dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 14. mai 2018
Viit
5.2-9/1424-2
Registreeritud
14. mai 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
TÜ Eesti Genoomika Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-9 Tervise infosüsteemi rakendamise ja andmete töötlemisega seotud kirjavahetus
Toimik
5.2-9/2018
Vastutaja
Margit Laurits Männiste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Digitaalvõimekuse arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-91424-2 14.05.2018 Väljaminev kiri.bdoc207 KB

Sisu (failidest)

Helene Alavere TÜ Eesti Genoomika Instituut Teie 25.04.2018 [email protected] Meie 14.05.2018 nr 5.2-9/1424-2 Andmete täpsustamine seoses taotlusega Lugupeetud prof. Andres Metspalu Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi Eesti Geenivaramu (edaspidi TÜ EGV) on esitanud Sotsiaalministeeriumile kolm taotlust, millega soovitakse andmeid surma põhjuste registrist, müokardiinfarktiregistrist ja vähiregistrist. Andmeid soovitakse umbes 52 000 geenidoonori kohta isikustatud kujul (ühe taotluse järgi on doonorite andmebaasis ligi 52 000 isiku andmed, kahe taotluse järgi on samas andmebaasis üle 52 000 isiku andmed). Kirjeldate, et eelmine andmevahetus müokardiinfarktiregistriga toimus 2015. aastal ja vähiregistriga 2017. aastal. Oleme Teie taotlustega põhjalikult tutvunud ning soovime täpsustada asjaolusid järgmiste teemadega seoses: 1. Kirjeldate taotluses, et TÜ EGV viib läbi teadusuuringuid, mille käigus pöördutakse tagasi geenidoonorite poole. Soovite andmeid surma põhjuste registrist, et välistada kirjade saatmist surnud geenidoonoritele. Andmeliigid, mida surma põhjuste registrist soovite, on: surmaandmed, aeg, koht ja põhjus. Antud juhul taotlusest ei selgu, miks on vaja andmeid ka surma koha ja põhjuste osas, kui andmete kasutamise eesmärk on vältida surnud geenidoonoritele kirjade saatmine. Meie hinnangul piisaks antud juhul lihtsalt faktist, kas isik on surnud või mitte. 2. Kirjeldate, et TÜ EGV on alustanud pilootprojekti, milles antakse geenidoonoritele tagasisidet. Üks komponent selles tagasisides on geneetiline riskifaktor kardiovaskulaarhaiguste ja müokardi infarkti suhtes. Riskifaktori tuvastamiseks soovite saada müokardiinfarktiregistrist: andmeid südame-veresoonkonnahaiguse ja riskitegurite kohta (varasem südamelihase infarkt; eelmis(t)e südamelihase infarkti(de) aeg; stenokardia esinemine enne käesolevat atakki; krooniline südamepuudulikkus enne käesolevat atakki; varasem ajuinfarkt; anamneesis perifeersete veresoonte haigused; varasem koronaarangioplastika; varasem aortokoronaarne šunteerimine; patsiendi pikkus ja kaal; suitsetamine; diabeet; diabeedi diagnoosimine käesoleval hospitaliseerimisel; arteriaalne hüpertensioon; perekonnaanamneesis südame isheemiatõbi; düslipideemia); andmeid patsiendi seisundi kohta haiglasse saabumisel (ataki algusaeg; aeg esimeste sümptomite algusest kuni ravi alustamiseni; andmed patsiendi ületoomise kohta teisest haiglast või osakonnast; haiglasse saabumise kuupäev ja kellaaeg; prevaleeruv sümptom; pulsisagedus; süstoolne vererõhk; Killipi klass; elektrokardiogrammi rütm; elektrokardiogrammis QRS kirjeldus; elektrokardiogrammis ST segmendi muutused); Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 andmeid ravimi, uuringu ja tüsistuse kohta haiglaperioodil (osakonda saabumise kuupäev ja kellaaeg; ravimiuuringus osalemine; antiagregandid; antikoagulandid; glükoproteiin IIb/IIIa inhibiitorid; β-blokaatorid; Ca-kanali blokaatorid; diureetikumid; inotroopsed ravimid; nitraadid; AKE-inhibiitorid; angiotensiin II retseptori blokaatorid; statiinid; muud lipiide langetavad ravimid; kontratseptiivid/hormoonasendusravi; antidiabeetiline ravi; trombolüütiline ravi; trombolüütiliseks raviks kasutatud ravim; teises haiglas trombolüüsi tegemine; põhjus, miks trombolüülsi ei tehtud; koronaarangiograafia teostamine ja teostamise aeg; koronaarangiograafia valem; koronaarangioplastika teostamine ja teostamise aeg; TIMI vool; stendi kasutamine; sulguri kasutamine ja paigaldamise kuupäev; aortokoronaarne šunteerirnine ja šunteerimise aeg; elektrokardiostirnulatsiooni kasutamine; ehhokardiograafia teostamine; väljutusfraktsiooni väärtus ehhokardiograafial; stresstesti tegemine; stresstesti tulemused; laboritulemused; südameseiskus; kardiogeenne šokk; kardiogeenne kopsuturse; uus südamelihase infarkt; ajuinfarkt; stenokardia püsimine ravi foonil; verejooks; mehhaanilised komplikatsioonid); andmeid müokardiinfarkti diagnoosi kohta (muutused biokeemilistes markerites; diagnoos väljakirjutamisel; võimalik iatrogeenne atakk; põhihaigus haigusloost (RHK 10 diagnoosid I21 või I22); Q-saki olemasolu; kliiniline diagnoos või surmatunnistuse diagnoosid); andmeid ambulatoorse ravisoovituse kohta patsiendi väljakirjutamisel haiglast (aspiriin; antiagregandid; antikoagulandid; β- blokaatorid; AKE-inhibiitorid; angiotensiin II retseptori blokaatorid; Ca-kanali blokaatorid; nitraadid; statiinid; antidiabeetiline ravi); andmeid haiglast lahkumise kohta (haiglast lahkumise kuupäev, kellaaeg ja koht; lahangu teostamine; lahanguleid; kokkuvõte lahanguleiust); andmeid andmete esitaja kohta (andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta; andmed teatise täitmise aja kohta); andmeid jälgimisperioodi kohta (andmed ravimite väljakirjutamise ja annuste kohta). Selgitame, et eeltoodu põhjal jääb meile selgusetuks, kas kõik eelpoolnimetatud andmed on ikka vajalikud, et tuvastada kardiovaskulaarhaiguste ja müokardi infarkti geneetilist riskifaktorit? Näiteks, kuidas on isiku riskifaktori tuvastamisega seotud andmed haiglast lahkumise kohta (kuupäev ja kellaaeg) või andmed ambulatoorse ravisoovituse kohta? 3. Taotlusega soovib TÜ EGV geenidoonorite andmeid vähiregistrist doonorite andmebaasi täiendamiseks: varem diagnoositud pahaloomulised kasvajad; diagnoos (üksikasjaline vähipaige); diagnoosimise kuupäev; diagnoosi kinnitanud uurimismeetodid; morfoloogiline diagnoos ja pahaloomulisuse aste; kasvaja levik; ravimeetodid, ravi olemus, ravi teostamise koht ja alustamise kuupäev. Lisaks soovite andmeid doonorite andmebaasi valideerimiseks: rahvus, sünnikoht, elukoht. Taotlusest ei nähtu, et andmete küsimine oleks seotud konkreetsete uuringutega, vaid te põhjendate andmete vajadust TÜ EGV üldiste tegevuspõhimõtetega. Näiteks on taotluses märgitud, et TÜ EGV tegevus näeb ette kogutud andmete uuendamist, täiendamist, kontrollimist ja vajadusel ka parandamist teistest andmebaasidest. Oleme antud juhul seisukohal, et andmete kogumisel peaks olema konkreetne eesmärk ning tuleks vältida andmete kogumist tulevikus tekkida võivate vajaduste tarbeks. 4. Viitate oma taotluses, et üheks andmete taotlemise seaduslikuks aluseks surma põhjuste registrist, müokardiinfarktiregistrist ja vähiregistrist on inimgeeniuuringute seaduse (edaspidi IGUS) §-dele 14 lg 3, mis sätestab koeproovi võtmise ja terviseseisundi kirjelduse koostamise: terviseseisundi kirjelduse koostab ja seda täiendab vastutav töötleja või volitatud töötleja geenidoonori ütluste ning geenidoonori kohta raviasutustes hoitavate andmete põhjal. Geenidoonorilt võib koguda andmeid vaid tema enda põetud haiguste kohta. Geenidoonorile võib esitada küsimusi tema suguvõsas ilmnenud harjumuste või haiguste kohta. Nimetatud küsimustega ei tohi olla võimalik tuvastada konkreetset isikut või põlvkonda. 3 Meie hinnangul ütleb kõnealune säte seda, et koos koeproovi võtmisega koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Terviseseisundi kirjeldus aga omakorda koostatakse (koeproovi võtmisel) ja seda täiendatakse geenidoonori ütluste ning raviasutustes hoitavate andmete põhjal. Sellest sättest ei saa otseselt järeldada seda, et volitatud töötlejal (TÜ EGV) on õigus regulaarselt esitada päringuid erinevatesse registritesse, et geenidoonorite andmeid perioodiliselt täiendada. Pigem nähtub kõnealusest paragrahvist, et tegemist on ühekordse protsessiga – koos koeproovi võtmisega koostatakse sinna kõrvale ka terviseseisundi kirjeldus ning see kokku moodustab ühtse terviku. Sellist tõlgendust toetab ka IGUS § 15 lg 1, mis ütleb, et koeproovi, terviseseisundi kirjelduse ja teiste isikuandmete ning sugupuu omandiõigus tekib vastutaval töötlejal vastavalt koeproovi ja isikuandmete andmise ning terviseseisundi kirjelduse ja sugupuu koostamise hetkest. Ka siit võib järeldada, et koeproov koos terviseseisundi kirjeldusega on ühtne tervik, mille omandiõigus läheb üle vastutavale töötlejale hetkest, kui kogum on koostatud. Ei saa asuda seisukohale, et TÜ EGV omandis oleva terviku (koeproov koos terviseseisundi kirjeldusega) suhtes kehtiks piiramatu õigus seda olemasolevat tervikut iga kord täiendada, kui isiku kohta tekib tulevikus juurde uusi andmeid. 5. Kirjeldate andmete saamise õigusliku alusena ka IGUS § 22 lg-t 5, mis reguleerib andmekaitse üldnõudeid: geenivaramusse kantavate andmete tõesuse kontrolliks enne nende kodeerimist on vastutaval töötlejal ja volitatud töötlejal lubatud nende andmete võrdlemine teistes andmekogudes säilitatavate andmetega ja vajaduse korral andmete parandamine. Soovime selgitada, et ka siin on meie hinnangul tegemist ühekordse protsessiga, mida tehakse geenidoonori andmete esmakordsel kandmisel doonorite andmebaasi. Siis on võimalik isiku poolt antud terviseseisundi kirjeldust kontrollida, ebaõigete andmete korral aga neid parandada. Meie hinnangul ei anna ka see õigusnorm õiguslikku alust selleks, et TÜ EGV täiendab geenidoonorite andmeid perioodiliselt teistes andmekogudes oleva infoga. Ei saa asuda seisukohale, et kui isiku kohta tekib tulevikus juurde uusi andmeid, siis muutuvad koos koeprooviga antud andmed ebaõigeks ja neid oleks vaja parandada. 6. TÜ EGV andmete saamise õigusliku alusena nimetate te ka IGUS § 24 lg 2 p 3, mis sätestab tagasikodeerimisega seonduva - tagasikodeerimine on vastutaval töötlejal lubatud ainult järgmistel juhtudel ja otstarbel: terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata, kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist, uuendamist või kontrollimist. See säte reguleerib tagasikodeerimise lubatatavust, kuid meie hinnangul ei ole see viide sellele, et TÜ EGV-l on õigus teha regulaarseid andmepäringuid teistesse andmekogudesse. Pigem ütleb see, et juhul, kui on õiguslik alus terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, siis on lubatud tagasikodeerimine (kui geenidoonor pole seda eelnevalt keelanud). 7. Märgite taotluses, et nõusoleku vormi punkt 5 selgitab geenidoonorile, et TÜ EGV võib saada andmeid geenidoonori kohta teistest andmebaasidest järgmiselt: Kui ma soovin, siis võin esitada geenivaramu vastutavale töötlejale täiendavat informatsiooni enda kohta. Geenivaramu vastutav töötleja võib saada isikuandmeid ning andmeid minu terviseseisundi kohta teistest andmekogudest. Mul on õigus keelata minu kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine. Soovime, et selgitaksite, kas nimetatud aluse väljatoomisega viitate sellele, et andmete regulaarne täiendamine teistest andmekogudest on geenidoonori nõusolekupõhine? Lisaks ei ole selge, kas geenidoonor on andnud nõusoleku selleks, et täiendavalt andmeid tema kohta kogutakse mingil kindlal eesmärgil (näiteks TÜ EGV soovib 2018 a. läbi viia projekti geneetilise riskifaktori tuvastamiseks kardiovaskulaarhaiguste ja müokardi infarkti suhtes) või annab see TÜ EGV-le õiguse 4 koguda sisuliselt piiramatult andmeid tulevikus tekkida võivate projektide jaoks. Andmekaitse Inspektsioon on oma juhendites märkinud, et nõusolek peab olema seotud kindla eesmärgiga, ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või uue nõusolekuta kasutada uuel eesmärgil, nõusoleku olemasolu peab tõendama isikuandmete kasutaja ning nõusoleku võib isik igal ajal tagasi võtta. 8. Olete oma taotluses märkinud, et doonorite andmebaasis on umbes 52 000 isikut (ühe taotluse järgi on doonorite andmebaasis ligi 52 000 isiku andmed, kahe taotluse järgi on samas andmebaasis üle 52 000 isiku andmed) ja te soovite saada andmeid nende isikute kohta. Antud juhul jääb selgusetuks, kas andmeid küsitakse ka nende isikute kohta, kes on oma andmete täiendamise keelanud või on oma nõusoleku tagasi võtnud? Näiteks 2010 aastal kirjutati IGUS eelnõu seletuskirjas, et eelnõu menetluse ajaks oli 17 inimest nõusoleku tagasi võtnud ja 7 isikut keelanud oma andmete täiendamise. Teie taotlusest aga ei tule välja, kas ja kuidas arvestatakse nende isikute õigustega, kes on oma nõusoleku tagasi võtnud (nõusoleku tagasivõtmine ei rakendu tagasiulatuvalt, mistõttu võib eeldada, et nende isikute andmed jäävad doonorite andmebaasi alles) või on keelanud oma andmete täiendamise. Palume 23.04.2018 a. esitatud taotlusi täiendada ülaltoodud asjaolude selgitustega, et saaksime teha otsuse andmete väljastamise kohta surma põhjuste registrist, müokardiinfarktiregistrist ja vähiregistrist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Margit Laurits Männiste 626 9729 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel