MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
registrikood: 90004585
tänava nimi: Pärna tee 3
küla: Jämejala küla
vald: Viljandi vald
maakond: Viljandi maakond
postisihtnumber: 71024
telefon: +372 4352022
faks: +372 4352026
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.vmh.ee
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17
Lisa 5 Varud 17
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 9 Kapitalirent 20
Lisa 10 Kasutusrent 20
Lisa 11 Laenukohustised 22
Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 23
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 23
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 24
Lisa 15 Muud tulud 24
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 25
Lisa 17 Tööjõukulud 25
Lisa 18 Muud kulud 26
Lisa 19 Seotud osapooled 26
Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 26
Aruande allkirjad 27
Vandeaudiitori aruanne 28
2
TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid
Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise
tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks
ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale
sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala
Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi
Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks
eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset
ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus
osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja
kvaliteedis.
Teenuste arengust. 2017 aastal arendati narkoravi ja rehabilitatsiooni teenust. Viljandi haigla
võrgustas Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad
Jõhvis ja Narvas. Samuti avati Viljandis narko võõrutuse osakond.
Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide
üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud
sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus.
Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning
kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele
esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla
parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine.
SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud
alljärgnevalt:
3
Tervist Edendavate Haiglate võrgustiku liikmena pöörab Viljandi haigla suurt rõhku
terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende
lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Viljandi Haigla on ka klastri Connected
Health liige, et seeläbi edendada meditsiinivaldkonnas koostööd ja innovatsiooni Eesti IT-
ettevõtetega.
Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on
tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste
diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga
rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid
vajadusi.
Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2017. aastal oli 819.
Investeeringud
2017 oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta:
1. Investeeringud
• Euroopa liidu meetmete investeeringute ettevalmistused.
• Majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd, olulisemaks nendest sisekliiniku
renoveerimine.
• Uue röntgenseadme ost
2. Teenuste areng
• Sõltusvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste Sillamäe NRK liitumine ja
teenuskeskuste avamine Narvas ja Jõhvis
• Narko võõrutusravi osakonna avamine Viljandis
• Kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamine.
• Teenuste parandamine tulenevalt patsiendi tagasisidesüsteemist.
• Koos Sotsiaalministeeriumiga teostati paikkondlike teenuste integratsiooni ja
arendusprojekt “PAIK”
4
•
3. Kvaliteedi tagamine
• Kvaliteedijuhtimise süsteemi uuendamine ja uue kvaliteedi käsiraamatu käivitamine.
4. Koostöö arendamine
• Koostööprojektid Connected Health klastriga,
• Koostööüritused Viljandi gümnaasiumiga, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja
kogukonnaga.
2017. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest –
lisaks 2017. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule
vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse.
Ravitöö näitajate kokkuvõte
Ravitööd iseloomustasid 2017. aastal erisuunalised trendid personali saadavuses. Samaaegselt
õdede ja mõnede arstlike erialade ning funktsioonide ametikohtade hea täituvusega ilmestus
keerukus mõne eriala arstide ametikohtade täitmisel. Sellest tulenesid nii personalipoliitilised
palgatõusu otsused kui ka ebaühtlus raviplaani mõne segmendi täitmisel. Haigla üldine maine
usaldusväärse tööandjana on püsiv.
Arvulised töönäitajad olid üldjoontes stabiilsed, olulisem oli sundravi ning narkoravi ja
rehabiliatatsiooni teenuste mahu kasv ja naisteabi mahu kahanemine tulenevalt valdkonna
vanemarsti lapsehoolduspuhkusest ja lisatööjõu vähesest saadavusest. Ravimahtude rahaline
plaan täideti. Personal kasvas just uute ja laienevate teenuste osas nagu sõltuvusravi ja alkoravi
ning töövõime hindamise teenus.
Teenuse osutamine on väga paljuski hooajaliselt sõltuv nakkushaiguste esinemisest ja sellest
tulenevalt ka lepingumahu ajaline realiseerimine.
Ravitöö statistilised näitajad
2017. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta.
Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 765 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes
2016. aastaga 157 isiku võrra, statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on
trend, mis eeldatavasti jätkub käesoleval aastal.
Voodipäevade arv oli kokku 175 137, mis on 10 354 päeva võrra enam kui 2016. aastal.
Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2017. aastal 26,3:
• sisehaiguste erialal 7,4 päeva;
• sünnitus erialal 2,0 päeva;
5
• üldkirurgia erialal 6,9 päeva.
Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb
teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis,
ning nende osakaalu suurenemine jätkub.
Ambulatoorseid visiite tehti 2017. aastal kokku 76 598, mis on 2016. aastaga võrreldes 5 049 visiidi
võrra rohkem.
Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2017. aastal 15 068 patsienti. Võrreldes 2016. aastaga
vähenes EMO patsientide arv 478 võrra.
Sundravi teenust osutati 2017. aastal 36 658 voodipäeva, mis on 163 voodipäeva rohkem kui 2016.
aastal.
Raviteenuste sisu osas oli 2017. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud.
Tuleviku investeeringud
1. Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale.
2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.
• Kesklinna Tervisekeskuse ja haigla somaatilise ravi ühishoonestu arendamine
• Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remisssiooniga hooldusravi ja kohtumaarusega
hooldusravi hooned
3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud
• Teenuste integratsiooni pilootprojekt PAIK alustamine
• Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine (Alkoholiravi ja narkoravi)
• Sundraviteenuse arendamine.
• Baasteenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel
Erinevate arendusprojektide mahu kasvust lähiaastatel on tingitud Euroopa Liidu rahastusperioodi
tingimustest tingitud Viljandi Haigla võimalustest. Eelnevast tulenevalt kasvavad sellel perioodil
kindlasti arenduskulud antud projektide realiseerimiseks ja ka administreerimiseks.
Tegevuskeskkonna üldine areng
Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT-
võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata
kahes aspektis:
• rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos;
• rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu.
• Paikkondlike teenuste integratsiooniprojekt mõjutab tulevikus teenuste regulatsiooni.
6
• Paik projeketi tulemusel on võimalik 2018 paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste uuel
integreerituse tasemel osutamine
Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks
erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis
ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse.
Haiglal ei eksisteeri valuutariski kuna arveldamine toimub eurodes, samuti ei mõjuta sihtasutuse
toimimist ka valuutakursside kõikumine kuna võetud laenukoormus on väga väike ning
laenuintressid sisaldavad nii fikseeritud komponenti kui ka EURIBOR-I, mis täna on madalseisus.
SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad
SA Viljandi Haigla tegevustulud 2017. aastal olid 21 309 327 eurot ( 2016. a vastav näitaja oli 19 320
800 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 10,3 %.
Tegevuskulud olid 2017. aastal 19 877 795 eurot ( 2016.a vastav näitaja oli 18 054 340 eurot).
Investeeringuid oli 2017. aastal summas 445 007 eurot (käibemaksuta, 2016. aastal 610 620 eurot).
Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-
liikmeline auditikomitee.
Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud
sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud.
SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud
Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise
metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis:
Finantssuhtarv Valem 2017 2016
Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud
Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised 6,36 4,5
kattekordaja kohustused
Vahetu makse- Raha / lühiajalised kohustused 4,69 3,47
valmiduse kordaja
Käibekapital Käibevara – lühiajalised 7,03 5,55
kohustused milj eurodes
Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud
Võlakordaja Kohustused / koguvara 0,11 0,15
Netovara / Varad 0,89 0,85
Omakapitali määr
Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud
7
ROA (Puhaskasum / keskmine 9,78 9,22
ROE (Puhaskasum / keskmine 11,25 11,08
Koguvarade käibekordaja Müügitulu / Keskmised varad 1,45 1,41
ehk varade kasutamise (kordades)
efektiivsus
Tegevustulemuslikkus Tegevustulud / Tegevuskulud 1,07 1,07
8
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 6 162 379 5 513 899 2
Nõuded ja ettemaksed 1 894 101 1 332 339 3,4
Varud 291 081 291 176 5
Kokku käibevarad 8 347 561 7 137 414
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 65 000 80 000 7
Materiaalsed põhivarad 6 679 808 6 918 813 8
Kokku põhivarad 6 744 808 6 998 813
Kokku varad 15 092 369 14 136 227
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 198 478 418 411 9,11
Võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 169 027 12
Kokku lühiajalised kohustised 1 313 406 1 587 438
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 365 573 564 114 11
Kokku pikaajalised kohustised 365 573 564 114
Kokku kohustised 1 678 979 2 151 552
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 617 443 7 359 430
Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 258 013
Kokku netovara 13 413 390 11 984 675
Kokku kohustised ja netovara 15 092 369 14 136 227
9
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 62 521 31 692 13
Tulu ettevõtlusest 21 246 088 19 276 841 14
Muud tulud 718 12 267 15
Kokku tulud 21 309 327 19 320 800
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -4 282 252 -3 872 481 16
Tööjõukulud -14 206 667 -12 617 131 17
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -699 012 -945 080 7,8
Muud kulud -689 864 -619 648 18
Kokku kulud -19 877 795 -18 054 340
Põhitegevuse tulem 1 431 532 1 266 460
Intressitulud 585 1 054
Intressikulud -3 402 -9 501
Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 258 013
10
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 1 431 532 1 266 460
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 699 012 945 080 7,8
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -11 806 15
Muud korrigeerimised 89 001 67 762
Kokku korrigeerimised 788 013 1 001 036
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -561 761 -268 566 3
Varude muutus 94 -26 506 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -18 296 239 866 12
Kokku rahavood põhitegevusest 1 639 582 2 212 290
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-569 812 -429 134 8
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
0 11 806 15
müügist
Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 0 -230 000 7
Laekunud intressid 585 1 054
Kokku rahavood investeerimistegevusest -569 227 -646 274
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -349 739 -443 215 11
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -68 734 -97 868 9
Makstud intressid -3 402 -9 501
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -421 875 -550 584
Kokku rahavood 648 480 1 015 432
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 513 899 4 498 467 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 648 480 1 015 432
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 162 379 5 513 899 2
11
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2015 3 367 232 7 359 430 10 726 662
Aruandeaasta tulem 1 258 013 1 258 013
31.12.2016 3 367 232 8 617 443 11 984 675
Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 428 715
31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390
12
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Viljandi Haigla 2017. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standard .
Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on
jätkuvalt tegutsev.
Raha
Raha ja raha lähendid kajastatakse bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne
on koostatud kaudsel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest
summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud
ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel
meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina
aruandeperioodi tulemiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks
olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku
sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori
üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum
ja võimalikud allahindlused). Amortisatsioonimäär sõltub hoone kasulikust elueast - kinnistu aadressiga Turu 6 Viljandi linnas arvestame
kasulikuks elueaks 3 aastat.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000
euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad
väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi
amortisatsioonimäärad. Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara
soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000 euroni on kantud sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid 31.12.2016 seisuga
13
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
bilansist välja, kajastades jääkväärtuse amortisatsioonikuluna.
Põhivara ümberhindlust ei ole tehtud. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Varade allahindlust pole toimunud.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset vara (arenguväljaminekud, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara kasutamisest saadakse tulevikus
majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema
soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud
kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning eeldatav kasulik eluiga on
2-5 aastat.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 17-50
Meditsiinitehnika 5-7
Transpordivahendid 5
Arvutid ja arvutisüsteemid 5
Muud materiaalsed põhivarad 5
Rendid
Asutus kui rentnik.
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes
toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja
tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
SA Viljandi Haigla kui rendileandja:
SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vaja olevate
teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile).
Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud.
Rendile antud haigla hooneosasid ei ole kinnisvarainvesteeringuna kajastatud, kuna suurem osa hoonetest on kasutuses oma põhitegevuses.
Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis, mis on kaetud tähtajaliste rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski
avaliku sektori üksus.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende
soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast
aruandekuupäeva, enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena.
Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus
sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
Annetused ja toetused
Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Sihtfinantseeritud kulud kajastuvad tulemiaruandes kuludes. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses
ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul.
14
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Tulud
Teenused on osutatud Eestis.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel ja tingimusel, et teenuse osutamisega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt
hinnata ning tulu teenuste osutamisest on võimalik mõõta.
Aastaaruandes ja raamatupidamises ei kajastu bilansipäeval lõpetamata raviteenuseid, kuna haigekassa lepingumahtu on sisse
arvestatud ainult lõpetatud raviarved ja vastavalt sõlmitud lepingutele ei rahastata järgmisel aastal eelmise perioodi tööd.
Intressitulu on kajastatud bilansipäeva seisuga.
Kulud
Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele.
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus on kas perioodikulud või ettemakstud kulud.
Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on:
1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt
abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline
mõju (hääleõigus alates 20%-st).
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega,
kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingutega.
Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja §49¹, mis hakkas kehtima alates 01.01.2015 koostatud majandusaasta aruannetele,
avaldatakse informatsioon soetud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide
üldistele nõuetele või turutingimustele.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Raha kassas 3 360 2 167
Raha pangakontol 6 159 019 5 511 732
Kokku raha 6 162 379 5 513 899
15
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 860 204 4
Ostjatelt laekumata
1 862 108 1 862 108
arved
Ebatõenäoliselt
-1 904 -1 904
laekuvad nõuded
Muud nõuded 753 753
Viitlaekumised 753 753
Ettemaksed 28 396 28 396
Tulevaste perioodide
23 251 23 251
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Töötajate puhkusetasu
1 082 1 082
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
3 666 3 666
tulenevad toetused
Kokku nõuded ja
1 894 101 1 894 101
ettemaksed
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 312 759 1 312 759 4
Ostjatelt laekumata
1 314 633 1 314 633
arved
Ebatõenäoliselt
-1 874 -1 874
laekuvad nõuded
Muud nõuded 1 046 1 046
Viitlaekumised 1 046 1 046
Ettemaksed 14 509 14 509
Tulevaste perioodide
14 509 14 509
kulud
Töötajate puhkusetasu
4 025 4 025
ettemaks
Kokku nõuded ja
1 332 339 1 332 339
ettemaksed
16
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 1 862 108 1 314 633 3
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 904 -1 874
Kokku nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 312 759
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 874 -421
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 668 175
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -1 106 -2 068
Lootusetuks tunnistatud nõuded 408 440
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 904 -1 874
Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2017 seisuga summas 4 023 eurot (2016.aasta vastav näitaja 2 087 eurot)
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Tooraine ja materjal 285 787 285 882
Strateegilised varud 5 294 5 294
Kokku varud 291 081 291 176
Varude allahindlus ja mahakandmine 497 0
Varude allahindlust teostatud ei ole.
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Maksuvõlg Maksuvõlg
Käibemaks 14 080 3 375
Üksikisiku tulumaks 220 801 209 353
Erisoodustuse tulumaks 325 1 977
Sotsiaalmaks 408 455 387 899
Kohustuslik kogumispension 18 585 17 345
Töötuskindlustusmaksed 25 987 24 489
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 101 1 114
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 689 334 645 552
Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "võlad ja ettemaksed".
17
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Ehitised
Ostud ja parendused 230 000 230 000
Allahindlused väärtuse languse
-150 000 -150 000
tõttu
31.12.2016
Soetusmaksumus 230 000 230 000
Akumuleeritud kulum -150 000 -150 000
Jääkmaksumus 80 000 80 000
Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000
31.12.2017
Soetusmaksumus 230 000 230 000
Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000
Jääkmaksumus 65 000 65 000
2017 2016
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 12 412 3 716
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 4 177 1 753
Haigla soetas 2016.a augustis kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja
tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetava hoone kogu netopind on kaetud kehtivate
üürilepingutega, mida ei haigla ega teised riigiraamatupidamised ei kasuta oma põhitegevuse tarbeks. Kinnistu võeti arvele soetusmaksumuses.
Seisuga 31.12.2016 on kinnistu alla hinnatud väärtuse languse tõttu vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML.
Kuna hoone läheb uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistust maa hind ja ülejäänud osa (hoone)
amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale - 3 aastat.
18
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid
Transpordivahendid
Arvutid ja Muud Lõpetamata
põhivarad ja
arvutisüsteemid
masinad ja projektid
ettemaksed
seadmed
31.12.2015
Soetusmaksumus 1 172 9 470 895 515 065 162 270 3 953 573 4 630 908 428 621 14 531 596
Akumuleeritud kulum 0 -3 038 972 -473 886 -126 686 -3 197 297 -3 797 869 -361 482 -7 198 323
Jääkmaksumus 1 172 6 431 923 41 179 35 584 756 276 833 039 67 139 7 333 273
Ostud ja parendused 47 279 27 625 2 761 283 622 314 008 19 333 380 620
Amortisatsioonikulu -352 862 -18 798 -18 012 -352 063 -388 873 -53 345 -795 080
31.12.2016
Soetusmaksumus 1 172 9 503 827 433 966 145 757 3 753 809 4 333 532 384 996 14 223 527
Akumuleeritud kulum 0 -3 377 487 -383 960 -125 424 -3 065 974 -3 575 358 -351 869 -7 304 714
Jääkmaksumus 1 172 6 126 340 50 006 20 333 687 835 758 174 33 127 6 918 813
Ostud ja parendused 80 175 11 950 336 212 348 162 11 490 5 180 5 180 445 007
Amortisatsioonikulu -340 310 -16 631 -6 299 -307 485 -330 415 -13 287 -684 012
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 5 180 14 190 859
Akumuleeritud kulum -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 0 -7 511 051
Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 5 180 6 679 808
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Masinad ja seadmed 0 12 472
Transpordivahendid 0 12 472
Kokku 0 12 472
Seoses põhivara piirmäära muutusega (alampiir 5000 eurot) kanti 2016 aastal bilansist välja materiaalset põhivara soetusmaksumuses 526
813 eurot. Jääkväärtus summas 63 064 eurot sisaldub 2016 aasta amortisatsioonikuludes.
19
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
järgi nr
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul
Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu
42 401 42 401 EUR 15.08.2018
ESAOTE euribor
Kapitalirendikohustised
42 401 42 401 11
kokku
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
järgi nr
12 kuu 1 - 5 aasta
jooksul jooksul
Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu
104 905 62 504 42 401 EUR 15.08.2018
ESAOTE euribor
Röntgenaparaat 1,78%+3 kuu
6 231 6 231 EUR 15.02.2017
POLYRAD-PREMIUM eurior
Kapitalirendikohustised
111 136 68 735 42 401 11
kokku
Renditud varade bilansiline jääkmaksumus
31.12.2017 31.12.2016
Masinad ja seadmed 0 158 075
Kokku 0 158 075
Lisa 10 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2017 2016 Lisa nr
Kasutusrenditulu 45 304 38 202 14
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
12 kuu jooksul 6 386 14 797
1-5 aasta jooksul 0 840
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
20
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Kinnisvarainvesteeringud 65 000 80 000
Muud varad 49 746 347 523
Kokku 114 746 427 523
Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus.
Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele.
Mittekatkestatavad rendilepingud on Turu 6 hoones tähtajalised lepingud kuni 31.07.2018.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016 Lisa nr
Kasutusrendikulu 89 689 54 201 16
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
12 kuu jooksul 29 348 10 662
1-5 aasta jooksul 78 852 11 065
Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete kui ka patsientide vastuvõtuks ruumide renti.
Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud.
21
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 11 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5%+6 kuu
521 650 156 077 365 573 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
521 650 156 077 365 573
kokku
Kapitalirendikohustised
42 401 42 401 9
kokku
Laenukohustised
564 051 198 478 365 573
kokku
31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB panga laen 1,163%+6
194 150 194 150 EUR 31.07.02017
kuu uribor
SEB panga laen 0,5%+6 kuu
677 239 155 526 521 713 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
871 389 349 676 521 713
kokku
Kapitalirendikohustised
111 136 68 735 42 401 9
kokku
Laenukohustised
982 525 418 411 564 114
kokku
Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.
22
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 322 143 322 143
Võlad töövõtjatele 97 762 97 762
Maksuvõlad 689 334 689 334 6
Saadud ettemaksed 5 689 5 689
Tulevaste perioodide tulud 5 689 5 689
Kokku võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 114 928
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 375 828 375 828
Võlad töövõtjatele 97 611 97 611
Maksuvõlad 645 552 645 552 6
Saadud ettemaksed 36 36
Tulevaste perioodide tulud 36 36
Riigieelarveline eraldis 50 000 50 000
Kokku võlad ja ettemaksed 1 169 027 1 169 027
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2016 aastal 50 000 eurot viiele haiglale a` 10 000 eurot(Viljandi haigla, Ida-Viru
Keskhaigla, Narva haigla, Pärnu haigla ja Rakvere haigla), kes kiirendatud korras olid nõus testima ja kasutusele võtma saatekirjade II etapi
standardid ja lahendused. Kuna nii rakendamise kui ka toetuse aruande esitamise tähtaega pikendati 2017 aastasse, siis kajastasime ka
eraldise jagamise 2017.aastal.
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Vaimse tervise keskus Norra
-9 220 12 546 0 -3 326 0
psühh.projekt
AS Selver annetuskampaania 0 4 646 0 -4 646 0
Tervise Arengu Instituut 0 23 720 0 -23 720 0
Kokku sihtfinantseerimine
-9 220 40 912 0 -31 692 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
-9 220 40 912 0 -31 692 0
annetused ja toetused
23
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver annetuskampaania 0 4 650 0 -4 650 0
EV Sotsiaalministeerium 0 48 000 0 -48 000 0
EV Sotsiaalministeerium 0 50 000 -42 113 -7 887 0
SA Tallinna Teaduspark 0 1 984 0 -1 984 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 104 634 -42 113 -62 521 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
0 104 634 -42 113 -62 521 0
annetused ja toetused
Tagastatud summa 42 113 eurot sisaldab nii kodumaise sihtfinantseerimise vahendamist teistele haiglatele (Ida-Viru Keskhaigla, Narva haigla,
Pärnu Haigla ja Rakvere haigla) summas 28 968 eurot kui ka tagasimaksmist Sotsiaalministeeriumile summas 13 145 eurot.
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Eesti Haigekassa 11 981 265 11 476 390
EV Sotsiaalministeerium -vältimatuabi kindlustamata isikutele 144 593 164 603
EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 4 180 443 3 913 928
Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 507 383 518 650
Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus ja toetus 167 907 299 999
Perearstide ja raviasutuste teenused 570 068 579 832
Asutuste ja omavalitsuste teenused 571 172 364 163
Tulud mitte-tervishoiuteenustest 219 040 199 514
Patsientide omaosalus 1 198 764 1 079 059
Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 45 304 38 202 10
Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 1 660 149 642 501
Kokku tulu ettevõtlusest 21 246 088 19 276 841
Sihtasutuse tuludest 98,7% on maksuvaba käibena tervishoiuteenus ja käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid 1,3%
(toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, osaline koolitusteenus).
Lisa 15 Muud tulud
(eurodes)
2017 2016
Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 11 805
Trahvid, viivised ja hüvitised 0 38
Muud 718 424
Kokku muud tulud 718 12 267
24
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Üür ja rent 89 689 54 201 10
Energia 487 328 483 848
Elektrienergia 191 068 191 376
Soojusenergia 279 047 279 908
Kütus 17 213 12 564
Veevarustusteenused 50 702 44 951
Mitmesugused bürookulud 96 533 54 293
Uurimis- ja arengukulud 141 841 79 031
Lähetuskulud 9 674 9 411
Koolituskulud 76 457 61 924
Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 713 185 607 786
Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja
2 582 073 2 442 207
teenuste soetamise kulud
Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning
26 190 19 021
nende hooldus kulud
Haigla tööks akrediteerimiskulud 8 580 15 808
Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 282 252 3 872 481
Lisa 17 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 10 711 339 9 498 573
Sotsiaalmaksud 3 478 240 3 093 210
Töötajate erisoodustused 9 687 15 254
Erisoodustuse maksud 7 401 10 094
Kokku tööjõukulud 14 206 667 12 617 131
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 819 805
25
Sihtasutus Viljandi Haigla 2017. a. majandusaasta aruanne
Lisa 18 Muud kulud
(eurodes)
2017 2016
Kahjum valuutakursi muutustest 0 8
Trahvid, viivised ja hüvitised 377 23
Riigilõivud 219 1 168
Maamaks 172 30
Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 505 4 499
Käibemaks 684 129 612 202
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -35 1 713
Muud 497 5
Kokku muud kulud 689 864 619 648
Lisa 19 Seotud osapooled
(eurodes)
Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes
2016 Ostud Müügid
Tegev- ja
kõrgem
juhtkond ning
olulise
osalusega
eraisikust
0 2 987
omanikud
ning nende
valitseva või
olulise mõju
all olevad
ettevõtjad
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 157 694 121 543
Seotud osapooltega 2017 aastal tehinguid tehtud ei ole.
Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid
aruandekuupäeva 31.12.2017 ja aastaaruande koostamiskuupäeva ajavahemikul. Aruandekuupäeva järgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid
järgmise majandusaasta tulemust, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ilmnenud ei ole.
26
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Viljandi Haigla nõukogule.
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Viljandi Haigla (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning tulemiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiina Lindmäe
Vandeaudiitori number: 372
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number: 62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
07.03.2018
Tere
Teile on saadetud SA Viljandi Haigla dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.
--
Merike Aaremaa
SA Viljandi Haigla
sekretär
tel 435 2022
e-post
[email protected]