OTSUS
20.12.17 nr 7-10/2017-024
Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste
peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamise kohta
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p 6 ja ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab
Konkurentsiamet võrguettevõtjale võrguteenuse osutamise tüüptingimused.
ELTS § 73 lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei
vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja
õiguste või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult
võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks
haldusorganile vabas vormis taotlus.
06.07.2017 esitas Elering AS (Elering) ametile taotluse (taotlus) elektri põhivõrguga liitumise
tüüptingimuste (Tüüptingimused) peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamiseks.
2. Menetlusosalised
Elering AS, aadress: Kadaka tee 42, 12945 Tallinn, äriregistrikood: 11022625, e-post:
[email protected].
3. Asjaolud ja menetluse käik
Elering selgitas 06.07.2017 taotluses, et Tüüptingimustesse on koondatud võrgu
konfiguratsiooni ja tehnilisi parameetreid puudutavad sätted, mis võrgueeskirja § 32 lg 5
kohaselt on võrguettevõtja määrata ning mida amet kooskõlastama ei pea. Elering esitab
kooskõlastamise taotluse vaid osas, mis ei puuduta võrgu tehnilisi parameetreid või muid
liitumise aspekte, mis on võrguettevõtja enda määrata. Seega, tulenevalt eeltoodust soovib
Elering kooskõlastada Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused.
28.07.2017 avaldas Konkurentsiamet oma veebilehel www.konkurentsiamet.ee teate
pealkirjaga „Teade: Avalik konsultatsioon Elering AS-i elektri põhivõrguga liitumise tingimuste
peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kohta.“ Teate sisu oli järgnev: „Elering AS on esitanud
Konkurentsiametile kooskõlastamiseks elektri põhivõrguga liitumise tingimuste peatükkide 1-3
ja lisade 1-2 muudatused. Konkurentsiamet ootab turuosaliste tagasisidet ja kommentaare
nimetatud muudatuste kohta hiljemalt 31.08.2017 aadressil:
[email protected].“
2
31.08.2017 esitasid ametile oma kommentaarid Tüüptingimuste muudatuste osas Elektrilevi
OÜ (Elektrilevi) ja Eesti Energia AS (Eesti Energia).
06.09.2017 edastas Konkurentsiamet Eleringile Elektrilevi ja Eesti Energia kommentaarid
omapoolsete seisukohtade esitamiseks. 25.09.2017 esitas Elering ametile oma seisukohad.
05.10.2017 toimus Eleringi, turuosaliste ja Konkurentsiameti esindajate vaheline
konsultatsioon, mille raames arutati avaliku konsultatsiooni käigus üles kerkinud küsimusi.
Elering teavitas turuosalisi, et tegeleb Tüüptingimuste muutmisega kahes osas. Kõigepealt
lisatakse esmasesse muudatuste mahtu turuosalistelt laekunud märkuste alusel veel mõningaid
liitumismenetlust lihtsustavaid täiendusi. Seejärel leiab aset põhjalikum Tüüptingimuste
muutmine. Tüüptingimuste avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine toimuvad kogumis, st
pärast Tüüptingimuste muutmise kahe etapi läbiviimist. Samuti teavitas Elering, et esitab
ametile uue Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamise taotluse,
võttes arvesse konsultatsiooni käigus esitatud turuosaliste arvamusi ja seisukohti.
20.10.2017 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja
lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamiseks. Elering tõi kaaskirjas välja, et Eleringi poolne
tagasiside Eesti Energia ja Elektrilevi seisukohtade osas esitati ametile 25.09.2017. Elering
teavitas Konkurentsametit oma 13.09.2017 edastatud e-kirjas, et lisaks Eesti Energia ja
Elektrilevi poolt ametile edastatud märkustele on Eleringile täiendavaid märkuseid
liitumistingimuste kohta edastanud ka Nelja Energia AS (Nelja Energia), Imatra Elekter AS
(Imatra Elekter), Eleon AS (Eleon) ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)
esindajad.
Samuti tõi Elering kaaskirjas välja, et Elektrilevi saatis Eleringile täiendavalt
Konkurentsiametile esitatud küsimustele lisaküsimusi. Elering vastas kõikidele küsimustele
29.09.2017, peale mida Elering korraldas turuosaliste märkuste ühiseks läbiarutamiseks
ümarlaua 05.10.2017, kus osalesid lisaks turuosalistele ka ameti esindajad.
01.11.2017 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses 20.10.2017 kooskõlastamiseks
esitatud Tüüptingimuste peatükis 3 ja lisas 2 ilmnenud ebatäpsustega. Elering parandas
ebatäpsused 01.11.2017.
03.11.2017 edastas Konkurentsiamet Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste
kooskõlastamise otsuse eelnõu tagasiside ja kommentaaride esitamiseks Eleringi, Eesti Energia,
Elektrilevi, Nelja Energia, Imatra Elektri, Eleoni ja MKM-i esindajatele. Amet ootas tagasisidet
ja kommentaare otsuse eelnõu kohta hiljemalt 17.11.2017.
10.11.2017 teavitas Elektrilevi Konkurentsiametit, et ettevõtjal ei ole ameti otsuse eelnõu kohta
kommentaare ja vastuväiteid.
17.11.2017 esitas Konkurentsiametile oma kommentaarid Elering. Elering tõi oma kirjas välja,
et amet on otsuse eelnõus Tüüptingimuste punkti 3.6.1 muudatuste juures ekslikult märkinud,
et peab punkti 3.6.7 muudatust põhjendatuks. Konkurentsiamet teavitas, et arvestab Eleringi
märkusega.
Teised isikud otsuse eelnõu kommentaare ei esitanud.
18.12.2017 esitas Elering Konkurentsiametile Tüüptingimuste peatükid 1-3 ja lisad 1-2 lõplikul
kujul kooskõlastamiseks.
4. Kooskõlastustaotluse lahendamine
Konkurentsiamet käsitleb Eleringi poolt esitatud taotlust vastavalt selles esitatule. Lähtuvalt
eeltoodust kooskõlastab amet Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused, mille
kooskõlastamist on Elering taotlenud.
3
Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud
Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused koos seda puudutavate menetluse
käigus esitatud küsimuste ja selgitustega:
4.1. Tüüptingimuste punkti 1.4 muutmine
Eesti Energia palus oma 31.08.2017 kirjas seoses Tüüptingimuste punktiga 1.4 Eleringil
selgitada, missugune menetlus või protsess järgneb elektripaigaldise ümberehitamise korral,
missugused dokumendid tuleb sellise protsessi käigus põhivõrguettevõtjale esitada ning
missugused tasud rakenduvad nimetatud menetluse või protsessi korral?
Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et võrgu ümberehitusprotsessist ning selleks vajalikest
dokumentidest on võimalik täpsemalt lugeda Eleringi veebilehelt https://elering.ee/vorgu-
umberehitus. Taotlusi elektripaigaldise ümberehitamiseks võtab Elering vastu põhivõrguga
liitumiste portaalis www.egle.ee. Elektrivõrgu ümberehituse korral tuleb ümberehituse soovijal
tasuda kõik elektripaigaldise ümberehitamisega seotud kulud.
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku korrigeerida mõiste „liitumine“ definitsiooni
Tüüptingimustes vastavalt MKM-i 05.04.2017 Elektrilevi selgitustaotluse vastuskirjas nr 1.15-
5/2017/17-3003 toodule. Järgnevalt väljavõte MKM-i vastuskirjast:
„ELTS § 3 p 33 ütleb, et "võrguga ühendamine" on uue võrguühenduse loomine või olemasoleva
võrguühenduse tarbimistingimuste muutmine. Seetõttu on selgelt eristatud liitumisele sarnaste
tunnustega tegevused (uue võrguühenduse loomine) olemasoleva võrguühenduse
lepingutingimuste uuendamisest (tarbimistingimuste muutmine). Võrgueeskiri § 32 toetab seda
arusaama (mitmes lõikes (nt lg 3, 5) on selgelt eristatud võrguga ühendamist ning tarbimis- ja
tootmistingimuste muutmist). Lisaks on võrgueeskirja § 33 lg 1-s selgelt eristatud võrguga
ühendamise eest võetavat liitumistasu ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise eest
võetavat tingimuste muutmise tasu.
Võrgueeskirja §32 lg 4 (Põhivõrguga saab liituda nimipingel 110 kV või 330 kV) kehtib võrguga
ühendamise (esmakordne ühendamine) jaoks. Juhul kui liitumispunkt on juba olemas, ei saa
olla tegemist enam liitumisega, vaid tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisega.“
Lisaks mõiste „liitumine“ definitsiooni korrigeerimisele, tegi Elektrilevi Eleringile ettepaneku
võimaldada turuosalistel olemasolevas liitumispunktis põhivõrguga muuta tarbimis- ja/või
tootmistingimusi ilma liitumispunkti pingeastet muutmata. See on kooskõlas MKM-i
05.04.2017 vastuskirjas tooduga ja ei lähe vastuollu võrgueeskirja § 32 lg-ga 4.
Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et Elektrilevi tõlgendus on vastuoluline ja viitas, et ELTS
§ 3 punktis 33 olev mõiste „võrguga ühendamine“ sisaldab endas nii uue võrguühenduse
loomist kui ka olemasoleva tarbimis- või tootmistingimuste muutmist ning sellest on ka
Tüüptingimustes punktis 1.4 lähtutud. Juhul, kui õigusaktides tulenevate mõistetest arusaamisel
tekib praktikas mitmetimõistetavusi, siis ei saa võrguettevõtja õigusaktides nimetatud
Tüüptingimustega ümber kujundada, vaid vastuolu tuleb lahendada õigusakte muutes.
Siiski oli Elering valmis ja plaanis Tüüptingimusi muuta selliselt, mis arvestaks MKM-i
05.04.17 kirjast lähtuva seisukohaga.
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 1.4 sõnastust: „Liitumine tähendab nõuetekohase
elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste
muutmist, v.a. olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse
elektripaigaldise ümberehitamisena. Olemasolevas liitumispunktis või tarbimiskohas
kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimuste suurendamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse
26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri “ § 32 lg-t 4 (edaspidi võrgueeskiri) juhul, kui
võimsuse suurendamine ei tingi põhivõrguettevõtjale kuuluvat ning liitumispunktiga ühendatud
4
jõutrafo vahetust.“
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 1.4 muudatust põhjendatuks.
4.2. Tüüptingimuste punkti 1.6 muutmine ja punkti 1.7 lisamine
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 1.6 sõnastust: „Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid
elektrituruseaduses, võrgueeskirjas, liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates
dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides sätestatud tähenduses.“
Elering selgitas, et muudatuse tingisid kõigi turuosaliste märkused, mille kohaselt ei ole
Tüüptingimustes kasutatavad mõisted selged.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 1.6 muudatus on põhjendatud.
Elering täiendas Tüüptingimusi punktiga 1.7: „Põhivõrguettevõtjal on õigus mitte kohaldada
liitumistingimuste peatükis 5 sätestatud nõudeid täies mahus, kui liitumisprotsess ei põhjusta
teiste klientide varustuskindluse halvenemist ning liitumistaotluse alusel sõlmitakse tähtajaline
võrguleping“.
Elektrilevi tõi oma 31.08.2017 kirjas välja, et punkti 1.7 näol on tegemist Tüüptingimustes uue
punktiga. Elektrilevi soovis saada punkti 1.7 rakendamise aluste kohta turuosaliste võrdse
kohtlemise printsiibist lähtuvalt täiendavat infot. Näiteks soovis Elektrilevi saada teada punkti
1.7 eesmärki ja selle mõju Tüüptingimuste peatükis 5 („Põhivõrgu tehnilised põhimõtted ja
parameetrid“) sätestatud nõuete kohaldamisele (nt tähtajatu võrgulepingu sõlmimisel).
Elering selgitas oma 25.09.2017 kirjas, et Tüüptingimustesse lisatud punkti 1.7 eesmärk on
rajada klientide soovil tähtaegseid liitumisühendusi. Elering oli valmis Tüüptingimuste
peatükis 5 toodud nõuete järgimisest loobuma vaid juhul, kui see puudutab elektripaigaldist,
mida hakatakse pärast võrguühenduse pingestamist tähtaegselt kasutama vaid liituva kliendi
poolt võrgust võetava või võrku antava elektrienergia ülekandeks ja mis ei põhjusta teiste
klientide varustuskindluse halvenemist. Tüüptingimuste nõudeid järgides liitumisühenduste
rajamine ei põhjusta teiste klientide varustuskindluse halvenemist.
Lisaks selgitas Elering, et tähtajatu võrguleping sõlmitakse klientidega pärast n-ö tavalise
liitumismenetluse lõppemist, kui mõlema poole poolt on Tüüptingimustes ja liitumislepingus
toodud kohustused täidetud. Tüüptingimuste punktis 1.7 viidatud tähtaegse võrgulepingu
ülempiir on ära toodud Tüüptingimuste punktis 5.3.1.2 ja on kuni 25-aastase tähtajaga. Antud
tähtaeg on seotud liitumistasu eest rajatava alajaama kasuliku elueaga, et vältida Eleringi
kohustust ainult ühe kliendi jaoks rajatud võrgurajatiste renoveerimise finantseerimist
võrgutariifi arvelt.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste täiendamine punktiga 1.7 põhjendatud.
Amet märgib, et Elering peab kohtlema kõiki turuosalisi võrdselt.
4.3. Tüüptingimuste punktide 1.8 ja 1.9 lisamine
Elering täiendas Tüüptingimusi punktidega 1.8 ja 1.9:
„1.8. Liitumistingimuste kehtestamise hetkeks pooleli olevale liitumismenetlusele kohaldatakse
soodsaimaid tingimusi, kui need tulenevad uutest liitumistingimustest. Kui uute
liitumistingimustega sätestatakse kliendile täiendavaid nõudeid, siis lähtutakse
liitumismenetluse alguses kehtinud liitumistingimustest.
1.9. Liitumistingimuste punkt 1.4 teises lauses nimetatud tarbimis- ja tootmistingimuste
suurendamise korral lähtutakse liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud liitumistingimustest,
v.a. liitumismenetluse korral, mille puhul ei ole võrguettevõtja avaldanud liitumislepingu
5
täitmisega seotud hanketeadet. Sellisel juhul lähtutakse käesolevatest liitumistingimustest.“
Elering märkis, et Tüüptingimustesse lisati punktid 1.8 ja 1.9 Tüüptingimuste muudatuste
kohaldumise selgitamiseks.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimustesse punktide 1.8 ja 1.9 lisamist põhjendatuks.
4.4. Tüüptingimuste punktide 3.2.6, 3.4.1, 3.11, 3.4.6,3.5.6 ja 3.6.1 muutmine
Elektrilevi juhtis oma 31.08.2017 kirjas Eleringi tähelepanu läbivale ebatäpsusele
Tüüptingimuste punkti 3.4 sätete sõnastuses. Vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.1 on
toimingutasu liitumistasu üks osa. Kui liitumistasu jagatakse osadeks, jaguneb vastavalt
osadeks ka toimingutasu. Elektrilevi soovis teada, mis põhjusel jagatakse punktis 3.4.3
täiendavalt osadeks toimingutasu, kui see on osa liitumistasust ja liitumistasu jagamist käsitleb
juba alapunkt 3.4.1?
Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et ei leia otsest probleemi Tüüptingimuste punkti 3.4
kehtivas sõnastuses, kuid on valmis täpsustama punktis 3.4.1 toodud mõiste
„liitumistasu“ mõistega „ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused“.
Elering asendas selguse huvides mõiste „liitumistasu“ mõistega „ehitustööde ja seonduvate
tööde maksumus“ punktides 3.2.6, 3.4.1 ja 3.11.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punktide 3.2.6, 3.4.1 ja 3.11 muudatused on
põhjendatud.
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.4.6 sõnastust: „Liitumislepingust taganemisel ükskõik
kumma poole poolt liitumislepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab
põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest
eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks juba tehtud ja
taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute
ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud, sh toimingutasu, mida
klient ei ole jõudnud veel tasuda või kahjunõuded ning muud kliendi poolt liitumislepingu alusel
põhivõrguettevõtjale tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma
põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus
sätestatud liitumistasu summa, välja arvatud juhul, kui klient on tekitanud liitumislepingu
rikkumisega põhivõrguettevõtjale kahju.“
Elering täpsustas Tüüptingimuste punktis 3.4.6 toodud liitumislepingu lõppemisel Eleringi
poolt tagastatavast liitumistasust maha arvatavate kulude loetelu, tuues välja ka toimingutasu
komponendi.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.4.6 muudatust põhjendatuks.
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.5.6 sõnastust: „Kliendil on õigus liitumisprojekti
menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja
alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud
tingimustele.“
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.5.6 muudatus on põhjendatud.
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku asendada kogu peatükk 8 ühe punktiga, mis
sätestab, et elektripaigaldise ehitamisel tuleb lähtuda asjasse puutuvatest õigusaktidest. Täpne
standardite loetelu esitamine ei ole korrektne, kuna ehitiste ja elektripaigaldiste rajamise
nõuded tulenevad õigusaktidest ja nende kaudu kohustuslikuks muudetud standarditest. Näiteks
ohutusalased nõuded ja järelevalve sätestab seadme ohutuse seadus ja selle raames läbiviidav
6
auditeerimine. Päikeseelektrijaamade inverterite ja pöörlevate masinatega seotud ohutuse ja
elektromagnetilise ühilduvuse küsimusi ning nende turule laskmise tingimusi reguleerivad
eraldi määrused ja aktid. Pinge kvaliteediga seotud standarditele peaks viitama Tüüptingimuste
pinge kvaliteeti käsitlevas alapeatükis 4.15.
Eelnevast lähtudes tegi Elektrilevi ettepaneku muuta punkti 3.6.1 sõnastus järgmiseks:
„Liituja peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel asjasse puutuvatest
õigusaktidest. Liituja vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide
asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.“
Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et on peatükis 8 toonud välja olulisemad standardid ja
õigusaktid, et määratleda ära minimaalne kogus nõudeid, millest kliendid lähtuma peavad.
Elering ei näinud selles probleemi, kui klient on põhjalikumalt ja täiendavalt tutvunud ka teiste
asjakohaste standarditega ning järgib neid oma rajatise projekteerimisel, ehitamisel ja
käitamisel. Elering ei näinud põhjust asendada peatüki 8 Elektrilevi poolt välja pakutud
lihtsustatud lausega.
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.6.1 sõnastust: „Klient peab lähtuma elektripaigaldise
projekteerimisel ja ehitamisel õigusaktide, liitumislepingu ning muuhulgas liitumistingimuste
peatükkides 4 ja 8 ning liitumistingimuste lisades nr 4 ja 5 toodud nõuetest. Klient vastutab, et
on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.“
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.6.1 muudatust põhjendatuks.
4.5. Tüüptingimuste punkti 3.6.2 muutmine
Eesti Energia tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku korrigeerida Tüüptingimuste punkti 3.6.2.
järgnevalt:
„Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid
mitte hiljem kui kuus (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist ja kooskõlastada
põhivõrguettevõtjaga. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva
jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb
lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu
ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne.“
Eesti Energia tegi ettepaneku eemaldada tehnilise projekti hiliseima esitamise tähtaeg kuus
kuud enne pingestamist, kuna see nõue on täiendav varjatud kriteerium lisaks Tüüptingimuste
punktidele 3.7.3.3 ja 3.8.2.2.
Lihtsamate liitumiste korral tekitab see nõue põhjendamatuid ajalisi perioode, mille jooksul
paigaldist ei ole võimalik pingestada ja/või sünkroniseerida. Ühtlasi palus Eesti Energia
selgitada, kas antud punktis on silmas peetud terviklikku elektriosa projekti või selle
tarbimissuunalist osa, nagu on viidatud punktis 3.7.3.3. Eesti Energia märkis täiendavalt, et
vastavalt Tüüptingimuste lisa 5 punktile 2.13 on tehnilise projekti kooskõlastuse eelduseks FAT
aruanded. Oluliste komponentide, sealjuures jõutrafode FAT aruanded valmivad 1-2 kuud enne
elektripaigaldise pingestamisvalmiduse saavutamist. Eeltoodud nõuet järgides peaks klient
ootama pingestamist täiendavalt 4-5 kuud, mida ei saa pidada mõistlikuks.
Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et ei nõustu Eesti Energia ettepanekuga punkti 3.6.2
sõnastuse muutmise osas. Elering oli nõus täiendama punkti 3.6.2 sõnastust mõttega, et Elering
ei tee antud kontekstis pingestamiseks takistusi juhul, kui projekt on kooskõlastatud ja muud
pingestamise eeldused on täidetud. Elering juhtis Eesti Energia tähelepanu Tüüptingimuste lisa
5 punktile 2.12, mille kohaselt ei pea aruanne FAT sisalduma esialgselt esitatud elektriosa
projektis, vaid see tuleb esitada põhivõrguettevõtjale pärast vastavate katsetuste tegemist. St et
antud näite puhul ei olnud Eleringi nägemuses vajalik pingestamist täiendavalt 4-5 kuud oodata.
7
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku Tüüptingimuste punkti 3.6.2 kustutamiseks.
Kliendile on seatud kohustus esitada projekt mitte hiljem kui 6 kuud enne planeeritud
pingestamist. Kui põhivõrguettevõtja kooskõlastab projekti 30 päeva jooksul ja klient ehitab
seejärel valmis oma paigaldise näiteks 60 päeva jooksul, peaks liituja käesolevast punktist
tulenevalt ootama veel täiendavad 3 kuud enne kui võrguühendus pingestatakse. Elektrilevi
soovis selgitust, milleks on selline lisatingimus vajalik?
Lisaks soovis Elektrilevi, et Elering tooks Tüüptingimustes üheselt mõistetavalt välja, millises
liitumisprotsessi etapis ja millistel juhtudel on mudelid nõutud esitada?
Elering ei nõustunud oma 25.09.2017 kirjas Elektrilevi ettepanekuga Tüüptingimuste punkti
3.6.2 kustutamise osas. Elering oli nõus täiendama punkti nii, et Elering ei tee antud kontekstis
pingestamiseks takistusi juhul, kui projekt on kooskõlastatud ja muud pingestamise eeldused
on täidetud. St et antud näite puhul ei olnud Eleringi nägemuses vajalik 3 kuud oodata.
Mudelid ja koostöö simuleerimise aruanne tuleb esitada hiljemalt tootmissuunalise tehnilise
projekti mahus, mudelid vastavalt Tüüptingimuste lisa 5 punktidele 3.2.2.1.6 ja 3.2.2.1.7 ning
koostöö simuleerimise aruande vastavalt lisa 5 punktile 3.2.2.3.
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.6.2 sõnastust: „Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada
enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem kui kuus (6) kuud enne
vastava elektripaigaldise osa pingestamist. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise
kohta 30 päeva jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti
koostamisel tuleb lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse
ka elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne. Kliendi elektripaigaldise
pingestamine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud
pingestamise eeldused on täidetud.“
Elering lisas Tüüptingimuste punkti 3.6.2 täpsustava selgitava lause. Punktist 3.6.2 lähtuvalt
tuleb kliendil esitada elektripaigaldise projekt hiljemalt kuus kuud enne pingestamist. Seega
teeb muudatus kliendile pingestamise etapi paindlikumaks.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.6.2 muudatus on põhjendatud.
4.6. Tüüptingimuste punktide 3.7.3.8, 3.8.2 ja 3.9.1.1 muutmine
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.7.3.8 sõnastust: „Klient on kontrollinud signaalide ja
juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt peatükis 4.9 toodud põhimõtetele ning lisas
4 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise
tähtaega.“
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.7.3.8 muudatust põhjendatuks.
Konkurentsiamet juhtis 01.11.2017 kirjas Eleringi tähelepanu Tüüptingimuste punktis 3.8.2
esinevale ebatäpsusele. Antud punktis sisaldus viide Tüüptingimuste peatükile 0.
Elering muutis vastavalt Konkurentsiameti märkusele Tüüptingimuste punkti 3.8.2 sõnastust:
„Tootmisseadme sünkroniseerimiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik pingestamise
peatükis 3.7 toodud nõuded ning järgnevad eeltingimused:“
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.8.2 muudatust põhjendatuks. Ka hetkel
kehtivate Tüüptingimuste punkt 3.8.2 sisaldab viidet peatükile 3.7.
Eesti Energia tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku muuta Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1
järgnevalt:
„Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus,
8
liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise
kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (üle
5 MW netovõimsusega) ja klassile 4.“
Eesti Energia põhjendas oma muudatusettepanekut, et vastavalt kehtivale ELTS-ile hindab
süsteemihaldur tootmisseadme nõuetekohasust juhul, kui selle netovõimsus ületab 5 MW.
Seega on kohane teksti täpsustada.
Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas uue sõnastusega.
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 sõnastuse
muudatusettepaneku rõhutamaks, et klass 3 kuuluvate elektrijaamade 5 MW piiri puhul on
tegemist netovõimsusega, mitte nimivõimsusega:
„Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus,
liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise
kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3
(netovõimsusega üle 5 MW) ja klassile 4.“.
Elektrilevi oli seisukohal, et selline lähenemine on kooskõlas ELTS §-ga 55, kus on öeldud, et
süsteemihaldur kinnitab üle 5 MW netovõimsusega tootmisseadmete vastavust, olenemata
sellest, millise võrguettevõtja võrguga on tootmisseade ühendatud.
ELTS § 55 lg 1: „Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste
nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast
katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle
teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu
tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme
nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse
väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad
tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa
tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.“.
Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas ettepanekuga, kus viiakse Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1
sisse muudatus „netovõimsusega üle 5 MW“
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 sõnastust: „Tootmisseadme nõuetekohasuse
kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktides
sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3.
Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (netovõimsusega üle 5MW) ja klassile 4.“
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 muudatust põhjendatuks ning on
seisukohal, et see on kooskõlas ELTS § 55 lg-ga 1.
4.7. Tüüptingimuste punktide 3.9.1.4, 3.9.5.3, 3.10.3 ja mõiste „trafo“ muutmine
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.9.1.4 sõnastust: „Katsetuste läbiviimise kohustus lasub
kliendil, välja arvatud pingelohu läbimise katse, mille korraldab ning teostab
põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9.7 ja lisa 3 punktis 1.9 toodule.“
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.9.1.4 muudatus on põhjendatud.
Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.9.5.3 sõnastust: „Kõikide katseperioodil esinenud
sündmuste (sh inverteeri sisse-väljalülitamise sündmused ja põhjused); keskarvuti ja
tootmisseadme vahelised käsud, põhivõrguettevõtja SCADA ja kliendi SCADA vahelised käsud,
kohta esitatakse sündmuste aegrida.“
9
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.9.5.3 muudatust põhjendatuks.
Elering muutis tüüptingimuste punkti 3.10.3 sõnastust: „Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult
liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide liitumislepingus toodud kohustuste täitmist
sõlmitakse kliendiga võrguleping.“
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.10.3 muudatus on põhjendatud.
Elering asendas Tüüptingimuste üheseltmõistetavuse huvides turuosalise soovil
Tüüptingimuste tekstis läbivalt mõiste „trafo“ mõistega „jõutrafo“.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimustes tekstis mõiste „trafo“ mõistega „jõutrafo“ asendamist
põhjendatuks.
4.8. Tüüptingimuste lisa 1 punktide 1.1, 1.2 ja 1.3 muutmine
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta punktis 1.1.2 „Liitumistaotlusega koos
esitatavate lisade loetelu“ asuvast tabelist välja tootmisseadme PQ diagramm. Elektrilevi oli
seisukohal, et tabelis olnud täpsustatud, kas PQ-diagramm on vaja esitada jaotusvõrguettevõtja
ja tootja liitumispunkti suhtes või jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja liitumispunkti
suhtes. Jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumispunktis toimub reaktiivenergia kompenseerimine
olenemata selle taha ühendatud tootmisseadmetest. Kompenseerimise eesmärk on viia
miinimumini reaktiivenergia tarbimine ja tootmine põhivõrgu suunal. Sellest tulenevalt ei anna
tootmisseadme PQ-diagramm põhivõrguettevõtjale mitte mingisugust lisaväärtust.
Elering selgitas oma 25.09.2017 kirjas, et PQ diagrammi all on mõeldud jaotusvõrguettevõtja
ja tootja vahelist liitumispunkti ning see on välja toodud ka lisas nr 1.
Elering täiendas Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabelit:
„Tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivvõimekuse garanteeritud (PQ) diagramm tootmisseadme iga
eri tüüpi tootmisüksuse kohta tema väljundklemmidel ja summaarne võimekuse diagramm
arvutatuna liitumispunktis v.a kui taotlejaks on jaotusvõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja peab
selle tingimuse täitma kui tema võrguga liitub üle 15 MW tootmisseade.“
Elering täiendas punkti vastavalt Elektrilevi märkusele, kus toodi välja, et jaotuvõrgul puudub
info Eleringi liitumispunkti PQ-diagrammist. Garanteeritud PQ-diagrammi nõude täpsustamine
on tingitud kliendi märkusest, mille kohaselt on liitumise algstaadiumis raske täpset PQ
diagrammi ulatust teada ning selle võimekust katsetuste käigus tagada.
Eleringi hinnangul võimaldab muudetud sõnastus klientidel oma tootmisseadme
reaktiivenergia võimekust konservatiivsemalt hinnata ning vastava võimekuse puudumisel
Eleringil lisada liitumispakkumisse vajadusel reaktiivenergia kompenseerimisseadmete
paigalduse nõude.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade
tabeli muudatus on põhjendatud.
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta liitumistaotluse lisadest välja jaama
plokkskeem, kuna see ei anna jaotusvõrguga liitunud tootmisseadme korral
põhivõrguettevõtjale lisaväärtust. Samuti tegi Elektrilevi ettepaneku jätta liitumistaotluse
lisadest välja rajamise ajakava, kuna see ei ole osapooltele siduv ning ei anna sisulist
lisaväärtust.
Elering kustutas Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabelist plokkskeemi
ja etappide ajakava nõude.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabelist
10
plokkskeemi ja etappide ajakava nõude kustutamist põhjendatuks.
Elering täpsustas Tüüptingimuste lisa 1 punkte 1.2 ja 1.3 taotluse allkirjastamise nõudega.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 1 punktide 1.2 ja 1.3 muudatus on
põhjendatud.
4.9. Tüüptingimuste lisa 1 punktide 1.4 ja 1.5 ning lisa 2 muutmine
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta kooskõlastustaotluse lisadest välja klass
3 mõlemad PQ diagrammide punktid, kuna Elektrilevi hinnangul ei anna need diagrammid
põhivõrguettevõtjale lisaväärtust.
Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et loobub PQ diagrammi nõudest klass 2 juures.
Elering täiendas Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.4 tootmisseadmete PQ-diagrammide nõudeid,
tuues sisse garanteeritud aktiiv- ja reaktiivvõimekuse põhimõtted.
Elering täpsustas garanteeritud PQ-diagrammi nõuet kliendi märkuse alusel, mille kohaselt on
liitumise algstaadiumis raske täpset PQ-diagrammi ulatust teada ning selle võimekust katsetuste
käigus tagada.
Eleringi hinnangul võimaldab muudetud sõnastus klientidel oma tootmisseadme
reaktiivenergia võimekust konservatiivsemalt hinnata ning vastava võimekuse puudumisel
Eleringil vajadusel lisada liitumispakkumisse reaktiivenergia kompenseerimisseadmete
paigalduse nõude.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.4 tootmisseadmete PQ-diagrammide
nõuete täiendamist põhjendatuks.
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta kooskõlastustaotluse lisadest välja jaama
plokkskeem, kuna see ei anna jaotusvõrguga liitunud tootmisseadme korral
põhivõrguettevõtjale lisaväärtust.
Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas Elektrilevi ettepanekuga ning jättis kooskõlastustaotluse
lisadest välja jaama plokkskeem ja kaotas plokkskeemi nõude.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.4 kooskõlastamiseks
esitatavate lisade tabelist plokkskeemi nõude kustutamine on põhjendatud.
Konkurentsiamet tegi 05.10.2017 konsultatsioonil ettepaneku kustutada Tüüptingimuste lisa 1
punktist 1.5 nõue esitada elektrituulikute puhul koos liitumistaotlusega vastavalt standardile
IEC 61400-22 prototüüpse seadme sertifikaat (Prototype certification), kuna tegemist on
tehnilise aspektiga, mida amet vastavalt oma pädevusele kooskõlastada ei saa.
Elering nõustus Konkurentsiameti seisukohaga ning kustutas Tüüptingimuste lisa 1 punktist 1.5
nõude esitada elektrituulikute puhul koos liitumistaotlusega vastavalt standardile IEC 61400-
22 prototüüpse seadme sertifikaat (Prototype certification).
Elering selgitas, et vajalikud andmed tuleb punkti 7.3.7.4 kohaselt esitada tehnilise projekti
mahus vähemalt 30 päeva enne planeeritavat kliendi liitumispunkti pingestamise kuupäeva.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.5 muudatust põhjendatuks.
Konkurentsiamet juhtis 01.11.2017 kirjas Eleringi tähelepanu Tüüptingimuste lisa 2 punktis 2.1
esinevale ebatäpsusele. Antud punkti oli lisatud tühi lahter, mis puudutab lepingu täitmiseks
vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajaliku hanke välja kuulutamise aega
kuudes.
11
Elering selgitas oma 01.11.2017 kirjas, et tühi lahter on jäetud liitumislepingu teksti, et leppida
iga kliendiga individuaalselt kokku lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde
teostamiseks vajaliku hanke välja kuulutamise aeg. See lahter on tühi ka hetkel kehtivas
Tüüptingimuste versioonis. Elering märkis, et eksitus võis tekkida 06.07.2017
Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud ebatäpsest Tüüptingimuste dokumendist.
Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku muuta Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.2
sõnastust:
„Leping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.“
Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas muudatusettepanekuga ning muutis Tüüptingimuste
lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi punkti 7.2: „Leping on allkirjastatud digitaalselt ja
seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.“
Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.2 muudatus on põhjendatud.
Elering muutis Tüüptingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi lisa 4 punkti 3:
„Liitumispunkti elektrikvaliteedi piirnormid, juhul kui liitumispunkt asub jõutrafo
keskpingeõlas, esitatakse piirnormid jõutrafo keskpingeõlas.“
Elering selgitab, et punkti täiendati seoses Tüüptingimuste punkti 1.4 täiendamisega, mis lubab
suurendada tootmis- ja tarbimistingimusi olemasolevate keskpingeliitumisega klientidel.
Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi lisa 4 punkti
3 muudatust põhjendatuks.
5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste
kohta
ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise
tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud
võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus
kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses.
VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või
esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse
olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise
pingutuseta mõista.
VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,
lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,
kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus
piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu
eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid
hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.
VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see
puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb
õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
Konkurentsiamet on läbi töötanud Eleringi poolt kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste
peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud
seisukohtasid ja selgitusi.
12
Ameti hinnangul vastavad Eleringi Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused
ELTS § 73 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning Eleringi ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja
kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste muudatused ei ole
vastuolus VÕS § 37 lõikes 3 ja § 42 lõikes 1 sätestatuga. Samuti ei ole Tüüptingimuste
muudatused ebamõistlikult teist poolt kahjustavad VÕS § 42 lõigete 2 ja 3 tähenduses.
Tüüptingimuste muudatustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning
need ei ole vastuolus ELTS-is toodud alustega.
Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37
lõikest 3, § 42 lõigetest 1 ja 2
otsustan:
kooskõlastada Elering AS-i poolt esitatud elektri põhivõrguga liitumise tingimuste peatükkide
1-3 ja lisade 1-2 muudatused vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1.
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Lisa 1 Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused
Elering AS elektri põhivõrguga
liitumise tingimused
Kehtivad alates …. ning mille peatükid 1-3 ja lisad 1-2 on kooskõlastatud
Konkurentsiameti xx.xx.2017 otsusega nr ……………….
SISUKORD
Sisukord........................................................................................................................ 1
1 Üldosa ............................................................................................................... 4
2 Liitumise eeluuring............................................................................................. 6
3 Liitumise menetlemine ....................................................................................... 8
3.1 Liitumistaotlus ................................................................................................... 8
3.2 Liitumislepingu pakkumine ................................................................................ 9
3.3 Liitumistasu ..................................................................................................... 11
3.4 Liitumistasu maksmine .................................................................................... 12
3.5 Võrguühenduse rajamine ................................................................................ 14
3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine .................................................................... 14
3.7 Pingestamine .................................................................................................. 15
3.8 Sünkroniseerimine .......................................................................................... 16
3.9 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine ........................ 17
3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega .................................................. 21
3.11 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika ......... 21
4 Kliendi elektripaigaldiste tehnilised nõuded ..................................................... 23
4.1 Üldnõuded ...................................................................................................... 23
4.2 Nõuded primaarseadmetele ............................................................................ 23
4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted ................................................ 25
4.4 Lühise taluvus ................................................................................................. 25
4.5 Ohutusvahemikud ........................................................................................... 25
4.6 Lekkeraja pikkused ......................................................................................... 25
4.7 Raadiohäired ja akustiline müra ...................................................................... 25
4.8 Automaatika ja releekaitse .............................................................................. 26
4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele ......................................... 27
4.10 Nõuded talitusele sageduse ja pinge muutumisel ning võrguhäiringutel ...... 31
4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon .................................................................... 31
4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimine .............................................. 31
4.13 Sageduse primaarreguleerimine ..................................................................... 32
1
4.14 Omatarbekoormusele üleminek ...................................................................... 34
4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded...................................................................... 34
5 Põhivõrgu tehnilised põhimõtted ja parameetrid ............................................. 38
5.1 Üldosa............................................................................................................. 38
5.2 Õhu- ja kaabelliinid .......................................................................................... 39
5.3 Alajaamade skeemide põhimõtted ................................................................... 41
5.4 Alajaama hooned ja rajatised .......................................................................... 43
5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused .............................. 43
5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid ......................................................... 43
5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted ..................................... 43
5.8 Jõutrafod ......................................................................................................... 44
5.9 Shuntreaktorid ................................................................................................. 45
5.10 Kondensaatorpatareid ..................................................................................... 45
5.11 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur........................................................ 45
5.12 Alajaama juhtimine ja andmehõive .................................................................. 45
5.13 Võrgu analüüsimise seadmed ......................................................................... 45
5.14 Ülekantava elektrienergia mõõtmine ................................................................ 46
6 Jaotusvõrguettevõtjatega liidetavate tootmisseadmete liitumise
kooskõlastamine .............................................................................................. 47
6.1 Üldosa ............................................................................................................. 47
6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed ..................................... 49
6.3 Tehnilised põhimõtted ..................................................................................... 50
6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele ...................................................... 51
6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel ............................................................ 53
Prototüüpse seadme ajutiselt põhivõrku ühendamine ...................................... 54
7.1 Üldised põhimõtted .......................................................................................... 54
7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted .................................................................. 55
7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus .................................. 55
Standardid ja nõuded ...................................................................................... 57
2
Lisad …………………………………………………………………………………………... 60
LISA 1 - Vormid .......................................................................................................... 61
LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm............................................................................... 70
LISA 3 - Katsetamine .................................................................................................. 87
LiSA 4 - Tabelid ........................................................................................................ 127
LISA 5 - Elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise juhend ............................. 137
3
1 ÜLDOSA
1.1 Käesolevad Elering AS-i (edaspidi põhivõrguettevõtja) elektri põhivõrguga liitumise
tingimused (edaspidi liitumistingimused) koos lisadega sätestavad põhivõrguettevõtja
elektrivõrguga (edaspidi põhivõrk) liitumise ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete
kooskõlastamise korra. Liitumistingimused moodustavad liitumislepingu lahutamatu
osa. Liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid
liitumistingimusi.
1.2 Käesolevates liitumistingimustes toodud ja viidatud tehnilised nõuded kohalduvad
tarbimissuunalisele liitumisele ning tootmissuunalisele liitumisele ja jaotusvõrguga
liituvate tootmisseadmete kooskõlastamisele, mille käigus ühendatakse põhivõrguga
või liituva kliendi elektrivõrguga tootmisseadmed, mis on jagatud nelja klassi:
1.2.1 Klass 1 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega kuni 200 kW;
1.2.2 Klass 2 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 200 kW kuni 1 MW;
1.2.3 Klass 3 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 1 MW kuni 10 MW;
1.2.4 Klass 4 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 10 MW või liitumispunkt pingel
110 kV või 330 kV.
1.3 Liitumistingimused sätestavad lisaks põhivõrgu tehnilised parameetrid ja
liitumisprotsessis vajalike kooskõlastamiste reeglid, samuti liitumise eeluuringu ja
liitumistaotluse menetlemise reeglid.
1.4 Liitumine tähendab nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist või
olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a. olemasoleva tarbimis-
ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise
ümberehitamisena. Olemasolevas liitumispunktis või tarbimiskohas kokkulepitud
tarbimis- ja/või tootmistingimuste suurendamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse
26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri “ § 32 lg-t 4 (edaspidi võrgueeskiri) juhul, kui
võimsuse suurendamine ei tingi põhivõrguettevõtjale kuuluvat ning liitumispunktiga
ühendatud jõutrafo vahetust.
1.5 Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise, liitumiste eeluuringuga seotud
menetlused ning nendega kaasnevad andmevahetused teostakse põhivõrguettevõtja
liitumise e-keskkonnas.
1.6 Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid elektrituruseadues, võrgueeskirjas,
liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates dokumentides (nt
Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides sätestatud tähenduses.
1.7 Põhivõrguettevõtjal on õigus mitte kohaldada liitumistingimuste peatükis 5 sätestatud
nõudeid täies mahus, kui liitumisprotsess ei põhjusta teise kliendi varustuskindluse
halvenemist ning liitumistaotluse alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping.
4
1.8 Liitumistingimuste kehtestamise hetkeks pooleli olevale liitumismenetlusele
kohaldatakse soodsaimaid tingimusi, kui need tulenevad uutest liitumistingimustest. Kui
uute liitumistingimustega sätestatakse kliendile täiendavaid nõudeid, siis lähtutakse
liitumismenetluse alguses kehtinud liitumistingimustest.
1.9 Liitumistingimuste punkt 1.4 teises lauses nimetatud tarbimis- ja tootmistingimuste
suurendamise korral lähtutakse liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud
liitumistingimustest, v.a. liitumismenetluse korral, mille puhul ei ole võrguettevõtja
avaldanud liitumislepingu täitmisega seotud hanketeadet. Sellisel juhul lähtutakse
käesolevatest liitumistingimustest.
5
2 LIITUMISE EELUURING
2.1 Enne liitumistaotluse esitamist on soovitatav läbi viia põhivõrguga ühendamise
asjaolude täpsustamiseks ja liitumise oluliste asjaolude määramiseks ühine liitumise
eeluuring (edaspidi: eeluuring).
2.2 Eeluuringu läbiviimiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada taotlus põhivõrguettevõtja
liitumise e-keskkonnas. Juhul, kui liitumise raames ühendatava elektripaigaldise
summaarne nimivõimsus ületab 50 MW 110 kV võrgus või 200 MW 330 kV võrgus,
saavad vajadusel põhivõrguettevõtja ja klient eeluuringu faasis täpsustada
liitumistaotlusega esitatavate andmete esitusviisi ja täpse mahu.
2.3 Eeluuringu taotluse alusel väljastatakse kliendile tehniliste tingimustega ülevaade
võrguühenduse tagamiseks vajalike ehitustööde mahust, liitumistasu suurusest,
ühenduse valmimise eeldatavast ajast, elektrivõrgu läbilaskevõimest, elektrisüsteemi
olukorda käsitlevatest asjakohastest andmetest ja muudest elektripaigaldise eripärast
tulenevatest tehnilistest nõuetest.
2.4 Põhivõrguettevõtja poolt koostatavate tehniliste tingimuste täpsus sõltub taotleja poolt
eeluuringu taotlusega esitatava informatsiooni täpsusest, kuid vastuse koostamiseks
tuleb põhivõrguettevõtjale esitada minimaalselt järgnevad andmed:
2.4.1 plaanitava elektripaigaldise nimetus;
2.4.2 elektripaigaldise liiki (sünkroon, asünkroon, inverter, konverter või muu);
2.4.3 elektripaigaldise tüüp (soojuselektrijaam, koostootmisjaam, tuuleelektrijaam jt);
2.4.4 kas tehnilisi tingimusi soovitakse planeeringute või liitumise jaoks;
2.4.5 liitumispunkti ja/või tarbimiskoha soovitavad tarbimis- ja tootmisvõimsused ja selle
nimipinge;
2.4.6 nõuded elektrivarustuskindlusele;
2.4.7 ehitatava elektripaigaldise planeeritud asukoht (tuua välja kas planeeritavat asukohta
on võimalik muuta);
2.4.8 planeeritud elektripaigaldise kasutusele võtmise aeg;
2.4.9 võimalusel projekti tähtsamate etappide eeldatav ajakava vastavalt lisa 1 punktis
1.1.2.2 toodud vormile;
2.4.10 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab oma paigaldisega ühendatud
olemasolevate, vastava põhivõrgu alajaama toitel normaalskeemi järgi töötavate üle 15
kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirja, milles on välja toodud
olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete
nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt.
2.5 Põhivõrguettevõtja registreerib taotluse selle esitamise päeval või hiljemalt taotluse
esitamise päevale järgneval tööpäeval ning alustab taotluse läbi vaatamist.
6
2.6 Põhivõrguettevõtja kontrollib kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse
registreerimisest taotluse vastavust ning väljastab kliendile teate taotluse
vastuvõtmisest või taotluses esinenud puudustest.
2.7 Kui esitatud taotluses puuduseid ei esine, loetakse taotlus vastuvõetuks alates taotluse
registreerimisest.
2.8 Puuduste, vastuolude või täiendava informatsiooni vajaduse korral kontakteerub
põhivõrguettevõtja kliendiga. Pärast puuduste kõrvaldamist teavitab põhivõrguettevõtja
klienti taotluse vastuvõtmisest ning alustab tehniliste tingimuste koostamist.
2.9 Põhivõrguettevõtja väljastab tehnilised tingimused hiljemalt 90 päeva jooksul alates
taotluse vastuvõtmisest.
2.10 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad tehnilised tingimused on mittesiduvad ning
koostatud arvestades nende väljastamise ajal põhivõrguettevõtja poolt vastu võetud
liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja elektrivõrgu
olukorda.
2.11 Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel on
põhivõrguettevõtjal õigus hilisemal liitumise menetlemisel või uue eeluuringu
taotlemisel vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi.
7
3 LIITUMISE MENETLEMINE
3.1 Liitumistaotlus
3.1.1 Põhivõrguga liitumiseks esitab klient põhivõrguettevõtjale liitumistingimustes sätestatud
nõuete kohase liitumistaotluse, millele on lisatud kliendi elektripaigaldise tehnilised
andmed vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud liitumistaotluse vormile ning
muud õigusaktides sätestatud dokumendid ja/või kinnitused. Liitumistaotlusele
lisatakse esindusõigust tõendav dokument, kui liitumistaotluse esitaja esindusõigus ei
nähtu äriregistrist. Liitumistaotlusega esitatavad andmed on toodud liitumistingimuste
lisas nr 1.
3.1.1.1 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab punktis 3.1.1 nõutud andmed
tootmissuunalise liitumise korral olemasolevate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega
tootmisseadmete kohta nimekirjana, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi,
võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja
vähem kohta võib andmed esitada summaarselt.
3.1.2 Põhivõrguettevõtja registreerib kliendi liitumistaotluse ning teavitab sellest klienti.
Põhivõrguettevõtja väljastab liitumistingimuste punkti 3.3.2 alusel menetlustasu arve
kolme (3) tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.
3.1.3 Liitumistaotluse kontrollimist alustatakse pärast menetlustasu laekumist, mille raames
kontrollib põhivõrguettevõtja liitumistaotlusega esitatud andmeid ning teavitab klienti
puudustest vastavalt punktides 3.1.4 ja 3.1.5 toodud tähtaegadele. Puuduste
mitteesinemisel ning pärast menetlustasu laekumist loetakse liitumistaotlus
põhivõrguettevõtja poolt vastuvõetuks ning põhivõrguettevõtja teavitab klienti
liitumistaotluse vastuvõtmisest kümne (10) tööpäeva jooksul ja informeerib klienti
tähtajast, hiljemalt mille jooksul liitumislepingu pakkumine kliendile esitatakse.
3.1.4 Kui liitumistaotluses esitatud andmed on puudulikud, edastab põhivõrguettevõtja
hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul alates menetlustasu laekumisest kliendile
vastavasisulise teate, märkides ära kõik liitumistaotluses esinevad puudused.
3.1.5 Kliendil tuleb 20 tööpäeva jooksul, arvates põhivõrguettevõtjalt vastava teate
saamisest, viia liitumistaotlus nõuetega vastavusse, sh esitada kõik puuduvad andmed.
3.1.6 Põhivõrguettevõtja edastab kümne (10) tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt
korrigeeritud taotluse esitamist kliendile teate taotluse nõuetekohasusest või loetelu
korrigeeritud taotluses esinenud puudustest. Nõuetekohasuse teate esitamisest
loetakse taotlus ka vastuvõetuks.
8
3.1.7 Kui klient ei ole punktis 3.1.5 toodud tähtaja jooksul viinud liitumistaotlust vastavusse
põhivõrguettevõtja poolt esitatud nõuetega või ei likvideeri kõiki põhivõrguettevõtja
poolt välja toodud puuduseid taotluse kolmanda parandusega, loetakse liitumise
protsess lõppenuks, millest teavitatakse klienti kirjalikult. Põhivõrguettevõtja tagastab
liitumisprotsessi lõppemisel käesolevas punktis toodud asjaolu tõttu kliendile
menetlustasu 50 % ulatuses.
3.1.8 Kõik kliendi poolt pärast liitumistaotluse vastuvõtmist ja/või liitumislepingu
allkirjastamist taotletavad muudatused liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb
põhivõrguettevõtjale esitada digitaalselt allkirjastatuna. Kui kliendi poolt taotletavad
muudatused on seotud liitumispunkti soovitud asukoha või soovitud võimsusega, tuleb
kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab varasema liitumisprotsessi lõppenuks.
3.1.9 Ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta ei või ühel kliendil olla rohkem kui üks kehtiv
liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe tarbimiskoha või
liitumispunkti kohta mitut taotlust ega sõlmida mitu võrgulepingut.
3.1.10 Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tootmisseadme või selle
nimiaktiivvõimuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning
sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib võrgu
suunas edastava aktiivvõimsuse muudatuse või võrgust võetava või võrku antava
reaktiivvõimsuse võimekuse vähenemise. Liitumistaotlusega esitatud või
liitumislepinguga kokku lepitud tarbimisvõimsuse muutmiseks tuleb esitada
põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui
kõnealune muudatus tingib näivvõimsuse või võrgust võetava või võrku antava
reaktiivvõimsuse suurenemise. Uuele liitumismenetlusele kohaldatakse uue
liitumislepingu sõlmimise ajal kehtivaid liitumistingimusi.
3.1.11 Liitumistaotlus ning selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa.
3.1.12 Kliendil on õigus lõpetada vastavasisulise kirjaliku tahteavaldusega liitumistaotluse
menetlus. Sellisel juhul ei ole põhivõrguettevõtjal kohustust teha kliendile
liitumislepingu pakkumist.
3.2 Liitumislepingu pakkumine
3.2.1 Liitumistaotluse vastuvõtmisele järgnevalt koostab ja esitab põhivõrguettevõtja kliendile
90 päeva jooksul (kui ei ole kokku lepitud teisiti) liitumistingimuste lisas 2 toodud
liitumislepingu tüüpvormi kohase liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab muuhulgas:
3.2.1.1 liitumis- ja mõõtepunkti asukoha põhimõtteskeemi;
3.2.1.2 liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasu prognoositud suurus ja selle tasu
maksmise tingimusi ning tasu kujunemise kalkulatsiooni;
3.2.1.3 liitumise tehnilist lahendust koos liitumispunkti elektriliste põhiparameetritega;
9
3.2.1.4 võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi,
sealhulgas tähtaega ja muid tingimusi;
3.2.1.5 liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi;
3.2.1.6 muid liitumislepingu tingimusi.
3.2.2 Liitumislepingu pakkumise koostamisel peab põhivõrguettevõtja:
3.2.2.1 lähtuma kehtivatest tehnilistest standarditest ning võrgu väljaehitamise ja kasutamise
nõuetest järgides peatükis 5 toodud põhimõtteid;
3.2.2.2 võrdlema liitumise erinevaid tehnilisi lahendusi;
3.2.2.3 leidma kliendiga koostöös teostatava analüüsi käigus tehnilis-majanduslikult
eelistatavaima lahenduse;
3.2.2.4 määrama liitumispunkti asukoha;
3.2.2.5 arvestama liitumispakkumise vastuvõtmise ajal põhivõrguettevõtja poolt juba vastu
võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja
elektrivõrgu olukorda.
3.2.3 Liitumislepingu pakkumise kehtivus on 60 päeva ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava
liitumislepingu pakkumise puhul 100 päeva kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Liitumislepingu pakkumise esitamisel kliendile teavitab põhivõrguettevõtja klienti
nõustumuse esitamise tähtajast. Klient peab liitumislepingu pakkumise kehtivuse
tähtaja jooksul esitama nõustumuse liitumislepingu sõlmimiseks, milleks on
liitumislepingu allkirjastamine. Kui klient nõustumust tähtaegselt ei esita, kaotab
liitumislepingu pakkumine kehtivuse ning liitumistaotluse menetlus lõpeb.
3.2.4 Klient võib pärast liitumislepingu pakkumise saamist 30 päeva jooksul esitada
liitumislepingu pakkumisse muudatusettepanekuid. Muudatused, mis on seotud
liitumispunkti soovitud asukoha, võimsuse või tootmisseadme vahetuse osas, ei ole
lubatud. Ülejäänud muudatusettepanekute osas teatab põhivõrguettevõtja kliendile
hiljemalt 14 päeva enne liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja lõppu, kuid mitte
hiljem kui 30 päeva jooksul saabunud taotlusest, kas põhivõrguettevõtja
ettepanekutega nõustub.
3.2.5 Liitumise protsess loetakse lõppenuks ja liitumislepingu pakkumine kehtivuse
kaotanuks, kui:
3.2.5.1 klient loobub liitumislepingu pakkumisest enne liitumislepingu sõlmimist, teatades
sellest põhivõrguettevõtjale või
3.2.5.2 kliendi poolt vastavuses punktiga 3.2.4 taotletavad muudatused ei ole
põhivõrguettevõtja poolt aktsepteeritavad ning klient ja põhivõrguettevõtja ei saavuta
punktis 3.2.3 liitumislepingu pakkumise kehtivuse jooksul kokkulepet liitumislepingu
pakkumise tingimuste muutmise osas, mille kohta saadab põhivõrguettevõtja kliendile
vastavasisulise kirjaliku teatise koos keeldumise põhjendusega või
3.2.5.3 liitumislepingut ei sõlmita muul põhjusel ettenähtud tähtaja jooksul.
10
3.2.6 Pärast liitumislepingu pakkumise esitamist kliendile on põhivõrguettevõtjal õigus muuta
kliendi kirjalikul nõusolekul liitumise tehnilisi lahendusi tingimusel, et prognoositav
ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus ei suurene ning liitumislepingu
pakkumises toodud tehnilised parameetrid ei halvene.
3.2.7 Liitumisleping on sõlmitud, kui põhivõrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu
pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui klient on
põhivõrguettevõtjale koos liitumistaotlusega esitanud kõik nõutavad andmed ja
dokumendid.
3.2.8 Kui klient esitab liitumistaotluse liitumiseks põhivõrguga piirkonnas, kus puudub vajalik
edastamisvõimsus, ning klient ei aktsepteeri liitumislepingu pakkumist koos võrgu
ümberehituse või võrgutugevduskuludega, teatab põhivõrguettevõtja liitumise
võimatusest olemasoleva võrguga kliendile ja Konkurentsiametile (edaspidi: KA)
kolmekümne (30) päeva jooksul kliendilt vastavasisulise teate saamisest arvates.
3.3 Liitumistasu
3.3.1 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumistasu, mis katab kõik tegelikud liitumisega
seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub põhivõrguettevõtja
Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning
tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: Metoodika,
kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel). Liitumistasu koosneb järgmistest
komponentidest:
3.3.1.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus - liitumisvõimsuse tagamiseks
projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste rajamise kulu;
3.3.1.2 menetlustasu - liitumistaotluse või kooskõlastustaotluse alusel koostatava
liitumispakkumise või kooskõlastuse väljastamise ning allkirjastamise korraldamise
kulu;
3.3.1.3 toimingutasu - sõlmitud liitumislepingu või väljastatud kooskõlastuse järgsete
toimingute korraldamise kulu;
3.3.1.4 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse prognoositud suurus esitatakse kliendile
koos liitumislepingu pakkumisega.
3.3.2 Menetlustasu suurus on vastavalt taotluse liigile järgmine:
3.3.2.1 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektrisüsteemiga ühendamise
kooskõlastustaotlus, mille tasub kooskõlastust taotlev jaotusvõrguettevõtja - 1 600
eurot;
3.3.2.2 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 600 eurot;
3.3.2.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult
tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 2 000 eurot;
11
3.3.2.4 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult
tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 4 000 eurot.
3.3.3 Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute
mahu alusel kolme liiki:
3.3.3.1 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 300 eurot;
3.3.3.2 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult
tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 10 200 eurot;
3.3.3.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult
tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 15 300 eurot.
3.3.4 Toimingutasu tasutakse liitumistasu teise ja kolmanda osamaksega vastavalt
põhivõrguettevõtja poolt erinevates liitumisetappides läbiviidavate toimingute mahule ja
vastavalt liitumistingimuste punktile 3.4.3.
3.3.5 Kliendist tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab
põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest toimingutasu 2 500 euro
ulatuses.
3.3.6 Liitumistasule lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
3.3.7 Kui põhivõrguettevõtja muudab liitumisega seoses omal initsiatiivil või võrgu
arenduskohustuse täitmiseks või teiste klientide liitmiseks elektripaigaldiste
läbilaskevõimet või seadmete tehnilisi parameetreid, ületades kliendi poolt valitud
parameetrite suurusi, siis sellest tulenevat elektripaigaldiste kallinemist liituva kliendi
poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata.
3.4 Liitumistasu maksmine
3.4.1 Klient maksab ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused alljärgnevalt:
3.4.1.1 esimene osamakse tehakse liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul.
Esimene osamakse on 20% liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumused;
3.4.1.2 teine osamakse on 50% liitumislepingus sätestatud prognoositud tarbimis- ja
tootmisvõimsused ja see tehakse kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti
ehitamise hanke eduka pakkuja selgumist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava
arve hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul pärast hanke eduka pakkuja selgumist;
3.4.1.3 kolmas osamakse on ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud
kliendi poolt vastavuses punktidega 3.4.1.1 ja 3.4.1.2 tasutud summad, hiljemalt 45
päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile
vastava arve 30 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist.
12
3.4.2 Liitumistaotluse registreerimise kuupäevast kolme (3) tööpäeva jooksul väljastab
põhivõrguettevõtja kliendile menetlustasu arve, mis kuulub kogu ulatuses kliendi poolt
tasumisele 14 päeva jooksul ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava arve pakkumise
puhul 21 päeva jooksul arve väljastamisest alates.
3.4.3 Toimingutasu tasutakse liitumistasu teise ja kolmanda osamaksega vastavalt taotluste
liigile järgnevalt:
3.4.3.1 liitumisel ainult tarbimissuunalise võimsusega tasutakse kogu toimingutasu 1 300 eurot
liitumistasu teise osamaksega;
3.4.3.2 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult
tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega
toimingutasust 8 600 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 1 600 eurot;
3.4.3.3 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult
tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega
toimingutasust 12 900 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 2 400 eurot.
3.4.4 Juhul kui liitumislepingus kokku lepitud prognoositud liitumistasu esimese ja teise
osamakse summa ületab liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtja poolt sõlmitud
hankelepingute maksumust, siis muudetakse liitumistasu suurust vastavaks tegelikele
kuludele.
3.4.5 Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel, sealhulgas liitumislepingust
taganemisel ja ülesütlemisel kliendi või liitumislepingus ettenähtud juhtudel
põhivõrguettevõtja avalduse alusel, liitumislepingu täitmiseks juba teinud või on
kohustatud edaspidi vältimatult tegema selliseid kulutusi, mis ületavad kliendi poolt
põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud vastavad
kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama.
3.4.6 Liitumislepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt liitumislepingus või
õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt
liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik
põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse
saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks
vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud, sh toimingutasu, mida klient ei ole
jõudnud veel tasuda või kahjunõuded ning muud kliendi poolt liitumislepingu alusel
põhivõrguettevõtjale tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud
maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku
rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa, välja arvatud juhul, kui klient on
tekitanud liitumislepingu rikkumisega põhivõrguettevõtjale kahju.
13
3.5 Võrguühenduse rajamine
3.5.1 Liitumislepingu täitmise käigus koostab põhivõrguettevõtja lähteülesande, kus
määratakse projekti maht ja projekti realiseerimise tingimused. Lähteülesanne on
aluseks hankedokumentide koostamiseks ja vajadusel eelprojekti tellimiseks. Juhul kui
projekti maht ja realiseerimise tingimused on piisavalt kirjeldatud liitumislepingus, eraldi
lähteülesannet ei koostata ja kooskõlastata, millest teavitatakse klienti.
3.5.2 Üldjuhul põhivõrguettevõtja koostab ja esitab kliendile kooskõlastamiseks
liitumislepingu alusel ehitatava elektripaigaldise rajamise lähteülesande kuni 120 päeva
jooksul peale liitumistasu I osamakse laekumist.
3.5.3 Põhivõrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimise ja ehitustööde
teostamiseks hanked ning kooskõlastab hanke tulemused kliendiga vastavalt
liitumislepingule, välja arvatud juhul, kui põhivõrguettevõtja ja klient lepivad kokku
liitumispunkti projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt põhivõrguettevõtja poolt
sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 5.1.4 toodud erisuse kohaldamise
eeldusi. Kui liitumispunkti projekteerib ja ehitab klient, on põhivõrguettevõtjal õigus
kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse
kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse.
3.5.4 Põhivõrguettevõtja avaldab hankedokumendid riigihangete registris hiljemalt 6 kuu
jooksul alates I osamakse laekumisest, välja arvatud kui esinevad liitumislepingus
liitumislepingu peatamise alused.
3.5.5 Kliendile antakse teada hanke avaldamisest riigihangete registris. Kliendil on õigus
esitada hankedokumentide kohta märkusi kuni 7 päeva enne pakkumuste esitamise
tähtaega. Kommentaaride tähtaegselt esitamata jätmisel loetakse, et kliendil
hankedokumentide suhtes märkused puuduvad.
3.5.6 Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide
koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud
vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele.
3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine
3.6.1 Klient peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel õigusaktide,
liitumislepingu ning muuhulgas liitumistingimuste peatükkides 4 ja 8 ning
liitumistingimuste lisades nr 4 ja 5 toodud nõuetest. Klient vastutab, et on enne
projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.
14
3.6.2 Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist
kuid mitte hiljem kui kuus (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist.
Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast
projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb lähtuda
lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu ja
tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne. Kliendi elektripaigaldise pingestamine
on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud
pingestamise eeldused on täidetud.
3.7 Pingestamine
3.7.1 Pingestamine on liitumislepingu raames rajatud uue või ümberehitatud olemasoleva
tarbimiskoha ja/või liitumispunkti esmakordne kasutusele võtmine ainult
tarbimisvõimsuse ülekandmiseks kliendi elektripaigaldisse.
3.7.2 Tarbimiskoha ja/või liitumispunkti pingestamiseks teatab klient põhivõrguettevõtjale
elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt omapoolse võimaliku pingestamise aja.
3.7.3 Võrguühenduse pingestamiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik järgnevad
tingimused:
3.7.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis
kasutusele võtmiseks;
3.7.3.2 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks on
nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja
põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused;
3.7.3.3 Klient on kooskõlastanud põhivõrguettevõtjaga elektripaigaldise elektriosa projekti
vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega tarbimissuunalises mahus
vastavalt lisas 5 toodule;
3.7.3.4 Klient on põhivõrguettevõtjat teavitanud soovitavast pingestamise ajast vähemalt 30
päeva enne soovitava pingestamise tähtaega;
3.7.3.5 Klient on esitanud ja kooskõlastanud pingestamistaotluse vastavalt lisas 1 toodud
vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
3.7.3.6 Klient on esitanud ja kooskõlastanud pingestamiskava vähemalt seitse (7) päeva enne
soovitavat pingestamise tähtaega;
3.7.3.7 Klient on esitanud põhivõrguettevõtjale kliendi elektripaigaldise andmed
liitumislepingus nõutud mahus;
3.7.3.8 Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt
peatükis 4.9 toodud põhimõtetele ning lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile
vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega;
15
3.7.3.9 Klient on vähemalt 14 päeva enne soovitavat pingestamist esitanud
põhivõrguettevõtjale vastavat kontrolliõigust omava asutuse või ettevõtja teatise kliendi
pingestatava elektripaigaldise nõuetele vastavuse kohta;
3.7.3.10 Klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu lisana kokkuleppe
võrguühenduse ajutiseks kasutamiseks.
3.7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele
projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole
nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist,
keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või
võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel.
3.7.5 Punktis 3.7.3.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada
enne elektriosa projekti kooskõlastamist.
3.7.6 Kliendil tuleb pingestamise järgselt 14 päeva jooksul kontrollida ning tagada kõik
tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise korrektset toimimist
põhivõrgu elektrisüsteemi juhtimiskeskusega.
3.8 Sünkroniseerimine
3.8.1 Sünkroniseerimine on liitumislepingu raames rajatud tootmisseadme esmakordne
sünkroniseerimine elektrivõrguga.
3.8.2 Tootmisseadme sünkroniseerimiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik
pingestamise peatükis 3.7 toodud nõuded ning järgnevad eeltingimused:
3.8.2.1 Põhivõrguettevõtja on vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt 7 päeva enne
soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist sünkroniseerimistaotluse kooskõlastanud;
3.8.2.2 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud elektripaigaldise tervikliku elektriosa projekti.
Elektriosa projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud 30 päeva enne
sünkroniseerimist, sh selle koosseisu kuuluvad:
3.8.2.2.1 tootmisseadme ja elektrivõrgu koostöö simuleerimise raport vastavalt lisas nr
5 toodud juhendile;
3.8.2.2.2 PSS/E ja PSCADi mudelid vastavalt lisas 5 toodud juhendile.
3.8.2.3 Esitatud tootmisseadme vastuvõtukatsetuste kava järgides lisas 3 toodud nõudeid, mis
peab olema põhivõrguettevõtja poolt kümne (10) tööpäeva enne sünkroniseerimist
heaks kiidetud;
3.8.2.4 Sünkroongeneraatorite korral peavad tootmisseadme tühijooksukatsete tulemused
olema esitatud ja kooskõlastatud vähemalt 14 päeva enne soovitavat tootmisseadme
sünkroniseerimist vastavalt lisas 3 toodud põhimõtetele;
3.8.2.5 Klient on kooskõlastanud ja kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise
põhivõrguettevõtja suunal vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabelile vähemalt seitse
(7) päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist;
16
3.8.2.6 Sõlmitud võrguühenduse ajutise kasutamise kokkulepe, millega võimaldatakse
tootmissuunaline võimsus.
3.8.2.7 Kliendil tuleb sünkroniseerimise järgselt 14 päeva jooksul lõplikult kontrollida ja tagada
kõik tehnilises projektis toodud signaalide, sh mõõtmiste, ja juhtimise korrektne
toimimine elektrisüsteemi juhtimiskeskusega ning edastada pärast sünkroniseerimist
signaalide katsetuste aruanne.
3.9 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine
3.9.1 Üldised nõuded
3.9.1.1 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus,
liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende
läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse
tootmisseadmete klassile 3 (netovõimsusega üle 5 MW) ja klassile 4.
3.9.1.2 Tootmisseadme vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse põhivõrguettevõtja ning
kliendi vahelises liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja kinnitab nõuetekohasust
katsetulemuste alusel kirjalikult. Tootmisseadmele kohalduvad nõuded on toodud
võrgueeskirjas, liitumislepingus ja liitumistingimustes.
3.9.1.3 Tootmisseadmega seotud katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning
põhivõrguettevõtja liitumislepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise
kokkuleppe, mille kestel tuleb kliendil läbi viia katsetused, mille teostamine ei ole ilma
võrguühenduseta võimalik.
3.9.1.4 Katsetuste läbiviimise kohustus lasub kliendil, välja arvatud pingelohu läbimise katse,
mille korraldab ning teostab põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9.7 ja lisa 3
punktis1.9 toodule.
3.9.1.5 Juhul, kui kliendi tootmisseadme ehitamine toimub etapiti, teostatakse kliendi
tootmisseadme nõuetele vastavuse kontroll vastavalt liitumistingimuste punktis 3.9.2
sätestatule pärast iga etapi elektrivõrguga ühendamist.
3.9.2 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumine etappide kaupa
3.9.2.1 Juhul, kui tootmisseadme ehitamine ning nõuetega vastavusse viimine toimub etappide
kaupa, tuleb pärast iga etapi lisandumist kontrollida terviklikku tootmisseadme nõuetele
vastavust arvestades punktis 3.9.1.2 toodut.
3.9.2.2 Etappide maht lepitakse kokku liitumislepingus.
3.9.2.3 Tootmisseadet, mida liidetakse etapiviisiliselt, nimetatakse ühe nimetusega, kusjuures
tootmisseadme etappidel võivad olla oma nimetused. Tootmisseadme
nimiaktiivvõimsus leitakse valminud etappide nimiaktiivvõimsuste summana.
3.9.2.4 Erinevates etappides paigaldatud elektrienergia tootmiseks vajalikud seadmed
loetakse terviklikuks tootmisseadmeks (talitluslik kogum) ning tuleb terviklikult testida
juhul kui neil on ühine:
17
3.9.2.4.1 liitumispunkt põhivõrguettevõtjaga ja/või
3.9.2.4.2 juhtimis-ja kaitsesüsteemid ning abiseadmed.
3.9.2.5 Tootmisseadme juhtimine peab olema rajatud viisil, et juhtimine toimib liitumispunkti
põhiselt olenemata etappide arvust.
3.9.2.6 Tootmisseadme, mis on võimeline talitlema etappide kaupa, kõik etapid peavad olema
võimelised täitma liitumislepingus ning võrgueeskirjas toodud nõudeid nii
individuaalselt kui koos talitledes. Võrgueeskirja funktsionaalsete nõuete täitmisel:
3.9.2.6.1 leitakse tootmisseadme nõutud primaar- ja sekundaarreservid töösolevate
etappide nimiaktiivvõimsusest;
3.9.2.6.2 leitakse tootmisseadme minimaalne väljastatav võimsus ning aktiivvõimsuse
reguleerimise kiirus koos selle nõude kohaldumisvahemikuga töösolevate
etappide nimiaktiivvõimsusest;
3.9.2.6.3 peab tootmisseadme reaktiivvõimsuse P/Q-diagrammi kohane tehniline
võimekus olema saavutatav vastavalt töösolevate etappide P/Q-
diagrammide summana nii reaktiivvõimsuse kui pinge juhtimise režiimil.
3.9.2.3 Tootmisseadme nõuetekohasuse hindamiseks tarvilik pingelohu katse viiakse läbi
kõikide valminud etappide paralleeltööl. Jaotusvõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatud
tootmisseadme nõuetekohasuse hindamisel lähtutakse muuhulgas punktis 6.4.4.7
toodud tingimustest.
3.9.3 Katsetuste kava koostamine
3.9.3.1 Katsetuste kava lepitakse kokku pärast kliendi elektripaigaldise elektriosa projekti
kooskõlastamist;
3.9.3.2 katsetuste kava lepitakse sõltuvalt tootmisseadme tüübist kokku vastavalt lisas 3
toodud tingimustele.
3.9.3.3 Katsetuste kava peab sisaldama:
3.9.3.3.1 katsete nimekirja, toimumise aega ja katsetuste läbiviimise eest vastutavat
isikut;
3.9.3.3.2 mõõteseadmete andmeid, võrgu skeeme ja muid andmeid, mille alusel on
võimalik katsete sisu ja järjekorda kavandada ning tulemusi analüüsida.
3.9.3.4 Katsetuste alustamise eelduseks on kokku lepitud katsetuste kava, mis on kliendi ja
põhivõrguettevõtja poolt allkirjastatud.
3.9.4 Katsetuste läbiviimine
3.9.4.1 Katsetused viiakse üldjuhul läbi kolmes etapis vastavalt lisas 3 toodud nõuetele:
3.9.4.1.1 kvaliteedimõõtmised;
3.9.4.1.2 tootmisseadme funktsionaalsed katsetused;
3.9.4.1.3 lühise läbimisvõime katse (FRT).
18
3.9.4.2 Katsetuste alustamiseks tuleb kliendil kolm (3) tööpäeva enne katsetuste plaanitavat
alustamise aega esitada vastavalt lisale 3 ette valmistatud katsetuste valmisoleku
deklaratsioon põhivõrguettevõtja poolsele kontaktisikule.
3.9.4.3 Põhivõrguettevõtjat tuleb teavitada katsetamiste lõppemisest.
3.9.4.4 Katsetuste plaanimisel, katsekavade koostamisel ja hilisemas katsetuste faasis tuleb
tegevused kooskõlastada põhivõrguettevõtja poolse kontaktisikuga. Kontaktisikut tuleb
hoida kursis katsetuste arenguga ja lubada tal olla katsetuste läbiviimise juures.
3.9.4.5 Katsekava peab kajastama kõiki tootmisseadme juhtfunktsioone, mida tuleb katseliselt
kontrollida nii lokaalse juhtimisega kui elektrisüsteemi juhtimiskeskusest juhituna.
3.9.4.6 Katsed tuleb läbi viia vastavalt katsekavas kokkulepitud järjekorrale. Poolte
kokkuleppel võib katsetuste järjestust muuta.
3.9.4.7 Kõigi elektrisüsteemiga paralleeltöös teostatavate katsetustele eelnevalt tuleb küsida
nõusolek katse teostamiseks elektrisüsteemi juhtimiskeskuselt, kui ei ole kokku lepitud
teisiti.
3.9.5 Kvaliteedimõõtmised
3.9.5.1 Kvaliteedimõõtmised teostatakse kõikide tootmisseadmete korral esimese võrguga
paralleeltöös talitletava katsena. Konkreetsed kvaliteedipiirnormid lepitakse kliendiga
kokku liitumislepingus.
3.9.5.2 Kvaliteedimõõtmiste periood kestab vähemalt seitse (7) ööpäeva, mille jooksul ei tohi
olla katkestusi mõõtmistes, välja arvatud lühiajalised katkestused mõõteandmete
mahalaadimiseks. Katkestuste arv nädala kohta lepitakse põhivõrguettevõtjaga kokku
enne katsetuste alustamist.
3.9.5.3 Kõikide katseperioodil esinenud sündmuste (sh inverteri sisse-väljalülitamise
sündmused ja põhjused); keskarvuti ja tootmisseadme vahelised käsud,
põhivõrguettevõtja SCADA ja kliendi SCADA vahelised käsud, kohta esitatakse
sündmuste aegrida.
3.9.5.4 Kvaliteedimõõtmiste tulemused esitatakse lühiraportina vastavalt lisas 3 toodud
vormile.
3.9.5.5 Kvaliteedimõõtmiste lühiraport esitatakse kümne (10) tööpäeva jooksul peale
kvaliteedimõõtmiste lõpetamist koos kinnitusega, et elektri kvaliteedinäitajad on lubatud
normide piires ning elektripaigaldis ei põhjusta lubamatuid häiringuid teistele
elektrivõrguga ühendatud klientidele.
3.9.5.6 Kui kvaliteedimõõtmise lühiraportis sisalduvad tulemused jäävad liitumislepingus
kokkulepitud piiridesse, annab põhivõrguettevõtja kümne (10) tööpäeva jooksul loa
katsetustega jätkamiseks vastavalt katsetuste kavale kuni pingelohu läbimise katseni.
19
3.9.5.7 Kvaliteedi mõõtmiste täisaruanne sisaldab lisaks lühiaruandes toodule ka tulemuste
graafilist kujutamist ning lisaks tuleb välja tuua kvaliteedimõõtmiste ajal toodetud aktiiv-
ja reaktiivvõimsus.
3.9.6 Tootmisseadme funktsionaalsed katsetused
3.9.6.1 Pärast katsetuste kavas märgitud katsetuste läbiviimist tuleb kliendil esitada
põhivõrguettevõtjale 30 päeva jooksul aruanne katsetuste tulemustest.
Funktsionaalsete katsetuste kohta esitatav aruanne peab sisaldama
kvaliteedimõõtmise tulemusi, mis tuleb esitada vastavalt lisas 3 toodud nõuetele.
3.9.6.2 Katsetuste aruandes hinnatakse tootmisseadme talitluskarakteristikuid, elektrikvaliteeti
ning vastavust võrgueeskirjas, liitumistingimustes ja liitumislepingus kokkulepitud
nõuetele.
3.9.6.3 Põhivõrguettevõtja hindab nõuetele vastavust liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja
edastab hinnangu katsetuste tulemuste kohta kliendile 30 päeva jooksul alates
aruande esitamisest.
3.9.6.4 Kui aruandest nähtub nõuetele mittevastavusi ning järeldub, et elektripaigaldis ei vasta
nõuetele, tuleb kliendil selgitada mittevastavuste põhjused, likvideerimise võimalused
ja aeg ning läbi viia uued katsetused. Sellel juhul tuleb põhivõrguettevõtjale esitada uus
katsetuste aruanne. Põhivõrguettevõtja annab järgnevale katsetuste aruandele
hinnangu 30 päeva jooksul alates aruande või täienduse saamisest.
3.9.7 Pingelohu läbimise katse
3.9.7.1 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi põhivõrguettevõtja poolt võimalusel 30 päeva
jooksul pärast kõigi teiste katsekavas olevate katsetuste läbiviimist ning lõppraporti
heakskiitmist põhivõrguettevõtja poolt.
3.9.7.2 Juhul, kui katsetuse korraldamine ei ole 30 päeva jooksul võimalik hooajaliselt suurte
elektrienergia voogude või elektrivõrgu elementide ebanormaalse seisundi tõttu,
riskimata teiste põhivõrguettevõtja tarbimispunktide toiteta jäämisega või pinge
väljumisega võrguteenuse tüüptingimustes lubatavatest piiridest, korraldatakse
katsetused esimesel võimalusel.
3.9.7.3 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi vastavalt katsekavas kokkulepitud tingimustele
kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis.
3.9.7.4 Pingelohu läbimise katse kohta koostab põhivõrguettevõtja aruande ning esitab selle
kliendile kümne (10) tööpäeva jooksul katsetuse läbiviimisest.
3.9.7.5 Pingelohu läbimise katse ebaõnnestumisel kliendi tootmisseadmest tingitud põhjustel:
3.9.7.5.1 on kliendil õigus esitada põhjendatud vastuväiteid kolmanda osapoole
raportile seitsme (7) tööpäeva jooksul alates punktis 3.9.7.4 toodud aruande
edastamisest kliendi lepingulisele kontaktisikule;
20
3.9.7.5.2 koostab klient aruande katse ebaõnnestumise põhjustest ning tehtud
parendustest. Kõigi parenduste puhul tuleb välja tuua eelneva ja
korrigeeritud olukorra kirjeldus koos parameetrite ning nende oodatava
mõjuga;
3.9.7.5.3 põhivõrguettevõtja vaatab kliendi aruande läbi kuni kümme (10) tööpäeva
jooksul, pärast mida alustatakse korduskatsetuse planeerimist või
saadetakse aruanne kliendile korrigeerimiseks;
3.9.7.5.4 kui põhivõrguettevõtja otsustab, et kliendi aruande maht ja sisu on piisav,
viiakse korduskatse läbi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruande
heakskiitmist eeldusel, et klient on viinud elektripaigaldisse parendused sisse
ning elektrivõrgu olukord seda lubab.
3.9.7.6 Katsekava loetakse täidetuks pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist.
3.9.7.7 Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab põhivõrguettevõtja
vastavalt punktile 3.9 hinnangu kliendi tootmisseadme vastavusest võrgueeskirja ja
liitumislepinguga kehtestatud nõuetele.
3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega
3.10.1 Liitumisleping loetakse lõppenuks kui pooled on liitumislepingus toodud kohustused
täitnud, muuhulgas täitnud punktis 3.10.2 esitatud kohustuse.
3.10.2 Katsekava täitmise järgselt peab klient oma elektripaigaldise mudeleid vajadusel
korrigeerima ja verifitseerima, esitades hiljemalt kuus (6) kuud pärast tootmisseadme
nõuetekohaseks tunnistamisest põhivõrguettevõtjale verifitseeritud mudelid koos
dokumentatsiooniga vastavalt lisale 5.
3.10.3 Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide
liitumislepingus toodud kohustuste täitmist sõlmitakse kliendiga võrguleping.
3.11 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise
metoodika
3.11.1 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika aluseks on
põhimõte vähendada ühiskonna kogukulusid. Ehitustööde ja seonduvate tööde
maksumuse vähendamiseks on kaks võimalust ning korraga on neist rakendatav ainult
üks.
3.11.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumust juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste
rajamisega (või ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-,
investeeringu- või muud kulud.
21
3.11.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse kliendi (50%) ja põhivõrguettevõtja
(50%) vahel võrdselt ning ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust
vähendatakse kliendi osa võrra.
3.11.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumust juhul, kui klient loobub sõlmitava kokkuleppe alusel
olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud
põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Ehitustööde ja
seonduvate tööde maksumuse vähendamise eelduseks on asjaolu, et
liitumispunktidest loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest
loobuda ja alajaama demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid,
mille kohaselt:
3.11.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe
alusel ehitab põhivõrguettevõtja kliendi poolt soovitud asukohta uue
alajaama ning tagab kliendile uute 110 kV liitumispunktide ehitamise ilma
ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuseta;
3.11.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud
liitumispunktides kasutatavate 110/… kV jõutrafode arvuga, sõltumata
tegelikult loobutud liitumispunktide arvust;
3.11.1.2.3 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamine ei hõlma
vajalike võrgu ümberehitamisega (nt uued õhuliinid) seotud kulude katmist.
22
4 KLIENDI ELEKTRIPAIGALDISTE TEHNILISED NÕUDED
4.1 Üldnõuded
4.1.1 Klient vastutab oma elektripaigaldiste vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele (sh
elektripaigaldiste ehitusnormidele) ning põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud normidele
ja nõuetele liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis.
4.1.2 Elektripaigaldise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb juhinduda peatükis 8
toodud standarditest ja eeskirjadest ning põhivõrguettevõtja võrgulepingu
tüüptingimustes toodust. Elektripaigaldise projekti esitamisel tuleb juhinduda lisast 5.
4.1.3 Alajaama projekteerimisel ei tohi muuta põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud nõudeid
ja parameetreid ilma põhivõrguettevõtja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
4.1.4 Isolatsiooni, liigpinge- ning releekaitse ja automaatika kavandamisel peab klient
arvestama,et põhivõrk on jäigalt maandatud. Seejuures peab klient arvestama, et maa
lühisvoolu kordaja 330 kV põhivõrgu puhul ei ole suurem kui 1,2 ning 110 kV
põhivõrgu maa lühisvoolu kordaja ei ole suurem kui 1,4 (maa lühisvoolu kordaja näitab
maalühise ajal tervetes faasides tekkivate pingete ja normaalolukorra faasipingete
suhet). Samuti peab klient arvestama, et põhivõrgu alajaamades on liigpingepiirikud
vaid jõutrafode läheduses ning jõukaablimuhvide läheduses ja elegaasisolatsiooniga
jaotusseadmetes põhivõrguettevõtja seadmete kaitseks.
4.1.5 Elektrivõrguga on lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille iga eri tüüpi
tootmisüksuse kohta esitatakse tüübikatsetuste protokollid. Elektrituulikute korral
vastavalt standardile IEC61400-21, pöörlevate elektrimasinate korral vastavalt
standardi EN60034 nõuetele. Muud tüüpi tootmisseadmete korral esitatakse
asjakohased tehasekatsetuste aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi
tootmisüksuse põhilised elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude
korral, elektrikvaliteet ja juhtimisvõimekus.
4.2 Nõuded primaarseadmetele
4.2.1 Elektrienergia kvaliteedi ning seadme- ja käiduohutuse tagamiseks peavad kliendi
elektripaigaldised vastama kehtivatele standarditele. Standardite loetelu koos nende
kohaldumise nõuetega on toodud peatükis 8.
4.2.2 Klient peab tagama, et punktis 4.2.1 sätestatud tingimus oleks täidetud ka kolmanda
isiku elektripaigaldiste osas, mis ühendatakse kliendi võrguga. Klient peab tagama, et:
4.2.2.1 tema elektripaigaldised vastavad perspektiivsetele lühisvooludele, mille väärtuse
liitumispunktis esitab põhivõrguettevõtja liitumislepingu pakkumises;
23
4.2.2.2 tema 110 kV või 330 kV jõutrafo vähemalt üks mähis peab olema kolmnurklülituses.
Teist tüüpi jõutrafod tuleb eelnevalt kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga, kes väljastab
vastavad tingimused ning jõutrafodele kehtestatud nõuded. Põhivõrguettevõtjal on
õigus keelduda ühendamaks teist tüüpi jõutrafosid, mis esitatakse kliendile koos
keeldumise põhjendusega. Jõutrafo neutraal peab olema maanduslüliti abil
maandamise võimalusega ja varustatud liigpingepiirikuga ning lühisvoolu piirava
reaktori paigaldamise võimalusega. Reaktori vajaduse ja parameetrid määrab
põhivõrguettevõtja tulenevalt lühisvoolude tasemest põhivõrgus;
4.2.2.3 tema 330 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema
vähemalt 245 kV ja tema 110 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise
isolatsioonitase peab olema võrdne faasipinge isolatsioonitasemega;
4.2.2.4 tema elektripaigaldistes on paigaldatud releekaitse ja automaatika ning koormuse
vähendamise ja/või eraldusautomaatika vastavalt põhivõrguettevõtja nõuetele, mis
määratakse võrgueeskirjas, liitumislepingus ja elektriosa projekti kooskõlastamise
käigus;
4.2.2.5 tema elektripaigaldised on kaitstud liigpingete eest.
4.2.3 Kliendi jõutrafode soovituslikud nimipinged on 330 kV jõutrafo puhul 347/(117,5; 38,5;
22; 16,5; 11; 6,6) kV ja 110 kV jõutrafo puhul 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV.
4.2.4 Jõutrafode astmelüliti asub soovituslikult primaarmähise poolel ning peab olema pinge
all reguleeritav.
4.2.5 Soovituslikud astmelüliti astmed on 330 jõutrafo puhul ±6×1,33% ja 110 kV jõutrafo
puhul ±9×1,67%.
4.2.6 Soovituslik on paigaldada jõutrafo primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod
reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga
südamikkudega.
4.2.7 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA/ 1 s.
4.2.8 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA/1 s.
4.2.9 Minimaalne põhivõrgu alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm².
24
4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted
Võrgu nimipinge 330 kV 110 kV
Seadme suurim lubatav kestevpinge, Um 362 123
Lühiaegselt (20 min) seadmetele lubatav maksimaalne pinge 379,5 126,5
Jõutrafode nimipinged 347/(117,5)/…/ 115/(…)/
4.4 Lühise taluvus
4.4.1 Elektripaigaldiste projekteerimisel tuleb arvestada, et kõik materjalid ja seadmed
peavad taluma maksimaalseid mehhaanilisi pingeid lühistel, mis seadmete käitamisel
võivad esineda.
4.4.2 Kõikidel voolujuhtidel peab lubatav lühisekestvus olema vähemalt üks sekund, kui ei
ole kokku lepitud teisiti.
4.5 Ohutusvahemikud
4.5.1 Alajaama projekteerimisel ei tohi ohutuse seisukohast vähendada minimaalseid
lubatud isolatsioonivahemikke, mis on toodud standardis EVS-EN 61936-1.
4.5.2 Ohutusvahemike juures tuleb arvestada ka tuule mõju, keskkonnatingimusi ja muid
asjaolusid ning kasutada vastavalt suuremaid vahemikke.
4.6 Lekkeraja pikkused
4.6.1 Seadmete valikul tuleb isolatsiooni seisukohast lähtuda alajaamas valitsevatest
keskkonnatingimustest. Üldjuhul on seadmete isolatsiooni lekkeraja pikkus vähemalt
20 mm/kV, juhul kui põhivõrguettevõtja hinnangul on vajalik suurem lekkeraja pikkus,
esitab põhivõrguettevõtja selle liitumislepingu pakkumises.
4.7 Raadiohäired ja akustiline müra
4.7.1 Seadmete valik ja konstruktsioon peab tagama, et koroona põhjustatud raadiohäired
oleksid madalamad kui põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud standardites toodud
väärtused.
4.7.2 Aktsepteeritud on tehnilised lahendused, mille puhul raadiohäired, mõõdetuna
vastavalt standardile IEC-CISPR 18 sagedusel 0,5 MHz ja 20 m kaugusel jaotla kõige
kaugemast seadmest, on järgmised:
4.7.2.1 vihmase ilmaga - alla 30 dB;
4.7.2.2 kuiva ilmaga - alla 15 dB;
25
4.7.3 Kliendi elektripaigaldise poolt põhjustatud akustiline müra ei tohi põhjustada
mürataseme ületamist põhivõrguettevõtja alajaama piiril üle õigusaktides ja/või
asjakohases planeeringus sätestatud piirnormi.
4.8 Automaatika ja releekaitse
4.8.1 Kliendi elektripaigaldiste ja põhivõrgu releekaitse peavad ühilduma ning toimima
selektiivselt selleks, et tagada elektrisüsteemi töökindlus. Mõlemad osapooled
vastutavad selle eest, et nende omanduses olevad kaitseseadmed oleksid töökorras.
4.8.2 Kliendile kuuluva elektripaigaldise releekaitse põhikaitse peab rakenduma kliendile
kuuluva seadme rikkel selektiivselt ja vähemalt 0,1 sekundi jooksul pärast rikke
tekkimist.
4.8.3 Primaarseadmete omanik vastutab oma seadmete kaitsmise eest. Põhivõrguettevõtja
poolel (liitumispunktis) olevad kaitsed on ette nähtud põhivõrguettevõtja seadmete
kaitseks riketel kliendi seadmetes ja need ei kaitse täielikult kliendi seadmeid ega
asenda kliendi seadmete põhikaitseid. Klient peab arvestama, et põhivõrguettevõtja
kaitsed ei kindlusta kliendile kuuluvate seadmete väljalülitamist ja mitte kahjustumist
kliendi seadmete rikete ja lühiste korral.
4.8.4 Lülitusseadmeid juhib seadme omanik.
4.8.5 Põhivõrguettevõtja annab kliendile kliendi lahtri lülitusseadmete asendid vastava lahtri
klemmkapist.
4.8.6 Põhivõrguettevõtja eraldab kliendile tema seadme põhikaitseks ühe voolutrafo
südamiku (5P20) kliendi liitumislahtris, ühenduspunktiks on selle lahtri klemmkapi
klemmliist põhivõrguettevõtja alajaamas.
4.8.7 Kliendi jõutrafo 110 kV või 330 kV poole reservkaitse ja mõõtmiste ning kliendi
elektripaigaldise juhtimise otstarbeks põhivõrguettevõtja eraldi vooluahelaid ei anna.
Soovi korral peab klient paigaldama oma jaotlasse liitumispunkti pingel eraldiseisva
voolutrafo või kasutama jõutrafot, millel on primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod
(reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikud).
4.8.8 Põhivõrguettevõtja annab kliendile tema soovil põhivõrguettevõtja pingetrafost
pingeahelate ühendamise võimaluse (pingemõõtmise täpsusklass 0,5),
ühenduspunktiks on 110 kV või 330 kV pingetrafo klemmkapi klemmliist
põhivõrguettevõtja alajaamas. Kliendi jaoks paigaldab põhivõrguettevõtja sinna eraldi
pingetrafo kaitselüliti.
26
4.8.9 Kliendi seadmete releekaitse väljalülitusahelad (sealhulgas avariiline väljalülitamine)
tuleb ühendada vaskkaabliga põhivõrguettevõtja juhtimishoonesse, ühenduspunktiks
on vastava lahtri releepaneeli klemmliist põhivõrguettevõtja juhtimishoones.
Primaarseadmete sisselülitusahelaid kliendi seadmete ja põhivõrguettevõtja vahel
välja ei ehitata.
4.8.10 Põhivõrguettevõtja kliendile AC reservtoidet ei anna.
4.8.11 Põhivõrguettevõtja kliendile DC toidet ei anna.
4.8.12 Täpne ahelate arv ja maht põhivõrguettevõtja ning kliendi seadmete vahel selgub
elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Juhul kui liiniga liitumise puhul, kus
liitumine põhivõrguettevõtja jaotlast on kaugemal kui 100 m ning tehniliselt ei ole
otstarbekas ega mõistlik vaskahelaid jaotlate vahel välja ehitada, lepitakse
põhivõrguettevõtja ja kliendi vahel täpne lahendus kokku juhtumipõhiselt.
4.8.13 Klient kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga enda elektripaigaldise kaitsete sätted
elektriosa projekti kooskõlastamisel.
4.8.14 Klient on kohustatud kooskõlastama põhivõrguettevõtjaga oma elektripaigaldise sätete
muudatused.
4.8.15 Sekundaarseadmete omandipiirid määratakse iga liitumise puhul juhtumipõhiselt.
Üldjuhul annab põhivõrguettevõtja kliendile vastava lahtri lülitusseadmete asendid
selle lahtri klemmkapist.
4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele
4.9.1 Üldosa
4.9.1.1 Mõõtmised, oleku- ja juhtimissignaalid vahetatakse kliendi elektripaigaldise ning
põhivõrguettevõtja põhi- ja varujuhtimiskeskuste vahel (edaspidi kasutatakse
juhtimiskeskuste väljendamiseks mõistet: elektrisüsteemi juhtimiskeskus). Nõuded
kehtivad iga liitumispunkti kohta eraldi.
4.9.1.2 Kliendi seadmete juhtimiseks ja andmete edastamiseks tuleb kliendil paigaldada eraldi
kaugjuhtimisterminal (RTU), mille andmevahetusprotokoll ühildub põhivõrguettevõtja
SCADA andmevahetusprotokolliga. Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja
poolt kasutatav andmesideühendus põhivõrguettevõtja SCADA suunas peab vastama
standardile EVS-EN 60870-5-104. Kliendi RTU ja põhivõrguettevõtja RTU vaheline
andmevahetus ei ole lubatud.
27
4.9.2 Reaalajas toodud informatsioon
4.9.2.1 Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja elektripaigaldisest tuleb edastada
elektrisüsteemi juhtimiskeskusele reaalajas mõõtmised, tootmisseadme juhtimised ja
asendisignaalid vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile (edaspidi
Infomahtude tabel). Infomahtude tabeli kohaldamisel liituvale elektripaigaldisele tuleb
lähtuda muuhulgas ka liitumispunktis edastatava elektrienergia suunast, installeeritud
võimsusest ja tootmisseadme tüübist.
4.9.2.2 Põhivõrguettevõtjal on õigus lisada liitumislepingu täitmise ajal tehnilise projekti
koostamise käigus infomahtude tabelisse täiendavaid infoobjekte ainult juhul, kui
infoobjektide lisamine on tehniliselt põhjendatud, sellega ei kaasne kliendile
ebamõistlikke kulutusi ning see on paratamatult vajalik süsteemi varustuskindluse
tagamiseks.
4.9.2.3 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas
asendisignaalid vastavalt infomahtude tabelile.
4.9.2.4 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse primaarseadmete abikontaktidelt, abireleesid
kasutamata, nn. kaksiksignaalidena (double-contact signals).
4.9.2.5 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas
kaitse ja rikkesignaalid vastavalt infomahtude tabelile.
4.9.2.6 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatav tuule kiirus võib
vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või
tuuleelektrijaama tuulekiiruste mõõtmiste keskmine, sh iga üksikmõõtmine peab olema
mõõdetud tuuliku gondli kõrguselt maapinnalt kas eraldi meteomastilt või elektrituuliku
pealt.
4.9.2.7 Kui põhivõrguga liitunud tuuleelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas
geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu
elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteomõõtmised, mis on
sätestatud punktis 4.9.2.8 iga tuulikute grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti
kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), tuule kiirus (m/s) ja suund
(kraadides) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud tuuleelektrijaama puhul
on tegemist olukorraga, kus tuuleelektrijaam koosneb tuulikute gruppidest ning grupid
asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et tuuletingimused samal
ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad.
4.9.2.8 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatavad
meteoroloogilised mõõtmised peavad täiendavalt vastama järgmistele nõuetele
mõõtmise asukoha osas:
4.9.2.8.1 tuule kiirus ja suund tuuliku gondli kõrguselt;
4.9.2.8.2 välisõhu temperatuur ja selle mõõtmise kõrgus maapinnalt.
28
4.9.2.9 Päikeseelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimisekeskusele edastatav
päikeseintensiivsus (W/m2) võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine,
üksikmõõtmiste kogum või päikeseelektrijaama päikeseintensiivsuste mõõtmiste
keskmine.
4.9.2.10 Kui põhivõrguga liitunud päikeseelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas
geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu
elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteoroloogilised
telemõõtmised iga päikeseelektrijaama grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti
kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), päikeseintensiivsus (W/m2)
ja õhutemperatuur (kraadides °C) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud
päikeseelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kui päikeseelektrijaam koosneb
inverterite gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel,
et päikeseintensiivsuse tingimusel samal ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt
oluliselt erinevad.
4.9.3 Nõuded sideühendusele
4.9.3.1 Klient ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja peab tagama andmevahetuseks
vajaliku sideühenduse elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav protokoll on IEC
60870-5-104.
4.9.3.2 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud vaid juhul, kui
kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN-ühenduse loomiseks edastab
klient taotluse põhivõrguettevõtjale 30 päeva enne soovitavat sideühenduse
teostamist. Põhivõrguettevõtja väljastab VPN-ühenduse parameetrid kliendi
seadistajale 10 tööpäeva jooksul.
4.9.3.3 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud kliendi seadmetesse on lubatud
vähemalt neljast (4) IP alamvõrgust.
4.9.3.4 Ühendus peab võimaldama neli (4) üheaegset loogilist ühendust
(EVS_EN_60870_5_104 p.10 Redundant connection. N=4). IP aadresside paarid
lepitakse kokku tehnilise projekti kooskõlastuse käigus.
4.9.3.5 Kui sideühendus katkeb, siis on põhivõrguettevõtjal õigus kliendi tarbimiskoha
võimsuslüliti(d) välja lülitada kui kliendi seade põhjustab häiritud või avariitalituse
elektrisüsteemis. Sideühenduse töökindlusele esitatavad nõuded on toodud punktis
4.9.3.6.
4.9.3.6 Kliendi iga sideühenduse talitluskindlus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) peab
olema vähemalt 0,9836 (144 tundi lubatud katkestust aastas) ning ühekordne
sidekatkestus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) ei tohi ületada 16 tundi.
29
4.9.3.7 Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku elektripaigaldise elektriosa projekti
kooskõlastamise käigus. Sideühenduse osas peavad olema esitatud elektripaigaldise
kohta järgmised andmed:
4.9.3.7.1 Privaatvõrgu tüüp (füüsiline või virtuaalne);
4.9.3.7.2 Tulemüüri või marsruuteri avalikku IP aadress;
4.9.3.7.3 VPN puhul VPN kontsentraatori IP aadress;
4.9.3.7.4 Kõikide põhivõrguettevõtja SCADA poolt küsitletavate seadmete (RTU jmt.)
IP aadressid.
4.9.3.8 Sideühenduse avamine toimub järgmise protseduuri alusel:
4.9.3.8.1 Klient esitab tingimustele vastavat informatsiooni sisaldava projekti;
4.9.3.8.2 VPN puhul edastab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator kliendile
vastavad ühenduse parameetrid;
4.9.3.8.3 Klient täpsustab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraatoriga
võrguseadmete seadistuse;
4.9.3.8.4 Põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator teeb vajaliku seadistuse
põhivõrguettevõtja võrguseadmetes.
4.9.3.9 Kliendi RTU peab vahetama elektrisüsteemi juhtimiskeskusega infomahtusid, milliste
aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1
ms).
4.9.4 Mõõtetäpsus
4.9.4.1 Arvutuslik summaarne piirviga elektrisüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavatel
mõõtmistel (P, Q, I, U) peab jääma alla 1% ja selle tagamiseks peab klient nägema
ette oma paigaldisse täpsusnõuetele vastavad mõõtetrafod.
4.9.4.2 Tagamaks seda, et elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer ja kliendi
elektripaigaldise juhtimissüsteem opereeriks sarnaste suuruste ja mõõteandmetega,
peab Kliendi tootmisseadme juhtimissüsteemi mõõtmiste täpsus jääma alla 1 %.
Selleks, et erinevatele mõõtesüsteemidele niigi esinevatele ebatäpsustele ei lisanduks
elektrienergia kadudest tingitud ebatäpsusi, peab Klient kasutama oma
tootmisseadme juhtimiseks mõõtmisi, mis on liitumispunktile võimalikult lähedal
(eelistatult samal pingeklassil).
4.9.4.3 Edastatavate mõõtmiste mõõtepiirkonnad sagedusele, vooludele ja pingetele
täpsustatakse elektriosa projekti kooskõlastamise käigus.
30
4.10 Nõuded talitusele sageduse ja pinge muutumisel ning
võrguhäiringutel
4.10.1 Tootmisseadmed peavad olema võimelised talitlema ja püsima elektrivõrguga
paralleeltöös sagedusvahemikel mis on määratud tabelis 1. Nõuded tootmisseadme
talitlusele sageduse muutmisel ja pingevahemikel, mis on määratud tabelis 2. Nõuded
tootmisseadme talitlusele pinge muutmisel.
Tabel 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel
1.1.2.1 Sagedus 1.1.2.2 Ajaperiood
1.1.2.3 47,5 – 49 Hz 1.1.2.4 Vähemalt 30 minutit
1.1.2.5 49 – 51 Hz 1.1.2.6 Kestvalt
1.1.2.7 51 – 53 Hz 1.1.2.8 Vähemalt 180 sekundit
Tabel 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele pinge muutmisel
1.1.2.9 Pinge
1.1.2.11 Nimipingel 110 1.1.2.12 Nimipingel 330 1.1.2.10 Ajaperiood
kV kV
1.1.2.13 97-105 kV 1.1.2.14 280-320 kV 1.1.2.15 Vähemalt 60 minutit
1.1.2.16 105-123 kV 1.1.2.17 320-362 kV 1.1.2.18 Kestvalt
1.1.2.19 123-126,5 kV 1.1.2.20 362-379,5 kV 1.1.2.21 Vähemalt 60 minutit
4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon
4.11.1 Tootmisseadmed tuleb varustada kaitsefunktsioonidega, mis peab olema kooskõlas
võrgueeskirjas toodud nõuetega, millega välditakse tootmisseadme kahjustamist
väärtalituse või elektrisüsteemi häiringu käigus, mille vältel talitusparameetrite
muutused või nende kestused ületavad tootmisseadme projekteeritud ning
minimaalseid nõutud suurusi.
4.11.2 Tootmisseadmele paigaldatud kaitseseadmed peavad tagama selle eraldumise
omatarbe koormusele võrgueeskirjas toodud juhtumitel ja tingimustel ning olema
võimeline häiringu möödumisel tagasi võrku lülituma. Punkt ei kohaldu
tuuleelektrijaamadele, päikeseelektrijaamadele ega asünkroongeneraatoritele.
4.11.3 Kaitse rakendumise järgselt võib tootmisseadme tagasi võrku lülitada elektrisüsteemi
juhtimiskeskuse nõusolekul.
4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimine
4.12.1 Tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust peab olema võimalik reguleerida
elektrisüsteemi juhtimiskeskusest kaugjuhtimise teel.
31
4.12.2 Aktiivvõimsuse reguleerimine (P=konst) toimub liitumispunkti põhiselt. Aktiivvõimsuse
reguleerimisel on koormuse jaotamine ühe liitumispunkti järele ühendatud
tootmisseadme generaatori(te) vahel kliendi poolt vabalt valitav juhul, kui töös olevate
generaatorite maksimaalne ja minimaalne võimalik väljundaktiivvõimsus on
saavutatav.
4.12.3 P=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab aktiivvõimsuse seadeväärtus olema
muudetav 1 MW suuruste sammudena kogu aktiivvõimsuse reguleerimise vahemikus.
4.12.4 Tootmisseadmete reaktiivvõimsust peab olema võimalik reguleerida elektrisüsteemi
juhtimiskeskusest kaugjuhtimise teel.
4.12.5 Reaktiivvõimsuse reguleerimine (Q=konst) toimub liitumispunkti põhiselt ning on
põhivõrguettevõtja poolt kasutatav vastavalt vajadusele ning kompenseeritakse
kliendile vastava kokkuleppe alusel. Reaktiivvõimsuse tootmise või tarbimise
jaotamine generaatori(te) vahel vaba eeldusel, et töös olevate generaatorite P/Q-
kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav.
4.12.6 Q=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab reaktiivvõimsuse seadeväärtus olema
muudetav 1 Mvar suuruste sammudena kogu reaktiivvõimsuse tehniliselt võimaliku
reaktiivvõimsuse reservi ulatuses.
4.12.7 Tootmisseadmetel on nõutud lisaks aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reguleerimisele ka
pinge juhtimise funktsionaalsus (U=konst), mis vastavalt seadeväärtusele ning
võrgupingele on võimeline muutma tootmisseadme väljastatavat reaktiivvõimsust kogu
tehnilise võimekuse piires. Pinge juhtimise funktsionaalsuse kasutamise käivitab
põhivõrguettevõtja vastavalt vajadusele, mis kompenseeritakse kliendile. Pinge
juhtimise funktsionaalsuse käigus on ühe liitumispunkti järgi ühendatud
tootmisseadme generaatori(te) vahel reaktiivvõimsuse jaotamine vaba eeldusel, et
töös olevate generaatorite P/Q-kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav.
4.12.8 Kõikide seadistatavate väljundvõimsuste (pinge, aktiiv- ja reaktiivvõimsus jms)
referentskoht on tootmisseadme liitumispunkt elektrivõrguga.
4.13 Sageduse primaarreguleerimine
4.13.1 Tootmisseade peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel ning
reguleerimisel täitma võrgueeskirjas toodud primaarreguleerimise tingimusi.
4.13.2 Primaarreguleerimise võimekuse määratlemisel on aluseks järgmised terminid:
4.13.2.1 Primaarreserv – tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus;
4.13.2.2 Tundetustsoon – hälve nimisagedusest, mille korral tootmisseade ei teosta
reguleerimist;
32
4.13.2.3 Statism – sageduse suhtelise muutuse suhe võimsuse suhtelisse muutusesse.
𝑃𝑛𝑖𝑚𝑖 ∙ ∆𝑓
𝑆𝑡𝑎𝑡𝑖𝑠𝑚% = ∙ 100
∆𝑃 ∙ 50
4.13.3 Sageduse primaarreguleerimise funktsionaalsust kirjeldab joonis 1 „Sageduse
primaarreguleerimine“.
Joonis 1. Sageduse primaarreguleerimine
4.13.4 Päikese- ja tuuleelektrijaamadel, mille väljundaktiivvõimsus sõltub
ilmastikutingimustest, rakendatakse primaarreservi tekitamist vastavalt maksimaalsele
võimalikule hetkväljundvõimsusele vastavalt joonisel 2 kujutatult.
Joonis 2. Primaarreguleerimise funktsionaalsus
33
4.13.5 Tootmisseadme primaarreguleerimise seadistust peab olema võimalik elektrisüsteemi
juhtimiskeskusest muuta. Muudetavad parameetrid peavad olema:
4.13.5.1 primaarreguleerimise olek;
4.13.5.2 tootmisseadme tundetustsoon;
4.13.5.3 statism.
4.14 Omatarbekoormusele üleminek
4.14.1 Tootmisseade peab olema võimeline minema üle omatarbekoormusele järgmistel
juhtumitel:
4.14.1.1 sageduskaitse toimimisel;
4.14.1.2 pingekaitse toimimisel.
4.14.2 Tootmisseade peab olema võimeline talitlema omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni
jooksul.
4.14.3 Tootmisseade peab olema võimeline omatarbelt sünkroniseerima tagasi võrku.
4.14.4 Omatarbele ülemineku nõuet ei kohaldata asünkroongeneraatoritele, päikese- ja
tuuleelektrijaamadele.
4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded
4.15.1 Siinkohal on välja toodud väärtused mida põhivõrguettevõtja kasutab
planeerimisväärtustena
4.15.2 Konkreetsete klientide korral on lubatavad piirväärtused madalamad ning
määratletakse iga konkreetse kliendi puhul liitumislepingus eraldi
4.15.3 Kliendi poolt põhjustatud pingemuutused ei tohi liitumispunktis ületada 3%.
4.15.4 Värelus (flikker)
4.15.4.1 Värelus 110 kV elektrivõrgus
E Pst i 1,0
E Plt i 0,8
4.15.4.2 Värelus 330 kV elektrivõrgus
E Pst i 0,8
E Plt i 0,6
34
4.15.5 Pinge asümmeetria
4.15.5.1 Normaaltalitlusel ei tohi vastujärgnevuskomponendi efektiivväärtuse 10-minutiline
keskväärtus ületada 110 kV võrgus 1,5 % pärijärgnevuskomponendist iganädalasel
mõõtmisel 95 % juhtudest ja 330 kV võrgus 1 % pärijärgnevuskomponendist
iganädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest.
4.15.6 Harmoonikud
4.15.6.1 Pingeharmoonikud
4.15.6.1.1 Põhivõrguettevõtja 110 kV ülekandevõrgu kõrgemate harmoonikute
pingete (kuni 50-ndat järku) planeerimisväärtused on järgnevad:
Paaritud harmoonikud Paarisharmoonikud
3-ga jagumatud 3-ga jaguvad
Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, %
5 3,0 3 3,0 2 1,0
7 2,5 9 1,5 4 0,7
11 1,7 15 0,5 6 0,5
13 1,7 21 0,5 8 0,3
17 1,2 >21 0,3 10 0,3
19 1,2 12 0,2
23 0,8 >12 0,2
25 0,8
>25 0,5
35
4.15.6.1.2 Põhivõrguettevõtja 330 kV ülekandevõrgu kõrgemate harmoonikute pingete
(kuni 50-ndat järku) planeerimisväärtused on järgnevad:
Paaritud harmoonikud Paarisharmoonikud
3-ga jagumatud 3-ga jaguvad
Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, %
5 2,0 3 2,0 2 1,0
7 2,0 9 1,0 4 0,5
11 1,5 15 0,3 6 0,3
13 1,5 21 0,2 >6 0,1
17 1,0 >21 0,2
19 1,0
23 0,7
25 0,7
>25 0,1+12,5/h
4.15.6.2 Vooluharmoonikud
4.15.6.2.1 Kliendile maksimaalsed lubatud voolu emissiooni väärtused liitumispunktis.
% kliendi maksimaalsest voolust
Voolu maksimaalne moonutus (TDD) 5%
Faasivoolu psofomeetriline väärtus 5A
Voolu vastujärgnevuskomponent 20%
36
4.15.6.2.2 Paaritute vooluharmoonikute lubatavad piiremissioonid
Vooluharmoonikute piiremissioonid
Harmooniku järk
voolutugevuse suhtes %
h < 11 4,0
11 h 17 2,0
17 h 23 1,5
23 h 35 0,6
35 h 50 0,5
Harmoonikute summaarne 5,0
moonutustegur (TDD)
4.15.7 Kõrgsagedusside häiringud
5.15.7.1 Põhivõrgu 330 kV pingeastmel kasutatakse kõrgsagedussidet.
4.15.7.2 Klient peab tagama, et kliendi elektripaigaldise poolt genereeritav ei tohi ületada 35 dB
(0 dB = 0,775 V) sagedusvahemikus (40…500) kHz, mõõdetuna standardse
kauglülitusseadme sisendis liitumispunktis. Mõõdetava sagedusriba laius peab olema
vähemalt 2 kHz.
37
5 PÕHIVÕRGU TEHNILISED PÕHIMÕTTED JA
PARAMEETRID
5.1 Üldosa
5.1.1 Peatükk kirjeldab põhivõrguettevõtja alajaamade, liinide ja elektripaigaldistega seotud
tehnilisi lahendusi ning põhimõtteid. Käesolevast peatükist juhindutakse kliendi
liitumistaotluse alusel tehtavate põhivõrguettevõtja elektrivõrgu ümberehitustööde
tehniliste lahenduste koostamisel.
5.1.2 Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ja võrgutasu
vähendamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused
kvaliteedinõuete rikkumise korral”. Liitumislepingus katkestusaegade kokkuleppimisel
lähtutakse alati kehtivast määruse redaktsioonist.
5.1.2.1 Vastavalt kehtivale Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise
korral“ tuleb rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada ühe toitega tarbimiskohas
120 tundi jooksul ning kahe sõltumatu toitega tarbimiskohas 2 tunni jooksul.
5.1.2.1.1 Juhul kui alajaama toiteliinid paiknevad ühistel mastidel välja arvatud
viimane portaal (lõpumast), rakendatakse katkestusaega 120 tundi.
5.1.2.1.2 Juhul kui olemasoleva võrgulepingu kliendi, kelle tarbimiskohas on
võrgulepinguga kokku lepitud 2 tunni pikkune rikke likvideerimise tähtaeg,
tootmistingimuste muutmise tingib lisanduv tootmisvõimsus ning
tarbimisvõimsust ei suurendata, pakub põhivõrguettevõtja kliendile ka pärast
tootmistingimuste muutmist 2 tunnist katkestusaega.
5.1.3 Põhivõrguettevõtjal ei ole harva esinevate sündmuste puhul võimalik tarbimiskohas,
mille toiteks rajatakse üks kaheahelaline õhuliin, rikkest põhjustatud katkestust
kõrvaldada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste
kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise
korral” toodud tähtajaga. Harva esinevateks sündmusteks loetakse järgnevaid
sündmusi:
5.1.3.1 liini masti vigastust;
5.1.3.2 kaheahelalise liini mõlema ahela üheaegne vigastus.
38
5.1.4 Kliendil on võimalus kokkuleppel põhivõrguettevõtjaga ning kooskõlas punktiga 3.5.3
rajada liitumiseks vajalik põhivõrguettevõtja omandisse jääv elektripaigaldis
põhivõrguettevõtja 110 kV ülempingega alajaamades, mis on renoveeritud hiljem kui
2003. aastal ning ainult juhul, kui elektripaigaldist hakatakse pärast võrguühenduse
pingestamist kasutama ainult kliendi poolt võrgust võetava või võrku antava
elektrienergia ülekandeks.
5.2 Õhu- ja kaabelliinid
5.2.1 Õhuliinide üldosa
5.2.1.1 Uute õhuliinide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb maksimaalselt kasutada
olemasolevate õhuliinide trasse/koridore;
5.2.1.2 Uute õhuliinide ehitamisel kasutatakse kuni neljaahelalisi maste;
5.2.1.3 Erinevate pingetega mitmeahelalise liini korral ehitatakse kõrgemale suurema
nimipingega ahelad;
5.2.1.4 Õhuliini ristumisel põhimaanteede, raudteede ja laevatatavate veeteedega, peavad
olema mõlemal pool ristumist ankrumastid koos topeltisolaatorkettidega, mis
koosnevad kahest paralleelsest ankrumasti traaversile üksteisest sõltumatult
kinnitatud isolaatorkettide komplektist. Nimetatud lahendust tuleb kasutada ka juhul kui
lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette selline ristumine liiniga;
5.2.1.5 Õhuliini ristumisel maantee, raudtee ja laevatatavate veeteega, tuleb ristumisel tagada
vertikaalgabariit 10 m 330 kV ja 8,5 m 110 kV õhuliini juhtmetega. Nimetatud
gabariite tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette
antud ristumine liiniga. Ülejäänud olukordades lähtutakse standardis EVS-EN 50341-
2-20 („Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ osa 2-20: Eesti siseriiklikud
erinõuded (SEN)) toodud õhkvahemikest;
5.2.1.6 Kliendil ei ole lubatud olemasolevatele põhivõrguettevõtja mastidele ehitada juurde
oma liiniahelat;
5.2.1.7 Suurema ristlõikega liini juhtme vahetuse korral kasutatakse olemasolevaid maste
juhul kui see on tehniliselt võimalik.
5.2.2 330 kV õhuliinid
5.2.2.1 330 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema vähemalt 3x400-Al mm²;
5.2.2.2 Haritaval põllumaal kasutada vabaltseisvaid maste;
39
5.2.2.3 330 kV liinidel kasutatakse ainult klaasisolaatoreid välja arvatud viimases portaali
ühendatud visangus, kus komposiitisolaatorite kasutamine võib olla tehniliselt
põhjendatud tõmbekettides. Klaasisolaatoritele paigaldatakse koroonarõngad ja
lahendussarved. I-tüüpi kandekettidesse tuleb lisaks lekkeraja pikkusest tulenevalt
nõutud isolaatoritele lisada kõige ülemiseks isolaatoriks üks avatud profiiliga
lisaisolaator, mille diameeter on vähemalt 1,5-kordne alumise isolaatori diameeter;
5.2.2.4 Kaableid võib 330 kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada mitte lähemale kui 10 m masti
vundamendist, tõmmitsast, maandurist või juhtme projektsioonist;
5.2.2.5 Uute liinide ühendamist harudena olemasolevatele 330 kV liinidele ette ei nähta.
5.2.3 110 kV õhuliinid
5.2.3.1 110 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema 1x240 Al mm² või 2x240 Al
mm²;
5.2.3.2 110 kV liinidel kasutakse kas klaas- või komposiitisolaatoreid. I-tüüpi kande- kettidesse
tuleb lisaks lekkeraja pikkusest tulenevalt nõutud isolaatoritele lisada kõige ülemiseks
isolaatoriks üks avatud profiiliga lisaisolaator, mille diameeter on vähemalt 1,5-kordne
alumise isolaatori diameeter. Komposiitisolaatorite paigaldamine ei ole lubatud
mastidele, kus traaversil on alla suunatud tugiõla konstruktsioon;
5.2.3.3 Kaableid võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti
vundamendist, tõmmitsast, maandurist või juhtme projektsioonist;
5.2.4 110 kV kaabelliinid
5.2.4.1 Kasutatakse ainult piki- ja radiaalsuunas veetihedaid kaableid, mille soone
maksimaalne lubatud töötemperatuur on 90ºC, läbilaskevõime arvutustel kasutada
soone töötemperatuuri 65ºC;
5.2.4.2 Kaabli ekraan maandatakse mõlemast otsast;
5.2.4.3 Kaablite paigaldamisel avatud meetodiga kaetakse kaablid betoonplaatidega ning
kaablitrass tähistatakse hoiatuslindi ja ID markerpallidega;
5.2.4.4 Täiendava tähistusena trassi kohal kasutatakse kaablitulpasid haritava maa-ala
ääres, kaablitrassi kulgemiskohas vette, looduslikes parkides, niitudel, metsas,
maantee läheduses ning mujal analoogsetes kohtades ja kohtades, kus võidakse teha
trassivaldajatega kooskõlastamata planeerimis-, puurimis- või kaevetöid;
5.2.4.5 Ristumisel teede ja muude kommunikatsioonidega tuleb kaabelliini iga faas paigaldada
eraldi torusse. Toru siseläbimõõt peab olema vähemalt 1,5 kaabli välisläbimõõtu, kuid
mitte vähem kui 160 mm;
5.2.4.6 Sildade, viaduktide, estakaadide ja teiste analoogsete rajatiste konstruktsioonid ning
rajatisel viibida võivad inimesed tuleb täiendavalt kaitsta kaablirikke korral võimaliku
elektrikaare, maaühendusvoolu ja puutepinge kahjuliku toime eest;
5.2.4.7 Olemasoleva kaabli kaitsevööndisse on täiendavate kaablite paigaldamine keelatud.
40
5.2.5 110 kV segaliinid
5.2.5.1 Elektripaigaldiste ümberehitamisel üldjuhul segaliine (õhuliinid + kaabelliinid) ei
ehitata. Kui segaliini rajamine osutub majanduslikult ja tehniliselt põhjendatuks,
peavad nende rajamisel olema täidetud järgmised tingimused:
5.2.5.1.1 Paigaldatava kaablilõigu läbilaskevõime 65 ºC juures peab vastama õhuliini
läbilaskevõimele, kuid mitte olema väiksem kui 700 A;
5.2.5.1.2 Paigaldatava kaablilõigu osa ei tohi asuda kahe õhuliini lõigu vahel s.t., et
kaabel saab alguse kas alajaamast või olemasolevast kaablist;
5.2.5.1.3 Tehniliste põhjenduste aluseks on koostöös Kliendiga teostatav uuring,
mille põhjendatud kulud katab elektripaigaldise ümberehitamise taotleja.
5.3 Alajaamade skeemide põhimõtted
5.3.1 Üldjuhul rajatakse liitumise käigus uus alajaam hajaasustusega piirkonnas
olemasolevale alajaamale mitte lähemale kui 15 km ja tiheasustusega piirkonnas mitte
lähemale kui 3 km. Erandiks on:
5.3.1.1 Juhtumid, kus põhivõrguettevõtja hinnangul tingib liidetav võimsus või mingi muu
asjaolu alajaama ehitamise eespool toodud tingimustega võrreldes lähemale.
Põhivõrguettevõtja hinnang põhineb kliendi ja põhivõrguettevõtja kokkuleppel enne
liitumistaotluse esitamist teostataval uuringul, millega võrreldakse erinevate variantide
kogukulusid. Kogukulud määratakse erinevatele variantidele, milles arvestatakse
investeeringu-, käidu-, hooldus- ning muid (näiteks kaod, töökindlus, katkestuskahjud
jmt) kaasnevaid kulusid eeldatavast kasutuselevõtust järgneva 15 aasta käidu perioodi
jooksul.
5.3.1.2 Juhul kui klient on nõus sõlmima tähtajalise (pikkusega 25 aastat) võrgulepingu, võib
põhivõrguettevõtja ehitada liitumisalajaama ligemale kui eelpooltoodud kriteeriumid
lubavad järgmistel tingimustel:
5.3.1.2.1 Kliendile rajatav alajaam ei tohi paikneda ühendatavast olemasolevast
õhuliinist kaugemal kui ühe 110 kV ülekandeliini visangu pikkus;
5.3.1.2.2 Ühendatav õhuliin peab olema varustatud optikaga (OPGW, ADSS vms).
5.3.2 Olemasoleva alajaama laiendamisel lähtutakse lahtrite ühetaolisuse põhimõttest, ehk
siis kasutatakse olemasoleva alajaama skeemi ja plaanilahendust.
5.3.3 Harualajaamad
5.3.3.1 Harualajaam ühendatakse haruna olemasolevale 110 kV õhuliinile;
5.3.3.2 Alajaam peab olema perspektiivis laiendatav H-skeemiga alajaamaks; Harualajaama
korral ei ole põhivõrguettevõtjal võimalik pakkuda lühemat rikkest põhjustatud
elektrikatkestuste likvideerimise tähtaega kui 120 tundi.
5.3.4 Kahe sektsiooniga (sealhulgas H-skeemiga) alajaamad
41
5.3.4.1 H-skeemiga alajaama kogumislattidele on ühendatud kuni neli ühendust;
5.3.4.2 Kahe sektsiooniga alajaama kogumislattidele on ühendatud rohkem kui neli ühendust;
5.3.4.3 Liinide ja jõutrafode ühendused teostatakse lahk-võimsuslülititega;
5.3.4.4 Sektsioonidevahelise võimsuslüliti (edaspidi SVL) paigaldamise vajadus otsustatakse
vähemalt 3 põhivõrguettevõtja toiteliini puhul igas alajaamas juhtumipõhiselt, lähtudes
süsteemi N-1 töökindluse kriteeriumist (näiteks, kui kolmas põhivõrguettevõtja liin on
tupikliin, siis SVL-i ei paigaldata). SVL paigaldamise vajaduse määramisel ei ole
oluline kliendi lahtrite arv alajaamas, kuna see ei mõjuta süsteemi töökindlust;
5.3.4.5 Kui SVL-i ei paigaldata koheselt, siis sektsioonide vaheline ühendus teostatakse kahe
maanduslüliteid omava lahklülitiga (arvestades võimsuslüliti ja voolutrafo paigaldamist
tulevikus). Kui SVL paigaldatakse koheselt, siis teostatakse ühendus ühe lahk-
võimsuslülitiga ja eraldiseisvate sektsioonide maanduslülititega;
5.3.4.6 Kummalegi sektsioonile peab jääma laiendusvõimalus ühe liini lahtri jaoks, juhul kui
elektrivõrgu arenguskeem ei näe ette rohkem;
5.3.4.7 GIS lahendust kasutatakse üksnes juhtudel, kui ruumipuudusel ei ole võimalik
kasutada muid majandus-tehniliselt põhjendatud lahendusi;
5.3.4.8 GIS jaotlas teostatakse sektsioonide vaheline ühendus alati võimsuslülitiga.
5.3.5 Kahe süsteemiga alajaamad
5.3.5.1 Kahe 110 kV lattide süsteemiga skeemi kasutatakse:
5.3.5.1.1 330/110 kV alajaamades;
5.3.5.1.2 Alajaamades, kus üksnes süsteemide olemasolu tagab olulise osa klientide
varustuskindluse avarii korral, kui üks latisüsteem on remontrežiimis;
5.3.5.1.3 Alajaamades, kus üksnes süsteemide olemasolu hoiab ära üle-
kandepiirangud klientidele avarii korral normaalrežiimis;
5.3.5.1.4 Alajaamades, kuhu on ühendatud olulised 110 kV transiitliinid.
5.3.5.2 Kõik liinide ja jõutrafode võimsuslülitid ühendatakse lahklülititega mõlemale
süsteemile. Süsteemide vaheline ühendus teostatakse kahe maanduslüliteid omava
lahklüliti ja võimsuslülitiga;
5.3.5.3 Kummalegi süsteemile peab jääma laiendusvõimalus vähemalt ühe lahtri jaoks, täpne
perspektiivsete lahtrite arv määratakse vastavalt elektrivõrgu arengu- skeemile.
5.3.6 330 kV alajaama skeemide põhimõtted
5.3.6.1 Olemasoleva alajaama laiendamisel lähtutakse lahtrite ühetaolisuse põhimõttest, ehk
siis kasutatakse olemasoleva alajaama skeemi ja plaanilahendust.
5.3.7 Dupleks-skeemiga alajaamad
5.3.7.1 Dupleks-skeemi kasutatakse nelja või enama liini- ja jõutrafoühenduse korral;
42
5.3.7.2 Kõik põhivõrguettevõtja liinid ühendatakse kahe võimsuslülitiga mõlemale latile.
Kliendilahtrid ühendatakse ühe võimsuslülitiga ühele latile või kahe võimsuslülitiga
kahele latile;
5.3.7.2.1 Kui kliendi lahtrid ühendatakse ühe võimsuslülitiga ühele latile, siis nähakse
ette teise võimsuslüliti paigaldamise võimalus;
5.3.7.3 Tulevikus lisanduvate liinide või jõutrafode jaoks nähakse ette jaotla
laiendamisvõimalus vastavalt elektrivõrgu arenguskeemile, kuid mitte vähem kui
neljale ühendusele;
5.3.7.4 Juhul kui ühenduste arv on suurem kui kaheksa või ühele latisüsteemile ühendatud
jõutrafosid on vähemalt kolm, siis 330 kV latid sektsioneeritakse võimsuslülitiga.
5.3.8 Hulknurkskeemidega alajaamu kasutatakse kolme ühenduse korral võimalusega
ehitada tulevikus välja dupleksskeemiks.
5.3.9 Kliendi jõutrafo ülempingepoolel peab olema vastavalt 110 kV või 330 kV võimsuslüliti.
5.4 Alajaama hooned ja rajatised
5.4.1 Välisjaotla korral näeb põhivõrguettevõtja alati ette eraldi juhtimishoone rajamise, kuhu
nähakse ette ka ruum perspektiivsete lahtrite sekundaarseadmetele;
5.4.2 Alajaamade juhtimishooned peavad olema laiendatavad;
5.4.3 Põhivõrguettevõtja ja Kliendi hoonetel peavad olema eraldi tuletõrje- ja
valvesüsteemid.
5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused
5.5.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema eraldi AC keskused. Põhivõrguettevõtja
AC keskus on kahesektsiooniline ja omab toitekindluse tagamiseks
reservilülitusautomaatikat toitesisendite vahel.
5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid
5.6.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema eraldi DC keskused. Põhivõrguettevõtja
330 kV alajaamades kasutatakse 220 V ja 110 kV alajaamades 110 V
alalisabipingesüsteemi.
5.6.2 Kõikides alajaamades peab olema vähemalt üks akukeskus.
5.6.3 Minimaalne ühe akupatarei mahutavus peab olema 100 Ah 10 h tühjenemisrežiimis.
5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted
5.7.1 Releekaitse kavandatakse nii, et see oleks kiire, tundlik, selektiivne ja töökindel ning
hõlmaks kõiki elektriseadmeid.
43
5.7.2 Releekaitse seadmete valikul arvestatakse elektrisüsteemi stabiilsuse nõuetega. Kõik
võrku ühendatud generaatorid peavad taluma 250 ms pingelohku (jääkpinge 0%) välja
lülitumata vastavalt Võrgueeskirjale. See tähendab, et rikke kõrvaldamise aeg
põhikaitse poolt ei tohi seda aega ületada.
5.7.3 Lahk- ja maanduslülitite blokeeringuloogika realiseerimisel ei tohi kasutada
fiidriterminale ega RTU-d, vaid see tuleb realiseerida lülitite abikontaktide ja
nendevaheliste kaabel- ühenduste baasil.
5.8 Jõutrafod
5.8.1 Üldosa
5.8.1.1 Välispaigaldusega jõutrafodele automaatset tulekustutussüsteemi ei ehitata;
5.8.1.2 Kõikidel jõutrafodel peab vähemalt üks mähistest olema kolmnurkühenduses;
5.8.1.3 Kõigi jõutrafoga ühendatud seadmete (mõõtetrafod, võimsuslülitid, keskpinge kaablid)
paigaldamisel tuleb järgida standardi EVS-EN 61936-1 p. 8.7.2.1. nõudeid;
5.8.1.4 Tuletõkkeseinad paigaldatakse jõutrafodele vastavalt standardile EVS-EN 61936-1
p.8.7.
5.8.2 330 kV
5.8.2.1 330 kV jõutrafod peavad olema tavatrafod.
5.8.2.2 Jõutrafo valiku kriteeriumid:
5.8.2.2.1 Nimipinged: 347/117,5/21 kV;
5.8.2.2.2 Nimivõimsused põhivõrguettevõtja võrgus: 200/200/60 MVA;
5.8.2.2.3 Jõutrafode astmelüliti peab asuma 330 kV poolel;
5.8.2.2.4 Astmelüliti astmed ±6×1,33%;
5.8.2.2.5 Tavatrafode 330 kV ja 110 kV mähised võivad töötada jäigalt maandatud (ka
läbi neutraalilüliti) neutraaliga, läbi reaktori maandatud neutraaliga või
isoleeritud neutraaliga;
5.8.2.2.6 Tavatrafode 110 kV neutraalide väljavõtete isolatsiooni tase peab olema
võrdne faasi isolatsiooni tasemega;
5.8.2.2.7 Tavatrafode 330 kV neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab
olema vähemalt 245 kV.
5.8.3 110 kV jõutrafod
5.8.3.1 Jõutrafo valiku kriteeriumid:
5.8.3.1.1 Nimipinged: 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV;
5.8.3.1.2 Nimivõimsused: 63 MVA, 40 MVA, 25 MVA, 16 MVA, 10 MVA, 6,3 MVA, 2,5
MVA;
5.8.3.1.3 Astmelüliti astmed ±9×1,67%;
5.8.3.1.4 Jõutrafode astmelülitid peavad asuma 110 kV poolel;
44
5.8.3.1.5 Neutraali väljavõtte isolatsiooni tase peab olema võrdne faasi
isolatsioonitasemega;
5.8.3.1.6 Neutraal peab olema maandatav maanduslülitiga.
5.9 Shuntreaktorid
5.9.1 Uute šuntreaktorite parameetrid:
5.9.1.1 Nimipinge: 21 kV,
5.9.1.2 Nimivõimsused: ühe lülitatava ühiku kohta: 20 MVAr, 30 MVAr või 50 MVAr.
5.10 Kondensaatorpatareid
5.10.1 Uute kondensaatorpatareide parameetrid:
5.10.1.1 Talitluspinge: 123 kV,
5.10.1.2 Nimivõimsused 115 kV pingel: 20 MVAr, 30 MVAr, 50 MVAr;
5.10.1.3 Kondensaatorpatarei (või patareide plokk – näiteks 20+30 Mvar) ühendatakse 110 kV
jaotlasse.
5.11 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur
5.11.1 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA 1 s.
5.11.2 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA 1 s.
5.11.3 Minimaalne alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm².
5.12 Alajaama juhtimine ja andmehõive
5.12.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema eraldi ja üksteisest sõltumatud
telemaatika- seadmed (RTU – Remote Terminal Unit, juhtimisarvuti, switch jne).
5.13 Võrgu analüüsimise seadmed
5.13.1 Väline häiresalvesti
5.13.1.1 Lühisvoolude mõõtmise tagamiseks ja releekaitse toimete analüüsimiseks,
paigaldatakse 110 kV ja 330 kV lahtritesse välised häiresalvestid.
5.13.2 Elektrienergia kvaliteedi mõõtmine
5.13.2.1 Elektrienergia kvaliteeti tuleb mõõta kõikides põhivõrguettevõtja ja Kliendi vahelistes
110 kV või 330 kV liitumispunktides ja vajadusel 110 kV jõutrafode 110 kV õlgades ja
selleks kasutatakse ainult EVS-EN 61000-4-30 klass A tüüpi elektrienergia kvaliteedi-
mõõte- seadmeid.
5.13.3 Laimõõtesüsteem (WAMS)
45
5.13.3.1 Põhivõrguettevõtja kasutab laimõõtesüsteemi WAMS elektrisüsteemi talitluse
jälgimiseks, juhtimiseks ning adekvaatse mõõteinformatsiooni saamiseks süsteemi
talitluse seireks ja Eesti elektrisüsteemi dünaamilise mudeli verifitseerimiseks.
5.13.4 PMU (Phasor Measurement Unit)
5.13.4.1 Seadmed paigaldatakse kõikidesse 330 kV liinide lahtritesse ja liituvate tootjate
lahtritesse (soojuselektrijaamad, tuuleelektrijaamad). 110 kV paigaldatakse PMU
seadmed olulisemate (võrgu kvaliteeti mõjutavate) põhivõrguga liituvate klientide
lahtritesse.
5.14 Ülekantava elektrienergia mõõtmine
5.14.1 Võrguteenuse mahtu ja elektrienergia kogust mõõdetakse kliendi liitumispunktis.
Kõik tehingus kasutatavad kasutusele võetavad vahelduvvoolu elektrienergia
mõõtevahendid peavad vastama Eesti Vabariigi Mõõteseadusele.
5.14.2 Kommertsmõõtepunktides on lubatud kasutada ainult induktiivseid pingetrafosid.
Mahtuvuslike pingetrafode kasutamine ei ole lubatud.
5.14.3 Mõõteahelates ei kasutata vahevoolutrafosid ja voolutrafode sekundaarvoolude
summeerimist. Mõõteahelates ei tohi kasutada lisatakistusi. Mõõtejuhistikku ei tohi
paigaldada kõrgepingejuhtidega ühisesse kanalisse, redelile või torustikku.
Mõõtetulemuste mõjutamise vältimiseks peavad mõõteahelate ja seal olevate
seadmete kõik klemmid olema kaetud ja plommitud. Arvestid ja nende lisaseadmed
peavad asuma eraldiseisvas mõõtekilbis.
5.14.4 Mõõtmisel pingetel 6-330 kV kasutatavad arvestid peavad võimaldama aktiiv- ja
reaktiivenergia mõlemasuunalist mõõtmist mõõteperioodiga vähemalt 15 minutit.
46
6 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATEGA LIIDETAVATE
TOOTMISSEADMETE LIITUMISE KOOSKÕLASTAMINE
6.1 Üldosa
6.1.1 Klassi 2 kuuluvate läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja
päikeseelektrijaamade) ning klassi 3 ning klassi 4 tootmisseadmete liitumine
jaotusvõrguettevõttega kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. Jaotusvõrguettevõtja,
kelle elektrivõrgul puudub liitumispunkt põhivõrguettevõtja elektrivõrguga võib
pöörduda tootmisseadmete kooskõlastamisel otse põhivõrguettevõtja poole.
6.1.2 Tootmisseadme liitumise kooskõlastusega antakse tootmisseadme liitumise
põhivõrguettevõtja poolsed tehnilised ning menetluslikud nõuded.
6.1.3 Jaotusvõrguettevõtja algatab kooskõlastusprotsessi pärast tootja poolt esitatud
liitumistaotluse menetlusse võtmist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja
elektripaigaldise nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad
täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt lisale 1.
6.1.4 Klassi 3 ja klassi 4 tootmisseadme kooskõlastamiseks tasub jaotusvõrguettevõtja
põhivõrguettevõtjale menetlustasu vastavalt punktis 3.3.2 toodule. Menetlustasu arve
esitatakse jaotusvõrguettevõtjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmisseadme
liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale
maksetähtajaga 21 päeva.
6.1.5 Jaotusvõrguettevõtja hindab tootmisseadme liitumistaotluse alusel vajadust muuta
olemasolevaid võrgulepinguga sätestatud tarbimis- ja tootmistingimusi põhivõrgus,
esitades põhivõrguettevõtjale lisas 1 nimetatud täiendavatele kohustuslike lisadega
koos deklaratsiooni, milles kinnitatakse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise
vajaduse puudumist või esitatakse liitumistaotlus tarbimis- ja tootmistingimuste
muutmiseks.
6.1.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse materjalide
ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada jaotusvõrguettevõtjale päring
täiendavate andmete saamiseks või teavitada puudustest tootja poolt esitatud taotluse
materjalides, mis takistavad kooskõlastuse väljastamist. Kooskõlastuse menetlemine
peatub kuni kohustuslike ning nõuetekohaste materjalide esitamiseni.
47
6.1.7 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib tarbimis– ja/või
tootmisvõimsuste muutmise vajaduse jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahel, alustatakse
lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise
liitumisprotsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt
punktile 3.1 ning millele kohaldub punktis 3.3.2 nimetatud liitumistaotluse
menetlustasu ja punktis 3.3.3 nimetatud toimingutasu. Põhivõrguettevõtja väljastab
sellisel juhul lisaks kooskõlastusele liitumislepingu pakkumise vastavalt punktile 3.2.
6.1.8 Kooskõlastuste raames, millega kaasneb liitumine põhivõrguga, ei kohaldata punktis
3.3.2.1 nimetatud menetlustasu.
6.1.9 Juhul, kui tootja liitumisega ei kaasne jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelist tarbimis-
ja/või tootmistingimuste muutumist, kuid on vajalikud ümberehitustööd põhivõrgus,
jätkatakse täiendavalt kooskõlastuse protsessile põhivõrguettevõtja elektripaigaldise
ümberehitus protsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada elektripaigaldise
ümberehitamise taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Põhivõrguettevõtja
väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele elektripaigaldise ümberehituse lepingu
pakkumise, milles toodud ümberehitustööde teostamine on tootmisseadme
elektrivõrguga liitumise eelduseks.
6.1.10 Juhul, kui tootja liitumisel jaotusvõrguga ei ole vajalik ümberehitus- või liitumislepingu
sõlmimine põhivõrguettevõtjaga, väljastab põhivõrguettevõtja kooskõlastuse
tootmisseadme liitmiseks elektrivõrguga pärast nõuetekohaste materjalide edastamist
ning menetlustasu laekumist (kui on vastavas klassis kohalduv):
6.1.10.1 Klass 2 - kuni 14 päeva jooksul;
6.1.10.2 Klass 3 – kuni 30 päeva jooksul;
6.1.10.3 Klass 4 – kuni 60 päeva jooksul.
6.1.11 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumise kooskõlastus kehtib kuus (6) kuud alates
kooskõlastuse väljastamisest liitumistaotluses toodud elektripaigaldisele, mille vältel
tuleb jaotusvõrguettevõtjal sõlmida tootjaga liitumisleping.
6.1.12 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad kooskõlastused hõlmavad:
6.1.12.1 tootmisseadme kirjeldust;
6.1.12.2 sellele kohalduvad tehnilisi erinõudeid;
6.1.12.3 liitumise menetluslikke nõudeid ning kehtivusaega.
6.1.13 Üle 5 MW netoaktiivvõimsusega tootmisseadmete nõuetekohasust hindab
võrgukatsetuste tulemusel põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9 ja lisas 3
kirjeldatule.
48
6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed
6.2.1 Jaotusvõrguettevõtja edastab tootja liitumise kooskõlastamisel põhivõrguettevõtjale
täiendavalt lisas 1 toodud mahule järgmised kohustuslikud dokumendid:
6.2.1.1 tootja liitumistaotlus koos selle lisadega, sh üle 5 MW tootmisseadmetel PSS/E ja üle
10 MW tootmisseadmetel PSCAD mudelid;
6.2.1.2 deklaratsiooni tarbimis- ja tootmistingimuste mitte muutmise vajadusest vastavalt lisas
1 toodud vormile või liitumistaotluse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks;
6.2.2 Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga üle 5 MW tootmisseadme
ühendamiseks sõlmitava liitumislepingu pakkumise enne selle väljastamist.
Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab muudatusettepanekud liitumislepingu
pakkumisele viie (5) tööpäeva jooksul.
6.2.3 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise
elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne
planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis
hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust
vastavalt kooskõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule. Tootmisseadme
sünkroniseerimine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust
tingimusel, et muud sünkroniseerimise eeldused on täidetud.
6.2.4 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise
elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne
planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis
hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust
vastavalt kooskõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule. Tootmisseadme
sünkroniseerimine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust
tingimusel, et muud sünkroniseerimise eeldused on täidetud.
6.2.5 Põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks esitatav tootja elektriosa projekt peab olema
jaotusvõrguettevõtja poolt kooskõlastatud.
6.2.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi 30 päeva
jooksul, esitades vastusena võrgueeskirja kohase kooskõlastuse tootja
elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste kõrvaldamiseks.
6.2.7 Elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt alustab tootja katsekava koostamist
lähtudes punktist 3.9. Katsekava esitatakse esmalt jaotusvõrguettevõtjale ning seejärel
põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks. Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab
ettepanekud katsekava korrigeerimiseks kümne (10) tööpäeva jooksul pärast selle
esitamist põhivõrguettevõtjale.
6.2.8 Sideühenduse rajamisel tuleb lähtuda punktis 0 toodud nõuetest.
6.2.9 Tootmisseadme sünkroniseerimise põhivõrguettevõtja poolseteks eeldusteks on:
49
6.2.9.1 põhivõrguettevõtja kooskõlastus tootmisseadme liitumiseks;
6.2.9.2 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastus, sh
mudelite heakskiitmine;
6.2.9.3 üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme liitumisel kolmepoolselt kinnitatud
katsekava ning mudelite heakskiitmine;
6.2.9.4 edukas sünkroniseerimiseelse side testimine;
6.2.9.5 muude kooskõlastusest tulenevate piirangute puudumine.
6.2.10 Jaotusvõrguettevõtja teavitab põhivõrguettevõtjat kümne (10) tööpäeva jooksul
järgmistest sündmustest:
6.2.10.1 tootja on liitumistaotluse tagasi võtnud/tühistanud;
6.2.10.2 tootja on allkirjastanud liitumislepingu/te või selle muudatused;
6.2.10.3 liitumispakkumise kehtivuse lõppemine (ilma liitumislepingu sõlmimiseta);
6.2.10.4 liitumislepingu lõppemine;
6.2.11 Juhul kui punktis 6.2.10 toodud sündmustest on põhivõrguettevõtjat teavitatud läbi
põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonna, puudub täiendav vajadus punktis 6.2.10
toodud sündmuste esitamiseks.
6.2.12 Nõuetekohasuse tunnistuse väljastamiseks jaotusvõrguettevõtja poolt peavad olema
täidetud kõik kooskõlastusest tulenevad nõuded.
6.3 Tehnilised põhimõtted
6.3.1 Kõikidel osapooltel (põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tootja) tuleb
paigaldada kaitseautomaatika, mis tagaks tema võrguelementide kaitsmise.
6.3.2 Kõikide põhivõrgu liitumispunktist tootmisseadme poole jäävate ümberehitustööde ja
elektriseadmete paigaldamise korraldab jaotusvõrguettevõtja. Paigaldatava
kaitseseadmestiku sätted kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga elektriosa projekti
kooskõlastamise raames, kui vastavalt liitumistingimustele tuleb põhivõrguettevõtjaga
elektriosa projekti kooskõlastada.
6.3.3 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmete kooskõlastamisel paigaldab
põhivõrguettevõtja jaotusvõrgu ning põhivõrgu vahelise tarbimiskoha liitumispunktide
kõrgepinge poolele distantskaitse, häiresalvesti ja kvaliteedianalüsaatori, kui neid ei
ole varasemalt paigaldatud. Distantskaitse nähakse ette põhivõrgu seadmete kaitseks
ning ei ole mõeldud jaotusvõrgus tekkinud rikete väljalülitamiseks. Ehitustööd
teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille kulud kannab
jaotusvõrguettevõtja. Põhivõrguettevõtja paigaldab distantskaitsed ja häiresalvestid
vaid pingeastmele 110 kV või 330 kV.
6.3.4 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmetele viib põhivõrguettevõtja läbi
võrgueeskirjas ette nähtud pingelohu läbimise katse arvestades punktis 6.4.4.7 toodut.
50
6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele
6.4.1 Reaalajas edastatav informatsioon
6.4.1.1 Tootmisseadmest tuleb edastada jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi
juhtimiskeskustele reaalajas mõõtmised, juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisale
4.
6.4.1.2 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse, nn kaksiksignaalidena (double-contact signals).
6.4.1.3 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab võimaldama eraldiseisvaid sideühendusi
jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav andmevahetuse
protokoll on IEC 60870-5-104.
6.4.1.4 Jaotusvõrguettevõtjale edastatakse andmed kasutades ühte (1) IEC 60870-5-104
ühendust, põhivõrguettevõtjale kasutades ühte (1) IEC 60870-5-104 ühendust.
6.4.1.5 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud vaid juhul, kui
kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN parameetrid edastatakse
seadistajale vähemalt 30 päeva enne tootmisseadme pingestamist
6.4.1.6 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud tootja seadmetesse on lubatud
kahest (2) jaotusvõrguettevõtja ja neljast (4) põhivõrguettevõtja IP alamvõrgust.
Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku tootmisseadme elektriosa projekti
kooskõlastamise käigus.
6.4.1.7 Tootmisseadme võimsuslüliti(te) asend(id) edastatakse liitumispunkti(de)st iga fiidri
osas eraldi.
6.4.1.8 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab vahetama jaotusvõrguettevõtja ja
elektrisüsteemi juhtimiskeskustega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab
olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms). Infomahtude tabelis
määratud infomahud täpsustatakse vajadusel tootmisseadme elektriosa projekti
kooskõlastamise käigus.
6.4.2 Juhtimised
6.4.2.1 Jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustel peab olema võimalik
reaalajas juhtida tootmisseadme ja sellega seotud elektripaigaldisi vastavalt lisale 4.
6.4.3 Releekaitse ja automaatika
6.4.3.1 Jaotusvõrguettevõtja tagab, et tootja oleks varustatud järgmiste kaitsetega
6.4.3.1.1 liigvoolukaitse;
6.4.3.1.2 üle-ja alapingekaitse;
6.4.3.1.3 sageduskaitse;
6.4.3.1.4 pinge asümmeetriakaitse;
6.4.3.1.5 võrgukaotuskaitse.
51
6.4.3.2 Jaotusvõrguettevõtja ehitab üle 1 MW nimiaktiivvõimusega tootmisseadme
liitumispunkti eraldusautomaatika reservkomplekti sageduse ja pinge languse ja tõusu
järgi, millede sätted kooskõlastatakse elektriosa projekti kooskõlastamisel. Sageduse
sätted kooskõlastab põhivõrguettevõtja, pinge sätted määrab jaotusvõrguettevõtja.
6.4.3.3 Üle 5 MW tootmisseadme liitumispunkti paigaldab jaotusvõrguettevõtja
asünkroontalitluse kaitse reservkomplekti, mille sätted kooskõlastab
põhivõrguettevõtja elektriosa projekti kooskõlastamisel. Päikese- ja
tuuleelektrijaamadele nimetatud kaitset ei paigaldata.
6.4.3.4 Klass 4 tootmisseadme kooskõlastamisel paigaldab põhivõrguettevõtja
jaotusvõrguettevõtja tarbimiskoha liitumispunktide kõrgepinge poolele distantskaitse ja
häiresalvesti. Ehitustööd teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille
kulud kannab jaotusvõrguettevõtja.
6.4.4 Jaotusvõrguga liituva üle 5 MW tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele
vastavuse hindamise erisused
6.4.4.1 Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja tootja elektripaigaldisega on
ühendatud üle 5 MW tootmisseade, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust (ainult
võrgueeskirjaga kehtestatud tehnilised nõuded) põhivõrguettevõtja.
6.4.4.2 Katsetused tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimiseks viiakse läbi
liitumistingimuste lisas 3 toodud nõuete ja kooskõlastatud katsekavade alusel punktis
3.9 toodud tingimustel.
6.4.4.3 Katsekava koostab tootja koostöös jaotusvõrguettevõtjaga ning kooskõlastab
põhivõrguettevõtjaga.
6.4.4.4 Katsetused viib läbi tootja.
6.4.4.5 Nõuetekohasuse hindamine viiakse läbi tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelises
liitumispunktis koostöös jaotusvõrguettevõtjaga.
6.4.4.6 Katsetusi alustatakse tootja poolt peale jaotusvõrguettevõtjalt ja põhivõrguettevõtjalt
vastava loa saamist.
6.4.4.7 Juhul kui jaotusvõrguettevõtja või tootja elektripaigaldisega on liitunud alla 10 MW
võimsusega tootmisseade, hinnatakse tootmisseadme pingelohu läbimisvõimet (FRT)
tehnilises projektis esitatud vastavate simulatsioonide ja mudelite alusel ning füüsilist
pingelohu läbimise katset ei teostata.
52
6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel
6.5.1 Elektrienergia liikumine tootja elektripaigaldisest jaotusvõrgu suunas on lubatud vaid
lühiajaliselt võrguga paralleeltöö taastamiseks, mille vältel tuleb vähendada lineaarselt
generaatori väljundaktiivvõimsust.
6.5.2 Põhivõrguettevõtja käsitleb jaotusvõrguga liituva kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega
reservgeneraatori ühendamist jaotusvõrguga analoogselt kooskõlastatavate klass 2
tootmisseadmetega.
6.5.3 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori liitumisel jaotusvõrguga lähtutakse
juhtumipõhiselt.
53
PROTOTÜÜPSE SEADME AJUTISELT PÕHIVÕRKU
ÜHENDAMINE
7.1 Üldised põhimõtted
Käesolevas peatükis sätestatakse prototüüpse tootmisseadme elektri põhivõrguga
ajutise ühendamise tingimused.
Ühendamine tähendab käesolevas peatükis prototüüpse seadme elektripaigaldise
põhivõrguga ühendamist läbi uue või olemasoleva liitumispunkti.
Ühendamine põhivõrguga toimub nimipingel 110 kV või 330 kV.
Juhul kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja uut liitumispunkti, tuleb läbida
liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline võrguleping
liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks (5) aastaks.
Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada kuni kolm (3) aastat
alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast.
Kolme aastase perioodi lõppemise järgselt, on kahe (2) aasta jooksul võimalik esitada
liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks või avaldus
sama liitumispunkti kasutamiseks uue prototüüpse seadme jaoks. Juhul, kui kahe (2)
aasta jooksul ei esitata nõuetekohast liitumistaotlust või avaldust liitumispunkti
kasutamiseks prototüüpse seadme kasutamiseks, lõppeb liitumispunkti kasutamise
õigus ning kliendil katkeb võrguteenuse saamine antud liitumispunktist.
Pärast prototüüpse seadme kasutamise perioodi, mis on toodud punktis 7.1.3 on
kliendil võimalus esitada järgneva kahe (2) aasta jooksul taotlus samasse
liitumispunkti uue prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamiseks.
Juhul kui Klient soovib kasutada olemasolevat liitumispunkti prototüüpse seadme
ühendamiseks, ei tohi prototüüpne seade toota ega tarbida rohkem kui kehtivas
liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatud.
Liitumispunkti on lubatud ühendada prototüüpne seade (seadmed) kuni kolmeks (3)
aastaks ning samasse liitumispunkti ei tohi olla ühendatud teisi tootmisüksusi,
tootmisseadmeid ja täiendavaid tarbijaid.
Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise ja katsetamisega seotud suhtlus ja
andmevahetused toimub põhivõrguettevõtjaga e-kirja teel.
Kliendi poolt tuleb tasuda kõik prototüüpse seadme elektrivõrguga ühendamisest
tingitud põhjendatud kulud.
54
7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted
7.2.1 Elektrivõrgu sõlme ühendatavate prototüüpsete seadmete summaarne nimivõimsus
peab jääma alla 0,2% antud sõlme lühisvõimsusest, arvutatuna süsteemi tavatalitluse
korral.
7.2.2 Juhul, kui liitumispunktis on näha kliendi poolt tulevaid häiringuid, mille puhul ei ole
tagatud peatükis 4 toodud elektrikvaliteedi piirnormid (planeerimisväärtused) või
elektrivõrku ühendatud teiste tarbijate tõrgeteta elektrienergiaga varustamine,
lülitatakse kliendi elektripaigaldis põhivõrgust välja.
7.2.3 Pärast häiringute ilmnemist peab klient edastama detailse aruande häiringute
põhjustest.
7.2.4 Kliendi elektripaigaldist ei lülitata enne põhivõrku tagasi, kui klient on esitanud detailse
plaani koos selgitavate tegevustega häiringute kõrvaldamiseks. Elektripaigaldis
pingestatakse põhivõrguga pärast seda, kui põhivõrguettevõtjaga on kooskõlastanud
häiringute kõrvaldamise plaani ja vastavad häiringud on kõrvaldatud.
7.2.5 Häiringute ilmnemise ja prototüüpse seadme põhivõrgust väljalülitumise korral ei peatu
punktile 7.1.5 ja 7.1.6 nimetatud kolme (3) aastane prototüüpse seadme ühendamise
lepingus toodud periood.
7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus
7.3.1 Prototüüpset seadet elektrivõrguga ühendada sooviv isik esitab põhivõrguettevõtjale
taotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile „Taotlus prototüüpse seadme ühendamiseks“.
7.3.2 Taotlusega koos peab olema esitatud:
7.3.2.1 Tootmisseadme põhiandmed (tehnilised) andmed vastavalt liitumistingimuste lisas 4
toodud vormile;
7.3.2.2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini;
7.3.2.3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi;
7.3.2.4 Omatarbe ühenduse teostamise kirjeldus.
7.3.3 Juhul, kui esialgse info kohaselt vastavalt punktis 7.2.1 toodule hindab
põhivõrguettevõte projekti teostatavaks, väljastatakse kliendile menetlustasu arve
vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.2.2.
7.3.4 Pärast menetlustasu laekumist kliendi poolt valmistab põhivõrguettevõte enda poolt
ette lepingu pakkumise ja väljastab selle hiljemalt 90 päeva jooksul menetlustasu
laekumisest arvates. Lepingu Pakkumine kehtib kuni 60 päeva.
7.3.5 Juhul, kui klient on pakkumisega nõus, sõlmitakse kliendiga prototüüpse seadme
ühendamise leping.
7.3.6 Pärast lepingu allkirjastamist väljastatakse esimese osamakse arve, mis sisaldab ka
toimingutasu vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.3.1.
55
7.3.7 Klient esitab enda elektripaigaldise kohta info põhivõrguettevõtte poolseks
kooskõlastamiseks vähemalt 30 päeva enne pingestamistaotluse esitamist, mis peab
sisaldama:
7.3.7.1 Tehniline projekt vähemalt tarbimissuunalises mahus vastavalt liitumistingimuste lisale
5;
7.3.7.2 Põhivõrguettevõtjale edastatavaid signaale vähemalt mahus, kas tootmismoodul(id) on
töös/väljas ning reaalajas mõõtmised kliendi elektripaigaldisest P, Q, I, U;
7.3.7.3 Releekaitsesätted (lisaks tootmisüksuse sätted), mis täpsustatakse prototüüpse
seadme ühendamise kokkuleppes.
7.3.7.4 Elektrituuliku puhul, peab olema esitatud, standardis IEC 61400-22 nõutud
akrediteeringuga ettevõtte poolt, hinnang energiapargi mooduli elektriosa
võimekusele, hinnang võrgueeskirja nõuete täitmise kohta ning hinnang elektrienergia
kvaliteedi piirnormide täitmise osas. Aruanded tuleb esitada vastavalt standardi IEC
61400-21 järgi.
7.3.7.5 Muud tüüpi prototüüpse seadme korral esitatakse vastavalt asjakohastele
standarditele prototüübi sertifikaat.
7.3.8 Klient esitab enda elektripaigaldise pingestamise taotluse vähemalt 30 päeva enne
planeeritud esialgset pingestamist vastavalt liitumistingimuste lisa 1 vormile 1.2.
Põhivõrguettevõtte ja kliendi vahel sõlmitakse prototüüpse seadme ühendamise
kokkuleppe lisana enne pingestamist kokkulepe ajutiseks võrguühenduse
kasutamiseks.
7.3.9 Klient esitab enda elektripaigaldise sünkroniseerimise taotluse vähemalt 30 päeva
enne planeeritud esialgset sünkroniseerimis vastavalt liitumistingimuste lisa 1 vormile
1.3.
56
STANDARDID JA NÕUDED
8.1 Standardite ja nõuete käsitlemisel lähtutakse liitumislepingu ja sõlmimise ja liitumise
kooskõlastamise väljastamise hetkel kehtivast dokumendi redaktsioonist. Alltoodud
standardeid ja nõudeid tuleb järgida nii elektripaigaldise projekteerimisel kui ka
hilisemal eeskirjadele ja nõuetele vastavuse kontrollil. Standardeid, mis pole veel üle
võetud Eesti standardiks on kohaldatavad vastavalt Eesti standardikeskuse juhendile
„EVS Juhend 5“ (Rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ülevõtt Eesti standarditeks).
8.2 Eesti Vabariigi õigusaktides reguleerimata küsimustes lähtutakse CENELEC-i
standarditest või viimaste puudumisel ISO ja IEC standarditest ning viimaste
puudumisel ANSI standarditest.
8.3 Elektripaigaldise ehitamisel lähtutakse kõigist asjasse puutuvatest õigusaktidest ja
standarditest.
8.4 Üldised nõuded elektripaigaldise projekteerimiseks ja ehitamiseks (kohaldub kõikidele
klientidele ja põhivõrguettevõtjale):
8.4.1 Võrgueeskiri;
8.4.2 EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV - Osa 1:
Üldnõuded;
8.4.3 EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine;
8.4.4 Elering AS võrguteenuste osutamise tüüptingimused;
8.4.5 EVS-IEC 60038 IEC Standardpinged;
8.4.6 IEC 60870-5-104 Telecontrol equipment and systems, part 5-104: Transmission
protocols - Network access for IEC 60870-5-101 using standard transport profiles;
8.4.7 IEC 60870-5-101 Telecontrol equipment and systems - Part 5-101: Transmission
protocols - Companion standard for basic telecontrol tasks;
8.4.8 IEC 60071-1 Insulation co-ordination – Part 1: Definitions, Principles and rules;
8.4.9 EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.
Ühised eeskirjad;
8.4.10 EVS-EN 50341-2-20 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN);
8.4.11 EVS-EN-50110-1 Elektripaigaldise käit;
8.4.12 Elering AS elektripaigaldise käidu ohutusjuhend;
8.4.13 Elering AS võrgulepingu tüüptingimused.
8.5 Päikeseelektrijaamade võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest
standarditest:
8.5.1 EVS-EN 62109-1 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate
energiamuundurite ohutus. Osa 1: Üldnõuded
57
8.5.2 EVS-EN 62109-2 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate
energiamuundurite ohutus. Osa 2: Erinõuded vahelditele
8.5.3 EVS-EN 62116 Utility-interconnected photovoltaic inverters - Test procedure of
islanding prevention measures
8.5.4 EVS-HD 60364-7-712 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele
ja -paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad
8.6 Elektrituulikute võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest:
8.6.1 IEC 61400-1 Wind Turbines – Part 1: Design requirements;
8.6.2 IEC 61400-2 Wind Turbines – Part 2: Design requirements for small wind turbines;
8.6.3 IEC 61400-12 Wind Turbine generator systems. Power performance measurement
techniques;
8.6.4 EVS-EN 61400-21. Elektrituulikud. Osa 21: Elektrivõrguga ühendatud elektrituulikute
elektri kvaliteedi näitajate mõõtmine ja hindamine;
8.6.5 EVS-EN 61400-22 Wind turbines - Part 22: Conformity testing and certification
8.6.6 EVS-EN 61400-12-1 Wind turbines Part 12-1: Power performance measurements of
electricity producing wind turbines.
8.7 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda
järgnevatest standarditest:
8.7.1 EN 60034-16-1 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for
synchronous machines – Chapter 1: Definitions;
8.7.2 IEC TR 60034-16-3 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for
synchronous machines – Section 3: Dynamic performance;
8.7.3 IEEE Std. 421.5-IEEE Recommended Practice for Excitation System Models for
Power System Stability Studies;
8.7.4 IEEE Std. 421.2– IEEE Guide for identification, Testing and Evaluation of the Dynamic
Performance of Excitation Control Systems;
8.7.5 EN60034-1 Rotating electrical machines – Part 1: Rating and performance;
8.7.6 EN60034-3 Rotating electrical machines – Part 3: Specific requirements for turbine-
type synchronous machines;
8.7.7 IEEE/ANSI C50.10 Rotating Electrical Machinery- Synchronous Machines;
8.7.8 IEEE/ANSI C50.12 Requirements for Salient-Pole Synchronous Generators and
Generator/Motors for Hydraulic Turbine Applications;
8.7.9 IEEE/ANSI C50.13 Requirements for Cylindrical Rotor Synchronous Generators.
8.8 Elektrikvaliteedi hindamisel lähtutakse järgmistest standarditest (kohaldub kõikidele
klientidele ja põhivõrguettevõtjatele):
8.8.1 EVS-EN 50160 Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused;
58
8.8.2 IEC 61000-4-30 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4-30: Testing and
measurement techniques – Power quality measurement;
8.8.3 IEC 61000-4-15 Testing and measurement techniques – Section 15: Flickermeter –
Functional and design specifications;
8.8.4 IEC/TR 61000-3-6 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-6: Limits –
Assessment of emission limits for the connection of distorting installations to MV, HV
and EHV power systems;
8.8.5 IEC/TR 61000-3-7 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-7: Limits –
Assessment of emission limits for the connection of fluctuating installations to MV, HV
and EHV power systems;
8.8.6 Power Quality Indices and Objectives. CIGRE JWG C4.07, Final report, Publication No
261, 2004;
8.8.7 ITU-T K.26 Protection of telecommunication lines against harmful effects from electric
power and electrified railway lines.
59
Lisad
Lisa 1 Vormid
Lisa 2 Liitumislepingu tüüpvorm
Lisa 3 Katsetused
Lisa 4 Tabelid
Lisa 5 Juhendid
60
LISA 1 - Vormid
Sisukord
1 Vormid ............................................................................................................. 62
1.1 Liitumistaotlus............................................................................................... …62
1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata: ............................................................. ..624
1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu ........................................... 65
1.2 Pingestamistaotlus .......................................................................................... 66
1.3 Sünkroniseerimistaotlus .................................................................................. 68
1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad ............................................................... 70
1.4.1 Jaotusettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse
puudumisest …………………………………………………………… …………...71
1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus ........................................................ 72
61
1 Vormid
1.1 Liitumistaotlus
1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata:
1.1.1.1 taotleja andmed;
1.1.1.2 liitumispunkti asukoha andmed;
1.1.1.3 andmed kas tegemist on uue või olemasoleva liitumispunktiga;
1.1.1.4 soovitava liitumispunkti pinge;
1.1.1.5 liitumispunkti soovitav tootmis- ja või tarbimissuunaline võimsus;
1.1.1.6 soovitavad nõuded tarbimiskoha elektrivarustuskindlusele;
1.1.1.7 liitumispunktide arv alajaamas pärast liitumise realiseerimist;
1.1.1.8 elektripaigaldise võrkuühendamise lühikirjeldus;
1.1.1.9 tootmisseadme või elektripaigaldise andmed;
1.1.1.10 tootmisseadme andmed;
1.1.1.11 Jaotusvõrguettevõte esitab tootmissuunalise liitumise korral jaotusvõrguettevõtjaga
liitunud tootmisseadmete nimekirja vastavalt liitumistingimuste punktile 3.1.1.1;
1.1.1.12 muu oluline info taotluse kohta.
62
1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu
Lisa nimetus Tootmissuunalisel Tarbimissuunalisel
liitumisel liitumisel
Piirkonna jaotusvõrguettevõtja nõusolek x
liitumiseks põhivõrguga
Detailplaneeringu otsuse koopia või x x
projekteerimistingimused
„Keskkonnamõju hindamise ja x x
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses“
nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia,
mis tõendab, et keskkonnamõju on
hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja
keskkonnamõju hinnata
Tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse x
kohta tootjatehase poolt väljastatud
tehniliste parameetrite andmelehed (data
sheet)
Asendiplaan, kuhu märgitakse peale x x
elektripaigaldise ja liitumispunkti
olemasolev või soovitav asukoht koos
koordinaatidega
Elektripaigaldise ühejooneskeem kuni x x
liitumispunktini, kus on näidatud uued ja
olemasolevad tootmisseadmed,
reaktiivenergia kompenseerimiseseadmed,
vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning
kaablid ja ühendused koos nimiandmetega
Elektripaigaldise käivitus- ning x
seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud
talituse kirjeldus, märkides ära kõik olulised
talitlust mõjutavad asjaolud
Tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivvõimekuse x
garanteeritud (PQ) diagramm
tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse
kohta tema väljundklemmidel ja summaarne
võimekuse diagramm arvutatuna
liitumispunktis v.a kui taotlejaks on
jaotusvõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja
peab selle tingimuse täitma kui tema
võrguga liitub üle 15 MW tootmisseade
Jaotusvõrguettevõtja võrku varem x
sünkroniseeritud tootmisseadmete nimekiri
Muud olulised taotlusele lisatavad lisad x x
1.1.2.1 Tootmisseadme põhiandmed, mille vorm asub lisas 4.
1.1.2.2 Elektripaigaldise rajamise tähtsamate etappide plaanitava ajakava
Etapp Planeeritud või teostatud aeg
63
(dd.mm.yyyy)
keskkonnamõjude hinnangu saamine
detailplaneeringu kehtestamine või
projekteerimistingimuste väljastamine
Ehitusloa saamine
lepingu sõlmimine ehitaja ja/või seadmete
tarnijaga
Liitumislepingu sõlmimine võrguettevõtjaga
ehituse algus
võrguühenduse kasutusele võtmise soovitav aeg
sünkroniseerimine
katseperioodi algus ja lõpp
tootmisseadme võrgueeskirja nõuetekohaseks
tunnistamine
1.2 Pingestamistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam
Pingestatav elektripaigaldis
Põhjus
Soovitav pingestamise kuupäev
Soovitav releekaitse sätete
kooskõlastamise aeg
Lisana esitatavad releekaitsesätted
Lisana esitatud tehnilised
parameetrid:
Kontaktandmed (nimi, telefon, e-
maili aadress):
64
Esitaja (nimi, telefon, e-maili
aadress):
Kuupäev, allkiri
Kooskõlastused (täidab Elering):
Kooskõlastaja
Käidukorraldaja Nõus pingestamise ajaga Digiallkirja resolutsioon
Eleringi
releekaitse ja Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted
automaatika
talituse juhataja
Digiallkirja resolutsioon
Sätted kooskõlastatud
Elektrisüsteemi Nõus pingestamiskavaga/ajaga
Digiallkirja resolutsioon
juhtimiskeskus
Märkused:
Lisa 1: releekaitse sätted
65
1.3 Sünkroniseerimistaotlus
Kliendi andmed (täidab klient):
Alajaam
Sünkroniseeritav elektripaigaldis
Põhjus
Soovitav sünkroniseerimise kuupäev
Lisana esitatavad releekaitsesätted
Soovitav releekaitse sätete
kooskõlastamise aeg
Vastavalt vajadusele lisana esitatavad
täiendavad tehnilised parameetrid:
Esitaja (nimi, telefon, e-maili
aadress):
Kuupäev, allkiri
Kooskõlastused (täidab Elering):
Kooskõlastaja
Käidukorraldaja Nõus sünkroniseerimise ajaga Digiallkirja resolutsioon
Eleringi releekaitse
ja automaatika Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted
talituse juhataja Digiallkirja resolutsioon
Sätted kooskõlastatud
Elektrisüsteemi Nõus sünkroniseerimise kavaga/ajaga
Digiallkirja resolutsioon
juhtimiskeskus
Märkused:
Lisa 1: releekaitse sätted
66
1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad
Lisa nimetus Klass 2 Klass 3 Klass 4
Läbi inverteeri
ühendatud
tootmisseadmed
(tuule- ja/või
päikeseelektrijaamad)
Tootmisseadme(te) kohta X X
tootjatehase poolt väljastavad
tehniliste parameetrite andmelehed
(data sheet)
Elektripaigaldise ühejooneskeem x x x
kuni põhivõrguettevõtja
liitumispunktini, kus on näidatud uued
ja olemasolevad tootmisseadmed,
reaktiivenergia kompenseerimis-
seadmed, vahetrafod, jaotus- ja
kaitseseadmed ning kaablid ja
ühendused koos nimiandmetega
Tootmisseadme põhiandmed, mille x x x
vorm asub lisas 4.
Tootmisseadme garanteeritud aktiiv- x x
reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm
Tootmisseadme garanteeritud aktiiv- x x
reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm
arvutatuna kooskõlastuse taotleja ja
tootja liitumispunktini
Muud olulised taotlusele lisatavad x x x
lisad
67
1.4.1 Jaotusvõrguettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise
vajaduse puudumisest
Elering AS
Kadaka tee 42 kuupäev nr …
12915 TALLINN
Kinnitus
Käesolevaga kinnitame, et seoses ….. (tootmisseadme nimi) liitumisega …. (põhivõrguettevõtja
ja jaotusvõrguettevõtja vaheline liitumispunkt) …… alajaama toitele, ei muutu põhivõrgu ja
jaotusvõrgu vahel sõlmitud võrgulepingus nr …… toodud tarbimis- ja tootmistingimused.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA NIMI
kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA AMETINIMETUS
68
1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus
TAOTLEJA ÄRINIMI / NIMI (ELEKTRIENERGIA TOOTJA, KELLE ELEKTRIPAIGALDIS ÜHENDATAKSE REGISTRIKOOD VÕI ISIKUKOOD
PÕHIVÕRGUGA)
AADRESS (ÄRIREGISTRI REGISTRIKAARDI ANDMETEL)
TELEFON: FAKS: e-post:
TAOTLEJA ESINDAJA NIMI: ESINDAMISE ALUS:
AMET VOLIKIRI
ESINDAJA TELEFON : ESINDAJA FAKS ESINDAJA e-post
ÜLDTEHNILINE INFORMATSIOON
LIITUMISPUNKTI SOOVITAV ASUKOHT (KÜLA, LINN, MAAKOND) MAAÜKSUSE NIMI
KATASTRITUNNUS
LIITUMISPUNKTI ESIALGSE, KLIENDI POOLT SOOVITUD X Y
ASUKOHA KOORDINAADID L-EST’92 SÜSTEEMIS
LIITUMISE TÄHTAEG
LIITUMISPUNKTI PINGE KV
LIITUMISPUNKTIDE ARV JA NÕUDED
ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSELE
ELEKTRIPAIGALDISE VÕRKUÜHENDAMISE
LÜHIKIRJELDUS (KAABELLIIN/ÕHULIIN, ÜHE- VÕI
KAHEAHELALINE LIIN)
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE
VÕRKU ÜHENDATAVATE TOOTMISSEADME NIMIVÕIMSUS MW. COS
LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE MVA
SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED
KUI SOOVITUD VÕIMSUSE ULATUSES LIITUMISPAKKUMIST VÄLJA ANDA JAH EI
EI OLE VÕIMALIK, KAS SOOVITE LIITUMISPAKKUMIST MAKSIMAALSE
VÕIMALIKU VÕIMSUSE ULATUSES?
ELEKTRIENERGIA TARBIMINE
SOOVITAV SUMMAARNE TARBIMISVÕIMSUS MW COS
LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE MVA.
SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED (MVA)
SOOVITAV SUMMAARNE VÕIMSUS TULEVIKUS MW
NIMETADA VÕIMALUSEL AASTA
Taotlusele eraldi lisada:
Lisa 1 Tootmisseadme põhiandmed (tehnilised) andmed vastavalt liitumistingimuste lisas 4
toodud vormile;
Lisa 2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini;
Lisa 3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi.
Lisa 4 Omatarbe ühenduse teostamise kirjeldus
69
LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm
LIITUMISLEPING NR …
Elering AS (edaspidi: põhivõrguettevõtja), registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42,
12915 Tallinn, mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja juhatuse
liige Kalle Kilk,
ja
___________ (edaspidi: klient), registrikood _________, asukoht _______ , mida esindab
_______________,
sõlmisid (edaspidi põhivõrguettevõtja ja klient eraldi ja koos nimetatuna vastavalt ka pool ja
pooled) käesoleva liitumislepingu (edaspidi: leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1 Lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud, et põhivõrguettevõtja projekteerib ja
ehitab liitumispunktist põhivõrgu poole jäävad elektripaigaldised vastavuses lepinguga
ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab need liitumispunktis kliendi nõuetekohase
elektripaigaldistega eesmärgiga tagada kliendile võrguühendus. Kliendi liitumistaotlus
on lepingu lahutamatu osa.
1.2 Leping sätestab kliendi elektripaigaldise põhivõrguga liitumise tingimused, sealhulgas:
1.2.1 liitumisest tulenevad kliendi ja põhivõrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutuse
1.2.2 liitumisega seotud kulude arvestamise põhimõtted ja tasumise korra;
1.2.3 kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi ning liitumis- ja mõõtepunkti
asukoha;
1.2.4 lepingu täitmise tähtaja;
1.2.5 lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused;
1.2.6 kliendi elektripaigaldise nõuetekohasuse tagamise ja kinnitamise tingimused;
1.2.7 muud lepingu täitmiseks vajalikud tingimused.
70
1.3 Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingule „Elering AS elektri põhivõrguga
liitumise tingimused“ (edaspidi: liitumistingimused) ning „Elering AS liitumistasu ja
tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi:
metoodika), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu allkirjastamisega
kinnitab klient, et on viidatud dokumentidega tutvunud ning nende sisu on kliendile
arusaadav.
1.4 Projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised
näitajad on toodud lepingu lisas 1.
1.5 Liitumistasu prognoositud kalkulatsioon on toodud lepingu lisas 2 ning liitumistasu
maksegraafik on toodud lepingu lisas 3.
1.6 Liitumispunkti elektrilised parameetrid on toodud lisas 4.
1.7 Lepingule kohalduvad tehnilised nõuded ja eeskirjad on toodud lisas 5.
1.8 Poolte vahel toimuvad lepingu täitmisega seonduvad koosolekud protokollitakse ning
vastavad Poolte poolt allkirjastatud protokolle kasutatakse lepingu tõlgendamisel.
1.9 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile lepingus sätestatud tingimustele vastava toimiva
võrguühenduse hiljemalt _____ (__) kuu jooksul lisas 3 toodud maksegraafikus
märgitud liitumistasu esimese osamakse tasumisest. Nimetatud tähtaeg pikeneb aja
võrra, mil põhivõrguettevõtja on õigustatult keeldunud oma kohustuste täitmisest või
peatanud lepingu täitmise, samuti muudel lepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel.
1.10 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile ajutise võrguühenduse elektripaigaldise kasutusele
võtmiseks ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike katsetuste läbiviimiseks vastavalt
liitumistingimustele.
1.11 Elektripaigaldise nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumistingimustes
sätestatule ning katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja
lepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille kestel on kliendil
õigus läbi viia katsetused, millede teostamine ei ole ilma võrguühenduseta võimalik.
Nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud
juhistele.
1.12 Põhivõrguettevõtja tellib kõik lepingu täitmiseks vajalikud tööd läbi hankemenetluse.
Hanke all peetakse silmas riigihangete seadusest tulenevat põhivõrguettevõtjale
kohustuslike hankemenetluste reeglite järgimist (riigihanked ja lihthanked). Hanke all
peetakse silmas ka kõiki muid tööde tellimisi, mille puhul põhivõrguettevõtja ei ole
kohustatud riigihangete seadust järgima.
71
2. Poolte õigused ja kohustused
2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja
ehitustööde teostamiseks vajaliku hanke välja hiljemalt __ kuu jooksul pärast
liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt.
2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike
projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist
enne lepingus sätestatud liitumistasu I osamakse tasumist, tasudes
põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt
lepingu punktile 3.6.
2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja
ehitustööde teostamiseks läbiviidud hanke tulemuste selgumisest teatab
põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult hanke tulemustest.
2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul
punktis 2.3 nimetatud teate saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel
käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja
poolt. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest
või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas
mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille
järgnevad lepingu punktis 7.4 toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga
kooskõlastama hangete tulemusi, mille eeldatav maksumus jääb alla ________ EUR-i.
2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks
ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud
hankelepingu ja tagab liitumispunktist põhivõrgu poole jäävate elektripaigaldiste
projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, kui hange vaidlustatakse
riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada
lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud
jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu
täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine.
2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus
nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad
pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja
ehitamise tähtajas.
2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis
võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu
oluliselt suureneda.
2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud
hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning
kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist
ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest.
72
2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud
elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja
servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud tagama oma
kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa-
ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja
asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga
elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või
nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on
põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub
kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab
sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja
kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu
hulka.
2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis
takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste
nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise.
2.11 Klient on kohustatud:
2.11.1 tagama tähtaegselt oma elektripaigaldise nõuetekohasuse liitumistaotluses esitatud
eelduste ja tingimuste kohaselt;
2.11.2 tagama põhivõrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse
kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke põhivõrguettevõtja omandisse jäävaid
elektripaigaldisi ja mõõtesüsteeme;
2.11.3 tagama punktis 2.11.2 nimetatud elektripaigaldistele ja mõõtesüsteemidele nende
hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu;
2.11.4 mitte võtma tasu põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste ja mõõtesüsteemide paiknemise
eest kliendi territooriumil või ehitistes ega nende hooldamiseks ja kasutamiseks kliendi
territooriumi või ruumide kasutamise eest, kui õigusaktidest ei tulene teisiti;
2.11.5 punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud tegevuste tagamiseks peavad pooled vajadusel
läbirääkimisi tasuta servituutide seadmiseks.
3. Liitumistasu arvestamine ning maksed
3.1 Klient on kohustatud tasuma põhivõrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud
maksetähtpäevadeks. Klient on kohustatud arve tasumisel viitama arvel märgitud
viitenumbrile. Põhivõrguettevõtja tagab arve tasumiseks kliendile tähtaja vähemalt 14
päeva.
3.2 Kõigile maksetele lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega.
73
3.3 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik
põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused.
Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu lisas nr 2 toodud
kalkulatsioonis. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud liitumistasu
suurus ja kuluread on üksnes prognoos, mille puhul on põhivõrguettevõtja lähtunud
parimast olemasolevast teadmisest ja praktikast ning liitumistasu tegelik täpne suurus
selgub lepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka lisas nr 2 esitamata kuluridasid.
Pooled kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad
mõjutada prognoositud liitumistasu suurust.
3.4 Klient maksab liitumistasu lepingu lisas 3 oleva maksegraafiku alusel arvestades
punktis 3.6 sätestatud erisust. Pooled on kokku leppinud, et liitumistasu maksmisel
aluseks olev maksegraafik on koostatud ja seda tuleb vajadusel muuta lähtudes
põhimõttest, et kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud mõistlikud ja
põhjendatud kulutused tuleb kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale osadena ette
vastavalt põhivõrguettevõtja poolt tehtavatele töödele ja selle alusel koostatud
maksegraafikule (v.a maksegraafikujärgne viimane osamakse).
3.5 Põhivõrguettevõtja peab esitama kõigi kliendilt liitumistasuna nõutavate summade
kohta kliendi nõudel dokumentaalse tõendi. Klient kohustub esialgselt prognoositud
liitumistasu suuruse muutumisel sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku
kokkuleppe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni ja/või maksegraafiku
muutmiseks, lähtudes lepingu punktides 3.3 – 3.5 sätestatust.
3.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt lepingus sätestatud liitumistasu arvel
liitumispunkti projekteerimise- ja ehitamisega seotud hanke ettevalmistamiseks ja
liitumise projekteerimiseks tehtud tegelike, põhjendatud ja mõistlike kulutuste
hüvitamist enne lepingus sätestatud liitumistasu maksmise tähtpäeva juhul kui
põhivõrguettevõtja alustab kliendi soovil ning kliendiga kokku lepitud ulatuses
liitumislepingu täitmiseks vajalikke töid enne liitumistasu I osamakse laekumist.
Nimetatud kulutuste hüvitamine toimub üks kord kuus 10 (kümne) päeva jooksul pärast
põhivõrguettevõtja poolt eelmisel kuul teostatud eeltoodud liitumisega seotud tööde ja
nende maksumuse aruande esitamist kliendile. Kliendi poolt käesoleva punkti alusel
tasutud summad võetakse arvesse lepingu alusel tasumisele kuuluva liitumistasu
viimase osamakse suuruse arvutamisel.
3.7 Kui liitumispunkti valmimisel selgub, et klient on liitumistasu prognooside alusel
tasunud põhivõrguettevõtjale liitumistasu suuremas summas, kui liitumispunkti
projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud tegelikud kulud, tagastab põhivõrguettevõtja
kliendile enammakstud summad kolmekümne (30) päeva jooksul liitumispunkti
valmimise kohta lõppakti allakirjutamisest arvates.
74
3.8 Kui klient ei tasu põhivõrguettevõtjale liitumistasu maksetähtpäevaks, siis on klient
kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti)
maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni
põhivõrguettevõtja pangakontole.
3.9 Kui põhivõrguettevõtja hilineb punktis 3.7 nimetatud tasu maksmisega, siis on
põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis
protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku
laekumiseni kliendi pangakontole.
3.10 Kui klient tasub lepingust tuleneva liitumistasu osamakseid, loetakse esimeses
järjekorras makstuks liitumistasu esimene osamakse, seejärel teine osamakse ja
seejärel kolmas osamakse. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata kliendi
ühepoolsest tahtest.
4. Elektripaigaldiste omand
4.1 Pooled on kokku leppinud, et kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi piiri
määrab vastav liitumispunkt vastavalt lepingu lisale 1.
4.2 Põhivõrguettevõtjale ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste paiknemise kirjeldus on
toodud lepingu lisas 1. Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et ta on teadlik
sellest, et liitumispunkti paiknemise kirjeldus on ligikaudne ja võib liitumispunkti
rajamise käigus ehitustehnilistel põhjustel mitteoluliselt muutuda. Nimetatud muutuse
korral on pooled kohustatud allkirjastama uue lepingu lisa 1 kümne (10) tööpäeva
jooksul pärast seda, kui põhivõrguettevõtja on selle kliendile esitanud.
4.3 Kumbki pool kohustub tagama tema omandis või valduses oleva elektripaigaldise
säilimise, korrashoiu ja vastavuse kehtivatele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud
lepingutele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5. Lepingu täitmine ja vastutus
5.1 Põhivõrguettevõtjal on õigus peatada lepingu ning omapoolsete kohustuste täitmine,
kui klient rikub oluliselt lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi (sh juhul, kui
klient ei ole taganud oma elektripaigaldise nõuetekohasust või täitnud muid
liitumistaotluses esitatud eeldusi) või kui kohustuste täitmise peatamise õigus tuleneb
muudest lepingu sätetest, informeerides sellest klienti vähemalt kakskümmend üks (21)
kalendripäeva ette ning tingimusel, et klient pole ka eelnimetatud perioodi jooksul
puudusi kõrvaldanud. Lepingu täitmise peatamise korral peab klient hüvitama
põhivõrguettevõtjale juba tehtud kulutused, samuti lepingu täitmise peatamise ning
täitmise taasalustamisega seotud põhjendatud täiendavad kulutused. Lepingu täitmise
peatamise korral pikeneb võrguühenduse valmimise tähtaeg aja võrra, mil lepingu
75
täitmine oli peatatud. Peatamise aluse äralangemisel jätkab põhivõrguettevõtja lepingu
täitmist, teavitades sellest klienti.
5.2 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise
ja/või mittenõuetekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest ning ei ole seetõttu
muuhulgas kohustatud hüvitama teisele poolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
ja teisel poolel ei ole õigust tugineda muul viisil oma õiguste teostamisel kohustuse
rikkumisele, kui kohustuse rikkumine on vabandatav ning millist asjaolu kohustust
rikkunud pool ei saanud mõjutada või mille ettenägemist või arvestamist lepingu
sõlmimise ajal, vältimist või tagajärgedest ülesaamist ei saanud kohustust rikkunud
poolelt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, sealhulgas:
5.2.1 loodusõnnetused;
5.2.2 elektripaigaldiste projekteerimisnorme ületavad äike, tuul, jäide ning muud
loodusnähtused;
5.2.3 tulekahjud;
5.2.4 streik, diversiooniakt või rahutused;
5.2.5 eriolukorra või sõjaolukorra väljakuulutamine;
5.2.6 kohustuse rikkumisest teise poole poolt;
5.2.7 teise poole tegevus või tegevusetus.
5.3 Kui punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus on ainult ajutine,
ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil see asjaolu, sündmus,
tegevus või tegevusetus mõjutas kohustuse täitmist.
5.4 Pooled on kohustatud teavitama teineteist esimesel võimalusel punktis 5.2 nimetatud
asjaolu esinemisest, selle mõjust ja ulatusest poole võimele oma kohustusi täita,
samuti nimetatud asjaolu äralangemisest. Selle kohustuse rikkumisel kaotab kohustust
oluliselt rikkunud pool õiguse tugineda takistavale asjaoludele alates takistava asjaolu
tekkimisest või selle äralangemisest kuni vastava teatamise kohustuse täitmiseni.
5.5 Punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmuse, tegevuse või tegevusetuse esinemine ei
vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse
rikkumisega tekitatava kahju ja muu negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks.
5.6 Klient teeb põhivõrguettevõtjale viivitamatult teatavaks lepinguga võetud kohustuste
täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu.
76
6. Kahju hüvitamine
6.1 Pooled on kohustatud hüvitama lepingu täitmisel või muul viisil seoses lepinguga
teisele Poolele tekitatud kahju üksnes ja ainult käesolevas peatükis sätestatud juhtudel,
ulatuses ja tingimustel. Vastutuse piirangud ei kehti kahju tahtliku tekitamise puhul.
6.2 Kohustust rikkunud Pool hüvitab üksnes teise Poole elektripaigaldistele või muudele
Poole omandis või valduses olevatele asjadele kohustuse rikkumisega tekkinud otsese
varalise kahju. Käesoleva punktiga ei ole vastuolus lepingu punktis 6.3 toodud
õiguskaitsevahend.
6.3 Kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingu punktis 1.9 kokkulepitud tähtajaks omapoolsete
kohustuste täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis- või tingimuste
muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest.
Põhivõrguettevõtjal puudub leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui kohustust on
rikutud vääramatu jõu tõttu või punktis 1.9 toodud tähtaeg on lepingus toodud alusel
pikenenud.
6.4 Pooltel on õigus nõuda teineteiselt hüvitamisele kuuluva kahju olemasolu ja suuruse
ning kahju hüvitamise aluse olemasolu kindlakstegemiseks vajalike tõendite ja muude
dokumentide ning teabe esitamist.
6.5 Kliendil ei ole ühelgi juhul õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis
õigusaktides sätestatud süsteemihalduri õiguste teostamisest põhivõrguettevõtja poolt.
7. Lepingu kehtivus
7.1 Leping on sõlmitud ___ lehel koos ___ lisaga ___ lehel.
7.2 Leping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.
7.3 Leping lõpeb:
7.3.1 poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega;
7.3.2 poolte kirjalikul kokkuleppel;
7.3.3 lepingust taganemisel või ülesütlemisel lepingus ettenähtud juhtudel ühe poole
avaldusel.
7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult kliendile
neliteist (14) päeva ette ning tingimusel, et klient ei ole ka eelnimetatud 14-päevase
perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud, kui:
7.4.1 klient ei ole tasunud lepinguga kokkulepitud makseid (sealhulgas liitumistasu)
kokkulepitud tähtpäevaks või
7.4.2 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi või
77
7.4.3 esineb üks või mitu lepingu punktides 8.7.1-8.7.4 nimetatud asjaolu ning selle või mõne
muu kliendi poolt vastavuses 8.7.5 teatatud asjaolu tõttu on ilmne, et klient ei suuda
lepingut nõuetekohaselt täita;
7.4.4 lepingu täitmine on peatatud punkti 5.2 kohaselt ja peatamise kestus kokku on 90
päeva või rohkem.
7.5 Kliendil on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult põhivõrguettevõtjale
kolmkümmend (30) päeva ette.
7.6 Lepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt lepingus või õigusaktides sätestatud
alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud
summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt lepingu
täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba
sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja
tõendatud kulud ning muud kliendi poolt põhivõrguettevõtjale lepingu alusel tasumisele
kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale
käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud
liitumistasu summa.
7.7 Kui põhivõrguettevõtja on lepingust taganemisel lepingu punktis 7.4 sätestatud alusel
lepingu täitmiseks juba teinud või on taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu
täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingutest taganemiseks vältimatult kohustatud
tegema selliseid põhjendatud ja tõendatud kulutusi, mis ületavad kliendi poolt
põhivõrguettevõtjale selleks hetkeks tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud
niisugused liitumistasuna tasutud summasid ületavad kulutused põhivõrguettevõtjale
viimase nõudel hüvitama kolmekümne (30) päeva jooksul vastava põhjendatud nõude
saamisest. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva
lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu
summa.
7.8 Põhivõrguettevõtja peab punkti 7.6 alusel kliendile tagastamisele kuuluva summa
tasuma kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul taganemise avalduse saatmisest või
saamisest põhivõrguettevõtja poolt. Nimetatud summa või muu käesoleva lepingu
alusel kliendile tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamisel on
põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis
protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku
laekumiseni kliendi pangakontole.
78
8. Muud kokkulepped
8.1 Alates lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pooltevahelised varasemad
kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes.
8.2 Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et talle on antud piisav võimalus lepingu
sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud ja selle sisust aru saanud. Samuti
kinnitab klient lepingule allakirjutamisega, et ta on esitanud põhivõrguettevõtjale
õigusaktidest tulenevad load ja kooskõlastused ning et need kehtivad lepingu
sõlmimisel ning kogu lepingu kehtivuse aja jooksul.
8.3 Klient on teadlik, et võrguleping sõlmitakse kliendiga ja kliendi elektripaigaldis
ühendatakse võrku ning põhivõrguettevõtja tagab nõuetekohase võrguühenduse
(võrguühenduse loomine) ainult juhul, kui kliendi elektripaigaldis vastab lepingus,
liitumistingimustes ja õigusaktides nimetatud nõuetele (nõuetekohane elektripaigaldis),
sh on esitatud kõik lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nõutud dokumendid.
8.4 Kui lepingu mõni säte on täielikult või osaliselt vastuolus õigusaktiga ja on seetõttu
tühine või tunnistatud kehtetuks või ei ole seaduse kohaselt lepingu osaks, ei mõjuta
see lepingu kui terviku kehtivust ning pooled kohustuvad täitma lepingut osas, milles
see ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud või milles see on seaduse kohaselt lepingu
osaks. Pooled on samuti kohustatud alustama viivitamata läbirääkimisi ning sõlmima
mõistliku aja jooksul kokkuleppe tühiste või kehtetuks tunnistatud sätete asendamiseks
niisuguste sätetega, mis on kehtivad ja loovad poolte jaoks võimalikult sarnase õiguste
ja kohustuste tasakaalu võrreldes õiguste ja kohustuste tasakaaluga, mis eksisteeris
poolte vahel vastavalt eespool nimetatud tühistele või kehtetuks tunnistatud sätetele.
8.5 Pooltel ei ole õigust anda lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle kolmandatele
isikutele ega koormata neid kolmandate isikute kasuks ilma teise poole kirjaliku
nõusolekuta. Põhivõrguettevõtjal on siiski õigus mistahes hetkel anda kõik lepingust
tulenevaid õigused ja/või kohustused üle põhivõrguettevõtja tütaräriühingule, kelle
omandisse või valdusesse antakse põhivõrguettevõtja, ning lepingu allakirjutamisega
loetakse, et klient on andnud oma kirjaliku nõusoleku selliseks õiguste ja/või
kohustuste üleandmiseks ning kohustub sõlmima vajadusel vastavad kokkulepped.
8.6 Pooled on kohustatud lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist hoidma
saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega neile teise poole kohta
teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada teise poole huve
või mille saladuses hoidmise vastu teisel poolel eeldatavalt on või võib olla huvi. Pool
võib teabe avaldada oma nõustajatele, kellel on saladuse hoidmise kohustus ning
samuti kohtule või ametiasutustele viimaste nõudmisel.
79
8.7 Klient on kohustatud teatama põhivõrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult:
8.7.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada,
seahulgas sundlõpetada;
8.7.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab kakskümmend protsenti
(20%) kliendi omakapitalist;
8.7.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on
esitatud pankrotihoiatus;
8.7.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine;
8.7.5 kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingus sätestatud kliendi
kohustuste täitmist.
8.8 Poolel on õigus tasaarvestada tema poolt teisele poolele tasumisele kuuluvat makset
üksnes poolte kokkuleppel.
8.9 Põhivõrguettevõtja on kohustatud kliendi nõudel andma kliendile informatsiooni lepingu
täitmise, sh. võrguühenduse valmimise ning kliendi liitumist puudutavate tehniliste
andmete (see tähendab liitumispunkti alajaama skeemi, seadmete spetsifikatsioone ja
muid tehnilisi näitajaid/skeeme/jooniseid, mis on kliendi liitumisega seotud) kohta.
9. Erimeelsuste lahendamine
9.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi
lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel.
9.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,
lahendatakse vaidlus Harju maakohtus.
10. Tahteavaldused
10.1 Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud,
kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus),
mis omavad õiguslikku tähendust, tuleb teise poole kontaktisikule esitada kirjalikus
vormis. Informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole
õiguslikke tagajärgi, võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
10.2 Tahteavaldus loetakse kätte saaduks juhul, kui see on edastatud liitumiste e-
keskkonnas. Kõik lepingu täitmisega seotud tahteavaldused, millega ei kalduta kõrvale
lepingu tingimustest, loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui
need on antud lepingus nimetatud isikute või nende poolt otseselt selleks volitatud
isikute poolt.
80
11. Poolte kontaktaadressid ja –isikud
11.1 Lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud küsimuste, välja
arvatud lepingu tingimuste muutmine, lahendamiseks määravad pooled oma
kontaktisikuteks järgmised isikud:
Põhivõrguettevõtja Klient
Elering AS ____________
Kontaktaadress: Kontaktaadress:
Kadaka tee 42,
12915 Tallinn
telefon: __________ telefon: _____________
e-post:
[email protected] e-post: ____________
Kontaktisik: Kontaktisik:
______________ ________________
telefon:_______ telefon: _____________
e-post: ___________________ e-post: ________________
12. Pool peab viivitamatult teatama teisele poolele punktis 11.1 toodud
kontaktisikute ja -andmete muutumisest.
Poolte allkirjad:
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Veskimägi Kalle Kilk ________________
Juhatuse esimees Juhatuse liige _________________
81
Liitumislepingu nr. ____ lisa nr 1:
Liitumispunkti ja projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste
kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad koos liitumisskeemiga
1. Liidetava elektripaigaldise asukoht: ______________________
2. Liidetava elektripaigaldise iseloomustus: _________________
3. Liitumispunkti ühendatava ______ võimsus: ______________
4. Liitumispunkti ühendatava tootmisseadme reaktiivenergia tootmise ja tarbimise võimekus
liitumispunktis1
5. Liitumispunkti asukoht: _____________ (vastavalt _______ toodud liitumisskeemile).
6. Põhivõrguettevõtja kindlustab liitumispunktides elektrienergia järgmiste parameetritega:
Lubatud maksimaalne tootmisvõimsus2 on ___;
Lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus3 ____;
7. Maksimaalne installeeritud tootmisvõimsus kliendi võrgus seisuga on ____;
8. Liitumispunkti nimipinge on ………;
9. Perspektiivsed lühisvoolud ja lühisvõimsused liitumispunktis:_________
10. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad tarbimiskoha kohta on määratud Majandus- ja
kommunikatsiooni määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude
vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” .
11. Põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumistasu eest ______
alajaamas:_______________________________
12. Klient projekteerib ja ehitab oma elektripaigaldised liitumispunktini.
13. Elektripaigaldiste, nende kaitse-, automaatika- ja juhtimisaparatuuri projekteerimisel tuleb
juhinduda ________
14. Skeem ________
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Veskimägi Kalle Kilk _____________
Juhatuse esimees Juhatuse liige _____________
1
Kasutatakse tootmisseadme liitumise puhul
2
tootmisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist liitumis-punktist võrgu suunas
3
tarbimisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist võrgust liitumispunkti suunas
82
Liitumislepingu nr. ____ lisa nr 2:
Prognoositud eeldatava liitumistasu kalkulatsioon
Liitumine _________
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Veskimägi Kalle Kilk ___________
Juhatuse esimees Juhatuse liige _____________
83
Liitumislepingu nr. _____ lisa nr 3:
Liitumistasu tasumise maksegraafik
Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik:
Maksegraafik
1. osamakse - hiljemalt kuuekümne (60) päeva
jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist;
2. osamakse - kahekümne (20) päeva jooksul
pärast liitumispunkti ehitamise hanke võitja
väljakuulutamist.
3. osamakse- ülejäänud osa tegelikest kuludest,
millest on maha arvestatud kliendi poolt varem
tasutud summad, 45 päeva jooksul pärast
liitumispunkti valmimist.
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Veskimägi Kalle Kilk ____________
Juhatuse esimees Juhatuse liige ______________
84
Liitumislepingu nr. ____ lisa nr 4:
Liitumispunkti elektrilised parameetrid
1. Elektrisüsteemi püsiandmed –
NB! tegemist on näitega – esitatud andmed on iga liitumispunkti jaoks erinevad
a. Sagedus
Sagedus
Nimisagedus f 50 Hz
Sagedus normaaltingimustel f 49,8 - 50,2 Hz
Sagedus häiritud talitlusel f 49,0 - 50,5 Hz
Sagedus avariitalitlusel f 47,0 – 53,0 Hz
b. Pinge
Pinge
Nimipinge Un 110 330 kV
Seadme suurim lubatav Um 123 362 kv
kestevpinge
Lühiaegselt (20 min) Umax 126,5 379,5 (390 kV kV
seadmetele (20min) 15 min)
lubatav maksimaalne pinge
Pinge normaalolukorras Unorm 105 - 123 330 - 360 kV
Pinge avariiolukorras U 97 - 126,5 280 - 379,5 kV
c. Seadmete nimipinged
Nimipinge Un 110 330 kV
Jõutrafod 115/(38,5)/ 347/(117,5)/ kV
(22)/ (16,5)/ (38,5)/(22)/
(11)/(6,6) (16,5)/
(11)/(6,6)
Pingetrafod 110000:√3 / 330000: V
100: √3 / 100 √3/100:
√3 / 100
Voolutrafod 123 362 kV
Lülitid 123 362 kV
a. Maandussüsteem
…….
2. Liitumispunkti elektrilised põhiparameetrid
Nimipinge U 110 kV
Tavapinge U 118 kV
Lühisvoolud maanduskontuuri
ja puutepingete arvutamiseks
85
3I0 16 kA
t 1,0 sec
Maksimaalne lühisvool
I(3)k 25 kA
t 1 sec
S 1550 MVA
Z 7.81, 65deg Ohm
R 3.3 Ohm
X 7.078 Ohm
Minimaalne lühisvool
I(3)k 25 kA
t 1 sec
S 1550 MVA
Z 7.81, 65deg Ohm
R 3.3 Ohm
X 7.078 Ohm
Tüüpiline lühisvool
I(3)k 25 kA
t 1 sec
S 1550 MVA
Z 7.81, 65deg Ohm
R 3.3 Ohm
X 7.078 Ohm
3. Liitumispunkti elektrikvaliteedi piirnormid. juhul kui liitumispunkt asub jõutrafo
keskpingeõlas, esitatakse piirnormid jõutrafo kõrgepingeõlas.
…..
4. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud liinide andmed
Alajaam 1 Alajaam 2
L 25 km
S 1550 MVA
Z 7.81, 65deg Ohm
R 3.3 Ohm
X 7.078 Ohm
5. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud jõutrafode andmed……
6. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud pingepiirikute andmed……
7. Liitumispunkti alajaama skeem……
8. Liitumispunkti lähedase võrgu skeem ……
9. Releekaitse
Põhivõrguettevõtja Klient
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Veskimägi Kalle Kilk ____________
Juhatuse esimees Juhatuse liige ______________
86
LISA 3 - Katsetamine
Sisukord
1 Katsetamine .................................................................................................... 92
1.1 Mõõtmised ....................................................................................................... 93
1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted ............................................................. 95
1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad
tingimused ....................................................................................................... 95
1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad)
täiendavad tingimused..................................................................................... 95
1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm ................................................. 99
1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus .......................................... 95
1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne ........................................................................... 96
1.8 Katsetuste näidisaruanne ................................................................................ 99
1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava…….……105
1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava ................................... 115
87
1 KATSETAMINE
1.1 Mõõtmised
1.1.1 Mõõtmiste nõuded
1.1.1.1 Mõõtmised peab teostama pädev mõõtja ning mõõtetulemused peavad olema
tõendatult jälgitavad mõõteseaduse § 5 tähenduses.
1.1.1.2 Kvaliteedimõõteseade peab vastama standardi EVS-EN 61000-4-30 klass A
nõuetele. Seadme mõõtesagedus peab olema vähemalt 9,6 kHz.
1.1.1.3 Teiste mõõteseadmete salvestamissagedus peab olema vähemalt 0,1 kHz, kuid
täpne nõutav salvestamissagedus lepitakse põhivõrguettevõtjaga iga katse puhul
eraldi kokku.
1.1.1.4 Mõõtmised tuleb teostada liitumispunktis ja kasutada on lubatud ainult voolu- ja
pingetrafode mõõteahelaid. Kaitseahelatest mõõtmiste teostamine ei ole lubatud.
1.1.1.5 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete puhul on nõutav mõõtmiste teostamine
ka generaatori ergutus ja staatoriahelates. Nendel juhtumitel lepitakse mõõteseade
ja põhimõtted eraldi Põhivõrguettevõtjaga kokku.
1.1.1.6 Enne katsetuste algust tuleb kasutatav mõõteseade kooskõlastada
põhivõrguettevõtjaga.
1.1.1 Mõõtmiste tunnussuurused
1.1.2.1 Mõõteseade peab katsetamise perioodil omama asjakohaseid kalibreerimise
sertifikaate. Mõõteseade peab olema eraldiseisev teistest juhtimissüsteemidest. Üks
mõõteseade peab salvestama tootmisseadmes toimuvat koos kiirete protsessidega
põhilistes alltoodud tunnussuurustest:
1.1.2.2 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmed:
3 phase stator L-N terminal voltages
3 phase stator terminal currents
3 phase L-N PCC (Point of Common Coupling) voltages
3 phase PCC currents
Active power, PCC MW
Reactive power, PCC MVar
Active power MW
Reactive power MVar
Generating unit rotor field voltage
Generating unit rotor field current
Main exciter field voltage
Main exciter field current
AVR reference voltage
Voltage applied to AVR summing junction (step etc)
Power system stabiliser output
88
DC signal input to AVR Steam Turbine
1.1.2.3 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja päikeseelektrijaam):
3 phase L-N PCC voltages
3 phase PCC currents
Active power MW, PCC
Reactive power MVar, PCC
1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted
1.2.1 Katsetulemuste kohta tuleb esitada:
1.2.1.1 Andmed katsetaja kohta;
1.2.1.2 Katse teostamise aeg ja mõõtekoht, kasutatavad mõõteseadmed;
1.2.1.3 Mõõteseadmete ühendamise asukoht ja skeem;
1.2.1.4 Katsetulemuste joonistel peab selgelt olema aru saada, mida tahetakse näidata;
1.2.1.5 Nimekiri andmetest, mida koguti käsitsi (nt mõõteseadme väärtus);
1.2.1.6 Mõõteandmed .csv või .txt failis;
1.2.1.7 SCADA väljatrükid elektrivõrgu olekust, alarmidest ja juhtimiskäsklustest, mille
saamiseks võib pöörduda põhivõrguettevõtja poole, kaasa arvatud tootmisseadme
juhtimissüsteemi logi lülitamiste kohta;
1.2.1.8 Katsetulemuste aruanne tuleb esitada üks eksemplar nii paber kui digikujul;
1.2.1.9 Muud asjakohased andmed.
1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise
täiendavad tingimused
1.3.1 Enne sünkroniseerimist teostatavad katsetused tuleb teostada ning katsete
tulemused edastada põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks enne
sünkroniseerimist.
1.3.2 Primaarreguleerimise katsetuste maht lepitakse kokku katsekavas olenevalt
tootmisseadme eripärast.
89
1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või
päikeseelektrijaamad) täiendavad tingimused
1.4.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadme (tuule- ja/või päikeseelektrijaam)
katsetamisel tuleb fikseerida järgmised sündmused:
1.4.2 Fikseerida elektrituulikute:
1.4.2.1 väljalülitumine liigtuulest;
1.4.2.2 väljalülitumine tuulesuuna muutumisest,
1.4.2.3 väljalülitumine tuulekiiruse alanemisest;
1.4.2.4 sisselülitumine
1.4.3 Fikseerida läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaam):
1.4.3.1 väljalülitumine päikeseintensiivsuse alanemisest;
1.4.3.2 sisselülitumine.
1.4.4 Primaarreguleerimise katsetamine
Primaarreguleerimise katse ei ole täies mahus kajastatud katsetuste tabelis, kuna
täpne programm primaarreguleerimise funktsiooni katsetamiseks sõltub
tootmisseadme tüübist ning kontrolleri loogikast (hajusjuhtimine või
tsentraaljuhtimine).
1.4.5 Sagedusregulaatori toime simuleeritud sageduse järgi
1.4.5.1 Katsetuste eesmärgiks on välja selgitada primaarreservi tekitamise võimalus ning
aktiivvõimsuse reageering sageduse hälbele.
1.4.5.2 Primaarreguleerimise katse toimub kahes osas, milles esimeses kontrollitakse
primaarreservi moodustamist ja teises primaarreguleerimist erinevate statismidega
ja tundetustsoonidega. Juhtimiskäsklused ja reguleerimissätted aktiveeritakse
elektrisüsteemi juhtimiskeskusest. Sageduse hälbe tekitamiseks võib kasutada
sageduse seadeväärtuse muutmist või välise sagedussignaali simuleerimist. Välise
sagedussignaalina võib kasutada simuleeritud digitaalset või analoogsignaali.
1.4.6 Primaarreservi kontroll
1.4.6.1 Kontrollitakse tootmisseadme primaarreguleerimise vastavust normaalolukorras ja
avariiolukorras võrgueeskirja nõuetele.
90
1.4.7 Primaarreguleerimise kontroll erinevate tundetustsoonidega ja statismidega
1.4.7.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) korral
võib punktis 3 kirjeldatud katset läbi viia piiratud aktiivvõimsusega, kuid jaama
väljundvõimsus peab olema vähemalt kolmandik nimiaktiivvõimusest.
Juhtimissüsteemile edastatava sagedussignaali simuleerimine teostatakse kliendi
poolt.
1.4.7.2 Katsetulemuste raportis ära näidata maksimaalne tehniliselt võimalik
väljundvõimsus ning välja tuua aktiivvõimsuse muutumise kiirus reageeringuna
sagedushälbele normaalolukorras (vähemalt +/- 0,4 Hz) ning avariiolukorras
(vähemalt +/- 0,5 Hz). Paralleelselt mõõtetulemustega näidata ära sageduse
signaal. Sagedussignaal peab sisaldama sageduse kiireid muutusi (vähemalt 0,1 Hz
sammud).
1.4.7.3 Elektrisüsteemi juhtimiskeskusest aktiveeritakse primaarreguleerimine erinevate
tundetuse tsoonide ja statismi väärtuste juures. Eesmärk on kontrollida
juhtimissüsteemide ja tootmisseadme võimekust osaleda primaarreguleerimises
1.4.7.4 Iga katse puhul toimub mõõtmine vähemalt 15 minuti jooksul, kusjuures iga katse
korral peab olema salvestatud primaarreguleerimise toime nii üle- kui alasageduse
korral (vastavalt võimsuse vähenemine ja suurenemine sagedushälve väljumisel üle
tundetustsooniga määratud vahemiku).
1.4.7.5 Mõõdetakse vähemalt 0,2 sekundiliste intervallidega järgnevaid suurusi:
1.4.7.5.1 simuleeritud sagedust
1.4.7.5.2 tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust
1.4.7.5.3 tootmisseadme maksimaalset võimalikku aktiivvõimsust, läbi inverteri
ühendatud tootmisseade (tuuleelektrijaam) korral funktsioonina mõõdetud
tuulekiirusest.
1.4.7.5.4 tootmisseadmeaktiivvõimsuse muutust sageduse hälbe kohta (ΔP/Δf).
Statismi kontrolli jaoks.
1.4.7.6 Simuleeritud sagedusega katsete tegemisel on vaja tootmisseadmel arvestada
võrgueeskirja § 261 lg 6 nõutud võimsuse muutumise kiirusega ning palume seda ka
raportis kajastada. Kogu primaarreserv peab olema realiseeritav vähemalt 30
sekundi jooksul, kusjuures pool sellest 10 sekundiga.
1.4.7.7 Simuleeritud sageduse näidissignaalid mitteavariilise olukorra jaoks on toodud
joonistel 3 ja 4 ning avariilise olukorra jaoks joonis 5.
91
Joonis 3. Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed
normaalolukorras.
Joonis 4. Sagedussignaali sageduse muutumise maksimaalne kiirus normaalolukorras. Kui
sageduse muutumise kiirus on suurem kui 0,5 Hz/s läheb tootmisseade üle
avariiolukorda.
92
Joonis 5. Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed
avariiolukorras.
93
1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm
Kuupäev:
Tootmisseadme nimi:
Katsetatava tootmisseadme nimi:
Tootmisseadme W-kood:
Liitumispunkti asukoht:
Katsetatava tootmisseadme või selle osa võimsus: …….. MW
Katseperioodi algus ja planeeritav lõpuaeg: ………….(pp.kk.aa) - …………..pp.kk.aa
Tootmisseadme omaniku/esindaja andmed:
Telefon:
e-mail:
Kinnituskiri.
Käesolevaga kinnitan, et …… (pp.kk.aaaa) on tootmisseadmes lõpetatud kõik ehitus-,
seadistus ja muud elektritööd ning valmis kõikide katsekavas märgitud katsetuste läbi
viimiseks. Lisatud on juhtimis- ja seiresignaalide testimise aruanne.
Kinnitaja andmed:
Allkiri:
Kuupäev:
Signaalide katsetuste aruanne tuleb lisada valmisoleku deklaratsiooni lisasse.
94
1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus
Kvaliteedimõõtmiste põhjal kinnitan, et kvaliteedinäitajad ……….. (vastavad / ei vasta)
tabelites toodud lubatud piirväärtustele ning tootmisseade…….(ei põhjusta/ võib põhjustada)
häireid teistele põhivõrguettevõtja võrguga ühendatud klientidele ning elektriseadmetele.
Kuupäev
Tootmisseade:
Tootmisseadmetestitav osa:
Testitud tootmisseadme W-kood
Testitud tootmisseadme nimivõimsus: ……. MW; …….MVA
Mõõtmiste teostaja:
Mõõtmiste teostamise aeg:
Tootmisseadme esindaja:
Allkiri Kuupäev:
PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA POOLNE KINNITUS:
Esitatud raportis näidatud kvaliteedinäitajad …. (on/ei ole) lubatud piirides ning ….. (on/ei
ole) lubatud jätkata katsekava punktide 1-10 teostamist.
Kinnitaja nimi:
Allkiri: Kuupäev:
95
1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne
Värelus (95 % mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul)
Mõõdetud Lubatud (110 kV) Lubatud (330 kV)
Pst
Plt
Harmoonikud (99% mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul)
Mõõdetud Lubatud (110 kV) Lubatud (330 kV)
THD U ()
TDD
Harmooniku järk Mõõdetud Lubatud (110 kV) Lubatud (330 kV)
Suhteline pinge uh, % Suhteline pinge uh, % Suhteline pinge uh, %
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
96
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
97
Asümmeetria (nädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest)
Mõõdetud, % Lubatud Lubatud
(110 kV), % (330 kV), %
ka
Registreeritud ülepingete tabel (kogu nädalase mõõtmise tulemused)
Registreeritud ülepinged Aeg Joonise nr. Märkus
……… ……… ……… ………
(hh.mm.ss – hh.mm.ss, pp.kk.aa)
98
1.8 Katsetuste näidisaruanne
TEST 1: SECONDARY LOAD CONTROL
1.1 Elering test no. correspondence
This test corresponds to or replaces Elering test ……….
1.2 Test Conditions
1.3 Test Execution
1.4 Success Criteria
1.5 Comments
1.6 Recorded signals
For example:
VCP, PCP, QCP, P330, Q330, V330, Pref, Qref, OLTC, Vexf, Iexf,
Sampling rate 200 ms (1 s at connection point).
99
1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava
Test 1. Measurements for determination generator parameters (can be replaced with factory acceptant tests)
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Open Circuit Saturation Measurement of the steady state variation of generator field For machines with brushless exciters the field current
current versus generator stator voltage from the minimum measurement shall be the field current of the exciter
achievable generator stator voltage to at least 1.05 p.u. of the
rated stator voltage with the generator circuit breaker open.
2 Saturation factors. The unit will be brought to synchronous speed and disconnected
from the power grid with no field current. The field current will
This test is to determine the generator saturation
then be increased in steps of 10% until the generator armature
factors S1.0 and S1.2
voltage reaches 1.2 p.u. of the rated value. The generator
armature voltage (Vt), field voltage (Vf) and field current (If) will
be recorded, in tabular form, at each step.
3 Synchronous Machine Impedances and Time Constants For example, recording of terminal voltage and field current
Tests that reasonably confirm the d-axis reactances following opening of the generator circuit breaker with the
(Xd, X’d, X”d) and time constants (T’do and T”do) of generator running at near-zero real power and under-excited so
the synchronous generator as to absorb substantial reactive power with the excitation
system in manual field voltage control
Details to be proposed by the manufacturer
4 Short circuit load test Details to be proposed by the manufacturer
100
Test 2. Power quality measurements
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Power quality measurements Normal operation of power plant Measurement period is 7 days.
initial conditions determined by Elering
Test 3. Inertia.
Part No GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Inertia. The unit circuit breaker shall be opened to disconnect the unit The machine is loaded to a small amount of MW
(around 10 - 20% to prevent the interference from
from grid
protection relay operation) and Mvar value (under-
A test that reasonably confirms the inertia constant of
excited condition preferred).
the turbine-generator, governor droop and other Details to be proposed by the manufacturer The AVR is set in auto control mode and the governor
in speed droop control mode.
model parameters
The unit circuit breaker input signal to the turbine
controller is blocked to defeat the machine speed
preset.
101
Test 4. Generator AVR testing.
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Step change to AVR voltage reference with the (a) +2.5 % nominal stator terminal voltage
generating unit on open circuit (b) -2.5 %
(c) +5.0 %
(d) -5.0 %
(e) +10.0 % (0,95pu to 1,05 pu)
(f) -10.0 % (1,05pu to 0,95 pu)
2 Manual variation of generating unit open circuit Stator terminal voltage (Ut) in 0.1 pu step for Ut between 0.5-0.9 pu
voltage (a) increase from 0.5 pu to 1.1 pu
in 0.05 pu step for Ut between 0.9-1.1 pu
(b) decrease from 1.1 pu to 0.5 pu
see notes below
3 steady state over-excitation limiter (OEL) operation Mvar outputs at OEL setting slow raising of excitation to just 100% MW output
75% MW output
bring OEL into operation.
50% MW output
25% MW output
See notes below min. MW output
4 steady state under-excitation limiter (UEL) operation Mvar outputs at UEL setting slow lowering of excitation to just 100% MW output
75% MW output
bring UEL into operation.
50% MW output
25% MW output
See notes below min. MW output
5 Step change of Mvar on the transmission system Switching in and out of: parallel transformers on staggered taps
others as determined by Elering
(a) a transformer
test with and without PSS
Test conducted by Elering (b) a reactor
(c) a capacitor
102
6 Step change to AVR voltage reference with the (a) +1.0 % nominal stator terminal voltage
unity power factor or underexcited operation
generating unit connected to the system. (b) -1.0 %
system base load OR typical conditions at the local
(PSS out of service) (c) +2.5 % equipment and typical electrical connection to the
(d) -2.5 % transmission or distribution system
tests for (i) must precede tests for (ii)
Generating unit output levels: (e) +5.0 % smaller step changes must precede larger step changes
(i)50% rated MW, and (f) -5.0 %
(ii)100% rated MW repeat (e) & (f) twice
see notes below
7 As for 6 but with the PSS in service Same as in part 6 Same as in part 6
8 Step change to AVR voltage reference with the (a) +5 % nominal stator terminal voltage
generating (b) -5 %
unity power factor or underexited operation
unit connected to the system. repeat (a) & (b)
(PSS out of service) twice;
Generating unit output at 100% rated MW
see note below
System Conditions :
(i) system minimum load with no other generation on
the same bus OR relatively weak connection to the
transmission or distribution system, and
(ii) system maximum load and maximum generation on
same bus OR relatively strong connection to the
transmission or distribution system
9 As for 8 but with the PSS in service Same as in part 8 Same as in part 8
Tests 1,3 and 4 need not be witnessed by the TSO
For test 3 a positive step is applied of X% from the sub-OEL value. But for test 4 a -Y% step from the sub-UEL value as shown in Figure
3 is required.
103
Figure 3. Application of Step Signal
For tests 6 and 7 care must be taken not to excite large or prolonged oscillations in MW etc. Therefore, smaller step changes must
always precede larger step changes to avoid such oscillations.
The Figure 4 below shows the step changes
referred to in the schedule of tests given above. An
example is given of a +5% step to the summing junction
and then a -5% step. Removal of the +5% ("-5%") step is
deemed to be a -5% step. Unless specified otherwise the "-
5%" step method shown in Figure 4 is used.
Figure 4. Application of test signal
104
Test 5 Active and reactive power tests (PQ curve and Q = const)
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 PQ curve measurements (a) minimum % rated MW The min and max Q will be held for 10 minute in each step.
a. Q max setpoint Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)
b. Q min setpoint
(b) 25 % rated MW
a. Q max setpoint
b. Q min setpoint
(c) 50 % rated MW
a. Q max setpoint
b. Q min setpoint
(d) 75% rated MW
a. Q max setpoint
b. Q min setpoint
(e) 100 % rated MW
a. Q max setpoint
b. Q min setpoint
2 Q constant (a) 0 Mvar Q will be held for 10 minute in each step.
(b) -1/2Qmax rated Mvar Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)
(c) +1/2Qmax rated Mvar
3 Leading and lagging MVar capability at full MW output. Generating unit MW and MVar output levels set to 100% of rated System maximum load and generation
Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)
values and maintained for one hour both for leading and lagging.
System maximum load and maximum generation. Test
conducted with as high an ambient temperature as
possible.
105
Test 6 House load test
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 House load test opening of the link to transmission system 70-90% of nominal active power MW exported by
means of the link (PCC)
Test duration 1 hour
Remaining load – houseload + load connected directly
Resynchronization
to power plant
Test conducted by Elering
2 Islanding of a subsystem consisting of User's generating opening of the link 5-10% of generated MW exported by means of the link
90-95% of generated MW used by the subsystem's load
units plus load with export of power by means of a link
Each test during 1 hour
to the transmission system. Resynchronization
Test conducted by Elering
106
Test 7 Over- and underfrequency
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Overspeed capability to stay in the range of 51.0 to (a) Digital governor: use software, where practical, to put a step Unsynchronised unit at rated speed and no load
53Hz for a minimum of 3 minutes in the speed reference of the turbine governor such that the
target speed is 52.5Hz and the overshoot in speed remains above
52,5Hz and in the range 52,5-53Hz for about 3 min
(b) Use a manual control to raise speed from 50Hz so as
to stay in the 52,5 to 53 Hz range for a minimum of 3 min.
(c) Where it is practical, use a function generating unit to
inject an analogue signal in the appropriate summing junction, so
that the turbine stays in the 52,5-53 Hz range for a minimum of 3
min.
2 Underspeed capability To be proposed by the manufacturer Unsynchronised unit at rated speed and no load
to stay in the range of 48,0 to 47,5Hz for a minimum of
30 minutes
Test 8 U = constant test
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Testing U constant functionality (a) XXX kV Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)
(b) XXX kV
(c) XXX kV
Voltage at each step (a)-(c) maintained during 60 minutes
107
Test 9 Load control (secondary control test)
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Variable frequency injection into the AVR summing 0.01-100 rad/sec as determined by Elering
junction (with PSS out of service)
See notes below
2 Step change to governor/load reference (a) 2.5 % step increase in MW demand signal equipment output at 50-90% of rated MW
others as agreed with Elering
(b) 2.5 % decrease in MW demand signal
(c) equivalent of 0.05Hz subtracted from the governor
speed ref.
(d) equivalent of 0.1 Hz added to turbine governor speed
reference
See notes below
3 load rejection (real power) (a) 25 % rated MW nominal stator terminal voltage
smaller amount must precede larger amount of load
Generating unit reactive power output levels: (b) 50 % rated MW
rejection
(i) maximum leading Mvar (c) 100 % rated MW duration of last step 1 hour
(ii) maximum lagging Mvar
See notes below Resynchronization
108
4 Load control (secondary control test) (a) minimum % rated MW Signal from Elering control centre (SCADA if
applicable)
(b) 50 % rated MW
Test conducted by Elering if unit connected under AGC (c) 60 % rated
(d) 70 % rated MW
(e) 100 % rated MW
(f) 90 % rated MW
(g) 80 % rated MW
(h) 0 MW exported to grid MW
Power at each step (a)-(h) maintained during 10 minutes
Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)
For test 1, care has to be taken not to excite electromechanical resonances (eg poorly damped MW swings) if the machine is on line.
For the tests 2 equipment characteristics may require the changes be varied from the nominal values given. Larger changes may be
considered in order to more accurately determine equipment performance.
For test 3, the instantaneous overspeed protection must be set at an agreed level depending on unit capability
Test 10 Primary control test
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Testing power plant behaviour in case of frequency (a) 40 % rated MW Generator need to be synchronized with grid
changes in grid (b) 90 % rated MW Excitation system is in AVR mode and started.
Frequency steps, droops and deadbands to be determined by PSS is in service.
Elering Generator breaker is closed.
Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)
Example of Primary control test.
Load generator to 40% of rated active power XX MW.
109
Enable frequency control function in the turbine control system
Frequency
step Duration
(mHz) (all (after
Frequency changes Expected stabilized
control Droop Deadband from 50 P change output),
enabled (%) (mHz) Hz) (MW) min.
1 Yes 8 100 -80 5
2 Yes 8 100 80 5
3 Yes 8 100 -200 5
4 Yes 8 100 200 15
5 Yes 8 0 -80 5
6 Yes 8 0 80 5
7 Yes 2 100 -80 5
8 Yes 2 100 80 5
9 Yes 2 100 -200 15
10 Yes 2 100 200 5
11 Yes 2 0 -80 5
12 Yes 2 0 80 5
13 No 8 0 -450 5
14 No 8 0 450 5
15 No 8 0 -550 15
16 No 8 0 550 5
17 No 8 0 -1000 5
18 No 8 0 1000 15
19 No 2 0 -450 5
20 No 2 0 450 5
21 No 2 0 -550 5
22 No 2 0 550 15
110
Load generator to 90% of rated active power XX MW.
Frequency
step Duration
(mHz) (all (after
Frequency changes Expected stabilized
control Droop Deadband from 50 P change output)
enabled (%) (mHz) Hz) (MW) min.
1 Yes 8 100 -80 5
2 Yes 8 100 80 5
3 Yes 8 100 -200 5
4 Yes 8 100 200 15
5 Yes 8 0 -80 5
6 Yes 8 0 80 5
7 Yes 2 100 -80 5
8 Yes 2 100 80 5
9 Yes 2 100 -200 15
10 Yes 2 100 200 5
11 Yes 2 0 -80 5
12 Yes 2 0 80 5
13 No 8 0 -450 5
14 No 8 0 450 5
15 No 8 0 -550 15
16 No 8 0 550 5
17 No 8 0 -1000 5
18 No 8 0 1000 15
19 No 2 0 -450 5
20 No 2 0 450 5
21 No 2 0 -550 5
22 No 2 0 550 15
111
Test 11 Cold start to maximum rated power
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Cold start to maximum rated power Initial start order from Elering control centre (SCADA if At least 24 h shutdown (all primary systems) required before start
applicable) of the test
Test conducted by Elering Maximum rated power to be maintained during 1 hour
Details to be proposed by the manufacturer
Test 12 Testing of a FACTS/HVDC
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Testing of a FACTS device, if any agreed separately with Elering initial conditions determined by Elering
(SVC, TCR, STATCOM, etc.)
This test is performed only when requested by Elering
112
Test 13 Any other test to demonstrate compliance with a declared or registered equipment performance characteristic.
Test No GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Tripping of an adjacent generating unit tripping of generating unit(s) initial generating unit loadings as agreed by Elering
Test conducted by Elering
This test is performed only when requested by Elering
2 Load rejection (reactive power) (a) -30 % rated Mvar nominal stator terminal voltage
minimum MW output
(b) +25 % rated Mvar
Excitation on Manual Control
see notes below
3 Load rejection (reactive power) (a) -30 % rated MVAR nominal stator terminal voltage
maximum MW output
see notes below
Excitation on Manual Control
4 Any other test to demonstrate compliance with a To be advised
declared or registered equipment performance
characteristic.
For tests 2(a) and 3 the Var absorption must be limited so that field voltage does not go below 50% of its value at rated voltage and at
no load (i.e. rated stator terminal voltage with the generating unit on open circuit).
For test 2(b) the Var load must not allow stator terminal voltage to exceed 8% overvoltage (i.e.108% of rated value) as a result of the
applied change.
For test 2 and 3, the instantaneous overvoltage protection must be operative and set at an agreed level greater than or equal to 10%
overvoltage.
For test 3, it may be easier to use AVR control first and then change to manual (provided the change is "bumpless") before the unit trips.
113
Test 14 Fault ride-through (FRT) test
part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS
1 Fault ride-through (FRT) test To be proposed and conducted by Elering Up to 250 ms; fault at PCC 2ph-g or 3ph; or 1ph-g
114
1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava
ALGUS, kuupäev: ……….. 201..
LÕPP, kuupäev: ……….. 201..
Kuupäev
Tootmisseade:
Tootmisseadmetestitav osa:
Testitud tootmisseadme W-kood
Testitud tootmisseadme nimivõimsus: …….. MW; …….MVA
Liitumispunkti asukoht:
Katsetuste läbiviimse eest vastutav isik: …………………… …………………….
Kontaktandmed: tel: ………………………..
e-mail:…………………….
Põhivõrguettevõtja poolne kontaktisik(ud) katsetuste läbiviimisel:
Nimi:
Tel. Nr.:
e-mail:
Põhivõrguettevõtja EJK kontaktisiku kontaktandmed:
Nimi:
Tel. Nr.:
e-mail:
Põhivõrguettevõtja poolne testikava kooskõlastus:
Kooskõlastaja nimi:
Kuupäev:
Allkiri:
Tabel 1
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM]
0.1 Kvalitee Kõik piirangud on väljas, tootmisseade talitleb Teiste katsetuste tegemine Katsetuste ajal ei tohi teha
di normaalrežiimil. tootmisseadmes ei ole lubatud. seadistustöid, reguleerimisi, ega
mõõtmi tootmisseadme käsitsi sisse välja
ne TEADE tootmisseadmepoolt kvaliteedi Kvaliteedi mõõtmiste alustamise lülitamisi. Samuti ei tohi teha muid
mõõtmiste alustamise kohta, mis kestavad TEATE saamise kohta tehakse lülitusi tootmisseadme
vähemalt 7 päeva järjest. kirjalik sissekanne. elektripaigaldises.
TESTI ALGUS Katse alusel tuleb mõõta
reaktiivvõimsuse hoidmise täpsust
0.2 Peale p. 0.1 vähemalt 7 päeva möödudes Kvaliteedimõõtmiste lõpetamise
Q=0 Mvar talitlusel vastavalt
antakse tootmisseadme poolt TEADE TEATE kättesaamisest tehakse
Võrgueeskirja par. 18 lõige 10 p.1
kvaliteedimõõtmiste lõpetamise kohta EJK-le. kirjalik sissekanne.
TESTI LÕPP
Katsekava punktide 1-10 teostamine on lubatud vaid juhul, kui kvaliteedimõõtmised on tehtud, ning tootmisseadme poolt esitatud kvaliteedimõõtmiste lühiaruanne on
põhivõrguettevõtja poolt heaks kiidetud ning selle kohta on esitatud kirjalik teade elektrisüsteemi juhtimiskeskusele ja katsetuste teostajale. Kvaliteedimõõtmiste lühiaruande näidis on
toodud käesoleva punktis 1.7. Kvaliteedimõõtmiste täismahus raport lisatakse lõplikku katsetuste aruande koosseisu. Katsete 1-10 algtingimuse juures nõutud aktiivvõimsuse
miinimumväärtuse juures arvestatakse väljundvõimsuse 1 minuti keskmise suurusega liitumispunktis.
1 tootmissead Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Väljundvõimsuse vähendamine ja
m e töö normaalolukord, P50 % Pn ALGUS taastamine peab toimuma sujuva
keelatud
116
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM]
1.1. / lubatud tootmisseade annab vähemalt 5 minuti EDASTADA SIGNAAL reguleerimise abil, maksimaalse
jooksul toodangut “tootmisseadme töö KEELATUD” võimaliku kiirusega..
P50 % Pn
1.2. p.1.1. korraldusest on möödunud 11 min EDASTADA SIGNAAL
“tootmisseadme töö LUBATUD”
1.3. Peale korraldust p.1.2. on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning
tuuleoludele vastavat maksimaalset
väljundvõimsust on antud 5 minutit.
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
2 Väljundvõims Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord Kõik piirangud on maas / TESTI Võimsuse avariiline vähendamine
use avariiline , P80 % Pn ALGUS võib toimuda tootmisseadme
vähendamine võimsuslülitite väljalülitamise teel.
2.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti Tootmisseadme P avariiline Piirangute XX arv ja suurus sõltub
jooksul toodangut piirang 0 % -SISSE tootmisseadme võimsusest ja
P80 % Pn konfiguratsioonist
Kui mahakoormamine toimub
2.2. p.2.1. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME P avariiline
võimsuslülitite lülitamise teel, võib
piirang 0 % -VÄLJA
väljundvõimsuse piiri alandada. Kui
2.x. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME P avariiline mahakoormuse kiirus sõltub
jooksul toodangut väljundvõimsusest, tuleb lähtuda
piirang XX % -SISSE
80% nimivõimsusest või vahemikus
P80 % Pn
80%... 60% nimivõimsusest puhul
2.y. p.2.x. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME P avariiline lisama katsetulemusele
piirang XX % -VÄLJA imitatsiooni arvutusmudelil, mis
kinnitaks vastavust võrgueeskirjale.
117
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM]
Peale korraldust p.2.y on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning
2.z. ilmaoludele vastavat maksimaalset
väljundvõimsust on antud 5 minutit.
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
3 Aktiivvõimsuse Kõik tootmisüksused on töös, maksimaalne lubatud P=100 %,
sujuv normaalolukord, P80 % Pn TESTI ALGUS
reguleerimine,
3.1. Sekundaar- Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti SISESTADA P reguleerimise kiirus Väljundvõimsuse vähendamine ja
reguleerimine jooksul toodangut P80 % Pn …… [MW/min] taastamine peab toimuma sujuva
reguleerimise abil etteantud
SISESTADA maksimaalne lubatud kiirusega. Testi jooksul ei tohi
P = 80 % Pn tootmisseadet sisse/välja lülituda.
3.2. p.3.1. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud Liitumispunktis saavutatakse SCADA
P = 60 % Pn kaudu edastatud sättevääruse
lähedane väärtus. Lubatud hälve
3.3. p.3.2. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
±5% nimivõimsusest.
P = 40 % Pn
3.4. p.3.3. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = MIN % Pn
118
Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG
NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM]
3.5. p.3.4. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 100 % Pn
3.6. Peale korraldust p.3.5. on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning
ilmaoludele vastavat maksimaalset
väljundvõimsust on antud 5 minutit.
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
4 Reaktiivvõimsus Kõik tootmisüksused on töös,
Kõik piirangud on maas / TESTI Väljundvõimsust ei tohi piirata.
e reguleerimine normaalolukord, P50 % Pn ALGUS Kõigi tuulikute töösolek peab
režiimil U=const olema tagatud vähemalt 50 % ajast
4.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine igal pinge seadeväärtuse juures
jooksul toodangut P50% Pn U=const- SISSE, säte U=XXX kV P50 % Pn. Pinge seadeväärtused
XXX, YYY ja ZZZ määratakse EJK
4.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine
poolt.
jooksul toodangut P50% Pn U=const, säte U=YYY kV
Reaalne katsekava kohandatakse
Peale 4.1 korraldust on möödunud mitte
vastavalt kokkulepitud
vähem kui 8 tundi
juhtimissignaalidele.
Kõigi kolme astme juures
muudetakse EJK poolt võrgus
pinget (KP või reaktori lülitamine
või jõutrafo astme muutmine).
Katsetulemuste aruandes tuleb
need muutused ja nendele vastav
tootmisseadme käitumine ära
näidata.
119
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAA
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] EG
4.3. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine [TT.M
jooksul toodangut P50% Pn U=const, säte U=ZZZ kV
M]
Peale 4.2 korraldust on möödunud mitte
vähem kui 8 tundi
4.4. Peale 4.3 korraldust on möödunud mitte TOOTMISSEADME juhtimine
vähem kui 8 tundi U=const- VÄLJA
4.5. Peale korraldust p.4.4 on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud normaaltalitluse reaktiivvõimsuse
(Q=0 Mvar) ning talitleb 5 minutit..
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
5 Tootmissead Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Väljundvõimsuse vähendamine ja
me P/Q normaalolukord , P80 % Pn ALGUS taastamine peab toimuma sujuva
karakteristiku reguleerimise abil etteantud
mõõtmine kiirusega. Testi jooksul ei tohi
liitumispunkti tootmisseade sisse/välja lülituda.
s
Reaalne katsekava kohandatakse
Jätkub vastavalt kokkulepitud
juhtimissignaalidele.
järgmisel
5.1. tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine
leheküljel … Q=const - SISSE
jooksul toodangut P80 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus Q
SISESTADA + Q MAX
120
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM]
5.2. p.5.1. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA - Q MAX
5.3. p.5.2. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 80 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = - Q MAX
5.4. p.5.3. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA + Q MAX
5.5. p.5.4. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud Väljundvõimsuse vähendamine ja
P = 70 % Pn taastamine peab toimuma sujuva
reguleerimise abil etteantud
TOOTMISSEADME seadeväärtus kiirusega. Testi jooksul ei tohi
Tootmisseade Q = +Q MAX tootmisseade sisse/välja lülituda.
P/Q
5.6. karakteristiku p.5.5. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
mõõtmine Q SISESTADA - Q MAX
liitumispunktis
5.7. p.5.6. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 60 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = -Q MAX
5.8. p.5.7. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA +Q MAX
121
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAE
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] G
5.9. p.5.8. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud [TT.MM]
P = 50 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = +Q MAX
5.10. p.5.9. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA - Q MAX
5.11. p.5.10. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 40 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = -Q MAX
5.12. p.5.11. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA +Q MAX
5.13. p.5.12. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 30 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = +Q MAX
5.14. p.5.13. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA -Q MAX
5.15. p.5.14. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 20 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = -Q MAX
122
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM]
5.16. p.5.15. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA +Q MAX
5.17. p.5.16. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 10 % Pn
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q = +Q MAX
5.18. p.5.17. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA -Q MAX
5.19. p.5.18. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud
P = 100 % Pn (P piirang välja)
TOOTMISSEADME juhtimine
Q=const - VÄLJA
5.20. Peale korraldust p.4.4 on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud normaaltalitluse
reaktiivvõimsuse (Q=0 Mvar) ning talitleb
5 minutit..
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
6 Reaktiivvõimsu Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Testi jooksul ei tohi tootmisseade
se normaalolukord , P20 % Pn ALGUS sisse/välja lülituda.
123
Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAE
NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] G
6.1 reguleerimine Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine Seadeväärtuse hoidmise täpsus [TT.MM]
Q=const jooksul toodangut P20 % Pn Q=const - SISSE liitumispunktis
+/- 10 % Pn-st
TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA Q = +½ Q MAX Reaalne katsekava kohandatakse
vastavalt kokkulepitud
juhtimissignaalidele.
Kõigi kolme astme juures
muudetakse EJK poolt võrgus pinget
(KP või reaktori lülitamine või
jõutrafo astme muutmine).
Katsetulemuste aruandes tuleb
need muutused ja nendele vastav
tootmisseade käitumine ära
näidata.
6.2 p.6.1. korraldusest on möödunud 60 min TOOTMISSEADME seadeväärtus
Q SISESTADA Q = -½ Q MAX
6.3 p.6.2. korraldusest on möödunud 60 min TOOTMISSEADME juhtimine
Q=const - VÄLJA
6.4 Peale korraldust p.6.3. on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud normaaltalitluse
reaktiivvõimsuse (Q=0 Mvar) ning talitleb 5
minutit..
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
7 Lühiajaline Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Enne VL väljalülitamist peavad kõik
võrguühenduse normaalolukord , P50 % Pn ALGUS inverterid olema töös ning peale VL
124
Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAE
NR KESKUS TEGEVUS
[OK/-] [PP.KK.AA] G
7.1. katkemine Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti Tootmisseadme VL …… VÄLJA sisselülitamist uuesti võrku [TT.MM]
jooksul toodangut P50 % Pn lülituma.
7.2 p.7.1. korraldusest on möödunud 10 Tootmisseadme VL …… SISSE
sekundit
7.3 Peale korraldust p.7.2. on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning
ilmaoludele vastavat maksimaalset
väljundvõimsust on antud 5 minutit.
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
8 Lühiajaline Kõik tootmisüksused on töös , P50 % Pn Kõik piirangud on maas / TESTI Enne VL väljalülitamist peavad kõik
võrguühenduse ALGUS inverterid olema töös ning peale VL
katkemine Eelnevalt on tööst välja viidud sisselülitamist uuesti võrku
ilma keskse tootmisseadme juhtimisarvuti. lülituma.
juhtimissüstee
8.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti Tootmisseadme VL …… VÄLJA
mita
jooksul toodangut P50 % Pn
8.2 p.8.1. korraldusest on möödunud 10 Tootmisseadme VL …… SISSE
sekundit
8.3 Peale korraldust p.8.2. on tootmisseade TESTI LÕPP
saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning
ilmaoludele vastavat maksimaalset
väljundvõimsust on antud 5 minutit.
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
125
Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRG KUUPÄEV KELLAAEG
NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS
E [OK/- [PP.KK.AA] [TT.MM]
9.1 Talitlus ilma TEADE tootmisseadme poolt, et TESTI ALGUS Teisi katsetusi tootmisseadmes
keskse jaama juhtimisarvuti on tööst välja viidud. samal ajal ei tohi teostada. ]
juhtimissüsteem [katse ajal ei tohi käsklusi anda
ita 24 h / EJK ei sekku]
9.2 24 tundi peale punkti 9.1 teate [katse ajal ei tohi käsklusi anda /
saamist EJK ei
antakse tootmisseadme poolt uus TEADE,
et jaama juhtimisarvuti on töösse viidud. sekku]
2-e testi vahe vähemalt 5 minutit
KATSE
10 Primaar- Kõik tootmisüksused on Primaarreguleerimise Täpsem katsekava tuleb eelnevalt
reguleerimine töös, normaalolukord , P40 % Pn aktiveerimise
LÕPP ja kooskõlastada põhivõrguettevõtja
seadistamise ga.
Primaarreguleerimise katse peab signaalid edastab elektrisüsteemi
toimuma koostöös EJK-ga. juhtimiskeskus.
Kõik juhtimiskäsud ja edastamise
ajad peavad olema esitatud raportis.
11 Lisakatsed Lisakatsed, mis tõestavad
vastavalt tootmisseadme vastavust
vajadusele tehnilisele võimekusele (näiteks
FACTS seadmete testimine jms)
12 PINGELOHL Katse toimumisest teavitatakse Katse teostab
U LÄBIMISE eelnevalt tootmisseadmeomanikku. põhivõrguettevõtja. Lühise pikkus
VÕIME katse kuni 250 ms;
Katse teostamiseks vajalik lühis (1f-
Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- m; 2f-m või 3f)
MÄRKUS MÄRG KUUPÄEV KELLAAEG
NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS teostatakse
E [OK/- [PP.KK.AA] [TT.MM]
liitumispunktis või sellele ]
võimalikult lähedal
126
LISA 4 - Tabelid
Klass 2:
SIGNAALID PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA JUHTIMISKESKUSESSE
Sünkroongeneraatoritega tootmisseade
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
3 M_ME_NC 1003 GX P 2 Aktiivvõimsus, jaotusvõrku genereerimine summaarne kokku 2
Tuule- ja/või päikeseelektrijaam (Läbi inverteri ühendatud tootmisseade)
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
2 Aktiivvõimsuse, mõõtmine jaotusvõrku ühendatud genereerimine summaarne 2
3 M_ME_NC 1003 GX P
kokku
* Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral
mõõdetakse inverteri juurest
** Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral
antakse signaal inverteri juurest
TS Tootmisseadme
xxx Operatiivtähis
x Sätteväärtus
1 Madalpinge generaatorid: V
Keskpinge generaatorid: kV
2 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kW
Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: MW
3 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kvar
Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: Mvar
4 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: V
Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: kV
GX Generaatori tähis (X tähistab numbrit)
xxx Operatiivtähis
1 Madalpinge generaatorid: V
Keskpinge generaatorid: kV
2 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kW
Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: MW
3 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kvar
Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: Mvar
127
Klass 3:
SIGNAALID, MIS JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA VÕI JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA KLIENT PEAB ESITAMA ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE
Tuule- ja/või päikeseelektrijaam (läbi inverteri ühendatud tootmisseade)
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
1 C_DC_NA 1 P avariipiirang x % Töösse/Välja Aktiivvõimsuse avariiline piiramine x % 10 = Töösse, 01 = Välja
2 C_DC_NA 2 Tootmisseadme töö Sisse/Välja Tootmisseadme töö sees/väljas 10 = Sisse, 01 = Välja
3 C_DC_NA 3 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primaarreguleerimine 5 % 10 = Töösse, 01 = Välja
4 C_DC_NA 4 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi 10 = Töösse, 01 = Välja
5 C_SE_NA 6201 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus Pmin - Pmax, sammuga x
6 C_SE_NA 6204 TS statism % Statismi sätteväärtus 2 - 8 %, sammuga 1 %
TS sagedusregulaatori 0 - 500 mHz, sammuga 10
7 C_SE_NA 6205 mHz Sagedusregulaatori tundetuse sätteväärtus
tundetus mHz
8 M_ME_NA 1013 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus (tagasiside) Pmin - Pmax, sammuga x
9 M_ME_NA 1014 TS Q säte Mvar Q = konstant sätteväärtus (tagasiside) Qmin - Qmax, sammuga x
10 M_ME_NA 1015 TS Uab säte kV U = konstant sätteväärtus (tagasiside) Umin - Umax, sammuga x
11 M_ME_NA 1018 TS statism % Statismi sätteväärtus (tagasiside) 2 - 8 %, sammuga 1 %
TS sagedusregulaatori 0 - 500 mHz, sammuga 10
12 M_ME_NA 1019 mHz Sagedusregulaatori tundetuse sätteväärtus (tagasiside)
tundetus mHz
13 M_ME_NA 1020 GX Uab kV Pinge mõõtmine eraldi iga tootmisseadme juures kV
14 M_ME_NA 1021 GX P MW Aktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga tootmisseadme juures MW
15 M_ME_NA 1022 GX Q Mvar Reaktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga tootmisseadme juures Mvar
16 M_ME_NA 1023 GX Ia A Üksiku generaatori või gruppi ühendatud generaatorite koormusvool** A
17 M_DP_TA (TB) 2001 Tootmisseadme töö Sees/Väljas Tootmisseadme töö sees/väljas (tagasiside) 10 = Sees, 01 = Väljas
Üksiku generaatori või gruppi ühendatud generaatorite grupi
18 M_DP_TA (TB) 2003 GX VL xxx Sees/Väljas 10 = Sees, 01 = Väljas
võimsuslüliti asendisignaal.***
19 M_DP_TA (TB) 2004 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primaarreguleerimine 5 % (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0
20 M_SP_TA (TB) 2006 Avariiline primaarreguleerimine Tekkis/Tagastus Avariiline primaarreguleerimine töös, 12,5% (tagasiside)
21 M_DP_TA (TB) 2007 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0
22 M_DP_TA (TB) 2010 P avariipiirang x % Töös/Väljas Aktiivvõimsuse avariiline piiramine x % (tagasiside) 10 = Töös, 01 = Väljas
Sünkroongeneraatoritega tootmisseade
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
1 C_DC_NA 1 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primaarreguleerimine 5 % 10 = Töösse, 01 = Välja
2 C_DC_NA 2 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi 10 = Töösse, 01 = Välja
3 M_ME_NA 1005 GX P MW Aktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga generaatori juures MW
4 M_ME_NA 1006 GX Q Mvar Reaktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga generaatori juures Mvar
5 M_ME_NA 1008 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus (tagasiside) Pmin - Pmax, sammuga x
6 M_ME_NA 1011 TS statism % Statismi sätteväärtus (tagasiside) 2 - 8 %, sammuga 1 %
0 - 500 mHz, sammuga
7 M_ME_NA 1012 TS kiirusregulaatori tundetus mHz Kiirusregulaatori tundetuse sätteväärtus (tagasiside)
10 mHz
8 M_ME_NA 1015 GX F Hz Sageduse mõõtmine eraldi iga generaatori juures Hz
9 M_ME_NA 1016 GX Uab kV Pinge mõõtmine eraldi iga generaatori juures kV
10 M_ME_NA 1017 GX Ia A Voolu mõõtmine eraldi iga generaatori juures A
11 M_DP_TA (TB) 2005 GX VL xxx Sees/Väljas Generaatori lüliti asendisignaal 10 = Sees, 01 = Väljas
12 M_SP_TA (TB) 3001 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primaarreguleerimine 5 % (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0
13 M_SP_TA (TB) 3003 Avariiline primaarreguleerimine Tekkis/Tagastus Avariiline primaarreguleerimine töös, 12,5% (tagasiside)
14 M_SP_TA (TB) 3002 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0
15 C_SE_NA 6201 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus Pmin - Pmax, sammuga x
16 C_SE_NA 6202 TS Q säte Mvar Q = konstant sätteväärtus Qmin - Qmax, sammuga x
17 C_SE_NA 6203 TS Uab säte kV U = konstant sätteväärtus Umin - Umax, sammuga x
18 C_SE_NA 6204 TS statism % Statismi sätteväärtus 2 - 8 %, sammuga 1 %
0 - 500 mHz, sammuga
19 C_SE_NA 6205 TS kiirusregulaatori tundetus mHz Kiirusregulaatori tundetuse sätteväärtus
10 mHz
TS Tootmisseadme
GX Generaatori tähis (X tähistab numbrit)
xxx Operatiivtähis
x Sätteväärtus
Q = konstant juhtimisalgoritmi aktiveerimisel peab U = konstant
*
deaktiveeruma ja vastupidi.
Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral
**
mõõdetakse inverteri juurest
Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral
***
antakse signaal inverteri juurest
129
Klass 4:
SIGNAALID, MIS JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA VÕI JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA KLIENT PEAB ESITAMA ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE
SÜNKROONGENERAATORITEGA TOOTMISSEADE
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
1 C_DC_NA 1 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primary regulation 10=On,01=Off
2 C_DC_NA 2 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Secondary regulation (will allow control center to operate P control) 10=On,01=Off
3 M_ME_NA 1001 TS CXT XXX kV Uab kV For each 110 kV transformer separately kV
4 M_ME_NA 1002 TS CXT XXX kV P MW For each 110 kV transformer separately MW
5 M_ME_NA 1003 TS CXT XXX kV Q Mvar For each 110 kV transformer separately Mvar
6 M_ME_NA 1004 TS CXT XXX kV Ia A For each 110 kV transformer separately A
7 M_ME_NA 1005 TS GX XX kV P MW For each generator separately, medium voltage side MW
8 M_ME_NA 1006 TS GX XX kV Q Mvar For each generator separately, medium voltage side Mvar
9 M_ME_NA 1007 TS XXX kV P maksimum MW Maximum net generation, given in connection point (XXXkV) MW
10 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P miinimum MW Minimum net generation, given in connection point (XXXkV) MW
11 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P sätted MW Setting value of P control (feedback) Pmin…0...Pmax, step 1MW
12 M_ME_NA 1011 TS statism % Setting value of droop (feedback) 2…8 %, step 1 %
.-500 mHz…0…500 mHz,
13 M_ME_NA 1012 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator (feedback)
step 10 mHz
14 M_ME_NA 1013 TS Pth MW Thermal load* MW
15 M_ME_NA 1014 110/xx jõutrafo astmelüliti aste nr Position of 110 kV step-up transformer's tap-changer
16 M_ME_NA 1015 GX XXX kV F Hz Generator frequency (measured at generator's terminals)
17 M_ME_NA 1016 GX XXX kV Uab kV Generator Voltage
18 M_DP_TA (TB) 2001 TS XXX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, for each bay separately 10=On,01=Off
19 M_DP_TA (TB) 2002 TS XXX kV LL xxx Sees/Väljas Disconnector, for each bay separately 10=On,01=Off
20 M_DP_TA (TB) 2003 TS XXX kV ML xxx Sees/Väljas Earthing switch, for each bay separately 10=On,01=Off
21 M_DP_TA (TB) 2004 TS CXT ML xNx Sees/Väljas Earthing switch of transformer neutral, for each earthing swich separately 10=On,01=Off
22 M_DP_TA (TB) 2005 TS GX XX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, medium voltage. For each generator separately 10=On,01=Off
23 M_SP_TA (TB) 3001 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primary regulation (feedback) On=1,Off=0
24 M_SP_TA (TB) 3002 Autom.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Automatic primary regulation operated, 5% (feedback) On=1,Off=0
25 M_SP_TA (TB) 3003 Avar.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Emergency primary regulation operated, 12,5% (feedback)
26 M_SP_TA (TB) 3004 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Secondary regulation (feedback) On=1,Off=0
Power plant CXT transformer protection failure for each transformer separately.
27 M_SP_TA (TB) 3007 TS CXT(LYYY) kaitse rike Tekkis/Tagastus If 110 kV line LYYY protection exist, then its "failure" signal must be sent to the On=1,Off=0
Main Grid (MG) RCC-s as independently
Power plant (CHP) CXT transformer protection "operated" signal for each
28 M_SP_TA (TB) 3008 TS CXT(LYYY) kaitse Töötas/Tagastus transformer separately. On=1,Off=0
If 110 kV line LYYY protection exist, then its "operated" signal must be sent to the
130
Main Grid (MG) RCC-s as independently
Setpoint value of P control. The value of active power contol speed must be
29 C_SE_NA 6201 TS XXX kV P sätted MW according to by Estonian Grid prescription remarked value of power plant totally Pmin...Pmax, step 1MW
installed nominal active power value (MW/min).
30 C_SE_NA 6204 TS statism % Setting value of droop 2…8 %, step 1 %
31 C_SE_NA 6205 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator 0…500 mHz, step 10 mHz
SIGNAALID ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE
SÜNKROONGENERAATORITEGA TOOTMISSEADE
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
1 C_DC_NA 1 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primary regulation 10=On,01=Off
2 C_DC_NA 2 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Secondary regulation (will allow control center to operate P control) 10=On,01=Off
3 C_SC_NA 3 TS juhtimine U=const Töösse Reactive power control algorithm U=const** On=1,Off=0
4 C_SC_NA 4 EJ juhtimine Q=const Töösse Reactive power control algorithm Q=const** On=1,Off=0
5 M_ME_NA 1001 TS CXT XXX kV Uab kV For each 110 kV transformer separately kV
6 M_ME_NA 1002 TS CXT XXX kV P MW For each 110 kV transformer separately MW
7 M_ME_NA 1003 TS CXT XXX kV Q Mvar For each 110 kV transformer separately Mvar
8 M_ME_NA 1004 TS CXT XXX kV Ia A For each 110 kV transformer separately A
9 M_ME_NA 1005 TS GX XX kV P MW For each generator separately, medium voltage side MW
10 M_ME_NA 1006 TS GX XX kV Q Mvar For each generator separately, medium voltage side Mvar
11 M_ME_NA 1007 TS XXX kV P maksimum MW Maximum net generation, given in connection point (XXXkV) MW
12 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P miinimum MW Minimum net generation, given in connection point (XXXkV) MW
Pmin…0...Pmax, step
13 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P sätted MW Setting value of P control (feedback)
1MW
Qmin…0…Qmax, step
14 M_ME_NA 1009 TS XXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at Q=const (feedback)
1 Mvar
15 M_ME_NA 1010 TS XXX kV Uab sätted kV Setting value of Q control at U=const (feedback) 110...123kV, step 1 kV
16 M_ME_NA 1011 TS statism % Setting value of droop (feedback) 2…8 %, step 1 %
.-500 mHz…0…500
17 M_ME_NA 1012 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator (feedback) mHz,
step 10 mHz
18 M_ME_NA 1013 TS Pth MW Thermal load* MW
110/xx jõutrafo astmelüliti
19 M_ME_NA 1014 nr Position of 110 kV step-up transformer's tap-changer
aste
20 M_ME_NA 1015 GX XXX kV F Hz Generator frequency (measured at generator's terminals)
21 M_ME_NA 1016 GX XXX kV Uab kV Generator Voltage
22 M_DP_TA (TB) 2001 TS XXX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, for each bay separately 10=On,01=Off
23 M_DP_TA (TB) 2002 TS XXX kV LL xxx Sees/Väljas Disconnector, for each bay separately 10=On,01=Off
24 M_DP_TA (TB) 2003 TS XXX kV ML xxx Sees/Väljas Earthing switch, for each bay separately 10=On,01=Off
25 M_DP_TA (TB) 2004 TS CXT ML xNx Sees/Väljas Earthing switch of transformer neutral, for each earthing swich separately 10=On,01=Off
26 M_DP_TA (TB) 2005 TS GX XX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, medium voltage. For each generator separately 10=On,01=Off
27 M_SP_TA (TB) 3001 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primary regulation (feedback) On=1,Off=0
28 M_SP_TA (TB) 3002 Autom.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Automatic primary regulation operated, 5% (feedback) On=1,Off=0
29 M_SP_TA (TB) 3003 Avar.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Emergency primary regulation operated, 12,5% (feedback)
30 M_SP_TA (TB) 3004 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Secondary regulation (feedback) On=1,Off=0
131
31 M_SP_TA (TB) 3005 TS juhtimine U=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm U=const (feedback) On=1,Off=0
32 M_SP_TA (TB) 3006 TS juhtimine Q=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm Q=const (feedback) On=1,Off=0
Power plant CXT transformer protection failure for each transformer separately.
33 M_SP_TA (TB) 3007 TS CXT(LYYY) kaitse rike Tekkis/Tagastus If 110 kV line LYYY protection exist, then its "failure" signal must be sent to the Main Grid On=1,Off=0
(MG) RCC-s as independently
Power plant (CHP) CXT transformer protection "operated" signal for each transformer
separately.
34 M_SP_TA (TB) 3008 TS CXT(LYYY) kaitse Töötas/Tagastus On=1,Off=0
If 110 kV line LYYY protection exist, then its "operated" signal must be sent to the Main
Grid (MG) RCC-s as independently
35 M_SP_TA (TB) 3007 Omatarbele eraldumine Tekkis/Tagastus Signal for identifying tripping to houseload operation
Setpoint value of P control. The value of active power contol speed must be
Pmin...Pmax, step
36 C_SE_NA 6201 TS XXX kV P sätted MW according to by Estonian Grid prescription remarked value of power plant totally installed
1MW
nominal active power value (MW/min).
Qmin…0…Qmax, step
37 C_SE_NA 6202 TSXXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at U=const
1 Mvar
38 C_SE_NA 6203 TS XXX kV Uab sätted kV Setting value of U control at Q=const 110...123kV, step 1 kV
39 C_SE_NA 6204 TS statism % Setting value of droop 2…8 %, step 1 %
0…500 mHz, step 10
40 C_SE_NA 6205 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator
mHz
Tuule- ja/või päikeseelektrijaam (Läbi inverteri ühendatud tootmisseade)
Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus
1 C_DC_NA 1 P avariipiirang 80% Välja/Töösse Emergency limit 80% of active power 10=On,01=Off
2 C_DC_NA 2 P avariipiirang 60% Välja/Töösse Emergency limit 60% of active power 10=On,01=Off
3 C_DC_NA 3 P avariipiirang 40% Välja/Töösse Emergency limit 40% of active power 10=On,01=Off
4 C_DC_NA 4 P avariipiirang 20% Välja/Töösse Emergency limit 20% of active power 10=On,01=Off
5 C_DC_NA 5 Tuulepargi töö Välja/Sisse Windpark operation on/off 10=On,01=Off
6 C_DC_NA 6 Primaarreguleerimine Välja/Töösse Primary regulation 10=On,01=Off
7 C_DC_NA 7 Sekundaarreguleerimine Välja/Töösse Secondary regulation (will allow control center to operate P control) 10=On,01=Off
Pmin…Pmax, step
8 C_SE_NA 6201 XXX kV P sätted MW Setting value of P control
1MW
Qmin…Qmax, step
9 C_SE_NA 6202 XXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at Q=const
1MVar
110...121kV
10 C_SE_NA 6203 XXX kV Uab sätted kV Setting value of Q control at U=const (330…362kV),
1kV step
11 C_SE_NA 6204 statism % Setting value of droop 2…8 % (step 1 %)
.-500 mHz…0…500
12 C_SE_NA 6205 sagedusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for frequency-sensing power controller mHz
(step 10 mHz)
MW/min (step
13 C_SE_NA 6206 P languse kiirus MW/min Active power ramp rate, decrease (MW/min)
1MW/min)
MW/min (step
14 C_SE_NA 6207 P tõusu kiirus MW/min Active power ramp rate, raising (MW/min)
1MW/min)
15 C_SC_NA 801 juhtimine U=const Töösse Reactive power control algorithm U=const or see below On=1
16 C_SC_NA 802 juhtimine Q=const Töösse Reactive power control algorithm Q=const or see above On=1
17 M_ME_NA 1001 Tuule kiirus m/sek Wind speed m/sek
18 M_ME_NA 1002 Tuule suund deg Wind direction deg
19 M_ME_NA 1003 Õhu temperatuur C Air temperature C
132
20 M_ME_NA 1004 Õhu rõhk mbar (hPa) OPTIONAL mbar (hPa)
22 M_ME_NA 1006 Päikeseintensiivsus W/m2 Irradiation W/m2
23 M_ME_NA 1007 võimalik P MW Theoratically possible P (10'average+WTG status) MW
24 M_ME_NA 1008 võimalik Q+ MVar Theoratically possible Q+ (10'average+WTG status) MVar
25 M_ME_NA 1009 võimalik Q- MVar Theoratically possible Q- (10'average+WTG status) MVar
26 M_ME_NA 1010 Tööst väljas olev P MW Sum of WTG Pn broken/in mainenance MW
27 M_ME_NA 1011 Ületuulest kasutamatu P MW Sum of WTG Pn not usable from over-wind MW
28 M_ME_NA 1012 Alatuulest kasutamatu P MW Sum of WTG Pn not usable from under-wind MW
Pmin…Pmax, step
29 M_ME_NA 1013 XXX kV P sätted MW Setting value of P control (feedback)
1MW
Qmin…Qmax, step
30 M_ME_NA 1014 XXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at Q=const (feedback)
1MVar
110...121kV
31 M_ME_NA 1015 XXX kV Uab sätted kV Setting value of Q control at U=const (feedback) (330…362kV),
1kV step
MW/min
32 M_ME_NA 1016 P languse kiirus MW/min Active power ramp rate, decrease (1MW/min), (feedback)
(step 1MW/min)
MW/min (step
33 M_ME_NA 1017 P tõusu kiirus MW/min Active power ramp rate, raising (1MW/min), (feedback)
1MW/min)
34 M_ME_NA 1018 statism % Setting value of droop (feedback) 2…8 % (step 1 %)
.-500 mHz…0…500
35 M_ME_NA 1019 sagerusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for frequency-sensing power controller (feedback) mHz
(step 10 mHz)
36 M_ME_NA 1020 XXX kV Uab kV SUBSTATION MEASURING, high voltage kV
37 M_ME_NA 1021 XXX kV P MW SUBSTATION MEASURING, high voltage MW
38 M_ME_NA 1022 XXX kV Q MVar SUBSTATION MEASURING, high voltage MVar
39 M_ME_NA 1023 XXX kV Ia A SUBSTATION MEASURING, high voltage A
40 M_DP_TA (TB) 2001 Tootmisseadme töö Väljas/Sees Plant operation on/off (feedback) 10=On,01=Off
41 M_DP_TA (TB) 2002 GXX staatus Väljas/Sees Plant turbine GXX status on/off (feedback for each single turbine in a park)
42 M_DP_TA (TB) 2003 XXX kV VL xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, curcuit breaker, high voltage 10=On,01=Off
43 M_DP_TA (TB) 2004 XXX kV LL xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, disconnector, high voltage 10=On,01=Off
44 M_DP_TA (TB) 2005 XXX kV ML xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, earthing switch, high voltage 10=On,01=Off
45 M_DP_TA (TB) 2006 XXX kV ML xNx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, neutral point earthing switch, high voltage 10=On,01=Off
46 M_DP_TA (TB) 2007 XXX kV liini VL xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, curcuit breaker, medium voltage line 10=On,01=Off
47 M_SP_TA (TB) 3001 Prim.reguleerimine Töös/Väljas Primary regulation (feedback) On=1,Off=0
48 M_SP_TA (TB) 3002 Autom.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Automatic primary regulation operated, 5% (feedback) On=1,Off=0
49 M_SP_TA (TB) 3003 Avar.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Emergency primary regulation operated, 12,5% (feedback)
50 M_SP_TA (TB) 3004 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Secondary regulation (feedback) On=1,Off=0
51 M_SP_TA (TB) 3005 juhtimine U=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm U=const (feedback) On=1,Off=0
52 M_SP_TA (TB) 3006 juhtimine Q=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm Q=const (feedback) On=1,Off=0
53 M_SP_TA (TB) 3007 P avariipiirang 80% Töös/Väljas Emergency limit 80% of active power (feedback) On=1,Off=0
54 M_SP_TA (TB) 3008 P avariipiirang 60% Töös/Väljas Emergency limit 60% of active power (feedback) On=1,Off=0
55 M_SP_TA (TB) 3009 P avariipiirang 40% Töös/Väljas Emergency limit 40% of active power (feedback) On=1,Off=0
56 M_SP_TA (TB) 3010 P avariipiirang 20% Töös/Väljas Emergency limit 20% of active power (feedback) On=1,Off=0
Park transformer YYY protection or line LYYY protection operated, high voltage.
If both, high voltage windpark transformer protection and windpark line protection exist,
57 M_SP_TA (TB) 3012 (L)YYY kaitse Töötas/Tagastus On=1,Off=0
then their "operated" signals must be sent to the MG RCC-s as two different independent
protection operated signals
133
XX kV, XXX kV pingeklass, voltage class (for example 10 kV or 110 kV)
LYYY liini tähis, line marking
CXT jõutrafo tähis, transformer marking, X is marking number of transformer
GX generaatori tähis, generator marking; X is marking number of generator
xxx operatiivtähistus, operating mark
* - for CHP plants only
** - if Q=const is is locally/remotely activated, U=const is automatically deactivated and if Q=const is locally/remotely deactivated, U=const is activated automatically
134
SIGNAALID ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE
Liitumispunkt 110 kV poolel Extension in Estonian
Location Object Signal/ indication/ measuring Signal name in Estonian Command1 Command2 Data to Elering RCC Signal type Remarks Maht
Client 110/XX kV power transformer Earthing switch Earthing switch open / close CXT 110 neutraali ML xxxx Väljas Sees DP_TB 1
Control (local/remote) mode of feeder
Client 110/XX kV power transformer terminal CXT 110 juhtimine ELV Kaug Kohalik SP_TB 1
ARS on /off C1T-C2T 110 RLA Väljas Töös SP_TB 1
ARS operated C1T-C2T 110 RLA töö Tagastus Tekkis SP_TB 1
XX kV power transformer bay Circuitbreaker Circuit breaker open / closed CXT XX kV VL CXTx Väljas Sees DP_TB 1
Truck Truck open / close CXT XX kV VA CXTx vanker Väljas Sees DP_TB 1
Disconnector Disconnector open / closed CXT XX kV LL CXTx Väljas Sees DP_TB 1
Earthing switch Earthing switch open / closed CXT XX kV ML CXTx Väljas Sees DP_TB 1
XX kV bus coupler bay Circuitbreaker Circuit breaker open / closed XX kV SVL xxxx Väljas Sees DP_TB 1
Truck Truck open / close XX kV SVL VA xxxx vanker Väljas Sees DP_TB 1
Disconnector Disconnector open / closed XX kV SVLL xxxx Väljas Sees DP_TB 1
Busbar voltage
XX kV busbar voltage transformer Voltage Uab XX kV Xs. latipinge Uab ME_NC 1
Vajalik vaid juhul kui Kliendi OT reserveerib ER
400 V AC auxiliary power switchboard AC Load break switch closed / opened Kliendi 0,4 kV OT sisendi KL Väljas Sees DP_TB OT-d 1
Group signals GA1 Client protection tripped Kliendi CXT kaitse Tagastus Töötas SP_TB Vastavalt alltoodud Group isignaalide näitele 1
Vastavalt alltoodud Group isignaalide näitele.
Vajalik vaid juhul kui Kliendi OT reserveerib ER
GA2 Failure of Client AC distribution centre Kliendi vahelduvvoolukeskuse rike Tagastus Tekkis SP_TB OT-d 1
Group Signals - grupisignaalides peavad olema signaalid, mis töötavad Eleringi lülitiitele
Signaalide maht lepitakse kokku vastavalt tarbimispaigaldise iseloomule
Group signaalid võiksid sisaldada alljärgnevat
TX gas relay tripped CXT gaasikaitse Tagastus Töötas
TX general trip of differential
protection relay CXT dif. kaitse Tagastus Töötas
CXT
TX over-pressure valve tripped ülerõhuklapp Tagastus Töötas
TX over-pressure valve of tap-changer CXT astmelüliti
diverter switch tripped ülerõhuklapp Tagastus Töötas
TX flow relay of tap-changer
diverter switch tripped CXT jugarelee Tagastus Töötas
GA1
CXT õli ületemp.
TX oil temperature tripped kaitse Tagastus Töötas
CXT mähise
TX temperature of windings tripped ületemp. kaitse Tagastus Töötas
CXT 110
TX general trip of 110 kV protection voolukaitse Tagastus Töötas
CXT XX kV
ARC tripped kaarekaitse Tagastus Töötas
BFP tripped CXT XX kV VLTK Tagastus Töötas
Kliendi 0,4 kV
CB tripped pealüliti kaitse Tagastus Töötas
Kliendi 0,4 kV
OT1 ala- või
Under- or overvoltage ülepinge Tagastus Tekkis
Kliendi 0,4 kV GA2
Feeder dead fiidri rike Tagastus Tekkis
Kliendi 0,4 kV OT
Failure of terminal terminali rike Tagastus Tekkis
Kliendi 0,4 kV OT
ARS operated RLA töö Tagastus Tekkis
135
Tootmisseadme põhiandmed / General data of power generating unit
Tabel tuleb täita iga planeeritava tootmisseadme kohta eraldi / Table is to be filled for each unit separately
A Tootmisseadme kirjeldus Andmed General information about power station
A.1 Tootmisseadme nimi Name of the power station
A.2 Tootmisseadme aadress Address of power station unit
A.3 Toomisseadme omaniku nimi Name of power station owner
A.4 W kood (uue tootmisseadme korral täidab Elering) W code (for new units will be assigned by Elering)
B Maksimaalne väljastatav võimsus Andmed Maximum/minimum power and normal operating condition
B.1 Maksimaalne tootmisseadme väljundvõimsus. Maximum net capacity
B.2 Minimaalne tootmisseadme püsivalt väljastatav võimsus Minimum continous net capacity
C Tootmisüksuse elektrilised nimiandmed Andmed Generator
C.1 Tootmisüksuse tüüp (sünk, asünk, inverter vms) Type of power generating module (synchronous, asynchronous, inverter etc.)
C.2 Tootmisüksuste arv Number of generation devices
115
C.3 Niminäivvõimsus (1 p.u.) Sn MVA Nominal apparent power (1 p.u.) Sn MVA
D
D.1 Juhul kui reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks kasutatakse Size of additional capacitor/reactors if any (Mvar):
kondensaatorpatareid/reaktoreid, siis selle suurus, Mvar
D.2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimise seadme astmete suurus, Mvar Steps of switching shunts (Mvar):
F Tootja jõutrafo andmed Andmed Step-up transformer
F.1 Jõutrafo niminäivvõimsus Sn MVA Nominal apparent power (1 p.u.) Sn MVA
F.2 Ülempingemähise nimipinge Up kV Nominal primary voltage (1 p.u.) Up kV
F.3 Alampingemähise nimipinge Us kV Nominal secondary voltage Us kV
F.4 Lühispinge uk% (eeldatav) Short circuit voltage uk% (preliminary)
F.5 Astmelülitid ja astme suurus (online/offline) Step changer and step size (online/offline, % kV)
F.6 Lülitusgrupp Connection type (e.g. YNd11)
136
LISA 5 - Elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise
juhend
Sisukord
1 Eesmärk ........................................................................................................ 143
2 Elektriosa projekti üldnõuded ......................................................................... 144
3 Elektriosa projekti sisu ................................................................................... 146
4 Nõuded elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruandele ..... 152
5 Nõuded tootmisseadmete modelleerimiseks ................................................. 157
1 Eesmärk
1.1 Käesolev juhend on vajalik elektriosa projekti koostamiseks, elektrivõrgu ja
tootmisseadme koostöö simuleerimiseks ning tootmisseadmete modelleerimiseks.
Juhendit kohaldatakse koos liitumistingimustega.
1.2 Juhendis sätestatakse nõuded klass 3 ja klass 4 tootmisseadme ning tarbijate
elektriosa projektile, mis kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga.
1.3 Juhendi 3 peatükk sätestab elektriosa projekti üldist ülesehitust käsitledes nii
tarbimissuunalise kui tootmissuunalise elektriosa projekti ühisosa.
1.4 Punkt 3.1 kirjeldab tarbimissuunalisel põhivõrguettevõtjaga liitumisel esitatava
elektriosa projekti ülesehitust.
1.5 Punkt 3.1.7 kirjeldab tootmissuunalisel põhivõrguettevõtjaga liitumisel esitatava
elektriosa projekti ülesehitust.
1.6 Punkt 3.2.3.2 kirjeldab jaotusvõrguettevõtjaga liituvate elektritootjate
elektriosaprojektide kooskõlastamisel põhivõrguettevõtjale esitatavaid projekti lisasid.
138
2 Elektriosa projekti üldnõuded
2.1 Elektriosa projekt peab olema koostatud mahus, mis vastab liitumistingimuste peatükile
4 ning lisale 5 ja mis võimaldab hinnata elektripaigaldise vastavust võrgueeskirjale,
standarditele mis on toodud liitumistingimuste peatükis 8 ning liitumislepingus toodud
nõuetele.
2.2 Projektlahendus peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele, kusjuures
viimaste puudumisel võib lähtuda projekti tellija teadmisel vastavatest välisriikide
standarditest või harmoneeritud standarditest, millede sobivust peab projekteerija
vajadusel selgitama.
2.3 Liituja võib tootmissuunalise ja tarbimissuunalise projekti esitada ühe projektina kui
paigaldises on nii tootmine kui tarbimine.
2.4 Kõik joonised, skeemid, signaalide loetelud jms dokumendid peavad sisaldama
kirjanurka, kust tuleneb kliendi nimi, projekti nimi ja projekteerija nime. Mõõtühikute
puhul tuleb kasutada SI-süsteemi.
2.5 Elektriosa projekti kooskõlastamise käigus tehtavate projekti muudatuste korral tuleb
muudatus projektis selgelt tähistada ning lisada selle tegemise kuupäev. Mis tahes
hilisemate projekti muudatuste korral tuleb toimida analoogselt.
2.6 Elektriosa projekt esitatakse digitaalselt. Digitaalsel kujul esitatavad projekti
tekstidokumendid peavad olema .docx, .doc või .pdf vormingus, tabelid ja
andmemahtude tabelid .xlsx või .xls vormingus ning skeemid ja joonised .dwg ja .pdf
vormingus. Põhivõrguettevõtjal peab olema võimalus elektroonseid dokumente
kopeerida ja printida.
2.7 Esitada tuleb terviklik elektriosa projekt. Üksikud projekti osad peavad kõik olema
tähistatud vastavalt nende projekti kuulumisele.
2.8 Pärast põhivõrguettevõtja märkuseid elektriosa projekti kohta on klient kohustatud
sisse viima parandused ja/või täiendused ja esitatama elektriosa projekt uuesti
põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks.
2.9 Põhivõrguettevõtja nõusolekul võib elektriosa projekti esitada läbivaatamiseks
minimaalselt järgnevate osade kaupa:
2.9.1. tarbimissuunalise võrguühenduse projekt;
2.9.2. tootmissuunalise võrguühenduse projekt.
2.10 Lõpliku kooskõlastuse annab põhivõrguettevõtja terviklikult esitatud elektriosa
projektile.
2.11 Iga kooskõlastamiseks esitatavale osale tuleb lisada selle osa kohta käiv seletuskiri.
Mitme osa esitamisel võib seletuskiri olla nende kohta ühine.
139
2.12 Jõutrafode ja tootmisüksuste factory acceptance test (edaspidi: FAT) aruanne ei pea
sisalduma esialgselt esitatud elektriosa projektis, vaid see tuleb esitada
põhivõrguettevõtjale pärast vastavate katsetuste tegemist.
2.13 FAT aruanne on eelduseks lõpliku kooskõlastuse saamisele. FAT aruandes esitatud
andmete põhjal ilmnenud elektriliste parameetrite sobimatuse korral on
põhivõrguettevõtjal õigus projekti kooskõlastamisest ja elektripaigaldise pingestamise
lubamisest keelduda.
2.14 Tootmisseade on vastavalt elektrituruseaduse § 3 punktide 25 ja 9 järgi elektrienergia
tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis, mille moodustab seadmete, juhtide ja tarvikute
talitluslik kogum, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,
muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks.
140
3 Elektriosa projekti sisu
3.1 Tarbimissuunaline elektriosa projekt peab sisaldama alljärgnevat:
3.1.1 Seletuskiri, kus tuleb:
3.1.1.1 tuua välja elektripaigaldise üldised andmed;
3.1.1.2 Tuua välja soovitav pingestamise aeg;
3.1.1.3 viidata projekteerimise lähteandmetele, sh tehnilistele tingimustele, liitumislepingu
tingimustele ja projekteerimistingimustele;
3.1.1.4 esitada objekti tehniline üldkirjeldus, elektripaigaldise põhiseadmete loetelu ning
kirjeldada elektripaigaldise üldised talitluspõhimõtted.
3.1.2 Primaarosa:
3.1.2.1 Elektriosa projekti primaarosa peab sisaldama:
3.1.2.1.1 Üldosa – lühikirjeldus;
3.1.2.1.2 Primaarskeem kuni liitumispunktini;
3.1.2.1.3 Juhtme (või/ja kaabli) ja piksekaitsetrossi mark koos elektriliste
parameetritega;
3.1.2.1.4 Kõik jõutrafod koos põhiparameetritega ning FAT aruanne;
3.1.2.1.5 Liituja elektripaigaldise koordinaatidega asendiplaan (mõõtkavas 1:200 või
1:500)
3.1.2.1.6 Kliendi 110 kV või 330 kV lahtrite ja latistuse lõiked, juhul kui Kliendi
elektripaigaldis on põhivõrguettevõtja liitumispunkti ühendatud vahetult
latistuse kaudu;
3.1.2.1.7 Maanduskontuuri, puutepinge ja sammupinge arvutused (juhul kui Kliendi
elektriseadmete maanduskontuur on elektriliselt ühendatud
põhivõrguettevõtja alajaama või liini maanduskontuuriga). Arvutusteks
vajalikud lähteandmed (lühisvoolude väärtused) annab põhivõrguettevõtja;
3.1.2.1.8 Isolatsiooni koordinatsiooni arvutusi liitumispingel;
3.1.2.1.9 110 – 330 kV kaabliga liitumisel:
3.1.2.1.9.1 Kaabli pikkus;
3.1.2.1.9.2 Pikiprofiil sh ristumised teiste rajatistega;
3.1.2.1.9.3 Kaabli mark koos elektriliste parameetritega;
3.1.2.1.9.4 Kaabelliini sisestuse ja liitumispunktiga ühenduse joonis, millel
on näidatud ka kaabli asukoha lõiked.
3.1.2.1.10 110 – 330 kV õhuliiniga liitumisel:
3.1.2.1.10.1 Liini pikkus;
3.1.2.1.10.2 Mastide asukohad;
141
3.1.2.1.10.3 Pikiprofiilid lõpumasti ja põhivõrguettevõtja liiniportaali
vahelisele sisseviigule;
3.1.2.1.10.4 Mastide tüübid (sh. ka masti joonis);
3.1.2.1.10.5 Liinijuhtme ja piksekaitsetrossi mark koos elektriliste
parameetritega;
3.1.2.1.10.6 Piksekaitse, spetsifikatsioon ning kaitsetsooni määratlus ja
joonised.
3.1.2.1.11 110 või 330 kV jõutrafo andmed:
3.1.2.1.11.1 Alam- ja ülempinge poole nimipinged;
3.1.2.1.11.2 Niminäivvõimsus;
3.1.2.1.11.3 Nimisagedus;
3.1.2.1.11.4 Arvutuslikud lühisvoolud ja kestvused;
3.1.2.1.11.5 Maandamise viis.
3.1.2.1.12 Kliima- ja keskkonnatingimused;
3.1.2.1.13 Kirjeldada elektripaigaldise reaktiivenergia kompenseerimist;
3.1.2.1.14 Kirjeldada elektripaigaldise lühiajalise elektrivõrgu pingelohu läbimise
võimet;
3.1.2.1.15 Kirjeldada arvutuste tegemise aluseid;
3.1.2.1.16 Kvaliteedinäitajate (värelus, vooluharmoonikud, lülitustest põhjustatud
pingemuutused jne) arvutused, vastavalt liitumistingimuste peatükk 4
nõuetele;
3.1.2.1.17 Esitada tarbimisseadmete elektrilised parameetrid;
3.1.2.1.18 Esitada PSS/E mudel ja PSCAD mudel juhul kui üksiku elektrivõrguga
ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW.
3.1.3 Sekundaarosa:
3.1.3.1 Sekundaarosa projektis peab olema vähemalt:
3.1.3.1.1 üldosa – kaitsekontseptsiooni lühikirjeldus;
3.1.3.1.2 elektripaigaldise põhi- ja reservkaitsete paigutuse skeem koos
mõõtetrafodega, kus on näidatud ka seadmete omavahelised ühendused ja
seadmete tüübid;
3.1.3.1.3 joonistel tuleb ka näidata seadmete põhiparameetrid, markeeringud ja
tootjad;
3.1.3.1.4 kõigi elektripaigaldise releekaitse ja automaatika sätted tarbimisseadmest
kuni liitumispunktini esitatakse tabeli kujul. Juhtimine ja automaatika
vastavalt liitumistingimuste peatükk 4 nõuetele;
3.1.3.1.5 RTU andmeside parameetrid (IP aadressid jne.) põhivõrguettevõtja
Juhtimiskeskuse (SCADA) suunal;
142
3.1.3.1.6 RTU andmemahud (mõõtmised, juhtimised ja asendisignaalid);
3.1.3.1.7 Garanteeritud mõõtetäpsused.
3.1.4 Kooskõlastuste ärakirjad tabeli kujul (olemasolul).
3.1.5 Projekti kausta lisada projekteerimise käigus tehtud oluliste tehniliste kokkulepete
ärakirjad.
3.1.6 Lisadokumendid.
3.1.7 Olemasolu korral lisada projekti lahendust käsitlev oluline lisainformatsioon.
3.2 Tootmissuunaline elektriosa projekt esitatakse olemasoleva tarbimissuunalise projekti
täiendusena tootmisüksuste olemasolul ning peab sisaldama järgnevat:
3.2.1 Seletuskirja täiendus, mis käsitleb erisusi võrreldes varem esitatud tarbimissuunalise
projektiga. Kui tehnilisi muudatusi ei esine, siis peab sellekohane info seletuskirjas
kajastuma. Seletuskirjas tuua välja tootmisseadme planeeritav sünkroniseerimise aeg;
3.2.2 Primaarosa:
3.2.2.1 Tootmisseadme lõplikud andmed:
3.2.2.1.1 Tootmisseadme kohta tootjatehase poolt väljastatavad tehnilised parameetrite
andmelehed (data sheet);
3.2.2.1.2 Tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuste kohta tüübikatsetuste
protokollid. Elektrituulikute korral vastavalt standardile IEC61400-21,
pöörlevate elektrimasinate korral vastavalt standardi EN60034 nõuetele.
Muud tüüpi tootmisseadmete korral esitatakse asjakohased tehasekatsetuste
aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi tootmisüksuse põhiliste
elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude korral, elektrikvaliteet
ja juhtimisvõimekus. Käesoleva punkti nõue ei kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW
elektrilise tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme tehnilisele projektile;
3.2.2.1.3 Tootmisseadme PQ-karakteristik;
3.2.2.1.4 Tootmisseadme keskjuhtimissüsteemi kirjeldus, mõõtmiste täpsus ja
asukoht. Kas on ette nähtud võrgu kaudu tootmisseadme töö jälgimine,
juhtimine või sätete ja algoritmide muutmine; . Käesoleva punkti nõue ei
kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise tootmisvõimsusega klass 3
tootmisseadme tehnilisele projektile;
3.2.2.1.5 Sünkroongeneraatoriga tootmisseadmete korral peab olema esitatud ka
ergutusregulaatori kirjeldus (lagipinge rakendamine, ergutusvoolu
automaatjuhtimine ja käsitsi reguleerimine, plokkskeem, parameetrid, ) ning
võnkesummuti kirjeldus (parameetrid, signaalide ja piiramise sätete
kirjeldus); Käesoleva punkti nõue ei kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise
tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme tehnilisele projektile
143
3.2.2.1.6 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete korral planeeritud
parameetritega mudel(id) koos kirjeldusega ning tootmisseadmete juhtimise
ja automaatika plokkskeemid (sh. PSS/E ja PSCADi mudelid elektroonilisel
kujul);
3.2.2.1.7 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete korral verifitseeritud
mudel(id) (sh. PSS/E ja PSCAD mudelid elektroonilisel kujul) esitatakse 6
kuu jooksul pärast t ootmisseadme nõuetekohasuse kinnitamist;
3.2.2.1.8 tootmisüksuste FAT aruanded.
3.2.2.2 Funktsioonide kirjeldused koos sätetega ja plokkskeemidega. Käesoleva punkti nõue ei
kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme
tehnilisele projektile v.a. primaarreguleerimine, milles võrgueeskirja kohaselt peavad
osalema kõik jaamad alates 1 MW-st:
3.2.2.2.1 Primaarreguleerimine;
3.2.2.2.2 Sekundaarreguleerimine (kaugjuhtimise kaudu teostatav aktiivvõimsuse
reguleerimine etteantud kiiruse ja ulatusega);
3.2.2.2.3 Aktiivvõimsuse reguleerimine;
3.2.2.2.4 Reaktiivvõimsuse reguleerimine, pinge automaatreguleerimine liitumispunkti
suhtes;
3.2.2.2.5 Omatarbekoormusele üleminek.
3.2.2.3 Elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne vastavalt käesoleva lisa
peatükile 4, juhul kui PSS/E ja PSCAD mudelid on nõutud;
3.2.2.3.1 Liituja peab esitama elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise
tulemuste aruande nii siirde- kui püsitalituses. Juhul kui tootmisseade
ehitatakse etappidena, siis esitatakse aruanne iga etapi kohta.
3.2.2.3.2 Kirjeldada tootmisseadme talitluspõhimõtteid (tootmisseadme liik,
koormusrežiim, arvestuslik töötamise aeg aasta lõikes), esitada
sellekohased tabelid, graafikud, seadme karakteristikud jne. Kirjeldada
tootmisseadme käivitusprotsess. Kirjeldada tootmisseadme
seiskamisprotsess.
3.2.3 Sekundaarosa projekt:
3.2.3.1 tootmissuunalise projekti esitamisel peab liituja täiendama projekti mahtu
sekundaarosas võrreldes tarbimissuunalise projekti mahuga kõigis sekundaarosa
projekti punktides. Võrreldes tarbimissuunalise projekti koosseisus esitatuga tuleb
tehtud täiendused markeerida;
3.2.3.2 kõigi liitumispunkti ühendatud elektripaigaldiste (nimipinge 1 kV ja kõrgem )
releekaitsete ja automaatikaseadmete kohta esitada sätted tabeli kujul ja kaitsete
paigutus plokkskeemina.
144
3.3 Jaotusvõrguettevõtja põhivõrguettevõtjale esitatavad täiendavad andmed
jaotusvõrguettevõtja võrguga liituva elektritootja poolt esitatud projektile:
3.3.1 jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga tema võrguga liituvate üle 1
MW elektritootjate tootmisseadmete elektriosa projektid, millele lisatakse juurde
käesoleva lisa punktides 3.3.2, 3.3.3.4 ja 3.3.4.6 loetletud andmed;
3.3.2 tootmisseadme elektriosa projekt tuleb koostada vastavalt käesoleva lisa punktides 3.1
ja 3.1.7 toodud nõuetele, milles toodud ebamõistlike nõuete osas lepitakse
põhivõrguettevõtjaga erisused kokku juhtumi põhiselt.
3.3.3 Üle 1 MW kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme korral esitatakse
täiendavalt:
3.3.3.1 sidelahenduse projekt nõutavate mõõtetulemuste edastamiseks vastavalt
liitumistingimuste peatükile 4 ja liitumistingimuste lisale 4;
3.3.3.2 ühejooneskeem alates jaotusvõrguettevõtja võrgus asuvast liitumispunktist, kuhu on
ühendatud tootmisseade kuni jaotusvõrguettevõtja liitumispunktini põhivõrguettevõtja
võrgus. Ühejooneskeemil peab olema näidatud jõutrafode võimsused, liinide pikkused
ja ristlõiked, lühispinged jms);
3.3.3.3 jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumispunkti releekaitseseadmete
sätted;
3.3.3.4 tootmisseadme PQ-karakteristik.
3.3.4 Üle 5 MW kuni 10 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme korral esitatakse:
3.3.4.1 sidelahenduse projekt nõutavate mõõtmiste ja juhtimiste edastamiseks tuleb
vormistada vastavalt liitumistingimuste peatükile 4 ja liitumistingimuste lisale 4;
3.3.4.2 ühejooneskeem alates jaotusvõrguettevõtja võrgus asuvast liitumispunktist, kuhu on
ühendatud tootmisseade kuni jaotusvõrguettevõtja liitumispunktini põhivõrguettevõtja
võrgus. Ühejooneskeemil peab olema näidatud jõutrafode võimsused, liinide pikkused
ja ristlõiked, lühispinged jms;
3.3.4.3 jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumispunkti releekaitseseadmete
sätted;
3.3.4.4 tootmisseadme PQ-karakteristik;
3.3.4.5 PSS/E mudel vastavalt käesoleva lisa peatükis 5 toodule;
3.3.4.6 koostöö simuleerimise aruanne osas, mis puudutab pingelohu läbimise võimet
vastavalt käesoleva lisa peatükis 4 toodule.
3.3.5 Üle 10 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme korral esitatakse:
3.3.5.1 sidelahenduse projekt nõutavate mõõtmiste ja juhtimiste edastamiseks tuleb
vormistada vastavalt liitumistingimuste peatükile 4 ja liitumistingimuste lisale 4;
145
3.3.5.2 ühejooneskeem alates jaotusvõrguettevõtja võrgus asuvast liitumispunktist, kuhu on
ühendatud tootmisseade kuni jaotusvõrguettevõtja liitumispunktini põhivõrguettevõtja
võrgus. Ühejooneskeemil peab olema näidatud jõutrafode võimsused, liinide pikkused
ja ristlõiked, lühispinged jms;
3.3.5.3 jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumispunkti releekaitseseadmete
sätted;
3.3.5.4 tootmisseadme PQ-karakteristik
3.3.5.5 PSS/E ja PSCAD mudelid vastavalt käesoleva lisa peatükis 5 toodule;
3.3.5.6 koostöö simuleerimise aruanne osas, mis puudutab pingelohu läbimise võimet
vastavalt käesoleva lisa peatükis 4 toodule.
146
4 Nõuded elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise
aruandele
4.1 Elektriosa projekti koosseisu kuulub elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö
simuleerimise aruanne. Koostöö simuleerimise aruanne esitatakse kõikide põhivõrguga
liituvate tootmisseadmete kohta.
4.2 Elektripaigaldise ja elektrisüsteemi vastastikmõju hindamiseks koostatakse liituja poolt
elektripaigaldise tehniliste uuringute kokkuvõtlik aruanne, mille eesmärgiks on
analüüsida elektripaigaldise käitumist ning anda hinnang paigaldise vastavusest
kehtestatud nõuetele. Aruanne tuleb esitada igal liitujal, juhul kui tootmissuunalise
võimsuse kasv või elektrivõrguga ühendatava tootmisseadme nimiaktiivvõimus on üle
5 MW. Sellise uuringu tulemusel peaks tekkima arusaam elektripaigaldise käitumisest
ning olema võimalik hinnata selle mõju elektrisüsteemile ja vastupidi.
4.3 Tehniliste uuringute võrguarvutustega seotud osade koostamisel on lubatud üldjuhul
kasutada ainult võrguarvutustarkvarasid PSS/E ja PSCAD ning kasutama peab
põhivõrguettevõtjale esitatavaid elektripaigaldise mudeleid. Samas on kokkuleppel
lubatud kasutada ka teisi tuntud võrguarvutustarkvarasid. Viimaste kasutamise korral
tuleb eelnevalt saada selleks luba põhivõrguettevõtjalt, kes hindab tulemusi ning
täpselt kokku leppida kuidas ja mis viisil elektripaigaldist modelleeritakse ja
uurimustööd teostatakse.
4.4 Käesolevas dokumendis lähtutakse peamiselt põhivõrguettevõtjaga liituvatest
sünkroonjaamadest, läbi inverteri ühendatud tootmisseadmetest (tuule- ja/või
päikeseelektrijaam) ning suurematest tarbijatest. HVDC ja FACTS seadmete liitumise
korral võivad nõuded mõnevõrra erineda ning täpne analüüsi maht lepitakse kokku iga
juhtumi põhiselt eraldi.
4.5 Tehniliste uuringute aruande eesmärk:
4.5.1 Tehniliste uuringute kokkuvõtliku aruande põhjal hindab põhivõrguettevõtja
elektripaigaldise vastastikust mõju elektrisüsteemiga ja vastupidi nii püsi- kui ka
siirdetalitluse kestel. Aruande põhjal peab olema võimalik saada arusaam liituva
elektripaigaldise käitumisest ning peab hõlmama vähemalt järgnevat:
4.5.1.1 elektripaigaldise elektrilist käitumist erinevates elektrivõrgu tingimustes;
4.5.1.2 elektripaigaldise P/Q kõverad;
4.5.1.3 elektripaigaldise võimsusvahetuse piire elektrisüsteemiga (min, max P);
4.5.1.4 elektripaigaldise pinge reguleerimise piire ja käitumist pinge sätteväärtuse ja võrgu
pinge taseme muutumisel;
4.5.1.5 elektripaigaldise elektri kvaliteedinäitajad ning nende vastavus tehnilistele tingimustele
ja piirväärtustele;
147
4.5.1.6 näitama ära elektripaigaldise dünaamilise käitumise olemuse ja vastavuse kehtestatud
nõuetele;
4.5.1.7 näitama ära elektripaigaldise koostöö ning mõju teistele lähedal olevatele
elektripaigaldistele (täpne uuringute maht sõltub liituva paigaldise asukohast
elektrisüsteemis ning lepitakse igal juhtumil põhivõrguettevõtjaga eraldi kokku);
4.5.1.8 hinnangut erinevate tehniliste juhtimisfunktsioonide (nt primaarreguleerimine, pinge ja
reaktiivvõimsuse juhtimine, jm) käitumise vastavus nõuetele.
4.6 Uuringute teostamisel kasutatavad mudelid:
4.6.1 Koostöö tehniliste uuringute aruande raames teostatavate uuringute teostamisel tuleb
kasutada matemaatilisi mudeleid, mis analüüsi teostamise hetkel kujutavad uuritavat
elektripaigaldist kõige täpsemalt. Kasutatavad mudelid tuleb enne uuringute alustamist
kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga. Samuti tuleb enne uuringute teostamist ära
näidata kasutatavate mudelite sobilikkus arvestades näiteks tehasekatsetuste
protokolle vms dokumente. Eeldatud on, et uuringute tegemise ajaks on juba
mingisugused seadmete tehasekatsetused teostatud ning võimalik on saada
täpsustatud informatsiooni võrreldes esialgsete mudelite koostamisel saadaval olnud
informatsiooniga.
4.7 Nõuded dokumentatsioonile:
4.7.1 Uurimistöö tulemused tuleb vormistada aruandena, milles kajastatakse uuringute
lähtekohtasid ning kasutatavaid mudeleid. Samuti peab aruandes sisalduma
elektripaigaldise ülevaade ning kõikide kasutatavate juhtimisfunktsioonide ülevaade
koos viidetega dokumentidele, kus need on põhjalikult lahti seletatud. Aruandes tuleb
esitada uurimistöö tulemused selgelt ja arusaadavalt, kõik aruandes esitatud joonised
ja tabelid tuleb tekstis lahti seletada ning tulemuste analüüsis tuleb esitada võrdlused
kokkulepitud tehniliste nõuetega ja nõuetega, mis on esitatud võrgueeskirjas.
Informatsioon (mudelid, tehnilised parameetrid, juhtimissüsteemi põhimõtted, jm), mis
aitavad kaasa aruandes toodud tulemuste analüüsimiseks tuleb esitada aruande
lisa(de)s.
4.7.2 Aruanne tuleb esitada põhivõrguettevõtjale elektroonilises versioonis (pdf). Kui
aruandes kasutatakse värve, siis peab paberile printides kasutama värvilist trükki.
4.8 Uuringute maht:
4.8.1 Tehniliste uuringute aruande raames tuleb uurida käsitletava probleemi füüsikalist sisu
ning lähtuda konkreetse olukorra raskeimatest juhtumitest. Üldjuhul tuleb analüüsida
elektripaigaldise mõju elektrisüsteemile ja vastupidi piirjuhtumitel, kuid vajadusel
näidatakse ära ka talitlus teistes tööpunktides. Piirjuhtumite valikul tuleb esitada
ülevaade ja selgitused konkreetse paigaldise võimekuse kohta, mille alusel on need
juhtumid valitud.
148
4.8.2 Uuringute teostamisel tuleb ära näidata paigaldise käitumine kõikide
juhtimisfunktsioonide (pinge juhtimine, reaktiivvõimsuse juhtimine,
primaarreguleerimine, jm) korral. Eesmärgiks on elektripaigaldise talitluse
optimeerimine ja võimalike kaasmõjude minimeerimine ning elektrivõrgu ja
elektripaigaldise talitluse parendamine. Uuringute tulemusena peab tekkima arusaam,
et kõik elektripaigaldisele kohalduvad tehnilised nõuded on täidetud ning
elektripaigaldis on võimeline koostööks elektrisüsteemiga.
4.8.3 Elektripaigaldise liitumisel teostatavate uuringute maht oleneb elektripaigaldise liigist,
asukohast, pingeastmest kuhu liitutakse, juhtimissüsteemide olemasolust ja
põhimõtetest ning muudest teguritest. Sellest tulenevalt lepitakse kokku konkreetne
tehniliste uuringute raamistikus tehtavad uuringud põhivõrguettevõtja ja liituja vahel
liitumislepingu sõlmimise raames. Järgnevalt on esitatud nimekiri võimalikest
uuringutest, millede teostamine võib lähtuvalt elektripaigaldisest nõutud olla.
4.8.4 Paigaldise talitlemise ja vastastikmõjudega seotud uuringud:
4.8.4.1 elektripaigaldise koormamise (aktiiv- ja reaktiivvõimsus) võimalikkus lähtuvalt
väliskeskkonna temperatuurist või muudest temperatuuridest;
4.8.4.2 reaktiivvõimsuse reguleerimise võimekus ja vastavus nõuetele (uuringu tulemusel
näidatakse ära reaktiivvõimsuse reguleerimise võimekus ning vastavus tehnilistes
kokkulepetes ja võrgueeskirjas kehtestatud nõuetele, aruande mahus tuleb vaadelda
nii reaktiivvõimuse kui ka pinge reguleerimise küsimusi);
4.8.4.3 PQ karakteristik (esitada tuleb ühe tootmisüksuse PQ kõver ning elektripaigaldise
liitumispunktis olev paigaldise PQ kõver);
4.8.4.4 releekaitse ja automaatika koordineeritus (uuringu raames tuleb ära näidata liituva
paigaldise releekaitse ja automaatika olemuse ning sätete valiku põhimõtted ja näidata
ära nende mõju elektrisüsteemis kasutatavate funktsioonide suhtes). Uuringu
tulemused tuleb esitada koos elektriosa projektiga. Lõplikud sätted peavad olema
kooskõlastatud 30 päeva enne pingestamist.
149
4.8.4.5 elektripaigaldise dünaamika analüüs (uuringu raames tuleb ära näidata
elektripaigaldise sobilikkus paralleeltööks elektrisüsteemiga, uurida tuleb paigaldise
käitumist võrgus aset leidvate lühiste ajal (vaadelda nii asümmeetrilisi kui ka
sümmeetrilisi erineva pikkuse ja kaugusega lühiseid, ning hindamisel käsitleda
vähemalt kolme punkti võrgueeskirjas määratletud kõveral (üks neist punktidest peab
olema raskeim juhtum, pingelohu sügavus U = 0 s.ü. liitumispunktis)), analüüsi raames
tuleb käsitleda nii aktiiv- kui ka reaktiivvõimsuse muutusi ning sünkroonmasinate korral
ergutuse ja selle komponentide, sh PSS (Power system stabilizer), mõju
elektripaigaldise talitluse, samuti tuleb hinnata primaar- ja sekundaarreguleerimise ning
pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimise võimekust ja sobilikkust lähtuvalt kehtestatud
nõuetest. Erinevate regulaatorite talitluse hindamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
näidatakse ära nende käitumine erinevates piir ja/või iseloomulikes tingimustes.
Dünaamikaprotsesside uurimisel tuleb tulemuste kajastamisel ära näidata mõju
lähtuvalt liitumispunktist ning vajadusel näidatakse täiendavalt ka ühe tootmisüksuse
käitumist);
4.8.4.6 subsünkroonsete võnkeprotsesside hinnang ja analüüs (lähtuvalt kasutatavast
tehnoloogiast on olulisel kohal subsünkroonsete võnkeprotsesside uurimine ja
võimalike vastumeetmete hinnang);
4.8.4.7 elektri kvaliteedi uuringud (see uuring peab hõlmama ning analüüsima elektripaigaldise
mõju harmoonikute ja väreluse tasemetele pärast liitumist, samuti käsitlema
lülitustoimingutest põhjustatud kiirete pingemuutuste suurusi ja asümmeetria mõju.
Elektrituulikute korral lähtutakse ka standardis EVS-EN 61400-21, jaotises 8 toodud
metoodikast);
4.8.4.8 harmoonikute analüüs (uuringu teostamisel kasutatakse põhivõrguettevõtja poolt
edastatud võrgu impedantskõveraid ning nende põhjal tuleb hinnata elektripaigaldise
mõju harmoonikute ülekandumisele ning resonantside tekkimise võimalust, vajadusel
nähakse elektripaigaldises ette piiravad tehnilised meetmed);
4.8.4.9 võrgu pimekäivituse tagamise analüüs (uuringu raames vaadeldakse liituva
elektripaigaldise võimekust osaled elektrisüsteemi taaspingestamisel ja sellega
kaasnevates protsessides, võimalikud stsenaariumid antakse ette põhivõrguettevõtja
poolt).
4.8.5 Paigaldise kavandamise ja projekteerimisega seotud uuringud:
4.8.5.1 paigaldise põhiseadmete valiku arvutused ning vastavus kehtestatud nõuetele
(aruanne peab näitama kõikide põhiseadmete valiku aluseid ning nende tehnilisi piire);
4.8.5.2 võrgusageduslikud liigpinged (uuringu raames tuleb arvutada võimalikud liigpingete
tasemed ning ära näidata liigpingete piiramise põhimõtted ja liigpingekaitseks
kasutatavate seadmete põhiparameetrid ja sobilikkus);
150
4.8.5.3 transient- ja ajutised liigpinged ning nende tasemed (uuringu raames tuleb ära näidata
seda tüüpi liigpingete tasemed ning nende mõjud põhivõrguettevõtja seadmetele
(vajadusel ka lähialajaamade seadmetele). Analüüsida tuleb võimsuslülitite,
liigpingepiirikute ja teistele põhivõrguettevõtja paigaldisse ühendatud seadmete
sobilikkust ning vastavust);
4.8.5.4 isolatsiooni koordinatsioon (selle punkti raames tuleb hinnata isolatsiooni
koordinatsiooni põhimõtteid lähtudes nii liituvast kui ka põhivõrguettevõtja paigaldisest);
4.8.5.5 filtrite parameetrite valik ja tehniline sobilikkus ning mõjude analüüs (seda uuringut
teostatakse juhtumil, kui paigaldises kasutatakse harmoonikute summutamise
eesmärgil filtreid);
4.8.6 Muud uuringud:
4.8.6.1 müra uuringud (uuringu tulemusena peab selguma, et kliendi elektripaigaldise poolt
tekitatud akustilise müra tase ei ületa sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud piirnorme üksikult ning koosmõjus
põhivõrguettevõtja elektripaigaldistega juhul kui kliendi ning põhivõrguettevõtja
elektripaigaldised asuvad teineteise läheduses. Kasutada tuleb üldlevinud
kontuurjooniseid näidates ära müra levimise ja takistavad tegurid. Selle uuringu
vajadus tuleneb üldiselt juhtumil, kus liituv elektripaigaldis asub põhivõrguettevõtja
elektripaigaldise läheduses ning on kahtlust, et mõjutatakse põhivõrguettevõtja
elektripaigaldise mürataset);
4.8.7 Uuringute tulemusel saadakse arusaam elektripaigaldise ja elektrisüsteemi koostöö
võimalikkusest ja võimalikest piiravatest teguritest. Juhul, kui uuringute tulemusel tuleb
välja, et osad tehnilised nõuded ei ole täidetud, siis tuleb ette võtta meetmed olukorra
parendamiseks. Pärast tehniliste põhimõtete täiendamist tuleb täiendada nii mudeleid
kui ka uuringuid ja esitada need põhivõrguettevõtjale uuesti kooskõlastamiseks.
151
5 Nõuded tootmisseadmete modelleerimiseks
5.1 Põhivõrguettevõtja vastutab elektrisüsteemi toimimise eest ning tarbijatele igal
ajahetkel kvaliteetse elektrienergia tagamise eest. Elektrisüsteemi arenemise ja
arendamise loomulikuks osaks on uute liitujate, sh tootjad, tarbijad, lisandumine.
Võimalike liituja paigaldiste vastastikuse koosmõju ning elektrivõrgu talitluse
terviklikuks analüüsimiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid ja nende
lahendamiseks sobilikke elektrivõrgu arvutustarkvarasid. Selliselt on võimalik
modelleerida ja analüüsida võimalike võrgutugevduste, erinevate võrgurežiimide,
tarbijate ja tootjate mõju terviklikult ning seeläbi tagada pidev elektrisüsteemi
varustuskindlus.
5.2 Mudelite abil uurib põhivõrguettevõtja uue liituja mõju elektrisüsteemile ja teistele
liitujatele ning annab esialgse hinnangu, kas liituv paigaldis on sobilik ja vastab
nõuetele. Elektripaigaldise mõju uurimisel vaadeldakse peamiselt erinevaid talitluse
piirsituatsioone eesmärgiga kindlaks teha, kas konkreetne paigaldis on võimeline
koostööle elektrivõrguga ja kui esinevad puudused, siis kindlaks teha, missugune on
nende ulatus ja võimalikkus neid kõrvaldada. Seeläbi on juba eelnevalt, enne
elektripaigaldise reaalset võrguga ühendamist, kindlaks teha missuguste tingimustega
tuleb põhivõrguettevõtjal ja samuti liitujal arvestada.
5.3 Elektrisüsteemi ning liitujate poolt esitatavate matemaatiliste mudelite alusel teostab
Põhivõrguettevõtja mitmesuguseid uuringuid, milledest olulisemad on:
5.3.1 elektrivõrgu talitluse ja planeerimise alased püsitalitluse, elektromehaaniliste ja elektro-
magnetiliste siirdeprotsessidega seotud uuringud;
5.3.2 liitujate vastuvõtu- ja võimalike võrgukatsetuste ning tehnilistele nõuetele, sh
võrgueeskiri, vastavusega seotud uuringud;
5.3.3 elektrivõrgu talitluse operatiivse planeerimisega seotud uuringud;
5.3.4 süsteemi üldisemad häiringutejärgsed, sh lühised, ja erinevate paigaldistevaheliste
häiringutega seotud uuringud.
5.3.5 Muud juhtumipõhised uuringud
5.4 Käesolev peatükk kirjeldab nõudeid liitujate poolt esitatavatele mudelitele ning annab
ülevaate esitatavate mudelite sisust liitumisprotsessi erinevatel etappidel.
5.5 Liituja poolt esitatavate mudelite üldnõuded:
5.5.1 Liitujal tuleb võrguarvutusmudelid esitada tarkvarades PSS/E (püsitalitluse ja
elektromehaaniliste protsesside ehk dünaamika uurimiseks) ja PSCAD
(elektromagnetiliste protsesside ja elektri kvaliteedi nähtuste uurimiseks).
5.5.2 Mudelite esitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et võrguarvutustarkvarades (PSS/E ja
PSCAD) esitatakse mudelid nähtuna liitumispunktist põhivõrguettevõtjaga järgmiselt:
152
5.5.2.1 agregeeritud mudel, kui elektripaigaldis koosneb mitmest ühesugusest toot-
misüksusest;
5.5.2.2 lisaks agregeeritud mudelile alates 50 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme ning
alalisvoolu süsteemide ja juhitavate ülekandesüsteemide puhul detailne paigaldise
mudel;
5.5.2.3 kõikide esitatud mudelite simulatsioonide tulemused peavad olema teineteisega
vastavuses.
5.5.3 Agregeerida on lubatud ainult sama tüüpi tootmisüksusi, näiteks elektrituulikutest
koosnevat tootmisseadet, milles on kahe erineva tootja tuulikud. Sellisel juhul tuleb
esitada paigaldise agregeeritud mudel, milles on kaks tuulikut, millest igaüks
iseloomustab vastava tootja tuulikuid selles paigaldises.
5.5.4 Elektripaigaldise mudel peab hõlmama kõiki paigaldise elektriliselt tähtsaid elemente.
Arvestada tuleb, et modelleerima peab ainult elemente, mis omavad mõju
elektripaigaldise käitumisele ja mõjule erinevates võrguarvutustes ja dünaamilistes
protsessides. Mudel peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente:
5.5.4.1 jõutrafod, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida;
5.5.4.2 liinid, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida;
5.5.4.3 kompenseerimisseadmed (reaktorid, kondensaatorid jm), agregeeritud mudelis võib
sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida;
5.5.4.4 generaator, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida;
5.5.4.5 turbiin;
5.5.4.6 erguti (regulaator, piirajad):
5.5.4.7 võnkesummuti (kui on nõutud);
5.5.4.8 turbiini kiirusregulaator;
5.5.4.9 releekaitse (üldjuhul pinge ja sageduse kaitsed);
5.5.4.10 juhtimissüsteemid (olenevalt jaama tüübist);
5.5.4.11 filtrid, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida.
5.5.5 Lõplik mudeli koosseis sõltub paigaldise tüübist ja kasutatavatest tehnoloogiatest.
5.5.6 Mudelite koostamisel on oluline, et esitatav mudel kajastaks võimalikult täpselt
reaalses elektripaigaldises olevate elementide omadusi, lähtudes mudeli kasutamise
eesmärkidest ja nõuetest kogu elektripaigaldisele. Mudelite koostamisel tuleb
arvestada erinevaid tehasekatsetuste protokolle ja muid dokumente, millede alusel on
võimalik veenduda mudeli sobilikkuses.
5.5.7 Täiendavalt tuleb arvestada, et nii PSS/E kui ka PSCAD võrguarvutustarkvarades
koostatud mudelid peavad olema võrreldavad ning samade protsesside modelleerimise
tulemused peavad olema lähedased. Suuremate erinevuste korral tuleb mudelit
täiendada.
153
5.5.8 Mudeli sisu ja sobilikkuse hindamiseks peab mudeliga koos esitama mudeli sisu ja
kasutamist selgitava dokumentatsiooni. Lisaks peab mudelite sobilikkuse hindamisel
olema võimalik kasutada teisi liitumisprotsessi kestel esitatavaid dokumente
(tehasekatsetuste protokollid, plokkskeemid, jm tehnilised dokumendid, mis on olulised
mudeli sisu ja käitumise hindamisel).
5.5.9 Alalisvoolu ja juhitavate ülekandesüsteemide korral tuleb elektromehaaniliste ja
elektromagnetiliste protsesside uurimiseks lisaks täismudelitele esitata ka lihtsustatud
mudelid, millede arvutuste samm on pikem võrreldes täpse mudeliga. Mudelite
koostaja peab seejuures näitama, missugustel tingimustel on mudelid teineteisele
vastavad ning missuguste piirangutega tuleb sellise lihtsustatud mudeli korral
arvestada. Samuti tuleb hinnata, missuguste tingimuste korral ei ole võimalik
lihtsustatud mudelit üldse kasutada. Vastav hinnang tuleb vormistada eraldi
aruandena, mis hõlmab mudelite üldkirjeldust ja vastavaid hinnangute aluseks olevaid
arvutusi ning nende tulemusi.
5.5.10 Mudelite koostamisel tuleb võimalikult palju lähtuda põhimõttest, et kasutatakse
võrguarvutustarkvarade andmebaaside standardseid mudeleid. Seeläbi on võimalik
lihtsamalt teostada mudelite analüüsi ning üle kanda neid tarkvarade uuematesse
versioonidesse. Juhul, kui selline lähenemine ei ole võimalik, siis lisaks tootja poolt
esitatavale kinnisele (black box) mudelile tuleb esitada ka mudel, mille koostamisel on
kasutatud ainult standardseid mudelikomponente. Üldjuhul käsitletakse selliseid
juhtumeid eraldi ning lõplik otsus mudelite esitamise kohta tehakse peale
põhivõrguettevõtja ja mudeli koostaja vahelist diskusiooni ja võimalikku
konfidentsiaalsusleppe allkirjastamist. Selles protsessis tuleb selgeks rääkida ka
mudelite toe edaspidine toimumine, mis on kinniste mudelite puhul eriti oluline.
5.5.11 Mudelite arvutustingimuste määratlemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et PSCAD
tarkvaras peab lihtsustatud mudel olema kasutatav arvutuse ajasammuga 25 µs ja
PSS/E standardsed mudelid peavad olema kasutatavad arvutuse ajasammuga 5 ms.
PSS/E mudelis kasutatavad baassuurused peavad ühtima põhivõrguettevõtja poolt
kasutatavate väärtustega.
5.5.12 Mudelite mahu määratlemisel tuleb arvestada liituva paigaldise suurust ja pinget.
Täpsemalt on erinevate liitujate mudelite mahtusid käsitletud punktides 5.5.2 ja 5.16.
5.6 Võrguarvutusteks kasutatavate mudelite kirjeldus ja nõuded:
5.6.1 Elektrisüsteemi komponentide modelleerimisel tuleb lähtuda modelleerimise
eesmärgist. Tulenevalt sellest koostatakse mudeleid vastavalt püsitalitluse,
elektromehaaniliste ja elektromagnetiliste siirdeprotsesside arvutamiseks.
154
5.6.2 Käesolevas alajaotises antakse ülevaade mudelite mahust ja sisust, mida tuleb järgida
mudelite koostajatel. Eraldi vaadeldakse mudeleid ja nende koostamist lähtuvalt
nõuetest püsitalitluse, lühisvoolude, elektromehaaniliste ja elektromagnetiliste
siirdeprotsesside modelleerimisel.
5.7 Elektrisüsteemi püsitalitluse (võimsusvood ja pinged) ja lühisvoolude arvutused:
5.7.1 Elektrisüsteemi püsitalitluse analüüsi eesmärgiks on leida tootmisüksust piiravad
elektrisüsteemi režiimid ning piirangute kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.
Tulemusena peab tootmisüksus olema võimeline arendama (oma võimsuspiirides) mis
tahes võimsust kõigis võimalikes elektrivõrgu koormusoludes, ilma et sellele
rakenduksid elektrisüsteemi talitluspiirangud. Analüüsi käigus pööratakse erilist
tähelepanu eri häiringute (nt N-1, N-1-1 olukorrad) mõju uurimisele, määramaks nende
vältel tootmisüksustele tekkida võivaid talitluspiiranguid.
5.7.2 Püsitalitluse analüüsi käigus tuvastatakse järgmisi võimalikke nähtusi:
5.7.2.1 üle- ja alapinged;
5.7.2.2 ülekoormused;
5.7.2.3 aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reservide piisavus;
5.7.2.4 talitluslikud piirangud;
5.7.2.5 elektrisüsteemi juhtimiseks tarvilikud ettevaatusabinõud jne.
5.7.3 Elektrisüsteemi püsitalitluse analüüsiks tarviliku elektrisüsteemi mudeli jaoks on tarvis
esitada järgmised andmed:
5.7.3.1 elektrivõrgu aseskeem, millel peavad olema näidatud vähemalt:
5.7.3.1.1 tähtsamad jõutrafod ja muud tarbimispunktid;
5.7.3.1.2 võrgu sõlmed (alajaamade latid);
5.7.3.1.3 õhu- ja kaabelliinid;
5.7.3.1.4 reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed ja muud tähtsamad
elektriseadmed (nt suured mootorid);
5.7.3.1.5 ühenduskohad teiste elektrivõrkude või -süsteemidega;
5.7.3.1.6 võrguelementide tähised ja nimipinged;
5.7.3.1.7 ühenduskoht ülekandesüsteemiga;
5.7.3.2 andmed modelleeritava võrgu kõigi tähtsamate elementide parameetrite kohta (nt
aktiiv- ja reaktiivtakistused);
5.7.3.3 tootmisüksuste võimsus ja talitluspiirid;
5.7.3.4 olemasolevate ja planeeritavate seadmete nimivoolud ja tööpinged;
5.7.3.5 paigaldise aktiiv- ja reaktiivkoormused;
5.7.3.6 andmed pingejuhtimisseadmete (sh astmelülitite) kohta.
5.7.4 Lühisvoolude arvutuste eesmärkideks on:
5.7.4.1 määrata võimalikult täpselt releekaitse rakendussätteid;
155
5.7.4.2 tagada võrguseadmete vastupidavus lühisvooludele;
5.7.4.3 maandussüsteemi projekteerimiseks vajaliku lähteinfo tagamine.
5.7.5 Lühisvoolude arvutuste teostamiseks on vajalik esitada järgmised andmed:
5.7.5.1 kõik elektrisüsteemi püsitalitluse arvutusteks vajaminevad andmed;
5.7.5.2 kõigi võrguseadmete nulljärgnevustakistused (maaga lühiste korral);
5.7.5.3 tootmisseadmete ja koormuste ülimööduvad ja mööduvad takistused;
5.7.5.4 andmed jõutrafode, tootmisüksuste ja muude seadmete maanduse kohta (näiteks
maandusviis ja maandustakistused);
5.7.5.5 elektripaigaldise releekaitse sätted (pinged, voolud).
5.7.6 Agregeeritud ja elektripaigaldise detailne mudel peab olema võimeline esitama
elektripaigaldise mõju elektrisüsteemi võimsuste jaotusele, pingeprofiilidele, arvestades
järgmisi aspekte ja funktsionaalsusi nagu:
5.7.6.1 eri pingejuhtimisviiside mõju tootmisseadme käitumisele;
5.7.6.2 tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivenergia võimekuse sõltuvust võrgupingest (vastavus
tootmisüksuste PQ-diagrammiga);
5.7.6.3 pingejuhtimise ja -reguleerimise erilahenduste olemasolu ja nende funktsionaalsus.
5.7.7 Esitatud mudel peab võimaldama seadistada vähemalt neid elektripaigaldise juhtimise
põhisätteid, mida saab muuta või aktiveerida läbi kohaliku kasutajaliidese või
kaugjuhtimissüsteemi (näiteks SCADA).
5.8 Elektrisüsteemi elektromehaanilised protsessid
5.8.1 Elektrisüsteemi elektromehaaniliste protsesside, üldisemalt dünaamilise stabiilsuse,
analüüs aitab avastada elektrisüsteemi ja selle osade talitluslikke kõrvalekaldeid
erinevate häiringute korral. Üks levinud eesmärk on uurida kriitilisi kaitseaparatuuri
toime- ja lülitusaegade pikkusi häiringu ajal enne kui tootmisüksus (ja seda ümbritsev
elektrisüsteemi osa) muutub ebastabiilseks. Dünaamilise stabiilsuse analüüsid aitavad
ühtlasi täpisseadistada elektripaigaldise juhtimissüsteemi. Analüüsi käigus avastatud
lahendamist vajavateks probleemideks võivad olla:
5.8.1.1 ebapiisav aeg häiringu kõrvaldamiseks;
5.8.1.2 elektripaigaldise suutlikkus tulla toime võrguhäiringutega, nt pingelangud;
5.8.1.3 elektripaigaldise suutlikkus tulla toime võrguhäiringutega, nt teiste elektripaigaldiste
väljalülitumised ja võimsusvoogude ümberjagunemine süsteemis;
5.8.1.4 juhtimissüsteemi seadistustest tulenevad soovimatud ja ebapiisavalt summutatud võim-
susvoogude kõikumised ja võnkumised;
5.8.1.5 ülemäärased sageduse kõikumised;
5.8.1.6 siirdeprotsessijärgne ebapiisav pinge taastumine.
5.8.2 Dünaamilise stabiilsuse analüüsi seisukohast on tarvilikud järgnevad andmed:
5.8.2.1 püsitalitust ja lühisvõimsust kirjeldavad andmed;
156
5.8.2.2 tootmisseadmete ja koormuste ülimööduvad reaktiivtakistused, ajakonstandid ja muud
vajalikud suurused;
5.8.2.3 generaatorite ja koormuste mehaanilised konstandid ja füüsikalisi omadusi kirjeldavad
suurused;
5.8.2.4 tootmisüksuste aktiiv- ja reaktiivvõimsuse juhtimise algoritme kirjeldavad plokkskeemid;
5.8.2.5 võrguettevõtja modelleerimistarkvaraga ühilduv tootmisüksust ja juhtimissüsteemi
kirjeldav kompleksne elektripaigaldise mudel;
5.8.2.6 põhiajami (soojusjaamadel turbiin) juhtimissüsteem ja parameetrid;
5.8.2.7 releekaitse mudelite karakteristikud ja sätted (pinge, vool, sagedus).
5.8.3 Juhul kui elektripaigaldises on kasutusel mitu tootmisseadet, tuleb lisaks täielikule
mudelile esitada ka agregeeritud mudel, mis peab olema võimeline kirjeldama terve
elektripaigaldise dünaamilist käitumist ning sisaldab paigaldise juhtimissüsteemi.
Esitatud mudelitega peab olema võimalik teostada elektrisüsteemi elektromehaaniliste
protsesside analüüse. Mudelid peavad olema võimelised kajastama elektripaigaldise
seadmete käitumist erinevate raskusastmetega häiringute korral.
5.8.4 Esitatud mudelid peavad hõlmama endas kõiki olulisi juhtimissüsteeme, nende osi ja
kirjeldama elektripaigaldise erinevaid režiime, mis mõjutavad või on mõjutatud
elektromehaanilistest protsessidest nagu:
5.8.4.1 kõiki pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimise režiime (kaasa arvatud võnkesummutid);
5.8.4.2 kõiki sageduse ja aktiivvõimsuse juhtimise režiime;
5.8.4.3 releekaitset, juhtimissüsteeme ja muid seadmeid, mis on otseselt seotud, mõjutatud või
paigaldatud seoses tehniliste nõuete täitmisega.
5.8.5 Elektromehaaniliste protsesside uurimiseks esitatud dünaamika mudelid peavad olema
võimelised kirjeldama nii põhisagedusega seotud protsesse kui ka töörežiime, millede
korral toimuvad sünkroongeneraatori rootori sageduse võnkumised sagedusega
~0,1…3,0 Hz.
5.8.6 Analüüsitavate siirdeprotsesside kestuse määravad elektripaigaldise sead-
med/osad/kontrollerid sõltuvalt nende töösse rakendumise ajast ja ajakonstantidest.
Vastavalt etteantud mahule peavad dünaamilise stabiilsuse analüüsiks esitatud
mudelid olema võimelised katma järgmisi häiringujärgseid siirdetalitluste ajavahemikke:
5.8.6.1 esimesed 30 sekundit (lühiajaline) ja;
5.8.6.2 900 sekundit (pikaajaline).
5.8.7 Elektrivõrguga liituvate elektripaigaldise sünkroonmasinate mudelid koosnevad
vähemalt generaatorist, turbiini kiirusregulaatorist ja ergutussüsteemist. Lisanduvad
muud juhtimissüsteemid, mis on vajalikud kirjeldamaks elektripaigaldise käitumist
elektromehaaniliste protsesside ajal ning siirdetalituses. Mudeli koostamisel tuleb
arvestada järgmist:
157
5.8.7.1 kasutatav generaatori mudel peab arvestama küllastuse mõjuga, st kasutada tuleb
generaatori mudelit, mis arvestab küllastuskarakteristikuid;
5.8.7.2 ergutussüsteem peab koosnema pingemuundurist (terminal voltage transducer), koor-
muse kompensaatorist (load compensator), ergutuse juhtimissüsteemist (excitation
control elements), ergutist (exciter), võnkesummutist (power system stabilizer, PSS),
pinge/sageduse (V/Hz) piirajast (V/Hz limiter) ning üle- ja alaergutuspiirajast (under-
and over-excitation limiter);
5.8.7.3 turbiini/kiirusregulaatori (prime mover) mudel peab olema võimeline kirjeldama selle
käitumist sageduse ja koormuse muutumise ajal;
5.8.7.4 hüdroturbiini mudelid peavad arvestama mitte-elastse veesambaga survetorus ilma
reservuaari mõjuta;
5.8.7.5 auruturbiinide ja selle juhtimise modelleerimisel eeldatakse konstantset aururõhku
sisendis. Katla mudeli ja selle juhtimissüsteemi võib jätta modelleerimata, juhul kui see
puudub kombineeritud turbiini ja kiirusregulaatori mudelist.
5.8.8 Elektrituuliku(te)st koosneva tootmisseadme korral tuleb esitada mudelid, mis
kirjeldavad selle dünaamilist käitumist. Läbi konverteri ühendatud elektrituuliku(te)
korral peab mudelis olema esitatud elektrituuliku konverter ja selle juhtimissüsteemid,
mis kirjeldavad käitumist nii normaal- kui avariilise süsteemi talituse juures, sealhulgas
aktiivvõimsuse, reaktiivvõimsuse ja pinge erinevad juhtimise funktsioonid. DFIG
lahenduste korral on tarvis esitada lisaks konverteri ja juhtimissüsteemide mudelile ka
kasutatava generaatori mudel.
5.8.9 Teiste läbi konverteri ühendatud tootmisseadmete korral (päikesepaneelid,
kütuseelemendid, jm.) lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu on kirjeldatud läbi
konverteri ühendatud elektrituulikute juures.
5.8.10 Elektripaigaldise omatarbekoormustele tuleb esitada kirjeldus ja tüübid ning
modelleerida neid vastavate mudelitega.
5.8.11 Esitatud mudel peab võimaldama seadistada vähemalt neid elektripaigaldise juhtimise
põhisätteid, mida saab muuta või aktiveerida läbi kohaliku kasutajaliidese või
kaugjuhtimissüsteemi (näiteks SCADA).
5.9 Elektrisüsteemi elektromagnetilised protsessid
5.9.1 Elektromagnetiliste siirdeprotsesside hulka arvatakse protsesse, millede kestus on alla
mikrosekundi (liigpinged) kuni sekundini (subsünkroonne resonants, releekaitse).
Selliste protsesside modelleerimiseks ja hindamiseks tuleb kasutada sobilikke
mudeleid ning nende koostamisel peab lähtuma vastavatest eripäradest ja
põhimõtetest. Seda tüüpi protsesside modelleerimiseks kasutab põhivõrguettevõtja
võrguarvutustarkvara PSCAD.
158
5.9.2 Olulisemad uurimisobjektid on elektri kvaliteedi, isolatsiooni koordinatsiooni,
harmoonikutest tingitud resonantside ja juhtimisfunktsioonide vastastikmõjude ning
releekaitse ja automaatikaga seonduv. Lisaks sellele kasutatakse mudeleid võimalike
vastastikmõjude uurimiseks, mis võivad tekkida liituva elektripaigaldise ja teiste
elektrivõrguga liitunud paigaldiste vahel. Näiteks vastastikused mõjud FACTS
seadmete ja alalisvooluühendustega, läbi inverteri ühendatud tootmisseadmetega
(tuule- ja/või päikeseelektrijaam), jm.
5.9.3 PSCAD tarkvaras koostatud mudelid peavad kajastama elektripaigaldise omadusi
lähtudes selle mudeli plaanitavast kasutusvaldkonnast. Mudelis peavad olema
modelleeritud kõik paigaldise elemendid, nende juhtimise- ja kaitsesüsteemid (nt
sageduse juhtimine, aktiiv- ja reaktiivvõimsuse juhtimine, pinge juhtimine, jm.) ning
samuti peab olema võimalik otseselt muuta juhitavaid suurusi (nt esilehele või eraldi
moodulisse on toodud välja kõik juhitavad suurused).
5.9.4 PSCAD mudeli koostamisel on eelistatud moodulite põhise lähenemise kasutamine,
kus iga juhtimisfunktsioon ja paigaldise seade modelleeritakse eraldi moodulis. Seeläbi
tekib parem ülevaade mudelist ning seda on lihtsam ühendada põhivõrguettevõtja
enda mudeliga. Mudeli esileht peab olema paigaldise moodul ja selle sees paiknevad
kõik vajalikud osad ja elemendid.
5.9.5 Mudeli koostamisel tuleb lähtuda põhivõrguettevõtjaga liitumislepingus kokku lepitud
tarkvara versioonist, milles mudel koostatakse. Enne esialgse mudeli koostamise
alustamist tuleb konsulteerida põhivõrguettevõtjaga.
5.10 Torsioonvõnkumiste modelleerimine ja analüüs
5.10.1 Elektrisüsteemi talitluse analüüsis võib ette tulla vajadus modelleerida elektripaigaldise
ja alalisvooluühenduste või pikikompenseerimise vastastikust mõju. Sellise analüüsi
üheks osaks on torsioonprotsesside modelleerimine ja analüüs. Analüüsi teostamiseks
tuleb sünkroonmasinatega varustatud jaamadel üle 10 MW esitada
põhivõrguettevõtjale järgmised andmed:
5.10.1.1 erinevate masside arv mudelis (võllil);
5.10.1.2 iga massi kohta inerts H [kgm2];
5.10.1.3 massidevahelised jäikused K [Nm/rad];
5.10.1.4 erinevate mehaaniliste moodide logaritmilised sumbuvused D;
5.10.1.5 generaatori pooluste arv;
5.10.1.6 erinevate turbiini osade suhteline võimsus S [s.ü.];
5.10.1.7 tootja poolt arvutatud mehaanilised võnkesagedused erinevate masside vahel.
5.10.1.8 Eelpool nimetatud andmed tuleb esitada paberil pärast tootjapoolseid vastavaid
arvutusi.
5.11 Mudelite esitamine
159
5.11.1 Mudelite esitamisel lähtutakse põhimõttest, et kõik esitatavad mudelid on elektroonsel
kujul ning samuti omavad korrektset selgitavat mudeli dokumentatsiooni. Paberkujul
mudelite esitamine ei ole aktsepteeritav.
5.11.2 Esitatava mudeliga peab olema võimalik teostada püsitalitluse, elektromehaaniliste ja
lähtuvalt elektripaigaldise suurusest ka elektromagnetiliste nähtuste uurimist.
5.11.3 Juhul, kui elektripaigaldises kasutatakse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks
vastavaid seadmeid või on paigaldises olemas suured mootorid, siis tuleb ka need
modelleerida.
5.11.4 Juhul, kui liituja on esitanud olemasoleva paigaldise suurendamise või muutmise
taotluse (nt lisatakse üks täiendav tuulik olemasolevale või üks olemasolev tuulik
vahetatakse välja v.a. juhul kui uue tuuliku tüüp ja mudel on asendatavaga täpselt
identne ning varsemalt on olemas elektripaigaldise nõuetele vastav mudel), siis selle
raames tuleb esitada ka kogu olemasoleva paigaldise mudel või täiendada eelnevalt
olemasolevat ja varasemas etapis esitatud mudelit.
5.11.5 Punktis 5.5 nõutud elektripaigaldise mudelid esitatakse koos elektriosa projektiga.
Selles etapis on juba selgunud konkreetsed lahendused ja juhtimissüsteemide
esialgsed parameetrid ning eeldatakse, et täpset mudelit, mis võimalikult täpselt
kirjeldab liidetavat objekti, on võimalik juba esitada. Lisaks liitumistaotlusega
esitatavatele andmetele peab sünkroongeneraatorite masinate mudel sisaldama kõiki
ergutussüsteemi komponente (piirajad, jms) ning samuti kõikide juhtimissüsteemide
alammudeleid ja süsteemi poolt vaadatuna olulisi releekaitse funktsioonide (pinge ja
sageduse kaitsed) alammudeleid. Läbi konverterite ühendatud seadmete korral peab
mudelis olema täiendavalt kõik juhtimissüsteemide alased täiendused ning süsteemi
poolt vaadatuna olulised releekaitse funktsioonide (pinge ja sageduse kaitse) mudelid.
Mudelid peavad hõlmama kõiki paigaldises kasutatavaid juhtimisfunktsioone nagu P
juhtimine, Q juhtimine, U juhtimine, jm. Samuti peab nendega olema võimalik
modelleerida ja analüüsida elektri kvaliteediga seotud näitajaid (harmoonikud, värelus)
ja nende mõju elektrisüsteemile. Mudelid esitatakse elektroonilisel kujul koos
dokumentatsiooniga.
5.11.6 Elektripaigaldise mudelitega seotud tegevuste kolmandaks etapiks on mudelite
verifitseerimine. Selle etapi raames võrreldakse kõikide esitatud mudelite vahendusel
saadud tulemusi elektripaigaldise katsetuste tulemustega. Eesmärgiks on katsetuste
tingimuste, katsete ja tulemuste imiteerimine võrguarvutustarkvaraga ning saadavate
tulemuste hindamine ja võrdlemine reaalsetes tingimustes saadud tulemustega.
Vajadusel teostatakse mudelite täiendamist. Samuti tuleb selles etapis omavahel
võrrelda erinevate võrguarvutustarkvarade mudelite tulemuste omavahelist sarnasust.
160
5.12 Mudelite verifitseerimine
5.12.1 Mudelite verifitseerimise eesmärgiks on veenduda mudelite vastavuses reaalsele
elektripaigaldisele. Verifitseerimise aluseks on edukalt teostatud elektripaigaldise
katsetused, sest nende tulemusi kasutatakse otseselt mudeli sobilikkuse ja vastavuse
hindamisel. Mudeli verifitseerimist teostab üldjuhul mudeli koostaja ning hinnata tuleb
kõikide koostatud mudelite vastavust.
5.12.2 Verifitseerimise maht lepitakse kokku, kuid üldjuhul sisaldab see kõikide
juhtimisfunktsioonide kontrollimist ja võrdlemist reaalsete katsetulemustega
(aktiivvõimsuse primaar- ja sekundaarreguleerimise juhtimine, Q/U juhtimine, pingelohu
läbimine, erandjuhtudel võivad lisanduda tehnoloogiapõhised juhtimisfunktsioonid) ning
võib jaama tüübist ja juhtimispõhimõtetest tulenevalt mõnevõrra erineda. Tulenevalt
pingelohu läbimise katse teostamise põhimõtetest ei pruugi alati olla võimalik kõiki
mudeleid verifitseerida ja sel juhtumil on võimalik lähtekohana kasutada teises
võrguarvutustarkvaras saadud tulemusi.
5.12.3 Verifitseerimise mahu pakub välja liituja olles eelnevalt tutvunud katsetuste aruandega
ning seda kasutades näidatakse ära konkreetselt missuguste katsetulemuste suhtes
verifitseerimist teostatakse. Verifitseerimist alustatakse pärast vastavasisulise
heakskiidu saamist põhivõrguettevõtjalt.
5.12.4 Üldjuhul tuleb mudeli verifitseerimisel käsitleda pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimist,
aktiivvõimsuse juhtimist (primaar- ja sekundaarreguleerimine), pingelohu läbimise
katse ja olenevalt paigaldistest ka teisi võrdlusi.
5.12.5 Mudelite verifitseerimise kohta esitatakse eraldi verifitseerimise aruanne, mis näitab
ära mida on töö raames tehtud ning selgitab mudelites tehtud muudatuste tausta ja
põhjuseid. Samuti peab verifitseerimise aruanne sisaldama tulemuste võrdlust nii
mudeli ja katsetuste tulemuste vahel kui ka PSS/E ja PSCAD mudelite (agregeeritud ja
detailne mudel) vahel.
5.13 Nõuded mudelite dokumentatsioonile
5.13.1 Mudelitega koos tuleb esitada korrektne mudelite dokumentatsioon, mis hõlmab
elektripaigaldise ülevaadet, oluliste sõlmede kirjeldus, mudeli koostamise põhimõtteid,
kasutatavaid mudeleid (standardset, erilahendused, jm), juhtimisfunktsioonide
ülevaadet jm mudeli kasutamiseks vajalikku informatsiooni.
5.13.2 Dokumentatsioonis peavad olema kajastatud kõik paigaldise juhtimisfunktsioonid ning
selgitatud nende mõju mudeli käitumisele ning seda kuidas nende
juhtimisfunktsioonide parameetreid on mudeldamise raames võimalik muuta.
161
5.13.3 Samuti peab dokumentatsioonis olema eraldi välja toodud kõikide mudeli osade
kirjeldused ja parameetrid, mis kehtivad konkreetse liituva elektripaigaldise kohta.
Mudelite dokumentatsiooni üheks osaks on ka iseloomulikemate arvutuste ja
juhtimisfunktsioonide funktsionaalsuse tulemused, mis esitatakse üldjuhul aruande
lõpus. Juhul, kui erinevates mudelites on kasutatud modelleerimisel erinevaid
standardmudeleid/lahendusi (plokke), siis tuleb esitada ka teisenduste põhimõtted
erinevate lahenduste vahel.
5.14 Mudelite haldamine
5.14.1 Mudelite koostamisel tuleb võimalikult palju järgida põhimõtet, et mudeli erinevate
osade modelleerimiseks kasutatakse võrguarvutustarkvarade andmebaaside
standardseid mudeleid. Sel viisil on suurem tõenäosus, et arvutustarkvara versiooni
uuendamisega on võimalik liitunud elektripaigaldise mudelit kasutada ka uuendatud
tarkvara versioonis.
5.14.2 Juhul, kui mudelite koostamisel ei lähtuta põhimõttest, et kasutada tuleb ainult
standardseid mudeleid, siis tuleb põhivõrguettevõtjale selgitada mudeli toe küsimust
tulevikus. Tagatud peab olema, et vähemalt järgmise arvutustarkvara versioonile
sobiliku mudeli uuendamise eest maksab liituja ning edaspidiselt peab olema võimalus
uuendusi tellida otse mudeli koostajalt.
5.14.3 Mudelite haldamise raamistikus on tavapäraseks lähenemiseks, et põhivõrguettevõtja
sõlmib vajadusel mudeli tootjaga nõutavad lepingud nii konfidentsiaalsuse kui ka toe
küsimustes.
5.15 Soovitused mudelite koostamiseks
5.15.1 Elektripaigaldise liitumise protsessis on olulise tähtsusega korrektsete ja
usaldusväärsete mudelite koostamine ja esitamine põhivõrguettevõtjale. Selliste
mudelite koostamise eelduseks on korrektsete ja sobilike andmete olemasolu. Samuti
on oluline teadvustada, et mudelite koostamine võtab aega ning nende maht ja sisu
sõltub olulisel määral valitava tehnoloogia olemusest ja paigaldise
juhtimisfunktsioonide olemasolust ning sisust.
5.15.2 Mudelite koostamine ja verifitseerimine on mõistlik varakult kokku leppida projekti
arendamise faasis ja fikseerida lepingute sõlmimisel. Sellisel juhul ei teki hiljem
olukorda, kus liitujal puudub lepingus vastav punkt ja põhivõrguettevõtjale on tarvis
midagi täiendavalt esitada. Mudelite koostamise raamistikus tuleb arvestada kogu
modelleerimise ja mudelite ulatust, mis tähendab, et lisaks mudelite esialgsele
koostamisele tuleb arvestada ka mudelite verifitseerimise kohustusega peale
võrgukatsetuste teostamist.
162
5.15.3 Mudelite alase diskusiooni kiiremaks ja selgemaks edasiviimiseks on soovitus enne
mudelite koostamist teostada vastavasisuline kokkusaamine põhivõrguettevõtja,
mudelite koostaja ja liituja esindajate vahel.
5.15.4 Korrektsete ja elektripaigaldisele vastavate mudelite eelduseks on korrektsed andmed
ja vastavat pädevust omavad modelleerijad. Sellest tulenevalt on nõutud, et
põhivõrguettevõtjale esitatavate elektripaigaldise mudeleid koostavad isikud, kes on
sarnaseid mudeleid varem teinud ning kes omavad selleks tööks vajalikke
litsentseeritud tarkvarasid. Põhivõrguettevõtja nõudmisel tuleb need litsentsid ka
esitada.
5.16 Mudelite maht lähtuvalt liitumisest
5.16.1 Elektripaigaldiste mudelite koostamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:
5.16.1.1 Põhivõrguettevõtja võrguga liituvatel tootmisseadmetel tuleb esitada elektripaigaldise
mudelid nii PSS/E alates 5 MW kui ka PSCAD tarkvarades alates 10 MW.
5.16.1.2 Põhivõrguettevõtja võrguga liituvatel suurelektritarbijad (mille üksiku elektrivõrguga
ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW, v.a. jaotusvõrguettevõtjad), mille
seadmetel on oluline mõju elektrivõrgule, tuleb esitada elektripaigaldise mudelid nii
PSS/E kui ka PSCAD tarkvarades.
5.16.1.3 Jaotusvõrkudega liituvate tootmisseadmete korral on oluliseks näitajaks
tootmisseadme nimiaktiivvõimsus. Lähtuda tuleb järgnevast:
5.16.1.3.1 tootmisseadmete nimivõimsusega üle 10 MW tuleb esitada nii PSS/E kui ka
PSCAD mudelid;
5.16.1.3.2 tootmisseadmete nimivõimsusega üle 5 MW kuni 10 MW korral tuleb
esitada ainult PSS/E mudel;
5.16.1.3.3 tootmisseadmete nimivõimsusega kuni 5 MW korral ei ole mudeleid tarvis
esitada. Esitatakse ainult tootmisseadme andmed ja põhiparameetrid
(võimsus, pinge, cos φ, energiaallikas, tehnoloogia, jm) ning
tehasekatsetuste protokollid.
5.17 Mudelite koostamisel lähtutakse liitumistingimuses kirjeldatud põhimõtetest.
163