Sotsiaalministeerium · 26. juuni 2018
Sisu (failidest)
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 22.6.2018
C(2018) 3850 final
KOMISJONI SOOVITUS,
22.6.2018,
võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
22.6.2018,
võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Liidu lepingu artikli 2 järgi rajaneb liit sellistel väärtustel nagu inimväärikuse
austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud
vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised
väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus,
õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.
(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud, et liidu eesmärk on kõigi
oma asjakohaste meetmete puhul meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja
võrdõiguslikkuse edendamine.
(3) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 järgi on keelatud igasugune
diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, etnilise päritolu,
usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Harta
artiklis 23 on sätestatud naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõikides valdkondades,
kaasa arvatud tööhõive, töö ja palk. Selle artikkel 26 tunnustab ja austab puuetega
inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus,
sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus. Lisaks on kõigi
võrdsus seaduse ees sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 20.
(4) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 19 alusel võib nõukogu talle liidu poolt antud
volituste piires seadusandliku erimenetluse kohaselt ühehäälselt ja pärast Euroopa
Parlamendilt nõusoleku saamist astuda vajalikke samme, et võidelda
diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste,
puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, ilma et see piiraks aluslepingute teiste
sätete kohaldamist. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 157 lõike 3 alusel võtavad
Euroopa Parlament ja nõukogu meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete
võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte, sealhulgas võrdse või võrdväärse töö eest
võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes.
(5) Nende sätete alusel on asjaomastes valdkondades võetud vastu mitu
diskrimineerimiskeeldu käsitlevat direktiivi.
(6) Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ1 keelab otsese või kaudse diskrimineerimine rassilise
või etnilise päritolu alusel, sh ahistamise. Direktiivi kohaldatakse kõikide isikute
suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui
kõne all on a) töö saamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja kutsealale
pääsemise tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis
tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel, kaasa arvatud ametialane edutamine;
1
Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute
rassilisest või etnilisest päritolust.
ET 1 ET
b) igasuguse ja igatasemelise kutsenõustamise, kutseõppe, täiendkutseõppe ja
ümberõppe saamine, kaasa arvatud praktiliste töökogemuste saamine; c) töölevõtu- ja
töötingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu; d) kuulumine töötajate või
tööandjate organisatsioonidesse või mis tahes organisatsioonidesse, mille liikmed
tegelevad teatava kutsetööga, sealhulgas nende organisatsioonide antavad
soodustused; e) sotsiaalkaitse, sealhulgas sotsiaalkindlustus ja tervishoid;
f) sotsiaaltoetused; g) haridus ja h) avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste
kättesaadavus, sealhulgas eluase.
(7) Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ2 keelab otsese või kaudse diskrimineerimise,
sealhulgas ahistamise, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse
sättumuse alusel töö saamisel ning kutsealale või kutseõppele pääsemisel. Direktiivi
kohaldatakse kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-
õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on eelmises põhjenduses nimetatud punktid a–d.
(8) Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ3 keelab otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise,
sealhulgas ahistamise ja seksuaalse ahistamise seoses kaupade ja teenuste
kättesaadavuse ja pakkumisega.
(9) Uuesti sõnastatud direktiiv 2006/54/EÜ4 soolise võrdõiguslikkuse kohta keelab otsese
ja kaudse soolise diskrimineerimise, sealhulgas ahistamise ja seksuaalse ahistamise
küsimustes, mis on seotud töö saamise, sealhulgas edutamise ja kutseõppega,
töötingimuste, sealhulgas töötasuga, ning kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemidega.
(10) Direktiiv 2010/41/EL5 keelab otsese ja kaudse diskrimineerimise, sealhulgas
ahistamise ja seksuaalse ahistamise füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste
ja naiste vahel. Direktiivi kohaldamisala hõlmab kõiki diskrimineerimisvorme, kuid
eraldi on nimetatud sotisaalkaitset ning rasedus- ja sünnitushüvitisi.
(11) Liikmesriigid on kõik eespool nimetatud direktiivid (edaspidi „võrdõiguslikkuse
direktiivid“) on õigusesse üle võtnud. Võrdõiguslikkuse direktiividega, välja arvatud
direktiiv 2000/78/EÜ, on ette nähtud, et liikmesriigid määravad asutuse või asutused,
kelle ülesanne on edendada, sealhulgas analüüsida, jälgida ja toetada kõikide isikute
võrdset kohtlemist nii, et neid ei diskrimineeritaks vastavate direktiividega hõlmatud
alustel (edaspidi „võrdõiguslikkust edendavad asutused“). Sellest lähtuvalt on kõik
liikmesriigid loonud võrdõiguslikkust edendavad asutused.
(12) Käesolevat soovitust kohaldatakse ülalnimetatud võrdõiguslikkuse direktiivide alusel
loodud võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes.
(13) Kui võrdõiguslikkuse direktiividega on ette nähtud selliste võrdõiguslikkust
edendavate asutuste loomine, siis nõutakse neis direktiivides, et liikmesriigid tagaksid,
et nende asutuste ülesannete hulka kuulub diskrimineerimise ohvritele sõltumatu abi
osutamine, diskrimineerimist käsitlevate sõltumatute uuringute korraldamine ning
sõltumatute aruannete avaldamine ja soovituste esitamine diskrimineerimise
küsimustes.
2
Direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja
kutsealale pääsemisel.
3
Direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses
kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega.
4
Direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise
kohta tööhõive ja elukutse küsimustes.
5
Direktiiv 2010/41/EL füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise
põhimõtte kohaldamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 86/613/EMÜ.
ET 2 ET
(14) Lisaks võttis komisjon 2. juulil 2008 vastu ettepaneku nõukogu direktiivi kohta,
millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest
või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.6 Ettepaneku
kohaldamisala hõlmab a) sotsiaalkaitset, sealhulgas sotsiaalkindlustust ja tervishoidu;
b) sotsiaaltoetuseid; c) haridust ja d) avalikkusele pakutavate kaupade ja teiste
teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavust. Kavandatud direktiivi järgi tuleb
liikmesriikidel määrata ka nendes valdkondades võrdse kohtlemise tagamiseks asutus
või asutused, mis võivad olla samad, võrdõiguslikkuse direktiivide alusel juba loodud
asutused. Kuigi ettepanekut ei ole siiani vastu võetud, tuleks liikmesriike julgustada
määrama kõnealustes valdkondades võrdõiguslikkust edendavad asutused, sest
kogemused näitavad, et selliste asutuste määramine parandab kaitset
diskrimineerimise eest.
(15) Lisaks nõutakse direktiividega 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL liikmesriikidelt, et nad
tagaksid, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste ülesannete hulka kuuluks ka
kättesaadava teabe vahetamine vastavate Euroopa asutustega.
(16) Mitmes liikmesriigis tegelevad võrdõiguslikkust edendavad asutused ka
vihakuritegude ja vihakõnega. See on oluline eelkõige nõukogu raamotsuse
2008/913/JSK (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise
kohta kriminaalõiguse vahenditega) tõhusa rakendamise tagamise seisukohast, kuna
raamotsuses on kehtestatud miinimumnõuded rassistliku vihakõne kriminaliseerimise,
süüdistuse esitamise ning rassistliku iseloomuga vihakõne ja kuritegude eest
karistamise kohta.
(17) Lisaks direktiividest tulenevale kohustusele luua võrdõiguslikkust edendav asutus on
enamik liikmesriike laiendanud nende asutuste volitusi selliselt, et need hõlmavad soo,
rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või
seksuaalse sättumuse alusel toimuvat diskrimineerimist üldiselt tööle saamise ja
kutsealale pääsemise, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumise, hariduse,
sotsiaalkaitse ja sotsiaalsete soodustuste valdkonnas, hõlmates seega direktiivi
2000/78/EÜ kohaldamisala ja muid valdkondi.
(18) Võrdõiguslikkuse direktiivid jätavad liikmesriikidele võrdõiguslikkust edendavate
asutuste struktuuri ja toimimise suhtes ulatusliku kaalutlusõiguse. Seetõttu erinevad
liikmesriikides loodud võrdõiguslikkust edendavad asutused oluliselt nii oma
volituste, pädevuste, struktuuri, vahendite kui ka toimimise poolest. See omakorda viib
selleni, et kaitse kättesaadavus kodanike jaoks ei ole alati rahuldav ja kaitse ise on
liikmesriigiti erinev7.
(19) Mõned liikmesriigid on loonud rohkem kui ühe võrdõiguslikkust edendava asutuse,
mis eeldab nende koordineerimiseks ja koostööks selgete mehhanismide loomist.
(20) Mõnes liikmesriigis on võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitusi laiendatud väga
erinevatele valdkondadele, ent nende vahendeid ei ole seejuures vajalikul määral
6
COM(2008)426 final.
7
Vt muu hulgas Human European Consultancy in partnership with the Ludwig Boltzmann Institute of
Human Rights, oktoober 2010, A Study on Equality Bodies set up under Directives 2000/43/EC,
2004/113/EC, and 2006/54/EC, lk 177, ning European Network of Equality Bodies, oktoober 2012,
Equality Bodies. Current Challenges.
ET 3 ET
suurendatud. Mitme võrdõiguslikkust edendava asutuse eelarvet on isegi oluliselt
kärbitud, mis võib vähendada nende suutlikkust täita oma ülesandeid8.
(21) Uuringutes on viidatud juhtumitele, kus võrdõiguslikkust edendavad asutused ei ole
oma töös sõltumatud ega tulemuslikud, näiteks välise surve või ebapiisava personali
tõttu.9
(22) Praktikas võib sõltumatusega tekkida probleeme eelkõige siis, kui võrdõiguslikkust
edendav asutus on loodud ministeeriumi osana ja saab juhiseid otse valitsuselt.
(23) Võrdõiguslikkust edendavad asutused ei tohiks keskenduda ebaproportsionaalselt
suures ulatuses ühele ülesandele teiste ülesannete arvelt.10
(24) Selleks et aidata diskrimineeritavatel rühmadel või üksikisikutel kasutada oma
õiguseid, peaksid võrdõiguslikkust edendavad asutused suurendama üldsuse
teadlikkust nende olemasolust, kehtivatest diskrimineerimisvastastest normidest ning
kaebuste lahendamise võimalustest. Selleks peaksid võrdõiguslikkust edendavad
asutused olema kergesti juurdepääsetavad, seda nii füüsiliselt kui ka võrgus. Kaebuse
esitamist tuleks hõlbustada konfidentsiaalsuse ja tasuta lihtsate menetluste kaudu.
(25) Et aidata tagada, et võrdõiguslikkust edendavad asutused toimiksid nõuetekohaselt ja
ühtemoodi kõikjal liidus, näib, et on asjakohane anda liikmesriikidele soovitus
võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta.
(26) Võrdõiguslikkust edendavate asutuste jaoks nõuete kehtestamise vajadust on
toonitatud ka 2014. aasta ühisaruandes direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ
kohta,11 2015. aasta aruandes 2004/113/EÜ kohaldamise kohta12 ning töötasude
läbipaistvuse soovitust käsitlevas 2014. aasta hindamisaruandes ja „ELi tegevuskavas
aastateks 2017–2019. Soolise palgalõhe vähendamine“13. Lisaks toetas Euroopa
Parlament oma 2015. aasta resolutsioonis14 võrdõiguslikkust edendavate asutuste
standardite kehtestamist.
8
Human European Consultancy, op.cit, lk 78, 125, 142, ja European Network of Equality Bodies, op.cit.,
lk 8 ja 17. Vt ka European Network of Equality Bodies, Strategic Role of Equality Bodies, 2009, lk 43–
44 ja 52.
9
Human European Consultancy, op.cit, lk 70–145, ja Euroopa Liidu võrdõiguslikkust edendavate
asutuste võrgustik, op.cit., lk 8 ja 13–20.
10
Euroopa Komisjon, 2006, Catalysts for Change? Equality bodies according to Directive 2000/43/EC —
existence, independence and effectiveness, lk 57.
11
Ühisaruanne 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise
põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv), ja
nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik
võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv),
rakendamise kohta (COM(2014) 2 final).
12
Aruanne direktiivi 2004/113/EÜ (meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta
seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega) kohaldamise kohta (COM(2015) 190 final).
Vajadust selle järele nimetati ka romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku
vahehindamises (COM(2017) 458 final); Euroopa Põhiõiguste Ameti põhiõigusi käsitlevas 2017. aasta
mai aruandes; aruandes meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamist läbipaistvuse
suurendamise kaudu käsitleva komisjoni soovituse rakendamise kohta (COM(2017) 671 final).
13
Aruanne meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte tugevdamist läbipaistvuse suurendamise kaudu
käsitleva komisjoni soovituse rakendamise kohta, op.cit.; ELi tegevuskava aastateks 2017-2019. Soolise
palgalõhe kaotamine (COM (2017) 678 final).
14
Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2015. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006.
aasta direktiivi 2006/54/EÜ (meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte
rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes) kohaldamise kohta (2014/2160(INI)).
ET 4 ET
(27) Võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja inimõigustega tegelevate asutuste suhtes
kohaldatavad nõuded on juba vastu võtnud Ühinenud Rahvaste Organisatsioon,15
Euroopa Liidu võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustik16 ja Euroopa
Nõukogu17.
(28) Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele. Sellega soovitakse kaotada
erinevused võrdõiguslikkust edendavate asutuste vahel Euroopas.
(29) Soovituses esitatakse võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitusi, sõltumatust,
tulemuslikkust, ligipääsetavust ja koordineerimist ning neile asutustele juurdepääsu
käsitlevad nõuded, et tagada, et nad saavad oma ülesandeid tulemuslikult täita.
(30) Käesoleva soovituse aluseks on komisjoni kindel soov julgustada ja aidata
liikmesriikidel parandada oma suutlikkust tagada liidu õigusaktide täitmine ning
pakkuda õiguskaitsevahendeid, millega tagatakse, et diskrimineeritavad üksikisikud ja
rühmad, kes on kaitstud liidu õigusega, saavad oma õigusi täielikult kasutada
kooskõlas teatisega „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“18.
Sõltumatutel võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on liidu õiguse tulemuslikul
rakendamisel ning selle igakülgsel ja ühetaolisel jõustamisel oluline roll.
Võrdõiguslikkust edendavad asutused on ka institutsioonid, mis on olulised
võrdõigusliku ja kaasava demokraatliku ühiskonna jätkuvaks arendamiseks.
(31) Võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavad nõuded, mis hõlmavad
liidu pädevusse kuuluvaid valdkondi, peavad olema kooskõlas ka Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni puuetega inimeste konventsioonis sätestatud ligipääsetavusnõuetega.
Konventsioon kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks 26. novembri 2009. aasta
nõukogu otsusega 2010/48/EÜ ja on seega ELi õiguskorra lahutamatu osa, olles
ülimuslik ELi teisese õiguse suhtes.
(32) Direktiividega 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ, 2004/113/EÜ ja 2006/54/EÜ on
liikmesriikidele pandud kohustus edastada komisjonile taotluse korral kogu
kättesaadav teave, et ta saaks koostada aruande, milles hinnatakse meetmeid, mida nad
on asjaomaste direktiivide alusel võtnud. Selleks et komisjon saaks aruande vastu
võtta ja avaldada, tuleks teavet edastada teatavate eelnevalt kindlaks määratud
ajavahemike19 tagant. Kui selle teabevahetuse raames edastada ka teave selle kohta,
kuidas liikmesriigid käesolevat soovitust järgivad, oleks võimalik hinnata selle mõju.
(33) Liidu tasandil ei piira käesolev soovitus liikmesriikide menetlusõiguse ja
õigustraditsioonide põhimõtete kohaldamist. Sellega ei laiendata aluslepingutes ega
liidu teiseses õiguses sätestatud liidu pädevust,
15
Office of the High Commissioner for Human Rights (OHCHR), UN General Assembly Principles
relating to the Status of National Institutions (The Paris Principles), Resolution 48/134, 20.12.1993, ja
General Observations on the interpretation and implementation of these principles by the International
Coordinating Committee of National Institutions for the Promotion and Protection of Human Rights,
21. veebruari 2018. aasta sõnastuses.
16
European Network of Equality Bodies, 2016, Developing Standards for Equality Bodies. Equinet
Working Paper.
17
European Commission against Racism and Intolerance (ECRI), General Policy Recommendation No2
revised on Equality Bodies to combat racism and intolerance at national level, CRI(2018) 06, vastu
võetud 7. detsembril 2017.
18
C/2016/8600.
19
Direktiivi 2006/54/EÜ alusel iga nelja aasta tagant ja direktiivide 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja
2004/113/EMÜ alusel iga viie aasta tagant.
ET 5 ET
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
I peatükk – EESMÄRK JA REGULEERIMISESE
(1) Käesolevas soovituses esitatakse meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta, et
parandada võrdõiguslikkust edendavate asutuste sõltumatust ja tulemuslikkust,
eelkõige nende suutlikkust tagada, et diskrimineeritavatel isikutel ja rühmadel oleks
võimalik oma õigusi kasutada täies ulatuses.
(2) Kõik liikmesriigid peaksid tagama, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saaksid
täita direktiivides 2000/43/EÜ, 2004/113/EÜ, 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL sätestatud
ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult.
II peatükk – SOOVITATUD MEETMED
1.1. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitused
1.1.1. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitustega hõlmatud alused ja nende ulatus
(1) Lisaks direktiividest 2000/43/EÜ, 2004/113/EÜ, 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL
tulenevale kohustusele määrata asutused, kes edendavad võrdset kohtlemist (edaspidi
„võrdõiguslikkust edendavad asutused“), peaksid kõik liikmesriigid kaaluma sellise
võrdõiguslikkust edendava asutuse määramist, mille volitused hõlmaksid direktiivi
2000/78/EÜ kohaldamisalasse kuuluvat diskrimineerimist usutunnistuse või
veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
(2) Liikmesriigid peaksid kaaluma võrdõiguslikkust edendavate asutuste volituste
laiendamist selliselt, et need hõlmaksid kõiki keelatud diskrimineerimise aluseid
järgmistes valdkondades: töö saamine ja kutsealale pääsemine ning kaupade ja
teenuste kättesaadavus ja pakkumine, haridus, sotsiaalkaitse ja sotsiaalseid
soodustused, sealhulgas nimetatud alustega seotud vihakõne nendes valdkondades.
(3) Nii ühe- kui ka mitmemandaadiliste ja/või mitme diskrimineerimise alusega
tegelevate võrdõiguslikkust edendavate asutuste sisestruktuur peaks tagama, et
tegeletaks mandaadi iga osa ja alusega. See peaks olema proportsionaalne vastava
diskrimineerimise aluse mõjuga ja vahendid tuleks vastavalt tasakaalustada.
1.1.2. Võrdõiguslikkust edendavate asutuste volitustega hõlmatud ülesanded
Sõltumatu abi
(1) Liikmesriigid peaksid ohvritele sõltumatu abi andmisel kaaluma järgmisi aspekte:
üksik- või kollektiivsete kaebuste vastuvõtmine ja läbivaatamine; ohvritele õigusabi
andmine, sealhulgas kaebuste esitamisel; vahendus- ja lepitustegevus; kaebuse
esitajate esindamine kohtus ning vajaduse korral tegutsemine amicus curiae staatuses
või eksperdina.
(2) Lisaks peaksid liikmesriigid arvesse võtma seda, et ohvrite sõltumatu abistamine
võib hõlmata ka seda, et võrdõiguslikkust edendavad asutused saavad olla
kohtuvaidlustes menetlusosaliseks või abistada hagejat, et tegeleda struktuurilise ja
süstemaatilise diskrimineerimisega kohtuasjades, mille asutused on ise välja valinud
lähtuvalt nende arvukusest, raskusastmest või õigusliku selguse tagamise vajadusest.
Selline kohtuvaidlus võib toimuda kas asutuse enda või ohvrite või ohvreid esindava
organisatsiooni nimel vastavalt liikmesriigi menetlusõigusele.
ET 6 ET
(3) Liikmesriigid peaksid arvesse võtma ka seda, et ohvrite abistamise käigus võib anda
soovitusi, või kui see on siseriikliku õiguse alusel lubatud, teha õiguslikult siduvaid
otsuseid diskrimineerimise üksik- või kollektiivsetes juhtumites, samuti võtta selliste
otsuste suhtes järelmeetmeid, et tagada nende täitmine.
(4) Liikmesriigid peaksid võrdõiguslikkust edendavatel asutustel võimaldama koguda
asjakohaseid tõendeid ja teavet kooskõlas siseriikliku õigusega.
(5) Kui võrdõiguslikkust edendavatele asutustele on antud õigus teha siduvaid otsuseid,
peaks liikmesriik andma neile ka õiguse määrata piisavaid, tõhusaid ja
proportsionaalseid karistusi.
(6) Võrdõiguslikkust edendavatele asutustele antud volituste teostamise suhtes tuleks
kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas vajaduse korral tõhusad
õiguskaitsevahendid ja nõuetekohane menetlus. Eelkõige tuleks siseriiklikus õiguses
sõnaselgelt nimetada õigust vaidlustada võrdõiguslikkust edendavate asutuste
siduvad otsused kohtus, kui neile on siseriikliku õiguse alusel antud pädevus selliseid
otsuseid teha.
Sõltumatud uuringud
(7) Liikmesriigid peaksid võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel teha
korrapäraselt sõltumatuid uuringuid. Uuringute ulatus ja ülesehitus peaksid tagama,
et nende raames kogutakse diskrimineerimise kohta piisavalt usaldusväärseid
kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mille pinnalt oleks võimalik teha tõenditel
põhinevaid järeldusi selle kohta, millised on peamised probleemid ja kuidas neid
lahendada.
Sõltumatud aruanded
(8) Liikmesriigid peaksid võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel avaldada
korrapäraselt sõltumatuid aruandeid ning neid tutvustada asjaomastele avalik-
õiguslikele institutsioonidele, sealhulgas asjaomastele riiklikele või piirkondlikele
valitsustele ja parlamentidele, kui see on asjakohane. Aruannetes esitatav teave peaks
olema piisavalt laiaulatuslik, et selle põhjal oleks võimalik anda üldine hinnang
diskrimineerimisele liikmesriigis iga käsitletud aluse kohta.
(9) Selleks et tagada sõltumatute aruannete hea kvaliteet, peaksid liikmesriigid lubama
võrdõiguslikkust edendavatel asutustel teha sõltumatut uurimistööd. See võib
eelkõige hõlmata andmete kogumist esitatud kaebuste arvu kohta diskrimineerimise
aluste kaupa; haldusmenetluse kestuse kohta kaebuse esitamisest kuni juhtumi
lahendamiseni; haldusmenetluse tulemuste kohta ning selliste kohtuasjade arvu,
kestuse ja tulemi kohta, kuhu on kaasatud võrdõiguslikkust edendavad asutused.
Võrdõiguslikkust edendavate asutuste soovitused
(10) Liikmesriigid peaksid tagama, et nende ametiasutused võtavad võimaluste piires
arvesse võrdõiguslikkust edendavate asutuste esitatud soovitusi õigusaktide,
poliitika, menetluse, programmide ja tavade kohta. Tuleks tagada, et ametiasutused
teavitavad võrdõiguslikkust edendavaid asutusi sellest, kuidas soovitusi on arvesse
võetud, ja teevad selle teabe avalikkusele kättesaadavaks.
Võrdõiguslikkuse edendamine
(11) Võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse edendamiseks peaksid liikmesriigid andma
võrdõiguslikkust edendavatele asutustele võimaluse aidata kaasa diskrimineerimise
ärahoidmisele, eelkõige pakkudes koolitust, teavet, nõustamist, juhendamist ja tuge
ET 7 ET
võrdõiguslikkuse direktiividest tulenevate kohustuste kandjatele, institutsioonidele ja
üksikisikutele ning suurendama üldsuse teadlikkust nii selliste asutuste olemasolust
kui ka kehtivate diskrimineerimisvastaste normide sisust ning sellest, kuidas taotleda
õiguskaitset.
(12) Samal eesmärgil peaksid liikmesriigid võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel
asutustel osaleda avalikes aruteludes, pidada korrapärast dialoogi riigiasutustega,
suhelda diskrimineeritud rühmade ja sidusrühmadega ning edendada häid tavasid ja
positiivseid meetmeid.
1.2. Sõltumatus ja tulemuslikkus
1.2.1. Sõltumatus
(1) Et tagada, et võrdõiguslikkust edendavad asutused on oma ülesannete täitmisel
sõltumatud, peaksid liikmesriigid kaaluma selliseid elemente nagu nende asutuste
struktuur, nende koht üldises haldusstruktuuris, nende eelarve jaotus, ressursside
kasutamise kord, pöörates erilist tähelepanu töötajate ametisse määramise ja ametist
vabastamise korrale, kaasa arvatud juhtivatel ametikohtadel töötavate isikute puhul.
See ei tohiks piirata liikmesriigile eriomaste organisatsiooniliste struktuuride
kasutamist.
(2) Liikmesriigid peaksid tagama, et võrdõiguslikkust edendavate asutuste töötajad,
sealhulgas juhtivatel ametikohtadel töötavad isikud ja juhatuse liikmed, ei tegele
millegagi, mis on kokkusobimatu nende ülesannetega, ega tegele oma ametiaja
jooksul millegagi, mis põhjustaks huvide konflikti, olgu siis tegemist tasustatud või
tasustamata tegevusega.
1.2.2. Ressursid
(1) Liikmesriigid peaksid tagama, et igale võrdõiguslikkust edendavale asutusele
tagatakse tema ülesannete täitmiseks ja tulemuslikuks tegutsemiseks vajalikud inim-,
tehnilised ja finantsressursid, ruumid ja taristu. Vahendite eraldamisel
võrdõiguslikkust edendavatele asutustele tuleks võtta arvesse asutuse pädevust ja
talle pandud ülesandeid. Ressursse saab lugeda piisavaks üksnes juhul, kui
võrdõiguslikkust edendavatel asutustel on võimalik täita kõiki talle pandud
võrdõiguslikkusega seotud ülesandeid tulemuslikult, mõistliku aja jooksul ja
siseriiklike õigusaktidega kehtestatud tähtaegadest kinni pidades.
(2) Liikmesriigid peaksid tagama, et võrdõiguslikkust edendavates asutustes töötab
piisavalt inimesi ja et neil on piisavad oskused, teadmised ja kogemused, et täita
kõiki võrdõiguslikkust edendavate asutuste ülesandeid nõuetekohaselt ja
tulemuslikult.
(3) Liikmesriigid peaksid lubama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel jälgida seda,
kuidas täidetakse tema enda tehtud otsuseid ning institutsioonide, vaidlusi
lahendavate organite ja kohtute tehtud otsuseid diskrimineerimisjuhtumites. Selleks
tuleks neid viivitamata teavitada sellistest otsustest ja nende rakendamiseks võetud
meetmetest.
1.2.3. Kaebuste esitamine, ligipääs ja ligipääsetavus
(1) Liikmesriigid peaksid tagama, et võrdõiguslikkust edendavatele asutustele oleks
võimalik esitada kaebusi nii suuliselt, kirjalikult kui ka elektrooniliselt keeles, mille
valib kaebuse esitaja ja mis on üldkasutatav liikmesriigis, kus asub võrdõiguslikkust
edendav asutus.
ET 8 ET
(2) Liikmesriigid peaksid tagama, et kaebuse esitamine võrdõiguslikkust edendavatele
asutustele oleks lihtne ja tasuta.
(3) Liikmesriigid peaksid kehtestama võrdõiguslikkust edendavatele asutustele
kohustuse pakkuda tunnistajatele ja väärkäitumisest teatajale ning võimaluse korral
kaebuse esitajatele diskrimineerimise osas konfidentsiaalsust.
(4) Liikmesriigid peaksid tagama kõigile inimestele hõlpsa ligipääsu võrdõiguslikkust
edendavate asutuste ruumidele, teabele ja teabevahetusele, sh infotehnoloogiale, ning
teenustele ja toodetele nagu dokumendid ja audiovisuaalsed materjalid või avalikud
või avalikkusele suunatud kohtumised ja üritused. Eelkõige peaks neile olema
võimalik ligi pääseda puuetega inimestel, kelle jaoks tuleks lisaks ette näha
mõistlikud abinõud, nagu sätestatud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis,
et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel ligipääs võrdõiguslikkust
edendavatele asutustele.
(5) Kui see on vajalik geograafilistel või muudel põhjustel, peaksid liikmesriigid
kaaluma võimalusi võrdõiguslikkust edendavate asutuste kohalike ja/või piirkondlike
büroode või kohalike ja/või piirkondlike teavitusalgatuste loomiseks, et tagada nende
korrapärane ajutine kohalolek.
(6) Liikmesriigid peaksid võrdõiguslikkust edendavate asutuste jaoks nägema ette
piisava eelarve ja vahendid, et nad saaksid tulemuslikult suurendada üldsuse
teadlikkust oma olemasolust ning võimalusest esitada kaebusi diskrimineerimise
kohta.
1.3. Koordineerimine ja koostöö
(1) Kui ühes liikmesriigis on mitu võrdõiguslikkust edendavat asutust, peaks liikmesriik
võimaldama neil sisse seada korrapärase ja tulemusliku koordineerimise, et tagada
mittediskrimineerimise põhimõtete ühetaoline kohaldamine. Võrdõiguslikkust
edendavad asutused ei tohiks keskenduda ebaproportsionaalselt suures ulatuses ühele
ülesandele teiste ülesannete arvelt. Kui korraldatakse teadlikkuse suurendamise
tegevusi, tuleks üldsuse igakülgseks teavitamiseks kaasata võimalikult suures
ulatuses muud pädevad asutused.
(2) Liikmesriigid peaksid võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel pidada
dialooge ja teha koostööd sama liikmesriigi asjaomaste ametiasutuste ja organitega.
See tähendab ühtlasi seda, et võrdõiguslikkust edendavate asutustega
konsulteeritakse aegsasti ja läbipaistvalt poliitika- ja seadusandlike ettepanekute ning
nende pädevusse kuuluvate küsimustega seotud suundumuste üle.
(3) Liikmesriigid peaksid võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel teha
koostööd Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil teiste võrdõiguslikkust edendavate
asutuste ja organisatsioonidega, sealhulgas ühiste uuringute kaudu.
(4) Liikmesriigid peaksid võimaldama võrdõiguslikkust edendavatel asutustel teha
koostööd teiste asjaomaste asutustega. Siia alla kuuluvad ÜRO puuetega inimeste
õiguste konventsiooni artikli 33 lõike 2 alusel määratud riiklikud raamistikud;
riiklikud romade kontaktpunktid; kodanikuühiskonna organisatsioonid ja selleks et
tagada, et rahalisi vahendeid ei antaks projektidele, millega kaasneb
diskrimineerimine, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutused.
ET 9 ET
III peatükk – LIIKMESRIIKIDE TEABEVAHETUS
Liikmesriike kutsutakse üles lisama teabe selle kohta, kuidas nad käesolevat soovitust arvesse
võtavad, teatistesse, mille nad esitavad direktiivide 2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ, 2004/113/EÜ ja
2006/54/EÜ kohaldamise kohta.
Brüssel, 22.6.2018
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Vera Jourová
ET 10 ET
Tere
Edastan.
Reg. number: 10.2-11/1090
Reg. kuupäev: 25.06.2018
Sisu: Komisjoni 22.6.2018 soovitus võrdõiguslikkust edendavate asutuste suhtes kohaldatavate
nõuete kohta
Heade soovidega
Tiiu Noobel
sekretär EV AEEL juuures