Pr Ly Kirt Teie nr
Juhataja
Kärstna Hooldekodu Meie 28.06.2018 nr 7-8/180685/1803004
[email protected]
Kontrollkäik Kärstna Hooldekodusse
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 09.03.2018 ette teatamata Kärstna Hooldekodu (edaspidi:
hooldekodu) tegevust ja klientide elamistingimusi.
Hooldekodu töötajad suhtusid klientidesse austuse ja tähelepanuga. Käsimüügiravimite
manustamine oli korralikult dokumenteeritud ja kõik kontrollkäigul tuvastatud retseptiravimid olid
klientidele arsti poolt välja kirjutatud ning nimesildiga märgistatud. Positiivne on ka see, et
hooldekodu on koostanud personalile kirjalikud tööjuhised (nt juhis klientide abistamiseks
pesemisel) ning muud olulised töökorralduslikud suunised (nt tegevusjuhis kliendi kukkumise
ennetamiseks). Hästi on organiseeritud töötajate omavaheline infovahetus. Kliendid kiitsid
personali hoolivat suhtumist, abivalmidust ning maitsvat toitu.
Hooldekodus on 26 kohta. Kontrollkäigu ajal olid kõik kohad hõivatud. Päeval töötab kaks
hooldajat (08.00−19.00), majandustöötaja, kokk ja hooldekodu juht. Esmaspäeviti, teisipäeviti ja
neljapäeviti on tööl spetsialist, kes vastutab ravimite hoiustamise ja klientidele dosaatoritesse
jagamise eest, samuti korraldab arstiabi kättesaadavust ning võimlemist. Õhtuti ja öösiti on tööl
üks hooldaja (19.00−08.00). Hoones puudub töötaja väljakutse süsteem.
Kärstna Hooldekodu asub kahekorruselises hoones, lifti majas ei ole. Teisele korrusele on
majutatud kliendid, kes on võimelised mööda treppe liikuma. Hooldekodu kliendid elavad ühe-
kuni neljakohalistes magamistubades. Suurematesse tubadesse on paigutatud enamasti lamajad.
Kontrollkäigul tegid õiguskantsleri nõunikud koos eksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides,
tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid personali ja klientidega.
Kontrollkäigus kokkuvõttena tunnustame hooldajate pühendumust. Tuleb tagada, et hooldekodus
oleks tööl alati piisav arv töötajaid. Palume pakkuda klientidele rohkem mõtestatud ajaveetmise
võimalusi, võimelda lamajatega ning viia neid ka õue. Hooldekodu peab alati tagama kliendi
privaatsuse hooldus- ja hügieenitoimingute tegemisel.
2
1. Turvalisus ja hooldamine
Enamik hooldekodu kliente vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Kliente pestakse
üle keha üks kord nädalas. Hoolimata sellest, et hulk hooldekodu kliente on lamajad (kontrollkäigu
päeval oli neid seitse), puudub spetsiaalne raam nende pesemiseks. Lamajaid, kes ei suuda
dušitoolis istuda, pestakse voodis spetsiaalsete vahenditega.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid. Hooldekodu päevaplaani kohaselt vahetatakse
mähkmeid kaks korda päevas, töötajate kinnitusel tehakse seda vajadusel ka tihedamini. Samas
arvasid mõned kliendid, et ei saa palutud puhast mähet piisavalt kiiresti, mis põhjustab
ebamugavust ning halba enesetunnet. Mõnes toas oli tunda ka uriinilõhna.
Üldhooldusteenusel olevate klientide toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega
vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma kõigile klientidele turvalise
keskkonna ja tagama nende toimetuleku (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 20 lg 1). Töötajad
on kohustatud tegema hooldusplaanis määratud hooldustoiminguid ning kliente igati aitama.
Selleks peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid.
Seadus ei sätesta hooldekodule nõutavat minimaalset töötajate arvu. Niisiis tuleb selle
määratlemisel arvestada hooldekodu kohtade arvu, klientide abivajaduse, hoonete, territooriumi ja
asutuse muude eripäradega.
Õhtuti ja öösiti on hooldekodus üksi tööl oleval hooldajal keeruline kõigi klientidega tegelda –
iseäranis siis, kui osa neist on lamajad ja osa dementsed. Hooldajal on üksi raske lamajaid keerata.
Kliendid annavad abivajadusest teada hõikudes või paluvad kaaslastel abi kutsuda. Samas ei
pruugi mõlemal korrusel hooldajat olla ning seetõttu ei ole hooldajal võimalik iga abivajaja hõiget
alati kuulda. Hõikumine võib olla mõnele kliendile ka kurnav või alandav ning rikkuda teiste
klientide rahu. Kuna hooldekodus puudub tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni klient jääda
abita või märgatakse abivajadust liiga hilja. Sellele ohule juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul
osalenud tervishoiuekspert.
Õiguskantsler tunnustab hooldajate tööd ja pühendumist. Samas palume tagada, et hooldekodus
oleks kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid. Samuti tuleb majja muretseda lamajate pesemiseks
kohandatud raam ning jälgida, et mähkmeid vahetataks vastavalt klientide vajadustele. Kaaluda
tuleb töötajate väljakutse süsteemi rajamist.
2. Olmetingimused ja vaba aja sisustamine
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 sätestab inimväärikuse põhimõtte. Kui inimene on sunnitud
viibima tingimustes, mille puhul ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga, võib see tekitada
temas alaväärsustunnet ja jõuetust. Sobivaks keskkonnaks loetakse niisuguseid tingimusi, mis
loovad positiivse, terapeutilise õhkkonna: tagavad igale inimesele piisava ruumi, valguse, sobiva
temperatuuri ja ventilatsiooni ning asutuse rahuldava üldseisukorra, erilist tähelepanu peaks
pöörama magamistubade ja vaba aja ruumide kaunistamisele.1
1
Report to the United Nations Interim Administration in Kosovo (UNMIK) on the visit to Kosovo carried out by the
European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from
21 to 29 March 2007, CPT/Inf (2009) 3, p 108.
3
Hooldekodu üldkasutatavad ruumid ja klientide magamistoad on puhtad ning hubased ning
kliendid võivad soovi korral tuua hooldekodusse ka isiklikke asju ja mööblit. Mõned
mitmekohalised toad on aga üsna väikesed, nii et seal ei ole liikumiseks kuigi palju ruumi. Mitmes
toas on voodid lükatud seina äärde, nii et mõlemalt poolt neile ligi ei pääse. Mõnes magamistoas
napib ruumi isiklike asjade hoidmiseks.
Hooldekodu elanikud tuleks üldjuhul majutada ühe- või kahekohalistesse magamistubadesse.
Olulise kõrvalabi vajaduse ja sügava liitpuudega klientide magamistuba võib olla kõige rohkem
neljakohaline. Toa sisustamisel tuleb jälgida, et mööbli paigutus võimaldaks õendusabi osutajal
vajaduse korral voodi juurde pääseda mõlemalt poolt.
Kärstna Hooldekodu esimesel korrusel on üks läbikäidav tuba. Kaks klienti peavad oma tuppa
pääsemiseks liikuma läbi kõrvaloleva magamistoa. See ei ole sobilik, sest kliendi magamistuba on
olemuslikult tema privaatsfäär. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või
Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on märkinud2, et kliendi voodi peab asuma
privaatses majutusüksuses. Isegi kui hooldekodu elanikud ei ole väljakujunenud elukorralduse
vastu, peab nende eraelu kaitseks ja inimväärikuse tagamiseks leidma parema majutusviisi.
Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid ja potitoole. Mitmekohalistes magamistubades,
mille elanikest vähemalt üks kasutab potitooli, peavad olema sirmid või kardinad, et tagada
privaatsus.3 Oluline on kindlustada privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete
ja uriinikoti vahetamine, sidumised) – ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei nõua. Mõnes
hooldekodu magamistoas oli sirm olemas, kuid mitte kõikides tubades, kus seda vaja läheb.
Esimesel korrusel asuva tualettruumi aken oli kontrollkäigu ajal katmata, nii et õues jalutavatel
inimestel oli võimalik tualettruumi sisse näha. Tähtis on, et inimesele tagataks intiimseteks
toiminguteks (pesemine, WC kasutamine) privaatsus4.
Hooldekodu asub looduskaunis kohas ning kliendid ütlesid, et naudivad jalutuskäike selle
ümbruses. Samuti on neil võimalik tegeleda aiandusega. Ratastooli kasutajad aidatakse soojema
ilmaga õue. Lamajaid õue ei viida.
Vaba aja veetmiseks korraldab hooldekodu personal võimlemist, ettelugemist, kord nädalas
mälumängu ja sauna. Hooldekodus on valik raamatuid, ajakirju, ajalehti ja ristsõnu. Mõnel kliendil
on isiklik arvuti. Saab vaadata telerit ja kuulata raadiot. Üks kord kuus külastab hooldekodu
kirikuõpetaja. Korraldatakse kontserte ning tähistatakse tähtpäevi.
Kontrollkäigu ajal jäi siiski mulje, et kliendid ei ole kuigi aktiivsed ning piiratud liikumisvõimega
kliendid ei saa piisavalt värskes õhus viibida. Ka liikumisvõimelised hooldekodu elanikud kas
pikutasid oma tubades või vaatasid televiisorit. Hooldajad on hõivatud hooldustegevusega
(hügieenitoimingud, klientide söötmine ja sööma suunamine jms). Tegevusjuhendajat
hooldekodus ei ole. Mitmed suurema abivajadusega kliendid ütlesid, et sooviksid rohkem värskes
õhus viibida. Lamavate haigetega eraldi ei võimelda.
2
Vt p 114, 115.
3
Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse
austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides
ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo. 2015.)
4
EIK otsus Kalashnikov vs. Venemaa, avaldus nr 47095/99, p 99.
4
Kui klientide vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt tähelepanu,
võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Et ennetada liikumisvaegusest
põhjustatud probleeme, tuleb rohkem tegelda just piiratud liikumisvõimega klientide
aktiveerimisega. Lamavatele haigetele on regulaarne võimlemine ja tegevusteraapia väga oluline:
see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab
pikaajaline lamamine. Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas klientide
terviseprobleeme ja vanust silmas pidades samuti pakkuda klientidele rohkem aktiivset tegevust
ning kaaluda tegevusjuhendaja töölevõtmist.
Tähtis on, et ka suurema liikumispuudega või voodihaigetele klientidele pakutaks jõukohast
tegevust. Sellised kliendid ei peaks olema kuude kaupa vaid siseruumides, neile peab andma
võimaluse värskes õhus viibida. Klientide suurema abivajadusega tuleb arvestada personali
koosseisu ning tööülesannete planeerimisel, et personalinappus ei takistaks klientidega tegelemist.
CPT standardite5 kohaselt peab teenusel olevatel inimestel olema võimalus iga päev vähemalt tund
aega värskes õhus viibida. CPT on rõhutanud6, et ka ratastooli kasutajad peavad saama õues käia
ning vajaduse korral tuleb neid selles igakülgselt abistada − näiteks peaks sel puhul saama
kasutada spetsiaalset tõstukid.
Õiguskantsler palub hooldekodul pöörata suuremat tähelepanu klientide privaatsuse tagamisele.
Samuti peaks kliente rohkem aktiveerima ning lamavate klientidega võimlema.
3. Hooldusteenuse dokumenteerimine
Hooldekodus dokumenteeritakse põhjalikult klientide hügieeniprotseduurid (nt pesemine,
mähkmete vahetamine). Samuti jälgitakse ja registreeritakse hoolikalt kliendi enesetunde ja
terviseseisundi muutusi ning käsimüügiravimite tarvitamist. Kontrollkäigul osalenud
tervishoiuekspert märkis, et dokumenteerida tuleks ka lamajate keeramine.
SHS § 21 lg 2 kohustab teenuseosutajat koostama igale kliendile hooldusplaani. Seda peab tegema
30 päeva jooksul alates kliendi hooldekodusse saabumisest. Hooldusplaan tehakse koostöös
kliendiga või (juhul, kui klient pole kontaktne) teenuse rahastajaga. Peale hooldusvajaduse tuleb
seejuures hinnata ka inimese tervishoiuteenuse vajadust, ning seda teeb vastava kvalifikatsiooniga
tervishoiutöötaja. Teenuseosutaja tagab teenuse saajale hooldusplaanis määratud
hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused (SHS § 20 lg 2).
Hooldusplaan tuleb üle vaadata ja seejuures kliendi seisundit hinnata vähemalt üks kord poolaastas
(SHS § 21 lg 5). Seda pole Kärstna Hooldekodus tehtud. Samuti ei ole hooldusplaanidesse kirja
pandud klientide tervishoiuteenuse vajadust (SHS § 21 lg 3).
Hooldusplaani koostamine ja ülevaatamine kuulub lahutamatult üldhooldusteenuse juurde.
Üldhooldusteenuse planeerimisel peab hindama ja arvestama inimese muutuvaid vajadusi. Selleks
ongi vajalik hinnata regulaarselt inimese võimeid ja seisundit.7 Hooldusplaani koostamisel ja
hindamisel võib abi saada sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirjast, milles selgitatakse
hooldusplaani koostamise põhimõtteid.
Õiguskantsler palub hooldekodul hinnata hooldusplaani koostamisel ka inimese tervishoiuteenuse
vajadust ning vaadata hooldusplaanid üle vähemalt üks kord poolaastas.
5
Vt p 37.
6
Vt p 121.
7
Vt ka Sotsiaalkindlustusameti väljatöötatud „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis“.
5
4. Tervishoiueksperdi hinnang
Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud kirjale. Tervishoiueksperdi
arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada hooldekodul oma seisukoht
ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 31.07.2018.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel.
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Viljandi Vallavalitsus
Maria Sults 693 8448
[email protected]
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Märge tehtud: 18.05.2018
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 18.05.2023
Õiguskantsleri 09.03.2018 kontrollkäik Kärstna Hooldekodusse
Eksperdi arvamus
Koostaja: Anu Ilp D02845, SA Pärnu Haigla, geriaater ,Eesti Geriaatriate Seltsi juhatuse liige
Kasutatud materjalid: Kontrollkäigul nähtu ja kuuldu, kirjalikud materjalid: hooldustabelid,
hooldusplaanid, hooldatavate toimikud jms.
Osalejad: Eva Lillemaa, Maria Sults, Indrek-Ivar Määrits, Anu Ilp (tervishoiuekspert)
Üldtingimused ja elukorraldus: Kärstna Hooldekodu kuulub Viljandi vallale. Hooldekodus on
26 kohta. Kõik kohad on täidetud ja on ka järjekord. Järjekorda haldab Viljandi valla
sotsiaalnõunik. Hooldekodus osutatakse ööpäevaringset üldhooldusteenus, üks klient on
turvatoa teenusel, kus ta ootab ööpäevaringsesse erihooldusteenusele suundumist (hetkel pole
vabu kohti).
Klientide toad asuvad kahel korrusel, keldrikorrusel on majapidamisruumid ja ladu. Kliendid
on enamikus endise Tarvastu valla, nüüdse Viljandi valla elanikud. Kontrollkäigu päeval oli
hooldekodus kaks klienti Tallinnast. Lamajaid haigeid oli 7 ja nemad olid majutatud esimesele
korrusele.
Hoone ei ole algselt ehitatud hooldekoduks. Ruume on hooldekoduks kohandatud. Majas on
üks 4 kohaline ja üks 3 kohaline tuba, ülejäänud on 2 ja 1 kohalised. Üksinda elavad toas
enamasti sellised kliendid, kellel on raske teiste inimeste seltskonnaga harjuda ning nad võivad
muutuda teiste seltsis rahutuks.
Majas puudub lift.
Ühes 4-kohalises meeste toas kus oli mitu mähkmeid ning ka põie kateetreid kasutavat klienti
oli tunda uriini lõhna, mis võib olla märk puudulikust hügieenist või mõne kliendi kuseteede
infektsioonist. Uriinilõhna püsimisel toas peaks selle põhjuse kindlasti välja selgitama.
Infektsioonikahtluse korral peaks pöörduma perearsti poole.
Hooldekodus elab ka dementsussündroomi ja muude psüühikahäiretega kliente. Psüühiliste
probleemidega kliendid on põhjustanud ka ärevaid olukordi, ähvardanud personali, lahkunud
hooldekodust personali teavitamata (n-ö põgenenud). Sellises olukorras kutsub hooldekodu
personal kiirabi ja/või politsei. Hooldekodu juhataja sõnul on koostöö kiirabi ja politseiga hea.
Ravimitele kuluv raha ja transport eriarstide vastuvõtule on kohatasu sees. Hooldekodul on
olemas transpordivahend, mida kasutatakse klientide arsti juurde viimiseks.
Suuremates tubades on privaatsuse tagamiseks klientide soovi korral võimalik kasutada sirme.
Samas igas toas sirme polnud. Ühes vannitoas ja WC-s puudusid aknakardinad. Enamikes
tubades on funktsionaalsed voodid. Klientidel on tubades televiisorid ja neid on ka ühiselt
kasutatavates ruumides. Liikumisabivahendeid on piisavalt (tugiraamid, rulaatorid,
ratastoolid). Hoonest pääseb ratastoolis iseseisvalt liikuma. Magamistubade uksi ei lukustata ja
uksi on võimalik seestpoolt avada ilma võtmeta. Abikutse süsteem puudub.
Voodis olevatel klientidel kasutati mõnel juhul voodipiirdeid turvalisuse tagamiseks ja
kukkumiste vältimiseks. Samuti ka nõrgale kliendile abistava vahendina voodis keha asendi
korrigeerimisel – piirdest on mugav haarata keeramisel. Kui kliendid soovivad, siis viiakse nad
ilusa ilma korral ratastoolides õue, lamajaid õue ei viida.
Hooldekodu territoorium ei ole piiratud, välisuks lukustatakse ööseks, klientidel on lubatud
iseseisvalt nii territooriumil kui ka väljaspool seda liikuda.
Suitsetamine on lubatud väljaspool hoonet. Hooldekodu siseruumides on suitsetamine keelatud.
Kõigi klientide kohta on hooldusplaanid, mille koostab juhataja koostöös meditsiinitöötajaga.
Samuti on individuaalsed toimikud ja hoolduspäevikud kuhu teevad igapäevaselt sissekandeid
hooldajad.
Hooldekodus on välja töötatud juhised personalile. Juhistes käsitletakse erinevaid teemasid –
klientide pesemine, klientide vaba aja sisustamine, abivahendite (nt potitool) kasutamine,
silmade hooldus, tegutsemine patsiendi surma korral jms. Selliste juhiste olemasolu on kindlasti
abiks nii uutele kui ka kogemustega töötajatele, keda võib julgustada oma töökogemuste põhjal
tegema ettepanekuid juhiste täiendamiseks/muutmiseks.
Toitlustamine: Hooldekodu köögis töötab kaks kokka. Köök oli puhas ja hästi varustatud.
Toidu valmistamisel kasutatakse ka oma aia toodangut. Menüü oli mitmekesine. Arvestatud oli
ka klientide erivajadusega (eridieedid suhkruhaigetele). Kliendi sünnipäeva puhul
valmistatakse just tema lemmiktoitu. Päevas on neli söögikorda: kolm põhisööki ja hilisõhtune
kergem eine. Köök ja söögituba asuvad hooldekodu majas. Söögituba kasutatakse ka muudeks
ühistegevusteks. Voodikesksetele klientidele viiakse söök tuppa, söötmisel abistavad
hooldajad.
Pesemine: Pesemine toimub saunas ja dušširuumis, pesemisel abistab vajadusel hooldaja,
pesemisvahendid on isiklikud ja asuvad kliendi juures. Lamajad, kes ei suuda duššitoolil istuda,
pestakse voodis, spetsiaalsete vahenditega. Lamajatele kohandatud pesemisalust hooldekodus
ei ole. Samas ka koridorid on üsna kitsad ning sellise alusega vannituppa jõudmine oleks ilmselt
problemaatiline. Üle keha pesemine toimub kord nädalas pesemisgraafiku alusel. Samal päeval
tehakse ka juuste ja küünte hooldus. Mähkmete kasutajatel on alakeha pesu 1 kord päevas
hommikul, abistab öine hooldaja. Vajadusel ka sagedamini. Laupäeviti saavad kliendid
kasutada hooldekodu sauna.
Tualettruumid on kohandatud liikumisraskustega ja suure kukkumisriskiga klientidele. Osade
klientide voodite juures olid potitoolid.
Klientide pesu pestakse kohapeal. Pesu pesevad ja triigivad hooldajad
Tegevused: Tegelusjuhi personalikoosseisus ei ole. Kuid klientide aja sisustamisega tegelevad
hooldajad. Hooldajad loevad klientidele ette (ajalehti, raamatuid), suvel toimub vastav tegevus
õues. Neljal päeval nädalas toimub võimlemine, üks kord nädalas mälumäng, sageli käib
esinejaid ja regulaarselt käib Helmest kirikuõpetaja. Ilusa ilma korral aidatakse
liikumisraskustega kliendid õue. Voodikeskseid kliente siiski õue ei viida. Eraldi ei ole ka
võimlemist lamavate klientide jaoks. Samas pööratakse tähelepanu sellele, et lamajatel
muudetaks iga 2-3 tunni tagant asendit. Lamajate asendi muutmist oleks hea eraldi lehel
dokumenteerida.
Klientide päevakava on kõikidele nähtav (stendil). Juhataja sõnul on suuremaks probleemiks
leida klientide jaoks motivatsiooni, et nad voodist välja tahaksid tulla.
Ideaalses töökorralduses võiks olla igapäevaselt tööl üks töötaja (või vabatahtlikud abistajad),
kes tegeleks klientidega tubades, juhendaks lihtsamaid võimlemisharjutusi või liigutaks
passiivseid jäsemeid. Igapäevased võimlemisharjutused on vajalikud kõikidele klientidele (ka
lamajatele). Võimlemine parandab keha verevarustust, aitab ennetada liigeste jäigastumist ning
lamatisi.
Personal: Tööpäevadel on päevasel ajal tööl juhataja, majandusjuhataja töötab 0,75
koormusega. 8.00-19.00 on tööl kaks hooldajat ja öösel (kl.19.00-8.00) on üks hooldaja.
Hooldajad manustavad ravimid, süstivad insuliini, mõõdavad veresuhkrut, aga ka koristavad ja
pesevad ning triigivad pesu. Meditsiinitöötaja töötab 20 tundi nädalas, jagab ravimid
dosaatoritesse vastavalt patsiendile väljastatud retseptidele, teeb sidumised, vahetab põie
kateetrid. Perearst käib kohal igal neljapäeval kl 11.00-12.00. Vajadusel suunab perearst eriarsti
vastuvõtule või haiglasse. Transport arsti juurde on korraldatud hooldekodu poolt. Hooldajad
on saanud hooldaja koolituse, põhiliselt Valgamaa kutseõppe keskuses.
Ravimid soetatakse individuaalselt vastavalt arsti poolt välja kirjutatud retseptidele. Ravimid
hoitakse nimesiltidega eraldi karpides lukustatavas ravimikapis. Ravimid jaotatakse vastavalt
individuaalsetele raviskeemidele nimesiltidega jaotuskarpidesse ja manustatakse hooldaja
järelevalve all. Mõnel kliendil on ka „vajadusel“ määratud ravimeid (rahustid).
Kõik hooldekodus tuvastatud retseptiravimid olid märgistatud patsiendi nimega, kellele vastav
ravim oli arsti poolt määratud.
Teravad ja torkivad meditsiinilised jäätmed utiliseeritakse eraldi, aegunud ja lahkunud klientide
ravimid viiakse utiliseerimiseks apteeki.
Hooldekodus on eraldi juhis ravimite manustamise ja ravimite käitlemise kohta.
Käsimüügiravimite manustamist dokumenteeritakse iga kliendi kohta eraldi lehel. Manustatud
ravimi juurde tuleb kindlasti märkida ka toimeaine kogus (mg, tilka). Mõne kande juures oli
see puudu. Hea oleks lühidalt ära märkida ka kliendi kaebus (nt peavalu, hambavalu vms).
Kui klient keeldub talle määratud ravimite võtmisest, siis saab ta sellest rääkida õe- või
perearstiga.
Erakorralised situatsioonid:
Raviskeemi muudatused ja päeval olnud erakorralised asjaolud aga ka mõõdetud vererõhu ja
veresuhkru väärtused fikseeritakse hooldajate poolt klientide isiklikes toimikutes. Ühe haige
puhul oli korduvalt mõõdetud liiga madalaid veresuhkru väärtusi, kuid kliendi toimikust ei
olnud näha, et selle alusel oleks perearsti või eriarsti poolt insuliini raviskeemi muutnud.
Korduvalt madala veresuhkru näitude puhul on soovitatav konsulteerida eriarstiga.
Agressiivseid ja ärevaid kliente on olnud küllalt sageli. Neid püütakse rahustada oma
jõududega. Kui see ei õnnestu siis kutsutakse kiirabi või politsei. Kontrollkäigu päeval viidi üks
klient agressiivse käitumise pärast hooldekodust politsei abil psühhiaatriahaiglasse.
Klientide tervist puudutavates erakorralistes olukordades küsitakse nõu perearstilt. Kiirabi
kutsutakse perearstide töövälisel ajal aga ka surma tuvastamiseks.
Surijad põetatakse hooldekodus lõpuni. Surmatõendi väljastab perearst või kiirabi. Lahkunuid
transpordib kohalik matusebüroo.
Kokkuvõte:
Kontrollkäigu raames ei jäänud kahtlust, et kliente väärkoheldake. Üldine meeleolu oli sõbralik
ja toetav. Hoolduse kvaliteeti võib hinnata heaks. Ruumid olid suhteliselt kitsad, tegelema
peaks privaatsuse ja abikutsumise küsimustega. Oli olemas hea ülevaade ja dokumentatsioon
iga kliendi kohta, olid olemas hooldusplaanid (mis küll ajaliselt vajaksid ülevaatamist).
Infovahetus toimub igapäevaselt hooldajate päeviku kaudu ja ka suusõnaliselt. Olid olemas
raviskeemid, raviskeemi muudatused on fikseeritud individuaalsetes toimikutes kuupäevaliselt.
Samuti olid toimikutes märgitud teostatud mõõtmised (veresuhkur, vererõhk).