dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 16. mai 2018
Viit
1.2-2/47-6
Registreeritud
16. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎16 05 2018 valveaja regulatsiooni täiendus.bdoc57 KB
  • 📎E-kiri.pdf259 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 24.04.2018 nr 1.2-2/47-1 10122 Tallinn Meie 16.05.2018 nr 4/1 49 Arvamuse esitamine töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Riina Sikkut! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Sotsiaalministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta, millega tehakse valveaja reeglites erisus IT-tugiteenuste töötajatele. Eelnõu kohaselt võimaldatakse kriitilise tähtusega IKT teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamist osutavatele spetsialistidele valveaega kestvusega maksimaalselt 130 tundi 28-päevase ajavahemiku jooksul, kui sellega ei kahjustata töötaja tervist ja ohutust. Kaubanduskoja toetab IT-tugiteenuseid osutavatele spetsialistidele valveaja erandi kehtestamist. Nimetud töövaldkond nõuab paindlikku lähenemist, sest IT-tugiteenuste puhul on enamasti tegemist kriitiliselt tähtsa teenuste ning taristu järjepideva toimise tagamisega, ehk teenused on vajalikud suurele hulgale inimestele. Kaubanduskoja hinnangul ei ole valveaja erisuse rakendamisel tegemist töötajat liigselt koormava erandiga . Tööandja ning töötaja peavad valveaja er isuse kasutamises eraldi töölepingus või kollektiivlepingus kokku leppima, ning arvestama peab valveaja erisuse ajalise piirangu ning töötaja tervisega . Seega on valveaja kasutamine positiivne nii tööandjale, kellel on võimalik tagada parem reageeritus töötajate poolt, kui esineb tõrkeid tööandja teenustes, ning ka töötajale, kellel on hea võimalus teenida lisatasu. Samas toob Kaubanduskoda välja, et esineb ka teisi valdkondi peale IKT, kus töötaja põhiliseks ülesandeks on kriitilise tähtusega teenuste ja/või taristu järjepideva toimimise tagamine. Taolisteks valdkondadeks võiksid olla näiteks automaatika, energeetika, mehaanika ja lennunduse valdkonna spetsialistid, kelle abi ja oskusi võib tõenäoliselt hädasti vaja minna, eriti kui spetsialist töötab alal, kus toimub järjepidev teenuse osutamine. Näiteks võib tekkida vajadus hoida üht lennujuhti valveajal, et oleks võimalik teda kodust tööle kutsuda, kui peaks midagi juhtuma tööl oleva lennujuhiga. Antud amet on kriitilise tähtsusega, et tagada Eesti kohal ohutu lennuliiklus. Või 24/7 töötava tehase automaatikas tekib probleeme, mistõttu on vaja, et spetsialist oleks valmis reageerima viga parandama. Mõlemal näite puhul on äärmiselt väike võimalus, et valveajal olev töötaja peaks reaalselt tööd tegema, kuid siiski on tööandjal tagatud kindlustunne, et töötaja reageerib, kui töökohas peaks tekkima probleem ning töötajal endal on tagatud lisateenistus. Seetõttu leiab Kaubanduskoda, et tasub analüüsida ka teisi valdkondi, eelkõige kriitisilise ja järjepideva teenuse pakkujaid, et kas neile tuleks valveaja erisust kohaldada. Eelnõu kohaselt tuleb valveaja erisuse rakendamisel tasuda vähemalt 1/5 suurust töötasu. Tavalistel juhtudel on valveaja tasu vähemalt 1/10 töötasust. Kaubanduskoda leiab, et mitte tekitada ebavõrdset kohtlemist töötajate seas, tuleks eelnõust jätta välja 1/5 töötasu nõue ning ka erisuse puhul rakendada vähemalt 1/10 suurust töötasu nõuet. See tagaks töötajate suhtes võrdse kohtlemise võrdsetel alustel. Samuti tagaks vähemalt 1/10 töötasu nõue valveaja erandi rakendamisel tööandjale suurema paindlikuse. Näiteks olukorras, kus tööandja soovib töötajat hoida valveajas paar tundi kauem, kui tavaliselt on lubatud, kuid võimalus, et töötaja peab tööd tegema, on minimaalne. Vähemalt 1/5 töötasu nõude puhul tööandja võib loobuda ideest töötajale rakendada valveaega ning töötaja võib kaotada võimaluse teenida lisaraha. Samuti rõhutab Kaubanduskoda, et seaduses sätestatu puhul oleks tegemist minimaalse kohustusega. Olenevalt valveaja iseloomust saavad tööandja ning töötaja alati leppida kokku suuremas valveaja tasus. Kaubanduskoda toetab töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu, millega täiendatakse seadust valveaja erisuse loomisega IT-tugiteenuste töötajale. Kuid Kaubanduskoda hinnangul peaks jääma ka valveaja erisuse tasustamine samale tasemele, kui on seaduses sätestatud tavalisele valveajale, ehk vähemalt 1/10 töötasust. Samuti soovitab Kaubanduskoda edaspidi analüüsida ka teisi valdkondi, kus võiks rakendada valveaja erisust, eelkõige kriitilise tähtsuse ja järjepideva teenuste osas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Indrek Tops [email protected] 604 0071 Tere! Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu kohta. Arvamus on lisatud manusena. Lugupidamisega Indrek Tops Jurist Eesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post [email protected] Tel +372 604 0071 22.05.18 Kodulehe rakendamine edukaks ekspordiks 22.05.18 Suunanäitaja Narvas – mis muutub uue pakettreisi direktiiviga 1. juulist 2018? 23.05.18 Ekspordi Akadeemia: sihtturg Itaalia 26.05.18 Kaubanduskoja ja Harmeti Tenniseturniir www.koda.ee www.ettevotluskonkurss.ee www.estonianexport.ee www.enterprise-europe.ee http://www.facebook.com/kaubanduskoda http://www.enterprise-europe.ee/http://een.ec. europa.eu/
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel