Justiitsministeerium
[email protected] Meie 03.05.2018 nr 1.2-5/1544-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Vigade parandamine avaldatud aktis
Riigi Teatajas on avaldatud sotsiaalkaitseministri 07.06.2016 määrus nr 44 „Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus), mis vastab avaldamiseks esitatule, kuid mille §-s 6
esineb ilmne ebatäpsus.
Määruse § 6 käsitleb toetatavaid tegevusi ning selle sissejuhatavas lauseosas on sätestatud,
et projekti elluviimine peab toimuma kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös. Viidatust
tulenevalt peaks taotlejaks olema mitu kohaliku omavalitsuse üksust ühiselt. Õige on aga
määruse § 10 lõikes 1 toodud taotlejate loetelu, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksus või
maakondlik omavalitsuste liit, mille kohaselt võib projekti elluviijaks olla ka üks kohaliku
omavalitsus üksus. Seega on juba täna määrusest tervikuna aru saada ning taotlejatele
üheselt mõistetav, et taotlejaks saab olla kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt ning vea
parandamine määruse § 6 sissejuhatavas lauseosas ei mõjuta isikute õigusi ega kohustusi.
Vastavalt Riigi Teataja seaduse (edaspidi RTS) § 10 lõikele 1 võib Riigi Teataja väljaandja
avaldamiseks esitatud või avaldatud aktis või andmetes parandada ilmse ebatäpsuse. Sama
sätte lõike 3 kohaselt, kui avaldatud akt vastab avaldamiseks esitatule, võib ilmse
ebatäpsuse parandada akti andja taotlusel ning tingimusel, et vea parandamine ei mõjuta
isikute õigusi ega kohustusi. Sel juhul esitab akti andja parandatud akti uuesti.
Lähtuvalt eeltoodust ning RTS § 10 lõikest 3 esitame taotluse sotsiaalkaitseministri
07.06.2016 määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused”
elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ § 6 sissejuhatavas
lauseosas ilmse ebatäpsuse parandamiseks:
- määruse §-i 6 sissejuhatav lauseosa sõnastada järgmiselt:
„Toetust antakse projektile, mille elluviimisega kohaliku omavalitsuse üksus arendab ja
osutab projekti taotleja või partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse
haldusterritooriumil käesoleva määruse §-s 5 sätestatud eesmärkide ja tulemuse
saavutamiseks järgmisi hoolekandeteenuseid omaette või kombineerituna:“.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Taotlusele on lisatud parandatud akt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva
sotsiaalkaitseminister
Lisa: Määrus_täistekst
Ingrid Mangulson 6269 208
[email protected]
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse
andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020”
prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine” meetme „Tööturul osalemist
toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega
inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetuse
andmise tingimused.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) tööealine erivajadustega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kellel on füüsiline või
psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi;
2) pereliikmeks loetakse käesoleva määruse mõistes abielus, vabaabielus või kooselus
(registreeritud elukaaslased) olevad isikud ning alanejad, ülenejad ja külgjoones sugulased
(sh poolõde, poolvend);
3) tööealine inimene – 18–74-aastane inimene;
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
31) eakas – 65-aastane ja vanem inimene;
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
4) hoolduskoormusega inimene – tööealine hooldaja, kes hooldusvajadusega pereliikme
hooldamise tõttu ei saa osaleda või jätkata osalemist tööturul täis- või osalise tööajaga või
kellel on oht hoolduskoormuse tõttu tööturult välja langeda;
5) hooldusvajadusega inimene – 18-aastane ja vanem inimene, kes vajab järelevalvet,
juhendamist ja/või abi toimingutes (kehahooldus, toitumine, liikumine), mis on vajalikud
igapäevaseks toimetulekuks;
6) sihtrühm – käesoleva määruse mõistes erivajadusega, hoolduskoormusega ja
hooldusvajadusega inimesed;
7) [kehtetu - RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
8) teenuse arendamine – teenuse loomine selles kohaliku omavalitsuse üksuses, kus seda
teenust pole varem osutatud, ja olemasoleva teenuse täiendamine või parendamine
toimingute või tegevustega eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus ja jätkusuutlikkus
kohaliku omavalitsuse üksuses pärast projekti abikõlblike tegevuste lõppu;
2
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
9) hoolekandeteenused – käesoleva määruse mõistes võrdsustatud sotsiaalteenustega.
§ 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus
Meetme rakendusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus)
ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 4. Vaiete menetleja
Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja toetuse osakaal
§ 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule sisenemise või tööturul
jätkamise toetamine või
2) tööealise erivajadustega inimese toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul
jätkamise võimekuse suurendamiseks.
(2) Toetuse andmise väljundnäitaja on hoolekande teenuste saajate arv vähemalt 5725
inimest.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(3) Toetuse andmise tulemusena peab nende osalejate osakaal, kes kuus kuud pärast
hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, olema vähemalt 30%.
§ 6. Toetatavad tegevused
Toetust antakse projektile, mille elluviimisega kohaliku omavalitsuse üksus arendab ja osutab
projekti taotleja või partnerina kaasatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil
käesoleva määruse §-s 5 sätestatud eesmärkide ja tulemuse saavutamiseks järgmisi
hoolekandeteenuseid omaette või kombineerituna:
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – päevahoiu- või intervallhooldusteenus.
§ 7. Abikõlblikkuse periood
(1) Meetme tegevuse abikõlblikkuse periood on 2016. aasta 1. jaanuar – 2023. aasta
31. detsember.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,
millal algavad ja lõpevad projekti tegevused ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud
kulud.
(3) Projekti tegevused ei tohi alata enne käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotluse
esitamise tähtpäeva ja peavad algama hiljemalt kuue kuu jooksul taotluse esitamise
tähtpäevast arvates.
(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus võib olla järjestikku kuni 24 kuud.
§ 8. Abikõlblikud kulud
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri
2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused
ja kord” (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõike 3 punktile 1 ja lõikele 4 ning makstakse vastavalt
lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
3
(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.
(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste
elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas määruses
sätestatud tingimustele.
(4) Abikõlblik on sihtrühmale teenuse osutamise ajal teenuse saaja ja teenuse osutaja
transpordikulude hüvitamine, mis ei moodusta rohkem kui 10% projekti abikõlblike
kogukulude eelarvest.
(5) Abikõlblik on otseselt käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike
ruumide remontimise, vajaliku mööbli ja seadmete soetamise kulu. Otseselt teenuse
osutamiseks vajalike abivahendite (sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse
nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi
andmed” lisas esitatud loetelu) soetamise kulu on abikõlblik ainult käesoleva määruse § 6
punktis 4 nimetatud teenuste osutamisel. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni
20% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja kulutused peavad olema tehtud vähemalt
kuus kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(51) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on abikõlblikud käesoleva määruse §-s
6 nimetatud teenuste osutamiseks vajaliku personali koolitamisega seotud kulud, kui
koolitataval on teenuse osutamiseks sõlmitud tööleping või võlaõiguslik leping ning koolitus
on otseselt seotud teenuse osutamisega. Käesolevas lõikes nimetatud kulusid võib teha kuni
5% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest ja koolitus peab olema alanud 12 kuu jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(6) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud teenuste sisu peab vastama sotsiaalhoolekande
seaduse (edaspidi SHS) §-des 17–25 ja 27–29 sätestatud miinimumnõuetele ning käesoleva
määruse lisas 5 sätestatud nõuetele.
(7) [Kehtetu - RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(8) Projektijuhtimise kulu on abikõlblik maksimaalselt 2000 eurot kuus.
(9) Raamatupidamiskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
(10) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames
mitteabikõlblikud:
1) projekti kaudsed kulud ühendmääruse § 9 lõigete 5 ja 6 mõistes;
2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt,
makstav maks;
3) mootorsõiduki ja kinnisasja ostmise ja liisimise kulu;
4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu;
5) sihtrühmale makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;
6) uuringute, analüüside ja kaardistuste kulu, välja arvatud sihtrühma kaardistus enne
projekti sihtrühmale suunatud tegevuste algust;
7) veebipõhiste lahenduste, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud, loomise
kulu;
8) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 2 sätestatud tervishoiuteenuste
osutamisega seotud kulud;
9) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud;
10) väliskoolituse ja -lähetuse kulud;
11) transpordikulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul;
12) abivahendite soetamise kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud
juhul;
13) inimese kodu kohandamise kulu.
4
(11) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise
tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 4 lõike 1
punktile 9 ei anta toetust projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 6 nimetatud
tegevused ellu viidud enne taotluse esitamist.
§ 9. Toetuse osakaal ja piirsumma
(1) Toetuse vähim summa projekti kohta on 50 000 eurot ja suurim summa 500 000 eurot.
(2) Toetuse osakaal on kuni 75% abikõlblikest kuludest.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
3. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või maakondlik omavalitsuste liit.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(2) Partner võib olla:
1) juriidiline isik;
2) füüsilisest isikust ettevõtja;
3) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse
suuna raames saanud toetust ministri käskkirja alusel;
4) kohaliku omavalitsuse üksus;
5) maakondlik omavalitsuste liit.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama taotluste menetlemise määruse § 2 punktides 1, 2 ja
5 sätestatud nõuetele.
(4) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus ainult ühe taotluse.
(5) Kui pärast taotluste esitamise tähtaega haldusreformi tulemusena taotluse esitanud
kohaliku omavalitsuse üksused ühinevad, siis võib üks kohaliku omavalitsuse üksusest
toetuse saaja rakendada mitut ühes taotlusvoorus toetust saanud projekti.
(6) [Kehtetu - RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
§ 11. Taotleja kohustused
Taotlejale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
(edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kohustused.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõike 1 punktides 1–11 ja 13–16
sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotluses märgitud toetuse ja omafinantseeringu osakaal on kooskõlas käesoleva
määruse §-s 9 sätestatuga;
2) toetust taotletakse nende kulutuste kandmiseks, mis vastavalt ühendmääruse §-le 2, § 3
lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4 ning käesolevas määruses sätestatule on abikõlblikud;
3) toetust ei taotleta kulule, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest või
riigisisestest või muudest välisabi vahenditest;
4) taotluses planeeritud osalejate osakaal, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise
algust on tööturul, on vähemalt 30%;
5) taotlus allkirjastatakse esindusõigusliku isiku poolt.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud
kinnitustele ka volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
5
(3) [Kehtetu - RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(4) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest,
peab taotleja esitama sellekohase teabe.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 13. Taotlusvooru avamine
(1) Rakendusasutus esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.
(2) Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes
üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel www.innove.ee vähemalt 20 kalendripäeva
enne taotlusvooru avamise päeva.
(3) Rakendusüksus korraldab mitu taotlusvooru, kui rakendusasutus on vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikele 1 nii otsustanud.
§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu.
(2) Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
5. peatükk
Taotluste menetlemine
§ 15. Taotluse menetlemine
(1) Kui taotlust ei esitata tähtajaks, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu
võtmata struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.
(2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva
jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevast
rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada lõikes 4
nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva.
(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta
leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised
asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus
kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Ühe taotluse raames antakse
taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks kokku kuni kümme tööpäeva.
(5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei pea rakendusüksus arvestama
muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste
likvideerimisele.
(6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja
projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene,
välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
6
§ 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva
määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12
sätestatud nõuetele 30 tööpäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud
tähtpäevast. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud
kõik käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses
esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
2) taotlust on muudetud käesoleva määruse § 15 lõikes 5 nimetatud osas, millele
rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud;
3) taotleja ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli
raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
(4) Kui taotleja, partner või taotlus tunnistatakse mittevastavaks, teeb rakendusüksus
taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
§ 17. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
(2) Igat nõuetele vastavat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset
eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud
ametialases süüteos või karistusseadustiku §-de 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning
kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
rakendusasutus.
(3) Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti
hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui
ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse
taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamatult teavitama rakendusüksust huvide
konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral
valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
(4) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid käesoleva määruse lisas 2 esitatud
hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 8 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 13 punkti;
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
3) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt 8 punkti;
4) taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia – maksimaalselt 4 punkti;
5) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 2 punkti.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(5) Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded taotlusele konsensuslikult.
(6) Eksperdid esitavad täidetud ja mõlema eksperdi poolt allkirjastatud konsensusliku
hindamislehe rakendusüksusele hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks
saamisest.
(7) Kui eksperdid ei jõua lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul konsensusele, toimub vastava
projekti hinnanud ekspertide koosolek konsensusele jõudmiseks rakendusüksuse osalusel;
koosoleku tulemusena allkirjastatakse konsensuslik hindamisleht.
(8) Taotluste osas, mille ekspertide hindamistulemus on alla 22 punkti või mis ei saa
7
vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata
jätmise otsuse.
(9) Rakendusüksus koostab ekspertide antud konsensuslike koondhinnete alusel taotluste
lõpliku paremusjärjestuse, milles esimesel kohal on suurima koondhinde saanud taotlus ning
kuhu kantakse projektid, mille koondhinne on vähemalt 22 punkti ja mis said igas
hindamiskriteeriumis vähemalt 1 punkti.
(10) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk,
eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu määraga
taotlusi.
(11) Kui taotluse maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja
taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumi
„projekti põhjendatus” alakriteeriumi „partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse”
punktisumma on suurem.
(12) Kui käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud hindamistulemust ületavate taotluste
maht on suurem kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ning § 9 lõike 2
alusel omafinantseeringu määr ja hindamiskriteeriumi „projekti põhjendatus” alakriteeriumi
„partnerite kaasatus projekti tegevuste elluviimisse” punktisumma on võrdne, eelistatakse
taotlust, mille hindamiskriteeriumi „taotleja ja partneri suutlikkus projekti ellu viia”
punktisumma on suurem.
(13) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 10–12 sätestatud kriteeriumid on võrdsed,
eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.
§ 18. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad paremusjärjestuses kõik taotlused, mille hindamistulemus on
vähemalt 22 punkti ja mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt 1 punkti ning mille
rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet.
Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti tegevustega alustamiseks;
2) puhastuluga seotud andmete esitamise kord, kui projekt teenib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõike 8 kohaselt puhastulu ja seda ei ole
võimalik hinnata taotluse esitamise ajal;
3) projektis osalejate andmete kogumise kord ja ulatus, lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktist e ning siseriiklikust andmete
kogumise korrast.
(3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8
lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses
võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse
otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.
(4) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3
nimetatud juhtudel.
(5) Nende menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste
rahastamise eelarve vabade vahendite jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste
menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste
menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kuue
tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
8
§ 19. Taotluse osaline rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1
sätestatule ning järgmistel juhtudel:
1) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust
väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
2) toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
(2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada
tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa
vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus
rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse osalise rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 18
lõikest 1.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-des 10 ja 11
sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 10% projekti abikõlblikest
kuludest tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.
Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
(3) Kui taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud
taotluse rahuldamise otsuses muutuvad, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste
asjakohasust ja vajalikkust.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti
tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise taotluse saamist.
§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse
kohaselt.
7. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel vähemalt üks kord aastas vastavalt
toetuse taotluse rahuldamise otsusele. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha
sagedasema aruande esitamise korra. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab
aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
9
kõrvaldamist.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(11) Lõpparuanne esitatakse 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppu.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti nimi,
projekti number, toetuse saaja nimi jne);
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti progressi kohta (tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt);
4) väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt);
5) hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
6) hinnang partnerluse toimimisele;
7) kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas projekti
seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande viie
tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist.
§ 23. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse
§-dest 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete
tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta
väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja
15 tööpäeva jooksul toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Esimese
väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Toetuse maksmise eelduseks on toetuse taotluse rahuldamise otsus vastavalt käesoleva
määruse §-le 18 ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste
abikõlblikkus.
(4) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-toetuste keskkonna kaudu.
[RT I, 16.05.2017, 6 - jõust. 19.05.2017]
(5) Maksetaotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on tekkinud. Kulud makstakse ühendmääruse
§ 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustel.
(6) Projektis ei rakendata kaudsete kulude arvestusel ühtset määra.
(7) Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus.
[RT I, 16.05.2017, 6 - jõust. 19.05.2017]
(8) Toetuse saaja peab enne esimest maksetaotlust või koos esimese maksetaotlusega
esitama rakendusüksusele:
1) väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
2) koopia riigihangete tegemisekorrast asutuses;
3) lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volikirjade koopiad.
(9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
10
(10) Pärast maksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus maksetaotluses esitatud kulude
vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast
täitmist alates maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 90 kalendripäeva
jooksul.
(11) Kui maksetaotluse kontrollimisel esineb puudus, mida on võimalik rakendusüksuse
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks
tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. Kui puudus kõrvaldatakse
määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus on
täidetud.
(12) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja
makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5%
projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast.
8. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 24. Toetuse saaja ja partneri kohustused
(1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja
projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt ning:
1) kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e
nimetatud andmeid käesoleva määruse lisas 4 esitatud vormil C või D ja esitab need
rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud sagedusele. Toetuse
saaja peab pidama arvestust ja koguma detailseid isikuandmeid teenuse saajate kohta;
2) vastavalt taotluste menetlemise määruse § 8 lõikele 3 ei võta tööle Eestis seadusliku
aluseta viibivat isikut;
3) peab arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6.
(2) Toetuse saaja ja partner ei või käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetatud tegevuse
jaoks saadud toetusega asendada olemasolevate teenuste kulusid.
(3) Partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 25.
(4) Enne teenuse osutamise algust peavad projektis osalevad kohaliku omavalitsuse
üksused:
1) kehtestama teenuse osutamise tingimused ja korra vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse
§-le 14, välja arvatud juhul, kui varem kehtestatud teenuse osutamise tingimused ja kord
vastavad nimetatud tingimusele;
[RT I, 16.05.2017, 6 - jõust. 19.05.2017]
2) olema vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 selgitanud välja abi saamiseks
pöördunud inimese teenusevajaduse, koostanud hindamisakti ja teinud otsuse abi andmise
kohta;
3) esitama rakendusüksuse nõudmisel teenuse osutamise tingimused ja korra ning
hindamisakti iga teenuse saaja kohta koos otsusega abi andmise kohta.
(5) Toetuse saaja peab koos viimase maksetaotlusega esitama kinnituse selle kohta, et kõigi
projektis osalenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavas või muus strateegilises
dokumendis on fikseeritud projekti raames osutatud teenuste jätkumine vähemalt viie aasta
jooksul.
§ 25. Toetuse saaja ja partneri õigused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid,
mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad struktuuritoetuse seaduse §
23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.
11
§ 26. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud
kohustusi.
§ 27. Finantskorrektsioonid
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
(2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
(3) Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
§ 28. Rakendussäte
Projektide suhtes, mille toetuse taotlus esitati rakendusüksusele 01.08.2016–31.10.2016
avatud taotlusvooru raames, kohaldatakse taotlusvooru ajal kehtinud käesoleva määruse § 9
redaktsiooni.
[RT I, 23.03.2018, 19 - jõust. 26.03.2018]
Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister Marika Priske
Kantsler