dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus

Sotsiaalministeerium · 15. mai 2018
Viit
1.2-3/1674-1
Registreeritud
15. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Mall Hiet
Lahendamise tähtaeg
5. juuni 2018

Failid

  • 📎EK_EIS_TPSKS.bdoc462 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 15.05.2018 nr 1.4-1/676 Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu (TPSKS_EN_EIS.docx) 2. Seaduse seletuskiri (TPSKS_SK_EIS.docx) Kristiina Digryte +372 625 6275 [email protected] Merjan Savila +372 625 6282 [email protected] Mari-Liis Kivipõld +372 625 6283 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EELNÕU 10.05.2018 Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, h alduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmine § 1. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmine Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 8 lõike d 2 1 ja 2 2 , § 18 lõige 3 ning § 22 lõi k e d 1 1 ja 1 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „sordilehte võtmist“ tekstiosaga „ning geneetilis t e ressurssi de säilitamiseks ettenähtud sordi puhul võib sordi säilitaja koos sordi registreerimisega taotleda ka sordilehte võtmist ” ; 3 ) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ ( 2 1 ) Puuvilja- ja marjakultuuri puhul loetakse tuntu d sor diks ka Eestis või teises liikmesriigis enne 2012. aasta 30. septembrit turustatud puuvilja- ja marjakultuuri sort, millel oli selleks kuupäevaks nõuetele vastav sordikirjeldus või mis oli selleks kuupäevaks registreeritud . ” ; 4 ) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „ (4) Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi puhul ei tehta registreerimiskatseid, kui sordi nõuetekohasus on võimalik tuvastada esitatud sordikirjelduse ja muude andmete alusel. ” ; 5 ) p aragrahv i 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Sordileht on teravilja-, sööda-, õli-, kiukultuuri ning peedi ja kartuli (edaspidi koos põllukultuur ) , köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuri liikide nõuetekohaseks tunnistatud sortide loetelu. (2) Sordilehte võetakse ka Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte (edaspidi EL põllukultuuride sordileht ) , Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte (edaspidi EL köögiviljakultuuride sordileht ) või Euroopa Liidu puuvilja- ja marjakultuuride ühtsesse sordilehte (edaspidi EL puuvilja- ja marjakultuuride sordileht ) võetud liikide sort e. ( 3 ) Sordilehte võib võtta ka põllu-, köögivilja - , puuvilja- või marjakultuuri sordi liigist , mida EL põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte ega EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte ei võeta . ( 4 ) Sordilehe koostab Eestis registripidaja sordi omaniku või sordi säilitaja esitatud taotluse alusel. (5) Registripidaja esitab Eestis sordilehte võetud sortide loetelu Euroopa Liidu asj akohasesse sordilehte võtmiseks. (6) Sordi lehte võetud sordi seemet ja paljundusmaterjali võib : toota, sealhulgas võib taotleda selle sertifitseerimist, turustada , importida. ” ; 6) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sordi säilitaja käesoleva seaduse tähenduses on sordi omanik või isik, kes sordi registreerimise korral tagab, et sort vastab eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele (edaspidi sordi säilimine ).”; 7 ) paragrahvi 26 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuri sort ning heintaime sort muru kasvatamiseks võetakse sordilehte, kui ta vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti de s 1 ja 3 – 5 sätestatud nõuetele. ”; 8 ) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Sorti hoitakse sordilehes järgmiselt: 1) põllu- ja köögiviljakultuuri sorti kümme kalendriaastat alates sordilehte võtmise otsuse tegemise kuupäevast; 2) p uuvilja- ja marjakultuuri sorti kolmkümmend kalendriaastat alates sordilehte võtmise otsuse tegemise kuupäevast ; 3) g eneetiliselt muundatud sor t i sordis sisalduva geneetiliselt muundatud organismi kohta antud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses nimetatud turustamisl o a või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõikes 2 või artikli 16 lõikes 2 nimetatud l o a kehtivusaja lõpuni alates sordilehte võtmise otsuse tegemise kuupäevast . ”; 9 ) paragrahvi 29 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Sordilehte võetud sort peab säilima vähemalt selle sordilehes hoidmise aja jooksul . Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sorti säilitatakse selle sordi päritolupiirkonnas.”; 10 ) paragrahv i 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registripidaja võib taotleja avalduse alusel pikendada põllu- või köögiviljakultuuri sordi sordilehes hoidmise täht aega kuni kümme aastat ning puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehes hoidmise täht aega kuni kolmkümmend aastat sordilehes hoidmise täht päevale järgnevast päevast alates, kui on kindlaks tehtud, et sort on säilinud. (2) Geneetiliselt muundatud sordi sordilehes hoidmise tähtaega võib pikendada taotleja avalduse alusel kuni sordis sisalduva geneetiliselt muundatud organismi kohta antud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses nimetatud turustamisl o a või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõikes 2 või artikli 16 lõikes 2 nimetatud l o a kehtivusaja lõpuni. ( 3 ) Sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamiseks esitab taotleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse registripidajale kaks aastat enne § 28 lõikes 5 sätestatud asjaomast tähtpäeva. ( 4 ) Registripidaja võib pikendada ka sellise puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehes hoidmise täht aega , mille pike n damiseks ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust . (5) Käesoleva paragrahvi l õikes 4 nimetatud juhul võib pikendada puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sor d i ning sellise puuvilja- ja marjakultuuri sor d i sordilehes hoidmise aega , mille sordi sordilehes hoidmine on oluline looduskeskkonna või geneetiliste ressursside säilitamiseks või avalik es huvi des . (6) Kui registripidaja on kindla ks teinud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud huvi esinemise , teeb ta kindlaks, kas sort on säilinud. (7) Registripidaja teeb s ordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul sordi säilimise kontrolli mise tulemustest teadasaamisest arvates . (8) Kui registripidaja on teinud s ordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamise otsuse , teeb ta kande sordiregistris se . Taotlejale vormistatakse k irjalikult vaid sordi sordilehes hoid mise tähtaja pikendamisest keeldumise otsus. ”; 11 ) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 1 1 järgmise s sõnastuses : „ (1 1 ) Käesolevas jaos sätestatud s ordikaitse rakendamise l lähtu takse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 Euroopa Liidu sordikaitse koh t a tõlgendamisel antud üld põhimõte test . ” ; 12 ) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 2 ) K ui k äesoleva par agrahvi lõigete s 2 ja 2 1 nimetatud sordi omaniku õigus i kasuta b tei ne isik muul viisil kui litsentsilepingu alusel, on sordi omanikul õigus nõuda selle eest tasu kas ise või kolmanda isiku kaudu.”; 13 ) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ettevõtja, kes kasutab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud loetelus nimetatud taimeliigi kaitsealuse sordi seem n e s t või paljundusmaterjali st toodetud taimset materjali paljundamise eesmärgil oma ettevõttes suuremal maa-alal, kui on sätestatud lõikes 3, peab maksma sordi omanikule õiglase tasu hiljemalt eelnimetatud taimse materjali kasutamise kuu le vahetult järgnevaks 30. juuniks. Õiglane tasu peab olema selgelt väiksem sama taimeliigi sordi seemne tootja või paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija makstavast litsentsitasust.”; 1 4 ) paragrahvi 36 lõi ke 6 teist lauset täiendatakse p ärast tekstiosa „Kui tasu suuruses ei ole kokku lepitud ” tekstiosa ga „või kui kokkulepe t ei täide ta ” ; 1 5 ) paragrahvi 36 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaitsealuse sordi väikeses mahus kasvatamisega tegelev ettevõtja ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettevõtja peavad oma tegevuse kohta arvestust ning teatavad kaitsealusest sordist toodetud seemne või paljundusmaterjali kogused sordi omanikule või teda esindavale kolmandale isikule kümne päeva jooksul asjakohase päringu saamise päeva st arvates . ” ; 1 6 ) seadust täiendatakse §-ga 36 1 järgmises sõnastuses: „ § 36 1 . Õiglase t asu maksmise ko r ral d us (1) Sordi omanikul on endal või kolmanda isiku kaudu õigus saada kaitsealuse sordi seemne või paljundusmaterjali kasvatamise kohta teavet , mis on vajalik õiglase tasu kogumiseks ja maksmiseks . (2) Ettevõtja õiglas e tasu maksmise kohustus tek ib päeva l , mil lal ettevõtja tegelikult kasutab kaitsealuse sordi seem n e s t või paljundusmaterjali st toodetud taimset materjali paljundamise eesmärgil oma ettevõttes suuremal maa-alal kui § 36 lõike 5 nimetatud ala. (3) Sordi omanik määrab õiglase tasu maksmise viisi ja tähtpäeva. (4) Õiglase tasu maksmise tähtpäev määratakse arvestusega, et see ei ol e ks varasem kui põllumajandustootja õiglase tasu maksmise kohustuse tekkimise päev. ” ; 1 7 ) paragrahvi 64 lõi k e s t 3 jäetakse välja sõna „ aiakultuuri ” ; 1 8 ) paragrahvi 64 lõige 5 muudetakse ja sõnast atakse järgmiselt: „ (5) P aljundusmaterjali tarnija enesekontrollisüsteemi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ” ; 1 9 ) paragrahv i 73 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on nende põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning seemne ja paljundusmaterjali pakendite sulgemine ja märgistamine Põllumajandusameti järelevalve all. Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ja järelkontrolli põldkatsed. (2) Põldtunnustamine on seemne ja paljundusmaterjali põlvnemise ning kasvava taimiku liigi- ja sordiehtsuse ning liigi- ja sordipuhtuse kindlakstegemine. ( 3 ) Puuvilja- ja marjakultuuri ning seemnekartuli puhul loetakse põldtunnustamiseks seemne ja paljundusmaterjali põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse, liigi- ja sordipuhtuse ning taimekahjustajate esinemise hindami ne . ( 4 ) Põldtunnustamist teeb paljundusmaterjali ja supereliit- ja eliitkategooria seemne puhul Põllumajandusamet ning sertifitseeritud kategooria seemne puhul ettevõtja , kellel on põldtunnustamise tegevusl uba . ( 5 ) Proovi võtab Põllumajandusamet või seemne puhul ettevõtja , kellel on proovivõtmise tegevusl uba . (6) S ertifitseerimise taotleja tasub p õldtunnustamise, proovivõtmise ja seemnete analüüsimise eest arve alusel. P õllumajandusameti tehtava põldtunnustamise ja proovivõtmise eest tasub sertifitseerimise taotleja riigilõivu. ( 7 ) Proovide suurused ning nõuded seemne ja paljundusmaterjali nõuetekohasuse kindlakstegemiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ( 8 ) Kultiveerimismaterjali sertifitseerimine käesoleva seaduse tähenduses on metsapuude seemnete analüüsimine akrediteeritud laboratooriumis rahvusvaheliselt tunnustatud meetodi kohaselt, muu taimse materjali kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavuse ja päritolu kindlakstegemine ning kultiveerimismaterjali sertifitseerimist tõendava dokumendi väljastamine Keskkonnaameti poolt, samuti sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemine Keskkonnaameti järelevalve all. ( 9 ) Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimise korra ning nõuded taimeliigi või -liikide grupi kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ( 10 ) Kultiveerimismaterjali sertifitseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ”; 20 ) paragrahvi 74 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (2) Sertifitseeritakse sordilehte või EL põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte võetud sordi seemet ja seemnekartulit ning sordilehte või EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte võetud sor di paljundusmaterjali , ning kultiveerimismaterjali. ” ; 2 1 ) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Sordilehte võetud p õllu- või köögivilja kultuuri sordi seemet ning puuvilja- või marjakultuuri sordi paljundusmaterjali liigist, mida ei võeta EL põllu- või EL köögiviljakultuuride sordilehte ega EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte , sertifitseeritakse ja kontrollitakse Eestis . ”; 2 2 ) paragrahv i 77 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõn astatakse järgmiselt: „ (1) Paljundus- või kultiveerimismaterjali tootmisega tegelev tarnija peab selleks kasutatava maa -ala kohta veeseaduse § 26 1 lõike 8 alusel põlluraamatut ning hoone või rajatise kasutamise korral omab selle kasutuskava. (2) Kasutuskava käesoleva seaduse tähenduses on paber kandjal või digitaalselt peetav ja säilitatav andmete kogum, mis sisaldab hoonet või rajatist p aljundus- või kultiveerimismaterjali tootmise ks kasutava tarnija andmeid ja paljundus- või kultiveerimismaterjali tootmiseks kasutatava hoone või rajatise andmeid , nagu hoone või rajatise tüüp, pindala ja andmed selles toodetava te taime lii k i de kohta . ” ; 2 3 ) seaduse 4. peatüki pealkiri ning selle §-d 78 – 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ PÕLDTUNNUSTAJA , SEEMNEPROOVI VÕTJA JA SEEMNEKONTROLLI LABORATOORIUM § 78. Põldtunnustamise loakohustus (1) Põldtunnustamiseks peab e ttevõtjal olema põldtunnustamise tegevusluba. (2) Põldtunnustamise t egevusluba annab ettevõtjale õiguse teha põldtunnusta mist üksnes tegevusloas märgitud taimeliigi grupi puhul . § 79. Põldtunnustamise t egevusloa taotlemine (1) Põldtunnustamiseks t egevusloa taotluse lahendab põldtunnustamise tegevusloa andmise ga või sellest keeldumisega Põllumajandusamet. (2) Põldtunnustamiseks t egevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) kehtiva põldtunnustaja koolituse läbimise tunnistuse number; 2) andmed selle taimeliigi grupi kohta, mille põldtunnustamist soovitakse teha; 3) teave selle kohta, kas soovitakse osutada põldtunnustamise teenust; 4 ) põldtunnustaja nõuetele vastava isiku nimi ja kontaktandmed ning tema allkirjastatud kinnitus, et ta tegutse b erapooletult, an nab seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale vastava hinnangu ning te eb põldtunnustamist õigusaktides sätestatud korras . (3) Käesoleva paragrahvi lõike s 2 nimetatud andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu isik riigilõivu. § 80. Põldtunnustamise t egevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse põldtunnustamise tegevusluba, kui tema või tema ettevõttes põldtunnustaja nõuetele vastav isik, kellega tal on lepinguline suhe, on läbinud käesoleva seaduse § 82 kohase põldtunnustaja koolituse ja tal on selle kohta kehtiv tunnistus. § 81. Põldtunnustamise t egevusloa k õrvaltingimused Põldtunnustamise t egevusloale lisatakse kõrvaltingimusena põldtunnustaja nimi, põldtunnustada kavatsetava taimeliigi grupp ja õigus osutada põldtunnustamise teenust, kui ettevõtja on seda põldtunnustamise tegevusloa taotluses taotlenud . § 82. Põldtunnustaja koolitus (1) Põldtunnustaja koolitust korraldavad Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus. (2) Põldtunnustaja koolitus koosneb aluskoolitusest ja täienduskoolitusest. ( 3 ) Aluskoolitus hõlmab teoreetilise osa ning praktilise osa, mis seisneb taimede ühe kasvuperioodi jooksul koos Põllumajandusameti asjaomase ametnikuga põldtunnustamisel osalemis es . ( 4 ) Põldtunnustaja koolitus lõpeb eksamiga. ( 5 ) Isikul, kes ei sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksamit, võimaldatakse teha korduseksam taimede järgmise kasvuperioodi jooksul. Isik, kes ei sooritanud korduseksamit, läbib põldtunnustaja koolituse aluskoolituse uuesti. ( 6 ) Põldtunnustaja koolituse läbimise kohta antakse isikule tunnistus . ( 7 ) Isik, kes on saanud põldtunnustaja koolituse läbimise kohta tunnistuse, läbib kord kahe aasta jooksul Põllumajandusameti korraldatava põldtunnustamise täienduskoolituse. ( 8 ) P õldtunnustaja koolituse läbimise kohta antud tunnistus kehtib kaks aasta t tunnistuse andmise kuupäevast arvates juhul , kui isik: 1) ei ole osalenud kahe aasta jooksul põldtunnustamise koolituse läbimise kohta tunnistuse andmise aastast arvates põldtunnustamise täienduskoolitusel; 2) ei ole teinud põld tunnusta mist taimede kahe järj estikuse kasvuperioodi jooksul. § 83. Põldtunnustamise nõuded (1) Põldtunnustaja teeb põldtunnustamist õigusaktides sätestatud korras. (2) Põldtunnustaja annab seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale vastava hinnangu ja vormistab selle kohta põldtunnustamis e akti, mille annab Põllumajandusametile või põldtunnustamise tellijale üle kümne tööpäeva jooksul ning talivilja põldtunnustamise puhul viie tööpäeva jooksul põldtunnustamisest arvates. § 84 . Seemneproovi võtmise loakohustus Ettevõtjal peab seemne kvaliteedi määramiseks ning sor di kontrollimiseks müügikonditsiooni viidud ja turustamiseks ettenähtud sertifitseeritavast seemnepartiist seemneproovi võtmiseks olema seemneproovi võtmise tegevusluba . § 85. S eemneproovi võtmise t egevusloa taotlemine (1) Seemneproovi võtmise t egevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmise ga või sellest keeldumisega Põllumajandusamet. (2) Seemneproovi võtmise t egevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) kehtiva seemneproovi võtja koolituse läbimise tunnistuse number; 2) seemneproovi võtja nõuetele vastava isiku nimi ja kontaktandmed; 3) teave selle kohta, kas soovitakse osutada seemne proovi võtmise teenust. (3) Käesoleva paragrahvi lõike s 2 nimetatud andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu isik riigilõivu. § 86. S eemneproovi võtmise t egevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse seemneproovi võtmise tegevusluba, kui tema või tema ettevõttes seemneproovi võtja nõuetele vastav isik, kellega tal on lepinguline suhe, on läbinud käesoleva seaduse § 88 kohase seemne proovi võtja koolituse, tal on selle kohta kehtiv tunnistus ning tal on proovivõtmiseks sobivad tehnilised vahendid. § 87. S eemneproovi võtmise t egevusloa kõrvaltingimus Seemneproovi võtmise t egevusloale lisatakse kõrvaltingimusena seemneproovi võtja nimi ja õigus osutada proovivõtmise teenust, kui ettevõtja on seda seemneproovi võtmise tegevusloa taotluses taotlenud. § 88. Seemneproovi võt ja koolitus (1) Seemneproovi võtja on läbinud seemneproovi võtja koolituse seemneproovide võtmiseks Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni ( International Seed Testing Association , edaspidi ISTA ) meetodite kohaselt akrediteeritud laboratooriumi juures ja tal peab olema selle kohta kehtiv tunnistus. (2) Seemneproovi võtja koolitus koosneb aluskoolitusest ja täienduskoolitusest. ( 3 ) Seemnep roovi võtja koolitus lõpeb eksamiga. ( 4 ) Isikul, kes ei sooritanud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eksamit, võimaldatakse teha korduseksam aasta jooksul eksami mittesooritamise ajast arvates . Isik, kes ei sooritanud korduseksamit, läbib seemneproovi võtja koolituse uuesti. (5) Seemnep roovi võtja koolituse läbimise kohta antakse isikule tunnistus. ( 6 ) I sik, kes on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seemne p roovi võtja koolituse läbimise kohta tunnistuse, läbib kord kahe aasta jooksul Põllumajandus uuringute Keskuse korraldatava seemne p roovi võtmise täienduskoolituse . ( 7 ) Seemneproovi võtja koolituse l äbimise kohta antud tunnistus kehtib üks aasta tunnistuse andmise kuupäevast arvates juhul , kui: 1) ei ole osalenud ühe aasta jooksul tunnistuse andmise kuupäevast arvates täienduskoolitusel ; 2) on võtnud kalendriaasta jooksul vähem kui kümme seemne proovi. § 89. Seemneproovi võtmise nõuded (1) Seemneproovi võtja: 1) võtab proove rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt ; 2) täidab oma ülesandeid erapooletult ja nõuetekohaselt ; 3) koostab seemneproovi võtmise protokolli; 4 ) sulgeb sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise ga või plommiga; 5 ) märgistab sertifitseeritud seemnepartii müügipakend i või konteiner i Põllumajandusameti väljastatud või tootjal endal trükkida lubatud etiketiga; 6 ) tagab tellimislehe, seemne proovi koti etikettide ja turvakleebiste õiguspärase, nõuetekohase ja täpse koostamise ja vormistamise. (2) S eemneproovi võtja võetud seemneproov e analüüsitakse seemne kvaliteedi määramiseks eraõigusliku isiku või riigiasutuse Eesti või Euroopa M ajanduspiirkonna lepinguriigi riiklik u akrediteerimisasutuse akrediteeritud seemnekontrolli laboratooriumis. § 9 0 . Seemneproovi analüüsimise loakohustus Ettevõtjal peab sertifitseeritavast seemne partiist võetud seemneproovi analüüsimiseks seemne partii kvaliteedi määramiseks olema seemneproovi analüüsimise tegevusluba . § 91. Seemneproovi analüüsimise t egevusloa taotlemine (1) Seemneproovi analüüsimise t egevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmise ga või sellest keeldumisega Põllumajandusamet. (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud andmetele järgmised andmed ja dokumendid: 1 ) seemneanalüütiku ja juhtiva seemneanalüütiku nimi ja kontaktandmed; 2 ) seemnekontrolli laboratooriumi akrediteerimist tõendav a dokumendi ärakiri; 3 ) andmed kasutatavate analüüsimeetodite kohta; 4 ) teave selle kohta, kas soovitakse osutada sertifitseeritavast partiist seemne kvaliteedi määramise teenust. (3) Käesoleva paragrahvi lõike s 2 nimetatud andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu isik riigilõivu. § 92. Seemneproovi analüüsimise t egevusloa kontrolliese Ette võtjale antakse seemneproovi analüüsimise tegevusluba , kui tal on käesoleva seaduse nõuete kohane seemnekontrolli laboratoorium . ” ; 2 4 ) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks; 2 5 ) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 93 1 ja 93 2 järgmises sõnastuses: „ § 93 1 . Seemneproovi analüüsimise t egevusloa kõrvaltingimus Tegevusloale lisatakse kõrvaltingimusena seemneanalüütiku ja juhtiva seemneanalüütiku nimi ning õigus osutada sertifitseeritavast seemnepartiist seemne kvaliteedi määramise teenust, kui ettevõtja on seda tegevusloa taotluses taotlenud. § 9 3 2 . Nõuded seemnekontrolli laboratooriumile (1) Seemnekontrolli laboratoorium i on akrediteerinud Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riiklik akrediteerimisasutus sertifitseeritavast seemne partiist võetud seemneproovi analüüsimiseks ja seemne kvaliteedi määramiseks . (2) Seemnekontrolli laboratoorium is analüüsi takse seem neproovi rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt , kasutades rahvusvaheliselt akrediteeritud meetodeid. (3) Seemnekontrolli laboratoorium is töötaval seemneanalüütikul on seal töötamiseks tehniline kvalifikatsioon. (4) Seemnekontrolli laboratooriumis töötab juhtiv seemneanalüütik, kes vastutab selles tehtavate tehniliste toimingute eest ja kellel on seemnekontrolli labor atoorium i juhtimiseks vajalik kvalifikatsioon . ( 5 ) Seemnekontrolli laboratooriumis rakendatakse akrediteeritud juhtimis- ja kvaliteedisüsteemi ning võetakse kõikidest sertifitseeritavatest seemnepartiidest dublikaatproov id, mida säilitatakse vähemalt üks aasta proovi analüüsimise kuupäevast arvates . L a boratoorium osaleb vähemalt kord aastas rahuldava tulemusega võrdluskatsetes . ( 6 ) Seemnekontrolli laboratooriumis dokumenteeritakse proovide analüüsimine. Proovide analüüsimist käsitlevaid andmeid ja dokumente säilitatakse viis aastat proovi analüüsimise kuupäevast arvates . ”; 2 6 ) paragrahv i 94 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Seemne, kaasa arvatud metsapuude seemne, sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali ning seemnekartuli pakendamine käesoleva seaduse tähenduses on nende pakendamine müügipakendisse ning müügipakendi sulgemine ja selle märgistamine. (2) Aiakultuuri paljundusmaterjali, välja arvatud sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali, ja kultiveerimismaterjali pakendamine käesoleva seaduse tähenduses on müügiks ettevalmistatud paljundusmaterjali ja metsapuude istutamiseks ettenähtud istutusmaterjali märgistamine. ”; 2 7 ) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „seeme ” tekstiosaga „, puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal ”; 2 8 ) paragrahvi 101 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „seemne ” tekstiosaga „, puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali ”; 2 9 ) paragrahvi 101 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „seemne ” tekstiosaga „ ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali ”; 3 0 ) paragrahvi 114 lõi ge 2 tunnistatakse kehtetuks ; 3 1 ) paragrahv i 115 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kui korrakaitseorganil on riikliku järelevalve te ostamise käigus tekkinud põhjendatud kahtlus, et turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, peatab ta sellise partii turustamise või importimise kuni sell est võetud proovi analüüsi mise tulemuste selgumiseni. (3) Kui riikliku järelevalve käigus võetud proovi analüüsimise tulemusena selgub, et turustatav või imporditav seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele , peatab korrakaitseorgan käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud importimi s e või turustami s e kuni turustamise või importimise keelamise otsuse tegemiseni. T urustamise või importimise keelamise otsus tehakse viie tööpäeva jooksul proovi analüüsi mise tulemuste saamisest arvates. (4) Kui riikliku järelevalve te ostamise käigus tuvastatakse visuaalse kontrolli tulemusena, et turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, kuid seda partiid on võimalik viia nõuetega vastavusse, peatatakse sellise partii turustamine või importimine kuni asjaomase partii nõuetega vastavusse viimiseni. Kui turustatavat või imporditavat seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partiid ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia või kui seda ei ole tähta jaks nõuetega vastavusse viidud , teeb korrakaitseorgan sellise partii turustamise või importimise keelamise otsuse . ” ; 32 ) seadust täiendatakse §-ga 117 1 järgmises sõnastuses: „§ 117 1 . Riiklik järelevalve p õldtunnustamise ning seemneproovi võtmise ja analüüsimise üle (1) Riiklikku järelevalvet põldtunnustamise üle te ostab Põllumajandusamet. Põldtunnustamise üle te ostatava riiklik u järelevalve käigus kontrollitakse põldtunnustamise tegevusl uba omava ettevõtja põldtunnustamise aktis seemnepõllu kohta antud hinnangu vastavust seemnepõllu tegelik ule olukorrale käesoleva seaduse § 117 lõike 5 alusel kehtestatud määras ja sagedusega. (2) Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et põldtunnustamis e aktis seemnepõllu kohta antud hinnang ei vasta seemnepõllu tegelikule olukorrale, ei ole põldtunnustamine nõuetekohaselt tehtud. Sellisel juhul teeb Põllumajandusamet seemnepõllu kohta uue põldtunnustamis e akti, mis võetakse aluseks sellelt seemnepõllult pärineva seemne partii sertifitseerimisel. (3) Riiklikku järelevalvet seemneproovi võtmise üle te ostab Põllumajandusamet. Seemneproovi võtmise üle te ostatava riiklik u järelevalve käigus võrreldakse seemneproovi võtmise tegevusl uba omava ettevõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiist võetud proovi Põllumajandusameti võetud kontrollprooviga käesoleva seaduse § 117 lõike 5 alusel kehtestatud määras ja sagedusega. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata automaatse proovivõtmisseadmega seemneproovi võtmise korral . (5) Riiklikku järelevalvet seemnekontrolli laboratooriumis proovide analüüsimise üle te ostab Põllumajandusamet. Seemneproovi analüüsimise üle te ostatava riikliku järelevalve käigus võrreld akse laboratooriumi seemne proovi analüüsi mise tulemusi ISTA meetodite kohaselt akrediteeritud seemnekontrolli laboratooriumi sama partii seemneproovi dublikaatproovi analüüsi mise tulemustega. ” ; 3 3 ) p aragrahvi 118 lõikes 2 asendatakse lause esimeses pooles sõna „viirushaiguste ” sõnaga „taimekahjustaja”; 3 4 ) paragrahvi 124 lõikes 1 asendatakse sõna „ja ” sõnaga „või ” ; 3 5 ) paragrahvi 136 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Alates 2019. aasta 1. jaanuarist võib turustada üksnes sordilehte võetud puuvilja- ja marjakultuuri liigi tuntud sordi paljundusmaterjali. (2) Alates 2019. aasta 1. jaanuarist registreeritakse ja võetakse sordilehte puuvilja- ja marjakultuuri liigi tuntud sort käesolevas seaduses sätestatud korras . ( 3 ) Põllumajandusameti veebilehel avaldatud sordiregistris kuni 2016. aasta 31. detsembrini registreeritud puuvilja- ja marjakultuuri sort loetakse alates 2017. aasta 1. jaanuarist järg miseks 30 aastaks puuvilja- ja marjakultuuride sordileh te võetud sordiks. ( 4 ) Registreeritud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi kvaliteedinõuetele vastavat paljundusmaterjali, mis on toodetud enne 2012. aasta 30. septembrit kasvanud ema- ja isa s taimest, võib turustada kuni 2018. aasta 31. detsembrini. ( 5 ) Alates 2012. aasta 1. oktoobrist kuni 2016 . aasta 3 1. detsembrini kehtinud nõuete kohaselt toodetud puuvilja- ja marjakultuuri paljundus- ja istutusmaterjali, mis on sertifitseeritud või mis vastab CAC-materjali kohta kehtestatud nõuetele, võib turustada kuni 2022. aasta 31. detsembrini. Sellise paljundus- ja istutusmaterjali turustamise korral viidatakse etiketil ning tarnija dokumendil Euroopa Komisjoni rakendusdirektiivi (EL) nr 2014/98 artiklile 32. ”. § 2 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Taimepassi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on tasutud taimetervise järelevalve tasu. (2) Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest , kui seda teeb isik, kellel on põldtunnustamise või seemneproovi võtmise tegevusluba , või isik, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega . ( 3 ) Riigilõivu ei võeta sertifitseerimise eesmärgil sööda kultuuri, välja arvatud põldoa ja - herne, ning köögiviljakultuuri supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest , samuti seemnekartuli sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest , kui seda teeb Põllumajandusamet. ( 4 ) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi registreerimise ja sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest ning nimetatud sordi sordilehes hoidmise eest. ( 5 ) Riigilõivu ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest ja nimetatud sordi sordilehes hoidmise eest. ( 6 ) Riigilõivu ei võeta geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehes hoidmise ja geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne sertifitseerimise eest. ” ; 2) paragrahv i 238 lõike 1 punkt is 2 asendatakse arv „105 ” arvuga „80 ” ; 3) paragrahv 244 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 244. Seemne ja seemnekartuli tootmine ning pakendamine (1) Põldtunnustamise eest tasutakse riigilõivu : 1) teraviljakultuuri liigi , õli- ja kiukultuuri liigi , peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhu l 14 eurot hektari kohta ; 2) söödakultuuri liigi puhul 7 eurot hektari kohta . (2) Seemneproovi võtmise eest tasutakse riigilõivu: 1) teraviljakultuuri lii g i, õli- ja kiukultuuri lii g i, peedi ning köögiviljakultuuri lii g i puhu l 10 0 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 7 5 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal; 2) söödakultuuri liigi puhul 5 0 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 3 5 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal . ( 3 ) Põldtunnustamise või proovivõtmise eest k äesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata liigi puhul või muul kui seemnete sertifitseerimine eesmärgil tasutakse riigilõivu lõigetes 1 ja 2 köögiviljakultuuri lii gi kohta sätestatud määra kohaselt. ” ; ( 4 ) S eemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest tasutakse riigilõivu 55 eurot kuni viie mugulaproovi eest sama s ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal ning lisaks 10 eurot iga järgmise mugulaproovi eest samas ettevõttes sama proovivõtmise ja analüüsimise korra ajal . ” ; 4 ) paragrahvi 248 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taimepassi, välja arvatud seemnekartuli kohta väljastatava taimepassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 eurot iga 100 taimepassi kohta. ” . § 3. Halduskoostöö seaduse § 13 lõike 1 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 201 8 Algatab Vabariigi Valitsus 10 .0 5 .201 8 Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus e , h alduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. S issejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus ( edaspidi TPSKS ) reguleerib seemne, taimse paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali kvalitee d i ning turustamise nõudeid. Seadus on välja töötatud 2006. aastal ning vajab seemne sertifitseerimise korralduse osas ajakohastamist , vähendades selles valdkonnas riigi funktsioone ja kulusid ning suurendades tootjate omavastutust. Muudatuste tulemusel tohib seemne tootja sertifitseeritud kategooria seemne puhul teha ise põldtunnustamist ning muude kategooriate seemne puhul võtta ise sertifitseeritavast seemnepartiist proove kui ka neid seemne kvaliteedi määramiseks laboratooriumi s analüüs ida , kui tal on asjakohaseks tegevuseks majandustegevuse luba või kui sellist teenust osutab talle asjakohase tegevusloaga isik . TPSKS i täiendatakse ka uute sätetega , mis võimaldavad ettevõtjal ise analüüsida seemnekontrolli laboratooriumis sertifitseeritavast see mnepartiist võetud seemneproovi, et määrata kindlaks see mnepartii kvaliteet . Selleks peab ettevõtjal olema tegevusluba ja nõuetekohane laboratoorium . Ettevõtja tegevuse üle teeb järelevalvet Põllumajandusamet . S ertifitseeritavast seemnepartiist võetud seemneproovi analüüsimine laboratooriumis ettevõtja enda poolt on lubatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon i ( Organization for Economi c Co-operation and Development , edaspidi OECD ) rahvusvahelist e seemneskeemide kohaselt ja seda võimalda b ka nõukogu direktiiv 2004/117/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse ametliku järelevalve all tehtud kontrolli ja kolmandates riikides toodetud seemne samaväärsuse osas direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ (edaspidi direktiiv 2004/117 ) . Sordikaitse ulatus on reguleeritud TPSKSis ja Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu ( International Union for the Protection of New Varieties of Plants , edaspidi UPOV ) konventsioonis. Kaitsealuse sordi kasutamise korral makstakse sordi omanikule litsentsitasu. Erisusena on konventsiooni osalisriigil lubatud vastavalt konventsiooni artikli 15 lõikes 2 sätestatud erandile , mille kohaldamine on osalisriigi jaoks vabatahtlik, kaitsealuste sortide seemet kasvatada põllumajandussaaduse saamiseks ja sel eesmärgil toota seemneid kasutamiseks oma ettevõttes ilma litsentsilepingut sõlmimata ja litsentsitasu maksmata. Kuid põllumajandustootja, kes kasutab oma tarbeks toodetud seemne erandit , on kohustatud kaitsealuse sordi külvamise hetkest maksma sordiomanikule õiglast tasu. Nimetatud õiguse tõhusamaks rakendamiseks täpsustatakse seaduses õiglase tasu maksmise kohustuse sisu ja maksmise aega , viies see sarnasemaks õiglase tasu maksmise regulatsioonile Euroopa Liidu määruses 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta. Lisaks täiendatakse sordileh t e reguleerivaid sätteid , mille kohaselt hakatakse sordilehte võtma ka puuvilja- ja marjakultuurid e liikide sorte . Siiani on olnud võimalik puuvilja- ja marjakultuuri sorte registreerid a , kuid sordilehte neid ei võetud . A lates 2017. aasta 1 . jaanuarist hakat i koostama Euroopa Liidu ( edaspidi EL ) p uuvilja- ja marjakultuuride ühtset sord ilehte ning sellega seoses luuakse võimalus kanda puuvilja- ja marjakultuuri de liikide sorte ka Eesti sordilehte. Ühtlasi ajakohastatakse viited asjakohastele EL - i õigusaktidele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja E elnõu on välja töötanud ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte ( [email protected] , tel 625 6 275 ) ning sama osakonna peaspetsialist Merjan Savila ( [email protected] , tel 6256 282) . Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme ( [email protected] , tel 625 6 165) ja sama osakonna peaspetsialist Mari-Liis Kivipõld (625 6 283 ; mari-liis.kivipold @agri.ee) . Eelnõu ja seletuskirja on k eeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal ( [email protected] , tel 625 6165) . 1.3. Märkused: 1.3.1. Seemne sertifitseerimise käigus põldtunnustamise ja proovi võtmise tegemist reguleerivate sätete väljatöötamisel on aluseks võetud järgmise d OECD rahvusvahelised seemneskeemid ja EL õigusaktid: – OECD sordilise sertifitseerimise skeemid http://www.oecd.org/tad/code/council-decision-common-texts.pdf , lisa 5; – n õukogu direktiiv 2004/117/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse ametliku järelevalve all tehtud kontrolli ja kolmandates riikides toodetud seemne samaväärsuse osas direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33); 1.3.2. Puuvilja- ja marjakultuuride liikide sortide sordilehte võtmist reguleerivate säte te väljatöötamisel on aluseks võetud järgmised EL õigusaktid: - nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta ; - komisjoni rakendusdirektiiv 2014/96/EL, 15. oktoober 2014, direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise, pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta (edaspidi direktiiv 2014/96); - komisjoni direktiiv 2014/97/EL, 15. oktoober 2014, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ tarnijate ja sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas (edaspidi direktiiv 2014/97) . 1.3.3. Seemnekartuli enesekontrolli nõuete täitmise kohustust reguleerivate sätete väljatöötamisel on lähtutud nõukogu direktiiv ist 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta (edaspidi direktiiv 2002/56). Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu s kavandatakse t aimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ( RT I, 30.06.2015, 4 ) muutmine , riigilõivuseaduse ( RT I, 31.12.2015, 31 ) ja halduskoostöö (RT I , 04.07.2017, 18) muutmine. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk TPSKS -i muutmise peamine eesmärk on lihtsustada seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et võimaldada seemne tootja l sertifitseeritud kategooria seemne puhul teha ise põldtunnustamist ning kõigi kategooriate seemnete puhul võtta ise sertifitseeritavast seemnepartiist proove ja neid ka analüüsida . Isikul, kes soovi b ise teha põldtunnustamist, võtta proove või neid seemne kvaliteedi määramiseks laboratooriumis analüüsida või osutada eespool nimetatud tegevusi teenus ena , peab selleks olema asjakohane tegevusluba. Kehtiva seaduse kohaselt täidab riik seemnete sertifitseerimise süsteemis suuremat rolli kui vastavalt EL õigusaktidele on nõutav . S iiani on Põllumajandusamet (edaspidi PMA ) s ertifitseerimise käigus korraldanud või te inud põldtunnustami s e, võtnud proove ja tellinud nende proovide analüüsimise ja seemnepartiide järelkontrolli põldkatsed Põllumajandusuur i ngute Keskuselt (edaspidi PMK) , sulgenud ja märgistanud pakendid . Kehtiva seaduse kohaselt on PMA -l sertifitseerimise käigus võimalik ise teha nii põldtunnustami n e kui ka võtta proove, aga samuti on võimalik halduslepinguga volitada nende tegevuste tegemiseks vastavalt kas volitatud põldtunnustaja t või volitatud proovivõtja t . Põldtunnustamise puhul sõlmitakse haldusleping haldusülesande täitmiseks TPSKS § 82 lõike 1 kohaselt ja proovivõtmise puhul TPSKS § 90 lõike 1 kohaselt . OECD rahvusvaheliste seemneskeemide ja EL õigusaktide n õuete kohaselt võib kõige madalama kategooria seemne ehk sertifitseeritud kategooria seemne puhul teatud tingimustel lubada põlde tunnustada ja proove võtta seemne tootjatel endil. OECD seemneskeemide kohaselt lubatakse nn mitteametlikel põldtunnustajatel teha ametliku järelevalve all seemne sertifitseerimise ks põldtunnustamist . Eesti s hetkel kehtiva süsteemi kohase lt on kõikide kategooriate seemne põldtunnustamist ja sertifitseeritavast seemnepartiist proovivõtmist käsitletud haldusülesandena, mille täitmise saab halduslepinguga anda volitatud põldtunnustajale või volitatud seemneproovivõtjale, kuid ka sellisel juhul on tegemist nn ametlike tunnustajate ga või ametlike proovivõtjatega , kes täidavad haldusülesannet ning kelle le o n otstarbekas jätta ainult kõrgema te kategooria te ehk supereliit- ja eliit seemne kategooriate seemnete põldtunnustamine või proovivõtmine . Kõrgemate kategooriate seemne puhul põldtunnustamise tegemise võimalikkuse osas ettevõtja enda poolt toimub Euroopa Liidus katse vastavalt komisjoni 25. juuni 2012 rakendusotsusele, millega käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul. Katse tulemustest sõltub , kas edaspidi oleks võimalik ka kõrgemate kategooriate seemne puhul põldtunnustamist võimaldada teha ettevõtjal ise või mitte . Siiani tehtud katsetel on olnud positiivsed tulemused. Samuti võib OECD rahvusvaheliste seemneskeemide ja EL õigusaktide kohaselt seemne tootjal lubada analüüsida sertifitseeritavast seemnepartiist võetud proovi tema enda seemnekontrolli laboratooriumis, kui analüüse tehakse Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni ( International Seed Testing Association , edaspidi ISTA ) poolt akrediteeritud metoodika järgi. Kehtiva TPSKSi kohaselt korraldab sertifitseerimise käigus sertifitseeritavast seemnepartiist võetud proovide laboratoorset analüüsimist üksnes PMA ning proove analüüsib Põllumajandusuuringute Keskus (edaspidi PMK ). Kavandatava muudatusega antakse ettevõtjale võimalus ise analüüsida seemnekontrolli laboratooriumis sertifitseeritavast seemnepartiist võetud proove. Selleks peab ettevõtjal olema asjakohane tegevusluba ning ettevõtja tegevuse üle peab teosta ma järelevalvet PMA. Tegevusluba antakse ettevõtjale, kelle seemnekontrolli laboratoorium on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt vastavalt EVS- EN ISO /IEC 17025:2017 standardile „Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele“. Lisaks seemnete sertifitseerimisele on PMA üheks põhiülesandeks teostada riiklikku järelevalvet seemne turustamise nõuete täitmise üle. Seemne sertifitseerimisega seotud tegevused moodustavad võrreldes turujärelevalve teostamisega ebaproportsionaalselt suure osa PMA töökoormusest ja seetõttu ei ole võimalik vajalikul määral tegeleda turujärelevalve teostamisega . Seemne tootmisega tegelevad ettevõtjad on väljendanud soovi teha ise põldtunnustamist, kuna neil on selleks olemas vajalike oskustega töötajad ning põldtunnustamist saaks kokkuvõttes teha senisest kiiremini ja tõhusamalt. Seemne sertifitseerimise süsteemi muutmine suurendab sertifitseeritud seemne tootmisega tegeleva ettevõtja tegutsemisvabadust ning vähendab ettevõtja halduskoormust. Samuti muutub seemne sertifitseerimise menetlus kiiremaks ja PMA töökoormus väheneb. Vabanevate ressursside arvelt saab PMA enam panustada muuhulgas sertifitseeritud seemne üle turujärelevalve teostamisse . Eelnevast tulenevalt lihtsustatakse sertifitseerimise süsteemi selliselt, et seemnetootjal oleks edaspidi võimalik sertifitseeritud seemne kategooria puhul ise teha nii põldtunnustami st , võtta proove kui ka neid analüüsida. Teine peamine muudatus puudutab puuvilja- ja marjakultuuri de liikide sortide sordilehte võtmist. Siiani on sordileht sisaldanud ainult põllu- ja köögiviljakultuuri liikide sort e . Puuvilja- ja marjakultuuri liikide sordid registreeritakse kehtiva seaduse kohaselt sordiregistris. M uudatusega lisatakse ka puuvilja- ja marjakultuuri liikide sordid sordilehte võetavate sortide hulka. Eesmärgiks on muuta kehtivat sordi sordilehte võtmise korda loogilisemaks ning puuvilja- ja marjakultuuri liikide sorte hakata sordilehte võtma sarnaselt põllu- ja köögiviljakultuuri de liikide sortide sordilehte võtmise le . 2017. aasta alguses jõustus maaeluministri 27. detsembri 2016 määrus nr 76 „Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded“, millega võeti üle komisjoni rakendusdirektiiv 2014/96/EL, direktiivi 2008/90/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude märgistamise, pitseerimise ja pakkimise nõuete kohta (ELT L 298, 16.10.2014 , lk 12–15) (edaspidi direktiiv 2014/96 ), rakendusdirektiiv 2014/97/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ tarnijate ja sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas (ELT L 298, 16.10.2014 , lk 16–21) (edaspidi direktiiv 2014/97/EL ) ja rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014 , lk 22–61) (edaspidi direktiiv 2014/98/EL ). Kolmas muudatus puudutab oma tarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavus e t õhustamist ja sordiomanikule kaitsealuse sordi seemne kasutamise eest litsentsitasu maksmist . TPSKSi § 36 ja UPOVi konventsioon sätestavad sordikaitse ulatuse. Kaitsealuse sordi kasutamise korral makstakse sordi omanikule litsentsitasu. Erisusena on lubatud teatud oluliste põllukultuuride seemet toota oma tarbeks kasutamiseks, kuid selle eest tuleb maksta sordi omanikule õiglast tasu. Probleem seisneb selles, et hetkel ei saa sordi omanikud piisavalt teavet oma tarbeks toodetud sortide seemnete ja nende kogu st e kohta ega õiglast tasu nende sortide kasutamise eest ning neil ei ole piisavalt hoobasid oma õiguste kaitse rakendamiseks . See on viinud sordiomanike huvi langemiseni Eesti turu vastu, mistõttu ei ole Eesti turul kõige uuemaid saagikamaid ning haigus -ja kahjurikindl am aid sorte. Need sordid jäävad Eesti tootjaile kättesaamatuks ning suures osas ka seetõttu on Eestis endiselt keskmine saagikus üks madalamaid Euroopas. Eelnõus kavandatavate sordikaitset reguleerivate sätete muutmine peaks aitama parendada Eesti turu kehva seisu ning tõsta sordi omanike huvi levitada uuemaid ja saagikamaid sorte ka Eesti turul. Selliste sortide Eesti tootjaile kättesaadavamaks muutumine peaks aitama tõsta Eesti madalat keskmist saagikust. Eelnõu väljatöötamisele eelnes taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi ka VTK ) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi EIS kaudu . VTKs (eelnõude infosüsteemi toimiku number 15-1201/03) oli välja toodud kolm peamist probleemi: 1) seemnete sertifitseerimise protsess on aeganõudev ; 2) illegaalse seemne import; 3) oma tarbeks toodetud seemnete kohta teabe kättesaadavus e puudulikkus . TPSKS-i eelnõus tehtavad muudatused on kooskõlas eespool nimetatud ja VTKs kirjeldatud kahe probleemiga ning need on vajalikud ee s pool nimetatud kahe probleemi lahendamiseks või neist tingitud olukorra leevendamiseks. VTKs ei esitatud puuvilja- ja marjakultuuride sordilehega seotud muudatusi. Väljatöötamiskavatsus esitati kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Keskkonnaministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkusteta. Justiitsministeerium kooskõlastas väljatöötamiskavatsuse märkustega mõjude hindamise osas, millega on eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium ei kandnud ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu de infosüsteemi EIS kirja väljatöötamiskavatsuse heakskiitmise või sellega põhjendatult mittenõustumise kohta ega taotlenud ka täht aja pikendamist. Seega on väljatöötamiskavatsus Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt loetud nimetatud ministeeriumite poolt kooskõlastatuks. Puuvilja- ja marjakultuuri liikide sortide sordilehte võtmist p uudutavate sätete kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna tegemist on komisjoni rakendusdirektiiv i 2014/97/EL ülevõtmisega Eesti õiguses se ning direktiivist tulenevate muudatuste puhul ei ole liikmesriigile jäetud otsustusruumi erin e vate võimaluste vahel . Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole sellisel juhul seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik. Olemasolev sortide registreerimise süsteem toimib ning vajab vaid ajakohastamist ja täiendamist puuvilja- ja marjakultuuri liikide sortide sordilehte võtmist reguleerivate sätetega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu s on kolm peamist muudatuste osa : seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmine (TPSKS 4 . peatükk), puuvilja- ja marjakultuuri sorti de sordilehte võtmine (põhilised muudatused § - des 24, 26, 28 ja 29) ning kaitsealuste sortide seemne oma tarbeks kasvatamise kohta teabe esitami st reguleerivad sätted (§ 36) . Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 8 lõiked 2 1 ja 2 2 , § 18 lõige 3 ning § 22 lõik e d 1 1 ja 1 2 , sest vastavalt kehtiva seaduse § 136 1 lõikele 1 on alates 2019. aasta 1. jaanuarist lubatud turustada üksnes sellist puuvilja- ja marjakultuuri liigi tuntud sordi seemet ja paljundusmaterjali, mille sort on registreeritud. Seega ei ole edaspidi enam asjakohased sätted , mis reguleerivad puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi puhul registripidajale sordikirjelduse esitamist, kuna alates 2019. aasta 1. jaanuarist ei ole Eestis võimalik registreeri da tuntud sor te lihtsustatud korras ainult nõuetekohase sordikirjelduse alusel ilma registreerimiskatse id korralda ma ta. Paragrahv i 22 lõi k e s 1 2 on sätestatud nõuded geneetiliselt muundatud puuvilja- ja marjakultuuri sordi registreerimise otsuse tegemise kohta . S iia ni on puuvilja- ja marjakultuuri sor te , sealhulgas geneetiliselt muundatud sor te , registreeritud. Kuni 2017. aastani ei kantud puuvilja- ja marjakultuuri sor te Eestis sordileh t e, kuid eelnõus kavandatud muudatuse kohaselt võetakse geneetiliselt muundatud puuvilja- ja marjakultuuri sort sordilehte turustamisloas märgitud täht ajaks . Täpsemalt on sordi sordilehte võtmis t kirjeldatud eelnõu § 1 punkti 2 selgitavas osas . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 8 lõiget 4 geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi registreerimise ga seonduva te toimingu te osas ja nähakse ette võimalus, et geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi registreerimise taotluse esitab säilitaja . Kehtiva sõnastuse kohaselt võib sordi omanik sordi registreerimis el taotleda ka sordi sordilehte võtmist või sordi kaitse alla võtmist. Samas on geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi puhul vajalik ette näha võimalus , et sordi registreerimisel võib sordi säilitaja koos sordi registreerimisega taotleda ka sordi sordilehte võtmist , mitte aga kaitse alla võtmist. Muudatus on vastavuses TPSKS § 25 lõikega 2 , mille kohaselt võetakse n õuetekohane sort sordilehte sordi omaniku või sordi säilitaja esitatud taotluse alusel ning § 25 lõikega 3, mille kohaselt sordi säilitaja on sordi omanik või isik, kes sordi registreerimise korral kohustub tagama sordi säilimise . G eneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi puhul on oluline, et sort vastaks ettenähtud nõuetele ja oleks säilinud. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 11 lõikega 2 1 , milles täpsustakse puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi mõistet. Muudatuse kohaselt loetakse tuntud sordiks ka selline puuvilja- ja marjakultuuri sort, mida on Eestis või teises liikmesriigis enne 2012. aasta 30. septembrit turustatud ning millel oli selleks kuupäevaks nõuetele vastav sordikirjeldus või mis oli selleks kuupäevaks registreeritud. P uuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi mõiste on sätestatud kehtiva seaduse § -s 136 1 . Nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta, artikli 7 punktis 2c on sätestatud tuntud sordi mõiste, mille kohaselt on sort tuntud , kui see on registreeritud või esitatud taotlus registreerimiseks teises liikmesriigis või seda sorti on turustatud enne 30. septembrit 2012 ametlikult tunnustatud sordikirjeldusega. Eestis on tuntud sordid sordiregistris registreeritud lihtsustatud korras ainult nõuetekohase sordikirjelduse alusel ilma registreerimiskatsete korraldamiseta. M õnes liikmesriigis tuntud sorte ei registreerita, vaid sordikirjeldus tunn i statakse nõuetele vastavaks. Sellest tingituna on vajalik täpsustada, et puuvilja- ja marjakultuuri sordi puhul on tuntud sordina käsitlemiseks oluline see, et sort on minevikus (enne 2012. aasta 30. septembrit ) sordikirjelduse alusel registreeritud või selle sordi sordikirjeldus on teises liikmesriigis ametlikult tunnustatud . Eelnõu § 1 punktiga 4 jäetakse § 16 lõi kest 4 välja erisus, mille kohaselt ei tehta puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordi registreerimiseks registreerimiskatse id, kui esitatud sordikirjelduse ja muude andmete alusel on võimalik tuvastada sordi nõuetekohasus. Muudatus on tingitud sellest, et kuni 2018. a asta lõpuni on võimalik lihtsustatud korras , s.t vaid sordikirjelduse alusel registreerida enne 2012. aasta 30. septembrit turustatud puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sorte. Edaspidi on võimalik registreeri da ilma registreerimiskatseid tegemata vaid geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sor t i , kui sellise sordi nõuetekohasus on võimalik tuvastada esitatud sordikirjelduse ja muude andmete alusel . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 24 , lisades puuvilja- ja marjakultuuri de liikide sordid sordilehte võetavate sortide hulka . Kehtiva seaduse kohaselt registreerit akse puuvilja- ja marjakultuuri sordi d sordiregistris . Seoses liikmesriikidele a lates 1. jaanuarist 2017 kohaldamiseks kohustusliku d irektiiviga 2014/97 /EL ühtlustatakse puuvilja- ja marjakultuuri sortide registreerimine hetkel toimiva põllu- ja köögiviljakultuuri sortide sordilehte võtmise süsteemiga . Puuvilja- ja marjakultuuride sorti hoitakse sordilehes 30 aastat . Siiani ei olnud puuvilja- ja marjakultuuride sortide registreerimine tähtajaline. Samuti täpsustatakse, et sordileht koostatakse sordi omaniku või sordi säilitaja esitatud taotluse alusel. Hetkel kehtivas seadus es ei ole nimetatud, kelle taotluse alusel sordileht koostatakse. TPSKS § 8 lõike 1 kohaselt võib registreeritud sordi võtta sordilehte. Puuvilja- ja marjakultuuri sordid on juba sordiregistris registreeritud, kuid sordilehte võtmist ei ole nende puhul siiani ette nähtud . Registreeritud puuvilja- ja marjakultuuri sortide loetelu on kättesaadav PMA kodulehel ning registreeritud sortidest teavitatakse regulaarselt Euroopa Komisjoni, kuid siiani ei olnud olemas ühtset puuvilja- ja marjakultuuri sortide andmebaasi. Alates 1. jaanuarist 2017 on EL-is loodud puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali sordi register nimetusega FRUMATIS, mille eesmärgiks on luua sarnane süsteem juba toimiva EL põllu- ja köögiviljakultuuride registriga, kus on olemas avalik ning igale asjast huvitatud isikule kättesaadav EL-i ühtne sordileht. L õike 1 kohaselt on sordileht teravilja-, sööda-, õli-, kiukultuuri ning peedi ja kartuli (edaspidi põllukultuur ), köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuride liikide nõuetekohaseks tunnistatud sortide loetelu . Võrreldes kehtiva seaduse sõnastusega avatakse siin põllukultuuri mõiste ning lisatakse puuvilja- ja marjakultuurid e sordid sordilehte võetavate sortide hulka . Lõike 2 kohaselt koostab Eestis sordilehe registripidaja sordi omaniku või sordi säilitaja esitatud taotluse alusel. Euroopa Liidu sordilehe koostab Euroopa Komisjon. Lõike 3 kohaselt võib sordilehte võtta mitte ainult uusi , Eestis asjakohased katsed läbinud ja nõuetekohase i d sorte, vaid ka Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte (edaspidi EL põllukultuuride sordileht ) , Euroopa Liidu ühtsesse köögiviljakultuuride sordilehte (edaspidi EL köögiviljakultuuride sordileht ) või Euroopa Liidu puuvilja- ja marjakultuuride ühtsesse sordilehte (edaspidi EL puuvilja- ja marjakultuuride sordileht ) võetud liikide sorte. Lõike 4 järgi võib s ordilehte võtta ka põllu-, köögivilja-, puuvilja- või marjakultuuri sordi liigist, mida EL põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte ega EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte ei võeta. Eesti puuvilja- ja marjakultuuri liikide sordilehte võetavaks liigiks on näiteks harilik astelpaju, mida ei ole EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte võetavate liikide loetelus. Põllukultuuridest on selliseks liigiks 2018. aasta algusest alates harilik tatar. Kokkuvõttes võetakse vastavalt paragrahvile 24 sordilehte: 1) Eestis või mujal aretatud sort, mis läbib registreerimis- ja majandusviljelusväärtuse katsed või vastab säilitussordile esitatud nõuetele ; 2) EL põllu-, köögivilja- või p uuvilja- ja marjakultuuride ühtsesse sordilehte võetavate liikide eelnimetatud sordilehte juba võetud sort , kui see läbib Eestis n äi t eks põllukultuuride puhul nõutud majandusviljelusväärtuse katsed ; 3) sort, mida ei võeta EL põllu-, köögivilja- või p uuvilja- ja marjakultuuride ühtsesse sordilehte . Lõike 5 järgi esitab registripidaja Eestis sordilehte võetud sortide loetelu Euroopa Liidu asjakohasesse sordilehte võtmiseks. Liikmesriikide sordilehtedest koostatakse Euroopa Liidu ühtne sordileht , milles loetletud sorte on lubatud turustada kogu Euroopa Liidu territooriumil. Samas Eesti sordilehte võtmiseks peab sort läbima Eestis või registripidaja määratud kohas majandusviljelusväärtuse katsed. Majandusviljelusväärtuse katsed annavad kohalikule tootjale teavet sordi saagikuse, agronoomiliste omaduste ja kvaliteedi kohta. Lõi k e s 6 loetletakse tegevused, mida sordileh t e võetud sordi seemne ja paljundusmaterjaliga võib teha. Üheks selliseks tegevuseks on tootmine, milleks loetakse seemne või paljundusmaterjali paljundamist vegetatiivsel või muul viisil, selle kasvatamist, töötlemist, säilitamist ja pakendamist turustamise eesmärgil. Samuti võib sordilehte võetud sordi seemet ja paljundusmaterjali turustada ning importida. Importida on lubatud vaid nõukogu otsuses 2003/17/EÜ kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta (EÜT L 8, 14.01.2003, lk 10–17) nimetatud taimeliigi seemet samas otsuses nimetatud ühendusevälisest riigist. Lisaks täpsustatakse paragrahvi sõnastust lähtudes sellest, et nii põllu - , köögivilja- kui ka puuvilja - ja marjakultuuride puhul on liike, mida ei pea sertifitseerima , vaid nende puhul ainult kontrollitakse nõuetele vastavust. Näiteks köögiviljakultuuride standardsor te võib nii sertifitseerida kui ka kontrollida ning puuvilja- ja marjakultuuride liikide sorte ei pea sertifitseerima, vaid võib piirduda nõuetele vastavuse kontrolli mise ga . Puuvilja- ja marjakultuuride sortide paljundusmaterjali turustatakse Eestis peamiselt CAC-materjalina ehk nn kontrollitud kategooria materjalina, mille puhul PMA kontrollib n äiteks enesekontrolli, märgistuse, taimetervise jt nõuetele vastavust. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 25 lõi ke 3 sõnastust . Muudatusega lisatakse, et sort peab vastama eristat a vuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele, mis on edaspidi sordi säilimine. Kehtiva seaduse järgi pole välja toodud, et sort peab vastama eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele vaid on kirjas, et sort peab olema säilinud. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 26 lõiget 2 ja sätestatakse, et k öögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuri sort ning heintaime sort muru kasvatamiseks võetakse sordilehte, kui ta vastab eristatavuse, ühtlikkuse , püsivuse ja sordinime ning sama paragrahvi lõike 1 punktides 3 – 5 nimetatud erinevate le ohutuse nõuetele. P uuvilja- ja marjakultuuri liiki de sordid peavad vastama sordi sordilehte võtmiseks üldistele sordi nõuetele nagu eristatavus, ühtlikkus ja püsivus ning nõuetele vastav sordinimi , seetõttu ei ole vaja läbi viia majanduslikke viljelusväärtuse katseid . Puuvilja- ja marjakultuurid on mitmeaastased taimed, mille sortide registreerimiskatsete läbiviimine on pikaajaline ning võtab aega vähemalt viis aastat. Põllu- ja köögiviljakultuuride registreerimiskatsed võtavad aega kaks või olenevalt vajadusest kolm aastat ning täiendavalt viiakse läbi ka majandusliku viljelusväärtuse katsed, samas kui puuvilja- ja marjakultuuri sordi puhul hindab majanduslikku viljelusväärtust juba sordiaretaja ning seetõttu pole vaja selleks teha täiendavaid katseid. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 28 lõiget 5. M uudatus tuleneb vajadusest reguleerida puuvilja- ja marjakultuuri liiki de sor ti d e sordilehes hoidmise aega. Tulenevalt direktiivi 2014/97/EL artiklist 7 kehtestatakse puuvilja- ja marjakultuuri liikide sortide sordilehes hoidmisele tähtaeg 30 aastat . Kehtiva TPSKSi alusel ei võetud puuvilja- ja marjakultuuride sorte sordilehte , vaid need registreeriti sordiregistris tähtajatult. P õllu- ja köögiviljakultuuri sordi sordilehes hoidmise ajaks jääb endiselt 10 aastat ja see ei muutu võrreldes kehtiva seadusega . Samuti täpsustatakse , et kõik ide sordilehes hoidmise tähtaegade arvestus algab sordilehte võtmise otsuse tegemise kuupäevast. Lisaks kehtestatakse kooskõlas direktiivi 2014/ 97/EL artikliga 7 erisus , mille kohaselt võib geneetiliselt muundatud sorti hoida sordilehes nii kaua, kuni kehtib geneetiliselt muundatud organismi kohta antud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses nimetatud turustamisl o a või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõikes 2 või artikli 16 lõikes 2 nimetatud turustamis l uba . Erisus on vajalik tagamaks , et geneetiliselt muundatud sorti ei hoita sordilehes pärast seda, kui sordis sisalduva geneetiliselt muundatud organismi kohta antud turustamisl oa kehtivusaeg on lõppenud . G eneetiliselt muundatud organismi kohta antakse turustamisluba kümneks aastaks , kuid keskkonnale ohtu põhjustavate tegurite ilmnemisel või mingil muul põhjusel võidakse turustamisloa kehtivus peatada või luba tagasi võtta . Näiteks lõpetas geneetiliselt muundatud kartuli Amflora kohta väljastatud turustamisloa omanik BASF kahe aasta pärast EL-s selle geneetiliselt muundatud tööstusliku tärkliserikka kartuli kasvatamise ja selle kohta antud turustamisluba võeti tagasi . Seetõttu oli see geneetiliselt muundatud kartulisort Amflora sordilehes ainult kaks aastat, sest turustamisloa kehtivus lõppes pärast kahte aastat . Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi § 29 lõi g e t 1 . Kehtiva seaduse kohaselt peab puuvilja- ja marjakultuuri sort ning sordilehte võetud põllu- ja köögiviljakultuuri sort vastama eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele. Kuna eelnõus kavandatavate muudatuste kohaselt peavad ka puuvilja- ja marjakultuuri de sordid olema sordilehte võetud , täpsustatakse sätet selliselt , et sordilehte võetud puuvilja- ja marjakultuuri liikide sor did p eavad vastama sordi säilimise nõuetele . Eristatavus, ühtlikkus ja püsivus on välja jäetud sõnastusest, sest see lisati eelnõu § 1 punkti 6 muudatusega § 25 lõikesse 3. Sort peab kogu oma tootmise ja turustamise aja vältel olema nõuetele vastav ning seda tuleb säilitada tagades sordiomaduste püsimajäämine . Täpsustus on vastavuses direktiivi 2014/ 97/EL artikli 4 lõikega 1(a). Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse paragrahvi 30 . Lõikes 1 eristatakse puuvilja- ja marjakultuuri sordi ning ülejäänud sortide sordilehes hoidmise pikendamise tähtaegu. Sordilehte võetud sordi sordilehes hoidmise täht aega pikendatakse üldjuhul kuni 10 aastat, kuid puuvilja- ja marjakultuuri sordilehte võetud sordi sordilehes hoidmise täht aega pikendatakse d irektiivi 2014/97/EL artiklist 8 tulenevalt kuni 30 aastat. Lõikes 2 reguleeritakse geneetiliselt muundatud sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamist. Sellise sordi sordilehes hoidmist saab pikendada vaid kuni sordis sisalduva geneetiliselt muundatud organismi kohta antud l o a kehtivusaja lõpuni . Selline luba on kas geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses nimetatud turustamisl uba või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 4 lõikes 2 või artikli 16 lõikes 2 nimetatud luba . Geneetiliselt muundatud sordi sordilehes hoidmise tähtaja ja turustamisloa kehtivusaja erisusi on põhjalikumalt käsitletud eelnõu § 1 punkti 3 selgitavas osas . Säte on vastavuses direktiivi 2014/ 97/EL artikliga 8. Lõikes 3 võrreldes kehtiva seadusega muudatusi ei teha ning kui taotleja soovib sordi sordilehes hoidmise tähtaega pikendada, tuleb selleks esitada registripidajale avaldus kaks aastat enne sordi sordilehes hoidmise tähtpäeva. Sordilehes hoidmise tähtajad on sätestatud § 28 lõikes 5. Puuvilja- ja marjakultuuri sorti hoitakse eelnõus kavandatava muudatuse kohaselt sordilehes 30 aastat, geneetiliselt muundatud sorti hoitakse sordilehes sordis sisalduva geneetiliselt muundatud organismi kohta antud turustamisloa kehtivusaja lõppemiseni ning ülejäänud sorte hoitakse sordilehes endiselt 10 aastat. Lõigetes 4 –6 nähakse ette erand lõikes 3 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt on sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamiseks vajalik taotleja vastavasisuline avaldus, mis esitatakse registripidajale, kelleks on PMA. Lõike 5 kohaselt võib PMA pikendada ka sellise puuvilja- ja marjakultuuri sordi sordilehes hoidmist, mille kohta ei ole esitatud taotlust , kui PMA hinnangul aitab sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamine säilitada geneetilist mitmekesisust , looduskeskkonda või säästvat tootmist või teenib muud avalikku huvi . PMA peab kindlaks tegema, milles avalik huvi seisneb – kas sorti paljundatakse puukoolides või turustatakse toodetud istikuid vms. Võimalus ilma taotleja avalduseta sordi sordilehes hoidmise tähtaega pikendada tuleneb direktiivi 2014/97/EL artikli 8 lõikest 2. Seega võib sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamine üldise huvi eesmärgil olla põhjendatud juhul, kui sort on registreeritud ja sordilehte võetud, kuid sordi l ei ole omanikku või kui omanik on vahepeal surnud ja pärijad ei esita taotlust sordilehes hoidmise pikendamiseks . Sellise olukorraga on tegemist näiteks sordiaretaja A . Kase aretatud ja registreeritud aed-õunapuu või ploomipuu sortide puhul. Omanikku ei ole ka puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sortidel nagu n äi t eks aed-õunapuu sordil „Valge klaarõun ” , mida jätkuvalt paljundatakse ja turustatakse . Lõike 6 kohaselt peab PMA, kui ta on kindlaks teinud, et sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamiseks esineb avalik huvi, kontrollima ka seda, kas sort on säilinud. Sordi säilimise kontrollimise korral hinnatakse emapuu l või paljundamiseks kasutatava paljundusmaterjalil es ineva te sorditunnus t e vastavust sordikirjeldusele. Lõike 7 kohaselt teeb PMA sordi s ordilehes hoidmise tähtaja pikendamise otsuse , kui ta on kindlaks teinud , et sordi sordilehes hoidmiseks esineb avalik huvi ning et sort on säilinud. Sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise otsuse teeb PMA sordi säilimise kontrolli tulemustest teadasaamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Lõike 8 kohaselt teeb registripidaja s ordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamise otsuse kandena sordiregistris. Haldusmenetluse seaduse § 55 lõikega 2 kooskõlas võib haldusakti anda ka muus kui kirjalikus vormis juhul, kui see on ette nähtud seaduses. Seetõttu ongi taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse s perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõike 2 ja liiklusseaduse § 76 lõike 9 eeskujul nähtud ette, et registripidaja teeb kirjaliku otsuse üksnes sordi sordilehes hoidmise tähtaja pikendamisest keeldumise kohta. Tähtaja pikendamisel teeb registripidaja üksnes pikendamise kande sordiregistrisse. Eelnõu § 1 punktid 1 1 – 1 6 on seotud kaitsealuse sordi omanik u õiguste ning kaitsealuse sordi oma tarbeks toodetud seemne eest õiglase tasu maksmise kohustuse täpsustamisega. Kaitsealuste sortide teatud liikide seemet ja paljundusmaterjali on lubatud paljundada oma tarbeks kasutamiseks ilma litsentsilepingut sõlmimata ja litsentsitasu maksmata . Taimeliikide loetelu, mille puhul Eestis sordikaitse erandit kohaldatakse , on kehtestatud põllumajandusministri 24. märtsi 2006. aasta määruses nr 37 „Nende taimeliikide loetelu, mille sordi seemet ja paljundusmaterjali võib väikeses mahus kasvatada ” . Nimetatud liigid on järgmised: 1) harilik kaer Avena sativa L.; 2) harilik oder Hordeum vulgare L.; 3) harilik rukis Secale cereale L.; 4) tritikale x Triticosecale Wittm.; 5) harilik nisu Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol; 6) raps Brassica napus L. (partim); 7) rüps Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs; 8) harilik lina Linum usitatissimum L.; 9) kikerhernes Cicer arietinum L.; 10) kollane lupiin Lupinus luteus L.; 11) harilik lutsern Medicago sativa L.; 12) põldhernes Pisum sativum L. (partim) ; 13) põlduba Vicia faba L. (partim); 14) suvivikk Vicia sativa L.; 15) kartul ( Solanum tuberosum L.). Õiglast tasu peavad maksma ettevõtjad , kes kasvatavad eelnimetatud taimeliigi seemet või paljundusmaterjali põllumajandussaaduse saamiseks oma ettevõttes kasutamiseks üle 10 hektari suurusel maa-alal , sealhulgas kartuli t üle ühe hektar i suurusel maa-alal . Statistikaameti andmetel oli teraviljade, rapsi ja rüpsi ning kaunviljade külvipind 201 6 . a astal 476 800 h ekt a rit , millest sertifitseeritud seemne tootmis eks kasutatavaid põlde oli PMA andmetel 9624 h ekt a rit . Seega kasvatati teravilja, rapsi ja rüpsi ning kaunvilju 201 6 . a astal kokku 467 176 h ekt a ri suurusel kasvupinnal . Hinnanguliselt on 70% Eesti s kasvatatavatest teraviljakultuuride st ja 100% rapsi st külvatud kaitsealuste sortide seemnest . Eesti on liitunud UPOVi 1991 . aasta konventsiooniga, mille kohaselt võib osalis riik rakendada erandit, mille alusel tohib kaitsealust sorti oma tarbeks kasutada, kui selle eest makst akse kaitsealuse sordi omanikule õiglast tasu. Juhul kui Eesti seda erandit ei rakendaks, oleks n äi t eks 201 6. aastal, mil teravilja, rapsi , rüpsi ning kaunvilja külvipind oli 467 176 h ekt a rit , olnud sordi omanikel õigus litsentsitasule nende intellektuaalse omandi (kaitsealuse sordi) kasutamise eest summas 1 836 152 eurot , mis tähendab, et poleks üldse võimalik toota omatarbeks kaitsealuse sordi seemet vaid kogu külvatav seeme peaks olema sertifitseeritud seeme . Eestis on sordiomanikke koondavaks mittetulundusühinguks MTÜ Eesti Seemneliit, kelle liikmeteks on seitse sordiesindajat ja –omanikku , kellel on õigus saada 201 6 /201 7 turustamis a astal 13 7 EL kaitse all ja 48 Eesti kaitse all oleva sordi oma tarbeks toodetud seemne kasutamise eest tasu (edaspidi OTS tasu ) kogumiseks. MTÜ Seemnelii t andmetel ( seisuga veebruar 201 8 ) deklareeriti 201 7 . aastal OTS seemne kasutamist teraviljade, rapsi ja rüpsi ning kaunviljade puhul kokku 26 383 h ekt a ri kohta (2016. aastal 46 841 h ekt a ri koh t a ) , mille alusel väljastati OTS tasu arveid kokku summas 86 146 eurot , millest 27 859 eurot kuulus tasumisele eelmiste perioodide arve te alusel . See tähendab, et 2017. aasta eest ( sortide eest, mille seeme külvati 2016. a sügisel või ka 2017. a kevadel ) laekus OTS tasu 58 287 eurot. Hinnanguliselt külvatakse Eesti aastasest külvipinnast 75% teravilja ja kaunviljapõlde ning 10% rapsipõlde sertifitseerimata seemet kasutades . E elnevale tuginedes jäi 201 6. a astal arvestuslikult deklareerimata oma tarbeks toodetud seemne kasutamine 2 58 046 h ekt a ril , ehk teisisõnu rikkusid ettevõtjad oma kohustusi sordi omanike suhtes, mistõttu jäi sordi omanikel 201 6. a saamata arvestuslikult 978 505 eurot oma tarbeks toodetud kaitsealuse sordi seemne kasutamise eest. Samuti on ka selliseid põllumajandustootjaid, kes küll deklareerivad kaitsealuse sordi kasutamise, kuid jätavad OTS tasu maksmata. Seega ilmneb, et põllumajandustootjad kuritarvitavad sordi omanike usaldust kahjustades ulatuslikult nende huve. Sellise olukorra jätkumisel kaotavad sordi omanikud huvi Eesti turu vastu ning loobuvad Eestis uute sortide turustamisest ja aretamisest. Kuigi EL sordikaitse määrus (EÜ) nr 2100/94 seab omapoolsed piirid ning määruse artikkel 14 (Ühenduse sordikaitse erandite kohta) lõike 3 kohaselt on sordi omanikul endal täielik vastutus selle artikli sätete järgimise järelevalve eest , kusjuures selle järelevalve korraldamisel e i või nad üldreeglina paluda ametiasutuste abi , on UPOVi Konventsiooni artikli 15 lõike 2 kohase vabatahtliku erandi rakendamisel seadnud osalisriigile kohustuse kaitsta sordi aretaja õiguspäraseid huve. Kuigi põhimõtteliselt on raamistik loodud selleks, et kaitsealuse sordi omanikud oma õigusi saaks kaitsta, on praktikas ilmnenud teatavad kitsaskohad, mistõttu tehakse täpsustusi ka oma tarbeks toodetud seemne eest õiglase tasu maksmis t reguleeri vates sätetes . Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täiendatakse § 35 lõikega 1 1 , mille kohaselt s ordikaitse rakendamisel lähtutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 01.09.1994, lk 1–30) tõlgendamisel antud üld põhimõtetest. Eesti territooriumil kehtib paralleelselt kaks sordikaitset – Euroopa Liidu ja Eesti sordikaitse. Mõlemad puudutavad sordi omanik e ja – säilitajate õigusi . Eesti sordikaitse on reguleeritud TPSKSis, Euroopa Liidu sordikaitset reguleerib EL sordikaitse määrus 2100/94 . Eesmärgiks ei ole selle kaudu muuta Eesti sordikaitset Euroopa Liidu sordikaitsega täiesti ühesuguseks, kuid mõlema puhul on olemas teatud kokkupuutepunktid ja sarnased aspektid , mille puhul on otstarbekas lähtuda Euroopa Liidu sordikaitse raames antud tõlgendustest. See lihtsustab sordi omanik ul ja esindajal oma õigus te teostamist , muuhulgas kaitsealuse sordi seemne ja paljundusmaterjali oma tarbeks kasvatamise puhul õiglase tasu maksmise küsimuses . Eelnõu § 1 punktiga 1 2 täiendatakse seaduse § 35 lõikega 2 2 , mille kohaselt teostab sordi omanik paragrahvi de s 2 ja 2 1 nimetatud õigusi kas iseseisvalt või kolmanda isiku kaudu . Kolmandaks isikuks võib olla näiteks sordi omanikke ühendav mittetulundusühing või advokaadibüroo. Paragrahvi 35 lõi g e te s 2 ja 2 1 nimetatud õigused on õigus saada tasu kaitsealuse sordi seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali tootmise, turustamise , importimise, eksportimise ja kaitsealuse sordi muul viisil kui litsentsilepingu alusel kasutamise eest. Põllukultuuride kaitsealuste sortide puhul esindab Eesti territooriumil vastavalt sordiomanike ja -esindajate volitusele nii riigisisest kui Euroopa Liidu sordikaitset MTÜ Eesti Seemneliit. Hetkeseisuga on Seemneliidu poolt välja töötatud deklareerimistaotlusel kokku 185 sorti, millest Eesti kaitse alla on võetud 48 sorti ja EL kaitse alla 137 sorti. Kokku on Eesti sordilehes 381 põllukultuuri sorti. Lisatava sättega tuuakse senisest veelgi selgemalt välja, et kaitsealuse sordi omanik või selle esindaja võib oma varalisi õigusi teostada ka kolmanda isiku kaudu. Mitmed kaitsealuse sordi seemne ja paljundusmaterjali oma tarbeks kasutajad on seadnud Seemneliidu saadetud deklareerimistaotluse õiguspärasuse kahtluse alla ja jätnud ka selle alusel saadetud arved maksmata , kuna kehtivas t TPSKS-is t ei nähtu sõnaselgelt , et sordi omanikku või selle esindajat võib varaliste õiguste teostamisel esindada kolmas isik , ehk antud juhul mittetulundusühing Eesti Seemneliit. Sellest t ingituna sätestatakse eelnõus tehtava täiendusega senisest veelgi selgemalt, et sordi omanikel ja esindajatel on õigus teostada oma õigusi, sealhulgas varalisi õigusi ko lmanda isiku kaudu, muuhulgas volitada kolmandat isikut nõudma kohustatud isikutelt OTS tasu talle maksmist . Eelnõu § 1 punktiga 1 3 muudetakse § 36 lõiget 5 , mille kohaselt peab põllumajandustootja maksma nende taime liikide sortide seemne või paljundusmaterjali kasvatamise eest, mille puhul on lubatud seemnete oma tarbeks tootmine, sordiaretajale õiglast tasu. Samas ei ole õiglase tasu maksmise tähtaeg a siiani veel täpsustatud . Sättesse lisatakse tähtaeg, mi s ajaks tuleb sordi omanikule tasuda õiglane tasu oma tarbeks toodetud seemne kasutamise eest. Samuti täpsustatakse, et tasu maksmise kohustus on ette nähtud kaitsealuse sordi taimsest materjalist saadud seemne või paljundusmaterjali kasutamise , st külvamise, mahapanemise (nt kartul) või istutamise (nt paljundusmaterjal), eest. Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-242/14 on kohus analüüsinud õiglase tasu maksmise tähtaega ning leidnud, et selleks, et põllumajandustootjale, kes on sordi omanikuga lepingut sõlmimata kasutanud kaitstud sordi saagist saadud paljundusmaterjali (näiteks põllumajandustootmisest saadud seemneid), laieneks määruse (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta artiklis 14 ette nähtud erand kohustusest saada asjaomase sordi omanikult luba, peab põllumajandustootja maksma artikli 14 lõike 3 neljandas taandes ette nähtud õiglase tasu tähtajaks, mis lõpeb enne selle tur ustusaasta lõppu, mil ta kõnealu st sorti kasutas, see tähendab hiljemalt kaitsealuse sordi saagist saadud seemne uuesti külvamise kuupäevale järgnevaks 30. juuniks. Kohus on eelnimetatud otsuse punktis 30 leidnud, et kuna määruse 1768/95 , mis on määruse 2100/94 rakendusmäärus, artikli 7 lõikest 2 tuleneb, et turustusaasta, mille jooksul tuleb tasu maksta, algab 1. juulil ja lõpeb järgneva kalendriaasta 30. juunil , siis on turustusaasta, mille jooksul kasutati kaitstud sordi saagist saadud paljundusmaterjali, määratlemisel ka määruse 2100/94 artikli 14 lõike 3 kontekstis sobiv tähtaeg, mille jooksul tuleb õiglane tasu ära maksta. Muudatuse eesmärgiks on tagada sordiomanikule kaitsealuse sordi seemne või paljundusmaterjali põllumajandustootja poolt oma tarbeks kasvatamise korral õigla n e tasu maksmine kasutatud seemne eest. Arvestades Euroopa kohtu otsust , ei tohiks maksekuupäev olla määratud varasemaks kui selle turustusaasta lõpp, mille jooksul kasutati kaitstud sordi saagist saadud seemneid või paljundusmaterjali. Eelnevat arvestades on s uviteraviljade korral maksmise täh t ajaks umbes 2 kuud a lates külvamisest aprilli lõpus –mai alguses kuni juunini ning taliviljade puhul umbes 1 0 kuud peale seemne külvamist ehk tegelikku kasutamist alates külvamisest augusti lõpus – septembri algus es kuni külvamisele järgneva aasta juunis . Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse paragrahvi 36 lõiget 6 peale tekstiosa „Kui tasu suuruses ei ole kokku lepitud ” tekstiosaga „või kui kokkulepet ei täide ta ” . Õiglase tasu suurus on võimalik kindlaks määrata tootja id ühendava organisatsiooni ning sordi omaniku või esindaja või neid ühendava mittetulundusühingu vahel ise leping uga , milles lepitakse kokku õiglase tasu suurus. Vastavalt kehtiva le lõikele 6 on sordi omanikul õigus selliselt ettevõtjalt nõuda tasu, mis ei ole suurem kui pool sama taimeliigi sordi seemne tootja või paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija makstavast litsentsitasu suurusest . Sellisel juhul ei ole tasu suuruses kokku lepitud . Lisaks reguleeritakse sättes ka olukorda, kui õiglase tasu maksmise s on küll kokku lepitud, kuid kokkulep et ei täideta . Ka sellisel juhul peab ettevõtja maksma tasu summas , mis on pool sama taimeliigi sordi seemne eest makstavast litsentsitasust. Litsentsitasu tavaliselt sisaldub juba s ertifitseeritud seemne müügihinna s ja see on 10 – 15% seemne hinnast. Seemneliidu andmetel , millega saab tutvuda veebilehel www.seemneliit.ee , olid oma tarbeks toodetud seemne ja paljundusmaterjali kasutamise tasu määrad 201 7 . aastal t era- ja kaunviljade puhul 2,60 EUR/ha, r aps i jm õlikultuurid e puhul 5,80 EUR/ha , k artul i puhul 25,60 EUR/ha ja l utsern i puhul 3,50 EUR/ha . Juhul kui tasu suuruse osas saavutatakse kokkulepe, siis võib hind hektari kohta olla madalam, aga seda ainult juhul , kui seda kokkulepet ka täidetakse. Kui kokkulepet ei täideta, tuleb põllumajandustootjal ikkagi maksta eespool nimetatud määrade alusel arvutatud tasu seemne ja paljundusmaterjali oma tarbeks tootmise korral. Muudatus on vastavuses komisjoni määruse (EÜ) nr 1768/95 ühenduse sordikaitset käsitleva määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta (EÜT L 173, 25.7.1995) artikli 5 punkti s 2 tooduga . Eelnõus ei tehta hetkel muudatust kokkulepet sõlmivate isikute osas. Kui sordi omaniku puhul tehakse eelnõuga muudatus, milles nähakse selgesõnaliselt ette, et sordi omanik ku võib esindada kolmas isik, mitte konkreetses vormis tegutsev isik (eelnõu punkt 12), siis oma tarbeks toodetava seemne puhul on jäädud kehtiva sõnastuse juurde, kus õiglase tasu suuruse kokkuleppe sõlmijaks võib olla kas ettevõtja ise või selliseid ettevõtjaid esindav mittetulundusühing (nt Pärnumaa Talupidajate Liit ) , mille liikmeks ettevõtja on. Muudatust ei ole kavandatud, kuna selles osas ei ole teada, et praktikas oleks sellega seoses probleeme olnud. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 täpsustatakse § 36 lõiget 7 , mille kohaselt peavad k aitsealuse sordi seemne või paljundusmaterjali väikeses mahus kasvatamisega tegelev ettevõtja ja ettevõtja , kes kasvatab kaitsealuse sordi seemet või paljundusmaterjali suuremal maa-alal kui 10 hektari l (§ 36 lõige 5) oma tegevuse kohta arvestust ja teatavad kaitsealusest sordist toodetud seemne või paljundusmaterjali kogused sordi omanikule või teda esindavale kolmandale isikule (näiteks MTÜ Seemneliit, advokaat vmt isik) 10 päeva jooksul vastava päringu saamisest arvates. Kehtiva sätte kohaselt peavad mõlemad eelnimetatud ettevõtjad esitama sordi omaniku le teabe kaitsealuse st sordist toodetud seemne või paljundusmaterjali koguste kohta, kuid täpsustatud ei ole, millise aja jooksul see teave tuleb sordi omanikule esitada. Kuna kaitsealuse st sordi st toodetud seemne ja paljundusmaterjali koguste kohta teabe esitamine on õiglase tasu maksmise korral üks olulisemaid võtmeküsimusi, siis sätestatakse tähtajaks , mille jooksul tuleb nimetatud teave esitada , 10 päeva . Eelnõu § 1 punktiga 1 6 täiendatakse seadust paragrahviga 36 1 , milles reguleeritakse õ iglase t asu maksmise ko rraldus t . Lõike 1 kohaselt on s ordi omanikul ise või kolmanda isiku kaudu (näiteks sordi omanikke ühendav a l mittetulundusühingu kaudu) õigus saada kõikidelt isikutelt teavet kaitsealuse sordi seemne või paljundusmaterjali kasvatamise kohta, mis on vajalik õiglase tasu kogumiseks ning selle maksmiseks sordi omanikule . Kehtiva seaduse kohaselt peab kaitsealuse sordi seemne ja paljundusmaterjali oma tarbeks tootmise kohta teabe sordi omanikule esitama vaid tema nõudmisel, kuid paljudel juhtudel ei ole sordi omanikel üldse teavet selle kohta , milline ettevõtja on kaitsealus e sordi seemet või paljundusmaterjali kasvatanud ning seetõttu ei saa ka ettevõtja poole pöörduda. MTÜ Eesti Seemneliit veebilehel on kättesaadav oma tarbeks toodetud seemne kasutamise kohta teabe esitamise deklaratsioon, mi lle täitmine on kohustuslik ettevõtjatele, kes on kaitsealuse sordi seemet või paljundusmaterjali oma tarbeks kasvatanud . Kuigi sellise teabe esitamine on kohustuslik, seda siiski ei tehta, ning selleks sätestatakse veelkord selgesõnaline nõue käesoleva paragrahviga. Sa adud teabe alusel on võimalik sordi omanikel või MTÜ -l Eesti Seemneliit saada ülevaade, millised ettevõtjad kui suures mahus kaitsealuse sordi seemet või paljundusmaterjali oma tarbeks kasvatavad ning selle põhjal koostada ja esitada ettevõtjatele OTS tasu arved. Lõike s 2 määratakse kindlaks ettevõtja õiglase tasu maksmise kohustuse tekkimise päev . Selleks päev aks on päev, mil lal ettevõtja tegelikult kasutab kaitsealuse sordi seem n e st või paljundusmaterjali st toodetud taimset materjali oma ettevõttes paljundamise eesmärgil suuremal maa-alal kui § 36 lõike 5 nimetatud ala , ehk rohkem kui 10 hektaril . Näiteks kui ettevõtja koristas saagi 2017 . aasta augustis , siis tasu maksmise kohustus tekib päeval , kui ta sellest saagist koristatud vilja uuesti maha külvab , näiteks 2018. aasta mais . Lõike 3 kohaselt määrab s ordiomanik õiglase tasu maksmise viisi ja tähtpäeva. Sordi omanik võib alati ettevõtjaga kokku leppida, et viimane maksab õiglase tasu alles siis , kui ta on kaitsealuse sordi seem n e st või paljundusmaterjali st kasvatatud taimedelt saadud saagi või sellest väärindatud toote maha müünud. Lõike 4 kohaselt määratakse õ iglase tasu maksmise tähtpäev arvestusega, et makse tähtpäev ei oleks varasem ettevõtja õiglase tasu maksmise kohustuse tekkimise päevast. Eelnõu § 1 punkti de ga 1 7 ja 1 8 muudetakse paljundus- ja kultiveerimismaterjali tarnija nõudeid reguleeriva § 64 lõikeid 3 ja 5 . M uudatuse kohaselt peab lisaks aiakultuuri paljundusmaterjali tarnijale ka seemnekartuli tarnija määrama tootmise olulised kriitilised punktid ja nendes rakendatavad meetmed, dokumenteerima need ja tagama nende meetmete rakendamise. Kehtiva lõike 5 kohaselt on aiakultuuri paljundusmaterjali tarnija kohustatud pidama enesekontrollisüsteemi. Muudatusega laiendatakse olemasolevat nõuet selliselt , et kõik paljundusmaterjali tarnijad, sealhulgas ka seemnekartuli tarnijad peavad täitma enesekontrollisüsteemi nõudeid. § 64 muudatus tuleneb sellest, et k artul taimeliigina on nii ohtlikele kui kvaliteeti vähendavatele taime kahjustajatele väga vastuvõtlik ning seemnekartuli tootmisprotsessi puhul on vajalik sellise enesekontrollisüsteemi olemasolu, milles tootmise olulised kriitilised punktid ja nende rakendatavad meetmed on täpselt hinnatud ja paika pandud Selli n e enesekontrollisüsteem aitab juba eelnevalt läbi mõelda need turustamise eesmärgil kasvatatava paljundusmaterjali kasvatamise, töötlemise, säilitamise ja pakendamise etapid , kus erinevat sorti või erineva kategooria seemnekartul võib omavahel segun eda, saada ohtlike või kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate põhjustatud kahjustusi või saada muul viisil kahjustatud . Eelnõu § 1 punktiga 1 9 muudetakse paragrahvi 73 . Vastavalt § 73 lõikele 1 on s eemne sertifitseerimine selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt. S eemne ja seemnekartuli puhul kuulub sertifitseerimise hulka ka pakendite sulgemine ja märgistamine PMA järelevalve all. Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimi s e raames mitmeid tegevusi nagu põldtunnustamine, proovide võtmine ja nende analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. Sertifitseeritavad kategooriad jagatakse vastavalt seemne põlvnemisele supereliitseemne, eliitseemne ja sertifitseeritud seemne kategooria te ks. Vaid kõige madalama kategooria seemne ehk sertifitseeritud kategooria seemne puhul on rahvusvaheliste seemneskeemide ja EL nõuete kohaselt lubatud põlde tunnustada seemne tootjatel endil. Seaduse 4. peatükis tehtavad muudatused on seotud põldtunnustamise, proovivõtmise ja seemnekontrolli laboratooriumis seemneproovi analüüsimise ga . Lisaks põldtunnustamisele ja proovivõtmisele on ka sertifitseeritavast seemnepartiist võetud seemneproovi võimalik lubada analüüsida seemnetootjal endal , kui ta vastab ettenähtud nõuetele. Kehtivas seaduses ei olnud sellist võimalust ette nähtud , kuid põldtunnustami ne, proovivõtmin e ja seemneproovi analüüsimine laboratooriumis ettevõtja enda poolt on lubatud nii OECD seemneskeemide juhiste kui ka EL direktiivide järgi nii kõrgema kategooriate seemne kui ka sertifitseeritud kategooria seemne puhul . Lõikes 1 täpsustatakse sertifitseerimise mõistet selliselt, et ka seemne ja paljundusmaterjali pakendite sulgemine ja märgistamine , sealhulgas puuvilja- ja marjakultuuri paljundus- ja istutusmaterjali puhul , kuulub sertifitseerimise hulka . Kehtiva seaduse kohaselt käsitletakse pakendi sulgemist ja märgistamist sertifitseerimisena ainult seemne ja seemnekartuli puhul . Muudatusega laiendatakse seda käsitlust paljundusmaterjalile üldiselt, sest paljundusmaterjal on lisaks seemnekartulile ka puuvilja- ja marjakultuurid e paljundusmaterjal , mille sertifitseerimisel on samuti sätestatud pakendite sulgemise ja märgistamise nõuded. Sertifitseerimise mõistet täiendatakse seoses sellega, et Eestis kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 EL-i ühtsed puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali sertifitseerimise nõuded ning on võimalik toota sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali, mille turustamisel kehtivad rangemad nõuded kui puuvilja- ja marjakultuuri CAC-materjali turustamisel. Sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali turustamisel peab müügipakend olema nõuetekohaselt suletud , s.t selliselt, et pakendit või kimpu ei oleks võimalik avada ilma pakendile või plommile jälgi jätmata , ning pakend või kimp peab olema märgistatud nõuetekohase etiketiga. Puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali turustamiseks ette nähtud etikett peab olema vastava kategooria kohta ette nähtud värvi, rebenematu st materjalist ning märgistatud vajaliku teabega. Muudatus on vastavuses rakendusdirektiivi 2014/96 artikliga 2. Lõi kes 2 võrreldes kehtiva seadusega muudatusi ei teha . L õike 3 kohaselt loetakse puuvilja- ja marjakultuuri ning seemnekartuli puhul põldtunnustamiseks nii seemne kui ka paljundus- ja istutusmaterjali põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse, liigi- ja sordipuhtuse ning kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate esinemise hindamist. Seemnekartuli ning puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali põldtunnustamise osaks on lisaks sordiehtsuse ja -puhtuse hindamisele ka taimekahjustajate esinemise kindlakstegemine. Seemnekartulil hinnatakse põl dtunnustamise käigus näiteks varrepõletiku või mosaiikviiruse esinemist ning puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali põldtunnustamise korra l hinnatakse näiteks õunapuu puhu l mosaiikviiruse esinemist. Põldtunnustamist tehakse taimede sellises arengustaadiumis, mis võimaldab adekvaatselt hinnata nende liigiehtsust ja -puhtust, sordiehtsust ja -puhtust ning kvaliteeti vähendavate taimekahjustajate esinemist . Lõikes 4 sätestatakse, kes saab põldtunnustamist teha seoses põldtunnustajate ja proovivõtjate süsteemi muutmisega. Põldtunnustaja võib sertifitseeritud seemne kategooria korral olla lisaks PMA inspektoritele ka ettevõtja, kellel on põldtunnustamise tegevusluba . Kõrgemate kategooriate nagu supereliit- või eliitseemne kategooria puhul, samuti puuvilja- ja marjakultuuride ning seemnekartuli puhul võib põldtunnustamist teha vaid PMA inspektor. Lõikes 5 sätestatakse, et sertifitseeritavatest seemnepartiidest võib nii kõrgemate kategooriate kui ka sertifitseeritud kategooria puhul proov i võtta kas PMA inspektor või ettevõtja , kellel on proovivõtmise tegevusl uba . Nii p uuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kui ka seemnekartuli puhul võib proove võtta vaid PMA inspektor. Lõike 6 kohaselt tasub sertifitseerimise taotleja kõigi sertifitseerimise tegevuste nagu p õldtunnustamise, proovivõtmise ja seemnete analüüsimise eest arve alusel, kui neid teeb vastava tegevusloaga ettevõtja . Juhul kui sertifitseerimise taotleja soovib, et põldtunnustamis t teeks või proovi võtaks PMA, siis peab ta vastava toimingu eest tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses ette nähtud määras. Analüüsimise eest tasub sertifitseerimis e taotleja otse PMKle vastavalt etteantud hinnakirjale. Juhul kui ettevõtjal endal on tegevusluba seemnekontrolli laboratooriumis seemneproovi analüüsimiseks , ei pea ta selleks PMK teenust kasutama ega selle eest maksma . Lõigetes 7 – 10 võrreldes kehtiva seaduse muudatusi ei tehta. Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse paragrahvi 74 lõiget 2. Sätte kohaselt s ertifitseeritakse sordilehte või EL põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte võetud sordi seemet ja seemnekartulit ning sordilehte või EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte võetud puuvilja- ja marjakultuuride sortide paljundusmaterjali ning kultiveerimismaterjali. Muudatus ega täpsustatakse , et ka puuvilja- ja marjakultuuride sortide paljundusmaterjali puhul kehtib nõue , et sertifitseeritakse sellist paljundusmaterjali, mille sort on võetud sordilehte. Eelnõu § 1 punktiga 2 1 täiendatakse paragrahvi 74 lõikega 2 1 , mille kohaselt sertifitseeritakse ja kontrollitakse Eestis sordilehte võetud põllu- ja köögiviljakultuuri sordi seemet ning puuvilja- või marjakultuuri sordi paljundusmaterjali liigist, mida ei võeta EL põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte ega EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte. Näiteks puuviljakultuuride hulka kuuluvat harilikku astelpaju ei võeta EL puuvilja- ja marjakultuuride sordilehte ning põllukultuuridest ei võeta EL põllu- või köögiviljakultuuride sordilehte päideroogu ega harilikku tatart , kuid need on Eesti sordilehte võetud taimeliigid ja nende paljundusmaterjali sertifitseeritakse või kontrollitakse ainult Eestis. Hariliku astelpaju puhul kontrollitakse sordiehtsus t ja kvaliteeti vähendavate taime kahjustajate esinemist ning hariliku tatra paljundusmaterjali sertifitseeritakse . Eelnõu § 1 punktiga 2 2 muudetakse § 77 lõikeid 1 ja 2. 2006. aastal oli vajalik seaduses ette näha paljundus- või istutusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija maakasutuskava pidamise kohustus , sest aiandusega tegelevaid puukoole ei peetud põllumajandustoot jateks, kellel oli kohustus pidada põlluraamatut . Praeguse lähenemise kohaselt on ka aiakultuuride tootmisega tegelev tarnija põllukultuuride tootja , kelle suhtes kehtib veeseadusest tulenev kohustus pidada põlluraamatut. Taimekaitseseaduse § 33 lõike 1 punkti 4 alusel on taimetervise registrisse kantud tootja kohustatud pidama põlluraamatut ning hoonete ja rajatiste kasutamise korral nende kasutuskava. Isikute rühm, kelle suhtes need kohustused kohalduvad, on taimekaitseseaduses ja TPSKSis ühesugune, seega ühtlustatakse sätete sõnastust, et sisuliselt sama mõiste oleks mõlemas seaduses ühtmoodi reguleeritud. See lihtsustab mõlema seaduse rakend am ist kui ka arusaadavust normi adressaadi jaoks . Eelnõu § 1 punktiga 2 3 muudetakse seaduse 4. peatükki , milles on reguleeritud seemnete sertifitseerimise käigus põldtunnustamise tegemine ja proovide võtmi n e volitatud põldtunnustaja ja volitatud seemneproovi võtja poolt. Üheks TPSKS-i muutmise peami seks eesmärgiks on lihtsustada seemnete sertifitseerimise süsteemi selliselt, et võimaldada seemne tootjal sertifitseeritud kategooria seemne puhul teha ise põldtunnustamist ning kõigi kategooriate seemnete puhul võtta ise sertifitseeritavast seemnepartiist proove ja neid analüüsida. Eelnõuga nähakse ette, et i sikul, kes soovib ise teha põldtunnustamist, võtta proove või neid seemne kvaliteedi määramiseks seemnekontrolli laboratooriumis analüüsida või osutada eespool nimetatud tegevusi teenusena, peab selleks olema asjakohane tegevusluba. Põldtunnustamise ja proovivõtmise loakohustus Põldtunnusta mise teenuse osutajale tegevusloa kohustuse panemist võib pidada Euroopa Liidu direktiivide nõuete ülevõtmise ja sellega saavutada soovitava rangete ühtsete eeskirjade rakendamise kaudu ühenduses ametlikult kontrollitud seemnete vaba liikumise tagamise eesmärgi suhtes proportsionaalseks (sobiv, vajalik ja mõõdukas) järgmistel põhjustel. Abinõu sobivus tähendab seda, et rakendatav meede peab soodustama eesmärgi saavutamist , siinjuures ei ole vajalik, et meetme rakendamine soovitud eesmärgi absoluutse kindlusega saavutaks. Piisab, kui on tegemist sammuga õiges suunas, meetmega, mis seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Põhiseadusega vastuolus ja seetõttu keelatud on ainult sellised meetmed, mis mitte ühelgi juhul eesmärgi saavutamist ei soodusta. Seega on abinõu sobivuse kontrollimisel esmase tähtsusega rakendatava meetme eesmärk. Abinõu on vajalik, kui seatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama tõhus kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes. Seadus on proportsionaalne kitsamas tähenduses, kui kohaldatud meetmed on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga, see tähendab, et piirangud ei tohi kahjustada kaitstud õigust rohkem , kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Teatamiskohustus on õigustatud siis, kui ettevõtja majandustegevuse üle on vaja teha ohuprognoosi alusel korralist järelevalvet. Majandustegevuse alustamisest teatamisega saab majandushaldusasutus teabe, et ettevõtja on alustanud majandustegevust. Loakohustus on õigustatud siis , kui tegevus on eriti ohtlik, seotud piiratud ressursi kasutamisega vms põhjusel riigi erilise kontrolli all. Eelkontrollile allub see osa majandustegevuse nõuetest, mille täitmine on majandustegevuse ohutuse seisukohalt eriti oluline. Hindamaks, kas majandustegevusest lähtuv oht õigustab sellele loakohustuse seadmist, on majandustegevuse üldosa seaduse väljatöötamisel analüüsitud kehtiva õiguse loa-, registreerimis- ja teatamiskohustuste puhul seda, kas vastava kohustuse täitmisel viiakse läbi ettevõtja tegevuse sisuline eelkontroll (kas kontrollitakse isikulisi või esemelisi majandustegevuse nõudeid) või piirdub eelkontroll üksnes informatsiooniliste nõuete täitmisega. Kui majandustegevuse alustamisel sisulist eelkontrolli ei teostata, puudub üldjuhul alus väita, et majandustegevusest lähtuv oht õigustaks selle alustamise lubatavuse sõltuvusse seadmist loa saamisest. Põldtunnustaja institutsiooni käsitlevad kõik põllu- ja köögiviljakultuuride seemne nõudeid käsitlevad EL direktiivid (direktiivid 66/401 , 66/402, 2002/54, 2004/55, 2005/57). Nende direktiivide kohaselt peavad põldtunnustamist tegevad inspektorid omama vajalikku tehnilist kvalifikatsiooni, ei tohi saada kontrollide tegemisest isiklikku kasu, olema liikmesriigi seemne sertifitseerimisasutuse (Eestis PMA) poolt ametlikult litsentsitud, kusjuures litsentsimine hõlmab inspektorite ametivannet või nende allkirjastatud kirjalikku k innitu st täita ametlikke kontrolle reguleerivaid eeskirju. Samuti peavad inspektorid tegema kontrolle ametliku järelevalve all ja ametliku kontrolli eeskirjade kohaselt. Ametlikud inspektorid (PMA järelevalveametnikud) kontrollivad vähemalt 5% põldtunnustaja põldtunnustatud põldudest. Liikmesriigid peavad kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mis võivad hõlmata direktiivis nimetatud litsentsi äravõtmist inspektoritelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste korral tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele. Pea samasisulised nõuded ja sätted on ka OECD seemneskeemides (punkti 7.2 ja lisa 5 punkt A). TPSKSi kehtiva redaktsiooni kohaselt peab põldtunnustaja olema põllumajandusharidusega, omama volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid, olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid. Samuti peab põldtunnustaja olema läbinud Põllumajandusameti korraldatud asjakohase koolituse. Sellistele nõuetele vastav füüsiline isik saab esitada taotluse PMA-le põldtunnustaja volituse saamiseks. Nõuetekohasele isikule annab PMA volituse haldusülesande täitmiseks ja sõlmib temaga halduslepingu. Analoogne lahendus on sätestatud ka veterinaarkorralduse seaduses volitatud veterinaararstide puhul. Teisalt on kehtiva seaduse kohased nõuded volitatud põldtunnustajatele osutunud liialt suurteks (põllumajandushariduse olemasolu nõudmine), volituse taotlemine põhjendamatult keerukaks (mitmete dokumentide esitamine: avalduse volituse saamiseks; elulooliste andmete ja töökäigu kirjeldus ning haridust tõendava dokumendi koopia) ja halduslepingu sõlmimine liiga töömahukaks (PMA vaatab esitatud dokumendid läbi ja hindab taotleja vastavust põldtunnustajale esitatud nõuetele, tal on õigus kontrollida taotleja esitatud dokumentide õigsust ning vajaduse korral nõuda lisaandmeid ja –dokumente). Sisuliselt peaks peamiseks nõudeks volitatud põldtunnustajale olema põldtunnustaja koolituse ja täiendkoolituste korrapärane läbimine, samuti selle töö tegemiseks esmaselt vajaliku, nagu luup ja sobivad tööriided (mis reeglina soetatakse juba koolituse käigus), olemasolu. Seega on riigi huviks üksnes põldtunnustaja koolituse ja täiendkoolituste korrapärane läbimine, mida saab tõendada koolituse läbimist tõendava dokumendiga, ning edasises osas puudub PMA - l vajadus kaalutlusõiguseks, mis toob kaasa põhjendamiskohustuse. Seetõttu on põhjendatud ka volitatud põldtunnustajaks saamise nõuete oluline lihtsustamine võrreldes kehtiva korraga. Põldtunnustamise puhul on tegemist teenusega, mida on võimalik teha üksnes piiratud ajal aastas, üksnes vegetatsiooniperioodil ( näiteks suviteraviljade puhu l alates vahaküpsuse algu sest juulikuus), mil nõudlus selle teenuse järele on suur ja vajadus ulatub üle kogu Eesti territooriumi. Seetõttu ei piisa ettevõtjate nõudluse rahuldamiseks üksnes PMA järelevalveametnikest , ka ei ole otstarbekas nende arvu hooajalise töö tõttu suurendada ning seega on põhjendatud ja vajalik direktiivis sätestatud võimaluse kasutamine ja teatud kujul põldtunnustamise teenuse osutajate hulga suurendamine kas volitatud põldtunnustajate kaasamise kaudu või muul viisil, näiteks põldtunnustamise kui tavapärase majandustegevuse käigus osutatava teenuse kaudu. Euroopa Liidus korraldati komisjoni otsusega 98/320/EÜ alates 1998. aastast katse võrdlemaks , kas seemneproovide võtmine ja põldtunnustamine ametliku järelevalve all võivad olla paremateks võimalusteks kui seemne ametliku sertifitseerimise menetlused, ilma et seemne kvaliteet märgatavalt halveneks. Katse tulemused näitasid, et teatud tingimustel võib ametliku seemnekontrolli menetlust lihtsustada ilma, et seemne kvaliteet võrreldes ametliku seemneproovide võtmise ja seemnekontrolli süsteemi käigus saadud kvaliteediga oluliselt halveneks. Seetõttu on asjakohane ette näha nimetatud lihtsustatud menetluse pikaajaline kohaldamine ja selle laiendamine ka köögiviljade seemnete le. Volitatud seemneproovi võtjate puhul on EL direktiivides juba ette nähtud võimalus, et volitatud proovivõtjaks võib olla ka ettevõtja töötaja, kes võib üldjuhul võtta proove üksnes oma tööandja seemnepartiidest. Ettevõtja jaoks on tegemist hea lahendusega, kus usaldusväärset proovivõtjat saab kasutada endale vajalikul ajal ja mahus. Samas ei ole sellise volitatud proovivõtja tegevus piiratud üksnes ühe ettevõtjaga, sest kui tema tööandja, sertifitseerimise taotleja ja Põllumajandusamet on nii kokku leppinud, võib volitatud seemneproovi võtja tööandja kaudu osutada seda teenust ka teistele sertifitseerimise taotlejatele. Volitatud põldtunnustajate puhul soovitakse nende tegevuse geograafiliselt laiema ulatuse ning teenuse osutamise aja piiratuse tõttu saavutada selle eelnõuga veelgi suurem paindlikkus kui volitatud seemneproovi võtjate puhul. Paindlikkuse tagamiseks soovitakse selle eelnõuga käsitleda volitatud põldtunnustajaid edaspidi kui tavapäraseid majandustegevusega tegelevaid ettevõtjaid. Eespool viidatud EL direktiivide nõuete kohaselt peavad volitatud põldtunnustajad olema vajaliku väljaõppega, ei tohi oma tegevusest saada isiklikku kasu, olema ametlikult seemnesertifitseerimisasutuse (Eestis PMA) litsentsitud, mis hõlmab nende ametivande andmist või allkirjastatud kirjalik k u kinnitust täita ametlikke kontrolle reguleerivaid eeskirju, ning nende tegevuse üle tuleb tagada ettenähtud ulatuses kontroll. Samuti peavad neil olema ka teatud tehnilised vahendid (näiteks luup), et nad seda teenust osutada saaksid. Seega, kuna need nõuded tulenevad EL õigusest, nende esitamisest põldtunnustajale loobuda ei saa. Koolituse läbimise kohustus on Majandustegevuse üldosa seaduse (edaspidi MsüSi ) kohaselt eelduseks sellele, et isik teenust osutada ehk majandustegevust alustada saaks. Seetõttu tuleks M sü Sst lähtudes käsitleda seda loakohustusliku majandustegevusena. Nagu eespool märgitud, on majandustegevuse loakohustus õigustatud siis, kui tegevus on eriti ohtlik, seotud piiratud ressursi kasutamisega vms põhjusel riigi erilise kontrolli all. Eelkontrollile allub see osa majandustegevuse nõuetest, mille täitmine on majandustegevuse ohutuse seisukohalt eriti oluline ning eelkontroll peab olema sisuline. Põldtunnustamine ja seemneproovi võtmine on tegevused, mida tehakse toote kvaliteedi määramiseks ( seemne põlvnemise ning kasvava taimiku liigi- ja sordiehtsuse ning liigi- ja sordipuhtuse kindlakstegemine ning müügikonditsiooni viidud ja turustamiseks ettenähtud sertifitseeritavast seemnepartii st seemne kvaliteedi määramine ning sortide kontrollimine ) , mis on oluline eelkõige tarbija huvide kaitse eesmärgil. Põldtunnustamise puhul on tarbija huvide kaitse eesmärgil eriti oluline, et põldtunnustamise teeks ehk seemne põlvnemise ning kasvava taimiku liigi- ja sordiehtsuse ning liigi- ja sordipuhtuse teeks kindlaks isik, kellel on sellealased ajakohased teadmised. Need teadmised tähendavad, et isik tunneb vastava liigi ja sordi taimi ning edaspidi toimuva korrapärase täiendkoolituse kaudu hoiab ennast kursis ka selle liigi taimede uute sortidega ja nende sordiomadustega . Täiendkoolituse tiheda läbimise vajadus ongi põhjendatud pideva sordiaretusega, mille tulemusena lisandub igal aastal kasvatatavate sortide hulka mitmeid uusi sorte, mille sordiehtsuse ja –puhtuse kindlakstegemiseks on vaja sellekohaseid praktilisi teadmisi. S uurim oht, mida põldtunnustamise teenuse mittenõuetekohane osutamine kaasa tuua võib , on ebaõige hinnangu andmine ettevõtja kasvatatavale seemnele ning selle alusel seemnepartii ebaõige sertifitseerimine kõrgema kvaliteediga kategooria seemne ks kui see tegelikult on, või lõplik sertifitseerimine , kuigi seemnepartii ei vastanud tunnustamise nõuetele . Selle tulemusena saaks seemne ostja vale kategooria seemne, mis mõjutaks tema majandustulemusi, kuna reeglina on madalama kategooria seeme madalama kvaliteediga , sest mitmed kvaliteedinäitajad nagu seemne puhtus ja idanevus , mõjuta vad omakorda saagikust. Arvestades keskmist külvipinna suurust ja kasvatatava seeme hinda , võib arvata, et tekitatav kahju oleks olulise väärtusega ( olulise väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt) kuni suure väärtusega (suure väärtusega varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt). Samas oleks sellise kategooriale mittevastava seemne ostjal võimalik nõuda riigilt PMA kaudu sertifitseerimise tulemusena väljastatud ebaõige etiketi kui õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist ning sellega tekitatud kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Väärteokaristust seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale mittevastava hinnangu andmise eest ette nähtud ei ole. Ebaõigest põldtunnustamisest tulenevat ohtu aitab lisaks koolitusele ja korrapäraselt, iga kahe aasta järel toimuvale täiendkoolitusele ennetada või vähendada PMA tehtav järelkontroll eraõiguslike põldtunnustajate tegevuse üle. Näiteks vastavalt direktiivi 2004/117 nõuetele on PMA kohustatud läbi viima minimaalselt 5% ulatuses järelkontrolli kinnitamaks, et põldtunnustamine kui sertifitseerimise esimene etapp on tehtud korrektselt. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et põldtunnustamise teenuse osutamise kui majandustegevuse kvalifitseerimine loakohustusega majandustegevuseks on põhjendatud. Seda vaatamata sellele, et koolitusnõue kui selline ei pruugi iseenesest olla väga intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang. Põldtunnustajate algkoolitus on kolme päevane teoreetiline koolitus, mille maksumus ühe koolitatava kohta on minimaalselt 200 eurot. Algkoolituse hulka kuulub veel ühe päevane praktiline koolitus ja ühe kasvuperioodi vältel kogenud põldtunnustajaga vähemalt 10 põllu tunnustamisel osalemi ne . Koolitusnõue võib olla tegevusloakohustuse osaks, kui koolitus on tegevusloa kontrollieseme osa. Volitatud põldtunnustajate koolituskohustust võib vaadelda ka pigem perioodilise kohustusena ning koolituskohustuse täitmise üle enne volitatud põldtunnustajana tegutsemise alustamist otseselt sisulist kontrolli ei tehta, vaid piirdutakse üksnes koolituse läbimist tõendava dokumendi olemasolu kontrolliga. Teisalt, kui tegemist on tegevusloastatava tegevusega, on võimalik tegevusluba koolituskohustuse täitmata jätmise korral kas andmata jätta ja sellega välistada selliste isikute tegutsema hakkamine või järgneva koolituskohustuse täitmata jätmise korral tegevusluba kehtetuks tunnistada ja sellega välistada selliste isikute tegutsemine. Tegevusloaga majandustegevus on mis tahes majandustegevus, mille alustamine, st juurdepääs sellele on seatud sõltuvusse teatud subjektiivsete või objektiivsete tingimuste täitmisest. M ajandustegevuse piirang , nagu näiteks litsents i omamise kohustus , saab tegevusloa kvaliteedi siis, kui sellise kohustuse tõlgendamisel selgub, et majandustegevus on sisuliselt keelatud hetkeni, mil avaliku võimu kandja seda oma igakordse otsusega lubab. See vastaks enam EL direktiivides ettenähtud litsentsimise nõudele. Teatamiskohustusega majandustegevuse korral on koolituskohustuse täitmata jätmise korral võimalik isiku majandustegevus MSüSi § 43 lõike 1 punkti 1 alusel sellel tegevusalal osaliselt (kui teenust osutavaid füüsilisi isikuid on rohkem kui üks) või täielikult (kui teenust osutab üks füüsiline isik) peatada majandustegevuse olulise nõude rikkumise tõttu kuni rikkumise kõrvaldamiseni või kuni majandustegevuse keelamise otsustamiseni. Majandustegevuse peatamine on põhjendatud vaid juhul, kui rikkumised, mis on tinginud majandushaldusasutuse sekkumise, võivad perspektiivis olla aluseks majandustegevuse keelamisele, s.t. tegemist on majandustegevuse nõuete olulise rikkumisega, ning need on tekitanud kõrgendatud või olulise ohu. Kuna koolituskohustus on põldtunnustamise teenuse osutamisel oluline nõue, siis selle nõude rikkumisel oleks tegemist majandustegevuse nõude olulise rikkumisega. Samas, kuna majandustegevusteate ja rikkumise kindlakstegemise vahele jääks ilmselt teatav ajavahemik, mil koolituskohustust rikkunud ettevõtja võib juba põldtunnustamise teenust osutada, ei tagaks see ametlikult kontrollitud ja ühtsetele kvaliteedinõuetele vastava seemne sertifitseerimist. Samal põhjusel ei tagaks koolituskohustuse täitmata jätnud isikute tegutsemise välistamist ka ettekirjutuse tegemine ja sunniraha määramine. Eelnenud kaalutlustest lähtuvalt on eelnõus TPSKS i s volitatud põldtunnustajate tegevust reguleerivate §-de 78 – 86 muutmine ette nähtud järgmiselt. Paragrahvis 78 kehtestatakse põldtunnustamise loakohustus. Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse teha põldtunnustamis t ainult loas märgitu d taimeliigi grupi puhul , kuna põldtunnustamiseks vajalikud erialased teadmised varieeruvad erinevate taimeliigi gruppide kaupa . Näiteks teraviljakultuuride puhu l on põldtunnustamist lihtsam teha kui kõrrelistel heintaimede liikide nagu harilik u timut i või puna s e aruhein a puhul . See tõttu võib ettevõtja olla huvitatud põldtunnustamise tegemisest vaid teatud taimeliigi grupi puhul . Ettevõtja võib valida, milliste taimelii g i gruppi de puhul ta soovib ise põld tunnustamist teha . N äiteks võib ühel ettevõtjal olla ettevõttes mitu põld tunnustaja t, kellest üks on spetsialiseerunud teraviljakultuuride ning suureseemneliste kaunvilja l iste nagu hernes ja põlduba põld tunnustamisele ning teine põldtunnustaja liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede põld tunnustamise le. Põldtunnustamise tegevusloaga isik tohib tunnustada vaid sertifitseeritud kategooria seemne põlde. Paragrahvis 79 sätestatakse , kuidas toimub põldtunnustamise tegevusloa taotlemine. Tegevusloa lahendamisega tegeleb Põllumajandusamet kui pädev asutus. Põllumajandusametile tuleb esitada MsüS § 19 lõikes 2 nimetatud andmed : 1) juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; 2) ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress); 3) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist; 4) tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood; 5) teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus). Punktis 4 nimetatud klassifikaatori d on põldtunnustamise puhul järgmised: 0111, kui tegeletakse t eravilja- (v.a riis), kaunvilja- ja õlitaimeseemnete kasvatusega; 0113 , kui tegeletakse köögiviljaseemnete kasvatusega; 01199 , kui tegeletakse s öödakultuuri- ja heintaime de jm üheaastaste põllukultuuride kasvatus ega . Kuna põldtunnustamist tehakse taimede kasvamise ajal, kuulub see tegevus sellesse gruppi. Lisaks eespool nimetatule tuleb esitada veel järgmised TPSKS § 79 lõikes 2 nimetatud andmed: 1) kehtiva põldtunnustaja koolituse läbimise tunnistuse number; 2) andmed taimeliigi grupi kohta, mille põldtunnustamist soovitakse teha; 3) teave selle kohta, kas soovitakse osutada põldtunnustamise teenust; 4) põldtunnustaja nõuetele vastava isiku nimi ja kontaktandmed ning tema allkirjastatud kinnitus, et ta on tegutseb erapooletult, annab seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid ning teeb põldtunnustamist õigusaktides sätestatud korras . Põldtunnustaja peab järgima PMA etteantud põldtunnustamise metoodikat, milles lähtutakse OECD poolt seemnete sordiliseks sertifitseerimiseks välja töötatud juhistest. Juhul kui PMA avastab põldtunnustaja tegevuse üle järelevalve teostamise käigus puudused tema töös ning neid puudusi on võimalik kõrvaldada, teeb PMA ettekirjutus e korrakaitse seaduse alusel ning põldtunnustaja peab oma tegevust vastavalt korrigeerima . Kõik põldtunnustaja tegevusloa taotlemiseks esitatud andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel as utatud taimetervise registrisse ning taotluse menetlemise eest ei pea isik riigilõivu tasuma. Paragrahvis 80 määratletakse põldtunnustamise tegevusloa kontrolliese . Tegevusloa saamiseks peab isik olema läbinud PMA poolt korraldatud põldtunnustaja koolituse , sooritanud eksami ning tal peab olema koolituse läbimise kohta kehtiv tunnistus. Tegevusloaga ettevõtjaks võib olla sellin e ettevõtja , kelle ettevõttes on isik, kellega ettevõtjal on lepinguline suhe ja kes vastab põldtunnusta ja nõuetele (kes on läbinud põldtunnustaja koolituse ja kellel on selle kohta kehtiv tunnistus ), aga ka selline et t evõtja, kes ise vastabki põldtunnustaja nõuetele. Paragrahvi 8 1 kohaselt lisatakse tegevusloa le kõrvaltingimusena põldtunnustaja nimi ja tunnustada kavatsetava taimeliigi gr upp, milleks võivad olla kõik liigid või nä i teks ter a viljakultuurid ja kõrrelised heintaimed , samuti õ igus osutada p õldtunnustamise teenust, kui ettevõtja on seda tegevusloa taotluses taotlenud. Juhul kui ühes ettevõttes on tööl mitu põldtunnustajat, kellest üks ei vasta enam põldtunnustaja kohta kehtestatud nõuetele , tuleb majandustegevusluba vastavalt muuta ning vaid see põldtunnustaja, kes nõuetele vastab , saab edaspidi sertifitseeritavaid seemne põlde põldtunnustada . Paragrahv 82 reguleerib p õldtunnustaja koolitus e sisu ja läbimise korda . Põldtunnustaja koolitust korraldavad ja viivad läbi Põllumajandusamet kui seemnete sertifitseerimise eest vastutav asutus ja Põllumajandusuuringute Keskus kui järelkontrolli põld katseid läbiviiv asutus . Lõi k e 2 kohaselt koosneb põldtunnustaja koolitus aluskoolitusest ja täienduskoolitusest. Lõike 3 kohaselt hõlmab aluskoolitus teoreetilise osa läbimist ning PMA ametnikuga taimede ühe kasvuperioodi jooksul põldtunnustamisel osalemist. Kõik koolituse läbinud põld tunnustajad peavad ka praegu läbima kirjaliku teoreetilisi teadmisi kontrolliva testi kui ka praktilise eksami, kus järelkontrolli põld katsete käigus on põllule külvatud mitme sordi segu, mille hulgas peab põldtunnustaja suutma eristada kõiki sorte P õldtunnustaja koolitus lõppe b lõike 4 kohaselt eksamiga. Lõige 5 sätestab, et isikul, kes ei sooritanud seda eksamit positiivsele tulemusele, võimaldatakse teha korduseksam taimede järgmise kasvuperioodi jooksul. Kuna koolitus kestab terve taimede kasvuperioodi ning põld tunnustami st on võimalik teha vaid piiratud aja jooksul, siis samal aastal ei ole ajaliste piirangute tõttu võimalik korduseksamit teha ning seda saab uuesti sooritada alles järgmisel taimede kasvuperioodil. Juhul kui isik ei soorita korduseksamit, peab ta põldtunnustaja alus koolituse uuesti läbima. Lõi get es 6 ja 7 nähakse ette , et põldtunnustaja koolituse läbimise korral antakse isikule sellekohane tunnistus ning kord kahe aasta jooksul tuleb tal läbida PMA poolt korraldatav põldtunnustamise täienduskoolitus. Täienduskoolitus i korraldatakse igal aastal, sest just täiend us koolituste käigus tutvutakse uute paljundatavate sortidega ja neid iseloomustavate tunnustega ning on võimalus tutvuda kõrgemate kategooriate seemnete järelkontrolli põld katsetega, mida viiakse läbi Põllumajandusuuringute K eskuses. Samuti on võimalik järelkontrolli põld katsete läbiviimise käigu s näha konkreetsel aasta l sertifitseeritavaid seemne partiisid ning juba selles etapis tuvastada esineda võivaid probleeme . Mitme erineva sordi seemned võivad olla omavahel vahetusse läinud või omavahel segunenud, samuti võib ilmneda, et sort ei ole piisavalt ühtlik, millest saab järeldada, et sort ei ole säilinud. K ohustus osaleda kord k ahe aasta jooksul täienduskoolitusel on kehtestatud praktilistest põhjustest tulenevalt , sest põldtunnustamisega pikka aega tegelenud isikud on küll selles valdkonnas pädevad, kuid uusi sorte tekib igal aastal juurde, mistõttu juba ühel aastal täienduskoolitusel osalemata jätmine võib kaasa tuua selle, et põldtunnustamise käigus ei ole isik võimeline andma seemnepõllu kohta tegelikkusele vastavaid hinnanguid. Lõi k e 8 kohaselt kehtib põldtunnustaja koolituse läbimise kohta antud tunnistus kaks aastat tunnistuse andmise kuupäevast arvates , kui isik pole osalenud kahe aasta jooksul põldtunnustamise koolituse läbimise kohta tunnistuse andmise kuupäevast arvates põldtunnustamise täienduskoolitustel või ei ole teinud põldtunnustamist taimede kahe järjestikuse kasvuperioodi jooksul. Taimede k ahe järjestikuse kasvuperioodi jooksul põld tunnustamise tegemise nõue on kehtestatud põhjusel , et sertifitseeritavate seemnete sordid muutuvad ja varieeruvad igal aastal ning kuigi põld tunnustamise metoodika on isikul e teada , võivad sorditunnused ka lühema aja jooksul ununeda . Koolituse läbinud isik võib seemne p õlde iseseisvalt põld tunnustada peale ametliku põldtunnustajaga taimede ühe kasvuperioodi jooksul põld tunnustamises osalemist , kui ta on peale seda sooritanud eksami ja talle on väljastatud koolituse läbimise kohta tunnistus . Paragrahvi 83 kehtestatakse põldtunnustamise tegemise sisulised nõuded. Lõike 1 kohaselt teeb põldtunnustaja põldtunnustamist õigusaktides sätestatud korras. Põllumajandusamet on lähtuvalt kehtivast TPSKSist ning asjakohastes rakendusaktides (põllumajandusministri määrustes) konkreetsete taime liikide gruppide seemnete turustamise nõuete st välja töötanud infomaterjali põldtunnustamise kohta erinevate taime liikide kaupa, mis lihtsustab õigusaktides sätestatud nõuetest arusaamist. Vastavalt kehtiva TPSKS § -le 73 on s eemne sertifitseerimine muuhulgas selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt . Põldtunnustamise ja järelkontrolli põld katsete tegemisel lähtutakse OECD juhendmaterjalist „ Guidelines for control plot tests and field inspection o n seed crops “ http://www.oecd.org/agriculture/code/ControlPlotEN092012.pdf , milles on kirja pandud ja lahti selgitatud nii järelkontrolli põld katsete tegemise kui põldtunnustamise metoodika põhimõtted. Lõi k e 2 kohaselt annab põldtunnustaja seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale vastava hinnangu ja vormistab selle kohta põldtunnustamis e akti, mille annab Põllumajandusametile või põldtunnustamise tellijale üle kümne tööpäeva jooksul, talivilja põldtunnustamise puhul viie tööpäeva jooksul põldtunnustamisest arvates. Sellised kohustused on põldtunnustajal ka kehtiva seaduse kohaselt, seega v õrreldes kehtiva seaduse § 84 punktiga 4 ei ole sättes sisulisi muudatusi tehtud. Paragrahvi s 84 kehtestatakse seemneproovi võtmise loakohustus. Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse seemne kvaliteedi määramiseks ning sortide kontrollimiseks müügikonditsiooni viidud ja turustamiseks ettenähtud sertifitseeritavast seemnepartiist seemneproovi võtmiseks . Seemneproovi võtmise tegevusloaga ettevõtja võib s eemneproove võtta kõikide kategooriate seemne partiidest, sest proovivõtmise metoodika on kõigi kategooriate puhul ühesugune, mistõttu ei ole põhjendatud eelnimetatud tegevusloaga ettevõtja tegevust piirata vaid sertifitseeritud kategooria seemnest seemneproovi võtmise lubamisega . Paragrahvis 85 sätestatakse, kuidas toimub seemneproovi võtmise tegevusloa taotlemine. Proovivõtmise tegevusloa taotlemine toimub sarnaselt põldtunnustaja tegevusloa taotlemisega – tegevusloa taotlus esitatakse PMA-le, kes lahendab selle tegevusloa andmise või sellest keeldumisega . Andmed, mida tuleb lisa k s MsüS § 19 lõikes 2 nimetatud andmetele esitada, on siiski erinevad võrreldes põldtunnustamise tegevusloa taotlemise korral esitatavate andmetega . Seemneproovi võtmise tegevusloa taotluses tuleb täiendavalt esitada kehtiva seemneproovi võtja koolituse läbimise tunnistuse number; seemneproovi võtja nõuetele vastava isiku nimi ja kontaktandmed ning teave selle kohta, kas soovitakse osutada seemne proovi võtmise teenust. MsÜS § 19 lõike 2 punkti 4 kohaselt nõutav tegevusala seadusest tulenev nimetus on seemne proovi võtmise puhul seemnete töötlemine paljundamiseks ning vastav EMTAK kood on 01641 . Paragrahvi s 86 määratletakse seemneproovi võtmise tegevusloa kontrolliese. Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema või tema ettevõttes seemneproovi võtja nõuetele vastav isik, kellega tal on lepinguline suhe, on läbinud käesoleva seaduse kohase proovivõtja koolituse, tal on selle koolituse läbimise kohta kehtiv tunnistus ning tal on proovivõtmiseks sobivad tehnilised vahendid ehk proovivõtuora . Tegevu s loa saamiseks peab tegevusluba taotlev isik olema PMK poolt korraldatud asjakohase , käesoleva seaduse § 88 kohase proovivõtmise koolituse , sooritanud eksami , ning tal peab olema koolituse läbimise kohta kehtiv tunnistus. Tegevusloaga ettevõtjaks võib olla selline ettevõtja , kelle ettevõttes töötab isik, kellega ettevõtjal on lepinguline suhe ja kes vastab seemneproovi võtja nõuetele (on läbinud seemne proovi võtmise koolituse ja tal on selle kohta kehtiv tunnistus) , aga ka selline ettevõtja, kes ise vastabki seemneproovi võtja nõuetele. Selline ettevõtja võib osutada seemne proovi võtmis e teenust , kui ta on seda tegevusloa taotluses taotlenud . Paragrahvi 87 kohaselt lisatakse teg evusloa le kõrvaltingimus ena seemneproovi võtja nimi ja õigus osutada proovivõtmise teenust, kui ettevõtja on seda tegevusloa taotluses taotlenud . Juhul kui ühes ettevõttes on tööl mitu seemne proovi võtjat, kellest üks ei vasta enam seemneproovi võtja nõuetele , tuleb tegevusluba vastavalt muuta ning vaid see seemne proovi võtja, kes nõuetele vastab , saab ka edaspidi sertifitseeritavast seemnepartiist proove võtta. Paragrahv 88 reguleerib seemneproovi võtja koolitus e sisu ja läbimise korda . Lõike 1 kohaselt peab s eemneproovi võtja olema läbinud seemneproovi võtja koolituse seemneproovide võtmiseks Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (International Seed Testing Association, edaspidi ISTA ) meetodite kohaselt akrediteeritud laboratooriumi juures ja tal peab olema selle koolituse läbimise kohta kehtiv tunnistus. Eestis on ISTA meetodite kohaselt akrediteeritud laboratoorium PMK seemnekontrolli labor atoorium , mis kasutab seemneproovide analüüsi miseks ISTA poolt akrediteerituid meetodeid . Lõi g e te 2 ja 3 kohaselt koosneb s eemneproovi võtja koolitus aluskoolitusest ja täiend us koolitusest ning lõpeb eksamiga. Al us koolitus hõlmab teoreetilise osa läbimist labor atoorium i juures, kus töötatakse läbi kõik proovivõtmise metoodikat käsitlevad j uhendid ; vaadatakse , kuidas toimub seemne proovi võtmi ne erinevatest mahutitest, seemne partiidest jne . S amuti tutvustatakse seemnekontrolli laboratooriumis tehtavaid tegevusi näitlikustamaks , miks tuleb sertifitseeritavast seemnepartiist proov võtta ja milliseid tegevusi tehakse võetud seemneprooviga laboratooriumis edasi . Eksam i teoreetiline osa koosneb tavaliselt umbes 20 küsimus est . Koolituse praktiline osa hõlmab laos erinevate taimeliigi gruppide sertifitseeritavatest seemnepartiidest seemneproovi võtmist . P eale koolituse selle osa läbimist peab tulevane seemne proovi võtja leidma ise koolituse läbimise kohta kehtiva tunnistusega kogenud proovivõtja või ametliku proovivõtja , kellega koos ta võtab sertifitseeritavatest partiidest vähemalt 15 proovi. Paralleelproovide võtmine on vajalik teadmiste kinnistamiseks. Seejärel lõpeb koolitus eksam iga, mille praktilise osa käigus peab isik iseseisvalt võtma seemnepartiist proovi. L õike 4 kohaselt võimaldatakse i sikul, kes ei sooritanud eksamit, teha korduseksam aasta jooksul eksami mittesooritamise ajast arvates. Isik, kes ei sooritanud korduseksamit, läbib proovivõtmise koolituse uuesti. Seemnep roovi võtmine ei sõltu taimede kasvuperioodist , seetõttu on võimalik eksamit uuesti sooritada juba ühe aasta jooksul peale eksami mitte sooritamist . L õike 5 kohaselt väljastatakse isikule p roovivõtmise koolituse läbimise kohta tunnistus. Vastavalt lõikele 6 peab proovivõtja kord kahe aasta jooksul läbima PMK korraldatava seemneproovi võtmise alase täienduskoolituse . Täiend us koolitus on iga-aastane koolitus, kus tutvustatakse ISTA proovivõtmise meetodi te muudatusi ja analüüsitakse proovivõtjate tehtud vigu möödunud perioodil. Samuti võetakse koolituse käigus praktilise ülesandena seemnepartiist proov . Lõike 7 kohaselt kehtib seemneproovi võtja koolituse läbimise kohta antud tunnistus ü ks aasta tunnistuse andmise kuupäevast arvates , kui isik ei ole osalenud ühe aasta jooksul tunnistuse andmise aastast arvates täienduskoolitusel või on võtnud kalendriaasta jooksul vähem kui kümme seemne proovi. Mõlemad kohustused on vajalikud proovivõtja pädevuse säilitamiseks ning juhul , kui isik ei osale täienduskoolitusel või ei võta aastas piisaval arvul proove, kaotab ta oma erialase pädevuse, mis on aga vajalik proovi korrektseks võtmiseks . Paragrahvis 89 kehtestatakse seemneproovi võtmise sisulised nõuded. Vastavalt lõikele 1 peab s eemneproovi võtja võtma proove rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt, ehk vastavalt ISTA meetoditele, mi lle kohta ta omandab teadmised PMK labor atoorium i juures läbiviidava koolituse käigus ja milliseid teadmisi kontrollitakse koolituse lõpus toimuva eksami käigus . Proovivõtja peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja nõuetekohaselt, sest valesti võetud proovide le tuginedes võib seemnete sertifitseerimi s e käigus antud lõplik hinnang seemnepartii kohta osutuda tegelikkusele mittevastavaks . Nõue tuleneb direktiivi 2004/117 proovivõtja tegevust reguleerivatest sätetest. Peale proovivõtmist peab proovivõtja koostama seemneproovi võtmise protokolli , sulge ma sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga ning märgistama sertifitseeritud seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti poolt väljastatud või tootjal endal trükkida lubatud etiketiga . Müügipakendi sulgemi n e ja märgistami n e on uus kohustus seemneproovi võtja ülesannete hulgas, kuna siiani on seda teinud ainult PMA . Kuna seemne proovi võtja vastutab võetud proovi õig s use eest ning nii proovivõtmine, pakendi sulgemine kui ka selle märgistamine on üksteisega seotud tegevused, on otstarbekam, kui kõiki neid toiminguid teeb üks isik . Ka OECD seemneskeemide kohaselt on lubatud proovivõtjal lisaks proovi võtmisele müügipakend sulgeda ja see märgistada. Seemneproovi võtmise tegevusloaga seemne proovi võtja peab tagama tellimislehe, seemneproovi koti etikettide ja turvakleebiste õiguspärase, nõuetekohase ja korrektse koostamise ja vormistamise. Lõike 2 kohaselt analüüsitakse seemneproovi võtja võetud seemneproove seemne kvaliteedi määramiseks eraõigusliku isiku seemnekontrolli laboratooriumis, kui isikul on olemas tegevusluba sertifitseeritavast seemne partiist võetud seemneproovi analüüsimiseks seemne partii kvaliteedi määramiseks , või riigiasutuse Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riikliku akrediteerimisasutuse akrediteeritud seemnekontrolli laboratooriumis Säte on konstrueeritud toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud analoogse nõude eeskujul. Paragrahvid es 90 – 9 3 2 . reguleeritakse seemneproovi analüüsimist ettevõtja seemnekontrolli laboratooriumis . Paragrahvi 90 kohaselt peab e ttevõtjal olema tegevusluba sertifitseeritavast seemne partiist võetud seemneproovi analüüsimiseks seemnepartii kvaliteedi määramiseks. Paragrahvi 91 lõike 1 kohaselt lahendab seemneproovi analüüsimise tegevusloa taotluse t egevusloa andmise või sellest keeldumisega seemnete sertifitseerimise pädev asutus P MA . Lõikes 2 nimetatakse andmed , mis tuleb tegevusloa taotluse s esitada lisaks MsüS i alusel esitatavatele andmetele . MsÜS § 19 lõikes 2 nimetatud üldised andmed tuleb esitada nii põldtunnustamise kui ka seemneproovi võtmise tegevusloa taotlemise korra l ( täpsem selgitus nende andmete kohta on eelnõu punktis 19 ) . Seemneproovi a nalüüsimise EMTAK kood on 71209 ja tegevuse nimetuseks analüütiline teinimine . Lisaks MsüSi andmetele tuleb esitada seemnekontrolli laboratooriumi akrediteerimist tõendava dokumendi ärakiri. Seemnekontrolli laboratooriumi akrediteerimist viib läbi akrediteerimiskeskus lähtuvalt ISO/IEC 17025: 20 17 standardile „K atse- ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõu ded ” . Standard is on muuhulgas kindlaks määratud nõuded seemneanalüütiku ja juhtiva seemneanalüütiku kohta . Nimetatud i sikud peavad olema pädevad ning kui tegemist on väljaõppel oleva personaliga, siis spetsiifilisi ülesandeid täitev personal peab olema vastava väljaõppe ja kogemusega või omama teatud oskusi. Tegevusloa taotluses tuleb esitada ka seemneanalüütiku ja juhtiva analüütiku nim i ja kontaktandmed , samuti loetelu kasutatavate analüüsime e todite kohta , kusjuures kasutada tuleb kõige uuemaid analüüsi meetodeid . Need nõuded tulenevad samuti eelnimetatud ISO standardist. Neljandaks tuleb esitada teave selle kohta , kas soovitakse osutada sertifitseeritavast partiist seemne kvaliteedi määramise teenust . Kõik tegevusloa taotluse s esitatud andmed kantakse taimekaitseseaduse § 30 lõike 1 alusel asutatud taimetervise registrisse. T egevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu isik riigilõivu. Seemneproovi analüüsimise t egevusloaga ettevõtja poolt nõuetekohases, akrediteeritud seemnekontrolli laboratooriumis on vastavuses direktiivi 2004/117 seemnekontrolli laboratooriumit puudutavate sätetega. Paragrahvi 92 kohaselt antakse e ttevõtjale tegevusluba, kui tal on käesoleva seaduse nõuete kohane seemnekontrolli laboratoorium , ehk see on akrediteeritud vastavalt ISO standardile 17025 ja see vastab ka muudele seaduses sätestatud nõuetele . Muudatusega 24 tunnistatakse kehtetuks paragrahv 93 seoses põldtunnustaja ja proovivõtja volitamise süsteemi muutmisega. Muudatusega 25 täiendatakse seaduse 4. peatükki §-dega 93 1 ja 93 2 . Paragrahvi 93 1 j kohaselt lisatakse t egevusloa le kõrvaltingimusena seemneanalüütiku ja juhtiva seemneanalüütiku nimi ning õigus osutada sertifitseeritavast partiist seemne kvaliteedi määramise teenust, kui ettevõtja on seda tegevusloa taotluses taotlenud. Paragrahvis 93 2 kehtestatakse nõuded seemnekontrolli laboratooriumile. Seemnete analüüsimise kohta töötatakse pidevalt välja uusi analüüsimeetod e id ning uuendatakse ka akrediteerimisnõude i d, millega kursis olemiseks on vajalik osaleda igal aastal täiend us koolitustel. ISTA poolt korraldatavad koolitused on leitavad ISTA veebilehel www.seedtest.org. Ka Eesti Akrediteerimiskeskus on välja töötatud juhendmaterjalid, mida on võimalik osta www.eak.ee veebilehelt . Lõike 1 kohaselt peab s eemnekontrolli laboratoorium olema akrediteeritud Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi riikliku akrediteerimisasutuse poolt . See tähendab sisuliselt seda, et seemneproovi analüüsimise tegevusloa saamiseks peab ettevõtja seemnekontrolli laboratooriumi kohta olema antud ISO 17025 akrediteering seemne kvaliteedi määramiseks. Lõike 2 kohaselt tuleb seemnekontrolli laboratoorium is seemneproovi analüüsida rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt , kasutades rahvusvaheliselt akrediteeritud meetodeid . S isuliselt see tähendab, et labor peab kasutama ISTA akrediteeritud seemne analüüsi mise meetodeid. Lõike 3 kohaselt peab s eemnekontrolli laboratooriumis töötav seemneanalüütik olema oma töös pädev ning tal peab olema seal töötamiseks vastav tehniline kvalifikatsioon. Lõike 4 kohaselt on s e emnekontrolli laboratooriumi töötav juhtiv seemne analüütik kohustatud täitma erapooletult temale volitusega pandud ülesandeid, analüüsima sertifitseeritava seemnepartii proovi , osalema vähemalt kord aastas seemnete analüüsimise koolitusel , tagama protseduurireeglite ja juhendmaterjalid e õiguspärase, nõuetekohase ja korrektse vormistamise ning nende täitmise , hoidma talle analüüsimise käigus teatavaks saanud äri- ja ametisaladust . Kõik nimetatud nõuded tulenevad ISO 17025 standardist ning seetõttu ei ole neid seaduses eraldi välja toodud. Lõike 5 kohaselt tuleb seemnekontrolli laboratooriumis rakendada akrediteeritud juhtimis- ja kvaliteedisüsteemi , ehk sisuliselt tuleb täita IS O 17025:2017 standardi s „ Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele ” nimetatud nõudeid . Samuti peab seemnekontrolli laboratoorium osalema vähemalt üks kord aastas rahul dava tulemusega võrdluskatsetes. Võrdluskatsetes osalemise tulemusi kontrollitakse akrediteerimise käigus ning need annavad ülevaate selle kohta, kas seemnekontrolli laboratooriumis rakendatavaid analüüs i meetod e id kasutades saadud tulemused on võrreldavad teiste laboratooriumi te tulemustega. Seemnekontrolli labor atooriumis võetakse kõikidest sertifitseeritavatest seemnepartiidest dublikaatproov id , millest 5% kontrollib PMA riikliku järelevalve tegemise käigus . E ttevõtja seemnekontrolli laboratooriumis võetud dublikaatproovid analüüsitakse PMK s eemnekontrolli labor atooriumis . Analüüsitulemuste vastused edastatakse PMA seemnebüroole, kes võrdleb ettevõtja seemnekontrolli laboratooriumis analüüsitud seemneproovide ja PMK s eemnekontrolli labor atooriumi s analüüsi tud dublikaatproovide t ulemusi. PMK s eemnekontrolli laboratoorium esitab analüüsitulemused PMAle, kes võrdleb neid ettevõtja seemnekontrolli laboratooriumis saadud tulemustega. Analüüsitulemused peavad olema võrreldavad ning nende õigsuse osas ei tohi tekkida põhjendatud kahtlust . Ettevõtja seemnekontrolli laboratoorium peab d ublikaatproove säilitama vähemalt üks aasta proovi analüüsimise kuupäevast arvates. Lõike 6 kohaselt tuleb s eemnekontrolli laboratooriumis dokumenteeri da proovide analüüsimine. Proovide analüüsimist käsitlevaid andmeid ja dokumente säilitatakse viis aastat proovi analüüsimise kuupäevast arvates . Tegevusloa kehtetuks tunnistamine MsüSis on tegevusloa väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused koondatud ühte tegevusloa kontrollieseme paragrahvi. Kuna MsüSi loogikast ja ülesehitusest lähtudes ei dubleerita MsüSi üldosa kordavaid sätteid e riseadusesse, milleks on ka TPSKS, toimub nii põldtunnustamise, seemneproovi võtmise kui ka seemneproovi analüüsimise tegevusloa kehtetuks tunnistamine MsüS i kohaselt, eelkõige §-de s 37 ja 38 sätestatud alustel . Nii järelevalve teostamisel kui ka haldussunni kohaldamisel on oluline tähtsus tegevusloa kontrolliesemel. MsüSi seletuskirja kohaselt ei ole k ontrolliesemesse mittekuuluvate nõuete rikkumine aluseks tege vusloa kehtetuks tunnistamisele, sest kui loa saamine ei sõltu nende nõuete täitmisest, ei tohiks neist sõltuda ka loa keht ivus. T egevusloa kontrolliesemeks on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse, ning kõrvaltingimused on tegevusloas näidatud tingimused, mida tegevusloa saanud ettevõtja peab täitma. Üksnes selliste, tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks. Seejuures saab ettevõtja tegevusloa äravõtmist vältida, kui ta tõendab, et on teinud endast mõistlikult sõltuva rikkumiste vältimiseks ehk on täitnud ettevõtja hoolsuskohustuse. Seemne sertifitseerimise tegevuste kontekstis võib asjaomase tegevuse tegemiseks antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise küsimus tekkida eeskätt MsüS § 37 lg 2 p 2 puhul, mille alusel võib majandushaldusasutus (PMA) tegevusloa kehtetuks tunnistada tegevusloa kontrolliesemesse kuuluva majandustegevuse nõude või tegevusloa kõrvaltingimuse olulise rikkumise korral. Nii põldtunnustamise kui ka seemneproovi võtmise tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad vastavalt põldtunnustaja ja seemneproovi võtja koolituse läbimine ja selle kohta kehtiva tunnistuse olemasolu. Seemneproovi võtmiseks peavad lisaks olemas olema selleks sobivad tehnilised vahendid. Seemneproovi analüüsimiseks peab ettevõtjal olema nõuetekohane seemnekontrolli laboratoorium. Kõrvaltingimusena lisatakse põldtunnustamise tegevusloale lisaks põldtunnustaja nimele ka põldtunnustada kavatsetava taimeliigi grupp ja õigus osutada põldtunnustamise teenust, kui ettevõtja on seda põldtunnustamise tegevusloa taotluses taotlenud. Seemneproovi võtmise tegevusloale aga ei lisata taimeliigi gruppi, kuna proovivõtmise tegevusluba ei ole selliselt konkreetse taimeliigi grupiga seotud. Ettevõtja hoolsuskohustuse rikkumine võib p õldtunnustamise puhul seisneda näiteks selles , et isik on põld tunnustanud eliitseemne kategooria põldu , kuigi tegevusloa kõrvaltingimuse kohaselt võib ta tunnustada v aid sertifitseeritud kategooria seemnepõldu või kui tegevus luba on antud teraviljakultuurigruppide põld tunnustamisek s , aga tunnustatud on õlikultuuri seemnepõldu . Arvestades, et just tegevusloa andmisel hinnatavate nõuete ja tingimuste (jätkuva) täimisega tuleb siduda ka loa kehtivus ning selle kehtetuks tunnistamisel alused, on nii põldtunnustamise kui ka seemneproovi võtmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ka see, kui isikule asjaomase koolituse läbimise kohta antud tunnistus on muutunud kehtetuks. Tunnistuse kehtivus ja selle kaudu ka tegevusloa kehtivus on seotud selliste nõuetega, mis mõjutavad otseselt põldtunnustamise ning seemneproovi võtmise ja selle põhjal seemnepartii kvaliteedi kohta antud hinnangu sisulist õigsust. Nii põldtunnustamise kui ka seemneproovi võtmise puhul on tunnistuse kehtivuse tingimuseks ette nähtud regulaarn e täienduskoolitusel osalemise ja praktilise tegutsemise nõue. N ii põldtunnustamise, seemneproovi võtmise kui ka selle analüüsimise puhul on esmatähtis, et isikute antud hinnangud oleksid tegelikkusele vastavad (p õldtunnustaja peab andma seemnepõllu kohta tegelikule olukorrale vastava hinnangu; seemneproov peab olema võetud selliselt, et selle analüüsimise põhjal oleks võimalik anda hinnang seemnepartii kvaliteedi kohta; proovi analüüsimine peab toimuma nõuetekohases seemnekontrolli laboratooriumis rahvusvaheliselt akrediteeritud metoodika kohaselt, et seemne kvaliteet i saaks õigesti määrata) . Selle eesmärgi saavutamiseks on võrdselt olulised nii täienduskoolitusel osalemine, et isik oleks teadlik näiteks uutest sortidest ja oskaks neid iseloomulike tunnuste alustel teistest sortidest eristada, oleks teadlik kõige uuemast proovivõtmise metoodikast, aga ka nende tegevuste praktiseerimine, sest ilma piisava praktilise põldtunnustamise või proovivõtmise kogemuseta suureneb oht, et isik ei ole enam võimeline andma tegelikkusele vastavaid hinnanguid. Kui ettevõtja ei ole nendest nõuetest kinni pidanud, saab seda pidada temapoolseks hoolsuskohustuse rikkumiseks. Seemnete analüüsimisel on oluli steks kõrvaltingimusteks seemneanalüütiku ja juhtiva seemneanalüütiku nimi ning õigus osutada sertifitseeritavast seemnepartiist seemne kvaliteedi määramise teenust, kui ettevõtja on seda tegevusloa taotluses taotlenud . Seemnete analüüsimine on väga tehniline ja täpne töö ning vajab kogemust ja erioskusi seetõttu on oluline, et analüüsid oleksid läbi viidud nõuetekohaselt ja jägitaks ISO kvaliteedijuhtimise standardit. Vaid tänu oskuslikele analüüsijatele saab täita seemnekontrolli laboratooriumile etteantud nõudeid ning osaleda rahuldavate tulemustega ringtestides. Eelnõu § 1 punktiga 2 6 muudetakse paragrahvi s 94 sätestatud pakendamise mõistet . Lõike 1 kohaselt hõlmab pakendamine ka sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali pakendamist müügipakendisse, müügipakendi sulgemi st ja selle märgistami st . Enne 2017. aasta 1. jaanuari toodeti ja turustati puuvilja- ja marjakultuur i paljundusmaterjali vaid kontrollitud ehk CAC-materjalina. Seoses komisjoni rakendusdirektiivide ülevõtmisega saab ka Eestis 2017. aasta algusest toota ja turustada sertifitseeri tud puuvilja- ja marjakultuuri paljundus - ja istutus materjali , mistõttu on vajalik ette näha ka selle paljundus materjali pakendamise nõuded. Lõi ke s 2 on täpsustatud, kuidas toimub aiakultuuri paljundusmaterjali ja kultiveerimismaterjali pakendamine. S ertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal i puhul tehakse täpsustus , et see peab olema pakendatud lõike 1 kohaselt . M õlemad m uudatused on vastavuses rakendusdirektiivi 2014/96 artikliga 4. Eelnõu § 1 punkti de ga 2 7 ja 2 8 täiendatakse paragrahvi 100 lõike s 1 ja paragrahvi 101 lõike s 1 sätestatud märgistamise ja müügipakendi sulgemise nõudeid selliselt, et edaspidi tuleb neid järgida ka sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal i müügipakendi märgistamise ja sulgemise puhul . Täiendused on tingitud sellest , et Eestis kehtivad alates 1. jaanuarist 2017 EL-i ühtsed puuvilja- ja marjakultuuri sertifitseerimise nõuded ning on võimalik toota sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali, mille turustamisel kehtivad rangemad nõuded kui puuvilja- ja marjakultuuri CAC-materjali ehk kontrollitud paljundusmaterjali turustamisel. Sertifitseeritud puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali turustamise korral peab müügipakend olema nõuetekohaselt suletud (selliselt, et pakendit või kimpu ei oleks võimalik avada ilma paken dile või plommile jälgi jätmata ) ning pakend või kimp peab olema märgistatud nõuetekohase etiketiga. Puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali pakendile kinnitatav etikett on vastavalt konkreetsele kategooriale ettenähtud värvi, rebenematu st materjalist ning peab olema märgistatud ettenähtud teabega. Muudatus on vastavuses rakendusdirektiivi 2014/96 artikliga 2. Eelnõu § 1 punktiga 2 9 täiendatakse § 101 lõiget 2 selliselt, et lisaks põllu– ja köögiviljakultuuri seemnele võib edaspidi ka puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali puhul tootja või tarnija etiketil nõutava teabe trükkida etiketile või müügipakendile selleks ettenähtud korras. Punktis 2 6 põhjalikumalt selgitatud põhjustel kohaldatakse selle sätte nõuet ka puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjali puhul . Eelnõu punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks § 114 lõi ge 2 , mille kohaselt nähti ette, et PMA teostab haldusjärelevalvet volitatud põldtunnustaja ja volitatud proovivõtjaga sõlmitud halduslepingute täitmise üle. Kuna eelnõus kavandatava muudatuse kohaselt ei volitata edaspidi põldtunnustamist ja seemneproovi võtmist kui haldusülesannet halduslepinguga eelnimetatud isikutele, ei ole enam asjakohane reguleerida selliste lepingute üle haldusjärelevalve tegemist . Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 115 lõikeid 1–4 tingituna sellest, et Eesti turul ning Eesti kaudu turustatakse teistesse EL liikmesriikidesse põllu- ja köögiviljakultuuride seemneid, mis on imporditud seemnete samaväärsust mitteomavatest ühendusevälistest riikidest . Eelnõu üks eesmärkidest on ära hoida EL nõuetele mittevastava põllu- ja köögiviljakultuuri seemne import kolmandatest riikidest Eestisse ja siit mujale ELi. Lõiget 1 täiendatakse viide tega korrakaitseseaduse §-dele 52 ja 53 (kehtivas seaduses on viidatud §-dele 30, 32, 49 ja 50) , mis annavad Maksu- ja Tolliametil e korrakaitseorganina aluse vallasasi hoiule võtta ja hävitada. Kehtiva s TPSKSis ei ole vallasasja konfiskeerimist ja hävitamist riikliku järelevalve erimeetmena ette nähtud. Seetõttu ei ole olnud võimalik Venem aa Föderatsioonist imporditud seemneid konfiskeerida ega hävitada. See on viinud olukorrani, kus seemned on importijale tagastatud ja neid üritatakse Eestisse teisest piiripunktist sisse tuua . Lõikeid 2–4 täiendatakse tulenevalt uuest tolliseadusest, mille kohaselt peavad riikliku järelevalve tegemist reguleerivad sätted olema kehtestatud valdkonna eriseadustes. Kehtivates lõigetes 2–4 on reguleeritud ainult turustatava seemne ning taimse paljundus- ja kultiveerimismaterjali üle riikliku järelevalve tegemine, kuid muudatustega nähakse ette nimetatud lõigete alusel riikliku järelevalve teostamine ka seemne ning paljundus- ja kultiveerimismaterjali importimise üle Maksu - ja Tolliameti kui selleks pädeva korrakaitseorgani poolt. Lõi ke s 4 nähakse ette, et nii turustatava kui ka imporditava seemne või paljundus- võ i kultiveerimismaterjali partii, mille puhul riikliku järelevalve te ostamise käigus tuvastatakse visuaalse kontrolli tulemusena , et see ei vasta turustatava või imporditava seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali kohta kehtestatud nõuetele, kuid seda partiid on siiski võimalik viia nõuetega vastavusse, peatatakse sellise partii turustamine või importimine kuni asjaomase partii nõuetega vastavusse viimiseni. Kehtiva lõike kohaselt keelab korrakaitseorgan seemne või paljundus- või kultiveerimismaterjali partii turustamise, kui seda ei ole võimalik nõuetega vastavusse viia. Täienduse kohaselt võib korrakaitseorgan teha sellise partii turustamise või importimise keelamise otsuse ka siis, kui partiid on küll võimalik nõuetega vastavusse viia , kui d seda ei ole tähtajaks tehtud . Näite ks partiid, mis ei ole nõuetekohaselt märgistatud, on võimalik märgistamise nõuetega vastavusse viia, kuid juhul kui seda ei tehta, siis keelatakse partii turule viimine või importimine. Eelnõu punktiga 32 täiendatakse seadust paragrahviga 117 1 , mis reguleerib p õldtunnustamise, seemneproovi võtmise ja analüüsimise üle tehtav at riiklik ku järelevalve t. Lõike 1 kohaselt teeb Põllumajandusamet r iiklikku järelevalvet põldtunnustamise üle. Põldtunnustamise üle tehtav a riiklik u järelevalve käigus kontrollitakse põldtunnustamise tegevusl uba omava põldtunnustamise aktis seemnepõllu kohta antud hinnangu vastavust seemnepõllu tegelik ule olukorrale, selleks ettenähtud liikide ja kategooriate seemne puhul käesoleva seaduse § 117 lõike 5 alusel kehtestatud määras ja sagedusega. Rakendusakti de s nähakse ette, et järelev alvet tehakse 5% majandustegevusloaga põldtunnustajate üle. Lõikes 2 nähakse ette, et kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kui tegevusluba omava ettevõtja koostatud põldtunnustamis e aktis seemnepõllu kohta antud hinnang ei vasta seemnepõllu tegelikule olukorrale, ei ole põldtunnustamine nõuetekohaselt tehtud. Sellisel juhul teeb PMA seemnepõllu kohta uue põldtunnustamis e akti, mis võetakse aluseks sellelt seemnepõllult pärineva seemne partii sertifitseerimisel. L õike 3 kohaselt teeb r iiklikku järelevalvet seemneproovi võtmise üle Põllumajandusamet. Seemneproovi võtmise üle te ostatava riiklik u järelevalve käigus võrreldakse seemneproovi võtmise tegevusl uba omava ettevõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiist võetud proovi Põllumajandusameti võetud kontrollprooviga . Rakendusaktides nähakse ette, et k ontrollitakse 5% ettevõttes võetud proovidest. Lähtudes direktiivi 2003/117 nõuetest sätestatakse l õike s 4 , et riiklikku järelevalvet seemneproovi võtmise üle ei teostata, kui proove võetakse automaatse proovivõtmisseadmega . Lõike 5 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet seemnekontrolli laboratooriumis proovide analüüsimise üle PMA. Selleks võrreldakse ettevõtte laboratooriumi seemneproovi analüüsi mise tulemusi ISTA meetodite kohaselt akrediteeritud seemnekontrolli laboratooriumi ehk PMK seemnekontrolli laboratooriumi sama partii seemneproovi dublikaatproovi analüüsi mise tulemustega. Eelnõu § 1 punktiga 3 3 muudetakse paragrahvi 118 l õi g e t 2 , mille kohaselt peab sertifitseerimise käigus võetud paljundusmaterjali viirushaiguste määramisega seotud analüüsikulud tasuma sertifitseerimise taotleja. Siiani on Eestis § 4 lõikes 1 nimetatud paljundusmaterjali puhul sertifitseeri tud vaid seemnekartuli t , kuid seoses puuvilja- ja marjakultuuri de lisandumisega sertifitseeritavate taime liikide hulka, on vaja sätte kohaldamisala laiendada selliselt, et ka puuvilja- ja marjakultuuri de paljundusmaterjali sertifitseerimise käigus igasuguse taimekahjustaja, sealhulgas ka viirushaiguste määramisega seotud analüüsikulud tasub sertifitseerimise taotleja. Eelnõu § 1 punktiga 3 4 täpsustatakse paragrahvi 124 lõiget 1 , et senisest selgemalt oleks sätestatud, et nõuetele mittevastava seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali turustamise või importimise eest karistatakse rahatrahviga, ehk väärteokoosseis on täidetud ka ainult ühe eelnimetatud tegevuse tegemise korral . Eelnõu § 1 punktiga 3 5 muudetakse paragrahvi 136 1 ja keh te statakse rakendussäte puuvilja- ja marjakultuuride sortide sordilehte võtmise kohta . Eelnõu s tehtavate muudatuste kohaselt lisatakse puuvilja- ja marjakultuuride sordid sordilehte võetavateks sortideks. Kehtiva seaduse kohaselt registreerit akse puuvilja- ja marjakultuuri sordi d , sealhulgas tuntud sordid sordiregistris. Tulenevalt alates 1. jaanuarist 2017 jõustunud direktiivi 2014/97 uute st nõuete st muudetakse praegust süsteemi loogilisemaks ning ühtlustatakse puuvilja- ja marjakultuuri sortide registreerimise kord juba toimiva põllu- ja köögiviljakultuuride sortide sordilehte võtmise süsteemiga. Alates 1. jaanuarist 2017 võtab Põllumajandusamet puuvilja- ja marjakultuuri sorte järgnevaks 30 aastaks puuvilja- ja marjakultuuri de sordilehte ning lõike 2 kohaselt registreeritakse puuvilja- ja marjakultuuri liigi tuntud sort a lates 2019. aasta 1. jaanuarist käesolevas seaduses sätestatud korras. S ee tähendab, et s ordi registreerimisel peab lähtuma juba uue sordi registreerimise nõuetest ning sort peab vastama eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse ning sordinime nõuetele. Eelnõu p aragrahvi ga 2 muudetakse r iigilõivuseaduses PMA toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamist. Paragrahvi s 2 kavandatavad peamised muudatused puudutavad seemnete sertifitseerimisega seotud toimingute eest riigilõivu tasumisest vabastamist. Seemnete sertifitseerimise eest riigilõiv e muudeti viimati 2015. a astal, kuid seoses seemnete sertifitseerimise üheks osaks oleva põldtunnustamise, seemneproovi võtmise ja selle analüüsimise muutmisega tegevusloakohustusega majandustegevuseks (sertifitseeritavatest seemnekategooriatest kõige madalama kategooria ehk sertifitseeritud seemne puhul) , on vajalik ajakohastada nende tegevuste eest tasutavad riigilõivud . Üldpõhimõtte kohaselt peab maksma riigilõivu PMA tehtava põldtunnustamise ja proovivõtmise eest . J uhul kui isik ul on nende tegevuste tegemise jaoks tegevusluba, on ta vabastatud riigilõivu maksmisest. Eraldi r iigilõivu ei kehtestata sertifitseerimisele kuuluva st seemne partii st võetud seemneproovi analüüsimise eest, sest sertifitseeritava kategooria puhul tuleb analüüsimise eest tasu d a analüüsimise teenust pakkuvale laboratooriumile ehk PMK - le. Senine lähenemine , mille kohaselt osade taime liikide ning nende seemne ja kategooriate , nagu kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede kõrgemate kategooriate puhul , ei pea põld tunnustamise ja seemne proovi võtmise eest tasuma riigilõivu ning sertifitseeritud kategooria puhul on ette nähtud väiksem riigilõiv , jääb alles. Senisest erinev on, et väiksema riigilõivu tasumine on ette nähtud ka liblikõieliste söödakultuuride puhul . Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 34 . Lõi kes 1 võrreldes kehtiva seadusega muudatusi ei tehta ning t aimepassi väljastamise eest riigilõivu ei võeta, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on tasutud taimetervise järelevalve tasu . Lõike 2 kohaselt ei võeta riigilõivu sertifitseerimise eesmärgil põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest, kui seda teeb isik, kellel on põldtunnustamise või seemneproovi võtmise tegevusluba, või isik, kelle ettevõttes võetakse seemneproove automaatse proovivõtmisseadmega. Need isikud on vabastatud riigilõivu tasumisest, sest nad tegelevad ise põldtunnustamise või proovivõtmisega oma majandustegevuse raames, omades selleks ise tegevusluba või ostes teenust vastavat tegevusluba omavalt isikult. Seega kannavad sellised isikud eelnimetatud tegevustega seotud kulud ise ning ei ole alust kehtestada neile kohustus tasuda riigilõivu. K ui neid tegevusi teeb PMA, tuleb selle eest tasuda riigilõivu. Vabastus riigilõivu tasumisest automaatse proovivõtmiseseadme ga proovivõtmise puhul on ette nähtud ka kehtivas riigilõivuseaduses ning jääb ka edaspidi kehtima, kuna sellise seadme kasutamise ga ei kaasne täiendavaid kulusid , mille katmiseks oleks riigilõivu tasumise kohustus põhjendatud . L õi k e 3 kohaselt ei võeta riigilõivu sertifitseerimise eesmärgil sööda kultuuri, välja arvatud põldoa ja -herne, ning köögiviljakultuuri supereliitseemne ja eliitseemne kategooria seemne põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest , samuti seemnekartuli sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedi määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest , kui seda teeb P MA . Sisulisi muudatusi sättes ei tehta, kuid muudetakse kasutatavat terminoloogiat, et viia see vastavusse TPSKSis kasutatava terminoloogiaga, kuna kõrrelised ja liblikõieliste heintaimede liigid kuuluvad sisuliselt söödakultuuride hulka. Samuti nähakse ette riigilõivu tasumise vabastus seemnekartuli sertifitseerimise eesmärgil supereliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedinõuete määramiseks mugulaproovi võtmise ja visuaalse analüüsimise eest. Nimetatud tegevuste korral peab seemnekartuli tootja sertifitseeritud kategooria A ja B põlvkondade seemnekartuli tootmise puhul maksma riigilõivu 55 eurot viimase sertifitseerimise etapi ehk kvaliteedinõuete le vastavuse kindlakstegemiseks mugulaproo vi võtmise ja analüüsimise eest . Lõike 4 kohaselt ei võeta riigilõivu puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi registreerimise ja sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise ning nimetatud sordi sordilehes hoidmise eest. Seega vabastatakse riigilõivu tasumisest lisaks puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi registreerimise le ja sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise le, mille eest ka hetkel kehtiva seaduse kohaselt riigilõivu ei võetud, sordi sordilehes hoidmi n e. Siiani on puuvilja- ja marjakultuuri sordid olnud registreeritud, sordikaitse all a võetud või tuntud . Enne 2012. aastal jõustunud n õukogu direktiivi 2008/90 /EÜ pidi tarnijatel olema turustatavate sortide nimekiri ning turustatava paljundusmaterjali sort ei pidanud olema registreeritud. Eelnimetatud direktiivi eesmärk on tõsta puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali ja viljapuude kvaliteedi usaldusväärsust nii ametlike kontrollide kui ka turustatavate sortide avalikustamis e abil . Seetõttu hakati puuvilja- ja marjakultuuride sorte , sealhulgas tuntud sorte, registreerima koos sordikirjeldustega . Sordiregistris on 10.05 .201 8 seisuga 1 5 2 tuntud sordina registreeritud puuvilja- ja marjakultuuri sorti. Tuntud sordi sordilehes hoidmise eest riigilõivu võtta ei saa , sest sordil pole omanikku ( tegemist on nn „rahvasor diga ” ) – saamatajääv riigilõiv on vastavalt 3525 eurot aastas. Tuntuks loetakse selline sort , mida on turustatud enne 30. septembrit 2012, kuid mida ei ole ametlikult registreeritud, sest puudus registreerimise nõue ja turustamiseks piisas , kui tarnija kandis sordi oma nimekirja . Sellised tuntud sordid on Eestis näiteks õunapuud ’Valge klaarõun’, ’Liivi kuldrenett’, ploomipuu ’Polli munaploom’ jpt. Alates 2017. aasta 1 jaanuarist hakati koostama ELi ühtset puuvilja- ja marjakultuuride sortide nimekirja. L õike 5 kohaselt ei pea sarnaselt tuntud sordile riigilõivu tasum a ka puuvilja- ja marjakultuuri sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise ja selle sordi sordilehes hoidmise eest. Eestis on puuvilja- ja marjakultuuride sordid registreeritud, kuid neid ei ole siiani sordilehte kantud . S eoses uue ELi ühtse puuvilja- ja marjakultuuri sortide nimekirja koostamisega luuakse võimalus need sordid kanda ka Eestis sordilehte. Riigisisese õiguse kohaselt on siiani olnud võimalik sorte registreerida tähtajatult, kuid eelnimetatud direktiivi ülevõtmisega seoses võetakse sort sordilehte 30 aastaks , mida saab tähtaja möödumisel pikendada veel 30 aastaks. Selle ebamugavuse kompenseerimiseks ei võeta puuvilja- ja marjakultuuri sordilehes hoidmise eest riigilõivu . Kuna tuntud sortide puhul ei saa võtta riigilõivu sordilehte võtmise taotluse ja sordilehes hoidmise eest, sest tuntud sordil ei ole omanikku, siis puuvilja- ja marjakultuuride sordiaretajate ebavõrdse kohtlemise vältimiseks vabastatakse ka nemad riigilõivu tasumisest. 27.09.2016 seisuga on sordiregistris registreeritud 83 puuvilja- ja marjakultuuri sorti, selle eest riigilõivuna saadav tulu oleks 83x25=2075 eurot aastas. Lõ i k e s se 6 on v õrreldes kehtiva seadusega lisatud vabastus ka geneetiliste ressursside säilitamiseks ette nähtud sordi seemne sertifitseerimise eest riigilõivu tasumisest. Seda põhjusel, et säilitussorte on kokku alla kümne ning nende seemne tootmiseks peab samuti seemet sertifitseerima, kuid mõju väikeste partiide sertifitseerimisele on väga suur ning seetõttu on otstarbekas näha ette vabastus riigilõivu tasumisest . Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse riigilõivuseaduse § 238 lõike 1 punktis 2 sätestatud riigilõivu suurust , mida tuleb tasuda s ordi kaitse all hoidmise iga aasta eest alates sordi kaitse all hoidmise 11. aastast. Sor d i saab võtta kas Eesti või Euroopa Liidu s ordikaitse alla . Euroopa Liidu sordi kaitse kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumi l ning Eesti sordikaitse kehtib vaid E esti territooriumi . H etkel on riigilõivu suuruseks 105 eurot. See summa on võrreldes sordi EL kaitse all hoidmise kuludega eba proportsionaalne, sest Euroopa liidu kaitse all hoidmise eest tuleb aastas maksta 330 eurot, kuid see-eest kehtib kaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil. Sor di kaitse all hoidmise kulu on arvestatud eelmisel aastal sordikaitse protsessile kulunud aja , ametnike töötasu ja majanduskulud e põhjal proportsionaalselt ühe sordi kaitse all hoidmise kohta , mis on 105,30 eurot aastas. Lähtudes sellest vähendatakse eelnõuga sordi kaitse all hoidmise riigilõivu 25 euro võrra ehk summani 80 eurot aasta kohta , soodustades sellega sortide Eesti kaitse all a võtmist ka peale sordilehes hoidmise 10. aastat. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse §-s 244 ette nähtud seemne ja seemnekartuli tootmise ja pakendamise eest tasumise le kuuluva riigilõivu määrasid. (1) Põldtunnustamise eest tasutakse riigilõivu : 1) teraviljakultuuri liigi , õli- ja kiukultuuri liigi , peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 14 eurot hektari kohta; 2) söödakultuuri liigi puhul 7 eurot hektari kohta . Lõike 1 kohaselt tuleb teraviljakultuuri liigi , põldoa ja -herne, õli- ja kiukultuuri liigi , peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul tasuda põldtunnustamise eest riigilõivu 14 eurot hektari kohta ning söödakultuuri liigi põldtunnustamise puhul 7 eurot hektari kohta . Võrreldes kehtivate riigilõivu määradega on esimeses lõikes nimetatud taime liikide põldtunnustamise eest tasutav riigilõiv enam kui neljakordistunud – hetkel kehtiva 3 euro asemel hakkab riigilõiv olema 14 eurot hektari kohta . R iigilõivu tõstmise vajadus tuleneb eeskätt sellest, et aasta-aastalt on PMA pidanud põldtunnustamist tegema üha suuremal maa-alal – tunnustatav pind on kasvanud 8 000 hektarilt 2012. aastal 14 500 hektarini 2017.aastal . PMA on optimeerinud tegevust kõigis oma tegevusvaldkondades , kuid hetkel on olukord kujunenud selliseks, e t PMA ei ole enam võimeline tegema kõi k i seemne sertifitseerimise tegevusi , mille kulud ületavad mitmekordselt tegelik ke kulu si d. S öödakultuuri liigi seemne sertifitseerimise eest tasutakse vähem riigilõivu kui põldoa ja -herne seemne sertifitseerimise eest . Põld uba - ja herne s on suureseemnelis ed põllukultuurid, mille põld tunnustamine on muude söödakultuuridega võrreldes vähem keerulisem ja aeganõudvam . Samuti täpsustatakse riigilõivuseaduses kasutatav at terminoloogia t ja viiakse see vastavusse TPSKSis kasutatava terminoloogiaga. Riigilõivu tasumise kohustust laiendatakse võrreldes kehtiva seadusega selliselt, et kui Eestis hakatakse lisaks linale sertifitseerima ka teis te kiukultuuri liik ide seemnepõlde , siis näiteks ka kiukanepi seemnepõllu põldtunnustamise eest tuleb riigilõivu tasuda 14 eurot hektari kohta. Lõike 2 kohaselt tasutakse seemneproovi võtmise eest riigilõivu järgmiselt: teraviljakultuuri liikide, õli- ja kiukultuuri liikide, peedi ning köögiviljakultuuri liikide korral 100 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 75 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal . S öödakultuuride puhul tuleb tasuda 50 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 35 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra aja . Lähtudes põldtunnustamise ja proovivõtmise riigilõivu suurusest ning PMK - le makstavat analüüsimise tasu, suureneb riigilõivu osakaal seemnepartii müügihinnas, moodustades teraviljakultuuride puhul 3,22% kuni 4,15% seemnepartii müügihinnast senise 1 , 2- 1,5% asemel; herne ja põldoa puhul 0,31% senise 0,11% asemel ning kõrreliste heintaimede puhu l 1-3% senise 1,18 asemel. Lõike 3 kohaselt võetakse nende sertifitseerimise toimingute eest , mida tehakse muul kui seemnete sertifitseerimi s e eesmärgil, riigilõivu köögiviljakultuuri liikide kohta sätestatud määra kohaselt. Lõikes 3 nähakse ette riigilõivu tasumise kohustus põldtunnustamise või seemneproovi võtmise eest ka siis, kui neid toiminguid tehakse muul kui seemnete sertifitseerimise eesmärgil või kui neid tehakse sellise taimeliigi puhul , mida ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ega 2 nimetatud . V ajadus ette näha kohustus tasuda riigilõivu ka eelnimetatud tegevuste ja taimeliikide puhul on tingitud praktikas esinevast olukorrast, mil ettevõtja vajab tõendavat dokumenti kas põldtunnustamise või proovivõtmise kohta, kuid seda mitte seemne sertifitseerimise jaoks , vaid seemnepartii eksportimise jaoks EL-st väljaspool asuvasse riiki, kes on kehtesta n ud nõu d e, et imporditav seemnepartii peab olema vastava dokumendiga varustatud. K a sellisel juhul kaasnevad dokumenti väljastavale asutusele selle tegevusega seoses kulud ja seetõttu on põhjendatud nende eest riigilõivu tasumine . Seega kõikide tegevuste eest, mida muidu viiakse läbi seemnete sertifitseerimise käigus, tuleb tasuda riigilõivu ka siis, kui neid tehakse muul kui seemne sertifitseerimise eesmärgil, näiteks seemne proovi võtmise puhul ISTA sertifikaadi saamiseks. Teiste taime liikide puhul võib olla tegemist näiteks selli s e sertifitseerimisele kuuluv a , kuid mitte ühessegi teise kultuuri gruppi kuuluv taime liik nagu meetaim harilik keerispea. Sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu põldtunnustamise ja seemneproovi võtmise eest § 244 lõigetes 1 ja 2 asjaomas e toimingu eest köögiviljakultuuri liigi kohta sätestatud määra kohaselt . Lõikega 4 sätestatakse riigilõivu tasumise kohustus seemnekartuli sertifitseerimise eesmärgil kuni viie mugulaproovi kvaliteedi kontrollimise eest ühes ettevõttes ühe proovivõtmise korra kohta. Seemnekartuli sertifitseerimine on aja- ja töömahukas tegevus ning koosneb mitmest etapist. Seemnekartuli sertifitseerimisel võetakse mullaproov kartuli kidu-ussi määramiseks, tehakse põldtunnustamine, võetakse mugulaproovid viirus- ja bakterhaiguste määramiseks ning hinnatakse mugulate kvaliteeti. Riigilõiv 55 eurot kehtestatakse vaid seemnekartuli kvaliteedinõuetele vastavuse kindlakstegemiseks kuni viie mugulaproovi kvaliteedi hindamise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal . Sama väljasõidu ajal samas ettevõttes alates kuuendast mugulaproovist peab tasuma lisaks 55 eurole 10 eurot iga järgneva mugulaproovi võtmise eest. Hetkel tasuvad seemnekartuli tarnijad seemnekartuli taimepasside eest riigilõivu 5 eurot 100 taimepassi kohta. Kavandatava muudatusega jäetakse see riigilõiv u tasumise kohustus seadusest välja ning selle asemel kehtestatakse riigilõiv mugulaproovi analüüsimise eest seemnekartuli kvaliteedinõuetele vastavuse kindlakstegemiseks . Seemnekartuli mugulaproovi võtmiseks ettevõttesse kohale sõit mine on aeganõudev tegevus ning tihti sõidetakse kohale vaid ühe partii kontrollimiseks. Ka seemnekartuli tarnijatel on mugavam , kui ühe korraga saab tehtud mitu toimingut , mis võimaldab aega otstarbekamalt kasutada . Selleks, et optimeerida kohalesõitude ja ettevõttes tehtavate toimingute arvu, kehtestatakse riigilõiv 55 eurot mugulaproovi võtmise ja analüüsimise eest. Ühe proovivõtmise korra ajal on võimalik kontrollida maksimaalselt 5 proovi, seega kehtestatakse riigilõiv 55 eurot kuni viie mugulaproovi võtmise ja analüüsimise kohta ühe proovivõtmise korra ajal . E elnõu § 2 punktiga 4 muudetakse § 248 lõiget 1 ning kehtestatakse er and , mille kohaselt seemnekartuli kohta väljastatava taimepassi eest ei pea tasuma riigilõivu. Hetkel tasuvad seemnekartuli tarnijad seemnekartuli taimepassi eest riigilõivu 5 eurot 100 taimepassi kohta. Kavandatava muudatusega jäetakse see riigilõiv seadusest välja ning selle asemel kehtestatakse riigilõiv mugulaproovi analüüsimise eest seemnekartuli kvaliteedinõuetele vastavuse kindlakstegemiseks . Eelnõu § 3 muudetakse h alduskoostöö seaduse § 13 lõike 1 1 punkti 9 . K ehtiva redaktsiooni kohaselt ei pea taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 82 lõikes 1 ja § 90 lõikes 1 nimetatud halduslepingu sõlmimisel juhinduma riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja riigihanke läbiviimise korrast. Kuna käesoleva eelnõuga kavandatakse muuta nii volitatud põldtunnustajate kui ka volitatud proovivõtjate tegevus tavapäraseks majandustegevuseks, siis ei ole nii põldtunnustamise kui proovivõtmise puhul enam tegemist haldusülesandega ja selle täitmiseks volitamiseks ei ole vajalik sõlmida halduslepinguid. Seetõttu puudub vajadus halduskoostöö seaduse § 13 lõike 1 1 punkti 9 järele ning see tunnistatakse kehtetuks . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei kaasne võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Sertifitseerimise süsteemi tegevuste väljavolitamine vastab Nõukogu direktiiv ile 2004/117/EÜ, 22. detsember 2004, millega muudetakse ametliku järelevalve all tehtud kontrolli ja kolmandates riikides toodetud seemne samaväärsuse osas direktiive 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ (ELT L 14, 18.01.2005, lk 18–33) ning OECD sordilise sertifitseerimise skeemide lisale 5 (viide dokumendile on seletuskirja lk 2 .) Puuvilja- ja marjakultuuri regulatsiooni muutmine on otseselt puutumuses EL direktiiviga 2008/90 /EÜ ja selle rakendusdirektiividega 2014/96/EL, 2014/97/EL ja 2014/98/EL . 6. Seaduse mõjud Seaduse eelnõu l on otsesed mõjud majandusele, sealhulgas põllumajandusmajandusettevõtetele ja riigiasutuste töökorraldusele . Seaduse eelnõul on kaudsemad mõjud seoses põllumajandusettevõtete paiknemisega ka regioon a alarengule (töökohtade arv) . Puuduvad o tsesed olulised mõjud keskkonnale , r iigi julgeolekule , välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale , samuti pole otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Järgmiselt käsitletakse üksnes neid mõjukategooriaid, kus seaduse eelnõu rakendamisega kaasneb otsene oluline mõju. S eemnete se rtifitseerimise süsteemi muutmine vähendab PMA administratiivkoormust ja suurendab tootjate omavastutust. Eestis kasvatas 2016/2017. majandusaastal seemet 122 ettevõtet, nendest tootis sertifitseeritud seemepartiisid 74 ettevõtet. Süsteemi muutmise läbi väheneb administratiivne koormus, sest väheneb halduslepingutega seotud tegevus ning PMA saab keskenduda rohke m järelevalve teostamisele. Seniajani pole olnud Eestis majandustegevusloaga laboratooriume ning juhul kui seemnete tootjatel on soov ja vajadus, siis neil on võimalus luua seaduses ettenähtud nõuetele majandustegevusloaga laboratoorium oma ettevõtte s või luua mitme peale sõltumatu laboratoorium. Alles jääb p õhimõte, et osade liikide ning kategooriate korral nagu söödakultuuride tunnustamise ja proovivõtmise kõrgemate kategooriate korral ei pea maksma riigilõivu ning sertifitseeritud kategooria korral peab maksma madalama määraga riigilõivu. 2017. aasta seisuga on Eestis 4 halduslepinguga proovivõtjat, kes võtsid 306 proovi ehk 16% PMA proovidest, ja 18 halduslepinguga põldtunnustajat, kes tunnustasid kokku 10 386 ha ehk 73 % kogupinnast. Tegevusloaga p õldtunnustajate arv peaks olema 25- 30 , neist 10 nö teenust pakkuvat tunnustajat , et katta ära kõik tunnustatavad pinnad. Tegevusloaga p roovivõtjate arv peaks kahekordistuma, kuid samuti peab tekkima vähemalt 5 proovivõtmisteenust pakkuvat majandustegevusloaga isikut, et kõik Eesti piirkonnad oleksid kaetud. Seemnete sertifitseerimise riigilõivu määrade muutmine on seotud sertifitseerimistegevuste tegevusloastamisega. Seemnetootja võib teha edaspidi valiku, kas ta soovib kasutada PMA või tegevusluba omava põldtunnustaja, proovivõtja või seemnekontrolli laboratooriumi teenust või taotleb ise eespoolnimetatud tegevuste jaoks majandustegevusluba. Juhul kui seemnetootja valib PMA teenuse, siis peab tasuma riigilõive ja PMKle analüüsimise tasu. Söödakultuuride riigilõivud kehtestatakse madalamal määral kui teravilja - ja õli kultuuride ning kiudtaimede jm liikide riigilõivud, sest tulenevalt nende tootmise spetsiifikast ei ole võimalik tagada tulu ning seetõttu nähakse ette riigi poolt nende liikide tootmisele erisused. Sordikaitse täpsustused on vajalikud Euroopa Liidu sordikaitse ja Eesti sordikaitse võimalikuks ühtlustamiseks, sest mõlemat sordikaitset rakendavad Eestis täpselt samad isikud. Näiteks E esti Taimekasvatuse Instituut on aretaja ning on oma sordid võtnud Eesti kaitse alla, aga samuti esindavad nad ka Soomes aretatud Euroopa Liidu kaitse alla võetud sorte. Muudatusega on kaitsealuse sordi omanikul lihtsam rakendada erinevate kaitsete all olevate sortidele sordikaitset. 6.1. Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmist käsitlevate muudatustega kaasnev mõju 6.1.1. Kaasnev mõju 1: mõju põllumajandusele Sihtrühm 1: sertifitseeritud seemne tootjad, sordi omanikud, esindajad ja säilitajad Mõju kirjeldus: „Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 ” eesmärk on suurendada Eestis toodetud sertifitseeritud seemne ja seemnekartuliga isevarustatuse tase 40%ni. Seemnete sertifitseerimise süsteemi paindlikumaks muutmisega saab saavutada seatud eesmärki. Kui seemne tootjad saavad teostada ise seemnete sertifitseerimise tegevusi, siis neil suureneb sõltumatus ning paindlikkus reageerida turu nõudlusele kiiremini. See võimaldab moodustada partiisid ja märgistada neid kiiremini ning turustada sertifitseeritud seemet vastavalt tarbija vajadustele. Kõrge teravilja saag i saamiseks on taliviljade kasvatamisel oluline õ igeaeg n e seem n e külvamine. See on aga olnud tootjatel probleemiks , sest taliviljade seemnete sertifitseerimine vahel venib. Selles osas saab aga tootja ise kaasa aidata ja osad tegevused ise ära teha . Turunõudlusele kiirem reageerimine võimaldab seemnetootjal püsida konkurentsis ja saada oma tegevuse pealt tulu. Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmine omab ülemineku ajal suurt ühekordset mõju ettevõtte tegevuse korraldamisele , sest põldtunnustamise ja proovivõtmise väljavolitamise süsteem halduslepinguga on ka praegu kehtiva seaduse järgi olemas. Arvestades seda, et 2015. aastal tunnustasid volitatud tunnustajad 67% sertifitseeritud kategooria seemnepõldudest, siis muudatusena võib tulevikus see arv tõusta kuni 80%. P õldtunnustamise süsteemi muutmine on suurema mõjuga, sest praegu teostavad seda halduslepinguga põldtunnustajad, kes pole seotud ettevõttega. Uue süsteemi kohaselt peab tootja kas ise omama majandustegevusluba või ta tellib teenust majandustegevusluba omavalt põldtunnustajalt. 2015. aastal võtsid volitatud proovivõtjad 232 proovi, mis moodusta s 13,7% kõikidest proovidest ja ka see arv võib suureneda. Kuna enamus Eesti seemnetootjaid on väikese seemnetootmismahuga ettevõtjad, siis need ettevõtjad hakkavad suure tõenäosusega endiselt kasutama PMA poolt pakutavad proovivõtmise teenust. Suurema seemne tootmise mahuga ettevõtjad võivad hakata majandustegevusloaga proovivõtja ks või osta teenus t majandustegevusloaga proovivõtja käest . Kuigi majandustegevusloaga proovivõtja koolit us on aeganõudev ja hiljem hakkab seemnest proove võtma samuti tootja, ei tohiks see kaasa tuua väga suurt töökoormuse suurenemist, sest proovivõtjate korral on ka praegu halduslepinguga proovivõtjad ettevõtte omad töötajad. Seemneproovide analüüsimise ks peab e ttevõtjal olema tegevusluba sertifitseeritavast seemnepartiist võetud seemneproovi analüüsimiseks seemnepartii kvaliteedi määramiseks. Nimetatud muudatus omab kõige suuremat mõju, sest nad peavad selleks seadma sisse nõuetekohase laboratooriumi, saama Eesti akrediteerimiskeskuse akrediteeringu, koolitama välja seemneanalüütikud. Kokkuvõtteks kogu sertifitseerimise etappide süsteemi muutmine omab olulist mõju tootjale, sest see võimaldab neil paremini planeerida seemnete sertifitseerimise tegevusi ning paremini planeerida kogu ettevõtte tööd ning suurendab ettevõtte tootlikkust. Samas suuri lisakulutusi ei teki, sest need ettevõtjad, kelle l on põldtunnustamise, proovivõtmise või seemnekontrolli majandustegevusluba , on vabastatud nende tegevuste eest riigilõivu maksmisest . Uuele süsteemile üleminek on ühekordne ja seetõttu on m uudatuse mõju seemnetootjatele keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk i ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: Seemne tootjatele ja ETKI-le, kui sordi omanikule, aretajale toob sertifitseerimise süsteemi muudatus kaasa ühekordsed üleminekulud seoses töötajate koolituse kuluna. Seemne analüüsimise laboratooriumi sisse seadmine ja töös hoidmine on suur ning oluline väljaminek, kuid tootja teeb seda vaid siis , kui see on majanduslikult kasulik. Kõikide etappide keskmisena ei oma muudatus suurt mõju. Sihtrühm 2: Põllumajandustootjad Mõju kirjeldus: Need põllumajandustootjad, kes ise ei tooda sertifitseeritud seemet , ostavad külviks ettenähtud sertifitseeritud seemet. Sihtrühma alla kuulub umbes 3000 põllumajand us ettevõtet, kes kasutavad sertifitseeritud seemet. Keskkonnasõbralik u majandamise toetuse saajaid oli 2017. aastal aga 1475 põllumajandustootjat. Põllumajandustootjad soovivad tihti osta teatud sor d i ja kategooria seemet konkreetses mahus. Läbi paindlikuma sertifitseerimise süsteemi on võimalik pakkuda vajaminevat kogust kiiremini . . Seeläbi on võimalik, et seemne partii hind väheneb ning suureneb sertifitseeritud seemne kasutamise protsent. Sertifitseeritud seemnel on suurem saagipotentsiaal ning väiksem taimekaitsevahendite kulu – vahe oma toodetud seemne ja sertifitseeritud seemne hindade vahel ei ole tegelikult suur. Sertifitseeritud seemnepartii kvaliteedis saab aga kindel olla, oma toodetud seemne säilitamis- ja ettevalmistamistingimused on aga erinevad. Selle tulemusel suureneb põllumajandustootja sissetulek. Majandustegevusloaga laboratooriumite tekkimisega tekib põllumajandustootjatel võimalus tellida ka eelanalüüse ning omatarbeks toodetud seemnete kvaliteeti. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tähelda ta . 6.1.2. Kaasnev mõju 2: mõju avaliku sektori kuludele ja riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Mõju sihtrühmaks on PMA ja PMK. Mõju kirjeldus: PMA jaoks on mõju töökorraldusele keskmine, sest ühelt poolt kao vad ära igal aastal sõlmitavad halduslepingud, kuid teisalt tuleb luua uus süsteem põldtunnustamise, proovivõtmise kui ka seemnekontrolli laboratooriumi majandustegevusluba omavate isikute üle järelkontrolli teostamiseks. PMA - l peab endiselt olema ülevaade põldtunnustajate, proovivõtjate ja seemneanalüüsimiste mahtudest ja läbiviijatest. PMK kui Eestis hetkel ainus seemnete analüüsimist teostav asutus peab volitatud laboratooriumite tekkimisel te g e ma majandustegevusluba omava seemnekontrolli laboratooriumi dublikaatproovidest analüüse ning seemnete sertifitseerimise järelkontrollikatseid. PM K ei teosta järelevalvet majandustegevusluba omava seemnekontrolli laboratooriumite üle vaid esitab saadud analüüsiandmed ja järelkontrollikatsete andmed PMAle . Hetkel on teada kahe majandustegevusloaga seemnekontrolli laboratooriumi asutamise soovist. Tegemist on ühekordse uuele süsteemile üleminekuga. Ebasoovitatavate mõjude kaasnemise risk: s eemnete sertifitseerimise süsteemile üleminekul on kõige ebasoovitavam, et ei toimu muutusi ning endiselt on kõige suurem maht seemnete sertifitseerimise tegevuste osas PMAl. Riski maandamiseks tõstetakse riigilõive. Sihtrühm: Mõju sihtrühmaks on maapiirkondade elanikud. Mõju kirjeldus: Sertifitseerimise süsteemi muutmine võimaldab luua seemne tootmisettevõtetes uusi töökohti. Uute töökohtade loomine mõjub positiivselt maapiirkondade arengule. Arvestades, et seniajani käi s i d põldtunnustamist ja proovivõtmist tegemas PMA inspektorid, siis edaspidi võivad seemnetootjad ise omada majandustegevusluba või tellida teenust majandustegevusluba omavatelt isikutelt, mis tähendab et suureneb maapiirkonnas töökohtade arv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Seemnete sertifitseerimise süsteemi rakendamisega kaasneb positiivne mõju regionaalarengule, ebasoovitavad mõjud puuduvad. 6.1. 3 . Kaasnev mõju 3 : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Sihtrühm: Mõju sihtrühmaks on P MA ja P M K, ET K I, Eesti Akrediteerimise Keskus. Mõju kirjeldus: Uue le seemnete sertifitseerimis e süsteemile üleminek ei too kaasa P MA - le ja P MK - le lisakulusid, pigem vähendab neid. P MA - l väheneb töökoormus seoses igal aastal tehtud halduslepingute koostamisega. Näiteks 2016. aastal sõlmiti haldusleping kaheteistkümne põldtunnustajaga ja nelja proovivõtjaga. P MA saab keskenduda rohke m järelevalve ja järelkontrolli teostamisele. Samas PMA peab looma infosüsteemi, kust saab esitada aruandeid seemnetootjate poolt sertifitseeritavate partiide kohta majandustegevusluba omavate põldtunnustajate , proovivõtjatega ja seemnekontrolli laboratooriumiga . Samuti tuleb luua järelevalveinfosüsteemi võimalus analüüsitulemuste esitamiseks P MA - le. P M K - l võib väheneda töökoormus, kui valmib ettevõtja juures olev seemnete analüüsimise laboratoorium. Isegi kui Eestis luuakse kaks majandustegevusluba omavat seemne analüüsimise laboratooriumi, siis ei vähene PMK tehtavate proovide arv märkimisväärselt, sest endiselt on Eestis palju väikseid seemnetootjaid, kelle analüüsid tellitakse PMK seemnekontrolli laborist. Kuna majandustegevusloaga seemnete analüüsimise laboratoorium peab olema eelnevalt akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt, siis see toob juurde lisatööd Eesti Akrediteerimiskeskusele. Seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmisega ei kaasne avaliku sektori kulude kasvu ega töökoormuse tõusu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoodne mõju on siis, kui mitte keegi tootjatest ei lähe üle uuele seemnete sertifitseerimise väljavolitamise süsteemile ning jätkub olemasolev süsteem, kus riik paku b seemnete sertifitseerimise teenust. 6.2. Kaitsealuste sordiomanike õiguste täpsustami s e rakendamisega kaasnev mõju 6.2.1. Kaasnev mõju 1: mõju majandusele Sihtrühm 1: Põllumajandustootjad Mõju kirjeldus: Eesti sordilehes on 15. detsembri 2016 . a seisuga kokku 379 sorti, millest on kaitse all 64 sorti. Kaitse all olevate sortide eest tuleb maksta õiglast tasu, kuid informatsiooni külvatavate sortide kohta tuleb esitada kõigil tootjatel. PRIA andmetel oli 2016. aasta l ühtse pindala toetuse taotlejaid 15 868 isikut, 2015 . aastal oli 17 578 ning elektrooniliselt esitati taotluseid 2016. aastal 87% kogu esitatavate taotluste arvust. Selliseid tootjaid, kes kasvatavad erandit omava id liike ning (Eesti sordikaitse puhul) üle 10 ha on PRIA andmetel umbes 2700. Kõik need tootjad peavad tulevikus esitama teabe kaitsealuste kasutatavate sortide kohta MTÜ Eesti Seemneliit. Omatarbeks toodetud seemne kasutamise eest on Seemneliidu andmetel www.seemneliit.ee õiglase tasu määrad 2017. aastal t era- ja kaunviljadel 2,60 EUR/ha, r aps jm õlikultuurid 5,80 EUR/ha , k artul 25,60 EUR/ha ja l utsern 3,50 EUR/ha . Sortide, kaasa arvatud kaitsealuste sortide , seemet tohib turustada vaid sertifitseeritud seemnena. Põllumajandustootjatel on lubatud küll toota seemet omatarbeks, kuid sellist seemet pole lubatud turustada. Põllumajandustootjatel on võimalus omatarbeks paljundada seemet ning kasutada seda oma majapidamises ka külvamiseks. Külviks kasutatud seemne kohta teabe esitamine aitab teadustada põllumajandustootjatele, millist sorti ja kategooriat on külvatud või on kasutatud omatarbeks toodetud seemet, mida on paljundatud teatud sordist. Kaitsealune sort on intellektuaalne omand ning sordi omanikul ja esindajal on nö passiivsed õigused ehk omanik teostab ise oma õigusi. UPOV on seadnud konventsiooni osalistele ehk riigile konventsiooni artikli 15 lõike 2 vabatahtliku erandi rakendamisel kohustuse kaitsta aretaja õiguspäraseid huve. Õigla s e tasu maksmine on põllumajandustootjale küll väljaminek, kuid selleks, et Eestis oleksid olemas uued sordid on vajalik rakendada omatarbeks kasutatud kaitsealuste sortide kohta teabe esitamist ning õiglase tasu maksmist. Kaitsealuste sortide kasutamise eest makstav õiglane tasu on sordiaretajale makstav tasu aretaja poolt tehtud töö tasustamiseks. Saades suuremat saagikust on tootjatel võimalik saada suuremat sissetulekut, mis mõjutab positiivselt majandust. Kaitsealuste sortide puhul sellise informatsiooni saamisel saavad sordi omanikud, esindajad või säilitajad rakendada oma õigus i ning saada õiglast tasu. Väikses mahus põllukultuuri kasvatamisel peavad põllumajandustootjad esitama teabe külvatud sordi kohta, kuid nad ei pea hiljem tasuma sordiomanikule kaitsealuse sordi eest õiglast tasu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskiks on kui põllumajandustootjad ikkagi ei esita andmeid kaitsealuste sortide kohta. Sellisel juhul Eestisse endiselt ei hakata müüma uusi ja saagikamaid sorte ning Eesti põllumajandustootjate sissetulek ei kasva. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on keskmine, sest põllumajandustootjal on võimalik sõlmida ka kokkulepe erialaorganisatsiooni kaudu sordiomanikke ja – esindajaid liitva organisatsiooniga, mis omasoodu võimaldab saada tootja tele soodsamat omatarbeks toodetud seemne eest makstavat tasu ja omakorda Seemneliidul saada kätte intellektuaalse omandi kasutamise eest õiglast tasu. A rvestades sertifitseeritud seemne ja uue sordi kasutamisest tulenevat lisakasu saagikuse ja kõrgema kvaliteediga kasvatatava põllukultuuri vilja eest , on mõju majandusele positiivne. Sihtrühm 2: sordi omanikud, esindajad ja säilitajad Mõju kirjeldus: Sordi omanik, esindaja või säilitaja saab läbi põllumajandustootja poolt esitatava teabe teada kasvatatava liigi, sordi ja pindala kohta teabe. Teabe esitamise info mõjutab Eesti kliimatingimustesse sobivate sortide kasutamisele võtmist ning näitab üldist sortide kasutamise tendentsi. Süsteemi rakendamine mõjutab uute sortide jõudmist Eestisse, sest vaid edukalt litsentsitasu või õiglast tasu kogunud sortide esindajad saavad Eestisse sisse tuua uusi ja saagikamaid sorte. Uute sortide Eestisse sissetoomine tähendab seda, et iga uus sordilehte võetav sort annab aastas 2% saagikasvu, mis on 10 aasta kohta 20% . Sellest tulenevalt saavad sordi omanikud ja esindajad tuua Eestisse sobivaid sorte, mis on saagikamad ning paremate kvaliteediomadustega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tähelda. Järeldus mõju olulisuse kohta : info esi tamise ja õiglase tasu maksmise mõju sordi omanikele, esindajatele ja säilitajatele on väga suur , sest seeläbi nad saa vad aretada uusi sorte . Sihtrühm 3: sertifitseeritud seemne tootjad . 6.2.2. Kaasnev mõju 2: mõju avaliku sektori kuludele ja riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Mõju avaliku sektori kuludele ei ole . 6.2.3. Kaasnev mõju 3: regionaalarengule mõju ei täheldata. 6.2.4. Kaasnev mõju 4: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Sihtrühm: Mõju sihtrühmaks on P MA ja P M K. Mõju kirjeldus Kuna sordikaitse süsteemi täpsustusega on tegemist eraõigusega, siis PMA - l ja PMK - l mõjusid süsteemi muutmisega ei kaasne. 6.3. Seemne sertifitseerimise riigilõivu tõstmisega kaasnev mõju 6. 3 .1. Kaasnev mõju 1: mõju majandusele Sihtrühm 1: Seemnetootjad Mõju kirjeldus: Eestis kasvatas 2016/2017. majandusaastal seemet 122 ettevõtet, nendest tootis sertifitseeritud seemepartiisid 74 ettevõtet. Kõik sertifitseeritud seemnepartiisid tootvad ettevõtted, kes tulevikus ei taotle majandustegevusluba põldtunnustamiseks, proovivõtmiseks või analüüsimiseks , peavad tasuma uue määraga riigilõivu. Volitatud seemneproovi võtjaid on hetkeseisuga 3 ettevõttes kokku 4 isikut. Seemnetootjad peavad tulenevalt seaduse muudatusest valima kahe võimaluse vahel : 1) kas omada tegevusluba põldtunnustamise, proovivõtmise ja seemnekontrolli laborile või 2) või osta sertifitseerimise teenust eraldi tegevustena ning see võimalus jaguneb omakorda kolmeks: - teenust pakkuvalt majandustegevusluba omavalt isikult või - PMA - lt põldtunnustamist või proovivõtmist või PMK - lt analüüsimist või - taotletakse ise majandustegevusluba osale sertifitseerimise tegevusele. Seemnetootjale , kes soovib kasutada PMA sertifitseerimise teenust, avaldab riigilõivude tõstmine suurt majanduslikku mõju , sest näiteks teraviljakultuuridel suureneb põldtunnustamise riigilõiv pea neljakordselt . Samas uued põldtunnustamise ja proovivõtmise riigilõivud ja analüüsimise t tasu moodustab seemne partii müügihinnast olenevalt liigist 4- 5 % , varasema 1 - 1,5 % asemel ja söödakultuuridel aga 3,5- 6% , varasema 1,2- 2,2% asemel . Näitena võib tuua suviodra keskmise partii, mille suuruseks on 27 149 kg, keskmise müügihinnaga 9 231 eurot, sellest moodustab põldtunnus t amise ja proovivõtmise eest tasutav riigilõiv ja analüüsimise tasu 3 78,3 8 eurot ehk 4,1 % (varasem riigilõivu osakaal partii müügihinnast oli 1,32% ) suviodra keskmise partii müügihinnast. Söödakultuuride, välja arvatud põldoa- ja –herne , põldtunnustamisele, proovivõtmisele ja analüüsimisele, kui keerulise tootmisega liikide le, tehakse erisused riigilõivu suurusele 50% ulatuses. Need sertifitseeritud seemne tootjad, kes soovivad saada majandustegevusluba, peavad läbima PMA ja PMK poolt korraldatavad vastavad koolitused ning osalema täienduskoolitustel, kuid ei pea maksma riigilõivu nende tegevuste eest, mille osas on neil endal tegevusluba või tellitakse majandustegevusluba omavalt isikult teenust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskiks on seemnetootjate vähene huvi ise taotleda majandustegevusluba ning seeläbi peab PMA ka edaspidi pakkuma suures mahus seemnete sertifitseerimise teenust. Samuti on suureks riskiks seemnetootjate vähenemine, kuna riigilõivude summa suureneb ning pole võimalik veel leida majandustegevusloaga vastavat sertifitseerimise teenust pakkuvat isikut. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väga oluline, sest majandustegevusloa kehtestamisega ning riigilõivu tõstmisega soovitakse suurendada seemnetootjate huvi ise teostada seemnete sertifitseerimise tegevusi ning seeläbi vähendada PMA ja PMK koormust seemnete sertifitseerimise teenus e pakkumisel . Sihtrühm 2: Põllumajandustootjad Seemnete sertifitseerimise riigilõivude tõus toob kaasa ka mõningase sertifitseeritud seemne hinna tõusu. MTÜ E esti Seemneliit arvestuste kohas e lt toob see kaasa ühe sertifitseeritud seemne kilohinna tõusu umbes ühe sendi võrra, mis moodustab arvestades teraviljakultuuride külvinormi 200 kg/ha, 2 eurot hektarile. Sihtrühm 3 : PMA ja PMK Nii PMA kui ka PMK tööle on tegu väga suurt mõju omava muudatusega, sest praegused nende poolt pakutavad teenuste mahud on väga suured ning tehakse muude järelevalvetoimingute arvelt. Arvestusega, et PMA jääb pakkuma seemne sertifitseerimise teenust praeguses ulatuses, siis planeeritav riigilõivude laekumine oleks 251 2 70 eurot, senise 155 138 euro asemel. Riigilõivu seemnete analüüsimise eest enam ei ma ksta , kuid MTÜ Eesti Seemneliit kohtumisel tõstatati soov maksta analüüsimise eest otse arve alusel PMK - le. Võttes aluseks praeguseid mahte, oleks PM A riigilõivudest laekuv summa 167 055 eurot ja PMK - le laekuks nende tehtavate analüüside eest 174 769 eurot . 6. 4 . Seemnekartuli sertifitseerimise riigilõivu rakendamisega kaasnev mõju 6. 4 .1. Kaasnev mõju 1: mõju majandusele Sihtrühm 1: Põllumajandustootjad Eestis on 2016. aasta andmetel 24 sertifitseeritud seemnekartuli tootjat. Seniajani maksti riigilõivu vaid taimepasside väljastamise eest 5 eurot 100 taimepassi eest. Kuna Eestis väljastatakse taimepass ja ametlik etikett üheskoos, siis seda riigilõivu loetakse ametliku etiketi väljastamise riigilõivuks. 2016. aastal laekus selle eest 2710 eurot, millest suured tootjad maksid valdava osa. Kuna seemnekartuli sertifitseerimine koosneb mitmest etapist ning sertifitseerimiseks tuleb teha väljasõite tootjate juurde, siis uue kehtestatava riigilõivuga tuleb hakata maksma 55 eurot iga mugulaproovi kvaliteedi kontrolli väljasõidu eest ning täiendavalt 10 eurot sama väljasõidu ajal tehtava partii kontrolli eest. Ühe väljasõidu ajal on võimalik kontrollida keskmiselt 5 partiid. Uuele riigilõivu süsteemile üleminek omab keskmist mõju ettevõtlusele ning seemnekartuli sertifitseerimist taotlevad tootjad hakkavad paremini ette valmistama sertifitseeritavaid partiisid, mis vähendab tootjate halduskoormust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskiks ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne, sest mugulaproovi kvaliteedi hindamise riigilõiv asendab praegu kehtivat taimepasside riigilõivu. Järeldus mõju olulisuse kohta: Kuna nõue laieneb kõigile seemnekartuli tootjatele ning ka väiksed seemnekartuli tootjad peavad hakkama maksma seemnekartuli mugulakvaliteedi kontrollimise eest riigilõivu, siis mõju on keskmine. Sihtrühm 2: PMA Mõju kirjeldus: PMAle on mõju keskmine, sest eeldatavasti tuleb teha mugulakvaliteedi hindamiseks vähem väljasõite, sest ühe väljasõidu ajal saab kontrollida mitut seemnekartuli partiid. 2016. aasta arvandmetest lähtuvalt oleks laekunud riigilõivu umbes 10 000 eurot. Sertifitseeritud seemnekartuli tootjad saavad ette valmistada suurema hulga seemnekartuli partiisid, misläbi on neil võimalik lasta PMA-l ühe väljasõiduga kontrollida kuni 5 partiid makstes mugulakvaliteedi kontrollimise eest 55 eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tähelda. Järeldus mõju olulisuse kohta : mugulakvaliteedi ja kartuli kidu-ussi määramise korral samal aastal maha panemata kartuli eest riigilõivu kehtestamine omab olulist mõju, sest aitab optimeerida P MA tööd ning kokku hoida tühjade sõitude pealt tehtud riigikulutusi. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduses tehtavate muudatuste rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne märkimisväärseid tulusid. 2016 . aastal oli PMA ja PMK poolt tehtud kulutused , sealhulgas tugiteenused ja riigilõivude laekumise vahest tulenev puudujääk 401 300 eurot. PMA kulud seemnete järelevalve sektoris o li 311 978 eurot ja PMK kulud 247 837 eurot (kokku 559 815 eurot). Riigilõive laekus 2016. aastal 158 515 eurot ehk see kattis 28% kuludest . Seega on kulude ja tulude vahe 401 300 eurot. A rvestades, et sertifitseerimise tase jääb samaks peaks r iigilõivude tõstmisega laekuma riigilõive ja tasusid 341 824 eur o ulatuses praeguse 158 515 euro asemel . Võttes aluseks praeguseid mahte, oleks PMA tegevuste eest riigilõivude laekumine 167 055 euro t ja PMK tegevuste eest 174 769 euro t . 8. Rakendusaktid Tulenevalt seemnete sertifitseerimise süsteemi muutmisest on vaja muuta järgmisi põllumajandusministri määrusi : – põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 55 „ Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded ”; – põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 52 „ Peediseemne kategooriad ning peediseemne tootmise ja turustamise nõuded ”; – põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 53 „ Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded ”; – põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus nr 56 „ Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded ”; Puuvilja- ja marjakultuuride liikide sortide sordilehte võtmis ega seoses on vaja muuta järgmisi põllumajandusministri määrusi : – Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006 . a määrus nr 52 „ Sordiregistri pidamise põhimäärus ” ; – põllumajandusministri 7. veebruari 2006 . a määrus nr 17 „Sordi registreerimiseks esitatava taotluse vorm, taotlusel esitatavad andmed, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja sordi registreerimise taotlemise kord ” ; – põllumajandusministri 24. märtsi 2006 . a määrus nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ning sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded ”; – põllumajandusministri 10. juuni 2011 . a määrus nr 52 „ Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tootmise ja turustamise nõuded ”; Seemnekartuli tarnija enesekontrolli nõuete täitmise kohustusega seoses on vaja muuta põllumajandusministri 3. mai 2006 . a määrus t nr 58 „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded ” . 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 1. märtsil 2019 . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ettevalmistamisele eelnes 2015. aastal HÕNTE nõuete kohaselt taimede paljundamise ja sordikaitse seadust käsitleva õigusliku regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse väljatöötamine. Väljatöötamiskavatsus läbis 2015. aasta 10. augustist 22 . augustini kooskõlastusringi: M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium, R ahandusministeerium, S iseministeerium, S otsiaalministeerium, K eskkonnaministeerium ja J ustiitsministeerium. Kaasatud on ka MTÜ Eesti Seemneliit, kellega toimus ka eraldi kokkusaamine 15. märtsil 2018 riigilõivude teemal. Eelnõuga seonduvalt ei kavandata avalikku konsultatsiooni. KAVAND MÄÄRUS Põllumajandusministri määruste muutmine seoses taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmisega ….201 8 nr ….. Määrus kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 4 lõike 3, § 8 lõike 3, § 17 lõike 9, § 27 lõike 7, § 28 lõigete 6 ja 7, § 29 lõike 4 , § 61 lõike 4, § 65 lõigete 4 ja 7, § 73 lõigete 5 ja 7, § 101 lõike 4, § 104 lõike 4 ning § 118 lõike 8 alusel. § 1. Põllumajandusministri 3. mai 2006. a määruse nr 58 „Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded” muutmine Põllumajandusministri 3. mai 2006. a määrust nr 58 „ Seemnekartuli kategooriad ning seemnekartuli tootmise ja turustamise nõuded 1 ” täiendatakse paragrahviga 6 1 järgmises sõnastuses: „ § 6 1 . Seemnekartuli tootmisega tegeleva tarnija enesekontrollisüsteem (1) Seemnekartuli ja säilitussordi seemnekartuli tootmisega tegelev tarnija: 1) määrab kindlaks tootmise kriitilised punktid ja nendes rakendatavad meetmed, dokumenteerib need ja tagab meetmete rakendamise (edaspidi enesekontrollisüsteem ); 2) teeb visuaalseid vaatlusi seemnekartulil taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks; 3) võtab vajaduse korral proove seemnekartuli kvaliteeti vähendava taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks; 4) tagab tootmise käigus seemnekartuli partiide eristatavuse selliselt, et oleks võimalik neid tuvastada. (2) Tarnija määrab enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutava isiku. (3) Tarnija koostab lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmiseks enesekontrolliplaani, milles kirjeldab tulenevalt tootmismeetodist tootmise kriitilisi punkte ja nendes rakendatavaid meetmeid. (4) Kriitiliste punktidena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi: 1) seemnekartuli toomine ettevõttesse ja tema kvaliteedi, sealhulgas taimetervisliku seisundi hindamine; 2) seemnekartuli kasvatamine, arvestades kasutatavat tehnoloogiat; 3) seemnekartuli koristamine; 4) seemnekartuli visuaalsel vaatlemisel seemnekartulil kvaliteeti vähendava taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks meetmete rakendamine; 5) seemnekartuli pakendamine, ladustamine ja vedu. (5) Enesekontrolliplaan peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ettevõtja nimi ja kontaktandmed; 2) enesekontrollisüsteemi rakendamise ja täitmise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed; 3) taimetervise registri registrikande number; 4) andmed seemnekartuli, sealhulgas selle ettevõttesse toomise aja ja päritolu kohta; 5) andmed toodetava seemnekartuli kohta sortide, kategooriate ja partiide kaupa; 6) andmed ladustatud ja turustatud seemnekartuli kohta partiide kaupa; 7) andmed tehtud vaatluste, sealhulgas proovide võtmiste ja nende tulemuste kohta; 8) ettevõttesse seemnekartuliga taimekahjustaja sissetoomise vältimiseks ja leviku takistamiseks rakendatud meetmete ja tõrjeabinõude kirjeldus ning nende rakendamise tulemused; 9) seemnekartuli kvaliteeti vähendavast taimekahjustajast vabanemiseks rakendatud meetmete kirjeldus ja nende rakendamise tulemused, või andmed ohtlike taimekahjustajate poolt kahjustatud seemnekartuli või nende taimede hävitamise ja nende koguse kohta ning hävitamisviisi kirjeldus. (6) Tarnija säilitab enesekontrolliplaani ja selle alusel dokumenteeritud andmeid taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 77 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul . (7) Üksnes seemnekartuli turustamisega tegelev tarnija koostab enesekontrolliplaani, milles kirjeldab lõike 4 punktis 5 nimetatud kriitilisi punkte ning mis sisaldab lõike 5 punktides 1–3 ning punktides 6 ja 7 loetletud andmeid.” § 2. Põllumajandusministri 7. veebruari 2006 määruse nr 17 „Sordi registreerimiseks esitatava taotluse vorm, taotlusel esitatavad andmed, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja sordi registreerimise taotlemise kord” muutmine Põllumajandusministri 7. veebruari 2006 määrust nr 17 „Sordi registreerimiseks esitatava taotluse vorm, taotlusel esitatavad andmed, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja sordi registreerimise taotlemise kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „,välja arvatud puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi puhul”; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 1 täiendatakse pärast sõna „keskkonnaministri” tekstiosaga „või Euroopa Liidu teises liikmesriigis”; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 2 asendatakse tekstiosa „põllu- ja köögiviljakultuuri” tekstiosaga „põllu-, köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuri”; 5) lisa 1 taotluse vormil punktis 14 jäetakse välja tekstiosa „(puuvilja- ja marjakultuuri tuntud sordi puhul)”. § 3. Põllumajandusministri 24. märtsi 2006 määrus e nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ning sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded” muutmine Põllumajandusministri 24. märtsi 2006 määrust nr 38 „Sordi sordilehte võtmise kord ning sordilehte võetavate taimeliikide loetelu, põllu- ja köögiviljakultuuri liigi kontrollimisel minimaalselt hõlmatavad tunnused ning järelevalve käigus sordi säilimise kontrollimise nõuded” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 asendatakse tekstiosa „teravilja-, sööda-, õli-, kiu- ja köögiviljakultuuri” tekstiosaga „teravilja-, sööda-, õli-, kiu-, köögivilja-, puuvilja- ja marjakultuuri”; 2) normitehnilist märkust 1 täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/97/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ tarnijate ja sortide registreerimise ning ühise sortide nimekirja osas (ELT L 298, 16.10.2014, lk 16 –21) ”; 3) lisa täiendatakse puuvilja- ja marjakultuuride loeteluga järgmises sõnastuses: PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID 157 Castanea sativa Mill. harilik kastanipuu 158 Citrus L. perekond tsitrus 159 Corylus avellana L. harilik sarapuu 160 Cydonia oblonga Mill. harilik küdoonia 161 Ficus carica L. harilik viigipuu 162 Fortunella Swingle perekond kinkanipuu 163 Fragaria L. perekond maasikas 164 Hippophae rhamnoides L. harilik astelpaju 165 Juglans regia L. kreeka pähklipuu 166 Malus Mill. perekond õunapuu 167 Olea europaea L. euroopa õlipuu ehk harilik õlipuu 168 Pistacia vera L. harilik pistaatsia 169 Poncirus Raf. perekond pontsirus 170 Prunus amygdalus Batsch harilik mandlipuu 171 Prunus armeniaca L. harilik aprikoosipuu 172 Prunus avium L. magus kirsipuu 173 Prunus cerasus L. hapu kirsipuu 174 Prunus domestica L. harilik ploomipuu 175 Prunus persica (L.) Batsch harilik virsikupuu 176 Prunus salicina Lindley pajulehine ploomipuu ehk hiina ploomipuu 177 Pyrus L. perekond pirnipuu 178 Ribes L. perekond sõstar 179 Rubus L. perekond murakas 180 Vaccinium L. perekond mustikas KAVAND MÄÄRUS Põllumajandusministri määruste muutmine ….201 8 nr ….. Määrus kehtestatakse taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse § 109 lõi gete 1, 2 ja 2 1 alusel . § 1. Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus e nr 53 „Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded” muutmine P õllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus t nr 5 3 „ Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad ning õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded ” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 9 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Põldtunnustamist teeb Põllumajandusamet või volitatud põldtunnustaja või sertifitseeritud seemne kategooria puhul põldtunnustaja. ” ; 2 ) paragrahvi 9 1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „ (1) Tootja sertifitseerib säilitussordi seemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Säilitussordi seemne sertifitseerimise nõuetekohasuse tagamiseks korraldab tootja säilitussordi seemne põldtunnustamise ja proovide analüüsimise. (2) Põldtunnustamist säilitussordile teeb Põllumajandusamet, majandustegevusloaga põldtunnustaja või tootja, järgides põldtunnustamise kohta kehtestatud nõudeid. (3) Säilitussordi seemne tootja esitab sertifitseeritavast seemnepartiist proovi võtmiseks taotluse Põllumajandusametile. (4) Sertifitseerimise nõuetele vastava säilitussordi seemnepartii märgistab ja sulgeb proovivõtja või tootja nõuetekohaselt, arvestades põldtunnustamise ja laboratoorse analüüsi tulemusi. ” ; 3 ) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga seemneproovi võtja võtab rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemnepartiist seemneproovi seemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb ning märgistab sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab proovivõtjale metoodikakohaseks proovivõtmiseks juurdepääsu pakendile või konteinerile. ” ; 4 ) paragrahvi 14 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põllumajandusamet või proovivõtja sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga. ” ; 5 ) paragrahvi15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega, välja arvatud ühekordselt suletava pakendi korral, või peab müügipakendi sulgemiskoht olema läbi õmmeldud etiketiga. Kui etikett kinnitatakse nööriga, siis peab kinnituskoht olema fikseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega. Sertifitseeritava seemne müügipakend võib olla suletud ning märgistatud ka Põllumajandusameti või seemneproovivõtja poolt. Säilitussordi seemne müügipakendi sulgemiskoha pitseerib tootja. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) või pakendit rikkumata. (2) Märgistatud müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes Põllumajandusameti või seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Põllumajandusamet» olema märgitud etiketile. ” ; 6 ) paragrahvi 17 lõigete 1- 3 sõnastust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all õli- ja kiudtaimede seemne müügipakendi välisküljele selliselt, et etikett oleks loetav. Kasut ada võib isekleepuvat etiketti. (2) Õli- ja kiudtaimede seemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all. (3) Õli- ja kiudtaimede seemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab Põllumajandusamet või proovivõtja sertifitseeritud seemnepartii numbri. ” ; 7 ) paragrahvi 24 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 24. Majandustegevusloaga p õldtunnustaja , proovivõtja ja laboratooriumi järelkontroll (1) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga põldtunnustaja tehtud põldtunnustamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb majandustegevuseloaga proovivõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (3) Põllumajandusamet teeb automaatse proovivõtmisseadme kasutamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas. (4 ) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga seemnekontrolli laboratooriumi poolt analüüsitavate proovide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. ” . § 2. Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus e nr 55 „Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded” muutmine P õllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus t nr 55 „ Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded ” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 9 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Põldtunnustamist teeb Põllumajandusamet või sertifitseeritud seemne kategooria puhul põldtunnustaja. ” ; 2 ) paragrahvi 9 1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „(1) Tootja sertifitseerib säilitussordi seemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Säilitussordi seemne sertifitseerimise nõuetekohasuse tagamiseks korraldab tootja säilitussordi seemne põldtunnustamise ja proovide analüüsimise. (2) Põldtunnustamist säilitussordile teeb Põllumajandusamet, majandustegevusloaga põldtunnustaja või tootja, järgides põldtunnustamise kohta kehtestatud nõudeid. (3) Säilitussordi seemne tootja esitab sertifitseeritavast seemnepartiist proovi võtmiseks taotluse Põllumajandusametile. (4) Sertifitseerimise nõuetele vastava säilitussordi seemnepartii märgistab ja sulgeb proovivõtja või tootja nõuetekohaselt, arvestades põldtunnustamise ja laboratoorse analüüsi tulemusi. ” ; 3 ) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga seemneproovi võtja võtab rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemnepartiist seemneproovi seemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb ning märgistab sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab proovivõtjale metoodikakohaseks proovivõtmiseks juurdepääsu pakendile või konteinerile. ” ; 4 ) paragrahvi 14 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga proovivõtja sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga. ” ; 5 ) paragrahvi 15 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega, välja arvatud ühekordselt suletava pakendi korral, või peab müügipakendi sulgemiskoht olema läbi õmmeldud etiketiga. Kui etikett kinnitatakse nööriga, siis peab kinnituskoht olema fikseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega. Sertifitseeritava seemne müügipakend võib olla suletud ning märgistatud ka Põllumajandusameti või majandustegevusloaga seemneproovivõtja poolt. Säilitussordi seemne müügipakendi sulgemiskoha pitseerib tootja. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) või pakendit rikkumata. (2) Märgistatud müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes Põllumajandusameti või majandustegevusloaga seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Põllumajandusamet» olema märgitud etiketile. ” ; 6 ) paragrahvi 17 lõigete 1- 3 sõnastust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all teraviljaseemne seemne müügipakendi välisküljele selliselt, et etikett oleks loetav. Kasut ada võib isekleepuvat etiketti. (2) Teraviljaseemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all. (3) Teraviljaseemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab Põllumajandusamet või majandustegevusloaga proovivõtja sertifitseeritud seemnepartii numbri. ” ; 8) paragrahvi 24 muudeta kse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. M ajandustegevusloaga p õldtunnustaj a , proovivõtja ja laboratooriumi järelkontroll (1) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga põldtunnustaja tehtud põldtunnustamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb majandustegevuseloaga proovivõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (3) Põllumajandusamet teeb automaatse proovivõtmisseadme kasutamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas. (4 ) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga seemnekontrolli laboratooriumi poolt analüüsitavate proovide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. ” . § 3. Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus e nr 52 „Peediseemne kategooriad ning peediseemne tootmise ja turustamise nõuded” muutmine P õllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus es nr 52 „ Peediseemne kategooriad ning peediseemne tootmise ja turustamise nõuded ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Põldtunnustamist teeb Põllumajandusamet või sertifitseeritud seemne kategooria puhul majandustegevusloaga põldtunnustaja . ” ; 2 ) paragrahvi 7 1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „(1) Tootja sertifitseerib säilitussordi seemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Säilitussordi seemne sertifitseerimise nõuetekohasuse tagamiseks korraldab tootja säilitussordi seemne põldtunnustamise ja proovide analüüsimise. (2) Põldtunnustamist säilitussordile teeb Põllumajandusamet, majandustegevusloaga põldtunnustaja või tootja, järgides põldtunnustamise kohta kehtestatud nõudeid. (3) Säilitussordi seemne tootja esitab sertifitseeritavast seemnepartiist proovi võtmiseks taotluse Põllumajandusametile. (4) Sertifitseerimise nõuetele vastava säilitussordi seemnepartii märgistab ja sulgeb majandustegevusloaga proovivõtja või tootja nõuetekohaselt, arvestades põldtunnustamise ja laboratoorse analüüsi tulemusi. ” ; 3 ) paragrahvi 1 0 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga seemneproovi võtja võtab rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemnepartiist seemneproovi seemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb ning märgistab sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab proovivõtjale metoodikakohaseks proovivõtmiseks juurdepääsu pakendile või konteinerile. ” ; 4 ) paragrahvi 1 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga proovivõtja sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga. ” ; 5 ) paragrahvi 13 lõiked 1 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne, välja arvatud sertifitseeritud peediseemne EL väikepakendi ja ühekordselt suletava müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega või peab müügipakendi sulgemiskohal olema läbi õmmeldud etiketiga. Sertifitseeritava seemne müügipakend võib olla suletud ning märgistatud ka Põllumajandusameti või seemneproovivõtja poolt. Säilitussordi seemne müügipakendi sulgemiskoha pitseerib tootja. (4) Märgistatud müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes Põllumajandusameti või majandustegevusloaga seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Põllumajandusamet» olema märgitud etiketile. ” ; 6 ) paragrahvi 17 lõigete 1- 3 sõnastust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all Peediseemne müügipakendi välisküljele selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuva t etiketti. (2) Peediseemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all. (3) Peediseemne seemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab Põllumajandusamet või majandustegevusloaga proovivõtja sertifitseeritud seemnepartii numbri. ” ; 8) paragrahvi 24 muudet akse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 2 4 . M ajandustegevusloaga p õldtunnustaja , proovivõtja ja laboratooriumi järelkontroll (1) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga põldtunnustaja tehtud põldtunnustamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb majandustegevuseloaga proovivõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (3) Põllumajandusamet teeb automaatse proovivõtmisseadme kasutamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas. (4 ) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga seemnekontrolli laboratooriumi poolt analüüsitavate proovide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. ” . § 4. Põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruse nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” muutmine P õllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määrus es nr 56 „ Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded ” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Põldtunnustamist teeb Põllumajandusamet või sertifitseeritud seemne kategooria puhul majandustegevusloaga põldtunnustaja. ” ; 2 ) paragrahvi 8 1 sõnastust muudetakse järgmiselt: „(1) Tootja sertifitseerib säilitussordi seemne rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Säilitussordi seemne sertifitseerimise nõuetekohasuse tagamiseks korraldab tootja säilitussordi seemne põldtunnustamise ja proovide analüüsimise. (2) Põldtunnustamist säilitussordile teeb Põllumajandusamet, volitatud põldtunnustaja või tootja, järgides põldtunnustamise kohta kehtestatud nõudeid. (3) Säilitussordi seemne tootja esitab sertifitseeritavast seemnepartiist proovi võtmiseks taotluse Põllumajandusametile. (4) Sertifitseerimise nõuetele vastava säilitussordi seemnepartii märgistab ja sulgeb proovivõtja või tootja nõuetekohaselt, arvestades põldtunnustamise ja laboratoorse analüüsi tulemusi. ” ; 3 ) paragrahvi 1 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga seemneproovi võtja võtab rahvusvaheliselt kehtestatud metoodika kohaselt seemnepartiist seemneproovi seemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb ning märgistab sertifitseeritava seemnepartii müügipakendi või konteineri Põllumajandusameti turvakleebise või plommiga. Seemnepartii omanik tagab proovivõtjale metoodikakohaseks proovivõtmiseks juurdepääsu pakendile või konteinerile . ” ; 4 ) paragrahvi 1 3 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põllumajandusamet või majandustegevusloaga proovivõtja sulgeb nõuetekohase seemnepartii müügipakendi või konteineri turvakleebise või plommiga. ” ; 5 ) paragrahvi 1 4 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Söödakultuuride supereliit-, eliit- ja sertifitseeritud seemne ning tarbeseemne müügipakendi, välja arvatud sertifitseeritud seemne ja tarbeseemne EL B-väikepakendi ja ühekordselt suletava pakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti plommi või turvakleebisega või peab müügipakend sulgemiskohal olema läbi õmmeldud etiketiga. Sertifitseeritava seemne müügipakend võib olla suletud ning märgistatud ka Põllumajandusameti või majandustegevusloaga seemneproovivõtja poolt. Säilitussordi seemne ja säilitussegu müügipakendi sulgemiskoha pitseerib tootja. Müügipakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist), etiketti või pakendit rikkumata. (2) Pakendatud ja märgistatud müügipakendi võib avada ja uuesti sulgeda üksnes Põllumajandusameti või majandustegevusloaga seemneproovi võtja järelevalve all, kui sellises müügipakendis olevat seemet kavatsetakse pärast uuesti sulgemist turustada. Sellisel juhul peavad pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Põllumajandusamet» olema märgitud etiketile. ” ; 6 ) paragrahvi 1 6 lõigete 1- 3 sõnastust muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Nõuetekohane etikett kinnitatakse Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all seemne müügipakendi, välja arvatud § 3 lõigetes 5–8 nimetatud kategooriate EL B-väikepakendi välisküljele selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat etiketti. Tarbeseemne pakendi välisküljele kin nitab tootja etiketi pakendaja. (2) Söödakultuuride seemne müügipakend märgistatakse, trükkides etiketil nõutava teabe etiketile või müügipakendile Põllumajandusameti või majandustegevusloaga proovivõtja järelevalve all. (3) Söödakultuuride seemne müügipakendi etiketil ettenähtud teabe trükkimisel müügipakendile trükitakse teave kustumatult otse pakendile. Teabele lisab Põllumajandusamet või majandustegevusloaga proovivõtja sertifitseeritud seemnepartii numbri. ” ; 7 ) paragrahvi 19 lõikeid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) EL A- ja EL B-väikepakend (edaspidi koos EL väikepakend ) peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või etiketti) või pakendit rikkumata. Pakendatud seemne märgistatud müügipakendit võib avada ja uuesti sulgeda üksnes Põllumajandusameti või proovivõtja järelevalve all. Pakendaja taotlusel suletakse ja märgistatakse EL väikepakend Põllumajandusameti või proovivõtja järelevalve all §-des 16 ja 17 sätestatud nõuete kohaselt. (4) Söödakultuuride eliitseemne EL B-väikepakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Põllumajandusameti või proovivõtja järelevalve all §-s 14 sätestatud nõuete kohaselt ning märgistatud §-des 16 ja 17 sätestatud nõuete kohaselt. ” ; 8 ) paragrahvi 2 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 2 6 . M ajandustegevusloaga p õldtunnustaja , proovivõtja ja laboratooriumi järelkontroll (1) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga põldtunnustaja tehtud põldtunnustamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (2) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga proovivõtja sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. (3) Põllumajandusamet teeb automaatse proovivõtmisseadme kasutamise üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas. (4 ) Põllumajandusamet teeb majandustegevusloaga seemnekontrolli laboratooriumi poolt analüüsitavate proovide üle järelkontrolli vähemalt üks kord aastas 5% ulatuses. ” . EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/18-0487 - Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, halduskoostöö seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.06.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30c73ba6-c449-4c80-b4fd- dd3b2ab4ad59 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/30c73ba6-c449-4c80-b4fd- dd3b2ab4ad59?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →