dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Lõpparuande edastamine

Sotsiaalministeerium · 4. mai 2018
Viit
1.3-4/1564-1
Registreeritud
4. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.3 Teenistuslik järelevalve ja audit
Sari
1.3-4 Sise- ja välisauditiga seotud kirjavahetus (s.h riigikontrolli, rahandusministeeriumi, EL komisjoni auditiaruanded)
Toimik
1.3-4/2018
Vastutaja
Evelin Pungas (Sotsiaalministeerium, Siseauditi osakond)

Failid

  • 📎10-53612-1 04.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc366 KB
  • 📎E-kiri.pdf236 KB

Sisu (failidest)

Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri: Auditi lõpparuande edastamine Registreerimise kuupäev: 04.05.2018 Registreerimise number: 10-5/3612-1. Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Tel. (372) 611 3558 e-mail: [email protected] www.fin.ee Euroopa Sotsiaalfondi projekti 2014-2010.3.02.15-0005 “ Noored töötud tööturule kombineeritud aktiivsete tööturuteenuste abil Tallinnas ja Harjumaal” PROJEKTIAUDIT Toetuse saaja: MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus Rakendusüksus: SA Innove Lõpparuanne ESF-146/2018 03.05.2018 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines struktuuritoetuse eesmärgipärase kasutamise osas, mis tõi kaasa mitteabikõlblikke kulusid. Märge struktuuritoetuse registris2: märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Tähelepanek 1.1 – Projekti otsekuludesse on kantud üldkulusid, mida tohib hüvitada ainult ühtse määra alusel. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 650,72 eurot, sellest auditi ulatuses 195,26 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine Meede Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks Projekti number 2014-2020.3.02.15-0005 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Noored töötud tööturule kombineeritud aktiivsete tööturuteenuste abil Tallinnas ja Harjumaal Toetuse saaja ja partner(id): MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, kontaktisik Ruth Suvi Taotluse rahuldamise otsuse SA Innove 4.02.2016 otsus nr 3-3.1/7. Muudetud: (otsuse muutmise) number ja 3.08.2017 otsus nr 3-3.1/7-1; kuupäev 23.10.2017 otsus nr 3-3.1/7-4. Rakendusüksus SA Innove Projekti kulude abikõlblikkuse 1.03.2016-28.02.2018 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2018. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Ülle Mets, Rahandusministeeriumi II auditi talituse audiitor (auditi juht); Kadi Peets, Rahandusministeeriumi II auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 19.02.2018-03.05.2018 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3 Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 45386; 30.08.2017; 15 607,14 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 85% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 15% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 15 607,14 eurot (100%) deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 195,26 eurot, millele lisandub 455,46 eurot väljaspool auditi ulatust (tähelepanek nr 1.1). TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: KOKKU riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 165,97 165,97 0,00 29,29 195,26 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 387,14 387,14 0,00 68,32 455,46 väljaspool auditi ulatust (eurodes): Leitud vea määr (%) 5 1,2% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltoimingud Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltoiminguid rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. Puudusi esines projekti kaudsete kulude hüvitamisel. Tehti üks oluline tähelepanek. Oluline tähelepanek 1.1 – Projekti otsekuludesse on kantud üldkulusid, mida tohib hüvitada ainult ühtse määra alusel. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 650,72 eurot, sellest auditi ulatuses 195,26 eurot. Toetuse saaja ei ole arvestanud, et projekti üldkulusid (edaspidi kaudsed kulud) on lubatud hüvitada ainult ühtse määra alusel, mitte kuludokumentide alusel Ühendmääruse6 § 4 punkti 7 järgi on mitteabikõlblikud § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Ühendmääruse § 9 lõikes 5 on kirjas kulud, mida loetakse projekti üldkuludeks, näiteks: • kontoritarvete ostmise, hooldamise ja remondi kulud; • sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; • infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud jpm. 7 TAT § 6 lõike 5 järgi on projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud abikõlblikud ühtse määra 15% alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud. TAT § 6 lõike 24 punkti 1 järgi lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud projekti üldkulud kuludokumentide alusel. Audiitorid tuvastasid auditeeritavates kuludes mitteabikõlblikke üldkulusid. Tulenevalt sellest kontrolliti täiendavalt üle ka teistes maksetaotlustes abikõlblikuks tunnistatud projekti kulusid ning tuvastati veel kuludokumentide alusel kulusse kantud mitteabikõlblikke projekti üldkulusid: 1. koolitusjuhi interneti ja telefonikulud projekti abikõlblikul perioodil kokku 386,72 eurot, sellest auditi ulatuses on 15,26 eurot (VMT nr 45386). Lisaks tuvastasime, et 2016. a septembrikuu sidekulu 17,24 eurot oli kantud projekti kulusse kahe maksetaotlusega8; 2. paljundusmasina tahmakasseti kulu 180 eurot9 (VMT nr 45386); 6 Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määrus nr 143 “Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”, RT I, 02.09.2014, 11 (edaspidi ühendmäärus). 7 Tervise- ja tööministri 11.09.2015 määrus nr 41 “Töölesaamist toetavad teenused”, RT I, 15.09.2015 (edaspidi TAT). 8 VMT nr 42917 ja VMT nr 43166, Telia Eesti AS arve 10201605061337 summas 17.24 eurot. 9 nr A17/1150. Copypass OÜ 30.08.17 arve. 6 3. maksetaotluse nr 1 (VMT nr 41986) kuludes on paljundusmasina tooneri, selle vahetuse ja väljakutse kulu 78 eurot10; 4. koolitusruumi arvuti ja projektorivahelise kaabli kulu 6 eurot11 (VMT 42917). Märkima peab, et klubijuhendaja sidekulud said juba taotluse raames rakendusüksuse positiivse otsuse12. Projekti üldkuludena peab käsitlema kõiki selliseid kulusid, mille otsene jaotamine projekti tegevustele on raske. Näiteks ei saa välistada, et internetti kasutati projekti ellu viivas ettevõttes ka muuks otstarbeks, sh üldise juhtimistegevuse või teiste tegevuste raames. Samamoodi on raske ja väheväärtuslik töötada välja metoodika tahmakasseti kulu jaotamiseks ühele konkreetsele projekti tegevusele. Audiitorite hinnangul on toetuse saaja eiranud projekti kaudsete kulude hüvitamise korda ja esitanud rahastamiseks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikke kulusid kokku 650,72 eurot, millest auditi ulatuses on 195,26 eurot. Risk toetuse saajale: Kui tegevusega seotud kulu on juba lihtsustatud hüvitamisviisi arvestuse aluseks, kuid seda kulu hüvitatakse ka kuludokumendi alusel, siis on tegemist topeltfinantseerimisega ja seega mitteabikõlbliku kuluga. Soovitus toetuse saajale: Soovitame edaspidi toetuste rakendamisel järgida ühendmääruse ja TAT-iga kehtestatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamise nõudeid ja vältida kulude esitamist hüvitamiseks nii otseste kui ka kaudsete kuludena. Toetuse saaja kommentaar: Auditiga tutvutud. Oleme eksinud Telia arvega, mida on kajastatud ekslikult kaks korda. Kaabel on otseselt koolitusteks kasutatava projektori tööks vajalik juhe. Projektis kinnitatud klubijuhendaja sidekulud kandsime eelarve parandusega koolitusjuhile ja vastavalt neid kulusid ka kajastati ja kasutati koolituse hüvanguks. Kuna kõik toimingud olid seotud koolitusega ja kinnitatud rakendusüksuse poolt, mitte kontoritöödega siis kasutasime vahendeid koolituste edukaks läbiviimiseks. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Svetlana Koroljova, projektijuht, 20.04.2018 Risk rakendusüksusele: Kui kulu abikõlblikuks lugemise, sh kaudsete kulude hüvitamise tingimusi ei järgita, eksisteerib oht, et taotlusse planeeritakse juba mitteabikõlblikud kulud ja projekti rakendamisel hüvitatakse neid mitteabikõlblikke kulusid. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel: - taotluste hindamisel kontrollida, et projekti taotluste eelarved ei sisaldaks mitteabikõlblikke kaudseid kulusid; - kontrollida, et projektide rakendajad ei esitaks topeltfinantseerimiseks kaudseid kulusid (projekti üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud); - kontrollida ka teisi projekte, et kulude lihtsustatud hüvitamisviiside rakendamine on toimunud vastavalt ühendmääruse nõuetele. Rakendusüksuse kommentaar: Vastavalt auditi aruande projektis ESF – 164/2018 väljatoodud puudustele: 10 Copypass OÜ 11.03.16 arve nr A16/0726. 11 OÜ Arvotek 12.10.16 arve nr 161012/10017. 12 SA Innove 4.02.2016 taotluse rahuldamise otsus ja toetuse taotluse lisa 1 vorm B „Tegevuste eelarve“ rida 1.10.2. 7 1. Koolitusjuhi interneti ja telefonikulud. - Rakendusüksus nõustub auditi tähelepanekuga osaliselt, mis puudutab interneti kasutust ja koolitusjuhi 2016. a septembri sidekulude topelt maksmist summas 17,24 eur. - Rakendusüksus ei nõustu auditi tähelepanekuga koolitusjuhi sidekulude 53 eur (sidekulud vahemikul märts 2016-detsember 2017) osas. Toetuse saaja on 06.06.2016 e-kirjas selgitanud, et arvel kajastuv telefonikulu on 100% koolitusjuhi kulu, sest telefon on ainuisikuliselt tema töövahend. Telefoni kasutamise vajadus tuleneb koolitusjuhi otsestest tööülesannetest, sealhulgas sihtrühma kaasamine projekti (sh gruppide komplekteerimine), koolituste ja nõustamiste organiseerimine, vastavalt sihtrühma vajadustele sobiva koolitaja ja koolituse leidmine, koolitajatega suhtlemine, tööpraktika kohtade otsing, praktika juhendajatega suhtlemine, koolituste järgselt tagasiside küsimine jne. Arvestades sihtrühma keerukust, on vajalik intensiivne kontakti hoidmine sihtrühmaga, et tagada noorte projekti tegevustes (eeskätt nõustamistel, koolitustel, aga ka tööpraktikal) osalemine. Otsesuhtlus telefoni teel on kõige tõhusam viis hoida kontakti sihtgrupiga, kuna neile edastatud e-kirjadele projekti sihtrühm, noored vanuses 16-29, üldjuhul ei reageeri. Oma 06.06-2016 saadetud e-kirjas on toetuse saaja mh märkinud, et neil on ka teine telefon, mille kulu on kaudsetes kuludes ja mida kasutatakse administreerimise eesmärkidel. Rakendusüksus ei saa nõustuda auditeerijate väitega, et rakendusüksus on taotlemise faasis aktsepteerinud mitteabikõlblikke kulusid. Taotluse menetlemisel hindab rakendusüksus, kas kavandatavad kulud võivad olla potentsiaalselt abikõlblikud, kuid kuna kulu abikõlblikkus ei sõltu ainuüksi kululiigist, vaid ka muudest asjaoludest, näiteks seotusest projektiga, kulu tegemise asjaoludest jms, hinnatakse kulude abikõlblikkust maksetaotluse esitamisel. Juba taotluse rahuldamise otsuses on märgitud: „Toetuse taotluse menetlemisel taotluses kirjeldatud planeeritavate kulude abikõlblikkust hinnatud ei ole;“. Ainuüksi see, et kavandatakse sidekulusid, ei tähenda, et tegemist on kaudse kuluga. Kaudne on kulu, mis abistab toetatava tegevuse elluviimist. Seega, kui tegemist on otseselt toetatava tegevuse tegemise käigus tekkinud kuluga ja on dokumentidega tõendatav, saab kulu lugeda otseseks kuluks. Eeltoodust tulenevalt saab rakendusüksus alles maksetaotluse menetluse käigus hinnata, kas sidekulude näol on tegemist otsese või kaudse kuluga, lähtudes kulu aluseks olevatest tegevustest. Samuti selgitatakse toetuse saajatele infopäeval, millise sisuga kulud on kaudsed ja millised kuuluksid otsekulude hulka. 2. Paljundusmasina tahmakasseti kulu 180 eur 3. Paljundusmasina tooneri kulu 78 eur Vastuseks punktile 2 ja 3. Toetuse saaja põhjendas maksetaotluses nr 1, et kasutab kõnesolevat paljundusmasinat Canon Image Runner 2318 ainult projekti sisutegevuseks ehk antud juhul koolitusmaterjalide paljundamiseks. Toetuse saaja viitas 31.05.2016 kirjavahetuses rakendusüksusele, et kontoritööks (kaudsed kulud) kasutatakse HP LaserJet P1102 ja skännerit HPScanjet ja neid koolitusmaterjalide paljundamiseks ei kasutata. Otseselt sihtgrupi vajadustest lähtuvaks koolitustegevuseks kasutatakse Canon paljundusmasinat, mille tarbeks on soetatud nii tahmakassett kui ka tooner. Kahe erineva paljundusmasina olemasolu on rakendusüksus kontrollinud eelmisel programmperioodil. Eelnevat arvesse võttes ei loe rakendusüksus põhjendatuks, et koolitusmaterjalide paljundamisega seotud kulu on igal juhul kaudne kulu, kuna sisutegevusele suunatud kulu on kergesti eristatav ning paljundusmasinat (ja seega ka tahma/toonerit) kasutatud ainult koolitusmaterjalide paljundamiseks. 4. Koolitusruumi arvuti ja projektorivaheline kaabli kulu 6 eur. Rakendusüksus nõustub auditi tähelepanekuga. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Anne-Ly Aalde, kaks kuud peale auditi lõpparuande esitamist RÜ-le. Audiitorite täiendav selgitus: Tähelepanekus on viidatud ühendmääruse ja TATi §-dele, kus on rõhutatud, et mitteabikõlblikud on projekti üldkulud kuludokumentide alusel. Neid kulusid võib hüvitada ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra (15%) alusel arvestatuna projekti tegevuste 8 elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Ühendmääruse § 9 lõigete 4 ja 5 järgi loetakse projekti kaudseteks kuludeks toetatava tegevuse tegemist abistavad kulud, mida kantakse ka siis, kui toetatavat tegevust ei tehta, või mis suurenevad projekti tõttu, sh sidekulud, internet, telefon jm. Ühtse määra rakendamisel ei esita toetuse saaja kaudsete kuludega seotud kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikat rakendusüksusele. Samuti ei pea toetuse saaja raamatupidamisarvestuses esitama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Projektis noorte tööturule sisenemist ja töötamist toetavad oskusi tõstvad tegevused on näiteks tööalane koolitus ja tööpraktika, oluline on ka sotsiaalsete oskuste arendamine ja motivatsiooni tõstmisega seotud tegevused tugiteenused nagu psühholoogiline nõustamine, karjäärinõustamine jm. Koolitusjuhi töölepingu punktis 2.6 on loetletud töötaja ülesanded, sh koolituste, nõustamiste läbiviimise organiseerimine, sobiva koolitaja ja koolitusprogrammi leidmine jm. Töölepingu järgi ei ole koolitusjuhi tööülesandeks sihtgrupi telefoni teel nõustamine vm sarnane tegevus, vaid projekti sihtgrupile suunatud tegevuste planeerimise, korraldamise ja administreerimisega seotud tööülesanded, mis on määruse järgi käsitletavad toetatava tegevuse tegemist abistavate kuludena. 1996. aastast loodud MTÜ-l13 on oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks loetletud rida tegevusi, sh ka ühingu põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas projektide, programmide läbiviimine. SFOSi andmetel on MTÜ rakendanud mitmeid projekte ja alates aprillist 2018. a jätkub antud TATi raames järgmise projekti elluviimine. Eelnevast saame järeldada, et neid antud projektis toetatava tegevuse tegemist abistavaid kulusid (telefon, internet jm) tehakse ka siis, kui toetatav projekt on lõppenud.14 Projekti üldkuludena peab käsitlema kõiki selliseid kulusid, mille otsene jaotamine projekti tegevustele on raske. Näiteks telefonikulude puhul me ei saa välistada, et telefoni ei kasutata projekti ellu viivas ettevõttes / asutuses ka muuks otstarbeks, sh üldise juhtimistegevuse või teiste tegevuste raames. Samamoodi on raske ja väheväärtuslik töötada välja metoodika tahmakasseti kulu jaotamiseks ühele konkreetsele projekti tegevusele. Ka tahma puhul ei ole võimalik välistada, et seda ei kulunud ettevõtte põhitegevuste käigus (printerit kasutati ainult projekti konkreetse/te tegevuste jaoks). Millegi kasutamine sihtrühma tarbeks ei ole veel piisav põhjendus väitmaks, et tegemist on täies ulatuses projekti otsekuluga. Antud projekti kontekstis ei ole võimalik teha kindlaks kogust kui palju tarbiti internetti, telefoni või tahma konkreetse tegevuse jaoks ehk et seda kulu ei ole mõistlikul viisil võimalik jaotada otse tegevusele. Seega ei ole võimalik lugeda neid kulusid projekti tegevustega seotud otsekuludeks, mistõttu hüvitatakse neid läbi kaudsete kulude. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine 13 11.04.1996. a asutatud Mittetulundusühingu Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus 18.07.2002. a kehtiv põhikiri. 14 Ühendmääruse § 9 lõige 4. 9 Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5. Riigiabi andmine Meede ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 10 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kadi Peets Ülle Mets II auditi talituse juhataja II auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 03.05.2018 10 Pr Svetlana Koroljova MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Meie 04.05.2018 nr 10-5/3612-1 Algatuskeskus [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua juhatuse liige Edastame Teile projekti nr 2014-2020.3.02.15-0005 „Noored töötud tööturule kombineeritud aktiivsete tööturuteenuste abil Tallinnas ja Harjumaal” auditi lõpparuande nr ESF-146/2018. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 27 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli osakonnajuhataja Finantskontrolli osakond Lisa: Auditi lõpparuanne (10 lehel) Sama: Pr Katri Targama, Sihtasutus Innove ([email protected]) Teadmiseks: Pr Kaia Iva, Sotsiaalministeerium ([email protected]); Pr Kaie Koskaru-Nelk, Rahandusministeerium ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Rahandusministeerium ([email protected]). Ülle Mets 6113342 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel