dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine

Sotsiaalministeerium · 25. juuni 2018
Viit
32
Registreeritud
25. juuni 2018
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2018
Vastutaja
Perit Kirkmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎32 25.06.2018 Ministri määrus.bdoc1011 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 25.06.2018 nr 32 Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 lõike 2 ning Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõigete 2 ja 5 alusel. § 1. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ muutmine Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruses nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu‟ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 34 järgmises sõnastuses: „34) suu-, näo- ja lõualuukirurgia.“; 2) paragrahvi 31 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) uroloogia – androloogia.“; 3) määrust täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses: „§ 32. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala erisused (1) Käesoleva määruse § 2 punktis 1 nimetatud eriala loetakse erihambaarsti erialaks, kui erihambaarst on lõpetanud hambaarstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri. (2) Käesoleva määruse § 3 punktis 34 nimetatud eriala loetakse eriarsti erialaks, kui eriarst on lõpetanud arstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri.“. § 2. Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine Sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruses nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2 2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „20) peremeditsiin.“; 3) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) uroloogia androloogia lisapädevusega.“; 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Enne 2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil on kutse saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31. augustini.“. § 3. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 1. juulil 2018. a. (2) Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega lisatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriarstide erialaks isikutele, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Ettepaneku koos põhjendustega esitas Eesti Näo- lõualuukirurgia Selts. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks spetsialiseerutakse pärast hambaarsti või arsti õpet viieaastase residentuuri käigus, mis vastab kirurgiliste erialade programmile. Suu-, näo- ja lõualuukirurgide kirurgiline tegevus ei piirdu hambaravi tegevusega, mistõttu on vajalik lisada eelnimetatud eriala ka eriarstide erialade alla isikutele, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Erihambaarstide erialade loetellu jääb suu-, näo- ja lõualuukirurgia isikutele, kes on läbinud hambaarstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Määruse muudatusega lisatakse uroloogia erialale androloogia lisapädevus, mis annab võimaluse lisada androloogia ametliku lisapädevusena residentuuri lõpetamist tõendavale tunnistusele. Samuti on määruse muudatuse eesmärk pikendada peremeditsiini residentuuri kestust kolmelt aastalt neljale aastale, mis aitab muuta erialase väljaõppe paremini vastavaks tervishoiukorralduslikele vajadustele ja peremeditsiini residentide ootustele ning annab noorele spetsialistile rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Perit Kirkmann ([email protected]; 626 9128). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]; 656 9329). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse määruste järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“, RT I, 26.01.2016, 10; 2) sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrus nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟, RT I, 31.01.2017, 28. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Määruse §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrust nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“. Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 3 punktiga 34 ning lisatakse suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala ka eriarstide erialaks. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on eriala, mis tegeleb suu, näo ja lõualuude regioonis pehmete ja kõvakudede haiguste ning defektide diagnostika ja kirurgilise raviga esteetilisest ja funktsionaalsest aspektist lähtuvalt. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia on meditsiiniline eriala, kuhu kuuluvad muu hulgas ka kolju, pea, kaela, näo, suuõõne ja lõualuude ning hambumuse kaasasündinud ja omandatud haigused, ägedate ja krooniliste patoloogiate diagnostika, kirurgiline ravi ja rehabilitatsioon, hea- ja pahaloomuliste kasvajate haiguste ravi ning vanadusega seotud probleemid. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks spetsialiseerutakse pärast hambaarsti või arsti õpet viieaastase residentuuri käigus, mis vastab kirurgiliste erialade programmile. Kirurgiline tegevus ei piirdu hambaravi tegevusega, mistõttu on põhjendatud eelnimetatud eriala lisamine ka eriarstide erialade alla isikute jaoks, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia jääb erihambaarstide erialade loetellu isikutele, kes on läbinud hambaarstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 31 punktiga 18, millega lisatakse uroloogia erialale androloogia lisapädevus. Tartu Ülikool korraldab Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi TÜKS) alusel ja kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga arst-residentide õpet. TÜKS sätestab, et lisaks arsti või hambaarsti erialale võib residentuuris omandada eriala lisapädevuse, mis tähendab täiendavaid spetsiifilisi oskusi eriala raames (TÜKS § 7 lg 1). Uroloogia programmil õppides on võimalik valida tavapärane uroloogia suund või spetsialiseeruda kohe alguses androloogiale. Androloogia eriala on mittekirurgiline ja selle eriala õpingutes puudub kirurgiline baasõpe. Sotsiaalministeerium on juba aastaid soovinud residentuurikohtade tellimuse kaudu koolitada kehtiva uroloogia residentuuriprogrammi alt androloogia kõrvaleriala arste. Androloogia kõrvaleriala residentuur toimub eraldi residentuuris 5-aastase õppena, milles puudub kirurgiline baasõpe. Uroloogia kõrvaleriala androloogia kehtestamine määruses loob õigusliku võimaluse androloogi kutse andmiseks, kajastades seda ka androloogia residentuuri lõpetamist tõendaval tunnistusel. Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määrust §-ga 32, mis sätestab suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala erisused. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia loetakse eriarsti erialaks, kui eriarst on lõpetanud arstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri, ning erihambaarsti erialaks, kui erihambaarst on lõpetanud hambaarstiõppe õppekava ja läbinud vastava eriala residentuuri. Määruse §-ga 2 muudetakse sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määrust nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟. Määruse § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 2 punkt 7 ning punktiga 2 täiendatakse määruse § 4 lõiget 3 punktiga 20, millega lisatakse nelja-aastase residentuuri loetellu peremeditsiin. Peremeditsiini residentuuri kestus Eestis on kolm aastat, mis küll vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) miinimumnõuetele, kuid on üsna erandlik oma erialase väljaõppe lühikese kestuse poolest Euroopas. Peremeditsiini erialane väljaõpe toimub perearstikeskustes ja praksistes ning haiglates. See tähendab, et 36 kuust, mis sisaldab ka kolm kuud puhkust, peaks peremeditsiini resident vähemalt 18 kuud praktiseerima perearstikeskuses. Kuna peremeditsiini eriala on oma definitsiooni kohaselt eriala, mis tegeleb patsientidega vanusest, soost ja probleemist sõltumata, osutab järjepidevat arstiabi ja tegeleb kõigi esmaste probleemidega, siis on väga oluline piisav väljaõpe ka teistel erialadel, sealhulgas lastehaigused, sisemeditsiinilised erialad (kardioloogia, pulmonoloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia jne), üld- ja pisikirurgia, nina- kõrva-kurguhaigused, naistehaigused, nahahaigused, aga ka erakorraline meditsiin ja kiirabi. Peremeditsiini residentuuri kolmeaastane kestus aga tähendab seda, et praktika aeg teistes erialakliinikutes ja haiglates on väga lühike, arvestades asjaolu, et peremeditsiin on ainus eriala, kus on mitmeid ühekuulise kestusega õppetsükleid. Ühekuuline rotatsioon ei taga piisavat teoreetilist väljaõpet ega oskuste arendamist vastaval erialal, sest sellest ca üks nädal kujuneb osakonna organisatoorsete aspektidega ja töökorraldusega kohanemiseks ning teoreetiliseks koolituseks, mis vähendab ühekuulise tsükli sisuliselt 3-nädalaseks. Oluline on pikendada praktika kestust kardioloogias, pulmonoloogias ja endokrinoloogias, sest need moodustavad perearsti tööst suure osa. Perearsti roll eespool nimetatud valdkondades krooniliste haiguste ennetamisel, ravimisel ja jälgimisel on aasta- aastalt suurenenud, samuti soovitakse perearsti osatähtsust edaspidi veelgi suurendada (väravavahi rolli suurendamine, järjepidevuse parandamine jt). Samuti on oluline perearstide piisav väljaõpe seni saatekirjata erialadel. Arvestades suunda tervisekeskuste ja grupipraksiste poole, on vaja anda residentidele ka spetsialiseerumise võimalus. Selle tarbeks on vajalik jätta residentuuriprogrammi ka aeg valiktsüklite jaoks. Kehtiv residentuuriprogramm valiktsükleid ei võimalda. Praeguse residentuuriprogrammi sees ei ole võimalik teha muudatusi, mis tagaks eespool nimetatud vajaduste lahendamise. Residentuuri pikendamisel ühe aasta võrra on võimalik muuta erialane väljaõpe paremini vastavaks tervishoiukorralduslikele vajadustele ja peremeditsiini residentide ootustele. Määruse § 2 punktiga 3 lisatakse uroloogiale androloogia lisapädevus. Muudatuse sisuline põhjendus on esitatud määruse § 1 punktis 3. Määruse § 2 punktiga 4 täiendatakse määruse § 12 rakendussättega, mille kohaselt on enne 2019/2020. õppeaastat peremeditsiini residentuuri vastu võetud residendil kutse saamiseks õigus läbida peremeditsiini residentuur kestusega kolm aastat kuni 2024. aasta 31. augustini. Kehtestatud tähtaeg 31. august 2024 on valitud lähtuvalt sellest, et ka 2018/2019. õppeaastal residentuuri astunud saaksid läbida kolmeaastase residentuuriprogrammi ning viibida kuni kolm aastat residentuurist puhkusel rasedus- ja sünnituspuhkuse või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajaks. Määruse §-s 3 kehtestatakse määruste jõustumise aeg. Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 2. juulil 2018, et muudatusi oleks võimalik rakendada juba 2018/2019. õppeaasta jaoks. Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019. Peremeditsiini residentuuri pikendamise muudatus jõustub 1. juulil 2019, sest muudatus on seotud kuludega riigieelarvele. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta. Peremeditsiini residentuuri kestuse 4 aastale pikendamise ning suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriarstide erialaks lisamise korral on direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt vajalik teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. 4. Määruse mõjud Uroloogia erialale androloogia lisapädevuse lisamine Sihtrühmaks on uroloogia residendid. Mai 2018 seisuga on uroloogia residentuuris õppivatest residentidest viis valinud androloogia suuna. Neile residentidele luuakse seaduslik võimalus omandada androloogia lisapädevus. 2016. aasta seisuga oli uroloogia erialal töötavaid isikuid kokku 46 (Allikas: TAI THT001)1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Positiivne mõju avaldub uroloogia eriala õppijatele, kellele antakse võimalus residentuuri lõpetamisel omandada uroloogia eriala koos androloogia lisapädevusega. Mõju ulatus on väike. Muutustega kohanemisele suunatud tegevuste järele tarvidust ei ole, uroloogia eriala sees on võimalik ka praegu androloogiat õppida, kuid see ei kajastu residentuuri lõputunnistusel lisapädevusena. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Peremeditsiini residentuuri pikendamine ühe aasta võrra Sihtrühmaks on peremeditsiini residendid. Muudatus jõustub 1. juulil 2019 ning avaldab mõju 2019/2020. õppeaastal residentuuri astunud residentidele. Varem on peremeditsiini erialale planeeritud keskmiselt 30 residentuuri kohta õppeaastas. 2016. aasta seisuga oli peremeditsiini erialal töötavaid isikuid kokku 940 (Allikas: TAI THT001)2. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju on peremeditsiini eriala õppijatele, kes peavad õppima senisest ühe aasta kauem. Peremeditsiin on oluline arstlik eriala, millega puutuvad kokku kõik, kes pöörduvad perearsti vastuvõtule. Peremeditsiini residentuurile ühe aasta lisamine annab arst-residentidele juurde ühe aasta praktilist ja teoreetilist õpet, mis suurendab arsti pädevust sellel erialal tööle asumisel peale residentuuri lõpetamist. Ajaliselt pikem eriarsti ettevalmistus annab noorele spetsialistile rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi. 1 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48 999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65 2 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48 999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65 Positiivne mõju avaldub ka elanikkonnale (patsientidele), arvestades, et tervishoiusüsteemi lisandub juurde kauem õppinud ning rohkem praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi omandanud perearste. 2018. a seisuga oli rahvastiku arv 1 319 133 (Allikas: SA RV021)3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. Suu-, näo- ja lõualuukirurgia eriala liigitamine eriarstlike erialade alla Sihtrühmaks on suu-, näo- ja lõualuukirurgid, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Muudatus avaldab mõju suu-, näo- ja lõualuukirurgidele, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. 2016. aasta seisuga oli suu-, näo ja lõualuukirurgia erialal töötavaid isikuid kokku 30 (Allikas: TAI THT001)4. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Positiivne mõju on suu-, näo- ja lõualuukirurgide jaoks, kes on läbinud arstiõppe ning vastava eriala residentuuri. Nende jaoks muutub tervishoiuteenuse osutamine vastavamaks tervishoiuteenuse eesmärgile ja sisule. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele 3 http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV021&ti=RAHVASTIK+SOO+JA+VANUSER%DCHMA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAA NUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&l ang=2 4 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/04THressursid/04THressursid__05Tootajad/THT001.px/?rxid=b48 999b4-25db-4734-832b-d14faab4ed65 Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Riigieelarvele kaasneb täiendav kulu seoses peremeditsiini residentuuri pikendamisega ühe aasta võrra alates 2019. aasta septembrist. Riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatava arsti-residendi koha maksimaalne maksumus ühe kuu (residentuurikuu) kohta on 2894 eurot. 2017. aastal võeti peremeditsiini residentuuri vastu 24 inimest, 2018/2019. aastaks kinnitatud residentuuri tellimuse alusel on kokku lepitud 30 residentuurikohta. Riigieelarvele avaldub mõju alates 2022. aasta septembrikuust. Kuna residentuuri leping sõlmitakse alati aasta algusest, on mõju riigieelarvele 2022. aastal nelja kuu kulu ehk 243 096 eurot ning 2023. aastal terve aasta kulu ehk 833 472 eurot. Kuluarvestus lähtub praegustest kulukomponentidest, mis tähendab, et kui tõuseb arstide miinimumpalk ning suureneb ülikooli ja residentuuri baasasutuste korralduskulu, suureneb ka lisakulu. Peremeditsiini residentuuri pikendamisega seotud kulud kaetakse alates 2020. aastast riikliku ravikindlustuse eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 ja § 2 punkt 3 jõustuvad 1. juulil 2018. Määruse § 2 punktid 1, 2 ja 4 jõustuvad 1. juulil 2019. 7. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks EIS-i kaudu teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsile ja Eesti Uroloogide Seltsile. Rahandusministeerium esitas märkused mitteametlikult. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu ning esitas teadmiseks Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise vajalikkuse. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eesti Haiglate Liidult, Tartu Ülikoolilt ja Terviseametilt saabusid märkused ja ettepanekud. Terviseameti ettepanekud räägiti läbi Eesti Näo-lõualuukirurgia Seltsiga. Eesti Haigekassal eelnõu kohta märkusi ei olnud. Eesti Arstide Liit soovis selgitust perearstide puuduse probleemile. Eesti Perearstide Selts ja Eesti Uroloogide Selts kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Koostati kooskõlastustabel, milles on selgitatud märkuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise põhjuseid (lisas). Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmine seletuskiri Lisa Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus arvamuse esitaja Eesti Arstide Liit Arstide liit toetab sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 Selgitatud. Sotsiaalministeerium tegeleb „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. järjepidevalt perearstide puudusele lahenduste juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri otsimisega. Lisaks eriarsti lähtetoetuse süsteemi läbiviimise kord‟ muutmise määruse eelnõu. muutmisele toimuvad esmatasandi tugevdamise Peame peremeditsiini residentuuri pikendamist kolmelt aastalt neljale VTK-ga seoses arutelud teemal, et ka viimase aastale vajalikuks, kuid sellega tekib olukord, kus ühel aastal lõpetab aasta residendile võiks tulevikus olla võimalik residentuuri oluliselt vähem perearste. Soovime teada, kas ja kuidas on kinnitada nimistut. kavas selle probleemiga tegelda, et perearstide puudus ei suureneks. Tartu Ülikool Tegelikkuses on uroloogia programmi sees androloogia suuna valinud viis Arvestatud. Seletuskirjas tehtud muudatused. residenti, kellele luuakse eelnõuga seaduslik võimalus androloogia lisaeriala saamiseks. Uroloogia programmil õppides on võimalik valida tavapärane uroloogia suund või spetsialiseeruda kohe alguses androloogiale. Androloogia eriala on mittekirurgiline ja selle eriala õpingutes puudub kirurgiline baasõpe (vt https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/med/uroloogia_2018.pdf). Seega ei saa väita, et kõik uroloogia programmil õppivad residendid saaksid valida androloogia lisapädevuse. Valiku saavad teha vaid need, kes selle suuna õpingute alguses on valinud. Seega palun seletuskirja eksliku lause asemel märkida „Mai 2018 seisuga on uroloogia residentuuris õppivatest residentidest viis valinud androloogia suuna. Neile residentidele luuakse seaduslik võimalus androloogia lisapädevuse omandamiseks.“. Vastavalt tuleks muuta ka seletuskirja sotsiaalse, sh demograafilise mõju alajaotust. Rahandusministeerium Ettepanek SK täiendamiseks: residentuurikulud peavad liikuma 2020. a. Arvestatud. Seletuskirjas tehtud muudatused. EHKsse, siis ka määrusest tulenevad täiendavad, peremeditsiini residentuuri pikendamisega seotud kulud kaetakse alates 2020. aastast riikliku ravikindlustuse eelarvest. Kas te palun saaksite täpsustada vastavalt ka eelnõu seletuskirja? 2019. a. residentuuri kulud kaetakse riigieelarvest arvestusliku kuluna kooskõlas RES 2019-2022 läbirääkimistel otsustatuga. RES 2019-2022 läbirääkimistele esitatud peremeditsiini residentuuri pikendamisega seotud lisataotlus tõi residentuuri pikendamise ühe tulemusena välja ka perearstide piisava väljaõppe seni saatekirjata erialadel. Toetame seda eesmärki ning eelnõu seletuskirja võimalikku vastavat täiendamist. Terviseamet Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 punkt 1 ning Arvestatud. Eelnõus tehtud muudatus, jätame punktiga 2 liigutatakse suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala erihambaarstide suu-, näo- ja lõualuukirurgia erihambaarstide erialade alt eriarstide erialaks. Suu-, näo- ja lõualuukirurgiks erialade nimekirja ning lisame eriarstide erialade spetsialiseerutakse pärast hambaarsti või arsti õpet viieaastase residentuuri nimekirja. käigus, mis vastab kirurgiliste erialade programmile. Seega on võimalik suu, näo- ja lõualuukirurgia eriala omandada nii hambaarsti kui arsti kutset omades. Eeltoodust lähtuvalt ei pea Terviseamet põhjendatuks liigutada suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala erihambaarstide erialade alt eriarstide erialaks. Terviseameti hinnangul võiks suu-, näo-ja lõualuukirurgia olla edaspidi nii erihambaarstide kui eriarstide eriala. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 2 kohaselt võivad ravimeid meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil kasutamiseks välja kirjutada ainult Eestis tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad arstid, hambaarstid, ämmaemandad ja perearsti nimistualusel tegutseva perearstiga koos töötavad õed nende poolt ravitavate isikute ambulatoorseks raviks. Hambaarstidele on kehtestatud piirangud, mistõttu võivad nemad välja kirjutada üksnes piiratud ravimeid, mille kasutamine on seotud hambaraviga. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ei ole suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala omavatele erihambaarstidele kohalduvad ravimite retsepti kirjutamise piirangud vastavuses nende poolt osutatava tervishoiuteenuse sisu ja eesmärgiga. Suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala liigutamine erihambaarstide erialade alt eriarstide eriala alla ei aita lahendada retseptide kirjutamise piiranguga seonduvaid probleeme, sest hambaarsti kutsega seotud piirangud jäävad endiselt kehtima. Suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala omandanud hambaarsti kutse ei muutu pärast suu-, näo-ja lõualuukirurgia eriala omandamist eriarsti kutseks. Eesti Haiglate Liit Esitatud seletuskirjas ei ole selget vahet tehtud uroloogia ja androloogia Arvestatud. Seletuskirjas tehtud muudatused. residentuuridel. Tegemist on siiski kahe erineva (kirurgilise ja mittekirurgilise) 5-aastase residentuuriga. Vääriti mõistmise vältimiseks soovitame eelnõu seletuskirjas § 1 punkti 3 osas järgmist muudetud teksti: Sotsiaalministeerium on juba aastaid soovinud residentuurikohtade tellimuse kaudu koolitada kehtiva uroloogia residentuuriprogrammi alt androloogia kõrvaleriala arste. Androloogia kõrvaleriala residentuur toimub eraldi residentuuris 5-aastase õppena, milles puudub kirurgiline baasõpe. Uroloogia kõrvaleriala androloogia kehtestamine määruses loob õigusliku võimaluse androloogi kutse andmiseks, kajastades seda ka androloogia residentuuri lõpetamist tõendaval tunnistusel. Eesti Haigekassa Eesti Haigekassa kooskõlastab sotsiaalministri 28. novembri 2001. a Teadmiseks võetud. määruse nr 110 "Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu" ja 4. juuni 2001. a määruse nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmise määruse märkusteta. Haridus- ja Teavitan Teid, et Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab Teadmiseks võetud. Oleme teadlikud Euroopa Teadusministeerium sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise erialade lisapädevuste loetelu“ ja sotsiaalministri 4. juuni 2001. a määruse vajadusest seoses muudatustega. Seletuskirjas nr 56 „Residentuuri raamnõuded ja residentuuri läbiviimise kord‟ muutmise tehtud muudatused. eelnõu vaikimisi. Juhime tähelepanu, et muutes peremeditsiini residentuuri kestvust 4. aastale võiks seletuskirjas mainida, et peaksime sellest teavitama ka Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ kohaselt. Samuti peaksime Euroopa Komisjoni teavitama ka suu-, näo- ja lõualuukirurgia erihambaarstide erialade loetelust eriarstide erialaks viimise korral. Vastasel juhul ei laiene direktiivi Lisa automaatse tunnustamise õigus Eesti SNL kirurgidele.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →