Sotsiaalministeerium · 4. mai 2018
Sisu (failidest)
Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ( reg . kood 9000145) Vabariigi Valitsuse 8.aprilli 2010. a määrusest nr.46 " Nõuded riigi osaluse valitsemise aruande ning asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ning nende esitamise kord ja vormid " järgne aruanne Üldandmed : T oimunud muudatused asutajate hulgas (väljalangemised) kui neid on olnud ning nende põhjused; Muudatusi asutajate hulgas ei ole A ndmed sihtasutuse asutamise kohta (õigusakti kuupäev, nr), lisaks riigile teiste asutajate olemasolu korral nende nimed ning asutamisel tehtud sissemakse viis ja summad asutajate lõikes; Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. Fondi põhikiri ja nõukogu kooseis kinnitati 7.aprillil 1994.a. valitsuse määrusega nr.129 ja registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 4.mail 1994.a. Vastavalt põhikirja 4.punktile oli Fond riigi eelarveväline ja Fondi riiklike vahendite allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse 4.veebruari 1997.a. korraldusega nr.117-k kujundati EPI Fond ümber sihtasutuseks nimega Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ja määrati uus 7 liikmeline nõukogu kooseis ja kiideti heaks uus põhikiri. Asutaja õiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium. A ndmed sihtasutuste toimunud või toimuvate ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse, kuupäeva ning muud olulised asjaolud (sealhulgas, millised sihtasutused ühinesid või milleks jaguneti ja kuidas jagunevad asutajate õigused); Ühinemisi ja jagunemisi ei ole olnud M uud olulised asjaolud või sündmused. Ei ole. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Esindusorganisatsioonid on aktiivsed kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad valdkonna poliitikate kujundamises. Puuetega inimeste võimalused ühiskonna elus osaleda on avardunud. 2017 aastal Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste koda on valdkonna eestkõnelejana järjest rohkem panustanud kodanikuühiskonna arengusse. Sellest annab tunnistust ka 2018 aastal valminud ÜRO variraport. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. 2017 aastal toetati puuetega inimeste esindusorganisatsioone 1 045 000 euro ulatuses. Organisatsioonid kaasasid teostatavatesse projektidesse läbi kaas- ja omafinantseeringu 2 538 063 eurot. Tänu stabiilsele ja järjepidevale valdkonna toetamisele on tekkinud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku näol konstruktiivne ja võrdväärne partner riigile. Sellest annab tunnistust ka Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt edukalt koostatud „ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport“. Tänu SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt väljatöötatud rahastamistingimustele on tagatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistev rahastamine. Taotluste rahuldamisel võetakse arvesse nelja komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust, ning baas nivoost. Ülevaade eesmärkidest SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi sisuliste eesmärkide täitmine on esitatud all olevas tabelis: E esti P uuetega I nimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub Fond EV Valitsuse poolt 15.mail 2001.a. heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18.reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll: • vajaduste ja prioriteetide määratlemine • planeerimises osalemine • puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine • ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine Arvuline indikaator Puuetega inimeste organisatsioonid on realiseerinud neid rolle läbi alljärgnevate tegevuste: Ürituste tegevuste arv neis osalenud inimeste arv 1. vajaduste ja prioriteetide määratlemiseks: 1.1. uuringute algatamine ja läbiviimine ning saadud informatsiooni süstematiseerimine ning edastamine poliitikakujundajatele ja teistele huvigruppidele 31 1 1 67 1.2. puuetega inimesi puudutavate seaduste, muude õigusaktide, eelnõude, arengukavade, programmide ning projektide väljatöötamises ja elluviimises osalemine 68 7 0 7 1.3. poliitikakujundajatele ettepanekute, märgukirjade ja ekspertarvamuste edastamine 67 3 39 1.4. erinevates nõukogudes, töögruppides, komisjonides ja ümarlaudades, milles on püsiv esindatus, liikmeks olemine 166 24 2. planeerimises osalemiseks : 2.1. ettepanekute esitamine riiklike ja/või KOV poliitikate, arengukavade, eelarvete jms väljatöötamisel 63 1 3 8 2.2. ettepanekute esitamine riiklike ja/või KOV sotsiaalteenuste regulatsiooni muutmiseks (teenuseosutamise riiklik planeerimine, teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse suurendamine, teenuste vastavus puudega inimeste vajadustele) 70 3 17 2.3.riiklike arengukavade juhtrühmade töös osalemine ja ettepanekute tegemine 0 0 3. puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude hindamine ja osutamine : 3.1. puuetega inimestele osutatavate teenuste hindamine 66 69 7 3.2. ettepanekute esitamine riiklike või KOV teenuste parandamiseks/muutmiseks 61 1 67 3.3. puuetega inimestele suunatud teenuste osutamine 30 5 6 2 32 3.4. erinevate oskuste arendamiseks tehtavate ürituste korraldamine 4 32 9 5 1 6 3.5. Nõustamine ja muud puuetega inimestele suunatud tegevused 14 34 5 56 4 4. rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine : 4.1. puuetega inimestega seonduva kajastamine artiklites ja esinemistes avalikus meedias (TV, raadio, ajalehed, ajakirjad) 282 1 5 8 4.2. teabepäevade, seminaride, konverentside jms infoürituste korraldamine 972 14 3 5 3 4.3. osalemine ettekandjana või panelistina koostööpartnerite korraldatud üritustel; erialakirjanduse ja puuet tutvustavte raamatute tõlkimine ja kirjastamine 25 63 0 Ülevaade finantseesmärkidest on esi tatud Lisa 2 Osaluste omandamine Sihtasutusel ei ole osalusi äriühingutes Andmed riigivara üleandmise kohta sihtasutustele, näidates vara liigi ja maksumuse Aruandeperioodil ei antud Fondile üle riigivara Auditid ja erikontrollid Aruande perioodil auditeid ning erikontrolle läbi viidud ei ole. Kinnitatud auditeeritud majandusaasta aruanne ning audiitori otsus lisatud. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Oma asutamise algusest alates on Fond valdavalt toetanud puuetega inimeste organisatsioonide tegevust, et selle kaudu toetada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda ja suurendada nende sotsiaalset aktiivsust. Fondi asutamisel laekus 49 % hasartmängumaksust Fondi. Hasartmängumaksuseaduse muudatusega 01.02.1996.a likvideeriti seadusega garanteeritud laekumised Fondi ja nüüd tuleb igal aastal võidelda selle nimel, et Fond saaks piisavalt riiklike vahendeid, et tagada puuetega inimeste võrgustiku jätkusuutlik tegevus ja areng ning et nad saaksid täita EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni reegel 18 p.3 nimetatud rolle : puuetega inimeste vajaduste ja prioriteetide määratlemine planeerimises osalemine puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine. Põhikirja kohaselt sihtasutus oma eesmärkide saavutamiseks: korraldab üritusi oma tegevuse tutvustamiseks ja propageerimiseks; korraldab sihtasutusele rahaliste vahendite saamiseks tuluüritusi; osutab oma eesmärgiga kooskõlas olevaid teenuseid vastavalt sõlmitud lepingutele; teeb koostööd sotsiaalhoolekande alal tegutsevate teiste institutsioonidega Eestis, vabatahtlike ühendustega ning samas valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega; aitab kaasa Eesti Puuetega Inimeste Koja ja tema liikmesorganisatsioonide tegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi arengule; peab raamatupidamise, statistilist ja õigusaktidega kehtestatud muud arvestust; täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või on vajalikud sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse rahastamise ja valdkonna arengu. Võttes arvesse võrgustiku organisatsioonide spetsiifikat ei ole paljudel organisatsioonidel iseseisvat võimet, mis lubaks edukalt konkureerida projektikonkurssidel kõigi vabaühendustega. Arvestades seda o n oluline EPIFondi tegevust jätkata. EPIFond on läbi oma tegevuse partneriks nii riigile kui puuetega inimeste ühendustele, seega on EPIFondil täita tähtis roll nii riigi poolt võetud eesmärkide poole liikumisel, kui teisalt organisatsioonide järjepidevuse tagamise l . EPIFondi ülesandeks on toetada EPIKoja liikmeorganisatsioonide võimekuse kasvu , kuna neil on kanda Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid" elluraken damisel oluline roll. (Puuetega inimeste organisatsioonide rollid sätestab Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni "Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid" (heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse 16. mai 1995.a. istungil päevakorrapunkti nr. 11 all), mis on lühendatud ja kohandatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonist 48/96, reegel 18.) Nõukogu aruanded Ü levaade nõukogu liikmete tasustamise kohta, näidates ära nõukogu liikmete arvu ja nõukogu liikmetele ja esimehele makstud tasu kokku ja iga liikme kohta eraldi (sealhulgas eraldi ka nõukogu organite tegevuses osalemise eest makstud tasud), andes seejuures ülevaate nõukogu liikme osalemisest nõukogu koosolekutel ja nõukogu organite tegevuses; Fondil on 6 liikmeline sotsiaalministri käskkirjaga kinnitatud nõukogu . Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPI Koda) (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPI Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku EPI Koda. Fondi põhikirja punkt 4.6 kohaselt võib Nõukogu liikmetele maksta tasu, mille suuruse otsustab sotsiaalminister. Minister Nõukogu määramise käskkirjaga sellist tasu ei kehtestanud ja seetõttu nõukogu liikmetele tasu ei maksta . Nõukogu kogunes 2017 aastal 6 korral. Nõukogu koosoleku protokollid on avalikud ning kõigile kättesaadavad kodulehel: http://www.epikoda.ee/fond/noukogu-protokollid/
Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond nõukogu 26.03.2018 koosoleku protokoll nr. 2018/01 Osalesid nõukogu liikmed: T. Sepp, M. Haukanõmm, R. Saadi, A. Kailas , S. Tõniste ja S. Drenkhan (Skype vahendusel) ning kutsutuna juhataja E.Kiipli . Koosoleku juhataja: nõukogu esimees T. Sepp, Protokollija: M. Haukanõmm. Nõukogu koosolek toimus Tallinnas Toompuiestee 10 algusega 15.30 ja lõppes 17.30 Koosoleku päevakord: Fondi 2017 majandusaasta kinnitamine. Põhikirja muudatus. Parkimiskaartidega seonduv. Sihtkapitalide ellu kutsumine. Muud küsimused. Päevakorrapunkt SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi aastaaruande 2017 kinnitamine. Aastaaruanne esitatud lisas 1: Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : K innitada EPIF 2017. aasta aruanne. J uhti da juhatuse tähelepanu sisuaruande ajaloolise tausta mahukusele . 2018 majandusaasta aruande koostamisel olla ajaloolise tausta osas kokkuvõtlikum. Päevakorrapunkt Sotsiaalministeeriumilt on tulnud ettepanek muuta Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi põhikirja. Põhikirja muutmise eesmärgiks on täpsustada ja kehtivate õigusaktidega vastavusse viia. Ministeeriumi poolt ettevalmistatud põhikir ja muudatuste projekt on toodud lisas 2. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : V õtta Fondi valitseva Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud mu udatused teadmiseks ning edastada nõukogu koosolekul selle kohta antud ettepanekud/ kommentaarid Sotsiaalministeeriumile nende poolt nõukogusse määratud esindaja Raimo Saadi kaudu. Päevakorrapunkt Sotsiaalministeeriumi on Fondile teinud ülesandeks algatada koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega analüüs võimaliku üle-eestilise parkimiskaartide andmebaasi loomiseks. Fondi juhataja annab ülevaate toimunud arengutest. Senine parkimiskaartide toorikute tarnija on lõpetanud tegevuse. Olemasolevaid kaarte jätkub prognoositavalt kuni 2018 oktoobrini. Sellega seoses peab Fond leidma uue kaardi toorikute tarnija. Kaartide senine hind aastase koguse puhul (7000 tk.) on olnud 1,33 eurot +km Toimus arutelu hetkel toimiva liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaartid e väljastamise korralduse üle. T oodi välja probleemkohad ning osundati füüsilise kaardi vajalikkusele. Seda nii sihtgruppi vajadusi arvestades kui ka silmas pidades üle -euroopalist kaardi standardit . Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : T eha juhatusele ülesandeks koostöös Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti Puuetega Inimeste Koja ga koostada hiljemalt 21. mai ks 2018 lähteülesanne parkimiskaartide väljastamise süsteemi paremaks korraldamiseks. Lähteülesande koostamisel võtta aluseks vähemalt kaks erinevat varianti, millest üks säilitab kaartide väljastamise kohustuse linnadel/valdadel ja teine analüüsib kaartide väljastamise võimalusi tsentraalselt. Lähtudes eeldatavast kaartide maksumusest ning prognoositavast kaartide kulust ( ca 7000 kaarti aastas) ning lähtudes Riigihangete seaduse § 15, kuulutada välja vähemalt kolme pakkujaga ostumenetlus uue tarnija leidmiseks. Päevakorrapunkt Juhatuse ülevaade sihtkapitalide loomisega seonduvast. Lähtuvalt fondi infopäeval tehtud ettepanekutest on fondi juhatus koostanud reglemendi sihtkapitali staatuse reguleerimiseks. Ülevaade käivitatavast kampaaniast „Valguse Jalajäljed“. On käivitatud heategevuskampaania Valguse Jalajäljed, mille raames kogutakse annetusi Eesti esimese pimedate noodikirja aabitsa väljaandmiseks. Noodikirja plaanib välja anda Tartu Emajõe Kool. Kampaania raames toimub 30.04.2018 kell 20.30 kontsert Muuksi linnamäel. Kõiki osalejaid kutsutakse ülesse tegema annetus Fondi arveldusarvele riigikassa juures. Nõukogu otsustas (ühehäälselt) : Sisse viia alljärgnevad muudatused ning k innitada sihtkapitali reglement. Punktis 1.1. tuua teemad välja alapunktide kaupa. P unktis 2. sätestada toetuste, stipendiumite ja preemiate hindajana SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi Nõukogu , õigusega moodustada hindamiskomisjone. Punkt 10.5. sõnastada preemiate maksmise otsustamise juurde Eesti Puuetega Inimeste Koja konsultatiivne roll. Lisada punkt 11. milles sätestatakse akuutse abivajaduse pöördumise menetlemine juhtumi põhiselt. Kinnitada muudatustega reglement vastavalt lisale 3 . Võt t a teadmiseks heategevuskampaania Valguse Jalajäljed korraldamine. Muud küsimused 2018 toetuslepingute rakendumisest. Juhataja andis ülevaate tegevustoetuste rakendumisest, kõigi ta otlejatega on lepingud sõlmitud ning esimese kolme kuu väljamaksed on tehtud.
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND nõukogule
Arvamus
Oleme auditeerinud SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning
tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas
märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti)
(eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud,
on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond
peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse
jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see
kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse
oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks
nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk
on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et
eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tarmo Ader
Vandeaudiitori number 197
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
19.02.2018
SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juures tegutseva p uuetega i nimeste Kaasava Arengu Sihtkapitali (edaspidi Sihtkapital) reglement. EESMÄRGID SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi (edaspidi Fond) alla kuuluv sihtkapital i tegevuse eesmärgiks on toetada puuetega inimeste initsiatiivi , järgmistes valdkondades: kultuur, looming, haridus, puuetega inimeste liikumisharrastused , ühiskond, õigusruum . Põhimõte: Sihtkapitali vahendid kogutakse annetustena füüsilisest ja juriidilisest isikust annetajate käest. Annetuste kogumisel lähtutakse Eesti Mittetulunduste ja Sihtasutuste Liidu poolt koostatud „Annetuste kogumise heast tavast“ Sihtkapitali vahendeid jagatakse ainult juba kogutud ning olemasolevate finantsvahendite arvelt . Suurannetuste puhul sõlmitakse annetajaga annetuse kasutamise leping. Taotluse alusel annetus kampaania alustamise, finantseeringu suuruse ja osaluse määra otsustab sihtkapitali nõukogu . Nõukogul on õigus kaasata ekspert arvamus või vastava valdkonna spetsialist e . Vajadusel võib N õukogu moodustada taotluste hindamis komisjone . Komisjon moodustataks Fondi n õukogu otsusega. Fondi n õukogu võib komisjoni või mõne komisjoni liikme tagasi kutsuda igal ajal. Toetuse väljamaksmise aluseks on taotlejaga sõlmitud leping. Eesmärgi täitmiseks toetab sihtkapital puuetega inimeste valdkonna valdkonda edendavate soetuste ja investeeringute tegemist ühiskondliku teadlikkust tõstvate ürituste korralamist; kultuurisündmuste korraldamist; koostöösidemeid loovaid ja edendavaid projekte seal hulgas tippsündmustel osalemist; koolituste ja täiendõppe korraldamist; huviharidust; publikatsioonide väljaandmist; harrastusgruppide tegevust; enesetäiendamist või õpinguid välisriigis; puudega inimese loometegevust ; ühiskondlikult olulise mõjuga strateegilist hagelemist . akuutse abivajaduse puhul puudega era isikut eeldusel, et riiklik sot s i aalkaitse süsteem ei paku probleemile l ahendust ning selle tulemusena tekib oht inimese elu le . Sihtkapital määrab projekti- ja loometoetusi ning preemiaid ja stipendiume. Fondi Nõukogu liikmetele ning nendega seotud isikutele toetuse, stipendiumi või preemia määramisel on nõukogu liikmel kohtustus ennast taandada otsustamisest. S ihtkapital ei määra loometoetust, preemiat, stipendiumi ega toetust Fondi juhatusele või Fondi juhatuse liikmetega seotud isikutele. aruandevõlglastele; Fondi võlglastele; juriidilistele isikutele, kelle juhtkonda kuuluvad eraisikud on Fondi ees aruandevõlglased või võlglased. TOETUSED Loometoetused . Loome toetuste maksmise eesmärk on toetada loomingulise impulsiga inimeste loom ingulist tegevust sõltumata nende erivajadusest. Loometoetuse abil tekib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos. Loometoetust saavad taotleda füüsilised ja/või juriidilised isikud. Loometoetus määratakse füüsilisele isikule. Taotlus tuleb sihtkapitalile esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel www.epifond.ee . Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, ning hinnatakse saabumise ajalises järjestuses. Taotlusest peab olema selgelt aru saadav taotletava toetuse suurus. loodava teose kirjeldus. põhjendatud selgitus suutlikkuse kohta idee ellu viimiseks näiteks varasem kogemus, kaasatud mentor või meeskond. põhjendus, miks taotletakse puuetega inimestele suunatud sihtkapitalilt toetust (puude liik). ajakava Sihtkapital lähtub loometoetuste määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. Sihtkapitalil on õigus rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Projektitoetused . Projektitoetust saavad taotleda füüsilised ja juriidilised isikud. Taotlus tuleb sihtkapitalile esitada Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel www.epifond.ee . Taotlusi võetakse vastu jooksvalt, ning hinnatakse ajalises järjestuses. Tingimused ja nõuded taotlustele ja lisadele Soetuste ja investeeringute projektid projekti kirjeldus detailne eelarve koos kalkulatsioonide ja hinnapakkumistega taotleja tutvustus toetuse kasutamise periood Publikatsioonide projektid digitaalsel kujul käsikiri või perioodiliste trükiste puhul sisukord tõlketeoste puhul originaal ja tõlkenäidis soovitavalt kujundusnäide albumite puhul lisada fotode/illustratsioonide kvaliteedi näide informatsioon autori, koostajate, tõlkijate ja toimetajate kohta soovitavalt retsensioon valdkonna asjatundjalt hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse trükise sihtgrupp detailne eelarve koos kulude kalkulatsiooni ning planeeritud müügituluga toetuse kasutamise periood Meedia projektid P rojekti lühikirjeldus (stsenarist, režissöör, produtsent, toetuse kasutamise eesmärk, ajakava, eelarve, finantsplaan jne) stsenaarne plaan / teoste nimekiri tegija(te) elulookirjeldus( ed ) koos viidetega viimase 3-5 aasta töödele hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse eellepingute ja/või stsenaristi, kirjandus- või kunstiteose valdajaga sõlmitud lepingute koopiad digitaalne demoversioon (proovisalvestus) detailne eelarve koos planeeritud müügituluga toetuse kasutamise periood Ü hiskondliku teadlikkust tõstvad projektid sh koolituste ja täiendõppe korraldamist; eesmärk ja oodatav tulemus sündmuse sisu kirjeldus, programm, ajakava, toimumise koht lektori(te)/õpetaja(te)/esineja(te) kinnitus osalemise kohta eeldatav osalejaskond , sihtgrupp ja planeeritud osalejate arv koostööpartnerid ja teised toetajad hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse sündmuse kogueelarve (sh oodatav piletitulu) toetuse kasutamise periood Koostöösidemeid loovad ja edendavad projek t id seal hulgas tippsündmustel osalemine; (konkursid, festivalid, konverentsid, seminarid, töötoad jm) ürituse info (eesmärk, kutse või registreerimisleht, programm, osavõtumaksu suurus) üritusel osalevate kollektiivi liikmete nimekiri (kollektiivi juhendajad nimetada eraldi) kollektiividel festivalidel ja konkurssidel osalemiseks soovitavalt puude spetsiifilise esindusorganisatsiooni soovituskiri konverentsist osavõttude puhul eelistakse ettekandega osalejaid hinnapakkumised kululiikidele, millele toetust küsitakse toetuse kasutamise periood E nesetäiendamist või õpinguid välisriigis ; Taotleja tutvustus Vajaduse kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus. Kuluarvestus ja oma/kaasfinantseeringu kinnitus Hinnapakkumised Toetuse kasutamise periood S trateegilist hagelemist ; Strateegilise hagelemise toetamise puhul lähtutakse konkreetsest kaasusest. Kaasuse hindamisel kaastakse juriidiline ekspertiis H uviharidust ja harrastusgruppide tegevust edendavad projektid ; Taotleja tutvustus Vajaduse kirjeldus ja vajalikkuse põhjendus. Kuluarvestus ja oma/kaasfinantseeringu kinnitus Hinnapakkumised Toetuse kasutamise periood Muud projektid ; projekti kirjeldus detailne eelarve koos kalkulatsioonide ja hinnapakkumistega taotleja tutvustus toetuse kasutamise periood Taotluse hindamisel võetakse arvesse projekti eesmärgi vastavust sihtkapitali eesmärkidele; teose või sündmuse ühiskondlikku ja erialast väärtust; panust Eesti ühiskonna terviklikusesse; taotleja senise tegevuse silmapaistvust; taotluse selgust, läbimõeldust ja vormistuse korrektsust; ettevõtmise majanduslikku läbimõeldust. Stipendiumid. Stipendiumite eesmärk on võimendada puuetega inimeste loomingulist, haridusliku, ühiskondliku või liikumisharrastusega seotud potentsiaali ühi s konnas. Stipendiume jaotatakse avaliku konkursi alusel. Konkurss kuulutatakse välja SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi kodulehel. 8.3 . Loomingulised stipendiumid Sihtkapital võib määrata kord aastas ühekordseid stipendiume eesmärgiga võimendada puudega inimese loomingulist, haridusliku, ühiskondliku või liikumisharrastusega seotud potentsiaali. Stipendiumi suuru s saab olla maksimaalselt kuni 5 000 eurot aastas . Ettepaneku sihtkapitali komisjonile stipendiumi konkursi väljakuulutamiseks teeb Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhatus vastavalt sihtkapitali rahalistele vahenditele. Ettepanek järgneva aasta stipendiumite jagamiseks tehakse hiljemalt käesoleva aasta 20ndaks novembriks. Preemiad. Sihtkapital võib määrata kord aastas puuetega inimeste valdkonnas silmapaistvalt tegutsenud füüsilistele või juriidilistele isikutele preemia. Preemia eraldamise eesmärk on tunnustada ja innustada puuetega inimesi ja esile tõsta valdkonna organisatsioone. Ettepaneku preemia konkursi avamise ja preemiate suuruse kohta teeb Fondi Nõukogule Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhatus. Ettepanek preemiate jagamiseks tehakse hiljemalt käesoleva aasta 20ndaks novembriks. Ettepaneku tegemisel lähtub juhatus sihtkapitali rahalistest võimalustest. Konkreetsete preemiate määramisel küsib Fondi N õukogu e ttepanekuid Eesti Puuetega Inimeste Kojalt. Sihtkapital lähtub konkursipreemiate määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamisele kinnitatud rahalistest vahenditest. A kuutse abivajaduse juhtumi korral , kui riiklik sotsiaalkaitse süsteem ei paku probleemile lahendust käsitleb Fondi Nõukogu abipalvet juhtumi põhiselt. Taotluste menetlemine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine . Taotluste menetlemine Kõik esitatud taotlused registreeritakse taotluste andmebaa sis taotluse esitamise päeval. Taotlejale saadetakse taotluse registreerimisel e-kirjaga teade taotluse vastuvõtmisest. Tehnilise kontrolli käigus hinnatakse esitatud taotluse v astavust kehtestatud nõuetele. Tehnilise kontrolli käigus leitud puudustest teavitatakse taotlejat 5 tööpäeva jooksul . Sihtkapitali komisjoni liikmed saavad koosolekul läbivaatamisele tulevad taotlused tutvumiseks kätte vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Taotluste läbivaatamisel hinnatakse projekti: vastavust toetuse eraldamise põhimõtetele ja tingimustele; olulisust valdkonna arengus; vajalikkust võrreldes teiste sarnaste projektidega; kavandatud tulemuslikkust; usaldusväärsust; uuenduslikkust või jätkusuutlikkust (sõltuvalt projekti iseloomust); eelarve läbipaistvust; eelarves kajastatud kulude realistlikkust ja põhjendatust projekti eesmärgi täitmiseks. Toetuste määramisel lähtutakse projektide analüüsi tulemustest ning jaotamiseks k innitatud vahendite suurusest. Sihtkapitali komisjonil on õigus taotlus rahuldada täielikult või osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Taotlus rahuldatakse osaliselt, kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud. Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse eeldusest, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamisega saavutatav. Projektitoetust ei maksta: ebaselgelt või puudulikult esitatud projektidele; projektidele, mille eest vastutavad isikud on Kultuurkapitali ees aruandevõlglased või võlglased. Aruan dlus ja toetuste tagasinõudmine. T oetuse saaja on kohustatud esitama projekti- ja tegevustoetuse kasutamise kohta aruande 30. päeva jooksul e-kirja teel pärast lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppemist. Mõjuvatel põhjustel projekti toetuse lepingu muutmine on võimalik kirjaliku , põhjendatud avalduse alusel, mis on esitatud enne projekti toetuse lepingus määratud toetuse kasutamise perioodi lõppu. Fondil kohustub aruande läbi vaatama 3 0 päeva jooksul alates aruande esitamisest. Fondil on õigus kontrollida kõiki projektiga seotud raamatupidamise dokumente või saata toetuse kasutamise aruanne audiitorile kontrollimiseks. Fondil on õigus nõuda kõikide projektiga seotud kuludokumentide koopiaid ning panga väljavõtet. Projekti toetuse saajal on kohutus andmed esitada 30 päeva jooksul. Fondil on õigus nõuda projektitoetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: projekti eesmärk või osa eesmärgist ei ole teostunud; toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud korras ja tingimustel; toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud perioodil; ei ole täidetud projekti oma- või kaasfinantseerimise kohustust; toetuse saaja ei ole esitanud ilma mõjuva põhjuseta õigeaegselt nõuetekohast aruannet; toetuse saaja raskendab või ei võimalda toetuse kasutamise järelevalvet. Fond teavitab toetuse saajat toetuslepingus sätestatud tingimuste rikkumisest ning annab tähtaja rikkumisega kaasnenud kahjulike tagajärgede kõrvald amiseks kuni 30 kalendripäeva. Kui toetuse saaja ei kõrvalda rikkumisega kaasnenud kahjulikke tagajärgi 30. kalendripäeva jooksul, on Fondil õigus toetusleping ühepoolselt lõpetada ja nõuda toetus tagasi. Toetuse saajal on kohustus tagastada mittesihipäraselt kasutatud toetus 10. tööpäeva jooksul alates Fondi kirjaliku tagasinõude teate saamisest. Kui toetuse saaja ei tagasta toetust tähtaegselt, on Fondil õigus nõuda toetuse saajalt viivisintressi 0,025 % toetuse summalt päevas iga toetuse tagastamisega viivitatud kalendripäeva eest. Fondi juhatajal on õigus toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel aruande esitamise tähtaega mõjuvatel põhjustel muuta, järgides haldu smenetluse seaduses sätestatut. Rakendussätted. Käesolev kord on kinnitatud SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu poolt 26 märts 201 8 ning rakendatakse alates 1. aprillist 2018.