Hr Marko Pomerants
Teie 10.05.2018 nr RIIGIKOGU/18-0326/-
Riigikogu põhiseaduskomisjon
3T
[email protected]
Meie 14.05.2018 nr 8-2/2703
Vabariigi Valitsuse seisukoha edastamine
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees
Vabariigi Valitsus, olles tutvunud Riigikogu põhiseaduskomisjoni k.a 3. aprillil algatatud õiguskantsleri
seaduse muutmise seaduse eelnõuga (609 SE), otsustas k.a 10. mai istungil eelnõu toetada.
Eelnõuga kavandatakse õiguskantsleri pädevuse laiendamine, nähes ette kaks täiendavat ülesannet.
1. Esimene neist on inimõiguste kaitse ja edendamise ülesannete täitmine riikliku inimõiguste kaitse
Institutsioonina (edaspidi ka NHRI – National Human Rights Institution) lähtudes ÜRO Peaassamblee
1993. aasta 20. detsembri resolutsioonist nr 48/134 ”Inimõiguste kaitse ja edendamise riiklike asutuste
staatuse ja toimimise põhimõtted”.
Vabariigi Valitsus kiitis 22. oktoobril 2015 istungil heaks teise üldise perioodilise ülevaatuse Eesti
aruande, mis sisaldas ka NHRI küsimust. 19. jaanuaril 2016 toimus ÜRO Inimõiguste Nõukogus
Eesti teine üldine korraline ülevaatus, mille eesmärgiks oli hinnata inimõigusalaste standardite ja
kohustuste täitmist võrreldes esimese ülevaatusega.
Väljavõte Eesti aruandest: Riikliku inimõiguste kaitse institutsiooni loomine on Eesti valitsuse prioriteet
ja Eesti otsib sellele küsimusele parimat põhiseadusel põhinevat lahendust. Kuni riikliku inimõiguste
kaitse institutsiooni loomiseni jälgib ja tagab õiguskantsleri institutsioon Eestis rahvusvaheliste
inimõiguste normatiivide rakendamist parimal viisil, kuna õiguskantsleri töö hõlmab enamikku riikliku
inimõiguste kaitse institutsiooni ülesandeid ning järgib suuresti Pariisi põhimõtteid. Õiguskantsleri
institutsioon on loodud põhiseaduse alusel ja oma tegevuses lähtub õiguskantsler ainult tema tegevust
reguleerivatest õigusaktidest, muudes õigusaktidest ja oma isiklikust südametunnistusest.
Õiguskantsleri sõltumatuse tagavad mitu õiguslikku garantiid, muuhulgas tema keeld töötada
õiguskantsleriks olemise ajal mis tahes muul kohal keskvalitsuses või kohalikus omavalitsuses või
avalik-õiguslikus juriidilises isikus. Õiguskantsleri ülesanneteks on jälgida, et Eestis kehtiv
seadusandlus oleks põhiseadusega kooskõlas ning et inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid
kaitstud. Õiguskantsler ei kuulu seadusandliku, täitev- ega kohtuvõimu hulka, ei ole poliitiline ega
korrakaitseasutus ega allu ühelegi riigiametnikule ega riigiasutusele.
Seega on eelnõus kavandatud regulatsioon vastavuses varem Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
seisukohtadega, et Õiguskantsleri institutsioon sobib kõige paremini NHRI funktsiooni täitma.
Täiendavalt teeme ettepaneku täiendada seletuskirja punkti 3.1. ning tuua selgelt välja, et NHRI-na ei
saa institutsiooni käsitleda enne kui ta ei ole läbinud vastavat akrediteerimisprotsessi, mille viib läbi
Global Alliance of National Human Rights Institutions (GANHRI) Sub-Committee on Accreditation.
Võimalusel lisada akrediteerimise kavandatav ajakava ning muu selgitav info. Oluline on teha vahet
ametlikult NHRI-na akrediteeritud asutustel ning lihtsalt oma töös Pariisi printsiipidest lähtuvatel
institutsioonidel. Käesoleva eelnõuga kavandatud muudatuse tulemusel ei muutu Õiguskantsleri
institutsioon veel ametlikuks NHRI-ks, vaid luuakse selleks vajalikud eeldused.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
2. Teine täiendav ülesanne on puuetega inimeste õiguste konventsiooni (edaspidi PIK) artikli 33
lõikest 2 tulenev konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesannete täitmine.
Teeme täiendavalt ettepaneku eelnõu seletuskirjas selguse huvides välja tuua, et PIK art 33 lg 2
kohaselt võtavad mehhanismi määramisel või loomisel osalisriigid arvesse inimõiguste kaitse ja
edendamisega tegelevate riiklike institutsioonide staatust ja tegevuspõhimõtteid. See tähendab seda,
et erinevalt NHRI-st, kus tuleb läbida vastav akrediteerimisprotsess, ei tule PIK-i puhul seda läbida.
Kuna Eestis kavandatakse mõlemad ülesanded ühe ja sama institutsiooni pädevusse anda, siis
kaasneb sellega ka akrediteerimine (vajalik NHRI-ks saamiseks), kuid kui neid ülesandeid täidaksid
erinevad institutsioonid, siis PIK-i puhul ei toimu akrediteerimist.
Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et PIK artikli 33 lõige 3, mida tuleb lugeda koosmõjus
konventsiooni artikli 4 lõikega 3, näeb ette, et kodanikuühiskond, eriti puudega inimesed ja nende
esindusorganisatsioonid, peavad olema kaasatud seireprotsessi ja osalema selles täiel määral.
Palume viidata eeltoodud asjaolule ka eelnõu seletuskirjas.
3. Kuna riigieelarve strateegia raames eraldatud summad erinevad eelnõu seletuskirjas märgitud
summast, siis palume selles osas samuti eelnõu seletuskirja korrigeerida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
Minister
/*Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Välisministeerium
Rahandusministeerium
Mariko Jõeorg-Jurtšenko
[email protected]