dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmine

Sotsiaalministeerium · 26. juuni 2018
Viit
1.2-3/1938-2
Registreeritud
26. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
29. juuni 2018

Failid

  • 📎Arvamus_„Maksukohustuslaste_registri“_asutamine_ja_registri_pidamise_pohimaaruse_muutmise_maaruse_ee.bdoc84 KB
  • 📎Arvamus_„Maksukohustuslaste_registri“_asutamine_ja_registri_pidamise_pohimaaruse_muutmise_maaruse_eelnoule.pdf80 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 18.06.2018 nr 1.1-10/4530-1 [email protected] Meie: juuni (kuupäev digitaalallkirjas) 2018 nr 1.1-7/1239-1 Arvamus Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõule Edastasite Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse (MKR-i põhimäärus) muutmise määruse eelnõu koos eelnõu seletuskirjaga. Täname teid võimaluse eest arvamuse avaldamiseks. Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kohaselt täiendatakse MKR-i põhimäärust selliselt, et lisatakse töötamise registrisse (TÖR) uued andmekoosseisud: ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaja määr. Lisaks hakatakse TÖR-i andmeid kandma ka MKS § 20² lõikes 2 sätestatud isiku kohta ehk füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa kohta. Märgime, et lisanduvad andmekoosseisud on olulised ka TI jaoks seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Näiteks on töötaja töö tegemise koht oluline TI poolt kavandatavas järelevalvetegevuses, sest äriregister ei anna TI-le ülevaadet tegelikust töö tegemise kohast. Ka kehtiv töölepingu seadus (TLS) § 8 lg 4 näeb ette, et 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris, kannab tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Seega on juba TLS-i nimetatud paragrahvis TÖR-i kantavate andmete loetelu laiem, võrreldes sellega, mida register praegu võimaldab. Tunnetame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisel on lähtutud vaid Statistikaameti ja Maksu- ja Tolliameti vaatest. Kahetsusväärselt on käsitlemata jäänud tööõiguslik vaade. Teeme MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõule järgmised tähelepanekud: 1. MKR-i põhimääruse seletuskirja § 1 punktide 2 ja 3 kohaselt – MKR põhimääruse § 13⁴ lõike 1 täiendamine punktidega 10-12, mille kohaselt hakatakse TÖR-i koguma andmeid tööd tegeva isiku ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta. Nõustume, et andmete kogumisel ja töötlemisel on eesmärgiks kasutada riigi ülesannete täitmisele kuluvat ressurssi säästlikult ning koormata seejuures võimalikult vähe isikuid, kelle andmeid kogutakse, välistades samaaegselt toimuva andmete dubleeriva kogumise erinevate asutuste poolt. MKR-i põhimääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt, tuleb tööd võimaldaval isikul kanda TÖR-i tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel ametinimetus vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08). Sobiva klassifikatsiooni puudumisel märgitakse töö ülesannete sisust lähtudes lähim ametinimetus. TLS § 5 lõike 1 punkt 4 kohaselt tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha tema ametinimetus juhul, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks õigust soodustingimustel vanaduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile, mis tuleneb soodustingimustel vanaduspensionide seadusest ja väljateenitud aastate pensionide seadusest. Seega on ametinimetuse fikseerimine vajalik eelkõige juhul, kui töötaja töötab ametikohal, mis kuulub nimetatud seaduste alusel kehtestatud loetellu ja mis annab töötajale õiguse saada Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni. Seetõttu on soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saamiseks oluline arvestada, et ametite klassifikaator sisaldab ametinimetusi, millega kaasneb õiguslik tagajärg. Näeme siin TI töökoormuse kasvu selgituste andmisel, milline ametinimetus märkida TÖR andmeväljale ja milline on korrektne ametinimetuse kokkulepe töölepingus. Teeme ettepaneku kaasata ka TI juhendi koostamise protsessi, et oleks arusaadav, millisest klassifikaatorist lähtuda tuleb ning kuidas töökoha asukohta TÖR-i kandma peaks. 2. Seletuskirja leheküljel 4 on kirjas, et: „Töökoha aadress ehk toimla on tööandja tegevuskoha aadress, kuhu töötaja on määratud tööülesandeid täitma.“ Selguse huvides tahame tähelepanu juhtida, et töökoha mõiste on sätestatud TLS §-s 20. Selle sätte kohaselt peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töö tegemise koht tuleneb seega: • pooltevahelisest kokkuleppest – seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; • seadusest – kokkuleppe puudumisel kohaldatakse seadust, st töö tegemise kohaks on töösuhtega kõige rohkem seotud tööandja tegevuskoht. Eelnevast tulenevalt ei pruugi töötaja töökoht asuda alati tööandja tegevuskoha aadressil. Teeme ettepanku juhinduda töökoha määratlemisel TLS regulatsioonist ja mitte kasutada „toimla“ mõistet, mis tekitab arusaamatust mõistete tõlgendamisel või selgitada seletuskirjast täpsemalt õigusaktide eesmärkide erinevust. 3. Eelnõuga lisatava MKR-i põhimääruse § 13⁴ lõike 1 punktist 12 tekib tööd võimaldavale isikule kohustus teha TÖR-i kanne töölepingu alusel töötava isiku või teenistussuhtes oleva ametniku tööaja määra kohta. Seletuskirja kohaselt on tööaja määraks töötajaga töölepingus või ametnikuga ametisse asumisel kokku lepitud tööaja määr, mis ei sõltu tegelikult töötatud tundidest ning TÖR-i kantakse tööaja määr lähtudes sellest, mis on kokku lepitud kas isiku ametisse asumisel või töölepingu sõlmimisel. Samas on kirjas, et TÖR-i tuleb tööaja määr märkida vahemikus 0 – 1,00. Osalise tööaja korral märgitakse tööaeg arv „0,…“ sajandiku täpsusega (arv 0 ja kaks kohta pärast koma vastavalt kokku lepitud tööaja määrale). Täistööajaga tööd tegeva isiku tööaja määraks on arv 1,00 ja juhul kui isik teeb osalise tööaja korral, mil tööaeg on pool täistööajast, on tööaja määraks 0,50. Juhime tähelepanu, et seni on nii Sotsiaalministeerium kui Tööinspektsioon olnud seisukohal, et õigusselguse huvides ei ole kohane leppida töötajaga kokku töötamine 0,25 või 0,80 koormusega, vaid TLS mõistes tuleb kokku leppida konkreetses tundide arvus 7-päevase ajavahemiku või kuu lõikes. Praktikas on see aastaid toiminud hästi ja vaidlusi tööaja kokkuleppe küsimustes praktiliselt ei esine. Eelnõuga pakutud lahendus on vastuolus TLS eesmärgiga ning tähendab antud juhul ka täiendava halduskoormuse tekkimist tööandjatele. Kui tööandja peab hakkama arvutama tööaja määra sajandiku täpsusega, tekitab probleeme ka ümardamine. Teeme ettepaneku tööaja määra märkimisel lähtuda töölepingus kokkulepitud määrast (näiteks: osaline tööaeg, 120 tundi kuus või osaline tööaeg 20 tundi nädalas) ning kui siiski on vajadus saada tööaja andmeid sajandiku täpsusega, lasta seda teha automaatselt andmetöötlusprogrammil endal. 4. § 1 punkt 4 – MKRi põhimääruse § 13⁴ täiendamine lõikega 3 Eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea ametinimetust, töökoha asukohta ja tööaja määra märkima TÖR-is võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik põhjusel, et vältida TÖR-i andmete esitamise halduskoormuse suurenemist. 2 Selle seisukohaga ei taha me nõustuda põhjusel, et nõuded kehtestatakse vaid töölepingulistele suhetele, mis halduskoormuse tõusu kaudu annab tööandjatele signaali teenuse osutamise lepingute eelistamiseks. Mööname, et teenuse osutamise lepingute puhul võib ametinimetuse ja tööaja määra märkimine olla problemaatiline (kuid mitte võimatu sõltuvalt lepingu liigist), kuid töökoha/teenuse osutamise asukoha määratlemine ilmselt võimatu ei ole ning ei tõsta ka tööd võimaldava isiku halduskoormust liigselt (paari lisavälja täitmine võrreldes töölepinguliste suhetega). Teeme võrdse kohtlemise eesmärgist lähtuvalt ettepaneku kaaluda ka võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule teha töökoha asukoha märkimine kohustuslikuks. Lisaks tahame tähelepanu juhtida, et tööandjatel peab olema mõistlik aeg kavandatavatele muudatustele üleminekuks, kuid hetkel kavandatav MKR põhimääruse muudatuste jõustumise aeg 01.07.2018 ei ole meie hinnangul mõistlik. Lisaks märgime, et täna puuduvad nii täpne ametite klassifikaator, millest tööandjad lähtuma peavad, kui ka selgitav juhend mille väljatöötamist eelnõu seletuskirja kohaselt alles kavandatakse. Loodame, et meie ettepanekuid kaalutakse ja on veel võimalus täiendada eelnõud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Marika Liiv [email protected] 3 Sotsiaalministeerium Teie: 18.06.2018 nr 1.1-10/4530-1 [email protected] Meie: juuni (kuupäev digitaalallkirjas) 2018 nr 1.1-7/1239-1 Arvamus Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõule Edastasite Tööinspektsioonile (edaspidi TI) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2002. a määruse nr 240 „Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimääruse (MKR-i põhimäärus) muutmise määruse eelnõu koos eelnõu seletuskirjaga. Täname teid võimaluse eest arvamuse avaldamiseks. Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja kohaselt täiendatakse MKR-i põhimäärust selliselt, et lisatakse töötamise registrisse (TÖR) uued andmekoosseisud: ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaja määr. Lisaks hakatakse TÖR-i andmeid kandma ka MKS § 20² lõikes 2 sätestatud isiku kohta ehk füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte majandustegevuses osaleva abikaasa kohta. Märgime, et lisanduvad andmekoosseisud on olulised ka TI jaoks seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Näiteks on töötaja töö tegemise koht oluline TI poolt kavandatavas järelevalvetegevuses, sest äriregister ei anna TI-le ülevaadet tegelikust töö tegemise kohast. Ka kehtiv töölepingu seadus (TLS) § 8 lg 4 näeb ette, et 7–14-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris, kannab tööandja registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta. Seega on juba TLS-i nimetatud paragrahvis TÖR-i kantavate andmete loetelu laiem, võrreldes sellega, mida register praegu võimaldab. Tunnetame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisel on lähtutud vaid Statistikaameti ja Maksu- ja Tolliameti vaatest. Kahetsusväärselt on käsitlemata jäänud tööõiguslik vaade. Teeme MKR-i põhimääruse muutmise määruse eelnõule järgmised tähelepanekud: 1. MKR-i põhimääruse seletuskirja § 1 punktide 2 ja 3 kohaselt – MKR põhimääruse § 13⁴ lõike 1 täiendamine punktidega 10-12, mille kohaselt hakatakse TÖR-i koguma andmeid tööd tegeva isiku ametinimetuse, töökoha asukoha ja tööaja määra kohta. Nõustume, et andmete kogumisel ja töötlemisel on eesmärgiks kasutada riigi ülesannete täitmisele kuluvat ressurssi säästlikult ning koormata seejuures võimalikult vähe isikuid, kelle andmeid kogutakse, välistades samaaegselt toimuva andmete dubleeriva kogumise erinevate asutuste poolt. MKR-i põhimääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt, tuleb tööd võimaldaval isikul kanda TÖR-i tööd tegeva isiku ametinimetus vastavalt riigisisesele ametite klassifikaatorile või selle puudumisel ametinimetus vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni rahvusvahelisele ametite klassifikaatorile 2008 (ISCO-08). Sobiva klassifikatsiooni puudumisel märgitakse töö ülesannete sisust lähtudes lähim ametinimetus. TLS § 5 lõike 1 punkt 4 kohaselt tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha tema ametinimetus juhul, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Eelkõige on nimetatud õiguslikuks tagajärjeks õigust soodustingimustel vanaduspensionile ja väljateenitud aastate pensionile, mis tuleneb soodustingimustel vanaduspensionide seadusest ja väljateenitud aastate pensionide seadusest. Seega on ametinimetuse fikseerimine vajalik eelkõige juhul, kui töötaja töötab ametikohal, mis kuulub nimetatud seaduste alusel kehtestatud loetellu ja mis annab töötajale õiguse saada Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni. Seetõttu on soodustingimustel vanaduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saamiseks oluline arvestada, et ametite klassifikaator sisaldab ametinimetusi, millega kaasneb õiguslik tagajärg. Näeme siin TI töökoormuse kasvu selgituste andmisel, milline ametinimetus märkida TÖR andmeväljale ja milline on korrektne ametinimetuse kokkulepe töölepingus. Teeme ettepaneku kaasata ka TI juhendi koostamise protsessi, et oleks arusaadav, millisest klassifikaatorist lähtuda tuleb ning kuidas töökoha asukohta TÖR-i kandma peaks. 2. Seletuskirja leheküljel 4 on kirjas, et: „Töökoha aadress ehk toimla on tööandja tegevuskoha aadress, kuhu töötaja on määratud tööülesandeid täitma.“ Selguse huvides tahame tähelepanu juhtida, et töökoha mõiste on sätestatud TLS §-s 20. Selle sätte kohaselt peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töö tegemise koht tuleneb seega: • pooltevahelisest kokkuleppest – seadus eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; • seadusest – kokkuleppe puudumisel kohaldatakse seadust, st töö tegemise kohaks on töösuhtega kõige rohkem seotud tööandja tegevuskoht. Eelnevast tulenevalt ei pruugi töötaja töökoht asuda alati tööandja tegevuskoha aadressil. Teeme ettepanku juhinduda töökoha määratlemisel TLS regulatsioonist ja mitte kasutada „toimla“ mõistet, mis tekitab arusaamatust mõistete tõlgendamisel või selgitada seletuskirjast täpsemalt õigusaktide eesmärkide erinevust. 3. Eelnõuga lisatava MKR-i põhimääruse § 13⁴ lõike 1 punktist 12 tekib tööd võimaldavale isikule kohustus teha TÖR-i kanne töölepingu alusel töötava isiku või teenistussuhtes oleva ametniku tööaja määra kohta. Seletuskirja kohaselt on tööaja määraks töötajaga töölepingus või ametnikuga ametisse asumisel kokku lepitud tööaja määr, mis ei sõltu tegelikult töötatud tundidest ning TÖR-i kantakse tööaja määr lähtudes sellest, mis on kokku lepitud kas isiku ametisse asumisel või töölepingu sõlmimisel. Samas on kirjas, et TÖR-i tuleb tööaja määr märkida vahemikus 0 – 1,00. Osalise tööaja korral märgitakse tööaeg arv „0,…“ sajandiku täpsusega (arv 0 ja kaks kohta pärast koma vastavalt kokku lepitud tööaja määrale). Täistööajaga tööd tegeva isiku tööaja määraks on arv 1,00 ja juhul kui isik teeb osalise tööaja korral, mil tööaeg on pool täistööajast, on tööaja määraks 0,50. Juhime tähelepanu, et seni on nii Sotsiaalministeerium kui Tööinspektsioon olnud seisukohal, et õigusselguse huvides ei ole kohane leppida töötajaga kokku töötamine 0,25 või 0,80 koormusega, vaid TLS mõistes tuleb kokku leppida konkreetses tundide arvus 7-päevase ajavahemiku või kuu lõikes. Praktikas on see aastaid toiminud hästi ja vaidlusi tööaja kokkuleppe küsimustes praktiliselt ei esine. Eelnõuga pakutud lahendus on vastuolus TLS eesmärgiga ning tähendab antud juhul ka täiendava halduskoormuse tekkimist tööandjatele. Kui tööandja peab hakkama arvutama tööaja määra sajandiku täpsusega, tekitab probleeme ka ümardamine. Teeme ettepaneku tööaja määra märkimisel lähtuda töölepingus kokkulepitud määrast (näiteks: osaline tööaeg, 120 tundi kuus või osaline tööaeg 20 tundi nädalas) ning kui siiski on vajadus saada tööaja andmeid sajandiku täpsusega, lasta seda teha automaatselt andmetöötlusprogrammil endal. 4. § 1 punkt 4 – MKRi põhimääruse § 13⁴ täiendamine lõikega 3 Eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea ametinimetust, töökoha asukohta ja tööaja määra märkima TÖR-is võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik põhjusel, et vältida TÖR-i andmete esitamise halduskoormuse suurenemist. 2 Selle seisukohaga ei taha me nõustuda põhjusel, et nõuded kehtestatakse vaid töölepingulistele suhetele, mis halduskoormuse tõusu kaudu annab tööandjatele signaali teenuse osutamise lepingute eelistamiseks. Mööname, et teenuse osutamise lepingute puhul võib ametinimetuse ja tööaja määra märkimine olla problemaatiline (kuid mitte võimatu sõltuvalt lepingu liigist), kuid töökoha/teenuse osutamise asukoha määratlemine ilmselt võimatu ei ole ning ei tõsta ka tööd võimaldava isiku halduskoormust liigselt (paari lisavälja täitmine võrreldes töölepinguliste suhetega). Teeme võrdse kohtlemise eesmärgist lähtuvalt ettepaneku kaaluda ka võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule teha töökoha asukoha märkimine kohustuslikuks. Lisaks tahame tähelepanu juhtida, et tööandjatel peab olema mõistlik aeg kavandatavatele muudatustele üleminekuks, kuid hetkel kavandatav MKR põhimääruse muudatuste jõustumise aeg 01.07.2018 ei ole meie hinnangul mõistlik. Lisaks märgime, et täna puuduvad nii täpne ametite klassifikaator, millest tööandjad lähtuma peavad, kui ka selgitav juhend mille väljatöötamist eelnõu seletuskirja kohaselt alles kavandatakse. Loodame, et meie ettepanekuid kaalutakse ja on veel võimalus täiendada eelnõud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Marika Liiv [email protected] 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel