dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

„Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 15. mai 2018
Viit
1.2-3/1078-2
Registreeritud
15. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Strateegia ja eelarve osakond)

Failid

  • 📎1.2-31078-2 15.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc277 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 02.04.2018 nr 1-13/112-1 [email protected] Meie 15.05.2018 nr 1.2-3/1078-2 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ rakendusplaani aastateks 2019–2022 ja 2017. aasta aruandlusega seotud dokumentide kooskõlastamine Sotsiaalministeeriumi kooskõlastab „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ (STAK) rakendusplaani aastateks 2019–2022, ülevaate arengukava elluviimisest ning arengukava programmid aastateks 2019–2022 järgmiste märkustega arvestamisel. Ettepanekud on esitatud programmide lõikes. Programm „Turvalisemad kogukond“ - Teeme ettepaneku mõõdiku „Vigastussurmade arv (prognoos)“ puhul kasutada ja seada eesmärgid kordajast, mitte absoluutarvust lähtuvalt. Elanike arv Eestis on kahanev ning kordaja peegeldab tegelikku langust ehk juhtude arvu vähenemist 100 000 elaniku kohta. Samuti tuleks eri vigasusliikide osas kajastada kordajaid, mitte absoluutarve, sest see annab parema ülevaate trendidest ehk sellest, kas näitaja on parenenud või halvenenud. - Aruandes ja programmides on vigastuse osas kasutatud andmeid, mis ei lähe kokku surmapõhjuste registri ega Statistikaameti andmetega (tõenäoliselt on kasutatud operatiiv-statistikat). Teeme ettepaneku vastav täpsustus tekstis arusaadavalt välja tuua. - Palume lisada tegevuse 1.1. „Juurutatud on Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem“ (lk 17) kaasvastutajaks Tervise Arengu Instituut. - Teeme ettepaneku kitsendada meetme 2 „Ohtude, süütegude ja õnnetuste ennetamine“ sõnastust nii, et see kajastaks konkreetselt neid tegevusi, millega STAK-i raames tegeletakse: tule-, vee ja elektriõnnetustest tingitud vigastused. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et vigastuste ennetamise valdkonna koordineerimine toimub rahvastiku tervise arengukava kaudu, mistõttu ei ole asjakohane taotleda STAK-i raames kogu vigastuste ennetamise valdkonna hõlmamist. See eesmärk on seotud rahvastiku tervise arengukavaga. - Palume teil täpsustada mõistet „tõsine vigastus“. Milliseid vigastusi STAK raames käsitletakse kui tõsiseid vigastusi? Palume võimalusel kaaluda, kas sellise määratluse kasutamine STAK-is on üldse vajalik. - Teeme ettepaneku muuta tegevuse 3.2. „Jätkatud on uimastitarvitamise vähendamise poliitika elluviimise seiramist ja koordineerimist uimastiennetuse valitsuskomisjoni töö kaudu“ (aruandetabelis tegevus 5.1.) vastutajaks Siseministeerium. Programm „Tõhusa päästevõimekuse tagamine“ - Teeme ettepaneku võtta programmist välja tegevused 2.1. „Haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutust on suurendatud“, 2.2. „Haiglad ja hoolekandeasutused on regulaarselt läbi viinud tuleohutusalast enesekontrolli, vajalikke koolitusi ja õppusi ning Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kõrvaldanud avastatud puudused“ ja 2.4. „Läbi tervishoiuteenuste hindade on tagatud tuleohutusnõuete täitmine ja vajaliku taseme hoidmine“ (lk 22). Nii haiglad kui ka hoolekandeasutused ei ole Sotsiaalministeeriumi haldusala asutused, mistõttu ei ole Sotsiaalministeeriumil võimalik neile ka otseseid tegevusi ette kirjutada. Haiglate tuleohutusalaste tegevuste rahaline kate sisaldub üldkuluna tervishoiuteenuste hindades ning Eesti Haigekassa jälgib üldkulukomponendi maksumust vastavalt hinnakujunduse metoodikale. Kui Siseministeeriumi ja Päästeameti hinnangul ei kata tänased hinnad neid kulusid, siis tuleks Eesti Haigekassale teha taotlus hindade üle vaatamiseks. Programm „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“ - Teeme ettepaneku lisada tegevuste 1.1. „On hinnatud võimalusi abi- ja infotelefonide konsolideerimiseks ühte infotöötluskeskkonda (lisaks HäK-is olevatele infotelefonidele nt mürgistusteabekeskus 16662, Maanteeameti infotelefon 1510 jms)“ (lk 10) ja 2.1. „Analüüsitud on kriisiinfotelefoni teenuse võimalikke lahendusi ning koostatud teenuse osutamise mudel ja loodud vajalikud infotehnoloogilised lahendused“ (lk 11) kaasvastutajaks Sotsiaalministeerium. Programm „Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ - Teeme ettepaneku lisada tegevuse 1.2. „Elanikkonnakaitse kontseptsiooni on ellu viidud“ kaasvastutajaks Sotsiaalministeerium. - Palume kontrollida lk 10 olevat väidet „Praegu puudub kriisireguleerimisvaldkonnas järelevalvemehhanism, mistõttu puudub selgus, kui tõhusad ja otstarbekad on kriisireguleerimistegevused. Praegu ei viida läbi tulemusauditeid, Riigikontroll ei ole eraldi auditeerinud kriisireguleerimisvaldkonna toimimist ega elutähtsate teenuste korraldamist.“. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt alustas Riigikontroll juba 2017. a alguses vastava auditi läbiviimist. - Palume muuta tegevuse 1.1. „Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse osutajatega on välja töötanud meetmed teenuste ristsõltuvuse, tarnesõltuvuse, ja infosüsteemide alase sõltuvuse vähendamiseks ning neid on rakendatud, vajadusel on loodud täiendav tehniline võimekus“ (lk 12) tähtaega, muutes see 2020. aastaks. Vastavalt valitsuskabineti otsusele peavad Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmisoleku oma vastutusel olevate elutähtsate teenuste osas saavutama 2020. aastaks. - Teeme ettepaneku võtta välja tegevus 3.1. „On loodud kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond“ (lk 13). Jääb ebaselgeks, millal selline tegevus on kokku lepitud, mis on selle täpsem sisu ja kuidas selle elluviimine korraldatakse (nt kas iga valitsemisala peab ise looma võimekuse või korraldatakse seda ühiselt)? - „Kriisi tagajärgede lahendamisega seotud probleemid“ (lk 18) palume lisada: psühhosotsiaalse kriisiabi tõhusama toimimise eesmärgil tuleb ministeeriumite vahel kokku leppida psühhosotsiaalse kriisiabi terviksüsteemi vastutus-, juhtimis- ja tööjaotuse küsimused. Tugevdada tuleb psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise võimekust, et tagada õigeaegne väljareageerimine ja inimeste vajadustele vastav abi kriisiolukordades. - Palume lisada STAK aruandesse psühhosotsiaalse kriisiabi süsteemi loomise tegevused (P4M2) 2017. aastal: psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks koostati kriisisekkumise kava, et tagada kriisiolukordades valmisolek koordineeritult ja süsteemselt tegutseda. Sotsiaalministeeriumis loodi kriisisekkumise süsteemi arendamise meeskond, kirjeldati asutuste rollijaotus, koostati eelarve psühhosotsiaalse kriisiabi võimekuse arendamiseks. Norra eksperti kaasates ühtlustati arusaamu psühhosotsiaalse kriisiabi sisust. Programm „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ - Teeme ettepaneku täpsustada lk 4 olevat teksti: „Rahvastikuprotsessid ja väljaränne on tinginud Eestis tööealise rahvastiku vähenemise.“. Ettepanek: „Rahvastikuprotsessid, sh väljaränne, on tinginud Eestis tööealise rahvastiku vähenemise.“. Ränne üldiselt ja väljaränne on rahvastikuprotsesside osa. - Lk 15 alapealkirja „2019.–2022. aasta olulisimad ülesanded“ all on välja toodud järgmine lõik: „Uussisserändajate vaates on üheks olulisemaks kohanemist ning pikemaajalisemat 3 lõimumist soodustavaks teguriks kvaliteetne ning kättesaadav eesti keele õpe. Tegemist on järjest suureneva vajaduse ja nõudlusega, millele hetkel ei suuda turg piisava pakkumusega vastata.“. Samas tegevustes on uusi eesti keele õppe võimalusi ette nähtud ainult kodakondsuse taotlemisest huvitatud isikutele ja nimetatud ka seoses rahvusvahelise kaitse saajatega. Muudele rühmade eesti keele õppe võimaluste parandamiseks tegevusi ei ole. Arvestades, et see on väljatoodud olulisima ülesandena, tuleks ka lahendusi planeerida kogu sihtrühmale. - Teeme ettepaneku korrigeerida mõõdiku „Määratlemata kodakondsusega isikute arv“ sihttasemeid (lk 16). Mõõdiku tabelist selgub, et määratlemata kodakondsusega isikute arvu 2017. aasta tegelik näitaja on madalam kui 2018., 2019., 2020. seatud sihttasemed. Kuna ei ole põhjust arvata, et määratlemata kodakondsusega isikuid lisandub suurel arvul, võiks seatud eesmärke korrigeerida lähtudes 2017. aasta näitajast. - Palume täpsustada teksti lk 20: „Teenuseid pakutakse koostöös erinevate sotsiaalpartneritega, kellel on valdkonnas oluline roll lisaks huvikaitsele ka teenusepakkujana.“. Mõiste „sotsiaalpartnerid“ kasutamine siin on potentsiaalselt eksitav, kuna mõeldud on laiemalt huvirühmi (MTÜ-sid jt organisatsioone, kes Eestis tegelevad rahvusvahelise kaitse saajatele teenuste osutamisega). Tööpoliitikas kasutatakse mõistet sotsiaalpartnerid tööandjate ja töötajate (kesk)organisatsioonide tähistamiseks. Kuna mitmetes riikides on neil organisatsioonidel ka oluline roll rahvusvahelise kaitse saajate tööle aitamisele suunatud meetmete pakkumisel, võib siit jääda eksitav mulje, et ka Eestis on tööandja ja töötaja esindusorganisatsioonidel oluline roll sihtrühmale teenuste osutamisel. - Palume lisada siseturvalisuse arengukava 2015–2020 rakendusplaani ja rahastamiskavva programmi „Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika“ Sotsiaalministeeriumi poolseks kuluks 2022. a 529 000 eurot. Aastate 2019–2022 summa kokku on seega 2 116 000 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööminister Kristiina Hunt 6269 262 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel