dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Üürilepingust

Sotsiaalministeerium · 4. mai 2018
Viit
1.9-5/1563-1
Registreeritud
4. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervise Arengu Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.9 Riigivara valitsemine
Sari
1.9-5 Riigivara valitsemisega seotud kirjavahetus
Toimik
1.9-5/2018
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. juuni 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf146 KB
  • 📎Ettepanek.bdoc263 KB

Sisu (failidest)

Reg nr: 2-12/215 Reg kp: 27.04.2018 Tere Edastame Riigi Kinnisvara AS-le adresseeritud kirja. Lugupidamisega Riina Paal Tervise Arengu Instituut Lp Kati Kusmin Riigi Kinnisvara AS [email protected] .05.2018 nr 3-22/215 [email protected] Tervise Arengu Instituudi ja Riigi Kinnisvara AS üürilepingu täitmine Lugupeetud Kati Kusmin Pöördume Teie poole seoses väga tõsiste probleemidega Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) vahel sõlmitud üürilepingu nr Ü6241/13 (üürileping) täitmisel. Eelkõige valmistab meile muret RKAS-i ilmne soovimatus kaasata TAI-d võrdväärse lepingupartnerina üüris sisalduvate kõrvalteenuste nagu remonttööde, aga ka võimalike arendustööde, planeerimise ja eelarvestamise protsessi. Veelgi enam – meieni on jõudnud kuuldused RKAS-i otsusest, mida RKAS-i väitel toetavad Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Rahandusministeeriumi (RaM) suulised suunised. Otsuse kohaselt peaks TAI vabastama Hiiu 42 hoone C-korpuse (TAI administratsiooni ja keldriruumid) ning võtma selle asemel kasutusele A-korpuse 2. korruse (endised Terviseameti ruumid). Sama saame järeldada meile 01.12.2017 ootamatult töökorras teatavaks saanud muudatustest TAI 2018. a remonttööde plaanis. Nördimusega tuleb nentida, et tegelikult kuuluvuse järgi TAI juhtimistasandi otsustuse juurde TAI esindajaid ei kaasatud, mis olnuks enesestmõistetav, rääkimata TAI-le kaalutletud ja põhistatud ettepaneku tegemisest üürilepingu muutmiseks ja sellega kaasnevate hädavajalike remont- ning arendustööde kokkuleppimisest. Üürilepingu täitmise senises praktikas on RKAS keskendunud peamiselt avariide ja rikete kõrvaldamisele ja remonttöödele, mis tagavad üüripinna säilimise üleandmise seisundis. Sealjuures on vastavaid remonttöid meie hinnangul tehtud plaanipäratult ja TAI-d kaasamata. Lisaks ei ole meile antud kokkuvõtvat infot eelmis(t)e aasta(te) planeeritud tegevuste tegelikest lõplikest kuludest. Mure tuleneb kogemusest, et eelneval aastal TAI-st mitteolenevatel põhjustel tegemata jäänud töödele planeeritud summad ei kandu kahjuks järgmisesse aastasse. See omakorda põhjustab tegemata tööde kuhjumist. Mõistame täielikult riigi (RKAS-i) piiratud rahalisi võimalusi kinnisvarateenuste osutamisel ja asjaomaste kulutuste optimeerimise vajadust. Sealjuures oleme olnud seni ja oleme ka edaspidi valmis igakülgseks koostööks mõlemaid üürilepingu pooli rahuldavate kompromisside leidmiseks. Selleks soovime RKAS-ilt läbipaistvat eelarvestamist ning kaasamise head tava järgivat, kompromissialdist ja TAI huvidega arvestavat koostööd üürilepingu täitmisel. Tervise Arengu Instituut, Hiiu 42, 11619 TALLINN Tel: +372 6593 900 faks: +372 6593 901 [email protected] www.tai.ee Eeltoodule tuginedes teeme riigi kinnisvarateenuste kulutuste optimeerimise ja samaaegselt TAI töötajatele kaasaegse ja tervisedendusliku töökeskkonna loomise eesmärgil RKAS-ile järgmised ettepanekud: 1. TAI vabastab Hiiu 42 hoone C-korpuse (sealhulgas keldriruumid), võtab täiendavalt kasutusele A- korpuse 2. korruse ruumid ja nõustub üürilepingus sellekohaste muudatuste tegemisega järgmistel tingimustel: 1.1. Pooled sõlmivad juhindudes üürilepingu punkti 2.17 alapunktist 3 ja punktist 7.6 lisakokkuleppe (üürilepingu muudatusena) hoone A-korpuse kui terviku remonttööde teostamiseks, leppides kokku vähemalt 4-aastase tegevuskava, mis hõlmab aastate lõikes A- korpuse 1.–4. ja keldrikorruse remonttöid, muuhulgas: 1.1.1. remonttööde maht ja võimalikult detailsed komponendid; 1.1.2. remonttööde maksumus, kaasa arvatud eelarvevahendite edasikandumine TAI-st sõltumatutel põhjustel remonttööde ajakavas edasilükkumise, tegemata jätmise või asendamise korral; 1.1.3. üüripinna kvaliteet – eelkõige A-korpuse 2. korruse ruumide kohandamine, pidades silmas TAI, kui rahvusvahelise tunnustusega teadus- ja arendusasutuse, juhi tõhusat igapäevatööd toetavat töökeskkonda ja TAI maine hoidmiseks tarvilikku ruumide esinduslikkust. 1.2. Pooled lepivad üürilepingu punktide 5.3 ja 7.8 koostoimes kirjalikult kokku A-korpuse ruumide, eelkõige 2. korruse (vt p 1.1.3), aga vajadusel ka korpuse ülejäänud korruste ruumide arendustöödes, sealhulgas: 1.2.1. vähemalt 4-aastane tegevuskava, mis hõlmab aastate lõikes A-korpuse 1.–4. ja keldrikorruse võimalikke arendustöid, muuhulgas: 1.2.1.1. arendustööde võimalikult detailsed komponendid, maht ja maksumus. (Lisaks üüritasus sisalduvatele vajalikele kuludele ka kasulikud ja toreduslikud kulud TSÜS § 63 tähenduses ning ruumide moraalse vananemise kõrvaldamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, näiteks kaasaegne tehnika ja sidevahendid nõupidamiste jaoks). 1.2.1.2. Eelarvevahendite edasikandumine TAI-st sõltumatutel põhjustel arendustööde ajakavas edasilükkumise, tegemata jätmise või asendamise korral; 1.2.2. võimalik asjaomaste kõrvalteenuste tasu muutmine, kaasates vajadusel SoM-i ja RaM-i esindajad. 1.3. Eelmistes punktides nimetatud tööde ettevalmistamise ja planeerimise etapis kaasatakse sisearhitekt/sisekujundaja, et saada professionaalset nõu ruumijaotuse, funktsioonide, valgustuse jm omaduste kohta ning luua kogu interjööris õige kujundus ja sisekliima. 1.4. RKAS leiab TAI-le aktsepteeritava lahenduse praegu C-korpuse keldrikorrusel asuvatele järgmistele ruumidele: 1.4.1. ruum 41 - spordiruum 48,1 m2; 1.4.2. ruum 41b - pesuruum 6,2 m2; 1.4.3. ruum 42 - eriotstarbeline ruum (terviseprotseduurid) 40,3 m2; 1.4.4. ruum 43 - TAI server; 1.4.5. ruum 45 - TAI side. 1.5. Prioriteetsena rõhutame igapäevast praktilist vajadust kasutada ruumi 47, st koridori, mis ühendab A-korpust korpusega E, kus asuvad viroloogia laborid. 1.6. C-korpuse välisfassaadi korrastamine. Vaatamata asjaoludele, mitu korpust hoones on või mitu üürnikku, peab kogu hoone välisvaade siiski moodustama harmoonilise terviku ja olema esinduslik. 2 2. TAI vabastab Hiiu 42 hoone C-korpuse reaalselt pärast eelmises punktis kirjeldatud tingimuste kohaselt vähemalt A-korpuse 2. korruse remont- ja arendustööde valmimist (vt muuhulgas p 1.1.3). 3. Palume RKAS-il kaaluda võimalust määrata enda poolt üürilepingu täitmiseks kontaktisik, kes on orienteeritud läbipaistvale, kaasavale, sujuvale ja konstruktiivsele koostööle, kus arvestatakse võimaluste kohaselt mõlema poole huvidega, st ka TAI huvidega. Alljärgnevas kirja osas käsitleme kronoloogiliselt probleemide rägastikku üürilepingu senisel täitmisel, mis ajendas meid käesolevat pöördumist tegema ja põhjendab meie eelmainitud ettepanekuid. 2018. a remondiplaani koostamine ja muutmine • 02.05.2017 kirjaga nr 1-5/230 tegi TAI direktor RKAS-ile ettepaneku leida TAI ja RKAS-i huvisid ühiselt hõlmav lahendus (mõistlik ja sobilik üüritasu), mis võimaldaks TAI-l kasutusele võtta hoone A-korpuse 2. korruse ruumid, mis vabanesid pärast Terviseameti väljakolimist. RKAS ei ole nimetatud kirjale senini ametlikult vastanud! • 17.08.2017 esitasime RKAS-ile ettepanekud TAI 2018. a remonttööde planeerimiseks: ­ viroloogia (E-korpus) viimistlustööd; ­ viroloogia (E-korpus) ventilatsioonisüsteemi ümbervahetamine; ­ A-korpuse trepikodade ja 1. korruse viimistlustööd; ­ A-korpuse 2. korruse värviparandustööd, köögi ja koosolekuruumi väljaehitamine – juhul kui RKAS annab positiivse vastuse TAI direktori 02.05.2017 kirjaga nr 1-5/230 esitatud ettepanekule leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus (mõistlik ja sobilik üüritasu) A-korpuse 2. korruse kasutuselevõtuks; ­ C-korpuse ventilatsioonitööd. RKAS TAI-d taotlusele järgnenud planeerimise protsessi ei kaasanud ja TAI-d ei informeerinud – info jõudis meieni läbi SoM-i järgmiselt: • 20.10.2017 esitas Sven Pedari (RKAS) Hille Martisenile (SoM) kommenteerimiseks ja võimalike muudatusettepanekute saamiseks 2018. a planeeritud remonttööde koondi. • 02.11.2017 saatis Hille Martisen Sven Pedarilt saadud remonttööde koondi andmed tagasiside saamiseks TAI-le: 2018. a remonttööd (versioon 1) Hoone esise trepifassaadi remont 10 000 Invakaldtee käepide 4 000 Viroloogia osakonna viimistlustööd 7 000 A-korpuse (trepikoja) siseviimistlustööd 12 000 Suitsueemaldussüsteemi peakontrolleri vahetus 9 000 Jahutussüsteemi täitmiseks tarbevee torustik ventkambrisse 6 000 C-korpuse siseviimistlus, fassaadi korrastus ja keldri ohutus 70 000 C-korpuse ventilatsioon 36 000 KOKKU 154 000 • 07.11.2017 vastas Kaire Kislov (TAI) Hille Martiseni kirjale, tehes ettepaneku lisada remonttööde loetellu TAI esise basseini likvideerimine ja vaadata üle kavandatud jahutussüsteemi remonttööd, mis eeldatavasti nõuavad suuremat eelarvet. 3 • 01.12.2017 külastas Rene Uuspõld (RKAS) TAI-s Kaire Kislovit ja andis talle paberil üle uuendatud 2018. a remonttööde kava: 2018. a remonttööd (versioon 2) Hoone esise trepifassaadi remont 10 000 Invakaldtee käepide 4 000 Viroloogia osakonna viimistlustööd 9 000 A-korpuse trepikoja siseviimistlustööd 12 000 Suitsueemaldussüsteemi peakontrolleri vahetus 9 000 Jahutussüsteemi remont 96 000 Basseini likvideerimine (lisatud korraldaja märkus - betooni likvideerimine, 15 000 täitmine ning haljasala loomine. A-korpuse 2. korruse siseviimistlus (lisatud korraldaja märkus, et eeldab 20 000 üürilepingu sõlmimist ning halduri otsus, et teostamine kindel!) KOKKU 175 000 • Ehkki Sven Pedari esitas 20.10.2017 Hille Martisenile kommenteerimiseks ja võimalike muudatusettepanekute saamiseks 2018. a planeeritud remonttööde koondi, siis TAI-le teadaolevalt ei ole RKAS SoM-ile pärast seda muudetud eelarvet esitanud. TAI-le jääb siinkohal arusaamatuks SoM-i roll RKAS-i koostatud remondiplaanide saajana ja haldusala asutustelt (RKAS-i klientidelt) remondiplaani kohta tagasiside küsimisel, kui lõplikud otsused langetab siiski RKAS-ainuisikuliselt ega esita SoM-ile muudetud remondiplaanide versioone? Vahemärkusena olgu öeldud, et SoM on RKAS-i koostatud remonttööde koondi kohta TAI-lt samasisulist tagasisidet küsinud vähemalt kolmel eelneval aastal. Nagu viimasest remonttööde tabelist (versioon 2) nähtub, on RKAS teinud remondikavas ilma TAI-d kaasamata kolm olulist muudatust: 1) välja on jäetud kõik C-korpuse remonttööd, kokku mahus 106 000 eurot, 2) lisandunud on A-korpuse 2. korruse remonttööd, 3) jahutussüsteemi remondi kulud on kasvanud 90 000 euro võrra (6 000 eurolt 96 000 euroni). C-korpuse remonttööde ootamatu ärajätmine 01.12.2017, mil Rene Uuspõld külastas TAI-d ja andis Kaire Kislovile üle ootamatult uuendatud 2018. a remondiplaani, viitas ta suuliselt RKAS-i kavatsusele kolida TAI administratsioon hoone C-korpusest A- korpuse 2. korrusele! 01.12.2017 esitas Margus Miller (TAI) Sven Pedarile järelepärimise küsides, kust pärineb RKAS-i C- ja A- korpust puudutav info ning kes sellise otsuse on teinud ja mis selle täpsemaks sisuks on. 04.12.2017 vastas Sven Pedari Margus Milleri kirjale järgmiselt: „C-korpuse kasutamine Instituudi poole ei ole käesolevaks ajaks ja lähitulevikus muutunud. Korpuse remondid on 2018a remontide kavast välja võetud Sotsiaalministeeriumist saadud suulise info alusel, et ministeerium ei toeta Instituudi pinnakasutuse laiendamist, st. suuremat pinda töötaja kohta. Samal seisukohal on ka Rahandusministeerium: pinnakasutust tuleb pigem optimeerida. Pinnakasutuse üle peetakse arvestust kogu üüripinna suhtes töökohtade arvuga. Kas just nii lühidalt aga sellest oli juttu ka meie viimasel kohtumisel. Samuti oli jutt, et Instituut pöördub ministeeriumi poole seoses lisanduvate ülesannete ja - töökohtadega lisapinna vajaduse osas. Minul ses osas teadmine puudub, apelleerin vaid olemasoleva infoga. 4 Loomulikult oleks RKAS-ile sobilikum ja ka mugavam - vakantsi vähenemise tõttu – IIk A-korpusest üürida Tervise Arengu Instituudile, selmet hakata otsima üürnikku. Jah, oli jutuks idee Diakooniahaiglale C-korpuse üürimisest, kui see peaks vabanema. Aga see on ainult idee-tasandil. Minule teadaolevalt Instituudil 2018a A-korpuse II korruse ehk lisapinna üürimiseks vahendid puuduvad. Nagu kohtumisel öeldud – RKASi seisukoht on, et me soodustingimustel vakantset pinda üürile ei saa anda. Ametlik vastus TAI sellekohasele pöördumisele on viibinud, vabandan omalt poolt!. Aga see tuleb kohe, kui olen saanud teema juhtkonna nö. laualt läbi. Eeltoodust tulenevalt puudub RKASil selgus pinnakasutuse lahenduste osas ning kuni selguse saamiseni ei leia RKAS otstarbeka olevat remonte teostada või investeerida ruumidesse, mille kasutusotstarve või kasutaja võivad muutuda lähiajal. Kõik lepingust tulenevad ja omaniku kohustused ohutuse osas täidab RKAS sõltumata ruumi kasutajatest. Kokkuvõtteks teen ettepaneku kohtuda veel sel nädalal kolmepoolselt – Tervise Arengu Instituut, Sotsialaministeerium ja Riigi Kinnisvara AS, selgitamaks poolte seisukohad ja leppimaks lõplikult kokku edasises tegevuskavas.“. 15.12.2017 saatis TAI direktor Annika Veimer Sven Pedari 04.12.2017 kirjale järgmisesisulise vastuse: „Tervise Arengu Instituut ei ole teinud otsust C korpuselt, kus asub praegu administratsioon, välja kolida. Küll on olnud teemaks A korpuse 2. korruse täiendav kasutuselevõtt. Selle kohta esitasime suve alguses küsimuse hinnastamise kohta, millele me tänaseni vastust saanud ei ole. Ruumikasutuse vajaduse osas toon välja, et Hiiu 42 aadressil töökoha kontoriruumide keskmiseks pinnaks ühe töötaja kohta on 8,14 m2 (1400,4 m2 / 172 töötajaga). Kogu üüripinna suhtest töökohtade arvuga ei saa rääkida TAI töö spetsiifikast tulenevalt: koolituste ja muude ürituste tõttu kuuluvad TAI kasutusse ka koolitusklassid ning suur loengusaal, samuti teadustööks vajalikud eriotstarbelised laborid. Kuna TAI on teadus- ja arendusasutus ning tegeleb ka koolituste korraldamise ja läbiviimisega, ei ole TAI tegevuse puhul tegemist tavapärase kontoritööga, kus tööruumid peavad mahutama eelkõige töötaja töölaua ning kontoritooli. Ei ole arusaadav, kuidas on omavahel seotud 2018. aasta remondiplaanid (NB! Tegelikult juba 2017 aasta tegemata remondid) ja ministeeriumite seisukoht (SoM ja RaM) pinnakasutamise laienemise osas. 2017. aastal RKAS plaanikohast remonti Hiiu 42 majas ei teostanud. Vastav plaan oli, sellest rääkisime teie spetsialistidega, kuid hanke väljakuulutamiseni erinevatel põhjustel ei jõutud. 2018. aastaks on sotsiaalministeeriumi kirjalikes tabelites remondiplaan sees. Käesoleval hetkel, kui ei ole tehtud otsuseid TAI ja RKASi vahelise lepingu muutmiseks, tuleb lähtuda kehtivast lepingust. Selle kohaselt kasutab TAI Hiiu 42 hoone C korpust ja A korpuse 3. korrust ning RKASilt ootame sellest ruumikasutusest lähtuvate vajalike remonttööde teostamist, mis on ka poolte poolt kokku lepitud. Jääb arusaamatuks, kuidas on seotud C korpuse tööde remondikavast väljavõtmine sellega, et SoM ei toeta TAI pinnakasutuse laiendamist. Seega näeb SoM, et TAI jääb edasi kasutama hetkel kokkulepitud mahus ruume ning mingeid muudatusi selles osas ei tehta. Sellest tulenevalt on hädavajalik, et C korpus saaks renoveeritud vähemalt viisil, mis sai läbi räägitud meie viimasel kohtumisel. Kui ka jääks üles võimalus, et TAI ei kasuta C korpust edaspidi, ei saa me olla nõus muudatusega remondikavas, mis jätab ära C korpuse fassaadi remondi. Seda põhjusel, et selle korpuse fassaad on vananenud ja väga lagunenud ja olles osaks TAI poolt kasutatavast hoonest, on TAI-l huvi, et hoone ühe osa välisilme ei rikuks kogu hoone üldmuljet. Kui kõigi otsustajate (RKAS, SoM ja RaM) seisukoht on, et ei arutata Hiiu 42 A-korpuse 2. korruse edasisi kasutusplaane TAI-ga, on see muidugi väga kahetsusväärne, kuid siis tuleb aktsepteerida, et TAI ruumikasutust puudutavad otsused ei sünni asutuses. Suuliste ütluste alusel me aga oma asutuse juhtimisõigusest kindlasti loobuda ei soovi. Aga seda enam ootame RKAS-lt 2018. aasta Hiiu 42 ülejäänud hoone remondikavasid. Eelarve remondiks oli olemas tabelites, mida koos viimasel koosolekul TAI-s vaatasime ning mille täpsustamises 5 kokku leppisime, arvestades, et puudub igasugune kokkulepe C korpusest väljakolimiseks ning A korpuse 2. korruse kasutuselevõtuks ja sellest lähtuvateks muudatusteks remondikavas. TAI ettepanekud A korpuse 2. korrusele mõistliku rakenduse leidmiseks on kahjuks jäänud igasuguse ametliku vastuseta, selle asemel kuuleme pidevalt (mitteametlikult) nii RKAS-i kui ministeeriumite poolt juttu optimeerimisest. Allolevas meilis avaldatud lisainfo (Sven Pedari poolt vahendatud „suuline info ministeeriumist“) peaks ka olema väljendatud mingi selge (kirjaliku) seisukohaga. Rõhutan veelkord, et 2. korruse kasutuselevõtmine tööruumidena ei ole seotud TAI administratsiooni väljakolimisega C korpusest. C korpus vajab viivitamatut remonti ka juhul (tegelikult ERITI juhul) kui me teist korrust kasutusele ei võta. Kolmepoolne kohtumine (RKAS, SoM ja TAI) tuleks kindlasti kasuks, kuid vajame endiselt RKAS-lt kirjalikult väljendatud seisukohta oma kevadel esitatud ettepanekule.“. Annika Veimeri 15.12.2017 kirjale sisulist vastust RKAS-i esindajalt ei saabunud. Kirjavahetusele järgnes 05.02.2018 Annika Veimeri ja RKAS-i juhatuse esimehe Kati Kusmini kohtumine, kus muuhulgas arutati ka antud küsimust. A-korpuse 2. korruse remonttööde ootamatu lisandumine TAI 2018. a remondiplaani 01.12.2017 TAI-le üle antud remondiplaanis (versioon 2) kajastub A-korpuse 2. korruse siseviimistlus eelarvega 20 000 eurot koos viitega üürilepingu sõlmimise eelduse kohta. Siinkohal rõhutame veelkord, et C- ja A-korpuste kasutamist ja vastavaid remont- või arendustööde küsimusi ei ole kunagi TAI-ga arutatud. Meieni on läbi RKAS-i esindajate jõudnud üksnes viited „suulistele suunistele“ meie jaoks anonüümsetelt SoM-i ja RaM-i ametnikelt. Kes on kõnealuste, sisuliselt TAI strateegiliste juhtimistasandi otsuste vastuvõtjad ja kas antud otsused on ka kirjalikult vormistatud ning argumenteeritud? Heameelega tutvuksime vastavate dokumentidega! Kahjuks jääb meil üle vaid nördimusega tõdeda asjaolu, et RKAS üldse kaalub TAI „väljakolimist“ C- korpusest ja „ümberkolimist“ A-korpuse 2. korrusele ilma, et RKAS-i esindusõigust omav isik oleks TAI-le asjakohase üürilepingu muutmise ettepaneku teinud! Meie arusaam läheb kahjuks täiesti lahku RKAS-i arusaamast muutuste edukast juhtimisest ja kaasamise põhimõtetest. Selline käitumine RKAS-i poolt on täpselt see, mille tõttu on kahel aastal kogunenud korduvateks aruteludeks RKAS-i kliendisuhete parendamise ümarlaud. Eelnevalt käsitletud näidete põhjal tuleb nentida, et nende ümarlaudade tulemusel midagi paremaks läinud ei ole. Jahutussüsteemi remont Jahutussüsteemi probleemidega seoses, millest teavitasime RKAS-i juba 2017. a mai kuus, kirjutasime RKAS-ile üksikasjalikult TAI direktori Annika Veimeri 11.10.2017 kirjas nr 1-5/451. Vastuskirjas (20.10.2017 kiri nr HAL-19/2017-949) informeeris RKAS-i juhatuse liige Tanel Tiits meid probleemi lahendamise tegevuskavast, mis muuhulgas nägi ette hiljemalt 31.12.2017 TAI-le tegevuskava osas analüüsi esitamist. Nimetatud analüüsi/tegevuskava ei ole meile tänaseni esitatud ega esitamata jätmise põhjusest või tähtaja edasilükkumisest informeeritud! Sündmused on tänaseks kulgenud selliselt, et üllatuslikult võttis RKAS-i töövõtja Kaire Kisloviga 27.03.2018 pärast tööpäeva lõppu telefoni teel ühendust ja andis teada soovist alustada jahutussüsteemi remonttöödega järgmise päeva hommikul! Loomulikult ei olnud TAI-l muid valikuid, kui sellega nõustuda... Jääb üles küsimus remonttööde planeerimise ja eelarvestamise pädevusest, kui küsimusega on tegeletud juba 2017. a mai kuust alates ja aasta viimase kahe kuuga suureneb planeeritav kulu hüppeliselt 90 000 euro võrra! 6 Basseini likvideerimine ja haljastus Basseini likvideerimise tööle on 2018. a TAI remondiplaanis (versioon 2) lisatud korraldaja märkus – betooni likvideerimine, täitmine ning haljasala loomine. Kahjuks ei ole meiega arutatud ega meid isegi informeeritud, mida RKAS on silmas pidanud haljasala loomise all. Kas muru rajamist või ka taimealasid või puid-põõsaid? Millised on selle töö jaoks planeeritud 15 000 euro kulukomponendid? TAI-d teeb haljastuse küsimustes ettevaatlikuks varasem kogemus. Näiteks A-korpuse kõrvale rajati jugapuudest hekk, kuhu taimed istutati äärmiselt hoolimatult – praktiliselt juurepalle mulda kinni vajutamata nii, et vastistutatud taimed püsisid vaevu püsti! Isegi veel käesoleval kevadel on lohaka istutamise tagajärjed selgesti nähtavad. C-korpuse ette, vahetult akende alla, rajati elupuudest hekk. Taimed on tänaseks kasvanud juba akna servast kõrgemaks. Kahjuks ei ole senini alustatud heki pügamisega. On mõeldamatu, et hekil lastakse kasvada vabakujuliseks ja seeläbi aknad kogu ulatuses varjata. 2017. a remondiplaani täitmine TAI-le teadaolevalt oli 2017. a remondiplaan järgmine: Erinevate valvesüsteemide ümberehitamine kaasaegsesse juba 5 000 olemasolevasse valvesüsteemi 2. korrusele Reaktiivenergia kompensaatorid 2 000 C-korpuse siseviimistlus, fassaadi korrastus ja keldri ohutus 60 000 A-471, A-472 ja A-489 viimistlustööd (A-489 vahetada ka põrandakatted) 4 000 Kahjuks viivitati C-korpuse remonttööde teostamisega ja nimetatud tööd jäid 2017. a tegemata. Rene Uuspõllu väite kohaselt ei ole kasutamata jäänud 60 000 eurot 2018. aastasse ülekantav. Seega TAI jaoks lihtsalt „kaduma läinud“ summa! Ootame hiljemalt kahe nädala jooksul Teilt pöördumisele kirjalikku vastust. Ühtlasi teeme ettepaneku Teiega kohtumiseks, et arutada kõik probleemid läbi ja leida mõistlikud, nii RKAS-i kui ka TAI-d rahuldavad lahendused ning luua alus edasiseks edukaks koostööks. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer direktor Koopia: Sotsiaalministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Riina Paal [email protected], 659 3834 7
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel