/*
Heli Leis
Innove SA
[email protected] Meie 28.06.2018 nr 2-5.1/2236-1
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
TAT "Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja
testimine" korrigeeritud vahearuanne perioodi
01.03.2017 – 31.05.2018 kohta
Lugupeetud Heli Leis
Edastame TAT "Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine" korrigeeritud
vahearuande perioodi 01.03.2017 – 31.05.2018 kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
tööhõive osakonna juhataja tööala
asekantsleri ülesannetes
Lisa: 1. TAT_NGTS_korrigeeritud vahearuanne_01.03.2017-31.05.2018
2. TAT_NGTS_eelarve täitmise aruanne_01.03.2017-31.05.2018
Ülle Näksi 6269710
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
11.09.2015 käskkirja nr 133
„Aruandevormide kinnitamine“
lisa 1 (vorm)
Seirearuanne
Aruande liik vahearuanne lõpparuanne
1. TAT nimi Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine
2. TAT tunnusnumber 2014-2020.3.02.17-0083
3. Toetuse saaja nimi Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium
4. Partnerite nimi/nimed Kohalikud omavalitsused: Tartu linn, Võru linn, Kohtla-Järve linn,
Raasiku vald, Saaremaa vald.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
5. TAT abikõlblikkuse 01.03.2017 – 31.05.2020
periood
6. Aruandeperiood 01.03.2017 – 31.05.2018
(kumulatiivselt)
7. Ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)
Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta
Tegevuse nr ja 2.1 IT lahenduse juurutamine ja arendamine
nimetus
Alamtegevuse nr ja Alamtegevus puudub
nimetus1
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: 2016. a sügisel viidi Tartu ja Võru linnades läbi testprojekt, millega katsetati, kas riiklikes
registrites oleva info põhjal on võimalik välja selgitada noored, kes õpi ega tööta ega viibi mõjuval põhjusel
tööturult eemal. Testprojekt näitas, et registrite päringu tulemusena saab info haridusest ja tööturult
eemalolevatest noortest, kuid nende abivajadus ning mitteaktiivsuse põhjus vajavad siiski täiendavat
hindamist.
Testprojekti näitele tuginedes töötab Sotsiaalministeerium välja noortegarantii tugisüsteemi IT lahenduse,
mis rahvastikuregistri andmete baasil koondab erinevatest riiklikest registritest info noortest, kes ei ole
nendes registrites aktiivsed ja kuvab selle info KOV juhtumikorraldajale STAR-is. Seejärel päritakse
rahvastikuregistrist noorte/lapsevanemate või eestkostjate kontaktandmed, mida KOV-idel on võimalik
kasutada kontakteerumiseks, ning koondatakse info olulisematest noorte taustatunnustest (nt
haridustase). Erinevate taustatunnuste järgi (nt haridustaseme info järgi, keskendudes esmajärjekorras
õpingute katkestajatele, erialase hariduseta noortele jne) on võimalik juhtumikorraldajal prioriseerida
1
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
noortega kontaktivõttu ja selgitada noore abivajadus ning pakkuda talle sobivat tuge. Lisaks võimaldab
IT lahendus juhtumikorraldajal üles märkida noore abivajaduse ja noorele vahendatud teenused.
2017:
Esialgne ajakava nägi ette seiremooduli ja KOV-i töötajale STAR-is kuvatava töölaua valmimist 2017.
aastal. 2017. aasta I pa telliti hankekorras arendusvajaduse detailanalüüs, mis anti tellijale (TEHIK) üle
7. juunil 2017. Detailanalüüs sisaldas ka KOV-i juhtumikorraldaja STAR-i töölauavaate prototüüpi.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Seiremooduli abil andmete töötlemine eeldab seaduslikku alust, mistõttu tegeleti paralleelselt ka
õigusruumi muudatustega, milleks töötati välja sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse eelnõu. Esialgse kava kohaselt pidi eelnõu jõustuma septembrikuus 2017.
Seaduseelnõu kooskõlastamine venis aga oodatust pikemaks ning kooskõlastamise käigus muutusid
andmetöötluse põhimõtted. Seetõttu otsustati 2017. a maikuus, et otstarbekas on oodata arendushanke
väljakuulutamisega seni, kuni andmetöötluse nõuded on selgemad ning seaduseelnõu on jõudnud
Riigikokku. Seaduseelnõu sai Vabariigi Valitsuse heakskiidu 30. novembril ja esitati detsembri alguses
Riigikogule ning eelnõu esimene lugemine toimub 17. jaanuaril 2018.
Detsembrikuus viidi läbi arendushange ja sõlmiti arendajaga leping. Uueks tähtajaks seiremooduli
valmimiseks on 01.05.2018.
Hinnang:
Arendushanke edasilükkamine õigusliku selguse saamiseni oli otstarbekas, kuna maikuus 2017 oli
eelnõu kooskõlastusringi käigus selgunud, et tõenäoliselt tuleb andmetöötluse põhimõtteid (ja sellest
tulenevalt ka nõudeid andmeid töötlevale IT süsteemile) muuta. Võrreldes Riigikogus esimese lugemise
läbinud seaduseelnõu 2017. a I pa versiooniga on oluliselt muutunud andmetöötluse põhimõtted ning
juhul, kui arendus oleks ikkagi tellitud varasema visiooni kohaselt, tuleks, praeguse teadmise kohaselt,
hakata tellitud lahendust ümber tegema.
Seire alustamise tähtaeg on küll varasemaga võrreldes edasi lükkunud, ent see ei mõjuta oluliselt IT-
lahenduse juurutamise muud ajakava. IT lahenduse testimise ja juhtumikorralduse teenuse rakendamise
käigus võivad selguda kitsaskohad, täiendavad funktsionaalsused jms, mida juhtumikorraldaja STAR-s
vajab, mistõttu on täiendavad arendused jätkuvalt plaanis teostada 2018.–2019. a vastavalt
juhtumikorraldusliku mudeli testi tulemustele. Samuti ei ole muutunud statistika- ja aruandlusmooduli
valmimise tähtaeg, mis on planeeritud 2019. aastasse.
2018 I pa:
Arendaja teavitas, et arenduse üleandmine lükkub 3. maile 2018 (TEHIK-u info). Arenduse üleandmisele
järgnes lahenduse ja turvaserveri testimine. Partner-KOV-idele avati nimekiri ja tehniline lahendus tööks
29.mail 2018. Teistele KOV-idele avatakse eelduslikult tehniline lahendus kasutamiseks koos
nimekirjadega juunikuu esimesel nädalal, kui partner-KOV-id on kinnitanud, et lahendus ilma suuremate
puudusteta ka tootmiskeskkonnas töötab.
Esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud:
Arendustööde realisatsioon on hilinenud. Arendustööde käiguga kursis olemiseks on SOM ja TEHIK
korduvalt kohtunud. Arendustööde testimise ja realisatsiooni tähtaja pikenemise tingis web-i lahenduse
turvaserveri testimine ja registrite teenuste tootmiskeskkonnas käivitamisega tekkinud tehnilised
probleemid. Lahenduse testimisse kaasati 5 partner KOV-i. Testimisele eelnes KOV-idele TEHIK-u poolt
15.mail tehnilise lahenduse koolitus. Tehnilise lahenduse kasutamise juhend on edastatud kõigile
taotluse esitanud KOV -idele ning on kättesaadav tööeluportaalis KOV-ide alamlehel.
Hinnang:
Ehkki arenduse üleandmine ja realisatsioon hilines, ei mõjuta see olulisel määral projekti üldist graafikut.
KOV-e teavitati lahenduse kasutuselevõtu hilinemisest.
Tegevuse nr ja 2.2 Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine, testimine ja täiendamine ning
nimetus teavitustegevused
Alamtegevuse nr ja 2.2.1. Juhtumikorralduse mudeli väljatöötamine ja täiendamine
nimetus2
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
2
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
2
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: Juhtumikorralduse mudeli eesmärk on kirjeldada, kuidas toimub töö mitteaktiivse noorega, ja
koondada info olemasolevatest teenustest. Juhtumikorralduse mudeli lihtsamaks järgmiseks koostatakse
metoodiline tegevusjuhis, millest KOV-i töötaja saab lähtuda ning kus on toodud ka loetelu KOV-i enda
pakutavatest teenustest ja riigi teenustest, mille abil tuge vajavaid noori tagasi haridusse ja tööturule tuua.
Juhtumikorralduse mudelit täiendatakse testperioodi käigus.
2017:
2017. a koostati juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida on plaanis asuda testima alates
01.05.2018, mil peaks olema toimunud esimene seire. Juhtumikorralduse juhise koostamiseks kohtuti
erinevate osapoolte ja partneritega (Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tugila
programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, kohalikud
omavalitsused) ning käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis. 29.03 – 31.03.2017 toimunud õppevisiidi
käigus külastati Rootsi riikliku NEET koordinaatori bürood, Riiklikku haridusagentuuri ja Stockholmi
linnavalitsuse tööturu administratsiooni. Visiidi käigus tutvustasid võõrustajad Rootsi noortepoliitikat (sh
Rootsi lähenemist NEET noorte probleemile) ning Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid jagasid enda
igapäevatöö kogemusi mitteõppivate ja mittetöötavate noorte leidmisel ja nendega tegelemisel.
Õppevisiidilt saadud kogemused ja teadmised aitasid otseselt kaasa juhtumikorralduse mudeli
projektiversiooni valmimisele. Stockholmi linnavalitsuse kogemus näitas, et noorega ühendusevõtmisel
toimib kõige paremini eelteavituse ja personaalse ühendusevõtmise kombinatsioon (nt saadetakse
Stockholmis postkaart ette, et KOV töötaja tuleb külla, ja siis võetakse tegelikult ühendust). Sarnast
lähenemist näeb ette ka noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudel, kus KOV-i töötajal on
võimalik saata STAR-i kaudu noorele eelinfo ja võimalus anda enda olukorra kohta tagasisidet ning alles
seejärel võetakse personaalselt ühendust. Rootsi kogemus näitab ka vajadust riikliku tasandi
koordinatsiooni järele, näiteks töötatakse riiklikul tasandil välja standardiseeritud juhtnööre ning
abimaterjale ja kogutakse statistikat. Samuti tegeletakse vajaminevate poliitikasoovituste ning
seadusemuudatuste ettepanekute väljatöötamisega. Sarnane tööjaotus on planeeritud ka noortegarantii
tugisüsteemi väljatöötamisse, kus Sotsiaalministeerium on tugisüsteemi testimise faasis hoidmas
arendustegevuste katusvaadet. Rootsi kogemust arvesse võttes kavandatakse noortegarantii
tugisüsteemi rakendama hakkavatele juhtumikorraldajatele luua standardiseeritud abimaterjalid noortega
intervjuude läbiviimiseks ja nende abivajaduse hindamiseks. Stockholmi linnavalitsuse spetsialistid olid
nõus jagama nende poolt kasutatavaid ankeete ja hindamisjuhiseid, mille Sotsiaalministeerium tõlgib
rootsi keelest eesti keelde ning mida seejärel kasutatakse noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse
juhise juurde abimaterjalide koostamiseks, mis võimaldaksid kohaliku omavalitsuse töötajatel viia läbi
intervjuusid ja abivajaduse hindamisi ühtsetel alustel. Lisaks olid Stockholmi linnavalitsuse töötajad nõus
jagama enda kogemusi noortegarantii tugisüsteemi TAT-i partneriks asuvate KOV-ide
juhtumikorraldajatele, mistõttu on 2018. a kevadesse planeeritud uus õppevisiit Stockholmi, et TAT-i
partner KOV-ide juhtumikorraldajad saaksid Rootsi kogemustest õppida.
Muuhulgas toimusid 24.04.2017 ja 03.05.2017 koostöökohtumised TAT-i partneriks hakkavate KOV-
idega, kus tutvustati loodava süsteemi põhimõtteid ja arutati juhtumikorralduse mudelit. 06.06.2017
külastati Põltsamaa Tugilat, kus Tugila spetsialistid jagasid enda kogemusi mitteõppivate ja
mittetöötavate noortega tegelemisest ning andsid tagasiside juhtumikorralduse juhise olulisematele
punktidele (nt mida on oluline silmas pidada sihtgruppi kuuluva noorega esimesel kontakteerumisel).
Hinnang:
2017. a täideti seatud eesmärk töötada välja juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida
noortegarantii tugisüsteemi kasutama hakkavad kohalikud omavalitsused saaksid testima asuda.
2018 I pa:
Juhtumikorralduse juhise projektiversiooni tutvustati põhjalikumalt viiele partner-KOV-i
juhtumikorraldajale ning projektversioon on kättesaadav ka kõikidele teistele KOV-idele (juhis saadeti
seires osalemiseks taotluse esitanud KOV-idele e-kirja teel ja on kättesaadav Tööelu portaalis).
2018. I kv sõlmiti koostöölepped viie TAT-is toodud partner-KOV-iga, kõik viis KOV-i värbasid TAT-i
huvides tegutsema hakkava juhtumikorraldaja. TAT-i rahastusega juhtumikorraldajatele korraldati 10.–
3
11. aprill juhtumikorralduse mudeli ja noorsootöö spetsiifikaga koolitus. Koolitusel tutvustasid erinevad
eksperdid KOV-idele noorte motiveerimise, nõustamise ja intervjueerimise tehnikaid.
25.–27. aprillil käidi õppevisiidil Rootsis, Stockholmis, kus tutvuti Rootsi lähenemisega NEET noorte
probleemile ning jagati kogemusi Stockholmis tegutsevate, mitteaktiivsete noorte toetamisega tegelevate
spetsialistidega.
Stockholmi visiidil said Eestis juhtumikorraldust piloteeriva viie partner-KOVi juhtumikorraldajad
võimaluse vahetult õppida juhtumikorralduse põhimõtteid ametnikelt ja noorsootöötajatelt, kes Rootsis
edukalt sarnast süsteemi kasutavad. Kuna Eestis esmakordselt alustatakse süsteemi kasutamist, siis on
oluline piloteerivate KOV-ide juhtumikorradajatele vastavate teadmiste andmine sh anda võimalus
küsida, saada vastuseid ja arutada läbi nende tulevast tööd puudutavaid võimalikke kitsaskohti,
edutegureid jm nüansse otse praktikutega. KOV-ide juhtumikorraldajatele tutvustati:
- milliseid kanaleid kasutatakse ja milliste meetoditega jõutakse noorteni,
- kuidas noori motiveeritakse haridusse või tööturule jõudmiseks pingutusi tegema,
- kuidas on korraldatud lapsevanemate (hooldajate) kaasamine tulemuste saavutamiseks,
- kuidas toimuvad kohtumised noortega ja kuidas kohtumiseks ettevalmistuda,
- millised on olnud tulemused ja edu saavutamise tegurid jne.
Rootsis kasutatava süsteemi kogemusel on enim saadud ühendust kirja teel (34%), neil on erinevalt
Eestist e-posti aadresse noortel vähe (4% kontaktidest), telefoni teel saavutavad kontakte (28%), noored
vs nende vanemad ise on otsinud kontakti (20%), postkaardid (4%), SMS-i teel (3%), kodukülastusi (1%)
jm (6%). Tuleb mõelda ja leida viisid, mis tagavad kontakti, nt kirja sisu peab olema huviäratav, köitev;
postkaardile kirjutavad oma käega juurde noore nime ja kuupäeva ja kellaaja, millal külastaksid teda; e-
posti saatmisel peab kirja subjekt olema sõnastatud selliselt, et noorel oleks huvi e-maili lugeda, mitte
see kohe ära kustutada jne. Juhtumikorraldajatele tutvustati Stockholmi noorte tööturukeskuse ja AIM
(Activity-inspiration-motivation) keskuse ruume, milline on seal tunnetuslik atmosfäär, mis võimalused on
seal noortele (kohvi, joogid, tervislikud snäksid saadavad vabalt jm) ja millised on noorsootöötaja
kasutatavad töövahendid intervjueerimisel (temaatilised mängkaardid, klotsid jm nt saab noor valida
kaardi, mis paremini iseloomustab seda, mida ta tunneb või millist tööd ta teha tahab jne). Teenused,
mida pakutakse on personaalselt sihitatud ja väga erinevad nt coaching, grupitegevused,
õpenõustamine, CV koostamine, tööintervjuu ettevalmistus, tervisliku toitumise või käitumise nõustamine,
sporditreeningud jm tegevused. Olenevalt noore taustast, tehakse esimene kord ka grupikohtumisi, et
noor tunneks ennast vabalt, olles koos temaga sarnases situatsioonis olevate teiste noortega. Esmasel
näost-näkku personaalsel kohtumisel tuleb alustada nendest teemadest, mis noort huvitavad, selgitada
välja, mida ta vajab, et ennast hästi tunda, mida ta tahab teha ja minna edasi samm haaval eesmärgini.
Noorele on tegevused ja tugi vabatahtlik, sundust pole. Kujundlikult peab kogu protsess välja nägema
selline, et noor juhib protsessi – tema on nn autojuht, kes hoiab rooli, nemad on kõrval- ja tagaistmel, et
vajadusel tuge pakkuda, et noor jõuaks sinna, kuhu soovib. Vanemaid kaasatakse alaealiste noorte
puhul, mõnikord pöörduvad vanemad ise nende poole ja algul kohtutakse vanemaga ja sealt jõutakse
nooreni.
Seega on tulemuste saavutamiseks oluline juhtumi (sh esmase kontakti) hoolikas ettevalmistus,
personaalne lähenemine, usalduse võitmine ja selle hoidmine, koostöö võrgustikuga jne.
15.mail kohtuti partner-KOV-ide juhtumikorraldajatega, et arutada läbi noorte intervjueerimise ja
abivajaduse hindamise vahendite kasutamine ja tutvustada STAR-i arendatud noortegarantii
tugisüsteemi lahendust ja selle kasutamise juhendit.
Alamtegevuse nr ja 2.2.2. Juhtumikorralduse mudeli testimine
nimetus3
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 -
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: Juhtumikorralduse mudelit testitakse KOV-dega, kes valitakse TAT-i partneriteks
vabatahtlikkuse alusel. Mudeli väljatöötamise käigus tehakse KOV-dele ettepanek TAT-ga liituda ning
3
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
4
mudelit praktikas testida. TAT-i raames on neil võimalik võtta juhtumikorraldajana tööle täiendav
spetsialist, kes hakkab lähtuvalt juhtumikorralduse mudelile tegelema IT lahenduse tulemusel tuvastatud
noortega. Samuti viiakse läbi juhtumikorralduse mudeli kasutamisega seotud koolitusi.
2017:
2017. a juhtumikorralduse mudelit ei testitud, kuna esimene seire saab toimuma alles 2018. a.
2018 I pa:
Taotluse esimeses seires osalemiseks on esitanud kolmkümmend kuus (36) KOV-i. Esimene nimekiri oli
viiele partner-KOV-ile kättesaadav 29. maist 2018 ja teistele eelduslikult juunikuu esimese nädala jooksul.
Juhtumikorralduse mudeli kasutamist/piloteerimist alustatakse juunikuus 2018. Esialgu KOV-id tutvuvad
nimekirjaga, prioriseerivad kontaktivõtud ja seejärel tegutsevad edasi lähtudes juhtumikorralduse juhisest
- saadavad välja e-kirjad, SMS-id või kirjas posti teel (olenevalt sellest, millise kontaktid on
kättesaadavad), lepivad kokku kohtumised jne. Süsteemi vigadest ja kiiret lahendust nõudvatest
probleemidest annavad KOV-id Sotsilaaministeeriumile (sh lahenduse kasutamise tehnilistest tõrgetest
TEHIK-ule) teada jooksvalt. Juhtumikorralduse mudeli kasutamise vahetulemusi, juhtumikorralduse
käigus selgunud kitsaskohti ja nende lahendusi on Sotsiaalministeeriumil plaanis arutada partner-KOV-
ide juhtumikorraldajatega ja koostöövõrgustiku esindajatega kvartaalsetel seirekoosolekutel ning
tutvustada KOV-idele 1-2 korda aastas toimuvatel infopäevadel ja teha kättesaadavaks vastava web-i
lehe (http://tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/)
vahendusel.
Meetme (s.o noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorralduse mudeli) rakendamise mõju ja tulemuslikkuse
analüüsi ja kokkuvõtte esitamise kohustus on Sotsiaalministeeriumile sätestatud sotsiaalhoolekande
seaduses tähtajaga hiljemalt 2020. aastal.
Alamtegevuse nr ja 2.2.3. Teavitustegevused
nimetus4
Tegevuse või 01.03.2017–31.05.2020 Tegevuse või 01.03.2017 –
alamtegevuse alamtegevuse
planeeritud algus- ja tegelik algus- ja
lõppkuupäev lõppkuupäev
(pp.kk.aa) (pp.kk.aa)
Tegevuse või alamtegevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad,
esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.
TAUST: TAT-i raames kavandatakse teavitustegevusi nii KOV-idele, sihtgrupi noortele kui ka laiemale
avalikkusele. KOV-ide suunalise teavituse eesmärgiks on suurendada nende teadlikkust noortegarantii
tugisüsteemi IT lahendusest ja juhtumikorralduse mudelist ning motiveerida KOV-e proaktiivselt
mitteaktiivsete noortega tegelema. Mitteaktiivsete noorte suunalise teavituse eesmärgiks on teavitada
neid võimalusest, et KOV juhtumikorraldaja võib ühendust võtta ja abi pakkuda ning seeläbi noori ette
valmistada juhtumikorralduse teenusel osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärgiks on anda
teada Sotsiaalministeeriumi tegevusest mitteaktiivsete noorte aktiveerimisel ning väljatöötatud
noortegarantii tugisüsteemi lahendusest.
2017:
2017. a toimus põhiline avalikkuse teavitamine noortegarantii tugisüsteemi loomiseks vajaliku
seaduseelnõuga seonduvalt. Seaduseelnõu erinevatest etappidest informeeriti avalikkust pressiteadete
kaudu, vastati meediapäringutele, organiseeriti kõneisikute intervjuusid. Laiem teavituskampaania oli
planeeritud esimese seire toimumise ajale, mis seaduseelnõu menetluse venimise tõttu lükkus 2018.
aastasse. Seetõttu saab ka laiem teavituskampaania ning muud 2017. aastasse planeeritud
teavitustegevused toimuma 2018. a.
Hinnang: Kuna seaduseelnõu kooskõlastamise käigus muutus eelnõu sisu (kuni VV istungilt heakskiidu
saamiseni novembri lõpus 2017) ning Riigikogu menetluses võib ka veel väiksemaid täiendusi tulla,
keskenduti teavituses, sh pressiteadetes NEET noorte probleemi olemasolu rõhutamisele ning
selgitamisele, kuidas tugisüsteem üldiselt aitab kaasa probleemi lahendamisele. Samas on noortegarantii
tugisüsteemi vastu juba tuntud elavat huvi, sh teiste EL liikmesriikide seas ning muudes
4
Kui tegevusel ei ole alamtegevusi, siis täidetakse lahter vastavalt „Alamtegevus puudub“ ja alljärgnevad lahtrid täidetakse tegevuse
kohta. Kui alamtegevusi on rohkem kui üks, lisatakse ridu.
5
koostööringkondades. Tagasiside noortegarantii tugisüsteemi põhimõtetele on olnud eriti positiivne
nendest ringkondadest ja nendelt partneritelt, kes ise aktiivselt NEET noortega tegelevad. Noortegarantii
tugisüsteemi on kajastatud ka Eesti meedias (sh pooldavad artiklid ja sõnavõtud Tugila esindajatelt ja
samas negatiivsed kajastused mõne riigiasutuse esindajalt ja poliitikutelt), millest võib järeldada, et
avalikkus on juba teemast informeeritud ning 2018. a planeeritud laiemad teavitustegevused
(regionaalsed infopäevad KOV-idele; tutvustavad artiklid piirkondlikes ja üleriigilistes ajalehtedes;
teavituskampaania jms) ei tule sihtrühmadele üllatusena.
2018 I pa:
Teavituskampaania hanke võitjaga (Ecwador) on leping sõlmitud, toimunud on kaks koostöökohtumist,
mille käigus täpsustati kampaania sisu, peamisi sõnumeid ja suunda. Teavitustegevuste kõige
intensiivsem periood oli planeeritud esimese nimekirja loomisele vahetult eelnevasse aega ehk maikuu
teise poolde. Ecwador viis läbi teavituskampaaniad erinevates meediakanalites, levitatakse videoklippe,
mis tutvustavad noortele noortegarantii tugisüsteemi, juhtumikorraldajate tööd, lisaks levitati
noortegarantii tugisüsteemi tutvustavaid flaiereid ja visuaale kinodes, kaubanduskeskustes, praamidel.
Levitatud materjalid (videod või visuaalid) on kättesaadavad ka http://tooelu.ee/ngts. Samuti viis läbi SOM
teavitustegevusi maakonnalehtede ja noortegarantii tugisüsteemi kasutatavate KOV-ide lehtede
vahendusel avalikkusele. Tööeluportaali koostati noortele mõeldud alamleht, lapsevanematele mõeldud
alamleht ja KOV-idele mõeldud alamleht. Loodud lehtedel talletatakse ja tehakse kättesaadavaks
sihtgruppidele noortegarantii tugisüsteemi tutvustavat infot ja materjale. Lehtede linke kasutatakse
kommunikatsiooni tegevustes, et viidata leidmise kohale.
Teavitustegevustele tehakse kokkuvõte ja järelanalüüs, mille tulemusi esitleb Ecwador juunikuus.
8. Näitajate5 täitmine (kumulatiivselt)
Näitaja nimetus (viide Kavandatud Tegelik Põhjendus näitaja üle- või alatäimisel
TAT punktile, saavutustase6 saavutustase
missugusest tegevusest
kujuneb)
TAT panus rakenduskava väljundnäitajasse
Aktiivseid tööturuteenu- 700 (aastaks 0 Esimesed seirenimekirjad tehakse
seid7 saanud osalejate arv 2023) KOV-idele kättesaadavaks 2018.
aasta juunikuus, seejärel on KOV-idel
võimalik sihtgrupini jõuda,
toevajadusega noortega kohtuda,
koostada juhtumiplaanid neile vajalike
teenuste osutamiseks ja alustada
aktiivsete tööturuteenuste pakkumist.
Tegevuse 2.2.2 tulemusnäitaja
TAT panus rakenduskava tulemusnäitajasse
Osalejad, kes 6 kuud pärast 40% 0 Panustab otseselt rakenduskava
tööturuteenuste saamist on tulemusnäitajasse. Esimesed
hõives. seirenimekirjad tehakse KOV-idele
kättesaadavaks 2018. aasta juunikuus,
seejärel on KOV-idel võimalik
sihtgrupini jõuda, toevajadusega
noortega kohtuda, koostada
juhtumiplaanid neile vajalike teenuste
osutamiseks ja alustada aktiivsete
tööturuteenuste pakkumist
TAT spetsiifilised väljundnäitajad8
5
Näidatakse nii väljund- kui ka tulemusnäitajate tasemed.
6
TATs fikseeritud saavutustase.
7
TAT raames juhtumikorralduses osalenud loetakse aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate hulka, st eeldame et
juhtumikorralduse teenus on aktiivne teenus, mis aitab edasi teistele teenustele.
8
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
6
Tegevus 2.1. IT lahenduse 1 0 Näitaja on täitmisel. Lahendus on
juurutamine ja arendamine läbinud testimise etapi, planeeritav
realisatsiooni tootmiskeskkonnas
avamise kuupäev on 29. mai 2018.
Panustab kaudselt rakenduskava
väljundnäitajasse.
Tegevus 2.2. Juhtumikorralduse mudeli välja töötamine, testimine ja täiendamine ning teavitustegevused
Aktiivseid tööturuteenuseid 700 (aastaks 0 Esimesed seirenimekirjad tehakse
saanud osalejate arv 2023) KOV-idele kättesaadavaks 2018.
aasta juunikuus, seejärel on KOV-idel
võimalik sihtgrupini jõuda,
toevajadusega noortega kohtuda,
koostada juhtumiplaanid neile vajalike
teenuste osutamiseks ja alustada
aktiivsete tööturuteenuste pakkumist.
Panustab otseselt rakenduskava
väljundnäitajasse
TAT spetsiifilised tulemusnäitajad9
Osalejad, kes 6 kuud pärast 40% 0 Esimesed seirenimekirjad tehakse
tööturuteenuste saamist on KOV-idele kättesaadavaks 2018.
hõives. aasta juunikuus, seejärel on KOV-idel
võimalik sihtgrupini jõuda,
toevajadusega noortega kohtuda,
koostada juhtumiplaanid neile vajalike
teenuste osutamiseks ja alustada
aktiivsete tööturuteenuste pakkumist.
Panustab otseselt rakenduskava
tulemusnäitajasse
TAT panus üldistesse näitajatesse
Kas TAT viisid osaliselt või täielikult ellu Ei.
sotsiaalpartnerid või vabaühendused?
Kas TAT üheks eesmärgiks oli naiste Ei.
jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine
tööhõives?
Kas TAT oli suunatud riigi, piirkonna või Jah. TAT-i tegevuste tulemusena luuakse
kohaliku tasandi haldus- ja ametiasusutele kohalikele omavalitsustele tööriist, mis
või avalike teenuste osutamisele? võimaldab neil jõuda enda piirkonna
16-26-aastaste mitteaktiivsete noorteni
ning neile vajalikku abi pakkuda,
toomaks noori püsivalt tagasi tööturule
ja haridusse.
Otseselt (nii rahaliselt kui mitterahaliselt) 0
toetatud mikro-, väikese- ja keskmise
suurusega unikaalsete ettevõtete (sh
ühistute ja sotsiaalmajandusettevõtete) arv
TAT lõppeesmärgist täidetud (%): 0%
9
Võimaluse korral esitada andmed soo lõikes.
7
TAT lõppeesmärgi täitmise Lõppeesmärk täitmisel (Esimesed seirenimekirjad tehakse KOV-
selgitus: idele kättesaadavaks 2018. aasta juunikuus, seejärel on KOV-idel
võimalik sihtgrupini jõuda, toevajadusega noortega kohtuda,
koostada juhtumiplaanid neile vajalike teenuste osutamiseks ja
alustada aktiivsete tööturuteenuste pakkumist).
9. Hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele10
2017:
Esialgne ajakava (esimene seire planeeritud toimuma 2017. a jooksul) läks seaduseelnõu
kooskõlastamise venimisest tulenevalt nihkesse, mistõttu 2017. a seire teostamiseni ei jõutud. Samas
valmis õigeaegselt juhtumikorralduse mudeli projektiversioon, mida KOV-id saavad testima asuda.
Samuti valmis 2017. a IT-lahenduse detailanalüüs ning tehti vajaminevad ettevalmistused
arendustöödega alustamiseks 2018. a algul.
2018 I pa:
Esimese nimekirja valmimise tähtaeg on küll mõnevõrra edasi nihkunud, ent see ei mõjuta projekti üldist
ajagraafikut ning tegevustega liigutakse edasi planeeritud ajaraamis. Jõustunud on õiguslik alus
tugisüsteemi loomiseks (Riigikogu kiitis seadusemuudatuse heaks 15.03.2018), partner-KOV-ide
juhtumikorraldajad on saanud vajalikud koolitused ja KOV-id üldiselt on tugisüsteemi käivitamisest
teadlikud (millest annab tunnistust ka fakt, et 79-st KOV-ist 36 soovis juba esimeses seires osaleda).
IT-lahendus on testitud ja seirepäringud käivitatud, süsteem on avatud partner-KOV-idele ning
planeeritav avamiskuupäev ülejäänud KOV-idele on juunikuu esimene nädal. Sihtrühmale on loodud
webi-lehed noortegarantii tugisüsteemi tegevuste kohta informatsiooni levitamiseks ja alustatud on
kommunikatsioonitegevustega.
10. TAT mõju läbivatele teemadele11
Läbiv teema Kavandatud mõju Tegelik mõju
(märkida ristiga) (märkida ristiga)
Jah Ei Jah Ei
Regionaalareng x x
Selgitus: TAT-i tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Juhtumikorraldust testitakse
vabatahtlikult TAT-iga liitunud KOV-ides, mistõttu avaldub mõju tööturule väga piiratud mahus ja
konkreetsetes piirkondades.
Infoühiskond x x
Selgitus: TAT-iga luuakse IT lahendus, mis kasutab riigi IT-infrastruktuuri (kesksed registrid; X-tee; STAR
jne) ära selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid toetada enda piirkonna noori, kes ei tööta ega õpi
ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal, ning pakkuda neile vajalikku tuge, toomaks noori püsivalt tagasi
tööturule ja haridusse.
Riigivalitsemine x x
Selgitus: TAT-i tegevused ei oma olulist mõju tõhusa riigivalitsemise edendamise eesmärgile. TAT-i
ettevalmistamisel on lähtutud ühtse riigivalitsemise põhimõttest, kuid väljatöötatud tegevused ise ei
mõjuta oluliselt riigivalitsemise tõhusust.
Võrdsed võimalused
sh sooline võrdus x x
Selgitus: TAT-i raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve
sh võrdne kohtlemine x x
Selgitus:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine – TAT on suunatud just noorte sihtrühmale.
Tegevustega toetatakse mitteaktiivsete noorte konkurentsivõime tõusu tööturul, kes on tööturu
mõistes üks haavatavaid riskirühmasid.
10
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivsel seisuga 31.12.
11
Täidetakse üks kord aastas kumulatiivselt seisuga 31.12.
8
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust,
mis võtab arvesse tervislikust seisundist ja/või puudest tulenevaid erivajadusi. TAT-i eesmärgiks on
abistada inimesi avatud tööturule jõudmisel, mistõttu ei suunata käesoleva TAT-i raames teenuseid
puuduva töövõimega ja ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel olevatele inimestele.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või
veendumusest või seksuaalsest sättumusest12 – TAT-i sihtrühma analüüsis on toodud välja andmed
sugude lõikes. TAT-i raames töötatakse välja ja testitakse juhtumikorraldust sõltumata inimese soost,
rassist või rahvuslikust kuuluvusest; usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest.
11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele13
2017:
Koostöö Tervise ja Heaolu Infotehnoloogia keskusega toimis hästi, IT-arendused kulgesid muutunud
ajakava kohaselt. Koostöö potentsiaalsete partner KOV-idega sujus ladusalt, KOV-id panustasid
juhtumikorralduse mudeli väljatöötamisse.
2018 I pa:
Partner-KOV-ide palgatud juhtumikorraldajad osalesid aktiivselt tehnilise lahenduse testimisel.
TEHIK-u poolt süsteemi üleandmine on toimunud hilinemisega ja mõningate arenduse kvaliteedi
probleemidega, mis on põhjustanud viivitusi KOV-ides noortegarantii tugisüsteemi kasutamise
alustamisega. Sotsiaalministeerium on juhtinud TEHIK-u tähelepanu puudustele ja arutanud koostöös
lahendusi. Selle tulemusel on paranenud TEHIK-u poolt kommunikatsiooni ja kitsaskohtadele lahenduste
leidmise juhtimine ning ülevaate andmine arendusega seotud seisudest.
NB! Koos seirearuandega esitatakse eelarve täitmise aruanne (lisa 2)
Nimi e-post Kuupäev
Aruande koostaja Lii Pärg
[email protected] 31.05.2018
Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta
Nimi Allkiri Kuupäev
Allkirjaõiguslik isik Sten Andreas Ehrlich Kuupäev
digiallkirjas
Täidab meetme rakendusüksus
Aktsepteerin aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
Kinnitan aruande:
Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev
12 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
13
Täidetaks juhul, kui TAT tegevuste elluviimisele on kaasatud partnerid või on ettenähtud koostöö, mis on eelduseks TAT eesmärkide
saavutamisele.
9