dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 15. mai 2018
Viit
1.2-2/47-5
Registreeritud
15. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2018
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)

Failid

  • 📎15.05.2018_3.1-1_49-1_SM_TLS §48_valveaeg.bdoc220 KB
  • 📎E-kiri.pdf149 KB

Sisu (failidest)

Pr Riina Sikkut Tervise-ja tööminister Sotsiaalministeerium Teie 24.04.2018 nr 1.2-2/47-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 15.05.2018 nr 3.1-1/49-1 Arvamus töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL) peab väga oluliseks töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu uuesti algatamist. Antud täiendus võimaldaks kasutada teatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistidel paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaega. Kuna info- ja kommunikatsioonisüsteemid on täna aluseks tööstuse, teeninduse ja avaliku halduse toimimisele, siis ei ole väljapakutud muudatusettepanek mitte erand ainult IKT sektori ettevõtete jaoks, vaid mõjutab positiivselt kõiki valdkondi. Väljapakutud muudatus võimaldab olukorras, kus Eestis on puudu tuhandeid IKT süsteeme haldavaid spetsialiste, tagada erinevate süsteemide järjepidevat toimimist ja esinevate tõrgete likvideerimist võimalikult efektiivsel moel. Kahjuks on ettevõtete jaoks endiselt probleemiks eelnõus sätestatud liigselt koormav nõue maksta valveajal tasu, mis on minimaalselt 1/5 (20%) põhitasust. Ettevõtete hinnangul ei anna regulatsioon soovitud efekti, kuna võimaldades küll kasutada vähem spetsialiste vähendab kahekordselt suurenev valveaja tasu muudatusest saadavat majanduslikku kasu. Seepärast teeme ettepaneku teha eelnõus regulatsiooni tasakaalustatuse ja paindlikuma rakendamise huvides muudatus, sätestades eelnõus valveaja miinimumtasu määraks 1/10 kokkulepitud töötasust väljapakutud 1/5 asemel. 2 Järgnevalt põhjendused: - IKT ettevõtete vaates ja eelnõu mõttes on valveaeg sisuliselt telefonivalve, mille peamiseks eelduseks on töötajal internetiühenduse olemasolu (seletuskirjas on selgitatud: Käesolevas eelnõus käsitletakse valveajana ajavahemikku, mil töötaja ei viibi oma töökohal, kuid peab olema tööandjale kätte saadav ja valmis tööd tegema). Valveajal oleva töötaja poolt lahendamist vajavaid probleeme, mida on praktika kohaselt vähe, saab lahendada distantsilt kasutades internetiühendusega arvutit ja/või telefoni. Paljudel juhtudel ei olegi töötajal võimalik probleemide kõrvaldamiseks kohale minna, kuna vastavad seadmed asuvad näiteks hoopis mõnes välisriigis. Kui töötaja on sunnitud asuma valveajal tööülesandeid täitma, muutub valveaeg kohe tööajaks ja rakendub tööajale kohalduv töötasu. - IKT sektoris ei eeldata üldjuhul valveaja kestel probleemi lahendamiseks kiirkorras töökohale kohale minekut. - IKT sektoris ei ole nõrgem pool mitte töötaja vaid tööandja kuna: o IKT kompetentsidega tööjõu puuduse olukorras dikteerivad tingimusi tegelikkuses töötajad; o tööandja ei saa sundida töötajat osalema tööaja välises valveaja süsteemis, see saab toimuda ainult töölepingus sõlmitud kokkuleppega; o töötaja eelistab pidada individuaalseid läbirääkimisi töötingimuste üle ega oota ametiühingut läbi kollektiivlepingu ennast esindama. - Kui IKT spetsialistide valvetasusid tõstetakse 100% võrra, siis mõjutab see märgatavalt erasektori ettevõtteid, kuna äriühingute IKT spetsialistide hulk on oluliselt suurem kui avalikus sektoris. Ettevõtted peavad seni makstud tasud kahekordistama (arvestades siinkohal IKT spetsialistide keskmisest tunduvalt kõrgemaid töötasusid) ja see tähendab tööjõukulude olulist tõusu. - Eelnõuga välja pakutud kohustus tagada minimaalselt 1/5 kokkulepitud töötasust ei annaks IKT ettevõtetes olulist efekti kuna on ebaproportsionaalselt suur (võrreldes valves olemise lisakoormuse ja pingega, mis on tegelikult olematu) ja võib muutuda töötajate jaoks motivaatoriks töötamaks ametikohal, mis nõuab valves olekut. - Eelnõus sätestatud miinimummäärast (ükskõik milline see siis oleks) kõrgemat tasu pole keelatud maksta. Kui tööandja soovib töötajat motiveerida, siis on see võimalik. Praktikas täna ettevõtted juba maksavad mõningatel juhtudel valveaja eest rohkem kui 1/10 töötasust, kuid kindlasti pole kõigil ettevõtetel ning igal konkreetsel ametikohal vajadust maksta vähemalt 1/5 kõigile töötajatele, kelle töökoht nõuab valves olekut. - Pideva valves oleku tagamise nõue tuleneb muuhulgas mitmest kehtivast õigusaktist ning riigil on plaanis täiendada erasektori kohustusi süsteemide ja 3 ühenduste toimimise tagamisel. Näiteks küberturvalisuse seadus, hädaolukorra seadus ja selle § 37 lõige 2 alusel kehtestatavad erinevate teenuste toimepidevuse nõuded panevad erinevate sektorite eraettevõtetele, mille jätkusuutlik 24/7 toimimine sõltub IKT süsteemidest, üha rangemaid kohustusi, mille täitmine eeldab ka ettevõtetelt kiiremat reageerimist tekkivate probleemide lahendamiseks. Antud eelnõuga valveaja minimaalse tasu kahekordistamine on seeläbi ettevõtetele riigipoolse olulise täiendava rahalise koormise panek, millele eelnõu koostamisel ilmselt tähelepanu ei ole pööratud. Kokkuvõtvalt peame vajalikuks sätestada valveaja miinimumtasu määr siiski 1/10 tasemele ning jätta tegelik valveaja tasu suurus ettevõtete ja töötajate omavahelise kokkuleppe objektiks arvestades töö tegelikku iseloomu. Leidmaks lahendust, mis oleks erinevate huvipoolte jaoks vastuvõetavam, oleme valmis kaaluma: - valveaja tasu miinimummäära tõstmist praeguse miinimumtasemega võrreldes 1-2 % võrra töötajatel, kellel on valveajal probleemi lahendamiseks kindlasti vajalik töökohale kohale minna ja see on vastavalt ka töölepingus sätestatud; - töötajatele lisakindluse andmiseks lõike (21) täiendamist järgneva lausega: „Töötaja võib töölepingus sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.“ Oleme vajadusel valmis Teiega kohtuma ning antud ettepanekut põhjalikumalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 15.05.2018 kirja nr 3.1-1/49-1 „Arvamus töölepingu seaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu kohta“. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 6 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 [email protected] www.itl.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel