MINISTRI MÄÄRUS
25.06.2018 nr 32
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a
määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja
erialade lisapädevuste loetelu“ ja
sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr
56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟ muutmine
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 ning Tartu Ülikooli
seaduse § 7 lõigete 2 ja 5 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“ muutmine
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruses nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu‟ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 34 järgmises sõnastuses:
„34) suu-, näo- ja lõualuukirurgia.“;
2) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:
„18) uroloogia – androloogia.“;
3) määrust täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses:
„§ 32. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala erisused
(1) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud eriala loetakse erihambaarsti erialaks, kui
erihambaarst on lõpetanud hambaarstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri.
(2) Käesoleva määruse § 3 punktis 34 nimetatud eriala loetakse eriarsti erialaks, kui eriarst on
lõpetanud arstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri.“.
§ 2. Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja
residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine
Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruses nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
2
2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:
„20) peremeditsiin.“;
3) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) uroloogia androloogia lisapädevusega.“;
4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Enne 2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil on kutse
saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31.
augustini.“.
§ 3. Määruse jõustumine
(1) Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 1. juulil 2018. a.
(2) Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri
raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega lisatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriarstide erialaks isikutele, kes on läbinud
arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Ettepaneku koos põhjendustega esitas Eesti Näo-
lõualuukirurgia Selts. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks spetsialiseerutakse pärast hambaarsti või
arsti õpet viieaastase residentuuri käigus, mis vastab kirurgiliste erialade programmile. Suu-,
näo- ja lõualuukirurgide kirurgiline tegevus ei piirdu hambaravi tegevusega, mistõttu on vajalik
lisada eelnimetatud eriala ka eriarstide erialade alla isikutele, kes on läbinud arstiõppe ning
vastava eriala residentuuri. Erihambaarstide erialade loetellu jääb suu-, näo- ja lõualuukirurgia
isikutele, kes on läbinud hambaarstiõppe ning vastava eriala residentuuri.
Määruse muudatusega lisatakse uroloogia erialale androloogia lisapädevus, mis annab
võimaluse lisada androloogia ametliku lisapädevusena residentuuri lõpetamist tõendavale
tunnistusele.
Samuti on määruse muudatuse eesmärk pikendada peremeditsiini residentuuri kestust kolmelt
aastalt neljale aastale, mis aitab muuta erialase väljaõppe paremini vastavaks
tervishoiukorralduslikele vajadustele ja peremeditsiini residentide ootustele ning annab
noorele spetsialistile rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Perit Kirkmann (
[email protected]; 626 9128).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Susanna Jurs (
[email protected]; 656 9329).
Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse määruste järgmisi redaktsioone:
1) sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade
lisapädevuste loetelu“, RT I, 26.01.2016, 10;
2) sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrus nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟, RT I, 31.01.2017, 28.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kolmest paragrahvist.
Määruse §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrust nr 110 „Eriarstiabi
erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“.
Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 3 punktiga 34 ning lisatakse suu-, näo- ja
lõualuukirurgia eriala ka eriarstide erialaks.
Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on eriala, mis tegeleb suu, näo ja lõualuude regioonis pehmete
ja kõvakudede haiguste ning defektide diagnostika ja kirurgilise raviga esteetilisest ja
funktsionaalsest aspektist lähtuvalt. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on meditsiiniline eriala, kuhu
kuuluvad muu hulgas ka kolju, pea, kaela, näo, suuõõne ja lõualuude ning hambumuse
kaasasündinud ja omandatud haigused, ägedate ja krooniliste patoloogiate diagnostika,
kirurgiline ravi ja rehabilitatsioon, hea- ja pahaloomuliste kasvajate haiguste ravi ning
vanadusega seotud probleemid. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks spetsialiseerutakse pärast
hambaarsti või arsti õpet viieaastase residentuuri käigus, mis vastab kirurgiliste erialade
programmile. Kirurgiline tegevus ei piirdu hambaravi tegevusega, mistõttu on põhjendatud
eelnimetatud eriala lisamine ka eriarstide erialade alla isikute jaoks, kes on läbinud arstiõppe
ning vastava eriala residentuuri. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia jääb erihambaarstide erialade
loetellu isikutele, kes on läbinud hambaarstiõppe ning vastava eriala residentuuri.
Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 31 punktiga 18, millega lisatakse uroloogia
erialale androloogia lisapädevus. Tartu Ülikool korraldab Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi
TÜKS) alusel ja kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga arst-residentide õpet. TÜKS sätestab, et
lisaks arsti või hambaarsti erialale võib residentuuris omandada eriala lisapädevuse, mis
tähendab täiendavaid spetsiifilisi oskusi eriala raames (TÜKS § 7 lg 1). Uroloogia programmil
õppides on võimalik valida tavapärane uroloogia suund või spetsialiseeruda kohe alguses
androloogiale. Androloogia eriala on mittekirurgiline ja selle eriala õpingutes puudub kirurgiline
baasõpe.
Sotsiaalministeerium on juba aastaid soovinud residentuurikohtade tellimuse kaudu koolitada
kehtiva uroloogia residentuuriprogrammi alt androloogia kõrvaleriala arste. Androloogia
kõrvaleriala residentuur toimub eraldi residentuuris 5-aastase õppena, milles puudub
kirurgiline baasõpe. Uroloogia kõrvaleriala androloogia kehtestamine määruses loob õigusliku
võimaluse androloogi kutse andmiseks, kajastades seda ka androloogia residentuuri
lõpetamist tõendaval tunnistusel.
Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määrust §-ga 32, mis sätestab suu-, näo- ja
lõualuukirurgia eriala erisused. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia loetakse eriarsti erialaks, kui
eriarst on lõpetanud arstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri, ning
erihambaarsti erialaks, kui erihambaarst on lõpetanud hambaarstiõppe õppekava ja läbinud
vastava eriala residentuuri.
Määruse §-ga 2 muudetakse sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrust nr 56 „Residentuuri
raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟.
Määruse § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 2 punkt 7 ning punktiga 2
täiendatakse määruse § 4 lõiget 3 punktiga 20, millega lisatakse nelja-aastase residentuuri
loetellu peremeditsiin. Peremeditsiini residentuuri kestus Eestis on kolm aastat, mis küll vastab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise
kohta) miinimumnõuetele, kuid on üsna erandlik oma erialase väljaõppe lühikese kestuse
poolest Euroopas.
Peremeditsiini erialane väljaõpe toimub perearstikeskustes ja praksistes ning haiglates. See
tähendab, et 36 kuust, mis sisaldab ka kolm kuud puhkust, peaks peremeditsiini resident
vähemalt 18 kuud praktiseerima perearstikeskuses. Kuna peremeditsiini eriala on oma
definitsiooni kohaselt eriala, mis tegeleb patsientidega vanusest, soost ja probleemist
sõltumata, osutab järjepidevat arstiabi ja tegeleb kõigi esmaste probleemidega, siis on väga
oluline piisav väljaõpe ka teistel erialadel, sealhulgas lastehaigused, sisemeditsiinilised erialad
(kardioloogia, pulmonoloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia jne), üld- ja pisikirurgia, nina-
kõrva-kurguhaigused, naistehaigused, nahahaigused, aga ka erakorraline meditsiin ja kiirabi.
Peremeditsiini residentuuri kolmeaastane kestus aga tähendab seda, et praktika aeg teistes
erialakliinikutes ja haiglates on väga lühike, arvestades asjaolu, et peremeditsiin on ainus
eriala, kus on mitmeid ühekuulise kestusega õppetsükleid.
Ühekuuline rotatsioon ei taga piisavat teoreetilist väljaõpet ega oskuste arendamist vastaval
erialal, sest sellest ca üks nädal kujuneb osakonna organisatoorsete aspektidega ja
töökorraldusega kohanemiseks ning teoreetiliseks koolituseks, mis vähendab ühekuulise tsükli
sisuliselt 3-nädalaseks. Oluline on pikendada praktika kestust kardioloogias, pulmonoloogias
ja endokrinoloogias, sest need moodustavad perearsti tööst suure osa. Perearsti roll eespool
nimetatud valdkondades krooniliste haiguste ennetamisel, ravimisel ja jälgimisel on aasta-
aastalt suurenenud, samuti soovitakse perearsti osatähtsust edaspidi veelgi suurendada
(väravavahi rolli suurendamine, järjepidevuse parandamine jt). Samuti on oluline perearstide
piisav väljaõpe seni saatekirjata erialadel.
Arvestades suunda tervisekeskuste ja grupipraksiste poole, on vaja anda residentidele ka
spetsialiseerumise võimalus. Selle tarbeks on vajalik jätta residentuuriprogrammi ka aeg
valiktsüklite jaoks. Kehtiv residentuuriprogramm valiktsükleid ei võimalda.
Praeguse residentuuriprogrammi sees ei ole võimalik teha muudatusi, mis tagaks eespool
nimetatud vajaduste lahendamise. Residentuuri pikendamisel ühe aasta võrra on võimalik
muuta erialane väljaõpe paremini vastavaks tervishoiukorralduslikele vajadustele ja
peremeditsiini residentide ootustele.
Määruse § 2 punktiga 3 lisatakse uroloogiale androloogia lisapädevus. Muudatuse sisuline
põhjendus on esitatud määruse § 1 punktis 3.
Määruse § 2 punktiga 4 täiendatakse määruse § 12 rakendussättega, mille kohaselt on enne
2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil kutse saamiseks
õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31. augustini.
Kehtestatud tähtaeg 31. august 2024 on valitud lähtuvalt sellest, et ka 2018/2019. õppeaastal
residentuuri astunud saaksid läbida kolmeaastase residentuuriprogrammi ning viibida kuni
kolm aastat residentuurist puhkusel rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsehoolduspuhkuse või
ajateenistuskohustuse täitmise ajaks.
Määruse §-s 3 kehtestatakse määruste jõustumise aeg.
Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 2. juulil 2018, et muudatusi oleks võimalik rakendada
juba 2018/2019. õppeaasta jaoks. Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019.
Peremeditsiini residentuuri pikendamise muudatus jõustub 1. juulil 2019, sest muudatus on
seotud kuludega riigieelarvele.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Peremeditsiini residentuuri kestuse 4 aastale
pikendamise ning suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriarstide erialaks lisamise korral on direktiivi
2005/36/EÜ kohaselt vajalik teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.
4. Määruse mõjud
Uroloogia erialale androloogia lisapädevuse lisamine
Sihtrühmaks on uroloogia residendid.
Mai 2018 seisuga on uroloogia residentuuris õppivatest residentidest viis valinud androloogia
suuna. Neile residentidele luuakse seaduslik võimalus omandada androloogia lisapädevus.
2016. aasta seisuga oli uroloogia erialal töötavaid isikuid kokku 46 (Allikas: TAI THT001)1.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Positiivne mõju avaldub uroloogia eriala õppijatele, kellele antakse võimalus residentuuri
lõpetamisel omandada uroloogia eriala koos androloogia lisapädevusega. Mõju ulatus on
väike. Muutustega kohanemisele suunatud tegevuste järele tarvidust ei ole, uroloogia eriala
sees on võimalik ka praegu androloogiat õppida, kuid see ei kajastu residentuuri
lõputunnistusel lisapädevusena.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.
Peremeditsiini residentuuri pikendamine ühe aasta võrra
Sihtrühmaks on peremeditsiini residendid.
Muudatus jõustub 1. juulil 2019 ning avaldab mõju 2019/2020. õppeaastal residentuuri astunud
residentidele. Varem on peremeditsiini erialale planeeritud keskmiselt 30 residentuuri kohta
õppeaastas. 2016. aasta seisuga oli peremeditsiini erialal töötavaid isikuid kokku 940 (Allikas:
TAI THT001)2.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju on peremeditsiini eriala õppijatele, kes peavad õppima senisest ühe aasta kauem.
Peremeditsiin on oluline arstlik eriala, millega puutuvad kokku kõik, kes pöörduvad perearsti
vastuvõtule. Peremeditsiini residentuurile ühe aasta lisamine annab arst-residentidele juurde
ühe aasta praktilist ja teoreetilist õpet, mis suurendab arsti pädevust sellel erialal tööle
asumisel peale residentuuri lõpetamist. Ajaliselt pikem eriarsti ettevalmistus annab noorele
spetsialistile rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi.
1
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48
999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65
2
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48
999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65
Positiivne mõju avaldub ka elanikkonnale (patsientidele), arvestades, et tervishoiusüsteemi
lisandub juurde kauem õppinud ning rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi
omandanud perearste.
2018. a seisuga oli rahvastiku arv 1 319 133 (Allikas: SA RV021)3.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.
Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala liigitamine eriarstlike erialade alla
Sihtrühmaks on suu-, näo- ja lõualuukirurgid, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala
residentuuri.
Muudatus avaldab mõju suu-, näo- ja lõualuukirurgidele, kes on läbinud arstiõppe ning vastava
eriala residentuuri.
2016. aasta seisuga oli suu-, näo ja lõualuukirurgia erialal töötavaid isikuid kokku 30 (Allikas:
TAI THT001)4.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Positiivne mõju on suu-, näo- ja lõualuukirurgide jaoks, kes on läbinud arstiõppe ning vastava
eriala residentuuri. Nende jaoks muutub tervishoiuteenuse osutamine vastavamaks
tervishoiuteenuse eesmärgile ja sisule.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
3
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV021&ti=RAHVASTIK+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAA
NUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&l
ang=2
4
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48
999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Mõju regionaalarengule puudub.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Riigieelarvele kaasneb täiendav kulu seoses peremeditsiini residentuuri pikendamisega ühe
aasta võrra alates 2019. aasta septembrist. Riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatava
arsti-residendi koha maksimaalne maksumus ühe kuu (residentuurikuu) kohta on 2894 eurot.
2017. aastal võeti peremeditsiini residentuuri vastu 24 inimest, 2018/2019. aastaks kinnitatud
residentuuri tellimuse alusel on kokku lepitud 30 residentuurikohta. Riigieelarvele avaldub
mõju alates 2022. aasta septembrikuust.
Kuna residentuuri leping sõlmitakse alati aasta algusest, on mõju riigieelarvele 2022. aastal
nelja kuu kulu ehk 243 096 eurot ning 2023. aastal terve aasta kulu ehk 833 472 eurot.
Kuluarvestus lähtub praegustest kulukomponentidest, mis tähendab, et kui tõuseb arstide
miinimumpalk ning suureneb ülikooli ja residentuuri baasasutuste korralduskulu, suureneb ka
lisakulu.
Peremeditsiini residentuuri pikendamisega seotud kulud kaetakse alates 2020. aastast riikliku
ravikindlustuse eelarvest.
6. Määruse jõustumine
Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 1. juulil 2018.
Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019.
7. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Arstide
Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsile ja Eesti Uroloogide
Seltsile.
Rahandusministeerium esitas märkused mitteametlikult. Haridus- ja Teadusministeerium
kooskõlastas eelnõu ning esitas teadmiseks Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide
teavitamise vajalikkuse. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Eesti Haiglate Liidult, Tartu Ülikoolilt ja Terviseametilt saabusid märkused ja ettepanekud.
Terviseameti ettepanekud räägiti läbi Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsiga. Eesti Haigekassal
eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eesti Arstide Liit soovis selgitust perearstide puuduse
probleemile. Eesti Perearstide Selts ja Eesti Uroloogide Selts kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või
mittearvestamise põhjuseid (lisas).
Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110
„Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja
sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56
„Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine
seletuskiri
Lisa
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
arvamuse esitaja
Eesti Arstide Liit Arstide liit toetab sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 Selgitatud. Sotsiaalministeerium tegeleb
„Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. järjepidevalt perearstide puudusele lahenduste
juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri otsimisega. Lisaks eriarsti lähtetoetuse süsteemi
läbiviimise kord‟ muutmise määruse eelnõu. muutmisele toimuvad esmatasandi tugevdamise
Peame peremeditsiini residentuuri pikendamist kolmelt aastalt neljale VTK-ga seoses arutelud teemal, et ka viimase
aastale vajalikuks, kuid sellega tekib olukord, kus ühel aastal lõpetab aasta residendile võiks tulevikus olla võimalik
residentuuri oluliselt vähem perearste. Soovime teada, kas ja kuidas on kinnitada nimistut.
kavas selle probleemiga tegelda, et perearstide puudus ei suureneks.
Tartu Ülikool Tegelikkuses on uroloogia programmi sees androloogia suuna valinud viis Arvestatud. Seletuskirjas tehtud muudatused.
residenti, kellele luuakse eelnõuga seaduslik võimalus androloogia
lisaeriala saamiseks. Uroloogia programmil õppides on võimalik valida
tavapärane uroloogia suund või spetsialiseeruda kohe alguses
androloogiale. Androloogia eriala on mittekirurgiline ja selle eriala õpingutes
puudub kirurgiline baasõpe (vt
https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/med/uroloogia_2018.pdf).
Seega ei saa väita, et kõik uroloogia programmil õppivad residendid saaksid
valida androloogia lisapädevuse. Valiku saavad teha vaid need, kes selle
suuna õpingute alguses on valinud. Seega palun seletuskirja eksliku lause
asemel märkida „Mai 2018 seisuga on uroloogia residentuuris õppivatest
residentidest viis valinud androloogia suuna. Neile residentidele luuakse
seaduslik võimalus androloogia lisapädevuse omandamiseks.“. Vastavalt
tuleks muuta ka seletuskirja sotsiaalse, sh demograafilise mõju alajaotust.
Rahandusministeerium Ettepanek SK täiendamiseks: residentuurikulud peavad liikuma 2020. a. Arvestatud. Seletuskirjas tehtud muudatused.
EHKsse, siis ka määrusest tulenevad täiendavad, peremeditsiini
residentuuri pikendamisega seotud kulud kaetakse alates 2020. aastast
riikliku ravikindlustuse eelarvest. Kas te palun saaksite täpsustada vastavalt
ka eelnõu seletuskirja? 2019. a. residentuuri kulud kaetakse riigieelarvest
arvestusliku kuluna kooskõlas RES 2019-2022 läbirääkimistel otsustatuga.
RES 2019-2022 läbirääkimistele esitatud peremeditsiini residentuuri
pikendamisega seotud lisataotlus tõi residentuuri pikendamise ühe
tulemusena välja ka perearstide piisava väljaõppe seni saatekirjata
erialadel. Toetame seda eesmärki ning eelnõu seletuskirja võimalikku
vastavat täiendamist.
Terviseamet Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 1 ning Arvestatud. Eelnõus tehtud muudatus, jätame
punktiga 2 liigutatakse suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala erihambaarstide suu-, näo- ja lõualuukirurgia erihambaarstide
erialade alt eriarstide erialaks. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks erialade nimekirja ning lisame eriarstide erialade
spetsialiseerutakse pärast hambaarsti või arsti õpet viieaastase residentuuri nimekirja.
käigus, mis vastab kirurgiliste erialade programmile. Seega on võimalik suu,
näo- ja lõualuukirurgia eriala omandada nii hambaarsti kui arsti kutset
omades. Eeltoodust lähtuvalt ei pea Terviseamet põhjendatuks liigutada
suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala erihambaarstide erialade alt eriarstide
erialaks. Terviseameti hinnangul võiks suu-, näo-ja lõualuukirurgia olla
edaspidi nii erihambaarstide kui eriarstide eriala.
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite
väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 2
kohaselt võivad ravimeid meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil
kasutamiseks välja kirjutada ainult Eestis tervishoiuteenuse osutamise
õigust omavad arstid, hambaarstid, ämmaemandad ja perearsti
nimistualusel tegutseva perearstiga koos töötavad õed nende poolt
ravitavate isikute ambulatoorseks raviks.
Hambaarstidele on kehtestatud piirangud, mistõttu võivad nemad välja
kirjutada üksnes piiratud ravimeid, mille kasutamine on seotud
hambaraviga.
Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei ole suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala
omavatele erihambaarstidele kohalduvad ravimite retsepti kirjutamise
piirangud vastavuses nende poolt osutatava tervishoiuteenuse sisu ja
eesmärgiga. Suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala liigutamine erihambaarstide
erialade alt eriarstide eriala alla ei aita lahendada retseptide kirjutamise
piiranguga seonduvaid probleeme, sest hambaarsti kutsega seotud
piirangud jäävad endiselt kehtima. Suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala
omandanud hambaarsti kutse ei muutu pärast suu-, näo-ja lõualuukirurgia
eriala omandamist eriarsti kutseks.
Eesti Haiglate Liit Esitatud seletuskirjas ei ole selget vahet tehtud uroloogia ja androloogia Arvestatud. Seletuskirjas tehtud muudatused.
residentuuridel. Tegemist on siiski kahe erineva (kirurgilise ja
mittekirurgilise) 5-aastase residentuuriga. Vääriti mõistmise vältimiseks
soovitame eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 3 osas järgmist muudetud teksti:
Sotsiaalministeerium on juba aastaid soovinud residentuurikohtade
tellimuse kaudu koolitada kehtiva uroloogia residentuuriprogrammi alt
androloogia kõrvaleriala arste. Androloogia kõrvaleriala residentuur toimub
eraldi residentuuris 5-aastase õppena, milles puudub kirurgiline
baasõpe. Uroloogia kõrvaleriala androloogia kehtestamine määruses loob
õigusliku võimaluse androloogi kutse andmiseks, kajastades seda ka
androloogia residentuuri lõpetamist tõendaval tunnistusel.
Eesti Haigekassa Eesti Haigekassa kooskõlastab sotsiaalministri 28. novembri 2001. a Teadmiseks võetud.
määruse nr 110 "Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu" ja 4.
juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri
läbiviimise kord‟ muutmise määruse märkusteta.
Haridus- ja Teavitan Teid, et Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab Teadmiseks võetud. Oleme teadlikud Euroopa
Teadusministeerium sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise
erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse vajadusest seoses muudatustega. Seletuskirjas
nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmise tehtud muudatused.
eelnõu vaikimisi. Juhime tähelepanu, et muutes peremeditsiini residentuuri
kestvust 4. aastale võiks seletuskirjas mainida, et peaksime sellest
teavitama ka Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike vastavalt direktiivi
2005/36/EÜ kohaselt. Samuti peaksime Euroopa Komisjoni teavitama ka
suu-, näo- ja lõualuukirurgia erihambaarstide erialade loetelust eriarstide
erialaks viimise korral. Vastasel juhul ei laiene direktiivi Lisa automaatse
tunnustamise õigus Eesti SNL kirurgidele.