AS H oolekandeteenused n õukogu 201 7 . aasta tegevusaruanne Tõnu Lillelaid, nõukogu esimees, 17.04.2018 AS Hoolekandeteenused (HKT) nõukogu on vastavalt põhikirjale kolme kuni viieliikmeline ja l iikmed nimetatakse kolmeks aastaks. N õukogu koosseis 201 7 . aasta l õpul oli järgmine: Janar Holm , Sotsiaalministeerium 03.07 .2017 kuni 03.07.2020 ; Tõnu Lillelaid, Rahandusministeerium 03.07.2017 kuni 03.07.202 0 ; Katrin Tsuiman, Sotsiaalkindlustusamet , 03.07.2017 kuni 03.07.202 0 ; Jaanus-Janek Juss, Arcis Partner s OÜ , 03.08.2017 kuni 03.07.2020 . Janar Holm oli nõukogu esimees 03.07.2017 kuni 29.03.2018. 29.03.2018 valiti nõukogu koosolekul uueks esimeheks Tõnu Lillelaid. HKT juhatuse liikmed 201 7 . aastal olid : Maarjo Mändmaa, juhatuse esimees 13.08.2007 kuni 13.08.2019 ; Piret Lemsalu, finantsdirektor 07.05.2012 kuni 07.05.2020 ; Liina Lanno, teenuste direktor 31.10.2015 kuni 31.10.2019 . HKT audiitorteenuse osutajaks 2016., 2017. ja 2018.a raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks ja tehingute seaduslikkuse kontrolliks on KPMG Baltics OÜ. S iseaudiitorteenuse osutajaks 2016-201 7 . a sügiseni oli BDO Eesti AS. Seoses personali muutustega ütles BDO oma teenuslepingu üles ja HKT hangib endale 2018.a uue siseaudititeenuse pakkuja. HKT auditikomitee liikmed olid 2017.a lõpul: Tõnu Lillelaid – nõukogu liige, auditikomitee juht Anu Alber – Eesti Panga siseaudiitor 2018.a alguses liitus auditikomiteega Häli Tarum Sotsiaalministeeriumist. Olulisemad nõukogu ülesanded 201 7 . a olid : Äriplaanis seatud eesmärkidele tuginedes ettevõtte toetamine suundade määratlemisel ning äriplaani rakendamise tegevuskava täitmise jälgimine aasta vältel; ERF projekti rakendamise jälgimine ja tulevaste teenusekohtade jaoks vajaliku kinnisvara soetamise heakskiitmine ; HKT -le põhitegevuseks mitte vajaliku vara (hooned, kinnistud, elektrivõrgud, veevärk) võõrandamise müügistrateegia ning jooksvalt konkreetsete vara võõrandamise tehingute heakskiitmine; ettevõtte majandustegevuse jälgimine kvartaalselt. Ülesannete täitmiseks toimus 201 7 . aastal 13 nõukogu koosolekut , neist 8 digitaalset. O lulisemad käsitletud teemad ja tulemused: AS Hoolekandeteenused 201 6 . majandusaasta aruande heakskiitmine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks; ettevõtte äriplaani aastateks 201 8 -202 1 kinnitamine; ettevõtte 201 8 . a eelarve ja tööplaani kinnitamine; korruptsiooniennetuse meetmete rakendamine ettevõttes; Pärnu ja Tallinna kinnistu te näol tehtava aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamine kogu väärtusega 4 56 300 eurot; ERF projekti raames Raplasse, Tartusse, Viljandisse, Jõgevale, Paidesse, Paldiskisse, Jõhvi, Haapsallu, Kohtla-Järvele , Pärnusse ja Kuressaarde uute teenuskohtade loomiseks vajaliku kinnisvara soetamiseks juhatusele nõusoleku andmine ; Põhitegevuseks mittevajaliku vara võõrandamine Koluvere ja Võisiku k odu de s . Nõukogu on tutvunud AS Hoolekandeteenused 201 7 . aasta majandusaasta aruandega ning selle heaks kiitnud.
KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2017
aruandeaasta lõpp: 31.12.2017
ärinimi: AS HOOLEKANDETEENUSED
registrikood: 10399457
tänava/talu nimi, Merimetsa tee 1
maja ja korteri number:
linn: Tallinn
maakond: Harju maakond
postisihtnumber: 10614
telefon: +372 6771250
faks: +372 6771256
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.hoolekandeteenused.ee
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 37
Konsolideeritud bilanss 37
Konsolideeritud kasumiaruanne 38
Konsolideeritud rahavoogude aruanne 39
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 40
Raamatupidamise aastaaruande lisad 41
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 41
Lisa 2 Raha 43
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 44
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 45
Lisa 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 46
Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud 46
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 47
Lisa 8 Kasutusrent 47
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 48
Lisa 10 Sihtfinantseerimine 48
Lisa 11 Aktsiakapital 49
Lisa 12 Müügitulu 50
Lisa 13 Muud äritulud 50
Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 50
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 51
Lisa 16 Tööjõukulud 51
Lisa 17 Muud ärikulud 52
Lisa 18 Tulumaks 52
Lisa 19 Seotud osapooled 52
Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 52
Lisa 21 Konsolideerimata bilanss 53
Lisa 22 Konsolideerimata kasumiaruanne 54
Lisa 23 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 55
Lisa 24 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 55
Aruande allkirjad 56
Vandeaudiitori aruanne 57
2
Ette tte kirjeldus
A“ Hooleka detee used o riigile kuulu äriühi g, is tegutseb üle kogu Eesti pea k igis aako dades, pakkudes
hoolekandeteenuseid enam kui 2200-le klie dile i g t d ligi 900-le t tajale. Meie tee useportfelli oodusta-
ad erihooleka detee used psüühiliste eri ajadustega täiskas a utele ja lastele i g üldhooldusteenus eakatele.
Alates . aasta su est paku e arjupaigataotlejatele ajutuskeskuse tee ust, ille asukoht o Vaos ja Väge-
val.
Tegeleme ka kinnisvara arenduse ja haldamisega ning muu majandustegevusega, mis on seotud hoolekandelise ja
tervishoiualase tegevusega.
T h i e ede da iseks ole e loo ud sihtasutuse Hea Hoog (SAHH), is tegele eri ajadusega i i estele t i-
aluste leid ise, t kohtade loo ise i g eri ajadusega i i este loodud toodete üügiga.
Ette te jagu e järg isteks üksusteks
• Keskkontor tee useüksuste tse traal e are da i e ja aja da i e i g haldustee i da i e ajutuse,
toitlustuse jm osas)
• Tee useüksused erihooleka detee uste ja uude tee uste osuta i e klie tidele, vt. tabel 1).
Kui ette tte haldustege us o tse traliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis kliendi-
t juhti i e o delegeeritud i alikult klie di lähedale. “ee tähe da , et klie diga seotud otsuseid sh tee use-
lepi gu s l i i e, la geta tee useüksuse juht. Te a eesko da kuulu ad a e tegevusjuhendajad, tegevusju-
he dajad ja el pool ka tege usjuhe daja a id i g eistrid. Tee useüksuse juhi ülesa e o olla kohalikus
koguko as ette tte esi daja ja k eisik, ede dades kohalikul tasa dil koost d ja klie tide i alusi koguko -
naelus osaleda.
Tegevusaruanne 2017 3
Tabel 1. Ettev tte tee useüksused seisuga . .
Ühiselamu-tüüpi kodud Peremaja-tüüpi kodud Kogukonnateenuse üksused Muud teenuseüksused
1. Erastvere Kodu 1. Karula Kodu 1. Aht e Male a üksus 1. Kogula Eakate-
2. Imastu Kool- 2. Kehra Kodu 2. Haapsalu Kuuse üksus kodu
Kodu 3. Kodijär e Kodu 3. Haapsalu Ta e üksus 2. Vao Keskus
3. Koluvere Kodu 4. “i i äe Kodu 4. J ge a Allika üksus 3. Väge a Keskus
4. “illa äe Kodu 5. Tapa Kodu 5. J ge a Piiri üksus
5. “ era Kodu 6. T r a Kodu 6. J h i Nar a üksus
6. Tori Kodu 7. Türi Kodu 7. J h i Puru üksus
7. Valkla Kodu 8. Uue isa Kodu 8. Ku da Mere üksus
8. V isiku Kodu 9. Vilja di Näituse 9. Kuressaare Ruu i üksus
Kodu 10. Paide Aia üksus
10. Vä dra Kodu 11. Paldiski Rae üksus
11. Vää a-Viti 12. Pär u Kuldse Kodu üksus
Kodu 13. Rakvere Lille Kodu
14. Rapla Nur e üksus
15. Talli a Laag e üksus
16. Talli a Mustaki i üksus
17. Tallinna Õis äe üksus
18. Tapa P llu Kodu
19. Tartu A e üksus
20. Tartu Jaa a üksus
21. Tartu Kau ase üksus
22. Tartu Laseri üksus
23. Tartu M isa ahe üksus
24. Vilja di Mä i äe üksus
Missioo , äärtused ja isioo
Missioon
TEGU“AM ELU KOGUKONNA“ tähe da , et eri ajadusega i i esed o ühisko a täis äärtuslikud liik ed, kellel o
teistega rdsed i alused aktii seks ja it ekülgseks eluks.
Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus, nendega arvestamine, on lisaks inimese väärikale kohtle isele ajalik
ka ühisko ale – igaüks saa pa ustada heaolu loo isesse, tta astutust i g seelä i ähe dada sotsiaalseid ja
majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitteaktiivsuse ning diskrimineerimisega tekivad.
Väärtused
LUGUPIDAMINE - kohtle e iga klie ti rd äärselt. T tajad suhtu ad klie ti lugupida isega, suhtle ad te aga
kui rd äärse ühisko aliik ega ja taga ad talle p hi igused i g -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukor-
rast tingitud kuritarvitusi tema isikuvabaduse ega vara vastu;
JULGUSTUS - julgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogukonnaelus. Kaasame klienti ja
te a lähedasi, et pakuta ates tee ustes oleks tege usi, aheldust ja r u;
Tegevusaruanne 2017 4
LEIDLIKKUS - pakume igale kliendile just talle vajalikku tee usepaketti. Are da e tee useid pide alt, et eelgi täp-
semini vastata kliendi vajadustele ja ootustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud, kaasavad ning kohandume
ii ajaduste kui uutustega ü ritse as elukeskko as;
U“ALDU“VÄÄR“U“ - klient ja te a lähedased i ad olla ki dlad eie toele klie di l i i isel koguko da; t taja
i olla ki del arusaada as t korralduses ja t a dja pa uses te a are gusse; ühisko d i olla ki del eie
panuses kogukonna edendamisse, keskkonna vastutustundlikusse ja säästlikku kasuta isesse.
Visioon
KLIENDID ON KOGUKONNALIIKMED – psüühikahäirega i i esed etakse koguko as o aks, e dega ar esta-
takse, eile luuakse rdselt i alusi teiste i i estega. Et olla rdsete i alustega tegusad koguko aliik ed,
vajavad ad o a ai se ter ise olukorra t ttu tuge. Meie ette te o ole as, et pakkuda seda tuge. Me ei kor-
ralda klie di elu, aid juhe da e klie ti te a elu korralda isel, r hutades tahet ja tegusust i g i i ese e da
pa ust s ltu alt te a toi etuleku i est.
TEENUSED ON HAJUTATUD KOGUKONDA - aktii set ja it ekülgset elu ede da aid päe aselt tegutse aid tee-
usekohti hajuta e äikeste üksuste a koguko dadesse; osa klie te ela ähe alt aeg-ajalt oma kodus: pakume
tuge ja tead ist ka klie di rgustikule, et sel oleks klie diga positii e suhe. V i aluse korral osta e tee used
kohalikust koguko ast ja jaga e koguko aga o a ressursse. Kui klie t saa ise d tege ust teha ja see aita
tal olla rd e koguko aliige, korralda e tee use osuta ist koos klie diga.
TÖÖTAJAL ON ARENGUVÕIMALU“ED - taga e t tajate pide a are gu, is käi kaasas tee uste uue da isega.
Õpet korralda e koost s asjakohaste ppeasutuste ja äärt praktikutega, kasuta e e- pet ja praktika i alusi
teistes riikides. Oleme kompetentsikeskus, hea koost part er teadusasutustele, kellega eie t tajad jaga ad
oma kogemusi.
ORGANI“AT“IOON ON PAINDLIKU TÖÖKORRALDU“EGA JA VA“TUTU“TUNDLIK
• kogu orga isatsioo o pai dlik: t tajad ei ole asukohtadesse ki istatud, aid t korraldus o seotud
klienditee use ajadustega. Häid eksperte ja asjatu djaid o ähe i g liiku us taga asjakohase tee use
iges kohas;
• t hus t korraldus tugi e i alikult palju kaasaegsetele teh oloogilistele lahe dustele, et hoida kokku
ette tte seega ka klie di ja keskko a seega ka koguko a kulusid. Teh oloogilistel lahe dustel p hi-
nevad nii kliendi arendamise programmid, ekspertide rgustikud, kus saa koge usi ahetada ja us-
tada kui ka t korraldus;
• taaskasuta e ole asole aid ressursse ja t eetodite alikul äärtusta e keskko da sääst aid, kestlikke
lahendusi.
Strateegilised ees ärgid
ETTEVÕTE ON MAJANDU“LIKULT JÄTKU“UUTLIK
Ette tte aja dustege us o t hus: tulud kata ad kulud ja teki kasu , ida taasi esteerida tee uste pakku-
misse.
Tegevusaruanne 2017 5
KLIENT ON TEGUS KOGUKONNALIIGE JA RAHUL
Klie t tule toi e o a psüühikahäirega, ole e koos are da ud te a tahte alda, sotsiaalseid ja t iseid oskuseid
tase e i, et ta saa kohalikus koguko as ela ise i g osale isega i alikult iseseis alt hakka a. Madala a
toimetulekuga kliendile ole e loo ud asjakohase tee uste paketi, et ta saaks i alikult palju koguko ale toetu-
des ja kaasatuna olles elada.
TÖÖKORRALDU“ ON KLIENDIKE“KNE
T ette ttes o korraldatud klie di isikut, te a are gupote tsiaali ja ajadusi ar estades i g laa u hästi.
PÜHENDUNUD TÖÖTAJAIL ON O“KU“ED JA VAHENDID
Meie t tajail o erialatead ised, ilu us ja t ahe did k aliteetse tee use osuta iseks.
“trateegiliste ees ärkide saa uta iseks kasuta e ette ttes tasakaalus tule uskaardi koha datud juhti issüs-
tee i. Ole e ali ud älja ees ärkide saa uta ise k ige olulise ad eeldused ehk edutegurid i g pa ud paika
äitajad, illega da e e de täit ist. M t äitajatele ole e aastate l ikes sead ud pi gutust ud ad, e t
ka realistlikud sihttasemed.
Tegevusaruanne 2017 6
Olulise ad sü d used
2017. aasta olulise aks t ks oli Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite abil 140 uue, privaatse ja kaa-
saegse kogukonnas elamise (KE) teenusekoha loomine. Kokku oleme 2017. aasta l puks raja ud kliendile inim-
äärikad elukohad. Mis peamine – need 217 inimest oleme valmistanud ette ja juhendanud elama kogukonnas te-
gusamalt ning iseseisvamalt kui senisel päe asel teenusel hooldekodus. Kui 2016. aasta l pus oodustas KE tee-
nus meie portfellist 7%, siis 2017. aasta l puks juba 13%.
Täpse alt o juttu ii klie tidega tehtud t st kui kinnisvara soetamisest peatükkides „Asjakohast tee ust saa ate
klie tide ar ja Edutegur: loo e tee ust toeta a füüsilise keskko a .
2017. aastal uutus ka ette tte aktsiakapital. Vabariigi Valitsuse 28.09.2017 korralduse nr 266 alusel a ti ette t-
tele mitterahalise sissemaksena üle eli teenusekohtade loomiseks vajaminevat kinnistut (Tallinnas Paagi tn 2 ja
Vasara t i g Pär us Oja tn 128 ja Oja tn 144) väärtusega kokku 256 295 € . Pärast itterahalist sisse akset
on aktsiakapital kokku 7 409 155 €.
Tegevuskeskkond1
• Eesti lähi aa rite ii aste k artalite aja dustule used o olnud oodatust positiivsemad, mis on avalda-
ud ju ka Eesti aja duskas ule. Nii tuge äliskeskko d, säili ud ekspordi i ekus kui ka hoogustu-
ad i esteeri gud a a ad p hjust oodata Eesti aja duskas u.
• Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv kiirenes 2017. aasta esimeses pooles 5,2%ni. Majandusprognoosi
kohaselt kas a aja dus . aastal , %. Pea iseks aja duse kas u edajaks jää sise udlus, is
tugineb peamiselt investeeringute suurenemisel. Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama kesk-
miselt 3% aastas.
• Eratar i ise reaalkas aeglustus . aastal oluliselt eelk ige i flatsioo i järsu kiire e ise t ttu. Palga-
tulu kiire kas u taustal oli eratar i ise reaalkas , %, ku a hi at us kiire es , % i. . aastal t u-
se aga j uliselt tulu aksu a a ii i u , is t sta adala a palgaga t tajate etopalka ku i %
i g hi at us aeglustu , % i. “ee i alda eratar i ise kas u kiire e ise , % i. Ku a ela ike e-
tosissetulekuid suure da aid refor e, is ii astel aastatel o tar i ist juta ud, ei ole praegu roh-
ke pla eeritud, siis jää edaspidi tar i ise kas aja duskas ule alla, ku a uus tulu aksusüstee hak-
kab netotulu kasvu piirama.
• I esteeri gute kol aastat kest ud la gus o lä i saa ud ja i esteeri gud kas asid . aastal j uliselt
eelk ige alitsussektori toel. Eluase elae ude käi e kas iita ela ike usu järkjärgulisele taastu isele
aja dusolude or aliseeru isse ja julgusta t a pikaajalisi kohustusi ela isti gi uste para da i-
seks. Valitsussektori i esteeri gud o p rdu ud kiirele kasvule seoses hoonete ja rajatiste aktiivse ehita-
isega ELi rahade toel. Ette tlussektori i esteeri gute kiire kas esi esel poolaastal o suures osas seo-
tud transpordivahendite hankimisega ning investeeringud hoonetetesse-rajatistesse, masinatesse ja sead-
metesse. Investeeringud kasvasid 2017. aastal 14%.
1
Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
Tegevusaruanne 2017 7
• Inflatsioon kerkis 2017. aastal oluliselt jutatu a pea iselt aail aturu-hi dade t usust i g osaliselt
ka siseturu j udsa ast are gust. Toit kalli es , %, e ergiahi ad t usid ligi 5%. Kaudsed maksud kergita-
sid inflatsiooni 0,9% millest valdava osa moodustasid alkoholi, tu aka ja kütuse aktsiisi äärade t us. .
aasta kokku ttes kiire es tar ijahi dade t us , % i, olles ii ase iie aasta kiirei . . aastal i
oodata i flatsioo i i gat aeglustu ist , % , ku a taa du älja kütuse kalli e ise ju. Lisaks pi-
durdu toiduai ete hi at us, ida 2017. aastal kergitasid osaliselt ka ebasoodsad ilmastikuolud. 2019.
aastal alaneb inflatsioon 2,5%ni ning 2020. aastal , % i eelk ige aksu eet ete ju taa du ise
t ttu.
• T turu positii sed are gud jätkusid . aasta I poolaastal i g aja duskas u kiire edes püsis ka
udlus t j u järele k rge. Esi ese poolaasta kokku ttes suure es t tajate ar t j u-uuringu and-
etel , % rra i g t tus la ges , % i. H i e kas oli kiire sise udlusega seotud tege usaladel,
kuid ka ekspordisektoris ajati lisat käsi. Pärast eli aastat kest ud la gust o ehitussektor riigi i estee-
ri gute toel taas kas a as, ist ttu o ka ehituses h i e taas kas a ud.
• T j u pakku ist juta ad ühelt poolt t ealise rah astiku ähe e i e i g teisalt üldise aktii suse
t us i g rä desaldo positii seks p rdu i e. Lisaks suure da t turul osale ist eel ise aasta keskel
käi itu ud t i erefor , is kiirstatistika p hjal i osutuda are eeldatust eduka aks. T i e-
refor i statistiliseks k r al juks i pidada t tuse suure e ist, ku a ähe e ud t i ega i i e-
sed pea ad e d registreeri a t tukassas, kuid e de jaoks o t leidmine raskendatud ning toetavate
eet ete ju a aldu järk-järgult.
• Keskmise palga kasvutempo oli . aastal %, sa as palga ostuj u ehk hi at usuga korrigeeritud kesk-
ise palga kas o arase a paari aastaga rreldes oluliselt aeglustu ud, jäädes % lähedusse. Maja -
dusko ju ktuuri äitajate kohaselt o t j u appus ii aste kuude jooksul järsult suure e ud, kuigi selle
tase o e diselt rrelda uu ieelse ajaga. . aastal o prog oosi kohaselt palgat us , % tulu ak-
surefor i positii se ju t ttu, is o suu atud kesk isest adala at t tasu saa ate i i este sissetu-
lekute suure da isele. Järg istel aastatel jätku dukalt kiire palgat us, is o koosk las tootlikkuse
arengutega.
Tegevusaruanne 2017 8
P hiliste fi a ts- ja efektii sus äitajate üle aade 6-2017
Finantssuhtarvud 2017 2016 metoodika
Puhasrentaablus 15,5% -10,6% puhaskasu / etokäi e
Ärire taa lus 15,4% -10,8% ärikasu / etokäi e
Omakapitali rentaablus (ROE) 7,9% -6,0% puhaskasum / omakapital
Varade rentaablus (ROA) 7,6% -5,5% puhaskasum / varade keskmine maksu-
mus
O akapitali äär 92,5% 92,5% omakapital / varad
Makse i e kordaja 2,76 2,05 käi e ara / lühiajalised kohustused
Likviidsussuhe 2,75 2,03 käi e ara- arud / lühiajalised kohustused
Rahaliste vahendite tase 2,33 1,90 raha ja selle ek i ale t / lühiajal.kohustu-
sed
P hi ara käi ekordaja 0,60 0,61 üügitulu / p hi arad
T tajatega seotud 2017 2016 metoodika
suhtarvud
T tajate kesk i e ar ko t- 940 981
sernis
Müügitulu t taja kohta 21 612 20 871 üügitulu / t tajate ar
Lisa d äärtus t taja kohta 19 444 13 676 ärikasu +t j ukulud+p hi ara kulu
/ t tajate ar
Tegevusaruanne 2017 9
Tulud
Peamiseks tuluallikaks on erihoolekandeteenuste osutamine. Aastas oli keskmine erihoolekandeteenuste klientide
arv , sellele lisa dusid üldhoolduse klie ti i g arjupaigataotlejaid aasta kesk iselt 62 klienti. Keskmiselt
toitlustasime kuus 1963 ja majutasime 2020 erihoolekande klienti (vt. tabel 2). Majutust ja toitlustamist pakkusime
ainult teenusel olevatele klientidele.
Tabel 2. Teenusekohad ja teenused
TEENUSED Kokku ÖH ÖH PM ÖHLK ÖT ÖT PM ÖK LÖK KE AK TE/TT/IT
EA kohti (keskmiselt kuus) 2 243 951 518 6 99 122 103 6 207 18 212
TEG koht (keskmiselt kuus) 2 208 947 516 6 105 116 96 3 201 18 199
Teenusekohtade täituvus 98% 100% 100% 103% 106% 95% 93% 57% 97% 98% 94%
EA tulu kokku 12 869 295 5 238 567 3 134 376 34 660 806 307 1 086 984 1 144 536 142 704 829 795 269 620 276 500
TEG tulu kokku 12 867 619 5 211 260 3 118 600 37 229 852 807 1 035 490 1 143 316 108 866 806 705 259 939 261 884
Eelarve täituvus 100% 99% 99% 107% 106% 95% 100% 76% 97% 96% 95%
EA tulu per klient 478 459 504 473 677 744 926 1 982 335 1 221 147
TEG tulu per klient 486 458 503 492 676 744 992 2 668 334 1 197 147
MAJUTUS Kokku ÖH ÖH PM ÖHLK ÖT ÖT PM ÖK LÖK KE AK TE/TT/IT
TEG PM 1k tuba kohti 454 0 386 2 3 62
TEG PM 2k tuba kohti 190 130 0 6 54
TEG korteris kokku kohti 155 155
TEG HK kokku kohti 1 214 947 4 89 96 3 46 18 10
TEG Majutusteenus kokku kohti 2 020 947 516 6 105 116 96 3 201 18 10
TOITLUSTUS Kokku ÖH ÖH PM ÖHLK ÖT ÖT PM ÖK LÖK KE AK TE/TT/IT
TEG S Köök kohti 1 074 820 62 3 104 63 3 18 2
TEG S Teenus kohti 503 106 259 3 42 93
TEG S varustamine kohti 386 182 10 194
TEG Toitlustusteenus kokku 1 963 926 502 6 104 115 93 3 194 18 2
Planeeritud teenusekohtade täituvus
2017. aastal jooksul tegi e tee usekohtadega it eid ü erkorraldusi:
• L petasi e Vää a-Viti Kodus KE teenuse pakkumise, suunates seni seal KE teenusel olnud kliendid suu-
re a iseseis usega Talli as korterites asu atesse KE üksustesse. Va a e ud kohtadele liikusid päe a-
ringsed kliendid suletavatest kodudest. Edaspidi paku Vää a-Viti Kodu aid ÖH teenust;
• korraldasi e tee usekohad ü er Karulas, is edaspidi keske du tuge datud toetusega päe aringse
teenuse pakkumisele;
• l petasi e toeta ate tee uste pakku ise V isiku, Kolu ere, Tapa, Väge a ja Tartu Kau ase Kodus;
• a dsi e aasta l pus uute KE üksuste klie tidele pakuta ad toetatud t tee used üle “A Hea Hoog ja MTÜ
Heaolu ja Taastumiskool;
• a asi e aasta jooksul uued KE üksused korterites Talli as, Haapsalus, Raplas, Vilja dis, Tartus, J ge al,
Paides, J h is, Haapsalus, Ku das, Kuressaares.
Tegevusaruanne 2017 10
• ähe dasi e päe ari gsed tee usekohad, is a a esid klie tide tee uselt lahkudes suurtes i stitut-
sioo itüüpi tee usekohtades.
“ ltu ata toi u ud uudatustest oli tee usekohtade täitu us hea (vt. joonis 1).
Joonis 1. Teenusekohtade täituvus v rdluses %
110
100
90
80
70
60
50
40
30
20
111
109
100
100
103
100
100
102
10
99
96
94
90
96
97
98
94
93
72
57
98
92
98
0
TE TT IT KE ÖH ÖHLK ÖT ÖK LÖK ÜH AK
2016 2017
Joonis 2. Tulude jaotus erinevate teenuseliikide vahel 2017
Muu majandustegevuse
Majutuse (M) teenused; tulu; 1%
16%
Toitlustuse (S)
teenused; 14%
Varjupaigataotejate
(PAG) teenused; 3% Erihoolekande (EHK)
teenused; 65%
Üldhoolduse HK
teenused; 2%
Tegevusaruanne 2017 11
Kulud
Joonis 3. Kulude jaotus erinevate kululiikide vahel
Üldised juhti iskulud, 1% Amortisatsioon, 4%
Transpordikulud, 2%
Toitlustamise kulud, 11%
Kinnisvarahalduse kulud, 13% Huvitegevuste ja tervishoiu kulud, 7%
Büroo- ja reklaamikulud, Varahaldus, 2%
0%
IKT ja sidekulud, 2%
Personalikulud, 58%
• Personalikulud moodustavad 58% tegevuskuludest, olles sellega suurim kulugrupp (vt. joonis 3). Ette tte
koosseisus oli aasta alguses ja aasta l pus a etikohta, eist otsest klie dit d tege a t taja
ametikohta. Aastas oli kesk iselt täidetud % kohtadest, see tähe da kesk iselt oli abasid ametikoh-
tasid 29. Kesk i e t tasu aasta l puks oli €. Aasta jooksul ähe es t kohtade ar 21 rra. Perso-
alikulude koosseisu kuulu ad ka koolituse ja t ter ishoiu kulud. 2017. aasta koolituskulu kokku oli
54 533 € ja t ter ishoiukulu 35 931 €, ehk kesk iselt ühe t taja kohta 60 € koolitust ja 40 € t ter is-
hoiuga seotud tegevusi.
• Kinnisvara haldamisega seotud kulud oodusta ad % ette tte kuludest, sealhulgas kommunaalkulud
moodustavad kinnisvarakuludest 55% ning remont ja hoolduskulud 18%. Kinnisvara amortisatsioonikulu on
14% ja see ei sisalda sihtfinantseerimisega soetatud kinnisvara amortisatsiooni. Muud kinnisvarakulud
nagu haldusmeeskonna transpordi ja sidekulud ning muud tugiteenuste kulud moodustavad kokku 13%
kinnisvarakuludest. 2017. a oli oluliselt erinev 2016. aastast. Korteritesse on liikunud kokku 185 klienti ning
kortereid on kokku 57, üldpi aga ~ 2
, lisaks J ge a, Paide, Ku da ja Kuressaare KE üksuste majad.
Majutustee use pakku iseks o erihooleka de tee useüksuses kokku ajutuskohta, lisaks
üldhoolduse ja arjupaigataotlejate ajutuskohta.
2017. aasta jooksul investeerisime olemasolevasse kinnisvarasse kokku ~145 tuh. €. Olulisemateks inves-
teeri guteks olid “illa äe Ter ise küttesüstee i täielik re o eeri i e, Vää a isa . ja 3. korruse
akende vahetus ning 3. korruse sanitaarruumide remont, Karula peamaja fassaadi krohvimine ning soeta-
tud Tapa P llu kodu . korruse akende ja veetorustiku i g soojas l e ahetus. O a ahe ditest soeta-
si e J ge ale Väge a kodu klie tide tar is korteri i g re o tisi e selle.
Euroopa Rä de- ja I tegratsioo i Fo di AMIF Vao ja Väge keskuse re o eeri ise projekt l ppes aprillis
2017. Projekti kogu eelarve oli 350 000 €, illest täitsi e , % ehk 152 €. Kokku oli sihttasemeks
renoveerida 32 kohta, projekti tulemusena loodi aga 60 kohta.
Tegevusaruanne 2017 12
• Toitlusta ise kulud o suuruselt kol as kulugruppp, oodustades % k ikidest kuludest. O a k kidest
toitlustasi e i i est, e dest ajasid eri e üüd. “isse ostsi e toitlustust -le inimesele. Ise
valmistasid toitu KE teenusel olevad 180 inimest. Alates juunist hakkasid toiduvalmistamises osalema 92
ÖH klie ti Türi, Näituse i g aasta l pus liitusid sa a projektiga eel Kodijär e, Vää a-Viti, Kehra,
Vä dra, Uue isa, “i i äe kodu ehk kokku a klie ti. “ellega l ppes klie tide toitlusta i e sisseoste-
ta a tee use i toidu tra sporti isega teisest tee useüksusest. Uue toitlustuse korraldusega ähe es
kulu ja suurenes klientide i alus osaleda s gi tege isel, meeskonda lisandus toitlustusteenindaja,
kelle ülesa deks o koordi eerida toiduai etega arusta ist ja toidu al ista ise protsessi.
• Huvitegevuste ja tervishoikulud jagunevad:
a. huvitegevuste kulud: käsit , sporti i e, aia dus, kultuur jne tegevustega seonduvad kulud
b. tervishoiukulud: isikliku hügiee i tar ed, i ko ti e tsitooted, käsi üügira i id, etee use sis-
seost.
Huvitegevuste kuludest suurem osa kulus a a aja sisusta isele, üritustel osale isele, transpordile seoses
üritustega. “uuri üritus oli Vilja dis toi u ud erivajadustega inimeste laulupidu.
Ter ishoiukuludest suuri kulu oli etee use sisseost. Õe tee use tu ihi d o reguleeritud lepi gutega
ja o ii astel aastatel ol ud sta iil e. Ku a ha getel o ähe pakkujaid, o soodsa ja hea tee useosutaja
leidmine raskendatud. 18 teenust vajava kodu teenindamiseks on meil 4 teenuseosutajat.
• Varahalduse alla kuuluvad:
a. Klie tide riiete ja jala ude soetus ja hooldus
b. Voodipesu soetamine ja pesemine
c. Inventari soetamine, hooldamine ja remont (sh majutusruumide, elutubade ja personaliruumide
inventar)
d. Kulumaterjalid ruumide koristamiseks, puhastuskeemia
Riiete ja jala ude kesk i e kulu klie di kohta on aastas 9,50 €, suurema osa vajaminevast varustusest
ostavad kliendid omavahendite arvelt. Voodipesu, rätikud, tekid-padjad soetatakse klie dile uude üksu-
sesse koli isel i ahetatakse älja asta alt ajadusele. Voodipesuko plektid ja padjad valmivad klien-
tide e da kätet a “AHH juhe da isel. Pesupese istee ust ostetakse sisse ÖT ja ÖK üksustes, kokku 10
tee useüksuses, aastaga o kulu oluliselt ähe e ud seoses klie tide koli isega äikestesse tee useük-
sustesse, kus pesemine toimub kohapeal.
2017. aastal oli t - ja huvitegevuse inventari soetus minimaalne, olemaolevat inventari on seoses uute
t keskuste a a ise ja klie tide koli isega ü er paigutatud asta alt ajadusele. Üksustele osteti kokku
17 ratastooli. 2017. aastal said k ik a ata ad üksused kas täielikult i osaliselt sisustatud uue li ja
kodu asi atega. Pereküladesse soetasi e diivaneid, toole, laudu ja riidekappe. Välja said vahetatud mitte-
t ta ad kodu asi ad. KE üksused soetasid o ale aja i e aid kodu asi aid, lit j sisustuses aja-
likku. Käi itus toitlustusprojekt, ille käigus said perekülad uued i duktsioo pliidid, kül kapid ja segajad-
l ikurid.
• Transpordikulud oodusta ad % kuludest, ette ttes o kasutatakse kahe erine a kütusega s iduautosid:
elektriautod ja fossiilsete kütustega e sii , diisel s iduautod. Aastal 2017 oli s idukipargis s idukit, eist
elektriautot i g lisaks äike ussidele ja s iduautodele kasutati ka traktoreid. K ik tra spordi ahe did (v.a
traktorid) on varustatud GSM seadmetega, mille alusel toimub transpordivajaduse juhtimine ja monitoorimine
i g s itude ar estuse pida i e. 2017. aastal kuu s idukite kilo etraaž kokku 427 829 km.
Tegevusaruanne 2017 13
• IKT kulud moodustavad 2% kuludest, sealhulgas sidekulud i ter etiühe dused , tark ara ja riist ara kulud ning
teh o rgud. 2017. aasta ärks ad IKT tege ustes olid t ki dlus, tur alisus ja lihtsus. T ki dluse taga i-
seks ahetasi e älja k ik lauaar utid ja e a use sülear utitest, tee useüksuse sead ekappidesse paigaldati
ooluk iku iste astased UPS-d, it etes tee useüksuses ase dati kaa lid fii erkaa litega, k ik sülear utid
said püsi a i ter etiühe duse G kaardiga. Varjupaigataotlejate ajutuskeskuses Vaos ja kohtu äärusega tee-
nuse majutusruumides Valklas ahetati älja ideosal estid.
V lg e used
V rreldes . aasta l pu kogu laga o lg e uste kogusu a . aastaga suure e ud, peamiselt kohtu-
äärusega tee use ÖK klie tide i g haldus aldko a lgade ar elt (vt. joonis 4). Vähe e ud o lglaste ül-
dar , . aasta l pus oli meil lglast, . aasta l pus o lglasi , eist o o aosaluse lglased.
. aasta l pu seisuga o lglastest ehk pooled tähtajaks tasu ata jät ud ühe ar e. Vähe alt ar e eest o
eile tasu ata lglasel, kellest ai sad erihooleka de klie did o praegust i e dist kohtu äärusega tee-
nuse klienti.
Kui tee useüksust hulgast l petas eel ise aasta il a ühegi lglaseta, siis kahjuks kohtu äärusega tee use
klie tide lad suurenesid aastaga 1,9 tuh. €, p hjuseks klie tide i eestkostjate pro lee e aksekäitu i e
olukorras, kus ÖK tee use osuta ist e isegi lgade pide al kas a isel katkestada ei saa.
Haldus lglastest p hiosa oodusta ad kroo iliselt ko u aalar ete eest lgu ole ad aksej uetud i paha-
tahtlikud klie did. Ku a ole e pikaajalise protsessi tule usel a a e ud olulisest osast p hitege useks itte aja-
likust p hi arast, siis o lootust, et edaspidi haldus aldko a lg e used e a ei suure e. Tegele e aktiivselt
i aluste otsi isega lasu ade kättesaa iseks.
Joonis 4. Klie tide v lg evused 2015-2017 €
HKT kokku 2017
HKT kokku 2016
HKT kokku 2015
0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000
HKT kokku 2015 HKT kokku 2016 HKT kokku 2017
o aosaluse uded 20 314 8 645 9 836
haldus aldko a uded 5 706 3 960 5 355
kvoodi-pagulased 2 889 1 452
Tegevusaruanne 2017 14
Ette tte tee uste portfell
Meie tee useportfelli oodusta ad erihooleka detee used, ase duskodutee us, üldhooldustee us, rehabilitat-
siooniteenus ja varjupaigataotlejate majutusteenus. Teenuseportfelli peamised muutused toimusid 2017. aastal
kogukonnas ela ise tee use osas, ille osakaal kas as % rra %- i ja toetatud t tee use TT osas, kus ä-
hendasime mahtu 6%-lt 0,2%- i, a des esialgselt uute koguko a ela ise tee use kohtade k r ale loodud TT ko-
had üle “A-le Hea Hoog, kes o spetsialiseeru ud t ta ist toeta ate tee uste pakku isele.
“eoses iseseis a ate ja suure a toi etulekuga päe ari gse hoolduse klie tide liikumisega uutele kogukonna
tee use kohtadele ähe es eie portfellis päe ari gsete tee uste osakaal aasta jooksul % rra %-ni (vt.
joonis 5 . Toi u ud uudatused olid seotud ette tte äriplaa is püstitatud ees ärgiga keske duda tule ikus -
päe ari gsetele ja kogukonnas ela ise tee ustele i g a da toeta ad tee used üle teisetele tee usepakkujatele.
“eoses suure ahulise TT ähe e isega portfellis kas as päe ari gse tuge datud toetusega ÖT ja -kohtu ää-
ruse alusel ÖK tee use osakaal % rra ÖT % ja ÖK % . Teiste tee uste osakaal jäi eel ise aastaga rreldes
samale tasemele.
Joonis 5. Ettev tte tee uste portfelli jagu e i e seisuga . . 7
Üldhooldustee us; 2% Asenduskoduteenus; 0,7%
Toetatud elamine; 0,3%
T ta ise toeta i e; 0,2% Pagulaste teenus; 3%
Igapäe aelu toeta i e; 1%
Kogukonnas elamine; 13%
Ö päe ari g e hooldus
liitpuudega; 10%
Ö päe ari g e hooldus;
Ö päe ari g e hooldus 64%
kohtu äärusega; 5%
Teenuste turg ja turu osakaal
Vii ase kol e aasta rdluses o eie ette tte erihooleka detee uste kogupaketi turuosa k igi tegutse ate
teenuse pakkujate suhtes langenud 7% (vt joonis 6). Suurimateks muutusteks 2017. aastal oli KE teenuse turuosa-
kaalu kas % rra % -ni ja TT teenuse turuosakaalu langus 1% -ni. Toetavate teenuste ähe da i e ii astel
aastatel o ol ud teadlik protsess, et ette tte äriplaa i kohaselt e de tee uste pakku isest loo uda. Ö päe a-
ri gsete tee uste osakaal la ges ii ÖH tee use kui ÖT tee use osakaal % rra, see astu KE tee usel turuosa-
kaal kasvas t usis 11% rra rreldes . aastaga.
Tegevusaruanne 2017 15
Joonis 6. Ettev tte tee uste turuosakaalu uutus -2017
100%
90%
80%
70%
60%
50%
40%
30%
20%
10%
0%
HKT kokku ÖT ÖK ÖH KE IT TT TE
2015 a.maht 36% 63% 100% 74% 54% 4% 17% 13%
2016 a.maht 31% 61% 100% 73% 58% 1% 16% 1%
2017 a.maht 29% 60% 100% 72% 69% 1% 1% 1%
2015 a.maht 2016 a.maht 2017 a.maht
Erihoolekandeteenuste turul oli teenuseosutamise kohti kokku 2017. aastal 199, e dest eie tee usüksust
rdluseks . aastal oli tee useosuta ise kohta, e dest eie tee useüksused .
Joonis 7. Erihoolekandeteenuse pakkujate arv. TO - ai ult toetavad tee used, ÖE - ai ult päevased tee used, TO ja ÖE - le a tee use
pakkujad
Teised TO 101
123
HKT TO 0
0
Teised ÖE 14
16
31.12.2016
HKT ÖE 15 31.12.2017
39
Teised TO ja ÖE 20
19
HKT TO ja ÖE 14
2
0 20 40 60 80 100 120 140
Meie peamiste, päevari gsete tee uste turuosa muutused on seotud deinstitutsionaliseerimise protsessiga
Eestis, ille ühe osa a o suur r hk i i esetele i aluste loo isel ja e de toeta isel liiku aks hooldekodu-
dest älja koguko da. . aastal jätkusid . aastal alustatud uutused tee useturul, ähe es päe aring-
sete teenusekohtade pakkumine ja suurenes kogukonnas elamise teenuse aht. Muutus oli suures osas juta-
tud eie ette te tegutse ise tule usest - aasta jooksul avasime uusi KE teenusekohti Eesti erinevates paikades
i g ette tte tee usepakku i e kas as kohalt KE koha i, sa aaegselt kas as ka teiste tee usepakkujate
aht rra koha i. Kuigi KE tee use osas toi us tee usepakku ise kas ii eie kui teiste tee usepakku-
jate poolt, oli meie poolt loodud uute KE teenusekohtade osakaal oluliselt suure ja turuosakaal kas as % rra
Tegevusaruanne 2017 16
59%- i. Meie poolt loodud KE tee usele liikusid pea iselt i i esed päe ari gsetelt tee usekohtadelt ja lisaks
ed e dised TE klie did, kes olid varasemalt hooldekodu juures TE teenusel olnud, ent vajasid rohkem tuge kui
TE tee us seaduses ette ähtud ahus ja teiste tee usepakkujate juures oleks i alda ud. Selle tulemusel meie
ÖH tee use turuosakaal la ges % rra % i, kuigi tee usepakku i e ähe es lausa koha rra ko-
hani. Teiste tee usepakkujate ÖH aht ähe es aasta jooksul koha rra. Kogu ÖH tee usepakku i e tee u-
seturul ähe es aasta jooksul rra koha i.
Ö päevari gset tee ust liitpuudega isikutele osutasime 2017. aastal eelneva aastaga samas mahus 221 kohta, vii-
asel k artalil suure dasi e pakku ist koha rra -ni, teiste teenusepakkujate poolt kasvas pakkumine 6 koha
rra, is ti gis eie turuosakaalu la guse % rra.
Kohtu äärusega päevari gse tee use täiskas a utele osas ole e jätku alt ai ukesed tee usepakkujad tu-
ruosakaal % . Alaealistele ÖK tee usepakkujate osas uutust ei toi u ud- Imastu Kool-Kodu jätka tee use
pakkumist intellektipuudega noortele 6 kohaga ja SA Maarjamaa Hariduskolleegiu tee usekohaga psüühikahäi-
retega lastele, a i tellektipuue Tapal ja Kaag eres. Tee uste udlust o keeruli e prog oosida, see o äga
e asta iil e ja s ltu älistest ti gi ustest.
Varjupaigateenusel olevate inimeste arv on viimase kolme aasta jooksul järjepide alt la ge ud. Vao arjupaiga-
taotlejate majutuskeskuse pakutava varjupaigateenuse klientideks on varjupaiga taotlejad ja rahvusvahelise kaitse
saanud ehk koondnimetusega pagulased. Kui 2015. I poolaasta l pus oli Vao Keskuses tee usel üle 110 inimese,
siis 2017. aasta l puks tee i dati kokku poole äikse at hulka i i esi, sealhulgas oli neist 24 teenusel Vao
Keskuse Väge a Kodus. V rreldes . aastaga on kasvanud Kodakondsus- ja Migratsioo ia eti KMA loaga äl-
jaspool majutustkeskust ela ate taotlejate ar , is tähe da , et i i esed o üpris kiirelt saa ud jalad alla, tegut-
se ad ja t ta ad iseseis alt ega aja eie sekku ist.
Klie tide t ga h i atus
2017. aasta oli t h i es keeruli e aasta. V rreldes eel ise aastaga o k ikidel tee ustel, a ÖH tee us, klie tide
t h i e ähe e ud, kuid juurde o tul ud it eid uusi t a djaid a atud t turule ja “A Hea Hoog o suut ud
senisest rohkem, mitmekesisemat ja tasu a at t d klie tidele pakkuda ehk leida uusi koost part ereid ja telli-
jaid.
. aastal oli h i atud %t ta ise toeta ise tee use klie tidest, sh % “AHHi kaudu ja % uu t ga (vt.
joonis 8). “ihttase est jäi % puudu, aga ähe es “AHHi osatähtsus TT tee use klie tidele t pakku ises ja suu-
re es uu t osakaal. Aasta jooksul oli palju KE tee use üksuste käi ita isi ja seet ttu o TT t h i e tase la ge-
nud. Kliendid valmistusid uude elukohta kolimiseks ning uues keskko as ttis t le asu i e koha e ise t ttu
kauem aega.
Tegevusaruanne 2017 17
Koguko as ela ise tee use sihttase ületati % rra ehk t ga oli h i atud % klie tidest. “ee o % ada-
la kui eel ise aasta tule us. Ö päe ari gsel tee usel o tule us %, illega täideti sihttase. Suured kolimised
jutasid ii ÖH tee use kui KE tee use sihttaset, sest it ed tu lid t tegijad liikusid ÖH tee uselt KE tee u-
sele.
Kohtu äärusega tee usel oli tule us % ja sihttase est jäi puudu %. Osaliselt o puudujäägi p hjuseks Mo-
ieri t ajutine puudumine, aga teisalt ka asjaolu, et ÖK tee usele suunatud klie did aja ad e et le asu ist
turvalist kohanemisperioodi ja terviseseisundi i gast stabiliseerumist.
Kokku oli t ga h i atud , % klie tidest ehk iga kuu kesk iselt klie ti.
Joonis 8. T ga h ivatud klie tide osakaal tee useti %
100
90 82
78,6
80 73,2 71,1 73,2
68
70
60 54,4
48,3
50
40
25,1 27,3 24,3
30
20 22,1 20,5 17,5
20 16,1
10
0
TT KE ÖH ÖK
2014 2015 2016 2017
Head eelt tee see, et rreldes . aastaga o kas a ud e de klie tide hulk, kellel o lepi guli e t suhe
äljaspool “AHHi. TT tee use klie tidega, aga ka KE klie tidega soo i e liikuda järjest e a selles suu as, et eid
äärtustaksid t j u a ka teised t a djad i g et klientidel kasvaks oskused ka äljaspool tutta at kaits at kesk-
ko da t d teha. “AHHi osakaalu klie tide t a dja a i ahe daja a kajastab joonis 9.
Tegevusaruanne 2017 18
Joonis 9. SAHHi kaudu ja uud t d tegevate klie tide osakaal tee useti
ÖK 24,3 0
ÖH 13,1 12
KE 8,3 59,7
TT 10,6 60,5
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
SAHH Muu t
Es akordselt tsime 2017. aastal klie tide lepi gute raa es t tatud tu de. “ihttase eteks oli KE teenusel 80
h kuus ehk 20 h ädalas, ÖH ja ÖK tee ustel h kuus ehk 10 h ädalas. “ihttase e saa utas ja ületas ÖK tee us,
kus klie did olid lepi gu alusel tehta a t ga h i atud kesk iselt h kuus. KE tee usel t tasid klie did kesk i-
selt 63 h ja ÖH tee usel h kuus. Meie klie did t ta ad tihti osalise koor usega. “elle p hjuseks o ii i i este
t j udlus kui t a dja ajadus. Näiteks koja ehe t i ühel o jektil olla aid tu d päe as i ed tu id
ädalas. Hea Hoog SA osutab TT teenust 2014 kliendile ja PKT teenust 140 kliendile.
K ikide üksuste juures tegutse ad t - ja tege uskeskused it toad, kus klie did saa ad teha t d al istades
eri e atest aterjalidest käsit ese eid, pake dades ja sorteerides detaile i täites telli ust id agu si ilill i
oodipesu le i e.
SA Hea Hoog poolt korraldatud/ ahe datud t d i jagada kol eks: käsit ese ete al ista i e üügiks,
telli uste ja ha gete täit i e, tee uste osuta i e. Pea ised t d olid järg ised:
• käsit ese ed keraa ilised ese ed, kaltsu ai ad, puidust, pa erist, tekstiilist, vilditud tooted jm),
• telli ust d pa erkotid, disai helkurid, katusedetailid, si ililled ,
• teenuste osutamine HKT-le puhastustee i dus, territooriu i hooldus, a it dk gis .
“AHHil jätkusid koost lepi gud t OÜ Mo ier, OÜ “oftReflektor, A“ Cista, MTÜ Vigastatud Vetera ide Ühi g ja
s l itud o it eid uusi koost lepi guid t a djatega, pea iselt korteriühistutega.
Valmis toodangut turustame e-poes, laatadel, kauplustes ja Kodudes/T keskustes kohapeal. Osalesi e koos HKT-
ga paljudel T tukassa t essidel, kus tut ustasi e o a orga isatsioo i ja l i e suhteid pote tsiaalsete part e-
ritega, kes saaksid eie klie tidele t d pakkuda. Vilja di T essilt saadud tut use kaudu leiti t Karula Kodu
Tegevusaruanne 2017 19
klie tidele, kes puhasta ad üüd r uga tekkide le isel i g ser ade l ika isel tekki aid toot isjääke i g
pa usta ad seelä i aterjali taaskasutusse.
Jätku alt kasutatakse kodus klie tide käelise t i ekuse hi da ise ahe dina Hamet metoodikat, et leida
klie dile so i ai t . Kokku o ette ttes hi da isko plekti, ida jaga ad o a ahel V isiku, Uue isa, Türi,
Rakvere Lille, Karula, Silla äe, Si i äe, I astu, Tapa Loode ja P llu t Kodud, T r a, Tartu Kau ase ja Erast ere
kodud. Lisaks käelise t i ekuse hi da isele koolitati testijad kasuta a are guprogra i ja sotsiaalsete os-
kuste hindamise osasid Hamet programmist. 2017. aasta l pus l ppes Asta gu projekt, kuid etoodikat kasuta e
jätku alt edasi.
2018. aasta on muutuste tuules, is juta ad oluliselt t h i et. Jätku alt tekita segadust ja ka takistusi aja-
like teenuste saamisel uus t i e hi da ise süstee . Näiteks ei saa PKT tee ust i i e e, kellel o hi atud
t i e osaliseks. “eet ttu o pida ud klie did teenuselt lahkuma.
“uurt ju a aldavad HKT klie tidele ja t h i ele koli ised uutesse üksustesse, is tähe da eie heade t -
käte liiku ist i g ajaduse t pakku ise korraldus pare i i lä i elda, et telli used saaksid igeaegselt täide-
tud. Samas saame olla uhked, et ole e a d ud klie dile kaasa olulised t oskused ja -harju use, is i alda
uues elukohas pare i i hakka a saada ja ka t d leida.
“a as loo e eelgi rohke t tege ise i alusi. “AHH paku uuest aastast lisaks TT ja PKT tee ustele ka lü-
hiajalist kaitstud t tee ust Harju aal ja Ida-Viru aal. A a e t keskused J h is ja Talli as, laie da e tee-
uste pakku ist Vilja dis, “aare aal, Lää e-Virumaal.
Koost projektid ja suhted part eritega
Olulise ad part erid eie ette tte t s erihooleka de aldko as o “otsiaal i isteeriu , järele al et teosta-
ad a etiasutused “otsiaalki dlustusa et, Õiguska tsleri Ka tselei, Ter isea et, Ra i ia et , Erihooleka de-
teenuse Pakkujate Liit, Heaolu ja Taastumise Kool, puuetega inimeste organisatsioonid ja tervishoiuteenuseid osu-
ta ad ette tted.
Koost s Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga tsi e . aastal ühe prioriteedi a fookusesse
teenusel olevad vanaduspensioniealised isikud. Ees ärgiks oli älja selgitada isikute hulk, kes suu atud erihoole-
ka detee usele, kuid kellel a a edes o ajadus erihooleka detee use järele oluliselt ähe e ud i kadu ud ja
pri aarseks o uutu ud hooldustoi i gud. Tahaksi e sellistele i i estele leida üldhooldustee use kohad, lä i
ille a a eksid erihooleka detee used eile isikutele, kes tee ust aja ad. Koost ka a ilja aastal , il
sihtgrupi teenusevajadus hinnatakse ja aasta teisel poolel neile sobilik lahendus leitakse.
Sotsiaalministeerium on kaasatud . aastal ala ud koost projekti Koeru Hooldekoduga, lä i ille soo i e
kliente vahetada - pakkuda Koeru Hooldekodu päe ari gse tee use klie tidele, kelle toi etulekutase i alda
toi e tulla koguko atee usel, i alust leida elupaik HKT uutes tee useüksustes ja o akorda eie eaka atel,
dementsetel klientidel asuda elama Koeru Hooldekodusse, mis spetsialiseerukski inimestele dementsusega. Sot-
siaalministeerium kaasas meid uue teenuse - igapäe aelu toeta ise tee us suure hooldus ajadusega isikutele -
Tegevusaruanne 2017 20
äljat ta ise protsessi. Ühe olulisi a koost koha a “otsiaalki dlustusa etiga tule ki dlasti ai ida t d
klie tide tee use ajaduse hi da isi stru e di äljat ta isel.
2017. aastal osalesime Sotsiaalministeeriumi algatatud ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel
teoks saanud projektis sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise koostamises. Juhe d saigi aasta l pus al is ja selle p hi-
lised kriteeriu id said kohustusliku ko po e di a k igile erihooleka detee uste pakkujatele sotsiaalhoolekande-
seadusesse sisse kirjutatud. K aliteedijuhis saa ole a üheks aluseks “otsiaalki dlustusa eti järel al etele.
Osalesime aktiivselt Erihooleka detee uste Pakkujate Liidu t s, kus a dsi e o a sise di ühiste seisukohtade
kujundamiseks erinevatel teemadel (nt erihoolekandeteenuste maksumused, erihoolekandeteenuste kulumudel,
uued tee usekohad . . aasta sügisel valiti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse esimehe kohale
meie teenuste arendusjuht Elen Preimann.
Meie ette te o ol ud ju a neljandat aastat esindatud tegevusjuhendaja ametikutse arendamisel, osaledes te-
ge usjuhe dajate tase ekoolitusteks ppeka ade koosta isel i g sa uti tege usjuhe daja kutse älja a d isel
kutsekoja juures. “ee koost aldko d i alda eil a da olulist sisendit oma pikaajalisest kogemusest tegevus-
juhe daja a eti kuju da iseks ja äärtusta iseks i g rdseks käsitle iseks teiste sotsiaal aldko a a etitega.
Kol a dat aastat jätkus tihe koost Heaolu ja Taastumise Kooliga. Recovery college mudelile toetudes koostas
e de reha ilitatsioo i eesko d ajadusp hised oskus ppe oodulid dei stitutsio aaliseeri ise protsessi toeks.
Kokku kasutas Heaolu ja Taastu ise Kooli reha ilitatsioo itee useid HKT klie ti. Neist elas . aasta l pu
seisuga ju a uutes tee usekohtades. Praktikas tähe das sotsiaalses reha ilitatsioo is osale i e klie dile e a asti
i alust osaleda grupi usta istes - 2 korda kuus ning osaleda 4- 5- päe astel ajutusega i te sii kursustel
Taastu iskursustel psüühikahäirega klie tidele i Iseseis a elu kursustel ai upuudega klie tidele . Tiheda
koost toi us Tapa, Valkla, “ era, T r a ja V isiku kodude juhtide ja tege usjuhe dajatega. Uued erihooleka -
dega i tegreeritud koost i alused o pla eeri isel Tartus, Paides ja J ge al. Heaolu ja Taastumise Kool aitas
kaasa CARe metoodika juurutamisele, mh toimus CARe metoodika koolitus tegevusjuhendajatele, kel emakeeleks
vene keel.
“otsiaalse kaasatuse suure da ise ja koguko at are da ise ees ärgil ole e . aasta l pust tei ud koos-
t d Tartu Ülikooli ühisko ateaduste i stituudi ppej udude ja tude gitega. Tee aks, ida koos soo i e lahe -
dada, o eri ajadusega i i este sula du i e uude keskko da. Ülikool iis agistri ppeka a ai e “otsiaal e kaa-
satus ja kogukonnat raa es lä i uuri use, ille käigus tude gid uurisid, kes o eie Tartusse ja Haapsallu ko-
li ud klie tide suhtluspart erid i g illise k aliteediga eed ko taktid o . “eejärel pakkusid tude gid älja, ida
teha, et suhtle i e aa rite ja lähi a koguko a ahel uutuks le ale poolele rahuldust pakku aks. Tule usi
tut ustati kokku t al se i aril, illes osalesid ka eie klie did, keda tude gid arjutasid. Meie o alt poolt
pa ustasi e sellega, et tegi e uute üksuste tege usjuhe dajate seas küsitluse, kuidas nemad ja kliendid ise hin-
da ad ja taju ad seotust lähikoguko aga.
2017. oli HKT jaoks ka täiesti uue valdkonnaga tutvumise aasta - osalesime mitmetel ideetalgutel ehk häkatonidel.
Ja osalesime edukalt. Oktoobris toimunud HKT erineva taseme juhtide ttetalgutelt alguse saa ud toote idee
„Piss-I-Alarm sai TTÜ Mektory ja MTÜ “kee ipesa poolt ellu kutsutud Eesti suuri al riist- ja tarkvara häkato il
Teh oHa k lausa auhi da: peaauhi a ehk k ige pote tsiaalika a startup-idee auhi a , pääsu Ajujaht TOP
hulka ja pääsu Prototro TOP hulka. „Piss-I-Alarm on niiskustasemest teavitav abivahend hooldajale, et tagada
klie dile i i äär e ja puhas tu ne. See on korduvkasutusega kiibilaadne toode, mis paigaldatakse inimese juurde
Tegevusaruanne 2017 21
i g is edasta i fot hooldust taja utisead esse. Teade tule , kui iiskustase o ületa ud lu atud or i ehk
ajalik o ahetada ähet i korrastada oodit. “üstee i alda pai dlikult ja igel ajal tagada i i ese hool-
dus, äldi hooldustoi i gute kuhju ist lühikesele ajaperioodile, aita pare i i pla eerida ähk ete ajadust ja
t j u ressurssi. HKT kodudes leiaks toode kasutust eelk ige eie liitpuudega klie tide pere ajades, aga laiemalt
o astehooldajate, hooldekodude t tajate, äikelaste a e ate ja puuetega i i este hooldajate seas. Piss-I-
Alarm meeskonda kuuluvad HKT- st teenuste arendusspetsialst Tuuli Ainsaar ja SA Hea Hoog juht Anu Hall.
Ajujaht TOP30 hulgas on ka idee nimega HopeHolders, kuhu HKT- st kuulub teenuste arendusjuht Elen Preimann.
Idee sai alguse “otsiaal i isteeriu i eest eda isel korraldatud Garage Heaolutalgutelt, ille ees ärgiks oli
leida uuenduslikke lahendusi Eesti hoolekandeteenuste arendamiseks. HopeHolders sai . koha ja pääsu ühisko d-
like algatuste inkubaatori Nula TOP12 hulka. HopeHoldersi meeskond tahab luua veebikeskkonda, mis viib kokku
emotsionaalselt keerulises olukorras olevad, lootuse kaotanud inimesed nendega, kes on sarnasest olukorrast edu-
kalt älja tul ud ja al is o a koge ust jaga a sh älja ppega koge us ustajad . Ühe ee ikeskko a sihtgru-
pi a ähakse eie klie tide lähedasi.
. aastal peeti Vilja di laulu äljakul IX erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu. Peo haare on iga aastaga
laie e ud, . aastal lisa dusid laulukooridele ta tsurüh ad üle Eesti i g arase ast laulupeost kas as älja
laulu- ja tantsupidu koos kaasneva kireva laadaga. Et laienev pidu professio aalselt korraldatud saaks i g äärikaks
kultuurisü d useks kuju eks, kaasas pidu orga iseeri ud Karula Kodu eesko da asjatu djad Tartu Ülikooli Kul-
tuuriakadee iast. Koost ka dis ilja, part erid said astastikku ajalikke koge usi kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna
puutepunktidest ning sellest, kuidas korraldada kultuuriüritust, illele o ligipääs k ikidel i i estel s ltu ata eri-
ajadusest. Ligipääseta use suure da iseks kaasati peo lä i ii isele Viipekeelet lkide OÜ t lgid, kes ka a sa liga
Justament lauldud ühislaulud ja rüt id eesti iipekeelde t lkisid.
Meie kliendid osalesid aktiivselt juba kuuendat korda toimunud Vaimupuu fotokonkursil. Fotokonkursi teema oli
seekord „Ilu i u ü er i g - e pari a äitusele j ud ud foto hulka j udsid fotot meie klientidelt - V isikult,
Vä drast, “illa äelt, T r a “AHH-ilt ja T r a Kodult i g Kehra Kodust. Fotoko kursi itja tiitel läks E i Ozolsile
Kehra Kodust, tu istuse Oota atu aate urga leidja päl is aga Re e Lassur T r a Kodust. Pari ad istlust d
j udsid ka Vai upuu kale drisse. Meie ette tte toeta ju a it e dat aastat Vai upuu ette t ist ostes o a
kodude seintele Vaimupuu kalendri.
Koost s MTÜ Vai upuuga toi us . aastal klie tidele ka sääst a tar i ise koolitus, kus klie did ppisid prak-
tika or is, tege usi lä i katsetades. Koolitusel käsitletud tee ade ri g h l as riietu ist ja riiete hooldust, kodu
koristamist, aja planeerimist, ostuvalikuid poes jm. Koolitusel osalesid Haapsalu Tamme, Rapla Nurme, Rakvere Lille,
Pär u Kuldse Kodu ni g Talli a ja Tartu üksuste klie did.
Varjupaigataotlejate ju a tu tuks saa ud rä d Vao K k osales tä a u Paides ar a usfesti alil ja Talli as tä a-
atoidufesti alil. “eekord koopereeruti es akordselt eie klie tidega i g lisaks rah us ahelisele k gile pakuti
ka eie kodudes al i ud tooteid. Nii said külastajad aitsta äiteks T r a Kodus al i ud jäätist ja Vää a-Viti
koduküpsetisi.
Füüsilise keskko a loo i e
. aasta p hiees ärk, suurte kodude reorga iseeri istaotluste koosta i e, sai äärika punkti 2017. aasta
jaa uari alguses, kui Va ariigi Valitsuse korraldusega i etati “ era, V isiku, Erast ere, Kolu ere, I astu ja Tori
Tegevusaruanne 2017 22
kodude reorganiseerimisprojektid Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) toetatava meetme investeeringute ka-
vasse. Investeeringute kavasse arvati need projektid, millede ellu viimine aitab enim kaasa erihoolekande arengu-
ka as seatud ees ärkide täit isele, illeks e ek ike o eri ajadusega i i estele pare ate ela is-, ppi is-, ja
t ta isti gi uste loo i e i g erihooleka desüstee i dei stitutsio aliseeri isele. “a as aga ei taga ud see
korraldus automaatselt nende projektide rahastamist ERF-ist. Kavandatud muudatuste ellu viimiseks esitasime
su e hakul Raha dus i isteeriu ile toetuse taotlused, is k ik ka rahuldati.
Hooli ata asjaolust, et it eetapili e taotle isprotseduur j udis l pule alles . aasta septe ris, hakkasi e
reaalseid samme muudatusteks astuma juba 2015. aasta alguses. Esimesed 10 uue kontseptsiooniga kliendikohta,
illeks oli kol es eri e as korteris paik e Talli a Mustaki i tee useüksus, al is ju a . aasta o e ris vt
tabel 3 . . aasta l puks oli selliseid uusi koguko as paik e aid klie dikohti eie portfellis , illele du-
ud aastal lisa dus eel . Ku a kohta al is detse ris , siis uutesse üksustesse kolis . aastal
kokku i i est. “eega ole e reorga iseeri ise käigus tä aseks loo ud ju a uut ja kvaliteetset kogukonnas
elamise kliendikohta.
Tabel 3. Uued tee useüksused l puks
I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
Vilja di Mä i äe Tartu Jaama (10) J ge a Piiri Haapsalu Tamme (10)
Rapla Nurme (10) Tartu M isa ahe Paide Aia (10) Kuressaare Ruubi (10)
Tallinn Õis äe (10) J ge a Allika Paldiski Rae (10) Kunda Mere (20)
Tallinn Laagna (10) Ahtme Maleva (10)
Haapsalu Kuuse (10) J h i Nar a
2018. aastal on meie sihiks luua kokku 321 uut kliendikohta (vt. joonis 10). Kui varasematel aastatatel valmisid vaid
koguko as ela ise kohad, siis sel aastal o ka as luua päe ari gset i g aid koguko as ela ise klie -
dikohta, eist kuus Tapa P llu üksuse laie duse a.
Nagu eelpool mainitud, siis ettevalmistatused uute üksuset loo iseks algasid ju a kol e aasta eest. M du ud
aastal j udis l pule uute hoo ete tüüpprojektide koosta i e i g äljastat ka esi esed ehitusload. “ee o akorda
l i eeldused ja i alused ehitusha gete korralda iseks. . aastal o ka as rajada kokku uut päe ari g-
set üksust. M du ud aasta l puks oli e s l i ud elja üksuse kokku klie dikohta osas ehituslepi gud, eel
kol e üksuse kohta ehita iseks lä i ii ud ajalikud ehitusha ked i g lisaks eel ühe üksuse kohta) raja-
iseks ha ke älja kuuluta ud. Kuue koguko as ela ise üksuse loo iseks oli aasta l puks s l itud üks ehitusle-
ping (10 kohta) ning hankementlus oli pooleli 2 hoone rekonstrueerimiseks (kokku 20 kohta).
Aasta teises pooles hakkasi e p hjaliku alt ette al ista a ka Valkla kohtu äärusega tee use reorga iseeri-
ist. Alustasi e lä irääki isi i aliku koost part eri leid iseks, kirjeldasi e o a ootused ii tule asele tee-
usele kui ka seda toeta ale füüsilisele keskko ale. “a uti alustasi e taotluse koostamisega, et saada ERF-i tuge
ka Valkla Kodu ü erkorralda iseks. Taotluse esita ise tähtaeg oli jaa uaris , uute üksuste al i ist ka a -
dame 2020.-2021. aastasse.
Tegevusaruanne 2017 23
Aasta jooksul soetasime kvaliteetsete kliendikohtade rajamiseks kokku 30 korterit, 4 maja ning 6 kinnistut. Uute
üksuste raja iseks iisi e lä i ostu e etlust ja riigiha get.
. aastal al i ud tee usekohtade raja ise kogu aksu useks koos käi e aksuga kujunes 2 € ja ühe
kliendikoha keskmiseks maksumuseks 20 €, illele lisa dus soetatud i e tari aksu us.
Hooli ata k igest jäi aasta ees ärk, iia k aliteetsete tee usekohtade ar - i, täit ata. Aasta l pu seisuga oli
meie portfellis asjakohase keskko aga tee usekohta, is oodustas k ikidest klie dikohtadest %. Pea i-
seks p hjuseks oli uute üksuste projekteeri ist de i ga e e i i e ja ka a datust oluliselt pikem ehituslu-
bade menetlemine. Kui algselt oli kavas alustada uute hoo ete ehita isega ai alguses ja esi ese päe a-
ri gse tee use hoo e al i e oli ka a datud detse risse, siis tegelikkuses j udsi e esi ese uue hoo e ehita i-
seni alles septembris.
. aasta ees ärk o ter iku a sulgeda V isiku, Erast ere, Kolu ere, Imastu ja Tori kodud. Erastvere Kodu reor-
ga iseeri isel o part eriteks kohaga Lää era a ald i g kohaga “A Tartu Vai se Ter ise Hooldekeksus.
V isiku Kodu sulge isel o koost part eriks A“ L u a-Eesti Hooldekeskus, kelle kohuseks on luua uued elamis-
tingimused 240-le i i esele. Paraku t i aasta l pp e a eeldi aid uudiseid, kui kri i aalpolitsei esitas L u a-Eesti
Hooldekeskuse juhile i g hilje ka ette ttele kahtlustuse soodustuskel uses, ille tule use a peatas Raha -
dusministeerium teadmata ajaks L u a-Eesti Hooldekeskusele toetuse maksmise. Kuigi i isteeriu i otsus ei -
juta eie poolt ellu iida aid tege usi V isiku Kodu reorga iseeri isel, i see ahejuhtu t eks osutumise kor-
ral tekitada eile palju pro lee e t korralduses ja klie dit s. Kui L u a-Eesti Hooldekeskus ei saa rahalist toe-
tust, ei suuda ta rajada tee usekohti ja eie o akorda ei saa sulgeda V isiku Kodu. “ellega kaas e ad lisaks eelar-
e älistele ülalpida iskuludele täie da psühholoogili e stress eie klie tide ja e de lähedastele, eestkostja-
tele, ai epro lee idest rääki ata.
Joonis 10. Kvaliteetsete teenusekohtade juurdekasv
1800 321 350
1600 1539
1449 300
1400 1341
1197 250
1200
983 200
1000
740 145 879 144
800 132 150
667 734
600
67 100
400 60
30 50
200
0 0
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
Kvaliteetsete kohtade rajamine Tegelik, kasvav Äriplaa , kas a
Tegevusaruanne 2017 24
Personal
. . seisuga t tas ette tte a etikohal ahetult t tajat, kes jagu esid ette tte
erinevatesse struktuuriüksustesse (vt. joonis 11).
Joonis 11. Ettev tte struktuur seisuga . .
Üldkoosolek
Auditikomitee N ukogu
Siseauditi
Juhatus
teenus
Teenuste Kinnisvara Toitlustus Finants Personali
IKT juht
osakond osakond osakond osakond osakond
Tee usüksus Logistika Infojuhtimise
ERF osakond Jurist
(Kodu) osakond osakond
Hankejuht
2017. aasta jooksul ähe es eie a etikohtade ar sar aselt . aastaga ligi rra. Vähe e-
mine on enamasti seotud reorganiseerimisega (2016. aastal oli ähe e i e seotud ka puhastustee-
nindajate ametikohtade kaotamisega). Kokku ttes on meie ametikohtadest 87% seotud vahetu
klienditeenindusega2, ülejää ud o tugitee uste a etikohad - toitlustus3, haldus ja logistika4 ning
juhtimine ja tugiteenused5 (vt. joonis 12).
2
Klienditeeninduse ametikohad - tee usüksuse juht, tege usjuhe daja, sh oore - ja vanemtegevusjuhendaja, hooldaja,
meister, puhastusteenindaja jt ametikohad, is üksuse spetsiifikast tule e alt o tee usüksuse koosseisus.
3
Toitlustuse ametikohad - toitlustusjuht, toitlustust taja, sh peakokk, kokk, koka a i.
4
Halduse ja logistika ametikohad - kinnisvaraosakonna ametikohad (kinnisvaradirektor, kinnisvarajuht, haldusgrupi juht,
hooldusmeister) ja logistikaosakonna ametikohad (logistikajuht, transporditeenindajad), ERF projekt.
5
Juhtimise ja tugiteenuste ametikohad – juhatus, teenuste-, personali-, finants-, infojuhtimise ja kommunikatsiooniosa-
kond, jurist, IKT juht, hankejuht.
Tegevusaruanne 2017 25
Joonis 12. Ametikohtade jagunemine
Juhtimine ja tugiteenused 5%
Haldus ja logistika 3%
Toitlustus 6%
Klienditeenindus 87%
P hitee use ehk klie ditee i duse a etikohtade ar ähe es koo da iste ja uute a etikohtade
loo ise taustal aasta jooksul kokku , rra. “ealhulgas l i e pere ajade juures juurde a eti-
kohta, kuna hakkasime 2017.aastal uuendusena valmistama peremajades toitu kohapeal senise val-
mistoidu toomise asemel - aja dusliku t hususe ja ka tee use k aliteedi t st ise ees ärgil. Üks
uudatus tee usüksuste a etikohtades oli seotud ka spetsialiseeru isega ÖT tee usel, kui ase da-
si e Karula Kodus tege usjuhe daja a etikohta hooldajate a etikohtadega. Valkla Kodus l i e
etoodiku a etikoha, et kohapeal t tajatele pare at klie dit alast etoodilist tuge pakkuda.
Tugitee uste a etikohtade ar ähe es . aastal kokku ttes rra, toitlustuses rra, kuna
suleta ate kodude k kides toi usid esi esed koo da ised seoses klie tide ar ude ähe e isega.
Halduse ja logistika a etikohad ähe esid rra seoses ki is ara osako as t ü erjaga i-
sega, ii jäi üle-Eestiliselt senise 5 haldusgrupi juhi asemel teenuseüksuseid tee i da a hal-
dusgrupi juhti. Juhti ises ja tugitee ustes jäi a etikohtade ar sar aseks . aastaga.
Tervikuna on % a etikohtadest tee usüksustes i tugitee uste osakondades tee usüksuste juu-
res, st o ahetult seotud tee usüksuse teenindamisega omas valdkonnas6. Ülejää ud % a etiko-
hadest o teiste toeta ate t dega seotud aldko dade juhid, raa atupida i e, arahaldus, t -
keskkonna juhtimine jm). Selline oli ametikohtade jaotus ka 2016. aastal ehk proportsio aalselt jäi
2017. aasta tee usüksuste ahetuks toeta iseks ajalike a etikohtade äär uutu atuks.
Va useliselt ja sooliselt o ette tte profiil samuti sarnane eelmiste aastatega (vt. joonis 13). Esialgu
veel väikese te de tsi a o äha t tajasko a a a e ist – 50 aastaste ja vanemate grupp on kas-
a ud paari protse di rra aastas ii asel kol el aastal. Lähiaastate reorga iseeri i e too eie
t j u struktuuris siiski paratamatult muutusi. Meil t ta tä a k ige rohke t tajaid a usegrupis
50-59 aastat – 34%.
6
toitlustusteenindajad toitlustus-, haldusgrupi juhid ja meistrid kinnisvara-, transporditeenindajad logistika-,
personalispetsialistid personali- ja dokumendihaldurid infohalduse osakonnas.
Tegevusaruanne 2017 26
870-st t tajast %o aisterah ad . a 90%) ja 9% meesterahvad (2016. a 10%). Endiselt moo-
dusta ad aisterah ad e a use eie klie dit tajatest - 93% (2016. a 93%) ning meesterahvaid on
7% (2016. a % . Tugitee ustes t ta % aisterah aid ja 26% meesterahvaid (enamuses halduse
ja logistika osako at tajad .
Joonis 13. T tajate va useli e jagu e i e
22%
60-... a 21%
18%
34%
50-59 a 35%
36%
24%
40-49 a 24%
25%
13%
30-39 a 13%
15%
7%
..-29 a 7%
8%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%
2017 2016 2015
Erialakoolitus ja täie d pe
. aastal suu asi e koolituse p hir hu tege usjuhe dajate erialasele koolitusele (vt. Tabel ). Te-
ge usjuhe daja tu ise koolituse lä isid sel aastal tege usjuhe dajat . aastal . .
aastal alusta ud Talli a Ter ishoiu K rgkoolis tege usjuhe daja t kohap hise ppe esi ese le -
uga l petasid . aastal eie ette tte tege usjuhe dajat. “uu asi e sel aastal t tajaid ak-
tii se alt taotle a tege usjuhe daja kutset lä i kutseko isjo i i g ko isjo i otsusega o istati
tegevusjuhendaja, tase 4 kutse 10 tegevusjuhendajale.
Meie koost part er Jär a aa Kutsehariduskeskus a as . aastal eri oodulite koolitusgrupid
ÖT ja ÖK ppele i g e des osales t tajat ÖT täie dkoolitusel ja t tajat ÖT täie d-
koolitusel . aastal eri oodulite koolitusele t tajaid ei suu atud . T ta ise toeta ise täie d-
koolitusele e . aastal t tajaid ei suu a ud, sest tee us läks aasta l pu seisuga “Ale Hea Hoog.
Ase duskodu kas atusala t tajate aaskoolitusel osales t tajat.
“ai e sel aastal küll paljudele tege usjuhendajatele pakkuda erialast koolitust, kuid gruppe on keeru-
li e ko plekteerida, sest pikajalise koolituse ppeperiood ja ajaka a o i te sii e i g see pi ges-
ta üksuste t ajaka ade pla eeri ist. A dsi e eie selle aasta p hilisele koolitsupart erile, Jär a-
aa Kutsehariduskeskusele ka sellekohast tagasisidet i g järg ise aasta erialaste täie dkoolituste
perioode on koolitaja pikendanud.
Tegevusaruanne 2017 27
Tabel 2. Erialasel täie d ppel koolitatud klie dit tajate arv
TJ erialane baaskoolitus ÖT 40 h erimoodul ÖK 60 h erimoodul
2015 16 3 12
2016 25 0 0
2017 68 8 9
Tege usjuhe dajatele laie e täie dkoolituse ue h tege usjuhe daja ppe äol, kui t taja ei
asta uudele sotsiaalhooleka deseaduses toodud k alifikatsioo i uetele äiteks sotsiaalt ala e
i psühholoogiaala e k rgharidus . Nii plaa i e jätku alt tege usjuhe dajate täie d peta ist, kuid
seaduse alusel o suur osa eist o jätku alt erialase täie d ppe järjekorras vt. joonis 14). Erialase
täie dkoolituse järjekorras7 ole ate t tajate hulk o u riliselt . aasta jooksul ähe e ud
jäädes t tajate suhtar uga rreldes eel e ate aastatega sa asse suurusjärku. Kohustusliku täie d-
koolituse hulka kuulu ka ase duskodu kas atusala t tajate tu i e aaskoolitus, kus selle
aasta l pu seisuga koolitusjärjekorda ei ole. t tajat lä isid aasta jooksul koolituse i g k ik selle
tee use osutajad asta ad k alifikatsioo i uetele.
Joonis 44. Erialase täie d ppe järjekorrad
300 275266
250
203
200
150
100
59 65 57
50 28 38 36 22
36
11
0 0 8 0
0
TJ260 h ÖK h ÖT h TT 40 h ÖT hooldajad AK
baaskoolitus erimoodul erimoodul erimoodul
2015 2016 2017
N uetekohase älja ppega o klie ditee indajate seas t tajaid % ulatuses (2016. aastal 57%)8
(vt. joonis 15 . K alifitseeritud t j u osakaal o t us ud iga tee use l ikes, .a TT tee usel, kus e
t tajaid . aastal koolitusele ei suu a ud.
7 Tegevusjuhendajad registreeritakse k alifikatsioo i puudu isel t le asudes h aaskoolitusele i g ajadusel lisaks
tee usele asta ale koolituse eri oodulile ÖT h, ÖK h, TT h, AK 160 h).
8 N uetekoha e k alifikatsioo o t tajal, kes o ähe alt keskharidusega ja tal o o a tee usele asta täie dkoolitus,
kutse i tal o seaduse uetele asta k rgharidustase.
Tegevusaruanne 2017 28
“otsiaalhooleka de seaduse uudatus pike das ku i . . i alust tege usjuhe daja a t -
tada p hiharidusega i i esel, kui ta o registreeritud uetekohastele koolitustele i g ase dus-
kodu t tajatele pike dati registreeri iskohustus . . . aastani.
Joonis 15. Kvalifikatsioo i uetele vastavate t tajate arv
350
312
299
297
300
250
186
168
200
118
150
75
70
100
65
64
56
53
53
48
46
39
36
27
26
21
21
19
50
15
14
14
8
0
0
0
kv-ga kv-ta kv-ga kv-ta kv-ga kv-ta kv-ga kv-ta kv-ta
ÖH ÖT ÖK TT KE
2015 312 186 65 64 26 46 27 8
2016 297 168 53 75 14 53 0 36 21 15
2017 299 118 56 70 19 48 0 14 39 21
. aastal osalesid ette tte t tajad asta alt koolitusplaa ile ka teistel sise- ja äliskoolitustel.
Kokku ttes osales sisekoolitustel t tajat . aastal ja äliskoolitustel t tajat
(2016. aastal 1625) (vt. tabel 6). Väliskoolitustel osalejate ar o ähe e ud seet ttu, et sel aastal ei
ol ud eil pla eeritud ühtegi ii h l a at koolitust agu oli eel isel aastal puhastustee i duse
koolitus.
Koolitustesse investeerisime 2017. aastal 24 197 koolitustunni ulatuses (2016. aastal 20 123). Kooli-
tustu de t taja kohta oli tu di . aastal tu di i g kesk i e koolituskulu t taja kohta
51 € (2016. aastal 93 €). Kogu aasta jooksul osales erinevatel koolitustel kokku t tajat, eist
klienditeenindajaid oli 717 (vt. tabel 5). Vähe e ud o koolitustel osalejate ar , kuid suure e ud
koolitustu dide aht seoses eelk ige pikaajaliste tege usjuhe dajate täie dkoolitustega.
Tabel 3. 2017. koolitustel osale ud t tajate arv valdko dade l ikes
Kliendi- Toitlustus Majutus ja Üldjuhti i e SAHH Kokku
teenindus logistika
Koolitustunnid 23 463 5 20 316 393 24 197
Osalejate arv 717 1 5 46 33 802
Sisekoolitused
. aastal osales sisekoolitustel kokku t tajat sisekoolitaja juhe da isel sh uute kodude
koolitustel aldko ajuhid, haldusgrupi juhid, perso alit tajad, tee uste osako at tajad , lisaks
Tegevusaruanne 2017 29
uute üksuste juhid, kes aktii selt koolitusprotsessis osalesid ja seda uues üksuses kohapeal juhtisid.
“isekoolituse a käi itus sel aastal ter iseala e täie dkoolituse progra e- ppe a.
Olulisemad sisekoolitused olid:
• Es ajuhe da ise koolitused uutele üksustele t tajale tu i ulatuses ;
• Uute üksuste t tajate jätkukoolitus, is toi usid sel aastal es akordselt - kuud peale ük-
suste a a isi. Edaspidi o jätkukoolitus pla eeritud - kuud peale üksuse a a ist. Koolitusele
kaasatakse it e üksuse t tjad koge uste aheta iseks, lahe datakse rüh at na kliendi-
juhtu eid CARe p hi tetest lähtu alt i g korratakse üle tege usplaa ide koosta ise p hi-
tted ja pro lee se käitu ise juhti i e. Jätkukoolitust iis lä i tee uste osako d, kokku osa-
les t tajat.
• Ohutu s idu koolitus eri e ates üksustes, ida iis lä i logistikajuht ja illes osales t tajat;
• E- ppe a lä ita ter iseala e täie dkoolitus, ille o lä i ud t tajat.
Väliskoolitused
Ette tte ja tee usüksuste ajadustest i g i alustest lähtu alt osalesid t tajad eri e atel kooli-
tustel, millest koolitusmahukamad olid:
• TEACCH metoodika koolitus;
• ter iseala e täie dkoolitus, is toi us es alt ko takt ppe a, kus toi u ud loe gud sal estati
i g eist t tati älja koolituse e- ppe or ;
• tege usjuhe daja koolitus ja t kohap hi e pe;
• tege usjuhe dajate täie dkoolituste eri oodulid ÖK ja ÖT .
Lisaks osalesid tugitee uste t tajad o a aldko at s ajalikel täie dkoolitustel ja se i aridel
i g klie ditee i dajad kodudes i g üksustes lä isid eri e aid koolitusi o a ko pete tside arenda-
miseks.
“a uti koolitasi e eri e ate seadustega ette ähtud a alikel koolitustel t tajaid, kus tu istused
olid aegunud – es aa i älja ppe- ja täie dkoolitused, t keskko a oli ikud ja spetsialistid j .
Koost s MTÜga Vai upuu said eri e a üksuse klie did sääst a tar i ise koolitust, kus käsitleti
teemadena riitumist ja riiete hooldust, aja planeerimist, ostuvalikuid poes jm.
. aastal jätkasi e aktii selt uue t taja es ase koolitusega ja pare dasi e seda korral, sh si-
seauditi tulemusel tehtud ettepa ekute alusel. Õpeta i e läks praktilise aks, i te sii suse ähe -
da iseks iisi e ühe ppepäe a ar elt tege usplaa ide praktilise koosta ise tee usüksuse a a ise
järgsele ajale. Tegi e ka jätkukoolituse . aastal a atud üksuste t tajatele ki istamaks kliendi-
t p hi tteid ja praktikaid.
Tegevusaruanne 2017 30
Tabel 4. Koolitused liigiti ja koolitustel osale ud t tajate arv
Koolituse liik Osalejate Osalejate
arv 2017 arv 2016
SISEKOOLITUSED – klie dit : uute üksuste uue t taja koolitus, TT sissejuhatav 281 207
koolitus, pro lee e käitu i e, terviseala e täie dkoolitus, Kovisioo j
SISEKOOLITUSED - muu: ohutu s idu koolitus, Ex el, Delta j s 111 179
SISEKOOLITUSED KOKKU 392 386
KOHUSTUSLIKUD KOOLITUSED – klie dit : tegevusjuhendaja 260h, asenduskodu 110 64
t tajate aaskoolitus j
ERIALA“ED TÄIENDKOOLITU“ED – klie dit : TEACCH, Ha et, ähk ekoolitus, ter- 224 1412
viseala e täie dkoolitus j
KOHUSTUSLIKUD KOOLITUSED – uu: es aa i, toiduhügiee , t keskko a oli i- 40 60
kud jm
ERIALA“ED TÄIENDKOOLITU“ED – muu: riigihanked, transpordikorraldus, maksun- 36 89
dus ja raa atupida i e, ehitusseadustik, a d ekaitse, t igus, korruptsioo i e -
netamine jm
VÄLISKOOLITUSED KOKKU 410 1625
T tajate tervis
Oleme viimastel aastatel jälgi ud t tajate ter ist suure a tähelepa uga i g otsi e jätku alt
eet eid ter ise hoid iseks ii palju kui t a djal i alik i g ka t heaolu kas ata iseks.
Kuigi t i etuslehtede ar o rreldes kahe eel ise aastaga t us ud, oli haigestu isi kalendri-
päe ades . aastal rra ähe kui . aastal (vt. tabel 7). Vähe e ud o üle päe aste
haiguslehtede ar . Kesk i e t lt ee al ii i ise aeg o ähe e ud - 2015. aastal 16, 2016. aastal
ja . aastal päe a.
Tabel 5. T v i etuse t ttu ee alvii i i e t st
T i etusleht sh haigestumine sh t etus sh hooldusleht
Lehtede arv 2015 815 682 14 119
Lehtede arv 2016 728 599 10 119
Lehtede arv 2017 855 693 11 151
Kale dripäe i 1 2307 10981 293 1033
Kale dripäe i 9934 8696 289 949
Kale dripäe i 9591 8315 204 1072
Tegevusaruanne 2017 31
Enim haigestumisi leidis aset vanusegrupis 50- aastat t tajat , järg ise a a usegrupis -
t tajat i g - aastat t tajat (vt. Tabel ). P hje duseks o see, et e des a u-
segruppides o e a us eie t tajatest – asta alt %, %, %t tajate koguar ust. Vii ase
kol e aasta jooksul o t i etuslehtede tjate äär t tajatest jää ud a usegrupiti sar aseks.
Tabel 8. T v i etuslehti v t ud t tajate arv va usegruppide l ikes
Kuni 20 aastat 20-29 30-39 40-49 50-59 60-…
2015 1 49 75 81 137 69
2016 0 59 70 73 105 67
2017 0 39 78 78 112 82
Ter isliku seisu di t ttu l petati t a dja algatusel kaks t lepi gut . aastal lepi gut, .
aastal lepi gut . T tajatele o akstud haigushü itist 568 € haigestu ise . päe ast ku i .
päe a i , ida o 972 € rohkem kui 2016. aastal. Hü itise kas t i etuslehtede ar u ähe e-
ise k r al o seletata t tasude t usust tule e a kesk ise t tasu t usuga hü itise aks isel.
Vabatahtlikud ja praktikandid
Välis aiste pikaajaliste a atahtlikke kaasa isega paistsid .aastal sil a T rva, Imastu Kool-
Kodu, Vilja di Näituse ja Mä i äe, Karula. Va atahtlikud olid pärit: I astu Kool-Kodus Kreekast,
Ukrai ast, T r a kodusse “aksa aalt, Ukrai ast, Ve e aalt i g Karula ja Vilja di kodudes “aksa-
aalt. Tee usüksustest saadud tagasiside p hjal toeta a atahtlike kaasa ist hea koost EstYes
orga isatsioo iga i g T tukassaga ii a atahtlike kui praktika tide osas. “a as toodi älis aiste
a atahtlike kaasa ise pro lee idega älja rasket koha e ist eie klii a ja tal ise pi edusega
ning koduigatsust. Vastu t ad kodud o tei ud head t d a atahtlike toeta isel. Eesti praktika -
tide puhul o takistuseks keh tra spordiühe dus, kui kodu asu keskusest ee al, sa uti ei ole sule-
tavad kodud atraktiivsed oma keskkonna poolest. Praktikantide ja vabatahtlike kaasamisel pakuvad
eile ko kure tsi ka lasteasutused ja päe akeskused, ille keskko d o ärksa tutta a ja uga-
a . Meie i alused a atahtlike ja praktika tide osas o kuulata ja a istada, kaasata ühistege us-
tele, äljas itudele i g korralik t ala e juhe da i e. Pikaajalistele a atahtlikele a da ligipääs
kodu saidi luge iseks, et olla i foga kursis ja tu da e d tii i liik e a. V iksi e edaspidi kaasata ka
teiste erialade praktikante (juhtimine, toitlustus, andragoogika, logistika jne), sest i alusi pa us-
tada leiame pea igas valdkonnas.
Ase dustee istujaid tsid astu Vilja di Näituse, Karula ja T r a Kodud, Tartu Kau ase. Üldkasuliku
t i i estega tegelesid V isiku, Rak ere Lille ja I astu.
Olime 2017. aastal praktikakohaks 11 koolile – Jär a aa Kutsehariduskeskus praktika ti , Kures-
saare a etikool praktika ti , Lää e-Viru Rake dusk rgkool praktika ti , Pär u aa Kutseha-
riduskeskus praktika t , Pär u aa Kutsehariduskeskus praktika t , Talli a Ter ishoiu K rgkool
Tegevusaruanne 2017 32
(13 praktika ti , Talli a Ülikool praktika t , Tartu Ter ishoiu K rgkool praktika t , Tartu Üli-
kooli Pär u Kolledz praktika ti , V ru aa Kutsehariduskeskus praktika t .
Uue suu a a tsi e praktika te ka tugitee ustesse – finants- ja personaliosakonda Tallinna Majan-
duskoolist praktika ti . Lisaks tuli praktika te ka erakoolitaja Lu i OÜ tege usjuhe daja h
täie dkoolituselt praktika ti , eid praktikaid tehti V isiku, J ge a, Karula i g Kolu ere tee usük-
sustes. T tukassa t praktika te oli . Meile o oluli e ka t j u kas ata i e a atahtlike ja
praktika tide hulgast. T tukassa praktika tide ja a atahtlike äol asus eile t le i i est, seal-
hulgas t praktika ja a atahtliku t kaudu i i est. Koolide praktika tidest ei asu ud 017. aas-
tal t le ükski i i e e, kuid looda e tule ikus seda u rit suure dada
T korraldust toeta ad tehnoloogilised lahendused
Alates . aastast toi u perso alihaldus ja palgaar estus i g t ajaar estus StaffLogicu ja
Directo tarkvarade baasil. Kuigi eil o soo kasutada a d ete halda iseks ja a alüüsi iseks aksi-
aalselt i fosüstee e, o kahjuks e de are dajate kohapeal e i ekus adal ja ii ole e aasta
jooksul tegel ud pisitäie dustega, et vajadused oleks enam- ähe rahuldatud.
Klie dit valdkonnas algatasime e-toimiku projekti, millega soovime automatiseerida kliendiand-
ete haldust ja a alüüsi. Esialg e äriprotsess o kaardistatud ja projekti eesko d jätka t d ka
2018-2019. aastal. Seni oleme klie dit tajate teabehalduse lahendamiseks lihtsusta ud e de t -
lauavaadet, tegeleme siseste saidisüstee ide lihtsusta isega ja püüa e ähe dada ürokraatiat.
Oluli e t l ik puudutas IKT t korralduse korrasta ist, illeks iisi e lä i IT taristu ja ole asole-
ate t juhe dite auditi. Auditi tule usel uue dasi e o a kordasid i g ärske dasi e pikaakalist
IKtstrateegiat.
IKT tehnilised arengud
Ette tte i fosüstee i t ki dluste ja tur alisuse t st iseks ühe dasi e lai rgu ühtseks keskhadu-
sega sise rguks. Kogu rguliiklus käi lä i tse traalse tule üüri.
2017. aastal l ppesid se ised ar utit kohtade liisi gud ja ahetasi e älja pea k ik o a ar utid.
Kokku o ette ttes lauaar utit ja sülear utit. “ülear utite hulk o kas a ud, sest kogukon-
dadesse rajatud korterites o tege usjuhe daja t o ill e i g e ad said sülear utid.
Tegevusaruanne 2017 33
Riskide hindamine, korruptsioonivastane tegevus
2017. aastal olid siseaudiitorite fookuses ERFi projekti rakendamisega seotud teenuseosutamise, per-
so ali ja aja dusliku jätkusuutlikkuse riskide aa da istege used. Lisaks ko sulteerisid siseaudii-
torid meid IT taristu ja teenuste paremaks korraldamiseks.
K ige p hi ttelise ad ettepa ekud tulid siseaudiitoritelt teenuste ja personali arendamise audi-
tist. Auditi ees ärgiks oli hi ata eie t d klie tide ette al ista isel koli iseks ERFi projekti raa-
es looda atesse uutesse tee useüksustesse. Audiitorid a eetküsitlesid kodude juhte ja klie tide
ette al ista isega seotud t tajaid. Siseaudiitorid leidsid, et ette ttest tehta t paku du-
kat ki dlustu et, et klie did o ette al istatud ja perso al teadlik o a ülesa etest.
ERFi fi a tsjuhti ise siseauditis hi ati, kuidas ette tte ar estab ERFi projekte ellu viies majandus-
liku jätkusuutlikkusega uute tee useüksuste ülalpida isel. “iseaudiitorid leidsid, et ette ttest teh-
ta t paku dukat ki dlustu et, et uued üksused saa ad tule ikus hakka a. “eda ohusta ad
siseaudiitorite hinnangul p hiliselt kaks asjaolu: t tajate palgad o adala ad rreldes ald-
ko a kesk istega, is tähe da , et tule ikus ei pruugi e leida piisa al ar ul ja ko pete tsiga t -
tajaid; toitlustuse ja ajutustee usega tee ita tulu o äike ega jäta ruu i potentsiaalsetest hin-
at usudest tule e ate kulude kas uks.
Ar esta e igapäe at s ja ERFi projektide juhti isel äljatoodud tähelepa ekute ja riskidega. K ik
ülaltoodud riskid ii tee uste-, personali- kui fi a tsjuhti ises o eil ERFi projekti käigus hi atud
ning maandame neid.
Korruptsioo iriskide e eta isel lähtu e kehti ast seadusa dlusest, eetilisest ja ausast äripida i-
sest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid.
T taja kohustused ja astutus – t taja igused ja kohustused tule e ad t lepi gust ja t lepi gu
seadusest. Eelk ige o t taja kohustatud tege a kokkulepitud t d i g täit a il a erikorraldu-
seta ülesa deid, is tule e ad t iseloo ust it üldisest käigust i g hoid a t a dja äri- ja
toot issaladust i g itte osuta a t a djale ko kure tsi, sealhulgas itte t ta a t a dja
loata ii ase ko kure di juures. T taja kohustus o hoida saladuses talle t suhte raa es teata-
aks saa ud asjaolusid, ille saladuses hoid iseks o t a djal igustatud hu i.
Juhtorgani kohustused ja vastutus - juhatuse liik eks ei i olla ka isik, kelle suhtes kohus o asta-
alt karistusseadustiku Kar“ §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik,
kellel o keelatud tegutseda sa al tege usalal, illel tegutse äriühi g, i kellel on keelatud olla
juhatuse liige seaduse i kohtulahe di alusel. Juhatuse liik eks ei i olla ukogu liige. Juhatus
pea ette tte juhti isel ki i pida a ukogu seaduslikest korraldusest. Tehi gud, is älju ad
igapäe ase tege use raa est, i juhatus teha ai ult ukogu usolekul. Juhatus o arua deko-
hustuslik ukogu ees. Juhatuse liik ed pea ad o a t kohustusi täit a ta aliselt oodata a hoo-
Tegevusaruanne 2017 34
lega ja ole a ette ttele lojaalsed, eelk ige tähe da see, et juhatuse aga ka ukogu liik ed pea-
vad o a a etikohustuste raa es k iki tehi guid hi ates sead a esikohale juhita a ette tte ja
itte e da hu id. Juhatuse liik etele aksta a tasu suurus ja aks ise kord ääratakse ukogu
otsusega. Ette te o auditeeri iskohustusla e.
Varade soetamine, üük ja i e teeri i e – ette ttes o kehtestatud ha gete kord ja e a pakku-
miste kord. Iga-aastaselt i e teeritakse aja dusaasta arua de koosta ise käigus p hi arad ja
laod. Väike arade i e teeri i e toi u tee useüksuse p hiselt kord kahe aasta jooksul. Kaupade
ja tee uste soeta isel lähtu e Riigiha keseadusest.
Hea ühi gujuhti ise ta a arua e
Aktsiaselts Hooleka detee used järgi hea ühi gujuhti ise ta a HÜT p hi tteid, kuid sellest o
ka i gaid era deid, ida kirjelda e ja p hje da e. Üldiselt tegutse ad üldkoosolek, ukogu ja
juhatus sa adel alustel, kuid riigi araseadus ja ette tte p hikiri ti gi ad ka eri e usi.
Üldkoosolek
Meie ette te o % riigile kuulu äriühi g, ille üldkoosolekuks o ai uisikuliselt sotsiaalkaitse-
minister. Seet ttu ei a alda ette te üldkoosoleku aterjale ja üldkoosolekule eldud tea et eraldi
ee ilehel, aid tee selle igel ajal ja uetekohaselt sotsiaalkaitse i istrile kättesaada aks. Üld-
koosolekul osalevate isikute ringi kiidab heaks sotsiaalkaitseminister ja sinna ei ole olnud kaasatud
audiitor. Audiitori e ora du ja järeldusotsus o ol ud alati üldkoosolekule kättesaada .
Juhatus
Juhatuse pree iasüstee i ei ole eraldi ette ähtud. Juhatusele aksta ad tasud ja tule uspalk o
kirjeldatud p hikirjas i g juhatuse liik ete lepi gutes. K ik eed tugi e ad riigi araseadusele. Ju-
hatusse kuulusid 2017. aastal:
Nimi Ametikoht Tasud 2017 Ametisoleku aeg
Maarjo Mä d aa Juhatuse esimees 62 250 13.08.2015 kuni 13.08.2019
Piret Lemsalu Finantsdirektor 57 193 07.05.2016 kuni 07.05.2020
Liina Lanno Teenuste direktor 52 018 31.10.2015 kuni 31.10.2019
KOKKU 171 461
N ukogu
Ette tte p hikirjaga o ääratud, et ette tte ukogu koos e iiest liik est ja üldkoosolek i e-
ta eist kol sotsiaalkaitse i istri ja kaks raha dus i istri ettepa ekul. N ukogu liik ed i eta-
takse kol eks aastaks ja eile akstakse p hikirja järgi rdset tasu, kuid ukogu esi ehele i
üldkoosolek äärata suure a tasu. Tasude aks isel lähtu üldkoosolek peale p hikirja ka riigi a-
raseadusest ja raha dus i istri äärusest.
Tegevusaruanne 2017 35
A“ Hooleka detee used ukogusse kuulusid aastal 7 järg ised i i esed:
Nimi Organisatsioon Tasud 2017 Liikmeks oleku aeg
Marika Priske, Sotsiaalministeerium 6 300 18.06.2014 kuni 18.06.2017
N ukogu esi ees
Väi o T e ets Rahandusministeerium 2 128 29.03.2016 kuni 03.07.2018
T u Lillelaid Rahandusministeerium 4 528 22.12.2016 kuni 03.07.2018,
03.07.2018 kuni 03.07.2021
Maret Maripuu T i spektsioo 1 773 09.09. 2011 kuni 03.07.2018
Hille Martisen Sotsiaalministeerium 1 741 29.05.2014 kuni 29.05.2017
Janar Holm, Sotsiaalministeerium 3 809 03.07.2018 kuni 03.07.2021
N ukogu esi ees
Katrin Tsuiman Sotsiaalministeerium 2 400 03.07.2018 kuni 03.07.2021
Jaanus-Janek Juss 2 400 03.07.2018 kuni 03.07.2021
KOKKU 25 081
N ukogu liik etele ei kehti ud uid pote tsiaalseid kohustusi ega soodustusi.
Teabe avaldamine
Ette tte ei a alda ee ilehel üldkoosoleku ja ukogu koosolekute toi u ise ega koosolekul käsit-
le ate tee ade kohta aterjale, sest äriühi gul o aid üks aktsio är.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
Alates 2016. majandusaastast auditeeri ko tser i OÜ KPMG Balti s, lepi g s l itud kol eks aas-
taks riigihanke tulemusel.
Tegevusaruanne 2017 36
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 7 565 452 5 662 734 2
Nõuded ja ettemaksed 1 382 862 378 621 3,10
Varud 38 256 46 421
Kokku käibevarad 8 986 570 6 087 776
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 62 692 77 255 6
Materiaalsed põhivarad 34 020 744 33 231 237 7
Kokku põhivarad 34 083 436 33 308 492
Kokku varad 43 070 006 39 396 268
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 0 237
Võlad ja ettemaksed 3 151 791 2 926 273 4,9
Eraldised 61 180 45 885
Sihtfinantseerimine 38 423 1 342 10
Kokku lühiajalised kohustised 3 251 394 2 973 737
Kokku kohustised 3 251 394 2 973 737
Omakapital
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv
omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 7 409 155 7 152 860 11
Ülekurss 3 498 024 3 498 019
Kohustuslik reservkapital 715 286 715 286
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 25 056 366 27 229 694
Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 139 781 -2 173 328
Kokku emaettevõtja aktsionäridele või
39 818 612 36 422 531
osanikele kuuluv omakapital
Kokku omakapital 39 818 612 36 422 531
Kokku kohustised ja omakapital 43 070 006 39 396 268
37
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Konsolideeritud kasumiaruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Müügitulu 20 315 719 20 474 603 12
Muud äritulud 5 880 645 537 069 13
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5 697 2 863
Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 483 524 -5 308 673 14
Mitmesugused tegevuskulud -2 069 549 -2 140 110 15
Tööjõukulud -12 446 783 -12 577 541 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 693 264 -3 048 281 6,7
Muud ärikulud -371 295 -149 862 17
Ärikasum (kahjum) 3 137 646 -2 209 932
Intressikulud 0 -30
Muud finantstulud ja -kulud 2 135 36 634
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 139 781 -2 173 328
Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 139 781 -2 173 328
Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 3 139 781 -2 173 328
38
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016 Lisa nr
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 3 137 646 -2 209 932
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 693 264 3 048 281 6,7
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 3 158 25 624
Muud korrigeerimised -5 625 726 -385 848 10
Kokku korrigeerimised -2 929 304 2 688 057
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -5 775 -35 759 3
Varude muutus 8 165 5 509
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 138 293 59 997 9
Kokku rahavood äritegevusest 349 025 507 872
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-3 171 970 -2 504 903 7
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
55 990 144 802 7
müügist
Laekumised sihtfinantseerimisest 4 641 480 210 000 10
Laekunud intressid 28 430 49 359 3
Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 553 930 -2 100 742
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -237 -6 523
Makstud intressid 0 -33
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -237 -6 556
Kokku rahavood 1 902 718 -1 599 426
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 662 734 7 262 160
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 902 718 -1 599 426 2
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 565 452 5 662 734
39
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2015 7 152 860 3 498 019 715 286 27 229 694 38 595 859
Aruandeaasta kasum
-2 173 328 -2 173 328
(kahjum)
31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 056 366 36 422 531
Aruandeaasta kasum
3 139 781 3 139 781
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 256 295 5 256 300
31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 196 147 39 818 612
Aktsiakapitali kohta on informatsioon lisas 11.
40
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
AS Hoolekandeteenused 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
Finantsaruandluse Standardiga ning riigi raamatupidamise üldeeskirjaga. Eesti Finantsaruandluse Standard tugineb
rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida
täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
AS Hoolekandeteenused kasutab konsolideeritud kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande
skeemi nr. 1
Konsolideeritud kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS Hoolekandeteenused (emaettevõte osalusega 100%) ja SA Hea
Hoog (tütarettevõte).
Emaettevõtte konsolideerimata aruandes rakendatakse tütarettevõttesse investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodit vastavalt
RTJ 11 paragrahvidele 27-34.
Konsolideeritud aruande koostamine
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik
kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtte vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid
ja kahjumid.
Finantsvarad
Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid.
Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi.
Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või
saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi.
Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale
osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis,
kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või
kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle.
Raha
Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (va
arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid).
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga
valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandekuupäeva seisuga hinnatud ümber eurodesse
aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid
on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.
Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad
Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern
omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima
tütarettevõtte tegevust- ja finantspoliitikat.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuded on konsolideeritud bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus.
Pikaajaliste nõuete nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna.
Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni
tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse.
41
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Varud
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks
nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse
FIFO meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema
perioodi jooksul, kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurot. Soetusmaksumus
koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta.
Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja
kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema jääkmaksumuses.
Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast.
Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse
vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.
Amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eur
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Maa Piiramatu
Ehitised ja rajatised 10-50 aastat
Masinad ja seadmed 3-10 aastat
Muu materiaalne põhivara 2-5 aastat
Rendid
Kapitalirendiks loetakse kontsernis rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Kontsern kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas.
Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja
määramisel tuginetakse juhtkonna hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruande kuupäeva tekkinud juriidiline või
tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on
usaldusväärselt määratav.
Sihtfinantseerimine
Kontsern on lähtub tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid
kajastatakse kasumiaruandes tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning
finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Kui tingimused ei ole täidetud, siis kajastatakse toetust
bilansis kohustusena.
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine,
toetuse saamise tekkepõhisel momendil.
Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetus-maksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema
õiglane väärtus); varade soetamise toetusena saadud summa kantakse perioodi tulusse, kulusse aga soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
42
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Sihtfinantseerimie tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastaminse vajadus sai teatavaks.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal
majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib
kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele.
Tulud
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid
ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt
mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele aruande kuupäeval. Valmidusaste on kindlaks
määratud lähtudes aruande kuupäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest.
Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Maksustamine
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte
poolt väljamakstud dividende. Kuni 31.12.2014 oli maksumäär 21/79. Alates 2015. aastast on on maksumäär 20/80. Dividendide maksmisega
kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna.
Seotud osapooled
Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik:
(a) on AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige; või
(b) omab kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle.
Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest:
(a) ettevõte ja AS Hoolekandeteenused on ühise kontrolli all;
(b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte;
(c) ettevõte omab AS Hoolekandeteenused üle kontrolli või olulist mõju;
(d) ettevõte on AS Hoolekandeteenused kontrolli või olulise mõju all;
(e) ettevõtted, mille üle AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju;
(f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused
üle.
Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi.
AS Hoolekandeteenused loeb seotud osapooleks oma tütarettevõtet sihtasutust Hea Hoog.
Aruandekuupäeva järgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja
aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodi või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad
järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Pangakontod 7 565 452 1 961 681
Tähtajaline hoius 0 3 701 053
Kokku raha 7 565 452 5 662 734
43
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 186 265 186 265
Ostjatelt
189 691 189 691
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
-3 426 -3 426
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
8 326 8 326 4
tagasinõuded
Muud nõuded 239 239
Intressinõuded 29 29
Viitlaekumised 210 210
Ettemaksed 46 939 46 939
Tulevaste
46 939 46 939
perioodide kulud
Saamata
sihtfinantseerimine 1 125 674 1 125 674 10
põhivarade katteks
Saamata
sihtfinantseerimine 7 577 7 577 10
tegevuskulude katteks
Saamata
seadusandlusest 7 842 7 842 10
tulenevad toetused
Kokku nõuded ja
1 382 862 1 382 862
ettemaksed
44
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 124 774 124 774
Ostjatelt
129 993 129 993
laekumata arved
Ebatõenäoliselt
-5 219 -5 219
laekuvad nõuded
Maksude ettemaksed ja
29 963 29 963 4
tagasinõuded
Muud nõuded 28 559 28 559
Intressinõuded 26 324 26 324
Viitlaekumised 2 235 2 235
Ettemaksed 54 158 54 158
Tulevaste
54 158 54 158
perioodide kulud
Saamata
sihtfinantseerimine 135 326 135 326 10
tegevuskulude katteks
Saamata
seadusandlusest 5 841 5 841 10
tulenevad toetused
Kokku nõuded ja
378 621 378 621
ettemaksed
2017. aastal kanti kuludesse klientide lootusetuks tunnistatud nõudeid 2 176 euro eest (2016. aastal 491 euro eest) ja ebatõenäoliselt laekuvaid
nõudeid 1 793 euro eest (2016. aastal 6 697 euro eest).
Ettemakstud tulevaste perioodide kulude hulgas on summas 43 837 eurot (2016. aastal 52 780 eurot) ettemaksed teenuste
eest (periodiseeritavad kindlustuskulud, kulud perioodikale jne.) ning töö- ja puhkusetasude ettemaksed summas 3 102 eurot (2016. aastal
1 378 eurot).
Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 13 211 10 522
Üksikisiku tulumaks 115 222 114 403
Erisoodustuse tulumaks 11 162 9 687
Sotsiaalmaks 249 634 246 044
Kohustuslik kogumispension 11 807 11 965
Töötuskindlustusmaksed 16 119 16 172
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 762 14 999
Ettemaksukonto jääk 8 326 29 963
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 8 326 429 917 29 963 423 792
Vt. ka lisa 3.
45
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
(eurodes)
Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon
Tütarettevõtja Osaluse määr (%)
Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala
registrikood 31.12.2016 31.12.2017
Vaimupuudega ja
psüühilise erivajadusega
90003781 Sihtasutus Hea Hoog Eesti isikute ning ainesõltlaste 100 100
hoolekandeasutuste
tegevus.
Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Ehitised
31.12.2016
Soetusmaksumus 166 490 166 490
Akumuleeritud
-89 235 -89 235
kulum
Jääkmaksumus 77 255 77 255
Müügid -16 425 -16 425
Amortisatsioonikulu -16 362 -16 362
Allahindlused
väärtuse -6 062 -6 062
languse tõttu
Ümberliigitamised 24 286 24 286
31.12.2017
Soetusmaksumus 174 351 174 351
Akumuleeritud
-111 659 -111 659
kulum
Jääkmaksumus 62 692 62 692
46
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 7 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
põhivarad ettemaksed
31.12.2016
Soetusmaksumus 1 547 838 40 667 147 1 532 418 785 413 1 487 768 46 020 584
Akumuleeritud kulum -10 936 321 -1 349 478 -503 548 -12 789 347
Jääkmaksumus 1 547 838 29 730 826 182 940 281 865 1 487 768 33 231 237
Ostud ja parendused 256 300 57 674 3 213 384 3 527 358
Amortisatsioonikulu -2 501 195 -64 656 -111 052 -2 676 903
Allahindlused väärtuse languse
-828 -828
tõttu
Müügid -33 445 -23 178 -3 497 -60 120
Ümberliigitamised -5 917 3 427 513 38 872 20 600 -3 481 068 0
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 763 948 43 992 288 1 628 964 797 901 1 220 084 49 403 185
Akumuleeritud kulum -13 358 322 -1 414 134 -609 985 -15 382 441
Jääkmaksumus 1 763 948 30 633 966 214 830 187 916 1 220 084 34 020 744
Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas
2017 2016
Maa 23 500 0
Ehitised 32 490 130 565
Masinad ja seadmed 14 237
Kokku 55 990 144 802
Lisa 8 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
2017 2016
Kasutusrendikulu 236 699 176 333
47
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 9 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 1 008 744 1 008 744
Võlad töövõtjatele 1 230 479 1 230 479
Maksuvõlad 429 917 429 917 4
Muud võlad 11 906 11 906
Muud viitvõlad 11 906 11 906
Saadud ettemaksed 2 142 2 142
Muud saadud ettemaksed 2 142 2 142
Puhkusereserv 66 886 66 886
Töötasudelt arvest.deklareerimata
401 717 401 717
maksukohustused
Kokku võlad ja ettemaksed 3 151 791 3 151 791
31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 712 989 712 989
Võlad töövõtjatele 1 154 231 1 154 231
Maksuvõlad 423 792 423 792 4
Muud võlad 12 286 12 286
Muud viitvõlad 12 286 12 286
Saadud ettemaksed 3 650 3 650
Puhkusereserv 57 576 57 576
Töötasudelt arvest.deklareerimata
561 749 561 749
maksukohustused
Kokku võlad ja ettemaksed 2 926 273 2 926 273
Lisa 10 Sihtfinantseerimine
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
48
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Siseministeerium 0 -175 000 301 132 126 132
Kokku sihtfinantseerimine
-175 000 301 132 126 132
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
Sotsiaalministeerium (toetused) 15 985 -145 275 144 325 15 035
Siseministeerium -18 888 -35 000 52 546 -1 342
Kokku sihtfinantseerimine
-2 903 -180 275 196 871 13 693
tegevuskuludeks
Kokku sihtfinantseerimine -2 903 -355 275 498 003 139 825
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Rahandusministeerium 0 -4 473 684 2 356 5 597 002 1 125 674
Siseministeerium 126 132 -175 000 4 847 44 021 0
Kokku sihtfinantseerimine
126 132 -4 648 684 7 203 5 641 023 1 125 674
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine
tegevuskuludeks
Sotsiaalministeerium (toetused) 15 035 -151 993 152 376 15 418
Siseministeerium -1 342 -105 000 67 919 -38 423
Kokku sihtfinantseerimine
13 693 -256 993 220 295 -23 005
tegevuskuludeks
Kokku sihtfinantseerimine 139 825 -4 905 677 7 203 5 861 318 1 102 669
Lisa 11 Aktsiakapital
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Aktsiakapital 7 409 155 7 152 860
Aktsiate arv (tk) 113 987 110 044
Aktsiate nimiväärtus 65 65
Kontsern on emiteerinud aktsiaid ülekursiga 3 498 019 eurot järgmiselt:
2009. aastal emiteeriti 52 852 lihtaktsiat nimiväärtusega 3 377 858 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivarasse. Aktsiaid
emiteeriti ülekursiga summas 3 378 190 eurot. 31.12.2009 seisuga oli ülekurss 3 498 012 eurot.
2010. aastal emiteeriti 7 153 lihtaktsiat nimiväärtusega 457 160 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivaraga. Aktsiaid
emiteeriti ülekursiga 2 eurot.
2012. aastal suurendati aktsiakapitali 1071 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 69 615 eurot ja ülekursiga 5 eurot.
2017.aastal suurendati aktsiakapitali 3 943 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 256 295 eurot ja ülekursiga 5 eurot.
49
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 12 Müügitulu
(eurodes)
2017 2016
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes
Müük Euroopa Liidu riikidele
Eesti 20 315 719 20 474 603
Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 20 315 719 20 474 603
Kokku müügitulu 20 315 719 20 474 603
Müügitulu tegevusalade lõikes
Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne 18 402 447 18 743 224
Teenuste müük 1 154 323 956 744
Varjupaikade tulud 117 794 84 461
Vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne 353 389 373 077
Asenduskoduteenus 287 766 317 097
Kokku müügitulu 20 315 719 20 474 603
Lisa 13 Muud äritulud
(eurodes)
2017 2016
Tulu sihtfinantseerimisest 5 851 716 524 791
Muud 28 929 12 278
Kokku muud äritulud 5 880 645 537 069
Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)
2017 2016
Energia 1 197 886 1 200 845
Veevarustusteenused 228 895 230 463
Transpordikulud 103 003 98 402
Toiduained 940 576 891 299
Toitlustusteenus 812 733 853 576
Tervishoiuteenus, meditsiini ja hügieenitarbed 892 634 948 566
Inventar ja muud väikevahendid 494 973 459 893
Muud 812 824 625 629
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 5 483 524 5 308 673
50
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2017 2016
Mitmesugused bürookulud 496 425 442 473
Lähetuskulud 19 100 13 767
Koolituskulud 49 613 67 614
Riiklikud ja kohalikud maksud 1 063 814 1 100 533
Konsultatsioonid ja juriidilised teenused 23 078 21 050
Transpordivahenditega seotud kulud 216 075 207 636
Kindlustuskulud 59 296 49 854
Töötervishoid 36 130 38 478
Muud 106 018 198 705
Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 069 549 2 140 110
Maksukulud sisaldavad käibemaksukulu summas 994 720 eurot (2016. aastal 1 032 693 eurot), maamaksu, loodusressursside kasutamise- ja
saastetasusid ning ettevõtte tulumaksu.
Ettevõtte käibest moodustab 98% maksuvaba käive (Käibemaksuseaduse 16 p.4). Käibemaksukulu tekib sisendkäibemaksu otsearvestuse ja
proportsionaalse mahaarvamise segameetodi rakendamisel. Aastal 2017 arvestati sisendkäibemaksu proportsiooniga 2%.
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2017 2016
Palgakulu 9 277 495 9 366 311
Sotsiaalmaksud 2 982 263 3 034 826
Muud 187 025 176 404
Kokku tööjõukulud 12 446 783 12 577 541
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 940 981
Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:
Töölepingu alusel töötav isik 924 925
Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja
219 237
arvatud füüsilisest isikust ettevõtja
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 8
Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 2017. aastal emaettevõttes 866 töötajat ja SA-s Hea Hoog 74 töötajat (2016. aastal vastavalt
911 ja 70).
SA-s Hea Hoog osutavad võlaõigusliku lepingu alusel teenust AS-is Hoolekandeteenused teenustel viibivad kliendid, 2017.aastal töötas
210 klienti (2016. aastal 228).
51
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 17 Muud ärikulud
(eurodes)
2017 2016
Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 3 156 25 625
Käibemaksukulu 255 155 39 664
Väljamakstud toetused 110 531 84 467
Muud 2 453 106
Kokku muud ärikulud 371 295 149 862
Lisa 18 Tulumaks
(eurodes)
2018. aastal on maksumäär 20/80 väljamakstud dividendide summalt.
Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2017 moodustab 28 196 147 eurot (2016. aastal moodustas 25 056 366 eurot).
Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena on 5 639 229 eurot
(2016. aastal oli 5 011 273 eurot). Netodividende saab välja maksta 22 556 918 eurot (2016. aastal 20 045 093 eurot).
Lisa 19 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2017 2016
Arvestatud tasu 209 306 177 714
Ettevõtte asutas 09.04.2010 Sihtasutuse "Hea Hoog", mille eesmärgiks on erivajadustega inimeste abistamisel oma koha leidmisel ühiskonnas.
2017. aastal pakkus SA Hea Hoog tööhõivet kontserni 210 lepingulises töösuhtes olnud kliendile (2016. aastal 228-le kliendile).
Fondi juhatuses on üks liige ja nõukogus 3 liiget.
Tütarettevõtte tulem 2017. aastal oli 128 578 eurot (2016. aastal 18 985 eurot).
Vt. ka lisasid 3 ja 9.
Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile avalikustatakse ainult tehingud, mis ei vasta õigusaktidele
või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimusele. Aruandeaastal selliseid tehinguid ei toimunud.
Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Pärast aruandekuupäeva olulisi majandustulemusi mõjutavaid sündmusi ei ole toimunud.
52
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 21 Konsolideerimata bilanss
(eurodes)
31.12.2017 31.12.2016
Varad
Käibevarad
Raha 7 445 687 5 617 517
Nõuded ja ettemaksed 1 247 267 326 353
Varud 23 177 36 624
Kokku käibevarad 8 716 131 5 980 494
Põhivarad
Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 6 6
Kinnisvarainvesteeringud 62 692 77 255
Materiaalsed põhivarad 34 020 744 33 231 237
Kokku põhivarad 34 083 442 33 308 498
Kokku varad 42 799 573 39 288 992
Kohustised ja omakapital
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 0 237
Võlad ja ettemaksed 3 065 637 2 874 698
Eraldised 61 180 45 885
Sihtfinantseerimine 38 423 1 342
Kokku lühiajalised kohustised 3 165 240 2 922 162
Kokku kohustised 3 165 240 2 922 162
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 7 409 155 7 152 860
Ülekurss 3 498 024 3 498 019
Kohustuslik reservkapital 715 286 715 286
Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 25 000 665 27 192 978
Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 011 203 -2 192 313
Kokku omakapital 39 634 333 36 366 830
Kokku kohustised ja omakapital 42 799 573 39 288 992
53
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 22 Konsolideerimata kasumiaruanne
(eurodes)
2017 2016
Müügitulu 19 635 484 20 022 066
Muud äritulud 5 842 719 491 066
Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 494 672 -5 367 957
Mitmesugused tegevuskulud -2 045 827 -2 067 547
Tööjõukulud -11 903 457 -12 108 999
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 693 264 -3 048 281
Muud ärikulud -331 913 -149 862
Kokku ärikasum (-kahjum) 3 009 070 -2 229 514
Intressikulud 0 -30
Muud finantstulud ja -kulud 2 133 37 231
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 011 203 -2 192 313
Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 011 203 -2 192 313
54
AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne
Lisa 23 Konsolideerimata rahavoogude aruanne
(eurodes)
2017 2016
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (kahjum) 3 009 070 -2 229 514
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 693 264 3 048 281
Kasum (kahjum) põhivarade müügist 3 158 25 624
Muud korrigeerimised -5 625 726 -385 847
Kokku korrigeerimised -2 929 304 2 688 058
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 52 333 -30 659
Varude muutus 13 447 8 372
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 128 933 38 911
Kokku rahavood äritegevusest 274 479 475 168
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-3 171 970 -2 504 904
soetamisel
Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
55 990 144 802
müügist
Laekumised sihtfinantseerimisest 4 641 480 210 000
Laekunud intressid 28 428 49 956
Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 553 928 -2 100 146
Rahavood finantseerimistegevusest
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -237 -6 523
Makstud intressid 0 -33
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -237 -6 556
Kokku rahavood 1 828 170 -1 631 534
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 617 517 7 249 051
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 828 170 -1 631 534
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 445 687 5 617 517
Lisa 24 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum
nimiväärtuses reservkapital (kahjum)
31.12.2015 7 152 860 3 498 019 715 286 27 192 978 38 559 143
Aruandeaasta kasum
-2 192 313 -2 192 313
(kahjum)
31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 000 665 36 366 830
Aruandeaasta kasum
3 011 203 3 011 203
(kahjum)
Emiteeritud aktsiakapital 256 295 5 256 300
31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 011 868 39 634 333
55
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Hoolekandeteenused AS aktsionäridele
Arvamus
Oleme auditeerinud AS Hoolekandeteenused (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2017,
konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.
Meie arvates kajastab lehekülgedel 37 kuni 55 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga
31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande
alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigis raamatupidamise
aruande auditile kohalduvate eetikanõuetega ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on
piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et
muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrolli eest, mida
juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud
asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse
lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda
välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas
rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib
põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.
Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks:
• teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad
auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust
või sisekontrolli eiramist;
• omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni
sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust;
• teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb
sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui
avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil.
Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil;
• hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi
käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Andris Jegers
Vandeaudiitori number 171
KPMG Baltics OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number 17
Narva mnt 5, 10117 Tallinn
20.03.2018
1 OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE
1.1 Ministeeriumi valitsetavad osalused
Äriühingu nimi Aktsiate või Nimiväärtus, Osalus, Osaluse omanik
osade arv, eurot aktsia %
tk või osa kohta
AS 113987 65 100% Sotsiaalministeerium
Hoolekandeteenused
1.2 Muudatused valitsetavates osalustes
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande
esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid
2 VALITSETAVATE ÄRIÜHINGUTE ARUANDED
2.1 Äriühingu nimi: AS Hoolekandeteenused
2.1.1 Äriühingu tegevusala:
Peamiseks tegevusalaks on täiskasvanute erihoolekandeteenused: jagunemine toimub
kliendi toimetuleku järgi toetavaks avahooldusteenuseks (tugi igapäevaelu korraldamisel jm)
ja ööpäevaringseks teenuseks. Lisanduvad hoolekandelased teenused: üldhooldus ja
pagulaste majutuskeskuse teenus.
Teenusüksustes osutatavad teenused
Kogukonnas elamine
Ööpäevaringne erihoolekandeteenus
Ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumäärusega isikutele
Ööpäevaringne erihoolekandeteenus liitpuudega isikutele
Üldhooldus
Pagulaste majutuskeskuse teenus
Asenduskoduteenus
2.1.2 Äriühingu osaluse valitsemise eesmärgid ja osaluste säilitamise vajalikkuse
põhjendamine
AS Hoolekandeteenused loodi 2007.a eesmärgiga reorganiseerida erihoolekande
teenusepakkumine kaasaegseks, inimest väärtustavaks kvaliteetseks süsteemiks. Riik
koondas nende muutuste elluviimiseks seni riigi hallata olnud 17 erihooldekodu ja eraldas EL
eelarveperioodis 2007-2013 ligi 23 mln € Euroopa Regionaalarengu (ERF) fondi vahendeid.
Aastatel 2008-2013 loodi üle Eesti 11-sse asukohta kokku 550 kaasaegset teenusekohta.
2016.a sügisel kandideeris AS Hoolekandeteenused koos teiste teenuseosutajatega EL
eelarveperioodi 2014-2020 struktuurifondivahenditele, et nende abiga viia lõpule suurte
erihooldekodude reorganiseerimine. Kõik AS Hoolekandeteenused esitatud taotlused olid
1
edukad ja Vabariigi Valitsus eraldas oma 12.01.2017 korraldusega ligi 30 mln € ERFi
vahendeid 1000 kaasaegse teenusekoha loomiseks.
Ettevõtte eesmärk on aastaks 2023 reorganiseerida ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste
pakkumine kliendi vajadust ja tegusust toetavaks, kaasajastades selle raames ühtlasi kõik
ühiselamutüüpi teenusekohad. Sealjuures peab ettevõte olema majanduslikult jätkusuutlik, et
tagada teenuse järjepidevus ja investeeringud arendustegevustesse.
Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalik eesmärk) riigis.
Kuna psüühilise erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on riiklikud teenused ja riik on
teinud teenusekeskkonda suuremahulisi investeeringuid, on riigil otstarbekas korraldada
nende pakkumist ise, tagades sellega adekvaatse info teenuste tulude ja kulude ning
majandusliku jätkusuutlikkuse kohta.
AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Vabariigi Valitusse kinnitatud „Heaolu
arengukavaga“ ja reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse ning asjakohaste
sotsiaalkaitseministri määrustega.
AS Hoolekandeteenused äriplaan aastateks 2018 kuni 2021 on kinnitatud ettevõtte Nõukogu
poolt 15.detsembril 2017.a.
2.1.3 Seisukoht osaluse säilitamise kohta
Osalus tuleb säilitada.
2.1.4 Üldine hinnang majandustegevusele
Üldine hinnang ettevõtte majandustegevusele on positiivne. Ettevõte on täitnud oma
majandustegevuse eesmärgid, taganud jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku kasumlikkuse
ning viinud ellu planeeritud investeeringud. AS Hoolekandeteenused on 2017. aastal täitnud
talle seatud ülesanded. Nõukogu ja ainuaktsionär on andnud 2017 majandusaastale
positiivse hinnangu võrreldes püstitatud eesmärke tegevustulemustega ja eelarvet
majandustulemustega.
2.1.5 Majandustegevuse analüüs
Tegevuse eesmärgid:
Ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik - põhitegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib
kasum, mida reinvesteerida teenuste pakkumisse. Seejuures tuleb kasumit arvestades
hinnata amortisatsioonikulu ja järgida kohustust see katta. Sihtfinantseerimisega seotud tulud
ja kulud on seotud teenuseüksuste reorganiseerimisega ERF vahenditest. Ettevõtte
igapäevane tegevus, ilma sihtfinantseerimise mõju arvestamata, peab tagama tulude ja
kulude tasakaalu.
Kliendid on tegusad kogukonnaliikmed ja teenusega rahul – klient tuleb toime oma
psüühikahäirega, oleme koos temaga arendanud sotsiaalseid ja töiseid oskuseid tasemeni,
et ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama.
Madalama toimetulekuga kliendile oleme loonud asjakohase teenustepaketi, et ta saaks
võimalikult palju kogukonnale toetudes ja kaasatuna olles elada.
Klient peab olema kaasatud teenuse osutamisesse, koos temaga planeerime individuaalse
tegevusplaani, arutame inimesele püstitatud eesmärkide saavutamist ja anname oma
parima, et klient jääks teenusega rahule.
2
Töökorraldus on tõhus - töö ettevõttes on korraldatud efektiivselt ja laabub hästi.
Pühendunud töötajail on vajalikud oskused ja teadmised - meie töötajad on ettevõttele
lojaalsed, neil on erialased teadmised, oskus ja vilumus osutada kvaliteetset teenust.
Finantseesmärgid Eesmärk 2017 Tegelik 2017 Täitmise %
(tuh €) (tuh €)
Tegevustulud 20 069 19 835 98,8%
Tegevuskulud 19 339 19 188 99,2%
Amortisatsioon 730 647 88,6%
Tegevuskasum 0 1 100%
Sihtfinantseerimise tulud 9 822 5 614 57,2%
Sihtfinantseerimisega seotud -3 430 -2 590 75,5%
kulud (sh.siht.fin objektide amort)
Muud tulud ja kulud - 139 -13 9,3%
Puhaskasum 6 252 3 011 48,2%
Eesmärkide täituvus on olnud plaanipärane, ettevõtte igapäeva tegevuse tulemusel teeniti
ligi tuhat € kasumit. Tegevuskasumist ja amortisatsioonist moodustub järgmise perioodi
omavahenditest tehtavate investeeringute fond. Sihtfinantseerimisega tehtud investeeringud
kajastuvad majandusaasta tuluna ning amortisatsioon järgmiste aastate kuluna.
Majandusaasta kasum on tekkinud sihtfinantseerimise mõjust.
Omakapitali osakaal on 92,5% bilansi mahust. Sihtfinantseeritud investeeringute
kogusumma (soetusmaksumuses) varades on suurusjärgus 37 mln €, peale kõnealuste
investeeringute amortisatsiooniperioodi aastaks 2060 taandub bilansi maht 14 mln €-ni ja
omakapital 11 mln €-ni.
Laenuga investeeringute finantseerimiseks ettevõttel võimet pole, sest
erihoolekandeteenuste hinnad ei võimalda toota positiivset rahavoogu laenu teenindamiseks.
Samal põhjusel pole ettevõte võimeline maksma dividende.
2.1.6 Investeeringud 2017
Valdkond Investeeringute summa €
ERF kinnisvara 3 022 128
IKT 38 873
Kinnisvarahaldus 152 325
Logistika 36 726
KOKKU 3 250 052
Investeeringute kavas olid peamiselt teenuseüksuste renoveerimisega seotud tegevused,
eesmärgiks klientide majutustingimuste parandamine (kinnisvarahaldus). IKT
investeeringutena kajastuvad teenusüksuste kohtvõrkude ehitused kvaliteetse
internetiühenduste loomiseks. ERF vahenditest loodi uusi, kaasaegseid teenusekohti
(kinnisvara).
3
Investeeringud on vajalikud jätkusuutliku teenuseosutamise tagamiseks ja uute teenuste
osutamiseks, tulude teenimiseks vastavalt äriplaanile.
2.1.7 Dividendide prognoos
Dividendide maksmise prognoos puudub, ettevõttel ei kaasne teenuseosutamisega vaba
rahavoogu.
2.1.8 Läbiviidud auditid ja erikontrollid
2017.aastal olid siseaudiitorite fookuses ERFi projekti rakendamisega seotud
teenuseosutamise, personali ja majandusliku jätkusuutlikkuse riskide maandamistegevused.
Lisaks konsulteerisid siseaudiitorid meid IT taristu ja teenuste paremaks korraldamiseks.
I ja IV kvartalis auditeeris KPMG Eesti OÜ ettevõtte majandustulemusi.
Riigikontrolli auditit 2017 aastal ei tehtud. Muid erikontrolle 2017 aastal ei toimunud.
Majandusaasta aruande auditeerimisega kaasnes majandustehingute õigsuse kontroll.
Ettevõttes oli juba kasutusel mitmeid korruptsiooniennetuse meetmeid, kuid tegevuse
tõhustamiseks töötasime välja hea tava ja huvide konflikti ennetamise juhise. Juhis sisaldab
elulisi näiteid, et töötajad mõistaksid paremini, milline käitumine võib tuua kaasa huvide
konflikti. 21.11.2017 toimus juhisest lähtuvalt kogu ettevõtte juhtide koolitus ja samas
arutasime läbi ning kiitsime heaks ettevõtte eetikakoodeksi. Korruptsiooniennetuse juhisega
viisime sisse seotud isikute deklaratsiooni esitamise kohustuse kulujuhtidele, kel on õigus
teha ettevõtte nimel majandustehinguid.
Lisaks muutsime töötajate töölepingus punkte, mis tooks paremini välja
korruptsiooniennetuse teema. Kajastasime selgemini tööandja nimel kohustuste võtmise
õiguste määra, töötaja või kolmandate isikute huvides informatsiooni kasutamise keelu,
huvide konflikti vältimise ning kohustuse hoiduda tööandja ja partnerite vara või mainet
kahjustavatest tegudest.
2.1.9 Hea ühingujuhtimise tava järgmise aruanne
Hea ühingujuhtimise aruanne on AS Hoolekandeteenuste majandusaasta aruande
koosseisus.
2.1.9.1 Juhatuse ja Nõukogu tasud 2017
2017 tasud kokku põhitasu
NÕUKOGU LIIKMED
Väino Tõemets 2 128 355
Tõnu Lillelaid 4 528 355, 400 (alates 03.07.2017)
Maret Maripuu 1 773 355
Hille Martisen 1 741 355
Marika Priske 6 300 473
Janar Holm 3 809 800
Katrin Tsuiman 2 400 400
Jaanus-Janek Juss 2 400 400
JUHATUSE LIIKMED
Maarjo Mändmaa 62 250 4 150
Piret Lemsalu 57 193 3 850
Liina Lanno 52 018 3 500
2.1.10 Toetused ja annetused
AS Hooleandeteenused ei ole maksnud ega teinud annetusi 2017 aastal.
4
Lisa. Ülevaade AS Hoolekandeteenused töökohtade muutusest 2017 ja järgmiste aasta töökohtade paiknemise prognoosid maakonniti.
Aasta Harjum Talli Ida- Jõgeva Järvam Lääne Lääne Põlvam Pärnu Raplam Saarem Tartum Valgam Viljandi
aa (v.a nn Virum maa aa maa - aa maa aa aa aa aa maa
Tallinn aa Virum
) aa
1.01.17 128 34 54 101 26 72 115 50 48 1 153 32 23 68
1.01.18 136 29 59 78 28 64 95 36 45 3 141 32 24 67
1.01.19 152 83 60 18 31 36 63 2 58 16 99 46 22 67
1.01.20 90 117 87 16 31 35 63 2 69 28 39 45 22 66
5
Äritulud Ärikulud
PV kulum ja
kokku müügitulu kokku
allahindlused
Tegelik/
Nimi Prognoos Aasta Ärikasum
AS Hoolekandeteenused t 2013 23 092 17 351 20 995 2 454 2 097
AS Hoolekandeteenused t 2014 19 814 18 869 21 348 3 031 -1 534
AS Hoolekandeteenused t 2015 19 899 19 727 22 057 3 116 -2 157
AS Hoolekandeteenused t 2016 21 015 20 475 23 224 3 048 -2 210
AS Hoolekandeteenused t 2017 26 199 20 316 23 061 2 693 3 138
AS Hoolekandeteenused p 2018 27 967 18 857 24 335 3 248 3 632
AS Hoolekandeteenused p 2019 23 685 19 140 22 854 3 426 831
AS Hoolekandeteenused p 2020 23 972 19 427 23 373 3 517 599
AS Hoolekandeteenused p 2021 24 219 19 719 24 257 3 629 -38
AS Hoolekandeteenused p 2022 24 219 19 719 24 256 3 628 -37
kasumiaruanne
bilanss
rahavoogude aruanne
Varad Kohustused
raha ja lühiajalised laenu-
Varad kokku käibevara põhivara kokku
ekvivalendid kohustused kohustused
Puhas-
kasum Dividendid
2 034 0 44 850 3 960 6 286 38 564 2 714 2 699 23
-1 500 0 43 261 6 248 7 040 36 221 2 625 2 618 15
-2 111 0 41 521 7 262 7 499 34 022 2 926 2 925 0
-2 173 0 39 396 5 663 6 088 33 308 2 974 2 974 0
3 140 0 43 070 7 565 8 987 34 083 3 251 3 251 0
3 634 0 45 238 4 223 4 643 40 595 1 221 3 824 0
831 0 47 230 4 113 4 555 42 675 2 382 4 016 0
599 0 47 997 2 871 3 333 44 664 2 552 4 218 0
-39 0 49 137 3 146 3 630 45 507 3 729 4 217 0
-38 0 49 098 3 146 3 591 45 507 3 729 4 217 0
stused Omakapitali
Turuosa
sissemaksed Investeeringu
riigipoolse Omakapital põhitegevusal
jm muutused d VR pärast
sihtfinseerin al
omakapitalis Käibekap inv,
gu
Vaba Kohus-tuste vajaduse käibekap ja
kohustused
rahavoog muutus muutus koh.muut
0 42 136 0 4 997 4 488
0 40 636 0 936 1 531 -89 -1 534 2 040
19 38 596 70 1 083 1 006 301 -555 778
0 36 423 0 2 505 875 48 188 -1 770
0 39 819 256 3 271 60% 5 833 277 997 1 842
0 44 017 564 9 760 6 882 -2 030 -1 002 -3 906
0 44 848 0 5 507 4 257 1 161 22 -111
0 45 445 0 5 507 4 116 170 20 -1 241
0 45 408 0 4 471 3 590 1 177 22 274
0 45 369 0 3 629 3 590 0 -39 0
Kontroll-lahtrid
Raha ja Bilansi
Pikaajaliste Omakapital Põhivara
ekvivalentide Omakapitali tasakaal
VR pärast kohustuste Kohustused
dividende muutus osakaal osakaal / Omakapital D/E
2 040 2 288 93,9% 0,0% 6,5% 0,0% 0 0 248
778 1 014 93,0% 0,0% 7,5% 0,0% 0 0 166
-1 770 -1 599 92,5% 0,0% 8,2% 0,0% 0 0 170
1 842 1 902 92,5% 0,0% 8,2% 0,0% 0 0 -197
-3 906 -3 342 97,3% -5,8% 2,8% 0,0% 0 0 0
-111 -110 95,0% -3,5% 5,3% 0,0% 0 0 1
-1 241 -1 242 94,7% -3,5% 5,6% 0,0% 0 2 1
274 275 92,4% -1,0% 8,2% 0,0% 0 -2 -1
0 0 92,4% -1,0% 8,2% 0,0% 0 1 1
Äritulud Ärikulud
kokku müügitulu kokku
Nimi Aasta Äritulud
Nimi Aasta kokku müügitulu Ärikulud kokku
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2012 1 449 1 358 1 459
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2013 1 289 1 167 1 286
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2014 1 570 1 285 1 541
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2015 1 750 1 300 1 736
OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2016 1 572 1 283 1 569
AS Eesti Vanglatööstus 2012 1 975 1 975 2 027
AS Eesti Vanglatööstus 2013 2 189 2 172 2 261
AS Eesti Vanglatööstus 2014 2 041 2 035 2 377
AS Eesti Vanglatööstus 2015 2 074 2 050 1 997
AS Eesti Vanglatööstus 2016 2 177 2 175 2 168
AS Eesti Kaardikeskus 2012 541 541 513
AS Eesti Kaardikeskus 2013 590 590 574
AS Eesti Kaardikeskus 2014 674 674 666
AS Eesti Kaardikeskus 2015 1 045 1 045 934
AS Eesti Kaardikeskus 2016 733 733 723
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2012 5 235 4 288 5 360
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2013 8 262 4 525 5 361
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2014 6 827 4 886 6 443
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2015 10 541 5 969 8 391
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2016 7 608 5 754 8 357
AS A.L.A.R.A. 2012 562 116 529
AS A.L.A.R.A. 2013 454 26 485
AS A.L.A.R.A. 2014 495 24 514
AS A.L.A.R.A. 2015 1 909 50 1 709
AS A.L.A.R.A. 2016 500 32 517
AS Eesti Liinirongid 2012 8 056 2 091 9 176
AS Eesti Liinirongid 2013 78 777 2 223 10 182
AS Eesti Liinirongid 2014 40 763 10 081 28 119
AS Eesti Liinirongid 2015 39 638 11 774 31 711
AS Eesti Liinirongid 2016 35 441 12 170 33 471
AS Eesti Loots 2012 9 047 9 047 6 651
AS Eesti Loots 2013 9 703 9 703 7 549
AS Eesti Loots 2014 10 588 10 104 7 593
AS Eesti Loots 2015 8 834 8 694 7 660
AS Eesti Loots 2016 8 965 8 963 7 731
AS Eesti Post 2012 52 677 50 725 50 339
AS Eesti Post 2013 56 008 53 894 53 663
AS Eesti Post 2014 59 953 58 292 58 847
AS Eesti Post 2015 75 607 73 568 74 283
AS Eesti Post 2016 95 760 92 612 94 421
AS Eesti Teed 2012 26 744 26 680 25 538
AS Eesti Teed 2013 29 344 29 144 25 794
AS Eesti Teed 2014 27 420 27 309 24 561
AS Eesti Teed 2015 27 634 27 342 23 570
AS Eesti Teed 2016 30 228 30 067 26 832
AS EVR Cargo 2012 92 115 91 664 84 696
AS EVR Cargo 2013 79 706 79 546 76 053
AS EVR Cargo 2014 73 499 71 916 70 814
AS EVR Cargo 2015 64 602 62 443 66 216
AS EVR Cargo 2016 51 817 51 068 52 006
AS Kredex Krediidikindlustus 2012 1 261 727 1 105
AS Kredex Krediidikindlustus 2013 1 251 899 1 053
AS Kredex Krediidikindlustus 2014 1 526 698 1 156
AS Kredex Krediidikindlustus 2015 1 119 709 1 087
AS Kredex Krediidikindlustus 2016 1 033 743 1 108
AS Saarte Liinid 2012 6 428 4 739 5 531
AS Saarte Liinid 2013 6 648 4 944 5 767
AS Saarte Liinid 2014 7 197 5 497 6 288
AS Saarte Liinid 2015 7 382 5 598 6 638
AS Saarte Liinid 2016 7 537 5 270 6 756
AS Tallinna Lennujaam 2012 39 396 29 299 34 683
AS Tallinna Lennujaam 2013 40 463 30 260 35 161
AS Tallinna Lennujaam 2014 42 187 31 905 37 081
AS Tallinna Lennujaam 2015 43 576 33 829 38 228
AS Tallinna Lennujaam 2016 46 763 36 897 40 484
AS Teede Tehnokeskus 2012 2 347 2 271 2 427
AS Teede Tehnokeskus 2013 2 643 2 398 2 458
AS Teede Tehnokeskus 2014 2 597 2 560 2 396
AS Teede Tehnokeskus 2015 2 614 2 594 2 356
AS Teede Tehnokeskus 2016 2 930 2 881 2 689
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2012 11 356 11 356 10 822
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2013 38 712 38 712 25 047
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2014 14 392 14 392 6 209
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2015 13 482 13 458 12 153
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur 2016 4 549 4 547 4 597
Elering AS 2012 109 483 108 932 68 192
Elering AS 2013 134 431 133 836 81 116
Elering AS 2014 135 021 133 294 84 257
Elering AS 2015 132 445 127 001 90 886
Elering AS 2016 135 891 134 012 98 054
Lennuliiklusteeninduse AS 2012 18 058 17 829 12 448
Lennuliiklusteeninduse AS 2013 18 348 18 180 12 851
Lennuliiklusteeninduse AS 2014 20 572 20 431 14 144
Lennuliiklusteeninduse AS 2015 27 921 26 827 15 494
Lennuliiklusteeninduse AS 2016 27 459 27 082 16 266
AS Vireen 2012 2 587 2 374 2 346
AS Vireen 2013 2 631 2 610 2 468
AS Vireen 2014 2 768 2 460 2 549
AS Vireen 2015 2 252 1 670 2 063
AS Vireen 2016 2 967 2 903 2 532
AS Hoolekandeteenused 2012 44 568 16 311 22 566
AS Hoolekandeteenused 2013 23 092 17 351 20 995
AS Hoolekandeteenused 2014 19 814 18 869 21 348
AS Hoolekandeteenused 2015 19 899 19 727 22 057
AS Hoolekandeteenused 2016 21 015 20 475 23 224
AS Tallinna Sadam 2012 95 544 88 578 50 714
AS Tallinna Sadam 2013 106 918 102 158 57 038
AS Tallinna Sadam 2014 113 716 110 772 60 810
AS Tallinna Sadam 2015 99 618 93 794 59 253
AS Tallinna Sadam 2016 111 251 95 885 62 356
AS Eesti Loto 2012 42 826 42 826 36 218
AS Eesti Loto 2013 47 370 47 370 39 865
AS Eesti Loto 2014 50 720 50 720 43 460
AS Eesti Loto 2015 56 723 56 722 47 290
AS Eesti Loto 2016 56 884 56 882 47 804
Eesti Energia AS 2012 868 487 822 081 768 372
Eesti Energia AS 2013 975 162 966 362 799 689
Eesti Energia AS 2014 903 415 879 957 717 338
Eesti Energia AS 2015 793 392 776 735 736 228
Eesti Energia AS 2016 831 700 742 100 647 800
AS Metrosert 2012 1 855 1 656 1 908
AS Metrosert 2013 2 149 1 964 2 076
AS Metrosert 2014 2 116 1 929 2 069
AS Metrosert 2015 2 171 1 988 2 099
AS Metrosert 2016 2 224 2 037 2 203
AS Eesti Raudtee 2012 78 993 65 919 60 233
AS Eesti Raudtee 2013 68 198 64 489 55 083
AS Eesti Raudtee 2014 55 387 49 830 54 354
AS Eesti Raudtee 2015 48 404 43 894 54 130
AS Eesti Raudtee 2016 43 284 32 955 53 433
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2012 0 0 0
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2013 0 0 0
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2014 0 0 31
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2015 1 259 1 175 1 218
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2016 1 288 1 201 1 258
OÜ Rail Baltic Estonia 2012 0 0 0
OÜ Rail Baltic Estonia 2013 0 0 0
OÜ Rail Baltic Estonia 2014 0 0 18
OÜ Rail Baltic Estonia 2015 1 0 191
OÜ Rail Baltic Estonia 2016 175 0 439
Riigi Kinnisvara AS 2012 82 641 81 660 73 828
Riigi Kinnisvara AS 2013 46 909 44 079 44 272
Riigi Kinnisvara AS 2014 72 431 68 972 59 995
Riigi Kinnisvara AS 2015 93 148 88 854 74 084
Riigi Kinnisvara AS 2016 90 222 90 174 73 877
OÜ Transpordi Varahaldus 2012 0 0 0
OÜ Transpordi Varahaldus 2013 0 0 0
OÜ Transpordi Varahaldus 2014 0 0 0
OÜ Transpordi Varahaldus 2015 0 0 0
OÜ Transpordi Varahaldus 2016 3 177 3 177 1 269
AS Nordic Aviation Group 2012 0 0 0
AS Nordic Aviation Group 2013 0 0 0
AS Nordic Aviation Group 2014 0 0 0
AS Nordic Aviation Group 2015 0 0 0
AS Nordic Aviation Group 2016 58 587 51 199 68 787
Ärikulud Varad Kohustused
PV kulum ja raha ja
Varad kokku käibevara põhivara kokku
allahindlused Puhas- ekvivalendid
Ärikasum kasum
Puhas- Dividendid
PV kulum ja Ärikasum kasum Dividendid raha ja
Varad kokku käibevara põhivara kokku
allahindlused ekvivalendid
82 0 -10 0 1 257 231 355 902 180
57 3 2 0 1 308 229 376 932 229
64 29 28 0 1 541 320 610 931 434
81 14 12 0 1 543 322 578 965 424
101 3 2 0 1 401 284 478 923 280
91 -52 6 0 1 200 328 722 478 218
77 -90 -90 0 1 077 290 648 430 185
52 -336 -335 0 752 219 651 101 195
29 77 78 0 859 250 799 60 224
33 9 7 0 1 115 93 643 471 473
27 0 21 23 452 327 362 90 82
33 16 9 24 449 180 346 103 94
40 8 8 0 479 252 407 72 116
50 112 106 20 652 343 565 87 204
44 10 6 15 579 405 536 43 140
1 306 0 -255 26 5 235 818 2 174 3 061 529
1 123 2 905 2 900 23 8 275 899 1 153 6 222 664
933 385 376 25 10 163 1 929 3 627 6 536 2 201
1 032 2 151 2 142 25 11 125 1 575 2 778 8 347 1 046
1 392 -749 -764 50 9 967 480 1 976 7 991 675
31 33 36 0 1 209 535 561 648 50
29 -31 -30 0 1 168 506 518 650 39
31 -19 -13 0 1 165 522 528 637 50
35 200 206 0 1 488 147 720 767 167
48 -17 -16 0 1 355 611 636 719 51
1 856 -1 120 0 0 27 225 1 264 1 974 25 251 22 370
2 375 68 595 68 602 0 152 167 2 059 11 780 138 327 78 710
4 957 12 644 7 767 0 179 985 6 520 12 081 161 384 98 761
4 942 7 927 1 625 0 175 209 6 553 12 156 163 053 92 361
5 584 1 970 -4 160 0 170 398 7 762 10 226 160 171 91 710
799 0 1 560 2 880 17 537 343 1 027 16 510 5 956
1 297 0 1 793 1 185 18 653 1 182 2 005 16 648 6 462
1 142 2 995 2 400 2 000 18 837 474 1 206 17 630 6 248
1 073 1 173 658 1 800 19 774 490 1 117 18 656 8 326
1 283 1 234 948 880 19 540 1 438 2 032 17 509 8 025
2 988 0 2 519 0 46 631 14 831 23 177 23 454 19 450
3 291 0 2 268 0 47 818 12 091 24 041 23 777 19 031
4 483 1 105 1 447 560 46 620 0 21 929 24 691 16 925
4 783 1 324 1 460 1 004 56 788 9 432 30 911 25 877 26 620
5 127 1 339 1 166 1 300 77 005 15 180 49 006 27 998 46 875
1 492 0 1 143 296 23 119 6 677 9 601 13 518 5 144
1 642 0 3 456 296 25 697 8 119 11 442 14 255 4 562
2 514 2 859 2 752 400 27 552 0 13 578 13 974 4 063
1 823 4 064 3 880 797 30 850 8 550 12 499 18 351 4 279
2 314 3 396 2 401 4 000 28 676 5 578 9 575 19 101 3 704
6 056 0 5 876 2 163 81 640 9 987 22 376 59 264 36 472
8 239 0 2 589 2 672 75 765 10 675 22 276 53 489 30 681
8 090 2 686 2 153 1 000 76 610 0 19 605 57 004 30 372
7 531 -1 614 -1 759 0 71 320 7 036 18 999 52 321 26 842
7 089 -189 -322 0 64 810 8 904 18 267 46 543 20 654
8 0 156 0 35 158 278 35 139 19 15 562
8 198 198 0 36 163 245 36 152 11 16 369
7 371 371 0 37 431 1 267 37 427 4 17 266
2 32 32 0 37 009 1 060 37 007 2 16 812
2 -76 252 0 39 451 3 639 39 449 2 19 002
2 417 0 897 0 58 503 110 1 517 56 986 44 905
2 443 881 881 0 59 180 78 1 682 57 498 44 701
2 459 908 908 0 58 933 66 1 693 57 240 43 546
2 695 745 656 0 57 243 92 924 56 319 41 199
2 873 781 703 0 59 495 69 2 660 56 835 42 748
9 939 0 3 706 0 146 618 9 645 13 359 133 259 96 783
10 798 5 301 5 044 0 150 612 9 654 13 153 137 458 95 733
10 887 5 106 4 869 0 145 340 9 749 13 869 131 471 85 592
10 764 5 348 5 153 0 142 631 15 145 18 586 124 045 76 997
11 816 6 279 6 158 0 155 455 8 713 17 586 137 869 83 662
138 0 -97 0 2 386 525 819 1 567 819
127 0 175 0 2 529 625 1 297 1 232 785
145 200 181 32 2 822 0 1 253 1 568 929
176 258 233 64 2 901 1 295 1 386 1 515 840
226 240 171 250 2 770 1 002 1 149 1 620 788
1 0 583 0 145 479 12 745 145 465 14 1 779
0 13 665 7 605 0 154 151 44 316 154 151 0 1 927
0 8 183 143 0 154 648 16 267 154 648 0 2 281
0 1 330 2 120 600 156 112 19 892 156 112 0 481
0 -48 -90 1 155 154 853 16 765 154 853 0 468
22 845 0 34 867 0 515 729 12 957 48 657 467 072 290 593
23 662 0 48 951 0 670 934 1 145 24 350 646 584 396 847
31 273 50 764 40 732 0 790 050 0 74 272 715 777 475 230
37 007 41 559 25 111 20 000 861 926 60 489 91 349 770 577 532 567
38 128 37 837 18 713 31 000 903 722 74 776 105 001 798 721 554 649
1 809 0 4 432 4 124 25 996 5 873 7 974 18 022 11 196
1 766 0 4 055 4 311 25 438 5 960 7 792 17 647 10 893
1 926 6 428 5 047 4 184 26 207 0 7 087 19 120 10 798
1 990 12 427 10 857 5 315 31 079 7 196 9 850 21 229 10 129
2 647 11 193 8 288 10 857 29 231 4 530 7 409 21 823 10 850
624 0 213 0 5 190 510 757 4 433 847
669 162 117 84 5 808 791 1 154 4 654 1 432
648 218 192 0 6 109 792 1 104 5 005 1 541
465 189 166 0 5 893 826 1 115 4 779 1 159
519 435 420 0 6 384 1 243 1 634 4 750 1 230
1 439 0 22 031 0 46 769 2 142 10 602 36 167 6 689
2 454 2 097 2 034 0 44 850 3 960 6 286 38 564 2 714
3 031 -1 534 -1 500 0 43 261 6 248 7 040 36 221 2 625
3 116 -2 157 -2 111 0 41 521 7 262 7 499 34 022 2 926
3 048 -2 210 -2 173 0 39 396 5 663 6 088 33 308 2 974
14 945 0 32 819 33 803 544 779 10 877 26 795 517 984 187 148
17 778 0 39 643 25 260 537 354 10 856 22 837 514 517 162 297
18 532 52 906 38 827 42 000 531 757 11 871 27 511 504 246 188 682
22 513 40 365 30 868 31 192 581 084 25 902 35 214 545 870 238 417
17 358 48 895 39 478 35 000 638 708 49 918 67 572 571 136 290 740
800 0 5 196 5 500 10 245 7 790 9 269 976 3 531
238 7 496 6 269 4 916 12 541 10 269 11 595 946 4 480
264 7 260 5 559 6 595 13 907 11 505 13 218 689 6 882
251 9 433 8 102 5 560 16 680 10 761 15 645 1 035 7 112
309 9 080 7 092 8 100 18 018 12 490 17 238 780 9 458
178 333 0 76 916 65 187 2 497 381 150 076 395 505 2 101 876 1 088 165
135 024 175 474 159 539 55 177 2 817 884 62 604 449 543 2 368 341 1 270 116
126 221 186 077 159 329 93 600 2 995 562 60 176 485 892 2 509 670 1 376 080
208 588 57 164 40 494 61 940 2 957 861 159 788 405 357 2 552 504 1 385 922
143 400 183 900 171 000 0 3 087 200 223 300 536 600 2 550 600 1 389 200
231 0 -51 0 1 579 574 719 860 427
179 73 71 0 3 455 2 539 2 690 765 423
143 48 55 0 3 455 2 616 2 730 724 368
158 71 76 0 3 589 2 412 2 546 1 043 426
230 21 24 0 3 537 2 336 2 514 1 023 351
16 602 18 760 16 187 2 647 248 180 321 24 965 223 215 85 768
19 069 13 115 11 099 2 000 320 918 4 383 25 092 295 826 151 214
19 799 1 033 -263 2 000 309 498 0 19 257 290 241 142 058
19 533 -5 726 -6 298 0 302 670 5 023 18 999 283 671 141 527
19 924 -10 149 -10 763 0 301 368 8 125 19 980 281 389 152 267
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
2 -31 -31 0 1 030 38 314 716 95
78 41 41 0 1 078 233 427 651 75
105 30 30 0 1 110 362 561 549 78
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 -18 -18 0 881 231 231 650 10
0 -190 -190 0 1 414 341 341 1 073 960
0 -263 -428 0 2 182 611 620 1 562 1 232
6 205 8 813 8 813 0 336 033 69 191 82 777 253 256 148 140
5 241 2 637 2 637 0 360 825 59 482 83 415 277 410 144 535
6 681 12 436 9 649 0 387 054 50 572 78 684 308 370 152 150
11 859 19 064 15 778 0 421 250 39 784 57 844 363 406 169 888
11 721 16 345 13 385 0 508 906 14 803 34 047 474 859 161 944
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 32 000 32 000 32 000 0 0
928 1 908 3 092 0 51 923 3 442 15 367 36 556 16 831
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 40 700 40 700 40 700 0 0
99 -10 200 -14 344 0 29 900 3 208 17 981 11 919 3 544
Kohustused Omakapitali
Omakapital sissemaksed Invest.
riigipoolse
lühiajalised laenu- jm muutused
sihtfinseering
kohustused kohustused
u kohustused
lühiajalised laenu- riigipoolse Omakapitali
Omakapital Invest.
kohustused kohustused sihtfinseering sissemaksed
180 0 0 1 077 0 0
221 3 0 1 079 0 87
420 6 0 1 107 0 63
387 54 141 1 119 0 69
260 37 0 1 120 0 59
216 4 0 982 0 28
185 0 0 892 0 -15
195 0 0 557 0 0
224 0 0 635 0 14
245 248 0 641 0 448
82 0 0 370 0 68
94 0 0 355 0 46
116 0 0 363 0 9
204 0 0 448 0 65
140 0 0 439 0 0
529 5 0 4 705 0 384
448 241 0 7 611 0 3 848
2 010 192 0 7 962 0 1 226
878 192 0 10 079 0 2 823
531 168 0 9 291 27 1 036
50 0 0 1 159 0 0
39 0 0 1 129 0 31
50 0 0 1 115 0 18
167 0 0 1 321 0 165
51 0 0 1 304 0 0
22 370 22 346 0 4 855 0 5 971
18 478 60 232 0 73 457 0 8 005
6 731 92 030 0 81 224 0 1 863
2 986 89 594 0 82 848 0 92
5 174 89 375 0 78 688 0 119
2 701 3 255 0 11 581 0 2 408
4 887 5 700 0 12 189 0 1 434
928 5 915 0 12 589 0 2 125
1 150 7 960 0 11 447 0 2 099
1 381 7 461 0 11 515 0 135
16 701 672 0 27 181 0 2 606
17 601 664 0 28 787 0 3 885
0 1 691 0 29 695 0 3 922
25 784 1 055 0 30 168 0 6 391
44 572 442 0 30 129 94 7 422
4 365 690 0 17 975 0 1 823
4 058 447 0 21 135 0 2 073
0 227 0 23 488 0 2 370
3 938 38 0 26 571 0 6 207
3 547 2 0 24 972 0 3 140
12 484 23 989 0 45 168 0 7 379
9 140 21 541 0 45 084 0 2 958
0 22 714 0 46 238 0 11 729
11 941 19 107 0 44 478 0 3 792
6 242 14 370 0 44 156 0 2 234
2 205 0 13 357 19 596 0 1
2 646 0 13 723 19 794 0 0
3 096 0 14 170 20 165 0 0
2 771 0 14 040 20 197 0 2
4 833 0 16 668 20 449 0 3
3 202 4 659 38 545 13 597 0 5 117
1 876 5 878 38 185 14 479 0 2 954
2 169 5 841 39 050 15 387 0 2 201
2 238 5 649 34 725 16 044 0 1 852
3 715 6 340 34 679 16 747 0 3 388
11 260 27 707 61 186 49 834 0 14 766
10 555 30 642 61 186 54 879 0 14 998
9 036 26 048 54 664 59 748 0 4 899
9 148 21 454 50 771 65 634 0 2 610
14 977 16 898 56 394 71 793 0 25 687
476 343 0 1 567 0 100
520 353 0 1 744 0 21
0 549 0 1 893 0 123
597 378 0 2 061 0 123
642 288 0 1 982 0 337
1 779 0 0 143 700 0 715
1 927 0 0 152 224 0 0
2 281 0 0 152 367 0 0
481 0 0 155 631 0 0
468 0 0 154 385 0 0
24 319 227 013 14 774 225 136 0 73 939
41 717 312 390 14 564 274 087 0 188 323
0 347 857 0 314 820 0 105 694
29 116 379 177 47 567 329 359 9 428 91 409
33 667 367 389 0 349 073 32 000 66 272
3 074 8 562 0 14 801 0 0
3 470 7 788 0 14 545 0 1 255
0 6 984 0 15 409 0 3 461
4 293 6 150 0 20 950 0 4 090
5 888 5 282 0 18 382 0 3 155
350 650 0 4 343 0 267
412 0 203 4 376 0 128
603 0 270 4 568 0 813
518 938 6 4 734 0 239
496 951 0 5 154 0 490
6 665 1 281 0 40 080 0 19 131
2 699 23 0 42 136 0 4 997
2 618 15 0 40 636 0 936
2 925 0 19 38 596 0 1 083
2 974 0 0 36 423 0 2 505
29 939 149 342 25 479 357 630 0 62 148
20 918 127 406 25 406 375 057 0 12 550
41 782 145 687 25 144 343 075 0 45 363
42 441 196 754 24 612 342 667 0 65 370
138 919 246 053 24 620 347 968 0 55 200
3 531 0 0 6 714 0 252
4 480 0 0 8 061 0 271
6 882 0 0 7 025 0 7
7 112 0 0 9 568 0 594
9 458 0 0 8 560 0 54
193 671 732 689 0 1 409 216 0 513 486
259 020 826 525 0 1 547 767 0 418 849
249 178 934 935 0 1 619 482 0 275 882
249 803 951 800 0 1 571 939 0 245 640
249 000 939 900 0 1 698 000 -44 400 140 494
362 98 0 1 152 0 183
356 67 0 3 032 0 90
316 52 0 3 087 0 326
394 42 0 3 163 0 483
340 24 0 3 187 0 210
36 786 58 887 10 465 162 412 0 21 540
19 981 44 327 86 906 169 704 0 25 509
0 43 841 0 167 440 0 14 243
54 830 38 471 88 503 161 143 0 12 656
23 401 37 829 0 149 101 0 14 495
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0
95 0 0 935 0 718
75 0 0 1 003 0 12
78 0 0 1 033 0 3
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0
10 0 0 872 0 650
960 0 0 454 0 650
1 232 0 522 950 0 654
23 391 126 048 1 709 187 898 0 0
26 850 120 436 222 216 290 0 13 117
43 014 114 761 17 234 904 0 22 737
32 463 109 223 17 251 362 680 39 352
30 168 103 417 0 346 962 82 215 123 097
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0
0 0 0 32 000 32 000 0
10 793 9 420 0 35 092 0 37 484
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0
0 0 0 40 700 40 700 0
3 244 0 0 26 356 0 2 252
Äriühing
OÜ Eesti Geoloogiakeskus
AS Eesti Vanglatööstus
AS Eesti Kaardikeskus
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
AS A.L.A.R.A.
AS Eesti Liinirongid
AS Eesti Loots
AS Eesti Post
AS Eesti Teed
AS EVR Cargo
AS Kredex Krediidikindlustus
AS Saarte Liinid
AS Tallinna Lennujaam
AS Teede Tehnokeskus
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
Elering AS
Lennuliiklusteeninduse AS
AS Vireen
AS Hoolekandeteenused
AS Tallinna Sadam
AS Eesti Loto
Eesti Energia AS
AS Metrosert
AS Eesti Raudtee
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS
OÜ Rail Baltic Estonia
Riigi Kinnisvara AS
OÜ Transpordi Varahaldus
AS Nordic Aviation Group
Tere!
Teile on saadetud AS Hoolekandeteenused dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokument Osaluse valitsemisest AS'is Hoolekandeteenused, mis on registreeritud
30.04.2018, numbriga 2018/JUH-16/2935-2.
Kontaktinfo
Merimetsa tee 1, 10614 Tallinn
Tel 677 1250
e-post:
[email protected]