Pr Riina Sikkut
Tervise-ja tööminister
Sotsiaalministeerium Teie 24.04.2018 nr 1.2-2/47-1
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN Meie 15.05.2018 nr 3.1-1/49-1
Arvamus töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu kohta
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) peab väga oluliseks
töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu uuesti algatamist. Antud
täiendus võimaldaks kasutada teatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
spetsialistidel paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat
valveaega.
Kuna info- ja kommunikatsioonisüsteemid on täna aluseks tööstuse, teeninduse ja
avaliku halduse toimimisele, siis ei ole väljapakutud muudatusettepanek mitte erand
ainult IKT sektori ettevõtete jaoks, vaid mõjutab positiivselt kõiki valdkondi.
Väljapakutud muudatus võimaldab olukorras, kus Eestis on puudu tuhandeid IKT
süsteeme haldavaid spetsialiste, tagada erinevate süsteemide järjepidevat toimimist
ja esinevate tõrgete likvideerimist võimalikult efektiivsel moel.
Kahjuks on ettevõtete jaoks endiselt probleemiks eelnõus sätestatud liigselt koormav
nõue maksta valveajal tasu, mis on minimaalselt 1/5 (20%) põhitasust. Ettevõtete
hinnangul ei anna regulatsioon soovitud efekti, kuna võimaldades küll kasutada
vähem spetsialiste vähendab kahekordselt suurenev valveaja tasu muudatusest
saadavat majanduslikku kasu.
Seepärast teeme ettepaneku teha eelnõus regulatsiooni tasakaalustatuse ja
paindlikuma rakendamise huvides muudatus, sätestades eelnõus valveaja
miinimumtasu määraks 1/10 kokkulepitud töötasust väljapakutud 1/5 asemel.
2
Järgnevalt põhjendused:
- IKT ettevõtete vaates ja eelnõu mõttes on valveaeg sisuliselt telefonivalve, mille
peamiseks eelduseks on töötajal internetiühenduse olemasolu (seletuskirjas on
selgitatud: Käesolevas eelnõus käsitletakse valveajana ajavahemikku, mil töötaja ei
viibi oma töökohal, kuid peab olema tööandjale kätte saadav ja valmis tööd tegema).
Valveajal oleva töötaja poolt lahendamist vajavaid probleeme, mida on praktika
kohaselt vähe, saab lahendada distantsilt kasutades internetiühendusega arvutit
ja/või telefoni. Paljudel juhtudel ei olegi töötajal võimalik probleemide kõrvaldamiseks
kohale minna, kuna vastavad seadmed asuvad näiteks hoopis mõnes välisriigis. Kui
töötaja on sunnitud asuma valveajal tööülesandeid täitma, muutub valveaeg kohe
tööajaks ja rakendub tööajale kohalduv töötasu.
- IKT sektoris ei eeldata üldjuhul valveaja kestel probleemi lahendamiseks kiirkorras
töökohale kohale minekut.
- IKT sektoris ei ole nõrgem pool mitte töötaja vaid tööandja kuna:
o IKT kompetentsidega tööjõu puuduse olukorras dikteerivad tingimusi
tegelikkuses töötajad;
o tööandja ei saa sundida töötajat osalema tööaja välises valveaja
süsteemis, see saab toimuda ainult töölepingus sõlmitud kokkuleppega;
o töötaja eelistab pidada individuaalseid läbirääkimisi töötingimuste üle
ega oota ametiühingut läbi kollektiivlepingu ennast esindama.
- Kui IKT spetsialistide valvetasusid tõstetakse 100% võrra, siis mõjutab see
märgatavalt erasektori ettevõtteid, kuna äriühingute IKT spetsialistide hulk on oluliselt
suurem kui avalikus sektoris. Ettevõtted peavad seni makstud tasud kahekordistama
(arvestades siinkohal IKT spetsialistide keskmisest tunduvalt kõrgemaid töötasusid)
ja see tähendab tööjõukulude olulist tõusu.
- Eelnõuga välja pakutud kohustus tagada minimaalselt 1/5 kokkulepitud töötasust ei
annaks IKT ettevõtetes olulist efekti kuna on ebaproportsionaalselt suur (võrreldes
valves olemise lisakoormuse ja pingega, mis on tegelikult olematu) ja võib muutuda
töötajate jaoks motivaatoriks töötamaks ametikohal, mis nõuab valves olekut.
- Eelnõus sätestatud miinimummäärast (ükskõik milline see siis oleks) kõrgemat tasu
pole keelatud maksta. Kui tööandja soovib töötajat motiveerida, siis on see võimalik.
Praktikas täna ettevõtted juba maksavad mõningatel juhtudel valveaja eest rohkem
kui 1/10 töötasust, kuid kindlasti pole kõigil ettevõtetel ning igal konkreetsel
ametikohal vajadust maksta vähemalt 1/5 kõigile töötajatele, kelle töökoht nõuab
valves olekut.
- Pideva valves oleku tagamise nõue tuleneb muuhulgas mitmest kehtivast
õigusaktist ning riigil on plaanis täiendada erasektori kohustusi süsteemide ja
3
ühenduste toimimise tagamisel. Näiteks küberturvalisuse seadus, hädaolukorra
seadus ja selle § 37 lõige 2 alusel kehtestatavad erinevate teenuste toimepidevuse
nõuded panevad erinevate sektorite eraettevõtetele, mille jätkusuutlik 24/7 toimimine
sõltub IKT süsteemidest, üha rangemaid kohustusi, mille täitmine eeldab ka
ettevõtetelt kiiremat reageerimist tekkivate probleemide lahendamiseks. Antud
eelnõuga valveaja minimaalse tasu kahekordistamine on seeläbi ettevõtetele
riigipoolse olulise täiendava rahalise koormise panek, millele eelnõu
koostamisel ilmselt tähelepanu ei ole pööratud.
Kokkuvõtvalt peame vajalikuks sätestada valveaja miinimumtasu määr siiski
1/10 tasemele ning jätta tegelik valveaja tasu suurus ettevõtete ja töötajate
omavahelise kokkuleppe objektiks arvestades töö tegelikku iseloomu.
Leidmaks lahendust, mis oleks erinevate huvipoolte jaoks vastuvõetavam,
oleme valmis kaaluma:
- valveaja tasu miinimummäära tõstmist praeguse miinimumtasemega võrreldes
1-2 % võrra töötajatel, kellel on valveajal probleemi lahendamiseks kindlasti
vajalik töökohale kohale minna ja see on vastavalt ka töölepingus sätestatud;
- töötajatele lisakindluse andmiseks lõike (21) täiendamist järgneva lausega:
„Töötaja võib töölepingus sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades
sellest kaks nädalat ette.“
Oleme vajadusel valmis Teiega kohtuma ning antud ettepanekut põhjalikumalt
selgitama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 15.05.2018 kirja nr 3.1-1/49-1
„Arvamus töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu kohta“.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 6
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145
[email protected]
www.itl.ee