dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rinnaga toitmise juhendamine ja süsteemse koostöö toetamise integreerimine esmatasandil

Sotsiaalministeerium · 29. juuni 2018
Viit
3-1/2244
Registreeritud
29. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ämmaemandate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Sihtotstarbeliste toetuste, eraldiste menetlemine
Sari
3-1 Hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise taotlused
Toimik
3-1/2018
Vastutaja
Merit Havi (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
29. juuli 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎EAY_PROJEKT_HMN_29062018.bdoc249 KB
  • 📎EAY_PROJEKT_HMN_30082018_korrig..bdoc33 KB

Sisu (failidest)

Tere! Palun leidke lisatuna Eesti Ämmaemandate Ühingu taotlus väikeprojekti rahastamiseks. Lugupidamisega EÄÜ juhatuse nimel Marge Mahla -- Marge Mahla RM, MSc õppejõud-lektor / Teaching staff: Lecturer Tartu Tervishoiu Kõrgkool / Tartu Health Care College Nooruse 5, Tartu 50411; www.nooruse.ee Tel: +372 737 0235 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile (märkida sobiv) Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi MTÜ EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING Toetuse saaja Toetuse saaja võib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi MTÜ EESTI ÄMMAEMANDATE ÜHING 3. Registrikood 80192232 4. Juriidiline aadress Puusepa 8, Tartu 5. Postiaadress Puusepa 8, Tartu 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE662200221020632800, Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Marge Mahla, president *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Marge Mahla, president 9. Telefon +372 5151387 10. E-posti aadress [email protected] 11. Projekti nimetus „Rinnaga toitmise juhendamine ja süsteemse koostöö toetamise integreerimine esmatasandil” 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 1.09 – 31.12.2018.a. 13. Projekti üldmaksumus 6000.- 14. Hasartmängumaksu 5400.- Nõukogult taotletav summa 15. Omafinantseeringu summa 10% - 600.- 16. Kaasfinantseeringute summa 0.- KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: ● LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu Nõukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide lõikes ja projekti üldmaksumus. ● LISA 2 – Projekti lühikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuvõte, eesmärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad mõõdetavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises järjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õiged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse võib allkirjastada ka Kuupäev digitaalselt) Marge Mahla, EÄÜ president allkirjastatud digitaalselt 29.06.2018.a. NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja nõusoleku, et otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu Nõukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. 1 HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE (lahtiseletatult eraldi peatükkidena) Rinnaga toitmise edendamine Eestis emadushoolduses ja esmatasandi tervishoiutöötajate pädevuse parandamise kaudu. Emadushoolduses ja esmatasandil töötavate tervishoiutöötajate baaskoolitus “Rinnaga toitmise edendamine” läbi viimine. Koolitus “Rinnaga toitmise edendamine Eestis” tervishoiutöötajatele loodi 2013.a. ning viidi projektipõhiselt ellu ajavahemikul 2013 – 2014.a, kokku 45 koolitust, kuid süsteemseks lähenemiseks on vajalik jätkata. Vahepealsel perioodil süsteemset koolitust ei toimunud seoses ebapiisava rahastusega. Projekti käigus planeeritava koolituse puhul on tegemist baaskoolituse jätkumisega, mille eesmärk on emadushoolduses ja esmatasandil töötavate perearstide, -õdede ja ämmaemandate ettevalmistamine beebisõbraliku haigla põhimõtete rakendamiseks oma töökohal ning rinnaga toitmise toetamise põhimõtete ühtlustamine. Rinnaga toitmist käsitlevate süsteemsete koolituste jätkumine on vajalik rinnaga toitmise edendamise eesmärgipäraseks toetamiseks. Mitmed emadushooldust osutavad tervishoiuasutused võimaldavad emade ja lastega töötavatele tervishoiutöötajatele vastavasisulisi sisekoolitusi, kahjuks ei ole see jõukohane väiksematele haiglatele ning esmatasandile. Seoses Eesti Haiglavõrgu Arengukava ja haiglate võrgustumise rakendumisega, vajavad vastavate piirkondade tervishoiutöötajad rinnaga toitmist käsitleva teabe uuendamist, sest tööd imetavate ja toetust vajavate emade ja peredega alustatakse kohe. Baaskoolituse eesmärgiks on ühtlustada tervishoiutöötajate rinnaga toitmisega seotud teadmised ja hoiakud ning luua süsteemseks koostööks teadmistepõhine alus. Planeeritud on läbi viia 2 koolitust vastava piirkonna haiglates: Valga Haigla AS ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum, eesmärgiga kaasata emadushoolduse ja esmatasandil emade ja lastega töötavaid tervishoiutöötajaid Viljandi, Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaalt. Orienteeruv koolitusgrupi suurus on kuni 25 inimest, kokku maksimaalselt 50 koolitatud tervishoiutöötajat. TULUD KULUD Tulu liik Taotletav Eraldatud Kulu liik Summa (finantseerijate lõikes) summa summa / vastamise tähtpäev Hasartmängumaksu Lektorite tasu Nõukogu 2 koolituspäeva + iseseisvate 3478,80 tööde hindamine = 26 akadeemilist tundi 26 h x 50.- = 1300 EUR (lisanduvad tööandja kulud, sots.maks, töötuskindlustus jne). koolituse (maht 26 akadeemilist h) tasu (sisaldab kõik maksud) = 1739.40 EUR; neto = 1091 EUR. Koolitusgrupi suurus max 20 - 25 in. 2 koolitust Lõuna-Eestis 2 x 1739.40 – 3478,8 2 Lektorite transpordikulud Valga haiglasse 1 koolituspäev - 240,00 90 km x 2 x 0,3 – 60 EUR sõidukulu kogukoolituspaketi kogumaksumus 2 päeva x 60x 2 = 240 EUR Koolitusel kohvilaud osalejatele (max 25 in): 316,44 1 koolituspäev x 79,11.- 4 koolituspäeva x 79,11-= 316,44 EUR Projekti juhtimisega seotud kulud: Koolituste korraldamine (ajakava kokkuleppimine, 401,40 ruumide ajakava, kohvilaua tellimused, teavitus osalejatele, tagasiside kogumine, tunnistuste vormistamine jms) 2x2 koolituspäeva 10 tundi x 30 eur – 300 EUR (lisanduvad tööandja kulud 401, 40) Veebikursuse 802,80 administreerimine ja koolitajate ja kursuslaste tehniline tugi - Lektoritega läbirääkimised, lepingute sõlmimine, projekti aruandlus. 1 koolitus x 30EUR x 10 h – 300 2 koolitus 2 x 300 – 600 (lisanduvad tööandja kulud 802,80) Raamatupidamine: 160,56 1 koolitus 3 h x 20 = 60EUR 2 koolitust = 120 EUR, lisanduvad tööandja kulud, kokku 160.56 Pangateenused: 15 EUR 15,00 Omafinantseering 600.- X Ruumi ja koolitustehnika rent 360,00 1 koolituspäev 90 EUR 4 x 90 EUR Õppevahendid: Nukud, mulaažid, 215,00 rinnapumbad – 5 komplekti (a 45 EUR) Kaasfinantseerijad X X X (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist 3 tõendavad dokumendid) TULUD KOKKU KULUD KOKKU 5400.- Omafinantseering 10% 600.- HASARTMÄNGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS Rinnaga toitmise edendamine Eestis tervishoiutöötajate pädevuse parandamise kaudu. 2013.a. loodud tervishoiutöötajatele suunatud koolituse „Rinnaga toitmise edendamine Eestis” jätkumine 2018. aastal. Planeeritud on 2 koolitust vastava piirkonna haiglates: Valga Haigla AS ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum perioodil 01.september -31.dets.2018.a. Tegemist on uuendatud baaskoolituse jätkumisega, mille eesmärk on emadushoolduses ja esmatasandil töötavate perearstide, -õdede ja ämmaemandate ettevalmistamine beebisõbraliku haigla põhimõtete rakendamiseks oma töökohal ning rinnaga toitmise toetamise põhimõtete ühtlustamine. Samanimelised koolitused on toimunud üle Eesti perioodil 2013-2014, kokku 45 koolitust, kuid süsteemseks lähenemiseks on vajalik jätkusuutlikult uuendatud baaskoolitusega jätkata. Lähtudes Eesti Haiglavõrgu Arengukava rakendumisest on Lõuna-Eesti piirkonna esmatasandil töötavad tervishoiutöötajad piisava toetuseta rinnaga toitmise juhendamise õnnestumiseks. Kohalike omavalitsuste piires peab olema tagatud adekvaatne ning kaasaegne rinnaga toitmise nõustamine ja juhendamine, mis lähtub beebisõbraliku haigla algatuse põhimõtetest tagades adekvaatse toetuse imetavatele emadele eranditult rinnaga toitmise jätkumiseks kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni ning paralleelselt tahke toiduga alustamisega kuni vähemalt lapse 1 aasta vanuseks saamiseni või kauem (http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241594967_eng.pdf?ua=1). 1. Projekti sisuline kokkuvõte. Rinnaga toitmine on tunnustatud tervisekäitumine, mis omab positiivset mõju rahvatervise tulemustele, parandab elanikkonna elukvaliteeti ning vähendab pikemas perspektiivis kulutusi tervishoiuteenustele. Ühtlustatud teadmised, arusaamad ja hoiakud aitavad efektiivselt toetada imetavat ema ning seeläbi panustada rahva tervisesse. Tänapäevane pere ei ole enam traditsiooniline mitmetest kooselavatest põlvkondadest moodustunud võrgustik ning ajalooline elukogemus sh soovitused oma laste rinnaga toitmiseks on kiired kaduma või hajuvad infotulva. Käesoleval hetkel võib öelda, et internetist saadav infomüra ning sotsiaalses võrgustikus jagatavad vastukäivad nõuanded mõjutavad märkimisväärselt meie emade oskusi ja arusaamasid laste rinnaga toitmisest tervikuna. Rinnaga toitmine on ema ja pere valik, mille tegemiseks vajab naine ning pere asjakohast, tõenduspõhist ja eesmärgistatult edastatud informatsiooni. Sünnitusmajast lahkudes on noor pere ootamatult üksinda, sest puudub sünnitusjärgse koduvisiidi süsteem ning pöördumine erinevate tervishoiutöötajate poole rinnaga toitmise küsimustes ei pruugi anda positiivset tulemust. Lisaks on Eestis rinnaga toitmise rakendumise üheks probleemiks kujunenud asjaolu, et emasid nõustavad spetsialistid (perearst, pereõde, ämmaemandad, MTÜ Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu (SIET imetamisnõustajad jt), ei oma ühtset seisukohta mitmetes väga olulistes küsimustes ning segaduses emad ei suuda tihti saadud vastuolulise informatsiooni põhjal õigeid otsuseid langetada. Tavaliselt valitakse kergem tee ja sageli ei ole see rinnaga toitmine. 4 Ka Tervise Arengu Instituudi 2015.aasta tulemustest nähtub, et rinnapiimaga toidetud laste osakaal on ühe nädala vanuselt 87,9%, ühe kuu vanuselt 79,6%, kolme kuu vanuselt 64,4% ja kuue kuu vanuselt 29,9%. Siinjuures ei ole võimalik eristada eranditult rinnapiimaga ning kombineeritult toidetud laste osakaalu (TAI tervisestatistika andmebaas). Seega saavad hinnanguliselt vaid veerand lastest rinnapiima kuni soovitatud vanuseni. Märkimisväärne imetamisnäitajate langus toimub 1. elunädala ning 3. elukuu vahel. See on periood, mil ema koos lapsega on peamiselt esmatasandi tervishoiutöötajate huviorbiidis. Rinnaga toitmiseks loobumiseks on kahtlemata väga erinevaid põhjusi, kuid siinkohal on üheks oluliseks mõjutatavaks teguriks tervishoiutöötajate tõenduspõhised ja ühtlustatud teadmised ning koostöö erinevatel tervishoiusüsteemi tasanditel. Eesmärk on toetada Sotsiaalministeeriumi (SoM) juurde kuuluva Rinnaga toitmise edendamise Eesti Komitee (RTTEK) poolt püsitatud eesmärkide elluviimist panustades jätkusuutlikult kahes suunas: sihtrühma teadlikkuse parandamisse ja tervishoiutöötajate koolitamisse eesmärgiga parandada süsteemset koostööd ja integreerida rinnaga toitmise juhendamine esmatasandile. Rinnaga toitmise juhendamist käsitlev koolitus „Rinnaga toitmise edendamine Eestis” jätkumine 2018. aastal keskendudes emadushoolduses ja esmatasandil töötavatele tervishoiutöötajatele ja koostööle. Baaskoolitustega jätkamine on vajalik, et 2013-2014 aastal läbiviidud koolituste läbinud tervishoiutöötajad ei jääks oma seisukohtadega meeskonnas üksi. Sellest tulenevalt on vajalik jätkata haiglate ja perearsti- ja tervisekeskuste personali koolitamist noorte perede eesmärgistatud juhendamiseks ja toetamiseks. Beebisõbralik Haigla Algatuse tõhusust on järjepidevalt kinnitatud erinevate randomiseeritud uurimistööde tulemustega, mis tõestavad rinnaga toitmise pikaajalist positiivset mõju nii ema kui lapse tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni uuendatud versioonid imiku ja laste toitmisega seotud juhenditest kinnitavad veelkord, et imetamine omab positiivset mõju vastsündinu kasvule, füüsilisele ja neurokognitiivsele arengule ning soodustab kiindumussuhte kujunemist ema ja lapse vahel. Rinnapiim on vastsündinu liigiomane toit, millel on mitmeid kasutegureid. Lisaks sobivaimale toitainete koostisele, on oluline nimetada immunoloogilist kaitset hingamisteede, kõrva-ja seedetrakti infektsioonidesse haigestumise eest, väiksem kroonilistesse haigustesse haigestumine (sh. lapseea aneemia, vähkkasvajad, diabeet, rasvumine ja südame-veresoonkonna haigused hilisemas elus). Lisaks on varasemates töödes on välja toodud, et rinnaga toitmine omab positiivset mõju laste käitumuslike probleemide, psühholoogilise stressi ja teiste vaimse tervise tulemitele, rinnapiimaga toidetud lastel esineb hilisemas elus vähem depressiooni, ärevuse sümptomeid, sügavat depressiooni ja tähelepanuhäireid. Imetamine mõjutab positiivselt naise tervist soodustades rasedusest ja sünnitusest taastumist, väheneb sünnitusjärgsete infektsioonide ja aneemia risk. Rinnaga toitmine vähendab haigestumist osteoporoosi ning väheneb risk haigestuda rinna-, endomeetriumi- ja munasarjavähki (Giugliani 2000, WHO 2000, Meyer ja de Oliveira 2003, Page & Percival 2003, Khoury jt 2005, Schlickau ja Wilson 2005, Horta & Victora, 2013a, Horta & Victora 2013b). Sünnitusjärgsed hormonaalsed muutused mõjutavad ema kohanemist vanemarolliga, hormoonidel oksütotsiin ja prolaktiin on oluline roll imetamise õnnestumisel. Oksütotsiin omab positiivset mõju naise meeleolule, heaolule ning sünnitusjärgsele toimetulekule. Eduka imetamise korral väheneb depressiivsete sümptomite väljendumine ning sünnitusjärgse depressiooni risk märkimisväärselt. Seega vähenevad kulutused tervishoiuteenustele läbi elukaare (http://whqlibdoc.who.int/publications/2009/9789241594967_eng.pdf?ua=1 2. Projekti eesmärgid ja sihtgrupp 2013.a. läbis koolituse 333 tervishoiutöötajat, 2014.a. 207 tervishoiutöötajat (ämmaemandad, naistearstid, lastearstid, lasteosakonna õed, õed, perearstid, pereõed, hooldajad, SIETi nõustajad). 5 Oma valikutes toetub ema ja pere teadlikule tervishoiutöötajatele, kes lähtuvad teaduspõhiselt kinnitatud soodsast beebisõbraliku haigla algatuse praktikast, sellest lähtudes on 2018.a. eesmärk jätkata eelistatult koolitustega Lõuna-Eesti piirkonna emadushoolduse ja esmatasandi tervishoiutöötajatele ajavahemikul september-detsember 2018.a. Emadushooldust osutavate tervishoiuasutuste huviorbiidis on ema ja noor pere üsna lühikese perioodi vältel ning järjest enam on hooldusesse kaasatud esmatasandi tervishoiutöötajad. Sellest tulenevalt on oluline kaasata koolituste sihtrühma koosseisu suurem arv perearste, –õdesid ja ämmaemandaid, sest nende osalus on käesolevaks hetkeks vähene ning nende ettevalmistus ning vähene kogemus ei võimalda täiel määral pakkuda kaasaegset rinnaga toitmise juhendamist, mistõttu on juhendamise soovitused ja praktika ebaühtlane. Baaskoolituse läbimine loob soodsad tingimused sünnitusmajade ning perearsti- ja/või tervisekeskuste omavahelise koostöö edendamiseks ja integreerimiseks, jagatud imetamisalaste soovituste ühtlustamiseks ning rinnaga toitmise jätkusuutlikuks edendamiseks ja kaitsmiseks. Käesoleval hetkel võib öelda, et esmatasandi ja emadushooldusteenust osutavate tervishoiuasutuste omavaheline koostöö on pigem juhuslik. 3. Projekti oodatavad mõõdetavad tulemused Viia läbi 2 koolitust, iga koolituse osalejate grupi maksimaalne suurus 25 inimest. Koolituse läbinute maksimaalne arv 50. Esmatasandil töötavatest tervishoiutöötajatest soovitakse kaasata vähemalt 50%. 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises järjestuses 4.1 1.09 – 1.10.2018.a. Taotluse positiivse vastuse järgselt väljastatakse koolituse eelteade toimuvate koolituste ajakava planeerimiseks. Koostatakse ajakava ning väljastatakse registreerimisvorm. Lektorite kaasamine, veebikursuse ettevalmistamine 4.2. Koolituste läbiviimine ajavahemikul oktoober – november 2018. 4.2.1. Oktoobris – 4.-18.10 – koolituspäevad 4.10 ja 18.10 Novembris– 15.-29.11 – koolituspäevad 15.10 ja 29.11 4.3. 1.12 – 31.12.18 koolituste tagasiside, kokkuvõtetetegemine, projekti aruande koostamine. 6
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel