Pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole,
03.05.2018
MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liit taotleb ratsutamis- ehk hipoteraapia teenuse lisamist
rehabilitatsiooni teenuste nimekirja.
Teenust saab pakkuda diplomeeritud ratsutamisterapeut, kelle akadeemiline haridus on
füsioteraapia, tegevusteraapia, logopeedia või psühholoogia ning, kes kuulub
rehabilitatsioonimeeskonda. Ratsutamisterapeutide kutsestandard Ratsutamisteraapiapõhine
sekkumine, tase 6, on leitav Kutsekoja koduleheküljelt
(https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kompetentsid/10455331).
Eestis oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 1. jaanuari 2013. aasta seisuga 137 710
erivajadusega inimest. Eesti rahvastikust moodustasid ametlikult tuvastatud erivajadusega
inimesed üle kümnendiku (10,4%) ning nende arv ja osakaal rahvastikus on püsivalt
suurenenud (Erihoolekande arengukava aastateks 2014–2020, 2013). Aastate lõikes on
ratsutamisteraapia klientuur samuti suurenenud, vajadus ja nõudlus teenuse järele kasvanud,
kuid riigi poolne teenuse rahastus endiselt puudub. Sihtgrupp on lai – kehalise, kõnelise,
psühho-sotsiaalse ja kognitiivse erivajadusega inimesed – sinna kuuluvad nii lapsed kui ka
täiskasvanud.
Oodatavaks tulemuseks on erivajadustega inimeste integratsioon ühiskonda. Varajase
sekkumise mõjul erivajaduse ületamine või leevendamine ning elukestva haigusseisundi puhul
üldise funktsionaalsuse säilitamine ja parandamine. Ratsutamisteraapia on alternatiiv
traditsioonilisele teraapiale, sest hobune on kliendile suur motivaator teraapia eesmärkide
saavutamisel. Seetõttu on sageli ratsutamisteraapiapõhine sekkumine tulemuslikum.
Toome välja näitena kaks edulugu.
Spastilise tserebraalparalüüsi diagnoosiga kuueaastane laps sai füsioteraapia suunaga
ratsutamisteraapiapõhist sekkumist kaheteistkümnel korral. Enne sekkumist liikus laps edasi
toengpõlvituses, ei suutnud istest püsti tõusta ega seista toe najal. Hobuse kõrgem
kehatemperatuur, sammumise rütm ja kolme-dimensionaalne liikumine langetas kõrgenenud
lihastoonust alajäsemetes ning kehatüves. See lõi soodsad tingimused normaalse liikumismustri
tekkeks. Laps hakkas kaheksanda teraapia korra järgselt tõusma toe najal istest püsti ja suutis
püsti seista. Lisaks kehalise võimekuse arenemisele andis hobune lapsele positiivseid
emotsioone – laps oli väga motiveeritud teenusel osalemisest.
Kommunikatsiooni oskuste mahajäämusega viieaastane laps sai logopeedilise suunaga
ratsutamisteraapiapõhist sekkumist kümnel korral. Enne sekkumist ei olnud lapsel kujunenud
seost, et enese väljendamiseks saab kasutada kõne või alternatiivkommunikatsiooni vahendeid.
Sekkumise tulemusena hakkas laps saatma eesmärgipäraseid sõnumeid enda soovi
avaldamiseks, esialgu žestide ning häälitsuste abil. Hilisemas teraapia faasis tekkisid lapse
kõnesse esimesed sõnad. Edasimineku kõneliste oskuste arengus tingis hobuse kui lapse jaoks
olulise motivaatori olemasolu teraapias – laps hakkas logopeedi suunamisel suhtlema, sest
soovis hobuse edasiliikumist seisult sammule ja traavile ning üle maalattide hüppamist. Lisaks
toetas ratsutamine kaudselt ka lapse kehalist arengut – tasakaalu, koordinatsiooni ning
kehatunnetust.
Ratsutamisteraapia ühe korra teenuse hind on 35 eurot, mis tuleneb järgnevast.
Hobuse kui suure looma ülalpidamiskulud ühes kuus on keskmiselt 200-400 eurot.
Ratsatallis hobuse rentimise hind teraapiaks on keskmiselt 10-20 eurot üks tund.
Ratsutamisteraapia teenuse hind sisaldab terapeudi ja hobusetalutaja palka.
Kvaliteetse ja turvalise teenuse pakkumiseks peab soetama teraapia spetsiifilisi vahendeid nagu
ratastooliplatvorm, trepiga platvorm, sobiva maastiku rajamine, erineva eesmärgiga
sedelgavööd, teraapiahobuse õpetamine jne.
Lugupidamisega ja meeldivale koostööle lootes,
MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liit
Juhtkonna liikmed
Tuuli Bürkland
Monika Salumaa
Hele Aluste
SA-se Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetuskiri
Sotsiaalministeeriumile
3.05.2018
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond (edaspidi Lastefond) on alates 2014. aastast ulatanud abikäe
ratsutamisteraapiat vajavatele puudega lastele. Viimastel aastatel on üha enam peresid pöördunud fondi
poole abipalvega aidata katta ratsutamisteraapia kulud. Ratsutamisteraapia teenuse kalli hinna tõttu ei
ole võimalik peredel ise nimetatud teenust lapsele järjepidevalt võimaldada.
Ratsutamisteraapia toetustaotluste pidev kasv on tinginud ka Lastefondi käesoleva aasta põhikampaania
teemavaliku „Teraapiad“, mis teiste arendavate teraapiate kõrval hõlmab ka ratsutamisteraapiat. Seoses
sellega oleme kogu käesoleva aasta vältel võtnud fookusesse arendavad teraapiad ning meie soov on
teemaga seotud probleemkohtade tõstatamine avalikult ning eesmärgiks leida probleemile lahendus
riiklikul tasandil.
Lastefond toetab täna 20 lapse ratsutamisteraapiat ning igal kuul lisandub ca 1-3 uut abivajajat. Perede
ja arstide tagasiside ratsutamisteraapia mõjule on väga positiivne. Lastel, kellel on olnud võimalik fondi
toel ratsutamisteraapia teenust saada järjepidevalt, on arengus positiivsed edasiminekud, mida
kinnitavad nii raviarstid kui ka pered.
10. aastase haruldase geenirikkega poisi ema kirjutab:
„…Isegi koolis soovitati hipoteraapiaga kindlasti jätkata, sest see on mõjunud väga positiivselt.
Varasemalt pidi teda näiteks treppidel liikumisel lauluga motiveerima aga nüüd liigub ta juba rõõmsalt
ise. Viimasel korral Haapsalus taastusravil olles valis ta juba ise liftiga sõitmise asemel trepid. See on
tõeline ime, sest mõni aeg tagasi võis poiss end trepil lihtsalt istuma sättida - tema ei liigu ja kõik!
Hipoteraapia mõjutab positiivselt ka tema emotsioone. Peale teraapias käimist on ta nii rahulik, heas
tujus ja magab öösel sügavalt.“
12-aastase Aspergeri sündroomiga poisi ema kirjutab:
„…Paranenud on enesekontroll ja koolis esineb oluliselt vähem konflikte kaasõpilastega. Ka kodus
püüab oma käitumist ja emotsioone kontrollida, kuigi alati see ei õnnestu. Samas mõistab ta varasemast
paremini, kui midagi on valesti läinud. Kui juhtub endast mingil põhjusel välja minema, siis saavutab
emotsionaalse tasakaalu varasemast oluliselt kiiremini. Samuti tuleb paremini toime uutes ja võõrastes
oludes, tahab külastada uusi kohti ja otsib selleks ise ka võimalusi.“
12-aastase Downi sündroomiga tüdruku ema kirjutab:
„…Mina olen oma tütre kogemuse põhjal 100% ratsutamisteraapia-usku. Tema keskendumisvõime,
mälu ja üldine asjalikkus läheb järjest paremaks. Terapeut treenib põnevalt mh nii mälu kui
koordinatsiooni/keskendumist teraapiatunnis ja tüdruk naudib seda. Üritab ka kodus korrata salme,
mida õppinud teraapias. Olen teinekord terapeudil palunud mulle saata need salmid, et saaks ka kodus
neid õigesti lugeda. Asjalikumaks muutumise osas on ta kiituseid saanud ka oma klassijuhatajalt. Lisaks
sellele pakub hobusega tegeleminerõõmu ja ta räägib uhkusega, kuidas ta julgeb hobust
puhastada/sööta jne (edu-elamus). Ratsutamisteraapia on palju teda aidanud ja loodan, et saame
sellega edasi tegeleda.“
Arendavatest teraapiatest, sh ratsutamisteraapiast ja 11-aastasest Aspergeri sündroomiga lapsest on
teinud loo ka „Aktuaalne kaamera“: https://www.err.ee/679086/tu-kliinikumi-lastefond-pakub-lastele-
voimalust-arendavaks-teraapiaks
Lastefond toetas 2017. aastal 21 lapse arendavaid teraapiad kokku ligi 30 000 euro ulatuses. Enamuse
summast maksime välja just ratsutamisteraapia toetuseks. 2018. aasta põhikampaania tulemusel on
Lastefondi ratsutamisteraapia toetusesaajate hulka lisandunud juba 7 uut last.
Ratsutamisteraapia teenus vajab riiklikul tasandil laste jaoks paremat lahendust, et see oleks kättesaadav
kõigile puudega lastele, kes seda haigusest tulenevalt väga vajavad. Ratsutamisteraapia parandab nende
laste iseseisvat toimetulekut, elukvaliteeti ja arengut. Lastefond heategevusorganisatsioonina ei saa
jääda heade annetajate abiga katma puudega lastele hädavajalikku ratsutamisteraapia teenust. Lastefond
toetab ratsutamisteraapia teenuse lisamist rehabilitatsiooniteenuste nimekirja.
Lugupidamisega
Eveli Ilves
Juhatuse liige
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond
Puusepa 1A, Tartu 50406
Telefon: 5178566
Palun registreerida
Vastaja Lemme Palmet
Tervitades
Triin
From: Tuuli Bürkland [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, May 4, 2018 9:54 AM
To: Lemme Palmet <
[email protected]>
Subject: MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liidu pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole
Tere,
Edastan ratsutamisterapeutide poolse pöördumise Sotsiaalministeeriumi poole koos SA Tartu
Ülikooli Lastefondi toetuskirjaga, milles avaldame soovi lisada ratsutamis- ehk hipoteraapia
rehabilitatsiooni teenuste nimekirja.
Igasugune tagasiside, juhtnöörid, soovitused on teretulnud ja meeldivale koostööle lootes,
Tuuli Bürkland
MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liidu juhtkonna liige
53447388