dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
KäskkiriAvalik

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus · 1. oktoober 2025
Viit
4.1-1/36-1
Registreeritud
1. oktoober 2025
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
4.1 Õppetöö korraldamine
Sari
4.1-1 Õppekäskkirjad
Toimik
4.1-1/2025
Vastutaja
Helen Sinilaid

Failid

  • 📎4.1-136-1 01.10.2025 Käskkiri.asice589 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 01.10.2025 nr 4.1-1/36-1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel ja kooskõlas täiskasvanute koolituse seaduse § 7 lõikega 1 1. Kinnitan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskirja (käskkirja lisana). 2. Tunnistan kehtetuks direktori 23.10.2021 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/21-1 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppekursuste õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise eeskiri“. 3. Tunnistan kehtetuks direktori 11.03.2019 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/8-1 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kohanemis- ja tööõppe kursuste hindamisjuhend“. 4. Tunnistan kehtetuks direktori 11.03.2019 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/9-1 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse praktikajuhend kohanemis- ja tööõppekursustele“. 5. Tunnistan kehtetuks direktori 11.03.2019 kinnitatud käskkirja nr 4.1-1/7-1 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööõppekursuste ülemineku- ja lõpueksamite kord“. 6. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.09.2025, v.a punktides, mis näevad ette kohustusi kolmandatele osapooltele, mis jõustuvad alates käskkirja allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} Lisa 1 ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUSE ÕPPEKORRALDUSE JA ÕPPETÖÖ KVALITEEDI TAGAMISE EESKIRI 2 Tallinn 2025 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................. 4 2. ÕPPEKAVADE LOOMINE JA KVALITEEDI TAGAMINE ............................................... 4 3. ÕPPETÖÖ KVALITEEDI TAGAMINE ............................................................................ 5 4. ÕPPIJATE KESKUSESSE VASTUVÕTMINE ................................................................ 6 5. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED ..................................................................................... 6 6. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA) .................. 7 7. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA (IÕK) .............................................................................. 8 8. ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMINE .................................................................... 8 9. TÖÖOHUTUSE TAGAMINE .......................................................................................... 9 10. HINDAMINE ............................................................................................................... 9 11. TÖÖHARJUTUS ...................................................................................................... 10 12. PRAKTIKA ............................................................................................................... 10 13. PRAKTIKA KORRALDUS......................................................................................... 11 14. PRAKTIKA VÄLISRIIGIS .......................................................................................... 11 15. PRAKTIKA DOKUMENDID ...................................................................................... 12 16. PRAKTIKA HINDAMINE ........................................................................................... 12 17. LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMINE .................................................................................... 13 18. KÄITUMISE HEA TAVA ........................................................................................... 14 19. MÕJUTUSVAHENDID .............................................................................................. 15 20. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE ................. 16 21. KESKUSE RUUMIDE JA ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE ................................... 16 22. TUNNUSTAMINE ..................................................................................................... 16 23. ÕPPIJA VÄLJAARVAMINE ÕPPIJATE NIMEKIRJAST JA LÕPUDOKUMENTIDE VÄLJASTAMINE ................................................................................................................. 17 24. RAKENDAMINE ....................................................................................................... 18 25. EESKIRJA LISAD ..................................................................................................... 18 Eeskirja lisa 1 – Õppija õigused ja kohustused ning nõusolekute vormid ............................ 19 Eeskirja lisa 2 – Tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise vorm ............................... 26 Eeskirja lisa 3 – Praktikalepingu vorm ................................................................................. 27 Eeskirja lisa 4 – Erialaeksami/ lõputöö kaitsmise vorm........................................................ 31 Eeskirja lisa 5 – Eksami protokolli vorm .............................................................................. 32 3 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi keskus) õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskiri (edaspidi eeskiri) on keskuse statsionaarse õppega täienduskoolituskursuste (edaspidi täienduskoolituskursus) õppetööd reguleeriv kord. 1.1.1. Eeskiri kehtib ka Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli (edaspidi koos kool) nimekirja kantud, kuid keskuses õppivale kutseõppe õppijale osades, mis täiendavad või täpsustavad kooli korda, vastuvõtuga seonduvat ning õppija õigusi ja kohustusi, sh käitumise head tava. 1.2. Eeskirjas määratletakse: 1.2.1. õppekava, sh täienduskoolituskursuse, õppekava, loomine ja kvaliteedi tagamine; 1.2.2. õppetöö kvaliteedi tagamine; 1.2.3. õppijate keskusesse vastuvõtmine; 1.2.4. õppijate üleviimine ühelt kursuselt teisele; 1.2.5. õppekorralduse alused; 1.2.6. tööohutuse tagamine; 1.2.7. varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (edaspidi VÕTA); 1.2.8. individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) koostamine; 1.2.9. õpiväljundite saavutatuse hindamine; 1.2.10. õppetööst osavõtu arvestamine; 1.2.11. õppija üleviimine ühelt kursuselt teisele; 1.2.12. õppija käitumise hea tava; 1.2.13. õppijate mõjutusvahendid; 1.2.14. keskuse ruumide ja õppevahendite kasutamine; 1.2.15. õppijate tunnustamine; 1.2.16. õppija väljaarvamine õppijate nimekirjast ja lõpudokumentide väljastamine. 1.3. Täienduskoolituskursusel õppimine on õppijale tasuta. 1.4. Igal õppijal on kursusel osaledes õigus saada õpiväljundite ja õppija tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks tugiteenuseid vastavalt keskuse tugiteenuste korraldamise korrale. 2. ÕPPEKAVADE LOOMINE JA KVALITEEDI TAGAMINE 2.1. Iga kursuse läbiviimise aluseks on õppekava koos õppekava moodulite rakenduskavaga, mis koostatakse väljundipõhiselt lähtudes sihtgrupi ja huvigruppide (sh tööturu) vajadustest ning õigusaktides ja/või kutsestandarditest tulenevatest nõuetest. 2.2. Kutseõppekursuse õppekava osas annab keskus sisendi koolile ning õppekava kinnitab Haridus- ja Teadusministeerium. 2.3. Täienduskoolituskursuse õppekava kinnitab keskuse direktor. 4 2.4. Õppekava ja rakenduskava koostamise ning arendamise eest vastutab vastava õppekava vanemõpetaja ja õppevaldkonna juht. 2.5. Õppekava arendusmeeskonna tööd nõustab ja koordineerib õppedisainer koostöös õppetöö arendamise osakonna juhataja ja valdkonnajuhiga. 2.6. Täienduskoolituskursuse õppekava sisaldab järgmisi andmeid: 2.5.1. Õppekava nimetus 2.5.2. Õppekava registrinumber 2.5.3. Õppekavarühm 2.5.4. Õppekava eesmärk 2.5.5. Õpiväljundid 2.5.6. Õpingute alustamise tingimused (kui on) 2.5.7. Õppe maht, sh auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal 2.5.8. Õppe sisu ja õppemeetodid 2.5.9. Õppekeskkonna kirjeldus 2.5.10. Õppematerjalide loend 2.5.11. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid 2.5.12. Nõuded õpetajate kvalifikatsioonile, õpi- ja töökogemusele 2.7. Täienduskoolituskursuse õppekava koostatakse täiendusõppe infosüsteemis Juhan (edaspidi Juhan), lisatakse kutseõppe õppeinfosüsteemi Tahvel (edaspidi Tahvel) ning avalikustatakse keskuse kodulehel. 3. ÕPPETÖÖ KVALITEEDI TAGAMINE 3.1. Õpetajad on õppekavade eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks sobiva kvalifikatsiooni, õpi- ja/või töökogemusega. Õpetajate värbamisel järgitakse keskuse värbamise juhendit. 3.1.1. Õppetöö kvaliteedi tagamine on vanemõpetajate, õppevaldkondade juhtide ja õppetöö arendamise osakonna juhataja vastutus. 3.1.2. Vahetu juht annab õpetajale, sh vanemõpetajale juhiseid õppetöö ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ning tagasisidet parendustegevuste kavandamiseks. 3.1.3. Vanemõpetaja juhendab ja toetab õppekaval õpetavaid õpetajad õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel. 3.2. Õppekeskkond on õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks sobilik. 3.2.1. Vajalikud parendustegevused õppekeskkonna vastavuse tagamiseks õppekava nõuetele ja sihtgrupi vajadustele kajastuvad keskuse iga- aastases tööplaanis, kuhu sisendi andmise eest vastutab õppetöö arendamise osakonna juhataja kaudu iga õppevaldkonna juht. 3.3. Õppijatelt kogutakse regulaarselt tagasisidet. 3.3.1. Igal kevadel viiakse läbi õppijate ja lähedaste rahulolu küsitlus, kus õppijal ja tema lähedastel on võimalus avaldada arvamust ja teha ettepanekuid talle keskuse poolt osutatud teenuste osas. Tagasiside on anonüümne ning soovi korral võib õppija ja lähedane anda isikustatud tagasisidet. 5 3.3.2. Õppijal on õigus avaldada arvamust, teha ettepanekuid ja esitada kaebusi kogu õppeperioodi jooksul vastavalt klientide ärakasutamise ennetamise ning tagasiside ja kaebuste menetlemise korrale. 3.3.3. Õppijate esinduse kaudu tulnud ettepanekud ja arvamused võetakse arvesse õppijate tagasisidena. 3.3.4. Tagasiside kokkuvõtte tulemused vormistatakse kirjalikult ning arutatakse läbi keskuse juhtkonnas õppijate rahulolu tõstmiseks ja keskuse teenuste täiustamiseks. 4. ÕPPIJATE KESKUSESSE VASTUVÕTMINE 4.1. Õppijate vastuvõttu keskuse kursustele reguleerib õppekursustele vastuvõtmise ja alalise vastuvõtukomisjoni töö kord. 4.2. Keskusesse või kooli vastuvõetud õpilaskandidaat kantakse vastavalt keskuse või kooli õppijate nimekirja keskuse või kooli direktori käskkirjaga hiljemalt õppetöö alguseks tema poolt esitatud õppima asumise kinnituse ja vastuvõtukomisjoni otsuse alusel. 4.3. Õppespetsialist kannab kutseõppekursuste õppijad Tahvlisse ja Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) ning täienduskoolituskursuse õppijad Juhanisse ja Tahvlisse ühe (1) tööpäeva jooksul õppijate nimekirja kinnitamisest. 4.3.1. Õppespetsialist määrab Astangu infosüsteemis (edaspidi AIS) õppijakandidaadi õppetöö staatuseks „õppimas“ ühe (1) nädala jooksul õppijate nimekirja kinnitamisest. Õppeaasta kestel õppijate nimekirja kinnitatud õppija kannab õppespetsialist AIS-i, Juhanisse ja Tahvlisse koheselt pärast käskkirja jõustumist. 4.4. Õppespetsialist edastab Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt iga aasta 31. augustiks andmed keskuse täienduskoolituskursuse nimekirja arvatud 16–19-aastaste õppijate kohta (nimi, isikukood, keskuse registrikood, keskuse nimi, riik, õppeaasta, õppeperioodi algus, õppeperioodi lõpp, haridustase) õppijate õigustatud toetuste saamiseks. 4.4.1. Juhul, kui õppija kursuse lõpetab või jätab pooleli, mille tõttu ta kursuse nimekirjast välja arvatakse, edastab õppespetsialist sellise õppija andmed Sotsiaalkindlustusametile 5 tööpäeva jooksul kursuse lõppemisest või nimekirjast väljaarvamisest. 4.5. Muudatused AIS-is, Juhanis ja Tahvlis õppijate andmetes teeb õppespetsialist hiljemalt ühe (1) nädala jooksul muudatuste jõustumisest. 5. ÕPPEKORRALDUSE ALUSED 5.1. Kursuste korraldamisel ja läbiviimisel järgitakse keskuse teenuste kvaliteedipõhimõtteid. 5.2. Igaks õppeaastaks koostatakse õppespetsialisti eestvedamisel õppetöökorralduse ajakava koostöös õppetöö arendamise osakonna juhi ja õppevaldkondade juhtidega. Õppetöökorralduse ajakavas on kirjas õppetöö nädalad, praktika nädalad, iseseisva õppe nädalad ja õppetöö vaheajad. 5.3. Õppevaldkonna juhid koostavad igale õpperühmale tunnijaotusplaani. 5.4. Õppekava ja mooduli rakenduskava alusel koostavad õpetajad igaks õppeaastaks teemakavad lähtudes õpperühma kuuluvate õppijate vajadusest. Teemakava peab olema koostatud vähemalt üks (1) nädal enne teema algust. 6 5.5. Õppekava ülesehitust ja sisu tutvustab õppijatele rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja (edaspidi rühmajuhendaja), vanemõpetaja ja/või õpetaja. 5.6. Õppetöö toimub tunniplaani alusel. 5.7. Tunniplaani koostamise ja muutmise eest vastutab õppespetsialist. 5.8. Õppespetsialist koostab tunniplaanid lähtuvalt tunnijaotusplaanidest ja teeb need töötajatele kättesaadavaks vähemalt kaks (2) nädalat enne tunniplaani rakendamist. Nädala tunniplaan on avalikustatud hiljemalt sellele nädalale eelneva nädala esimesel tööpäeval. 5.9. Õppijatele tutvustab tunniplaani ja üldist õppekorraldust rühmajuhendaja. 5.10. Kui kursuse õppekava sisaldab praktikat, lähtutakse selle korraldamisel keskuse kursuste hindamise, praktika ja eksamite läbiviimise korrast. 6. VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA) 6.1. Keskus lähtub kutseõppekursuse õppija VÕTA taotluse menetlemisel Haapsalu Kutsehariduskeskuse või Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli vastavast korrast, sõltuvalt sellest, millise kooli nimekirja õppija on kantud. 6.1.1. Keskus arvestab ka täienduskoolituskursusel varasemaid õpinguid ja töökogemust. 6.2. Rühmajuhendaja tutvustab õppijatele VÕTA võimalusi õppeaasta alguses ning täiendavalt vahetult enne VÕTA taotluste esitamise tähtaega. 6.3. Keskuse VÕTA koordinaator on õppespetsialist, kes: 6.3.1. tutvustab ja selgitab nii õppijale kui keskuse töötajale VÕTA põhimõtteid ja kohalduvat VÕTA korda; 6.3.2. annab õppekava kohta asjakohast informatsiooni; 6.3.3. nõustab õppijat sobiva taotlusvormi valikul ja täitmisel; 6.3.4. nõustab õppijat asjakohaste tõendusmaterjalide valikul ja leidmisel; 6.3.5. nõuab õppijalt korrektsete taotlusdokumentide ja tõendusmaterjalide esitamist; 6.3.6. teeb õppija või tema seadusliku esindaja või eestkostja (edaspidi seaduslik esindaja) kirjalikul nõusolekul täiendavaid päringuid tõendusmaterjalide osas, kui asjakohane ja võimalik; 6.3.7. ei anna õppija VÕTA taotlusele sisulist hinnangut. 6.4. Õppija esitab VÕTA taotluse õppespetsialistile Tahvlis õppeaasta I poolaastal hiljemalt 30.09 ja II poolaastal hiljemalt 28.02, kui tegemist on Haapsalu Kutsehariduskeskuse nimekirja kantud õppijaga, ja hiljemalt 15.01, kui tegemist on Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli nimekirja kantud õppijaga. 6.5. VÕTA taotluse läbivaatamiseks ja hindamiseks kutsub õppespetsialist kokku komisjoni, kuhu kaasatakse asjaomased õpetajad, tugispetsialistid, õppevaldkonna juht ja õppetöö arendamise osakonna juhataja (edaspidi hindamiskomisjon). 6.6. Hindamise aluseks on keskuse või kooli vastava eriala õppekava, mooduli(te) ja teema(de) õpiväljundid. 6.7. Hindamiskomisjon vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse 20 päeva jooksul pärast taotlusperioodi lõppemist. 6.8. Hindamiskomisjoni otsus vormistatakse kirjalikult ning tehakse õpilasele teatavaks 7 õppeinfosüsteemis Tahvel. 6.8.1. VÕTA taotluse rahuldamata jätmise või osalisel rahuldamisel lisatakse otsusele põhjendus mittearvestamise kohta õppeinfosüsteemis Tahvel, koos infoga otsuse vaidlustamise võimaluste kohta. 7. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA (IÕK) 7.1. IÕK koostatakse õppijale, kelle puhul on õppekava õpiväljundite saavutamiseks vajalik teha õppekavaga võrreldes olulisi muudatusi ja kohandusi. 7.2. IÕK-ga määratakse õppijast tulenevalt erisused õppe sisus, õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas. Seejuures peavad IÕK õpiväljundid kattuma õppekavas kirjeldatutega. 7.2.1. IÕK rakendamisel arvestatakse õppija erinevaid vajadusi ning selle kaudu luuakse õppijale tingimused õppes osalemiseks ja isiklikuks ning erialaseks arenguks. 7.3. IÕK koostamise ja rakendamise üle otsustab komisjon, kuhu kuuluvad vähemalt rühmajuhendaja, eripedagoog, asjaomase õppevaldkonna juht ja õppetöö arendamise osakonna juhataja (edaspidi IÕK komisjon). 7.4. Õppijale koostatakse IÕK komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ning õppija ja piiratud teovõimega õppija puhul tema seadusliku esindaja nõusolekul. IÕK kinnitab keskuse direktor. 7.5. IÕK komisjoni kutsub kokku õppija rühmajuhendaja, esitades vähemalt 5 tööpäeva varem IÕK komisjonile IÕK rakendamise taotluse ja IÕK rakendusplaani. 7.6. IÕK kannab õppespetsialist lähtuvalt IÕK komisjoni otsusest Tahvlisse. IÕK täitmist ja tulemusi jälgib rühmajuhendaja. 7.7. IÕK alusel õppival õppijal on kohustus järgida IÕK-ga tehtud kokkuleppeid. Kui õppija ei täida IÕK-d, on keskusel õigus IÕK katkestada. 8. ÕPPETÖÖST OSAVÕTU ARVESTAMINE 8.1. Õppijal on kohustus osaleda õppetöös vastavalt õppekavale ja tunniplaanile ja/või IÕK-le. 8.2. Hilinemine tundi või puudumine ilma mõjuva põhjuseta ei ole lubatud. Hilinemine tundi rohkem kui 15 minutit loetakse puudumiseks. 8.3. Õppija puudumise või tundi hilinemise fikseerib õpetaja Tahvlis õppetööpäevikus samal päeval. 8.4. Puudumisel märgib õppija või tema seaduslik esindaja, puudumise Tahvlisse hiljemalt esimesel puudumise päeval. 8.5. Puudumisel praktika ajal, teavitab õppija või tema seaduslik esindaja, puudumisest viivitamatult praktikajuhendajat. 8.6. Rühmajuhendaja jälgib igapäevaselt õppetööst osavõttu. 8.7. Juhul, kui õppija on ühe nädala jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20% tundidest, pöördub rühmajuhendaja täiendava info saamiseks ja õppija käitumise arutamiseks õppija ja kui asjakohane õppija seadusliku esindaja poole. Vajadusel kutsub rühmajuhendaja kokku meeskonnatöö (sh õppevaldkonna juht), kus analüüsitakse õppija puudumise põhjusi ning kavandatakse meetmed õppija mõjutamiseks. 8 8.8. Juhul, kui õppija on ühe poolaasta jooksul mõjuva põhjuseta puudunud enam 20% tundidest, arutatakse õppija puudumist ja edasised meetmed õppija mõjutamiseks õppenõukogus. 9. TÖÖOHUTUSE TAGAMINE 9.1. Praktika ja praktilise õppetöö ajal laienevad õppijale töökaitsealased õigusaktid. 9.2. Õpetaja viib õppijale läbi enne praktilise õppetöö algust tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise ning registreerib juhendamise vormil (Eeskirja lisa 2 – Tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise vorm). Õppija kinnitab juhendamist oma allkirjaga. 9.3. Õppijal on kohustus täpselt järgida praktilise töö juhendit, täita tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning kanda nõuetele vastavat riietust ja jalanõusid, isikukaitsevahendeid. 9.4. Õppijal, kelle õppetöö praktilised tunnid hõlmavad toidu ja joogivee käitlemist (köögitunnid, tööharjutus, praktika), on kohustus omada toidukäitleja tervisetõendit (edaspidi tervisetõend). Õppija peab tervisetõendi koolile tooma enne praktiliste tundide algust. Tervisetõendi vormistamise kulud on õppija enda kanda. 10. HINDAMINE 10.1. Õppija hindamise eesmärk on tagasiside andmine õpiväljundite saavutamise kohta, aga ka tagasiside abil õppija: 10.1.1 arengu toetamine; 10.1.2 positiivse enesehinnangu kujundamine; 10.1.3 individuaalse õpitee, enesejuhtimisoskuse ja püsiva õpivalmiduse kujundamine; 10.1.4 sotsiaalsete oskuste kujundamine; 10.1.5 tööoskuste kujundamise toetamine. 10.2. Hindamine, sealhulgas õpilase enesehindamine, on õppeprotsessi osa, mille käigus antakse kindlate hindamiskriteeriumide alusel õiglane ja erapooletu hinnang õpilase kompetentside taseme kohta vastavalt õpiväljunditele. 10.3. Hindamine toimub vastavalt õppekavale ja mooduli rakenduskavale. 10.4. Mooduli või teema alguses tutvustab iga õpetaja õppijale, kuidas toimub õppija arengu ja õpiväljundite hindamine, sh missugused on õpiväljundid, hindamiskriteeriumid ja hindamisülesanded. 10.5. Õpitulemuste hindamine toimub kujundava ja kokkuvõtva hindamise põhjal. 10.5.1. Kujundava hindamise eesmärk on tagasiside andmine õppijale õppeprotsessi kohta kujundamaks õppija enesehinnangut ja õpimotivatsiooni. Kujundava hindamise kaudu leiab õppija oma parima võimaliku õpistiili, õpetaja optimeerib õppeprotsessi ja kohandab õpiülesandeid. Kujundav hindamine toimub igapäevaselt auditoorsete ja praktiliste tundide käigus ning selles osalevad nii õppija kui õpetaja. Vajadusel teeb õpetaja kujundaval hindamisel märkmeid, mis lihtsustavad õppija arengu kirjeldamist ja vastavate kokkuvõtete kirjutamist. 10.5.2. Kokkuvõtva hindamise eesmärk on anda informatsiooni moodulite õpiväljundite saavutamise kohta. 9 10.6. Kujundavate ja kokkuvõtvate hinnangute alusel kujuneb mooduli õpiväljundite saavutatust kirjeldav mooduli hinne. 10.6.1. Kokkuvõtvalt hinnatakse õpilase õpitulemusi iga perioodi viimasel õppenädalal. Perioodi jooksul peab õpilane olema hinnatud vähemalt kolmel korral. 10.6.2. Õpetaja kannab suulise vastuse hinded õppetöö päevikusse sama tööpäeva jooksul, kirjalike või praktiliste tööde puhul järgmiseks ainetunniks, kirjaliku arvestusliku töö puhul ühe nädala jooksul peale töö sooritamist. Hindamine võib olla eristav või mitteeristav. 10.7. Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemel või seda ületaval tasemel ning seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. 10.7.1. Hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt: 10.7.1.1. hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 10.7.1.2. hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 10.7.1.3. hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 10.7.1.4. hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. 10.7.2. Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”. 10.7.3. Kui õpilane ei ole osalenud õpiväljundite demonstratsiooni protsessis ja/või õpilane ei ole esitanud kokkulepitud tähtajaks õpiväljundite saavutamist tõendavaid dokumente, on õpetajal õigus hinnata õpilast hindega „2“ või sõnaga „mittearvestatud“. 11. TÖÖHARJUTUS 11.1. Tööharjutus on praktiline tund, mis toimub reaalses töökeskkonnas. Tööharjutuse eesmärk on arendada tööoskusi ja tööharjumust ning suurendada õppija valmisolekut tööeluks. 11.2. Tööharjutus toimub vastavalt õppekavale ning õppetöökorralduse ajakavale. 11.3. Tööharjutust juhendab õpetaja ja abiõpetaja. 12. PRAKTIKA 12.1. Praktika on kutseõppekursuste ja täienduskoolituskursuse õppekava osa, mille ajal õppija täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika eesmärk on arendada õppija erialaseid oskusi, algatusvõimet ja suhtumist töösse, saada kogemus tegutsemisest töökeskkonnas ning süvendada arusaamist töökultuurist ja -distsipliinist. 10 12.2. Konkreetsed praktika eesmärgid on kirjeldatud õppekavas. 12.3. Õppija tööle rakendamise toetamiseks võib praktika toimuda ka IÕK alusel. 13. PRAKTIKA KORRALDUS 13.1. Praktika korraldamisel lähtutakse õppekavast ning õppetöökorralduse ajakavast. 13.2. Praktika ettevalmistamist ja sooritamist koordineerib õppetöö arendamise osakond. 13.3. Praktika eesmärke, mahtu, toimumise aega ja dokumente tutvustab õppijale erialaõpetaja või tööhõivespetsialist. 13.4. Praktikakoht leitakse tööhõivespetsialisti koordineerimisel koostöös õppija, õppija lähedaste, eriala õpetaja ja vajadusel tugispetsialistiga. Kui õppija leiab iseseisvalt praktikakoha, siis teavitab ta tööhõivespetsialisti tulevasest praktikakohast vähemalt kaks nädalat enne praktika algust. 13.5. Praktika toimub üldjuhul avatud tööturu tingimustes, erialaga seotud ettevõttes. 13.6. Erandkorras ning mõjuvatel põhjustel (tervislikud põhjused, sobiva praktikabaasi puudumine vms) sooritab õppija praktika keskuses. 13.7. Praktikakoha valikul lähtutakse õppekavas kirjeldatud õppe sisust, õppija võimetest ja oskustest ning võimalusel õppija elukohast. 13.8. Õppijat juhendavad praktikakoha praktikajuhendaja ja keskuse praktikajuhendaja, kes on vastava eriala õpetaja või spetsialist. 13.9. Praktikalt puudumisest teavitab õppija hiljemalt esimesel puudumise päeval praktikakohta ja tööhõivespetsialisti. Teavitamata jätmisel loetakse puudumine põhjuseta puudumiseks. Põhjuseta puudutud praktikapäevad kuuluvad täies mahus järeletegemisele. 13.10. Praktika järelevastamise aja ja koha lepivad kokku tööhõivespetsialist koostöös vastava õppevaldkonna juhiga. 13.11. Praktika korrast ja tingimustest informeerib praktikakohta tööhõivespetsialist. Vajadusel külastab tööhõivespetsialist koos keskuse praktikajuhendaja ja õppijaga praktikabaasi enne praktikat, et välja selgitada ettevõtte sobivus praktikakohana. 13.12. Keskuse praktikajuhendaja või keskuse töötaja külastab õppija toetamiseks praktikakohta vähemalt üks kord praktika toimumise jooksul. 13.13. Praktikajuhendaja ja tööhõivespetsialisti kohustus on toetada praktikakohta õppija praktika sujuvaks toimimiseks, sh vajadusel praktikakohas vajaminevate kohanduste nõustamine. 14. PRAKTIKA VÄLISRIIGIS 14.1. Õppijal on võimalik sooritada osa praktikast välisriigis Erasmus+ õpirände raames. 14.2. Välisriigis praktika sooritamist taotlevad õppijad osalevad keskuse poolt korraldataval konkursil. 14.3. Välisriiki praktikale siirdunud õppija ei katkesta õpinguid keskuses või koolis. Õppija välismaal praktika läbimise kinnitab direktori käskkirjaga, kus näidatakse vastuvõttev asutus ja õppimise periood. 14.4. Alaealise või eestkostel õppija välismaal praktika läbimiseks on vajalik tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek. 14.5. Õppijaid saadab praktikal välisriigis keskuse töötaja. 11 15. PRAKTIKA DOKUMENDID 15.1. Praktika sooritamist tõendavad järgmised dokumendid: 15.1.1. kolmepoolne praktikaleping (Eeskirja lisa 3 – Praktikalepingu vorm), 15.1.2. praktikapäevik või individuaalne praktikakava. 15.2. Praktikakohal on õigus soovi korral tutvuda praktika dokumentidega enne praktika algust. 15.3. Praktikalepingus määratakse ära õppija, praktikakoha ning keskuse õigused ja kohustused praktika ajal. Praktikaleping vormistatakse keskuse dokumendihaldussüsteemis. 15.4. Praktikapäevik asub õppeinfosüsteemis Tahvel, mida täidab õppija iseseisvalt või vajadusel keskuse praktikajuhendaja juhendamisel, märkides päevikusse päeva jooksul tehtud tööd ning praktikatunnid. 15.5. Õppija vormistab nõuetekohaselt praktikaaruande ja esitab selle keskuse praktikajuhendajale määratud tähtajaks. 15.6. Välismaal praktikat sooritava õppijaga sõlmitakse Erasmus+ õpirände leping. 16. PRAKTIKA HINDAMINE 16.1. Praktika hindamine toimub: 16.1.1. kolmepoolsel tagasiside vestlusel (edaspidi kolmepoolne vestlus), v.a praktika sooritamisel välismaal; 16.1.2. praktika kaitsmisel. 16.2. Kolmepoolse vestluse eesmärk on aktiivselt juhtida õppeprotsessi ning koondada ettepanekud vajalike parenduste tegemiseks õppekavas ja -meetodites, et need oleksid kooskõlas tööturu vajadustega. 16.2.1. Kolmepoolsel vestlusel osaleb praktikakoha praktikajuhendaja, keskuse praktikajuhendaja, õppija ning kui asjakohane siis tööhõivespetsialist. 16.2.2. Reeglina toimub kolmepoolne vestlus praktikakohas kohapeal, kuid erandjuhul ka veebis või kogutakse tagasiside kirjalikult. 16.2.3. Kolmepoolsed vestlused praktikakohas lepib praktikakoha juhendajaga kokku tööhõivespetsialist. 16.2.4. Kolmepoolse vestluse kokkuvõtte vormistab keskuse praktikajuhendaja ja laeb selle üles Tahvlisse praktikapäeviku juurde. 16.2.5. Kolmepoolsete vestluste kokkuvõtteid analüüsib valdkonnajuht enda õppevaldkonnas ja planeerib vajalikud parendustegevused. 16.3. Praktika kaitsmise eesmärk on hinnata õppija võimet analüüsida ja kokku võtta praktika käigus saadud kogemusi, seostada neid õpingute käigus omandatud teadmiste ja oskustega ning põhjendada oma erialase tegevuse tulemusi, arengut ja õpikogemust. 16.3.1. Praktika kaitsmisele on lubatud õppija, kes on täies mahus sooritanud praktika. 12 16.3.2. Õppija täidab Tahvlis praktikapäevikut ning laeb praktikapäeviku juurde üles aruande või esitluse. 16.3.3. Praktika kaitsmisel osalevad keskuse praktikajuhendaja, õppevaldkonna õpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid ja valdkonnajuht. 16.3.4. Praktika korduskaitsmine on negatiivse hinde puhul võimalik ühel korral. 16.4. Praktika loetakse sooritatuks, kui õppija on: 16.4.1. saavutanud praktika õpiväljundid ja läbinud praktika kokkulepitud mahus; 16.4.2. osalenud kolmepoolsel tagasiside vestlusel; 16.4.3. esitanud korrektse dokumentatsiooni praktika läbimise kohta; 16.4.4. kaitsnud praktika positiivsele tulemusele. 17. LÕPUEKSAMI LÄBIVIIMINE 17.1. Lõpueksam on kutseeksam, erialaeksam või lõputöö kaitsmine. 17.2. Kutseeksam on hindamisprotsess, mille käigus selgitatakse välja, kas õppija on omandanud kutse- või erialaõppes vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. 17.3. Kutseeksam toimub vastavalt kutseandja kutse andmise korrale. 17.3.1. Kui kutseeksami sooritamine ei ole võimalik, ebaõnnestub või õppija seda sooritada ei soovi, on õppijal õigus sooritada õpingute lõpetamiseks erialaeksam. 17.4. Erialaeksam on protsess, mis sisaldab õppija poolt teostatavat praktilist tööd, mille sisu on planeeritud vastavalt õppekavale. Eksamil kommenteerib õppija tehtud tööd ning põhjendab oma tegevust, et tõendada omandatud erialaseid teadmisi ja oskusi. 17.4.1. Erialaeksami materjalid, teemad ja hindamisjuhendi valmistavad ette vastava õppekava õpetajad ning esitavad need õppevaldkonna juhile hiljemalt kaks nädalat enne eksami toimumist. 17.5. Erialaeksami läbiviimiseks moodustab õppevaldkonna juht vähemalt kolmeliikmelise erialaeksami komisjoni, õppespetsialist vormistab komisjoni Tahvlis ja esitab dokumendihaldussüsteemis esildise, mille alusel kinnitab direktor komisjoni käskkirjaga. 17.6. Lõputöö kaitsmine on protsess, kus õppija esitleb komisjonile praktilise töö, kavandades praktilise toote või teenuse lähtudes kliendi vajadustest. 17.6.1. õppija loob iseseisvalt või meeskonnatööna praktilise toote või teenuse ja dokumenteerib selle vastavalt juhendile. 17.7. Lõputöö kaitsmiseks moodustab õppevaldkonna juht moodustab vähemalt kolmeliikmelise lõputöö kaitsmise komisjoni, õppespetsialist vormistab komisjoni Tahvlis ja esitab dokumendihaldussüsteemis esildise, mille alusel kinnitab direktor komisjoni käskkirjaga. 17.8. Lõpueksamile pääsemise eelduseks on õppekava täitmine täies mahus. 17.9. Lõpueksamite graafiku koostab vähemalt 1 kuu enne eksamiperioodi algust õppetöö arendamise osakonna juhataja õppevaldkondade juhtide ettepanekul ning selle kinnitab direktor käskkirjaga. 17.10. Lõpueksamit läbiviiv õpetaja vastutab eksamiruumide ja -materjalide ettevalmistuse eest. 13 17.11. Lõpueksami alguses: 17.11.1. tutvustab eksamikomisjoni esimees õppijale eksami toimumise korda, sealhulgas eksamikomisjoni liikmeid ja nende rolli eksamil, hindamise põhimõtteid ja kriteeriume; 17.11.2. eksamineeriv õpetaja tutvustab õppijale eksamitööd; 17.11.3. eksamikomisjon tagab, et õppija sooritab eksami käesoleva korra ja eksamitöö juhiste kohaselt. 17.12. Lõpueksamile mõjuval põhjusel kuni 30 minutit hilinenud õppijale võimaldatakse tööks täisaeg, tema tööle märgitakse aeg, millal ta alustas eksami sooritamist. Selle üle, kas hilinemise põhjus on mõjuv, otsustab eksamikomisjon. 17.13. Õppija võib lõpueksamilt lahkuda vaid eksamikomisjoni liikme loal vältimatu vajaduse korral. 17.14. Eksamikomisjoni esimees protokollib lõpueksami tulemused ja kannab need Tahvlisse. 17.15. Kui lõpueksamile lubatud õppija ei ilmu eksamipäeval eksamile, fikseeritakse eksamiprotokolli „mitte ilmunud“. 17.16. Õppijal, kes ei ilmunud lõpueksamile, ei sooritanud lõpueksamit positiivsele tulemusele, katkestas lõpueksami või kõrvaldati lõpueksamilt eksamikorra rikkumise tõttu, on õigus sooritada korduseksam ühel korral komisjoni poolt määratud ajal. 18. KÄITUMISE HEA TAVA 18.1. Keskuse õppija peab keskuse õpingute vältel kinni pidama käitumise heast tavast. 18.2. Käitumise hea tava tähendab muu hulgas, et keskuse õppija: 18.2.1. käitub viisakalt, ei ropenda ning ei kasuta füüsilist ega vaimset vägivalda kaasõppijate, keskuse töötajate ja koostööpartnerite suhtes; 18.2.2. ei sega kaasõppijaid ja õpetajaid tunni ajal ning ei takista tunni läbiviimist keskuses või väljaspool keskust; 18.2.3. ei kasuta omavoliliselt õppetöö ajal telefoni, nutiseadmeid, kõrvaklappe või muid segavaid vahendeid, kui õpetaja pole seda tunni läbiviimisel ette näinud; 18.2.4. ei tee ja ei laadi internetti üles kaasõppijatest, keskuse töötajatest, külalistest või väljaspool keskust õppe toimumiskohas tehtud pilte ja salvestisi ilma selleks luba küsimata; 18.2.5. ei avalda internetis (sh e-kirjades) halvustavaid või solvavaid tekste, pilte, videoid ega kasuta teiste nime ja identiteeti oma loomingu edastamiseks; 18.2.6. ei edasta teadlikult enda kohta valeandmeid nii keskuses kui väljaspool keskust; 18.2.7. ei too keskusesse (sh keskuse territooriumile) või mujale õppe toimumiskohta külm- ja tulirelvi, relva taolisi esemeid ega muid endale ja teistele ohtlikke esemeid; 18.2.8. ei too keskusesse (sh keskuse territooriumile) või mujale õppe toimumiskohta kaasa ja ei tarvita alkoholi, narkootilisi või uimastavaid aineid; 14 18.2.9. ei suitseta, sh e-sigarette, keskuses (sh keskuse territooriumil) või mujal õppe toimumiskohas, v.a täisealine ja teovõimeline õppija selleks ettenähtud kohas; 18.2.10. ei lõhu ja ei riku keskuse või keskuse koostööpartnerite vara. 19. MÕJUTUSVAHENDID 19.1. Kui õppija rikub käitumise head tava, kasutatakse tema mõjutamiseks järgnevaid vahendeid, mis on loetletud põhimõttel kergemast raskemani: 19.1.1. tunnis käitumise hea tava rikkumise korral teeb keskuse töötaja märkuse Tahvlisse; 19.1.2. vestlus/ nõustamine rühmajuhendaja või muu keskuse töötajaga. Kui vestluse peab muu töötaja kui rühmajuhendaja, edastab vestluse pidanud töötaja vestluse kokkuvõtte rühmajuhendajale e-kirja teel. Vestluse kohta teeb rühmajuhendaja vastava märke AISi; 19.1.3. suuline märkus koos õppijale kuuluva keelatud aine või eseme, aga ka lubatud eseme nagu mobiiltelefon, äravõtmisega, kui õppija kasutab seda tunni ajal ja eirab õpetaja või keskuse töötaja korraldusi. Antud mõjutusvahendi kasutamise korral vormistab õppijalt eseme ära võtnud keskuse töötaja selle kohta vabas vormis akti, milles märgib kohustuslike andmetena, kes ja kellelt ese on ära võetud, mis asi ja millal on ära võetud ning lühikirjeldus sellest, millistel asjaoludel ese ära võeti. Keskuse töötaja edastab akti rühmajuhendajale, kes lisab selle AIS-i; 19.1.4. vestlus direktoriga, mille kohta teeb rühmajuhendaja märke AISi; 19.1.5. direktori kirjalik noomitus õppetöö arendamise osakonna juhataja kirjaliku esildise alusel, mille eelduseks on juhtumikirjeldus rühmajuhendajalt või muult keskuse töötajalt, kokkulepped edaspidiseks ning õppija seletuskiri vahejuhtumi või käitumise kohta; 19.1.6. direktori kirjalik noomitus koos õppija õppetöölt tähtajalise kõrvaldamisega, maksimaalselt 2-nädalaseks perioodiks. Noomituse aluseks on õppetöö arendamise osakonna juhataja kirjalik esildis, mille eelduseks on juhtumikirjeldus rühmajuhendajalt või muult keskuse töötajalt, kokkulepped edaspidiseks ning õppija seletuskiri vahejuhtumi või käitumise kohta; 19.1.7. õppija nimekirjast välja arvamine, v.a õppimiskohustust täitva õppija osas, milleks vormistab esildise õppespetsialist. Väljaarvamise aluseks on õppenõukogu otsus. Juhul, kui välja arvamine on keskuse algatatud, antakse õppijale võimalus esitada oma vastuväited või selgitused. 19.2. Keskus ei pea mõjutusvahendi rakendamisel läbima kõiki mõjutusvahendeid, enne raskeima rakendamist, vaid lähtub mõjutusvahendi kasutamisel konkreetse teo sisust ja tagajärgedest, sh sellest, kas õppija saab või sai aru teo tõsidusest ja võimalikest tagajärgedest ning tema suhtumisest antud teo toimepanemisse või planeeritud toimepanemisse. 19.3. Keskusel on õigus õppija nimekirjast välja arvata ka ühekordse, ennast või teisi ohtu seadva teo või vääritu käitumise eest. 19.3.1. Ohtu seadva teona mõistetakse muu hulgas sellist tegu, mis omab potentsiaali õppija enda või teise inimese elu või tervist kahjustada, sõltumata sellest, kas see oli teo eesmärk. 15 19.3.2. Vääritu käitumisena mõistetakse sellist käitumist, millel on kahjulik tagajärg teisele õppijale, keskusele või keskuse koostööpartnerile või mis tekitab mainekahju keskusele või keskuse koostööpartnerile. 19.4. Kui õppijale on tehtud kolmel korral mistahes rikkumiste eest punktides 19.1.5 ja 19.1.6 nimetatud direktori noomitus, on keskusel õigus õppija õppijate nimekirjast välja arvata. 20. ÕPPEKORRALDUSEGA SEONDUVATE OTSUSTE VAIDLUSTAMINE 20.1. Õppijal on õigus vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, esitades vaide direktorile. 20.2. Vaie lahendatakse 10 tööpäeva jooksul, arvates selle saabumisele järgnevast tööpäevast. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaide lahendamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamisest teavitab vaide esitajat tema rühmajuhendaja. 20.3. Vaide läbivaatamise tulemusena vormistatakse kirjalik direktori otsus, mida on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õppijale või tema seaduslikule esindajale. Vaidlustada saab direktori otsust esitades kaebuse halduskohtusse või vaide Haridus- ja Teadusministeeriumile. 21. KESKUSE RUUMIDE JA ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE 21.1. Õppijal on õigus kokkuleppel keskuse töötajaga kasutada keskuse inventari ja ruume, sh väliala, väljaspool õppetööd, eeldusel, et ta kasutab neid heaperemehelikult. 21.2. Ruumide kasutamisel peab õppija järgima ruumi kasutuskorda. 21.3. Õppija kannab vastutust keskuse vahenditest ostetud ja tema kasutusse antud õppevahendite, tööriiete ning õpikute eest. 21.4. Õppijale väljastatud õppevahendite või õpikute eest vastutab ja nende üle peab arvestust õpetaja või töötaja, kes need õppijale väljastas. 21.5. Õppija kohustub tagastama talle väljastatud õppevahendid, õpikud ja muu inventari, sh registreerimiskaardi, õppetöö lõpuks või õppetöö katkestamise ajaks. Tagastamata õppevahenditest või õpikutest teavitab vastutav õpetaja või töötaja rühmajuhendajat kuni kahe (2) nädala jooksul pärast õppija keskusest lahkumist. 21.6. Õppijal on kohustus hüvitada keskusele rikutud vara või rikutud või tagastamata õppevahendi või õpiku rahaline kahju. 21.7. Hüvitise väljanõudmist korraldab rühmajuhendaja. 22. TUNNUSTAMINE 22.1. Kooli nimekirja kantud õppijaid tunnustab kool vastavalt kooli õppekorralduseeskirjale. 22.2. Õppija tunnustamisel kasutatakse keskuses järgnevaid meetmeid: 22.2.1. suuline kiitmine, mille kohta tehakse märge Tahvlis õppetöö päevikusse; 22.2.2. tänukirja väljaandmine; 22.2.3. diplomi väljaandmine. 22.3. Punktides 22.2.2–22.2.3 nimetatud kirjalikud tunnustused vormistatakse keskuse blanketile ning antakse välja: 16 22.3.1. tänukiri – antakse õppijale üle õppeaasta lõpul, kui õppija on õppetöös või selle väliselt keskuses toimuvatel üritustel, sh huviringis osalemine, näidanud üles aktiivsust ja initsiatiivi; 22.3.2. diplom – võistluse tulemuste väljakuulutamisel. 23. ÕPPIJA VÄLJAARVAMINE ÕPPIJATE NIMEKIRJAST JA LÕPUDOKUMENTIDE VÄLJASTAMINE 23.1. Õppija väljaarvamine on õppija kustutamine õppijate nimekirjast. Õppija väljaarvamine õppijate nimekirjast võib toimuda õppija enda soovil või keskuse algatusel. 23.2. Õppija oma soovil väljaarvamiseks kirjutab õppija avalduse, kus märgib lahkumise põhjuse järgneva liigituse alusel: 23.2.1. tervislikud põhjused, 23.2.2. tööle asumine, 23.2.3. mujale õppima asumine, 23.2.4. muudele teenustele asumine (koos täpsustusega), 23.2.5. kursus ei sobinud (koos täpsustusega). 23.3. Õppija avalduse alusel väljaarvamisele eelneb: 23.3.1. üldjuhul rühmajuhendaja ja tugispetsialisti vestlus õppijaga; 23.3.2. rühmajuhendaja poolt kokku kutsutud meeskonnatöö ja vajalike dokumentide koostamine (sh üleminekuplaan). 23.4. Keskuse algatusel toimub õppija väljaarvamine järgmistel juhtudel: 23.4.1. kursuse õpiväljundite saavutamisel ja õpingute lõpetamise nõuete täitmisel; 23.4.2. kui õppija, v.a õppimiskohustust täitev õppija, ei ole mõjuva põhjuseta asunud õppetööle kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust; 23.4.3. õppenõukogu otsuse alusel, kui õppija, v.a õppimiskohustust täitev õppija, on põhjuseta puudunud, õppijal on tekkinud olulised õppevõlgnevused või õppija ei täida õppekava lõpetamise tingimusi kursuse toimumisaja jooksul ja keskus on õppija toetamiseks eelnevalt rakendanud kõiki võimalikke enda käsutuses olevaid toetusmeetmeid; 23.4.4. õppenõukogu otsuse alusel, kui õppija, v.a õppimiskohustust täitev õppija, enda käitumisega ohustab teiste või enda turvalisust keskuses või vääritu käitumise (ei pea kinni keskuse käitumise heast tavast) tõttu; 23.4.5. õppija surma korral. 23.5. Õppenõukogu otsuse, koos alusmaterjaliga, õppija nimekirjast välja arvamiseks edastab õppetöö arendamise osakonna juhataja õppespetsialistile. 23.6. Täienduskoolituskursuse nimekirja kantud õppija nimekirjast väljaarvamine toimub keskuse direktori käskkirjaga õppespetsialisti esildise alusel. 23.7. Kutseõppekursuse nimekirja kantud õppija nimekirjast väljaarvamine toimub kooli direktori otsusega keskuse esildise alusel. 23.8. Täienduskoolituskursuse õppija väljaarvamisel punktis 23.4.1 toodud põhjusel väljastatakse õppijale tunnistus koos selle juurde kuuluva täiendusõppe õiendiga. 23.9. Kutseõppekursuse õppija väljaarvamisel punktis 23.4.1 toodud põhjusel 17 väljastatakse õppijale kooli lõputunnistus koos hinnetelehega. 23.10. Täienduskoolituskursuse õppija väljaarvamisel punktis 23.4.3 toodud põhjusel väljastatakse õppijale tõend koos selle juurde kuuluva täiendusõppe õiendiga täiendusõppes osalemise kohta. 23.11. Õppija väljaarvamisel punktides 23.2, 23.4.1 ja 23.4.3–23.4.4 toodud põhjustel koostatakse õppijale üleminekuplaan koos edasiste soovitustega. 23.12. Täienduskoolituskursuse lõpudokumendid koostab õppespetsialist Juhanis. 23.13. Kutseõppekursuse lõpudokumendid väljastab kool. 24. RAKENDAMINE 24.1. Rühmajuhendajad on kohustatud edastama eeskirjaga seotud info õppijatele. 25. EESKIRJA LISAD 25.1. Eeskirjaga kinnitatakse järgmised lisad: 25.1.1. Eeskirja lisa 1 – Õppijate õiguste ja kohustuste ning nõusolekute vormid 25.1.2. Eeskirja lisa 2 – Tööohutuse ja töötervishoiu alase juhendamise vorm 25.1.3. Eeskirja lisa 3 – Praktikalepingu vorm 25.1.4. Eeskirja lisa 4 – Erialaeksami/ lõputöö kaitsmise vorm 25.1.5. Eeskirja lisa 5 – Eksami protokolli vorm 18 KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} EESKIRJA LISA 1 – ÕPPIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING NÕUSOLEKUTE VORMID Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppija õigused ja kohustused ning nõusolekud 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Dokumendi ja selle lisade eesmärk on teavitada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (edaspidi keskus) õppijat tema õigustest ja kohustustest ning teavitada isikuandmete töötlemisest ja saada nõusolekud täiendavalt isikuandmete töötlemiseks. 1.2 Õppijaks on keskuse täienduskoolituskursuse õppekava, Haapsalu Kutsehariduskeskuse või Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli kutseõppekursuse, õppekohaga keskuses, õppekava õppijate nimekirja kantud isik. 1.3 Õppija allkirjastab dokumendi ning teavituse ja vormid. 1.4 Alaealise või piiratud teovõimega õppija puhul allkirjastab dokumendi ka õppija esindaja, tagades sellega, et saab aru õppija õigustest ja kohustustest ning antud nõusolekutest. Samuti on õppija esindajal kohustus selgitada õppijale dokumendi sisu. 1.5 Õppija esindaja on õppija seadusjärgne hooldaja või eestkostja. 1.6 Dokument allkirjastatakse ühes eksemplaris, mis jääb õppijale. Keskus digiteerib allkirjastatud dokumendi ja salvestab Astangu infosüsteemis kliendi kausta. 1.7 Õppijal on õigus keelduda andmast keskusele nõusolekut isikuandmete, sealhulgas terviseandmete, vajadusel edastamisest ja info küsimisest teistelt asutustelt (tervishoiuteenuse osutajad, rehabilitatsiooniasutused, riigi- ja kohaliku omavalituse asutused). 1.7.1 Keskuse töötajalt saab õppija ja õppija esindaja küsida täiendavaid selgitusi isikuandmete, sh terviseandmete, edastamise vajalikkusest. 1.7.2 Õppija ega õppija esindaja ei saa keelduda keskuses õppija isikuandmete, sh terviseandmete, töötlemisest, kui ta soovib õppida ja saada keskuses teenuseid. 2. ÕPPIJAL ON ÕIGUS:  olla koheldud võrdselt ja väärikalt; 19  olla see, kes ta soovib olla ja teha iseseisvaid valikuid;  lubada teistel keskuses viibivatel inimestel olla nemad ise;  jääda oma arvamusele ja seda viisakalt väljendada;  saada vajalikku toetust õppetöö või teenusel viibimise vältel;  saada infot teenuste ja tegevuste sisu ning korralduse kohta;  osaleda oma teenuste kavandamises, elluviimises ja tulemuste hindamises;  avaldada arvamust ja teha ettepanekuid;  tutvuda enda kohta kogutud andmetega;  anda teada vigadest oma andmetes ning paluda valede andmete parandamist;  esitada taotlus oma andmete kustutamiseks keskuse dokumendihaldussüsteemist ja/või Astangu infosüsteemist;  esitada kaebus, kui ta ei ole rahul keskuse teenusega või tegevusega või keskuse tegevus rikub tema õigusi;  saata kiri aadressil [email protected], kui tal on küsimusi oma andmete kasutamise kohta;  otsustada, kas ta soovib oma pildi kasutamist erinevates suhtluskanalites (õppijate infokiri, koduleht, keskuse sotsiaalmeediakanalid – Facebook ja Instagram jne);  tasemeõppes õppides kõikidele kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud toetustele ja soodustustele;  täienduskoolituskursusel õppides erinevates õigusaktides ja direktori käskkirjaga sätestatud (tööriided, praktikaperioodi toiduraha) soodustustele;  osaleda teraapiates ja huviringides;  saada tasuta keskuse uksekaart ja selle kadumisel asenduskaart;  pöörduda keskuse lepitaja poole, kui ta ei usalda oma rühmajuhendajat või õpetajat või kahtleb oma rühmajuhendaja või õpetaja erapooletuses temaga seotud otsuste tegemisel või probleemolukordade lahendamisel, või kui tal on konflikt teise keskuses õppiva või teenusel viibiva kliendi või klientidega. 3. ÕPPIJAL ON KOHUSTUS:  osaleda kokkulepitud tegevustes;  puudumise korral teavitada oma rühmajuhendajat, õpetajat, terapeuti, kui kokkulepitud ajal ei ole võimalik õppetöös või teenusel osaleda;  teavitada oma rühmajuhendajat õppetöö või teenuse lõpetamise soovist; 20  järgida hea käitumise tavasid, sh keskuse õppekorralduse ja õppetöö kvaliteedi tagamise eeskirjas sätestatut arvestades;  mitte tuua keskusse sobimatuid või ohtlikke esemeid (nt relvi, mürgiseid aineid ja pürotehnikat);  hoida keskuse vara heaperemehelikult ja hüvitada enda poolt varale või teistele klientidele tekitatud kahju;  esitada keskusele teenuse osutamiseks tõest ja asjakohast infot;  informeerida rühmajuhendajat kõigist temaga seotud andmete ja asjaolude muutustest, mis võivad mõjutada keskuses õppetööd või teenuseid;  õppijana osaleda õppetöös ning saavutada kõik õpiväljundid lõpudokumendi saamiseks;  kasutada keskusesse sisenemisel ja keskusest väljumisel talle väljastatud uksekaarti;  informeerida keskuse rühmajuhendajat uksekaardi kadumisest. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õppija esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 21 NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS ÕPPETÖÖ JA TUGITEENUSTE OSUTAMISE RAAMES See nõusolek isikuandmete töötlemiseks on antud teenuse vajaduse hindamise ja selle osutamise ning hilisemate vajalike tegevuste eesmärgil. Olen teadlik, et minu isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, kasutatakse ja töödeldakse Astangu Keskuse töötajate poolt mulle parimaks teenuse osutamiseks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses (Astangu 27, Tallinn). ☐ Olen nõus, et minu isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid, vajadusel edastatakse ja küsitakse infot juurde teistelt asutustelt (tervishoiuteenuse osutajad, rehabilitatsiooniasutused, riigi- ja kohaliku omavalituse asutused), kui see on vajalik minule parima teenuse osutamiseks. Mulle on selgitatud, et soovi korral võin oma nõusoleku tagasi võtta, mis keelab edaspidi isikuandmete, sealhulgas terviseandmete, edastamist Astangu Keskuse poolt. Selleks esitan kirjaliku avalduse keskusele. Allkirjastamisega kinnitan, et nõusolek isikuandmete töötlemiseks on antud vabatahtlikult. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õppija esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 22 NÕUSOLEK PILTIDE JA VIDEOTE KASUTAMISEKS Olen teadlik, et keskuse või keskuse osalusel avalikel üritustel tehtud pilte ja videoid jagab keskus oma Facebook’i ja Instagram’i kontodel ning kodulehel. Väljaspool avalikke üritusi tehtud piltidel ja videotel, kus olen ise peal, luban kasutada selliseid pilte ja videoid: (tee rist vastuse ette, millega nõustud) Astangu stendidel, õppijate infokirjas ja siseTV-s: ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPPIJATEGA Astangu kodulehel www.astangu.ee, Facebook’i kontol facebook.com/astangu ja Instagram’i kontol instagram.com/astanguinimesed: ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPPIJATEGA Ajakirjanduses, televisioonis või muudes avalikes infokanalites (näiteks teiste asutuste kodulehed): ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPPIJATEGA Astangu voldikutel, plakatitel, videotutvustustel, presentatsioonidel ja teistel infomaterjalidel: ☐ JAH ☐ EI ☐ LUBAN, KUI KOOS TEISTE ÕPPIJATEGA Mulle on selgitatud, et soovi korral võin ka hiljem keelduda piltide kasutamise lubamisest, kui esitan sellekohase kirjaliku avalduse keskusele. Allkirjastamisega kinnitan, et nõusolek piltide ja videote kasutamiseks on antud vabatahtlikult. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õppija esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 23 TEAVITUS ÜLEMINEKUPLAANI EDASTAMISEST Keskus koostab igale õppijale, kes on keskuses õppinud vähemalt ühe kuu, ja õppetöö lõpetanutele üleminekuplaani. Üleminekuplaan on dokument, mis koondab õpingute ajal ilmnenud olulist informatsiooni ning toetab õppijat edasistele tegevustele suundumisel. Keskus edastab koostatud üleminekuplaani õppijale ja seaduslikule esindajale, kui asjakohane. Olen teadlik, et keskus edastab mulle või minu esindajale üleminekuplaani, mis sisaldab minu isikuandmeid, sealhulgas terviseandmeid. Soovin, et üleminekuplaan edastatakse (vali üks): ☐ e-posti teel krüpteeritult (eelistatud) ☐ e-posti teel krüpteerimata ☐ lihtpostiga Olen teadlik, et krüpteerimata kujul e-posti teel isikuandmete edastamine ei ole turvaline viis ning keskus on teavitanud eelistatud edastamise viisidest (e-posti teel krüpteeritult). Nõusoleku olemasolul edastab keskus õppija üleminekuplaani ka õppija võrgustikule, kelleks võib olla õppija elukohajärgne kohalik omavalitsus, Töötukassa, õppeasutus, erihoolekandeteenuse pakkuja. Üleminekuplaani edastamine on vajalik, sest sisaldab olulist infot õppijale ja tema lähedastele, Töötukassale, võimalikule haridusasutusele ja erihoolekandeteenuse pakkujale teenuse paremaks ja vajaduspõhiseks osutamiseks. Annan nõusoleku üleminekuplaani edastamiseks (vali kõik sobivad, lisades vastavasse kasti rist): ☐ Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale ☐ Töötukassa juhtumikorraldajale ☐ Õppeasutusele, kui asjakohane ☐ Erihoolekandeteenuse pakkujale, kui asjakohane Allkirjastamisega kinnitan, et nõusolek isikuandmete edastamiseks on antud vabatahtlikult. ______________________________________ __________________ Õppija nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õppija esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 24 TEAVITUS RAKENDUMISUURINGU TARBEKS ANDMETE KOGUMISEST Keskus kogub andmeid õppe lõpetanud inimeste rakendumise kohta, võttes nendega ühendust 6 kuud ja 1,5 aastat pärast õppe lõpetamist. Keskus töötleb andmeid ja esitab neid õppegrupi täpsusega, eesmärgiga toetada keskuse tegevuse paremat planeerimist. Olen teadlik, et minuga võetakse ühendust rakendumisuuringu jaoks andmete kogumisel. ☐ Olen nõus, et Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus töötleb minu rakendumisega seotud andmeid ja esitab neid õppegrupi täpsusega. Allkirjastamisega kinnitan, et nõusolek isikuandmete töötlemiseks on antud vabatahtlikult. ______________________________________ __________________ Nimi ja allkiri Kuupäev ______________________________________ __________________ Õppija esindaja nimi ja allkiri Kuupäev 25 KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} EESKIRJA LISA 2 – TÖÖOHUTUSE JA TÖÖTERVISHOIU ALASE JUHENDAMISE VORM Moodul/teema...................................................................................................................................... Olen tutvunud õppetöökodades kasutusel olevate seadmete ohutus-ja kasutusjuhenditega ning kemikaalide ohutuskaartidega. Kohustun järgima ohutu töötamise nõudeid ja kasutama nõutud isikukaitsevahendeid. Nr Õpperühm Õppija nimi Allkiri Kuupäev 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Tööohutusalase juhendamise läbi viinud isiku nimi ja allkiri......................................................... 26 KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} EESKIRJA LISA 3 – PRAKTIKALEPINGU VORM Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Keskus), keda esindab direktori 26.09.2024 käskkiri nr 1-3/31 volituse alusel ......................, ..............., kes on Keskuse ................ kursuse õppija (edaspidi Praktikant), ja ................. (edaspidi Praktikakoht), keda esindab põhikirja/põhimääruse/volikirja alusel .................... edaspidi ka nimetatud kui Pool või Pooled, sõlmisid käesoleva praktikalepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepingu objektiks on Praktikandi poolt Praktikakohas praktika läbimine Keskuse töötaja toetamisel ja Praktikakoha töötaja juhendamisel. 1.2 Lepingu aluseks on kutseõppijate puhul kutseõppeasutuse seaduse § 30 või täiendusõppijate puhul Keskuse õppekorralduse ja kvaliteedi tagamise eeskiri. 1.3 Leping ei reguleeri Praktikandi tasustamise küsimusi. 2. Praktika eesmärk ja ülesanded 2.1 Praktikandi õppetöös omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja rakendamine. 2.2 Praktikandi praktiliste erialaste oskuste täiendamine ja arendamine. 2.3 Praktikandil tööks vajalike hoiakute ja väärtuste kujundamine. 2.4 Praktikandi oskuste ja arengu hindamine. 2.5 Erialaõppe tõhustamine Praktikakoha ja Keskuse koostöö kaudu. 3. Praktika aeg ja koht 3.1 Praktika sooritatakse perioodil ............... kuni ................., kokku ....... astronoomilist tundi. 3.2 Praktika toimub...................... (Praktikakoha nimi), ...................................... (Praktikakoha aadress). 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1 Keskus: 4.1.1 Hindab Praktikakoha sobilikkust praktika läbiviimiseks tulenevalt õppekavast. 4.1.2 Tagab Praktikandi erialase ettevalmistuse vastavalt õppekavale. 4.1.3 Valmistab Praktikanti ette praktika korraldust puudutavates küsimustes ning toetab vajadusel Praktikakohta tööohutusalase instrueerimise läbiviimisel Praktikandile. 27 4.1.4 Koostab Praktikandile individuaalse praktikakava ning annab Praktikandile juhised selle järgimiseks. 4.1.5 Määrab Keskuse poolt praktika koordineerija, kes jälgib praktika nõuetekohast kulgemist ning nõustab Praktikanti praktika ajal. 4.1.6 Tagab Praktikakohaga teabevahetuse ning praktika seire kogu praktika jooksul, sh külastades Praktikakohta Praktikandi toetamiseks praktika ajal vähemalt üks kord. 4.1.7 Viib läbi praktika kokkuvõtliku hindamise, kaasates nii Praktikandi kui Praktikakoha. 4.2 Keskusel on õigus: 4.2.1 Saada infot praktika kulgemise ja praktika eesmärkide saavutamise kohta. 4.2.2 Nõuda, et praktikal viibimise ajal laieneksid Praktikandile kõik töökeskkonna ohutuse alased õigusaktid ja Praktikakohas kehtivad juhendid. 4.3 Praktikakoht: 4.3.1 Tagab ettevõttega tutvumise, sh ülesannete ja peamiste tööprotsesside selgitamise. 4.3.2 Tagab sobiliku ettevalmistusega Praktikakoha poolse praktika juhendaja. 4.3.3 Tagab Praktikandile kohapealse tööohutusalase väljaõppe, kindlustab Praktikandile ohutud ja tervislikud töötingimused ning varustab Praktikandi vajalike kaitse- ja töövahenditega. 4.3.4 Tagab töökorralduse reeglite tutvustamise ning vajadusel abistab Praktikanti nende täitmisel. 4.3.5 Tagab Praktikandile töö ning juhendab ja toetab Praktikanti praktika eesmärkide saavutamisel lähtudes Praktikandi individuaalsest praktikakavast. 4.3.6 Annab praktika jooksul Praktikandi tegevuse ja erialase arengu kohta tagasisidet Keskusega kokkulepitud viisil. 4.3.7 Teavitab Keskust probleemide korral praktika korralduses või Praktikandiga seonduvalt. 4.3.8 Osaleb praktika kokkuvõtlikul hindamisel, mida korraldab Keskus. 4.3.9 Osaleb võimalusel Keskuse poolt korraldataval praktika aruande kaitsmisel. 4.3.10 Tagab isikuandmete töötlemisel kõikide isikuandmete kaitse üldmäärusest ja teistest seonduvatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise. 4.4 Praktikakohal on õigus: 4.4.1 Saada Keskuselt teavet Praktikandi saabumise kohta enne praktika algust või tulenevalt Praktikakoha ja Keskuse vahelisest kokkuleppest. 4.4.2 Saada Keskuselt vajalikku teavet Praktikandi juhendamiseks, hindamiseks ja tagasiside andmiseks. 4.4.3 Saada Keskuselt tuge praktika käigus ettetulevate probleemsete olukordade lahendamiseks. 28 4.5 Praktikant: 4.5.1 Omandab praktikale minekuks tarvilikke õppekavajärgseid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid. 4.5.2 Järgib Praktikakohas kokkulepitud käitumisnorme ja reegleid, kasutab Praktikakoha vara heaperemehelikult ning täidab talle antud tööülesandeid ning - ohutusnõudeid. 4.5.3 Teavitab Praktikakohta ja Keskust koheselt oma haigestumisest või muudest praktikale tulekut takistavatest asjaoludest. 4.5.4 Hoiab praktika käigus temale teatavaks saanud konfidentsiaalset infot, mille osas on Praktikanti eelnevalt arusaadavalt teavitatud. 4.5.5 Täidab praktika ajal individuaalsest praktikakavast ning Praktikakoha juhendaja poolt antud ülesandeid. 4.5.6 Osaleb praktika kokkuvõtlikul hindamisel, mida korraldab Keskus. 4.5.7 Peab igapäevaselt praktikapäevikut õppeinfosüsteemis Tahvel ning esitab praktika lõppedes Keskusele praktikaaruande ja teised kokkulepitud praktikadokumendid, sh teeb ettekande praktika läbimise kohta praktika kaitsmisel. 4.6 Praktikandil on õigus: 4.6.1 Saada piisavalt juhendamist praktika vältel praktika eesmärkide saavutamiseks. 4.6.2 Saada tööohutusalast väljaõpet ning vajalikke vahendeid ohutuks töösoorituseks. 5. Andmed praktikajuhendajate kohta 5.1 Praktikakoha juhendajaks on: .................. (nimi), ...................... (ametinimetus), tel: ........., e-post: ................... 5.2 Keskuse praktika koordineerija on: .................. (nimi), ...................... (ametinimetus), tel: ........., e-post: ................... 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja ennetähtaegne lõpetamine 6.1 Leping jõustub selle allakirjutamise momendist kõikide Lepingu Poolte poolt. 6.2 Lepingu muutmise ettepaneku teeb üks Lepingu Pool ning kõikide Poolte poolt heaks kiidetud muudatusettepanekud vormistatakse kirjalikult. Lepingu muudatuse valmistab Pooltele allkirjastamiseks ette Keskus. 6.3 Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest peab Pool teavitama teisi Lepingu Pooli ning põhjendama ennetähtaegse lõpetamise. 7. Lõppsätted 7.1 Lepingu allkirjastamisel on Lepingule lisatud Praktikandi individuaalne praktikakava. 7.2 Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatakse digitaalselt. 7.3 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Lepingu Poolte vahel läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimiste teel kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 29 Poolte andmed: Keskus Praktikakoht Praktikant Astangu Nimi Nimi Kutserehabilitatsiooni Keskus Reg nr 70003566 Reg nr Isikukood Allkirjastaja nimi Allkirjastaja nimi Allkirjastaja nimi E-post E-post E-post /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 30 KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} EESKIRJA LISA 4 – ERIALAEKSAMI/ LÕPUTÖÖ KAITSMISE VORM ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUS KINNITAN Õppevaldkonna juht …………………...................................... ERIALAEKSAM/ LÕPUTÖÖ KAITSMINE Õppeaasta: Õpperühm: Valitud töö Jrk Õppija nimi Õppija allkiri Märkused nimetus/liik /Lisada juurde lahtreid vastavalt õppijate arvule/ Eriala õpetaja …………………………………………………………………………………… nimi allkiri kuupäev 31 KINNITATUD direktori {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} EESKIRJA LISA 5 – EKSAMI PROTOKOLLI VORM ASTANGU KUTSEREHABILITATSIOONI KESKUSE EKSAMI PROTOKOLL ___________________________________________________ erialaeksami kohta (eriala, kursus) Eksamikomisjoni esimees: ________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) Eksamineeriv õpetaja: ___________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) Eksamikomisjoni liikmed: _________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) ______________________________________________________________ ______________________________________________________________ Eksam algas kell __________, lõppes kell _________. Eksamile tuli ___________ õppijat. Eksamile lubatud õppijatest jäi tulemata ______________________________ ______________________________________________________________ (ees- ja perekonnanimi) Jrk Õppija ees- ja Eksamihinne Märkused nr perekonnanimi 32 Eksamikomisjoni eriarvamused: _______________________________________________ _________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________ Eksami kuupäev: “___” __________ 20___. a. Eksamikomisjoni esimees: ______________________ Eksamineeriv õpetaja: ______________________ Eksamikomisjoni liikmed: ______________________ ______________________ ______________________ 33
Allikas: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel