Riigikantselei Teie 08.06.2018 nr RIIGIKOGU/18-
[email protected] 0605/-2T, 2-
5/1801224/
Meie 26.06.2018 nr 1.2-3/2023-3
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukoha
kujundamiseks
Vabariigi Valitsusele on esitatud arvamuse saamiseks ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu (656 SE), mille on Riigikogus algatanud Eesti Reformierakonna fraktsioon.
Juhime tähelepanu, et eelnõu sätted on seotud ravimiseaduse muudatustega, mille algatas
Riigikogu sotsiaalkomisjon 2014. aasta novembris (782 SE). Eelnõu eesmärk oli leida
jätkusuutlik lahendus Eesti ravimituru probleemidele, seoses ravimite kättesaadavusega
vähese nõudlusega piirkondades ja ravimituru konkurentsiolukorraga, mis tulenes
vertikaalsest integratsioonist ravimite hulgi- ja jaemüügituru vahel. Samuti oli eesmärk vältida
apteegiturul üleinvesteerimist ja turumoonutusi turuosa hõivamise või hoidmise eesmärgil,
mis tooks kaasa kulude kasvu, surve ravimite juurdehindluste tõstmiseks ja seega ka
ravimite hinna tõusuks.
Loetletud eesmärkide saavutamiseks kehtestati Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud
seaduseelnõuga ravimiseaduses vertikaalse integratsiooni keeld, mis tähendab, et
üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osanikuks, aktsionäriks või
liikmeks ei või olla ravimite hulgimüügi, tootmise või tervishoiuteenuste osutamise tegevusloa
omaja ega konkurentsiseaduse tähenduses nende ettevõtjatega valitseva mõju kaudu
seotud ettevõtjad, ravimite väljakirjutamise õigust omav isik ega veterinaararsti
kutsetegevuse loa omaja.
Vertikaalse integratsiooni piirangu eesmärk on eelkõige võimaldada konkurentsi tekkimist
ravimite hulgimüügiturul, sest hulgimüüjad peavad hakkama konkureerima neist sõltumatute
jaemüüjate tellimustele. Nõue, et apteegi tegevusloa omaja enamusosalus peab kuuluma
proviisorile aitab välistada hulgimüüjate mõju apteegiteenuse osutajatele, et saavutada
apteekri sõltumatus ja suurendada tema isiklikku vastutust apteegiteenuse osutamisel, et
tõsta seeläbi apteegiteenuse kvaliteeti.
Samuti on Vabariigi Valitsusele esitatud 656 SE eelnõu veel seotud ravimiseaduse ja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega (615 SE).
Selle seadusega sätestati haruapteekide tegevuse lõpetamine ning Riigikogu oli menetluse
ajal arvamusel, et haruapteek kujutab endast ruumide ja erialatöötajate kvalifikatsiooni
poolest vähendatud nõuetega apteeki ning vähendatud nõuete seadmine on õigustatud
maapiirkondades ja väiksemates linnades tegutsemise puhul, kuid mitte suuremates
linnades, seda enam, et apteegi asutamispiirangute kehtetuks muutmise järgselt esineb
eelkõige sellistes kohtades võimalikult väheste kuludega uute teenuse osutamiskohtade
hõivamise risk.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
See omakorda halvendaks tavanõuetele vastavate üldapteekide toimetulekut, võides seeläbi
kahjustada pakutava teenuse kvaliteeti. Samuti märgiti 615 SE seletuskirjas, et seni
suuremates linnades tegutsenud haruapteekidele antakse piisav üleminekuaeg (5 aastat),
mille jooksul leitakse võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks üldapteegi nõuetega
või haruapteegi ümberkolimiseks vähese nõudlusega piirkonda või haruapteegi tegevuse
lõpetamiseks.
Lisaks on Õiguskantsler asunud 13. märtsi 2018. a hinnangus „Apteegireformi
põhiseaduspärasus“1 seisukohale, et kui seadusandja asuks praegu kehtivaid reegleid
muutma, oleks omakorda riivatud nende turuosaliste õiguspärane ootus, kes on aegsasti
teinud ettevalmistusi, et viia oma tegevus seaduse nõuetega kooskõlla. Pikem üleminekuaeg
ei muudaks reformi vähem radikaalseks. Viis aastat peaks olema piisav, et turuosalised
saaksid oma tegevuse ümber korraldada ja kohanduda uute tegevusnõuetega.
Riigikohus on kahe lahendi järgselt (3-15-2937 ja 3-15-1445) öelnud, millega sooviti
olemasolevaid haruapteeke kolida või uusi avada, et ravimiseaduses sätestatud vertikaalse
integratsiooni omandipiirangud on õigusselged ning omandipiirangul puudub vastuolu
põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega. Samuti on nimetatud lahendeid tehes tuginetud
apteegireformi eesmärgipärasusele ning seadusandja tahtele. Lisaks rõhutati nimetatud
lahendites, et omandipiirangu eesmärk on tagada rahva tervise kaitse, et tugevdada
proviisorapteekide positsiooni ning piirata apteekide ketistumist ja hulgifirmade mõju.
Vertikaalse integratsiooni keeld ja proviisorite enamusosaluse nõue on ülekaaluka avaliku
huvi kaitseks sobiv ja õigustatud. Praegusel juhul ei ole ka tegemist tavapärase
ettevõtlusrežiimiga, vaid üleminekuajaga, mille lõppedes peavad nõuetele mittevastavad
ettevõtjad olema turult lahkunud.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ettevõtjatele on antud piisav üleminekuaeg (5 aastat),
mille jooksul saab leida võimalused oma tegevuse vastavusse viimiseks ravimiseaduse
nõuetega. Apteegireformi rakendamisega seotud väljakutseid on sotsiaalministeeriumi poolt
tutvustatud ja arutatud Riigikogu sotsiaalkomisjonis mitmel korral, viimati 3. aprillil 2018.
aastal toimunud sotsiaalkomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil, kus kaks komisjoni
praeguste apteegikettide initsiatiivil seda teemat arutasid. Komisjonide ühisistungil jõuti
arvamusele, et seaduse muudatus on jõus ja ootab rakendamist.
Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku mitte toetada ravimiseaduse muutmise seaduse
eelnõu 656 SE.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
tervise- ja tööminister
Helen Berk 626 9147
[email protected]
1http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Apteegireformi%20p%C3%B5hiseadu
sp%C3%A4rasus.pdf