Siseministeerium Teie 02.04.2018 nr 1-13/112-1
[email protected] Meie 15.05.2018 nr 1.2-3/1078-2
„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
rakendusplaani aastateks 2019–2022 ja 2017.
aasta aruandlusega seotud dokumentide
kooskõlastamine
Sotsiaalministeeriumi kooskõlastab „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK)
rakendusplaani aastateks 2019–2022, ülevaate arengukava elluviimisest ning arengukava
programmid aastateks 2019–2022 järgmiste märkustega arvestamisel. Ettepanekud on
esitatud programmide lõikes.
Programm „Turvalisemad kogukond“
- Teeme ettepaneku mõõdiku „Vigastussurmade arv (prognoos)“ puhul kasutada ja seada
eesmärgid kordajast, mitte absoluutarvust lähtuvalt. Elanike arv Eestis on kahanev ning
kordaja peegeldab tegelikku langust ehk juhtude arvu vähenemist 100 000 elaniku kohta.
Samuti tuleks eri vigasusliikide osas kajastada kordajaid, mitte absoluutarve, sest see
annab parema ülevaate trendidest ehk sellest, kas näitaja on parenenud või halvenenud.
- Aruandes ja programmides on vigastuse osas kasutatud andmeid, mis ei lähe kokku
surmapõhjuste registri ega Statistikaameti andmetega (tõenäoliselt on kasutatud
operatiiv-statistikat). Teeme ettepaneku vastav täpsustus tekstis arusaadavalt välja tuua.
- Palume lisada tegevuse 1.1. „Juurutatud on Eesti tingimustele sobiv universaalse
ennetuse süsteem“ (lk 17) kaasvastutajaks Tervise Arengu Instituut.
- Teeme ettepaneku kitsendada meetme 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“
sõnastust nii, et see kajastaks konkreetselt neid tegevusi, millega STAK-i raames
tegeletakse: tule-, vee ja elektriõnnetustest tingitud vigastused. Vabariigi Valitsus on
otsustanud, et vigastuste ennetamise valdkonna koordineerimine toimub rahvastiku
tervise arengukava kaudu, mistõttu ei ole asjakohane taotleda STAK-i raames kogu
vigastuste ennetamise valdkonna hõlmamist. See eesmärk on seotud rahvastiku tervise
arengukavaga.
- Palume teil täpsustada mõistet „tõsine vigastus“. Milliseid vigastusi STAK raames
käsitletakse kui tõsiseid vigastusi? Palume võimalusel kaaluda, kas sellise määratluse
kasutamine STAK-is on üldse vajalik.
- Teeme ettepaneku muuta tegevuse 3.2. „Jätkatud on uimastitarvitamise vähendamise
poliitika elluviimise seiramist ja koordineerimist uimastiennetuse valitsuskomisjoni töö
kaudu“ (aruandetabelis tegevus 5.1.) vastutajaks Siseministeerium.
Programm „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“
- Teeme ettepaneku võtta programmist välja tegevused 2.1. „Haiglate ja
hoolekandeasutuste tuleohutust on suurendatud“, 2.2. „Haiglad ja hoolekandeasutused
on regulaarselt läbi viinud tuleohutusalast enesekontrolli, vajalikke koolitusi ja õppusi ning
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kõrvaldanud avastatud puudused“ ja 2.4. „Läbi tervishoiuteenuste hindade on tagatud
tuleohutusnõuete täitmine ja vajaliku taseme hoidmine“ (lk 22). Nii haiglad kui ka
hoolekandeasutused ei ole Sotsiaalministeeriumi haldusala asutused, mistõttu ei ole
Sotsiaalministeeriumil võimalik neile ka otseseid tegevusi ette kirjutada. Haiglate
tuleohutusalaste tegevuste rahaline kate sisaldub üldkuluna tervishoiuteenuste hindades
ning Eesti Haigekassa jälgib üldkulukomponendi maksumust vastavalt hinnakujunduse
metoodikale. Kui Siseministeeriumi ja Päästeameti hinnangul ei kata tänased hinnad neid
kulusid, siis tuleks Eesti Haigekassale teha taotlus hindade üle vaatamiseks.
Programm „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“
- Teeme ettepaneku lisada tegevuste 1.1. „On hinnatud võimalusi abi- ja infotelefonide
konsolideerimiseks ühte infotöötluskeskkonda (lisaks HäK-is olevatele infotelefonidele nt
mürgistusteabekeskus 16662, Maanteeameti infotelefon 1510 jms)“ (lk 10) ja 2.1.
„Analüüsitud on kriisiinfotelefoni teenuse võimalikke lahendusi ning koostatud teenuse
osutamise mudel ja loodud vajalikud infotehnoloogilised lahendused“ (lk 11)
kaasvastutajaks Sotsiaalministeerium.
Programm „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“
- Teeme ettepaneku lisada tegevuse 1.2. „Elanikkonnakaitse kontseptsiooni on ellu viidud“
kaasvastutajaks Sotsiaalministeerium.
- Palume kontrollida lk 10 olevat väidet „Praegu puudub kriisireguleerimisvaldkonnas
järelevalvemehhanism, mistõttu puudub selgus, kui tõhusad ja otstarbekad on
kriisireguleerimistegevused. Praegu ei viida läbi tulemusauditeid, Riigikontroll ei ole eraldi
auditeerinud kriisireguleerimisvaldkonna toimimist ega elutähtsate teenuste
korraldamist.“. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt alustas Riigikontroll juba 2017. a
alguses vastava auditi läbiviimist.
- Palume muuta tegevuse 1.1. „Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös
teenuse osutajatega on välja töötanud meetmed teenuste ristsõltuvuse, tarnesõltuvuse,
ja infosüsteemide alase sõltuvuse vähendamiseks ning neid on rakendatud, vajadusel on
loodud täiendav tehniline võimekus“ (lk 12) tähtaega, muutes see 2020. aastaks.
Vastavalt valitsuskabineti otsusele peavad Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium valmisoleku oma vastutusel olevate elutähtsate teenuste
osas saavutama 2020. aastaks.
- Teeme ettepaneku võtta välja tegevus 3.1. „On loodud kriisireguleerimise andmete
töötlemise keskkond“ (lk 13). Jääb ebaselgeks, millal selline tegevus on kokku lepitud,
mis on selle täpsem sisu ja kuidas selle elluviimine korraldatakse (nt kas iga valitsemisala
peab ise looma võimekuse või korraldatakse seda ühiselt)?
- „Kriisi tagajärgede lahendamisega seotud probleemid“ (lk 18) palume lisada:
psühhosotsiaalse kriisiabi tõhusama toimimise eesmärgil tuleb ministeeriumite vahel
kokku leppida psühhosotsiaalse kriisiabi terviksüsteemi vastutus-, juhtimis- ja tööjaotuse
küsimused. Tugevdada tuleb psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise võimekust, et tagada
õigeaegne väljareageerimine ja inimeste vajadustele vastav abi kriisiolukordades.
- Palume lisada STAK aruandesse psühhosotsiaalse kriisiabi süsteemi loomise tegevused
(P4M2) 2017. aastal: psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks koostati kriisisekkumise
kava, et tagada kriisiolukordades valmisolek koordineeritult ja süsteemselt tegutseda.
Sotsiaalministeeriumis loodi kriisisekkumise süsteemi arendamise meeskond, kirjeldati
asutuste rollijaotus, koostati eelarve psühhosotsiaalse kriisiabi võimekuse arendamiseks.
Norra eksperti kaasates ühtlustati arusaamu psühhosotsiaalse kriisiabi sisust.
Programm „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“
- Teeme ettepaneku täpsustada lk 4 olevat teksti: „Rahvastikuprotsessid ja väljaränne on
tinginud Eestis tööealise rahvastiku vähenemise.“. Ettepanek: „Rahvastikuprotsessid, sh
väljaränne, on tinginud Eestis tööealise rahvastiku vähenemise.“. Ränne üldiselt ja
väljaränne on rahvastikuprotsesside osa.
- Lk 15 alapealkirja „2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded“ all on välja toodud järgmine
lõik: „Uussisserändajate vaates on üheks olulisemaks kohanemist ning pikemaajalisemat
3
lõimumist soodustavaks teguriks kvaliteetne ning kättesaadav eesti keele õpe. Tegemist
on järjest suureneva vajaduse ja nõudlusega, millele hetkel ei suuda turg piisava
pakkumusega vastata.“. Samas tegevustes on uusi eesti keele õppe võimalusi ette
nähtud ainult kodakondsuse taotlemisest huvitatud isikutele ja nimetatud ka seoses
rahvusvahelise kaitse saajatega. Muudele rühmade eesti keele õppe võimaluste
parandamiseks tegevusi ei ole. Arvestades, et see on väljatoodud olulisima ülesandena,
tuleks ka lahendusi planeerida kogu sihtrühmale.
- Teeme ettepaneku korrigeerida mõõdiku „Määratlemata kodakondsusega isikute arv“
sihttasemeid (lk 16). Mõõdiku tabelist selgub, et määratlemata kodakondsusega isikute
arvu 2017. aasta tegelik näitaja on madalam kui 2018., 2019., 2020. seatud sihttasemed.
Kuna ei ole põhjust arvata, et määratlemata kodakondsusega isikuid lisandub suurel
arvul, võiks seatud eesmärke korrigeerida lähtudes 2017. aasta näitajast.
- Palume täpsustada teksti lk 20: „Teenuseid pakutakse koostöös erinevate
sotsiaalpartneritega, kellel on valdkonnas oluline roll lisaks huvikaitsele ka
teenusepakkujana.“. Mõiste „sotsiaalpartnerid“ kasutamine siin on potentsiaalselt eksitav,
kuna mõeldud on laiemalt huvirühmi (MTÜ-sid jt organisatsioone, kes Eestis tegelevad
rahvusvahelise kaitse saajatele teenuste osutamisega). Tööpoliitikas kasutatakse mõistet
sotsiaalpartnerid tööandjate ja töötajate (kesk)organisatsioonide tähistamiseks. Kuna
mitmetes riikides on neil organisatsioonidel ka oluline roll rahvusvahelise kaitse saajate
tööle aitamisele suunatud meetmete pakkumisel, võib siit jääda eksitav mulje, et ka
Eestis on tööandja ja töötaja esindusorganisatsioonidel oluline roll sihtrühmale teenuste
osutamisel.
- Palume lisada siseturvalisuse arengukava 2015–2020 rakendusplaani ja
rahastamiskavva programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“
Sotsiaalministeeriumi poolseks kuluks 2022. a 529 000 eurot. Aastate 2019–2022
summa kokku on seega 2 116 000 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Iva Riina Sikkut
sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister
Kristiina Hunt 6269 262
[email protected]