Sotsiaalministeerium Teie: 18.06.2018 nr 1.1-10/4530-1
[email protected] Meie: juuni (kuupäev digitaalallkirjas)
2018 nr 1.1-7/1239-1
Arvamus Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste
registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõule
Edastasite Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi
Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri
pidamise põhimääruse (MKR-i põhimäärus) muutmise määruse eelnõu koos eelnõu seletuskirjaga.
Täname teid võimaluse eest arvamuse avaldamiseks.
Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kohaselt täiendatakse MKR-i põhimäärust selliselt, et lisatakse
töötamise registrisse (TÖR) uued andmekoosseisud: ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaja määr.
Lisaks hakatakse TÖR-i andmeid kandma ka MKS § 20² lõikes 2 sätestatud isiku kohta ehk füüsilisest
isikust ettevõtja ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa kohta.
Märgime, et lisanduvad andmekoosseisud on olulised ka TI jaoks seadusest tulenevate kohustuste
täitmisel. Näiteks on töötaja töö tegemise koht oluline TI poolt kavandatavas järelevalvetegevuses,
sest äriregister ei anna TI-le ülevaadet tegelikust töö tegemise kohast. Ka kehtiv töölepingu seadus
(TLS) § 8 lg 4 näeb ette, et 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris, kannab
tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste,
sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Seega on juba TLS-i
nimetatud paragrahvis TÖR-i kantavate andmete loetelu laiem, võrreldes sellega, mida register praegu
võimaldab.
Tunnetame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisel on lähtutud vaid Statistikaameti ja Maksu- ja
Tolliameti vaatest. Kahetsusväärselt on käsitlemata jäänud tööõiguslik vaade.
Teeme MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõule järgmised tähelepanekud:
1. MKR-i põhimääruse seletuskirja § 1 punktide 2 ja 3 kohaselt – MKR põhimääruse § 13⁴ lõike
1 täiendamine punktidega 10-12, mille kohaselt hakatakse TÖR-i koguma andmeid tööd tegeva
isiku ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta.
Nõustume, et andmete kogumisel ja töötlemisel on eesmärgiks kasutada riigi ülesannete
täitmisele kuluvat ressurssi säästlikult ning koormata seejuures võimalikult vähe isikuid, kelle
andmeid kogutakse, välistades samaaegselt toimuva andmete dubleeriva kogumise erinevate
asutuste poolt.
MKR-i põhimääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt, tuleb tööd võimaldaval isikul kanda
TÖR-i tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle
puudumisel ametinimetus vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele
ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08). Sobiva klassifikatsiooni puudumisel märgitakse töö
ülesannete sisust lähtudes lähim ametinimetus.
TLS § 5 lõike 1 punkt 4 kohaselt tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha tema ametinimetus
juhul, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks
õigust soodustingimustel vanaduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile, mis tuleneb
soodustingimustel vanaduspensionide seadusest ja väljateenitud aastate pensionide seadusest.
Seega on ametinimetuse fikseerimine vajalik eelkõige juhul, kui töötaja töötab ametikohal,
mis kuulub nimetatud seaduste alusel kehtestatud loetellu ja mis annab töötajale õiguse saada
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni. Seetõttu on
soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saamiseks oluline
arvestada, et ametite klassifikaator sisaldab ametinimetusi, millega kaasneb õiguslik tagajärg.
Näeme siin TI töökoormuse kasvu selgituste andmisel, milline ametinimetus märkida TÖR
andmeväljale ja milline on korrektne ametinimetuse kokkulepe töölepingus.
Teeme ettepaneku kaasata ka TI juhendi koostamise protsessi, et oleks arusaadav, millisest
klassifikaatorist lähtuda tuleb ning kuidas töökoha asukohta TÖR-i kandma peaks.
2. Seletuskirja leheküljel 4 on kirjas, et: „Töökoha aadress ehk toimla on tööandja
tegevuskoha aadress, kuhu töötaja on määratud tööülesandeid täitma.“
Selguse huvides tahame tähelepanu juhtida, et töökoha mõiste on sätestatud TLS §-s 20. Selle
sätte kohaselt peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega
kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise
koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Töö tegemise koht tuleneb seega:
• pooltevahelisest kokkuleppest – seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
• seadusest – kokkuleppe puudumisel kohaldatakse seadust, st töö tegemise kohaks on
töösuhtega kõige rohkem seotud tööandja tegevuskoht.
Eelnevast tulenevalt ei pruugi töötaja töökoht asuda alati tööandja tegevuskoha aadressil.
Teeme ettepanku juhinduda töökoha määratlemisel TLS regulatsioonist ja mitte kasutada
„toimla“ mõistet, mis tekitab arusaamatust mõistete tõlgendamisel või selgitada
seletuskirjast täpsemalt õigusaktide eesmärkide erinevust.
3. Eelnõuga lisatava MKR-i põhimääruse § 13⁴ lõike 1 punktist 12 tekib tööd võimaldavale isikule
kohustus teha TÖR-i kanne töölepingu alusel töötava isiku või teenistussuhtes oleva ametniku
tööaja määra kohta.
Seletuskirja kohaselt on tööaja määraks töötajaga töölepingus või ametnikuga ametisse
asumisel kokku lepitud tööaja määr, mis ei sõltu tegelikult töötatud tundidest ning TÖR-i
kantakse tööaja määr lähtudes sellest, mis on kokku lepitud kas isiku ametisse asumisel või
töölepingu sõlmimisel.
Samas on kirjas, et TÖR-i tuleb tööaja määr märkida vahemikus 0 – 1,00. Osalise tööaja korral
märgitakse tööaeg arv „0,…“ sajandiku täpsusega (arv 0 ja kaks kohta pärast koma vastavalt
kokku lepitud tööaja määrale). Täistööajaga tööd tegeva isiku tööaja määraks on arv 1,00 ja
juhul kui isik teeb osalise tööaja korral, mil tööaeg on pool täistööajast, on tööaja määraks
0,50.
Juhime tähelepanu, et seni on nii Sotsiaalministeerium kui Tööinspektsioon olnud seisukohal,
et õigusselguse huvides ei ole kohane leppida töötajaga kokku töötamine 0,25 või 0,80
koormusega, vaid TLS mõistes tuleb kokku leppida konkreetses tundide arvus 7-päevase
ajavahemiku või kuu lõikes. Praktikas on see aastaid toiminud hästi ja vaidlusi tööaja
kokkuleppe küsimustes praktiliselt ei esine.
Eelnõuga pakutud lahendus on vastuolus TLS eesmärgiga ning tähendab antud juhul ka
täiendava halduskoormuse tekkimist tööandjatele. Kui tööandja peab hakkama arvutama
tööaja määra sajandiku täpsusega, tekitab probleeme ka ümardamine.
Teeme ettepaneku tööaja määra märkimisel lähtuda töölepingus kokkulepitud määrast
(näiteks: osaline tööaeg, 120 tundi kuus või osaline tööaeg 20 tundi nädalas) ning kui siiski
on vajadus saada tööaja andmeid sajandiku täpsusega, lasta seda teha automaatselt
andmetöötlusprogrammil endal.
4. § 1 punkt 4 – MKRi põhimääruse § 13⁴ täiendamine lõikega 3
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea ametinimetust, töökoha asukohta ja tööaja määra märkima
TÖR-is võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik põhjusel, et vältida TÖR-i andmete
esitamise halduskoormuse suurenemist.
2
Selle seisukohaga ei taha me nõustuda põhjusel, et nõuded kehtestatakse vaid
töölepingulistele suhetele, mis halduskoormuse tõusu kaudu annab tööandjatele signaali
teenuse osutamise lepingute eelistamiseks.
Mööname, et teenuse osutamise lepingute puhul võib ametinimetuse ja tööaja määra
märkimine olla problemaatiline (kuid mitte võimatu sõltuvalt lepingu liigist), kuid
töökoha/teenuse osutamise asukoha määratlemine ilmselt võimatu ei ole ning ei tõsta ka tööd
võimaldava isiku halduskoormust liigselt (paari lisavälja täitmine võrreldes töölepinguliste
suhetega).
Teeme võrdse kohtlemise eesmärgist lähtuvalt ettepaneku kaaluda ka võlaõigusliku lepingu
alusel teenust osutavale isikule teha töökoha asukoha märkimine kohustuslikuks.
Lisaks tahame tähelepanu juhtida, et tööandjatel peab olema mõistlik aeg kavandatavatele
muudatustele üleminekuks, kuid hetkel kavandatav MKR põhimääruse muudatuste jõustumise aeg
01.07.2018 ei ole meie hinnangul mõistlik. Lisaks märgime, et täna puuduvad nii täpne ametite
klassifikaator, millest tööandjad lähtuma peavad, kui ka selgitav juhend mille väljatöötamist eelnõu
seletuskirja kohaselt alles kavandatakse.
Loodame, et meie ettepanekuid kaalutakse ja on veel võimalus täiendada eelnõud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Marika Liiv
[email protected]
3
Sotsiaalministeerium Teie: 18.06.2018 nr 1.1-10/4530-1
[email protected] Meie: juuni (kuupäev digitaalallkirjas)
2018 nr 1.1-7/1239-1
Arvamus Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste
registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõule
Edastasite Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi
Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri
pidamise põhimääruse (MKR-i põhimäärus) muutmise määruse eelnõu koos eelnõu seletuskirjaga.
Täname teid võimaluse eest arvamuse avaldamiseks.
Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kohaselt täiendatakse MKR-i põhimäärust selliselt, et lisatakse
töötamise registrisse (TÖR) uued andmekoosseisud: ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaja määr.
Lisaks hakatakse TÖR-i andmeid kandma ka MKS § 20² lõikes 2 sätestatud isiku kohta ehk füüsilisest
isikust ettevõtja ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa kohta.
Märgime, et lisanduvad andmekoosseisud on olulised ka TI jaoks seadusest tulenevate kohustuste
täitmisel. Näiteks on töötaja töö tegemise koht oluline TI poolt kavandatavas järelevalvetegevuses,
sest äriregister ei anna TI-le ülevaadet tegelikust töö tegemise kohast. Ka kehtiv töölepingu seadus
(TLS) § 8 lg 4 näeb ette, et 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris, kannab
tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste,
sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Seega on juba TLS-i
nimetatud paragrahvis TÖR-i kantavate andmete loetelu laiem, võrreldes sellega, mida register praegu
võimaldab.
Tunnetame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisel on lähtutud vaid Statistikaameti ja Maksu- ja
Tolliameti vaatest. Kahetsusväärselt on käsitlemata jäänud tööõiguslik vaade.
Teeme MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõule järgmised tähelepanekud:
1. MKR-i põhimääruse seletuskirja § 1 punktide 2 ja 3 kohaselt – MKR põhimääruse § 13⁴ lõike
1 täiendamine punktidega 10-12, mille kohaselt hakatakse TÖR-i koguma andmeid tööd tegeva
isiku ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta.
Nõustume, et andmete kogumisel ja töötlemisel on eesmärgiks kasutada riigi ülesannete
täitmisele kuluvat ressurssi säästlikult ning koormata seejuures võimalikult vähe isikuid, kelle
andmeid kogutakse, välistades samaaegselt toimuva andmete dubleeriva kogumise erinevate
asutuste poolt.
MKR-i põhimääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt, tuleb tööd võimaldaval isikul kanda
TÖR-i tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle
puudumisel ametinimetus vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele
ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08). Sobiva klassifikatsiooni puudumisel märgitakse töö
ülesannete sisust lähtudes lähim ametinimetus.
TLS § 5 lõike 1 punkt 4 kohaselt tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha tema ametinimetus
juhul, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks
õigust soodustingimustel vanaduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile, mis tuleneb
soodustingimustel vanaduspensionide seadusest ja väljateenitud aastate pensionide seadusest.
Seega on ametinimetuse fikseerimine vajalik eelkõige juhul, kui töötaja töötab ametikohal,
mis kuulub nimetatud seaduste alusel kehtestatud loetellu ja mis annab töötajale õiguse saada
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni. Seetõttu on
soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saamiseks oluline
arvestada, et ametite klassifikaator sisaldab ametinimetusi, millega kaasneb õiguslik tagajärg.
Näeme siin TI töökoormuse kasvu selgituste andmisel, milline ametinimetus märkida TÖR
andmeväljale ja milline on korrektne ametinimetuse kokkulepe töölepingus.
Teeme ettepaneku kaasata ka TI juhendi koostamise protsessi, et oleks arusaadav, millisest
klassifikaatorist lähtuda tuleb ning kuidas töökoha asukohta TÖR-i kandma peaks.
2. Seletuskirja leheküljel 4 on kirjas, et: „Töökoha aadress ehk toimla on tööandja
tegevuskoha aadress, kuhu töötaja on määratud tööülesandeid täitma.“
Selguse huvides tahame tähelepanu juhtida, et töökoha mõiste on sätestatud TLS §-s 20. Selle
sätte kohaselt peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega
kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise
koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega.
Töö tegemise koht tuleneb seega:
• pooltevahelisest kokkuleppest – seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
• seadusest – kokkuleppe puudumisel kohaldatakse seadust, st töö tegemise kohaks on
töösuhtega kõige rohkem seotud tööandja tegevuskoht.
Eelnevast tulenevalt ei pruugi töötaja töökoht asuda alati tööandja tegevuskoha aadressil.
Teeme ettepanku juhinduda töökoha määratlemisel TLS regulatsioonist ja mitte kasutada
„toimla“ mõistet, mis tekitab arusaamatust mõistete tõlgendamisel või selgitada
seletuskirjast täpsemalt õigusaktide eesmärkide erinevust.
3. Eelnõuga lisatava MKR-i põhimääruse § 13⁴ lõike 1 punktist 12 tekib tööd võimaldavale isikule
kohustus teha TÖR-i kanne töölepingu alusel töötava isiku või teenistussuhtes oleva ametniku
tööaja määra kohta.
Seletuskirja kohaselt on tööaja määraks töötajaga töölepingus või ametnikuga ametisse
asumisel kokku lepitud tööaja määr, mis ei sõltu tegelikult töötatud tundidest ning TÖR-i
kantakse tööaja määr lähtudes sellest, mis on kokku lepitud kas isiku ametisse asumisel või
töölepingu sõlmimisel.
Samas on kirjas, et TÖR-i tuleb tööaja määr märkida vahemikus 0 – 1,00. Osalise tööaja korral
märgitakse tööaeg arv „0,…“ sajandiku täpsusega (arv 0 ja kaks kohta pärast koma vastavalt
kokku lepitud tööaja määrale). Täistööajaga tööd tegeva isiku tööaja määraks on arv 1,00 ja
juhul kui isik teeb osalise tööaja korral, mil tööaeg on pool täistööajast, on tööaja määraks
0,50.
Juhime tähelepanu, et seni on nii Sotsiaalministeerium kui Tööinspektsioon olnud seisukohal,
et õigusselguse huvides ei ole kohane leppida töötajaga kokku töötamine 0,25 või 0,80
koormusega, vaid TLS mõistes tuleb kokku leppida konkreetses tundide arvus 7-päevase
ajavahemiku või kuu lõikes. Praktikas on see aastaid toiminud hästi ja vaidlusi tööaja
kokkuleppe küsimustes praktiliselt ei esine.
Eelnõuga pakutud lahendus on vastuolus TLS eesmärgiga ning tähendab antud juhul ka
täiendava halduskoormuse tekkimist tööandjatele. Kui tööandja peab hakkama arvutama
tööaja määra sajandiku täpsusega, tekitab probleeme ka ümardamine.
Teeme ettepaneku tööaja määra märkimisel lähtuda töölepingus kokkulepitud määrast
(näiteks: osaline tööaeg, 120 tundi kuus või osaline tööaeg 20 tundi nädalas) ning kui siiski
on vajadus saada tööaja andmeid sajandiku täpsusega, lasta seda teha automaatselt
andmetöötlusprogrammil endal.
4. § 1 punkt 4 – MKRi põhimääruse § 13⁴ täiendamine lõikega 3
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea ametinimetust, töökoha asukohta ja tööaja määra märkima
TÖR-is võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik põhjusel, et vältida TÖR-i andmete
esitamise halduskoormuse suurenemist.
2
Selle seisukohaga ei taha me nõustuda põhjusel, et nõuded kehtestatakse vaid
töölepingulistele suhetele, mis halduskoormuse tõusu kaudu annab tööandjatele signaali
teenuse osutamise lepingute eelistamiseks.
Mööname, et teenuse osutamise lepingute puhul võib ametinimetuse ja tööaja määra
märkimine olla problemaatiline (kuid mitte võimatu sõltuvalt lepingu liigist), kuid
töökoha/teenuse osutamise asukoha määratlemine ilmselt võimatu ei ole ning ei tõsta ka tööd
võimaldava isiku halduskoormust liigselt (paari lisavälja täitmine võrreldes töölepinguliste
suhetega).
Teeme võrdse kohtlemise eesmärgist lähtuvalt ettepaneku kaaluda ka võlaõigusliku lepingu
alusel teenust osutavale isikule teha töökoha asukoha märkimine kohustuslikuks.
Lisaks tahame tähelepanu juhtida, et tööandjatel peab olema mõistlik aeg kavandatavatele
muudatustele üleminekuks, kuid hetkel kavandatav MKR põhimääruse muudatuste jõustumise aeg
01.07.2018 ei ole meie hinnangul mõistlik. Lisaks märgime, et täna puuduvad nii täpne ametite
klassifikaator, millest tööandjad lähtuma peavad, kui ka selgitav juhend mille väljatöötamist eelnõu
seletuskirja kohaselt alles kavandatakse.
Loodame, et meie ettepanekuid kaalutakse ja on veel võimalus täiendada eelnõud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Marika Liiv
[email protected]
3