Kaia Iva
Teie 03.05.2018 nr 1.2-5/1544-1
Sotsiaalministeerium
Meie 04.05.2018 nr 16-1/3317
[email protected]
Vastus taotlusele
Austatud Kaia Iva
Vastuseks Teie taotlusele parandada Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 3 alusel
sotsiaalkaitseministri 7.06.2016 määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ § 6
sissejuhatavas lauses ilmne ebatäpsus anname teada, et me seda teha ei saa kuna tegemist ei
ole ilmse ebatäpsusega, millele laieneks Riigi Teataja seaduse § 10.
Ilmselt kirjutati määrus Riigi Teatajas avaldatud kujul alla ja määruse § 6 on kehtinud selles
redaktsioonis juba alates 2016. aasta 13. juunist. Kirjast selgub, et selle võimaliku ebatäpsuse
tõttu on määrust võimalik tõlgendada mitmeti. Erinevate tõlgenduste võimalus ei viita veel
ilmsele ebatäpsusele vaid käesoleval juhul ilmselt sellele, et juba allakirjutatud määrus
võimaldaski erinevaid tõlgendusi.
Selgitused ilmse ebatäpsuse parandamise kohta Riigi Teatajas.
1. Ilmne ebatäpsus on määratlemata õigusmõiste ja selle esinemist kontrollitakse iga juhtumi
korral eraldi. Üks üldine kriteerium on, et ebatäpsus peab olema ilmne (ilmselge), st et iga
vähegi kirjutatud õigusest ja õigusaktis sätestatud asjaoludest arusaav inimene mõistab, et
õigusakti säte ei ole õige, vaid seal võib esineda ilmne ebatäpsus.
Ilmse ebatäpsusena ei saa üldjuhul käsitleda olukorda, kus mõni säte või lauseosa on
mitmeti tõlgendatav. Kuigi mõnedel juhtumitel võib lugeda ilmseks ebatäpsuseks juhtumi
kui lause on arusaamatu. Näiteks võib ilmne ebatäpsus olla ka täheviga või kirjavahemärgi
viga.
Samas peab nimetama, et ilmse ebatäpsuse kindlakstegemisel võib omada mõju ka aeg.
Kui õigusakt on pikka aega olnud muutumatul kujul avaldatud ja rakendatud, siis
õigusaktis ilmse ebatäpsuse parandamine võib olla seotud õiguste ja kohustuste
tagasitäitmisega ning seda parandada ei saa st ei saagi lugeda ilmseks ebatäpsuseks (keegi
ei märganud, kõik rakendasid, parandamine muudab õigusi, kohustusi).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
2. Juhul kui tegemist oli hooletusveaga, peab vea parandamise üheks eelduseks olema ilmse
ebatäpsuse olemasolu. Ebatäpsus peab olema ilmselge, et selle olemasolust saab iga
inimene kohe pärast normiga tutvumist kahtluseta aru, et akti andja on teinud vea.
Käesoleval juhul see tingimus täidetud ei ole.
3. Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 rakendamine on erandlik, kuna Riigi Teatajas avaldatud
tekstid omavad juba õigusjõudu. Vea parandamisel aga on teatud tagasiulatuv mõju, st
viga parandatakse käsitletava sätte alusel nö „algusest peale“. Praktikat kujundades peab
Riigi Teataja väljaandja arvestama asjaoluga, et iga õigusakti koostaja viga ei peaks olema
juba jõustunud õigusaktis tagantjärele parandatav. Näiteks jätab õigusakti koostaja
seadusesse ekslikult sätte, mille suhtes on otsustatud, et see jäetakse välja. Riigi Teatajas
avaldatud ja juba jõustunud õigusaktides sellisel viisil vigu parandades kahjustame me
õiguskindluse ja Riigi Teatajas avaldatud tekstide ametlikkuse põhimõtet.
Teie poolt kirjeldatud mitmeti tõlgendatavust on võimalik parandada määruse muutmise teel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Heinla
Riigi Teataja talituse juhataja
Justiitsministeerium