eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTKK
MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL
Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Andmekaitse Inspektsioon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastaja või arvamuse Paragrahv, Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud,
esitaja lõige, punkt mittearvestamise põhjus
Andmekaitse Inspektsioon Üldine Kuna eelnõu muudatuste tulemusena Arvestatud. Vastavad muudatused
kollektiivlepingute andmekogu andmekoosseisusid kirjeldatakse RIHA-s.
ja/või juurdepääsusid, siis põhimääruse kehtestamise
järgselt tuleb sellekohased muudatused kirjeldada ka
RIHA-s. Kui mõni andmekoosseis ei anna
konkreetselt ülevaadet, mida on selle all silmas
peetud, siis lisada andmekoosseisu selgituste juurde,
mis teavet selle andmekoosseisu kohta lisatakse – nt
põhimääruse § 3 lg 2 punktis 1 märgitud „tööandja
tüüp“ osas.
Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu Põhimääruse kehtestamist reguleerivat volitusnormi Arvestatud. Töötervishoiu ja
üldiselt kollektiivlepingu seaduses pole senini muudetud, kuigi tööohutuse seaduse ning
sellele probleemile on varasemalt tähelepanu juhitud, kollektiivlepingu seaduse muutmise
kui kollektiivlepingute andmekogu esitati asutamise seaduse eelnõu on Riigikogu
kooskõlastamisele riigi infosüsteemi haldussüsteemis menetluses. Eelnõu kättesaadav:
(RIHA). Mulle teadaolevalt soovib https://www.riigikogu.ee/tegevus/eeln
Sotsiaalministeerium seda volitusnormi täpsustada, oud/eelnou/859455f2-8468-4474-
kuid senini ei ole seadusemuudatust tehtud. ab9c-
Ennekõike on probleem selles, et puudub seaduse 1cdb0e219fe8/T%C3%B6%C3%B6ter
sätestatud volitusnorm, millega on lubatud vishoiu%20ja%20t%C3%B6%C3%B6
kollektiivlepingute andmekogus isikuandmeid ohutuse%20seaduse%20ning%20koll
töödelda. ektiivlepingu%20seaduse%20muutmi
se%20seadus
Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu Kollektiivlepingute seaduse kohaselt teostab sama Selgitatud. Tööinspektsioon ei tee
üldiselt seaduse täitmise üle järelevalvet Tööinspektsioon. järelevalvet kollektiivlepingute
Samas ei selgu sellest seadusest, kas ning kuivõrd andmekogusse esitamise üle.
Tööinspektsioon kontrollib kollektiivlepingute esitamist Seetõttu ei ole vajalik ka
1
andmekogusse. Ka andmekogu põhimäärus ei näe Tööinspektsiooni juurdepääs
otseselt ette, et Tööinspektsioonil oleks andmekogule andmekogule.
juurdepääs, sh mis eesmärgil ning millises ulatuses.
Kui juurdepääsuvajadus andmekogule puudub, siis
puudub vajadus põhimäärust selles osas täiendada.
Kui muudatusi põhimääruses selles osas tehakse, siis
soovitan selle teemaga seonduvalt tutvuda
andmekogude juhendi peatükiga 4.
Majandus- ja Eelnõu Kehtiva määruse järgi kantakse andmekogusse Selgitatud. Andmete kasutamise
Kommunikatsiooniministeerium üldiselt kollektiivlepingu skaneeritud või digiallkirjastatud regulatsiooni ei plaanita sisulisi
dokument (§ 3 lg 5) ja lisaks dokumendi andmed (§ 3 muudatusi. Põhimääruse § 7 ja § 8
lg 4). Kui kehtiva redaktsiooni järgi on andmed (v.a muudetakse, kuna nimetatud sätted
isikuandmed ) avalikud ja andmeid võib väljastada ka kordavad suures osas juba muudes
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, siis § 7 õigusaktides sätestatud
muutmise ja § 8 kehtetuks tunnistamisega aluspõhimõtteid. Sisuliselt ei muutu
väljastatakse andmeid üksnes teadus- ja andmete väljastamise ega
rakendusuuringuteks ja taotluse alusel. Seega avalikustamise kord, kuid alused
avalikustatakse ainult kollektiivlepingu dokument, selleks tulevad muudest
mitte andmed. Muudatuste tulemusena ei käsitle õigusaktidest, mis annavad andmete
määrus edaspidi juurdepääsupiiranguta ja kasutamiseks üldised põhimõtted (nt
isikustamata andmete avalikustamist avaandmetena. avaliku teabe seadus).
5. Avaliku sektori andmekogude
juurdepääsupiiranguta andmed peavad olema
tervikuna allalaetavad masinloetaval kujul. See
võimaldab andmete taaskasutamist. Tegemist on
seadusest tuleneva kohustusega. Tulenevalt AvTS §
29 lõikest 4 peab AvTS § 28 lg 1 p 30 nimetatud
teave olema avalikustatud masinloetaval kujul ning
olema tervikliku andmekogumina allalaaditav
teabevärava kaudu. Andmed võib kättesaadavaks
teha asutuse enda kodulehel või Avaandmete
Teabeväravas (opendata.riik.ee). Avaandmete
portaali kaudu on igaühel juurdepääs avaliku sektori
juurdepääsupiiranguta andmetele koos nende
taaskasutamise ja edasijagamise õigusega.
Andmekogu avalike andmete kasutamist piiratakse,
kuid seletuskirjas puudub põhjendus.
2
Ülaltoodust tulenevalt tekib küsimus, mis otstarvet
andmekogu edaspidi täidab (kas andmete
kasutussagedus asutuse vajadusteks ja uuringuteks
kaalub üle nende sisestamiseks kuluva aja)? Sisult on
edaspidi tegemist dokumendihaldussüsteemiga, mille
dokumendid avalikustatakse dokumendiregistris.
Majandus- ja Eelnõu Seletuskirjas puudub teave, kas andmekogu Selgitatud. IT-arendusi ei ole hetkel
Kommunikatsiooniministeerium üldiselt põhimäärusega kaasnevad ka IT-arendused ning planeeritud.
juhul, kui jah, siis milline on arenduskulu ning
millistest vahenditest see kaetakse. Palume
seletuskirja täiendada.
Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu Eelnõu muudatuste tulemusena eristatakse vastutava Osaliselt arvestatud. Volitatud
punktid 2 ja töötleja (Sotsiaalministeeriumi) ning volitatud töötleja töötleja õigused ja kohustused on
3 (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ehk eelnõuga reguleeritud. Määrusesse
TEHIK) õigusi ja kohustusi. Sellega seonduvalt tuletan on lisatud vastutava töötleja
meelde, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 434 lõike ülesanded, sh infosüsteemi
1 kohaselt vastutab vastutav töötleja andmekogu andmetele juurdepääsuja nende
haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise töötlemise korra kehtestamine ning
eest. andmete töötlemise tagamine ainult
Samas ei ole eelnõuga reguleeritud andmekogu selleks määratud isikutele. Vastutav
kasutajatega (vastutava ja volitatud töötleja töötleja täidab administraatori rolli.
töötajatega) seonduv – nt, milliseid kasutajaõigusi ja Andmekogusse andmete esitamise
kuidas luuakse, lõpetatakse ning millist liiki andmeid pädevus on kollektiivlepingu sõlminud
teatud kasutajad näevad. töötajate esindajal (andmete esitaja),
kui kollektiivlepingus ei ole kokku
lepitud teisiti.
Määruse eelnõus sätestatakse
kollektiivlepingu andmete
avalikustamine järgnevalt:
Kollektiivlepingu dokument on avalik,
kui pooled on vastava loa andnud.
Kollektiivlepingu dokument, mis ei ole
avalik, väljastatakse taotluse alusel,
mis esitatakse vastutavale töötlejale
kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Andmeväljastuse taotlust
tuleb põhjendada ning näidata
andmesaaja seotus
3
kollektiivlepinguga. Teadus- ja
rakendusuuringute tegemiseks
väljastatakse isikustamata andmeid,
esitades kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis taotluse
vastutavale töötlejale. Taotluse
esitamisel tuleb selgitada
andmesaamise vajadust.
Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu punkt Eelnõu punktis 4 on kirjaviga – ilmselt on mõeldud Arvestatud. Sõnastust on muudetud.
4 „…juriidilise isiku andmete kohta andmeandjaks
äriregister.“
Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu punkt Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks Arvestatud. Muudatuste jõustumisel
5 andmekogu kehtiva põhimääruse § 3 lg 2 punkt 11. kehtib kõigile andmete ühtne
Kui muudatuse tulemusena edaspidiselt teatud säilitustähtaeg 10 aastat
andmeid ei koguta, siis tuleb läbi mõelda ka, mida kollektiivlepingu sõlmimisest.
nende kogutud andmetega edasi tehakse, sh kaua
neid säilitatakse. Ilmselt puudub vajadus nende
kogutud andmete edasiseks säilitamiseks
andmekogus.
Andmekaitse Inspektsioon Eelnõu punkt Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse, kes teostab Arvestatud. Eelnõu punkti 8 on
8 järelevalvet andmekogu pidamise üle. Sellega täiendatud.
seonduvalt märgin, et Riigi Infosüsteemi Ametil on ka
teatav järelevalvepädevus andmekogudega
seonduvalt – vt AvTS § 531.
Andmekaitse Inspektsioon Muud Kehtiva põhimääruse kohaselt kogutakse mh Arvestatud. Andmete säilitustähtaja
kommentaari andmekogusse ka isikuandmeid ning põhimääruse § regulatsioon on viidud põhimäärusest
d 10 kohaselt säilitatakse andmeid alatiselt. Üks kollektiivlepingute seadusesse
isikuandmete töötlemise nõudeid on, et kui kogumise (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
eesmärk on saavutatud, siis tuleb saadud andmed ning kollektiivlepingu seaduse
kustutada. Ilmselt pole vajadust säilitada alatiselt muutmise seaduse eelnõuga) ning
kogutud isikuandmeid – sama kehtib ka muude säilitustähtajaks on kehtestatud 10
andmekogusse kantud andmete osas. Rahvusarhiiv aastat.
annab andmekogudele arhiiviväärtuse, sh ka
hinnangu alatise säilitamise osas, mistõttu soovitan
konsulteerida sel teemal Rahvusarhiiviga.
4
Andmekaitse Inspektsioon Üks vastutava töötleja kavandatavatest kohustustest Arvestatud. Logidega seonduv
on ka arvestuse pidamine, kellele ning mis teavet on regulatsioon lisatakse eelnõuga
väljastatud andmekogust – iseasi, kas see toimub põhimäärusesse.
logide pidamise teel või muul viisil. Samas ei selgu
põhimäärusest, kas kõiki tegevusi logitakse, mida see
logi sisaldab, ning kaua neid logisid säilitatakse
Andmekaitse Inspektsioon Põhimääruse kohaselt kantakse andmekogusse Selgitatud. Paberdokumente
andmeid elektrooniliselt, sh kui dokument on esitatud säilitatakse samamoodi nagu
paberkandjal, siis see skaneeritakse ning lisatakse elektroonilisi dokumente.
andmekogusse. Samas ei ole ühselt selge, kaua neid
paberdokumente säilitatakse.
5
MINISTRI MÄÄRUS
15.05.2018 nr 22
Sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruse nr
4 "Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus"
muutmine
Määrus kehtestatakse kollektiivlepingu seaduse § 41 lõike 2 alusel.
Sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määruses nr 4 „Kollektiivlepingute andmekogu
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmekogu nimetus on kollektiivlepingute andmekogu, inglise keeles Estonian
Collective Agreements Register.
(2) Andmekogu peetakse sõlmitud kollektiivlepingute säilitamise eesmärgil nende kehtivuse
ajal, kollektiivlepingu pooltele nende kättesaadavaks tegemiseks, statistiliste andmete
saamiseks ning kollektiivlepingu seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste
kohta tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja
töötajate keskliidu vahel sõlmitud ja poolte kokkuleppel laiendatud kollektiivlepingu
tingimuste avaldamiseks.“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.“;
3) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:
„§ 11. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ja kohustused
(1) Vastutav töötleja:
1) juhib andmekogu pidamist, andes selleks volitatud töötlejale vajalikke juhiseid ja
korraldusi;
2) kehtestab andmekogu andmetele juurdepääsu ja andmete töötlemise korra;
3) korraldab koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist ja andmekogu elektroonset
andmevahetust teiste andmekogudega;
4) peab arvestust andmekogu andmete väljastamise aja, väljastatud andmete koosseisu,
andmesaajate, väljastatud andmete aluse ja andmete väljastamise viisi üle;
5) sõlmib andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud ulatuses;
2
6) täidab muid vastutavale töötlejale antud ülesandeid.
(2) Volitatud töötleja:
1) teeb või hangib andmekogu pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde
testimise;
2) tagab andmekogu pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete
kohaselt;
3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks andmekogu turvanõuetele vastavaid
turvameetmeid;
4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu pidamist või kasutamist takistavatest
probleemidest;
5) kõrvaldab andmekogu kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab andmekogu
töö;
6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise;
7) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks.“;
4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides 2–9 nimetatud andmete puhul on juriidilise
isiku andmete andjaks äriregister.“;
5) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kollektiivlepingu dokument on avalik, kui pooled on vastava loa andnud.
(2) Kollektiivlepingu dokument, mis ei ole avalik, väljastatakse taotluse alusel, mis esitatakse
vastutavale töötlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Andmeväljastuse taotlust
tuleb põhjendada ning näidata andmesaaja seotus kollektiivlepinguga.
(3) Teadus- ja rakendusuuringute tegemiseks väljastatakse isikustamata andmeid, esitades
vastutavale töötlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse. Taotluse
esitamisel tuleb selgitada andmesaamise vajadust.“;
7) paragrahv 8 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 9 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Andmekogu turbeaste on madal (L).“;
9) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kõiki andmekogusse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat kollektiivlepingu
lõppemisest arvates.
(2) Volitatud töötleja logib andmekogus kande vaatamise, muutmise, väljastamise ja päringu
tegemise. Logisid säilitatakse 30 päeva viimase töötlemistoimingu tegemisest arvates.“;
10) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.“;
11) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:
3
„Andmekogu likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Andmekogu
likvideeritakse seaduses sätestatud korras.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt)
Tervise- ja tööminister Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse "Kollektiivlepingute andmekogu põhimäärus" muutmise
määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 21. jaanuari 2011. a määrust nr 4, millega kehtestatakse
kollektiivlepingute andmekogu (edaspidi andmekogu) põhimäärus (edaspidi määrus).
Muudatused on tehnilist laadi ning muudatustega viiakse andmekogu põhimäärus vastavusse
avaliku teabe seaduse nõuetega, Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) poolt koostatud
andmekogude juhendiga1 ning Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega2. Seoses
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) loomisega Sotsiaalministeeriumi
haldusalas määratakse TEHIK andmekogu volitatud töötlejaks ning eristatakse vastutava ja
volitatud töötleja ülesandeid. Samuti on mõned muudatused ajendatud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riikliku registri (edaspidi RKOARR) sulgemisest. Sellest tulenevalt saab
andmekogu edaspidi andmed äriregistrist X-tee kaudu ning seetõttu tehakse määruses ka
vastavad muudatused.
1
Juhend arvutivõrgus kättesaadav:
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Andmekogude%20juhend.pdf
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus). Arvutivõrgus kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis
Tõnismaa (
[email protected], 626 9805) ning digitaalvõimekuse arendamise osakonna
nõunikud Maire Kaldma (
[email protected], 626 9354) ja Kaspar Kala (
[email protected];
626 9755).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigus- ja personaliosakonna
õigusnõunik Susanna Jurs (
[email protected], 626 9329).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse määruse 31. jaanuaril 2011. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.01.2011,
3).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 11 punktist.
Eelnõu punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõike 1 teine lause. Andmekogu
lühinime kasutatakse ainult tehnilise lühinimetusena riigi infosüsteemi haldussüsteemis. Lisaks
tuuakse põhimäärusesse kollektiivlepingu seadusega sätestatud andmekogu eesmärk. Seega
ühtlustatakse põhimäärus seaduse regulatsiooniga. Kollektiivlepingu seaduses muudetakse §-s
41 sisalduvat kollektiivlepingute andmekogu eesmärki. Kollektiivlepingu seaduse muutmise
eelnõu on 2018. a aprilli seisuga Riigikogu menetluses3.
Eelnõu punktidega 2 ja 3 määratakse andmekogu volitatud töötleja ning vastutava ja volitatud
töötleja ülesanded. Määruse § 1 lõike 3 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja
Sotsiaalministeerium. Eelnõuga lisatakse volitatud töötlejaks TEHIK. TEHIK täidab alates
2017. aastast osaliselt neid ülesandeid, mida seni täitis andmekogu vastutav töötleja. Eelnõus on
kirjeldatud ülesannete jaotust Sotsiaalministeeriumi kui vastutava töötleja ja TEHIKu kui volitatud
töötleja vahel.
Määrusesse lisatud §-ga 11 sätestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, kohustused ja
vastutusvaldkonnad, mis kehtivas määruses puuduvad. Nii tagatakse pädevuse ja kohustuste
jaotamine vastutava ja volitatud töötleja vahel.
Vastutava töötleja ülesanne on juhtida andmekogu pidamist ning kehtestada andmekogu
andmetele juurdepääsu ja andmete töötlemise kord, mis on volitatud töötlejale andmete
töötlemise õiguste andmise aluseks. Samuti on vastutava töötleja ülesanneteks pidada arvestust
andmete väljastamise aja, väljastatud andmete koosseisu, andmesaaja, väljastatud andmete
aluse ja andmete väljastuse viisi üle ning muud registriga seotud koordineeriva iseloomuga
ülesanded.
TEHIK tagab volitatud töötlejana andmekogu igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused –
analüüsi- ja arendustööde tellimise, andmevahetuse riigi infosüsteemi kuuluvate
andmekogudega, majutuse ja hoolduse ning tagab teenuse toimimise ja kasutajatoe.
Eelnõu punktiga 4 lisatakse juriidilise isiku andmete puhul andmeandjaks äriregister.
Andmekogu saab X-tee kaudu juriidilise isiku kohta järgmisi andmeid: tööandja nimi,
registreerimiskoodi olemasolu korral registreerimiskood, aadress, telefon, e-posti aadress,
õiguslik vorm, tegevusala (määruse § 3 lõike 2 punktid 2–9).
3
Eelnõu ning Riigikogu menetlusega seonduv kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/859455f2-8468-4474-ab9c-
1cdb0e219fe8/T%C3%B6%C3%B6tervishoiu%20ja%20t%C3%B6%C3%B6ohutuse%20seaduse%20ning
%20kollektiivlepingu%20seaduse%20muutmise%20seadus
3
Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõike 2 punkt 11, mille kohaselt
kantakse RKOARR-i kantud tööandjate puhul andmekogusse ka kõrgemalseisva tööandja nimi.
Alates 11. jaanuarist 2017. a on RKOARR äriregistri koosseisus. Rahandusministeerium hoidis 3.
jaanuari 2017. a seisu andmetega vana registri avatuna veel kuni 31. maini 2017. a. Sellest
tulenevalt ei ole RKOARR enam andmekogu andmeandja ning äriregistris puudub info
kõrgemalseisva tööandja kohta. Seetõttu vastavaid andmeid ka andmekogusse edaspidi ei
esitata.
Eelnõu punktidega 6 ja 7 muudetakse määruse § 7 ning tunnistatakse kehtetuks § 8.
Paragrahvid 7 ja 8 reguleerivad mõlemad andmekogu andmete kasutamist, mistõttu on mõistlik
liita nimetatud paragrahvid üheks. Lisaks eemaldatakse määrusest sätted, mis dubleerivad
andmekaitset reguleerivates seadustes sätestatud üldpõhimõtteid.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 9 lõikega 2, mille kohaselt on andmekogu turbeaste madal
(L).
Eelnõu punktiga 9 muudetakse põhimääruse § 10. Riigikogu menetluses oleva kollektiivlepingu
seaduse muutmise seaduse eelnõuga sätestatakse kõigi andmekogusse kantud andmete
säilitustähtajaks kümme aastat kollektiivlepingu lõppemisest arvates. Lõikega 2 kehtestatakse
logiandmete pidamise kord, mis sätestab logiandmete koosseisu ning säilitamise tähtaja.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse määruse § 11, mis sätestab järelevalve andmekogu pidamise
üle. Muudatusega sätestatakse, et järelevalvet andmekogu pidamise üle tehakse õigusaktides
sätestatud korras. Muudatusega kustutatakse põhimäärusest sätted, mis dubleerivad
andmekaitset reguleerivates seadustes sätestatud üldpõhimõtteid.
Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 12. Paragrahvi 12 uue sõnastuse kohaselt otsustab
andmekogu likvideerimise valdkonna eest vastutav minister ning andmekogu likvideeritakse
seaduses sätestatud korras. Andmekogu likvideerimise reguleerimine põhimääruses ei ole
vajalik, kuivõrd vastav üldregulatsioon sisaldub teistes asjakohastes õigusaktides (nt
arhiiviseadus ja avaliku teabe seadus).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruses tehtavad muudatused on korralduslikud ja tehnilised ning kollektiivlepingute
registreerimise ja andmekogu pidamise kord sisuliselt ei muutu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei vaja täiendavaid rahalisi vahendeid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks AKI-le, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,
Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO. Eelnõu
kohta esitasid märkuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja AKI. Märkused on
lisatud seletuskirja juurde kuuluvasse kooskõlastustabelisse.
4