Teie */ nr */
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 14.05.2018 nr 1.1-10/3914-1
[email protected]
Väikesaarte programmi eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks
Austatud kooskõlastajad
Rahandusministeerium saadab teile kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse
„Väikesaarte programm“ eelnõu.
Palume vastata hiljemalt 22. mail.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Mäggi
riigihalduse minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Olivia Taluste 6113092
[email protected]
Lisaadressaadid:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigihalduse ministri määruse „Väikesaarte programm“ eelnõu seletuskiri
1. EELNÕU SISSEJUHATUS
Riigihalduse ministri määruse „Väikesaarte programm“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib
väikesaarte programmist (edaspidi programm) toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja
tagasinõudmist. Programmi tegevusi rahastatakse riigieelarvest regionaalarengu programmide
vahenditest. Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate
esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi tõstmisele.
Programmi on rakendatud 2011. aastast alates. Varasemalt kehtestas programmitingimused
valdkonna eest vastutav minister (regionaalminister või riigihalduse minister) iga-aastaselt
oma käskkirjaga. Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt programmist toetuse andmine
terviktekstina riigihalduse ministri määrusega.
Eelnõuga tehakse senises programmi rakenduskorras eelkõige muudatusi maavalitsuste
reformist tulenevalt. Senised Pärnu Maavalitsuse ülesanded programmi rakendamisel võtab
üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Tulenevalt riigieelarve üleminekust
tekkepõhisele eelarvele, muudetakse toetuse taotlemise korda. Programmi piirkonda kuuluvad
väikesaared, kelle territooriumil seotud tegevustele on võimalik programmist toetust taotleda,
seotakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 1 kohase väikesaarte nimistuga.
Programmi sihtgrupp ja eesmärk võrreldes varasemate programmdokumentidega ei muutu.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu
osakonna nõunik Riina Nurmsaar (tel 611 3108, e-post
[email protected]). Määruse ja
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud regionaalhalduspoliitika osakonna
õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092, e-post
[email protected]) ja
Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (tel 611 3161, e-post
[email protected]). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje
Lilover (e-post:
[email protected], tel: 611 3638).
Märkused: Eelnõu ei ole seotud ühegi teise praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu
õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 23 paragrahvist.
Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse andmise alused;
3) toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse
taotlemine;
4) taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine;
5) toetuse kasutamine.
Peatükk 1. Üldsätted
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse programmi reguleerimisala, eesmärk ja sihtpiirkond.
1
Programm on suunatud püsiasutusega väikesaarte, mis on kantud püsiasutusega väikesaarte
seaduse § 21 lõike 3 alusel püsiasustusega väikesaarte nimistusse, elanikele.
Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate
teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisele, et parandada saarte elanike elukvaliteeti.
Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse erinevaid investeeringuid ja ka koolitusi, mis
on seotud esmatähtsate teenuste osutamise- ja tarbimisega. Programmis mõistetakse
esmatähtsate teenustena mandri- ja saarevahelisi transpordiühendusi (sealhulgas ühendust
saarekeskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite,
toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust,
juurdepääsu eel-, alg- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid, eluruumide
kvaliteedi parendamist või ehitamist. Toetatakse projekte, mis on kooskõlas programmi
eesmärgiga.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõus kasutatavaid termineid.
Sihtrühm on rahvastikuregistri andmetel väikesaarel elav inimeste rühm, kellele projekti
tegevused on suunatud.
Omafinantseering on taotleja või toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude
katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.
Kaasfinantseering on projekti kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab
omafinantseeringu nõuetele.
Kaasfinantseerija on juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes panustab
rahaliselt projekti eelarvesse.
Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne
tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.
E-teenindus on EASi veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja
esindusõiguslik isik EASiga e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud
tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud EASi e-teeninduse portaalis.
Termineid „ehitis“, „hoone“, „ehitamine“, „ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine“,
„ehitusprojekt“ ja „kasutusluba“ kasutatakse ehitusseadustiku tähenduses.
Terminit „kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus“ kasutatakse kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses
Eelnõu §-s 3 on nimetatud programmi osapoolte põhilised ülesanded programmi
rakendamisel. Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium) vastutab programmi üldise
koordineerimise ja programmi väljatöötamise eest. EAS vastutab programmi elluviimise eest.
Ministeerium sõlmib EASiga programmi rakendamiseks halduslepingu, milles sätestatakse
määrusega EASile täitmiseks antavate ülesannete täitmise tingimused.
Peatükk 2. Toetuse andmise alused
Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab üldiselt, milliseid tegevusi programmist toetatakse: programmist
toetatakse tegevusi, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud programmi eesmärgi ja
projekti eesmärgi saavutamiseks
Lõikes 2 täpsustatakse toetatavaid tegevusi. Toetatavad tegevused on ehitustööd
investeeringuobjektil, otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt
viieaastase kasutusajaga seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli
soetamine ning paigaldamine, omanikujärelevalve, muinsuskaitseline järelevalve,
projekteerimine ja koolitus.
Lõikes 3 nimetatakse tegevused, mida programmist ei toetata. Mittetoetatavad tegevused on
ehitustööd ja muud tegevused, mis on suunatud eeskätt turismi ja külastuskeskkonna
2
arendamisele, puhkealade väljaarendamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga
(rannaalad, ujumiskohad jms.) ning maa või ehitise ostmine.
Lõikes 4 tuuakse välja piirangud toetatavatele tegevustele.
Lõike 4 punktis 1 seatakse piirangud projekteerimisele. Projekteerimine ei ole iseseisev
projekti tegevus, vaid on seotud projektis kavandatava investeeringuga. Projekteerida saab
hoonet või rajatist sama projekti raames, millele järgneb koheselt ka hoone või rajatise
ehitamine või ümberehitamine, mida projekteeriti.
Lõike 4 punktis 2 piiratakse taotlejate ringi osas, kes võib taotleda toetust eluruumide
kvaliteedi parendamiseks või ehitamiseks. Selleks võib toetust taotleda ainult kohaliku
omavalitsuse üksus tema omandis olevale kinnistule kuni seitsme korteriga hoone ehitamiseks
või ümberehitamiseks või tema omandis oleva korteri ümberehitamiseks eesmärgiga tagada
kohaliku omavalitsuse üksuse poolt avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale
eluruum või sotsiaaleluruum isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks.
Et vältida kattuvust meetme „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks
juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ tingimustega, sätestatakse
programmis piirang, kui mitme korteriga hoone või korteriomandi ehitamiseks või
ümberehitamiseks on võimalik toetust taotleda. Programmist on võimalik toetust taotleda kuni
seitsme korteriga hoone ehitamiseks või ümberehitamiseks või kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis oleva korteri ümberehitamiseks. Kui kohalikul omavalitsuse üksusel on soov ehitada
või ümber ehitada suurem hoone kui seitsme korteriga hoone, saab taotleda toetust ja
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse
üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja
kord“ alusel. Nimetatud meetmest toetatakse kaheksa või enama korteriga elamu ehitamist või
ümberehitamist.
Lõike 4 punktis 3 seatakse piirangud tehnovõrkude rajamisele. Kui tegemist on hoonetega (nt
majapidamised), kus ei osutata esmatähtsat teenust, kuid tarbitakse esmatähtsat teenust (nt
elekter, kanalisatsioon, joogivesi), siis võib programmi toel tehnovõrgu rajada kuni kinnistu
liitumispunktini ning sealt edasi kuni kinnistul asuva hooneni programmist toetust ei eraldata.
Kui tegemist on hoonega, milles osutatakse programmis lubatud esmatähtsat teenust (nt kool,
lasteaed, päästehoone, arstipunkt vms), võib programmi toel rajada tehnovõrgu kuni hooneni,
kus esmatähtsat teenust osutatakse. Lisaks on sätestatud tingimus, et tehnovõrgu
valmislahendusest peab saama kasu rohkem kui üks kinnistu. Sellega välistatakse kattuvus
hajaasustuse programmiga1, mis toetab üksikutele majapidamistele tehnosüsteemide rajamist.
Lõikes 5 sätestatakse, et programmist võib taotleda toetust juhul, kui taotleja ei ole saanud
toetust sama kulu hüvitamiseks muudest allikatest. Sätte eesmärk on vältida sama tegevuse
või kulu topeltrahastamist.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse kulude abikõlblikkus.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikud need kulud, mis on programmi eesmärgi saavutamiseks
vajalikud, toetatavatele tegevustele vastavad, põhjendatud, mõistlikud ja projekti
elluviimiseks vajalikud.
Lõiked 2‒4 täpsustavad, et abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks kuludeks ning projekti
administreerimisega seotud personali- ja üldkuludeks.
Abikõlblikud otsesed kulud on juriidiliselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti tegevuste
elluviimiseks vajalike teenuste ja toodete ostmise kulud; ehitamisega seotud projekteerimise
kulud; ehitustööde eest töö tegijale makstavad tasud; ehitusmaterjali kulud; transpordikulu (nt
investeeringuga seotud ehitusmaterjali transportimine saarele), programmist toetuse saamisest
teavitamisega soetud kulud; riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti otseste
1
Riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“.
3
abikõlblike kuludega ning mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad;
omanikujärelevalve või muinsuskaitsealase järelevalve kulud, kui need on sisse ostetud
tasulise teenusena; seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamise ja
paigaldamise kulud. Kõik kulud peavad olema otseselt vajalikud projekti tegevuste
elluviimiseks.
Projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud on toetuse saaja poolt tehtavad
kulud, mida ei ole võimalik otseselt seostada projekti konkreetsete tegevustega, kuid mis
tagavad toetuse saaja võimekuse projekti ellu viia. Projekti administreerimisega soetud
personali- ja üldkuludena käsitletakse töötajate, sh projektijuhi töölepingu või võlaõigusliku
lepingu alusel makstavat töötasu ja makse tööjõukuludelt; projekti elluviimisega seotud
kommunaal-, side- ja transpordikulusid; bürootarvete kulusid; projekti raamatupidamisega
seotud kulusid. Projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulude loetelu on
ammendav, mis tähendab, et juurde ei saa lisada muid määruses nimetamata kulusid.
Lõikes 5 kehtestatakse abikõlblikele kuludele piirangud, mille kohaselt projekti
administreerimisega seotud personali ja üldkulud võivad moodustada kuni 10% projekti
abikõlblike kulude kogumahust. Kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigiasutustele ei ole
projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud abikõlblikud, sest nendelt
eeldatakse piisavat planeerimis- ja finantsvõimekust need kulud oma eelarvesse kavandada
ning need kulud katta. Sellega vabastatakse programmi ressursse projektide põhitegevuste
toetamiseks.
Lõikes 6 määratletakse programmist toetatavatele otsestele kuludele kehtivad üldtingimused.
Projekti kulud loetakse abikõlblikeks, kui need on tekkinud projekti elluviimise perioodil.
Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal
peavad projekti tegevused algama ja lõppema. Programmist ei rahastata kulusid, mis on
tehtud enne taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise
otsuse tegemist. Erand on tehtud lõike 3 punktis 6 nimetatud projekteerimiskuludele, mis
võivad olla tehtud ka varem, kuid mitte rohkem kui kaks aastat enne taotluste esitamise
tähtpäeva. Kuna projekteerimine on ajamahukas eeltöö, siis ergutatakse taotlejat juba enne
taotluse esitamist projekteerimine läbi viima ning antakse taotlejale kindlusetunne, et juhul
kui toetuse taotlus rahuldatakse, saavad programmi poolt kaetud ka varem tehtud
projekteerimiskulud. Samuti tõstab see taotleja huvi teha enne taotluse esitamist võimalikult
palju investeerimisobjektiga seotud eeltöid. Kõik projekti kulud peavad olema tasutud toetuse
saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt; kulud peavad olema tõendatud algdokumentidega
ja nende alusel ülekannete tegemist tõendavate maksekorralduste või pangakonto
väljavõttega; kulud peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning toetuse saaja
raamatupidamise sise-eeskirjadele; kulud peavad olema selgelt eristatud toetuse saaja või
kaasfinanatseerija raamatupidamises ning vastama Eesti finantsaruandluse standardile.
Lõikes 7 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Programmi mitteabikõlblikeks kuludeks
loetakse kulud, mis ei vasta lõigetes 1‒6 kehtestatud nõuetele, ehk kulud, mis ei ole loetletud
abikõlblike kuludena; kulud, mis on programmi eesmärgi saavutamiseks mittevajalikud ja
ebamõistlikud ning projekti elluviimisega otseselt mitteseotud; kulud, mis on varem kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest
hüvitatud; kulud, mis on toetuse saaja või kaasfinantseerija poolt välja makstud sularahas;
pangakaardi hooldustasud, kindlustamiskulud; finantskulud, sh intressikulud, viivised ja
trahvid; laenu, liisingu ja pangagarantiikulud ja nendega kaasnevad kulud; kohtukulud;
amortisatsioonikulud; esinduskulud, kingitused, auhinnad; tulu- ja sotsiaalmaks
erisoodustustelt; tegevustoetused; teede hooldamisega seotud kulud ja investeeringud;
püsikulud, sh töötasud v.a lõike 4 punktis 1 nimetatud kulud; käibevahendite (materjalid,
tarbekaubad jms) soetamise kulu, v.a juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide
saavutamiseks; avalike liinivedude toetamisega seotud kulud; maa või ehitise ostmiseks
4
tehtavad kulud; ehitise või maa üürimiseks või rentimiseks tehtavad kulud; turvakaamera või
muu jälgimisseadme soetamise kulud.
Et vältida kattuvust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi2 toetavate
tegevustega või hajaasustuse programmi toetavate tegevustega, on programmis
mitteabikõlblikud tegevused ja kulud, mida saab katta regionaalsete investeeringutoetuste
andmise programmist või hajaasustuse programmist.
Eelnõu §-ga 6 määratakse toetussumma, toetuse määr ning oma- või kaasfinantseeringu määr.
Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 130 000 eurot. Toetuse määr ei või olla
suurem kui 85% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti oma- või kaasfinantseering peab
moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest.
Oma- või kaasfinantseering peab olema rahaline. Programmist saadud toetust ei saa kasutada
oma- või kaasfinantseeringuna, samuti ei saa oma- või kaasfinantseeringuna arvestada
Euroopa Liidu asutuselt või fondilt, või muult abiskeemilt saadud tagastamatut abi. Oma- ja
kaasfinantseeringu hulka ei loeta riigi poolt eraldatud sihtotstarbelisi toetusi v.a juhul kui
sihtotstarbeline toetus on kavandatud programmi projekti oma- või kaasfinantseeringuks.
Eelnõu §-ga 7 sätestatakse projekti elluviimise periood. Projekti elluviimise periood on
taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel peavad projekti tegevused
algama ja lõppema. Projekti elluviimine peab olema lõppenud vähemalt taotlusvooru avamise
aastale järgneva aasta 31. oktoobriks.
Eelnõu §-ga 8 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise tingimused.
Programmist antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352, 24.12.2013, lk 1) või Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8) ja konkurentsiseaduse § 33
tähenduses.
Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku
sektori vahenditest eraldatav oma- või kaasfinantseering. Sellega informeeritakse taotlejaid ja
toetuse saajaid, et kui programmist antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, siis ka
oma- või kaasfinatseering, mis antakse avaliku sektori asutuse poolt, kvalifitseerub vähese
tähtsusega abiks ja seda isegi juhul, kui teotuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus või
riigiasutus ise.
EAS kontrollib, kas taotletav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks. Juhul kui
taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kontrollib EAS riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registrist, kas taotletava toetuse andmise korral ei ületata vähese tähtsusega abi
ülemäära, mida on võimalik toetuse saajale eraldada. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
kohaselt ei tohi toetuse saajale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mistahes kolme
eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot.
Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja
on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab EAS taotleja nõusolekul toetuse
summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
Programmist ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, mis
tähendab, et muu riigiabiliigi andmist programmist ei toetata.
2
Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 102 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi
vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“.
5
3. peatükk. Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded ja
toetuse taotlemine
Eelnõu § 9 täpsustab toetuse taotlejad ja nõudeid taotlejale.
Lõikes 1 täpsustatakse, et toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) saavad olla saarelise osaga
kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumi koosseisus on üks või mitu programmi
piirkonda kuuluvat väikesaart, mis vastavad § 1 lõike 4 tingimustele; saarvallad;
mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud
eesmärki ja projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste
tegevuste hulka; riigiasutused; äriühingud, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3
nimetatud eesmärki.
Lõige 2 sätestab taotlejale kohalduvad nõuded.
Lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema juriidiline isik, v.a riigiasutused. Näiteks
kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olev kool kui omavalitsuse hallatav asutus ei saa olla
taotleja. Taotleja saab sellisel juhtumil olla kohaliku omavalitsuse üksus.
Lõike 2 punkti 2 kohaselt ei tohi taotlejal olla õigusaktides tulenevate maksu- või maksete
võlga koos intressidega, välja arvatud juhul, kui võlg ei ole suurem kui 100 eurot või kui võlg
on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt.
Kuigi maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvõlgade
puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri
poolt hallatavate maksude puhul kokku on väiksem kui 10 eurot, on menetlusökonoomikat
arvestades mõistlik seada ülempiiriks 100 eurot, kuna see on nii taotleja poolt kui ka taotluste
menetleja poolt lihtsasti kontrollitav maksukohustuslaste registris kajastatud andmete põhjal.
EAS kontrollib nõude täitmist avaliku registri vahendusel.
Lõike 2 punkti 3 kohaselt ei või taotleja isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- või
pankrotimenetlust. Nõude täitmist kontrollib EAS avaliku registri vahendusel.
Lõike 2 punkt 4 sätestab, et juhul kui taotleja on varem saanud EASi kaudu riiklikest
toetusskeemidest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest abi, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas. Nõude täitmist
kinnitab taotleja taotlusvormis.
Lõike 2 punkt 5 kohustab taotlejaid tagama, et projekti elluviimiseks oleksid olemas nõutud
vahendid oma- või kaasfinantseerimiseks. Taotleja peab omafinantseeringu olemasolu
kinnitama taotluse esitamisel e-teeninduse kaudu ning lisama kaasfinantseerija asjakohase
kinnituse kaasfinantseeringu kohta koos muude taotlemisdokumentidega.
Lõike 2 punkt 6 kohaselt ei tohi taotlejal, kes on saanud toetust programmi eelnevates
taotlusvoorudes, olla tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga.
Nõude täitmist kontrollib EAS enda valduses olevate andmete alusel.
Lõike 2 punkti 7 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on
kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti
territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 46, 5 ja 52 sätestatud tingimusi ja kui ta
vastab riigieelarve seaduse § 50 lõikes 4 kehtestatud tingimustele. Riigieelarve seaduse § 50
lõike 4 kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele investeeringutoetust tingimustel, et
investeering panustab kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku
arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse; kohaliku
omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peab hõlmama vähemalt seaduses
määrtatud perioodi ning kohaliku omavalitsuse üksus peab suutma omafinantseeringu tagada
seaduses määratud tingimustel.
Lõike 2 punkti 8 kohaselt peab olema taotlejal, kes on mittetulundusühing või sihtasutus,
koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne mittetulundusühingute seaduse § 36 või
6
sihtasutuste seaduse §-de 33 ja 34 kohaselt. Nõude täitmist kontrollib EAS avaliku registri
vahendusel.
Lõike 2 punkti 9 kohaselt peab taotlejal, kes on ettevõte, olema koostanud ja esitanud
majandusaasta aruande äriseadustiku § 32 lõike 3 kohaselt. Nõude täitmist kontrollib EAS
avaliku registri vahendusel.
Lõike 2 punkti 10 kohaselt peab olema taotlejal, kes on kohaliku omavalitsuse üksus või
temast sõltuv üksus, toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse
finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded.
Lõige 3 sätestab, et juhul kui taotlust kaasifinantseerib kaasfinanatseerija, siis kehtivad lõikes
2 nimetatud üldnõuded taotlejale ka kaasfinanatseerijale. EAS kontrollib, kas
kaasfinantseerija vastab taotlejale esitatud nõuetele.
Eelnõu § 10 sätestab nõuded investeeringu objektile.
Investeeringu objekt peab asuma programmi piirkonnas, st väikesaarel, kes kuulub
püsiasutusega väikesaarte seaduse alusel nimetatud väikesaarte nimistusse. Hetkel kuuluvad
Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ järgi väikesaarte
nimistusse 14 väikesaart: Abruka, Aegna, Kihnu, Kesselaid, Kõinastu, Manija, Naissaar,
Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri.
Taotleja peab olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema kasutamisõigus ja
kasutamise leping investeeringuobjektile vähemalt viieks aastaks arvates projekti
lõppkuupäevast. Toetust saab taotleda ainult sellisele investeeringu objektile, kus teenuse
pakkujaks on taotleja ise, mis tähendab, et taotleja ei saa programmist saadavat toetust
vahendada mõnele teisele isikule, kes tegelikult teenust pakub.
Projekti ei toetata, kui puudub projekti eelduseks olev kehtivatest õigusaktidest tulenev
detailplaneering või projekteerimistingimused vastavalt ehitusseadustikule. Sellega välditakse
siiani tihti praktikas aset leidunud olukordi, kus taotleja saab küll programmist toetuse, kuid ei
saa detailplaneeringu või projekteerimistingimuste puudumise tõttu tegelikult projekti ellu
viia. Samal ajal on teistel taotlejatel jäänud võimalus oma projekti elluviimiseks eelarve
piiratuse tõttu kasutamata.
Projekti lõppedes peab investeeringuobjekt olema kasutusele võetud. Kasutusluba on nõutav
sõltuvalt tööde iseloomust ja vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Programmi vahendite
paremaks kasutamiseks on vajalik, et toetatud projekti lõppedes on objekt kasutusele võetav,
projektiga on parandatud teenuste kättesaadavust või kvaliteeti.
Toetuse saaja peab tagama investeeringuobjekti kasutuse viie aasta jooksul projekti
lõppemisest arvates samaks sihtotstarbeks kooskõlas programmi eesmärgiga ja pakkuma
teenust projekti sihtgrupile.
Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele.
Taotlejal tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega, mis peab sisaldama informatsiooni
ulatuses, mis võimaldab EASil kontrollida taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ja komisjonil
hinnata projekti otstarbekust vastavalt hindamiskriteeriumidele, sealhulgas peab taotlusele
olema märgitud projekti nimi, projekti eesmärk ja tulemused, projekti tegevused, projekti
eelarve, projekti tegevuste ajakava, informatsioon projekti sihtgrupi kohta ning informatsioon
taotleja kohta.
Ehitusprojekt tuleb esitada vähemalt eelprojekti staadiumis. Taotlejal tuleb esitada
lähteülesanne ja sellele vastav hinnakalkulatsioon, v.a juhul kui taotleja on võtnud
hinnapakkumisi või läbi viinud ehitustööde või muude investeeringute riigihanke (edaspidi
7
hange) vastavalt riigihanke seadusele. Sellisel juhul peab taotleja tagama ligipääsu
hankedokumentatsioonile või esitama võetud hinnapakkumised.
Lisaks tuleb taotlusele lisada invetseeringuobjekti omandi- või kasutusõigust tõendavad
dokumendid ning kehtivatest õigusaktidest tulenevalt projekti elluviimiseks vajalikud load,
kooskõlastused ja ettekirjutused, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest.
Taotleja peab lisama kinnituse selle kohta, et esitab taotluse ehitise aluse maa omaniku või
ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul.
Kaasfinantseeringu olemasolul tuleb taotlejal esitada kaasfinantseerija garantiikiri, milles
kaasfinantseerija garanteerib kaasfinantseeringu olemasolu. Varasemalt sellist nõuet taotlejale
ei esitatud, kuid programmi rakendamisel saadud kogemuste kohaselt esines mitmeid kordi
juhtumeid, kus taotlejale eraldati toetust, kuid toetuslepingu sõlmimisel ilmnes, et taotlejal
puudus nõutud oma- või kaasfinantseering projekti elluviimiseks. Nüüdsest tuleb taotlejal
juba enne taotluse esitamist teha selgeks, kas tal on nõutud oma- või kaasfinantseeringu
vahendid olemas ning selle olemasolul ka seda kinnitada.
Taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik. Kui ta teeb seda volikirja alusel, siis tuleb
taotlusele lisada esindusõigusliku isiku volikiri.
Taotlusele lisatakse ka muud asjakohased andmed, mis tulenevad projekti sisust.
Eelnõu § 12 reguleerib taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tingimusi.
Lõike 1 kohaselt kuulutab EAS taotlusvooru avatuks vastava teate avaldamisega oma
veebilehel ning avaldab ka pressiteate. Nii veebilehel avaldatud teatega kui ka pressiteatega
informeeritakse avalikkust ja potentsiaalseid taotlejaid taotlusvooru avanemisest.
Taotlusvooru avamise teade avaldatakse üldjuhul kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva
ja see peab sisaldama programmi nime ja infot taotlusvooru avamise kohta; viidet taotlemise
tingimustele; programmist toetust taotleda võivaid taotlejaid, loetelu väikesaartest, mis
kuuluvad programmi piirkonda, taotluste esitamise tähtaega ja viisi; viiteid lisainfo saamiseks;
juhul kui EAS korraldab taotlejatele infopäeva, siis infopäeva läbiviimise kuupäeva, aega ja
asukohta.
Lõige 2 kohustab EASi lisaks lõikes 1 nimetatud teadete avaldamisele informeerima ka neid
kohaliku omavalitsuse üksusi, kes ise kuuluvad või kelle väikesaared kuuluvad programmi
piirkonda, taotlusvooru avanemisest eesmärgiga, et ka kohaliku omavalitsuse üksused
levitaksid saadud informatsiooni oma piirkonnas asuvate potentsiaalsete taotlejate hulgas
kõige tõhusamal viisi. Kuna väikesaarte kogukonnad on erinevad, siis on kohaliku
omavalitsuse üksusel võimalik otsustada, milline on kõige tõhusaim viis info edasiandmiseks
oma kogukonnale. Need infolevitamise viisid võivad olla nt teade kohaliku poe teadetahvlil,
info avaldamine kohalikus ajalehes, info avaldamine sotsiaalmeedia kaudu vms.
Lõige 3 täpsustab, kuidas tuleb taotlus koos nõutud lisadega esitada EASile. Taotlus koos
lisadega tuleb EASile esitada EASi veebilehel asuva e-teeninduse kaudu. E-teeninduse
keskkond suudab taotluste osas välistada nõuetele mttevastavad taotlejad (nt füüsilised
isikud), kellel ei olegi võimalust taotlust esitada. Taotluste esitamine e-teeninduse kaudu on
taotlejate poolt hästi vastu võetud, sest see on taotlejate jaoks mugav ja lihtsustab taotluste
esitamist. Lisaks lihtsustab taotluste esitamine e-keskkonna kaudu ka taotluste menetlemist
EASi jaoks. Lisaks peab taotlus, mis esitatakse, olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku
isiku poolt.
4. peatükk. Taotluse menetlemine, hindamine ja otsuse tegemine
8
Eelnõu § 13 sätestab taotluste menetlemise aja. Taotlused menetletakse ja taotluse
rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsus tehakse üldjuhul 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Sellega
sätestatakse taotluse menetlejatele aeg, mille jooksul tuleb menetlejatel läbi viia taotluste
nõuetele vastavuse kontrollimine ja hindamine ning teha otsus. Samuti informeeritakse
menetlemise aja määratlemisega taotlejaid, millal on oodata otsust tema taotluse kohta.
Eelnõu § 14 selgitab taotluste nõuetele vastavuse kontrollimise protsessi.
Taotluste menetlemine algab taotluste esitamisest EASi e-teeninduse kaudu.
EAS kontrollib taotleja, kaasfinantseerija ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või tehnilisi puudusi, teavitab
EAS sellest taotlejat ja määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks. Taotlus,
taotleja ja kaasfinantseerija tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja, kaasfinantseerija ja
taotlus vastavad kehtestatud nõuetele.
EASile antakse õigus tutvuda investeeringu objektiga koha peal, teavitades sellest taotlejat
vähemalt kolm tööpäeva ette. Investeeringu objektiga kohapeal tutvumine võimaldab saada
paremat ülevaadet objekti seisukorrast ning aru saada kavandatavatest ehitustöödest,
tehnilistest lahendustest jms, millele toetust taotletakse. Saadud informatsiooni alusel koostab
EAS hinnangud, mis esitatakse programmi komisjonile hindamiseks.
Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotleja või kaasfinantseerija ei vasta
määruses kehtestatud nõutele; kui taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele; kui
investeeringu objekt ei vasta § 10 lõigete 1-4 nõuetele; taotluses on esitatud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid; taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud
tähtpäevaks kõrvaldamata.
Juhul kui toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära või kui taotleja ei nõustu toetuse
vähendamisega vähese tähtsusega abi ülemmäärani, tunnistatakse taotlus samuti nõuetele
mittevastavaks
Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse.
Eelnõu § 15 sätestab, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi.
Taotluste hinnatakse kolme kriteeriumi alusel, milleks on projekti mõju programmi
eesmärkide täitmisele, projekti ettevalmistuse tase, projekti tegevuste jätkusuutlikkus. EAS
koostab kooskõlastatult Rahandusministeerumiga täpsema hindamisjuhendi, mis peab mh
sisaldama hindamiskriteeriumide kirjeldusi, hindamiskriteeriumide osakaalusid ja
hindamisskaalat kriteeriumide lõikes. EASil tuleb hindamismetoodika avaldada oma
veebilehel hiljemalt taotlusvooru avatuks kuulutamise ajaks.
Eelnõu § 16 selgitab taotluste hindamise protsessi.
Lõike 1 kohaselt moodustab EAS Rahandusministeeriumi ettepanekute alusel taotluste
hindamise komisjoni. Komisjoni koosseis peab olema vähemalt viie-liikmeline, millest
allapoole ei tohi hindajate arv langeda, et komisjon oleks otsustusvõimeline ja täidaks
kvooruminõude. Komisjoni liikmete arv võib olla ka suurem. Senises praktikas oli taotlustes
märgitud projektide rahastamise väljavalimiseks kaasatud igast maakonnast üks väikesaarte
esindaja ja üks maavalitsuse esindaja. Kuna maavalitsuste tegevus on alates 2018. aasta 1.
jaanuarist lõpetatud, siis senise maavalitsuse esindaja asemel kavandatakse
hindamiskomisjoni liikmeks kutsuda maakonna arendusorganisatsioonide esindajad. Lisaks
soovib Rahandusministeerium jätkata senist praktikat ja kutsuda projekte hindama igast
maakonnast väikesaarte esindaja. Hindamiskomisjoni liikmete hulka on kavas kaasata veel
EASi esindaja ja Rahandusministeeriumi esindaja.
9
Lõike 2 kohaselt hindab komisjon taotlusi § 15 lõikes 1 etteantud kriteeriumide ja § 15 lõikes
2 nimetatud hindamismetoodika alusel.
Lõige 3 võimaldab EASil vajadusel kaasata menetlusse täiendavaid eksperte, kelle
eksperthinnanguid hindamiskomisjon hindamisel arvestab. Näiteks taotluste puhul, mis
tegeleb päästevõimekuse tõstmisega, on mõistlik küsida arvamust projektis väljapakutud
lahenduste mõistlikkuse, vajaduse või tehnilise lahenduste osas päästevaldkonna spetsialisti
hinnangut. Vastava valdkonna eksperdid on kavas kaasata asjakohastest riigiasutustest, kuid
vajadusel ka mujalt. Kui hindamiskomisjoni liikmed peavad hindama ära kõik taotlused, v.a
juhul, kui hindajal esineb konkreetse taotluse hindamisel huvide konflikt, siis eksperdid
annavad ekspertarvamuse ainult oma valdkonna taotlustele.
Lõike 4 kohaselt moodustab komisjon taotluste hindamise tulemisena projektide pingerea.
Kui komisjon jõuab hindamise tulemusel järeldusele, et mõni kavandatava projekti tegevus
või kulu ei ole abikõlblik projekti elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, siis on
komisjonil õigus teha taotlejale ettepanek see kulu või tegevus välja jätta või vähendada kulu
jaoks planeeritud summat.
Lõige 5 sätestab, et komisjonil on õigus teha hindamistulemuste põhjal EASile ettepanekuid
taotluse rahuldamata jätmiseks, taotluse rahuldamiseks, taotluse osaliseks rahuldamiseks või
taotluse kõrvaltingimustega rahuldamiseks.
Eelnõu § 17 reguleerib taotluse rahuldamise rahuldamata jätmise otsuse tegemist.
Lõige 1 reguleerib, millise ajaperioodi jooksul teeb EAS taotluste rahuldamise või
mitterahuldamise otsused. EASil tuleb komisjoni poolt esitatud ettepaneku alusel teha
hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni koosoleku protokolli
allkirjastamisest otsus taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või
kõrvaltingimustega rahuldamise kohta.
Lõige 2 sätestab, et taotluse osalise rahuldamise otsuse saab EAS teha taotleja nõusolekul.
Lõige 3 sätestab, et kui taotleja ei ole nõus komisjoni ettepanekuga tegevuste või kulude
muutmiseks, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Lõike 4 kohaselt teeb EAS taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse, kui taotleja ei ole
§ 11 punktis 11 nimetatud dokumente koos taotlusega esitanud või need ei ole avaldatud
avalikes registrites. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses märgitakse vajalike
dokumentide esitamise kuupäev.
Lõike 5 kohaselt tehakse taotluse mitterahuldamise otsus juhul, kui taotleja või
kaasfinantseerija või taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks; hindamismetoodika
alusel hinnatud projektide pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste
toetamiseks vahendeid; taotluse keskmine hinne ei ületa nimetatud hindamismetoodikas
nimetatud lavendlit; taotluse hindamise käigus selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
taotleja ei ole nõus § 15 lõikes 5 toodud juhtudel tegevuste või kulude muutmisega, taotleja ei
ole etteantud tähtajaks täitnud taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse tingimusi,
sealhulgas kui taotleja ei ole esitanud § 11 punktis 11 nimetatud dokumente taotluse
kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses määratud kuupäevaks.
Lõige 6 reguleerib, mis informatsiooni peab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise
otsus sisaldama. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega
rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt projekti nimi ja registreerimisnumber; toetuse
maksimaalne suurus ja oma- või kaasfinantseeringu minimaalne määr; toetuse saaja ja toetuse
andja pangarekvisiidid; projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; toetuse saaja õigused ja
kohustused; toetuse väljamaksmise tingimused; aruannete esitamise tähtajad ja kord; toetuse
tagasinõudmise tingimused; toetuse saaja toetusele viitamise, projekti tegevuste
10
avalikustamis- ja teavituskohustused; viivise määr toetuse tähtajaks tagastamise jätmise korral
ning vaiete lahendamise kord.
Lõike 7 kohaselt on EASil kohustus oma veebilehel avaldada rahuldatud taotluste kohta
projekti ja toetuse saaja nimi, toetuse suurus ning projekti maksumus. Nimetatud
informatsiooni avaldamine teenib avalikkuse informeerimise eesmärki.
Lõige 8 kohustab EASi taotlejat teavitama tehtud otsusest viie tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates, kasutades teabe edastamisest elektroonilist infokanalit.
Lõige 9 annab EASile õiguse jätta komisjoni ettepaneku kohane taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsuse tegemata ning suunata esitatud ettepanek koos põhjendusega
tagasi komisjonile uuesti hindamiseks, kui komisjoni ettepanek on vastuolus käesoleva
määrusega. Sätte eesmärk on anda EASile õigus kontrollida komisjoni hindamise vastavust
määruses esitatud nõuetega.
5. peatükk. Toetuse kasutamine
Eelnõu § 18 reguleerib aruannete esitamist.
Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse aruannete esitamise tähtajad. Toetuse saajal tuleb
toetuse rahuldamise otsuses sätestatule vastavalt esitada EASile vahe- ja lõpparuanne
esindusõigusliku isiku digiallkirjaga EASi e-teeninduse kaudu.
Vahearanne esitatakse toetuse saaja soovil kui ta soovib saada väljamakseid etapiviisiliselt.
Kui taotleja ei soovi järgmise etapi vahemakset, ei pea ta esitama ka vahearuannet. Taotleja
soov vahearuande esitamiseks ning maksete etapiviisilisteks väljamakseteks peab väljenduma
taotluses. Lõpparuanne esitatakse ühe kuu jooksul arvates projekti elluviimise
lõppkuupäevast. EAS kontrollib aruannet 22 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest e-
teeninduse kaudu.
Juhul kui aruandes esineb puudusi, teeb EAS toetuse saajale ettepaneku puudused kõrvaldada.
EASil on õigus nõuda toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimuste rikkumise korral toetuse kas täielikku või osalist tagastamist.
EAS vähendab toetust, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla nõutud
miinimumi. Kui EAS tuvastab lõpparunde kontrollimisel, et projekti elluviimisel on tehtud
mitteabikõlblikke kulusid, arvestab EAS need kulud projekti maksumusest maha ja kinnitab
aruande vähendatud maksumusega.
Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi ellu eelarves ettenähtust
väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, kinnitab ta aruande
vähenenud summas ja vähendab sellevõrra ka toetusummat. EAS ei kinnita aruannet järgmiste
asjaolude ilmnemisel: toetuse kasutamisega seotud aruande või dokumentide kontrollimisel
selgub, et neis on esitatud valeandmeid; toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses
ettenähtud tegevusi sätestatud tähtajaks ellu viinud või toetuse saaja näidatud tegevuste
toimumine ei ole tõendatud; toetuse saaja on jätnud toodud tähtajaks aruandes avastatud
puudused kõrvaldamata.
Aruande kinnitamata jätmisel teeb EAS vajadusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi
nõudmise otsuse § 23 alusel.
Eelnõu § 19 reguleerib toetuse väljamaksmist ja kasutamist.
Lõike 1 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapiviisiliselt, eelneb väljamaksele aruande
kinnitamine.
Lõige 2 sätestab, et üldjuhul teeb EAS toetuse väljamaksed 22 tööpäeva jooksul toetuse
saajalt vastavasisulise maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel
11
avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ja määratakse kuni 10-
tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
Lõike 3 kohaselt võib toetuse saaja taotlusel põhjendatud juhul osa toetusest välja maksta
ettemaksena. Ettemakse suurus võib olla kuni 60% toetuse kogumahust. Kui toetuse saaja on
saanud ettemakse, siis 20% toetuse kogusummast makstakse EASi poolt välja pärast
lõpparuande kinnitamist.
Lõige 4 sätestab, et kui toetuse saaja on riigiasutus, makstakse toetuse saajale välja 100%
toetusest. Riigiasutused peavad kulutusi tehes lähtuma riigieelarve seadusest. Vastavalt
riigieelarve seadusele on riigiasutustel keelatud võtta riigieelarves ette nägemata
võlakohustusi. Kulutusi on lubatud teha ainult siis, kui selleks on Riigikogu poolt vastu
võetud riigieelarves või selle alusel kinnitatud detailsemas riigieelarvet liigendavas õigusaktis
rahalised vahendid ette nähtud. Tuludest sõltuvaid kulutusi on lubatud teha ainult juhul, kui
selleks on rahalised vahendid laekunud. Riigiasutused ei saa kohustusi arvele võtta (kulutusi
kajastada), kui selleks eelarve puudub. Sellest tulenevalt ei tohi riigiasutused teha kulutusi,
kui neile ei ole selleks raha laekunud (v. a välistoetuste projektide korral). Seetõttu tuleb neile
toetus üle kanda täismahus ettemaksena, arvestades, et nad saavad kulutusi teha ja neid
tõendada alles peale toetusvahendite laekumist.
Lõige 5 sätestab, et toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul toetuse välja maksta, kui
aruandlusperioodi jooksul tehtud abikõlblik kulu on tasutud vähemalt oma- või
kaasfinantseeringu ulatuses, samuti peab olema tasutud mitteabikõlblik kulu.
Lõige 6 sätestab, et kui lõikes 5 nimetatud juhul makstakse toetuse saajale toetus välja, peab
toetuse saaja seitsme tööpäeva jooksul teotuse saamisest arvates tasuma kuludokumentide
kogusumma ja esitama EASile maksekorraldused.
Lõike 7 kohaselt tuleb kõik projekti raames tehtud kulud välja maksta toetuse saajale või
kaasfinantseerijale kuuluvalt pangakontolt.
Eelnõu § 20 reguleerib projekti muudatustega seonduvat.
Lõige 1 sätestab, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses
fikseeritud projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves on otstarbekas teha
muudatusi, peab toetuse saaja saama muudatusteks EASi nõusoleku.
Lõige 2 kohaselt peab toetuse saaja EASile esitama muudatustaotluse enne taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud projekti elluviimise lõppkuupäeva.
Toetuse saaja esitab nõusoleku saamiseks EASile muudatustaotluse, millele kehtivad
järgmised tingimused: taotlus tuleb esitada enne projekti elluviimise lõppkuupäeva; projekti
eelarve muutmistaotlus tuleb esitada, kui eelarverea muudatus on suurem kui 10% eelarverea
mahust. Kui projekti eelarverea muudatus on väiksem kui 10% eelarverea mahust, võib
toetuse saaja eelarvet muuta ilma EASi nõusolekuta. Eelarve muutmise tulemusel ei tohi
suureneda § 6 lõigetes 1‒4 nimetatud toetuse määr. Eelarve muutmisega ei tohi muuta
projekti eesmärki või suurendada eelarves projekti administreerimisega seotud personali- ja
üldkulude osakaalu.
Lõige 3 täpsustab, et kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja
need oma- või kaasfinantseeringu arvel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on
vähenenud, vähendatakse toetussummat ning oma- ja kaasfinantseeringut tingimusel, et oma-
ja kaasfinantseeringu osatähtsus moodustab vähemalt nõutud minimaalse oma- või
kaasfinantseeringu projekti abikõlblikest kuludest.
Lõige 4 võimaldab EASil erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni kuus kuud
üle § 7 lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise lõppkuupäeva aja, kui projekti kestuse
pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel. See tähendab, et EAS ei saa
automaatselt projekti kestust pikendada, vaid ta peab hindama, kas põhjused, miks tahetakse
projekti pikendada, tulenevad toetuse saajast (nt toetuse saaja enda tegematajätmisest), või
12
need põhjused on toetuse saajast mitteolenevad (nt kui hange ebaõnnestub, sest keegi ei
teinud pakkumust ning hange tuleb uuesti läbi viia; pakkujad on hanke vaidlustanud jms). Kui
toetuse saaja enda tegematajätmiste tõttu soovitakse projekti kestust pikendada, siis EAS
projekti kestust ei pikenda. Kui põhjused on toestuse saajast mitteolenevad, võib EAS projekti
elluviimise kestust pikendada.
Eelnõu § 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada EASilt täiendavat teavet ja nõuandeid toetuse
taotlemise ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise
otsuse kohta; taotleda EASilt nõusolekut teha projekti elluviimise perioodis, tegevustes või
eelarves põhjendatud muudatusi; teha vastavalt § 20 lõikele 2 projekti eelarveridade vahel
muudatusi kuni 10% eelarverea mahust EASiga kooskõlastamata, tingimusel, et oma- või
kaasfinantseeringu suurus vastaks pärast muudatusi § 6 lõikes 2 sätestatule).
Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused projekti elluviimisel. Sealhulgas on sätestatud paar
lisanõuet kohalikele omavalitsuste üksustele. Punkti 16 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse
üksusel tagada, et programmi toel ehitatud või ümberehitatud hoones või korteris tagatakse
eluruum saarel avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale ja tema perekonnale.
Punkti 17 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb tagada, et programmi toel
ehitatud või ümberehitatud eluruum, mis on ehitatud või ümberehitatud sotsiaaleluruumiks,
tagatakse isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks ja tema perekonnale.
Lisaks on sätestatud paar lisanõuet toetuse saajatele, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse
tähenduses. Punkti 19 kohaselt tuleb toetuse saajal, kes ei ole hankija riigihangete seaduse
tähenduses, järgida riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või
ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või üle selle. Punkti 20 kohaselt
peab toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, avaldama riigihangete
registris hanketeate ja hankealusdokumendid ning hankelepingu sõlmimise teate kui teenuste
või asjade hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või ületab seda
või kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 150 000 eurot või
ületab seda. Sellega tagatakse programmi toetuse kasutamise läbipaistvus ja jälgitavus.
Eelnõu § 22 sätestab EASi õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on EASil õigus nõuda taotlejalt või toetuse saajalt projekti kohta selgitusi ja
lisainformatsiooni, projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja
dokumentide esitamist; teostada kohapealset kontrolli toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu
kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja
teostatud tööde osas; nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui ilmneb, et toetust ei
ole kasutatud sihtotstarbeliselt; pikendada erandkorras toetuse saaja esitatud taotluse alusel
enne toetuse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
kajastatud projekti elluviimise kavandatud lõppkuupäeva projekti kestust kuni kuus kuud üle
§ 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast
mitteolenevatest põhjustest; taotluse menetlemise ajal saada ministeeriumilt infot, kas
kohaliku omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on
taotlejana oma- või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral täidetud kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded; saada ministeeriumilt
nõustamist küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist.
Lõige 2 kohustab EASi kuulutama välja taotlusvooru; informeerima taotlusvooru väljakuulutamisest
programmi piirkonda jäävaid kohaliku omavalitsuse üksuseid ja kohaliku omavalitsuse üksuseid, kelle
haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad väikesaared asuvad programmi piirkonnas; avaldama hiljemalt
taotlusvooru avamise ajaks oma veebilehel hindamismetoodika; juhendama taotlejaid ja toetuse
13
saajaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes ning korraldama vajadusel infopäevi;
korraldama taotluste vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; kontrollima toetuse
kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle, korraldama toetuse väljamaksmise
toetuse saajale; kontrollima taotluste nõuetele vastavust; moodustama taotluste hindamiseks komisjoni
ja tagama komisjoni töö teenindamise; nõustama komisjoni liikmeid taotluste hindamise metoodikas;
vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või
rahuldamata jätmise otsused; informeerima taotlejaid taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise,
kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustest; kandma riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; teavitama taotlejat taotluse
rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest; teavitama toetuse saajaid veebilehel
viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; nõudma välja
makstud toetuse osalist tagasinõudmist, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla
nõutud miinimumi; lahendama EASi otsuste peale esitatud vaideid; täitma muid määruses nimetatud
ülesandeid.
Eelnõu § 23 sätestab toetuse tagasinõudmise määrad toetuse saaja määruse ja toetuse saamise
otsuses sätestatud nõuete eiramisel. Samuti reguleeritakse, millised andmed peavad sisalduma
toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Otsus peab sisaldama järgmist
infot: otsustaja nimi; toetuse saaja nimi; projekti nimi ja registreerimisnumber; tagasinõude
faktiline ja õiguslik alus; tagasinõutava toetuse summa; mitteabikõlblikuks muutunud oma-
või kaasfinantseeringu kulude summa; tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; tagasimakse
tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu toetuse peab tagasi kandma,
ja saaja nimi; viivise määr ja selle arvutamise alused; otsuse vaidlustamise võimalused ning
toetuse tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
Tagasinõudmise otsuse saadab EAS toetuse saajale elektrooniliselt. Toetuse saaja peab
tagasinõutud toetuse EASi arvelduskontole tagasi maksma tagasinõudmise otsuses sätestatud
tähtajaks.
Tagasinõutud toetus kantakse toetuse saaja poolt EASi arvelduskontole, toetuse tagastamisel
tuleb ära märkida toetuse saaja nimi, projekti nimi, taotluse rahuldamise otsuse number ja
toetuse saamise aasta.
Kui toetuse saaja tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagasta, peab
vastavalt taotluse rahuldamise otsusele toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva
toetuse summa jäägilt viivist 0,05% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva
eest.
Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud
rikkumistega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja EASil säilitada raamatupidamise
seaduse § 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
4. MÄÄRUSE MÕJUD
Väikesaarte programmi rakendatakse alates 2011. aastast. Seni on programmi rakendamiseks
kehtestatud toetuse andmise alused regionaalministri või riigihalduse ministri käskkirjaga.
Kuna alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette
volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri
14
määrusega, sätestatakse nimetatud regionaaltoetuse andmise kord käskkirja asemel
määrusega.
Programmi elluviimine on panustanud oluliselt väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate
teenuste arendamisse. Määruse alusel on võimalik jätkata programmi rakendamist.
Eelnõuga kaasneb mõju regionaalsele arengule, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamisele.
Väikesaarte programmi viiakse ellu Eesti regionaalarengu strateegia 2014−2020 alusel.
Programmi eesmärk on kooskõlas regionaalarengu strateegiaga ja selle rakendusplaaniga.
Programm panustab strateegia p 29 saavutamisse, mille kohaselt keskustest kaugemal
paiknevate ja toimepiirkondade hõreasustusega äärealade väljakutseks on kestlik
kohandumine muutunud oludega, see puudutab esmajoones töökohtade ja teenuste piiratud
kättesaadavust kohapeal. Programm keskendub igapäevaelu teenuste piisava kättesaadavuse ja
kvaliteedi tagamisele hõreasustuse tingimustes.
Konkreetne programmi seos strateegia rakendusplaani tasandil on:
Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja
ettevõtluskeskkond.
Meede 1.5: Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine
hõreasustuse tingimustele.
Tegevus 1.5.1.4 Toetatakse väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist väikesaarte programmi abil.
Toetust saavad taotleda saarvallad, saarelise osaga kohalikud omavalitsusüksused, kelle
territooriumi koosseisus on üks või mitu programmi kuuluvat väikesaart, MTÜd ja SA-d,
kelle tegevused soodustavad programmi eesmärgi saavutamist ning riigiasutused ja ettevõtjad.
Määruse mõju ulatus regionaalarengule, teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on tugev,
sest programmi raames on lahendud mitmeid väikesaarte kogukondade jaoks olulisi
esmatähtsate teenustega seonduvaid probleeme, nt kütuse kättesaadavus, saarele
ligipääsetavus, päästevõimekuse tõstmine, arstiabi kättesaadavus, toidu- ja
esmatarbevahendite kättesaadavus, juurdepääse haridusele jpm.
Töökorralduslikult muutub eelnõu rakendamisega seotud asutuste tööprotsess mõnevõrra
lihtsamaks – taotlusi menetletakse ühes etapis senise kahe etapi asemel. Taotluste
menetlemine ühes etapis lihtsustab menetlusprotsessi ja vähendab menetlejate
halduskoormust. Lisaks sätestatakse määrusega taotluste menetlemise tähtaeg, mis ajaks
peavad olema taotlused hinnatud, seega menetlemisele kuluv aeg lüheneb tunduvalt ning
taotlejal on teada, millal ta saab eelduslikult teada otsuse oma taotluse kohta.
Taotluse rahastamise korral ei järgne enam toetuselepingu sõlmimist. Taotleja võib pärast
taotluse rahuldamise otsust hakata koheselt projekti ellu viima. Taotlemise protsess muutub
eelduslikult lühemaks ja ka lihtsamaks, kuna taotluste vormi on võimalik mugavalt ja lihtsalt
täita EASi e-keskkonnas.
EAS menetleb esitatud taotlusi. EASi juurde moodustatud hindamiskomisjon hindab taotlusi.
Otsused projektide kohta teeb EAS hindamiskomisjon ettepanekute alusel.
Kuivõrd programmi eelarve ning iga-aastaselt toetatavate projektide arv on piiratud, ei ole
programmi abil võimalik kõiki teenuste pakkumiseks kasutatavaid objekte toetada. Aastate
jooksul on siiski märkimisväärne osa programmi sihtrühmale teenuste pakkumiseks
kasutatavatest investeeringu objektidest korrastatud programmi kaasabil. Toetuse
maksimaalne summa võimaldab rahastada suuremamahulisi ja mõjusamaid investeeringuid,
mida väikesaarte kogukonnad muidu endale lubada ei saaks.
15
Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuivõrd programmist eraldatavad toetused ongi
suunatud programmi piirkonda jäävate väikesaarte kogukondade jaoks oluliste esmatähtsate
teenuste pakkumisega seotud objektide toetamisele ning kogukondade koolitamisele, mis
aitab kaasa regionaalsele ebavõrdsuse vähendamisele.
5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD
KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD
Määruse rakendamiseks sõlmib Rahandusministeerium halduslepingu EASiga, kelle ülesanne
on korraldada programmi elluviimine.
EASi ülesanded programmi rakendamise korraldamisel on järgmised: teavitada võimalikke
taotlejaid taotlusvooru toimumisest, nõustada taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagada toetuse
andmine ja kasutamine vastavalt programmi reeglitele.
Programmi rahastatakse Rahandusministeeriumi regionaaltoetuste eelarvest ning iga-aastane
riigipoolse rahastamise summa määratakse kindlaks ministeeriumi ja EASi vahelise
halduslepinguga.
Eraldis riigieelarvest on programmile olnud senise rakendamise perioodi jooksul 640 000
eurot aastas, millele on lisandunud programmist vabanenud vahendite arvelt ka täiendavaid
vahendeid, tänu millele on ka olnud võimalik toetada vajalikke projekte.
2018. aastal eraldatakse programmi rakendamiseks 736 900 eurot, mis sisaldab ka EASi
rakenduskulu. Seega on riigipoolne rahastamine 2018. aastal veidi kõrgem võrreldes 2017.
aastaga.
Programmi rakendamise kulud EASis kaetakse osaliselt programmi vahenditest (3700 eurot),
osaliselt EASi enda eelarvest, mida kavandatakse osana Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest. Toetuse saajad katavad projekti
elluviimisega seotud omafinantseeringuga enda eelarves või kaasfinantseerija ressurssidest.
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.
6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas
avaldamist.
7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati EAS ja kohaliku omavalitsuse üksused, kes on
käsitletavad saarvaldadena või kelle territooriumi koosseisus on programmi piirkonda
kuuluvad väikesaared – eelnõu esitati nimetatutele mitteametlikult arvamuse avaldamiseks.
Eelnõu on esitatud eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.
16
EELNÕU
07.05.2018
MÄÄRUS
Väikesaarte programm
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja programmi eesmärk
(1) Määrus reguleerib väikesaarte programmi (edaspidi programm) rakendamist.
(2) Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate
teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele.
(3) Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri- ja saartevahelist
transpordiühendust (sealhulgas ühendust saarekeskuse ja sadama vahel), hoolekande-
ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja
kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu eel-, alg- ja põhiharidusele,
päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või
ehitamist.
(4) Programmi rakendatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud
väikesaartel, mis on kantud sama seaduse § 21 lõike 3 alusel väikesaarte nimistusse
(edaspidi programmi piirkond).
(5) Programmi rahalised vahendid jagunevad toetusvahenditeks ja programmi
rakenduskuludeks.
§ 2. Terminid
(1) Sihtrühm on rahvastikuregistri andmetel väikesaarel elav inimeste rühm, kellele
projekti tegevused on suunatud.
(2) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) või toetuse saaja rahaline
panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja
mida toetusest ei hüvitata.
(3) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab
omafinantseeringu nõuetele.
(4) Kaasfinantseerija on juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes
panustab rahaliselt projekti eelarvesse.
2
(5) Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud
ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või
kasutatakse.
(6) E-teenindus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) veebilehel asuv
portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik EASiga e-teeninduse
kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks
tehtud EASi e-teeninduse portaalis.
(7) Termineid „ehitis“, „hoone“, „ehitamine“, „ehitise ümberehitamine ehk
rekonstrueerimine“, „ehitusprojekt“, ja „kasutusluba“ kasutatakse ehitusseadustiku
tähenduses.
(8) Terminit „kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus“ kasutatakse kohaliku
omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses.
§ 3. Programmi rakendamine
(1) Programmi üldise koordineerimise ja programmi väljatöötamise eest vastutab
Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium), kes sõlmib programmi elluviimiseks
halduslepingu EASiga.
(2) Programmi elluviimise eest vastutab EAS.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Programmi raames toetatakse tegevusi, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud
programmi ja projekti eesmärgi saavutamiseks.
(2) Toetatavad tegevused on:
1) ehitustööd investeeringuobjektil;
2) otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase
kasutusajaga seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamine
ja paigaldamine.
3) omanikujärelevalve;
4) muinsuskaitseline järelevalve;
5) projekteerimine;
6) koolitus.
(3) Programmi raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) ehitustööd ja muud tegevused, mis on suunatud eeskätt turismi ja
külastuskeskkonna arendamisele;
2) puhkealade väljaarendamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga
(rannaalad, ujumiskohad ja muu sarnane);
3) maa ja ehitise ostmine.
(4) Toetatavate tegevuste osas on järgmised piirangud:
1) projekteerimist toetatakse ainult koos ehitustöödega;
2) eluruumide ehitamiseks või kvaliteedi parendamiseks saab toetust taotleda ainult
kohaliku omavalitsuse üksus tema omandis olevale kinnistule kuni seitsme
korteriga hoone ehitamiseks või ümberehitamiseks või tema omandis oleva korteri
ümberehitamiseks eesmärgiga tagada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt avalikku
teenust osutavale ametnikule või töötajale eluruum või sotsiaaleluruum isikule,
kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks;
3
3) hoonete, mida ei kasutata esmatähtsate teenuste osutamiseks, jaoks vajalike
tehnovõrkude rajamist toetatakse kuni kinnistu liitumispunktini ning ainult juhul
kui valmis lahendusest saab kasu rohkem kui üks kinnistu.
(5) Toetust võib taotleda määruses sätestatud tegevuste jaoks, kui taotleja ei ole saanud
toetust sama kulu hüvitamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvelistest või
riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ega
muud tagastamatut toetust.
§ 5. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikud, toetatavatele
tegevustele vastavad, põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud
kulud.
(2) Kulud jagunevad otsesteks kuludeks ning projekti administreerimisega seotud
personali- ja üldkuludeks.
(3) Abikõlblikud otsesed kulud on:
1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti tegevuste tegemiseks
vajalike teenuste ja toodete ostmise kulud;
2) transpordikulud;
3) kohustuslikud programmist toetuse saamisest teavitamisega seotud kulud;
4) omanikujärelevalve eest makstav tasu, juhul kui omanikujärelevalve on sisse
ostetud tasuline teenus;
5) muinsuskaitsealase järelevalve eest makstav tasu, juhul kui muinsuskaitsealane
järelevalve on sisse ostetud tasuline teenus;
6) ehitamisega seotud projekteerimiskulud;
7) ehitustööde eest töö tegijale makstav tasu;
8) ehitusmaterjali kulud;
9) riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti otseste abikõlblike kuludega
ning mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad;
10) otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase
kasutusajaga seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamise
ja paigaldamise kulud.
(4) Abikõlblikud projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud on:
1) töötajate, sealhulgas projektijuhi töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel
makstav töötasu ja maksud tööjõukuludelt;
2) projekti elluviimisega seotud kommunaal-, side- ja transpordikulud;
3) projektiga seotud bürootarvete soetamise kulud;
4) projekti raamatupidamisega seotud kulud.
(5) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud:
1) projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud võivad moodustada
kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust;
2) kohaliku omavalitsuse üksusele või riigiasutustele ei ole projekti
administreerimisega seotud personali- ja üldkulud abikõlblikud.
(6) Projekti kulude osas kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulud loetakse abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti elluviimise
perioodi jooksul, välja arvatud lõike 3 punktis 6 nimetatud tõendatavad kulud, mis
ei või olla varem tehtud kui kaks aastat enne taotluse esitamist;
2) kõik projekti kulud peavad olema tasutud toetuse saaja või kaasfinantseerija
arvelduskontolt;
3) kulud peavad olema tõendatud algdokumentidega ja nende alusel ülekannete
tegemist tõendavate maksekorralduste või pangakonto väljavõttega;
4
4) kulud peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja
raamatupidamise sise-eeskirjadele;
5) kulud peavad olema selgelt eristatud toetuse saaja või kaasfinantseerija
raamatupidamises ning vastama Eesti finantsaruandluse standardile.
(7) Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse:
1) kulud, mis ei vasta lõigetes 1‒6 toodud nõuetele;
2) kulud, mis ei ole programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud ning
mis ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud;
3) kulud, mis on varem kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, riigieelarvest või
Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud;
4) kulud, mis on toetuse saaja või kaasfinantseerija poolt tasutud sularahas;
5) pangakaardi hooldustasud,
6) kindlustamiskulud;
7) finantskulud, sealhulgas intressikulud, viivised ja trahvid;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulud ning nendega kaasnevad kulud;
9) kohtukulud;
10) amortisatsioonikulud;
11) esinduskulud, kingitused ja auhinnad;
12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;
13) tegevustoetused;
14) teede hooldamisega seotud kulud ja investeeringud;
15) püsikulud, sealhulgas töötasud, välja arvatud lõike 4 punktis 1 nimetatud kulud;
16) käibevahendite (materjalid, tarbekaubad ja muu sarnane) soetamise kulu, välja
arvatud juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks;
17) avalike liinivedude toetamisega seotud kulud;
18) maa või ehitise ostmiseks tehtavad kulud;
19) ehitise või maa üürimiseks või rentimiseks tehtavad kulud;
20) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulud;
21) tegevused, mille kulude katmiseks on võimalik toetust taotleda Vabariigi Valitsuse
15. septembri 2016. a määruse nr 102 „Regionaalsete investeeringutoetuste
programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning
tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel;
22) tegevused, mille kulude katmiseks on võimalik toetust taotleda riigihalduse
ministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ alusel.
§ 6. Toetussumma, toetuse määr ning oma- ja kaasfinantseering
(1) Maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot.
(2) Toetuse määr ei või olla suurem kui 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest.
(3) Oma- või kaasfinantseering peab olema rahaline.
(4) Programmist saadud toetust ei tohi kasutada teise projekti oma- või
kaasfinantseeringuks.
(5) Oma- või kaasfinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuselt või fondilt või
muult abiskeemilt saadud tagastamatut abi.
(6) Oma- ja kaasfinantseeringu hulka ei loeta riigi eraldatud sihtotstarbelisi toetusi, välja
arvatud juhul, kui sihtotstarbeline toetus on kavandatud programmi projekti oma- või
kaasfinantseeringuks.
5
§ 7. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,
mille kestel peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mille lõpp ei või olla
hilisem kui lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise lõpptähtaeg.
(2) Projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt taotlusvooru avamise aastale
järgneva aasta 31. oktoobriks.
§ 8. Vähese tähtsusega abi
(1) Programmist antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks Euroopa
Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352,
24.12.2013, lk 1) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.
(2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka
avaliku sektori vahenditest antav oma- või kaasfinantseering.
(3) EAS kontrollib, kas programmist taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina.
(4) Kui taotluses märgitud toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kontrollib EAS
riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei
ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese
tähtsusega abi koos programmist eraldatava toetusega 200 000 eurot.
(5) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui
taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab EAS taotleja
nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(6) Programmist ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
mõistes.
3. peatükk
Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja toetuse taotlusele esitatavad
nõuded ning toetuse taotlemine
§ 9. Toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale
(1) Toetuse taotlejaks saavad olla:
1) saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumi koosseisus on
üks või mitu programmi piirkonda kuuluvat püsiasustusega väikesaart, mis
vastavad § 1 lõike 4 tingimustele;
2) saarvallad;
3) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3
nimetatud eesmärki ja projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende
organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka;
4) riigiasutused;
5) äriühingud, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärki.
(2) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotleja peab olema juriidiline isik, välja arvatud riigiasutuste puhul;
6
2) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või
see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava
kohaselt;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes pole algatatud
likvideerimis- või pankrotimenetlust;
4) juhul kui taotleja on varem saanud riiklikest toetusskeemidest või muudest
Euroopa Liidu või välisvahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele,
peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas;
5) taotlejal on nõutud vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks;
6) taotlejal, kes on saanud toetust programmi eelnevates taotlusvoorudes, ei tohi olla
tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga;
7) kohaliku omavalitsuse üksusel on õigust toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti
territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 46, 5 ja 52 sätestatud
tingimusi ning kui ta vastab riigieelarve seaduse § 50 lõikes 4 kehtestatud
tingimustele;
8) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, siis peab ta olema koostanud ja
esitanud majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 või
sihtasutuste seaduse §-de 33 ja 34 kohaselt;
9) kui taotleja on äriühing, peab ta olema koostanud ja esitanud majandusaasta
aruande äriseadustiku § 32 lõike 3 kohaselt;
10) kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus, peavad
toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise
seaduse §-s 341 sätestatud nõuded.
(3) Kui projekti kaasfinantseerib kaasfinantseerija, peab kaasfinantseerija vastama lõikes
2 sätestatud nõuetele.
§ 10. Nõuded investeeringuobjektile
(1) Investeeringuobjekt peab asuma § 1 lõikes 4 nimetatud piirkonnas.
(2) Taotleja peab olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema kasutusõigus ja
investeeringu objekti kasutamise leping vähemalt viieks aastaks arvates projekti
lõppkuupäevast.
(3) Toetust saab taotleda investeeringuobjektile, kus teenuse pakkuja on taotleja ise.
(4) Projekti ei toetata, kui puudub projekti elluviimise eelduseks olev kehtivatest
õigusaktidest tulenev kehtiv detailplaneering või kui puuduvad ehitusseadustikule
vastavad projekteerimistingimused.
(5) Projekti lõppedes peab investeeringuobjekt olema kasutusele võetud. Kasutusluba on
nõutav sõltuvalt tööde iseloomust ja vastavalt ehitusseadustiku lisale 2.
(6) Toetuse saaja peab tagama investeeringuobjekti kasutuse viie aasta jooksul projekti
lõppemisest arvates samaks sihtotstarbeks kooskõlas programmi eesmärgiga ja
pakkuma teenust projekti sihtgrupile.
§ 11. Nõuded taotlusele
Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega, mis peab sisaldama
informatsiooni ulatuses, mis võimaldab EASil kontrollida taotleja ja taotluse nõuetele
vastavust ning § 16 lõikes 1 nimetatud komisjonil hinnata projekti otstarbekust. Sealhulgas
tuleb taotluses märkida järgmised andmed ja taotlusele lisada järgmised dokumendid:
1) projekti nimi;
2) projekti eesmärk ja tulemused;
7
3) projekti tegevused;
4) projekti eelarve;
5) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
6) informatsioon projekti sihtrühma kohta;
7) informatsioon taotleja kohta;
8) ehitusprojekt vähemalt eelprojekti staadiumis, kui projekti tegevuseks on ehitustööd
vastavalt ehitusseadustiku §-le 4 ja ehitusseadustik nõuab ehitusprojekti olemasolu;
9) lähteülesanne ja sellele vastav hinnakalkulatsioon, välja arvatud juhul kui taotleja
on võtnud hinnapakkumisi või läbi viinud ehitustööde või muude investeeringute
riigihanke (edaspidi hange) vastavalt riigihangete seadusele, millisel juhul peab
taotleja tagama ligipääsu hankedokumentatsioonile või esitama võetud
hinnapakkumised;
10) investeeringuobjekti omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui need ei
ole kättesaadavad avalikest registritest;
11) kehtivatest õigusaktidest tulenevalt projekti elluviimiseks vajalikud load,
kooskõlastused ja ettekirjutused, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest;
12) taotleja kinnitus selle kohta, et taotlus on esitatud ehitisealuse maa omaniku või
ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul, kui taotleja ei ole ehitisealuse maa või
ehitise omanik;
13) kaasfinantseerija kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri;
14) kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada ka
volikiri;
14) tulenevalt projekti sisust muud asjakohased andmed.
§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluste esitamine
(1) Taotlused esitatakse EASile taotlusvoorus hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. EAS
kuulutab taotlusvooru avatuks teate avaldamisega EASi veebilehel ning avaldab
vastava pressiteate. Taotlusvooru avamise teade avaldatakse üldjuhul kaks kuud enne
taotluse esitamise tähtpäeva ja see peab sisaldama järgmist teavet:
1) programmi nimi ja info taotlusvooru avamise kohta;
2) viide taotlemise tingimustele;
3) programmist toetust taotleda võivad taotlejad;
4) loetelu väikesaartest, mis kuuluvad programmipiirkonda;
5) taotluse esitamise tähtaeg ja viis;
6) viited lisainfo saamiseks;
7) kui korraldatakse potentsiaalsetele taotlejatele infopäev, siis infopäeva läbiviimise
kuupäev, aeg ja asukoht.
(2) EAS informeerib taotlusvooru väljakuulutamisest neid kohaliku omavalitsuse üksusi,
kes asuvad programmi piirkonnas või kelle territooriumil asuvad väikesaared asuvad
programmi piirkonnas, eesmärgiga, et kohaliku omavalitsuse üksused levitaksid
saadud informatsiooni potentsiaalsete taotlejate hulgas enda valitud kõige tõhusamal
viisil.
(3) Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada EASile e-teeninduse kaudu taotleja
esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult.
4. peatükk
Taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine
§ 13. Taotluste menetlemise aeg
8
Taotlused menetletakse ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse üldjuhul 60 tööpäeva jooksul alates
taotluse esitamise tähtpäevast.
§ 14. Taotluste nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Taotluste menetlemine algab taotluste esitamisest EASi e-teeninduse kaudu.
(2) EAS kontrollib taotleja, kaasfinantseerija ja taotluse vastavust määruses sätestatud
nõuetele.
(3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või tehnilisi puudusi,
teavitab EAS sellest taotlejat ja määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste
kõrvaldamiseks.
(4) Taotlus, taotleja ja kaasfinantseerija tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja,
kaasfinantseerija ja taotlus vastavad kehtestatud nõuetele.
(5) EASil on vajaduse korral õigus külastada investeeringuobjekti kohapeal, teavitades
sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette.
(6) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest
asjaoludest:
1) taotleja või kaasfinantseerija ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele;
2) investeeringu objekt ei vasta § 10 lõigetes 1‒4 sätestatud nõuetele;
3) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud taotlusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud
lõike 3 alusel võimaldatavad täpsustused;
4) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid;
5) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks
kõrvaldamata;
6) toetus ületab § 8 lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi ülemmäära või kui
taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega vähese tähtsusega abi ülemmäärani.
(7) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb EAS rahuldamata jätmise
otsuse.
§ 15. Hindamiskriteeriumid
(1) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti mõju programmi eesmärkide täitmisele;
2) projekti ettevalmistuse tase;
3) projekti tegevuste jätkusuutlikkus.
(2) EAS koostab kooskõlastatult ministeeriumiga taotluste hindamiseks
hindamismetoodika, mis sisaldab muu hulgas hindamiskriteeriumide kirjeldusi,
hindamiskriteeriumide osakaalusid, hindamisskaalat kriteeriumide lõikes ja taotluse
positiivseks lugemise lävendit, ning teeb hindamismetoodika taotlejatele
kättesaadavaks EASi veebilehel hiljemalt taotlusvooru avatuks kuulutamise ajaks.
§ 16. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine
(1) EAS moodustab ministeeriumi ettepaneku alusel taotluste hindamiseks vähemalt
viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni koosseisu ei või kuuluda
taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab
taotlejaid. Komisjoni koosseis avaldatakse EASi veebilehel hiljemalt taotluste
esitamise tähtpäevaks.
9
(2) Komisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi § 15 lõikes 1 nimetatud
hindamiskriteeriumide ja § 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodika alusel.
(3) EAS kaasab vajadusel menetlusse täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid
komisjon hindamisel arvestab.
(4) Komisjon moodustab hindamistulemuste põhjal projektidest pingerea.
(5) Komisjonil on õigus teha EASile ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks,
sealhulgas jätta projektist mõni tegevus või kulu välja, kui komisjoni hinnangul ei ole
see abikõlblik või projekti elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajalik, või
vähendada kulu jaoks planeeritud summat, kui komisjoni arvates on kulu projekti
eesmärkide saavutamiseks põhjendamatult suur. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt
põhjendama.
(6) Hindamistulemuste põhjal on komisjonil õigus teha EASile taotluse kohta ühe
järgmistest ettepanekutest:
1) jätta taotlus rahuldamata;
2) rahuldada taotlus;
3) rahuldada taotlus osaliselt;
4) rahuldada taotlus kõrvaltingimusega.
§ 17. Taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine
(1) Komisjoni esitatud ettepaneku alusel teeb EAS kümne tööpäeva jooksul komisjoni
koosoleku protokolli allkirjastamisest arvates otsuse taotluse rahuldamise,
rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise kohta.
(2) Osalise rahuldamise otsuse võib EAS teha taotleja nõusolekul.
(3) Kui taotleja ei ole nõus komisjoni ettepanekuga tegevuste või kulude muutmiseks,
teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Kui taotleja ei ole § 11 punktis 11 nimetatud dokumente koos taotlusega esitanud või
need ei ole avaldatud avalikes registrites, teeb EAS taotluse kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse, milles märgitakse vajalike dokumentide esitamise kuupäev.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:
1) taotleja või kaasfinantseerija või taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks;
2) paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodika alusel hinnatud projektide
pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks
programmist vahendeid;
3) taotluse keskmine hinne ei ületa § 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikast
tulenevat lävendit;
4) taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid;
5) taotleja ei ole nõus § 16 lõikes 5 nimetatud juhtudel tegevuste või kulude
muutmisega;
6) taotleja ei ole etteantud tähtpäevaks täitnud taotluse kõrvaltingimusega
rahuldamise otsuse tingimusi, sealhulgas kui taotleja ei esita § 11 punktis 11
nimetatud dokumente taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses määratud
kuupäevaks.
(6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
märgitakse vähemalt:
1) toetuse saaja nimi;
2) projekti nimi ja registreerimisnumber;
3) toetuse maksimaalne suurus ja oma- või kaasfinantseeringu minimaalne määr;
4) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;
5) toetuse saaja õigused ja kohustused;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
10
7) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
8) toetuse tagasinõudmise tingimused;
9) toetuse saaja toetusele viitamise, projekti tegevuste avalikustamis- ja
teavituskohustused;
10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral;
11) vaiete lahendamise kord.
(7) EASi veebilehel avalikustatakse rahuldatud, osaliselt rahuldatud või
kõrvaltingimusega rahuldatud taotluste kohta projekti ja toetuse saaja nimi, toetuse
suurus ning projekti maksumus.
(8) Taotlejat teavitatakse otsusest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates.
(9) EAS jätab komisjoni ettepanekul põhineva taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsuse tegemata ja suunab esitatud ettepaneku koos põhjendusega tagasi
komisjonile uuesti hindamiseks, kui komisjoni ettepanek on vastuolus käesoleva
määrusega.
5. peatükk
Toetuse kasutamine
§ 18. Aruande esitamine
(1) Projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja EASile vahe- ja lõpparuande
esindusõigusliku isiku digiallkirjaga e-teeninduse kaudu vastavalt taotluse
rahuldamise otsuses sätestatule.
(2) Vahearuanne esitatakse juhul, kui toetuse saaja soovib toetuse väljamakseid
etapiviisiliselt. Vahearuande esitamise soov peab väljenduma taotluses.
(3) Lõpparuanne esitatakse ühe kuu jooksul alates projekti elluviimise lõppkuupäevast.
(4) EAS kontrollib aruannet 22 tööpäeva jooksul aruande EASile e-teeninduses
esitamisest arvates.
(5) Kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb EAS ettepaneku kõrvaldada
puudused kümne tööpäeva jooksul, mille võrra pikeneb aruande menetlemise aeg.
(6) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud
tingimuste rikkumise korral on EASil õigus nõuda toetuse täielikku või osalist
tagastamist.
(7) EAS vähendab toetust, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla § 6
lõikes 2 nõutud määra.
(8) Kui EAS tuvastab toetuse lõpparuande kontrollimisel, et projekti elluviimisel on
tehtud mitteabikõlblikke kulusid, arvestab EAS kulud projekti maksumusest maha ja
kinnitab aruande vähendatud maksumusega.
(9) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi ellu eelarves
ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, kinnitab
EAS aruande vähenenud summas ja vähendab sellevõrra toetussummat.
(10) EAS ei kinnita aruannet järgmiste asjaolude ilmnemisel:
1) toetuse kasutamisega seotud aruande või dokumentide kontrollimisel selgub, et
neis on esitatud valeandmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või
kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses ettenähtud tegevusi taotluse rahuldamise
otsuses sätestatud tähtajaks teinud või toetuse saaja näidatud tegevused ei ole
tõendatud;
11
3) toetuse saaja on jätnud lõikes 5 nimetatud tähtajaks avastatud puudused
kõrvaldamata.
(11) Aruande kinnitamata jätmisel teeb EAS vajadusel toetuse osaliselt või täielikult
tagasi nõudmise otsuse § 23 alusel.
§ 19. Toetuse väljamaksmine ja toetuse kasutamine
(1) Toetus makstakse välja toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapiviisiliselt, eelneb
väljamaksele aruande kinnitamine.
(2) Üldjuhul teeb EAS toetuse väljamaksed 22 tööpäeva jooksul toetuse saajalt
vastavasisulise maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel
avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse
puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg.
(3) Toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul ettemaksena välja maksta kuni 60
protsenti toetuse kogumahust. Kui toetuse saaja on saanud ettemakse, siis 20 protsenti
toetuse kogusummast maksab EAS välja pärast lõpparuande kinnitamist.
(4) Riigiasutusele tehakse ettemakse 100 protsenti toetuse kogumahust.
(5) Toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul toetuse välja maksta, kui
aruandlusperioodi jooksul tehtud abikõlblik kulu on tasutud vähemalt oma- või
kaasfinantseeringu ulatuses, samuti peab olema tasutud mitteabikõlblik kulu.
(6) Lõikes 5 nimetatud juhul on toetuse saaja kohustatud seitsme tööpäeva jooksul toetuse
saamisest arvates tasuma kuludokumentide kogusumma ja esitama EASile
maksekorraldused.
(7) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale või
kaasfinantseerijale kuuluvalt pangakontolt.
§ 20. Muudatused toetuse kasutamisel
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti
elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab
toetuse saaja saama muudatusteks EASi nõusoleku.
(2) Toetuse saaja esitab nõusoleku saamiseks EASile põhjendatud muutmistaotluse,
millele kehtivad järgmised tingimused:
1) muutmistaotlus tuleb esitada enne projekti elluviimise lõppkuupäeva;
2) eelarve muutmistaotlus tuleb esitada, kui eelarverea muudatus on suurem kui
kümme protsenti eelarverea mahust;
3) kui projekti eelarverea muudatus on väiksem kui kümme protsenti eelarverea
mahust, võib toetuse saaja eelarvet muuta ilma EASi nõusolekuta;
4) eelarve muutmisega ei tohi suurendada § 6 lõigetes 1‒4 nimetatud toetuse
maksimaalset summat ja määra;
5) muudatusega ei tohi muuta projekti eesmärki või suurendada eelarves projekti
administreerimisega seotud personali- ja üldkulude osakaalu.
(3) Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need oma-
või kaasfinantseeringu arvelt. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on
vähenenud, vähendatakse toetussummat ning oma- ja kaasfinantseeringut tingimusel,
et oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus moodustab vähemalt nõutud minimaalse
oma- või kaasfinantseeringu projekti abikõlblikest kuludest.
12
(4) Erandkorras võib EAS pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva kuni kuus kuud
üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse
saajast mitteolenevatest põhjustest.
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) saada EASilt täiendavat teavet ja nõuandeid toetuse taotlemise ning taotluse
rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kohta;
2) taotleda EASilt nõusolekut teha projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves
põhjendatud muudatusi;
3) teha vastavalt § 20 lõikele 2 projekti eelarveridade vahel muudatusi kuni kümme
protsenti eelarverea mahust EASiga kooskõlastamata, tingimusel, et oma- või
kaasfinantseeringu suurus vastaks pärast muudatusi § 6 lõikes 2 sätestatule.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama nõutud projekti oma- või kaasfinantseeringu projekti kogumaksumusest;
2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja § 17 lõikes 6 nimetatud otsusega;
3) tagastama toetuse EASi arvelduskontole, kui EAS esitab §-st 23 lähtudes tagasimakse
nõude;
4) esitama EASile selleks ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud
informatsiooni ja aruanded;
5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise
kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad projekti kulud ja neid kajastavad kulu-
ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavad. Kõik toimingud tehakse panga vahendusel,
sularahaarveldused ei ole lubatud;
6) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse ning oma- või
kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud
seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal
juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida
toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
7) andma kontrollija käsutusse kõik projektiga seotud soovitud andmed ja dokumendid
viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates;
8) osutama kohapealse kontrolli ja auditi läbiviimiseks igakülgset abi;
9) teavitama toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest avalikkust ning lähtuma
projekti tulemustest avalikkuse teavitamisel ja investeeringuobjektide, dokumentide ja
muude projekti väljundite tähistamisel EASi veebilehel kätte saadavast teavitamise
juhendist;
10) säilitama taotluse ja toetusega ning projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni
ja materjali seitse aastat vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12;
11) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja kasutuse taotluses
ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta
jooksul taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti lõppkuupäevast alates ning
mitte tegema selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele
isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi;
12) informeerima viivitamata kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt
oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime ja aadressi ning põhimäärusest ja põhikirjast
tulenevate või volitatud esindajate muutumisest ja ümberkujundamisest,
pankrotihoiatuse saamisest, pankroti väljakuulutamisest ja tegevuse lõpetamisest, seda
13
ka siis, kui eelnimetatud muudatused on kättesaadavad avalikust registrist või
avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
13) informeerima viivitamata kirjalikult EASi projekti teostamise käigus ilmnenud
projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti
edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
14) kui projekt on ellu viidud eelarves kavandatust väiksemate kuludega, tagastama
kasutamata jäänud toetuse EASi poolt ettenähtud viisil taotluse rahuldamise otsuses
fikseeritud EASi arvelduskontole. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 100 eurot,
siis kasutamata jäänud toetuse osa ei tagastata;
15) tagastama EASi arvelduskontole proportsionaalse osa toetusest, kui omafinantseering
väheneb alla nõutud oma- või kaasfinantseeringu;
16) juhul kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, tagama, et programmi toel
ehitatud või ümberehitatud hoones või korteris tagatakse eluruum saarel avalikku
teenust osutavale ametnikule või töötajale ja tema perekonnale;
17) juhul kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, tagama, et programmi toel
ehitatud või ümberehitatud eluruum, mis on ehitatud või ümberehitatud
sotsiaaleluruumiks, tagatakse isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse
saamiseks ja tema perekonnale;
18) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses
kehtestatud nõudeid;
19) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab järgima
riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav
maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või üle selle;
20) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab avaldama
riigihangete registris hanketeate ja hankealusdokumendid ning hankelepingu
sõlmimise teate kui teenuste või asjade hankelepingu eeldatav maksumus
käibemaksuta on 30 000 eurot või ületab seda või kui ehitustööde hankelepingu
eeldatav maksumus käibemaksuta on 150 000 eurot või ületab seda.
§ 22. EASi õigused ja kohustused
(1) EASil on õigus:
1) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt projekti kohta selgitusi ja lisainformatsiooni
ning projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja
dokumentide esitamist;
2) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist
kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud
tööde osas;
3) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui ilmneb, et toetust ei ole
kasutatud sihtotstarbeliselt;
4) pikendada erandkorras toetuse saaja esitatud taotluse alusel enne toetuse
rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses
kajastatud projekti elluviimise kavandatud lõppkuupäeva projekti kestust kuni
kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on
tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest;
5) taotluse menetlemise ajal saada ministeeriumilt infot, kas kohaliku omavalitsuse
üksusel või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on taotlejana oma- või
kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral täidetud kohaliku omavalitsuse
üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded;
6) saada ministeeriumilt nõustamist küsimustes, mis puudutavad määruse
rakendamist.
14
(2) EAS on kohustatud:
1) kuulutama välja taotlusvooru;
2) informeerima taotlusvooru väljakuulutamisest programmi piirkonda jäävaid
kohaliku omavalitsuse üksuseid ja kohaliku omavalitsuse üksuseid, kelle
haldusterritooriumi koosseisus olevad väikesaared asuvad programmi piirkonnas;
3) avaldama hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks oma veebilehel
hindamismetoodika;
4) juhendama taotlejaid ja toetuse saajaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates
küsimustes ning korraldama vajadusel infopäevi;
5) korraldama taotluste vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;
6) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid
kontrolle, ja korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
7) kontrollima taotluste nõuetele vastavust;
8) moodustama taotluste hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö
teenindamise;
9) nõustama komisjoni liikmeid taotluste hindamise metoodikas;
10) vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused;
11) informeerima taotlejaid taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise,
kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustest;
12) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese
tähtsusega abi kohta;
13) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest;
14) teavitama toetuse saajaid veebilehel viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates
dokumentides tehtud muudatustest;
15) nõudma välja makstud toetuse osaliselt tagasi, kui toetuse saaja oma- või
kaasfinantseering väheneb alla nõutud miinimumi;
16) lahendama EASi otsuste peale esitatud vaideid;
17) täitma muid määruses nimetatud ülesandeid.
§ 23. Toetuse tagasinõudmine
(1) EAS nõuab eraldatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub
määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või
ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) EAS nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on
kasutatud mitteabikõlblike kulude tegemisel.
(3) EAS nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
3) ilmneb, et projekti eesmärki või kavandatud tulemusi ei saavutata;
4) toetuse saaja ei ole täitnud talle toetuse rahuldamise otsuses pandud kohustusi;
5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste
rikkumiste ärahoidmiseks või rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud
tähtpäevaks täitmata;
6) taotluse menetlemise, projekti teostamise või aruande menetlemise ajal on toetuse
saaja esitanud valeandmeid või andmeid varjanud.
(4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja
pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel.
(5) EAS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei taga toetuse
rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara
15
säilimist ja selle kasutust taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud
eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja
jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi. Toetust vähendatakse
proportsionaalselt ajaga, mille jooksul on kohustust rikutud.
(6) EAS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei saavuta projekti
eesmärke või saavutab projekti eesmärgid osaliselt. EAS otsustab toetuse osalise või
täieliku tagasinõudmise, kaaludes otsuse tegemisel tehtud tegevuste mõju eesmärgi
saavutamisele ning nõuab toetuse tagasi. EASil on kohustus valitud toetuse
tagasimaksmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada.
(7) EAS nõuab toetuse tagasi täies ulatuses, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks
rahuldatud või toetuse saaja on projekti teostamise ajal teadlikult esitanud valeandmeid
või varjanud andmeid.
(8) EAS teeb toetuse osalise tagasinõudmise otsuse kui projekti eelarve väheneb
tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu
kulude ulatuses vastavalt projekti kehtiva eelarve proportsioonile.
(9) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on
eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju
suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või
ressursimahukas, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt lõigetele 10‒12.
(10) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud programmist toetuse saamisest teavitamisega
seotud nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõuab EAS tagasi
viis protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest, kuid mitte rohkem
kui 1000 eurot.
(11) Kui toetuse saaja ei võimalda EASil teha kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet
või ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või
dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust, nõuab EAS tagasi 20–
100 protsenti toetusest.
(12) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning
vastava rikkumise osas ei ole tagasinõude protsenti sätestatud, nõuab EAS tagasi 5‒100
protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. EASil on kohustus
valitud tagasinõude määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada.
(13) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma muid kohustusi või talle kehtestatud nõudeid,
nõuab EAS tagasi 5–100 protsenti toetusest.
(14) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele
kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui toetuse saaja poolt tagasimakstav summa on
üle 100 euro.
(15) Kui toetuse saaja tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagasta, peab
vastavalt taotluse rahuldamise otsusele toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva
toetuse summa jäägilt viivist 0,05 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud
kalendripäeva eest.
(16) Tagasinõudmise otsuse võib teha vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele kolme aasta
jooksul kohustuse rikkumisest arvates.
(17) EAS otsustab toetuse tagasinõudmise kaalutlusõiguse alusel 45 kalendripäeva jooksul
toetuse tagasinõudmise alustest teadasaamise päevast alates. Põhjendatud juhtudel võib
otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat
vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse langetamise tähtpäeva.
(18) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi
andmeid:
1) otsustaja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
16
5) tagasinõutava toetuse summa;
6) mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude summa;
7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg;
8) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu
toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi;
9) viivise määr ja selle arvutamise alused;
10) otsuse vaidlustamise võimalused;
11) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave.
(19) Tagasinõudmise otsuse saadab EAS toetuse saajale elektrooniliselt.
(20) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse EASi arvelduskontole tagasi maksma
tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtpäevaks.
(21) Toetuse tagastamisel tuleb toetuse saajal ära märkida toetuse saaja nimi, projekti nimi,
taotluse rahuldamise otsuse number ja toetuse saamise aasta.
(22) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel
toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja EASil säilitada
raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud tähtaja lõpuni.
Janek Mäggi
Riigihalduse minister
Veiko Tali
Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/18-0483 - Väikesaarte programm
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium;
Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2018 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5614c7b-23bd-4b93-830d-
72f3c078704a
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5614c7b-23bd-4b93-830d-
72f3c078704a?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main