dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Osaluse valitsemisest ja asutajaõiguste teostamisest

Sotsiaalministeerium · 2. mai 2018
Viit
1.1-8/951-4
Registreeritud
2. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Viljandi Haigla
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2018
Vastutaja
Taavi Turu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎Asutajaoiguste_aruanne.bdoc651 KB
  • 📎E-kiri.pdf147 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla registrikood: 90004585 tänava nimi: Pärna tee 3 küla: Jämejala küla vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71024 telefon: +372 4352022 faks: +372 4352026 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.vmh.ee Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17 Lisa 5 Varud 17 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 9 Kapitalirent 20 Lisa 10 Kasutusrent 20 Lisa 11 Laenukohustised 22 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 23 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 24 Lisa 15 Muud tulud 24 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 25 Lisa 17 Tööjõukulud 25 Lisa 18 Muud kulud 26 Lisa 19 Seotud osapooled 26 Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 26 Aruande allkirjad 27 Vandeaudiitori aruanne 28 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis. Teenuste arengust. 2017 aastal arendati narkoravi ja rehabilitatsiooni teenust. Viljandi haigla võrgustas Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Samuti avati Viljandis narko võõrutuse osakond. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine. SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud alljärgnevalt: 3 Tervist Edendavate Haiglate võrgustiku liikmena pöörab Viljandi haigla suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Viljandi Haigla on ka klastri Connected Health liige, et seeläbi edendada meditsiinivaldkonnas koostööd ja innovatsiooni Eesti IT- ettevõtetega. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2017. aastal oli 819. Investeeringud 2017 oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta: 1. Investeeringud • Euroopa liidu meetmete investeeringute ettevalmistused. • Majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd, olulisemaks nendest sisekliiniku renoveerimine. • Uue röntgenseadme ost 2. Teenuste areng • Sõltusvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste Sillamäe NRK liitumine ja teenuskeskuste avamine Narvas ja Jõhvis • Narko võõrutusravi osakonna avamine Viljandis • Kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamine. • Teenuste parandamine tulenevalt patsiendi tagasisidesüsteemist. • Koos Sotsiaalministeeriumiga teostati paikkondlike teenuste integratsiooni ja arendusprojekt “PAIK” 4 • 3. Kvaliteedi tagamine • Kvaliteedijuhtimise süsteemi uuendamine ja uue kvaliteedi käsiraamatu käivitamine. 4. Koostöö arendamine • Koostööprojektid Connected Health klastriga, • Koostööüritused Viljandi gümnaasiumiga, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja kogukonnaga. 2017. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest – lisaks 2017. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse. Ravitöö näitajate kokkuvõte Ravitööd iseloomustasid 2017. aastal erisuunalised trendid personali saadavuses. Samaaegselt õdede ja mõnede arstlike erialade ning funktsioonide ametikohtade hea täituvusega ilmestus keerukus mõne eriala arstide ametikohtade täitmisel. Sellest tulenesid nii personalipoliitilised palgatõusu otsused kui ka ebaühtlus raviplaani mõne segmendi täitmisel. Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on püsiv. Arvulised töönäitajad olid üldjoontes stabiilsed, olulisem oli sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni teenuste mahu kasv ja naisteabi mahu kahanemine tulenevalt valdkonna vanemarsti lapsehoolduspuhkusest ja lisatööjõu vähesest saadavusest. Ravimahtude rahaline plaan täideti. Personal kasvas just uute ja laienevate teenuste osas nagu sõltuvusravi ja alkoravi ning töövõime hindamise teenus. Teenuse osutamine on väga paljuski hooajaliselt sõltuv nakkushaiguste esinemisest ja sellest tulenevalt ka lepingumahu ajaline realiseerimine. Ravitöö statistilised näitajad 2017. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 765 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes 2016. aastaga 157 isiku võrra, statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on trend, mis eeldatavasti jätkub käesoleval aastal. Voodipäevade arv oli kokku 175 137, mis on 10 354 päeva võrra enam kui 2016. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2017. aastal 26,3: • sisehaiguste erialal 7,4 päeva; • sünnitus erialal 2,0 päeva; 5 • üldkirurgia erialal 6,9 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis, ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2017. aastal kokku 76 598, mis on 2016. aastaga võrreldes 5 049 visiidi võrra rohkem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2017. aastal 15 068 patsienti. Võrreldes 2016. aastaga vähenes EMO patsientide arv 478 võrra. Sundravi teenust osutati 2017. aastal 36 658 voodipäeva, mis on 163 voodipäeva rohkem kui 2016. aastal. Raviteenuste sisu osas oli 2017. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. Tuleviku investeeringud 1. Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale. 2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale. • Kesklinna Tervisekeskuse ja haigla somaatilise ravi ühishoonestu arendamine • Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remisssiooniga hooldusravi ja kohtumaarusega hooldusravi hooned 3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud • Teenuste integratsiooni pilootprojekt PAIK alustamine • Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine (Alkoholiravi ja narkoravi) • Sundraviteenuse arendamine. • Baasteenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel Erinevate arendusprojektide mahu kasvust lähiaastatel on tingitud Euroopa Liidu rahastusperioodi tingimustest tingitud Viljandi Haigla võimalustest. Eelnevast tulenevalt kasvavad sellel perioodil kindlasti arenduskulud antud projektide realiseerimiseks ja ka administreerimiseks. Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT- võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes aspektis: • rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos; • rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu. • Paikkondlike teenuste integratsiooniprojekt mõjutab tulevikus teenuste regulatsiooni. 6 • Paik projeketi tulemusel on võimalik 2018 paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste uuel integreerituse tasemel osutamine Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. Haiglal ei eksisteeri valuutariski kuna arveldamine toimub eurodes, samuti ei mõjuta sihtasutuse toimimist ka valuutakursside kõikumine kuna võetud laenukoormus on väga väike ning laenuintressid sisaldavad nii fikseeritud komponenti kui ka EURIBOR-I, mis täna on madalseisus. SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad SA Viljandi Haigla tegevustulud 2017. aastal olid 21 309 327 eurot ( 2016. a vastav näitaja oli 19 320 800 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 10,3 %. Tegevuskulud olid 2017. aastal 19 877 795 eurot ( 2016.a vastav näitaja oli 18 054 340 eurot). Investeeringuid oli 2017. aastal summas 445 007 eurot (käibemaksuta, 2016. aastal 610 620 eurot). Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3- liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud. SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis: Finantssuhtarv Valem 2017 2016 Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised 6,36 4,5 kattekordaja kohustused Vahetu makse- Raha / lühiajalised kohustused 4,69 3,47 valmiduse kordaja Käibekapital Käibevara – lühiajalised 7,03 5,55 kohustused milj eurodes Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja Kohustused / koguvara 0,11 0,15 Netovara / Varad 0,89 0,85 Omakapitali määr Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud 7 ROA (Puhaskasum / keskmine 9,78 9,22 ROE (Puhaskasum / keskmine 11,25 11,08 Koguvarade käibekordaja Müügitulu / Keskmised varad 1,45 1,41 ehk varade kasutamise (kordades) efektiivsus Tegevustulemuslikkus Tegevustulud / Tegevuskulud 1,07 1,07 8 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 6 162 379 5 513 899 2 Nõuded ja ettemaksed 1 894 101 1 332 339 3,4 Varud 291 081 291 176 5 Kokku käibevarad 8 347 561 7 137 414 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 65 000 80 000 7 Materiaalsed põhivarad 6 679 808 6 918 813 8 Kokku põhivarad 6 744 808 6 998 813 Kokku varad 15 092 369 14 136 227 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 198 478 418 411 9,11 Võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 169 027 12 Kokku lühiajalised kohustised 1 313 406 1 587 438 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 365 573 564 114 11 Kokku pikaajalised kohustised 365 573 564 114 Kokku kohustised 1 678 979 2 151 552 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 617 443 7 359 430 Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 258 013 Kokku netovara 13 413 390 11 984 675 Kokku kohustised ja netovara 15 092 369 14 136 227 9 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 62 521 31 692 13 Tulu ettevõtlusest 21 246 088 19 276 841 14 Muud tulud 718 12 267 15 Kokku tulud 21 309 327 19 320 800 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -4 282 252 -3 872 481 16 Tööjõukulud -14 206 667 -12 617 131 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -699 012 -945 080 7,8 Muud kulud -689 864 -619 648 18 Kokku kulud -19 877 795 -18 054 340 Põhitegevuse tulem 1 431 532 1 266 460 Intressitulud 585 1 054 Intressikulud -3 402 -9 501 Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 258 013 10 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 431 532 1 266 460 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 699 012 945 080 7,8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -11 806 15 Muud korrigeerimised 89 001 67 762 Kokku korrigeerimised 788 013 1 001 036 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -561 761 -268 566 3 Varude muutus 94 -26 506 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -18 296 239 866 12 Kokku rahavood põhitegevusest 1 639 582 2 212 290 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -569 812 -429 134 8 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 11 806 15 müügist Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 0 -230 000 7 Laekunud intressid 585 1 054 Kokku rahavood investeerimistegevusest -569 227 -646 274 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -349 739 -443 215 11 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -68 734 -97 868 9 Makstud intressid -3 402 -9 501 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -421 875 -550 584 Kokku rahavood 648 480 1 015 432 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 513 899 4 498 467 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 648 480 1 015 432 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 162 379 5 513 899 2 11 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2015 3 367 232 7 359 430 10 726 662 Aruandeaasta tulem 1 258 013 1 258 013 31.12.2016 3 367 232 8 617 443 11 984 675 Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 428 715 31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390 12 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Viljandi Haigla 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standard . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja raha lähendid kajastatakse bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Amortisatsioonimäär sõltub hoone kasulikust elueast - kinnistu aadressiga Turu 6 Viljandi linnas arvestame kasulikuks elueaks 3 aastat. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000 euroni on kantud sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid 31.12.2016 seisuga 13 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne bilansist välja, kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna. Põhivara ümberhindlust ei ole tehtud. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Varade allahindlust pole toimunud. Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (arenguväljaminekud, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning eeldatav kasulik eluiga on 2-5 aastat. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 17-50 Meditsiinitehnika 5-7 Transpordivahendid 5 Arvutid ja arvutisüsteemid 5 Muud materiaalsed põhivarad 5 Rendid Asutus kui rentnik. Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. SA Viljandi Haigla kui rendileandja: SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vaja olevate teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile). Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud. Rendile antud haigla hooneosasid ei ole kinnisvarainvesteeringuna kajastatud, kuna suurem osa hoonetest on kasutuses oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis, mis on kaetud tähtajaliste rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Annetused ja toetused Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseeritud kulud kajastuvad tulemiaruandes kuludes. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul. 14 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Tulud Teenused on osutatud Eestis. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel ja tingimusel, et teenuse osutamisega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ning tulu teenuste osutamisest on võimalik mõõta. Aastaaruandes ja raamatupidamises ei kajastu bilansipäeval lõpetamata raviteenuseid, kuna haigekassa lepingumahtu on sisse arvestatud ainult lõpetatud raviarved ja vastavalt sõlmitud lepingutele ei rahastata järgmisel aastal eelmise perioodi tööd. Intressitulu on kajastatud bilansipäeva seisuga. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st). Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingutega. Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja §49¹, mis hakkas kehtima alates 01.01.2015 koostatud majandusaasta aruannetele, avaldatakse informatsioon soetud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Raha kassas 3 360 2 167 Raha pangakontol 6 159 019 5 511 732 Kokku raha 6 162 379 5 513 899 15 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 860 204 4 Ostjatelt laekumata 1 862 108 1 862 108 arved Ebatõenäoliselt -1 904 -1 904 laekuvad nõuded Muud nõuded 753 753 Viitlaekumised 753 753 Ettemaksed 28 396 28 396 Tulevaste perioodide 23 251 23 251 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Töötajate puhkusetasu 1 082 1 082 ettemaksed Saamata seadusandlusest 3 666 3 666 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 1 894 101 1 894 101 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 312 759 1 312 759 4 Ostjatelt laekumata 1 314 633 1 314 633 arved Ebatõenäoliselt -1 874 -1 874 laekuvad nõuded Muud nõuded 1 046 1 046 Viitlaekumised 1 046 1 046 Ettemaksed 14 509 14 509 Tulevaste perioodide 14 509 14 509 kulud Töötajate puhkusetasu 4 025 4 025 ettemaks Kokku nõuded ja 1 332 339 1 332 339 ettemaksed 16 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 1 862 108 1 314 633 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 904 -1 874 Kokku nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 312 759 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 874 -421 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 668 175 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -1 106 -2 068 Lootusetuks tunnistatud nõuded 408 440 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 904 -1 874 Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2017 seisuga summas 4 023 eurot (2016.aasta vastav näitaja 2 087 eurot) Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Tooraine ja materjal 285 787 285 882 Strateegilised varud 5 294 5 294 Kokku varud 291 081 291 176 Varude allahindlus ja mahakandmine 497 0 Varude allahindlust teostatud ei ole. Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 14 080 3 375 Üksikisiku tulumaks 220 801 209 353 Erisoodustuse tulumaks 325 1 977 Sotsiaalmaks 408 455 387 899 Kohustuslik kogumispension 18 585 17 345 Töötuskindlustusmaksed 25 987 24 489 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 101 1 114 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 689 334 645 552 Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "võlad ja ettemaksed". 17 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised Ostud ja parendused 230 000 230 000 Allahindlused väärtuse languse -150 000 -150 000 tõttu 31.12.2016 Soetusmaksumus 230 000 230 000 Akumuleeritud kulum -150 000 -150 000 Jääkmaksumus 80 000 80 000 Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000 31.12.2017 Soetusmaksumus 230 000 230 000 Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000 Jääkmaksumus 65 000 65 000 2017 2016 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 12 412 3 716 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 177 1 753 Haigla soetas 2016.a augustis kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetava hoone kogu netopind on kaetud kehtivate üürilepingutega, mida ei haigla ega teised riigiraamatupidamised ei kasuta oma põhitegevuse tarbeks. Kinnistu võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 on kinnistu alla hinnatud väärtuse languse tõttu vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna hoone läheb uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistust maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale - 3 aastat. 18 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid Transpordivahendid Arvutid ja Muud Lõpetamata põhivarad ja arvutisüsteemid masinad ja projektid ettemaksed seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 1 172 9 470 895 515 065 162 270 3 953 573 4 630 908 428 621 14 531 596 Akumuleeritud kulum 0 -3 038 972 -473 886 -126 686 -3 197 297 -3 797 869 -361 482 -7 198 323 Jääkmaksumus 1 172 6 431 923 41 179 35 584 756 276 833 039 67 139 7 333 273 Ostud ja parendused 47 279 27 625 2 761 283 622 314 008 19 333 380 620 Amortisatsioonikulu -352 862 -18 798 -18 012 -352 063 -388 873 -53 345 -795 080 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 172 9 503 827 433 966 145 757 3 753 809 4 333 532 384 996 14 223 527 Akumuleeritud kulum 0 -3 377 487 -383 960 -125 424 -3 065 974 -3 575 358 -351 869 -7 304 714 Jääkmaksumus 1 172 6 126 340 50 006 20 333 687 835 758 174 33 127 6 918 813 Ostud ja parendused 80 175 11 950 336 212 348 162 11 490 5 180 5 180 445 007 Amortisatsioonikulu -340 310 -16 631 -6 299 -307 485 -330 415 -13 287 -684 012 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 5 180 14 190 859 Akumuleeritud kulum -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 0 -7 511 051 Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 5 180 6 679 808 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2017 2016 Masinad ja seadmed 0 12 472 Transpordivahendid 0 12 472 Kokku 0 12 472 Seoses põhivara piirmäära muutusega (alampiir 5000 eurot) kanti 2016 aastal bilansist välja materiaalset põhivara soetusmaksumuses 526 813 eurot. Jääkväärtus summas 63 064 eurot sisaldub 2016 aasta amortisatsioonikuludes. 19 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa järgi nr 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu 42 401 42 401 EUR 15.08.2018 ESAOTE euribor Kapitalirendikohustised 42 401 42 401 11 kokku 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa järgi nr 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu 104 905 62 504 42 401 EUR 15.08.2018 ESAOTE euribor Röntgenaparaat 1,78%+3 kuu 6 231 6 231 EUR 15.02.2017 POLYRAD-PREMIUM eurior Kapitalirendikohustised 111 136 68 735 42 401 11 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2017 31.12.2016 Masinad ja seadmed 0 158 075 Kokku 0 158 075 Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2017 2016 Lisa nr Kasutusrenditulu 45 304 38 202 14 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr 12 kuu jooksul 6 386 14 797 1-5 aasta jooksul 0 840 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus 20 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Kinnisvarainvesteeringud 65 000 80 000 Muud varad 49 746 347 523 Kokku 114 746 427 523 Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus. Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele. Mittekatkestatavad rendilepingud on Turu 6 hoones tähtajalised lepingud kuni 31.07.2018. Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Lisa nr Kasutusrendikulu 89 689 54 201 16 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr 12 kuu jooksul 29 348 10 662 1-5 aasta jooksul 78 852 11 065 Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete kui ka patsientide vastuvõtuks ruumide renti. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud. 21 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5%+6 kuu 521 650 156 077 365 573 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 521 650 156 077 365 573 kokku Kapitalirendikohustised 42 401 42 401 9 kokku Laenukohustised 564 051 198 478 365 573 kokku 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB panga laen 1,163%+6 194 150 194 150 EUR 31.07.02017 kuu uribor SEB panga laen 0,5%+6 kuu 677 239 155 526 521 713 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 871 389 349 676 521 713 kokku Kapitalirendikohustised 111 136 68 735 42 401 9 kokku Laenukohustised 982 525 418 411 564 114 kokku Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. 22 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 322 143 322 143 Võlad töövõtjatele 97 762 97 762 Maksuvõlad 689 334 689 334 6 Saadud ettemaksed 5 689 5 689 Tulevaste perioodide tulud 5 689 5 689 Kokku võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 114 928 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 375 828 375 828 Võlad töövõtjatele 97 611 97 611 Maksuvõlad 645 552 645 552 6 Saadud ettemaksed 36 36 Tulevaste perioodide tulud 36 36 Riigieelarveline eraldis 50 000 50 000 Kokku võlad ja ettemaksed 1 169 027 1 169 027 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2016 aastal 50 000 eurot viiele haiglale a` 10 000 eurot(Viljandi haigla, Ida-Viru Keskhaigla, Narva haigla, Pärnu haigla ja Rakvere haigla), kes kiirendatud korras olid nõus testima ja kasutusele võtma saatekirjade II etapi standardid ja lahendused. Kuna nii rakendamise kui ka toetuse aruande esitamise tähtaega pikendati 2017 aastasse, siis kajastasime ka eraldise jagamise 2017.aastal. Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Vaimse tervise keskus Norra -9 220 12 546 0 -3 326 0 psühh.projekt AS Selver annetuskampaania 0 4 646 0 -4 646 0 Tervise Arengu Instituut 0 23 720 0 -23 720 0 Kokku sihtfinantseerimine -9 220 40 912 0 -31 692 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, -9 220 40 912 0 -31 692 0 annetused ja toetused 23 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver annetuskampaania 0 4 650 0 -4 650 0 EV Sotsiaalministeerium 0 48 000 0 -48 000 0 EV Sotsiaalministeerium 0 50 000 -42 113 -7 887 0 SA Tallinna Teaduspark 0 1 984 0 -1 984 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 104 634 -42 113 -62 521 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 104 634 -42 113 -62 521 0 annetused ja toetused Tagastatud summa 42 113 eurot sisaldab nii kodumaise sihtfinantseerimise vahendamist teistele haiglatele (Ida-Viru Keskhaigla, Narva haigla, Pärnu Haigla ja Rakvere haigla) summas 28 968 eurot kui ka tagasimaksmist Sotsiaalministeeriumile summas 13 145 eurot. Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Eesti Haigekassa 11 981 265 11 476 390 EV Sotsiaalministeerium -vältimatuabi kindlustamata isikutele 144 593 164 603 EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 4 180 443 3 913 928 Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 507 383 518 650 Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus ja toetus 167 907 299 999 Perearstide ja raviasutuste teenused 570 068 579 832 Asutuste ja omavalitsuste teenused 571 172 364 163 Tulud mitte-tervishoiuteenustest 219 040 199 514 Patsientide omaosalus 1 198 764 1 079 059 Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 45 304 38 202 10 Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 1 660 149 642 501 Kokku tulu ettevõtlusest 21 246 088 19 276 841 Sihtasutuse tuludest 98,7% on maksuvaba käibena tervishoiuteenus ja käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid 1,3% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, osaline koolitusteenus). Lisa 15 Muud tulud (eurodes) 2017 2016 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 11 805 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 38 Muud 718 424 Kokku muud tulud 718 12 267 24 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Üür ja rent 89 689 54 201 10 Energia 487 328 483 848 Elektrienergia 191 068 191 376 Soojusenergia 279 047 279 908 Kütus 17 213 12 564 Veevarustusteenused 50 702 44 951 Mitmesugused bürookulud 96 533 54 293 Uurimis- ja arengukulud 141 841 79 031 Lähetuskulud 9 674 9 411 Koolituskulud 76 457 61 924 Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 713 185 607 786 Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja 2 582 073 2 442 207 teenuste soetamise kulud Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning 26 190 19 021 nende hooldus kulud Haigla tööks akrediteerimiskulud 8 580 15 808 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 282 252 3 872 481 Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 10 711 339 9 498 573 Sotsiaalmaksud 3 478 240 3 093 210 Töötajate erisoodustused 9 687 15 254 Erisoodustuse maksud 7 401 10 094 Kokku tööjõukulud 14 206 667 12 617 131 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 819 805 25 Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Muud kulud (eurodes) 2017 2016 Kahjum valuutakursi muutustest 0 8 Trahvid, viivised ja hüvitised 377 23 Riigilõivud 219 1 168 Maamaks 172 30 Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 505 4 499 Käibemaks 684 129 612 202 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -35 1 713 Muud 497 5 Kokku muud kulud 689 864 619 648 Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 2016 Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 2 987 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 157 694 121 543 Seotud osapooltega 2017 aastal tehinguid tehtud ei ole. Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31.12.2017 ja aastaaruande koostamiskuupäeva ajavahemikul. Aruandekuupäeva järgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid järgmise majandusaasta tulemust, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ilmnenud ei ole. 26 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Viljandi Haigla nõukogule. Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Viljandi Haigla (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Lindmäe Vandeaudiitori number: 372 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 07.03.2018 Tere Teile on saadetud SA Viljandi Haigla dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. -- Merike Aaremaa SA Viljandi Haigla sekretär tel 435 2022 e-post [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel