dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kokkuvõtte edastamine

Sotsiaalministeerium · 29. juuni 2018
Viit
1.7-2/2239-1
Registreeritud
29. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2018
Vastutaja
Ketri Kupper (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎7-81806851803004 28.06.2018 Väljaminev kiri.bdoc485 KB
  • 📎Eksperdi arvamus_Karstna Hooldekodu.pdf349 KB

Sisu (failidest)

Pr Ly Kirt Teie nr Juhataja Kärstna Hooldekodu Meie 28.06.2018 nr 7-8/180685/1803004 [email protected] Kontrollkäik Kärstna Hooldekodusse Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 09.03.2018 ette teatamata Kärstna Hooldekodu (edaspidi: hooldekodu) tegevust ja klientide elamistingimusi. Hooldekodu töötajad suhtusid klientidesse austuse ja tähelepanuga. Käsimüügiravimite manustamine oli korralikult dokumenteeritud ja kõik kontrollkäigul tuvastatud retseptiravimid olid klientidele arsti poolt välja kirjutatud ning nimesildiga märgistatud. Positiivne on ka see, et hooldekodu on koostanud personalile kirjalikud tööjuhised (nt juhis klientide abistamiseks pesemisel) ning muud olulised töökorralduslikud suunised (nt tegevusjuhis kliendi kukkumise ennetamiseks). Hästi on organiseeritud töötajate omavaheline infovahetus. Kliendid kiitsid personali hoolivat suhtumist, abivalmidust ning maitsvat toitu. Hooldekodus on 26 kohta. Kontrollkäigu ajal olid kõik kohad hõivatud. Päeval töötab kaks hooldajat (08.00−19.00), majandustöötaja, kokk ja hooldekodu juht. Esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti on tööl spetsialist, kes vastutab ravimite hoiustamise ja klientidele dosaatoritesse jagamise eest, samuti korraldab arstiabi kättesaadavust ning võimlemist. Õhtuti ja öösiti on tööl üks hooldaja (19.00−08.00). Hoones puudub töötaja väljakutse süsteem. Kärstna Hooldekodu asub kahekorruselises hoones, lifti majas ei ole. Teisele korrusele on majutatud kliendid, kes on võimelised mööda treppe liikuma. Hooldekodu kliendid elavad ühe- kuni neljakohalistes magamistubades. Suurematesse tubadesse on paigutatud enamasti lamajad. Kontrollkäigul tegid õiguskantsleri nõunikud koos eksperdiga ringkäigu hooldekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega, vestlesid personali ja klientidega. Kontrollkäigus kokkuvõttena tunnustame hooldajate pühendumust. Tuleb tagada, et hooldekodus oleks tööl alati piisav arv töötajaid. Palume pakkuda klientidele rohkem mõtestatud ajaveetmise võimalusi, võimelda lamajatega ning viia neid ka õue. Hooldekodu peab alati tagama kliendi privaatsuse hooldus- ja hügieenitoimingute tegemisel. 2 1. Turvalisus ja hooldamine Enamik hooldekodu kliente vajab abi pesemisel ja muudes hügieenitoimingutes. Kliente pestakse üle keha üks kord nädalas. Hoolimata sellest, et hulk hooldekodu kliente on lamajad (kontrollkäigu päeval oli neid seitse), puudub spetsiaalne raam nende pesemiseks. Lamajaid, kes ei suuda dušitoolis istuda, pestakse voodis spetsiaalsete vahenditega. Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid. Hooldekodu päevaplaani kohaselt vahetatakse mähkmeid kaks korda päevas, töötajate kinnitusel tehakse seda vajadusel ka tihedamini. Samas arvasid mõned kliendid, et ei saa palutud puhast mähet piisavalt kiiresti, mis põhjustab ebamugavust ning halba enesetunnet. Mõnes toas oli tunda ka uriinilõhna. Üldhooldusteenusel olevate klientide toimetulek ja inimväärne elu sõltub paljuski nendega vahetult tegelevatest hooldekodu töötajatest. Hooldekodu peab looma kõigile klientidele turvalise keskkonna ja tagama nende toimetuleku (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 20 lg 1). Töötajad on kohustatud tegema hooldusplaanis määratud hooldustoiminguid ning kliente igati aitama. Selleks peab hooldekodus olema piisavalt palju töötajaid. Seadus ei sätesta hooldekodule nõutavat minimaalset töötajate arvu. Niisiis tuleb selle määratlemisel arvestada hooldekodu kohtade arvu, klientide abivajaduse, hoonete, territooriumi ja asutuse muude eripäradega. Õhtuti ja öösiti on hooldekodus üksi tööl oleval hooldajal keeruline kõigi klientidega tegelda – iseäranis siis, kui osa neist on lamajad ja osa dementsed. Hooldajal on üksi raske lamajaid keerata. Kliendid annavad abivajadusest teada hõikudes või paluvad kaaslastel abi kutsuda. Samas ei pruugi mõlemal korrusel hooldajat olla ning seetõttu ei ole hooldajal võimalik iga abivajaja hõiget alati kuulda. Hõikumine võib olla mõnele kliendile ka kurnav või alandav ning rikkuda teiste klientide rahu. Kuna hooldekodus puudub tõhus abi kutsumise süsteem, võib mõni klient jääda abita või märgatakse abivajadust liiga hilja. Sellele ohule juhtis tähelepanu ka kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert. Õiguskantsler tunnustab hooldajate tööd ja pühendumist. Samas palume tagada, et hooldekodus oleks kogu aeg tööl piisavalt hooldajaid. Samuti tuleb majja muretseda lamajate pesemiseks kohandatud raam ning jälgida, et mähkmeid vahetataks vastavalt klientide vajadustele. Kaaluda tuleb töötajate väljakutse süsteemi rajamist. 2. Olmetingimused ja vaba aja sisustamine Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 sätestab inimväärikuse põhimõtte. Kui inimene on sunnitud viibima tingimustes, mille puhul ei ole arvestatud tema tervisliku seisundiga, võib see tekitada temas alaväärsustunnet ja jõuetust. Sobivaks keskkonnaks loetakse niisuguseid tingimusi, mis loovad positiivse, terapeutilise õhkkonna: tagavad igale inimesele piisava ruumi, valguse, sobiva temperatuuri ja ventilatsiooni ning asutuse rahuldava üldseisukorra, erilist tähelepanu peaks pöörama magamistubade ja vaba aja ruumide kaunistamisele.1 1 Report to the United Nations Interim Administration in Kosovo (UNMIK) on the visit to Kosovo carried out by the European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 21 to 29 March 2007, CPT/Inf (2009) 3, p 108. 3 Hooldekodu üldkasutatavad ruumid ja klientide magamistoad on puhtad ning hubased ning kliendid võivad soovi korral tuua hooldekodusse ka isiklikke asju ja mööblit. Mõned mitmekohalised toad on aga üsna väikesed, nii et seal ei ole liikumiseks kuigi palju ruumi. Mitmes toas on voodid lükatud seina äärde, nii et mõlemalt poolt neile ligi ei pääse. Mõnes magamistoas napib ruumi isiklike asjade hoidmiseks. Hooldekodu elanikud tuleks üldjuhul majutada ühe- või kahekohalistesse magamistubadesse. Olulise kõrvalabi vajaduse ja sügava liitpuudega klientide magamistuba võib olla kõige rohkem neljakohaline. Toa sisustamisel tuleb jälgida, et mööbli paigutus võimaldaks õendusabi osutajal vajaduse korral voodi juurde pääseda mõlemalt poolt. Kärstna Hooldekodu esimesel korrusel on üks läbikäidav tuba. Kaks klienti peavad oma tuppa pääsemiseks liikuma läbi kõrvaloleva magamistoa. See ei ole sobilik, sest kliendi magamistuba on olemuslikult tema privaatsfäär. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on märkinud2, et kliendi voodi peab asuma privaatses majutusüksuses. Isegi kui hooldekodu elanikud ei ole väljakujunenud elukorralduse vastu, peab nende eraelu kaitseks ja inimväärikuse tagamiseks leidma parema majutusviisi. Paljud hooldekodu elanikud kasutavad mähkmeid ja potitoole. Mitmekohalistes magamistubades, mille elanikest vähemalt üks kasutab potitooli, peavad olema sirmid või kardinad, et tagada privaatsus.3 Oluline on kindlustada privaatsus kõigi hügieenitoimingute tegemisel (nt mähkmete ja uriinikoti vahetamine, sidumised) – ka juhul, kui inimene ise sirmi või kardinat ei nõua. Mõnes hooldekodu magamistoas oli sirm olemas, kuid mitte kõikides tubades, kus seda vaja läheb. Esimesel korrusel asuva tualettruumi aken oli kontrollkäigu ajal katmata, nii et õues jalutavatel inimestel oli võimalik tualettruumi sisse näha. Tähtis on, et inimesele tagataks intiimseteks toiminguteks (pesemine, WC kasutamine) privaatsus4. Hooldekodu asub looduskaunis kohas ning kliendid ütlesid, et naudivad jalutuskäike selle ümbruses. Samuti on neil võimalik tegeleda aiandusega. Ratastooli kasutajad aidatakse soojema ilmaga õue. Lamajaid õue ei viida. Vaba aja veetmiseks korraldab hooldekodu personal võimlemist, ettelugemist, kord nädalas mälumängu ja sauna. Hooldekodus on valik raamatuid, ajakirju, ajalehti ja ristsõnu. Mõnel kliendil on isiklik arvuti. Saab vaadata telerit ja kuulata raadiot. Üks kord kuus külastab hooldekodu kirikuõpetaja. Korraldatakse kontserte ning tähistatakse tähtpäevi. Kontrollkäigu ajal jäi siiski mulje, et kliendid ei ole kuigi aktiivsed ning piiratud liikumisvõimega kliendid ei saa piisavalt värskes õhus viibida. Ka liikumisvõimelised hooldekodu elanikud kas pikutasid oma tubades või vaatasid televiisorit. Hooldajad on hõivatud hooldustegevusega (hügieenitoimingud, klientide söötmine ja sööma suunamine jms). Tegevusjuhendajat hooldekodus ei ole. Mitmed suurema abivajadusega kliendid ütlesid, et sooviksid rohkem värskes õhus viibida. Lamavate haigetega eraldi ei võimelda. 2 Vt p 114, 115. 3 Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele „Hoolides ja hoolitsedes“ juhib samuti hooldaja tähelepanu abivajaja privaatsuse austamisele ning sirmide või kardinate kasutamisele intiim- ja hügieenitoimingute tegemisel. (M. Jaanisk jt. Hoolides ja hoolitsedes. Õpik-käsiraamat hooldustöötajatele. Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kirjastus Argo. 2015.) 4 EIK otsus Kalashnikov vs. Venemaa, avaldus nr 47095/99, p 99. 4 Kui klientide vaba aja sisustamisele ja nende aktiveerimisele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võivad nad muutuda oma elu ja käekäigu suhtes passiivseks. Et ennetada liikumisvaegusest põhjustatud probleeme, tuleb rohkem tegelda just piiratud liikumisvõimega klientide aktiveerimisega. Lamavatele haigetele on regulaarne võimlemine ja tegevusteraapia väga oluline: see aitab säilitada liigeste liikuvust, lihaste tugevust ja ennetada tüsistusi, mida põhjustab pikaajaline lamamine. Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert soovitas klientide terviseprobleeme ja vanust silmas pidades samuti pakkuda klientidele rohkem aktiivset tegevust ning kaaluda tegevusjuhendaja töölevõtmist. Tähtis on, et ka suurema liikumispuudega või voodihaigetele klientidele pakutaks jõukohast tegevust. Sellised kliendid ei peaks olema kuude kaupa vaid siseruumides, neile peab andma võimaluse värskes õhus viibida. Klientide suurema abivajadusega tuleb arvestada personali koosseisu ning tööülesannete planeerimisel, et personalinappus ei takistaks klientidega tegelemist. CPT standardite5 kohaselt peab teenusel olevatel inimestel olema võimalus iga päev vähemalt tund aega värskes õhus viibida. CPT on rõhutanud6, et ka ratastooli kasutajad peavad saama õues käia ning vajaduse korral tuleb neid selles igakülgselt abistada − näiteks peaks sel puhul saama kasutada spetsiaalset tõstukid. Õiguskantsler palub hooldekodul pöörata suuremat tähelepanu klientide privaatsuse tagamisele. Samuti peaks kliente rohkem aktiveerima ning lamavate klientidega võimlema. 3. Hooldusteenuse dokumenteerimine Hooldekodus dokumenteeritakse põhjalikult klientide hügieeniprotseduurid (nt pesemine, mähkmete vahetamine). Samuti jälgitakse ja registreeritakse hoolikalt kliendi enesetunde ja terviseseisundi muutusi ning käsimüügiravimite tarvitamist. Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis, et dokumenteerida tuleks ka lamajate keeramine. SHS § 21 lg 2 kohustab teenuseosutajat koostama igale kliendile hooldusplaani. Seda peab tegema 30 päeva jooksul alates kliendi hooldekodusse saabumisest. Hooldusplaan tehakse koostöös kliendiga või (juhul, kui klient pole kontaktne) teenuse rahastajaga. Peale hooldusvajaduse tuleb seejuures hinnata ka inimese tervishoiuteenuse vajadust, ning seda teeb vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Teenuseosutaja tagab teenuse saajale hooldusplaanis määratud hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad teenused (SHS § 20 lg 2). Hooldusplaan tuleb üle vaadata ja seejuures kliendi seisundit hinnata vähemalt üks kord poolaastas (SHS § 21 lg 5). Seda pole Kärstna Hooldekodus tehtud. Samuti ei ole hooldusplaanidesse kirja pandud klientide tervishoiuteenuse vajadust (SHS § 21 lg 3). Hooldusplaani koostamine ja ülevaatamine kuulub lahutamatult üldhooldusteenuse juurde. Üldhooldusteenuse planeerimisel peab hindama ja arvestama inimese muutuvaid vajadusi. Selleks ongi vajalik hinnata regulaarselt inimese võimeid ja seisundit.7 Hooldusplaani koostamisel ja hindamisel võib abi saada sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirjast, milles selgitatakse hooldusplaani koostamise põhimõtteid. Õiguskantsler palub hooldekodul hinnata hooldusplaani koostamisel ka inimese tervishoiuteenuse vajadust ning vaadata hooldusplaanid üle vähemalt üks kord poolaastas. 5 Vt p 37. 6 Vt p 121. 7 Vt ka Sotsiaalkindlustusameti väljatöötatud „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhis“. 5 4. Tervishoiueksperdi hinnang Kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus on lisatud kirjale. Tervishoiueksperdi arvamuses toodud tähelepanekute ja soovituste osas palun kujundada hooldekodul oma seisukoht ning edastada see õiguskantslerile koos vastustega kirjas toodud tähelepanekute kohta. Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 31.07.2018. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus 4 lehel. Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Viljandi Vallavalitsus Maria Sults 693 8448 [email protected] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3 Märge tehtud: 18.05.2018 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 18.05.2023 Õiguskantsleri 09.03.2018 kontrollkäik Kärstna Hooldekodusse Eksperdi arvamus Koostaja: Anu Ilp D02845, SA Pärnu Haigla, geriaater ,Eesti Geriaatriate Seltsi juhatuse liige Kasutatud materjalid: Kontrollkäigul nähtu ja kuuldu, kirjalikud materjalid: hooldustabelid, hooldusplaanid, hooldatavate toimikud jms. Osalejad: Eva Lillemaa, Maria Sults, Indrek-Ivar Määrits, Anu Ilp (tervishoiuekspert) Üldtingimused ja elukorraldus: Kärstna Hooldekodu kuulub Viljandi vallale. Hooldekodus on 26 kohta. Kõik kohad on täidetud ja on ka järjekord. Järjekorda haldab Viljandi valla sotsiaalnõunik. Hooldekodus osutatakse ööpäevaringset üldhooldusteenus, üks klient on turvatoa teenusel, kus ta ootab ööpäevaringsesse erihooldusteenusele suundumist (hetkel pole vabu kohti). Klientide toad asuvad kahel korrusel, keldrikorrusel on majapidamisruumid ja ladu. Kliendid on enamikus endise Tarvastu valla, nüüdse Viljandi valla elanikud. Kontrollkäigu päeval oli hooldekodus kaks klienti Tallinnast. Lamajaid haigeid oli 7 ja nemad olid majutatud esimesele korrusele. Hoone ei ole algselt ehitatud hooldekoduks. Ruume on hooldekoduks kohandatud. Majas on üks 4 kohaline ja üks 3 kohaline tuba, ülejäänud on 2 ja 1 kohalised. Üksinda elavad toas enamasti sellised kliendid, kellel on raske teiste inimeste seltskonnaga harjuda ning nad võivad muutuda teiste seltsis rahutuks. Majas puudub lift. Ühes 4-kohalises meeste toas kus oli mitu mähkmeid ning ka põie kateetreid kasutavat klienti oli tunda uriini lõhna, mis võib olla märk puudulikust hügieenist või mõne kliendi kuseteede infektsioonist. Uriinilõhna püsimisel toas peaks selle põhjuse kindlasti välja selgitama. Infektsioonikahtluse korral peaks pöörduma perearsti poole. Hooldekodus elab ka dementsussündroomi ja muude psüühikahäiretega kliente. Psüühiliste probleemidega kliendid on põhjustanud ka ärevaid olukordi, ähvardanud personali, lahkunud hooldekodust personali teavitamata (n-ö põgenenud). Sellises olukorras kutsub hooldekodu personal kiirabi ja/või politsei. Hooldekodu juhataja sõnul on koostöö kiirabi ja politseiga hea. Ravimitele kuluv raha ja transport eriarstide vastuvõtule on kohatasu sees. Hooldekodul on olemas transpordivahend, mida kasutatakse klientide arsti juurde viimiseks. Suuremates tubades on privaatsuse tagamiseks klientide soovi korral võimalik kasutada sirme. Samas igas toas sirme polnud. Ühes vannitoas ja WC-s puudusid aknakardinad. Enamikes tubades on funktsionaalsed voodid. Klientidel on tubades televiisorid ja neid on ka ühiselt kasutatavates ruumides. Liikumisabivahendeid on piisavalt (tugiraamid, rulaatorid, ratastoolid). Hoonest pääseb ratastoolis iseseisvalt liikuma. Magamistubade uksi ei lukustata ja uksi on võimalik seestpoolt avada ilma võtmeta. Abikutse süsteem puudub. Voodis olevatel klientidel kasutati mõnel juhul voodipiirdeid turvalisuse tagamiseks ja kukkumiste vältimiseks. Samuti ka nõrgale kliendile abistava vahendina voodis keha asendi korrigeerimisel – piirdest on mugav haarata keeramisel. Kui kliendid soovivad, siis viiakse nad ilusa ilma korral ratastoolides õue, lamajaid õue ei viida. Hooldekodu territoorium ei ole piiratud, välisuks lukustatakse ööseks, klientidel on lubatud iseseisvalt nii territooriumil kui ka väljaspool seda liikuda. Suitsetamine on lubatud väljaspool hoonet. Hooldekodu siseruumides on suitsetamine keelatud. Kõigi klientide kohta on hooldusplaanid, mille koostab juhataja koostöös meditsiinitöötajaga. Samuti on individuaalsed toimikud ja hoolduspäevikud kuhu teevad igapäevaselt sissekandeid hooldajad. Hooldekodus on välja töötatud juhised personalile. Juhistes käsitletakse erinevaid teemasid – klientide pesemine, klientide vaba aja sisustamine, abivahendite (nt potitool) kasutamine, silmade hooldus, tegutsemine patsiendi surma korral jms. Selliste juhiste olemasolu on kindlasti abiks nii uutele kui ka kogemustega töötajatele, keda võib julgustada oma töökogemuste põhjal tegema ettepanekuid juhiste täiendamiseks/muutmiseks. Toitlustamine: Hooldekodu köögis töötab kaks kokka. Köök oli puhas ja hästi varustatud. Toidu valmistamisel kasutatakse ka oma aia toodangut. Menüü oli mitmekesine. Arvestatud oli ka klientide erivajadusega (eridieedid suhkruhaigetele). Kliendi sünnipäeva puhul valmistatakse just tema lemmiktoitu. Päevas on neli söögikorda: kolm põhisööki ja hilisõhtune kergem eine. Köök ja söögituba asuvad hooldekodu majas. Söögituba kasutatakse ka muudeks ühistegevusteks. Voodikesksetele klientidele viiakse söök tuppa, söötmisel abistavad hooldajad. Pesemine: Pesemine toimub saunas ja dušširuumis, pesemisel abistab vajadusel hooldaja, pesemisvahendid on isiklikud ja asuvad kliendi juures. Lamajad, kes ei suuda duššitoolil istuda, pestakse voodis, spetsiaalsete vahenditega. Lamajatele kohandatud pesemisalust hooldekodus ei ole. Samas ka koridorid on üsna kitsad ning sellise alusega vannituppa jõudmine oleks ilmselt problemaatiline. Üle keha pesemine toimub kord nädalas pesemisgraafiku alusel. Samal päeval tehakse ka juuste ja küünte hooldus. Mähkmete kasutajatel on alakeha pesu 1 kord päevas hommikul, abistab öine hooldaja. Vajadusel ka sagedamini. Laupäeviti saavad kliendid kasutada hooldekodu sauna. Tualettruumid on kohandatud liikumisraskustega ja suure kukkumisriskiga klientidele. Osade klientide voodite juures olid potitoolid. Klientide pesu pestakse kohapeal. Pesu pesevad ja triigivad hooldajad Tegevused: Tegelusjuhi personalikoosseisus ei ole. Kuid klientide aja sisustamisega tegelevad hooldajad. Hooldajad loevad klientidele ette (ajalehti, raamatuid), suvel toimub vastav tegevus õues. Neljal päeval nädalas toimub võimlemine, üks kord nädalas mälumäng, sageli käib esinejaid ja regulaarselt käib Helmest kirikuõpetaja. Ilusa ilma korral aidatakse liikumisraskustega kliendid õue. Voodikeskseid kliente siiski õue ei viida. Eraldi ei ole ka võimlemist lamavate klientide jaoks. Samas pööratakse tähelepanu sellele, et lamajatel muudetaks iga 2-3 tunni tagant asendit. Lamajate asendi muutmist oleks hea eraldi lehel dokumenteerida. Klientide päevakava on kõikidele nähtav (stendil). Juhataja sõnul on suuremaks probleemiks leida klientide jaoks motivatsiooni, et nad voodist välja tahaksid tulla. Ideaalses töökorralduses võiks olla igapäevaselt tööl üks töötaja (või vabatahtlikud abistajad), kes tegeleks klientidega tubades, juhendaks lihtsamaid võimlemisharjutusi või liigutaks passiivseid jäsemeid. Igapäevased võimlemisharjutused on vajalikud kõikidele klientidele (ka lamajatele). Võimlemine parandab keha verevarustust, aitab ennetada liigeste jäigastumist ning lamatisi. Personal: Tööpäevadel on päevasel ajal tööl juhataja, majandusjuhataja töötab 0,75 koormusega. 8.00-19.00 on tööl kaks hooldajat ja öösel (kl.19.00-8.00) on üks hooldaja. Hooldajad manustavad ravimid, süstivad insuliini, mõõdavad veresuhkrut, aga ka koristavad ja pesevad ning triigivad pesu. Meditsiinitöötaja töötab 20 tundi nädalas, jagab ravimid dosaatoritesse vastavalt patsiendile väljastatud retseptidele, teeb sidumised, vahetab põie kateetrid. Perearst käib kohal igal neljapäeval kl 11.00-12.00. Vajadusel suunab perearst eriarsti vastuvõtule või haiglasse. Transport arsti juurde on korraldatud hooldekodu poolt. Hooldajad on saanud hooldaja koolituse, põhiliselt Valgamaa kutseõppe keskuses. Ravimid soetatakse individuaalselt vastavalt arsti poolt välja kirjutatud retseptidele. Ravimid hoitakse nimesiltidega eraldi karpides lukustatavas ravimikapis. Ravimid jaotatakse vastavalt individuaalsetele raviskeemidele nimesiltidega jaotuskarpidesse ja manustatakse hooldaja järelevalve all. Mõnel kliendil on ka „vajadusel“ määratud ravimeid (rahustid). Kõik hooldekodus tuvastatud retseptiravimid olid märgistatud patsiendi nimega, kellele vastav ravim oli arsti poolt määratud. Teravad ja torkivad meditsiinilised jäätmed utiliseeritakse eraldi, aegunud ja lahkunud klientide ravimid viiakse utiliseerimiseks apteeki. Hooldekodus on eraldi juhis ravimite manustamise ja ravimite käitlemise kohta. Käsimüügiravimite manustamist dokumenteeritakse iga kliendi kohta eraldi lehel. Manustatud ravimi juurde tuleb kindlasti märkida ka toimeaine kogus (mg, tilka). Mõne kande juures oli see puudu. Hea oleks lühidalt ära märkida ka kliendi kaebus (nt peavalu, hambavalu vms). Kui klient keeldub talle määratud ravimite võtmisest, siis saab ta sellest rääkida õe- või perearstiga. Erakorralised situatsioonid: Raviskeemi muudatused ja päeval olnud erakorralised asjaolud aga ka mõõdetud vererõhu ja veresuhkru väärtused fikseeritakse hooldajate poolt klientide isiklikes toimikutes. Ühe haige puhul oli korduvalt mõõdetud liiga madalaid veresuhkru väärtusi, kuid kliendi toimikust ei olnud näha, et selle alusel oleks perearsti või eriarsti poolt insuliini raviskeemi muutnud. Korduvalt madala veresuhkru näitude puhul on soovitatav konsulteerida eriarstiga. Agressiivseid ja ärevaid kliente on olnud küllalt sageli. Neid püütakse rahustada oma jõududega. Kui see ei õnnestu siis kutsutakse kiirabi või politsei. Kontrollkäigu päeval viidi üks klient agressiivse käitumise pärast hooldekodust politsei abil psühhiaatriahaiglasse. Klientide tervist puudutavates erakorralistes olukordades küsitakse nõu perearstilt. Kiirabi kutsutakse perearstide töövälisel ajal aga ka surma tuvastamiseks. Surijad põetatakse hooldekodus lõpuni. Surmatõendi väljastab perearst või kiirabi. Lahkunuid transpordib kohalik matusebüroo. Kokkuvõte: Kontrollkäigu raames ei jäänud kahtlust, et kliente väärkoheldake. Üldine meeleolu oli sõbralik ja toetav. Hoolduse kvaliteeti võib hinnata heaks. Ruumid olid suhteliselt kitsad, tegelema peaks privaatsuse ja abikutsumise küsimustega. Oli olemas hea ülevaade ja dokumentatsioon iga kliendi kohta, olid olemas hooldusplaanid (mis küll ajaliselt vajaksid ülevaatamist). Infovahetus toimub igapäevaselt hooldajate päeviku kaudu ja ka suusõnaliselt. Olid olemas raviskeemid, raviskeemi muudatused on fikseeritud individuaalsetes toimikutes kuupäevaliselt. Samuti olid toimikutes märgitud teostatud mõõtmised (veresuhkur, vererõhk).
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel