dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 16. mai 2018
Viit
4.2-3/1690-1
Registreeritud
16. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2018
Vastutaja
Lemme Palmet (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. juuni 2018

Failid

  • 📎E-kiri.pdf249 KB
  • 📎Pöördumine sotsiaalministeeriumi poole.bdoc133 KB
  • 📎SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi toetuskiri.bdoc428 KB

Sisu (failidest)

Pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, 03.05.2018 MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liit taotleb ratsutamis- ehk hipoteraapia teenuse lisamist rehabilitatsiooni teenuste nimekirja. Teenust saab pakkuda diplomeeritud ratsutamisterapeut, kelle akadeemiline haridus on füsioteraapia, tegevusteraapia, logopeedia või psühholoogia ning, kes kuulub rehabilitatsioonimeeskonda. Ratsutamisterapeutide kutsestandard Ratsutamisteraapiapõhine sekkumine, tase 6, on leitav Kutsekoja koduleheküljelt (https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kompetentsid/10455331). Eestis oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 1. jaanuari 2013. aasta seisuga 137 710 erivajadusega inimest. Eesti rahvastikust moodustasid ametlikult tuvastatud erivajadusega inimesed üle kümnendiku (10,4%) ning nende arv ja osakaal rahvastikus on püsivalt suurenenud (Erihoolekande arengukava aastateks 2014–2020, 2013). Aastate lõikes on ratsutamisteraapia klientuur samuti suurenenud, vajadus ja nõudlus teenuse järele kasvanud, kuid riigi poolne teenuse rahastus endiselt puudub. Sihtgrupp on lai – kehalise, kõnelise, psühho-sotsiaalse ja kognitiivse erivajadusega inimesed – sinna kuuluvad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Oodatavaks tulemuseks on erivajadustega inimeste integratsioon ühiskonda. Varajase sekkumise mõjul erivajaduse ületamine või leevendamine ning elukestva haigusseisundi puhul üldise funktsionaalsuse säilitamine ja parandamine. Ratsutamisteraapia on alternatiiv traditsioonilisele teraapiale, sest hobune on kliendile suur motivaator teraapia eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on sageli ratsutamisteraapiapõhine sekkumine tulemuslikum. Toome välja näitena kaks edulugu. Spastilise tserebraalparalüüsi diagnoosiga kuueaastane laps sai füsioteraapia suunaga ratsutamisteraapiapõhist sekkumist kaheteistkümnel korral. Enne sekkumist liikus laps edasi toengpõlvituses, ei suutnud istest püsti tõusta ega seista toe najal. Hobuse kõrgem kehatemperatuur, sammumise rütm ja kolme-dimensionaalne liikumine langetas kõrgenenud lihastoonust alajäsemetes ning kehatüves. See lõi soodsad tingimused normaalse liikumismustri tekkeks. Laps hakkas kaheksanda teraapia korra järgselt tõusma toe najal istest püsti ja suutis püsti seista. Lisaks kehalise võimekuse arenemisele andis hobune lapsele positiivseid emotsioone – laps oli väga motiveeritud teenusel osalemisest. Kommunikatsiooni oskuste mahajäämusega viieaastane laps sai logopeedilise suunaga ratsutamisteraapiapõhist sekkumist kümnel korral. Enne sekkumist ei olnud lapsel kujunenud seost, et enese väljendamiseks saab kasutada kõne või alternatiivkommunikatsiooni vahendeid. Sekkumise tulemusena hakkas laps saatma eesmärgipäraseid sõnumeid enda soovi avaldamiseks, esialgu žestide ning häälitsuste abil. Hilisemas teraapia faasis tekkisid lapse kõnesse esimesed sõnad. Edasimineku kõneliste oskuste arengus tingis hobuse kui lapse jaoks olulise motivaatori olemasolu teraapias – laps hakkas logopeedi suunamisel suhtlema, sest soovis hobuse edasiliikumist seisult sammule ja traavile ning üle maalattide hüppamist. Lisaks toetas ratsutamine kaudselt ka lapse kehalist arengut – tasakaalu, koordinatsiooni ning kehatunnetust. Ratsutamisteraapia ühe korra teenuse hind on 35 eurot, mis tuleneb järgnevast. Hobuse kui suure looma ülalpidamiskulud ühes kuus on keskmiselt 200-400 eurot. Ratsatallis hobuse rentimise hind teraapiaks on keskmiselt 10-20 eurot üks tund. Ratsutamisteraapia teenuse hind sisaldab terapeudi ja hobusetalutaja palka. Kvaliteetse ja turvalise teenuse pakkumiseks peab soetama teraapia spetsiifilisi vahendeid nagu ratastooliplatvorm, trepiga platvorm, sobiva maastiku rajamine, erineva eesmärgiga sedelgavööd, teraapiahobuse õpetamine jne. Lugupidamisega ja meeldivale koostööle lootes, MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liit Juhtkonna liikmed Tuuli Bürkland Monika Salumaa Hele Aluste SA-se Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetuskiri Sotsiaalministeeriumile 3.05.2018 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond (edaspidi Lastefond) on alates 2014. aastast ulatanud abikäe ratsutamisteraapiat vajavatele puudega lastele. Viimastel aastatel on üha enam peresid pöördunud fondi poole abipalvega aidata katta ratsutamisteraapia kulud. Ratsutamisteraapia teenuse kalli hinna tõttu ei ole võimalik peredel ise nimetatud teenust lapsele järjepidevalt võimaldada. Ratsutamisteraapia toetustaotluste pidev kasv on tinginud ka Lastefondi käesoleva aasta põhikampaania teemavaliku „Teraapiad“, mis teiste arendavate teraapiate kõrval hõlmab ka ratsutamisteraapiat. Seoses sellega oleme kogu käesoleva aasta vältel võtnud fookusesse arendavad teraapiad ning meie soov on teemaga seotud probleemkohtade tõstatamine avalikult ning eesmärgiks leida probleemile lahendus riiklikul tasandil. Lastefond toetab täna 20 lapse ratsutamisteraapiat ning igal kuul lisandub ca 1-3 uut abivajajat. Perede ja arstide tagasiside ratsutamisteraapia mõjule on väga positiivne. Lastel, kellel on olnud võimalik fondi toel ratsutamisteraapia teenust saada järjepidevalt, on arengus positiivsed edasiminekud, mida kinnitavad nii raviarstid kui ka pered. 10. aastase haruldase geenirikkega poisi ema kirjutab: „…Isegi koolis soovitati hipoteraapiaga kindlasti jätkata, sest see on mõjunud väga positiivselt. Varasemalt pidi teda näiteks treppidel liikumisel lauluga motiveerima aga nüüd liigub ta juba rõõmsalt ise. Viimasel korral Haapsalus taastusravil olles valis ta juba ise liftiga sõitmise asemel trepid. See on tõeline ime, sest mõni aeg tagasi võis poiss end trepil lihtsalt istuma sättida - tema ei liigu ja kõik! Hipoteraapia mõjutab positiivselt ka tema emotsioone. Peale teraapias käimist on ta nii rahulik, heas tujus ja magab öösel sügavalt.“ 12-aastase Aspergeri sündroomiga poisi ema kirjutab: „…Paranenud on enesekontroll ja koolis esineb oluliselt vähem konflikte kaasõpilastega. Ka kodus püüab oma käitumist ja emotsioone kontrollida, kuigi alati see ei õnnestu. Samas mõistab ta varasemast paremini, kui midagi on valesti läinud. Kui juhtub endast mingil põhjusel välja minema, siis saavutab emotsionaalse tasakaalu varasemast oluliselt kiiremini. Samuti tuleb paremini toime uutes ja võõrastes oludes, tahab külastada uusi kohti ja otsib selleks ise ka võimalusi.“ 12-aastase Downi sündroomiga tüdruku ema kirjutab: „…Mina olen oma tütre kogemuse põhjal 100% ratsutamisteraapia-usku. Tema keskendumisvõime, mälu ja üldine asjalikkus läheb järjest paremaks. Terapeut treenib põnevalt mh nii mälu kui koordinatsiooni/keskendumist teraapiatunnis ja tüdruk naudib seda. Üritab ka kodus korrata salme, mida õppinud teraapias. Olen teinekord terapeudil palunud mulle saata need salmid, et saaks ka kodus neid õigesti lugeda. Asjalikumaks muutumise osas on ta kiituseid saanud ka oma klassijuhatajalt. Lisaks sellele pakub hobusega tegeleminerõõmu ja ta räägib uhkusega, kuidas ta julgeb hobust puhastada/sööta jne (edu-elamus). Ratsutamisteraapia on palju teda aidanud ja loodan, et saame sellega edasi tegeleda.“ Arendavatest teraapiatest, sh ratsutamisteraapiast ja 11-aastasest Aspergeri sündroomiga lapsest on teinud loo ka „Aktuaalne kaamera“: https://www.err.ee/679086/tu-kliinikumi-lastefond-pakub-lastele- voimalust-arendavaks-teraapiaks Lastefond toetas 2017. aastal 21 lapse arendavaid teraapiad kokku ligi 30 000 euro ulatuses. Enamuse summast maksime välja just ratsutamisteraapia toetuseks. 2018. aasta põhikampaania tulemusel on Lastefondi ratsutamisteraapia toetusesaajate hulka lisandunud juba 7 uut last. Ratsutamisteraapia teenus vajab riiklikul tasandil laste jaoks paremat lahendust, et see oleks kättesaadav kõigile puudega lastele, kes seda haigusest tulenevalt väga vajavad. Ratsutamisteraapia parandab nende laste iseseisvat toimetulekut, elukvaliteeti ja arengut. Lastefond heategevusorganisatsioonina ei saa jääda heade annetajate abiga katma puudega lastele hädavajalikku ratsutamisteraapia teenust. Lastefond toetab ratsutamisteraapia teenuse lisamist rehabilitatsiooniteenuste nimekirja. Lugupidamisega Eveli Ilves Juhatuse liige SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond Puusepa 1A, Tartu 50406 Telefon: 5178566 Palun registreerida Vastaja Lemme Palmet Tervitades Triin From: Tuuli Bürkland [mailto:[email protected]] Sent: Friday, May 4, 2018 9:54 AM To: Lemme Palmet <[email protected]> Subject: MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liidu pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole Tere, Edastan ratsutamisterapeutide poolse pöördumise Sotsiaalministeeriumi poole koos SA Tartu Ülikooli Lastefondi toetuskirjaga, milles avaldame soovi lisada ratsutamis- ehk hipoteraapia rehabilitatsiooni teenuste nimekirja. Igasugune tagasiside, juhtnöörid, soovitused on teretulnud ja meeldivale koostööle lootes, Tuuli Bürkland MTÜ Eesti Ratsutamisterapeutide Liidu juhtkonna liige 53447388
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →