dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 29. juuni 2018
Viit
1.2-2/77-3
Registreeritud
29. juuni 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Radioloogia Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf329 KB
  • 📎EELNÕU tekst märkustega.bdoc596 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 19.06.2018 Comment [WU1]: Selline MINISTRI MÄÄRUS definitsioon on õige, kuid ainult kitsas nr kontekstis ning see ei kajasta meditsiinipraktika realiteete (jaotus Meditsiinikiirituse erialadesse, spetsiifilised nõuded protseduuride rajatistele, patsientide käsitlusele kiirgusohutusnõuded, jpm.). Täpsem oleks anda järgmised meditsiinikiirituse mõisted (3 tk.): protseduuride kliinilise meditsiinikiirituse raviprotseduur – auditi nõuded ning ioniseeriva kiiruse toimel põhinev diagnostilised haiguse ravimiseks või sümptomite referentsväärtused ja leevendamiseks tehtav protseduur kiiritusravi – kinnisest kiirgusallikast nende määramise või elektrikiirgusseadmest lähtuva nõuded1 ioniseeriva kiirguse toimel põhinev meditsiinikiiriituse raviprotseduur Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 42 lõike 4, § 43 lõike 5 ja § 44 lõike 3 alusel. (selgitus: kiiritusravi ehk 1. peatükk radioteraapia, ingl.k. radiation Üldsätted oncology, on onkoloogia alaeriala, mis tegeleb nii pahaloomuliste kasvajate, § 1. Reguleerimisala kui ka väikese osa mittekasvajaliste Määrus sätestab meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse haiguste raviga, kasutades ioniseerivat protseduuride kliinilise auditi läbiviimise nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja kiirgust, kas iseseisva raviviisina või nende määramise nõuded eesmärgiga tagada isiku kaitse ioniseeriva kiirguse kahjustava kombineerituna teiste onkoloogiliste raviviisidega) mõju nukleaarmeditsiini raviprotseduur – eest. lahtisest kiirgusallikast § 2. Mõisted (radiofarmatseutilisest preparaadist Käesoleva määruse tähenduses kasutatakse järgmisi mõisteid: või radioaktiivse isotoobiga lahtiselt kaetud meditsiiniseadmest) lähtuva 1) diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur – ioniseeriva kiirguse kasutamisel põhinev ioniseeriva kiirguse toimel põhinev haiguse diagnoosimiseks tehtav protseduur; meditsiinikiiriituse raviprotseduur 2) doosipiirang – maksimaalne lubatud üksikisiku efektiivdoos, mis määratakse teatud meditsiinikiiritusseadmega tehtava protseduuri optimeerimisel; Comment [WU2]: Tuleb 3) kiiritusravi – ioniseeriva kiirguse toimel põhinev haiguse ravimiseks tehtav protseduur; defineerida, mida tähendab ’oluliselt’ 4) meditsiinikiirituse protseduuride ruum – meditsiinikiirituse kasutamise asukoht; või kui see pole võimalik, siis öelda, 5) menetlusradioloogia protseduur – meditsiinikiirituse või muu seadme kontrolli all tehtav kes sellise definitsiooni annab. Ettepanek on sõna ’oluliselt’ ära jätta. meditsiinikiirituse protseduur, mis teostatakse kehaõõnsustes või mille teostamiseks on vaja läbistada nahk või limaskest; Comment [WU3]: See termin ’meditsiiniradioloogia protseduur’ on 6) sõeluuring – haiguse varaseks avastamiseks elanikkonna riskirühmade piires tehtav jäänud vanast määrusest, kus see oli kavakohane meditsiinikiirituse protseduur; direktiivi ebatäpse tõlke tulemusel, 7) mittekavandatud meditsiinikiiritus – meditsiinikiiritus, mis erineb oluliselt otstarbekohasest ning tänaseks on üldiselt kokku või eelnevalt planeeritud meditsiinikiiritusest; lepitud, et selle asemel kasutatakse 8) meditsiinikiiritusseade – meditsiiniradioloogia protseduuridel kasutatav ioniseerivat kiirgust ’meditsiinikiirituse protseduur’. Antud mõiste tuleb ümber sõnastada emiteeriv või registreeriv seade; järgmiselt: 9) radioloogiatehnik – radioloogiatehniku rakenduslikku kõrgharidust omav või radioloogiatehniku kutsetunnistusega isik; Meditsiinikiiritusseade – diagnostilisel 10) referentsprotseduur – diagnostiline meditsiinikiirituse protseduur, mille kohta määratakse meditsiinikiirituse protseduuril või meditsiinikiirituse raviprotseduuril diagnostiline referentsväärtus; kasutatav ioniseerivat kiirgust 11) toimimiskatsed – meditsiinikiiritusseadme kasutamisel regulaarselt tehtavad katsed emiteeriv või registreeriv seade meditsiinikiiritusseadme ohutuse ja toimimisnäitajate kontrollimiseks; 12) naha sisenddoos (ESD) – pealelangev õhukerma koos kehalt tagasihajunud kiirguse Comment [WU4]: Kas see on õhukermaga, arvestatuna kiirguse sisenemiskohas naha pinnal; keeleliselt korrektne? Kerma- "kinetic energy released per unit mass", 13) doospindala (DAP) – pealelangeva õhukerma ja kiirtekimbu ristlõikepindala korrutis; 14) keskmine rinnanäärmedoos (MGD) – keskmine neeldumisdoos rinnanäärmes ühtlaselt kokkusurutud rinna korral, võttes arvesse kiirguse kvaliteeti, rinna paksust ja koostist. 2. peatükk Meditsiinikiirituse protseduurile suunamine § 3. Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja on arst või hambaarst või muu tervishoiutöötaja arsti või hambaarsti juhendamisel ja vastutusel. § 4. Meditsiinikiirituse protseduurile suunamisel meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatuse tagamine (1) Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et meditsiinikiirituse protseduurile suunatakse põhjendatult. Suunamisel tuleb arvestada kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid ja varasemaid protseduure ning kiirgusohutuse nõudeid. (2) Erilist tähelepanu tuleb meditsiinikiirituse protseduuri põhjendatusele pöörata alla 15- aastasele lapsele või noorukile, rasedale või rinnaga toitvale naisele protseduuri kavandades, sealhulgas tuleb hinnata protseduuri kohese tegemise vajadust võttes raseda naise puhul arvesse ka protseduuri mõju sündimata lapsele ja rinnaga toitva naise puhul mõju toidetavale lapsele. Fertiilses eas naiselt tuleb protseduuri kavandamisel küsida võimaliku raseduse ja raseduse kestuse kohta. (3) Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab, et kiiritatava isiku abistaja suunatakse Comment [WU5]: Sellist meditsiinikiirituse protseduurile abistama põhjendatult. (kaasaegset) juhendit ei ole endiselt (4) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri kavandamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni olemas. kiirguskaitse juhendist ja radioloogia heast tavast meditsiinikiirituse protseduurile suunamise kohta. Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. Comment [WU6]: Vajalik täiendada: …tegemiseks ja protseduuri § 5. Patsiendi ja tema abistaja teavitamine meditsiinikiirituse protseduuriga põhjendatuse üle otsustamiseks kaasnevatest asjaoludest vajalikud … Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja tagab patsiendi ja tema abistaja teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse riskist ning kui on asjakohane, siis protseduuri Comment [WU7]: Vajalik ümber kliinilise tulemuslikkuse tagamiseks patsiendi ettevalmistuse protseduuriks, et tagada sõnastada järgmiselt: protseduuri tulemuslikkus ja kiirgusohutuse nõuete täitmine. Meditsiinikiirituse protseduuri teostab § 6. Saatekiri radioloog, radioloogia tehnik, Meditsiinikiirituse protseduurile suunaja vormistab saatekirja lähtudes tervishoiuteenuste kutsetunnistusega radioloogia õde. korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel sätestatud nõuetest. Vajaduse korral lisab Muu kiirgustöötaja tohib teostada protseduurile suunaja saatekirjale muud protseduuri ohutuks tegemiseks vajalikud patsiendi meditsiinikiirituse protseduuri üksnes juhul kui ta on tõendatult omandanud andmed kehasse siiratud meditsiiniseadmete kohta ja informatsiooni ravimiallergiate, erialase spetsialiseerumise käigus kaasuvate haiguste või ravi kohta. vajalikud teadmised ja oskused 3. peatükk kiirgusmeditsiini erialaseltside poolt Meditsiinikiirituse protseduuri tegemine kehtestatud mahus. Meditsiinikiirituse ohutu kasutamise alast pädevust saab § 7. Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tõendada ka Eesti Radioloogia Ühingu juures (diagnostilise meditsiinikiirituse Meditsiinikiirituse protseduuri tegija on radioloog või muu vastava protseduuri põhjendatuse protseduuri või lahtise kiirgusallikaga hindamiseks ja tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arst või radioloogi või muu vastava teostatava meditsiinikiirituse protseduuri osas) või Eesti protseduuri tegemiseks vajaliku väljaõppe saanud arsti juhendamisel radioloogiatehnik või Onkoloogide Seltsi juures (kinnise muu kiirgustöötaja. kiirgusallikaga või elektrilise § 8. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse kasutamise kiirgusallikaga teostatava põhjendatuse tagamine raviprotseduuri osas). Terviseamet avaldab oma veebilehel andmed (1) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab protseduuri tegemise põhjendatuse, võttes meditsiinikiirituse ohutu kasutamise arvesse temale kättesaadavaid protseduuri ja metoodika valiku seisukohalt olulisi patsiendi alase pädevuse hindamise edukalt terviseandmeid ja varasemaid protseduure, et vältida meditsiinikiirituse põhjendamata läbinud kiirgustöötajate kohta. kasutamist ja tagada kiirgusohutuse nõuete täitmine. Meditsiinikiirituse protseduuri põhjendamata tegemine on keelatud. (2) Enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist tuleb kaaluda sama kliinilise eesmärgi saavutamiseks sobiva alternatiivse meetodi, sealhulgas meditsiinikiirituseta meetodi kasutamise võimalust. (3) Diagnostilise või raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri tegija võib saatekirjale märgitud protseduuri muuta, kui samaväärne tulemus on saavutatav patsiendi tervise seisukohalt otstarbekama protseduuriga või protseduuri tegemisest loobuda, teavitades Comment [WU8]: sõnastus tuleks sellest meditsiinikiirituse protseduurile suunajat. ümber muuta järgmiselt: (4) Haigustunnusteta isikule võib haiguse varajase avastamise eesmärgil teha meditsiinikiirituse protseduure järgmistel juhtudel: (4) Haiguse varajase avastamise eesmärgil võib teha 1) riikliku sõeluuringu programmi raames; meditsiinikiirituse protseduure 2) riikliku sõeluuringu programmi väliselt dokumenteeritud põhjenduse alusel, mille annab järgmistel juhtudel: meditsiinikiirituse protseduuri tegev arst, konsulteerides protseduurile suunajaga ja 1) riikliku sõeluuringu programmi raames; arvestades asjakohaseid juhendeid. 2) riikliku sõeluuringu programmi (5) Meditsiinikiirituse protseduuri tegemist hõlmava sõeluuringu programmi kavandamisel ja väliselt dokumenteeritud muutmisel küsib programmi koostaja põhjendatuse tagamiseks hinnangu Terviseametilt, põhjenduse alusel, mille annab meditsiinikiirituse protseduuri tegev Keskkonnaametilt ja asjassepuutuvatelt erialaühendustelt. arst, konsulteerides protseduurile (6) Meditsiinikiirituse kasutamiseks teadusuuringus ja kliinilises uuringus peab olema vastava suunajaga ja arvestades eetikakomitee kooskõlastus. asjakohaseid juhendeid ja teaduspublikatsioone. § 9. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine (1) Meditsiinikiirituse optimeerimise tagamine hõlmab sobiva meditsiiniseadme valimist, Comment [WU9]: Sõna ’vastava’ tuleb ära jätta või selle sisu lahti kliinilise tulemuslikkuse ja meditsiinikiirituse protseduuri tegemise nõuetekohasuse kirjutada. S.t. millele vastava? järjepidevat tagamist ning patsiendidoosi või manustatud radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse hindamist. Comment [WU10]: Peab olema (2) Erilist tähelepanu meditsiinikiirituse optimeerimise tagamisele tuleb pöörata järgmistes ’manustatava’ s.t. tulevikus olukordades: manustatava. 1) sellise meditsiinikiirituse protseduuri tegemisel, mis põhjustab patsiendile suuri doose; 2) sõeluuringu raames protseduuri tegemisel; Comment [WU11]: Mis see on? 3) alla 15-aastasele lapsele või noorukile protseduuri tegemisel; Comment [WU12]: Arsti ja füüsiku 4) vältimatu protseduuri tegemisel rasedale naisele; rollid on vaja täpsemalt lahti kirjutada. 5) nukleaarmeditsiini protseduuri tegemisel rinnaga toitvale naisele. S.t. füüsik arvutab ja arst otsustab. (3) Vältimatu protseduuri tegemisel rasedale naisele tuleb arvesse võtta kiiritatavat Kiiritusravi arst ei ole alati kiiritusravi arst, võib olla radioloog vmt. Selles kehapiirkonda ja kiirituse mõju sündimata lapsele. sõnastuses hakkavad realiseeruma (4) Kiiritusravi puhul kavandab isiku individuaalsed koldedoosid ja mahud kiiritusravi arst. meditsiinikiirituse raviprotseduuri Igale patsiendile koostatakse individuaalne raviplaan, et tagada meditsiinikiirituse definitsiooni juures märgitud optimeerimise nõude täitmine. probleemid. (5) Patsiendi poolt saadavale meditsiinikiiritusele doosipiiranguid ega piirmäärasid ei kohaldata. Kiiritatava isiku abistaja ja teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva Comment [WU13]: Arsti ja füüsiku vabatahtliku isiku jaoks, kelle puhul ei ole kindel meditsiinikiirituse kasutamisest tulenev rollid on vaja täpsemalt lahti kirjutada. S.t. füüsik arvutab ja arst otsustab. vahetu kasu, kehtestab kiirgustegevusloa omaja doosipiirangud. Kiiritusravi arst ei ole alati kiiritusravi (6) Kui kavandatav kiiritatava isiku abistaja doosipiirang on suurem kui 5 mSv ja arst, võib olla radioloog vmt. Selles kavandatavas teadusuuringus või kliinilises uuringus osaleva vabatahtliku isiku doosipiirang sõnastuses hakkavad realiseeruma on suurem kui 10 mSv, tuleb doosipiirangu kehtestamine kooskõlastada Terviseametiga. meditsiinikiirituse raviprotseduuri definitsiooni juures märgitud (7) Isiku puhul, kes nõustub vabatahtlikult osalema teadusuuringus või kliinilises uuringus ja probleemid. kes saab selles osalemisest diagnostika- või ravialast kasu, määrab meditsiinikiirituse protseduuri tegija enne isiku kiiritamist igale isikule asjakohased dooside tasemed. Comment [WU14]: Segane. Ei pea (8) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiirituse protseduuride optimeerimise eesmärgil tasuma protseduuri eest -? meditsiinifüüsika eksperdi osaluse järgmistes tegevustes: 1) kiiritusravi protseduuride kavandamisel ja tegemisel vahetult kaasatuna; Comment [WU15]: Mis see on? 2) nukleaarmeditsiini protseduuride ning muude suure patsiendidoosiga diagnostiliste Comment [WU16]: mis need on? meditsiinikiirituse ja menetlusradioloogia protseduuride kavandamisel ja tegemisel kes tõlgendab? kaasatuna; 3) teiste meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel vajaduse korral kättesaadavana Comment [WU17]: Ebaõnnestunud kiirgusdooside optimeerimiseks, kvaliteedi tagamiseks ja kiirgusohutusalaseks väljend. Jätab mulje nagu iga nõustamiseks. meditsiinikiirituse kasutamise korral § 10. Meditsiinikiirituse protseduuriga kaasnevatest asjaoludest teavitamine ja muutuks kiiritatav abivajajaks. Selline sõnastus tuleks ära jätta. kaitsevahendite kasutamine (1) Enne meditsiinikiirituse protseduuri tegemist informeerib protseduuri tegija kiiritatavat Comment [WU18]: Siin ilmneb taas isikut ja tema abistajat protseduuri käigust ja asjakohastest abistamisvõtetest ning tagab diagnostilise meditsiinikiirituse kiiritataval isikul ja tema abistajal kaitsevahendite kasutamise. protseduuri ja meditsiinikiirituse (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab kirjalike juhiste olemasolu isikule, kellele manustatakse raviprotseduuri sisu ebatäpne käsitlus. radiofarmatseutilist ravimit või teostatakse kiiritusravi. Juhised sisaldavad informatsiooni Comment [WU19]: Vaatamata ioniseeriva kiirguse võimalike kõrvaltoimete ja -mõjude kohta ning soovitusi nende kiirgusbioloogide pingutustele ei ole vältimiseks või leevendamiseks. seni kiirguse bioloogilist toimet (3) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud juhised pärssivaid võtteid ega vahendeid avastatud ega leiutaud. Küll olen nõus, kiiritatavale isikule kaasa ja selgitab nende sisu isikule või tema lähedasele enne et patsiendile antakse soovitusi tervishoiuteenuse osutaja juurest lahkumist. parimaks võimalikuks elu- ja (4) Meditsiinikiirituse protseduuri tegija tagab sõeluuringus, teadusuuringus või kliinilises ravikorralduseks diagnostika- ja uuringus osaleva vabatahtliku teavitamise protseduuri vajalikkusest ja kiirguskahjustuse raviprotseduuride teostamise perioodil. Kusjuures tõde on seegi, et riskist. need soovitused ei ole ainult § 11. Meditsiinikiirituse protseduuri tegemise dokumenteerimine kiirguskaitselise tähendusega, vaid ka (1) Diagnostilise meditsiinikiirituse protseduuri tulemuse peab protseduuri tegija vormistama protseduuri tehnilist õnnestumist saatekirjaga seotud kirjaliku vastusena, milles radioloog kirjeldab uuringu leidu, sealhulgas mõjutavad. Kuigi jah, juhised sisaldavad ka informatsiooni normikohast leidu, kliinilise probleemi arvatavat peamist põhjust ja muid võimalikke põhjuseid ning soovitatavaid edasisi uuringuid. Tulemusele lisatakse teave protseduuri tegemise aja ja Comment [WU20]: Peab olema: saatekirjal märgitud protseduuri muutmise või selle tegemisest loobumise kohta, kui see on … suunaja … asjakohane. (2) Raviotstarbelise meditsiinikiirituse protseduuri puhul, kus kasutatakse meditsiinikiiritust Comment [WU21]: Peab olema: või radiofarmatseutilisi ravimeid, tagab protseduuri tegija kiirgusdoosi või manustatud …enne meditsiinikiirituse protseduuri radiofarmatseutilise ravimi aktiivsuse andmete kandmise patsiendi ravidokumenti. teostamist. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele tuleb meditsiinikiirituse protseduuride ülesvõtted edastada tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise Comment [WU22]: Peab olema: seaduse § 592 lõikes 3 sätestatud korras. Vastuse vormistamisel tuleb lähtuda … suunaja … tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud nõuetest. Vale on seletuskirjas märgitud § 12. Andmete kogumine meditsiinikiirituse kasutamise kohta seisukoht, et sõeluuringule, teadus- või kliinilisele uuringule pole suunajat.... Kiirgustegevusloa omaja kogub andmed aasta jooksul asutuses tehtud protseduuride arvu kohta lähtudes meditsiinikiirituse protseduuride loetelust, mis on kooskõlas riigi infosüsteemi Comment [WU23]: See fraas vajab muutmist järgmiselt: klassifikaatoritega. 4. peatükk …vastab saatekirjas esitatud Meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedi tagamine küsimusele ja esitab täiendavalt ... § 13. Meditsiinikiiritusseadmete kasutamise nõuded Comment [WU24]: Jälle probleem, (1) Meditsiinikiirituse protseduuridel tohib kasutada meditsiinikiiritusseadmeid, mis vastavad mis tuleneb sellest, et mõisted on asjakohases Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendis esitatud kriteeriumidele eespool lahti kirjutamata. meditsiinikiiritusseadmete kohta. Juhendi avaldab Keskkonnaamet oma veebilehel. (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab meditsiinikiiritusseadmete nõuetekohase paigaldamise ja Comment [WU25]: …andmete… tootja poolt ette nähtud kasutustingimused. Kasutada tohib meditsiinikiiritusseadmeid, mis on välja jätta läbinud heakskiidu- ja toimimiskatsed ning mis on ohutu ja tulemusliku protseduuri tegemiseks töökorras. Comment [WU26]: Mis on edaspidi (3) Kiirgustegevusloa omaja korraldab enne meditsiinikiiritusseadme kasutamise alustamist nende koostamise aluseks? Kuidas toimub loetelu muutmine, sagedus?, heakskiidukatse ning seadme kasutamisel regulaarseid toimimiskatseid kooskõlas kord? ... asjakohase Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendi ja seadme tootja soovitustega, kui kiirgustegevusloa tingimustes ei ole määratud teisiti. (4) Heakskiidu- ja toimimiskatseid võib teha meditsiinifüüsika ekspert, kes esindab: 1) kiirgustegevusloa omajat, täites kvaliteedijuhtimise süsteemi tingimusi, 2) meditsiinikiiritusseadme tootja poolt volitatud asutust või 3) vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud asutust. (5) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgusohutuse tagamiseks järgmised meditsiinikiiritusseadmetega seotud asjaolud: 1) röntgenläbivalgustuse ja angiograafia uuringute tegemisel sellise meditsiinikiiritusseadme kasutamise, mille kujutise retseptoriks on elektronoptiline võimendi, täisdigitaalne lamedetektor või muu samaväärne tehnika ning mis võimaldab kujutist registreerida pulssfluoroskoopia režiimis; 2) uute meditsiinikiiritusseadmete soetamisel sellise seadme valiku, mis võimaldab registreerida seadme poolt emiteeritud kiirgust iseloomustava dosimeetrilise suuruse väärtuse ja seda arhiveerida koos pildiandmetega; 3) alla 15-aastaste laste ja noorukite uuringutel sobivate meditsiinikiiritusseadmete ja abiseadmete kasutamise, mis võimaldavad meditsiinikiiritust optimeerida. § 14. Tegevusjuhised (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiirgustöötajatele arusaadavate tegevusjuhiste olemasolu kõigi asutuses tehtavate meditsiinikiirituse protseduuride kohta. (2) Tegevusjuhiste koostamisel võtab kiirgustegevusloa omaja arvesse kasutusel olevaid meditsiinikiiritusseadmeid, protseduure ja metoodikaid ning patsientide eripära. Comment [WU27]: Ümber Tegevusjuhises kirjeldatakse protseduuri valiku põhimõtteid, näidustusi, vastunäidustusi ja sõnastada: hoiatusi, nõudeid protseduuri ettevalmistusele, kordusprotseduuri näidustusi, protseduuri …ning vajadusel – patsientide eripära tegemise metoodikat ja kaitsevahendite kasutamist. Samuti tuleb kirjeldada kvaliteetse Comment [WU28]: Välja jätta. protseduuri kriteeriume ja nõudeid ülesvõtte kvaliteedile ning protseduuri kirjelduse Kordusuuringu näidustused ei ole tavaliselt ette teada. metoodikat. (3) Kiirgustegevusloa omaja tagab tegevusjuhiste olemasolu nukleaarmeditsiini protseduuri läbinud patsiendi haiglast väljakirjutamiseks ja patisendile edasiste kiirgusohutusalaste Comment [WU29]: See on soovituste andmiseks. keskkonnaameti kiirgusosakonna § 15. Patsiendidoosi optimeerimiseks kogutavad andmed ülesanne, mitte kiirgustegevusloa omaja ülesanne (1) Patsiendidoosi optimeerimiseks peab kiirgustegevusloa omaja koguma aasta jooksul vajalikke andmeid vähemalt kümne üle 15-aastase patsiendi kohta. Iga sellise patsiendi kaal peab jääma vahemikku 55 kuni 85 kg. Patsientide valimi keskmine kaal peab röntgen- ja kompuutertomograafia uuringute korral jääma vahemikku 70 ± 3 kg ning menetlusradioloogia korral vahemikku 80 ± 3 kg. Peaaju kompuutertomograafia uuringu ja mammograafia korral patsientide kaalu arvestama ei pea. Mammograafia korral tuleb lähtuda kokkusurutud rinna paksusest, mis peab jääma vahemikku 4 kuni 6 cm, ning valimi keskmine peab jääma vahemikku 5,0 ± 0,5 cm. Patsiendidoosi optimeerimiseks vajalikud andmed on järgmised: 1) patsiendi kaal; 2) patsiendi pikkus; Comment [WU30]: Radioloogid on 3) patsiendi sugu; selle kohta andnud häid asjakohaseid soovitusi, kirjeldades tehnilisi ja 4) patsiendi vanus; tarkvaralisi üksikasju. 5) patsiendidoos. Praegusel kujul mõttetu. (2) Hambaravis tehtavate referentsprotseduuride (intraoraalne hambaröntgenülesvõte või Kiirgustegevusloa omajad koguvad ortopantomograafia) puhul registreerib kiirgustegevusloa omaja aastas kolm patsiendidoosi neid andmeid alates 2006.a.. need andmed on kogutud Pildipanka. Riik väärtust, mis mõõdetakse üle 15-aastasele ja 70±3 kg kaaluvale patsiendile vastava või Haigekassa peab andma vahendi meditsiinikiiritusseadme seadistuse korral. nende andmete pärimiseks (3) Patsiendidooside kogumisel lähtub kiirgustegevusloa omaja käesoleva määruse lisas 1 Pildipangast või raha selle vahendi loetletud referentsprotseduuridest ja meditsiinikiirituse protseduuridel patsiendidoosi soetamiseks. See peab olema ühetaoline vahend kogu riigis. hindamise juhendist, mille avaldab Terviseamet oma veebilehel. § 16. Mittekavandatud või juhusliku meditsiinikiirituse juhtumite vältimine ja menetlemine (1) Kiirgustegevusloa omaja tagab kiiritusravi korral mittekavandatud meditsiinikiirituse Comment [WU31]: Termin vältimise eesmärgil riskiuuringu tegemise. (2) Kiirgustegevusloa omaja tagab mittekavandatud meditsiinikiirituse juhtumite dokumenteerimise, põhjuste väljaselgitamise ja parandusmeetmete rakendamise ning asjassepuutuvate isikute teavitamise juhtumist ja selle põhjustest, et tagada mittekavandatud Comment [WU32]: Vajalik või juhuslike meditsiinikiirituse juhtumite analüüs ja kvaliteedi parandamine. täpsustada § 17. Kvaliteedikäsiraamat (1) Kiirgustegevusloa omaja rakendab meditsiiniradioloogia protseduuride tegemisel kvaliteedijuhtimise süsteemi, mida on kirjeldatud kvaliteedikäsiraamatus. (2) Kvaliteedikäsiraamat seob ühtseks tervikuks meditsiinikiirituse protseduuride kvaliteedijuhtimise süsteemi rakendamist kirjeldavad dokumendid, mis sisaldavad käesoleva määruse lisas 2 esitatud andmeid. (3) Kiirgustegevusloa omaja säilitab kvaliteedikäsiraamatusse kantavaid andmeid ja dokumente vähemalt kümme aastat. § 18. Meditsiinikiirituse protseduuride kliiniline audit (1) Kiirgustegevusloa omaja korraldab kliinilise auditi järgmiste meditsiinikiirituse protseduuride tegemisel, mis põhjustavad patsiendile suuri doose: Comment [WU33]: Ei ühti järgneva 1) asutuses kõige sagedamini tehtavad diagnostilise meditsiinikiirituse protseduurid, loeteluga piisavalt täpselt sealhulgas mammograafia, välja arvatud dentaalradioloogia ülesvõtted; Osa: „ mis põhjustavad...“ tuleb välja jätta 2) kompuutertomograafia protseduurid, sealhulgas koonuskimptomograafia; 3) menetlusradioloogia protseduurid; 4) nukleaarmeditsiini protseduurid; 5) kiiritusravi. (2) Kiirgustegevusloa omaja korraldab asutusesisese kliinilise auditi vähemalt üks kord aastas, kaasates sellesse asjakohased meditsiinikiirituse protseduuride tegijad ja meditsiinifüüsika eksperdi. Asutusevälised auditeeritavas valdkonnas pädevust omavad isikud tuleb kliinilisse auditisse kaasata üks kord viie aasta jooksul. (3) Kliinilise auditi kavandamisel ja tegemisel juhindub kiirgustegevusloa omaja Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist kliinilise auditi kohta. Juhendi avaldab Terviseamet oma veebilehel. Comment [WU34]: BSS sisaldab (4) Kliinilise auditi tulemus vormistatakse kirjaliku aruandena, fikseerides selles auditi teinud väga vähe auditi kohta. Terviseamet isikute nimed, auditi tegemise aja, eesmärgid ja metoodika, sealhulgas kasutatud andmete pole juhendit avaldatud. loetelu, auditi käigus leitud probleemid ja kõrvalekalded ning lõpphinnangu ja soovitused meditsiinikiirituse kasutamise kliinilise tulemuslikkuse, sealhulgas selle ohutuse ja kvaliteedi parandamiseks. (5) Kliinilise auditi teinud isikud peavad auditi aruande koostama kolme kuu jooksul pärast Comment [WU35]: Vajalik auditi tegemist. täiendada 5. peatükk …koostama hiljemalt kolme… Diagnostilised referentsväärtused ja nende määramine § 19. Diagnostilised referentsväärtused ja nende määramine (1) Diagnostilised referentsväärtused on loetletud käesoleva määruse lisas 3. (2) Diagnostilised referentsväärtused vaadatakse üle vähemalt üks kord viie aasta jooksul. (3) Diagnostiliste referentsväärtuste määramisel lähtutakse käesoleva määruse § 15 alusel kogutud andmetest. 6. peatükk Rakendussäte § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 6. detsembri 2016. aasta määrus nr 65 „Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded“ (RT I, 07.12.2016, 18) tunnistatakse kehtetuks. 8 1 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler Lisa 1. Referentsprotseduuride loetelu Comment [WU36]: Sobib Lisa 2. Kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed Comment [WU37]: Etepanekud – Lisa 3. Diagnostilised referentsväärtused vt.allpool Tervise- ja tööministri ………2018. a määrus nr… „„Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ eelnõu lisa 2 Kvaliteedikäsiraamatusse hõlmatavad andmed 1. Meditsiiniradioloogia protseduuride ruumid: 1.1 ruumide asendiplaan hoones (kontrollialad, jälgimisalad) ja minimaalse vajaliku kiirgusvarjestuse arvutuskäik vastavalt kiirgusseadme asendile, seina materjalile, Comment [WU38]: Arvutuskäiku planeeritavale kiirguskoormusele, naaberruumi hõivetegurile ning viide tunnustatud pole vaja. Piisab tulemusest. metoodikale; 1.2 ruumide loetelu; 1.3 ruumide otstarve, töökorralduse ja logistika kirjeldus; 1.4 meetmed, mis välistavad kõrvalise isiku sattumise kontrolli- või jälgimisalasse. 2. Meditsiinikiiritusseadmed: 2.1 nimekiri seadmetest (sh seadme tootja, tüüp ja seerianumber, valmistamise ja professionaalse kasutamise alustamise aeg); 2.2 seadme asukoht; 2.3 andmed seadme hoolduse kohta (hooldaja, korralise hoolduse sagedus, hooldus- ja remonditööde protokollid); 2.4 heakskiidu- ja toimimiskatsete protokollid, tootja poolt volitatud isiku või vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labori katsetuste korral lisaks seadmete katsetustunnistused; 2.5 heakskiidu- ja toimimiskatsetel kasutatud metoodika kirjeldus (sh kasutatud standardid, juhendid, kriteeriumid jne), katseid teostavad isikud (nimed, kontaktandmed, kutsetunnistuse kehtivus) ja andmed mõõteriistade kohta (tüüp ja seerianumber, kalibreerimine, mõõteulatus, põhiviga), välja arvatud juhul, kui katseid teeb vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud labor; Comment [WU39]: See erand on 2.6 andmed vastavas mõõtevaldkonnas akrediteeritud teenusepakkuja kohta põhjendamata. Halvendab (kontaktandmed, akrediteerimisulatus, akrediteeringu kehtivusaeg); läbipaistvust. 3. Meditsiiniradioloogia protseduuride tegemisega seotud personal: 3.1 meditsiiniradioloogia protseduure tegevad isikud, nende kvalifikatsioon ja läbitud erialased koolitused; 3.2 meditsiiniradioloogia protseduure tegevate isikute vastutusala ja kohustuste kirjeldus; 3.3 tööprotsesside kirjeldus, sh andmed vastutusala täieliku või osalise delegeerimise kohta koos delegeerimise ulatuse, delegeerija ja delegeeritava isiku andmetega. 4. Meditsiiniradioloogia protseduuride tegemine: 4.1 protseduuride tegevusjuhised; 4.2 kiirgusohutusmeetmete kirjeldus (sh kaitsevahendite loetelu); 4.3 käesoleva määruse § 14 alusel patsiendidoosi optimeerimiseks kogutud andmed; Comment [WU40]: Andmed on 4.4 asutusesiseste ja -väliste kliiniliste auditite aruanded; Pildipangas, riik või Haigekassa peab 4.5 kehtestatud doosipiirangud ja Terviseameti kooskõlastused nendele; tagama päringute tegemise vahndi 4.6 loetelu teadusuuringutest ja kliinilistest uuringutest. 5. Meditsiiniradioloogia protseduuridega seotud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning mittekavandatud kiirituse olukord: 5.1 avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning mittekavandatud kiirituse vältimiseks rakendavate meetmete kirjeldus; 5.2 loetelu toimunud avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning mittekavandatud kiirituse juhtumitest; 5.3 avarii- ja hädaolukorrakiirituse ning mittekavandatud kiirituse juhtumite uurimise aruanne. Pr Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Saadetud elektroonselt [email protected] Teie 26.06.2018.a. nr. 1.2-2/77-1 Meie 28.06.2018 Eelnõu kooskõlastamine Austatud proua minister, Täname võimaluse eest kaasa rääkida määruse eelnõu osas. Eesti Radioloogia Ühing ja Eesti Nukleaarmeditsiini Selts leiavad, et tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ eelnõu praegusel kujul ei ole vastuvõtmiseks sobiv, sest eelnõu mõned seisukohad ei ole kooskõlas meditsiinikiirituse kasutamise hea tava nõuetega Euroopas, Eesti tervishoius välja kujunenud praktikaga ega ei paku eesmärgipäraseid lahendusi reguleerimist vajavatele kitsaskohtadele tänapäevaselt ohutu ja patsiendisõbraliku meditsiinikiirituse teenuse pakkumiseks. Meie märkused, kommentaarid ja ettepanekud on leitavad kirja manuses olevas kommenteeritud määruse tekstis. Palume määruse eelnõu edasistele aruteludele kaasata ka dotsent Pilvi Ilves, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi radioloogia kliiniku juhataja, Eesti Radioloogia Ühingu pädevuskomisjoni esimees. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rein Raudsepp Sergei Nazarenko President, Eesti Radioloogia Ühing President, Eesti Nukleaarmeditsiini Selts Lisa: EELNÕU tekst märkustega Pr Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Saadetud elektroonselt [email protected] Teie 26.06.2018.a. nr. 1.2-2/77-1 Meie 28.06.2018 Eelnõu kooskõlastamine Austatud proua minister, Täname võimaluse eest kaasa rääkida määruse eelnõu osas. Eesti Radioloogia Ühing ja Eesti Nukleaarmeditsiini Selts leiavad, et tervise- ja tööministri määruse „Meditsiinikiirituse protseduuride kiirgusohutusnõuded, meditsiinikiirituse protseduuride kliinilise auditi nõuded ning diagnostilised referentsväärtused ja nende määramise nõuded“ eelnõu praegusel kujul ei ole vastuvõtmiseks sobiv, sest eelnõu mõned seisukohad ei ole kooskõlas meditsiinikiirituse kasutamise hea tava nõuetega Euroopas, Eesti tervishoius välja kujunenud praktikaga ega ei paku eesmärgipäraseid lahendusi reguleerimist vajavatele kitsaskohtadele tänapäevaselt ohutu ja patsiendisõbraliku meditsiinikiirituse teenuse pakkumiseks. Meie märkused, kommentaarid ja ettepanekud on leitavad kirja manuses olevas kommenteeritud määruse tekstis. Palume määruse eelnõu edasistele aruteludele kaasata ka dotsent Pilvi Ilves, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kliinilise meditsiini instituudi radioloogia kliiniku juhataja, Eesti Radioloogia Ühingu pädevuskomisjoni esimees. Lugupidamisega, Rein Raudsepp President, Eesti Radioloogia Ühing Sergei Nazarenko President, Eesti Nukleaarmeditsiini Selts
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel