Projekti "Erihoolekandetaristu rajamine Võru linna" taotlus Euroopa
Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks
Taotleja
Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate enne taotluse lõplikku
esitamist muuta, kontaktisikuid saate muuta kogu projekti eluaja vältel. Taotluse esitamiseks tuleb kõik andmed sisestada järgnevatesse väljadesse.
Taotlust saavad e-toetuse keskkonna kaudu näha, muuta, allkirjastada ja esitada üksnes kontaktisikuks lisatud isikud.
Taotleja andmed
Taotleja nimi: Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela
Registrikood: 80263015
Juriidiline vorm: Mittetulundusühing
Telefon: +372 53009812
E-post:
[email protected]
Riik: Eesti
Aadress: Liiva tn 12b, Võru linn, Võru maakond
Postiindeks: 65230
Pangakonto: EE281010220098930017
Konto omanik, millele rakendusüksus teostab Jah
toetuse makseid, on ka makse saajaks:
Makse saaja pangas: Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela
Projekti kulude käibemaks: Jääb kulu tegija kanda
Kaupade / teenuste ostmiseks, tööde tegemiseks Jah
tuleb läbi viia riigihange:
Kontaktisikud
Nimi Ametikoht Roll Telefon E-post Isik soovib saada teavitusi e-postile
Kadri Adrat Vanemkonsultant Kontaktisik +372 5568
[email protected] Jah
7649
Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus
teavitatakse:
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Urmas Rööbing Projektijuht Kontaktisik 5126696
[email protected] Jah
/kontaktisik
Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus
teavitatakse:
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Tatiana Juhatuse esimees Kontaktisik 51 544 18 tatiana. Jah
Panichkina
[email protected]
Objektid mille menetlemisest kasutajat Kirjavahetus
teavitatakse:
Projekt
Maksetaotlus
Aruanne
Kontaktisiku täpsustus:
Mitteaktiivsed kontaktisikud
Toetuse taotleja või tema projektijuhtimise MTÜ Toetuskeskus Meielal on mitmekülgsed kogemused erinevate projektide edukal
meeskonna kogemus projektide elluviimisel: elluviimisel:
2008 - projekt „Kohtumine kogukonnaga“, projekti toetas HMMN. Projekti eesmärgiks
oli Nõnova küla elanikega külastada Maarja Küla. Teadvustati Nõnova küla elanikele
läbi ühiste tegevuste, mida suudab intellektipuudega inimene, samas muudeti
külaelanikud sallivamaks sihtgruppi suhtes.
2009 - projekt „Avatud tööabikeskus intellektipuudega inimestele“ laienduse
arhitektuur-ehituslik projekt. Toetaja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu LEADER
programm.
2009 - MTÜ Kating Noored algatusel KOP-i poolt rahastatud projekt „Võrdsed
võimalused“. Projekti eesmärgiks oli laiendada sihtgrupi sõpruskonda.
2009 ja 2010 - investeeringutaotlused PRIA-le eesmärgiga rekonstrueerida MTÜ
Meielale kuuluval maa-alal kasutuna seisev heinaküün, et luua paikkonda atraktiivne
vabaaja- ja õppekeskus ehk külakoda, kus läbi viia erinevaid paikkonnale olulisi
üritusi ja seeläbi väärtustada elu maal, tõsta küla elukeskkonna kvaliteeti.
2009-2011 - Eesti-Läti programmi koostööprojekt „Easy together“. Informatiivne
projekt koos Järve Kooliga. Meiela oli sotsiaalne partner edastades sõnumit: kuhu
lähevad intellektipuugeda noored pärast kooli?
2011 - PRIA LEADER programmi projekt „Avatud tööabikeskus intellektipuudega
inimestele“ detailplaneeringu koostamiseks.
2011 - KÜSKi projekt „Töövõimaluste loomine vähem konkurentsivõimelises
piirkonnas“ Nõnova maa-alale äriplaani koostamine, taimede ja istikute kasvatus
ning turuuuring.
2011 ja 2012 - Eesti Töötukassale esitatud pakkumus tööharjutuse teenuse
osutamiseks Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist, raamprogrammist
„Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013”.
2011 - KOPi projekt „Tee koos minuga“. Projekti raames korraldati jõulupidu koos
vanematega Võrus, ühisüritused koos Lasva valla noortega ja perematk Vällamäel.
2013. a märtsis - Euroopa Noored/Archimedes „Tahan suhelda“ projekti eesmärgiks
toetada noorte aktiivseks kodanikuks kujunemist ja toetada ühtekuuluvuse teket ja
sallivat mõtteviisi noorte hulgas. Projekti raames viidi läbi mitmeid üritusi: laager,
suhtlusringid ja mängude päev. Kaasati Maarja Küla elanikud.
2013. a aprillis - KOPi projekt „Koos on kergem“. Eesmärk: riskirühmadesse kuuluvate
isikute sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Projekti raames viidi läbi heakorrapäev
sihtgrupiga ning nende vanematega. Kaasati Nõnova küla elanikud ja Kaitseliidu
Võrumaa maleva liikmed.
2013. a oktoobris - KOPi projekt „Rohkem tähelepanu meile!” Projekti üldine eesmärk:
tõmmata ühiskonna suuremat tähelepanu puudega inimeste probleemidele ning läbi
kontsertite leida kaasamõtlejaid ning abistajaid.
2014. a aprillis - KOPi projekt „Ühine tee täiskasvanu ellu“ lastevanemate seminar
koostöös Euroopa Noortega ja 3-päevane laager.
2014. a oktoobris - KOPi projekt „Samm edasi“. Projektiga soetati kasvuhoone, et
alustada oma tegevuste ja äriplaani elluviimisega Meiela krundil.
2015. a aprillis - KOPi projekt „Meie esimene aasta“ projekti raames viidi läbi
aastapäeva üritus klubis Capital koos sõpradega ja tuttavatega. Üritusel osales üle 100
noore Kagu-Eestis (Maarja Küla, Maarja tugikeskuse, Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuse,
Võru Päevakeskuse Ühingu, Mosaiiki ja Kodijärve kliendid)
2015. a oktoobris - KOPi projekt "Triibuvaibad" - soetati kahed kangasteljed.
2016. a aprillis - KOPi projekti „ Samm edasi II“ projekti raames soetati kangaspuu
Töökeskuse ruumidesse ja veepump ning välikäimla Nõnova maaalale.
2016 – KOP Projekt - projektiga soetati paberkaartide tegemiseks vajalikud masinad,
vahendid ja aksessuaarid.
2016 – detsember eQuass – kvaliteedimärgiga tunnustati erihoolekandeteenuseid ja
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
2017. a suvi - Suvepaviljoni ehitamine - Projektiga ehitati Meiela Nõnova kinnistule
suvemaja koos terrassiga, kus Meiela intellektipuudega noored saavad koos olla ja
vaba aega veeta.
Lisaks korraldatakse laagreid (10päevane loovuse laager), samuti koolitusi ja
infopäevi vanematele.
Üldandmed
Lehel saate sisestada projekti üldandmed ja info selle kohta, kas olete saanud või taotlenud käesoleva projektiga sisuliselt seotud tegevuste
elluviimiseks toetust teistest allikatest. Vastavalt "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused
toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks" § 4 lg 1 p 14 ei saa toetust taotleda kulule, millele on toetust juba eraldatud teisest meetmest või
riigisisestest või muudest välisabi vahenditest.
Projekti üldandmed
Projekti number: 2014-2020.2.05.18-0057
Projekti nimi: Erihoolekandetaristu rajamine Võru linna
Projekti algus ja lõpp: 01.11.2017-31.12.2019
Taotlusvoorust tulenevad andmed
Taotlusvoor: ERIHOOLEKANDEASUTUSTE REORGANISEERIMINE (II
TAOTLUSVOOR) - 22.11.2017-24.01.2018
Käesoleva projektiga seotud toetused
Kas taotleja on rakendanud või taotlenud Ei
vahendeid käesoleva projektiga sisuliselt seotud
(k.a jätkutegevused) tegevuste rahastamiseks?:
Taotlus on esitatud: Meetme määruse § 6 lõike 1 punkti 2 tegevuste osas
Lisatud dokumendid
Finantsanalüüs ja seletuskiri:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Meiela Toetuskeskuse e... Finantsanalüü 13.02.2018 Kadri Adrat 103.2 KB
s
Meiela FA seletuskiri.... Finantsanalüü 23.01.2018 Kati Plaan 215.5 KB
s
Krediidiasutuse kinnitus projekti
finantseerimise kohta või muu omaf. olemasolu
tõendav dokument (nt KOVi kaasfinantseeringu
kinnitus):
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Voru_LV_17-01-2018_all... Taotluse lisad 13.02.2018 Tatiana 518.8 KB
Panichkina
Meiela-Kinnituskiri.bd... Taotluse lisad 24.01.2018 Kadri Adrat 17.2 KB
Sisu:
Kinnituskiri.docx
Allkirjad:
TATIANA PANICHKINA 24.01.2018 16:29 (MTÜ Toetuskeskus Meiela / juhatuse esimees) Allkiri on kehtiv
Õigusakt_17.01.2018_27... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 44.3 KB
Projekti eskiis või ruumiplaan ehk joonised:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
2. korrus-10-01-2017.p... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 79.0 KB
1. korrus-10-01-2017.p... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 91.2 KB
Riskianalüüs:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Meiela_EHK_Riskianalüü... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 15.9 KB
Kokkulepped teenuseosutajatega:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Koostöölepe-Meiela-Tar... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 24.2 KB
Sisu:
Koostöölepe-Meiela-Tar...
Allkirjad:
TATIANA PANICHKINA 11.01.2018 15:55 (MTÜ Toetuskeskus Meiela / juhatuse liige) Allkiri on kehtiv
ANDRES VISNAPUU 11.01.2018 18:24 Allkiri on kehtiv
VKJ_leping.pdf Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 604.7 KB
Koostöölepe-Võru Noort... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 25.7 KB
Sisu:
Koostöölepe-Võru Noort...
Allkirjad:
TATIANA PANICHKINA 19.01.2018 16:56 (juhatuse liige / MTÜ Toetuskeskus Meiela) Allkiri on kehtiv
MAIVI LIISKMANN 19.01.2018 19:07 Allkiri on kehtiv
Kokkulepped tööandjatega:
Kokkulepped kohalke omavalitsustega:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Voru-LV_09-03-2016-nr-... Taotluse lisad 20.02.2018 Tatiana 907.1 KB
Panichkina
Muu:
Fail Tüüp Kirjeldus Lisatud Lisaja Maht
Teenuskohtade maksumus... Taotluse lisad 13.02.2018 Kadri Adrat 12.1 KB
Vanemate avaldused.bdo... Taotluse lisad 24.01.2018 Kadri Adrat 158.8 KB
Sisu:
Vanemate avaldused-201...
Meiela kohad.docx
Allkirjad:
TATIANA PANICHKINA 24.01.2018 16:17 (MTÜ Toetuskeskus Meiela / juhatuse esimees) Allkiri on kehtiv
T-004-18 Võrumaa Võru ... Taotluse lisad 23.01.2018 Kati Plaan 3.2 MB
Sisu:
T-004-18 Võrumaa Võru ...
Allkirjad:
AIVAR KÕIV 16.01.2018 12:11 Allkiri on kehtiv
Partnerid ja makse saajad
Lehel saate sisestada projekti elluviimisesse kaasatud partnerid ja nende kontaktisikud. Kohustuslik on sisestada partnerid, kes panustavad projekti
rahaliselt või kelle kulusid projektist hüvitatakse. Siin sisestatud andmetega eeltäidetakse rahastajate leht.
Kõik taotluse juurde kontaktisikuks märgitud isikud näevad antud taotlust e-toetuse keskkonna kaudu ning saavad taotlust enne selle ametlikku
esitamist muuta ja allkirjastada ning esitada.
Partnerid, makse saajad ja nende kontaktisikud
Nimi Nimi pangas Registri-/isikukood Roll Telefon E-post
Mittetulundusühing Toetuskeskus Mittetulundusühing Toetuskeskus Makse
Meiela Meiela 80263015 saaja
Sisu
Lehel saate kirjeldada projekti, tuues välja projektile sõnastatud eesmärgi ja tulemuse, projekti tegevused koos väljunditega ning nende saavutamise
mõõdikud. Samuti saate määratleda projekti seotuse valdkonnaga, millesse projekt panustab. Siin lehel sisestatud projekti väljundite kohta tuleb
järgmistel lehtedel sisestada lisaandmeid.
Projekti valdkonnad
Valdkond, millesse projekt panustab: Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Projekti väljund: Võru linna aadressile Liiva 21 on rajatud kvaliteetsed teenuskohad 9 kogukonnas
elamise, 7 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ning 18 igapäevaelu toetamise
teenuse (sh päeva- ja nädalahoiu) kliendile.
Projekti kirjeldus
Olemasolev olukord ja ülevaade projekti Puuetega inimeste arv ja osakaal rahvastikust on Eestis viimastel aastatel püsivalt
vajalikkusest: suurenenud. Psüühikahäiretega isikute arvu kasvu on prognoositud ka Erihoolekande
arengukavas 2014-2020, mille alusel suurenes 2013. aastal võrreldes 2006. aastaga
puuetega inimeste osakaal elanikkonnas kahe protsendipunkti võrra.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmetel oli näiteks kogukonnas
elamise teenusel Eestis 2011. aastal 106 isikut, 2016. aastal juba 237. Võrumaal olid
need numbrid vastavalt 8 ja 19. Paraku kõik psüühikahäirega isikud ei pöördu
professionaalse abi poole, mistõttu võib abivajajaid olla veelgi enam. Seetõttu on
oluline arendada teenuseid, mis toetavad psüühikahäiretega inimestel suuremal
määral ühiskonnaelus osalemist.
Erihoolekandes on suund kogukondlike teenuste arendamisele ning teenuste
deinstitutsionaliseerimisele. Uuringud on näidanud, et institutsionaalselt teenuselt
kogukondlikule teenusele suundujate hinnang oma eluga rahulolule kasvab, samuti
paraneb isikute otsustusvõime, iseseisvus, sotsiaalsus ning võime leida jõukohast
tööd. Eestis on erihoolekande teenuste järjekorras (01.12.2017 seisuga) 1614 isikut.
Neist igapäeva elu toetamise teenusele 220, kogukonnas elamisele 236 ning
ööpäevaringsele erihooldusteenusele 592. Võrumaal on need numbrid vastavalt 16, 14
ja 9. Võrumaal pakub erihoolekandeteenuseid Sotsiaalkindlustusameti andmetel
seitse asutust, neist ööpäevaringset erihooldusteenust pakuvad kaks, igapäevaelu
toetamise teenust kuus ja kogukonnas elamise teenust vaid kaks asutust. Arvestades
psüühikahäiretega inimeste arvu eeldatavat kasvu on reaalne vajadus erihoolekande
kohtade järele olemasolevatest kohtadest suurem. Nõudluse lisakohtade järele Võrus
tagavad ka Võru Järve Kool ja Urvaste kool. Pärast põhihariduse saamist vajavad
noored enda puudele sobivat elukohta oma kodumaakonnas, kuid oma ea ja
kogukondlike kohtade puudumise tõttu pole need noored veel teenuste järjekorras.
MTÜ Toetuskeskus Meiela peab oluliseks oma kogukonnale kvaliteetsete ja
individuaalsete teenuste välja arendamist. Läbi selle soovitakse pakkuda oma
sihtgrupile (intellektipuudega inimesed) ja nende peredele paremat elukvaliteeti ja
suuremat sotsiaalset kaasatust. Meiela pakub praegu kogukonnas elamise teenust
neljale ja ööpäevaringset erihooldusteenust samuti neljale noorele. MTÜ pakub Võru
Järve Kooli ruumides ka rehabilitatsiooniteenuseid. Meiela missiooniks on luua
tingimused erivajadustega inimeste igakülgseks arenguks, tagades neile
täisväärtusliku ja nende potentsiaali arvestava elu ning töötingimused.
Ööpäevaringsete erihooldusteenuste kohtade vajadus on tõendatud SKA
ootenimekirjas olevate klientidega. Teiste loodavate teenuste vajaduse tõendamiseks
on taotlejal olemas klientide avaldused teenusele tulemiseks.Teenuste laiendamine
Võru linnas toob kaasa ka 14 uue töökohta loomise.
Projekti eesmärk ja tulemused: Projekti strateegiliseks eesmärgiks on pakkuda Võrus intellektipuudega noortele
täisväärtuslikku ja kvaliteetset elukeskkonda ning eneseteostusvõimalusi tagades
sellega noorte potentsiaali arvestava elu.
Projekti otseseks eesmärgiks on Võru linna 9 kogukonnas elamise, 7 ööpäevaringse
erihooldusteenuse, 18 igapäevaelu toetamise (sh 3 intervallhoiu) teenuse koha
rajamine intellektipuudega noortele ja täiskasvanutele.
Eesmärkide püstitamisel on arvestatud järgmisi alusdokumente:
Deinstitutsionaliseerimise põhimõtted – isikutele tagatakse individuaalne,
vajadustest ja eripäradest lähtuv kodusarnane elukeskkond. Isikut kaasatakse
maksimaalselt kogukondlikesse tegevustesse ja pakutakse talle võimetele vastavaid
arenguvõimalusi.
Erihoolekande arengukava 2014-2020 - projekti eesmärgipüstitus panustab otseselt
arengukava alaeesmärgi 2 täitmisse:
Teenuseid pakutakse kogukonnapõhiselt väiksemates teenusüksustes,
vältimaks isikute isoleeritust ja sotsiaalset tõrjutust.
Erihoolekande arengukava alaeesmärgi 2 meetme 2.2 Erihoolekande taristu
reorganiseerimine rakendamisse – meetme üheks tegevuseks on isikutele
kogukonnas elamiseks eluruumide rajamine.
Heaolu arengukavas 2016-2023 on välja toodud, et kogukonnapõhiste teenuste
arendamine ning paindlikud ja uuenduslikud lahendused aitavad ressursisäästlikult
inimeste vajadustele vastata.
Arvesse võeti ka Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokolli.
Luuakse isikute loomupärast väärikust arvestavad, mittediskrimineerivad
teenuskohad
Projekti tulemusena rajatakse 34 kvaliteetset teenuskohta. Teenuste pakkumiseks
rajatakse kaks hoonet, kuhu luuakse 7- ja 9-liikmelised peresarnased üksused.
Majade vahele rajatakse neid ühendav juurdeehitus, mille esimesel korrusel hakkab
asuma Päevahoiuteenuste Keskus koos vajalike abiruumidega ning teisel korrusel
kolm magamistuba intervallhoiu teenuse tarbeks. Päevahoiuteenuste Keskuses
avatakse 4 kohta igapäevaelu toetamine autismispektriga inimestele, 3 kohta
igapäevaelu toetamine suure hooldusvajadusega inimestele ning 11 kohta igapäevaelu
toetamise teenusele.
Ruumide planeerimisel võeti arvesse klientide ja nende pereliikmete soove. Et tagada
klientidele parim inimväärile elukeskkond, planeeritakse majadesse valdavalt
ühekohalised toad. Ööpäevaringse erihoolduse majas esimesel korrusel on kaks
kahekohalist tuba, kuna tulevased kliendid on avaldanud soovi jagada tuba oma
sõbraga. Kogukonnamajas on planeeritud kaks puhkeala nii esimesele kui ka teisele
korrusele, mis annab elanikel rohkem vabaajaveetmise võimalusi, kasvõi külaliste
vastuvõtmiseks ning vestlusringide pidamiseks. Esimesel korrusel avatud elutoas
saab pere mugavalt koos aega veeta, süüa, televiisorit vaadata, arvutis aega veeta ja
lauamänge mängida. Meiela Jüri Kodu näitel võib väita, et parim pere koosseis
ööpäevaringsetel teenustel on kuni 7 elanikku ja kogukonna teenusel kuni 9 inimest,
mis võimaldab pakkuda võimalikult individuaalset teenust ja samas organisatsioonil
majanduslikult välja tulla.
Projekti lühikokkuvõte avalikkusele: Projekti eesmärk on rajada Võru linna Liiva 21 krundile 9-le kogukonnas elamise, 7-le
ööpäevaringse erihoolekande, 18-le igapäeva elu toetamise teenuse kliendile
kvaliteetne, iga inimese vajadusi arvestav kodusarnane ja mugav taristu. Kinnistul
asuvast kahest hoonest üks rekonstrueeritakse. Halvemas seisukorras olev hoone
lammutatakse ning ehitatakse uus, teenuse osutamiseks sobilik hoone. Hoonete
vahele rajatakse neid ühendav juurdeehitus päevakeskuse klienditele.
Projekti tulemuste jätkusuutlikkus: Projekti tulemusena rajatakse Võrru, Liiva 21 kinnistule 34 kvaliteetset erihoolekande
teenuskohta. Projekti tulemuste kestlikkuse tagab ühelt poolt Võru linnaga sõlmitud
koostöökokkulepe, mille alusel Võru linn toetab Meiela Toetuskeskuse tegevust. Linn
kaasfinantseerib MTÜ Toetuskeskus Meiela teenusüksuse rajamist. Võru linna toetus
projekti tegevustele ilmneb muuhulgas ka Võru linna arengukavas aastani 2027, kus
üheks sotsiaalset kaitset käsitleva valdkonna eesmärgiks on märgitud Liiva 21
ruumide kohaldamine MTÜ Toetuskeskus Meiela teenuste laiendamiseks. Ühtlasi on
Võru linn vormistanud otsuse, mille alusel ollakse nõus Liiva 21 kinnistu Meiela
Toetuskeskusele võõrandama.
MTÜ Toetuskeskus Meielal on erihooldusteenuste pakkumise kogemus alates 2013.
aastast. Samuti on olemas tähtajatud tegevusload töötamise toetamise, kogukonnas
elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumiseks. Seoses ööpäevaringse
erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse täiendavate teenuskohtade
lisandumisega ning igapäevaelu toetamise teenuse ja intervallhoiu teenuse
lisandumisega suurenevad ka senised toitlustus-, majutus- ja personalikulud ning
täiendavate uute hoonetega seotud ülalpidamiskulud. Tegevuskulude katmise
allikaks on tegevustulud.
Erihooldusteenuste pakkumiseks vajalike hoonete rajamine Võrus finantseeritakse
Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavatest vahenditest ja omavahenditest. Samuti
on Võru linn kinnitanud, et projekti toetatakse 6 000 euroga.
Projekti eeltingimused: Projekti eeltingimused puuduvad.
Projekti kasusaajad: Psüühilise erivajadusega inimesed
Projekti kasusaajate asukoht: piirkondlik
Kasusaajate maakond: Võru maakond
Kasusaajate linn/vald: Võru linn
Projekti kasusaajate täpsustus:
Avaliku teenuste pakkumine teenuseüksuse Võru linnas on olemas kauplused, apteegid, ühistransport, raamatukogu,
asukohas: kultuurimaja, sportimisvõimalused, pangateenused ja postiteenused. Kuna
teenuskohad rajatakse Võru linna, on eelnimetatud teenused klientidele
kättesaadavad iseseisvalt, ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabita.
Kauplustest on lähim 700 meetri kaugusel asuv toidupood Meie Toidukaubad ning
850 meetri kaugusel asuv Võrumaa Jaagumäe Toidukeskus. Ka teised kauplused on
vaid jalutuskäigu kaugusel – Semu kaubamajani on 800 meetrit, Kagukeskuseni 900
meetrit. Võru turg asub 900 meetri kaugusel.
Esmane arstiabi on Meiela klientidele väga lähedal. OÜ Võru Arsti perearstikeskus on
500 meetri kaugusel. Suurem haigla (Lõuna-Eesti Haigla AS) asub Meegomäe külas,
mis on 5,7 kilomeetrit Meiela loodavast teenusüksusest. Haiglal on Võru linnaga
tagatud pidev bussiühendus. Haiglasse on võimalik saada kuue erineva bussiliiniga.
Lisaks sellele on Toetuskeskus Meielal olemas kokkulepe kohaliku perearstiga, kes
on nõus lisanduvad kliendid oma nimistusse võtma. Apteekidest on lähimad 500
meetri kaugusel Apotheka ja 550 meetri kaugusel Benu Apteek.
Sportimisvõimalused on samuti vaid jalutuskäigu kaugusel. Võru Spordikeskuse ja
staadionini on üks kilomeeter. Toetuskeskus Meiela rajatav Liiva tänava
erihoolekandeasutus asub Tamula järve lähedal. Majast on veepiirini vaid 150 meetrit,
Tamula liivarannani sadakond meetrit enam. Rannas asuvad ka Rannapubi ning
Tamula hotell. Meiela kliendid saavad soovi korral jalutada ka lähedal asuvates
parkides - 550 meetri kaugusel on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi park ning 600
meetri kaugusel Juudipark.
Meelelahutust pakuvad nii 850 meetri kaugusel asuv Võrumaa Kultuurikoda kui ka
selle vahetus läheduses tegutsev Orelimuuseum. Võrus Liiva tänavas asub Võru
Kannel SA (Meielast 190 meetrit), kus toimub nii kontserte kui on võimalik ka kinos
käia. Võrumaa Keskraamatukoguni on 550 meetrit. Võrumaa Keskraamatukoguga
samas majas asub ka Meiela teine teenusüksus.
Pangateenustest on Võru linnas võimalik kasutada SEB ja Swedbanki teenuseid. SEB
Võru kontor asub Meiela Liiva tn majast 850 meetri kaugusel. Kontori juures asuvad
ka SEB pangaautomaadid. Swedbanki Võru kontor on 600 meetri kaugusel.
Swedbanki sularahaautomaate on Võru linnas viis. Lähimad neist Swedbanki kontori
juures ning 750 meetri kaugusel Võru Circle K tankla juures. Postiteenustest on
lähimad Omniva pakiautomaadid Võru Maximas (780 meetrit) ja Võru Maksimarketis
(1 km). Omniva Võru postkontor on Meiela Liiva tn majast 1,4 km kaugusel.
Postkontorisse on lihtne jõuda ühistranspordiga, kuna kontori ees asub bussipeatus.
Lähima Itella SmartPosti pakiautomaadini on maad 950 meetrit.
Võru bussijaam asub Meiela rajatavast hoonest 1,4 km kaugusel. Bussijaama pääseb
kergesti nii jalgsi kõndides kui linnaliinibussiga. Lähimad bussipeatused on
Polikliinik (400 m) ja Saun (550 m).
Teenusesaajate hõive arendamise võimalused Meiela Toetuskeskuses saavad Meiela Töökeskuse kaudu eneseteostusvõimalusi
teenuseüksuse asukohas: need noored, kes avatud tööturule ei pääse. Töökeskuses valminud tooteid müüakse
kohapeal asuvad poes ja laatadel. Lisaks töökeskuses tehtavale tööle (erinev käsitöö,
nt kaltsuvaibad, linikud, savitööd) organiseeritakse noortele ka võimetekohaseid
allhanketöid. Kokkulepped on olemas Taristuhaldus OÜ-ga, Võru Noortekeskusega ja
Võru Järve Kooliga, kelle kaudu on noortel võimalus tegeleda omale võimetekohase
tööga. Taristuhaldus OÜ-l on ka varasemast olemas kogemus erivajadustega inimeste
hõivamisel. Pakutavad töökohad on inimeste võimetele vastavad ning hõlmavad
näiteks parkide ja linnatänavate heakorratöid, koristust. Võru Järve Koolis saavad
kliendid töötada köögiabilistena või hooldades kooli ümbrust.
Koostöös Töötukassaga saavad kliendid kasutada kõiki tööturuteenuseid (sh nt ka
kaitstud töö teenust). Klientidele on kättesaadavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Meiela poolt ja tööalase rehabilitatsiooni teenus koostööpartnerite (Lõuna-Eesti
Erihoolduskeskus jt) poolt. Koostöö toimib Võru Päevakeskusega.
Võimalused aktiveerivateks tegevusteks Meiela Toetuskeskus teeb tihedat koostööd Võru Järve Kooli, Urvaste kooli ning Roosi
teenuseüksuse asukohas: kooliga. Lisaks tehakse koostööd erinevate organisatsioonide ja asutustega, kes
tegelevad intellektipuudega inimestele võrdsete võimaluste loomisega Eestis, sh
Maarja Küla, Maarja Kool, Maarja Tugikeskus, KÄO Päevakeskus, Õppe- ja töökeskus
JUKS, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit.
Tõhus koostöö toimib Võru Linnavalitsusega, Lasva Vallavalitsusega ja Võru
Maavalitsusega. Tööalast rehabilitatsiooniteenust pakutakse klientidele koostöös
Lõuna-Eesti Erihoolduskeskuse poolt.
Samuti on Toetuskeskus Meiela sõlminud koostöölepe Võru Noortekeskusega, mille
eesmärgiks on jätkata ja tihendada koostööd läbi ühiste tegevuste, spetsialistide
vahetuse ja ühisürituste korraldamise kaudu. Noored saavad kaasatud
noorsoovaldkonna tegevustesse. Eesmärgiks on suurendada kogukonna teadlikkust
erivajadustega noortest.
Meiela praegune praktika näitab, et kliendid kasutavad meelsasti Spordikeskust,
millega on olemas ka kehtiv koostöölepe ning kus Meiela klientidega tegeleb eraldi
teener. Lisaks kasutavad kliendid Võrus ja Võru ümbruses paiknevaid spaa-keskusi,
meelelahutuskohti (teater, kino), raamatukogu tavainimestega samadel tingimustel.
Koostööpartneriks on ka jalgpalliklubi Võru FC Helios, kus üks MTÜ Toetuskeskus
Meiela noortest klientidest käib jalgpallitrennis koos tavanoortega.
Meiela Toetuskeskusel toimib tihe koostöö ka Töötukassaga, mille kõiki teenuseid
saavad Meiela kliendid kasutada tavatingimustel. Näiteks pakub Töötukassa kaitstud
töö teenust, mis on mõeldud just neile inimestele, kes ei ole oma tervisliku seisundi
tõttu võimelised töötama tavapärastes töötingimustes, vajavad juhendamist töö
leidmiseks või vajavad pidevat juhendamist töö tegemisel. Meiela teeb koostööd ka
Võru Päevakeskusega, kellega toimib klientide jagamine, mille käigus mõlema
asutuse kliendid saavad kasutada mõlema asutuse teenuseid.
Käesoleva projekti elluviimise tulemusena avab MTÜ Toetuskeskus Meiela Liiva
tänava teenusüksuses Päevakeskuse, kus lisaks igapäevaelu toetamise teenuse
klientidele saavad teised Meiela kliendid soovi korral aega veeta ja õppida erinevaid
tegevusi. Meiela on teinud koostööd ka Võru linnas mitmete ettevõtetega, kes on
pakkunud Meiela klientidele erinevaid lihtsamaid allhanketöid.
Lisaks pakub Võru linn ühtekokku üheksat sotsiaalteenust (koduteenus, eluruumi
tagamise teenus, pakutava hoolduse teenus, perekonnas hooldamise teenus,
tugiisikuteenus, isikuliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus,
võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus).
Uuenduslike lahenduste kasutamine teenuste Toetuskeskus Meiela on oma teenuste avamisel ja teenuste pakkumisel samuti ka
korralduses: teenuste arendamisel lähtunud eelkõige konkreetsetest inimestest ja nende
vajadustest. Oluliseks peetakse vajadusepõhist teenuste pakkumist, kui noor või pere
vajab teenuse kasutamisel teistmoodi lahendust, see võib olla kasvõi vanema
töögraafikust tulenev muudatus või lihtsalt abi noore hoidmisel teenusevälisel ajal.
Toetuskeskus Meiela on koos oma partneri, Võru Järve Kooliga, võimaldanud seda
perele ja sellist paindliku lähenemist soovitakse jätkata ka uute teenuste puhul.
Uuenduslikuks võib pidada tihedat koostööd Võru Järve Kooliga (toimetulekukool),
mis annab tugeva eelise ning mida peetakse ka teiste erihoolekandeasutuste poolt
ainulaadseks Eestis. Võru Järve Kooli ja Meiela töötajaid on kutsutud esinema ja
rääkima antud teemal, kui parima koostöö näitest. Tihe koostöö, spetsialistide
jagamine (rehabilitatsiooniteenused) ja info liikumine, annab Meielale hea ülevaate
vanemate ja ka klientide ootustest ja vajadustest. Samuti kinnitab seda ka EQUASSi
audiitori aruanne “Koos oma sotsiaalpartneriga on nad tuvastanud ühiskonna
ootused ja vajadused ning töötavad süstemaatiliselt selle nimel, et parandada
praeguste ja tulevaste klientide elu ja töötingimusi - pidades siinkohal silmas nii
teenuse saajad kui ka nende peresid.“
Rajatavad kogukondlikud kohad Võru maakonnas on uuenduslikud teenuskohad.
Eestis tervikuna on väga vähe sellised erihoolekandeteenuse pakkujaid, kus kliendid
saavad elada väga väikestes peredes. Võrumaal taolised asutused puuduvad täielikult.
Meiela Toetuskeskuse loodavad teenuskohad moodustavad väikesed pered. Ühes
majas on kohad ööpäevaringse erihooldusteenuse klientidele ning teises majas
kogukonnas elamise teenuse klientidele. Kliendid elavad ühes peres, kus erinevad
igapäevased ülesanded on klientide vahel jaotatud vastavalt nende võimetele ja
oskustele. Kliendi ülesandeks jääb just see tegevus, mis talle kõige sobilikum on ning
mille teostamisel ta kõige osavam on. Kliente kaasatakse erinevatesse otsustesse
väga palju. Klientidele pakutakse loovtegevuste võimalusi erinevates asukohtades, sh
vabas õhus. Meiela kliendid saavad alati kaasa rääkida, millist tegevust ja kus nad
teha soovivad.
Erinevalt paljudest teistest asutustest pakutakse kliendile rehabilitatsiooniteenust
kliendi kodus, talle tuttavas ja turvalises keskkonnas. Klientidele tagatakse väga
isiklik lähenemine. Kliente kaasatakse nendesse tegevustesse, mis on just
konkreetsele inimesele vajalikud ning arendavad. Iga klienti vaadeldakse kui
indiviidi ning tagatakse just talle sobiv lähenemine. Ka klientide järelevalve
organiseeritakse vastavalt kliendi erivajaduse raskusastmele. Seega on rajatav
elukeskkond väga vaba, klienti kaasav ning ei erine oluliselt tavainimeste
igapäevaelust.
Teenuseüksuse ja -kohtade juurde- ja Infrastruktuuri rajamisel arvestatakse erinevate sihtgruppide vajadusega, et tagada
ligipääsetavus: kõigile võrdne ligipääs. Hooned ehitatakse nii, et selles on võimalik liikuda ka läbivalt
ratastooliga – lävepakud on madalad ning ukseavad ja koridorid piisavalt laiad.
Samuti on majja planeeritud lift. Teenuskohtadele juurdepääsetavus on tagatud ka
läbi laialdase teabe pakkumise teenuskohtade ja teenuseosutaja kohta. Ruumide
planeerimisel on arvestatud, et igas majaosas oleks olemas vajalikud üldruumid
(pesuruumid, tualetid, sh inva-WC-d, kööginurgad jms). Seega on kõik majaosad (Maja
1, Maja 2 ja juurdeehitus) omaette kasutatavad, samas siiski omavahel ühendatud.
Võru bussijaam asub Meiela rajatavast hoonest 1,4 km kaugusel. Võru linnal on väga
hea ühistranspordiühendus teiste Eesti linnadega. Maakonnakeskust ühendab nii
maakonna teiste asulate kui ka teiste maakondadega enam kui 60 bussiliini.
Rajatavatele teenuskohtadele on olemas ligipääs ka isikliku autoga.
Meiela Liiva tn teenusüksusele lähimad bussipeatused on Polikliinik (400 m) ja Sauna
(550 m). Sauna bussipeatust läbivad liinid nr 1 ja 11. Mõlemad liinid teevad linnas
suure ringi ning nendega on võimalik jõuda nii postimajja, raudteejaama kui
bussijaama. Liin nr 1 viib ka haigla juurde. Liin nr 1 alustab juba varahommikul. Kõige
varajasem väljumine Sauna peatusest on kell 5.40 ja kõige hilisem 21.15. Liin nr 1 läbib
Sauna peatust igas tunnis ühe korra. Liin nr 11 teeb Sauna peatuses päeva jooksul neli
peatust (8.33; 18.28; 19.58 ja 20.43).
Polikliiniku bussipeatus asub Võru perearsti keskuse vahetus lähetuses. Polikliiniku
bussipeatust läbivad liinid nr 11, 14 ja 16. Polikliiniku peatuse kõige varajasem
väljumine on kell 7.42, kõige hilisem 18.51. Liinidega nr 11 ja 16 on võimalik jõua haigla
juurde.
Polikliiniku bussipeatusest vaid pisut kaugemal (700 m Meielast) on Kesklinna
bussipeatus, mis linnaliinide nr 11 ja 16 kõrval on ka liinide nr 2 ja nr 3 graafikus.
Kesklinna peatusest väljub kõige varem buss nr 2 kell 6.40.
Näitajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, milliseid näitajaid kasutate kavandatud muutuste ning väljundite loomise mõõtmiseks. Samuti tuleb iga näitaja
juures tuua välja muutust mõõtev kogus (numbriliselt), mida projekti elluviimisel kavandatakse saavutada. Projektis saavutatava muutuse tulemuse
näitaja on lehel automaatselt olemas ning sellele tuleb lisada projektipõhised väärtused. Ülejäänud näitajad tuleb lisada taotlejal.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Näitaja nimetus Mõõtühik Algväärtus Sihtväärtus
Võru linna aadressile Liiva 21 on rajatud kvaliteetsed teenuskohad 9 kogukonnas elamise, 7 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ning 18
igapäevaelu toetamise teenuse (sh päeva- ja nädalahoiu) kliendile.
Projektiga hõlmatud teenuseüksuste arv üksus 0,00 1,00
Ehitatav pind m2 0,00 337,50
Renoveeritav pind m2 498,90 161,40
Ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 4,00 11,00
Kogukonnas elamise teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 4,00 13,00
Toetatud elamise teenusekohtade arv teenuseüksustes teenuskoht 0,00 0,00
Igapäevaelu toetamise teenusekohtade arv teenuseüksuses teenusekoht 0,00 18,00
Töötamise toetamise teenusekohtade arv teenuseüksuses teenusekoht 0,00 0,00
Valdkonna ülesed näitajad
Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv tk 0,00 34,00
Kas projekt on kliimat ja keskkonnahoidu edendava mõjuga (st edendab säästvat arengut; Jah
keskkonnamõjude/-koormuse vähendamist; ressursi ja energiasäästu; taastuvenergia
kasutuselevõttu; keskkonnahoidu või kliimamuutustele vastupidavust)?
Kas projekt on võrdseid võimalusi edendava mõjuga (st panustab naiste ja meeste Jah
võrdõiguslikkuse edendamisse; puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste
tagamisse, sh ligipääsetavus; või võrdsete võimaluste tagamisse eri vanuses või rahvusest
inimestele)?
Kas projekt on regionaalarengut edendava mõjuga (st toetab piirkondlikke erinevusi Jah
tasakaalustava arengu soodustamist; piirkondade eripära ja erivajaduste arvestamist;
piirkonna terviklikkuse arvestamist või lähimuspõhimõtte rakendamist regionaalarengu
suunamisel)?
Kas projekt on riigivalitsemist edendava mõjuga (st toetab ühtset riigivalitsemist; kaasavat ja Jah
teadmistepõhist poliitikakujundamist või avalike teenuste kasutajasõbralikku osutamist)?
Tegevused
Lehel saate sisestada projekti tegevused ning nende elluviimise alguse ja lõpu. Projekti tegevused peavad jääma projekti elluviimiseks kavandatud
ajaraami.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Projekti tegevuse Projekti tegevuse nimetus Planeeritud algus Planeeritud lõpp
tunnus
Võru linna aadressile Liiva 21 on rajatud kvaliteetsed teenuskohad 9 kogukonnas elamise, 7 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ning 18
igapäevaelu toetamise teenuse (sh päeva- ja nädalahoiu) kliendile.
1 Ettevalmistustööd 20.11.2017 24.01.2018
Tegevuse täpsustus:
Ettevalmistustööd hõlmasid projekti jaoks teostatavus-tasuvusanalüüsi koostamist. Lisaks peeti läbirääkimisi kohaliku omavalitsuse
toetuse osas, saadi kinnistu ostuks hindamisakt ning kooskõlastati planeeritud tööd muinsuskaitseametiga.
2 Projekteerimine 01.11.2017 30.06.2018
Tegevuse täpsustus:
Juurdeehituse rajamiseks ja ümberehitustööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine. Projekteerija leidmiseks viiakse läbi
hange. Projekteerimistööd sisaldavad ka projekti ekspertiisi.
3 Ehitamine 01.06.2018 31.12.2019
Tegevuse täpsustus:
Ehitushange viiakse läbi perioodil juuni-juuli 2018. Ehitustöödega alustatakse augustis 2018. Ehitustööde hulka on arvestatud ka toetuse
saamisest teavitamine, ehituse omanikujärelevalve ja sisustamine.
4 Maa ost 01.02.2018 01.03.2018
Tegevuse täpsustus:
Maa ostetakse Võru linna käest. MTÜ Toetuskeskus Meielal on Võru linnaga kokkulepe kinnistu võõrandamiseks.
Projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustööd: Projekti ettevalmistavate tööde hulka kuuluvad Liiva tn kinnistul olemasolevate
hoonete seisukorra hindamine, tasuvus-teostatavusanalüüsi koostamine ning
detailplaneeringu koostamine. Kuna Liiva 21 kinnistul olevad hooned on
muinsuskaitse all, on projekti tegevused kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga.
Koostatud on ka linnapoolne eksperthinnag kinnistu ostuhinna kalkuleerimiseks.
MTÜ Toetuskeskus Meielal on olemas Võru linna nõusolek kinnistu võõrandamiseks.
Projekti ettevalmistustöödeks telliti nõustamisteenus Civitta Eesti AS-ilt, kes koostab
finantsanalüüsi ning taotluse erihoolekandeasutuse reorganiseerimise teostamise
toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Kas projektijuhtimise teenust ostetakse sisse: JAH
Projekti mitteabikõlblikud kulud ning Projekti kogukulud on 755 784 €, millest ca 13% (üldruumide osakaal) kaetakse
kasutatavad proportsioonid: omavahendite arvelt.
Eelarve
Lehel saate sisestada elluviidavate tegevuste eelarve ja lisatingimused projekti kohta.
Üldtingimused
Kulude tingimused:
Taotletud toetuse määr (%): Kõigil tegevustel sama
Kas projektiga teenitakse tulu?: Projektiga teenitakse tulu
Tulu tingimused: Puhastulu ei teenita või ette maha ei arvata
Projekti maksumus
Kogumaksumus (EUR): 755 784,00
Abikõlbliku kulu summa (EUR): 657 532,00
Taotletud toetuse määr (%): 85,00
Taotletav toetuse summa (EUR): 558 902,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 98 630,00
Tegevuste eelarve
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Projekti kulude hüvitamise ühtne määr (%): ei kohaldu
Projekti Projekti tegevuse nimetus Abikõlblik %
tegevuse tunnus summa
(EUR)
Võru linna aadressile Liiva 21 on rajatud kvaliteetsed teenuskohad 9 kogukonnas elamise, 7 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ning 18
igapäevaelu toetamise teenuse (sh päeva- ja nädalahoiu) kliendile.
1 Ettevalmistustööd 2 088,00 0,31
Eelarve rea täpsustus:
Ettevalmistustööd sisaldavad projekti finantsanalüüs koostamise kulusid vastavalt Civitta Eestiga sõlmitud teenuste osutamise nr 450
(05.12.2017) lepingule. Ettevalmistustööde kuludeks on arvestatud 2400 €, sh 2088 € abikõlbliku kuluna.
2 Projekteerimine 26 100,00 3,97
Eelarve rea täpsustus:
Projekteerimine sisaldab ehitusprojekti koostamist ja ekspertiisi. Hinnaprognoosis tuginetakse eelnevate projektide kogemustele.
Projekteerimistööde maksumuseks arvestatakse ligikaudu 5% ehitustööde maksumusest, sh ca 4% projekteerimiseks (ca 23 900 €) ning 1%
ekspertiisiks (ca 6000 €).
3 Ehitamine 527 116,00 80,17
Eelarve rea täpsustus:
Ehitamine – kulud sisaldavad ostetaval kinnistul olemasolevate hoonete rekonstrueerimistööde ning hoonete vahele rajatava
juurdeehituse ehitustööde kulusid. Ehitustööde maksumus sisaldab muuhulgas ka kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamise ning
määrusega sätestatud sisustuse ostu kulusid. Ehitustööd hõlmavad ka soojatrassi ja katlamaja ehitust. Vastavalt saadud
hinnapakkumistele on ehitushinnaks arvestatud ligikaudu 1200 €/m2 (sh käibemaks). Ehitustööde hulka on arvestatud ka
omanikujärelevalve kulud 1% ehitustööde maksumusest (ca 6000 €) ning toetuse saamisest teavitamine (ca 1200 €).
4 Maa ost 78 300,00 11,91
Eelarve rea täpsustus:
Summa sisaldab kinnistu ning kinnistul oleva kahe hoone ostuhinda. Hind on saadud OÜ Tõnisson Kinnisvara teostatud eksperthinnangu
põhjal.
Kokku (EUR): 633 604,00 96,36
Horisontaalsed kulud
5 Projekti administreerimine 23 928,00 3,64
Eelarve rea täpsustus:
Hind on kalkuleeritud vastavalt projektijuhtimise osiste hindadele ning käesoleva projekti töömahule. Projektijuhtimise kulu sisaldab
endas nii jooksvate projekti läbiviimise käigus tekkivate probleemide lahendamist, projekti sujuva teostumise tagamist kui ka
projektiaruannete kokkupanemist, esitamist ning tekkida võivatele lisaküsimustele vastamist. Administratiivse projektijuhtimise
perioodiks on arvestatud 23 kuud. Kui lisada projektijuhtimise teenusele ka hangete korraldamine (4 200 € + km), siis kujuneb
projektijuhtimise koguhinnaks 27 504€ + km. Projektijuhtimise kulud on kalkuleeritud kooskõlas Civitta Eesti ASi eksperthinnangutega
ning varasematele kogemustele toetudes.
Kokku (EUR): 23 928,00 3,64
VALDKOND KOKKU (EUR): 657 532,00 100,00
Kõigi tegevuste eelarve kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 657 532,00
Kas KOV on projektis kaasfinantseerija: JAH
Rahastajad
Lehel saate sisestada info selle kohta, millises ulatuses rahastavad projekti taotleja ja partnerid.
Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (2.5.1)
Rahastaja nimi Rahastaja täpsustus Abikõlblik
summa
(EUR)
Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela 98 630,00
Omafinantseeringu summa (EUR): 98 630,00
Taotletud toetuse summa (EUR): 558 902,00
KOKKU (EUR): 657 532,00
Projekti rahastajad kokku
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 657 532,00
Võrdlus eelarve lehega
ABIKÕLBLIK SUMMA KOKKU (EUR): 657 532,00
Esitamine
Lehel saate üle vaadata sisestatud andmed (läbi genereeritud pdf-faili), lisada volikirju ja esitada taotlust rakendusüksusele.
Enne taotluse esitamist veenduge esindusõiguse olemasolus Äriregistri registrikaardilt või lisage taotlusele volikiri, mis tõendab allkirjastaja
esindusõigust.
Rakendusüksusele esitatava projekti taotluse versiooni saate enne allkirjastamist ja saatmist alla laadida ja üle vaadata: taotlus_2014-
2020.2.05.18-0057_20022018_135044.pdf
Rakendusüksusele esitatud viimase allkirjastatud projekti taotluse versiooni saate alla laadida ja üle vaadata siit: taotlus_2014-2020.2.05.18-
0057_13022018_162428.asice
Volitused
Kontrollige e-äriregistrist, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja Mittetulundusühing Toetuskeskus Meiela (registrikood
80263015) esindamiseks: Kontrolli äriregistri registrikaarti siit.
Taotlusele ei ole lisatud volituse faile.
Kinnitused
Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:
Kinnitan, et olen teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest, mis on kehtestatud struktuuritoetuse
seaduse § 39 lõike 10 alusel
Kinnitan, et olen teadlik, et struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse
Kinnitan, et olen teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta, kui esinevad
struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada
kehtetuks, kui esinevad struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
alused
Kinnitan, et olen teadlik tulu teenimisega seotud mõjust toetuse saamisele ja olen taotluse koostamise raames arvestanud puhastulu
teenimise piirangutega
Kinnitan, et nõustun, et mind auditeeritakse ja kontrollitakse struktuuritoetuse seaduse alusel
Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.
Allkirjastaja andmed
(allkirjastatud digitaalselt)
Ees- ja perenimi: Tatiana Panichkina
Allkirjastamise aeg: 20.02.2018 13:51
OTSUS
07.05.2018 nr 9.2-4.3/14-
20/11/98
MTÜ Toetuskeskus Meiela taotluse
vastavaks tunnistamine ja
rahuldamine
Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 8 lõigete 1 ja 4 ning sotsiaalkaitseministri 06.
novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ § 14 lõike 3 ja § 17
lõike 1 alusel:
1. Tunnistada vastavaks ja rahuldada MTÜ Meiela, registrikood 80263015, asukoht Liiva
tn 12b, Võru linn, Võru maakond, 20. veebruari 2018. a toetuse taotlus number 2014-
2020.2.05.18-0057 (lisatud) projekti "Erihoolekandetaristu rajamine Võru
linna“ elluviimise toetamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist.
2. Projekti kogumaksumus on 755 784,00 (seitsesada viiskümmend viis tuhat seitsesada
kaheksakümmend neli) eurot.
3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 657 532,00 (kuussada viiskümmend seitse tuhat
viissada kolmkümmend kaks) eurot.
4. Toetuse määr on 85,00% protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne
suurus 558 902,00 (viissada viiskümmend kaheksa tuhat üheksasada kaks) eurot.
5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15,00% protsenti projekti abikõlblikest
kuludest ja suurus vähemalt 98 630,00 (üheksakümmend kaheksa tuhat kuussada
kolmkümmend) eurot.
6. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.11.2017 – 31.12.2019. a.
7. Toetust võib kasutada tingimustel, et toetuse saaja täidab käesolevas otsuses ja
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses“ (edaspidi struktuuritoetuse seadus)
ning selle rakendusaktides sätestatud järgmisi kohustusi:
7.1.täidab sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused avatud
taotlemisel “ eelkõige §-s 20 ja 23 sätestatud kohustusi;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
/ registrikood 70000272
7.2.tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti elluviimise vastavalt taotluses
esitatud projekti eelarvele, tegevusplaanile ning ajakavale;
7.3.tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti iga toetatava tegevuse
väljundinäitaja koos sihttasemega;
7.4.tagab toetuse kasutamise taotluses kirjeldatud projekti tulemusnäitaja koos
sihttasemega;
7.5.tagab projekti elluviimiseks vajalike ja õigusaktides sätestatud lubade ning
kooskõlastuste saamise;
7.6.tagab toetuse abil rekonstrueeritavale hoonele kasutusloa saamise hiljemalt 31.
detsembriks 2019.a;
7.7.tagab Raamatupidamise seaduses sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara
arvele võtmise toetuse saaja raamatupidamises;
7.8.teavitab rakendusüksust viivitamata finantsanalüüsis kajastamata tulu saamisest
vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-le 5.
7.9.kooskõlastab rakendusüksusega rajatava taristu ruumiprogrammi.
8. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja
vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse
andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ § 10 loetletud asjaolude ilmnemise korral.
9. Toetus makstakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 01. septembri 2014. a määrusele nr
143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“.
10. Maksetaotluse menetlemise peatamisel ja maksmise ulatuse määramisel lähtutakse
struktuuritoetuse seaduse §-s 30 ning selle rakendusaktides sätestatud alustest.
11. Finantskorrektsioonide kinnitamisel ning toetuse tagasinõudmisel lähtutakse
sotsiaalkaitseministri 06. novembri 2017. a määruse nr 42 „Meetme tegevuse
„Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud
taotlemisel“ §-s 25 sätestatust.
12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 ja § 47 lõikes 3 nimetatud juhtudel.
13. Otsust on võimalik vaidlustada struktuuritoetuse seaduse § 51 sätestatud korras, esitades
vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast
haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmo Merila
osakonnajuhataja