dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 14. mai 2018
Viit
1.2-3/1662-1
Registreeritud
14. mai 2018
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2018
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
22. mai 2018

Failid

  • 📎1.1-10_3914-1 Väikesaarte programmi eelnõu.bdoc1110 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Teie */ nr */ Haridus- ja Teadusministeerium Meie 14.05.2018 nr 1.1-10/3914-1 [email protected] Väikesaarte programmi eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud kooskõlastajad Rahandusministeerium saadab teile kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Väikesaarte programm“ eelnõu. Palume vastata hiljemalt 22. mail. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Janek Mäggi riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Olivia Taluste 6113092 [email protected] Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigihalduse ministri määruse „Väikesaarte programm“ eelnõu seletuskiri 1. EELNÕU SISSEJUHATUS Riigihalduse ministri määruse „Väikesaarte programm“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib väikesaarte programmist (edaspidi programm) toetuse taotlemist, andmist, kasutamist ja tagasinõudmist. Programmi tegevusi rahastatakse riigieelarvest regionaalarengu programmide vahenditest. Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi tõstmisele. Programmi on rakendatud 2011. aastast alates. Varasemalt kehtestas programmitingimused valdkonna eest vastutav minister (regionaalminister või riigihalduse minister) iga-aastaselt oma käskkirjaga. Eelnõuga kehtestatakse esmakordselt programmist toetuse andmine terviktekstina riigihalduse ministri määrusega. Eelnõuga tehakse senises programmi rakenduskorras eelkõige muudatusi maavalitsuste reformist tulenevalt. Senised Pärnu Maavalitsuse ülesanded programmi rakendamisel võtab üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS). Tulenevalt riigieelarve üleminekust tekkepõhisele eelarvele, muudetakse toetuse taotlemise korda. Programmi piirkonda kuuluvad väikesaared, kelle territooriumil seotud tegevustele on võimalik programmist toetust taotleda, seotakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 1 kohase väikesaarte nimistuga. Programmi sihtgrupp ja eesmärk võrreldes varasemate programmdokumentidega ei muutu. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Riina Nurmsaar (tel 611 3108, e-post [email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel 611 3092, e-post [email protected]) ja Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (tel 611 3161, e-post [email protected]). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected], tel: 611 3638). Märkused: Eelnõu ei ole seotud ühegi teise praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetuse andmise alused; 3) toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse taotlemine; 4) taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine; 5) toetuse kasutamine. Peatükk 1. Üldsätted Eelnõu §-ga 1 sätestatakse programmi reguleerimisala, eesmärk ja sihtpiirkond. 1 Programm on suunatud püsiasutusega väikesaarte, mis on kantud püsiasutusega väikesaarte seaduse § 21 lõike 3 alusel püsiasustusega väikesaarte nimistusse, elanikele. Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisele, et parandada saarte elanike elukvaliteeti. Programmi eesmärgi saavutamiseks toetatakse erinevaid investeeringuid ja ka koolitusi, mis on seotud esmatähtsate teenuste osutamise- ja tarbimisega. Programmis mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri- ja saarevahelisi transpordiühendusi (sealhulgas ühendust saarekeskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu eel-, alg- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid, eluruumide kvaliteedi parendamist või ehitamist. Toetatakse projekte, mis on kooskõlas programmi eesmärgiga. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõus kasutatavaid termineid. Sihtrühm on rahvastikuregistri andmetel väikesaarel elav inimeste rühm, kellele projekti tegevused on suunatud. Omafinantseering on taotleja või toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. Kaasfinantseering on projekti kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. Kaasfinantseerija on juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse. Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse ja kasutatakse. E-teenindus on EASi veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik EASiga e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud EASi e-teeninduse portaalis. Termineid „ehitis“, „hoone“, „ehitamine“, „ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine“, „ehitusprojekt“ ja „kasutusluba“ kasutatakse ehitusseadustiku tähenduses. Terminit „kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus“ kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses Eelnõu §-s 3 on nimetatud programmi osapoolte põhilised ülesanded programmi rakendamisel. Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium) vastutab programmi üldise koordineerimise ja programmi väljatöötamise eest. EAS vastutab programmi elluviimise eest. Ministeerium sõlmib EASiga programmi rakendamiseks halduslepingu, milles sätestatakse määrusega EASile täitmiseks antavate ülesannete täitmise tingimused. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Eelnõu § 4 lõige 1 sätestab üldiselt, milliseid tegevusi programmist toetatakse: programmist toetatakse tegevusi, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud programmi eesmärgi ja projekti eesmärgi saavutamiseks Lõikes 2 täpsustatakse toetatavaid tegevusi. Toetatavad tegevused on ehitustööd investeeringuobjektil, otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase kasutusajaga seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamine ning paigaldamine, omanikujärelevalve, muinsuskaitseline järelevalve, projekteerimine ja koolitus. Lõikes 3 nimetatakse tegevused, mida programmist ei toetata. Mittetoetatavad tegevused on ehitustööd ja muud tegevused, mis on suunatud eeskätt turismi ja külastuskeskkonna 2 arendamisele, puhkealade väljaarendamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga (rannaalad, ujumiskohad jms.) ning maa või ehitise ostmine. Lõikes 4 tuuakse välja piirangud toetatavatele tegevustele. Lõike 4 punktis 1 seatakse piirangud projekteerimisele. Projekteerimine ei ole iseseisev projekti tegevus, vaid on seotud projektis kavandatava investeeringuga. Projekteerida saab hoonet või rajatist sama projekti raames, millele järgneb koheselt ka hoone või rajatise ehitamine või ümberehitamine, mida projekteeriti. Lõike 4 punktis 2 piiratakse taotlejate ringi osas, kes võib taotleda toetust eluruumide kvaliteedi parendamiseks või ehitamiseks. Selleks võib toetust taotleda ainult kohaliku omavalitsuse üksus tema omandis olevale kinnistule kuni seitsme korteriga hoone ehitamiseks või ümberehitamiseks või tema omandis oleva korteri ümberehitamiseks eesmärgiga tagada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale eluruum või sotsiaaleluruum isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks. Et vältida kattuvust meetme „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ tingimustega, sätestatakse programmis piirang, kui mitme korteriga hoone või korteriomandi ehitamiseks või ümberehitamiseks on võimalik toetust taotleda. Programmist on võimalik toetust taotleda kuni seitsme korteriga hoone ehitamiseks või ümberehitamiseks või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis oleva korteri ümberehitamiseks. Kui kohalikul omavalitsuse üksusel on soov ehitada või ümber ehitada suurem hoone kui seitsme korteriga hoone, saab taotleda toetust ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 13. juuli 2017. a määruse nr 38 „Kohaliku omavalitsuse üksuse elamufondi arendamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ alusel. Nimetatud meetmest toetatakse kaheksa või enama korteriga elamu ehitamist või ümberehitamist. Lõike 4 punktis 3 seatakse piirangud tehnovõrkude rajamisele. Kui tegemist on hoonetega (nt majapidamised), kus ei osutata esmatähtsat teenust, kuid tarbitakse esmatähtsat teenust (nt elekter, kanalisatsioon, joogivesi), siis võib programmi toel tehnovõrgu rajada kuni kinnistu liitumispunktini ning sealt edasi kuni kinnistul asuva hooneni programmist toetust ei eraldata. Kui tegemist on hoonega, milles osutatakse programmis lubatud esmatähtsat teenust (nt kool, lasteaed, päästehoone, arstipunkt vms), võib programmi toel rajada tehnovõrgu kuni hooneni, kus esmatähtsat teenust osutatakse. Lisaks on sätestatud tingimus, et tehnovõrgu valmislahendusest peab saama kasu rohkem kui üks kinnistu. Sellega välistatakse kattuvus hajaasustuse programmiga1, mis toetab üksikutele majapidamistele tehnosüsteemide rajamist. Lõikes 5 sätestatakse, et programmist võib taotleda toetust juhul, kui taotleja ei ole saanud toetust sama kulu hüvitamiseks muudest allikatest. Sätte eesmärk on vältida sama tegevuse või kulu topeltrahastamist. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Lõike 1 kohaselt on abikõlblikud need kulud, mis on programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikud, toetatavatele tegevustele vastavad, põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud. Lõiked 2‒4 täpsustavad, et abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks kuludeks ning projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkuludeks. Abikõlblikud otsesed kulud on juriidiliselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ja toodete ostmise kulud; ehitamisega seotud projekteerimise kulud; ehitustööde eest töö tegijale makstavad tasud; ehitusmaterjali kulud; transpordikulu (nt investeeringuga seotud ehitusmaterjali transportimine saarele), programmist toetuse saamisest teavitamisega soetud kulud; riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti otseste 1 Riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“. 3 abikõlblike kuludega ning mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad; omanikujärelevalve või muinsuskaitsealase järelevalve kulud, kui need on sisse ostetud tasulise teenusena; seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamise ja paigaldamise kulud. Kõik kulud peavad olema otseselt vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks. Projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud on toetuse saaja poolt tehtavad kulud, mida ei ole võimalik otseselt seostada projekti konkreetsete tegevustega, kuid mis tagavad toetuse saaja võimekuse projekti ellu viia. Projekti administreerimisega soetud personali- ja üldkuludena käsitletakse töötajate, sh projektijuhi töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel makstavat töötasu ja makse tööjõukuludelt; projekti elluviimisega seotud kommunaal-, side- ja transpordikulusid; bürootarvete kulusid; projekti raamatupidamisega seotud kulusid. Projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulude loetelu on ammendav, mis tähendab, et juurde ei saa lisada muid määruses nimetamata kulusid. Lõikes 5 kehtestatakse abikõlblikele kuludele piirangud, mille kohaselt projekti administreerimisega seotud personali ja üldkulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumahust. Kohaliku omavalitsuse üksustele ja riigiasutustele ei ole projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud abikõlblikud, sest nendelt eeldatakse piisavat planeerimis- ja finantsvõimekust need kulud oma eelarvesse kavandada ning need kulud katta. Sellega vabastatakse programmi ressursse projektide põhitegevuste toetamiseks. Lõikes 6 määratletakse programmist toetatavatele otsestele kuludele kehtivad üldtingimused. Projekti kulud loetakse abikõlblikeks, kui need on tekkinud projekti elluviimise perioodil. Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema. Programmist ei rahastata kulusid, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemist. Erand on tehtud lõike 3 punktis 6 nimetatud projekteerimiskuludele, mis võivad olla tehtud ka varem, kuid mitte rohkem kui kaks aastat enne taotluste esitamise tähtpäeva. Kuna projekteerimine on ajamahukas eeltöö, siis ergutatakse taotlejat juba enne taotluse esitamist projekteerimine läbi viima ning antakse taotlejale kindlusetunne, et juhul kui toetuse taotlus rahuldatakse, saavad programmi poolt kaetud ka varem tehtud projekteerimiskulud. Samuti tõstab see taotleja huvi teha enne taotluse esitamist võimalikult palju investeerimisobjektiga seotud eeltöid. Kõik projekti kulud peavad olema tasutud toetuse saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt; kulud peavad olema tõendatud algdokumentidega ja nende alusel ülekannete tegemist tõendavate maksekorralduste või pangakonto väljavõttega; kulud peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjadele; kulud peavad olema selgelt eristatud toetuse saaja või kaasfinanatseerija raamatupidamises ning vastama Eesti finantsaruandluse standardile. Lõikes 7 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Programmi mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse kulud, mis ei vasta lõigetes 1‒6 kehtestatud nõuetele, ehk kulud, mis ei ole loetletud abikõlblike kuludena; kulud, mis on programmi eesmärgi saavutamiseks mittevajalikud ja ebamõistlikud ning projekti elluviimisega otseselt mitteseotud; kulud, mis on varem kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud; kulud, mis on toetuse saaja või kaasfinantseerija poolt välja makstud sularahas; pangakaardi hooldustasud, kindlustamiskulud; finantskulud, sh intressikulud, viivised ja trahvid; laenu, liisingu ja pangagarantiikulud ja nendega kaasnevad kulud; kohtukulud; amortisatsioonikulud; esinduskulud, kingitused, auhinnad; tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustustelt; tegevustoetused; teede hooldamisega seotud kulud ja investeeringud; püsikulud, sh töötasud v.a lõike 4 punktis 1 nimetatud kulud; käibevahendite (materjalid, tarbekaubad jms) soetamise kulu, v.a juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks; avalike liinivedude toetamisega seotud kulud; maa või ehitise ostmiseks 4 tehtavad kulud; ehitise või maa üürimiseks või rentimiseks tehtavad kulud; turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulud. Et vältida kattuvust regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi2 toetavate tegevustega või hajaasustuse programmi toetavate tegevustega, on programmis mitteabikõlblikud tegevused ja kulud, mida saab katta regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist või hajaasustuse programmist. Eelnõu §-ga 6 määratakse toetussumma, toetuse määr ning oma- või kaasfinantseeringu määr. Maksimaalne toetussumma esitatud projekti kohta on 130 000 eurot. Toetuse määr ei või olla suurem kui 85% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15% projekti abikõlblikest kuludest. Oma- või kaasfinantseering peab olema rahaline. Programmist saadud toetust ei saa kasutada oma- või kaasfinantseeringuna, samuti ei saa oma- või kaasfinantseeringuna arvestada Euroopa Liidu asutuselt või fondilt, või muult abiskeemilt saadud tagastamatut abi. Oma- ja kaasfinantseeringu hulka ei loeta riigi poolt eraldatud sihtotstarbelisi toetusi v.a juhul kui sihtotstarbeline toetus on kavandatud programmi projekti oma- või kaasfinantseeringuks. Eelnõu §-ga 7 sätestatakse projekti elluviimise periood. Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel peavad projekti tegevused algama ja lõppema. Projekti elluviimine peab olema lõppenud vähemalt taotlusvooru avamise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse vähese tähtsusega abi andmise tingimused. Programmist antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352, 24.12.2013, lk 1) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8) ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku sektori vahenditest eraldatav oma- või kaasfinantseering. Sellega informeeritakse taotlejaid ja toetuse saajaid, et kui programmist antav toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, siis ka oma- või kaasfinatseering, mis antakse avaliku sektori asutuse poolt, kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks ja seda isegi juhul, kui teotuse saaja on kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus ise. EAS kontrollib, kas taotletav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks. Juhul kui taotletav toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina, kontrollib EAS riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, kas taotletava toetuse andmise korral ei ületata vähese tähtsusega abi ülemäära, mida on võimalik toetuse saajale eraldada. Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt ei tohi toetuse saajale antava vähese tähtsusega abi kogusumma mistahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab EAS taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Programmist ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes, mis tähendab, et muu riigiabiliigi andmist programmist ei toetata. 2 Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 102 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“. 5 3. peatükk. Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja taotlusele esitatavad nõuded ja toetuse taotlemine Eelnõu § 9 täpsustab toetuse taotlejad ja nõudeid taotlejale. Lõikes 1 täpsustatakse, et toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) saavad olla saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumi koosseisus on üks või mitu programmi piirkonda kuuluvat väikesaart, mis vastavad § 1 lõike 4 tingimustele; saarvallad; mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärki ja projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka; riigiasutused; äriühingud, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärki. Lõige 2 sätestab taotlejale kohalduvad nõuded. Lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema juriidiline isik, v.a riigiasutused. Näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olev kool kui omavalitsuse hallatav asutus ei saa olla taotleja. Taotleja saab sellisel juhtumil olla kohaliku omavalitsuse üksus. Lõike 2 punkti 2 kohaselt ei tohi taotlejal olla õigusaktides tulenevate maksu- või maksete võlga koos intressidega, välja arvatud juhul, kui võlg ei ole suurem kui 100 eurot või kui võlg on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Kuigi maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt väljastab maksuhaldur maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul kokku on väiksem kui 10 eurot, on menetlusökonoomikat arvestades mõistlik seada ülempiiriks 100 eurot, kuna see on nii taotleja poolt kui ka taotluste menetleja poolt lihtsasti kontrollitav maksukohustuslaste registris kajastatud andmete põhjal. EAS kontrollib nõude täitmist avaliku registri vahendusel. Lõike 2 punkti 3 kohaselt ei või taotleja isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust. Nõude täitmist kontrollib EAS avaliku registri vahendusel. Lõike 2 punkt 4 sätestab, et juhul kui taotleja on varem saanud EASi kaudu riiklikest toetusskeemidest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas. Nõude täitmist kinnitab taotleja taotlusvormis. Lõike 2 punkt 5 kohustab taotlejaid tagama, et projekti elluviimiseks oleksid olemas nõutud vahendid oma- või kaasfinantseerimiseks. Taotleja peab omafinantseeringu olemasolu kinnitama taotluse esitamisel e-teeninduse kaudu ning lisama kaasfinantseerija asjakohase kinnituse kaasfinantseeringu kohta koos muude taotlemisdokumentidega. Lõike 2 punkt 6 kohaselt ei tohi taotlejal, kes on saanud toetust programmi eelnevates taotlusvoorudes, olla tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga. Nõude täitmist kontrollib EAS enda valduses olevate andmete alusel. Lõike 2 punkti 7 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 46, 5 ja 52 sätestatud tingimusi ja kui ta vastab riigieelarve seaduse § 50 lõikes 4 kehtestatud tingimustele. Riigieelarve seaduse § 50 lõike 4 kohaselt antakse kohaliku omavalitsuse üksusele investeeringutoetust tingimustel, et investeering panustab kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava või maakondliku arengudokumendi investeeringuga seotud valdkondliku eesmärgi täitmisse; kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava ja eelarvestrateegia peab hõlmama vähemalt seaduses määrtatud perioodi ning kohaliku omavalitsuse üksus peab suutma omafinantseeringu tagada seaduses määratud tingimustel. Lõike 2 punkti 8 kohaselt peab olema taotlejal, kes on mittetulundusühing või sihtasutus, koostatud ja esitatud majandusaasta aruanne mittetulundusühingute seaduse § 36 või 6 sihtasutuste seaduse §-de 33 ja 34 kohaselt. Nõude täitmist kontrollib EAS avaliku registri vahendusel. Lõike 2 punkti 9 kohaselt peab taotlejal, kes on ettevõte, olema koostanud ja esitanud majandusaasta aruande äriseadustiku § 32 lõike 3 kohaselt. Nõude täitmist kontrollib EAS avaliku registri vahendusel. Lõike 2 punkti 10 kohaselt peab olema taotlejal, kes on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus, toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded. Lõige 3 sätestab, et juhul kui taotlust kaasifinantseerib kaasfinanatseerija, siis kehtivad lõikes 2 nimetatud üldnõuded taotlejale ka kaasfinanatseerijale. EAS kontrollib, kas kaasfinantseerija vastab taotlejale esitatud nõuetele. Eelnõu § 10 sätestab nõuded investeeringu objektile. Investeeringu objekt peab asuma programmi piirkonnas, st väikesaarel, kes kuulub püsiasutusega väikesaarte seaduse alusel nimetatud väikesaarte nimistusse. Hetkel kuuluvad Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2018. a määruse nr 7 „Väikesaarte nimistu“ järgi väikesaarte nimistusse 14 väikesaart: Abruka, Aegna, Kihnu, Kesselaid, Kõinastu, Manija, Naissaar, Osmussaar, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Väike-Pakri. Taotleja peab olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema kasutamisõigus ja kasutamise leping investeeringuobjektile vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast. Toetust saab taotleda ainult sellisele investeeringu objektile, kus teenuse pakkujaks on taotleja ise, mis tähendab, et taotleja ei saa programmist saadavat toetust vahendada mõnele teisele isikule, kes tegelikult teenust pakub. Projekti ei toetata, kui puudub projekti eelduseks olev kehtivatest õigusaktidest tulenev detailplaneering või projekteerimistingimused vastavalt ehitusseadustikule. Sellega välditakse siiani tihti praktikas aset leidunud olukordi, kus taotleja saab küll programmist toetuse, kuid ei saa detailplaneeringu või projekteerimistingimuste puudumise tõttu tegelikult projekti ellu viia. Samal ajal on teistel taotlejatel jäänud võimalus oma projekti elluviimiseks eelarve piiratuse tõttu kasutamata. Projekti lõppedes peab investeeringuobjekt olema kasutusele võetud. Kasutusluba on nõutav sõltuvalt tööde iseloomust ja vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Programmi vahendite paremaks kasutamiseks on vajalik, et toetatud projekti lõppedes on objekt kasutusele võetav, projektiga on parandatud teenuste kättesaadavust või kvaliteeti. Toetuse saaja peab tagama investeeringuobjekti kasutuse viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates samaks sihtotstarbeks kooskõlas programmi eesmärgiga ja pakkuma teenust projekti sihtgrupile. Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele. Taotlejal tuleb esitada taotlus koos lisadokumentidega, mis peab sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab EASil kontrollida taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ja komisjonil hinnata projekti otstarbekust vastavalt hindamiskriteeriumidele, sealhulgas peab taotlusele olema märgitud projekti nimi, projekti eesmärk ja tulemused, projekti tegevused, projekti eelarve, projekti tegevuste ajakava, informatsioon projekti sihtgrupi kohta ning informatsioon taotleja kohta. Ehitusprojekt tuleb esitada vähemalt eelprojekti staadiumis. Taotlejal tuleb esitada lähteülesanne ja sellele vastav hinnakalkulatsioon, v.a juhul kui taotleja on võtnud hinnapakkumisi või läbi viinud ehitustööde või muude investeeringute riigihanke (edaspidi 7 hange) vastavalt riigihanke seadusele. Sellisel juhul peab taotleja tagama ligipääsu hankedokumentatsioonile või esitama võetud hinnapakkumised. Lisaks tuleb taotlusele lisada invetseeringuobjekti omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid ning kehtivatest õigusaktidest tulenevalt projekti elluviimiseks vajalikud load, kooskõlastused ja ettekirjutused, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest. Taotleja peab lisama kinnituse selle kohta, et esitab taotluse ehitise aluse maa omaniku või ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul. Kaasfinantseeringu olemasolul tuleb taotlejal esitada kaasfinantseerija garantiikiri, milles kaasfinantseerija garanteerib kaasfinantseeringu olemasolu. Varasemalt sellist nõuet taotlejale ei esitatud, kuid programmi rakendamisel saadud kogemuste kohaselt esines mitmeid kordi juhtumeid, kus taotlejale eraldati toetust, kuid toetuslepingu sõlmimisel ilmnes, et taotlejal puudus nõutud oma- või kaasfinantseering projekti elluviimiseks. Nüüdsest tuleb taotlejal juba enne taotluse esitamist teha selgeks, kas tal on nõutud oma- või kaasfinantseeringu vahendid olemas ning selle olemasolul ka seda kinnitada. Taotluse allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik. Kui ta teeb seda volikirja alusel, siis tuleb taotlusele lisada esindusõigusliku isiku volikiri. Taotlusele lisatakse ka muud asjakohased andmed, mis tulenevad projekti sisust. Eelnõu § 12 reguleerib taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise tingimusi. Lõike 1 kohaselt kuulutab EAS taotlusvooru avatuks vastava teate avaldamisega oma veebilehel ning avaldab ka pressiteate. Nii veebilehel avaldatud teatega kui ka pressiteatega informeeritakse avalikkust ja potentsiaalseid taotlejaid taotlusvooru avanemisest. Taotlusvooru avamise teade avaldatakse üldjuhul kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva ja see peab sisaldama programmi nime ja infot taotlusvooru avamise kohta; viidet taotlemise tingimustele; programmist toetust taotleda võivaid taotlejaid, loetelu väikesaartest, mis kuuluvad programmi piirkonda, taotluste esitamise tähtaega ja viisi; viiteid lisainfo saamiseks; juhul kui EAS korraldab taotlejatele infopäeva, siis infopäeva läbiviimise kuupäeva, aega ja asukohta. Lõige 2 kohustab EASi lisaks lõikes 1 nimetatud teadete avaldamisele informeerima ka neid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes ise kuuluvad või kelle väikesaared kuuluvad programmi piirkonda, taotlusvooru avanemisest eesmärgiga, et ka kohaliku omavalitsuse üksused levitaksid saadud informatsiooni oma piirkonnas asuvate potentsiaalsete taotlejate hulgas kõige tõhusamal viisi. Kuna väikesaarte kogukonnad on erinevad, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik otsustada, milline on kõige tõhusaim viis info edasiandmiseks oma kogukonnale. Need infolevitamise viisid võivad olla nt teade kohaliku poe teadetahvlil, info avaldamine kohalikus ajalehes, info avaldamine sotsiaalmeedia kaudu vms. Lõige 3 täpsustab, kuidas tuleb taotlus koos nõutud lisadega esitada EASile. Taotlus koos lisadega tuleb EASile esitada EASi veebilehel asuva e-teeninduse kaudu. E-teeninduse keskkond suudab taotluste osas välistada nõuetele mttevastavad taotlejad (nt füüsilised isikud), kellel ei olegi võimalust taotlust esitada. Taotluste esitamine e-teeninduse kaudu on taotlejate poolt hästi vastu võetud, sest see on taotlejate jaoks mugav ja lihtsustab taotluste esitamist. Lisaks lihtsustab taotluste esitamine e-keskkonna kaudu ka taotluste menetlemist EASi jaoks. Lisaks peab taotlus, mis esitatakse, olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. 4. peatükk. Taotluse menetlemine, hindamine ja otsuse tegemine 8 Eelnõu § 13 sätestab taotluste menetlemise aja. Taotlused menetletakse ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse üldjuhul 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Sellega sätestatakse taotluse menetlejatele aeg, mille jooksul tuleb menetlejatel läbi viia taotluste nõuetele vastavuse kontrollimine ja hindamine ning teha otsus. Samuti informeeritakse menetlemise aja määratlemisega taotlejaid, millal on oodata otsust tema taotluse kohta. Eelnõu § 14 selgitab taotluste nõuetele vastavuse kontrollimise protsessi. Taotluste menetlemine algab taotluste esitamisest EASi e-teeninduse kaudu. EAS kontrollib taotleja, kaasfinantseerija ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või tehnilisi puudusi, teavitab EAS sellest taotlejat ja määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks. Taotlus, taotleja ja kaasfinantseerija tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja, kaasfinantseerija ja taotlus vastavad kehtestatud nõuetele. EASile antakse õigus tutvuda investeeringu objektiga koha peal, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette. Investeeringu objektiga kohapeal tutvumine võimaldab saada paremat ülevaadet objekti seisukorrast ning aru saada kavandatavatest ehitustöödest, tehnilistest lahendustest jms, millele toetust taotletakse. Saadud informatsiooni alusel koostab EAS hinnangud, mis esitatakse programmi komisjonile hindamiseks. Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotleja või kaasfinantseerija ei vasta määruses kehtestatud nõutele; kui taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele; kui investeeringu objekt ei vasta § 10 lõigete 1-4 nõuetele; taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks kõrvaldamata. Juhul kui toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära või kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega vähese tähtsusega abi ülemmäärani, tunnistatakse taotlus samuti nõuetele mittevastavaks Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 15 sätestab, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi. Taotluste hinnatakse kolme kriteeriumi alusel, milleks on projekti mõju programmi eesmärkide täitmisele, projekti ettevalmistuse tase, projekti tegevuste jätkusuutlikkus. EAS koostab kooskõlastatult Rahandusministeerumiga täpsema hindamisjuhendi, mis peab mh sisaldama hindamiskriteeriumide kirjeldusi, hindamiskriteeriumide osakaalusid ja hindamisskaalat kriteeriumide lõikes. EASil tuleb hindamismetoodika avaldada oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru avatuks kuulutamise ajaks. Eelnõu § 16 selgitab taotluste hindamise protsessi. Lõike 1 kohaselt moodustab EAS Rahandusministeeriumi ettepanekute alusel taotluste hindamise komisjoni. Komisjoni koosseis peab olema vähemalt viie-liikmeline, millest allapoole ei tohi hindajate arv langeda, et komisjon oleks otsustusvõimeline ja täidaks kvooruminõude. Komisjoni liikmete arv võib olla ka suurem. Senises praktikas oli taotlustes märgitud projektide rahastamise väljavalimiseks kaasatud igast maakonnast üks väikesaarte esindaja ja üks maavalitsuse esindaja. Kuna maavalitsuste tegevus on alates 2018. aasta 1. jaanuarist lõpetatud, siis senise maavalitsuse esindaja asemel kavandatakse hindamiskomisjoni liikmeks kutsuda maakonna arendusorganisatsioonide esindajad. Lisaks soovib Rahandusministeerium jätkata senist praktikat ja kutsuda projekte hindama igast maakonnast väikesaarte esindaja. Hindamiskomisjoni liikmete hulka on kavas kaasata veel EASi esindaja ja Rahandusministeeriumi esindaja. 9 Lõike 2 kohaselt hindab komisjon taotlusi § 15 lõikes 1 etteantud kriteeriumide ja § 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodika alusel. Lõige 3 võimaldab EASil vajadusel kaasata menetlusse täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid hindamiskomisjon hindamisel arvestab. Näiteks taotluste puhul, mis tegeleb päästevõimekuse tõstmisega, on mõistlik küsida arvamust projektis väljapakutud lahenduste mõistlikkuse, vajaduse või tehnilise lahenduste osas päästevaldkonna spetsialisti hinnangut. Vastava valdkonna eksperdid on kavas kaasata asjakohastest riigiasutustest, kuid vajadusel ka mujalt. Kui hindamiskomisjoni liikmed peavad hindama ära kõik taotlused, v.a juhul, kui hindajal esineb konkreetse taotluse hindamisel huvide konflikt, siis eksperdid annavad ekspertarvamuse ainult oma valdkonna taotlustele. Lõike 4 kohaselt moodustab komisjon taotluste hindamise tulemisena projektide pingerea. Kui komisjon jõuab hindamise tulemusel järeldusele, et mõni kavandatava projekti tegevus või kulu ei ole abikõlblik projekti elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, siis on komisjonil õigus teha taotlejale ettepanek see kulu või tegevus välja jätta või vähendada kulu jaoks planeeritud summat. Lõige 5 sätestab, et komisjonil on õigus teha hindamistulemuste põhjal EASile ettepanekuid taotluse rahuldamata jätmiseks, taotluse rahuldamiseks, taotluse osaliseks rahuldamiseks või taotluse kõrvaltingimustega rahuldamiseks. Eelnõu § 17 reguleerib taotluse rahuldamise rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Lõige 1 reguleerib, millise ajaperioodi jooksul teeb EAS taotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsused. EASil tuleb komisjoni poolt esitatud ettepaneku alusel teha hiljemalt kümne tööpäeva jooksul arvates hindamiskomisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest otsus taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise kohta. Lõige 2 sätestab, et taotluse osalise rahuldamise otsuse saab EAS teha taotleja nõusolekul. Lõige 3 sätestab, et kui taotleja ei ole nõus komisjoni ettepanekuga tegevuste või kulude muutmiseks, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 4 kohaselt teeb EAS taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse, kui taotleja ei ole § 11 punktis 11 nimetatud dokumente koos taotlusega esitanud või need ei ole avaldatud avalikes registrites. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses märgitakse vajalike dokumentide esitamise kuupäev. Lõike 5 kohaselt tehakse taotluse mitterahuldamise otsus juhul, kui taotleja või kaasfinantseerija või taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks; hindamismetoodika alusel hinnatud projektide pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks vahendeid; taotluse keskmine hinne ei ületa nimetatud hindamismetoodikas nimetatud lavendlit; taotluse hindamise käigus selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid; taotleja ei ole nõus § 15 lõikes 5 toodud juhtudel tegevuste või kulude muutmisega, taotleja ei ole etteantud tähtajaks täitnud taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse tingimusi, sealhulgas kui taotleja ei ole esitanud § 11 punktis 11 nimetatud dokumente taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses määratud kuupäevaks. Lõige 6 reguleerib, mis informatsiooni peab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus sisaldama. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt projekti nimi ja registreerimisnumber; toetuse maksimaalne suurus ja oma- või kaasfinantseeringu minimaalne määr; toetuse saaja ja toetuse andja pangarekvisiidid; projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; toetuse saaja õigused ja kohustused; toetuse väljamaksmise tingimused; aruannete esitamise tähtajad ja kord; toetuse tagasinõudmise tingimused; toetuse saaja toetusele viitamise, projekti tegevuste 10 avalikustamis- ja teavituskohustused; viivise määr toetuse tähtajaks tagastamise jätmise korral ning vaiete lahendamise kord. Lõike 7 kohaselt on EASil kohustus oma veebilehel avaldada rahuldatud taotluste kohta projekti ja toetuse saaja nimi, toetuse suurus ning projekti maksumus. Nimetatud informatsiooni avaldamine teenib avalikkuse informeerimise eesmärki. Lõige 8 kohustab EASi taotlejat teavitama tehtud otsusest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates, kasutades teabe edastamisest elektroonilist infokanalit. Lõige 9 annab EASile õiguse jätta komisjoni ettepaneku kohane taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemata ning suunata esitatud ettepanek koos põhjendusega tagasi komisjonile uuesti hindamiseks, kui komisjoni ettepanek on vastuolus käesoleva määrusega. Sätte eesmärk on anda EASile õigus kontrollida komisjoni hindamise vastavust määruses esitatud nõuetega. 5. peatükk. Toetuse kasutamine Eelnõu § 18 reguleerib aruannete esitamist. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse aruannete esitamise tähtajad. Toetuse saajal tuleb toetuse rahuldamise otsuses sätestatule vastavalt esitada EASile vahe- ja lõpparuanne esindusõigusliku isiku digiallkirjaga EASi e-teeninduse kaudu. Vahearanne esitatakse toetuse saaja soovil kui ta soovib saada väljamakseid etapiviisiliselt. Kui taotleja ei soovi järgmise etapi vahemakset, ei pea ta esitama ka vahearuannet. Taotleja soov vahearuande esitamiseks ning maksete etapiviisilisteks väljamakseteks peab väljenduma taotluses. Lõpparuanne esitatakse ühe kuu jooksul arvates projekti elluviimise lõppkuupäevast. EAS kontrollib aruannet 22 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest e- teeninduse kaudu. Juhul kui aruandes esineb puudusi, teeb EAS toetuse saajale ettepaneku puudused kõrvaldada. EASil on õigus nõuda toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste rikkumise korral toetuse kas täielikku või osalist tagastamist. EAS vähendab toetust, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla nõutud miinimumi. Kui EAS tuvastab lõpparunde kontrollimisel, et projekti elluviimisel on tehtud mitteabikõlblikke kulusid, arvestab EAS need kulud projekti maksumusest maha ja kinnitab aruande vähendatud maksumusega. Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, kinnitab ta aruande vähenenud summas ja vähendab sellevõrra ka toetusummat. EAS ei kinnita aruannet järgmiste asjaolude ilmnemisel: toetuse kasutamisega seotud aruande või dokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid; toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tegevusi sätestatud tähtajaks ellu viinud või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud; toetuse saaja on jätnud toodud tähtajaks aruandes avastatud puudused kõrvaldamata. Aruande kinnitamata jätmisel teeb EAS vajadusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmise otsuse § 23 alusel. Eelnõu § 19 reguleerib toetuse väljamaksmist ja kasutamist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapiviisiliselt, eelneb väljamaksele aruande kinnitamine. Lõige 2 sätestab, et üldjuhul teeb EAS toetuse väljamaksed 22 tööpäeva jooksul toetuse saajalt vastavasisulise maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel 11 avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ja määratakse kuni 10- tööpäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lõike 3 kohaselt võib toetuse saaja taotlusel põhjendatud juhul osa toetusest välja maksta ettemaksena. Ettemakse suurus võib olla kuni 60% toetuse kogumahust. Kui toetuse saaja on saanud ettemakse, siis 20% toetuse kogusummast makstakse EASi poolt välja pärast lõpparuande kinnitamist. Lõige 4 sätestab, et kui toetuse saaja on riigiasutus, makstakse toetuse saajale välja 100% toetusest. Riigiasutused peavad kulutusi tehes lähtuma riigieelarve seadusest. Vastavalt riigieelarve seadusele on riigiasutustel keelatud võtta riigieelarves ette nägemata võlakohustusi. Kulutusi on lubatud teha ainult siis, kui selleks on Riigikogu poolt vastu võetud riigieelarves või selle alusel kinnitatud detailsemas riigieelarvet liigendavas õigusaktis rahalised vahendid ette nähtud. Tuludest sõltuvaid kulutusi on lubatud teha ainult juhul, kui selleks on rahalised vahendid laekunud. Riigiasutused ei saa kohustusi arvele võtta (kulutusi kajastada), kui selleks eelarve puudub. Sellest tulenevalt ei tohi riigiasutused teha kulutusi, kui neile ei ole selleks raha laekunud (v. a välistoetuste projektide korral). Seetõttu tuleb neile toetus üle kanda täismahus ettemaksena, arvestades, et nad saavad kulutusi teha ja neid tõendada alles peale toetusvahendite laekumist. Lõige 5 sätestab, et toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul toetuse välja maksta, kui aruandlusperioodi jooksul tehtud abikõlblik kulu on tasutud vähemalt oma- või kaasfinantseeringu ulatuses, samuti peab olema tasutud mitteabikõlblik kulu. Lõige 6 sätestab, et kui lõikes 5 nimetatud juhul makstakse toetuse saajale toetus välja, peab toetuse saaja seitsme tööpäeva jooksul teotuse saamisest arvates tasuma kuludokumentide kogusumma ja esitama EASile maksekorraldused. Lõike 7 kohaselt tuleb kõik projekti raames tehtud kulud välja maksta toetuse saajale või kaasfinantseerijale kuuluvalt pangakontolt. Eelnõu § 20 reguleerib projekti muudatustega seonduvat. Lõige 1 sätestab, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja saama muudatusteks EASi nõusoleku. Lõige 2 kohaselt peab toetuse saaja EASile esitama muudatustaotluse enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti elluviimise lõppkuupäeva. Toetuse saaja esitab nõusoleku saamiseks EASile muudatustaotluse, millele kehtivad järgmised tingimused: taotlus tuleb esitada enne projekti elluviimise lõppkuupäeva; projekti eelarve muutmistaotlus tuleb esitada, kui eelarverea muudatus on suurem kui 10% eelarverea mahust. Kui projekti eelarverea muudatus on väiksem kui 10% eelarverea mahust, võib toetuse saaja eelarvet muuta ilma EASi nõusolekuta. Eelarve muutmise tulemusel ei tohi suureneda § 6 lõigetes 1‒4 nimetatud toetuse määr. Eelarve muutmisega ei tohi muuta projekti eesmärki või suurendada eelarves projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulude osakaalu. Lõige 3 täpsustab, et kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need oma- või kaasfinantseeringu arvel. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on vähenenud, vähendatakse toetussummat ning oma- ja kaasfinantseeringut tingimusel, et oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus moodustab vähemalt nõutud minimaalse oma- või kaasfinantseeringu projekti abikõlblikest kuludest. Lõige 4 võimaldab EASil erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise lõppkuupäeva aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel. See tähendab, et EAS ei saa automaatselt projekti kestust pikendada, vaid ta peab hindama, kas põhjused, miks tahetakse projekti pikendada, tulenevad toetuse saajast (nt toetuse saaja enda tegematajätmisest), või 12 need põhjused on toetuse saajast mitteolenevad (nt kui hange ebaõnnestub, sest keegi ei teinud pakkumust ning hange tuleb uuesti läbi viia; pakkujad on hanke vaidlustanud jms). Kui toetuse saaja enda tegematajätmiste tõttu soovitakse projekti kestust pikendada, siis EAS projekti kestust ei pikenda. Kui põhjused on toestuse saajast mitteolenevad, võib EAS projekti elluviimise kestust pikendada. Eelnõu § 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada EASilt täiendavat teavet ja nõuandeid toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kohta; taotleda EASilt nõusolekut teha projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi; teha vastavalt § 20 lõikele 2 projekti eelarveridade vahel muudatusi kuni 10% eelarverea mahust EASiga kooskõlastamata, tingimusel, et oma- või kaasfinantseeringu suurus vastaks pärast muudatusi § 6 lõikes 2 sätestatule). Lõige 2 sätestab toetuse saaja kohustused projekti elluviimisel. Sealhulgas on sätestatud paar lisanõuet kohalikele omavalitsuste üksustele. Punkti 16 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tagada, et programmi toel ehitatud või ümberehitatud hoones või korteris tagatakse eluruum saarel avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale ja tema perekonnale. Punkti 17 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb tagada, et programmi toel ehitatud või ümberehitatud eluruum, mis on ehitatud või ümberehitatud sotsiaaleluruumiks, tagatakse isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks ja tema perekonnale. Lisaks on sätestatud paar lisanõuet toetuse saajatele, kes ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Punkti 19 kohaselt tuleb toetuse saajal, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgida riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või üle selle. Punkti 20 kohaselt peab toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, avaldama riigihangete registris hanketeate ja hankealusdokumendid ning hankelepingu sõlmimise teate kui teenuste või asjade hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või ületab seda või kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 150 000 eurot või ületab seda. Sellega tagatakse programmi toetuse kasutamise läbipaistvus ja jälgitavus. Eelnõu § 22 sätestab EASi õigused ja kohustused. Lõike 1 kohaselt on EASil õigus nõuda taotlejalt või toetuse saajalt projekti kohta selgitusi ja lisainformatsiooni, projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; teostada kohapealset kontrolli toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja teostatud tööde osas; nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; pikendada erandkorras toetuse saaja esitatud taotluse alusel enne toetuse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kajastatud projekti elluviimise kavandatud lõppkuupäeva projekti kestust kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest; taotluse menetlemise ajal saada ministeeriumilt infot, kas kohaliku omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on taotlejana oma- või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded; saada ministeeriumilt nõustamist küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist. Lõige 2 kohustab EASi kuulutama välja taotlusvooru; informeerima taotlusvooru väljakuulutamisest programmi piirkonda jäävaid kohaliku omavalitsuse üksuseid ja kohaliku omavalitsuse üksuseid, kelle haldusterritooriumi koosseisu kuuluvad väikesaared asuvad programmi piirkonnas; avaldama hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks oma veebilehel hindamismetoodika; juhendama taotlejaid ja toetuse 13 saajaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes ning korraldama vajadusel infopäevi; korraldama taotluste vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle, korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale; kontrollima taotluste nõuetele vastavust; moodustama taotluste hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise; nõustama komisjoni liikmeid taotluste hindamise metoodikas; vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused; informeerima taotlejaid taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustest; kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest; teavitama toetuse saajaid veebilehel viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; nõudma välja makstud toetuse osalist tagasinõudmist, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla nõutud miinimumi; lahendama EASi otsuste peale esitatud vaideid; täitma muid määruses nimetatud ülesandeid. Eelnõu § 23 sätestab toetuse tagasinõudmise määrad toetuse saaja määruse ja toetuse saamise otsuses sätestatud nõuete eiramisel. Samuti reguleeritakse, millised andmed peavad sisalduma toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Otsus peab sisaldama järgmist infot: otsustaja nimi; toetuse saaja nimi; projekti nimi ja registreerimisnumber; tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; tagasinõutava toetuse summa; mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude summa; tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu toetuse peab tagasi kandma, ja saaja nimi; viivise määr ja selle arvutamise alused; otsuse vaidlustamise võimalused ning toetuse tagasinõudmisega seotud muu oluline teave. Tagasinõudmise otsuse saadab EAS toetuse saajale elektrooniliselt. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse EASi arvelduskontole tagasi maksma tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtajaks. Tagasinõutud toetus kantakse toetuse saaja poolt EASi arvelduskontole, toetuse tagastamisel tuleb ära märkida toetuse saaja nimi, projekti nimi, taotluse rahuldamise otsuse number ja toetuse saamise aasta. Kui toetuse saaja tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagasta, peab vastavalt taotluse rahuldamise otsusele toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,05% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumistega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja EASil säilitada raamatupidamise seaduse § 12 sätestatud tähtaja lõpuni. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. MÄÄRUSE MÕJUD Väikesaarte programmi rakendatakse alates 2011. aastast. Seni on programmi rakendamiseks kehtestatud toetuse andmise alused regionaalministri või riigihalduse ministri käskkirjaga. Kuna alates 17. juulist 2017. aastal kehtima hakanud riigieelarve seaduse § 531 näeb ette volitusnormi riigisisese toetusprogrammi tingimuste ja korra kehtestamiseks ministri 14 määrusega, sätestatakse nimetatud regionaaltoetuse andmise kord käskkirja asemel määrusega. Programmi elluviimine on panustanud oluliselt väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste arendamisse. Määruse alusel on võimalik jätkata programmi rakendamist. Eelnõuga kaasneb mõju regionaalsele arengule, teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Väikesaarte programmi viiakse ellu Eesti regionaalarengu strateegia 2014−2020 alusel. Programmi eesmärk on kooskõlas regionaalarengu strateegiaga ja selle rakendusplaaniga. Programm panustab strateegia p 29 saavutamisse, mille kohaselt keskustest kaugemal paiknevate ja toimepiirkondade hõreasustusega äärealade väljakutseks on kestlik kohandumine muutunud oludega, see puudutab esmajoones töökohtade ja teenuste piiratud kättesaadavust kohapeal. Programm keskendub igapäevaelu teenuste piisava kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisele hõreasustuse tingimustes. Konkreetne programmi seos strateegia rakendusplaani tasandil on: Eesmärk 1: Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Meede 1.5: Toimepiirkonna keskuste tagamaal teenuste ja elukeskkonna kohandamine hõreasustuse tingimustele. Tegevus 1.5.1.4 Toetatakse väikesaarte kogukondadele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamist väikesaarte programmi abil. Toetust saavad taotleda saarvallad, saarelise osaga kohalikud omavalitsusüksused, kelle territooriumi koosseisus on üks või mitu programmi kuuluvat väikesaart, MTÜd ja SA-d, kelle tegevused soodustavad programmi eesmärgi saavutamist ning riigiasutused ja ettevõtjad. Määruse mõju ulatus regionaalarengule, teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile on tugev, sest programmi raames on lahendud mitmeid väikesaarte kogukondade jaoks olulisi esmatähtsate teenustega seonduvaid probleeme, nt kütuse kättesaadavus, saarele ligipääsetavus, päästevõimekuse tõstmine, arstiabi kättesaadavus, toidu- ja esmatarbevahendite kättesaadavus, juurdepääse haridusele jpm. Töökorralduslikult muutub eelnõu rakendamisega seotud asutuste tööprotsess mõnevõrra lihtsamaks – taotlusi menetletakse ühes etapis senise kahe etapi asemel. Taotluste menetlemine ühes etapis lihtsustab menetlusprotsessi ja vähendab menetlejate halduskoormust. Lisaks sätestatakse määrusega taotluste menetlemise tähtaeg, mis ajaks peavad olema taotlused hinnatud, seega menetlemisele kuluv aeg lüheneb tunduvalt ning taotlejal on teada, millal ta saab eelduslikult teada otsuse oma taotluse kohta. Taotluse rahastamise korral ei järgne enam toetuselepingu sõlmimist. Taotleja võib pärast taotluse rahuldamise otsust hakata koheselt projekti ellu viima. Taotlemise protsess muutub eelduslikult lühemaks ja ka lihtsamaks, kuna taotluste vormi on võimalik mugavalt ja lihtsalt täita EASi e-keskkonnas. EAS menetleb esitatud taotlusi. EASi juurde moodustatud hindamiskomisjon hindab taotlusi. Otsused projektide kohta teeb EAS hindamiskomisjon ettepanekute alusel. Kuivõrd programmi eelarve ning iga-aastaselt toetatavate projektide arv on piiratud, ei ole programmi abil võimalik kõiki teenuste pakkumiseks kasutatavaid objekte toetada. Aastate jooksul on siiski märkimisväärne osa programmi sihtrühmale teenuste pakkumiseks kasutatavatest investeeringu objektidest korrastatud programmi kaasabil. Toetuse maksimaalne summa võimaldab rahastada suuremamahulisi ja mõjusamaid investeeringuid, mida väikesaarte kogukonnad muidu endale lubada ei saaks. 15 Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuivõrd programmist eraldatavad toetused ongi suunatud programmi piirkonda jäävate väikesaarte kogukondade jaoks oluliste esmatähtsate teenuste pakkumisega seotud objektide toetamisele ning kogukondade koolitamisele, mis aitab kaasa regionaalsele ebavõrdsuse vähendamisele. 5. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamiseks sõlmib Rahandusministeerium halduslepingu EASiga, kelle ülesanne on korraldada programmi elluviimine. EASi ülesanded programmi rakendamise korraldamisel on järgmised: teavitada võimalikke taotlejaid taotlusvooru toimumisest, nõustada taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagada toetuse andmine ja kasutamine vastavalt programmi reeglitele. Programmi rahastatakse Rahandusministeeriumi regionaaltoetuste eelarvest ning iga-aastane riigipoolse rahastamise summa määratakse kindlaks ministeeriumi ja EASi vahelise halduslepinguga. Eraldis riigieelarvest on programmile olnud senise rakendamise perioodi jooksul 640 000 eurot aastas, millele on lisandunud programmist vabanenud vahendite arvelt ka täiendavaid vahendeid, tänu millele on ka olnud võimalik toetada vajalikke projekte. 2018. aastal eraldatakse programmi rakendamiseks 736 900 eurot, mis sisaldab ka EASi rakenduskulu. Seega on riigipoolne rahastamine 2018. aastal veidi kõrgem võrreldes 2017. aastaga. Programmi rakendamise kulud EASis kaetakse osaliselt programmi vahenditest (3700 eurot), osaliselt EASi enda eelarvest, mida kavandatakse osana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest. Toetuse saajad katavad projekti elluviimisega seotud omafinantseeringuga enda eelarves või kaasfinantseerija ressurssidest. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast määruse Riigi Teatajas avaldamist. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Määruse eelnõu väljatöötamisse kaasati EAS ja kohaliku omavalitsuse üksused, kes on käsitletavad saarvaldadena või kelle territooriumi koosseisus on programmi piirkonda kuuluvad väikesaared – eelnõu esitati nimetatutele mitteametlikult arvamuse avaldamiseks. Eelnõu on esitatud eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 16 EELNÕU 07.05.2018 MÄÄRUS Väikesaarte programm Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja programmi eesmärk (1) Määrus reguleerib väikesaarte programmi (edaspidi programm) rakendamist. (2) Programmi eesmärk on kaasa aidata väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedi parandamisele. (3) Programmi raames mõistetakse esmatähtsate teenustena mandri- ja saartevahelist transpordiühendust (sealhulgas ühendust saarekeskuse ja sadama vahel), hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, esmatarbevahendite, toidu, elektri, joogivee, kanalisatsiooni ja kütuse kättesaadavust, jäätmemajandust, juurdepääsu eel-, alg- ja põhiharidusele, päästevõimekuse tõstmist, sideteenuseid ning eluruumide kvaliteedi parandamist või ehitamist. (4) Programmi rakendatakse püsiasustusega väikesaarte seaduse § 21 lõikes 1 nimetatud väikesaartel, mis on kantud sama seaduse § 21 lõike 3 alusel väikesaarte nimistusse (edaspidi programmi piirkond). (5) Programmi rahalised vahendid jagunevad toetusvahenditeks ja programmi rakenduskuludeks. § 2. Terminid (1) Sihtrühm on rahvastikuregistri andmetel väikesaarel elav inimeste rühm, kellele projekti tegevused on suunatud. (2) Omafinantseering on toetuse taotleja (edaspidi taotleja) või toetuse saaja rahaline panus projekti abikõlblike kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata. (3) Kaasfinantseering on kaasfinantseerija panus projekti eelarvesse, mis vastab omafinantseeringu nõuetele. (4) Kaasfinantseerija on juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes panustab rahaliselt projekti eelarvesse. 2 (5) Projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse või kasutatakse. (6) E-teenindus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib taotleja esindusõiguslik isik EASiga e-teeninduse kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud EASi e-teeninduse portaalis. (7) Termineid „ehitis“, „hoone“, „ehitamine“, „ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine“, „ehitusprojekt“, ja „kasutusluba“ kasutatakse ehitusseadustiku tähenduses. (8) Terminit „kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus“ kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses. § 3. Programmi rakendamine (1) Programmi üldise koordineerimise ja programmi väljatöötamise eest vastutab Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium), kes sõlmib programmi elluviimiseks halduslepingu EASiga. (2) Programmi elluviimise eest vastutab EAS. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 4. Toetatavad tegevused (1) Programmi raames toetatakse tegevusi, mis on otseselt vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud programmi ja projekti eesmärgi saavutamiseks. (2) Toetatavad tegevused on: 1) ehitustööd investeeringuobjektil; 2) otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase kasutusajaga seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamine ja paigaldamine. 3) omanikujärelevalve; 4) muinsuskaitseline järelevalve; 5) projekteerimine; 6) koolitus. (3) Programmi raames ei toetata järgmisi tegevusi: 1) ehitustööd ja muud tegevused, mis on suunatud eeskätt turismi ja külastuskeskkonna arendamisele; 2) puhkealade väljaarendamine koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga (rannaalad, ujumiskohad ja muu sarnane); 3) maa ja ehitise ostmine. (4) Toetatavate tegevuste osas on järgmised piirangud: 1) projekteerimist toetatakse ainult koos ehitustöödega; 2) eluruumide ehitamiseks või kvaliteedi parendamiseks saab toetust taotleda ainult kohaliku omavalitsuse üksus tema omandis olevale kinnistule kuni seitsme korteriga hoone ehitamiseks või ümberehitamiseks või tema omandis oleva korteri ümberehitamiseks eesmärgiga tagada kohaliku omavalitsuse üksuse poolt avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale eluruum või sotsiaaleluruum isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks; 3 3) hoonete, mida ei kasutata esmatähtsate teenuste osutamiseks, jaoks vajalike tehnovõrkude rajamist toetatakse kuni kinnistu liitumispunktini ning ainult juhul kui valmis lahendusest saab kasu rohkem kui üks kinnistu. (5) Toetust võib taotleda määruses sätestatud tegevuste jaoks, kui taotleja ei ole saanud toetust sama kulu hüvitamiseks kohaliku omavalitsuse eelarvelistest või riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ega muud tagastamatut toetust. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikud, toetatavatele tegevustele vastavad, põhjendatud, mõistlikud ja projekti elluviimiseks vajalikud kulud. (2) Kulud jagunevad otsesteks kuludeks ning projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkuludeks. (3) Abikõlblikud otsesed kulud on: 1) juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt projekti tegevuste tegemiseks vajalike teenuste ja toodete ostmise kulud; 2) transpordikulud; 3) kohustuslikud programmist toetuse saamisest teavitamisega seotud kulud; 4) omanikujärelevalve eest makstav tasu, juhul kui omanikujärelevalve on sisse ostetud tasuline teenus; 5) muinsuskaitsealase järelevalve eest makstav tasu, juhul kui muinsuskaitsealane järelevalve on sisse ostetud tasuline teenus; 6) ehitamisega seotud projekteerimiskulud; 7) ehitustööde eest töö tegijale makstav tasu; 8) ehitusmaterjali kulud; 9) riiklikud maksud ja lõivud, mis on seotud projekti otseste abikõlblike kuludega ning mis ei ole Eesti riigi poolt taotlejale tagastatavad; 10) otseselt esmatähtsate teenuste pakkumiseks vajalike ja vähemalt viieaastase kasutusajaga seadmete, päästevarustuse, transpordivahendite või mööbli soetamise ja paigaldamise kulud. (4) Abikõlblikud projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud on: 1) töötajate, sealhulgas projektijuhi töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel makstav töötasu ja maksud tööjõukuludelt; 2) projekti elluviimisega seotud kommunaal-, side- ja transpordikulud; 3) projektiga seotud bürootarvete soetamise kulud; 4) projekti raamatupidamisega seotud kulud. (5) Abikõlblike kulude osas on järgmised piirangud: 1) projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud võivad moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude kogumahust; 2) kohaliku omavalitsuse üksusele või riigiasutustele ei ole projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulud abikõlblikud. (6) Projekti kulude osas kehtivad järgmised üldtingimused: 1) projekti kulud loetakse abikõlblikuks, kui need on tekkinud projekti elluviimise perioodi jooksul, välja arvatud lõike 3 punktis 6 nimetatud tõendatavad kulud, mis ei või olla varem tehtud kui kaks aastat enne taotluse esitamist; 2) kõik projekti kulud peavad olema tasutud toetuse saaja või kaasfinantseerija arvelduskontolt; 3) kulud peavad olema tõendatud algdokumentidega ja nende alusel ülekannete tegemist tõendavate maksekorralduste või pangakonto väljavõttega; 4 4) kulud peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjadele; 5) kulud peavad olema selgelt eristatud toetuse saaja või kaasfinantseerija raamatupidamises ning vastama Eesti finantsaruandluse standardile. (7) Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 1) kulud, mis ei vasta lõigetes 1‒6 toodud nõuetele; 2) kulud, mis ei ole programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud ning mis ei ole projekti elluviimisega otseselt seotud; 3) kulud, mis on varem kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud; 4) kulud, mis on toetuse saaja või kaasfinantseerija poolt tasutud sularahas; 5) pangakaardi hooldustasud, 6) kindlustamiskulud; 7) finantskulud, sealhulgas intressikulud, viivised ja trahvid; 8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulud ning nendega kaasnevad kulud; 9) kohtukulud; 10) amortisatsioonikulud; 11) esinduskulud, kingitused ja auhinnad; 12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt; 13) tegevustoetused; 14) teede hooldamisega seotud kulud ja investeeringud; 15) püsikulud, sealhulgas töötasud, välja arvatud lõike 4 punktis 1 nimetatud kulud; 16) käibevahendite (materjalid, tarbekaubad ja muu sarnane) soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui need on otseselt vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks; 17) avalike liinivedude toetamisega seotud kulud; 18) maa või ehitise ostmiseks tehtavad kulud; 19) ehitise või maa üürimiseks või rentimiseks tehtavad kulud; 20) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulud; 21) tegevused, mille kulude katmiseks on võimalik toetust taotleda Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 102 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“ alusel; 22) tegevused, mille kulude katmiseks on võimalik toetust taotleda riigihalduse ministri 22. veebruari 2018. a määruse nr 14 „Hajaasustuse programm“ alusel. § 6. Toetussumma, toetuse määr ning oma- ja kaasfinantseering (1) Maksimaalne toetus projekti kohta on 130 000 eurot. (2) Toetuse määr ei või olla suurem kui 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Projekti oma- või kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (3) Oma- või kaasfinantseering peab olema rahaline. (4) Programmist saadud toetust ei tohi kasutada teise projekti oma- või kaasfinantseeringuks. (5) Oma- või kaasfinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuselt või fondilt või muult abiskeemilt saadud tagastamatut abi. (6) Oma- ja kaasfinantseeringu hulka ei loeta riigi eraldatud sihtotstarbelisi toetusi, välja arvatud juhul, kui sihtotstarbeline toetus on kavandatud programmi projekti oma- või kaasfinantseeringuks. 5 § 7. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille kestel peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mille lõpp ei või olla hilisem kui lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise lõpptähtaeg. (2) Projekti elluviimine peab olema lõppenud hiljemalt taotlusvooru avamise aastale järgneva aasta 31. oktoobriks. § 8. Vähese tähtsusega abi (1) Programmist antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L352, 24.12.2013, lk 1) või Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8), ja konkurentsiseaduse § 33 tähenduses. (2) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, loetakse vähese tähtsusega abiks ka avaliku sektori vahenditest antav oma- või kaasfinantseering. (3) EAS kontrollib, kas programmist taotletav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina. (4) Kui taotluses märgitud toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kontrollib EAS riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos programmist eraldatava toetusega 200 000 eurot. (5) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab EAS taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani. (6) Programmist ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 3. peatükk Toetuse taotlejale, investeeringu objektile ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded ning toetuse taotlemine § 9. Toetuse taotleja ja nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotlejaks saavad olla: 1) saarelise osaga kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumi koosseisus on üks või mitu programmi piirkonda kuuluvat püsiasustusega väikesaart, mis vastavad § 1 lõike 4 tingimustele; 2) saarvallad; 3) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärki ja projektis kavandatud tegevused kuuluvad nende organisatsioonide põhikirjaliste tegevuste hulka; 4) riigiasutused; 5) äriühingud, kelle tegevus soodustab § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärki. (2) Taotlejale kehtivad järgmised üldnõuded: 1) taotleja peab olema juriidiline isik, välja arvatud riigiasutuste puhul; 6 2) taotleja maksu- või maksevõlg koos intressidega ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes pole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust; 4) juhul kui taotleja on varem saanud riiklikest toetusskeemidest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest abi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud summas; 5) taotlejal on nõutud vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks; 6) taotlejal, kes on saanud toetust programmi eelnevates taotlusvoorudes, ei tohi olla tähtajaks esitamata aruandeid taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 7) kohaliku omavalitsuse üksusel on õigust toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõigetes 44, 46, 5 ja 52 sätestatud tingimusi ning kui ta vastab riigieelarve seaduse § 50 lõikes 4 kehtestatud tingimustele; 8) kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus, siis peab ta olema koostanud ja esitanud majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse § 36 või sihtasutuste seaduse §-de 33 ja 34 kohaselt; 9) kui taotleja on äriühing, peab ta olema koostanud ja esitanud majandusaasta aruande äriseadustiku § 32 lõike 3 kohaselt; 10) kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus, peavad toetuse saamiseks olema täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded. (3) Kui projekti kaasfinantseerib kaasfinantseerija, peab kaasfinantseerija vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele. § 10. Nõuded investeeringuobjektile (1) Investeeringuobjekt peab asuma § 1 lõikes 4 nimetatud piirkonnas. (2) Taotleja peab olema investeeringuobjekti omanik või tal peab olema kasutusõigus ja investeeringu objekti kasutamise leping vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast. (3) Toetust saab taotleda investeeringuobjektile, kus teenuse pakkuja on taotleja ise. (4) Projekti ei toetata, kui puudub projekti elluviimise eelduseks olev kehtivatest õigusaktidest tulenev kehtiv detailplaneering või kui puuduvad ehitusseadustikule vastavad projekteerimistingimused. (5) Projekti lõppedes peab investeeringuobjekt olema kasutusele võetud. Kasutusluba on nõutav sõltuvalt tööde iseloomust ja vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. (6) Toetuse saaja peab tagama investeeringuobjekti kasutuse viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates samaks sihtotstarbeks kooskõlas programmi eesmärgiga ja pakkuma teenust projekti sihtgrupile. § 11. Nõuded taotlusele Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega, mis peab sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab EASil kontrollida taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning § 16 lõikes 1 nimetatud komisjonil hinnata projekti otstarbekust. Sealhulgas tuleb taotluses märkida järgmised andmed ja taotlusele lisada järgmised dokumendid: 1) projekti nimi; 2) projekti eesmärk ja tulemused; 7 3) projekti tegevused; 4) projekti eelarve; 5) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 6) informatsioon projekti sihtrühma kohta; 7) informatsioon taotleja kohta; 8) ehitusprojekt vähemalt eelprojekti staadiumis, kui projekti tegevuseks on ehitustööd vastavalt ehitusseadustiku §-le 4 ja ehitusseadustik nõuab ehitusprojekti olemasolu; 9) lähteülesanne ja sellele vastav hinnakalkulatsioon, välja arvatud juhul kui taotleja on võtnud hinnapakkumisi või läbi viinud ehitustööde või muude investeeringute riigihanke (edaspidi hange) vastavalt riigihangete seadusele, millisel juhul peab taotleja tagama ligipääsu hankedokumentatsioonile või esitama võetud hinnapakkumised; 10) investeeringuobjekti omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest; 11) kehtivatest õigusaktidest tulenevalt projekti elluviimiseks vajalikud load, kooskõlastused ja ettekirjutused, kui need ei ole kättesaadavad avalikest registritest; 12) taotleja kinnitus selle kohta, et taotlus on esitatud ehitisealuse maa omaniku või ehitise omaniku teadmisel ja nõusolekul, kui taotleja ei ole ehitisealuse maa või ehitise omanik; 13) kaasfinantseerija kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri; 14) kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel, tuleb taotlusele lisada ka volikiri; 14) tulenevalt projekti sisust muud asjakohased andmed. § 12. Taotlusvooru avamine ja taotluste esitamine (1) Taotlused esitatakse EASile taotlusvoorus hiljemalt taotlusvooru tähtpäevaks. EAS kuulutab taotlusvooru avatuks teate avaldamisega EASi veebilehel ning avaldab vastava pressiteate. Taotlusvooru avamise teade avaldatakse üldjuhul kaks kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva ja see peab sisaldama järgmist teavet: 1) programmi nimi ja info taotlusvooru avamise kohta; 2) viide taotlemise tingimustele; 3) programmist toetust taotleda võivad taotlejad; 4) loetelu väikesaartest, mis kuuluvad programmipiirkonda; 5) taotluse esitamise tähtaeg ja viis; 6) viited lisainfo saamiseks; 7) kui korraldatakse potentsiaalsetele taotlejatele infopäev, siis infopäeva läbiviimise kuupäev, aeg ja asukoht. (2) EAS informeerib taotlusvooru väljakuulutamisest neid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes asuvad programmi piirkonnas või kelle territooriumil asuvad väikesaared asuvad programmi piirkonnas, eesmärgiga, et kohaliku omavalitsuse üksused levitaksid saadud informatsiooni potentsiaalsete taotlejate hulgas enda valitud kõige tõhusamal viisil. (3) Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada EASile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult. 4. peatükk Taotluste menetlemine, hindamine ja otsuste tegemine § 13. Taotluste menetlemise aeg 8 Taotlused menetletakse ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse üldjuhul 60 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. § 14. Taotluste nõuetele vastavuse kontrollimine (1) Taotluste menetlemine algab taotluste esitamisest EASi e-teeninduse kaudu. (2) EAS kontrollib taotleja, kaasfinantseerija ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. (3) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi või tehnilisi puudusi, teavitab EAS sellest taotlejat ja määrab tähtaja ebatäpsuste ja puuduste kõrvaldamiseks. (4) Taotlus, taotleja ja kaasfinantseerija tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotleja, kaasfinantseerija ja taotlus vastavad kehtestatud nõuetele. (5) EASil on vajaduse korral õigus külastada investeeringuobjekti kohapeal, teavitades sellest taotlejat vähemalt kolm tööpäeva ette. (6) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest: 1) taotleja või kaasfinantseerija ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) investeeringu objekt ei vasta § 10 lõigetes 1‒4 sätestatud nõuetele; 3) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud taotlusele esitatavatele nõuetele, välja arvatud lõike 3 alusel võimaldatavad täpsustused; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid; 5) taotluses esinenud ebatäpsused ja tehnilised puudused on etteantud tähtpäevaks kõrvaldamata; 6) toetus ületab § 8 lõikes 4 nimetatud vähese tähtsusega abi ülemmäära või kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamisega vähese tähtsusega abi ülemmäärani. (7) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta teeb EAS rahuldamata jätmise otsuse. § 15. Hindamiskriteeriumid (1) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti mõju programmi eesmärkide täitmisele; 2) projekti ettevalmistuse tase; 3) projekti tegevuste jätkusuutlikkus. (2) EAS koostab kooskõlastatult ministeeriumiga taotluste hindamiseks hindamismetoodika, mis sisaldab muu hulgas hindamiskriteeriumide kirjeldusi, hindamiskriteeriumide osakaalusid, hindamisskaalat kriteeriumide lõikes ja taotluse positiivseks lugemise lävendit, ning teeb hindamismetoodika taotlejatele kättesaadavaks EASi veebilehel hiljemalt taotlusvooru avatuks kuulutamise ajaks. § 16. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamine (1) EAS moodustab ministeeriumi ettepaneku alusel taotluste hindamiseks vähemalt viieliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni koosseisu ei või kuuluda taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab taotlejaid. Komisjoni koosseis avaldatakse EASi veebilehel hiljemalt taotluste esitamise tähtpäevaks. 9 (2) Komisjon hindab nõuetele vastavaid taotlusi § 15 lõikes 1 nimetatud hindamiskriteeriumide ja § 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodika alusel. (3) EAS kaasab vajadusel menetlusse täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid komisjon hindamisel arvestab. (4) Komisjon moodustab hindamistulemuste põhjal projektidest pingerea. (5) Komisjonil on õigus teha EASile ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks, sealhulgas jätta projektist mõni tegevus või kulu välja, kui komisjoni hinnangul ei ole see abikõlblik või projekti elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks vajalik, või vähendada kulu jaoks planeeritud summat, kui komisjoni arvates on kulu projekti eesmärkide saavutamiseks põhjendamatult suur. Komisjon peab ettepanekut sisuliselt põhjendama. (6) Hindamistulemuste põhjal on komisjonil õigus teha EASile taotluse kohta ühe järgmistest ettepanekutest: 1) jätta taotlus rahuldamata; 2) rahuldada taotlus; 3) rahuldada taotlus osaliselt; 4) rahuldada taotlus kõrvaltingimusega. § 17. Taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine (1) Komisjoni esitatud ettepaneku alusel teeb EAS kümne tööpäeva jooksul komisjoni koosoleku protokolli allkirjastamisest arvates otsuse taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise kohta. (2) Osalise rahuldamise otsuse võib EAS teha taotleja nõusolekul. (3) Kui taotleja ei ole nõus komisjoni ettepanekuga tegevuste või kulude muutmiseks, teeb EAS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Kui taotleja ei ole § 11 punktis 11 nimetatud dokumente koos taotlusega esitanud või need ei ole avaldatud avalikes registrites, teeb EAS taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse, milles märgitakse vajalike dokumentide esitamise kuupäev. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja või kaasfinantseerija või taotlus on tunnistatud nõuetele mittevastavaks; 2) paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodika alusel hinnatud projektide pingereast tulenevalt ei jätku taotlusvoorus enamate taotluste toetamiseks programmist vahendeid; 3) taotluse keskmine hinne ei ületa § 15 lõikes 2 nimetatud hindamismetoodikast tulenevat lävendit; 4) taotluse menetlemise käigus selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid; 5) taotleja ei ole nõus § 16 lõikes 5 nimetatud juhtudel tegevuste või kulude muutmisega; 6) taotleja ei ole etteantud tähtpäevaks täitnud taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tingimusi, sealhulgas kui taotleja ei esita § 11 punktis 11 nimetatud dokumente taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses määratud kuupäevaks. (6) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) toetuse saaja nimi; 2) projekti nimi ja registreerimisnumber; 3) toetuse maksimaalne suurus ja oma- või kaasfinantseeringu minimaalne määr; 4) projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev; 5) toetuse saaja õigused ja kohustused; 6) toetuse väljamaksmise tingimused; 10 7) aruannete esitamise tähtajad ja kord; 8) toetuse tagasinõudmise tingimused; 9) toetuse saaja toetusele viitamise, projekti tegevuste avalikustamis- ja teavituskohustused; 10) viivise määr toetuse tähtajaks tagastamata jätmise korral; 11) vaiete lahendamise kord. (7) EASi veebilehel avalikustatakse rahuldatud, osaliselt rahuldatud või kõrvaltingimusega rahuldatud taotluste kohta projekti ja toetuse saaja nimi, toetuse suurus ning projekti maksumus. (8) Taotlejat teavitatakse otsusest elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (9) EAS jätab komisjoni ettepanekul põhineva taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemata ja suunab esitatud ettepaneku koos põhjendusega tagasi komisjonile uuesti hindamiseks, kui komisjoni ettepanek on vastuolus käesoleva määrusega. 5. peatükk Toetuse kasutamine § 18. Aruande esitamine (1) Projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja EASile vahe- ja lõpparuande esindusõigusliku isiku digiallkirjaga e-teeninduse kaudu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (2) Vahearuanne esitatakse juhul, kui toetuse saaja soovib toetuse väljamakseid etapiviisiliselt. Vahearuande esitamise soov peab väljenduma taotluses. (3) Lõpparuanne esitatakse ühe kuu jooksul alates projekti elluviimise lõppkuupäevast. (4) EAS kontrollib aruannet 22 tööpäeva jooksul aruande EASile e-teeninduses esitamisest arvates. (5) Kui aruande kontrollimisel ilmneb aruandes puudusi, teeb EAS ettepaneku kõrvaldada puudused kümne tööpäeva jooksul, mille võrra pikeneb aruande menetlemise aeg. (6) Toetuse mittesihtotstarbelise kasutamise või toetuse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste rikkumise korral on EASil õigus nõuda toetuse täielikku või osalist tagastamist. (7) EAS vähendab toetust, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla § 6 lõikes 2 nõutud määra. (8) Kui EAS tuvastab toetuse lõpparuande kontrollimisel, et projekti elluviimisel on tehtud mitteabikõlblikke kulusid, arvestab EAS kulud projekti maksumusest maha ja kinnitab aruande vähendatud maksumusega. (9) Kui EAS tuvastab toetuse kasutamise kontrollimisel, et projekt viidi ellu eelarves ettenähtust väiksemate kuludega ja projekti kogumaksumus on vähenenud, kinnitab EAS aruande vähenenud summas ja vähendab sellevõrra toetussummat. (10) EAS ei kinnita aruannet järgmiste asjaolude ilmnemisel: 1) toetuse kasutamisega seotud aruande või dokumentide kontrollimisel selgub, et neis on esitatud valeandmeid; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses ettenähtud tegevusi taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks teinud või toetuse saaja näidatud tegevused ei ole tõendatud; 11 3) toetuse saaja on jätnud lõikes 5 nimetatud tähtajaks avastatud puudused kõrvaldamata. (11) Aruande kinnitamata jätmisel teeb EAS vajadusel toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudmise otsuse § 23 alusel. § 19. Toetuse väljamaksmine ja toetuse kasutamine (1) Toetus makstakse välja toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Kui toetus makstakse välja etapiviisiliselt, eelneb väljamaksele aruande kinnitamine. (2) Üldjuhul teeb EAS toetuse väljamaksed 22 tööpäeva jooksul toetuse saajalt vastavasisulise maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg. (3) Toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse kogumahust. Kui toetuse saaja on saanud ettemakse, siis 20 protsenti toetuse kogusummast maksab EAS välja pärast lõpparuande kinnitamist. (4) Riigiasutusele tehakse ettemakse 100 protsenti toetuse kogumahust. (5) Toetuse saaja taotlusel võib põhjendatud juhul toetuse välja maksta, kui aruandlusperioodi jooksul tehtud abikõlblik kulu on tasutud vähemalt oma- või kaasfinantseeringu ulatuses, samuti peab olema tasutud mitteabikõlblik kulu. (6) Lõikes 5 nimetatud juhul on toetuse saaja kohustatud seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates tasuma kuludokumentide kogusumma ja esitama EASile maksekorraldused. (7) Kõik projekti raames tehtud kulud tuleb välja maksta toetuse saajale või kaasfinantseerijale kuuluvalt pangakontolt. § 20. Muudatused toetuse kasutamisel (1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja saama muudatusteks EASi nõusoleku. (2) Toetuse saaja esitab nõusoleku saamiseks EASile põhjendatud muutmistaotluse, millele kehtivad järgmised tingimused: 1) muutmistaotlus tuleb esitada enne projekti elluviimise lõppkuupäeva; 2) eelarve muutmistaotlus tuleb esitada, kui eelarverea muudatus on suurem kui kümme protsenti eelarverea mahust; 3) kui projekti eelarverea muudatus on väiksem kui kümme protsenti eelarverea mahust, võib toetuse saaja eelarvet muuta ilma EASi nõusolekuta; 4) eelarve muutmisega ei tohi suurendada § 6 lõigetes 1‒4 nimetatud toetuse maksimaalset summat ja määra; 5) muudatusega ei tohi muuta projekti eesmärki või suurendada eelarves projekti administreerimisega seotud personali- ja üldkulude osakaalu. (3) Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on suurenenud, katab taotleja need oma- või kaasfinantseeringu arvelt. Kui investeeringu objektile tehtavad kulud on vähenenud, vähendatakse toetussummat ning oma- ja kaasfinantseeringut tingimusel, et oma- ja kaasfinantseeringu osatähtsus moodustab vähemalt nõutud minimaalse oma- või kaasfinantseeringu projekti abikõlblikest kuludest. 12 (4) Erandkorras võib EAS pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest. § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada EASilt täiendavat teavet ja nõuandeid toetuse taotlemise ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kohta; 2) taotleda EASilt nõusolekut teha projekti elluviimise perioodis, tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi; 3) teha vastavalt § 20 lõikele 2 projekti eelarveridade vahel muudatusi kuni kümme protsenti eelarverea mahust EASiga kooskõlastamata, tingimusel, et oma- või kaasfinantseeringu suurus vastaks pärast muudatusi § 6 lõikes 2 sätestatule. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama nõutud projekti oma- või kaasfinantseeringu projekti kogumaksumusest; 2) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja § 17 lõikes 6 nimetatud otsusega; 3) tagastama toetuse EASi arvelduskontole, kui EAS esitab §-st 23 lähtudes tagasimakse nõude; 4) esitama EASile selleks ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta. Toetuse saaja raamatupidamises peavad projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid olema muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad. Kõik toimingud tehakse panga vahendusel, sularahaarveldused ei ole lubatud; 6) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit toetuse ning oma- või kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse projektiga seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mistahes muul moel kasutab; 7) andma kontrollija käsutusse kõik projektiga seotud soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates; 8) osutama kohapealse kontrolli ja auditi läbiviimiseks igakülgset abi; 9) teavitama toetuse kasutamisest ja projekti tulemustest avalikkust ning lähtuma projekti tulemustest avalikkuse teavitamisel ja investeeringuobjektide, dokumentide ja muude projekti väljundite tähistamisel EASi veebilehel kätte saadavast teavitamise juhendist; 10) säilitama taotluse ja toetusega ning projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjali seitse aastat vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 12; 11) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja kasutuse taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti lõppkuupäevast alates ning mitte tegema selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 12) informeerima viivitamata kirjalikult EASi kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime ja aadressi ning põhimäärusest ja põhikirjast tulenevate või volitatud esindajate muutumisest ja ümberkujundamisest, pankrotihoiatuse saamisest, pankroti väljakuulutamisest ja tegevuse lõpetamisest, seda 13 ka siis, kui eelnimetatud muudatused on kättesaadavad avalikust registrist või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 13) informeerima viivitamata kirjalikult EASi projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 14) kui projekt on ellu viidud eelarves kavandatust väiksemate kuludega, tagastama kasutamata jäänud toetuse EASi poolt ettenähtud viisil taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud EASi arvelduskontole. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 100 eurot, siis kasutamata jäänud toetuse osa ei tagastata; 15) tagastama EASi arvelduskontole proportsionaalse osa toetusest, kui omafinantseering väheneb alla nõutud oma- või kaasfinantseeringu; 16) juhul kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, tagama, et programmi toel ehitatud või ümberehitatud hoones või korteris tagatakse eluruum saarel avalikku teenust osutavale ametnikule või töötajale ja tema perekonnale; 17) juhul kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus, tagama, et programmi toel ehitatud või ümberehitatud eluruum, mis on ehitatud või ümberehitatud sotsiaaleluruumiks, tagatakse isikule, kellel on õigus vastava sotsiaalteenuse saamiseks ja tema perekonnale; 18) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 19) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab järgima riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus käibemaksuta on 5000 eurot või üle selle; 20) juhul kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab avaldama riigihangete registris hanketeate ja hankealusdokumendid ning hankelepingu sõlmimise teate kui teenuste või asjade hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 30 000 eurot või ületab seda või kui ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus käibemaksuta on 150 000 eurot või ületab seda. § 22. EASi õigused ja kohustused (1) EASil on õigus: 1) nõuda taotlejalt või toetuse saajalt projekti kohta selgitusi ja lisainformatsiooni ning projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 2) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete, materjalide ja tehtud tööde osas; 3) nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt; 4) pikendada erandkorras toetuse saaja esitatud taotluse alusel enne toetuse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses kajastatud projekti elluviimise kavandatud lõppkuupäeva projekti kestust kuni kuus kuud üle § 7 lõikes 2 nimetatud aja, kui projekti kestuse pikendamine on tingitud toetuse saajast mitteolenevatest põhjustest; 5) taotluse menetlemise ajal saada ministeeriumilt infot, kas kohaliku omavalitsuse üksusel või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on taotlejana oma- või kaasfinantseeringu katmise kohustuse korral täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuded; 6) saada ministeeriumilt nõustamist küsimustes, mis puudutavad määruse rakendamist. 14 (2) EAS on kohustatud: 1) kuulutama välja taotlusvooru; 2) informeerima taotlusvooru väljakuulutamisest programmi piirkonda jäävaid kohaliku omavalitsuse üksuseid ja kohaliku omavalitsuse üksuseid, kelle haldusterritooriumi koosseisus olevad väikesaared asuvad programmi piirkonnas; 3) avaldama hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks oma veebilehel hindamismetoodika; 4) juhendama taotlejaid ja toetuse saajaid toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes ning korraldama vajadusel infopäevi; 5) korraldama taotluste vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; 6) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas teostama vajadusel kohapealseid kontrolle, ja korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale; 7) kontrollima taotluste nõuetele vastavust; 8) moodustama taotluste hindamiseks komisjoni ja tagama komisjoni töö teenindamise; 9) nõustama komisjoni liikmeid taotluste hindamise metoodikas; 10) vormistama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused; 11) informeerima taotlejaid taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustest; 12) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 13) teavitama taotlejat taotluse rahuldamise otsuses vähese tähtsusega abi andmisest; 14) teavitama toetuse saajaid veebilehel viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 15) nõudma välja makstud toetuse osaliselt tagasi, kui toetuse saaja oma- või kaasfinantseering väheneb alla nõutud miinimumi; 16) lahendama EASi otsuste peale esitatud vaideid; 17) täitma muid määruses nimetatud ülesandeid. § 23. Toetuse tagasinõudmine (1) EAS nõuab eraldatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. (2) EAS nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude tegemisel. (3) EAS nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 3) ilmneb, et projekti eesmärki või kavandatud tulemusi ei saavutata; 4) toetuse saaja ei ole täitnud talle toetuse rahuldamise otsuses pandud kohustusi; 5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks või rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtpäevaks täitmata; 6) taotluse menetlemise, projekti teostamise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud valeandmeid või andmeid varjanud. (4) Lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (5) EAS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei taga toetuse rahuldamise otsuses nõutud tähtaja lõpuni projekti tulemusena loodud või soetatud vara 15 säilimist ja selle kasutust taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi. Toetust vähendatakse proportsionaalselt ajaga, mille jooksul on kohustust rikutud. (6) EAS nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või saavutab projekti eesmärgid osaliselt. EAS otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise, kaaludes otsuse tegemisel tehtud tegevuste mõju eesmärgi saavutamisele ning nõuab toetuse tagasi. EASil on kohustus valitud toetuse tagasimaksmise määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada. (7) EAS nõuab toetuse tagasi täies ulatuses, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või toetuse saaja on projekti teostamise ajal teadlikult esitanud valeandmeid või varjanud andmeid. (8) EAS teeb toetuse osalise tagasinõudmise otsuse kui projekti eelarve väheneb tagasinõutava toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude ulatuses vastavalt projekti kehtiva eelarve proportsioonile. (9) Kui toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab otsustaja toetuse tagasi vastavalt lõigetele 10‒12. (10) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud programmist toetuse saamisest teavitamisega seotud nõudeid ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, nõuab EAS tagasi viis protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. (11) Kui toetuse saaja ei võimalda EASil teha kohapealset kontrolli, auditit või järelevalvet või ei anna nõutud tähtpäevaks kontrollija käsutusse kõiki soovitud andmeid või dokumente või takistab muul moel tahtlikult kontrollija tegevust, nõuab EAS tagasi 20– 100 protsenti toetusest. (12) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning vastava rikkumise osas ei ole tagasinõude protsenti sätestatud, nõuab EAS tagasi 5‒100 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest. EASil on kohustus valitud tagasinõude määra toetuse tagasinõudmise otsuses põhjendada. (13) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma muid kohustusi või talle kehtestatud nõudeid, nõuab EAS tagasi 5–100 protsenti toetusest. (14) Võttes arvesse avalike vahendite säästliku kasutamise vajadust ja tagasinõudemenetlusele kuluvat ressurssi, nõutakse toetus tagasi, kui toetuse saaja poolt tagasimakstav summa on üle 100 euro. (15) Kui toetuse saaja tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagasta, peab vastavalt taotluse rahuldamise otsusele toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,05 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. (16) Tagasinõudmise otsuse võib teha vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele kolme aasta jooksul kohustuse rikkumisest arvates. (17) EAS otsustab toetuse tagasinõudmise kaalutlusõiguse alusel 45 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise alustest teadasaamise päevast alates. Põhjendatud juhtudel võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest toetuse saajat vähemalt viis kalendripäeva enne toetuse tagasinõudmise otsuse langetamise tähtpäeva. (18) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimi ja registreerimisnumber; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 16 5) tagasinõutava toetuse summa; 6) mitteabikõlblikuks muutunud oma- või kaasfinantseeringu kulude summa; 7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtaeg; 8) tagasimakse tegemiseks vajalikud rekvisiidid, sealhulgas konto number, kuhu toetuse tagasi peab kandma, ja saaja nimi; 9) viivise määr ja selle arvutamise alused; 10) otsuse vaidlustamise võimalused; 11) tagasinõudmisega seotud muu oluline teave. (19) Tagasinõudmise otsuse saadab EAS toetuse saajale elektrooniliselt. (20) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse EASi arvelduskontole tagasi maksma tagasinõudmise otsuses sätestatud tähtpäevaks. (21) Toetuse tagastamisel tuleb toetuse saajal ära märkida toetuse saaja nimi, projekti nimi, taotluse rahuldamise otsuse number ja toetuse saamise aasta. (22) Kõiki toetuse tagasinõudmise, tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisega seotud dokumente tuleb toetuse saajal ja EASil säilitada raamatupidamise seaduse §-s 12 sätestatud tähtaja lõpuni. Janek Mäggi Riigihalduse minister Veiko Tali Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0483 - Väikesaarte programm Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium; Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Eesti Linnade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.05.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5614c7b-23bd-4b93-830d- 72f3c078704a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d5614c7b-23bd-4b93-830d- 72f3c078704a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel