taatluse ja teeb otsuse terve kogumi
vastavuse kohta esindusvalimi taatlustulemuste põhjal, arvestades tabeli kriteeriume. Kui
esindusvalim ei läbi taatlust ja kogumi taatluskehtivusaega ei pikendata, tuleb mõõtevahendi
valdajal enne mõõtevahendi taatluskehtivusaja lõppemist läbi viia kõikide kogumisse kuuluvate
mõõtevahendite taatlemine või välja vahetada kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid. Praegu ei
ole ühtegi taatluslaborit akrediteeritud statistilise kordustaatluse läbiviimiseks. Juhul kui määruse
jõustumisel ei ole vastava pädevusega taatluslaborit, siis rakendatakse mõõteseaduse § 10 lõike 3
menetlust taadelduks tunnistamise kaudu. See tähendab, et statistilise taatluse jaoks moodustab
esindusvalimi ja teeb otsuse esindusvalimi taatlustulemuse põhjal kogu kogumi osas Tehnilise
Järelevalve Amet.
Lõikega 6 sätestatakse, et kui kogumisse kuuluvate mõõtevahendite hulgas ilmnevad pärast
taatluskehtivusaja pikendamist asjakohastes standardites ja normdokumentides sätestatud
piirnorme ületavad kõikumised mõõtevahendite kvaliteedi või täpsusnõuete osas, siis on Tehnilise
4
Järelevalve Ametil õigus tühistada otsus mõõtevahendite kogumi taatluskehtivusaja pikendamise
kohta.
Eelnõu §-ga 8 kehtestatakse rakendussätted. Lõikes 1 kehtestatakse üleminekusäte statistilise
taatluse võimaldamisele määruse jõustumisel kauem kui kolm aastat kasutusel olnud
mõõtevahendite osas. Lõike 1 järgi võib kogumite moodustamise taotluse statistilise taatluse jaoks
mõõtevahendite, mille paigaldamisest on möödunud rohkem kui 3 aastat, osas esitada ühe aasta
jooksul määruse jõustumisest, kuid mitte hiljem kui 18 kuud enne taatluskehtivusaja lõppu.
Määruse § 7 lõigete 2, 3 ja 4 rakendussätted võtavad üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2011/17/EL, millega tunnistatakse kehtetuks metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid
71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ, 74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ
ja 86/217/EMÜ (ELT L 71, 18.03.2011, lk 1–3) nõuded ja need sätted on samasisulised kui
määruses nr 57.
Eelnõu §-ga 9 kehtestatakse määruse jõustumisajaks 2019. a 1. jaanuar, mis on ka uue
mõõteseaduse jõustumisaeg.
Eelnõu lisaga sätestatakse kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite
nimistu sõltuvalt nende kasutusalast ja nõuded mõõtevahenditele (sh metroloogilise kontrolli liik)
ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad. Parema jälgitavuse tagamiseks on lisas esitatud andmed
koondatud tabelisse. Eelnõu lisas nimetatud kasutusaladel võib kasutada ainult metroloogilise
kontrolli läbinud mõõtevahendit. Näiteks tuleb lisas nimetatud massimõõtmistel
kaubandustegevuses (välja arvatud hulgikaubandus) kasutada taadeldud kaalu. Kasutusalade
paindlikumaks rakendamiseks on kasutusalade määratlemisel vajadusel rakendatud erandeid.
Näiteks kui riiklikus järelevalves ja sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamisel
ülevaatuspunkti kasutada mõõtmisel mõõdulinti, peab mõõdulint olema taadeldud. Kui samal
kasutusalal mõõtmiseks kasutatakse muid pikkuse mõõtevahendeid, nagu laserkaugusmõõturid,
siis piisab selles valdkonnas mõõtevahendile kehtestatud nõuetest, näiteks jälgitavast
kalibreerimisest.
Mõõtevahendite liikide valikul taatluskohustuslikku nimistusse on lähtutud eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/32/EL mõõtevahendite kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk
149–250) (edaspidi direktiiv 2014/32/EL) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2014/31/EL mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) (edaspidi direktiiv
2014/31/EL) ühtlustatud mõõtevahendite liikidest. Niisugusteks mõõtevahenditeks on
mitteautomaat- ja automaatkaalud, gaasiarvesti ja gaasi leppekoguse mõõtur, elektri-, vee- ja
soojusarvesti, kestva dünaamilise toimimisega mõõtesüsteem vedeliku, välja arvatud vesi, koguse
mõõtmiseks (nt kütusetankur), taksomeeter, pikkusmõõdud ja -mõõtesüsteemid ning
heitgaasianalüsaator. Riigisisese tüübikinnitustunnistusega on hõlmatud automaatkaalud liikuva
sõiduki kaalumiseks, statsionaarsete mahutite automaatsed nivoomõõturid, mõõterattad,
kiirusmõõturid ja alkomeetrid.
Eelnõu lisa tabeli esimeses veerus on esitatud mõõtevahendi liik, näiteks mitteautomaatkaalud, mis
on hinnanäidikuga või hinnanäidikuta, trükiseadmega või trükiseadmeta elektroonsed,
elektromehaanilised või mehaanilised.
5
Tabeli teises veerus on kasutusala, kus on kohustuslik kasutada taadeldud mõõtevahendit, näiteks
kaubandustegevuses (välja arvatud hulgikaubandus) või kokkuostul. Kolmandas veerus on
mõõtevahendi täpsusnõue, milleks on asjakohases direktiivis, standardis või muus tehnilises
spetsifikatsioonis näidatud täpsusklass või piirviga. Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus on
lühend mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi
ja asjakohaste menetluste tähistamiseks. Lühendite seletused on lisas enne tabelit. Näiteks
neljandas veerus lühendi V1 puhul on kohustuslik mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele
võtmisel direktiivis 2014/32/EL sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine.
Metroloogilise kontrolli aluseks olevatest asjakohastest standarditest ja normdokumentidest
koostab järelevalveasutus juhendmaterjali ja avalikustab selle oma veebilehel või muul sobival
viisil ning ajakohastab seda vastavalt vajadusele. Lisa tabeli kolmandas veerus kehtestatud
täpsusnõude ja muude asjakohaste metroloogiliste nõuete osas tuleb lähtuda asjakohasest nõudeid
esitavast Euroopa Liidu direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest
normdokumendist. Taadelda ja kasutada võib ka määruses kehtestatust kõrgema täpsusnõudega
mõõtevahendit. Tabeli viiendas veerus on taatluskehtivusajad, mille saabudes tuleb mõõtevahend
esitada kordustaatlusele mõõtevahendi jätkuva vastavuse tõendamiseks kehtestatud nõuetele.
Võrreldes määrusega nr 57 suuri muudatusi lisas ei ole tehtud. Eelnõu lisa kehtestamisel on
täpsustatud mõõteseaduse § 6 lõikes 2 loetletud kasutusvaldkondi, kus on kohustuslik kasutada
metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendit. Kohustuslike kasutustusalade kehtestamisel on
lähtutud eelkõige tavatarbijate kaitsmise vajadusest. Tehingud on piiratud tehingutega
kaubandusetegevuses (välja arvatud hulgikaubandus) ja kokkuostul ning tolli- ja maksuseaduse
nõuetest tulenevad mõõtmised piiratakse tollitava või aktsiiskauba koguse mõõtmisega. Kokkuostu
tehinguid teevad tavaliselt juriidilised isikud, kes ostavad eraklientidelt näiteks vanametalli,
väärismetalli ja -kive, aia- ja metsasaadusi. Kasutusalade täpsustamisel on lähtutud sellest, et
määruses nimetatud kasutusalad ei oleks liiga üldistatud, vaid vastaksid tegelikkuses seda tüüpi
taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutamise vajadusele. Mõõteseaduses üldistatud kasutusalad
annaksid laiad tõlgendamise piirid ja metroloogilise kontrolli kohustus laieneks valdkondadesse,
kus taadeldud mõõtevahendis kasutamisest tulenev garantii mõõtetulemuse õigsusele ei ole vajalik.
Samuti muudaks laiad kohustuslikud kasutusvaldkonnad mõõtmisele tehtavad kulutused mõõtmise
teostaja jaoks ebamõistlikult suureks. Näiteks kaubandustegevusest on välja jäetud
hulgikaubandus, kuna tegemist on äriklientide vahelise tehinguga ja riik ei pea äriklientide
omavahelist mõõtmistegevust rangelt reguleerima, kuna selline reguleerimine võib ettevõtluse
arengut takistada. Lisaks eelnimetatud pikkusmõõtude (mõõdulindid ja –latid, lisa punkt 6.1)
kasutusala erandile on kehtestatud mõõteratastele taatluskohustus, kui neid kasutatakse pikkuse
mõõtmisel liiklusjärelevalves (punkt 6.4).
Kasutusalade osas on lisa võrreldes määrusega nr 57 täiendatud õigusselguse parandamiseks
muude õigusaktide muudatustest tulenevalt. Näiteks massimõõtmiste punkti on lisatud
taatluskohustusliku mitteautomaatkaalu kasutamine lossitava kala koguse mõõtmisel (punkt 1.1.9).
Lossitava kala koguse mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõtevahendit tulenevalt 01.01.2018
jõustunud kalapüügiseaduse § 611 lõikest 2. Massimõõtevahendite punkti on lisatud
taatluskohustuslike kasutusalade hulka veel romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumine,
mis on kehtestatud keskkonnaministri 16. juuni 2011. a määruse nr 33 „Romusõidukite
käitlusnõuded“ § 4 lõikega 6.
6
Liikuva sõiduki kaalumiseks riiklikus järelevalves laiendatakse automaatkaalude täpsusklasse (lisa
punkt 1.3.4), lisades ka lubatud täpsusklasside hulka suuremat piirviga lubavad täpsusklassid 1, 2,
5 ja 10. Selle muudatusega võimaldatakse riiklikus järelevalves võtta kasutusele automaatseid
mõõtmisi tegevad maanteele statsionaarselt paigaldatud automaatkaalud, mis võimaldaks pidevalt
jälgida raskeveokitele kehtestatud massipiirnormidest kinnipidamist. Analoogselt on praegu
kasutusel sõidukite kiirust mõõtvad statsionaarsed kiiruskaamerad.
3. Eelnõu terminoloogia
Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud mõisteid kasutatakse määruses mõõteseaduse tähenduses.
Niisuguseid mõisteid on mitmeid, näiteks mõõtevahend, taatlemine, kinnispakk, mõõtemahutina
kasutatav pakend. Kaubandustegevuse mõisteid kasutatakse määruses kaubandustegevuse seaduse
tähenduses. Kaubandustegevus on isiku või asutuse tegevus, mille raames toimub kauba või
teenuse müük, tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul
üritusel. Hulgikaubandus on kaubandustegevus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga
seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija. Vee-ettevõtja ja kliendi mõisteid kasutatakse määruses
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses. Vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik või
valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle
kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava
torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks
või reovee ärajuhtimiseks. Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi
kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-,
sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõuga on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli
meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.04.2009, lk 7–24);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/17/EL, millega tunnistatakse kehtetuks
metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ,
74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ (ELT L 71,
18.03.2011, lk 1–3);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–
148);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–
250), muudetud direktiiviga 2015/13/EL (ELT L 3, 07.01.2015, lk 42–43).
Eelnõuga ei võeta üle Eesti õigusesse ühtegi uut Euroopa Liidu õigusakti ja seetõttu ei ole
koostatud ka vastavustabelit. Direktiivid 2014/32/EL ja 2014/31/EL on üle võetud toote nõuetele
vastavuse seaduse § 5 lõike 4 ning Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2010. a määruse nr 123
„Volituste andmine tootele nõuete ja vastavushindamise korra kehtestamiseks ning
turujärelevalveasutuse määramiseks“ § 1 lõike 1 punkti 16 alusel kehtestatud määrustega, milleks
7
on majandus- ja taristuministri 29. märtsi 2016. a määrus nr 29 „Mõõtevahendite direktiivi
kohaldamisalasse kuuluvate mõõtevahendite olulised ja erinõuded, nõuetele vastavuse hindamise
ja tõendamise kord ning mõõtevahendite märgistamise nõuded“ ja majandus- ja taristuministri 12.
aprilli 2016. a määrus nr 32 „Mitteautomaatkaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded
projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“.
Ülejäänud eelnimetatud direktiivid on määrusega nr 57 Eesti õigusesse üle võetud ja eelnõus ei ole
selles osas muudatusi tehtud.
5. Määruse mõjud
Määruse nõuded ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrusel on
teatavad majanduslikud mõjud, kuna määrusega kehtestatud mõõtevahendite taatluskohustus on
kulu mõõtevahendi kasutajale, mis on põhjendatud tarbijate, muude tehingu poolte või riigi
huvidega. Määruse nõuded jäävad suures osas samaks kehtiva määrusega nr 57, mistõttu
detailsemat mõju hinnatakse tulenevalt uue kordustaatluse liigist ehk määrusega kehtestatud
nõuetest statistilisele taatlusele.
Kavandatav muudatus – mõõtevahenditele statistilise kordustaatluse võimaldamine.
Kordustaatluse eesmärk on kontrollida mõõtevahendi jätkuvat vastavust nõuetele. Nõuetele
vastavuse korral võib mõõtevahendit kasutada ka järgmise taatluskehtivusaja jooksul, pärast mida
tuleb mõõtevahendit jälle kontrollida. Taatluse käigus nõuetele mittevastavaks osutunud
mõõtevahendid eemaldatakse kasutusest. Praegu kehtiva korra järgi tuleb pärast taatluskehtivusaja
möödumist (sh esmase vastavushindamise järel) esitada kordustaatlusele kõik mõõtevahendid.
Statistilise taatluse võimaldamine tähendab, et ei kontrollitaks enam kõiki mõõtevahendeid, vaid
mõõtevahendite hulgast tehakse esindusvalim, mida kontrollitakse. Statistilise taatluse kasutamine
on võimalik ja otstarbekas suure hulga samatüübiliste, samades keskkonnatingimustes ning kindla
lühikese perioodi jooksul vastavushinnatud ja kasutusele võetud mõõtevahendite korral.
Eelnimetatud tingimustele vastavad kõige paremini tarbearvestid, milleks on elektri-, sooja-, ja
veearvestid. Eestis ei ole statistilist taatlust seni kasutatud, mistõttu puuduvad ka vastavad juhendid
ning reeglid. Mitmete mõõtevahendite direktiivi 2014/32/EL kohaste mõõtevahendtite
vastavushindamisel kasutatakse statistilist kontrolli. Mõõtevahendite direktiivi kohase
vastavushindamise moodul F (toote taatlemisel põhinev tüübivastavus) on kordustaatlusele
sarnaseim vastavushindamise moodul. Statistilise taatluse reeglite juhisteks on rahvusvahelise
legaalmetroloogia organisatsiooni OIML koostatud juhend G 20 „Tarbearvestite statistilise taatluse
juhend“ (Surveillance of utility meters in service on the basis of sampling inspections,)1 ja Euroopa
legaalmetroloogia koostööorganisatsiooni WELMEC koostatud statistilisel taatlusel põhineva
vastavushindamismooduli F tegemise juhend 8.10 (Guide for generating sampling plans for
statistical verification according to Annex F and F1 of MID 2004/22/EC)2. Sarnaste reeglite alusel
on võimalik teostada ka riigisisesel kordustaatlusel statistilist taatlust. Statistilise taatluse
tegemiseks moodustatakse samatüübilistest mõõtevahenditest kogumid. Kogumi maksimaalne
suurus on 35 000 mõõtevahendit. Taatluse tarvis tehakse kogumisse kuuluvate mõõtevahendite
1
Avaldatud https://www.oiml.org/en/publications/guides/publication_view?p_type=3&p_status=1(kättesaadav
07.06.2018).
2
Avaldatud https://www.welmec.org/documents/guides/810(kättesaadav 07 06 2018).
8
hulgast esindusvalim – näiteks 10 000 mõõtevahendi esindusvalim on 125 mõõtevahendit. Kui
esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid vastavad nõuetele, tunnistatakse kõik kogumisse
kuuluvad mõõtevahendid taadelduks. Kui esindusvalim ei vasta taatlusnõuetele, tuleb
kordustaatlusele esitada kõik mõõtevahendid. Statistilise kordustaatluse järel pikendatakse
taatluskehtivusaega poole võrra, mille täitudes peab taatlema kõik mõõtevahendid. Näiteks kui
elektriarvestite taatluskehtivusaeg on tavapäraselt 12 aastat, siis statistilise taatlusega pikendatakse
taatluskehtivusaega 6 aasta võrra.
Kaasnev mõju:
1. Mõju majandusele
1.1. Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Sihtrühm 1: Võrguettevõtjad, kes tegelevad elektrienergia, kaugkütte ja joogivee edastamisega.
Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 300 ettevõtet. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on
sihtrühm väike.
Statistilist kordustaatlust saab teha samatüübilistele kindlal perioodil toodetud, vastavushinnatud
ja kasutusele võetud mõõtevahenditele. Sellistele nõuetele vastavad kõige tõenäolisemalt
tarbearvestid (elektri-, vee- ja soojusarvestid). Tarbearvestite taatluskohustus on üldjuhul
võrguettevõtjatel kui mõõtevahendite omanikel. Muudatusega võib väheneda ettevõtjatel
kordustaatlusele esitatavate mõõtevahendite arv, millega on võimalik saavutada märkimisväärne
kulude kokkuhoid. Statistiline kordustaatlus eeldab ettevõtjalt mõningast administratiivset
koormust (kogumite loomine, valimite moodustamine). Esindusvalimi suurus tervest kogumist
moodustab 1,3% kuni 4% (sõltub kogumi suurusest) ehk taatlusele tuleb esitada vaid väga väike
osa mõõtevahenditest. Samas kui esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid ei vasta
taatlusnõuetele, tuleb esitada kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid taatlusele. Sel juhul on
ettevõtja kulud mõnevõrra suuremad võrreldes olukorraga, kui kohe kõik mõõtevahendid taatlusele
esitada. Kui statistilise taatluse tulemusena esindusvalim vastab nõuetele ja kogumi
taatluskehtivusaega pikendatakse poole võrra, on taatluskulud kehtiva regulatsiooniga võrreldes
märgatavalt väiksemad.
Näitena saab tuua kaugloetavad elektriarvestid. Eestis on kasutusel ~628 000 elektriarvestit.
Elektriarvesti keskmiseks taatluskuluks (vahetus koos taatlusega) 2010. aastal oli 24 eurot ja
praegu on taatlusintervall 12 aastat. Seega maksaks 628 000 arvesti vahetus umbes 15 miljonit.
Kaugloetavaid arvesteid paigaldati aastatel 2010–2014 ja järgmine kordustaatluse periood jaguneb
nelja (2022–2026) aasta peale. Statistilise taatluse võimaluseta on taatluskulu aastatel 2022–2026
3,75 miljonit igal aastal. Statistilise taatluse võimaldamisega ja esindusvalimi taatlusnõuetele
vastamisel on aastatel 2022–2026 taatluskulu sõltuvalt moodustavate kogumite suurusest 50 000
kuni 150 000 eurot. Seega on võimalik märkimisväärne taatluskulude kokkuhoid.
Sihtrühm 2: Taatluslaborid. Sihtrühma suurus on 14 ettevõtet, kellest pooled tegelevad elektri-,
vee- ja soojusarvestite kordustaatlusega.
Kaasnev mõju:
Uue kordustaatluse liigi statistilise taatluse võimaldamisega väheneb taatluslaboritel töökoormus,
kuna väheneb vajadus arvestite taatlusteenuse järele. Samas on võimalik taatluslaboritel alustada
uue taatlusliigi osas teenuse pakkumist. Statistilise taatluse teenuse pakkumiseks tuleb
9
taatluslaboril välja töötada vastav metoodika esindusvalimite moodustamiseks ja esindusvalimi
taatlustulemuse hindamiseks ning läbida akrediteerimine. Kokkuvõttes on mõju taatluslaboritele
pigem negatiivne.
2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Tehnilise Järelevalve Amet, kes hakkab üle vaatama ja hindama statistilise taatluse jaoks
moodustatud kogumeid.
Kaasnev mõju:
Tehnilise Järelevalve Ametil suureneb vähesel määral töökoormus, kuna peab hakkama menetlema
statistilise taatlusega seotud taotlusi. Selliste taotluste hulka on praegu raske hinnata, kuna ei ole
teada, kui paljud taatluskohustuse kandjad soovivad hakata kasutama statistilise taatluse võimalust.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid täiendavaid riigieelarvelisi kulusid ja tulusid. Statistilise
taatluse nõuetega seoses tõuseb Tehnilise Järelevalve Ameti töökoormus mõõtevahendi kogumi
moodustamise taotluste läbivaatamisest.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2019. a, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile
ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti
Akrediteerimiskeskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti
Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule ning taatluslaboritele (Metrosert
AS, Tepso Labor OÜ, Metrex Mõõtekeskus OÜ, Kaalukoda A.A. OÜ, Taatluslabor Wega OÜ,
Prem Test OÜ, Alice Labor OÜ, Inspecta Estonia OÜ, A.V.R. Elekter OÜ, EG Ehitus AS, Parkli
HL OÜ, ART Mõõtekeskus OÜ, Caleb Brett Eesti OÜ, SGS Eesti AS).
10
EELNÕU
12.06.2018
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,
metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,
taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded
Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel.
§ 1. Kohaldamisala
Määrus sätestab sõltuvalt kasutusalast turule lastavate, kasutusele võetavate ja kasutusel olevate
mõõtevahendite nimistu, mis allutatakse mõõteseaduse § 6 lõike 2 kasutusaladest lähtuvalt
kohustuslikule metroloogilisele kontrollile koos eranditega ja kehtestab nendele
mõõtevahenditele täpsusnõuded, metroloogilise kontrolli täpsustatud nõuded ning
taatluskehtivusajad koos statistilisele taatlemise täpsustatud nõuetega.
§ 2. Mõisted
(1) Mõõtmise ja mõõtevahenditega seotud termineid kasutatakse määruses mõõteseaduse
tähenduses.
(2) Kaubandustegevuse mõisteid kasutatakse määruses kaubandustegevuse seaduse tähenduses.
(3) Vee-ettevõtja ja kliendi mõisteid kasutatakse määruses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse tähenduses.
§ 3. Metroloogilisele kontrollile kuuluvad mõõtevahendid ja nende kohustuslikud
kasutusalad
Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, nende kohustuslikud
kasutusalad koos eranditega ning metroloogilise kontrolli täpsustatud nõuded ja täpsusnõuded
mõõtevahenditele esitatakse määruse lisas.
§ 4. Nõuded mõõtevahendi metroloogilisele kontrollile
(1) Kasutusel oleva mõõtevahendi riigisisesel taatlusel lähtutakse mõõtevahendile selle turule
laskmisel kehtinud dokumentide nõuetest, mis on fikseeritud mõõtevahendi
vastavusdeklaratsioonis, riigisiseses tüübikinnitustunnistuses, Euroopa Ühenduse või Euroopa
Liidu tüübihindamis-, konstruktsioonihindamis- või tüübikinnitustunnistuses, järgides määruse
lisas esitatud täpsusnõuet.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud dokumentides või tehnilises spetsifikatsioonis ei esitata
kordustaatlusele eraldi nõudeid, tuleb kordustaatlusel lähtuda esmataatluse või
vastavushindamise nõuetest.
§ 5. Taatluskehtivusaeg
1
(1) Eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad esitatakse määruse lisas.
(2) Statistise taatluse kogumisse kuuluvate mõõtevahendite taatluskehtivusaeg on pool määruse
lisas sätestatud taatluskehtivusajast.
(3) Mõõtevahendi taatluskehtivusaeg lõppeb selle kuu viimasel päeval, millal saabub
taatluskehtivuse lõppkuupäev.
(4) Kui taatluskehtivuse algus on määratud kuu või kvartali täpsusega, lõppeb mõõtevahendi
taatluskehtivusaeg selle kuu või kvartali viimasel päeval, millal saabub taatluskehtivuse lõppu
tähistav kuu või kvartal.
(5) Kui taatluskehtivuse algus on määratud aasta täpsusega, lõppeb mõõtevahendi
taatluskehtivusaeg selle jaanuarikuu viimasel päeval, mis järgneb taatluskehtivusaja lõppu
tähistavale aastale.
§ 6. Mõõtevahendi statistiline taatlemise üldnõuded ja kogumi moodustamine
(1) Statistilist taatlemist võib rakendada elektri-, vee- ja soojusarvestile. Mõõtevahend
esitatakse statistilise taatluse järel taatluskehtivusaja täitumisel perioodilisele või erakorralisele
kordustaatlusele.
(2) Mõõtevahendi valdaja moodustab kontrollitavatest mõõtevahenditest kogumi, mille suurus
ei ületa 35 000 mõõtevahendit.
(3) Ühte kogumisse kuuluvad mõõtevahendid peavad olema:
1) valmistatud sama tootja poolt;
2) sama tüüp või mudel;
3) sama tüübikinnitus- ja vastavushindamistähisega;
4) sama täpsusklassiga;
5) läbinud vastavushindamise või taatluse sama kalendriaasta jooksul;
6) samade metroloogiliste omadustega;
7) samade määratletud töötingimustega.
(4) Mõõtevahendi valdaja esitab mõõtevahendi kogumi kohta lõikes 5 nimetatud teabe
kogumisse kuuluvate mõõtevahendite paigaldamise järel hiljemalt kolme aasta jooksul, kuid
mitte hiljem kui 18 kuud enne taatluskehtivusaja lõppu, Tehnilise Järelevalve Ametile. Juhul,
kui kogum ja teave selle kohta vastab määruses esitatud nõuetele, kinnitab Tehnilise Järelevalve
Amet otsusega kogumi statistiliseks taatluseks.
(5) Kogumi teave peab sisaldama iga kogumisse kuuluva mõõtevahendi kohta vähemalt
järgmised andmed:
1) tootja, tüüp, mudel ja identifitseerimisnumber;
2) tüübikinnitus- ja vastavushindamistähis;
3) vastavushindamise või viimase taatluse toimumise aeg;
4) paigalduskuupäev ja -aadress.
§ 7 Mõõtevahendi statistilise taatluse kriteeriumid ja tulemuse hindamine
2
(1) Kõige varem 18 kuud ja kõige hiljem 6 kuud enne taatluskehtivusaja lõppu esitab
mõõtevahendi valdaja kinnitatud mõõtevahendite kogumi statistilisele taatlusele paragrahvi 6
lõikes 4 nimetatud otsuse ja teabega mõõtevahendi kogumi kohta.
(2) Statistilise taatluse viib läbi vastavat pädevust omav taatluslabor, kes valib juhuslikkuse
põhimõttel statistilisele taatlusele esitatud kogumist esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid
koos varumõõtevahenditega vastavalt tabelile.
Tabel. Nõuded kogumile ja esindusvalimile ning statistilise taatluse kriteeriumid
Kogumi suurus Esindusvalimi Nõuetele mittevastavate Varumõõtevahendite
suurus mõõtevahendite arv arv
Lubatav mittelubatav
kuni 1200 50 1 2 10
1201 kuni 3200 80 3 4 16
3201 kuni 10 000 125 5 6 25
10 001 kuni 35 000 200 10 11 40
(3) Varumõõtevahend on mõõtevahend, millega on lubatud asendada esindusvalimisse
määratud mõõtevahend, millel on välised vigastused, mis ei ole leitav või ligipääsetav või mille
taatlusmärgised on rikutud või andmed valesti dokumenteeritud.
(4) Mõõtevahendi valdaja korraldab esindusvalimisse määratud mõõtevahendi
mahamonteerimise ja toimetab mõõtevahendi viivitamatult taatluslaborisse.
(5) Otsuse mõõtevahendite esindusvalimi taatlusetulemuse laiendamise kohta kogumile teeb
taatluslabor, tuginedes esindusvalimi taatlustulemustele. Kui esindusvalimi taatlustulemus ei
vasta tabelis toodud kriteeriumitele, siis tuleb mõõtevahendi valdajal enne mõõtevahendi
taatluskehtivusaja lõppemist läbi viia kõikide kogumisse kuuluvate mõõtevahendite taatlemine
või välja vahetada kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid.
(6) Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus tühistada otsus mõõtevahendite kogumi
taatluskehtivusaja pikendamise kohta, kui kogumi piires ilmnevad pärast taatluskehtivusaja
pikendamist asjakohastes standardites ja normdokumentides sätestatud piirnorme ületavad
kõikumised mõõtevahendite kvaliteedi või täpsusnõuete osas.
§ 8. Rakendussätted
(1) Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud tähtaegade asemel on õigus mõõtevahendite osas, mille
paigaldamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat, esitada Tehnilise Järelevalve Ametile
kogumite moodustamise taotlus statistilise taatluse jaoks ühe aasta jooksul määruse
jõustumisest, kuid mitte hiljem kui 18 kuud enne taatluskehtivusaja lõppu.
(2) Nõukogu direktiivi 71/349/EMÜ laevatankide kalibreerimist käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 239, 25.10.1971, lk 15–21) alusel kuni 2011. aasta 30.
juunini teostatud EÜ esmataatlused ja välja antud kalibreerimistunnistused jäävad kehtima kuni
määruse lisa punkti 2.6 viiendas veerus kehtestatud taatluskehtivusaja lõppemiseni.
3
(3) Nõukogu direktiivi 75/33/EMÜ külmaveearvesteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide
ühtlustamise kohta (EÜT L 14, 20.01.1975, lk 1–9) alusel kuni 2015. aasta 30. novembrini
teostatud EÜ tüübikinnitused ja välja antud EÜ tüübikinnitustunnistused jäävad kehtima nende
kehtivuse lõpuni.
(4) Nõukogu direktiiviga 71/317/EMÜ keskmise täpsusega risttahukakujulisi kaaluvihte alates
5 kg kuni 50 kg ning keskmise täpsusega silindrilisi kaaluvihte alates 1 kg kuni 10 kg käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 202, 06.09.1971, lk 14–20) ja nõukogu
direktiiviga 74/148/EMÜ keskmisest täpsemaid kaaluvihte alates 1 mg kuni 50 kg käsitlevate
liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 84, 28.03.1974, lk 3–7) kooskõlas
olevatele kaaluvihtidele võib teha EÜ esmataatluse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/23/EÜ mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 122, 16.05.2009, lk 6–27) artiklitele
8, 9 ja 10 kuni 2025. aasta 30. novembrini.
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/34/EÜ mõõtevahendeid ja metroloogilise
kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete kohta (ELT L 106, 28.04.2009, lk 7–24);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/17/EL, millega tunnistatakse kehtetuks
metroloogiat käsitlevad nõukogu direktiivid 71/317/EMÜ, 71/347/EMÜ, 71/349/EMÜ,
74/148/EMÜ, 75/33/EMÜ, 76/765/EMÜ, 76/766/EMÜ ja 86/217/EMÜ (ELT L 71,
18.03.2011, lk 1–3);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul
kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96,
29.03.2014, lk 107–148);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks
tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96,
29.03.2014, lk 149–250), muudetud direktiiviga 2015/13/EL (ELT L 3, 07.01.2015, lk 42–43).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Simson (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Merike Saks
kantsler
Lisa. Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt
nende kasutusalast ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad
4
Majandus- ja taristuministri
……20.... a määruse nr….
„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,
metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,
taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“
eelnõu
Lisa
Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt
nende kasutusalast ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite
taatluskehtivusajad
Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus kasutatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja
kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi ja asjakohaste menetluste
tähistamiseks alljärgnevaid lühendeid:
1) V1 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL mõõtevahendite
kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine;
2) V2 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL
mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud
vastavushindamisprotseduuride läbimine;
3) EÜ – kohustuslik on mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ
tüübikinnitusega mõõtevahendi EÜ esmataatluse läbimine tüübikinnituse kehtivusaja jooksul,
kuid mitte hiljem kui 30.10.2016;
4) ST1 – kohustuslik on kehtiva, kuid enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse
saanud mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid
mitte hiljem kui 30.10.2016;
5) ST2 – kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese
esmataatluse läbimine;
6) SK – kohustuslik on mõõtevahendi kalibreerimistulemuste alusel riigisisese esmataatluse
läbimine.
5
Mõõtevahendi liik Kasutusala Täpsusnõue1 Metroloogilise Taatluskehtivusaeg
kontrolli liik ja aastates
menetlus
mõõtevahendi
turule laskmisel
ja kasutusele
võtmisel
1 2 3 4 5
1. MASSIMÕÕTEVAHENDID
1.1 Mitteautomaatkaalud, mis 1.1.1 kaubandustegevuses klass III V2 1
on hinnanäidikuga või (välja arvatud
hinnanäidikuta, trükiseadmega hulgikaubandus) või
või trükiseadmeta elektroonsed, kokkuostul
elektromehaanilised või
mehaanilised 1.1.2 väärismetalli, klass II
väärismetalltoote, vääris- või
poolvääriskivi kaalumiseks
kaubandustegevuses (välja
arvatud hulgikaubandus) või
kokkuostul
1.1.3 tee või maitseainete klass II või III
kaalumiseks
kaubandusetegevuses (välja
arvatud hulgikaubandus) või
kokkuostul
1.1.4 postiteenuse osutamisel klass III
Märkused:
6
1.1.5 tollitava või klass II või III
aktsiisikauba koguse
mõõtmisel
1.1.6 aktsiisikauba klass II
etanoolisisalduse
määramiseks
1.1.7 kinnispaki pakendaja või klass II või III
importija
käitlemisprotsessides
täitekoguse kontrollimiseks
1.1.8 ravimi koguse klass II
kontrollimiseks või
valmistamiseks apteegis
1.1.9 lossitava kala koguse klass III või IIII
mõõtmisel
1.1.10 romusõidukist klass III või IIII
eraldatud osade ja vedelike
kaalumiseks
1.1.11 väärismetalltoodete klass II
riiklikus järelevalves, kui
mõõtevahendit kasutatakse
õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise kontrollimiseks
otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.12 ekspertiisi teostamiseks klass II või III
kohtueelses menetluses ja
väärteo kohtuvälises
menetluses
7
1.1.13 kontrollostul toote klass II või III
massi määramiseks tulenevalt
tarbijakaitseseadusest, kui
mõõtevahendit kasutatakse
õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise riiklikus järelevalves
otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.14 sõiduki kaalumiseks, klass III
kui mõõtevahendit kasutatakse
õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise riiklikus järelevalves
otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.15 sõiduki ratta- ja klass III või IIII
teljekoormuse mõõtmiseks
ning selle alusel sõiduki
kogumassi määramiseks, kui
mõõtevahendit kasutatakse
õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise riiklikus järelevalves
otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.16 kinnispaki täitekoguse klass II või III
ning mõõtemahutina
kasutatava pakendi mahu
kontrollimiseks, kui
mõõtevahendit kasutatakse
õigusaktis kehtestatud nõuete
täitmise riiklikus järelevalves
8
otseselt
kontrollmõõtevahendina
1.1.17 meditsiinis patsiendi klass III 5
tervise kontrollimiseks,
diagnoosimiseks või
ravimiseks
1.2 Etiketi trükkimisseadmetega ebavõrdse täitumusega kauba klass XI, XII, XIII, XIIII, Y(I), V1 1
varustatud automaat- või eelpakendamiseks juhul, kui Y(II), Y(a) või Y(b)
mitteautomaatkaalud kaalu näit ja selle väljatrükk V2
loetakse paki täitekoguse klass II või III
lõpptulemuseks
kaubandustegevuses (välja ST1
arvatud hulgikaubandus) vastavalt tüübikinnitusele
1.3 Automaatkaalud 1.3.1 kaubandustegevuses klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); V1 1
(välja arvatud Y(II); Y(a); Y(b)
hulgikaubandus), kinnispaki (automaatpiirkaalud); klass
täitekoguse kontrollimiseks, Ref(x)/X(x) (automaatsed
tollitava või aktsiisikauba gravimeetrilised kaalannustid);
koguse mõõtmiseks klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise
toimega summeerkaalud);
klass 0,5; 1 või 2 (pideva
toimega summeerkaalud)
ST1
vastavalt tüübikinnitusele
klass 0,5 V1 2
9
1.3.2 liikuva vaguni ja/või ST1
rongi kaalumiseks tollitava või
aktsiisikauba koguse
mõõtmiseks
1.3.3 liikuva sõiduki klass 0,5 ST2 1
kaalumiseks tollitava või
aktsiisikauba koguse
mõõtmiseks
1.3.4 liikuva sõiduki klass 1; 2; 5 või 10 ST2 0,5
kaalumiseks riiklikus
järelevalves
1.3.5 lossitava kala koguse klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); V1 1
mõõtmisel Y(II); Y(a); Y(b)
(automaatpiirkaalud); klass
Ref(x)/X(x) (automaatsed
gravimeetrilised kaalannustid);
klass 1 või 2 (tsüklilise toimega
summeerkaalud); klass 1 või 2
(pideva toimega
summeerkaalud)
2. VEDELIKE, VÄLJA ARVATUD VESI, KOGUSE MÕÕTEVAHENDID
2.1 Kestva dünaamilise 2.1.1 vedeliku koguse klass 0,5 V1 1
toimimisega mõõtesüsteemid: mõõtmiseks
sh kütusetankur; mõõtesüsteemid kaubandustegevuses (välja EÜ
autotsisternil; laeva, raudtee- ja arvatud hulgikaubandus),
autotsisterni laadimisel; lennuki tollitava või aktsiisikauba ST1
koguse mõõtmiseks
10
tankimiseks; piima ja muu 2.1.2 enne 30.10.2006 ST1
toiduvedeliku mõõtesüsteemid riigisisese
tüübikinnitustunnistuse
saanud elektroonsed
massimõõtesüsteemid
(tiheduse- ja mahulugemid ei
ole ametlikud) vedeliku
koguse mõõtmiseks või
tollitava või aktsiisikauba
koguse mõõtmiseks
2.2 Pideva toimimisega tollitava või aktsiisikauba klass 0,3 V1 1
mõõtesüsteemid torustikel koguse mõõtmiseks ST1
2.3 Veeldatud gaaside kaubandustegevuses (välja klass 1,0 V1 1
mõõtesüsteemid (veeldatud gaas arvatud hulgikaubandus),
on rõhu all ja temperatuuril –10 tollitava või aktsiisikauba
°C või kõrgem) ning punktide koguse mõõtmiseks ST1
2.1 ja 2.2 kohased
mõõtesüsteemid vedelikele,
mille temperatuur on alla –10 °C
või üle 50 °C, dünaamiline
viskoossus suurem kui 1000
mPa·s või suurim mahukulu
mitte üle 20 l/h
2.4 Statsionaarsed silindrilised tollitava või aktsiisikauba ±0,3% SK 10
vertikaalsed või horisontaalsed koguse mõõtmiseks kui enne seda ei
mõõtemahutid toimu sündmust, mis
võib mõjutada mahuti
geomeetriat
2.5 Mõõtemahutite juurde tollitava või aktsiisikauba ±0,5% SK 10
kuuluvad ning laadimissõlmi koguse mõõtmiseks kui enne seda ei
ühendavad püsitorustikud toimu sündmust, mis
11
võib mõjutada mahuti
geomeetriat
2.6 Laeva mõõtemahutid tollitava või aktsiisikauba ±0,3% SK 10
koguse mõõtmiseks kui enne seda ei
toimu sündmust, mis
võib mõjutada mahuti
geomeetriat
2.7 Liikuvad mõõtemahutid, kaubandustegevuses (välja ±0,3% SK 4
mis on sõidukile või arvatud hulgikaubandus), sõidukil
raudteeveeremile püsivalt tollitava või aktsiisikauba
paigaldatud koguse mõõtmiseks 8
raudteeveeremil
2.8 Baarimõõdunõud kaubandustegevuses (välja ülekandemõõdud: ±2 ml / ±3% V1 piiramatu,
(mahumõõdud) arvatud hulgikaubandus) (joonmõõt) või +4 ml / +6% või kuni sündmuseni,
(servamõõt); mis võib mõjutada
serveerimismõõdud: ±5% / ±(5 mõõdunõu
ml +2,5%) (joonmõõt) või geomeetriat
+10% / +(10 ml +5%)
(servamõõt)
3. GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID
3.1 Gaasiarvestid mille näitude alusel toimub klass 1,5 või 1,0; V1 piiramatu
võrguettevõtja ja tema kliendi kordustaatluses kehtib
vaheline tehing, aktsiisikauba veapiiride kahekordne väärtus
koguse mõõtmiseks ±3% / ±2% EÜ
membraangaasiarvestid; ±2% /
±1% rootor- ja
turbiingaasiarvestid;
12
kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne väärtus
3.2 Gaasi leppekoguse mille näitude alusel toimub ±0,5%, ±0,7% või ±1,0% V1 8
mõõturid võrguettevõtja ja tema kliendi
vaheline tehing, aktsiisikauba
ST1
koguse mõõtmiseks
4. VEE- JA SOOJUSARVESTID
4.1 Veearvestid2 puhta vee mõõtmiseks, mille 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 5
näitude alusel toimub vee- ≤ 30 °C) või ±5% / ±3%
ettevõtja ja tema kliendi (veetemperatuuril > 30 °C);
vaheline tehing, DN < 300 kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne väärtus
klass A, B või C; EÜ
kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne väärtus
klass A, B või C; klass 1 või 2; ST1
kordustaatluses kehtib
veapiiride kahekordne väärtus
4.2 Soojusarvestid ja/või nende soojusenergia koguse klass 2 või 3 V1 5
alakoostud mõõtmiseks, mille näitude
alusel toimub võrguettevõtja
ja tema kliendi vaheline vastavalt tüübikinnitusele ST1
tehing,
kulumõõtemuunduriga, mille
DN < 300 mm
5. VAHELDUVVOOLU ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID
13
5.1 Staatilised mille näitude alusel toimub klass A, B või C V1 12
aktiivelektrienergia arvestid võrguettevõtja ja tema kliendi
vaheline tehing vastavalt tüübikinnitusele EÜ
klass 1, 2, 0,2S või 0,5S ST1
5.2 Elektromehaanilised mille näitude alusel toimub klass A, B või C V1 16
aktiivelektrienergia arvestid võrguettevõtja ja tema kliendi
vaheline tehing
klass A, B, 1 või 2 ST1
6. PIKKUSMÕÕTEVAHENDID
6.1 Pikkusmõõdud kaubandustegevuses (välja klass I, II, III, D või S V1 piiramatu,
(mõõdulindid ja jäigad või arvatud hulgikaubandus), kui enne seda ei
klass I, II või III EÜ
pooljäigad mõõdud) tollitava või aktsiisikauba toimu sündmust, mis
koguse mõõtmisel, tasu võib mõjutada
arvestamiseks postiteenuse pikkusmõõdu
ST1
osutamisel ning riiklikus geomeetriat
järelevalves ja sõiduki 4
tehnonõuetele vastavuse pikkusmõõdud klass
kontrolli teostamisel D, S ja lood-
ülevaatuspunktis, kui pikkuse mõõdulindid
mõõtmisel kasutatakse
mõõdulinti
6.2 Statsionaarsete mahutite tollitava või aktsiisikauba klass II ST2 2
automaatsed nivoomõõturid koguse mõõtmiseks
6.3 Pikkusmõõtemasinad koguse mõõtmiseks klass I, II või III V1 3
kaubandustegevuses (välja ST1
arvatud hulgikaubandus) või
kauba eelpakendamisel
14
6.4 Mõõterattad liiklusjärelevalves, kui klass I, II või III ST2 3
pikkuse mõõtmisel
kasutatakse mõõterattaid
6.5 Mitme dimensiooni paki mõõtmete määramiseks vea piirväärtus ±1d, kus d on V1 10
mõõtemasinad posti- või hoiuteenuse skaalajaotise väärtus
osutamisel
7. MUUD MÕÕTEVAHENDID
7.1 Taksomeetrid taksoveol, kui hinna laboritingimustel: ±0,1% aega V1 2
arvestamine ei toimu ja ±0,2% vahemaad
infoühiskonna teenuse väljendavate impulsside arvust,
vahendusel ±0,1% tasunäidu arvutamise
viga ST1
7.2 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalves veapiir taatlemisel kaudsel ST2 1
meetodil laboritingimustes:
kiirusel kuni 100 km/h ±1 km/h
ja kiirusel üle 100 km/h ±1%
mõõtevahendi näidust
7.3 Mootorsõidukite liiklusjärelevalves ja sõiduki klass 0 või I V1 1
heitgaaside analüsaatorid tehnonõuetele vastavuse
ST1
kontrolli teostamisel
ülevaatuspunktis
1
Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast EL-i direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist. Taadelda
ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit.
2
Korteriühistu ja -ühisus võivad kasutada sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvesteid.
15
7.4 Tõenduslikud alkomeetrid riiklikus järelevalves ±0,020 mg/l väärtustel kuni 0,4 ST2 0,5
mg/l , ±5% väärtustel 0,4 mg/l
kuni 2 mg/l, ±20% väärtusel üle
2 mg/l; kordustaatlusel ±0,032
mg/l väärtustel kuni 0,4 mg/l;
±8% väärtustel 0,4 mg/l kuni 2
mg/l, ±30% väärtusel üle 2
mg/l
16
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/18-0715 - Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite
kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla
kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning
metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Maaeluministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ac2ab5a-eb94-421a-ba49-
8434803e828b
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9ac2ab5a-eb94-421a-ba49-
8434803e828b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main