Lp, Merit Havi
Manuses on digiallkirjastatud Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu väikeprojekti taotlus ning
garantiikiri perioodiks 01.08-30.11.2018
Teid tänades,
Lugupidamisega
Marje Stüff
Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing
Projektijuht
[email protected]
GSM 56 56 89 78
www.siet.ee
www.facebook.com/imetamisnõustajad
HASARTM Ä NGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUS Taotlus esitatakse (märkida sobiv) Haridus- ja Teadusministeeriumile X Sotsiaalministeeriumile Kultuuriministeeriumile (kultuuriprojekt) Kultuuriministeeriumile (spordiprojekt) Toetuse taotleja 1. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Toetuse saaja Toetuse saaja v õ ib erineda toetuse taotlejast vaid juhul, kui toetuse taotleja on KOV-i hallatav asutus 2. Nimi Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing 3. Registrikood 80131555 4. Juriidiline aadress Kentmanni 20a-3, 10116 5. Postiaadress Kentmanni 20a-3, 10116 6. Arvelduskonto, viitenumber ja pank* EE972200221030112925 Swedbank 7. Esindaja nimi ja ametikoht Marje Stüff, j uhatuse liige *Toetuse saaja nimi ja arvelduskonto omaniku nimi peavad olema samad. Projekti kontaktisik 8. Nimi Marje Stüff 9. Telefon 5 6568978 10. E-posti aadress marje.styff @gmail.com 11. Projekti nimetus Imetamise n õ ustamine ning tugigrupid lapseootel, imikute ja vä ikelastega peredele 12. Toetuse kasutamise ajavahemik 01. 0 8.- 30 . 11. 2018 13. Projekti üldmaksumus 7012.65 € 14. Hasartmängumaksu N õ ukogult taotletav summa 6000 € 15. Omafinantseeringu summa 1012.65 € 1 6. Kaasfinantseeringute summa 0 € KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID: LISA 1 – Projekti tulude-kulude eelarve Eelarve kohustuslikud osad: Tulude poolel Hasartmängumaksu N õ ukogult taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad v õ i juba eraldatud summad; kulude poolel tegevuste ja kulude nimetused, summad kulugruppide l õ ikes ja projekti üldmaksumus. LISA 2 – Projekti lü hikirjeldus Kohustuslikud osad: projekti sisuline kokkuv õ te, eesm ärgid ja sihtgrupp, projekti oodatavad m õõ detavad tulemused, kavandatud tegevused ajalises j ärjestuses. Soovin toetuse kasutamise lepingu allkirjastada digitaalselt Kinnitan, et taotluses ja selle lisades esitatud andmed on õ iged: Toetuse taotleja esindaja nimi ja ametikoht Allkiri (taotluse v õ ib allkirjastada ka digitaalselt) Kuupäev Marje Stüff, juhatuse liige 2 8.06.2018 NB! Taotluse allkirjastamisega annab toetuse taotleja n õ usoleku, et otsuse toetuse andmise v õ i sellest keeldumise kohta tehakse talle teatavaks Hasartmängumaksu N õ ukogu ja ministeeriumi veebilehel avaldamisega. HASARTM Ä NGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 1 PROJEKTI TULUDE-KULUDE EELARVE TULUD KULUD Tulu liik (finantseerijate l õ ikes) Taotletav summa Eraldatud summa / vastamise tä htp äev Kulu liik Summa Hasartmängumaksu N õ ukogu 6000.00 Lastevanemate koolituste ja imetamise n õ ustamise tegevused: Omafinantseering 1012.65 X emade tugir ühm ja loengud 52 tundi x 23 .00 EUR 1196 .00 Kaasfinantseerijad (loetleda eraldi ja lisada kaasfinantseerimist t õ endavad dokumendid) X X individuaalne imetamise n õ ustamine 200 tundi x 15.00 EUR 3000.00 sotsiaalmaks 1384.68 töötuskindlustusmaks 33.57 kulud jaotusmaterjalidele (loengukavade paljundamine), bürootarbed (kaustad, paber, ümbrikud) 15. 00 ruumide rent 150.00 n õ ustajate s õ idukulud 125.00 panga teenustasud 5.00 serveri rent 33.00 Juhtimiskulud: projekti juhtimine 100 tundi x 8.00 EUR 800.00 sotsiaalmaks 264.00 töötuskindlustusmaks 6.40 TULUD KOKKU 7012.65 KULUD KOKKU 7012.65 HASARTM Ä NGUMAKSU LAEKUMISTEST ERALDATAVA TOETUSE TAOTLUSE LISA 2 PROJEKTI L ÜHIKIRJELDUS 1. Projekti sisuline kokkuv õ te Valdkond: Vanemaharidus. Tervis. Lapseootel, imikute ja väikelaste vanemate tervise teadlikkuse suurendamine tugigruppides Personaalne imetamise nõustamine kodudes Kolmandik (32%) ühe aasta vanustest lastest said 2016 aastal toiduks osaliselt rinnapiima, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast. Seda on 6% võrra enam kui 2015. aastal. Kuue kuu vanustest lastest sai endiselt rinnapiima 71%, mis on samuti kuue protsendi võrra enam kui aasta varem. Seevastu esimesel elunädalal oli mullu ainult rinnapiimatoidul vaid 86% vastsündinutest (2015. aastal 87,9%). Graafikult on näha, et nende laste osakaal Eestis, kes saavad toiduks ainult rinnapiima, on vähenemistrendis (TAI 2017) . Rinnaga toitmine on vähenemistrendis kogu maailmas (WBTi 2008-2016). Lapse kasvades loobuvad emad imetamisest, sageli varem kui see lapsele tervislik oleks. Arvestades seda, et vaid üksikud emad teevad pärast sünnitust teadliku valiku toita oma imikut piimaseguga, tuleb rinnapiimaga toitmise ebaõnnestumises otsida põhjuseid puudulikust abi- ja nõustamissüsteemist, kuid kindlasti ka imikutoite tootvate ettevõtete reklaami- ning mõjutamisvõtetest. Toetussüsteemi toimimiseks peavad koostööd tegema nii imikute ja väikelastega tegelevad organisatsioonid kui ka tervishoiuasutused ja riik. Sotsiaalministeeriumi poolt 2011 aastal välja töötatud l aste ja perede arengukava aastateks 2012-2020 on muuhulgas seadnud strateegilisteks eesmärkideks positiivset vanemlust toetav at Eestit , kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid . Samuti on selles arengukavas eesmärgiks võetud m eeste ja naiste võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, soodustamaks kvaliteetset ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu SIETi imetamisnõustajad saavad olla toeks peredele ajal , mil ema soovib naasta tööle ning isa kasutada isapuhkust säilitades lapsele parimat toitmisviisi : rinnapiima . Saame vestlusringides anda infot peredele imetamise võimalikkusest ema tööle naasmise ajal . Meie poolt läbiviidud tugirühmad esse oleme alati oodanud peresid , mitte ainult emasid . Lähtume WHO soovitustest: - rinnapiim on lapse parim toit esimesel kuuel elukuul; WHO Resolutsioon WHA 54.2 ja dokument A54/INF.DOC./4 - rinnaga toitmist tuleks jätkata kuni laps on vähemalt 12 kuune CINDI Dietary Guide, WHO 2000 - Toitaineterikka lisatoidu lisamisel lapse menüüsse alates kuuekuuseks saamisel soovitab WHO jätkata rinnaga toitmist kaheaastaseks saamiseni ja kauemgi: HYPERLINK "http://www.who.int/topics/breastfeeding/en/" \h http://www.who.int/topics/breastfeeding/en/ Selleks et emad ei katkestaks rinnaga toitmist varakult, tuleb neile pakkuda igakülgselt abi ka pärast sünnitusmajast lahkumist. Toetava ja abistava rolli ning vahetu kontakti pakkumise saavad enda peale võtta piirkondlikud imikute ja väikelaste toitumist juhendavad tugirühmad-vestlusringid ning asjakohase ettevalmistusega imetamisnõustajad. Imetamise nõustamine on aeganõudev protsess (tavaline nõustaja visii di pikkus ühe pere juures on 60 minutit), milles on oluline osa ka psühholoogilisel toetusel. Perearstisüsteemil on sellise abi pakkumiseks vajalikku ajaressurssi väga raske leida. Individuaalne imetamisnõustamine pere juures kodus sobib ka erivajadustega sh liikumisraskustega emadele. Koduvisiit on oluline eelkõige seetõttu, et nõustaja näeb ja saab aidata peret nende igapäevases elukeskkonnas, märgata keskkonnamõjusid ning ohte ja hinnata abi vajadust paremini, kui se da saab teha tervishoiuasutuses, perele võõras keskkonnas, piiratud aja jooksul. Samuti säilib nõustaja ja pere omavaheline kontakt pikemaks ajaks, mis aitab ennetada või lahendada võimalikke probleeme tulevikus. Oluline on isiklik kontakt, usaldava ja turvalise õhkkonna loomine ning perega kontakti hoidmine edaspidi telefoni või e-kirja teel. Täiendavate nõustamisvõimaluste kättesaadavus on lapsevanematele oluline abi. Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing pakub imetamise nõustamist ja tugigruppide näol toetust lapseootel, imikute ja väikelaste vanematele, et ennetada ja lahendada imiku toitmise ja kasvatamisega seotud probleeme. Tugeva, riiklikult toetatud tugigruppide võrgustiku olemasolu on üks mõjutav tegur, mis on aidanud mitmes Euroopa riigis suurendada rinnaga toidetavate laste hulka. Tagasisideküsitlused kinnitavad maailmapraktika kogemusi, et imetamise nõustamine suurendab emade enesekindlust ja toimetulekut lapse rinnaga toitmisel, rinnaga toitmise õnnestumise tõenäosus on kättesaadava nõustamisabi tulemusena väga suur. 2. Projekti eesm ärgid ja sihtgrupp Projekti eesmärk on toetada p ositiivset vanemlust, pakkuda vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid. Olulin e on nüüdisaegse imetamis nõustamis e teenuse kätt esaadavus, et ennetada vastsündinute , imikute ja väikelaste terviseprobleeme. Inimese tervisele pannakse alus juba raseduse ajal ja imikueas, sh rinnapiimaga toitmise edendami ne aitab ennetada südame-veresoonkonnahaiguste sse , pahaloomuliste sse kasvajate sse ja nakkushaigus tesse haigestumist. Projekti sihtrühm on lapseootel emad, imikute ja väikelastega pered, kõik imetavad emad ning nende pereliikmed sh pered, kus last imetav ema soovib naasta tööle. Projekti lähieesmärgid: Eesmärk on jagada nüüdisaegset teavet rinnapiima kui parima i mikutoidu kohta ning imetamise toimimise kohta ja seeläbi s uurendada lapsevanemate te adlikkust ja toimetulekuvõimet. Pakkuda väikelastega peredele toetust ja individuaalset imetamise nõustamist. Meie taotlus on edukas imetus ja tervem laps. 3. Projekti oodatavad m õõ detavad tulemused: T oimub 52 tundi loenguid ning 200 tundi individuaalnõustamisi. Individuaalnõustamised toimuvad ka nendes piirkondades, kus kohalik regulaarne tugigrupp puudub. Loengutes osaleb keskmiselt 8 täiskasvanut . 4. Projekti kavandatud tegevused ajalises j ärjestuses Individuaalnõustamised toimuvad kokkuleppel piirkondlike nõustajatega terve projekti vältel. SIETi nõustajate kontakt andmed on kättesaada vad SIETi kodulehel www.siet.ee . Abivajajad võtavad individuaalselt nõustajaga ühendust ja nõustamised toimuvad vastavalt nõudlusele. Kokku on planeeritud 180 tundi individuaalnõustamisi Lisaks jagavad SIETi imetamisnõustajad telefoni või e-kirja teel infot ja abi tasuta. Jätkam e tugigruppidega Tallinnas, Keilas, Tartus , Rakveres . Uus toimumispaik on Harjumaal, Jüri Kokku on planeeritud 52 tundi loenguid . Projekt kestab neli kuud. Planeeritud loengute teemad: Imetav ema ja vaimne tervis Öine imetamine ja ema uni Imetamise kasutegurid emale ja lapsele Imetamise müüdid Ema naasmine tööle ja imetamise võimalikkus Beebi toitmine ja käitumine I elupoolaastal Beebi toitmine: tahke toiduga alustamine Beebi toitmine: üleminek pere toidule Beebi kasvab – päevakava ja puhtuse õpetamine Imetamisega alustamine (vene k) Imiku ja väikelapse uni ja päevakava (öine toitmine) Beebi toitmine, vaevused ja nende leevendamine Tahke toiduga alustamine (vene k) Beebist väikelapseks – toit teisel eluaastal ja rinnast võõrutamine Rinnast võõrutamine (vene k) Loengute teemad võivad muutuda lähtuvalt naiste huvist. Tugirühm kohtub imetamise nõustaja juhtimisel vähemalt kord kuus, tegevus toimub kuni kaks tundi (temaatiline loeng + osalejate küsimustele vastamine, probleemide arutelu, lapsevanemate omavaheline suhtlus). Loenguruumid on valitud nii, et vanemad saavad loengus osaleda koos lastega. Sihtrühma teavitamine toimub Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu veebilehel, Eesti Ämmaemandate Ühingu portaali Perekool.ee, loengukohtades plakatil ja Facebooki loodud ürituste kaudu.
Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing Kentmanni 20a–3, Tallinn 10116 registrikood 80131555 Swedbank EE572200221016098212 EE972200221030112925 EV Sotsiaalministeerium 28.06.2018 Käesolevaga kinnitame , et Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing garanteerib projekti ” Imetamise nõustamine ning tugigrupid lapseootel , imikute ja väikelastega peredele “ tegevusplaanis ja eelarves nimetatud omafinantseerimise 1012. 65 euro ulatuses . Lugupidamisega Marje Stüff Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu juhatuse liige allkirjastatud digitaalselt