dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
OtsusAvalik

Otsus

Konkurentsiamet · 20. detsember 2017
Viit
7-10/2017-024
Registreeritud
20. detsember 2017
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-10 Elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise tüüptingimuste kooskõlastamise otsused
Toimik
7-10/2017
Vastutaja
Karl Jaak Rebane (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-102017-024 20.12.2017 Otsus.bdoc2267 KB

Sisu (failidest)

OTSUS 20.12.17 nr 7-10/2017-024 Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lg 6 p 6 ja ELTS § 73 lg 1 kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtjale võrguteenuse osutamise tüüptingimused. ELTS § 73 lg 2 sätestab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja või võrguteenuste kasutaja õiguste või kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis taotlus. 06.07.2017 esitas Elering AS (Elering) ametile taotluse (taotlus) elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimuste (Tüüptingimused) peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamiseks. 2. Menetlusosalised Elering AS, aadress: Kadaka tee 42, 12945 Tallinn, äriregistrikood: 11022625, e-post: [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik Elering selgitas 06.07.2017 taotluses, et Tüüptingimustesse on koondatud võrgu konfiguratsiooni ja tehnilisi parameetreid puudutavad sätted, mis võrgueeskirja § 32 lg 5 kohaselt on võrguettevõtja määrata ning mida amet kooskõlastama ei pea. Elering esitab kooskõlastamise taotluse vaid osas, mis ei puuduta võrgu tehnilisi parameetreid või muid liitumise aspekte, mis on võrguettevõtja enda määrata. Seega, tulenevalt eeltoodust soovib Elering kooskõlastada Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused. 28.07.2017 avaldas Konkurentsiamet oma veebilehel www.konkurentsiamet.ee teate pealkirjaga „Teade: Avalik konsultatsioon Elering AS-i elektri põhivõrguga liitumise tingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kohta.“ Teate sisu oli järgnev: „Elering AS on esitanud Konkurentsiametile kooskõlastamiseks elektri põhivõrguga liitumise tingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused. Konkurentsiamet ootab turuosaliste tagasisidet ja kommentaare nimetatud muudatuste kohta hiljemalt 31.08.2017 aadressil: [email protected].“ 2 31.08.2017 esitasid ametile oma kommentaarid Tüüptingimuste muudatuste osas Elektrilevi OÜ (Elektrilevi) ja Eesti Energia AS (Eesti Energia). 06.09.2017 edastas Konkurentsiamet Eleringile Elektrilevi ja Eesti Energia kommentaarid omapoolsete seisukohtade esitamiseks. 25.09.2017 esitas Elering ametile oma seisukohad. 05.10.2017 toimus Eleringi, turuosaliste ja Konkurentsiameti esindajate vaheline konsultatsioon, mille raames arutati avaliku konsultatsiooni käigus üles kerkinud küsimusi. Elering teavitas turuosalisi, et tegeleb Tüüptingimuste muutmisega kahes osas. Kõigepealt lisatakse esmasesse muudatuste mahtu turuosalistelt laekunud märkuste alusel veel mõningaid liitumismenetlust lihtsustavaid täiendusi. Seejärel leiab aset põhjalikum Tüüptingimuste muutmine. Tüüptingimuste avalik konsultatsioon ja kooskõlastamine toimuvad kogumis, st pärast Tüüptingimuste muutmise kahe etapi läbiviimist. Samuti teavitas Elering, et esitab ametile uue Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamise taotluse, võttes arvesse konsultatsiooni käigus esitatud turuosaliste arvamusi ja seisukohti. 20.10.2017 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamiseks. Elering tõi kaaskirjas välja, et Eleringi poolne tagasiside Eesti Energia ja Elektrilevi seisukohtade osas esitati ametile 25.09.2017. Elering teavitas Konkurentsametit oma 13.09.2017 edastatud e-kirjas, et lisaks Eesti Energia ja Elektrilevi poolt ametile edastatud märkustele on Eleringile täiendavaid märkuseid liitumistingimuste kohta edastanud ka Nelja Energia AS (Nelja Energia), Imatra Elekter AS (Imatra Elekter), Eleon AS (Eleon) ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) esindajad. Samuti tõi Elering kaaskirjas välja, et Elektrilevi saatis Eleringile täiendavalt Konkurentsiametile esitatud küsimustele lisaküsimusi. Elering vastas kõikidele küsimustele 29.09.2017, peale mida Elering korraldas turuosaliste märkuste ühiseks läbiarutamiseks ümarlaua 05.10.2017, kus osalesid lisaks turuosalistele ka ameti esindajad. 01.11.2017 pöördus Konkurentsiamet Eleringi poole seoses 20.10.2017 kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste peatükis 3 ja lisas 2 ilmnenud ebatäpsustega. Elering parandas ebatäpsused 01.11.2017. 03.11.2017 edastas Konkurentsiamet Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatuste kooskõlastamise otsuse eelnõu tagasiside ja kommentaaride esitamiseks Eleringi, Eesti Energia, Elektrilevi, Nelja Energia, Imatra Elektri, Eleoni ja MKM-i esindajatele. Amet ootas tagasisidet ja kommentaare otsuse eelnõu kohta hiljemalt 17.11.2017. 10.11.2017 teavitas Elektrilevi Konkurentsiametit, et ettevõtjal ei ole ameti otsuse eelnõu kohta kommentaare ja vastuväiteid. 17.11.2017 esitas Konkurentsiametile oma kommentaarid Elering. Elering tõi oma kirjas välja, et amet on otsuse eelnõus Tüüptingimuste punkti 3.6.1 muudatuste juures ekslikult märkinud, et peab punkti 3.6.7 muudatust põhjendatuks. Konkurentsiamet teavitas, et arvestab Eleringi märkusega. Teised isikud otsuse eelnõu kommentaare ei esitanud. 18.12.2017 esitas Elering Konkurentsiametile Tüüptingimuste peatükid 1-3 ja lisad 1-2 lõplikul kujul kooskõlastamiseks. 4. Kooskõlastustaotluse lahendamine Konkurentsiamet käsitleb Eleringi poolt esitatud taotlust vastavalt selles esitatule. Lähtuvalt eeltoodust kooskõlastab amet Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused, mille kooskõlastamist on Elering taotlenud. 3 Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused koos seda puudutavate menetluse käigus esitatud küsimuste ja selgitustega: 4.1. Tüüptingimuste punkti 1.4 muutmine Eesti Energia palus oma 31.08.2017 kirjas seoses Tüüptingimuste punktiga 1.4 Eleringil selgitada, missugune menetlus või protsess järgneb elektripaigaldise ümberehitamise korral, missugused dokumendid tuleb sellise protsessi käigus põhivõrguettevõtjale esitada ning missugused tasud rakenduvad nimetatud menetluse või protsessi korral? Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et võrgu ümberehitusprotsessist ning selleks vajalikest dokumentidest on võimalik täpsemalt lugeda Eleringi veebilehelt https://elering.ee/vorgu- umberehitus. Taotlusi elektripaigaldise ümberehitamiseks võtab Elering vastu põhivõrguga liitumiste portaalis www.egle.ee. Elektrivõrgu ümberehituse korral tuleb ümberehituse soovijal tasuda kõik elektripaigaldise ümberehitamisega seotud kulud. Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku korrigeerida mõiste „liitumine“ definitsiooni Tüüptingimustes vastavalt MKM-i 05.04.2017 Elektrilevi selgitustaotluse vastuskirjas nr 1.15- 5/2017/17-3003 toodule. Järgnevalt väljavõte MKM-i vastuskirjast: „ELTS § 3 p 33 ütleb, et "võrguga ühendamine" on uue võrguühenduse loomine või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste muutmine. Seetõttu on selgelt eristatud liitumisele sarnaste tunnustega tegevused (uue võrguühenduse loomine) olemasoleva võrguühenduse lepingutingimuste uuendamisest (tarbimistingimuste muutmine). Võrgueeskiri § 32 toetab seda arusaama (mitmes lõikes (nt lg 3, 5) on selgelt eristatud võrguga ühendamist ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmist). Lisaks on võrgueeskirja § 33 lg 1-s selgelt eristatud võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu ning tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise eest võetavat tingimuste muutmise tasu. Võrgueeskirja §32 lg 4 (Põhivõrguga saab liituda nimipingel 110 kV või 330 kV) kehtib võrguga ühendamise (esmakordne ühendamine) jaoks. Juhul kui liitumispunkt on juba olemas, ei saa olla tegemist enam liitumisega, vaid tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisega.“ Lisaks mõiste „liitumine“ definitsiooni korrigeerimisele, tegi Elektrilevi Eleringile ettepaneku võimaldada turuosalistel olemasolevas liitumispunktis põhivõrguga muuta tarbimis- ja/või tootmistingimusi ilma liitumispunkti pingeastet muutmata. See on kooskõlas MKM-i 05.04.2017 vastuskirjas tooduga ja ei lähe vastuollu võrgueeskirja § 32 lg-ga 4. Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et Elektrilevi tõlgendus on vastuoluline ja viitas, et ELTS § 3 punktis 33 olev mõiste „võrguga ühendamine“ sisaldab endas nii uue võrguühenduse loomist kui ka olemasoleva tarbimis- või tootmistingimuste muutmist ning sellest on ka Tüüptingimustes punktis 1.4 lähtutud. Juhul, kui õigusaktides tulenevate mõistetest arusaamisel tekib praktikas mitmetimõistetavusi, siis ei saa võrguettevõtja õigusaktides nimetatud Tüüptingimustega ümber kujundada, vaid vastuolu tuleb lahendada õigusakte muutes. Siiski oli Elering valmis ja plaanis Tüüptingimusi muuta selliselt, mis arvestaks MKM-i 05.04.17 kirjast lähtuva seisukohaga. Elering muutis Tüüptingimuste punkti 1.4 sõnastust: „Liitumine tähendab nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a. olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Olemasolevas liitumispunktis või tarbimiskohas kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimuste suurendamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri “ § 32 lg-t 4 (edaspidi võrgueeskiri) juhul, kui võimsuse suurendamine ei tingi põhivõrguettevõtjale kuuluvat ning liitumispunktiga ühendatud 4 jõutrafo vahetust.“ Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 1.4 muudatust põhjendatuks. 4.2. Tüüptingimuste punkti 1.6 muutmine ja punkti 1.7 lisamine Elering muutis Tüüptingimuste punkti 1.6 sõnastust: „Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid elektrituruseaduses, võrgueeskirjas, liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides sätestatud tähenduses.“ Elering selgitas, et muudatuse tingisid kõigi turuosaliste märkused, mille kohaselt ei ole Tüüptingimustes kasutatavad mõisted selged. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 1.6 muudatus on põhjendatud. Elering täiendas Tüüptingimusi punktiga 1.7: „Põhivõrguettevõtjal on õigus mitte kohaldada liitumistingimuste peatükis 5 sätestatud nõudeid täies mahus, kui liitumisprotsess ei põhjusta teiste klientide varustuskindluse halvenemist ning liitumistaotluse alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping“. Elektrilevi tõi oma 31.08.2017 kirjas välja, et punkti 1.7 näol on tegemist Tüüptingimustes uue punktiga. Elektrilevi soovis saada punkti 1.7 rakendamise aluste kohta turuosaliste võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt täiendavat infot. Näiteks soovis Elektrilevi saada teada punkti 1.7 eesmärki ja selle mõju Tüüptingimuste peatükis 5 („Põhivõrgu tehnilised põhimõtted ja parameetrid“) sätestatud nõuete kohaldamisele (nt tähtajatu võrgulepingu sõlmimisel). Elering selgitas oma 25.09.2017 kirjas, et Tüüptingimustesse lisatud punkti 1.7 eesmärk on rajada klientide soovil tähtaegseid liitumisühendusi. Elering oli valmis Tüüptingimuste peatükis 5 toodud nõuete järgimisest loobuma vaid juhul, kui see puudutab elektripaigaldist, mida hakatakse pärast võrguühenduse pingestamist tähtaegselt kasutama vaid liituva kliendi poolt võrgust võetava või võrku antava elektrienergia ülekandeks ja mis ei põhjusta teiste klientide varustuskindluse halvenemist. Tüüptingimuste nõudeid järgides liitumisühenduste rajamine ei põhjusta teiste klientide varustuskindluse halvenemist. Lisaks selgitas Elering, et tähtajatu võrguleping sõlmitakse klientidega pärast n-ö tavalise liitumismenetluse lõppemist, kui mõlema poole poolt on Tüüptingimustes ja liitumislepingus toodud kohustused täidetud. Tüüptingimuste punktis 1.7 viidatud tähtaegse võrgulepingu ülempiir on ära toodud Tüüptingimuste punktis 5.3.1.2 ja on kuni 25-aastase tähtajaga. Antud tähtaeg on seotud liitumistasu eest rajatava alajaama kasuliku elueaga, et vältida Eleringi kohustust ainult ühe kliendi jaoks rajatud võrgurajatiste renoveerimise finantseerimist võrgutariifi arvelt. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste täiendamine punktiga 1.7 põhjendatud. Amet märgib, et Elering peab kohtlema kõiki turuosalisi võrdselt. 4.3. Tüüptingimuste punktide 1.8 ja 1.9 lisamine Elering täiendas Tüüptingimusi punktidega 1.8 ja 1.9: „1.8. Liitumistingimuste kehtestamise hetkeks pooleli olevale liitumismenetlusele kohaldatakse soodsaimaid tingimusi, kui need tulenevad uutest liitumistingimustest. Kui uute liitumistingimustega sätestatakse kliendile täiendavaid nõudeid, siis lähtutakse liitumismenetluse alguses kehtinud liitumistingimustest. 1.9. Liitumistingimuste punkt 1.4 teises lauses nimetatud tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamise korral lähtutakse liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud liitumistingimustest, v.a. liitumismenetluse korral, mille puhul ei ole võrguettevõtja avaldanud liitumislepingu 5 täitmisega seotud hanketeadet. Sellisel juhul lähtutakse käesolevatest liitumistingimustest.“ Elering märkis, et Tüüptingimustesse lisati punktid 1.8 ja 1.9 Tüüptingimuste muudatuste kohaldumise selgitamiseks. Konkurentsiamet peab Tüüptingimustesse punktide 1.8 ja 1.9 lisamist põhjendatuks. 4.4. Tüüptingimuste punktide 3.2.6, 3.4.1, 3.11, 3.4.6,3.5.6 ja 3.6.1 muutmine Elektrilevi juhtis oma 31.08.2017 kirjas Eleringi tähelepanu läbivale ebatäpsusele Tüüptingimuste punkti 3.4 sätete sõnastuses. Vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.1 on toimingutasu liitumistasu üks osa. Kui liitumistasu jagatakse osadeks, jaguneb vastavalt osadeks ka toimingutasu. Elektrilevi soovis teada, mis põhjusel jagatakse punktis 3.4.3 täiendavalt osadeks toimingutasu, kui see on osa liitumistasust ja liitumistasu jagamist käsitleb juba alapunkt 3.4.1? Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et ei leia otsest probleemi Tüüptingimuste punkti 3.4 kehtivas sõnastuses, kuid on valmis täpsustama punktis 3.4.1 toodud mõiste „liitumistasu“ mõistega „ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused“. Elering asendas selguse huvides mõiste „liitumistasu“ mõistega „ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus“ punktides 3.2.6, 3.4.1 ja 3.11. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punktide 3.2.6, 3.4.1 ja 3.11 muudatused on põhjendatud. Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.4.6 sõnastust: „Liitumislepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt liitumislepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud, sh toimingutasu, mida klient ei ole jõudnud veel tasuda või kahjunõuded ning muud kliendi poolt liitumislepingu alusel põhivõrguettevõtjale tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa, välja arvatud juhul, kui klient on tekitanud liitumislepingu rikkumisega põhivõrguettevõtjale kahju.“ Elering täpsustas Tüüptingimuste punktis 3.4.6 toodud liitumislepingu lõppemisel Eleringi poolt tagastatavast liitumistasust maha arvatavate kulude loetelu, tuues välja ka toimingutasu komponendi. Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.4.6 muudatust põhjendatuks. Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.5.6 sõnastust: „Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele.“ Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.5.6 muudatus on põhjendatud. Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku asendada kogu peatükk 8 ühe punktiga, mis sätestab, et elektripaigaldise ehitamisel tuleb lähtuda asjasse puutuvatest õigusaktidest. Täpne standardite loetelu esitamine ei ole korrektne, kuna ehitiste ja elektripaigaldiste rajamise nõuded tulenevad õigusaktidest ja nende kaudu kohustuslikuks muudetud standarditest. Näiteks ohutusalased nõuded ja järelevalve sätestab seadme ohutuse seadus ja selle raames läbiviidav 6 auditeerimine. Päikeseelektrijaamade inverterite ja pöörlevate masinatega seotud ohutuse ja elektromagnetilise ühilduvuse küsimusi ning nende turule laskmise tingimusi reguleerivad eraldi määrused ja aktid. Pinge kvaliteediga seotud standarditele peaks viitama Tüüptingimuste pinge kvaliteeti käsitlevas alapeatükis 4.15. Eelnevast lähtudes tegi Elektrilevi ettepaneku muuta punkti 3.6.1 sõnastus järgmiseks: „Liituja peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel asjasse puutuvatest õigusaktidest. Liituja vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.“ Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et on peatükis 8 toonud välja olulisemad standardid ja õigusaktid, et määratleda ära minimaalne kogus nõudeid, millest kliendid lähtuma peavad. Elering ei näinud selles probleemi, kui klient on põhjalikumalt ja täiendavalt tutvunud ka teiste asjakohaste standarditega ning järgib neid oma rajatise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel. Elering ei näinud põhjust asendada peatüki 8 Elektrilevi poolt välja pakutud lihtsustatud lausega. Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.6.1 sõnastust: „Klient peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel õigusaktide, liitumislepingu ning muuhulgas liitumistingimuste peatükkides 4 ja 8 ning liitumistingimuste lisades nr 4 ja 5 toodud nõuetest. Klient vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud.“ Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.6.1 muudatust põhjendatuks. 4.5. Tüüptingimuste punkti 3.6.2 muutmine Eesti Energia tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku korrigeerida Tüüptingimuste punkti 3.6.2. järgnevalt: „Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem kui kuus (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist ja kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne.“ Eesti Energia tegi ettepaneku eemaldada tehnilise projekti hiliseima esitamise tähtaeg kuus kuud enne pingestamist, kuna see nõue on täiendav varjatud kriteerium lisaks Tüüptingimuste punktidele 3.7.3.3 ja 3.8.2.2. Lihtsamate liitumiste korral tekitab see nõue põhjendamatuid ajalisi perioode, mille jooksul paigaldist ei ole võimalik pingestada ja/või sünkroniseerida. Ühtlasi palus Eesti Energia selgitada, kas antud punktis on silmas peetud terviklikku elektriosa projekti või selle tarbimissuunalist osa, nagu on viidatud punktis 3.7.3.3. Eesti Energia märkis täiendavalt, et vastavalt Tüüptingimuste lisa 5 punktile 2.13 on tehnilise projekti kooskõlastuse eelduseks FAT aruanded. Oluliste komponentide, sealjuures jõutrafode FAT aruanded valmivad 1-2 kuud enne elektripaigaldise pingestamisvalmiduse saavutamist. Eeltoodud nõuet järgides peaks klient ootama pingestamist täiendavalt 4-5 kuud, mida ei saa pidada mõistlikuks. Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et ei nõustu Eesti Energia ettepanekuga punkti 3.6.2 sõnastuse muutmise osas. Elering oli nõus täiendama punkti 3.6.2 sõnastust mõttega, et Elering ei tee antud kontekstis pingestamiseks takistusi juhul, kui projekt on kooskõlastatud ja muud pingestamise eeldused on täidetud. Elering juhtis Eesti Energia tähelepanu Tüüptingimuste lisa 5 punktile 2.12, mille kohaselt ei pea aruanne FAT sisalduma esialgselt esitatud elektriosa projektis, vaid see tuleb esitada põhivõrguettevõtjale pärast vastavate katsetuste tegemist. St et antud näite puhul ei olnud Eleringi nägemuses vajalik pingestamist täiendavalt 4-5 kuud oodata. 7 Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku Tüüptingimuste punkti 3.6.2 kustutamiseks. Kliendile on seatud kohustus esitada projekt mitte hiljem kui 6 kuud enne planeeritud pingestamist. Kui põhivõrguettevõtja kooskõlastab projekti 30 päeva jooksul ja klient ehitab seejärel valmis oma paigaldise näiteks 60 päeva jooksul, peaks liituja käesolevast punktist tulenevalt ootama veel täiendavad 3 kuud enne kui võrguühendus pingestatakse. Elektrilevi soovis selgitust, milleks on selline lisatingimus vajalik? Lisaks soovis Elektrilevi, et Elering tooks Tüüptingimustes üheselt mõistetavalt välja, millises liitumisprotsessi etapis ja millistel juhtudel on mudelid nõutud esitada? Elering ei nõustunud oma 25.09.2017 kirjas Elektrilevi ettepanekuga Tüüptingimuste punkti 3.6.2 kustutamise osas. Elering oli nõus täiendama punkti nii, et Elering ei tee antud kontekstis pingestamiseks takistusi juhul, kui projekt on kooskõlastatud ja muud pingestamise eeldused on täidetud. St et antud näite puhul ei olnud Eleringi nägemuses vajalik 3 kuud oodata. Mudelid ja koostöö simuleerimise aruanne tuleb esitada hiljemalt tootmissuunalise tehnilise projekti mahus, mudelid vastavalt Tüüptingimuste lisa 5 punktidele 3.2.2.1.6 ja 3.2.2.1.7 ning koostöö simuleerimise aruande vastavalt lisa 5 punktile 3.2.2.3. Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.6.2 sõnastust: „Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem kui kuus (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne. Kliendi elektripaigaldise pingestamine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud pingestamise eeldused on täidetud.“ Elering lisas Tüüptingimuste punkti 3.6.2 täpsustava selgitava lause. Punktist 3.6.2 lähtuvalt tuleb kliendil esitada elektripaigaldise projekt hiljemalt kuus kuud enne pingestamist. Seega teeb muudatus kliendile pingestamise etapi paindlikumaks. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.6.2 muudatus on põhjendatud. 4.6. Tüüptingimuste punktide 3.7.3.8, 3.8.2 ja 3.9.1.1 muutmine Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.7.3.8 sõnastust: „Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt peatükis 4.9 toodud põhimõtetele ning lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega.“ Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.7.3.8 muudatust põhjendatuks. Konkurentsiamet juhtis 01.11.2017 kirjas Eleringi tähelepanu Tüüptingimuste punktis 3.8.2 esinevale ebatäpsusele. Antud punktis sisaldus viide Tüüptingimuste peatükile 0. Elering muutis vastavalt Konkurentsiameti märkusele Tüüptingimuste punkti 3.8.2 sõnastust: „Tootmisseadme sünkroniseerimiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik pingestamise peatükis 3.7 toodud nõuded ning järgnevad eeltingimused:“ Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.8.2 muudatust põhjendatuks. Ka hetkel kehtivate Tüüptingimuste punkt 3.8.2 sisaldab viidet peatükile 3.7. Eesti Energia tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku muuta Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 järgnevalt: „Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, 8 liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (üle 5 MW netovõimsusega) ja klassile 4.“ Eesti Energia põhjendas oma muudatusettepanekut, et vastavalt kehtivale ELTS-ile hindab süsteemihaldur tootmisseadme nõuetekohasust juhul, kui selle netovõimsus ületab 5 MW. Seega on kohane teksti täpsustada. Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas uue sõnastusega. Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 sõnastuse muudatusettepaneku rõhutamaks, et klass 3 kuuluvate elektrijaamade 5 MW piiri puhul on tegemist netovõimsusega, mitte nimivõimsusega: „Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (netovõimsusega üle 5 MW) ja klassile 4.“. Elektrilevi oli seisukohal, et selline lähenemine on kooskõlas ELTS §-ga 55, kus on öeldud, et süsteemihaldur kinnitab üle 5 MW netovõimsusega tootmisseadmete vastavust, olenemata sellest, millise võrguettevõtja võrguga on tootmisseade ühendatud. ELTS § 55 lg 1: „Tootja tootmisseadmed peavad olema võrgueeskirjaga kehtestatud tehniliste nõuete kohased. Tootmisseadme nõuetekohasust kinnitab katsetulemuste alusel pärast katsetusperioodi lõppemist võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade ühendatud või kelle teeninduspiirkonnas on tootmisseade ühendatud otseliini ja tarbija elektripaigaldise kaudu tema võrguga. Kui tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur. Tootmisseade arvatakse nõuetekohaseks nimetatud kinnituse väljastamise päevast alates. Katsetusperioodi pikkuse ja muud katsetustega seonduvad tingimused sätestab võrgueeskiri. Kui tootmisseadme kohta on väljastatud Euroopa tootesertifikaat, ei pea sellega hõlmatud parameetreid ega funktsioone kontrollima.“. Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas ettepanekuga, kus viiakse Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 sisse muudatus „netovõimsusega üle 5 MW“ Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 sõnastust: „Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (netovõimsusega üle 5MW) ja klassile 4.“ Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.9.1.1 muudatust põhjendatuks ning on seisukohal, et see on kooskõlas ELTS § 55 lg-ga 1. 4.7. Tüüptingimuste punktide 3.9.1.4, 3.9.5.3, 3.10.3 ja mõiste „trafo“ muutmine Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.9.1.4 sõnastust: „Katsetuste läbiviimise kohustus lasub kliendil, välja arvatud pingelohu läbimise katse, mille korraldab ning teostab põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9.7 ja lisa 3 punktis 1.9 toodule.“ Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.9.1.4 muudatus on põhjendatud. Elering muutis Tüüptingimuste punkti 3.9.5.3 sõnastust: „Kõikide katseperioodil esinenud sündmuste (sh inverteeri sisse-väljalülitamise sündmused ja põhjused); keskarvuti ja tootmisseadme vahelised käsud, põhivõrguettevõtja SCADA ja kliendi SCADA vahelised käsud, kohta esitatakse sündmuste aegrida.“ 9 Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste punkti 3.9.5.3 muudatust põhjendatuks. Elering muutis tüüptingimuste punkti 3.10.3 sõnastust: „Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide liitumislepingus toodud kohustuste täitmist sõlmitakse kliendiga võrguleping.“ Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste punkti 3.10.3 muudatus on põhjendatud. Elering asendas Tüüptingimuste üheseltmõistetavuse huvides turuosalise soovil Tüüptingimuste tekstis läbivalt mõiste „trafo“ mõistega „jõutrafo“. Konkurentsiamet peab Tüüptingimustes tekstis mõiste „trafo“ mõistega „jõutrafo“ asendamist põhjendatuks. 4.8. Tüüptingimuste lisa 1 punktide 1.1, 1.2 ja 1.3 muutmine Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta punktis 1.1.2 „Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu“ asuvast tabelist välja tootmisseadme PQ diagramm. Elektrilevi oli seisukohal, et tabelis olnud täpsustatud, kas PQ-diagramm on vaja esitada jaotusvõrguettevõtja ja tootja liitumispunkti suhtes või jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja liitumispunkti suhtes. Jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumispunktis toimub reaktiivenergia kompenseerimine olenemata selle taha ühendatud tootmisseadmetest. Kompenseerimise eesmärk on viia miinimumini reaktiivenergia tarbimine ja tootmine põhivõrgu suunal. Sellest tulenevalt ei anna tootmisseadme PQ-diagramm põhivõrguettevõtjale mitte mingisugust lisaväärtust. Elering selgitas oma 25.09.2017 kirjas, et PQ diagrammi all on mõeldud jaotusvõrguettevõtja ja tootja vahelist liitumispunkti ning see on välja toodud ka lisas nr 1. Elering täiendas Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabelit: „Tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivvõimekuse garanteeritud (PQ) diagramm tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tema väljundklemmidel ja summaarne võimekuse diagramm arvutatuna liitumispunktis v.a kui taotlejaks on jaotusvõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja peab selle tingimuse täitma kui tema võrguga liitub üle 15 MW tootmisseade.“ Elering täiendas punkti vastavalt Elektrilevi märkusele, kus toodi välja, et jaotuvõrgul puudub info Eleringi liitumispunkti PQ-diagrammist. Garanteeritud PQ-diagrammi nõude täpsustamine on tingitud kliendi märkusest, mille kohaselt on liitumise algstaadiumis raske täpset PQ diagrammi ulatust teada ning selle võimekust katsetuste käigus tagada. Eleringi hinnangul võimaldab muudetud sõnastus klientidel oma tootmisseadme reaktiivenergia võimekust konservatiivsemalt hinnata ning vastava võimekuse puudumisel Eleringil lisada liitumispakkumisse vajadusel reaktiivenergia kompenseerimisseadmete paigalduse nõude. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabeli muudatus on põhjendatud. Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta liitumistaotluse lisadest välja jaama plokkskeem, kuna see ei anna jaotusvõrguga liitunud tootmisseadme korral põhivõrguettevõtjale lisaväärtust. Samuti tegi Elektrilevi ettepaneku jätta liitumistaotluse lisadest välja rajamise ajakava, kuna see ei ole osapooltele siduv ning ei anna sisulist lisaväärtust. Elering kustutas Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabelist plokkskeemi ja etappide ajakava nõude. Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.1 liitumistaotluse lisade tabelist 10 plokkskeemi ja etappide ajakava nõude kustutamist põhjendatuks. Elering täpsustas Tüüptingimuste lisa 1 punkte 1.2 ja 1.3 taotluse allkirjastamise nõudega. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 1 punktide 1.2 ja 1.3 muudatus on põhjendatud. 4.9. Tüüptingimuste lisa 1 punktide 1.4 ja 1.5 ning lisa 2 muutmine Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta kooskõlastustaotluse lisadest välja klass 3 mõlemad PQ diagrammide punktid, kuna Elektrilevi hinnangul ei anna need diagrammid põhivõrguettevõtjale lisaväärtust. Elering vastas oma 25.09.2017 kirjas, et loobub PQ diagrammi nõudest klass 2 juures. Elering täiendas Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.4 tootmisseadmete PQ-diagrammide nõudeid, tuues sisse garanteeritud aktiiv- ja reaktiivvõimekuse põhimõtted. Elering täpsustas garanteeritud PQ-diagrammi nõuet kliendi märkuse alusel, mille kohaselt on liitumise algstaadiumis raske täpset PQ-diagrammi ulatust teada ning selle võimekust katsetuste käigus tagada. Eleringi hinnangul võimaldab muudetud sõnastus klientidel oma tootmisseadme reaktiivenergia võimekust konservatiivsemalt hinnata ning vastava võimekuse puudumisel Eleringil vajadusel lisada liitumispakkumisse reaktiivenergia kompenseerimisseadmete paigalduse nõude. Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.4 tootmisseadmete PQ-diagrammide nõuete täiendamist põhjendatuks. Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku jätta kooskõlastustaotluse lisadest välja jaama plokkskeem, kuna see ei anna jaotusvõrguga liitunud tootmisseadme korral põhivõrguettevõtjale lisaväärtust. Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas Elektrilevi ettepanekuga ning jättis kooskõlastustaotluse lisadest välja jaama plokkskeem ja kaotas plokkskeemi nõude. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.4 kooskõlastamiseks esitatavate lisade tabelist plokkskeemi nõude kustutamine on põhjendatud. Konkurentsiamet tegi 05.10.2017 konsultatsioonil ettepaneku kustutada Tüüptingimuste lisa 1 punktist 1.5 nõue esitada elektrituulikute puhul koos liitumistaotlusega vastavalt standardile IEC 61400-22 prototüüpse seadme sertifikaat (Prototype certification), kuna tegemist on tehnilise aspektiga, mida amet vastavalt oma pädevusele kooskõlastada ei saa. Elering nõustus Konkurentsiameti seisukohaga ning kustutas Tüüptingimuste lisa 1 punktist 1.5 nõude esitada elektrituulikute puhul koos liitumistaotlusega vastavalt standardile IEC 61400- 22 prototüüpse seadme sertifikaat (Prototype certification). Elering selgitas, et vajalikud andmed tuleb punkti 7.3.7.4 kohaselt esitada tehnilise projekti mahus vähemalt 30 päeva enne planeeritavat kliendi liitumispunkti pingestamise kuupäeva. Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisa 1 punkti 1.5 muudatust põhjendatuks. Konkurentsiamet juhtis 01.11.2017 kirjas Eleringi tähelepanu Tüüptingimuste lisa 2 punktis 2.1 esinevale ebatäpsusele. Antud punkti oli lisatud tühi lahter, mis puudutab lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajaliku hanke välja kuulutamise aega kuudes. 11 Elering selgitas oma 01.11.2017 kirjas, et tühi lahter on jäetud liitumislepingu teksti, et leppida iga kliendiga individuaalselt kokku lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajaliku hanke välja kuulutamise aeg. See lahter on tühi ka hetkel kehtivas Tüüptingimuste versioonis. Elering märkis, et eksitus võis tekkida 06.07.2017 Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud ebatäpsest Tüüptingimuste dokumendist. Elektrilevi tegi oma 31.08.2017 kirjas ettepaneku muuta Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.2 sõnastust: „Leping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.“ Elering nõustus oma 25.09.2017 kirjas muudatusettepanekuga ning muutis Tüüptingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi punkti 7.2: „Leping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel.“ Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimuste lisa 2 punkti 7.2 muudatus on põhjendatud. Elering muutis Tüüptingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi lisa 4 punkti 3: „Liitumispunkti elektrikvaliteedi piirnormid, juhul kui liitumispunkt asub jõutrafo keskpingeõlas, esitatakse piirnormid jõutrafo keskpingeõlas.“ Elering selgitab, et punkti täiendati seoses Tüüptingimuste punkti 1.4 täiendamisega, mis lubab suurendada tootmis- ja tarbimistingimusi olemasolevate keskpingeliitumisega klientidel. Konkurentsiamet peab Tüüptingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi lisa 4 punkti 3 muudatust põhjendatuks. 5. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuste kohta ELTS § 73 lg 2 kohaselt ei kooskõlasta Konkurentsiamet võrguteenuste osutamise tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrgutasude kooskõlastamise aluseks olnud võrguettevõtja ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult VÕS-i tähenduses. VÕS § 37 lg 3 sätestab, et lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et tüüptingimust ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Konkurentsiamet on läbi töötanud Eleringi poolt kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused, võttes arvesse nende kohta menetluse käigus esitatud seisukohtasid ja selgitusi. 12 Ameti hinnangul vastavad Eleringi Tüüptingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused ELTS § 73 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning Eleringi ja võrguteenuste kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule. Kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste muudatused ei ole vastuolus VÕS § 37 lõikes 3 ja § 42 lõikes 1 sätestatuga. Samuti ei ole Tüüptingimuste muudatused ebamõistlikult teist poolt kahjustavad VÕS § 42 lõigete 2 ja 3 tähenduses. Tüüptingimuste muudatustes ei kalduta kõrvale seaduses sätestatud olulistest põhimõtetest ning need ei ole vastuolus ELTS-is toodud alustega. Eeltoodu alusel ning juhindudes ELTS § 73 lõigetest 1-2, § 93 lõike 6 punktist 6, VÕS § 37 lõikest 3, § 42 lõigetest 1 ja 2 otsustan: kooskõlastada Elering AS-i poolt esitatud elektri põhivõrguga liitumise tingimuste peatükkide 1-3 ja lisade 1-2 muudatused vastavalt käesoleva otsuse lisale nr 1. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Märt Ots peadirektor Lisa 1 Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused Kehtivad alates …. ning mille peatükid 1-3 ja lisad 1-2 on kooskõlastatud Konkurentsiameti xx.xx.2017 otsusega nr ………………. SISUKORD Sisukord........................................................................................................................ 1 1 Üldosa ............................................................................................................... 4 2 Liitumise eeluuring............................................................................................. 6 3 Liitumise menetlemine ....................................................................................... 8 3.1 Liitumistaotlus ................................................................................................... 8 3.2 Liitumislepingu pakkumine ................................................................................ 9 3.3 Liitumistasu ..................................................................................................... 11 3.4 Liitumistasu maksmine .................................................................................... 12 3.5 Võrguühenduse rajamine ................................................................................ 14 3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine .................................................................... 14 3.7 Pingestamine .................................................................................................. 15 3.8 Sünkroniseerimine .......................................................................................... 16 3.9 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine ........................ 17 3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega .................................................. 21 3.11 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika ......... 21 4 Kliendi elektripaigaldiste tehnilised nõuded ..................................................... 23 4.1 Üldnõuded ...................................................................................................... 23 4.2 Nõuded primaarseadmetele ............................................................................ 23 4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted ................................................ 25 4.4 Lühise taluvus ................................................................................................. 25 4.5 Ohutusvahemikud ........................................................................................... 25 4.6 Lekkeraja pikkused ......................................................................................... 25 4.7 Raadiohäired ja akustiline müra ...................................................................... 25 4.8 Automaatika ja releekaitse .............................................................................. 26 4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele ......................................... 27 4.10 Nõuded talitusele sageduse ja pinge muutumisel ning võrguhäiringutel ...... 31 4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon .................................................................... 31 4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimine .............................................. 31 4.13 Sageduse primaarreguleerimine ..................................................................... 32 1 4.14 Omatarbekoormusele üleminek ...................................................................... 34 4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded...................................................................... 34 5 Põhivõrgu tehnilised põhimõtted ja parameetrid ............................................. 38 5.1 Üldosa............................................................................................................. 38 5.2 Õhu- ja kaabelliinid .......................................................................................... 39 5.3 Alajaamade skeemide põhimõtted ................................................................... 41 5.4 Alajaama hooned ja rajatised .......................................................................... 43 5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused .............................. 43 5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid ......................................................... 43 5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted ..................................... 43 5.8 Jõutrafod ......................................................................................................... 44 5.9 Shuntreaktorid ................................................................................................. 45 5.10 Kondensaatorpatareid ..................................................................................... 45 5.11 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur........................................................ 45 5.12 Alajaama juhtimine ja andmehõive .................................................................. 45 5.13 Võrgu analüüsimise seadmed ......................................................................... 45 5.14 Ülekantava elektrienergia mõõtmine ................................................................ 46 6 Jaotusvõrguettevõtjatega liidetavate tootmisseadmete liitumise kooskõlastamine .............................................................................................. 47 6.1 Üldosa ............................................................................................................. 47 6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed ..................................... 49 6.3 Tehnilised põhimõtted ..................................................................................... 50 6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele ...................................................... 51 6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel ............................................................ 53 Prototüüpse seadme ajutiselt põhivõrku ühendamine ...................................... 54 7.1 Üldised põhimõtted .......................................................................................... 54 7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted .................................................................. 55 7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus .................................. 55 Standardid ja nõuded ...................................................................................... 57 2 Lisad …………………………………………………………………………………………... 60 LISA 1 - Vormid .......................................................................................................... 61 LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm............................................................................... 70 LISA 3 - Katsetamine .................................................................................................. 87 LiSA 4 - Tabelid ........................................................................................................ 127 LISA 5 - Elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise juhend ............................. 137 3 1 ÜLDOSA 1.1 Käesolevad Elering AS-i (edaspidi põhivõrguettevõtja) elektri põhivõrguga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused) koos lisadega sätestavad põhivõrguettevõtja elektrivõrguga (edaspidi põhivõrk) liitumise ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete kooskõlastamise korra. Liitumistingimused moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. Liitumismenetlusele kohaldatakse liitumismenetluse alustamise ajal kehtivaid liitumistingimusi. 1.2 Käesolevates liitumistingimustes toodud ja viidatud tehnilised nõuded kohalduvad tarbimissuunalisele liitumisele ning tootmissuunalisele liitumisele ja jaotusvõrguga liituvate tootmisseadmete kooskõlastamisele, mille käigus ühendatakse põhivõrguga või liituva kliendi elektrivõrguga tootmisseadmed, mis on jagatud nelja klassi: 1.2.1 Klass 1 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega kuni 200 kW; 1.2.2 Klass 2 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 200 kW kuni 1 MW; 1.2.3 Klass 3 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 1 MW kuni 10 MW; 1.2.4 Klass 4 – tootmisseadmed nimiaktiivvõimsusega üle 10 MW või liitumispunkt pingel 110 kV või 330 kV. 1.3 Liitumistingimused sätestavad lisaks põhivõrgu tehnilised parameetrid ja liitumisprotsessis vajalike kooskõlastamiste reeglid, samuti liitumise eeluuringu ja liitumistaotluse menetlemise reeglid. 1.4 Liitumine tähendab nõuetekohase elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmist, v.a. olemasoleva tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse vähendamine, mida käsitletakse elektripaigaldise ümberehitamisena. Olemasolevas liitumispunktis või tarbimiskohas kokkulepitud tarbimis- ja/või tootmistingimuste suurendamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri “ § 32 lg-t 4 (edaspidi võrgueeskiri) juhul, kui võimsuse suurendamine ei tingi põhivõrguettevõtjale kuuluvat ning liitumispunktiga ühendatud jõutrafo vahetust. 1.5 Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise, liitumiste eeluuringuga seotud menetlused ning nendega kaasnevad andmevahetused teostakse põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. 1.6 Liitumistingimustes kasutatakse mõisteid elektrituruseadues, võrgueeskirjas, liitumistingimustes ning muudes liitumist reguleerivates dokumentides (nt Konkurentsiameti otsused) ja õigusaktides sätestatud tähenduses. 1.7 Põhivõrguettevõtjal on õigus mitte kohaldada liitumistingimuste peatükis 5 sätestatud nõudeid täies mahus, kui liitumisprotsess ei põhjusta teise kliendi varustuskindluse halvenemist ning liitumistaotluse alusel sõlmitakse tähtajaline võrguleping. 4 1.8 Liitumistingimuste kehtestamise hetkeks pooleli olevale liitumismenetlusele kohaldatakse soodsaimaid tingimusi, kui need tulenevad uutest liitumistingimustest. Kui uute liitumistingimustega sätestatakse kliendile täiendavaid nõudeid, siis lähtutakse liitumismenetluse alguses kehtinud liitumistingimustest. 1.9 Liitumistingimuste punkt 1.4 teises lauses nimetatud tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamise korral lähtutakse liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud liitumistingimustest, v.a. liitumismenetluse korral, mille puhul ei ole võrguettevõtja avaldanud liitumislepingu täitmisega seotud hanketeadet. Sellisel juhul lähtutakse käesolevatest liitumistingimustest. 5 2 LIITUMISE EELUURING 2.1 Enne liitumistaotluse esitamist on soovitatav läbi viia põhivõrguga ühendamise asjaolude täpsustamiseks ja liitumise oluliste asjaolude määramiseks ühine liitumise eeluuring (edaspidi: eeluuring). 2.2 Eeluuringu läbiviimiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Juhul, kui liitumise raames ühendatava elektripaigaldise summaarne nimivõimsus ületab 50 MW 110 kV võrgus või 200 MW 330 kV võrgus, saavad vajadusel põhivõrguettevõtja ja klient eeluuringu faasis täpsustada liitumistaotlusega esitatavate andmete esitusviisi ja täpse mahu. 2.3 Eeluuringu taotluse alusel väljastatakse kliendile tehniliste tingimustega ülevaade võrguühenduse tagamiseks vajalike ehitustööde mahust, liitumistasu suurusest, ühenduse valmimise eeldatavast ajast, elektrivõrgu läbilaskevõimest, elektrisüsteemi olukorda käsitlevatest asjakohastest andmetest ja muudest elektripaigaldise eripärast tulenevatest tehnilistest nõuetest. 2.4 Põhivõrguettevõtja poolt koostatavate tehniliste tingimuste täpsus sõltub taotleja poolt eeluuringu taotlusega esitatava informatsiooni täpsusest, kuid vastuse koostamiseks tuleb põhivõrguettevõtjale esitada minimaalselt järgnevad andmed: 2.4.1 plaanitava elektripaigaldise nimetus; 2.4.2 elektripaigaldise liiki (sünkroon, asünkroon, inverter, konverter või muu); 2.4.3 elektripaigaldise tüüp (soojuselektrijaam, koostootmisjaam, tuuleelektrijaam jt); 2.4.4 kas tehnilisi tingimusi soovitakse planeeringute või liitumise jaoks; 2.4.5 liitumispunkti ja/või tarbimiskoha soovitavad tarbimis- ja tootmisvõimsused ja selle nimipinge; 2.4.6 nõuded elektrivarustuskindlusele; 2.4.7 ehitatava elektripaigaldise planeeritud asukoht (tuua välja kas planeeritavat asukohta on võimalik muuta); 2.4.8 planeeritud elektripaigaldise kasutusele võtmise aeg; 2.4.9 võimalusel projekti tähtsamate etappide eeldatav ajakava vastavalt lisa 1 punktis 1.1.2.2 toodud vormile; 2.4.10 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab oma paigaldisega ühendatud olemasolevate, vastava põhivõrgu alajaama toitel normaalskeemi järgi töötavate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirja, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt. 2.5 Põhivõrguettevõtja registreerib taotluse selle esitamise päeval või hiljemalt taotluse esitamise päevale järgneval tööpäeval ning alustab taotluse läbi vaatamist. 6 2.6 Põhivõrguettevõtja kontrollib kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest taotluse vastavust ning väljastab kliendile teate taotluse vastuvõtmisest või taotluses esinenud puudustest. 2.7 Kui esitatud taotluses puuduseid ei esine, loetakse taotlus vastuvõetuks alates taotluse registreerimisest. 2.8 Puuduste, vastuolude või täiendava informatsiooni vajaduse korral kontakteerub põhivõrguettevõtja kliendiga. Pärast puuduste kõrvaldamist teavitab põhivõrguettevõtja klienti taotluse vastuvõtmisest ning alustab tehniliste tingimuste koostamist. 2.9 Põhivõrguettevõtja väljastab tehnilised tingimused hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest. 2.10 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad tehnilised tingimused on mittesiduvad ning koostatud arvestades nende väljastamise ajal põhivõrguettevõtja poolt vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja elektrivõrgu olukorda. 2.11 Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel on põhivõrguettevõtjal õigus hilisemal liitumise menetlemisel või uue eeluuringu taotlemisel vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. 7 3 LIITUMISE MENETLEMINE 3.1 Liitumistaotlus 3.1.1 Põhivõrguga liitumiseks esitab klient põhivõrguettevõtjale liitumistingimustes sätestatud nõuete kohase liitumistaotluse, millele on lisatud kliendi elektripaigaldise tehnilised andmed vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud liitumistaotluse vormile ning muud õigusaktides sätestatud dokumendid ja/või kinnitused. Liitumistaotlusele lisatakse esindusõigust tõendav dokument, kui liitumistaotluse esitaja esindusõigus ei nähtu äriregistrist. Liitumistaotlusega esitatavad andmed on toodud liitumistingimuste lisas nr 1. 3.1.1.1 Põhivõrguga liituv jaotusvõrguettevõtja esitab punktis 3.1.1 nõutud andmed tootmissuunalise liitumise korral olemasolevate üle 15 kW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete kohta nimekirjana, milles on välja toodud olemasoleva tootja nimi, võimsus ja jaama liik. Olemasolevate tootmisseadmete nimiaktiivvõimsusega 15 kW ja vähem kohta võib andmed esitada summaarselt. 3.1.2 Põhivõrguettevõtja registreerib kliendi liitumistaotluse ning teavitab sellest klienti. Põhivõrguettevõtja väljastab liitumistingimuste punkti 3.3.2 alusel menetlustasu arve kolme (3) tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. 3.1.3 Liitumistaotluse kontrollimist alustatakse pärast menetlustasu laekumist, mille raames kontrollib põhivõrguettevõtja liitumistaotlusega esitatud andmeid ning teavitab klienti puudustest vastavalt punktides 3.1.4 ja 3.1.5 toodud tähtaegadele. Puuduste mitteesinemisel ning pärast menetlustasu laekumist loetakse liitumistaotlus põhivõrguettevõtja poolt vastuvõetuks ning põhivõrguettevõtja teavitab klienti liitumistaotluse vastuvõtmisest kümne (10) tööpäeva jooksul ja informeerib klienti tähtajast, hiljemalt mille jooksul liitumislepingu pakkumine kliendile esitatakse. 3.1.4 Kui liitumistaotluses esitatud andmed on puudulikud, edastab põhivõrguettevõtja hiljemalt kümne (10) tööpäeva jooksul alates menetlustasu laekumisest kliendile vastavasisulise teate, märkides ära kõik liitumistaotluses esinevad puudused. 3.1.5 Kliendil tuleb 20 tööpäeva jooksul, arvates põhivõrguettevõtjalt vastava teate saamisest, viia liitumistaotlus nõuetega vastavusse, sh esitada kõik puuduvad andmed. 3.1.6 Põhivõrguettevõtja edastab kümne (10) tööpäeva jooksul pärast kliendi poolt korrigeeritud taotluse esitamist kliendile teate taotluse nõuetekohasusest või loetelu korrigeeritud taotluses esinenud puudustest. Nõuetekohasuse teate esitamisest loetakse taotlus ka vastuvõetuks. 8 3.1.7 Kui klient ei ole punktis 3.1.5 toodud tähtaja jooksul viinud liitumistaotlust vastavusse põhivõrguettevõtja poolt esitatud nõuetega või ei likvideeri kõiki põhivõrguettevõtja poolt välja toodud puuduseid taotluse kolmanda parandusega, loetakse liitumise protsess lõppenuks, millest teavitatakse klienti kirjalikult. Põhivõrguettevõtja tagastab liitumisprotsessi lõppemisel käesolevas punktis toodud asjaolu tõttu kliendile menetlustasu 50 % ulatuses. 3.1.8 Kõik kliendi poolt pärast liitumistaotluse vastuvõtmist ja/või liitumislepingu allkirjastamist taotletavad muudatused liitumistaotluses esitatud andmetes tuleb põhivõrguettevõtjale esitada digitaalselt allkirjastatuna. Kui kliendi poolt taotletavad muudatused on seotud liitumispunkti soovitud asukoha või soovitud võimsusega, tuleb kliendil esitada uus liitumistaotlus, mis muudab varasema liitumisprotsessi lõppenuks. 3.1.9 Ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta ei või ühel kliendil olla rohkem kui üks kehtiv liitumistaotlus või liitumisleping, samuti ei saa esitada ühe tarbimiskoha või liitumispunkti kohta mitut taotlust ega sõlmida mitu võrgulepingut. 3.1.10 Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tootmisseadme või selle nimiaktiivvõimuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib võrgu suunas edastava aktiivvõimsuse muudatuse või võrgust võetava või võrku antava reaktiivvõimsuse võimekuse vähenemise. Liitumistaotlusega esitatud või liitumislepinguga kokku lepitud tarbimisvõimsuse muutmiseks tuleb esitada põhivõrguettevõtjale liitumistaotlus ning sõlmida sellekohane uus liitumisleping juhul kui kõnealune muudatus tingib näivvõimsuse või võrgust võetava või võrku antava reaktiivvõimsuse suurenemise. Uuele liitumismenetlusele kohaldatakse uue liitumislepingu sõlmimise ajal kehtivaid liitumistingimusi. 3.1.11 Liitumistaotlus ning selle lisad moodustavad liitumislepingu lahutamatu osa. 3.1.12 Kliendil on õigus lõpetada vastavasisulise kirjaliku tahteavaldusega liitumistaotluse menetlus. Sellisel juhul ei ole põhivõrguettevõtjal kohustust teha kliendile liitumislepingu pakkumist. 3.2 Liitumislepingu pakkumine 3.2.1 Liitumistaotluse vastuvõtmisele järgnevalt koostab ja esitab põhivõrguettevõtja kliendile 90 päeva jooksul (kui ei ole kokku lepitud teisiti) liitumistingimuste lisas 2 toodud liitumislepingu tüüpvormi kohase liitumislepingu pakkumise, mis sisaldab muuhulgas: 3.2.1.1 liitumis- ja mõõtepunkti asukoha põhimõtteskeemi; 3.2.1.2 liitumistasu või liitumistingimuste muutmise tasu prognoositud suurus ja selle tasu maksmise tingimusi ning tasu kujunemise kalkulatsiooni; 3.2.1.3 liitumise tehnilist lahendust koos liitumispunkti elektriliste põhiparameetritega; 9 3.2.1.4 võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tingimusi, sealhulgas tähtaega ja muid tingimusi; 3.2.1.5 liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimusi; 3.2.1.6 muid liitumislepingu tingimusi. 3.2.2 Liitumislepingu pakkumise koostamisel peab põhivõrguettevõtja: 3.2.2.1 lähtuma kehtivatest tehnilistest standarditest ning võrgu väljaehitamise ja kasutamise nõuetest järgides peatükis 5 toodud põhimõtteid; 3.2.2.2 võrdlema liitumise erinevaid tehnilisi lahendusi; 3.2.2.3 leidma kliendiga koostöös teostatava analüüsi käigus tehnilis-majanduslikult eelistatavaima lahenduse; 3.2.2.4 määrama liitumispunkti asukoha; 3.2.2.5 arvestama liitumispakkumise vastuvõtmise ajal põhivõrguettevõtja poolt juba vastu võetud liitumistaotlusi, kehtivaid liitumislepingute pakkumisi, liitumislepinguid ja elektrivõrgu olukorda. 3.2.3 Liitumislepingu pakkumise kehtivus on 60 päeva ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava liitumislepingu pakkumise puhul 100 päeva kui ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumislepingu pakkumise esitamisel kliendile teavitab põhivõrguettevõtja klienti nõustumuse esitamise tähtajast. Klient peab liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja jooksul esitama nõustumuse liitumislepingu sõlmimiseks, milleks on liitumislepingu allkirjastamine. Kui klient nõustumust tähtaegselt ei esita, kaotab liitumislepingu pakkumine kehtivuse ning liitumistaotluse menetlus lõpeb. 3.2.4 Klient võib pärast liitumislepingu pakkumise saamist 30 päeva jooksul esitada liitumislepingu pakkumisse muudatusettepanekuid. Muudatused, mis on seotud liitumispunkti soovitud asukoha, võimsuse või tootmisseadme vahetuse osas, ei ole lubatud. Ülejäänud muudatusettepanekute osas teatab põhivõrguettevõtja kliendile hiljemalt 14 päeva enne liitumislepingu pakkumise kehtivuse tähtaja lõppu, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul saabunud taotlusest, kas põhivõrguettevõtja ettepanekutega nõustub. 3.2.5 Liitumise protsess loetakse lõppenuks ja liitumislepingu pakkumine kehtivuse kaotanuks, kui: 3.2.5.1 klient loobub liitumislepingu pakkumisest enne liitumislepingu sõlmimist, teatades sellest põhivõrguettevõtjale või 3.2.5.2 kliendi poolt vastavuses punktiga 3.2.4 taotletavad muudatused ei ole põhivõrguettevõtja poolt aktsepteeritavad ning klient ja põhivõrguettevõtja ei saavuta punktis 3.2.3 liitumislepingu pakkumise kehtivuse jooksul kokkulepet liitumislepingu pakkumise tingimuste muutmise osas, mille kohta saadab põhivõrguettevõtja kliendile vastavasisulise kirjaliku teatise koos keeldumise põhjendusega või 3.2.5.3 liitumislepingut ei sõlmita muul põhjusel ettenähtud tähtaja jooksul. 10 3.2.6 Pärast liitumislepingu pakkumise esitamist kliendile on põhivõrguettevõtjal õigus muuta kliendi kirjalikul nõusolekul liitumise tehnilisi lahendusi tingimusel, et prognoositav ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus ei suurene ning liitumislepingu pakkumises toodud tehnilised parameetrid ei halvene. 3.2.7 Liitumisleping on sõlmitud, kui põhivõrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel päeval kätte pakkumisega nõustumuse ning kui klient on põhivõrguettevõtjale koos liitumistaotlusega esitanud kõik nõutavad andmed ja dokumendid. 3.2.8 Kui klient esitab liitumistaotluse liitumiseks põhivõrguga piirkonnas, kus puudub vajalik edastamisvõimsus, ning klient ei aktsepteeri liitumislepingu pakkumist koos võrgu ümberehituse või võrgutugevduskuludega, teatab põhivõrguettevõtja liitumise võimatusest olemasoleva võrguga kliendile ja Konkurentsiametile (edaspidi: KA) kolmekümne (30) päeva jooksul kliendilt vastavasisulise teate saamisest arvates. 3.3 Liitumistasu 3.3.1 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumistasu, mis katab kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud. Liitumistasu arvutamisel lähtub põhivõrguettevõtja Konkurentsiameti poolt kinnitatud „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- ning tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: Metoodika, kättesaadav põhivõrguettevõtja veebilehel). Liitumistasu koosneb järgmistest komponentidest: 3.3.1.1 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumus - liitumisvõimsuse tagamiseks projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste rajamise kulu; 3.3.1.2 menetlustasu - liitumistaotluse või kooskõlastustaotluse alusel koostatava liitumispakkumise või kooskõlastuse väljastamise ning allkirjastamise korraldamise kulu; 3.3.1.3 toimingutasu - sõlmitud liitumislepingu või väljastatud kooskõlastuse järgsete toimingute korraldamise kulu; 3.3.1.4 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse prognoositud suurus esitatakse kliendile koos liitumislepingu pakkumisega. 3.3.2 Menetlustasu suurus on vastavalt taotluse liigile järgmine: 3.3.2.1 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektrisüsteemiga ühendamise kooskõlastustaotlus, mille tasub kooskõlastust taotlev jaotusvõrguettevõtja - 1 600 eurot; 3.3.2.2 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 600 eurot; 3.3.2.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 2 000 eurot; 11 3.3.2.4 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 4 000 eurot. 3.3.3 Toimingutasu suurus on diferentseeritud liitumise rajamisega kaasnevate toimingute mahu alusel kolme liiki: 3.3.3.1 liitumine ainult tarbimissuunalise võimsusega – 1 300 eurot; 3.3.3.2 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW – 10 200 eurot; 3.3.3.3 liitumine tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW – 15 300 eurot. 3.3.4 Toimingutasu tasutakse liitumistasu teise ja kolmanda osamaksega vastavalt põhivõrguettevõtja poolt erinevates liitumisetappides läbiviidavate toimingute mahule ja vastavalt liitumistingimuste punktile 3.4.3. 3.3.5 Kliendist tingitud pingelohu läbimisvõime katse ebaõnnestumisel rakendab põhivõrguettevõtja iga järgneva katse läbiviimise eest toimingutasu 2 500 euro ulatuses. 3.3.6 Liitumistasule lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega. 3.3.7 Kui põhivõrguettevõtja muudab liitumisega seoses omal initsiatiivil või võrgu arenduskohustuse täitmiseks või teiste klientide liitmiseks elektripaigaldiste läbilaskevõimet või seadmete tehnilisi parameetreid, ületades kliendi poolt valitud parameetrite suurusi, siis sellest tulenevat elektripaigaldiste kallinemist liituva kliendi poolt tasumisele kuuluvasse liitumistasusse ei arvestata. 3.4 Liitumistasu maksmine 3.4.1 Klient maksab ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused alljärgnevalt: 3.4.1.1 esimene osamakse tehakse liitumislepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul. Esimene osamakse on 20% liitumislepingus sätestatud prognoositud ehitustööde ja seonduvate tööde maksumused; 3.4.1.2 teine osamakse on 50% liitumislepingus sätestatud prognoositud tarbimis- ja tootmisvõimsused ja see tehakse kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti ehitamise hanke eduka pakkuja selgumist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava arve hiljemalt viie (5) tööpäeva jooksul pärast hanke eduka pakkuja selgumist; 3.4.1.3 kolmas osamakse on ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt vastavuses punktidega 3.4.1.1 ja 3.4.1.2 tasutud summad, hiljemalt 45 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. Põhivõrguettevõtja esitab kliendile vastava arve 30 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. 12 3.4.2 Liitumistaotluse registreerimise kuupäevast kolme (3) tööpäeva jooksul väljastab põhivõrguettevõtja kliendile menetlustasu arve, mis kuulub kogu ulatuses kliendi poolt tasumisele 14 päeva jooksul ning jaotusvõrguettevõtjale esitatava arve pakkumise puhul 21 päeva jooksul arve väljastamisest alates. 3.4.3 Toimingutasu tasutakse liitumistasu teise ja kolmanda osamaksega vastavalt taotluste liigile järgnevalt: 3.4.3.1 liitumisel ainult tarbimissuunalise võimsusega tasutakse kogu toimingutasu 1 300 eurot liitumistasu teise osamaksega; 3.4.3.2 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega kuni 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega toimingutasust 8 600 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 1 600 eurot; 3.4.3.3 liitumisel tarbimis- ja tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW või ainult tootmissuunalise võimsusega üle 50 MW tasutakse liitumistasu teise osamaksega toimingutasust 12 900 eurot ja liitumistasu kolmanda osamaksega 2 400 eurot. 3.4.4 Juhul kui liitumislepingus kokku lepitud prognoositud liitumistasu esimese ja teise osamakse summa ületab liitumislepingu täitmiseks põhivõrguettevõtja poolt sõlmitud hankelepingute maksumust, siis muudetakse liitumistasu suurust vastavaks tegelikele kuludele. 3.4.5 Kui põhivõrguettevõtja on liitumislepingu lõppemisel, sealhulgas liitumislepingust taganemisel ja ülesütlemisel kliendi või liitumislepingus ettenähtud juhtudel põhivõrguettevõtja avalduse alusel, liitumislepingu täitmiseks juba teinud või on kohustatud edaspidi vältimatult tegema selliseid kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud vastavad kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama. 3.4.6 Liitumislepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt liitumislepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt liitumislepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud, sh toimingutasu, mida klient ei ole jõudnud veel tasuda või kahjunõuded ning muud kliendi poolt liitumislepingu alusel põhivõrguettevõtjale tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa, välja arvatud juhul, kui klient on tekitanud liitumislepingu rikkumisega põhivõrguettevõtjale kahju. 13 3.5 Võrguühenduse rajamine 3.5.1 Liitumislepingu täitmise käigus koostab põhivõrguettevõtja lähteülesande, kus määratakse projekti maht ja projekti realiseerimise tingimused. Lähteülesanne on aluseks hankedokumentide koostamiseks ja vajadusel eelprojekti tellimiseks. Juhul kui projekti maht ja realiseerimise tingimused on piisavalt kirjeldatud liitumislepingus, eraldi lähteülesannet ei koostata ja kooskõlastata, millest teavitatakse klienti. 3.5.2 Üldjuhul põhivõrguettevõtja koostab ja esitab kliendile kooskõlastamiseks liitumislepingu alusel ehitatava elektripaigaldise rajamise lähteülesande kuni 120 päeva jooksul peale liitumistasu I osamakse laekumist. 3.5.3 Põhivõrguettevõtja korraldab liitumislepingus toodud projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks hanked ning kooskõlastab hanke tulemused kliendiga vastavalt liitumislepingule, välja arvatud juhul, kui põhivõrguettevõtja ja klient lepivad kokku liitumispunkti projekteerimises ja ehitamises kliendi poolt põhivõrguettevõtja poolt sätestatud tingimustel, võttes arvesse punktis 5.1.4 toodud erisuse kohaldamise eeldusi. Kui liitumispunkti projekteerib ja ehitab klient, on põhivõrguettevõtjal õigus kõrvale kalduda liitumislepingu tüüpvormis toodud tingimustest, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ning tagades süsteemi turvalisuse ja varustuskindluse. 3.5.4 Põhivõrguettevõtja avaldab hankedokumendid riigihangete registris hiljemalt 6 kuu jooksul alates I osamakse laekumisest, välja arvatud kui esinevad liitumislepingus liitumislepingu peatamise alused. 3.5.5 Kliendile antakse teada hanke avaldamisest riigihangete registris. Kliendil on õigus esitada hankedokumentide kohta märkusi kuni 7 päeva enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kommentaaride tähtaegselt esitamata jätmisel loetakse, et kliendil hankedokumentide suhtes märkused puuduvad. 3.5.6 Kliendil on õigus liitumisprojekti menetluse kiirendamiseks tellida hankedokumentide koostamiseks vajalikud põhivõrguettevõtja alajaama geoloogia ja geodeesia uuringud vastavalt põhivõrguettevõtja poolt ette antud tingimustele. 3.6 Kliendi elektripaigaldise rajamine 3.6.1 Klient peab lähtuma elektripaigaldise projekteerimisel ja ehitamisel õigusaktide, liitumislepingu ning muuhulgas liitumistingimuste peatükkides 4 ja 8 ning liitumistingimuste lisades nr 4 ja 5 toodud nõuetest. Klient vastutab, et on enne projekteerimise ja ehitamise alustamist kõikide asjassepuutuvate nõuetega tutvunud. 14 3.6.2 Kliendil tuleb elektriosa projekt esitada enne elektripaigaldise ehitustöödega alustamist kuid mitte hiljem kui kuus (6) kuud enne vastava elektripaigaldise osa pingestamist. Põhivõrguettevõtja teatab otsusest kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul pärast projekti üleandmist põhivõrguettevõtjale. Elektriosa projekti koostamisel tuleb lähtuda lisas 5 toodud juhendist ning elektriosa projekti koosseisus esitatakse ka elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne. Kliendi elektripaigaldise pingestamine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud pingestamise eeldused on täidetud. 3.7 Pingestamine 3.7.1 Pingestamine on liitumislepingu raames rajatud uue või ümberehitatud olemasoleva tarbimiskoha ja/või liitumispunkti esmakordne kasutusele võtmine ainult tarbimisvõimsuse ülekandmiseks kliendi elektripaigaldisse. 3.7.2 Tarbimiskoha ja/või liitumispunkti pingestamiseks teatab klient põhivõrguettevõtjale elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt omapoolse võimaliku pingestamise aja. 3.7.3 Võrguühenduse pingestamiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik järgnevad tingimused: 3.7.3.1 Põhivõrguettevõtja poolt tagatav võrguühendus koos tarbimiskohaga on valmis kasutusele võtmiseks; 3.7.3.2 Klient on tasunud põhivõrguettevõtjale kõik maksed, mis pingestamise kuupäevaks on nõutud ning täitnud nõuetekohaselt kõik muud õigusaktides ning kliendi ja põhivõrguettevõtja vahel sõlmitud lepingus sätestatud kohustused; 3.7.3.3 Klient on kooskõlastanud põhivõrguettevõtjaga elektripaigaldise elektriosa projekti vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega tarbimissuunalises mahus vastavalt lisas 5 toodule; 3.7.3.4 Klient on põhivõrguettevõtjat teavitanud soovitavast pingestamise ajast vähemalt 30 päeva enne soovitava pingestamise tähtaega; 3.7.3.5 Klient on esitanud ja kooskõlastanud pingestamistaotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 3.7.3.6 Klient on esitanud ja kooskõlastanud pingestamiskava vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 3.7.3.7 Klient on esitanud põhivõrguettevõtjale kliendi elektripaigaldise andmed liitumislepingus nõutud mahus; 3.7.3.8 Klient on kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtjaga vastavalt peatükis 4.9 toodud põhimõtetele ning lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat pingestamise tähtaega; 15 3.7.3.9 Klient on vähemalt 14 päeva enne soovitavat pingestamist esitanud põhivõrguettevõtjale vastavat kontrolliõigust omava asutuse või ettevõtja teatise kliendi pingestatava elektripaigaldise nõuetele vastavuse kohta; 3.7.3.10 Klient on sõlminud põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu lisana kokkuleppe võrguühenduse ajutiseks kasutamiseks. 3.7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus kontrollida kliendi elektripaigaldiste vastavust tehnilisele projektile, liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatule. Kui kliendi elektripaigaldised ei ole nõuetele vastavad, on põhivõrguettevõtjal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, keelduda pingestamast või katkestada võrguühendus elektrituruseaduses või võrguteenuse osutamise tüüptingimustes sätestatud alustel. 3.7.5 Punktis 3.7.3.6 nimetatud pingestamiskava ei ole võimalik põhivõrguettevõtjale esitada enne elektriosa projekti kooskõlastamist. 3.7.6 Kliendil tuleb pingestamise järgselt 14 päeva jooksul kontrollida ning tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, mõõtmiste ja juhtimise korrektset toimimist põhivõrgu elektrisüsteemi juhtimiskeskusega. 3.8 Sünkroniseerimine 3.8.1 Sünkroniseerimine on liitumislepingu raames rajatud tootmisseadme esmakordne sünkroniseerimine elektrivõrguga. 3.8.2 Tootmisseadme sünkroniseerimiseks peavad eelnevalt olema täidetud kõik pingestamise peatükis 3.7 toodud nõuded ning järgnevad eeltingimused: 3.8.2.1 Põhivõrguettevõtja on vastavalt lisas 1 toodud vormile vähemalt 7 päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist sünkroniseerimistaotluse kooskõlastanud; 3.8.2.2 Põhivõrguettevõtja on kooskõlastanud elektripaigaldise tervikliku elektriosa projekti. Elektriosa projekt peab olema põhivõrguettevõtja poolt kooskõlastatud 30 päeva enne sünkroniseerimist, sh selle koosseisu kuuluvad: 3.8.2.2.1 tootmisseadme ja elektrivõrgu koostöö simuleerimise raport vastavalt lisas nr 5 toodud juhendile; 3.8.2.2.2 PSS/E ja PSCADi mudelid vastavalt lisas 5 toodud juhendile. 3.8.2.3 Esitatud tootmisseadme vastuvõtukatsetuste kava järgides lisas 3 toodud nõudeid, mis peab olema põhivõrguettevõtja poolt kümne (10) tööpäeva enne sünkroniseerimist heaks kiidetud; 3.8.2.4 Sünkroongeneraatorite korral peavad tootmisseadme tühijooksukatsete tulemused olema esitatud ja kooskõlastatud vähemalt 14 päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist vastavalt lisas 3 toodud põhimõtetele; 3.8.2.5 Klient on kooskõlastanud ja kontrollinud signaalide ja juhtimiste toimimise põhivõrguettevõtja suunal vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabelile vähemalt seitse (7) päeva enne soovitavat tootmisseadme sünkroniseerimist; 16 3.8.2.6 Sõlmitud võrguühenduse ajutise kasutamise kokkulepe, millega võimaldatakse tootmissuunaline võimsus. 3.8.2.7 Kliendil tuleb sünkroniseerimise järgselt 14 päeva jooksul lõplikult kontrollida ja tagada kõik tehnilises projektis toodud signaalide, sh mõõtmiste, ja juhtimise korrektne toimimine elektrisüsteemi juhtimiskeskusega ning edastada pärast sünkroniseerimist signaalide katsetuste aruanne. 3.9 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine ja kinnitamine 3.9.1 Üldised nõuded 3.9.1.1 Tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumislepingus, liitumistingimustes ning õigusaktides sätestatule. Katsetuste üldnõuded ning nende läbiviimise kord on toodud punktis 3.9 ja lisas 3. Punkti 3.9 kohaldatakse tootmisseadmete klassile 3 (netovõimsusega üle 5 MW) ja klassile 4. 3.9.1.2 Tootmisseadme vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse põhivõrguettevõtja ning kliendi vahelises liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja kinnitab nõuetekohasust katsetulemuste alusel kirjalikult. Tootmisseadmele kohalduvad nõuded on toodud võrgueeskirjas, liitumislepingus ja liitumistingimustes. 3.9.1.3 Tootmisseadmega seotud katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja liitumislepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille kestel tuleb kliendil läbi viia katsetused, mille teostamine ei ole ilma võrguühenduseta võimalik. 3.9.1.4 Katsetuste läbiviimise kohustus lasub kliendil, välja arvatud pingelohu läbimise katse, mille korraldab ning teostab põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9.7 ja lisa 3 punktis1.9 toodule. 3.9.1.5 Juhul, kui kliendi tootmisseadme ehitamine toimub etapiti, teostatakse kliendi tootmisseadme nõuetele vastavuse kontroll vastavalt liitumistingimuste punktis 3.9.2 sätestatule pärast iga etapi elektrivõrguga ühendamist. 3.9.2 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumine etappide kaupa 3.9.2.1 Juhul, kui tootmisseadme ehitamine ning nõuetega vastavusse viimine toimub etappide kaupa, tuleb pärast iga etapi lisandumist kontrollida terviklikku tootmisseadme nõuetele vastavust arvestades punktis 3.9.1.2 toodut. 3.9.2.2 Etappide maht lepitakse kokku liitumislepingus. 3.9.2.3 Tootmisseadet, mida liidetakse etapiviisiliselt, nimetatakse ühe nimetusega, kusjuures tootmisseadme etappidel võivad olla oma nimetused. Tootmisseadme nimiaktiivvõimsus leitakse valminud etappide nimiaktiivvõimsuste summana. 3.9.2.4 Erinevates etappides paigaldatud elektrienergia tootmiseks vajalikud seadmed loetakse terviklikuks tootmisseadmeks (talitluslik kogum) ning tuleb terviklikult testida juhul kui neil on ühine: 17 3.9.2.4.1 liitumispunkt põhivõrguettevõtjaga ja/või 3.9.2.4.2 juhtimis-ja kaitsesüsteemid ning abiseadmed. 3.9.2.5 Tootmisseadme juhtimine peab olema rajatud viisil, et juhtimine toimib liitumispunkti põhiselt olenemata etappide arvust. 3.9.2.6 Tootmisseadme, mis on võimeline talitlema etappide kaupa, kõik etapid peavad olema võimelised täitma liitumislepingus ning võrgueeskirjas toodud nõudeid nii individuaalselt kui koos talitledes. Võrgueeskirja funktsionaalsete nõuete täitmisel: 3.9.2.6.1 leitakse tootmisseadme nõutud primaar- ja sekundaarreservid töösolevate etappide nimiaktiivvõimsusest; 3.9.2.6.2 leitakse tootmisseadme minimaalne väljastatav võimsus ning aktiivvõimsuse reguleerimise kiirus koos selle nõude kohaldumisvahemikuga töösolevate etappide nimiaktiivvõimsusest; 3.9.2.6.3 peab tootmisseadme reaktiivvõimsuse P/Q-diagrammi kohane tehniline võimekus olema saavutatav vastavalt töösolevate etappide P/Q- diagrammide summana nii reaktiivvõimsuse kui pinge juhtimise režiimil. 3.9.2.3 Tootmisseadme nõuetekohasuse hindamiseks tarvilik pingelohu katse viiakse läbi kõikide valminud etappide paralleeltööl. Jaotusvõrguettevõtja elektrivõrguga ühendatud tootmisseadme nõuetekohasuse hindamisel lähtutakse muuhulgas punktis 6.4.4.7 toodud tingimustest. 3.9.3 Katsetuste kava koostamine 3.9.3.1 Katsetuste kava lepitakse kokku pärast kliendi elektripaigaldise elektriosa projekti kooskõlastamist; 3.9.3.2 katsetuste kava lepitakse sõltuvalt tootmisseadme tüübist kokku vastavalt lisas 3 toodud tingimustele. 3.9.3.3 Katsetuste kava peab sisaldama: 3.9.3.3.1 katsete nimekirja, toimumise aega ja katsetuste läbiviimise eest vastutavat isikut; 3.9.3.3.2 mõõteseadmete andmeid, võrgu skeeme ja muid andmeid, mille alusel on võimalik katsete sisu ja järjekorda kavandada ning tulemusi analüüsida. 3.9.3.4 Katsetuste alustamise eelduseks on kokku lepitud katsetuste kava, mis on kliendi ja põhivõrguettevõtja poolt allkirjastatud. 3.9.4 Katsetuste läbiviimine 3.9.4.1 Katsetused viiakse üldjuhul läbi kolmes etapis vastavalt lisas 3 toodud nõuetele: 3.9.4.1.1 kvaliteedimõõtmised; 3.9.4.1.2 tootmisseadme funktsionaalsed katsetused; 3.9.4.1.3 lühise läbimisvõime katse (FRT). 18 3.9.4.2 Katsetuste alustamiseks tuleb kliendil kolm (3) tööpäeva enne katsetuste plaanitavat alustamise aega esitada vastavalt lisale 3 ette valmistatud katsetuste valmisoleku deklaratsioon põhivõrguettevõtja poolsele kontaktisikule. 3.9.4.3 Põhivõrguettevõtjat tuleb teavitada katsetamiste lõppemisest. 3.9.4.4 Katsetuste plaanimisel, katsekavade koostamisel ja hilisemas katsetuste faasis tuleb tegevused kooskõlastada põhivõrguettevõtja poolse kontaktisikuga. Kontaktisikut tuleb hoida kursis katsetuste arenguga ja lubada tal olla katsetuste läbiviimise juures. 3.9.4.5 Katsekava peab kajastama kõiki tootmisseadme juhtfunktsioone, mida tuleb katseliselt kontrollida nii lokaalse juhtimisega kui elektrisüsteemi juhtimiskeskusest juhituna. 3.9.4.6 Katsed tuleb läbi viia vastavalt katsekavas kokkulepitud järjekorrale. Poolte kokkuleppel võib katsetuste järjestust muuta. 3.9.4.7 Kõigi elektrisüsteemiga paralleeltöös teostatavate katsetustele eelnevalt tuleb küsida nõusolek katse teostamiseks elektrisüsteemi juhtimiskeskuselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.9.5 Kvaliteedimõõtmised 3.9.5.1 Kvaliteedimõõtmised teostatakse kõikide tootmisseadmete korral esimese võrguga paralleeltöös talitletava katsena. Konkreetsed kvaliteedipiirnormid lepitakse kliendiga kokku liitumislepingus. 3.9.5.2 Kvaliteedimõõtmiste periood kestab vähemalt seitse (7) ööpäeva, mille jooksul ei tohi olla katkestusi mõõtmistes, välja arvatud lühiajalised katkestused mõõteandmete mahalaadimiseks. Katkestuste arv nädala kohta lepitakse põhivõrguettevõtjaga kokku enne katsetuste alustamist. 3.9.5.3 Kõikide katseperioodil esinenud sündmuste (sh inverteri sisse-väljalülitamise sündmused ja põhjused); keskarvuti ja tootmisseadme vahelised käsud, põhivõrguettevõtja SCADA ja kliendi SCADA vahelised käsud, kohta esitatakse sündmuste aegrida. 3.9.5.4 Kvaliteedimõõtmiste tulemused esitatakse lühiraportina vastavalt lisas 3 toodud vormile. 3.9.5.5 Kvaliteedimõõtmiste lühiraport esitatakse kümne (10) tööpäeva jooksul peale kvaliteedimõõtmiste lõpetamist koos kinnitusega, et elektri kvaliteedinäitajad on lubatud normide piires ning elektripaigaldis ei põhjusta lubamatuid häiringuid teistele elektrivõrguga ühendatud klientidele. 3.9.5.6 Kui kvaliteedimõõtmise lühiraportis sisalduvad tulemused jäävad liitumislepingus kokkulepitud piiridesse, annab põhivõrguettevõtja kümne (10) tööpäeva jooksul loa katsetustega jätkamiseks vastavalt katsetuste kavale kuni pingelohu läbimise katseni. 19 3.9.5.7 Kvaliteedi mõõtmiste täisaruanne sisaldab lisaks lühiaruandes toodule ka tulemuste graafilist kujutamist ning lisaks tuleb välja tuua kvaliteedimõõtmiste ajal toodetud aktiiv- ja reaktiivvõimsus. 3.9.6 Tootmisseadme funktsionaalsed katsetused 3.9.6.1 Pärast katsetuste kavas märgitud katsetuste läbiviimist tuleb kliendil esitada põhivõrguettevõtjale 30 päeva jooksul aruanne katsetuste tulemustest. Funktsionaalsete katsetuste kohta esitatav aruanne peab sisaldama kvaliteedimõõtmise tulemusi, mis tuleb esitada vastavalt lisas 3 toodud nõuetele. 3.9.6.2 Katsetuste aruandes hinnatakse tootmisseadme talitluskarakteristikuid, elektrikvaliteeti ning vastavust võrgueeskirjas, liitumistingimustes ja liitumislepingus kokkulepitud nõuetele. 3.9.6.3 Põhivõrguettevõtja hindab nõuetele vastavust liitumispunktis. Põhivõrguettevõtja edastab hinnangu katsetuste tulemuste kohta kliendile 30 päeva jooksul alates aruande esitamisest. 3.9.6.4 Kui aruandest nähtub nõuetele mittevastavusi ning järeldub, et elektripaigaldis ei vasta nõuetele, tuleb kliendil selgitada mittevastavuste põhjused, likvideerimise võimalused ja aeg ning läbi viia uued katsetused. Sellel juhul tuleb põhivõrguettevõtjale esitada uus katsetuste aruanne. Põhivõrguettevõtja annab järgnevale katsetuste aruandele hinnangu 30 päeva jooksul alates aruande või täienduse saamisest. 3.9.7 Pingelohu läbimise katse 3.9.7.1 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi põhivõrguettevõtja poolt võimalusel 30 päeva jooksul pärast kõigi teiste katsekavas olevate katsetuste läbiviimist ning lõppraporti heakskiitmist põhivõrguettevõtja poolt. 3.9.7.2 Juhul, kui katsetuse korraldamine ei ole 30 päeva jooksul võimalik hooajaliselt suurte elektrienergia voogude või elektrivõrgu elementide ebanormaalse seisundi tõttu, riskimata teiste põhivõrguettevõtja tarbimispunktide toiteta jäämisega või pinge väljumisega võrguteenuse tüüptingimustes lubatavatest piiridest, korraldatakse katsetused esimesel võimalusel. 3.9.7.3 Pingelohu läbimise katse viiakse läbi vastavalt katsekavas kokkulepitud tingimustele kliendi ja põhivõrguettevõtja vahelises liitumispunktis. 3.9.7.4 Pingelohu läbimise katse kohta koostab põhivõrguettevõtja aruande ning esitab selle kliendile kümne (10) tööpäeva jooksul katsetuse läbiviimisest. 3.9.7.5 Pingelohu läbimise katse ebaõnnestumisel kliendi tootmisseadmest tingitud põhjustel: 3.9.7.5.1 on kliendil õigus esitada põhjendatud vastuväiteid kolmanda osapoole raportile seitsme (7) tööpäeva jooksul alates punktis 3.9.7.4 toodud aruande edastamisest kliendi lepingulisele kontaktisikule; 20 3.9.7.5.2 koostab klient aruande katse ebaõnnestumise põhjustest ning tehtud parendustest. Kõigi parenduste puhul tuleb välja tuua eelneva ja korrigeeritud olukorra kirjeldus koos parameetrite ning nende oodatava mõjuga; 3.9.7.5.3 põhivõrguettevõtja vaatab kliendi aruande läbi kuni kümme (10) tööpäeva jooksul, pärast mida alustatakse korduskatsetuse planeerimist või saadetakse aruanne kliendile korrigeerimiseks; 3.9.7.5.4 kui põhivõrguettevõtja otsustab, et kliendi aruande maht ja sisu on piisav, viiakse korduskatse läbi hiljemalt 30 päeva jooksul pärast aruande heakskiitmist eeldusel, et klient on viinud elektripaigaldisse parendused sisse ning elektrivõrgu olukord seda lubab. 3.9.7.6 Katsekava loetakse täidetuks pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist. 3.9.7.7 Pärast kõikide kokkulepitud katsete edukat läbiviimist annab põhivõrguettevõtja vastavalt punktile 3.9 hinnangu kliendi tootmisseadme vastavusest võrgueeskirja ja liitumislepinguga kehtestatud nõuetele. 3.10 Liitumislepingu lõppemine seoses täitmisega 3.10.1 Liitumisleping loetakse lõppenuks kui pooled on liitumislepingus toodud kohustused täitnud, muuhulgas täitnud punktis 3.10.2 esitatud kohustuse. 3.10.2 Katsekava täitmise järgselt peab klient oma elektripaigaldise mudeleid vajadusel korrigeerima ja verifitseerima, esitades hiljemalt kuus (6) kuud pärast tootmisseadme nõuetekohaseks tunnistamisest põhivõrguettevõtjale verifitseeritud mudelid koos dokumentatsiooniga vastavalt lisale 5. 3.10.3 Põhivõrguettevõtja kinnitab kirjalikult liitumislepingu kohustuste täitmist. Pärast kõikide liitumislepingus toodud kohustuste täitmist sõlmitakse kliendiga võrguleping. 3.11 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika 3.11.1 Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise metoodika aluseks on põhimõte vähendada ühiskonna kogukulusid. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamiseks on kaks võimalust ning korraga on neist rakendatav ainult üks. 3.11.1.1 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui võrgutugevduste ning elektripaigaldiste rajamisega (või ümberehitamisega) vähenevad põhivõrguettevõtja käidu-, investeeringu- või muud kulud. 21 3.11.1.1.1 Saavutatav kulude kokkuhoid jagatakse kliendi (50%) ja põhivõrguettevõtja (50%) vahel võrdselt ning ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust vähendatakse kliendi osa võrra. 3.11.1.2 Põhivõrguettevõtja võib vähendada liitumislepingu pakkumises ehitustööde ja seonduvate tööde maksumust juhul, kui klient loobub sõlmitava kokkuleppe alusel olemasolevatest liitumispunktidest alajaamas, mille rekonstrueerimine on ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud viie aasta investeeringute eelarves. Ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamise eelduseks on asjaolu, et liitumispunktidest loobumisel saab põhivõrguettevõtja alajaama rekonstrueerimisest loobuda ja alajaama demonteerida. Metoodika rakendamisel järgitakse põhimõtteid, mille kohaselt: 3.11.1.2.1 kehtiva kinnitatud investeeringute eelarve perioodi ajal sõlmitud kokkuleppe alusel ehitab põhivõrguettevõtja kliendi poolt soovitud asukohta uue alajaama ning tagab kliendile uute 110 kV liitumispunktide ehitamise ilma ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuseta; 3.11.1.2.2 ehitatavate 110 kV liitumispunktide arv on võrdne loobutud liitumispunktides kasutatavate 110/… kV jõutrafode arvuga, sõltumata tegelikult loobutud liitumispunktide arvust; 3.11.1.2.3 ehitustööde ja seonduvate tööde maksumuse vähendamine ei hõlma vajalike võrgu ümberehitamisega (nt uued õhuliinid) seotud kulude katmist. 22 4 KLIENDI ELEKTRIPAIGALDISTE TEHNILISED NÕUDED 4.1 Üldnõuded 4.1.1 Klient vastutab oma elektripaigaldiste vastavuse eest kehtivatele õigusaktidele (sh elektripaigaldiste ehitusnormidele) ning põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud normidele ja nõuetele liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis. 4.1.2 Elektripaigaldise projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel tuleb juhinduda peatükis 8 toodud standarditest ja eeskirjadest ning põhivõrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes toodust. Elektripaigaldise projekti esitamisel tuleb juhinduda lisast 5. 4.1.3 Alajaama projekteerimisel ei tohi muuta põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud nõudeid ja parameetreid ilma põhivõrguettevõtja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4.1.4 Isolatsiooni, liigpinge- ning releekaitse ja automaatika kavandamisel peab klient arvestama,et põhivõrk on jäigalt maandatud. Seejuures peab klient arvestama, et maa lühisvoolu kordaja 330 kV põhivõrgu puhul ei ole suurem kui 1,2 ning 110 kV põhivõrgu maa lühisvoolu kordaja ei ole suurem kui 1,4 (maa lühisvoolu kordaja näitab maalühise ajal tervetes faasides tekkivate pingete ja normaalolukorra faasipingete suhet). Samuti peab klient arvestama, et põhivõrgu alajaamades on liigpingepiirikud vaid jõutrafode läheduses ning jõukaablimuhvide läheduses ja elegaasisolatsiooniga jaotusseadmetes põhivõrguettevõtja seadmete kaitseks. 4.1.5 Elektrivõrguga on lubatud püsivalt ühendada tootmisseade, mille iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta esitatakse tüübikatsetuste protokollid. Elektrituulikute korral vastavalt standardile IEC61400-21, pöörlevate elektrimasinate korral vastavalt standardi EN60034 nõuetele. Muud tüüpi tootmisseadmete korral esitatakse asjakohased tehasekatsetuste aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi tootmisüksuse põhilised elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude korral, elektrikvaliteet ja juhtimisvõimekus. 4.2 Nõuded primaarseadmetele 4.2.1 Elektrienergia kvaliteedi ning seadme- ja käiduohutuse tagamiseks peavad kliendi elektripaigaldised vastama kehtivatele standarditele. Standardite loetelu koos nende kohaldumise nõuetega on toodud peatükis 8. 4.2.2 Klient peab tagama, et punktis 4.2.1 sätestatud tingimus oleks täidetud ka kolmanda isiku elektripaigaldiste osas, mis ühendatakse kliendi võrguga. Klient peab tagama, et: 4.2.2.1 tema elektripaigaldised vastavad perspektiivsetele lühisvooludele, mille väärtuse liitumispunktis esitab põhivõrguettevõtja liitumislepingu pakkumises; 23 4.2.2.2 tema 110 kV või 330 kV jõutrafo vähemalt üks mähis peab olema kolmnurklülituses. Teist tüüpi jõutrafod tuleb eelnevalt kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga, kes väljastab vastavad tingimused ning jõutrafodele kehtestatud nõuded. Põhivõrguettevõtjal on õigus keelduda ühendamaks teist tüüpi jõutrafosid, mis esitatakse kliendile koos keeldumise põhjendusega. Jõutrafo neutraal peab olema maanduslüliti abil maandamise võimalusega ja varustatud liigpingepiirikuga ning lühisvoolu piirava reaktori paigaldamise võimalusega. Reaktori vajaduse ja parameetrid määrab põhivõrguettevõtja tulenevalt lühisvoolude tasemest põhivõrgus; 4.2.2.3 tema 330 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema vähemalt 245 kV ja tema 110 kV jõutrafo neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema võrdne faasipinge isolatsioonitasemega; 4.2.2.4 tema elektripaigaldistes on paigaldatud releekaitse ja automaatika ning koormuse vähendamise ja/või eraldusautomaatika vastavalt põhivõrguettevõtja nõuetele, mis määratakse võrgueeskirjas, liitumislepingus ja elektriosa projekti kooskõlastamise käigus; 4.2.2.5 tema elektripaigaldised on kaitstud liigpingete eest. 4.2.3 Kliendi jõutrafode soovituslikud nimipinged on 330 kV jõutrafo puhul 347/(117,5; 38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV ja 110 kV jõutrafo puhul 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV. 4.2.4 Jõutrafode astmelüliti asub soovituslikult primaarmähise poolel ning peab olema pinge all reguleeritav. 4.2.5 Soovituslikud astmelüliti astmed on 330 jõutrafo puhul ±6×1,33% ja 110 kV jõutrafo puhul ±9×1,67%. 4.2.6 Soovituslik on paigaldada jõutrafo primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikkudega. 4.2.7 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA/ 1 s. 4.2.8 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA/1 s. 4.2.9 Minimaalne põhivõrgu alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm². 24 4.3 Kliendi seadmete nimipinge valiku põhimõtted Võrgu nimipinge 330 kV 110 kV Seadme suurim lubatav kestevpinge, Um 362 123 Lühiaegselt (20 min) seadmetele lubatav maksimaalne pinge 379,5 126,5 Jõutrafode nimipinged 347/(117,5)/…/ 115/(…)/ 4.4 Lühise taluvus 4.4.1 Elektripaigaldiste projekteerimisel tuleb arvestada, et kõik materjalid ja seadmed peavad taluma maksimaalseid mehhaanilisi pingeid lühistel, mis seadmete käitamisel võivad esineda. 4.4.2 Kõikidel voolujuhtidel peab lubatav lühisekestvus olema vähemalt üks sekund, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4.5 Ohutusvahemikud 4.5.1 Alajaama projekteerimisel ei tohi ohutuse seisukohast vähendada minimaalseid lubatud isolatsioonivahemikke, mis on toodud standardis EVS-EN 61936-1. 4.5.2 Ohutusvahemike juures tuleb arvestada ka tuule mõju, keskkonnatingimusi ja muid asjaolusid ning kasutada vastavalt suuremaid vahemikke. 4.6 Lekkeraja pikkused 4.6.1 Seadmete valikul tuleb isolatsiooni seisukohast lähtuda alajaamas valitsevatest keskkonnatingimustest. Üldjuhul on seadmete isolatsiooni lekkeraja pikkus vähemalt 20 mm/kV, juhul kui põhivõrguettevõtja hinnangul on vajalik suurem lekkeraja pikkus, esitab põhivõrguettevõtja selle liitumislepingu pakkumises. 4.7 Raadiohäired ja akustiline müra 4.7.1 Seadmete valik ja konstruktsioon peab tagama, et koroona põhjustatud raadiohäired oleksid madalamad kui põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud standardites toodud väärtused. 4.7.2 Aktsepteeritud on tehnilised lahendused, mille puhul raadiohäired, mõõdetuna vastavalt standardile IEC-CISPR 18 sagedusel 0,5 MHz ja 20 m kaugusel jaotla kõige kaugemast seadmest, on järgmised: 4.7.2.1 vihmase ilmaga - alla 30 dB; 4.7.2.2 kuiva ilmaga - alla 15 dB; 25 4.7.3 Kliendi elektripaigaldise poolt põhjustatud akustiline müra ei tohi põhjustada mürataseme ületamist põhivõrguettevõtja alajaama piiril üle õigusaktides ja/või asjakohases planeeringus sätestatud piirnormi. 4.8 Automaatika ja releekaitse 4.8.1 Kliendi elektripaigaldiste ja põhivõrgu releekaitse peavad ühilduma ning toimima selektiivselt selleks, et tagada elektrisüsteemi töökindlus. Mõlemad osapooled vastutavad selle eest, et nende omanduses olevad kaitseseadmed oleksid töökorras. 4.8.2 Kliendile kuuluva elektripaigaldise releekaitse põhikaitse peab rakenduma kliendile kuuluva seadme rikkel selektiivselt ja vähemalt 0,1 sekundi jooksul pärast rikke tekkimist. 4.8.3 Primaarseadmete omanik vastutab oma seadmete kaitsmise eest. Põhivõrguettevõtja poolel (liitumispunktis) olevad kaitsed on ette nähtud põhivõrguettevõtja seadmete kaitseks riketel kliendi seadmetes ja need ei kaitse täielikult kliendi seadmeid ega asenda kliendi seadmete põhikaitseid. Klient peab arvestama, et põhivõrguettevõtja kaitsed ei kindlusta kliendile kuuluvate seadmete väljalülitamist ja mitte kahjustumist kliendi seadmete rikete ja lühiste korral. 4.8.4 Lülitusseadmeid juhib seadme omanik. 4.8.5 Põhivõrguettevõtja annab kliendile kliendi lahtri lülitusseadmete asendid vastava lahtri klemmkapist. 4.8.6 Põhivõrguettevõtja eraldab kliendile tema seadme põhikaitseks ühe voolutrafo südamiku (5P20) kliendi liitumislahtris, ühenduspunktiks on selle lahtri klemmkapi klemmliist põhivõrguettevõtja alajaamas. 4.8.7 Kliendi jõutrafo 110 kV või 330 kV poole reservkaitse ja mõõtmiste ning kliendi elektripaigaldise juhtimise otstarbeks põhivõrguettevõtja eraldi vooluahelaid ei anna. Soovi korral peab klient paigaldama oma jaotlasse liitumispunkti pingel eraldiseisva voolutrafo või kasutama jõutrafot, millel on primaarpoolele sisseehitatud voolutrafod (reservkaitse jaoks 5P20 ja juhtimiseks/mõõtmiseks 0.2S täpsusklassiga südamikud). 4.8.8 Põhivõrguettevõtja annab kliendile tema soovil põhivõrguettevõtja pingetrafost pingeahelate ühendamise võimaluse (pingemõõtmise täpsusklass 0,5), ühenduspunktiks on 110 kV või 330 kV pingetrafo klemmkapi klemmliist põhivõrguettevõtja alajaamas. Kliendi jaoks paigaldab põhivõrguettevõtja sinna eraldi pingetrafo kaitselüliti. 26 4.8.9 Kliendi seadmete releekaitse väljalülitusahelad (sealhulgas avariiline väljalülitamine) tuleb ühendada vaskkaabliga põhivõrguettevõtja juhtimishoonesse, ühenduspunktiks on vastava lahtri releepaneeli klemmliist põhivõrguettevõtja juhtimishoones. Primaarseadmete sisselülitusahelaid kliendi seadmete ja põhivõrguettevõtja vahel välja ei ehitata. 4.8.10 Põhivõrguettevõtja kliendile AC reservtoidet ei anna. 4.8.11 Põhivõrguettevõtja kliendile DC toidet ei anna. 4.8.12 Täpne ahelate arv ja maht põhivõrguettevõtja ning kliendi seadmete vahel selgub elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Juhul kui liiniga liitumise puhul, kus liitumine põhivõrguettevõtja jaotlast on kaugemal kui 100 m ning tehniliselt ei ole otstarbekas ega mõistlik vaskahelaid jaotlate vahel välja ehitada, lepitakse põhivõrguettevõtja ja kliendi vahel täpne lahendus kokku juhtumipõhiselt. 4.8.13 Klient kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga enda elektripaigaldise kaitsete sätted elektriosa projekti kooskõlastamisel. 4.8.14 Klient on kohustatud kooskõlastama põhivõrguettevõtjaga oma elektripaigaldise sätete muudatused. 4.8.15 Sekundaarseadmete omandipiirid määratakse iga liitumise puhul juhtumipõhiselt. Üldjuhul annab põhivõrguettevõtja kliendile vastava lahtri lülitusseadmete asendid selle lahtri klemmkapist. 4.9 Nõuded kliendi elektripaigaldise andmevahetusele 4.9.1 Üldosa 4.9.1.1 Mõõtmised, oleku- ja juhtimissignaalid vahetatakse kliendi elektripaigaldise ning põhivõrguettevõtja põhi- ja varujuhtimiskeskuste vahel (edaspidi kasutatakse juhtimiskeskuste väljendamiseks mõistet: elektrisüsteemi juhtimiskeskus). Nõuded kehtivad iga liitumispunkti kohta eraldi. 4.9.1.2 Kliendi seadmete juhtimiseks ja andmete edastamiseks tuleb kliendil paigaldada eraldi kaugjuhtimisterminal (RTU), mille andmevahetusprotokoll ühildub põhivõrguettevõtja SCADA andmevahetusprotokolliga. Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja poolt kasutatav andmesideühendus põhivõrguettevõtja SCADA suunas peab vastama standardile EVS-EN 60870-5-104. Kliendi RTU ja põhivõrguettevõtja RTU vaheline andmevahetus ei ole lubatud. 27 4.9.2 Reaalajas toodud informatsioon 4.9.2.1 Kliendi ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja elektripaigaldisest tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele reaalajas mõõtmised, tootmisseadme juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisas 4 toodud infomahtude tabeli vormile (edaspidi Infomahtude tabel). Infomahtude tabeli kohaldamisel liituvale elektripaigaldisele tuleb lähtuda muuhulgas ka liitumispunktis edastatava elektrienergia suunast, installeeritud võimsusest ja tootmisseadme tüübist. 4.9.2.2 Põhivõrguettevõtjal on õigus lisada liitumislepingu täitmise ajal tehnilise projekti koostamise käigus infomahtude tabelisse täiendavaid infoobjekte ainult juhul, kui infoobjektide lisamine on tehniliselt põhjendatud, sellega ei kaasne kliendile ebamõistlikke kulutusi ning see on paratamatult vajalik süsteemi varustuskindluse tagamiseks. 4.9.2.3 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas asendisignaalid vastavalt infomahtude tabelile. 4.9.2.4 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse primaarseadmete abikontaktidelt, abireleesid kasutamata, nn. kaksiksignaalidena (double-contact signals). 4.9.2.5 Tarbimiskoha alajaamast tuleb edastada elektrisüsteemi juhtimiskeskusele, reaalajas kaitse ja rikkesignaalid vastavalt infomahtude tabelile. 4.9.2.6 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatav tuule kiirus võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või tuuleelektrijaama tuulekiiruste mõõtmiste keskmine, sh iga üksikmõõtmine peab olema mõõdetud tuuliku gondli kõrguselt maapinnalt kas eraldi meteomastilt või elektrituuliku pealt. 4.9.2.7 Kui põhivõrguga liitunud tuuleelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteomõõtmised, mis on sätestatud punktis 4.9.2.8 iga tuulikute grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), tuule kiirus (m/s) ja suund (kraadides) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud tuuleelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kus tuuleelektrijaam koosneb tuulikute gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et tuuletingimused samal ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad. 4.9.2.8 Tuuleelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimiskeskusele edastatavad meteoroloogilised mõõtmised peavad täiendavalt vastama järgmistele nõuetele mõõtmise asukoha osas: 4.9.2.8.1 tuule kiirus ja suund tuuliku gondli kõrguselt; 4.9.2.8.2 välisõhu temperatuur ja selle mõõtmise kõrgus maapinnalt. 28 4.9.2.9 Päikeseelektrijaama poolt elektrisüsteemi juhtimisekeskusele edastatav päikeseintensiivsus (W/m2) võib vastavalt kokkuleppele olla üksikmõõtmine, üksikmõõtmiste kogum või päikeseelektrijaama päikeseintensiivsuste mõõtmiste keskmine. 4.9.2.10 Kui põhivõrguga liitunud päikeseelektrijaam asub hajutatult mitmes erinevas geograafilises piirkonnas gruppidena, kuid omab ühtset liitumispunkti põhivõrgu elektrivõrguga, tuleb edastada reaalajas aktiivkoormuse ning meteoroloogilised telemõõtmised iga päikeseelektrijaama grupi kohta eraldi. Mõõtmiste komplekti kuuluvad vähemalt grupi summaarne aktiivvõimsus (MW), päikeseintensiivsus (W/m2) ja õhutemperatuur (kraadides °C) iga geograafiliselt eraldatud grupi kohta. Hajutatud päikeseelektrijaama puhul on tegemist olukorraga, kui päikeseelektrijaam koosneb inverterite gruppidest ning grupid asetsevad üksteisest sellisel geograafilisel kaugusel, et päikeseintensiivsuse tingimusel samal ajahetkel on eri gruppidele statistiliselt oluliselt erinevad. 4.9.3 Nõuded sideühendusele 4.9.3.1 Klient ning kliendi elektrivõrguga liidetud tootja peab tagama andmevahetuseks vajaliku sideühenduse elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav protokoll on IEC 60870-5-104. 4.9.3.2 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud vaid juhul, kui kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN-ühenduse loomiseks edastab klient taotluse põhivõrguettevõtjale 30 päeva enne soovitavat sideühenduse teostamist. Põhivõrguettevõtja väljastab VPN-ühenduse parameetrid kliendi seadistajale 10 tööpäeva jooksul. 4.9.3.3 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud kliendi seadmetesse on lubatud vähemalt neljast (4) IP alamvõrgust. 4.9.3.4 Ühendus peab võimaldama neli (4) üheaegset loogilist ühendust (EVS_EN_60870_5_104 p.10 Redundant connection. N=4). IP aadresside paarid lepitakse kokku tehnilise projekti kooskõlastuse käigus. 4.9.3.5 Kui sideühendus katkeb, siis on põhivõrguettevõtjal õigus kliendi tarbimiskoha võimsuslüliti(d) välja lülitada kui kliendi seade põhjustab häiritud või avariitalituse elektrisüsteemis. Sideühenduse töökindlusele esitatavad nõuded on toodud punktis 4.9.3.6. 4.9.3.6 Kliendi iga sideühenduse talitluskindlus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) peab olema vähemalt 0,9836 (144 tundi lubatud katkestust aastas) ning ühekordne sidekatkestus (põhi- ja varukanal koos vaadatuna) ei tohi ületada 16 tundi. 29 4.9.3.7 Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku elektripaigaldise elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. Sideühenduse osas peavad olema esitatud elektripaigaldise kohta järgmised andmed: 4.9.3.7.1 Privaatvõrgu tüüp (füüsiline või virtuaalne); 4.9.3.7.2 Tulemüüri või marsruuteri avalikku IP aadress; 4.9.3.7.3 VPN puhul VPN kontsentraatori IP aadress; 4.9.3.7.4 Kõikide põhivõrguettevõtja SCADA poolt küsitletavate seadmete (RTU jmt.) IP aadressid. 4.9.3.8 Sideühenduse avamine toimub järgmise protseduuri alusel: 4.9.3.8.1 Klient esitab tingimustele vastavat informatsiooni sisaldava projekti; 4.9.3.8.2 VPN puhul edastab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator kliendile vastavad ühenduse parameetrid; 4.9.3.8.3 Klient täpsustab põhivõrguettevõtja süsteemiadministraatoriga võrguseadmete seadistuse; 4.9.3.8.4 Põhivõrguettevõtja süsteemiadministraator teeb vajaliku seadistuse põhivõrguettevõtja võrguseadmetes. 4.9.3.9 Kliendi RTU peab vahetama elektrisüsteemi juhtimiskeskusega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms). 4.9.4 Mõõtetäpsus 4.9.4.1 Arvutuslik summaarne piirviga elektrisüsteemi juhtimiskeskusesse edastatavatel mõõtmistel (P, Q, I, U) peab jääma alla 1% ja selle tagamiseks peab klient nägema ette oma paigaldisse täpsusnõuetele vastavad mõõtetrafod. 4.9.4.2 Tagamaks seda, et elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer ja kliendi elektripaigaldise juhtimissüsteem opereeriks sarnaste suuruste ja mõõteandmetega, peab Kliendi tootmisseadme juhtimissüsteemi mõõtmiste täpsus jääma alla 1 %. Selleks, et erinevatele mõõtesüsteemidele niigi esinevatele ebatäpsustele ei lisanduks elektrienergia kadudest tingitud ebatäpsusi, peab Klient kasutama oma tootmisseadme juhtimiseks mõõtmisi, mis on liitumispunktile võimalikult lähedal (eelistatult samal pingeklassil). 4.9.4.3 Edastatavate mõõtmiste mõõtepiirkonnad sagedusele, vooludele ja pingetele täpsustatakse elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. 30 4.10 Nõuded talitusele sageduse ja pinge muutumisel ning võrguhäiringutel 4.10.1 Tootmisseadmed peavad olema võimelised talitlema ja püsima elektrivõrguga paralleeltöös sagedusvahemikel mis on määratud tabelis 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel ja pingevahemikel, mis on määratud tabelis 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele pinge muutmisel. Tabel 1. Nõuded tootmisseadme talitlusele sageduse muutmisel 1.1.2.1 Sagedus 1.1.2.2 Ajaperiood 1.1.2.3 47,5 – 49 Hz 1.1.2.4 Vähemalt 30 minutit 1.1.2.5 49 – 51 Hz 1.1.2.6 Kestvalt 1.1.2.7 51 – 53 Hz 1.1.2.8 Vähemalt 180 sekundit Tabel 2. Nõuded tootmisseadme talitlusele pinge muutmisel 1.1.2.9 Pinge 1.1.2.11 Nimipingel 110 1.1.2.12 Nimipingel 330 1.1.2.10 Ajaperiood kV kV 1.1.2.13 97-105 kV 1.1.2.14 280-320 kV 1.1.2.15 Vähemalt 60 minutit 1.1.2.16 105-123 kV 1.1.2.17 320-362 kV 1.1.2.18 Kestvalt 1.1.2.19 123-126,5 kV 1.1.2.20 362-379,5 kV 1.1.2.21 Vähemalt 60 minutit 4.11 Tootmisseadme kaitsefunktsioon 4.11.1 Tootmisseadmed tuleb varustada kaitsefunktsioonidega, mis peab olema kooskõlas võrgueeskirjas toodud nõuetega, millega välditakse tootmisseadme kahjustamist väärtalituse või elektrisüsteemi häiringu käigus, mille vältel talitusparameetrite muutused või nende kestused ületavad tootmisseadme projekteeritud ning minimaalseid nõutud suurusi. 4.11.2 Tootmisseadmele paigaldatud kaitseseadmed peavad tagama selle eraldumise omatarbe koormusele võrgueeskirjas toodud juhtumitel ja tingimustel ning olema võimeline häiringu möödumisel tagasi võrku lülituma. Punkt ei kohaldu tuuleelektrijaamadele, päikeseelektrijaamadele ega asünkroongeneraatoritele. 4.11.3 Kaitse rakendumise järgselt võib tootmisseadme tagasi võrku lülitada elektrisüsteemi juhtimiskeskuse nõusolekul. 4.12 Aktiiv-, reaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimine 4.12.1 Tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust peab olema võimalik reguleerida elektrisüsteemi juhtimiskeskusest kaugjuhtimise teel. 31 4.12.2 Aktiivvõimsuse reguleerimine (P=konst) toimub liitumispunkti põhiselt. Aktiivvõimsuse reguleerimisel on koormuse jaotamine ühe liitumispunkti järele ühendatud tootmisseadme generaatori(te) vahel kliendi poolt vabalt valitav juhul, kui töös olevate generaatorite maksimaalne ja minimaalne võimalik väljundaktiivvõimsus on saavutatav. 4.12.3 P=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab aktiivvõimsuse seadeväärtus olema muudetav 1 MW suuruste sammudena kogu aktiivvõimsuse reguleerimise vahemikus. 4.12.4 Tootmisseadmete reaktiivvõimsust peab olema võimalik reguleerida elektrisüsteemi juhtimiskeskusest kaugjuhtimise teel. 4.12.5 Reaktiivvõimsuse reguleerimine (Q=konst) toimub liitumispunkti põhiselt ning on põhivõrguettevõtja poolt kasutatav vastavalt vajadusele ning kompenseeritakse kliendile vastava kokkuleppe alusel. Reaktiivvõimsuse tootmise või tarbimise jaotamine generaatori(te) vahel vaba eeldusel, et töös olevate generaatorite P/Q- kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav. 4.12.6 Q=konstant reguleerimisviisi kasutamisel peab reaktiivvõimsuse seadeväärtus olema muudetav 1 Mvar suuruste sammudena kogu reaktiivvõimsuse tehniliselt võimaliku reaktiivvõimsuse reservi ulatuses. 4.12.7 Tootmisseadmetel on nõutud lisaks aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reguleerimisele ka pinge juhtimise funktsionaalsus (U=konst), mis vastavalt seadeväärtusele ning võrgupingele on võimeline muutma tootmisseadme väljastatavat reaktiivvõimsust kogu tehnilise võimekuse piires. Pinge juhtimise funktsionaalsuse kasutamise käivitab põhivõrguettevõtja vastavalt vajadusele, mis kompenseeritakse kliendile. Pinge juhtimise funktsionaalsuse käigus on ühe liitumispunkti järgi ühendatud tootmisseadme generaatori(te) vahel reaktiivvõimsuse jaotamine vaba eeldusel, et töös olevate generaatorite P/Q-kõvera järgne reaktiivvõimsus on saavutatav. 4.12.8 Kõikide seadistatavate väljundvõimsuste (pinge, aktiiv- ja reaktiivvõimsus jms) referentskoht on tootmisseadme liitumispunkt elektrivõrguga. 4.13 Sageduse primaarreguleerimine 4.13.1 Tootmisseade peab olema võimeline osalema primaarreguleerimisel ning reguleerimisel täitma võrgueeskirjas toodud primaarreguleerimise tingimusi. 4.13.2 Primaarreguleerimise võimekuse määratlemisel on aluseks järgmised terminid: 4.13.2.1 Primaarreserv – tootmisseadme primaarreguleerimise ulatus; 4.13.2.2 Tundetustsoon – hälve nimisagedusest, mille korral tootmisseade ei teosta reguleerimist; 32 4.13.2.3 Statism – sageduse suhtelise muutuse suhe võimsuse suhtelisse muutusesse. 𝑃𝑛𝑖𝑚𝑖 ∙ ∆𝑓 𝑆𝑡𝑎𝑡𝑖𝑠𝑚% = ∙ 100 ∆𝑃 ∙ 50 4.13.3 Sageduse primaarreguleerimise funktsionaalsust kirjeldab joonis 1 „Sageduse primaarreguleerimine“. Joonis 1. Sageduse primaarreguleerimine 4.13.4 Päikese- ja tuuleelektrijaamadel, mille väljundaktiivvõimsus sõltub ilmastikutingimustest, rakendatakse primaarreservi tekitamist vastavalt maksimaalsele võimalikule hetkväljundvõimsusele vastavalt joonisel 2 kujutatult. Joonis 2. Primaarreguleerimise funktsionaalsus 33 4.13.5 Tootmisseadme primaarreguleerimise seadistust peab olema võimalik elektrisüsteemi juhtimiskeskusest muuta. Muudetavad parameetrid peavad olema: 4.13.5.1 primaarreguleerimise olek; 4.13.5.2 tootmisseadme tundetustsoon; 4.13.5.3 statism. 4.14 Omatarbekoormusele üleminek 4.14.1 Tootmisseade peab olema võimeline minema üle omatarbekoormusele järgmistel juhtumitel: 4.14.1.1 sageduskaitse toimimisel; 4.14.1.2 pingekaitse toimimisel. 4.14.2 Tootmisseade peab olema võimeline talitlema omatarbekoormusel vähemalt ühe tunni jooksul. 4.14.3 Tootmisseade peab olema võimeline omatarbelt sünkroniseerima tagasi võrku. 4.14.4 Omatarbele ülemineku nõuet ei kohaldata asünkroongeneraatoritele, päikese- ja tuuleelektrijaamadele. 4.15 Elektrienergia kvaliteedi nõuded 4.15.1 Siinkohal on välja toodud väärtused mida põhivõrguettevõtja kasutab planeerimisväärtustena 4.15.2 Konkreetsete klientide korral on lubatavad piirväärtused madalamad ning määratletakse iga konkreetse kliendi puhul liitumislepingus eraldi 4.15.3 Kliendi poolt põhjustatud pingemuutused ei tohi liitumispunktis ületada 3%. 4.15.4 Värelus (flikker) 4.15.4.1 Värelus 110 kV elektrivõrgus E Pst i  1,0 E Plt i  0,8 4.15.4.2 Värelus 330 kV elektrivõrgus E Pst i  0,8 E Plt i  0,6 34 4.15.5 Pinge asümmeetria 4.15.5.1 Normaaltalitlusel ei tohi vastujärgnevuskomponendi efektiivväärtuse 10-minutiline keskväärtus ületada 110 kV võrgus 1,5 % pärijärgnevuskomponendist iganädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest ja 330 kV võrgus 1 % pärijärgnevuskomponendist iganädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest. 4.15.6 Harmoonikud 4.15.6.1 Pingeharmoonikud 4.15.6.1.1 Põhivõrguettevõtja 110 kV ülekandevõrgu kõrgemate harmoonikute pingete (kuni 50-ndat järku) planeerimisväärtused on järgnevad: Paaritud harmoonikud Paarisharmoonikud 3-ga jagumatud 3-ga jaguvad Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, % 5 3,0 3 3,0 2 1,0 7 2,5 9 1,5 4 0,7 11 1,7 15 0,5 6 0,5 13 1,7 21 0,5 8 0,3 17 1,2 >21 0,3 10 0,3 19 1,2 12 0,2 23 0,8 >12 0,2 25 0,8 >25 0,5 35 4.15.6.1.2 Põhivõrguettevõtja 330 kV ülekandevõrgu kõrgemate harmoonikute pingete (kuni 50-ndat järku) planeerimisväärtused on järgnevad: Paaritud harmoonikud Paarisharmoonikud 3-ga jagumatud 3-ga jaguvad Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, % Järk h Suhteline pinge uh, % 5 2,0 3 2,0 2 1,0 7 2,0 9 1,0 4 0,5 11 1,5 15 0,3 6 0,3 13 1,5 21 0,2 >6 0,1 17 1,0 >21 0,2 19 1,0 23 0,7 25 0,7 >25 0,1+12,5/h 4.15.6.2 Vooluharmoonikud 4.15.6.2.1 Kliendile maksimaalsed lubatud voolu emissiooni väärtused liitumispunktis. % kliendi maksimaalsest voolust Voolu maksimaalne moonutus (TDD) 5% Faasivoolu psofomeetriline väärtus 5A Voolu vastujärgnevuskomponent 20% 36 4.15.6.2.2 Paaritute vooluharmoonikute lubatavad piiremissioonid Vooluharmoonikute piiremissioonid Harmooniku järk voolutugevuse suhtes % h < 11 4,0 11  h  17 2,0 17  h  23 1,5 23  h  35 0,6 35  h  50 0,5 Harmoonikute summaarne 5,0 moonutustegur (TDD) 4.15.7 Kõrgsagedusside häiringud 5.15.7.1 Põhivõrgu 330 kV pingeastmel kasutatakse kõrgsagedussidet. 4.15.7.2 Klient peab tagama, et kliendi elektripaigaldise poolt genereeritav ei tohi ületada 35 dB (0 dB = 0,775 V) sagedusvahemikus (40…500) kHz, mõõdetuna standardse kauglülitusseadme sisendis liitumispunktis. Mõõdetava sagedusriba laius peab olema vähemalt 2 kHz. 37 5 PÕHIVÕRGU TEHNILISED PÕHIMÕTTED JA PARAMEETRID 5.1 Üldosa 5.1.1 Peatükk kirjeldab põhivõrguettevõtja alajaamade, liinide ja elektripaigaldistega seotud tehnilisi lahendusi ning põhimõtteid. Käesolevast peatükist juhindutakse kliendi liitumistaotluse alusel tehtavate põhivõrguettevõtja elektrivõrgu ümberehitustööde tehniliste lahenduste koostamisel. 5.1.2 Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ja võrgutasu vähendamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral”. Liitumislepingus katkestusaegade kokkuleppimisel lähtutakse alati kehtivast määruse redaktsioonist. 5.1.2.1 Vastavalt kehtivale Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ tuleb rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada ühe toitega tarbimiskohas 120 tundi jooksul ning kahe sõltumatu toitega tarbimiskohas 2 tunni jooksul. 5.1.2.1.1 Juhul kui alajaama toiteliinid paiknevad ühistel mastidel välja arvatud viimane portaal (lõpumast), rakendatakse katkestusaega 120 tundi. 5.1.2.1.2 Juhul kui olemasoleva võrgulepingu kliendi, kelle tarbimiskohas on võrgulepinguga kokku lepitud 2 tunni pikkune rikke likvideerimise tähtaeg, tootmistingimuste muutmise tingib lisanduv tootmisvõimsus ning tarbimisvõimsust ei suurendata, pakub põhivõrguettevõtja kliendile ka pärast tootmistingimuste muutmist 2 tunnist katkestusaega. 5.1.3 Põhivõrguettevõtjal ei ole harva esinevate sündmuste puhul võimalik tarbimiskohas, mille toiteks rajatakse üks kaheahelaline õhuliin, rikkest põhjustatud katkestust kõrvaldada Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” toodud tähtajaga. Harva esinevateks sündmusteks loetakse järgnevaid sündmusi: 5.1.3.1 liini masti vigastust; 5.1.3.2 kaheahelalise liini mõlema ahela üheaegne vigastus. 38 5.1.4 Kliendil on võimalus kokkuleppel põhivõrguettevõtjaga ning kooskõlas punktiga 3.5.3 rajada liitumiseks vajalik põhivõrguettevõtja omandisse jääv elektripaigaldis põhivõrguettevõtja 110 kV ülempingega alajaamades, mis on renoveeritud hiljem kui 2003. aastal ning ainult juhul, kui elektripaigaldist hakatakse pärast võrguühenduse pingestamist kasutama ainult kliendi poolt võrgust võetava või võrku antava elektrienergia ülekandeks. 5.2 Õhu- ja kaabelliinid 5.2.1 Õhuliinide üldosa 5.2.1.1 Uute õhuliinide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb maksimaalselt kasutada olemasolevate õhuliinide trasse/koridore; 5.2.1.2 Uute õhuliinide ehitamisel kasutatakse kuni neljaahelalisi maste; 5.2.1.3 Erinevate pingetega mitmeahelalise liini korral ehitatakse kõrgemale suurema nimipingega ahelad; 5.2.1.4 Õhuliini ristumisel põhimaanteede, raudteede ja laevatatavate veeteedega, peavad olema mõlemal pool ristumist ankrumastid koos topeltisolaatorkettidega, mis koosnevad kahest paralleelsest ankrumasti traaversile üksteisest sõltumatult kinnitatud isolaatorkettide komplektist. Nimetatud lahendust tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette selline ristumine liiniga; 5.2.1.5 Õhuliini ristumisel maantee, raudtee ja laevatatavate veeteega, tuleb ristumisel tagada vertikaalgabariit 10 m 330 kV ja 8,5 m 110 kV õhuliini juhtmetega. Nimetatud gabariite tuleb kasutada ka juhul kui lähima kümne (10) aasta jooksul nähakse ette antud ristumine liiniga. Ülejäänud olukordades lähtutakse standardis EVS-EN 50341- 2-20 („Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)) toodud õhkvahemikest; 5.2.1.6 Kliendil ei ole lubatud olemasolevatele põhivõrguettevõtja mastidele ehitada juurde oma liiniahelat; 5.2.1.7 Suurema ristlõikega liini juhtme vahetuse korral kasutatakse olemasolevaid maste juhul kui see on tehniliselt võimalik. 5.2.2 330 kV õhuliinid 5.2.2.1 330 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema vähemalt 3x400-Al mm²; 5.2.2.2 Haritaval põllumaal kasutada vabaltseisvaid maste; 39 5.2.2.3 330 kV liinidel kasutatakse ainult klaasisolaatoreid välja arvatud viimases portaali ühendatud visangus, kus komposiitisolaatorite kasutamine võib olla tehniliselt põhjendatud tõmbekettides. Klaasisolaatoritele paigaldatakse koroonarõngad ja lahendussarved. I-tüüpi kandekettidesse tuleb lisaks lekkeraja pikkusest tulenevalt nõutud isolaatoritele lisada kõige ülemiseks isolaatoriks üks avatud profiiliga lisaisolaator, mille diameeter on vähemalt 1,5-kordne alumise isolaatori diameeter; 5.2.2.4 Kaableid võib 330 kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada mitte lähemale kui 10 m masti vundamendist, tõmmitsast, maandurist või juhtme projektsioonist; 5.2.2.5 Uute liinide ühendamist harudena olemasolevatele 330 kV liinidele ette ei nähta. 5.2.3 110 kV õhuliinid 5.2.3.1 110 kV õhuliinide voolujuhtiva osa ristlõige peab olema 1x240 Al mm² või 2x240 Al mm²; 5.2.3.2 110 kV liinidel kasutakse kas klaas- või komposiitisolaatoreid. I-tüüpi kande- kettidesse tuleb lisaks lekkeraja pikkusest tulenevalt nõutud isolaatoritele lisada kõige ülemiseks isolaatoriks üks avatud profiiliga lisaisolaator, mille diameeter on vähemalt 1,5-kordne alumise isolaatori diameeter. Komposiitisolaatorite paigaldamine ei ole lubatud mastidele, kus traaversil on alla suunatud tugiõla konstruktsioon; 5.2.3.3 Kaableid võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti vundamendist, tõmmitsast, maandurist või juhtme projektsioonist; 5.2.4 110 kV kaabelliinid 5.2.4.1 Kasutatakse ainult piki- ja radiaalsuunas veetihedaid kaableid, mille soone maksimaalne lubatud töötemperatuur on 90ºC, läbilaskevõime arvutustel kasutada soone töötemperatuuri 65ºC; 5.2.4.2 Kaabli ekraan maandatakse mõlemast otsast; 5.2.4.3 Kaablite paigaldamisel avatud meetodiga kaetakse kaablid betoonplaatidega ning kaablitrass tähistatakse hoiatuslindi ja ID markerpallidega; 5.2.4.4 Täiendava tähistusena trassi kohal kasutatakse kaablitulpasid haritava maa-ala ääres, kaablitrassi kulgemiskohas vette, looduslikes parkides, niitudel, metsas, maantee läheduses ning mujal analoogsetes kohtades ja kohtades, kus võidakse teha trassivaldajatega kooskõlastamata planeerimis-, puurimis- või kaevetöid; 5.2.4.5 Ristumisel teede ja muude kommunikatsioonidega tuleb kaabelliini iga faas paigaldada eraldi torusse. Toru siseläbimõõt peab olema vähemalt 1,5 kaabli välisläbimõõtu, kuid mitte vähem kui 160 mm; 5.2.4.6 Sildade, viaduktide, estakaadide ja teiste analoogsete rajatiste konstruktsioonid ning rajatisel viibida võivad inimesed tuleb täiendavalt kaitsta kaablirikke korral võimaliku elektrikaare, maaühendusvoolu ja puutepinge kahjuliku toime eest; 5.2.4.7 Olemasoleva kaabli kaitsevööndisse on täiendavate kaablite paigaldamine keelatud. 40 5.2.5 110 kV segaliinid 5.2.5.1 Elektripaigaldiste ümberehitamisel üldjuhul segaliine (õhuliinid + kaabelliinid) ei ehitata. Kui segaliini rajamine osutub majanduslikult ja tehniliselt põhjendatuks, peavad nende rajamisel olema täidetud järgmised tingimused: 5.2.5.1.1 Paigaldatava kaablilõigu läbilaskevõime 65 ºC juures peab vastama õhuliini läbilaskevõimele, kuid mitte olema väiksem kui 700 A; 5.2.5.1.2 Paigaldatava kaablilõigu osa ei tohi asuda kahe õhuliini lõigu vahel s.t., et kaabel saab alguse kas alajaamast või olemasolevast kaablist; 5.2.5.1.3 Tehniliste põhjenduste aluseks on koostöös Kliendiga teostatav uuring, mille põhjendatud kulud katab elektripaigaldise ümberehitamise taotleja. 5.3 Alajaamade skeemide põhimõtted 5.3.1 Üldjuhul rajatakse liitumise käigus uus alajaam hajaasustusega piirkonnas olemasolevale alajaamale mitte lähemale kui 15 km ja tiheasustusega piirkonnas mitte lähemale kui 3 km. Erandiks on: 5.3.1.1 Juhtumid, kus põhivõrguettevõtja hinnangul tingib liidetav võimsus või mingi muu asjaolu alajaama ehitamise eespool toodud tingimustega võrreldes lähemale. Põhivõrguettevõtja hinnang põhineb kliendi ja põhivõrguettevõtja kokkuleppel enne liitumistaotluse esitamist teostataval uuringul, millega võrreldakse erinevate variantide kogukulusid. Kogukulud määratakse erinevatele variantidele, milles arvestatakse investeeringu-, käidu-, hooldus- ning muid (näiteks kaod, töökindlus, katkestuskahjud jmt) kaasnevaid kulusid eeldatavast kasutuselevõtust järgneva 15 aasta käidu perioodi jooksul. 5.3.1.2 Juhul kui klient on nõus sõlmima tähtajalise (pikkusega 25 aastat) võrgulepingu, võib põhivõrguettevõtja ehitada liitumisalajaama ligemale kui eelpooltoodud kriteeriumid lubavad järgmistel tingimustel: 5.3.1.2.1 Kliendile rajatav alajaam ei tohi paikneda ühendatavast olemasolevast õhuliinist kaugemal kui ühe 110 kV ülekandeliini visangu pikkus; 5.3.1.2.2 Ühendatav õhuliin peab olema varustatud optikaga (OPGW, ADSS vms). 5.3.2 Olemasoleva alajaama laiendamisel lähtutakse lahtrite ühetaolisuse põhimõttest, ehk siis kasutatakse olemasoleva alajaama skeemi ja plaanilahendust. 5.3.3 Harualajaamad 5.3.3.1 Harualajaam ühendatakse haruna olemasolevale 110 kV õhuliinile; 5.3.3.2 Alajaam peab olema perspektiivis laiendatav H-skeemiga alajaamaks; Harualajaama korral ei ole põhivõrguettevõtjal võimalik pakkuda lühemat rikkest põhjustatud elektrikatkestuste likvideerimise tähtaega kui 120 tundi. 5.3.4 Kahe sektsiooniga (sealhulgas H-skeemiga) alajaamad 41 5.3.4.1 H-skeemiga alajaama kogumislattidele on ühendatud kuni neli ühendust; 5.3.4.2 Kahe sektsiooniga alajaama kogumislattidele on ühendatud rohkem kui neli ühendust; 5.3.4.3 Liinide ja jõutrafode ühendused teostatakse lahk-võimsuslülititega; 5.3.4.4 Sektsioonidevahelise võimsuslüliti (edaspidi SVL) paigaldamise vajadus otsustatakse vähemalt 3 põhivõrguettevõtja toiteliini puhul igas alajaamas juhtumipõhiselt, lähtudes süsteemi N-1 töökindluse kriteeriumist (näiteks, kui kolmas põhivõrguettevõtja liin on tupikliin, siis SVL-i ei paigaldata). SVL paigaldamise vajaduse määramisel ei ole oluline kliendi lahtrite arv alajaamas, kuna see ei mõjuta süsteemi töökindlust; 5.3.4.5 Kui SVL-i ei paigaldata koheselt, siis sektsioonide vaheline ühendus teostatakse kahe maanduslüliteid omava lahklülitiga (arvestades võimsuslüliti ja voolutrafo paigaldamist tulevikus). Kui SVL paigaldatakse koheselt, siis teostatakse ühendus ühe lahk- võimsuslülitiga ja eraldiseisvate sektsioonide maanduslülititega; 5.3.4.6 Kummalegi sektsioonile peab jääma laiendusvõimalus ühe liini lahtri jaoks, juhul kui elektrivõrgu arenguskeem ei näe ette rohkem; 5.3.4.7 GIS lahendust kasutatakse üksnes juhtudel, kui ruumipuudusel ei ole võimalik kasutada muid majandus-tehniliselt põhjendatud lahendusi; 5.3.4.8 GIS jaotlas teostatakse sektsioonide vaheline ühendus alati võimsuslülitiga. 5.3.5 Kahe süsteemiga alajaamad 5.3.5.1 Kahe 110 kV lattide süsteemiga skeemi kasutatakse: 5.3.5.1.1 330/110 kV alajaamades; 5.3.5.1.2 Alajaamades, kus üksnes süsteemide olemasolu tagab olulise osa klientide varustuskindluse avarii korral, kui üks latisüsteem on remontrežiimis; 5.3.5.1.3 Alajaamades, kus üksnes süsteemide olemasolu hoiab ära üle- kandepiirangud klientidele avarii korral normaalrežiimis; 5.3.5.1.4 Alajaamades, kuhu on ühendatud olulised 110 kV transiitliinid. 5.3.5.2 Kõik liinide ja jõutrafode võimsuslülitid ühendatakse lahklülititega mõlemale süsteemile. Süsteemide vaheline ühendus teostatakse kahe maanduslüliteid omava lahklüliti ja võimsuslülitiga; 5.3.5.3 Kummalegi süsteemile peab jääma laiendusvõimalus vähemalt ühe lahtri jaoks, täpne perspektiivsete lahtrite arv määratakse vastavalt elektrivõrgu arengu- skeemile. 5.3.6 330 kV alajaama skeemide põhimõtted 5.3.6.1 Olemasoleva alajaama laiendamisel lähtutakse lahtrite ühetaolisuse põhimõttest, ehk siis kasutatakse olemasoleva alajaama skeemi ja plaanilahendust. 5.3.7 Dupleks-skeemiga alajaamad 5.3.7.1 Dupleks-skeemi kasutatakse nelja või enama liini- ja jõutrafoühenduse korral; 42 5.3.7.2 Kõik põhivõrguettevõtja liinid ühendatakse kahe võimsuslülitiga mõlemale latile. Kliendilahtrid ühendatakse ühe võimsuslülitiga ühele latile või kahe võimsuslülitiga kahele latile; 5.3.7.2.1 Kui kliendi lahtrid ühendatakse ühe võimsuslülitiga ühele latile, siis nähakse ette teise võimsuslüliti paigaldamise võimalus; 5.3.7.3 Tulevikus lisanduvate liinide või jõutrafode jaoks nähakse ette jaotla laiendamisvõimalus vastavalt elektrivõrgu arenguskeemile, kuid mitte vähem kui neljale ühendusele; 5.3.7.4 Juhul kui ühenduste arv on suurem kui kaheksa või ühele latisüsteemile ühendatud jõutrafosid on vähemalt kolm, siis 330 kV latid sektsioneeritakse võimsuslülitiga. 5.3.8 Hulknurkskeemidega alajaamu kasutatakse kolme ühenduse korral võimalusega ehitada tulevikus välja dupleksskeemiks. 5.3.9 Kliendi jõutrafo ülempingepoolel peab olema vastavalt 110 kV või 330 kV võimsuslüliti. 5.4 Alajaama hooned ja rajatised 5.4.1 Välisjaotla korral näeb põhivõrguettevõtja alati ette eraldi juhtimishoone rajamise, kuhu nähakse ette ka ruum perspektiivsete lahtrite sekundaarseadmetele; 5.4.2 Alajaamade juhtimishooned peavad olema laiendatavad; 5.4.3 Põhivõrguettevõtja ja Kliendi hoonetel peavad olema eraldi tuletõrje- ja valvesüsteemid. 5.5 Alajaama vahelduvabipinge (AC) süsteemide lahendused 5.5.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema eraldi AC keskused. Põhivõrguettevõtja AC keskus on kahesektsiooniline ja omab toitekindluse tagamiseks reservilülitusautomaatikat toitesisendite vahel. 5.6 Alajaama alalisabipinge (DC) süsteemid 5.6.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema eraldi DC keskused. Põhivõrguettevõtja 330 kV alajaamades kasutatakse 220 V ja 110 kV alajaamades 110 V alalisabipingesüsteemi. 5.6.2 Kõikides alajaamades peab olema vähemalt üks akukeskus. 5.6.3 Minimaalne ühe akupatarei mahutavus peab olema 100 Ah 10 h tühjenemisrežiimis. 5.7 Releekaitse ja automaatika kavandamise põhimõtted 5.7.1 Releekaitse kavandatakse nii, et see oleks kiire, tundlik, selektiivne ja töökindel ning hõlmaks kõiki elektriseadmeid. 43 5.7.2 Releekaitse seadmete valikul arvestatakse elektrisüsteemi stabiilsuse nõuetega. Kõik võrku ühendatud generaatorid peavad taluma 250 ms pingelohku (jääkpinge 0%) välja lülitumata vastavalt Võrgueeskirjale. See tähendab, et rikke kõrvaldamise aeg põhikaitse poolt ei tohi seda aega ületada. 5.7.3 Lahk- ja maanduslülitite blokeeringuloogika realiseerimisel ei tohi kasutada fiidriterminale ega RTU-d, vaid see tuleb realiseerida lülitite abikontaktide ja nendevaheliste kaabel- ühenduste baasil. 5.8 Jõutrafod 5.8.1 Üldosa 5.8.1.1 Välispaigaldusega jõutrafodele automaatset tulekustutussüsteemi ei ehitata; 5.8.1.2 Kõikidel jõutrafodel peab vähemalt üks mähistest olema kolmnurkühenduses; 5.8.1.3 Kõigi jõutrafoga ühendatud seadmete (mõõtetrafod, võimsuslülitid, keskpinge kaablid) paigaldamisel tuleb järgida standardi EVS-EN 61936-1 p. 8.7.2.1. nõudeid; 5.8.1.4 Tuletõkkeseinad paigaldatakse jõutrafodele vastavalt standardile EVS-EN 61936-1 p.8.7. 5.8.2 330 kV 5.8.2.1 330 kV jõutrafod peavad olema tavatrafod. 5.8.2.2 Jõutrafo valiku kriteeriumid: 5.8.2.2.1 Nimipinged: 347/117,5/21 kV; 5.8.2.2.2 Nimivõimsused põhivõrguettevõtja võrgus: 200/200/60 MVA; 5.8.2.2.3 Jõutrafode astmelüliti peab asuma 330 kV poolel; 5.8.2.2.4 Astmelüliti astmed ±6×1,33%; 5.8.2.2.5 Tavatrafode 330 kV ja 110 kV mähised võivad töötada jäigalt maandatud (ka läbi neutraalilüliti) neutraaliga, läbi reaktori maandatud neutraaliga või isoleeritud neutraaliga; 5.8.2.2.6 Tavatrafode 110 kV neutraalide väljavõtete isolatsiooni tase peab olema võrdne faasi isolatsiooni tasemega; 5.8.2.2.7 Tavatrafode 330 kV neutraali väljavõtete ja mähise isolatsioonitase peab olema vähemalt 245 kV. 5.8.3 110 kV jõutrafod 5.8.3.1 Jõutrafo valiku kriteeriumid: 5.8.3.1.1 Nimipinged: 115/(38,5; 22; 16,5; 11; 6,6) kV; 5.8.3.1.2 Nimivõimsused: 63 MVA, 40 MVA, 25 MVA, 16 MVA, 10 MVA, 6,3 MVA, 2,5 MVA; 5.8.3.1.3 Astmelüliti astmed ±9×1,67%; 5.8.3.1.4 Jõutrafode astmelülitid peavad asuma 110 kV poolel; 44 5.8.3.1.5 Neutraali väljavõtte isolatsiooni tase peab olema võrdne faasi isolatsioonitasemega; 5.8.3.1.6 Neutraal peab olema maandatav maanduslülitiga. 5.9 Shuntreaktorid 5.9.1 Uute šuntreaktorite parameetrid: 5.9.1.1 Nimipinge: 21 kV, 5.9.1.2 Nimivõimsused: ühe lülitatava ühiku kohta: 20 MVAr, 30 MVAr või 50 MVAr. 5.10 Kondensaatorpatareid 5.10.1 Uute kondensaatorpatareide parameetrid: 5.10.1.1 Talitluspinge: 123 kV, 5.10.1.2 Nimivõimsused 115 kV pingel: 20 MVAr, 30 MVAr, 50 MVAr; 5.10.1.3 Kondensaatorpatarei (või patareide plokk – näiteks 20+30 Mvar) ühendatakse 110 kV jaotlasse. 5.11 Alajaama lühisvoolud ja maanduskontuur 5.11.1 Kõik 330 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 40 kA 1 s. 5.11.2 Kõik 110 kV alajaama primaarseadmed peavad taluma lühisvoolu vähemalt 25 kA 1 s. 5.11.3 Minimaalne alajaama maanduskontuuri ristlõige on Cu 50 mm². 5.12 Alajaama juhtimine ja andmehõive 5.12.1 Põhivõrguettevõtjal ja kliendil peavad olema eraldi ja üksteisest sõltumatud telemaatika- seadmed (RTU – Remote Terminal Unit, juhtimisarvuti, switch jne). 5.13 Võrgu analüüsimise seadmed 5.13.1 Väline häiresalvesti 5.13.1.1 Lühisvoolude mõõtmise tagamiseks ja releekaitse toimete analüüsimiseks, paigaldatakse 110 kV ja 330 kV lahtritesse välised häiresalvestid. 5.13.2 Elektrienergia kvaliteedi mõõtmine 5.13.2.1 Elektrienergia kvaliteeti tuleb mõõta kõikides põhivõrguettevõtja ja Kliendi vahelistes 110 kV või 330 kV liitumispunktides ja vajadusel 110 kV jõutrafode 110 kV õlgades ja selleks kasutatakse ainult EVS-EN 61000-4-30 klass A tüüpi elektrienergia kvaliteedi- mõõte- seadmeid. 5.13.3 Laimõõtesüsteem (WAMS) 45 5.13.3.1 Põhivõrguettevõtja kasutab laimõõtesüsteemi WAMS elektrisüsteemi talitluse jälgimiseks, juhtimiseks ning adekvaatse mõõteinformatsiooni saamiseks süsteemi talitluse seireks ja Eesti elektrisüsteemi dünaamilise mudeli verifitseerimiseks. 5.13.4 PMU (Phasor Measurement Unit) 5.13.4.1 Seadmed paigaldatakse kõikidesse 330 kV liinide lahtritesse ja liituvate tootjate lahtritesse (soojuselektrijaamad, tuuleelektrijaamad). 110 kV paigaldatakse PMU seadmed olulisemate (võrgu kvaliteeti mõjutavate) põhivõrguga liituvate klientide lahtritesse. 5.14 Ülekantava elektrienergia mõõtmine 5.14.1 Võrguteenuse mahtu ja elektrienergia kogust mõõdetakse kliendi liitumispunktis. Kõik tehingus kasutatavad kasutusele võetavad vahelduvvoolu elektrienergia mõõtevahendid peavad vastama Eesti Vabariigi Mõõteseadusele. 5.14.2 Kommertsmõõtepunktides on lubatud kasutada ainult induktiivseid pingetrafosid. Mahtuvuslike pingetrafode kasutamine ei ole lubatud. 5.14.3 Mõõteahelates ei kasutata vahevoolutrafosid ja voolutrafode sekundaarvoolude summeerimist. Mõõteahelates ei tohi kasutada lisatakistusi. Mõõtejuhistikku ei tohi paigaldada kõrgepingejuhtidega ühisesse kanalisse, redelile või torustikku. Mõõtetulemuste mõjutamise vältimiseks peavad mõõteahelate ja seal olevate seadmete kõik klemmid olema kaetud ja plommitud. Arvestid ja nende lisaseadmed peavad asuma eraldiseisvas mõõtekilbis. 5.14.4 Mõõtmisel pingetel 6-330 kV kasutatavad arvestid peavad võimaldama aktiiv- ja reaktiivenergia mõlemasuunalist mõõtmist mõõteperioodiga vähemalt 15 minutit. 46 6 JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJATEGA LIIDETAVATE TOOTMISSEADMETE LIITUMISE KOOSKÕLASTAMINE 6.1 Üldosa 6.1.1 Klassi 2 kuuluvate läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja päikeseelektrijaamade) ning klassi 3 ning klassi 4 tootmisseadmete liitumine jaotusvõrguettevõttega kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. Jaotusvõrguettevõtja, kelle elektrivõrgul puudub liitumispunkt põhivõrguettevõtja elektrivõrguga võib pöörduda tootmisseadmete kooskõlastamisel otse põhivõrguettevõtja poole. 6.1.2 Tootmisseadme liitumise kooskõlastusega antakse tootmisseadme liitumise põhivõrguettevõtja poolsed tehnilised ning menetluslikud nõuded. 6.1.3 Jaotusvõrguettevõtja algatab kooskõlastusprotsessi pärast tootja poolt esitatud liitumistaotluse menetlusse võtmist, edastades põhivõrguettevõtjale tootja elektripaigaldise nõutud andmed ning jaotusvõrguettevõtja poolt koostatavad täiendavalt kohustuslikud lisad vastavalt lisale 1. 6.1.4 Klassi 3 ja klassi 4 tootmisseadme kooskõlastamiseks tasub jaotusvõrguettevõtja põhivõrguettevõtjale menetlustasu vastavalt punktis 3.3.2 toodule. Menetlustasu arve esitatakse jaotusvõrguettevõtjale kolme (3) tööpäeva jooksul pärast tootmisseadme liitumise kooskõlastamiseks nõutud materjalide edastamist põhivõrguettevõtjale maksetähtajaga 21 päeva. 6.1.5 Jaotusvõrguettevõtja hindab tootmisseadme liitumistaotluse alusel vajadust muuta olemasolevaid võrgulepinguga sätestatud tarbimis- ja tootmistingimusi põhivõrgus, esitades põhivõrguettevõtjale lisas 1 nimetatud täiendavatele kohustuslike lisadega koos deklaratsiooni, milles kinnitatakse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumist või esitatakse liitumistaotlus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks. 6.1.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus kümne (10) tööpäeva jooksul alates taotluse materjalide ja menetlustasu laekumisest (kui kohaldub) esitada jaotusvõrguettevõtjale päring täiendavate andmete saamiseks või teavitada puudustest tootja poolt esitatud taotluse materjalides, mis takistavad kooskõlastuse väljastamist. Kooskõlastuse menetlemine peatub kuni kohustuslike ning nõuetekohaste materjalide esitamiseni. 47 6.1.7 Juhul, kui tootja liitumine jaotusvõrguettevõtjaga tingib tarbimis– ja/või tootmisvõimsuste muutmise vajaduse jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahel, alustatakse lisaks kooskõlastuse protsessile jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumisprotsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada liitumistaotlus vastavalt punktile 3.1 ning millele kohaldub punktis 3.3.2 nimetatud liitumistaotluse menetlustasu ja punktis 3.3.3 nimetatud toimingutasu. Põhivõrguettevõtja väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele liitumislepingu pakkumise vastavalt punktile 3.2. 6.1.8 Kooskõlastuste raames, millega kaasneb liitumine põhivõrguga, ei kohaldata punktis 3.3.2.1 nimetatud menetlustasu. 6.1.9 Juhul, kui tootja liitumisega ei kaasne jaotus- ja põhivõrguettevõtja vahelist tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutumist, kuid on vajalikud ümberehitustööd põhivõrgus, jätkatakse täiendavalt kooskõlastuse protsessile põhivõrguettevõtja elektripaigaldise ümberehitus protsessiga, milleks jaotusvõrguettevõtjal tuleb esitada elektripaigaldise ümberehitamise taotlus põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonnas. Põhivõrguettevõtja väljastab sellisel juhul lisaks kooskõlastusele elektripaigaldise ümberehituse lepingu pakkumise, milles toodud ümberehitustööde teostamine on tootmisseadme elektrivõrguga liitumise eelduseks. 6.1.10 Juhul, kui tootja liitumisel jaotusvõrguga ei ole vajalik ümberehitus- või liitumislepingu sõlmimine põhivõrguettevõtjaga, väljastab põhivõrguettevõtja kooskõlastuse tootmisseadme liitmiseks elektrivõrguga pärast nõuetekohaste materjalide edastamist ning menetlustasu laekumist (kui on vastavas klassis kohalduv): 6.1.10.1 Klass 2 - kuni 14 päeva jooksul; 6.1.10.2 Klass 3 – kuni 30 päeva jooksul; 6.1.10.3 Klass 4 – kuni 60 päeva jooksul. 6.1.11 Tootmisseadme elektrivõrguga liitumise kooskõlastus kehtib kuus (6) kuud alates kooskõlastuse väljastamisest liitumistaotluses toodud elektripaigaldisele, mille vältel tuleb jaotusvõrguettevõtjal sõlmida tootjaga liitumisleping. 6.1.12 Põhivõrguettevõtja poolt väljastatavad kooskõlastused hõlmavad: 6.1.12.1 tootmisseadme kirjeldust; 6.1.12.2 sellele kohalduvad tehnilisi erinõudeid; 6.1.12.3 liitumise menetluslikke nõudeid ning kehtivusaega. 6.1.13 Üle 5 MW netoaktiivvõimsusega tootmisseadmete nõuetekohasust hindab võrgukatsetuste tulemusel põhivõrguettevõtja vastavalt punktis 3.9 ja lisas 3 kirjeldatule. 48 6.2 Kooskõlastamise protsessi vältel esitatavad andmed 6.2.1 Jaotusvõrguettevõtja edastab tootja liitumise kooskõlastamisel põhivõrguettevõtjale täiendavalt lisas 1 toodud mahule järgmised kohustuslikud dokumendid: 6.2.1.1 tootja liitumistaotlus koos selle lisadega, sh üle 5 MW tootmisseadmetel PSS/E ja üle 10 MW tootmisseadmetel PSCAD mudelid; 6.2.1.2 deklaratsiooni tarbimis- ja tootmistingimuste mitte muutmise vajadusest vastavalt lisas 1 toodud vormile või liitumistaotluse tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks; 6.2.2 Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga üle 5 MW tootmisseadme ühendamiseks sõlmitava liitumislepingu pakkumise enne selle väljastamist. Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab muudatusettepanekud liitumislepingu pakkumisele viie (5) tööpäeva jooksul. 6.2.3 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust vastavalt kooskõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule. Tootmisseadme sünkroniseerimine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud sünkroniseerimise eeldused on täidetud. 6.2.4 Jaotusvõrguettevõtja edastab üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega liituva elektripaigaldise elektriosa projekti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks vähemalt 3 kuud enne planeeritavat sünkroniseerimist ning pärast omapoolsete täienduste lisamist, mis hõlmavad infot jaotusvõrgu kaitseseadmestikust ja nende sätetest ning muust vastavalt kooskõlastuses ja liitumistingimuste lisas 5 toodule. Tootmisseadme sünkroniseerimine on võimalik koheselt pärast elektriosa projekti kooskõlastust tingimusel, et muud sünkroniseerimise eeldused on täidetud. 6.2.5 Põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks esitatav tootja elektriosa projekt peab olema jaotusvõrguettevõtja poolt kooskõlastatud. 6.2.6 Põhivõrguettevõtja vaatab kooskõlastamiseks esitatud elektriosa projekti läbi 30 päeva jooksul, esitades vastusena võrgueeskirja kohase kooskõlastuse tootja elektripaigaldise elektriosa projektile või märkused puuduste kõrvaldamiseks. 6.2.7 Elektriosa projekti kooskõlastamise järgselt alustab tootja katsekava koostamist lähtudes punktist 3.9. Katsekava esitatakse esmalt jaotusvõrguettevõtjale ning seejärel põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks. Põhivõrguettevõtja kooskõlastab või esitab ettepanekud katsekava korrigeerimiseks kümne (10) tööpäeva jooksul pärast selle esitamist põhivõrguettevõtjale. 6.2.8 Sideühenduse rajamisel tuleb lähtuda punktis 0 toodud nõuetest. 6.2.9 Tootmisseadme sünkroniseerimise põhivõrguettevõtja poolseteks eeldusteks on: 49 6.2.9.1 põhivõrguettevõtja kooskõlastus tootmisseadme liitumiseks; 6.2.9.2 üle 1 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastus, sh mudelite heakskiitmine; 6.2.9.3 üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme liitumisel kolmepoolselt kinnitatud katsekava ning mudelite heakskiitmine; 6.2.9.4 edukas sünkroniseerimiseelse side testimine; 6.2.9.5 muude kooskõlastusest tulenevate piirangute puudumine. 6.2.10 Jaotusvõrguettevõtja teavitab põhivõrguettevõtjat kümne (10) tööpäeva jooksul järgmistest sündmustest: 6.2.10.1 tootja on liitumistaotluse tagasi võtnud/tühistanud; 6.2.10.2 tootja on allkirjastanud liitumislepingu/te või selle muudatused; 6.2.10.3 liitumispakkumise kehtivuse lõppemine (ilma liitumislepingu sõlmimiseta); 6.2.10.4 liitumislepingu lõppemine; 6.2.11 Juhul kui punktis 6.2.10 toodud sündmustest on põhivõrguettevõtjat teavitatud läbi põhivõrguettevõtja liitumise e-keskkonna, puudub täiendav vajadus punktis 6.2.10 toodud sündmuste esitamiseks. 6.2.12 Nõuetekohasuse tunnistuse väljastamiseks jaotusvõrguettevõtja poolt peavad olema täidetud kõik kooskõlastusest tulenevad nõuded. 6.3 Tehnilised põhimõtted 6.3.1 Kõikidel osapooltel (põhivõrguettevõtja, jaotusvõrguettevõtja ja tootja) tuleb paigaldada kaitseautomaatika, mis tagaks tema võrguelementide kaitsmise. 6.3.2 Kõikide põhivõrgu liitumispunktist tootmisseadme poole jäävate ümberehitustööde ja elektriseadmete paigaldamise korraldab jaotusvõrguettevõtja. Paigaldatava kaitseseadmestiku sätted kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga elektriosa projekti kooskõlastamise raames, kui vastavalt liitumistingimustele tuleb põhivõrguettevõtjaga elektriosa projekti kooskõlastada. 6.3.3 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmete kooskõlastamisel paigaldab põhivõrguettevõtja jaotusvõrgu ning põhivõrgu vahelise tarbimiskoha liitumispunktide kõrgepinge poolele distantskaitse, häiresalvesti ja kvaliteedianalüsaatori, kui neid ei ole varasemalt paigaldatud. Distantskaitse nähakse ette põhivõrgu seadmete kaitseks ning ei ole mõeldud jaotusvõrgus tekkinud rikete väljalülitamiseks. Ehitustööd teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille kulud kannab jaotusvõrguettevõtja. Põhivõrguettevõtja paigaldab distantskaitsed ja häiresalvestid vaid pingeastmele 110 kV või 330 kV. 6.3.4 Jaotusvõrguga ühendatud klass 4 tootmisseadmetele viib põhivõrguettevõtja läbi võrgueeskirjas ette nähtud pingelohu läbimise katse arvestades punktis 6.4.4.7 toodut. 50 6.4 Nõuded kaugjuhtimisele ning releekaitsele 6.4.1 Reaalajas edastatav informatsioon 6.4.1.1 Tootmisseadmest tuleb edastada jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustele reaalajas mõõtmised, juhtimised ja asendisignaalid vastavalt lisale 4. 6.4.1.2 Kõik asendisignaalid tuleb anda otse, nn kaksiksignaalidena (double-contact signals). 6.4.1.3 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab võimaldama eraldiseisvaid sideühendusi jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega. Kasutatav andmevahetuse protokoll on IEC 60870-5-104. 6.4.1.4 Jaotusvõrguettevõtjale edastatakse andmed kasutades ühte (1) IEC 60870-5-104 ühendust, põhivõrguettevõtjale kasutades ühte (1) IEC 60870-5-104 ühendust. 6.4.1.5 Sideühendused üle avaliku andmesidevõrgu (sh internet) on lubatud vaid juhul, kui kasutatakse IPsec virtuaalset privaatvõrku (VPN). VPN parameetrid edastatakse seadistajale vähemalt 30 päeva enne tootmisseadme pingestamist 6.4.1.6 Sideühendus peab olema häälestatud nii, et päringud tootja seadmetesse on lubatud kahest (2) jaotusvõrguettevõtja ja neljast (4) põhivõrguettevõtja IP alamvõrgust. Edastatavate andmete esitusviis lepitakse kokku tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. 6.4.1.7 Tootmisseadme võimsuslüliti(te) asend(id) edastatakse liitumispunkti(de)st iga fiidri osas eraldi. 6.4.1.8 Tootmisseadme juhtimissüsteem peab vahetama jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustega infomahtusid, milliste aja fikseerimise täpsus peab olema võrdne või parem kui ±20 ms (resolutsiooniga 1 ms). Infomahtude tabelis määratud infomahud täpsustatakse vajadusel tootmisseadme elektriosa projekti kooskõlastamise käigus. 6.4.2 Juhtimised 6.4.2.1 Jaotusvõrguettevõtja ja elektrisüsteemi juhtimiskeskustel peab olema võimalik reaalajas juhtida tootmisseadme ja sellega seotud elektripaigaldisi vastavalt lisale 4. 6.4.3 Releekaitse ja automaatika 6.4.3.1 Jaotusvõrguettevõtja tagab, et tootja oleks varustatud järgmiste kaitsetega 6.4.3.1.1 liigvoolukaitse; 6.4.3.1.2 üle-ja alapingekaitse; 6.4.3.1.3 sageduskaitse; 6.4.3.1.4 pinge asümmeetriakaitse; 6.4.3.1.5 võrgukaotuskaitse. 51 6.4.3.2 Jaotusvõrguettevõtja ehitab üle 1 MW nimiaktiivvõimusega tootmisseadme liitumispunkti eraldusautomaatika reservkomplekti sageduse ja pinge languse ja tõusu järgi, millede sätted kooskõlastatakse elektriosa projekti kooskõlastamisel. Sageduse sätted kooskõlastab põhivõrguettevõtja, pinge sätted määrab jaotusvõrguettevõtja. 6.4.3.3 Üle 5 MW tootmisseadme liitumispunkti paigaldab jaotusvõrguettevõtja asünkroontalitluse kaitse reservkomplekti, mille sätted kooskõlastab põhivõrguettevõtja elektriosa projekti kooskõlastamisel. Päikese- ja tuuleelektrijaamadele nimetatud kaitset ei paigaldata. 6.4.3.4 Klass 4 tootmisseadme kooskõlastamisel paigaldab põhivõrguettevõtja jaotusvõrguettevõtja tarbimiskoha liitumispunktide kõrgepinge poolele distantskaitse ja häiresalvesti. Ehitustööd teostatakse elektripaigaldise ümberehituslepingu alusel, mille kulud kannab jaotusvõrguettevõtja. 6.4.4 Jaotusvõrguga liituva üle 5 MW tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavuse hindamise erisused 6.4.4.1 Juhul, kui jaotusvõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja tootja elektripaigaldisega on ühendatud üle 5 MW tootmisseade, kinnitab tootmisseadme nõuetekohasust (ainult võrgueeskirjaga kehtestatud tehnilised nõuded) põhivõrguettevõtja. 6.4.4.2 Katsetused tootmisseadme nõuetekohasuse kontrollimiseks viiakse läbi liitumistingimuste lisas 3 toodud nõuete ja kooskõlastatud katsekavade alusel punktis 3.9 toodud tingimustel. 6.4.4.3 Katsekava koostab tootja koostöös jaotusvõrguettevõtjaga ning kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga. 6.4.4.4 Katsetused viib läbi tootja. 6.4.4.5 Nõuetekohasuse hindamine viiakse läbi tootja ja jaotusvõrguettevõtja vahelises liitumispunktis koostöös jaotusvõrguettevõtjaga. 6.4.4.6 Katsetusi alustatakse tootja poolt peale jaotusvõrguettevõtjalt ja põhivõrguettevõtjalt vastava loa saamist. 6.4.4.7 Juhul kui jaotusvõrguettevõtja või tootja elektripaigaldisega on liitunud alla 10 MW võimsusega tootmisseade, hinnatakse tootmisseadme pingelohu läbimisvõimet (FRT) tehnilises projektis esitatud vastavate simulatsioonide ja mudelite alusel ning füüsilist pingelohu läbimise katset ei teostata. 52 6.5 Erisused reservgeneraatorite liitumisel 6.5.1 Elektrienergia liikumine tootja elektripaigaldisest jaotusvõrgu suunas on lubatud vaid lühiajaliselt võrguga paralleeltöö taastamiseks, mille vältel tuleb vähendada lineaarselt generaatori väljundaktiivvõimsust. 6.5.2 Põhivõrguettevõtja käsitleb jaotusvõrguga liituva kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori ühendamist jaotusvõrguga analoogselt kooskõlastatavate klass 2 tootmisseadmetega. 6.5.3 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega reservgeneraatori liitumisel jaotusvõrguga lähtutakse juhtumipõhiselt. 53 PROTOTÜÜPSE SEADME AJUTISELT PÕHIVÕRKU ÜHENDAMINE 7.1 Üldised põhimõtted Käesolevas peatükis sätestatakse prototüüpse tootmisseadme elektri põhivõrguga ajutise ühendamise tingimused. Ühendamine tähendab käesolevas peatükis prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamist läbi uue või olemasoleva liitumispunkti. Ühendamine põhivõrguga toimub nimipingel 110 kV või 330 kV. Juhul kui prototüüpse seadme ühendamiseks on vaja uut liitumispunkti, tuleb läbida liitumisprotsess. Liitumisprotsessi läbimise järgselt sõlmitakse tähtajaline võrguleping liitumispunkti valmimisest alates kuni viieks (5) aastaks. Prototüüpse seadme korral saab uut liitumispunkti kasutada kuni kolm (3) aastat alates prototüüpse seadme sünkroniseerimise kuupäevast. Kolme aastase perioodi lõppemise järgselt, on kahe (2) aasta jooksul võimalik esitada liitumistaotlus samasse punkti alalise elektripaigaldise ühendamiseks või avaldus sama liitumispunkti kasutamiseks uue prototüüpse seadme jaoks. Juhul, kui kahe (2) aasta jooksul ei esitata nõuetekohast liitumistaotlust või avaldust liitumispunkti kasutamiseks prototüüpse seadme kasutamiseks, lõppeb liitumispunkti kasutamise õigus ning kliendil katkeb võrguteenuse saamine antud liitumispunktist. Pärast prototüüpse seadme kasutamise perioodi, mis on toodud punktis 7.1.3 on kliendil võimalus esitada järgneva kahe (2) aasta jooksul taotlus samasse liitumispunkti uue prototüüpse seadme elektripaigaldise põhivõrguga ühendamiseks. Juhul kui Klient soovib kasutada olemasolevat liitumispunkti prototüüpse seadme ühendamiseks, ei tohi prototüüpne seade toota ega tarbida rohkem kui kehtivas liitumis- ja/või võrgulepingus sätestatud. Liitumispunkti on lubatud ühendada prototüüpne seade (seadmed) kuni kolmeks (3) aastaks ning samasse liitumispunkti ei tohi olla ühendatud teisi tootmisüksusi, tootmisseadmeid ja täiendavaid tarbijaid. Kõik põhivõrguga ühendamise, kooskõlastamise ja katsetamisega seotud suhtlus ja andmevahetused toimub põhivõrguettevõtjaga e-kirja teel. Kliendi poolt tuleb tasuda kõik prototüüpse seadme elektrivõrguga ühendamisest tingitud põhjendatud kulud. 54 7.2 Ühendamise tehnilised põhimõtted 7.2.1 Elektrivõrgu sõlme ühendatavate prototüüpsete seadmete summaarne nimivõimsus peab jääma alla 0,2% antud sõlme lühisvõimsusest, arvutatuna süsteemi tavatalitluse korral. 7.2.2 Juhul, kui liitumispunktis on näha kliendi poolt tulevaid häiringuid, mille puhul ei ole tagatud peatükis 4 toodud elektrikvaliteedi piirnormid (planeerimisväärtused) või elektrivõrku ühendatud teiste tarbijate tõrgeteta elektrienergiaga varustamine, lülitatakse kliendi elektripaigaldis põhivõrgust välja. 7.2.3 Pärast häiringute ilmnemist peab klient edastama detailse aruande häiringute põhjustest. 7.2.4 Kliendi elektripaigaldist ei lülitata enne põhivõrku tagasi, kui klient on esitanud detailse plaani koos selgitavate tegevustega häiringute kõrvaldamiseks. Elektripaigaldis pingestatakse põhivõrguga pärast seda, kui põhivõrguettevõtjaga on kooskõlastanud häiringute kõrvaldamise plaani ja vastavad häiringud on kõrvaldatud. 7.2.5 Häiringute ilmnemise ja prototüüpse seadme põhivõrgust väljalülitumise korral ei peatu punktile 7.1.5 ja 7.1.6 nimetatud kolme (3) aastane prototüüpse seadme ühendamise lepingus toodud periood. 7.3 Prototüüpse seadme ühendamiseprotsessi lühikirjeldus 7.3.1 Prototüüpset seadet elektrivõrguga ühendada sooviv isik esitab põhivõrguettevõtjale taotluse vastavalt lisas 1 toodud vormile „Taotlus prototüüpse seadme ühendamiseks“. 7.3.2 Taotlusega koos peab olema esitatud: 7.3.2.1 Tootmisseadme põhiandmed (tehnilised) andmed vastavalt liitumistingimuste lisas 4 toodud vormile; 7.3.2.2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini; 7.3.2.3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi; 7.3.2.4 Omatarbe ühenduse teostamise kirjeldus. 7.3.3 Juhul, kui esialgse info kohaselt vastavalt punktis 7.2.1 toodule hindab põhivõrguettevõte projekti teostatavaks, väljastatakse kliendile menetlustasu arve vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.2.2. 7.3.4 Pärast menetlustasu laekumist kliendi poolt valmistab põhivõrguettevõte enda poolt ette lepingu pakkumise ja väljastab selle hiljemalt 90 päeva jooksul menetlustasu laekumisest arvates. Lepingu Pakkumine kehtib kuni 60 päeva. 7.3.5 Juhul, kui klient on pakkumisega nõus, sõlmitakse kliendiga prototüüpse seadme ühendamise leping. 7.3.6 Pärast lepingu allkirjastamist väljastatakse esimese osamakse arve, mis sisaldab ka toimingutasu vastavalt liitumistingimuste punktile 3.3.3.1. 55 7.3.7 Klient esitab enda elektripaigaldise kohta info põhivõrguettevõtte poolseks kooskõlastamiseks vähemalt 30 päeva enne pingestamistaotluse esitamist, mis peab sisaldama: 7.3.7.1 Tehniline projekt vähemalt tarbimissuunalises mahus vastavalt liitumistingimuste lisale 5; 7.3.7.2 Põhivõrguettevõtjale edastatavaid signaale vähemalt mahus, kas tootmismoodul(id) on töös/väljas ning reaalajas mõõtmised kliendi elektripaigaldisest P, Q, I, U; 7.3.7.3 Releekaitsesätted (lisaks tootmisüksuse sätted), mis täpsustatakse prototüüpse seadme ühendamise kokkuleppes. 7.3.7.4 Elektrituuliku puhul, peab olema esitatud, standardis IEC 61400-22 nõutud akrediteeringuga ettevõtte poolt, hinnang energiapargi mooduli elektriosa võimekusele, hinnang võrgueeskirja nõuete täitmise kohta ning hinnang elektrienergia kvaliteedi piirnormide täitmise osas. Aruanded tuleb esitada vastavalt standardi IEC 61400-21 järgi. 7.3.7.5 Muud tüüpi prototüüpse seadme korral esitatakse vastavalt asjakohastele standarditele prototüübi sertifikaat. 7.3.8 Klient esitab enda elektripaigaldise pingestamise taotluse vähemalt 30 päeva enne planeeritud esialgset pingestamist vastavalt liitumistingimuste lisa 1 vormile 1.2. Põhivõrguettevõtte ja kliendi vahel sõlmitakse prototüüpse seadme ühendamise kokkuleppe lisana enne pingestamist kokkulepe ajutiseks võrguühenduse kasutamiseks. 7.3.9 Klient esitab enda elektripaigaldise sünkroniseerimise taotluse vähemalt 30 päeva enne planeeritud esialgset sünkroniseerimis vastavalt liitumistingimuste lisa 1 vormile 1.3. 56 STANDARDID JA NÕUDED 8.1 Standardite ja nõuete käsitlemisel lähtutakse liitumislepingu ja sõlmimise ja liitumise kooskõlastamise väljastamise hetkel kehtivast dokumendi redaktsioonist. Alltoodud standardeid ja nõudeid tuleb järgida nii elektripaigaldise projekteerimisel kui ka hilisemal eeskirjadele ja nõuetele vastavuse kontrollil. Standardeid, mis pole veel üle võetud Eesti standardiks on kohaldatavad vastavalt Eesti standardikeskuse juhendile „EVS Juhend 5“ (Rahvusvaheliste ja Euroopa standardite ülevõtt Eesti standarditeks). 8.2 Eesti Vabariigi õigusaktides reguleerimata küsimustes lähtutakse CENELEC-i standarditest või viimaste puudumisel ISO ja IEC standarditest ning viimaste puudumisel ANSI standarditest. 8.3 Elektripaigaldise ehitamisel lähtutakse kõigist asjasse puutuvatest õigusaktidest ja standarditest. 8.4 Üldised nõuded elektripaigaldise projekteerimiseks ja ehitamiseks (kohaldub kõikidele klientidele ja põhivõrguettevõtjale): 8.4.1 Võrgueeskiri; 8.4.2 EVS-EN 61936-1 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV - Osa 1: Üldnõuded; 8.4.3 EVS-EN 50522 Üle 1 kV nimivahelduvpingega tugevvoolupaigaldiste maandamine; 8.4.4 Elering AS võrguteenuste osutamise tüüptingimused; 8.4.5 EVS-IEC 60038 IEC Standardpinged; 8.4.6 IEC 60870-5-104 Telecontrol equipment and systems, part 5-104: Transmission protocols - Network access for IEC 60870-5-101 using standard transport profiles; 8.4.7 IEC 60870-5-101 Telecontrol equipment and systems - Part 5-101: Transmission protocols - Companion standard for basic telecontrol tasks; 8.4.8 IEC 60071-1 Insulation co-ordination – Part 1: Definitions, Principles and rules; 8.4.9 EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad; 8.4.10 EVS-EN 50341-2-20 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN); 8.4.11 EVS-EN-50110-1 Elektripaigaldise käit; 8.4.12 Elering AS elektripaigaldise käidu ohutusjuhend; 8.4.13 Elering AS võrgulepingu tüüptingimused. 8.5 Päikeseelektrijaamade võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest: 8.5.1 EVS-EN 62109-1 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energiamuundurite ohutus. Osa 1: Üldnõuded 57 8.5.2 EVS-EN 62109-2 Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate energiamuundurite ohutus. Osa 2: Erinõuded vahelditele 8.5.3 EVS-EN 62116 Utility-interconnected photovoltaic inverters - Test procedure of islanding prevention measures 8.5.4 EVS-HD 60364-7-712 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 7-712: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Solaar-fotoelektrilised toiteallikad 8.6 Elektrituulikute võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest: 8.6.1 IEC 61400-1 Wind Turbines – Part 1: Design requirements; 8.6.2 IEC 61400-2 Wind Turbines – Part 2: Design requirements for small wind turbines; 8.6.3 IEC 61400-12 Wind Turbine generator systems. Power performance measurement techniques; 8.6.4 EVS-EN 61400-21. Elektrituulikud. Osa 21: Elektrivõrguga ühendatud elektrituulikute elektri kvaliteedi näitajate mõõtmine ja hindamine; 8.6.5 EVS-EN 61400-22 Wind turbines - Part 22: Conformity testing and certification 8.6.6 EVS-EN 61400-12-1 Wind turbines Part 12-1: Power performance measurements of electricity producing wind turbines. 8.7 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete võrguga ühendamise korral tuleb lähtuda järgnevatest standarditest: 8.7.1 EN 60034-16-1 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for synchronous machines – Chapter 1: Definitions; 8.7.2 IEC TR 60034-16-3 Rotating electrical machines – Part 16: Excitation systems for synchronous machines – Section 3: Dynamic performance; 8.7.3 IEEE Std. 421.5-IEEE Recommended Practice for Excitation System Models for Power System Stability Studies; 8.7.4 IEEE Std. 421.2– IEEE Guide for identification, Testing and Evaluation of the Dynamic Performance of Excitation Control Systems; 8.7.5 EN60034-1 Rotating electrical machines – Part 1: Rating and performance; 8.7.6 EN60034-3 Rotating electrical machines – Part 3: Specific requirements for turbine- type synchronous machines; 8.7.7 IEEE/ANSI C50.10 Rotating Electrical Machinery- Synchronous Machines; 8.7.8 IEEE/ANSI C50.12 Requirements for Salient-Pole Synchronous Generators and Generator/Motors for Hydraulic Turbine Applications; 8.7.9 IEEE/ANSI C50.13 Requirements for Cylindrical Rotor Synchronous Generators. 8.8 Elektrikvaliteedi hindamisel lähtutakse järgmistest standarditest (kohaldub kõikidele klientidele ja põhivõrguettevõtjatele): 8.8.1 EVS-EN 50160 Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused; 58 8.8.2 IEC 61000-4-30 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4-30: Testing and measurement techniques – Power quality measurement; 8.8.3 IEC 61000-4-15 Testing and measurement techniques – Section 15: Flickermeter – Functional and design specifications; 8.8.4 IEC/TR 61000-3-6 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-6: Limits – Assessment of emission limits for the connection of distorting installations to MV, HV and EHV power systems; 8.8.5 IEC/TR 61000-3-7 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3-7: Limits – Assessment of emission limits for the connection of fluctuating installations to MV, HV and EHV power systems; 8.8.6 Power Quality Indices and Objectives. CIGRE JWG C4.07, Final report, Publication No 261, 2004; 8.8.7 ITU-T K.26 Protection of telecommunication lines against harmful effects from electric power and electrified railway lines. 59 Lisad Lisa 1 Vormid Lisa 2 Liitumislepingu tüüpvorm Lisa 3 Katsetused Lisa 4 Tabelid Lisa 5 Juhendid 60 LISA 1 - Vormid Sisukord 1 Vormid ............................................................................................................. 62 1.1 Liitumistaotlus............................................................................................... …62 1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata: ............................................................. ..624 1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu ........................................... 65 1.2 Pingestamistaotlus .......................................................................................... 66 1.3 Sünkroniseerimistaotlus .................................................................................. 68 1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad ............................................................... 70 1.4.1 Jaotusettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumisest …………………………………………………………… …………...71 1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus ........................................................ 72 61 1 Vormid 1.1 Liitumistaotlus 1.1.1 Liitumistaotluses tuleb ära näidata: 1.1.1.1 taotleja andmed; 1.1.1.2 liitumispunkti asukoha andmed; 1.1.1.3 andmed kas tegemist on uue või olemasoleva liitumispunktiga; 1.1.1.4 soovitava liitumispunkti pinge; 1.1.1.5 liitumispunkti soovitav tootmis- ja või tarbimissuunaline võimsus; 1.1.1.6 soovitavad nõuded tarbimiskoha elektrivarustuskindlusele; 1.1.1.7 liitumispunktide arv alajaamas pärast liitumise realiseerimist; 1.1.1.8 elektripaigaldise võrkuühendamise lühikirjeldus; 1.1.1.9 tootmisseadme või elektripaigaldise andmed; 1.1.1.10 tootmisseadme andmed; 1.1.1.11 Jaotusvõrguettevõte esitab tootmissuunalise liitumise korral jaotusvõrguettevõtjaga liitunud tootmisseadmete nimekirja vastavalt liitumistingimuste punktile 3.1.1.1; 1.1.1.12 muu oluline info taotluse kohta. 62 1.1.2 Liitumistaotlusega koos esitatavate lisade loetelu Lisa nimetus Tootmissuunalisel Tarbimissuunalisel liitumisel liitumisel Piirkonna jaotusvõrguettevõtja nõusolek x liitumiseks põhivõrguga Detailplaneeringu otsuse koopia või x x projekteerimistingimused „Keskkonnamõju hindamise ja x x keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses“ nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata Tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse x kohta tootjatehase poolt väljastatud tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet) Asendiplaan, kuhu märgitakse peale x x elektripaigaldise ja liitumispunkti olemasolev või soovitav asukoht koos koordinaatidega Elektripaigaldise ühejooneskeem kuni x x liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad tootmisseadmed, reaktiivenergia kompenseerimiseseadmed, vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning kaablid ja ühendused koos nimiandmetega Elektripaigaldise käivitus- ning x seiskamisprotsessi kirjeldus ja prognoositud talituse kirjeldus, märkides ära kõik olulised talitlust mõjutavad asjaolud Tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivvõimekuse x garanteeritud (PQ) diagramm tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuse kohta tema väljundklemmidel ja summaarne võimekuse diagramm arvutatuna liitumispunktis v.a kui taotlejaks on jaotusvõrguettevõtja. Jaotusvõrguettevõtja peab selle tingimuse täitma kui tema võrguga liitub üle 15 MW tootmisseade Jaotusvõrguettevõtja võrku varem x sünkroniseeritud tootmisseadmete nimekiri Muud olulised taotlusele lisatavad lisad x x 1.1.2.1 Tootmisseadme põhiandmed, mille vorm asub lisas 4. 1.1.2.2 Elektripaigaldise rajamise tähtsamate etappide plaanitava ajakava Etapp Planeeritud või teostatud aeg 63 (dd.mm.yyyy) keskkonnamõjude hinnangu saamine detailplaneeringu kehtestamine või projekteerimistingimuste väljastamine Ehitusloa saamine lepingu sõlmimine ehitaja ja/või seadmete tarnijaga Liitumislepingu sõlmimine võrguettevõtjaga ehituse algus võrguühenduse kasutusele võtmise soovitav aeg sünkroniseerimine katseperioodi algus ja lõpp tootmisseadme võrgueeskirja nõuetekohaseks tunnistamine 1.2 Pingestamistaotlus Kliendi andmed (täidab klient): Alajaam Pingestatav elektripaigaldis Põhjus Soovitav pingestamise kuupäev Soovitav releekaitse sätete kooskõlastamise aeg Lisana esitatavad releekaitsesätted Lisana esitatud tehnilised parameetrid: Kontaktandmed (nimi, telefon, e- maili aadress): 64 Esitaja (nimi, telefon, e-maili aadress): Kuupäev, allkiri Kooskõlastused (täidab Elering): Kooskõlastaja Käidukorraldaja Nõus pingestamise ajaga Digiallkirja resolutsioon Eleringi releekaitse ja Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted automaatika talituse juhataja Digiallkirja resolutsioon Sätted kooskõlastatud Elektrisüsteemi Nõus pingestamiskavaga/ajaga Digiallkirja resolutsioon juhtimiskeskus Märkused: Lisa 1: releekaitse sätted 65 1.3 Sünkroniseerimistaotlus Kliendi andmed (täidab klient): Alajaam Sünkroniseeritav elektripaigaldis Põhjus Soovitav sünkroniseerimise kuupäev Lisana esitatavad releekaitsesätted Soovitav releekaitse sätete kooskõlastamise aeg Vastavalt vajadusele lisana esitatavad täiendavad tehnilised parameetrid: Esitaja (nimi, telefon, e-maili aadress): Kuupäev, allkiri Kooskõlastused (täidab Elering): Kooskõlastaja Käidukorraldaja Nõus sünkroniseerimise ajaga Digiallkirja resolutsioon Eleringi releekaitse ja automaatika Vaja täiendavalt kooskõlastada sätted talituse juhataja Digiallkirja resolutsioon Sätted kooskõlastatud Elektrisüsteemi Nõus sünkroniseerimise kavaga/ajaga Digiallkirja resolutsioon juhtimiskeskus Märkused: Lisa 1: releekaitse sätted 66 1.4 Kooskõlastamiseks esitatavad lisad Lisa nimetus Klass 2 Klass 3 Klass 4 Läbi inverteeri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) Tootmisseadme(te) kohta X X tootjatehase poolt väljastavad tehniliste parameetrite andmelehed (data sheet) Elektripaigaldise ühejooneskeem x x x kuni põhivõrguettevõtja liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad tootmisseadmed, reaktiivenergia kompenseerimis- seadmed, vahetrafod, jaotus- ja kaitseseadmed ning kaablid ja ühendused koos nimiandmetega Tootmisseadme põhiandmed, mille x x x vorm asub lisas 4. Tootmisseadme garanteeritud aktiiv- x x reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm Tootmisseadme garanteeritud aktiiv- x x reaktiivvõimekuse (PQ) diagramm arvutatuna kooskõlastuse taotleja ja tootja liitumispunktini Muud olulised taotlusele lisatavad x x x lisad 67 1.4.1 Jaotusvõrguettevõtja poolne kinnitus tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise vajaduse puudumisest Elering AS Kadaka tee 42 kuupäev nr … 12915 TALLINN Kinnitus Käesolevaga kinnitame, et seoses ….. (tootmisseadme nimi) liitumisega …. (põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja vaheline liitumispunkt) …… alajaama toitele, ei muutu põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahel sõlmitud võrgulepingus nr …… toodud tarbimis- ja tootmistingimused. /allkirjastatud digitaalselt/ Kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA NIMI kirjuta siia ALLAKIRJUTAJA AMETINIMETUS 68 1.5 Prototüüpse seadme ühendamise taotlus TAOTLEJA ÄRINIMI / NIMI (ELEKTRIENERGIA TOOTJA, KELLE ELEKTRIPAIGALDIS ÜHENDATAKSE REGISTRIKOOD VÕI ISIKUKOOD PÕHIVÕRGUGA) AADRESS (ÄRIREGISTRI REGISTRIKAARDI ANDMETEL) TELEFON: FAKS: e-post: TAOTLEJA ESINDAJA NIMI: ESINDAMISE ALUS: AMET VOLIKIRI ESINDAJA TELEFON : ESINDAJA FAKS ESINDAJA e-post ÜLDTEHNILINE INFORMATSIOON LIITUMISPUNKTI SOOVITAV ASUKOHT (KÜLA, LINN, MAAKOND) MAAÜKSUSE NIMI KATASTRITUNNUS LIITUMISPUNKTI ESIALGSE, KLIENDI POOLT SOOVITUD X Y ASUKOHA KOORDINAADID L-EST’92 SÜSTEEMIS LIITUMISE TÄHTAEG LIITUMISPUNKTI PINGE KV LIITUMISPUNKTIDE ARV JA NÕUDED ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSELE ELEKTRIPAIGALDISE VÕRKUÜHENDAMISE LÜHIKIRJELDUS (KAABELLIIN/ÕHULIIN, ÜHE- VÕI KAHEAHELALINE LIIN) ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VÕRKU ÜHENDATAVATE TOOTMISSEADME NIMIVÕIMSUS MW. COS LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE MVA SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED KUI SOOVITUD VÕIMSUSE ULATUSES LIITUMISPAKKUMIST VÄLJA ANDA JAH EI EI OLE VÕIMALIK, KAS SOOVITE LIITUMISPAKKUMIST MAKSIMAALSE VÕIMALIKU VÕIMSUSE ULATUSES? ELEKTRIENERGIA TARBIMINE SOOVITAV SUMMAARNE TARBIMISVÕIMSUS MW COS LIITUMISPUNKTI ÜHENDATAVATE JÕUTRAFODE MVA. SOOVITUD NIMIVÕIMSUSED (MVA) SOOVITAV SUMMAARNE VÕIMSUS TULEVIKUS MW NIMETADA VÕIMALUSEL AASTA Taotlusele eraldi lisada: Lisa 1 Tootmisseadme põhiandmed (tehnilised) andmed vastavalt liitumistingimuste lisas 4 toodud vormile; Lisa 2 Elektripaigaldiste põhimõtteskeem kuni liitumispunktini; Lisa 3 PQ diagramm tootmisüksuse kohta ja liitumispunktini eraldi. Lisa 4 Omatarbe ühenduse teostamise kirjeldus 69 LISA 2 - Liitumislepingu tüüpvorm LIITUMISLEPING NR … Elering AS (edaspidi: põhivõrguettevõtja), registrikood 11022625, asukoht Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, mida esindavad põhikirja alusel juhatuse esimees Taavi Veskimägi ja juhatuse liige Kalle Kilk, ja ___________ (edaspidi: klient), registrikood _________, asukoht _______ , mida esindab _______________, sõlmisid (edaspidi põhivõrguettevõtja ja klient eraldi ja koos nimetatuna vastavalt ka pool ja pooled) käesoleva liitumislepingu (edaspidi: leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1 Lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud, et põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumispunktist põhivõrgu poole jäävad elektripaigaldised vastavuses lepinguga ja kliendi liitumistaotlusega ja ühendab need liitumispunktis kliendi nõuetekohase elektripaigaldistega eesmärgiga tagada kliendile võrguühendus. Kliendi liitumistaotlus on lepingu lahutamatu osa. 1.2 Leping sätestab kliendi elektripaigaldise põhivõrguga liitumise tingimused, sealhulgas: 1.2.1 liitumisest tulenevad kliendi ja põhivõrguettevõtja õigused, kohustused ja vastutuse 1.2.2 liitumisega seotud kulude arvestamise põhimõtted ja tasumise korra; 1.2.3 kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi ning liitumis- ja mõõtepunkti asukoha; 1.2.4 lepingu täitmise tähtaja; 1.2.5 lepingu muutmise ja lõpetamise tingimused; 1.2.6 kliendi elektripaigaldise nõuetekohasuse tagamise ja kinnitamise tingimused; 1.2.7 muud lepingu täitmiseks vajalikud tingimused. 70 1.3 Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingule „Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tingimused“ (edaspidi: liitumistingimused) ning „Elering AS liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast“ (edaspidi: metoodika), mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient, et on viidatud dokumentidega tutvunud ning nende sisu on kliendile arusaadav. 1.4 Projekteeritavate ja ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad on toodud lepingu lisas 1. 1.5 Liitumistasu prognoositud kalkulatsioon on toodud lepingu lisas 2 ning liitumistasu maksegraafik on toodud lepingu lisas 3. 1.6 Liitumispunkti elektrilised parameetrid on toodud lisas 4. 1.7 Lepingule kohalduvad tehnilised nõuded ja eeskirjad on toodud lisas 5. 1.8 Poolte vahel toimuvad lepingu täitmisega seonduvad koosolekud protokollitakse ning vastavad Poolte poolt allkirjastatud protokolle kasutatakse lepingu tõlgendamisel. 1.9 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile lepingus sätestatud tingimustele vastava toimiva võrguühenduse hiljemalt _____ (__) kuu jooksul lisas 3 toodud maksegraafikus märgitud liitumistasu esimese osamakse tasumisest. Nimetatud tähtaeg pikeneb aja võrra, mil põhivõrguettevõtja on õigustatult keeldunud oma kohustuste täitmisest või peatanud lepingu täitmise, samuti muudel lepingus ja õigusaktides sätestatud juhtudel. 1.10 Põhivõrguettevõtja tagab kliendile ajutise võrguühenduse elektripaigaldise kasutusele võtmiseks ja nõuetekohasuse kontrollimiseks vajalike katsetuste läbiviimiseks vastavalt liitumistingimustele. 1.11 Elektripaigaldise nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt liitumistingimustes sätestatule ning katsetuste läbiviimiseks sõlmivad klient ning põhivõrguettevõtja lepingu lisana võrguühenduse ajutise kasutamise kokkuleppe, mille kestel on kliendil õigus läbi viia katsetused, millede teostamine ei ole ilma võrguühenduseta võimalik. Nõuetekohasuse kontrollimine toimub vastavalt põhivõrguettevõtja poolt kehtestatud juhistele. 1.12 Põhivõrguettevõtja tellib kõik lepingu täitmiseks vajalikud tööd läbi hankemenetluse. Hanke all peetakse silmas riigihangete seadusest tulenevat põhivõrguettevõtjale kohustuslike hankemenetluste reeglite järgimist (riigihanked ja lihthanked). Hanke all peetakse silmas ka kõiki muid tööde tellimisi, mille puhul põhivõrguettevõtja ei ole kohustatud riigihangete seadust järgima. 71 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1 Põhivõrguettevõtja kuulutab vajadusel lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks vajaliku hanke välja hiljemalt __ kuu jooksul pärast liitumistasu esimese osamakse tasumist kliendi poolt. 2.2 Kliendil on õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt nende lepingu täitmiseks vajalike projekteerimistööde, mille teostamiseks ei ole nõutav riigihanke läbiviimine, tegemist enne lepingus sätestatud liitumistasu I osamakse tasumist, tasudes põhivõrguettevõtjale niisugusteks projekteerimistöödeks tehtud kulutused vastavalt lepingu punktile 3.6. 2.3 Kümne (10) kalendripäeva jooksul lepingu täitmiseks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks läbiviidud hanke tulemuste selgumisest teatab põhivõrguettevõtja kliendile kirjalikult hanke tulemustest. 2.4 Klient teatab põhivõrguettevõtjale hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul punktis 2.3 nimetatud teate saamisest, kas nõustub või ei nõustu nimetatud tingimustel käesoleva lepingu täitmist võimaldava hankelepingu sõlmimisega põhivõrguettevõtja poolt. Kui klient ei teata põhivõrguettevõtjale eelnimetatud tähtaja jooksul nõustumisest või mittenõustumisest, loetakse ta mittenõustunuks. Mittenõustumist, sealhulgas mitteteatamist, loetakse kliendipoolseks lepingust taganemise avalduseks, mille järgnevad lepingu punktis 7.4 toodud tagajärjed. Põhivõrguettevõtja ei pea kliendiga kooskõlastama hangete tulemusi, mille eeldatav maksumus jääb alla ________ EUR-i. 2.5 Kui klient teatab vastavuses punktiga 2.4 oma nõustumisest hankelepingu sõlmimiseks ja täidetud on punktis 1.7 nimetatud nõuded, sõlmib põhivõrguettevõtja nimetatud hankelepingu ja tagab liitumispunktist põhivõrgu poole jäävate elektripaigaldiste projekteerimise ja ehitamise vastavuses lepinguga. Juhul, kui hange vaidlustatakse riigihangete vaidlustuskomisjonis või kohtus, on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub vaidlustamisest kuni vaidluse osas tehtud jõustunud lahendini. Põhivõrguettevõtja ja klient teevad koostööd, et vaatamata lepingu täitmise peatumisele tagada lepingu punktis 1.9 toodud tähtaja järgimine. 2.6 Juhul, kui hankelepingu sõlmimisel põhivõrguettevõtja poolt selgub, et lepingus nimetatud võrguühenduse välja ehitamise tähtaeg on oluliselt lühem, siis peavad pooled võimalusel läbirääkimisi ja lepivad kokku lühemas võrguühenduse välja ehitamise tähtajas. 2.7 Kliendi soovil lisatakse hanketingimustesse liitumispunkti väljaehitamise tähtaeg, mis võib olla lühem, kui on punktis 1.9 nimetatud tähtaeg. Sellisel juhul võib liitumistasu oluliselt suureneda. 2.8 Kliendil on õigus saada põhivõrguettevõtjalt teavet lepingu täitmiseks korraldatud hangete kohta, samuti nõuda põhivõrguettevõtjalt lepingu täitmiseks tehtavate ning kliendi poolt liitumistasuna maksmisele kuuluvate kulutuste dokumentaalset tõendamist ja põhjendusi. Põhivõrguettevõtja teatab kliendile kirjalikult liitumispunkti valmimisest. 72 2.9 Klient on kohustatud tegema põhivõrguettevõtjaga lepingu lisas nr 1 toodud elektripaigaldiste väljaehitamiseks ning liini rajamiseks vajalike lubade saamiseks ja servituutide seadmiseks vajalikku koostööd. Klient on samuti kohustatud tagama oma kulul nimetatud elektripaigaldiste rajamiseks vajaliku kliendi territooriumile jääva maa- ala vabastamise liitumispunkti rajamist segavatest või segada võivatest asjadest ja asjaoludest enne ehitustööde algust. Kokkuleppe mittesaavutamisel maaomanikuga elektripaigaldiste püstitamiseks või muude lepingu täitmiseks vajalike lubade või nõusolekute mittesaamisel (sealhulgas planeeringutest tingitud takistused), on põhivõrguettevõtjal õigus peatada lepingu täitmine ajavahemikuks, mis kulub kokkulepete, lubade või nõusolekute saamiseks. Põhivõrguettevõtja algatab sundvalduse seadmise menetluse või pöördub kohtusse ainult kliendi nõusolekul ja kooskõlastusel. Kokkulepete saavutamisega seonduvad kulud kuuluvad liitumistasu hulka. 2.10 Põhivõrguettevõtja on kohustatud klienti viivitamatult teavitama mistahes asjaolust, mis takistab või võib takistada lepingust tulenevate põhivõrguettevõtja kohustuste nõuetekohast täitmist või asjaoludest, mis tingivad lepingu täitmise peatamise. 2.11 Klient on kohustatud: 2.11.1 tagama tähtaegselt oma elektripaigaldise nõuetekohasuse liitumistaotluses esitatud eelduste ja tingimuste kohaselt; 2.11.2 tagama põhivõrguettevõtjale võimaluse paigaldada kliendi territooriumile ja ehitistesse kliendi elektrivarustuse tagamiseks vajalikke põhivõrguettevõtja omandisse jäävaid elektripaigaldisi ja mõõtesüsteeme; 2.11.3 tagama punktis 2.11.2 nimetatud elektripaigaldistele ja mõõtesüsteemidele nende hooldamiseks ja korrashoiuks vajaliku juurdepääsu; 2.11.4 mitte võtma tasu põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste ja mõõtesüsteemide paiknemise eest kliendi territooriumil või ehitistes ega nende hooldamiseks ja kasutamiseks kliendi territooriumi või ruumide kasutamise eest, kui õigusaktidest ei tulene teisiti; 2.11.5 punktides 2.11.2 ja 2.11.3 nimetatud tegevuste tagamiseks peavad pooled vajadusel läbirääkimisi tasuta servituutide seadmiseks. 3. Liitumistasu arvestamine ning maksed 3.1 Klient on kohustatud tasuma põhivõrguettevõtjale liitumistasu arvetel märgitud maksetähtpäevadeks. Klient on kohustatud arve tasumisel viitama arvel märgitud viitenumbrile. Põhivõrguettevõtja tagab arve tasumiseks kliendile tähtaja vähemalt 14 päeva. 3.2 Kõigile maksetele lisandub käibemaks vastavuses õigusaktidega. 73 3.3 Klient tasub põhivõrguettevõtjale liitumise eest liitumistasu, mis peab katma kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud tegelikud ja põhjendatud kulutused. Liitumistasu prognoositud eeldatav suurus on sätestatud lepingu lisas nr 2 toodud kalkulatsioonis. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud liitumistasu suurus ja kuluread on üksnes prognoos, mille puhul on põhivõrguettevõtja lähtunud parimast olemasolevast teadmisest ja praktikast ning liitumistasu tegelik täpne suurus selgub lepingu täitmise käigus, sh võib lisanduda ka lisas nr 2 esitamata kuluridasid. Pooled kohustuvad teavitama teineteist viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada prognoositud liitumistasu suurust. 3.4 Klient maksab liitumistasu lepingu lisas 3 oleva maksegraafiku alusel arvestades punktis 3.6 sätestatud erisust. Pooled on kokku leppinud, et liitumistasu maksmisel aluseks olev maksegraafik on koostatud ja seda tuleb vajadusel muuta lähtudes põhimõttest, et kõik põhivõrguettevõtja poolt kliendi liitumiseks tehtud mõistlikud ja põhjendatud kulutused tuleb kliendi poolt tasuda põhivõrguettevõtjale osadena ette vastavalt põhivõrguettevõtja poolt tehtavatele töödele ja selle alusel koostatud maksegraafikule (v.a maksegraafikujärgne viimane osamakse). 3.5 Põhivõrguettevõtja peab esitama kõigi kliendilt liitumistasuna nõutavate summade kohta kliendi nõudel dokumentaalse tõendi. Klient kohustub esialgselt prognoositud liitumistasu suuruse muutumisel sõlmima põhivõrguettevõtjaga viimase nõudel kirjaliku kokkuleppe lepingu lisas 2 toodud liitumistasu kalkulatsiooni ja/või maksegraafiku muutmiseks, lähtudes lepingu punktides 3.3 – 3.5 sätestatust. 3.6 Põhivõrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt lepingus sätestatud liitumistasu arvel liitumispunkti projekteerimise- ja ehitamisega seotud hanke ettevalmistamiseks ja liitumise projekteerimiseks tehtud tegelike, põhjendatud ja mõistlike kulutuste hüvitamist enne lepingus sätestatud liitumistasu maksmise tähtpäeva juhul kui põhivõrguettevõtja alustab kliendi soovil ning kliendiga kokku lepitud ulatuses liitumislepingu täitmiseks vajalikke töid enne liitumistasu I osamakse laekumist. Nimetatud kulutuste hüvitamine toimub üks kord kuus 10 (kümne) päeva jooksul pärast põhivõrguettevõtja poolt eelmisel kuul teostatud eeltoodud liitumisega seotud tööde ja nende maksumuse aruande esitamist kliendile. Kliendi poolt käesoleva punkti alusel tasutud summad võetakse arvesse lepingu alusel tasumisele kuuluva liitumistasu viimase osamakse suuruse arvutamisel. 3.7 Kui liitumispunkti valmimisel selgub, et klient on liitumistasu prognooside alusel tasunud põhivõrguettevõtjale liitumistasu suuremas summas, kui liitumispunkti projekteerimiseks ja ehitamiseks tehtud tegelikud kulud, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile enammakstud summad kolmekümne (30) päeva jooksul liitumispunkti valmimise kohta lõppakti allakirjutamisest arvates. 74 3.8 Kui klient ei tasu põhivõrguettevõtjale liitumistasu maksetähtpäevaks, siis on klient kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni põhivõrguettevõtja pangakontole. 3.9 Kui põhivõrguettevõtja hilineb punktis 3.7 nimetatud tasu maksmisega, siis on põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni kliendi pangakontole. 3.10 Kui klient tasub lepingust tuleneva liitumistasu osamakseid, loetakse esimeses järjekorras makstuks liitumistasu esimene osamakse, seejärel teine osamakse ja seejärel kolmas osamakse. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata kliendi ühepoolsest tahtest. 4. Elektripaigaldiste omand 4.1 Pooled on kokku leppinud, et kliendi ja põhivõrguettevõtja elektripaigaldiste omandi piiri määrab vastav liitumispunkt vastavalt lepingu lisale 1. 4.2 Põhivõrguettevõtjale ja kliendile kuuluvate elektripaigaldiste paiknemise kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et ta on teadlik sellest, et liitumispunkti paiknemise kirjeldus on ligikaudne ja võib liitumispunkti rajamise käigus ehitustehnilistel põhjustel mitteoluliselt muutuda. Nimetatud muutuse korral on pooled kohustatud allkirjastama uue lepingu lisa 1 kümne (10) tööpäeva jooksul pärast seda, kui põhivõrguettevõtja on selle kliendile esitanud. 4.3 Kumbki pool kohustub tagama tema omandis või valduses oleva elektripaigaldise säilimise, korrashoiu ja vastavuse kehtivatele õigusaktidele ning poolte vahel sõlmitud lepingutele, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 5. Lepingu täitmine ja vastutus 5.1 Põhivõrguettevõtjal on õigus peatada lepingu ning omapoolsete kohustuste täitmine, kui klient rikub oluliselt lepingust või õigusaktidest tulenevaid kohustusi (sh juhul, kui klient ei ole taganud oma elektripaigaldise nõuetekohasust või täitnud muid liitumistaotluses esitatud eeldusi) või kui kohustuste täitmise peatamise õigus tuleneb muudest lepingu sätetest, informeerides sellest klienti vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva ette ning tingimusel, et klient pole ka eelnimetatud perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud. Lepingu täitmise peatamise korral peab klient hüvitama põhivõrguettevõtjale juba tehtud kulutused, samuti lepingu täitmise peatamise ning täitmise taasalustamisega seotud põhjendatud täiendavad kulutused. Lepingu täitmise peatamise korral pikeneb võrguühenduse valmimise tähtaeg aja võrra, mil lepingu 75 täitmine oli peatatud. Peatamise aluse äralangemisel jätkab põhivõrguettevõtja lepingu täitmist, teavitades sellest klienti. 5.2 Pool ei vastuta oma lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja/või mittenõuetekohase täitmise (kohustuse rikkumine) eest ning ei ole seetõttu muuhulgas kohustatud hüvitama teisele poolele kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ja teisel poolel ei ole õigust tugineda muul viisil oma õiguste teostamisel kohustuse rikkumisele, kui kohustuse rikkumine on vabandatav ning millist asjaolu kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada või mille ettenägemist või arvestamist lepingu sõlmimise ajal, vältimist või tagajärgedest ülesaamist ei saanud kohustust rikkunud poolelt mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata, sealhulgas: 5.2.1 loodusõnnetused; 5.2.2 elektripaigaldiste projekteerimisnorme ületavad äike, tuul, jäide ning muud loodusnähtused; 5.2.3 tulekahjud; 5.2.4 streik, diversiooniakt või rahutused; 5.2.5 eriolukorra või sõjaolukorra väljakuulutamine; 5.2.6 kohustuse rikkumisest teise poole poolt; 5.2.7 teise poole tegevus või tegevusetus. 5.3 Kui punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus on ainult ajutine, ei vastuta pool kohustuse rikkumise eest üksnes aja vältel, mil see asjaolu, sündmus, tegevus või tegevusetus mõjutas kohustuse täitmist. 5.4 Pooled on kohustatud teavitama teineteist esimesel võimalusel punktis 5.2 nimetatud asjaolu esinemisest, selle mõjust ja ulatusest poole võimele oma kohustusi täita, samuti nimetatud asjaolu äralangemisest. Selle kohustuse rikkumisel kaotab kohustust oluliselt rikkunud pool õiguse tugineda takistavale asjaoludele alates takistava asjaolu tekkimisest või selle äralangemisest kuni vastava teatamise kohustuse täitmiseni. 5.5 Punktis 5.2 nimetatud asjaolu, sündmuse, tegevuse või tegevusetuse esinemine ei vabasta pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud kohustuse rikkumisega tekitatava kahju ja muu negatiivse mõju vältimiseks või vähendamiseks. 5.6 Klient teeb põhivõrguettevõtjale viivitamatult teatavaks lepinguga võetud kohustuste täitmist ohustava või ohustada võiva avariiohtliku olukorra või avarii või muu asjaolu. 76 6. Kahju hüvitamine 6.1 Pooled on kohustatud hüvitama lepingu täitmisel või muul viisil seoses lepinguga teisele Poolele tekitatud kahju üksnes ja ainult käesolevas peatükis sätestatud juhtudel, ulatuses ja tingimustel. Vastutuse piirangud ei kehti kahju tahtliku tekitamise puhul. 6.2 Kohustust rikkunud Pool hüvitab üksnes teise Poole elektripaigaldistele või muudele Poole omandis või valduses olevatele asjadele kohustuse rikkumisega tekkinud otsese varalise kahju. Käesoleva punktiga ei ole vastuolus lepingu punktis 6.3 toodud õiguskaitsevahend. 6.3 Kui põhivõrguettevõtja hilineb lepingu punktis 1.9 kokkulepitud tähtajaks omapoolsete kohustuste täitmisega, maksab ta kliendile leppetrahvi 0,05% liitumis- või tingimuste muutmise tasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Põhivõrguettevõtjal puudub leppetrahvi tasumise kohustus juhul, kui kohustust on rikutud vääramatu jõu tõttu või punktis 1.9 toodud tähtaeg on lepingus toodud alusel pikenenud. 6.4 Pooltel on õigus nõuda teineteiselt hüvitamisele kuuluva kahju olemasolu ja suuruse ning kahju hüvitamise aluse olemasolu kindlakstegemiseks vajalike tõendite ja muude dokumentide ning teabe esitamist. 6.5 Kliendil ei ole ühelgi juhul õigus nõuda põhivõrguettevõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis õigusaktides sätestatud süsteemihalduri õiguste teostamisest põhivõrguettevõtja poolt. 7. Lepingu kehtivus 7.1 Leping on sõlmitud ___ lehel koos ___ lisaga ___ lehel. 7.2 Leping on allkirjastatud digitaalselt ja seda saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. 7.3 Leping lõpeb: 7.3.1 poolte lepingus sätestatud kohustuste nõuetekohase täitmisega; 7.3.2 poolte kirjalikul kokkuleppel; 7.3.3 lepingust taganemisel või ülesütlemisel lepingus ettenähtud juhtudel ühe poole avaldusel. 7.4 Põhivõrguettevõtjal on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult kliendile neliteist (14) päeva ette ning tingimusel, et klient ei ole ka eelnimetatud 14-päevase perioodi jooksul puudusi kõrvaldanud, kui: 7.4.1 klient ei ole tasunud lepinguga kokkulepitud makseid (sealhulgas liitumistasu) kokkulepitud tähtpäevaks või 7.4.2 klient rikub oluliselt muid lepingus või õigusaktides sätestatud kohustusi või 77 7.4.3 esineb üks või mitu lepingu punktides 8.7.1-8.7.4 nimetatud asjaolu ning selle või mõne muu kliendi poolt vastavuses 8.7.5 teatatud asjaolu tõttu on ilmne, et klient ei suuda lepingut nõuetekohaselt täita; 7.4.4 lepingu täitmine on peatatud punkti 5.2 kohaselt ja peatamise kestus kokku on 90 päeva või rohkem. 7.5 Kliendil on õigus taganeda lepingust, teatades sellest kirjalikult põhivõrguettevõtjale kolmkümmend (30) päeva ette. 7.6 Lepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt lepingus või õigusaktides sätestatud alustel, tagastab põhivõrguettevõtja kliendile viimase poolt liitumistasuna tasutud summad, arvestades sellest eelnevalt maha kõik põhivõrguettevõtja poolt lepingu täitmiseks juba tehtud ja taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingute ülesütlemiseks vältimatult tehtavad põhjendatud ja tõendatud kulud ning muud kliendi poolt põhivõrguettevõtjale lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa. 7.7 Kui põhivõrguettevõtja on lepingust taganemisel lepingu punktis 7.4 sätestatud alusel lepingu täitmiseks juba teinud või on taganemise avalduse saamise hetkeks lepingu täitmiseks juba sõlmitud töövõtulepingutest taganemiseks vältimatult kohustatud tegema selliseid põhjendatud ja tõendatud kulutusi, mis ületavad kliendi poolt põhivõrguettevõtjale selleks hetkeks tegelikult tasutud liitumistasu, on klient kohustatud niisugused liitumistasuna tasutud summasid ületavad kulutused põhivõrguettevõtjale viimase nõudel hüvitama kolmekümne (30) päeva jooksul vastava põhjendatud nõude saamisest. Klient ei ole siiski kohustatud maksma põhivõrguettevõtjale käesoleva lepingu alusel mistahes maksetena kokku rohkem kui lepingus sätestatud liitumistasu summa. 7.8 Põhivõrguettevõtja peab punkti 7.6 alusel kliendile tagastamisele kuuluva summa tasuma kliendile kolmekümne (30) päeva jooksul taganemise avalduse saatmisest või saamisest põhivõrguettevõtja poolt. Nimetatud summa või muu käesoleva lepingu alusel kliendile tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamisel on põhivõrguettevõtja kohustatud maksma kliendile viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni kliendi pangakontole. 78 8. Muud kokkulepped 8.1 Alates lepingu jõustumisest muutuvad kehtetuks pooltevahelised varasemad kokkulepped lepinguga sätestatud liitumispunktide suhtes. 8.2 Lepingule allakirjutamisega kinnitab klient, et talle on antud piisav võimalus lepingu sisuga tutvumiseks ning ta on sellega tutvunud ja selle sisust aru saanud. Samuti kinnitab klient lepingule allakirjutamisega, et ta on esitanud põhivõrguettevõtjale õigusaktidest tulenevad load ja kooskõlastused ning et need kehtivad lepingu sõlmimisel ning kogu lepingu kehtivuse aja jooksul. 8.3 Klient on teadlik, et võrguleping sõlmitakse kliendiga ja kliendi elektripaigaldis ühendatakse võrku ning põhivõrguettevõtja tagab nõuetekohase võrguühenduse (võrguühenduse loomine) ainult juhul, kui kliendi elektripaigaldis vastab lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nimetatud nõuetele (nõuetekohane elektripaigaldis), sh on esitatud kõik lepingus, liitumistingimustes ja õigusaktides nõutud dokumendid. 8.4 Kui lepingu mõni säte on täielikult või osaliselt vastuolus õigusaktiga ja on seetõttu tühine või tunnistatud kehtetuks või ei ole seaduse kohaselt lepingu osaks, ei mõjuta see lepingu kui terviku kehtivust ning pooled kohustuvad täitma lepingut osas, milles see ei ole tühine või kehtetuks tunnistatud või milles see on seaduse kohaselt lepingu osaks. Pooled on samuti kohustatud alustama viivitamata läbirääkimisi ning sõlmima mõistliku aja jooksul kokkuleppe tühiste või kehtetuks tunnistatud sätete asendamiseks niisuguste sätetega, mis on kehtivad ja loovad poolte jaoks võimalikult sarnase õiguste ja kohustuste tasakaalu võrreldes õiguste ja kohustuste tasakaaluga, mis eksisteeris poolte vahel vastavalt eespool nimetatud tühistele või kehtetuks tunnistatud sätetele. 8.5 Pooltel ei ole õigust anda lepingust tulenevaid õigusi ja/või kohustusi üle kolmandatele isikutele ega koormata neid kolmandate isikute kasuks ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. Põhivõrguettevõtjal on siiski õigus mistahes hetkel anda kõik lepingust tulenevaid õigused ja/või kohustused üle põhivõrguettevõtja tütaräriühingule, kelle omandisse või valdusesse antakse põhivõrguettevõtja, ning lepingu allakirjutamisega loetakse, et klient on andnud oma kirjaliku nõusoleku selliseks õiguste ja/või kohustuste üleandmiseks ning kohustub sõlmima vajadusel vastavad kokkulepped. 8.6 Pooled on kohustatud lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega neile teise poole kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada teise poole huve või mille saladuses hoidmise vastu teisel poolel eeldatavalt on või võib olla huvi. Pool võib teabe avaldada oma nõustajatele, kellel on saladuse hoidmise kohustus ning samuti kohtule või ametiasutustele viimaste nõudmisel. 79 8.7 Klient on kohustatud teatama põhivõrguettevõtjale viivitamatult kirjalikult: 8.7.1 kui selleks pädev isik või organ on otsustanud juriidilisest isikust kliendi lõpetada, seahulgas sundlõpetada; 8.7.2 kui kliendi vastu on esitatud hagiavaldus summas, mis ületab kakskümmend protsenti (20%) kliendi omakapitalist; 8.7.3 kui kliendi suhtes on esitatud avaldus pankroti väljakuulutamiseks või temale on esitatud pankrotihoiatus; 8.7.4 kui toimub juriidilisest isikust kliendi ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; 8.7.5 kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lepingus sätestatud kliendi kohustuste täitmist. 8.8 Poolel on õigus tasaarvestada tema poolt teisele poolele tasumisele kuuluvat makset üksnes poolte kokkuleppel. 8.9 Põhivõrguettevõtja on kohustatud kliendi nõudel andma kliendile informatsiooni lepingu täitmise, sh. võrguühenduse valmimise ning kliendi liitumist puudutavate tehniliste andmete (see tähendab liitumispunkti alajaama skeemi, seadmete spetsifikatsioone ja muid tehnilisi näitajaid/skeeme/jooniseid, mis on kliendi liitumisega seotud) kohta. 9. Erimeelsuste lahendamine 9.1 Lepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. 9.2 Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus Harju maakohtus. 10. Tahteavaldused 10.1 Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus), mis omavad õiguslikku tähendust, tuleb teise poole kontaktisikule esitada kirjalikus vormis. Informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi, võib esitada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 10.2 Tahteavaldus loetakse kätte saaduks juhul, kui see on edastatud liitumiste e- keskkonnas. Kõik lepingu täitmisega seotud tahteavaldused, millega ei kalduta kõrvale lepingu tingimustest, loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on antud lepingus nimetatud isikute või nende poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt. 80 11. Poolte kontaktaadressid ja –isikud 11.1 Lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud küsimuste, välja arvatud lepingu tingimuste muutmine, lahendamiseks määravad pooled oma kontaktisikuteks järgmised isikud: Põhivõrguettevõtja Klient Elering AS ____________ Kontaktaadress: Kontaktaadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn telefon: __________ telefon: _____________ e-post: [email protected] e-post: ____________ Kontaktisik: Kontaktisik: ______________ ________________ telefon:_______ telefon: _____________ e-post: ___________________ e-post: ________________ 12. Pool peab viivitamatult teatama teisele poolele punktis 11.1 toodud kontaktisikute ja -andmete muutumisest. Poolte allkirjad: Põhivõrguettevõtja Klient /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Kalle Kilk ________________ Juhatuse esimees Juhatuse liige _________________ 81 Liitumislepingu nr. ____ lisa nr 1: Liitumispunkti ja projekteeritavate ning ehitatavate elektripaigaldiste kirjeldus ja võrguühenduse tehnilised näitajad koos liitumisskeemiga 1. Liidetava elektripaigaldise asukoht: ______________________ 2. Liidetava elektripaigaldise iseloomustus: _________________ 3. Liitumispunkti ühendatava ______ võimsus: ______________ 4. Liitumispunkti ühendatava tootmisseadme reaktiivenergia tootmise ja tarbimise võimekus liitumispunktis1 5. Liitumispunkti asukoht: _____________ (vastavalt _______ toodud liitumisskeemile). 6. Põhivõrguettevõtja kindlustab liitumispunktides elektrienergia järgmiste parameetritega: Lubatud maksimaalne tootmisvõimsus2 on ___; Lubatud maksimaalne tarbimisvõimsus3 ____; 7. Maksimaalne installeeritud tootmisvõimsus kliendi võrgus seisuga on ____; 8. Liitumispunkti nimipinge on ………; 9. Perspektiivsed lühisvoolud ja lühisvõimsused liitumispunktis:_________ 10. Elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad tarbimiskoha kohta on määratud Majandus- ja kommunikatsiooni määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” . 11. Põhivõrguettevõtja projekteerib ja ehitab liitumistasu eest ______ alajaamas:_______________________________ 12. Klient projekteerib ja ehitab oma elektripaigaldised liitumispunktini. 13. Elektripaigaldiste, nende kaitse-, automaatika- ja juhtimisaparatuuri projekteerimisel tuleb juhinduda ________ 14. Skeem ________ Põhivõrguettevõtja Klient /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Kalle Kilk _____________ Juhatuse esimees Juhatuse liige _____________ 1 Kasutatakse tootmisseadme liitumise puhul 2 tootmisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist liitumis-punktist võrgu suunas 3 tarbimisvõimsus tähendab käesoleva lepingu mõistes elektrienergia edastamist võrgust liitumispunkti suunas 82 Liitumislepingu nr. ____ lisa nr 2: Prognoositud eeldatava liitumistasu kalkulatsioon Liitumine _________ Põhivõrguettevõtja Klient /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Kalle Kilk ___________ Juhatuse esimees Juhatuse liige _____________ 83 Liitumislepingu nr. _____ lisa nr 3: Liitumistasu tasumise maksegraafik Prognoositud eeldatava liitumistasu tasumise maksegraafik: Maksegraafik 1. osamakse - hiljemalt kuuekümne (60) päeva jooksul pärast liitumislepingu sõlmimist; 2. osamakse - kahekümne (20) päeva jooksul pärast liitumispunkti ehitamise hanke võitja väljakuulutamist. 3. osamakse- ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvestatud kliendi poolt varem tasutud summad, 45 päeva jooksul pärast liitumispunkti valmimist. Põhivõrguettevõtja Klient /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Kalle Kilk ____________ Juhatuse esimees Juhatuse liige ______________ 84 Liitumislepingu nr. ____ lisa nr 4: Liitumispunkti elektrilised parameetrid 1. Elektrisüsteemi püsiandmed – NB! tegemist on näitega – esitatud andmed on iga liitumispunkti jaoks erinevad a. Sagedus Sagedus Nimisagedus f 50 Hz Sagedus normaaltingimustel f 49,8 - 50,2 Hz Sagedus häiritud talitlusel f 49,0 - 50,5 Hz Sagedus avariitalitlusel f 47,0 – 53,0 Hz b. Pinge Pinge Nimipinge Un 110 330 kV Seadme suurim lubatav Um 123 362 kv kestevpinge Lühiaegselt (20 min) Umax 126,5 379,5 (390 kV kV seadmetele (20min) 15 min) lubatav maksimaalne pinge Pinge normaalolukorras Unorm 105 - 123 330 - 360 kV Pinge avariiolukorras U 97 - 126,5 280 - 379,5 kV c. Seadmete nimipinged Nimipinge Un 110 330 kV Jõutrafod 115/(38,5)/ 347/(117,5)/ kV (22)/ (16,5)/ (38,5)/(22)/ (11)/(6,6) (16,5)/ (11)/(6,6) Pingetrafod 110000:√3 / 330000: V 100: √3 / 100 √3/100: √3 / 100 Voolutrafod 123 362 kV Lülitid 123 362 kV a. Maandussüsteem ……. 2. Liitumispunkti elektrilised põhiparameetrid Nimipinge U 110 kV Tavapinge U 118 kV Lühisvoolud maanduskontuuri ja puutepingete arvutamiseks 85 3I0 16 kA t 1,0 sec Maksimaalne lühisvool I(3)k 25 kA t 1 sec S 1550 MVA Z 7.81, 65deg Ohm R 3.3 Ohm X 7.078 Ohm Minimaalne lühisvool I(3)k 25 kA t 1 sec S 1550 MVA Z 7.81, 65deg Ohm R 3.3 Ohm X 7.078 Ohm Tüüpiline lühisvool I(3)k 25 kA t 1 sec S 1550 MVA Z 7.81, 65deg Ohm R 3.3 Ohm X 7.078 Ohm 3. Liitumispunkti elektrikvaliteedi piirnormid. juhul kui liitumispunkt asub jõutrafo keskpingeõlas, esitatakse piirnormid jõutrafo kõrgepingeõlas. ….. 4. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud liinide andmed Alajaam 1 Alajaam 2 L 25 km S 1550 MVA Z 7.81, 65deg Ohm R 3.3 Ohm X 7.078 Ohm 5. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud jõutrafode andmed…… 6. Liitumispunkti jaotlaga ühendatud pingepiirikute andmed…… 7. Liitumispunkti alajaama skeem…… 8. Liitumispunkti lähedase võrgu skeem …… 9. Releekaitse Põhivõrguettevõtja Klient /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Kalle Kilk ____________ Juhatuse esimees Juhatuse liige ______________ 86 LISA 3 - Katsetamine Sisukord 1 Katsetamine .................................................................................................... 92 1.1 Mõõtmised ....................................................................................................... 93 1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted ............................................................. 95 1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad tingimused ....................................................................................................... 95 1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) täiendavad tingimused..................................................................................... 95 1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm ................................................. 99 1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus .......................................... 95 1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne ........................................................................... 96 1.8 Katsetuste näidisaruanne ................................................................................ 99 1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava…….……105 1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava ................................... 115 87 1 KATSETAMINE 1.1 Mõõtmised 1.1.1 Mõõtmiste nõuded 1.1.1.1 Mõõtmised peab teostama pädev mõõtja ning mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse § 5 tähenduses. 1.1.1.2 Kvaliteedimõõteseade peab vastama standardi EVS-EN 61000-4-30 klass A nõuetele. Seadme mõõtesagedus peab olema vähemalt 9,6 kHz. 1.1.1.3 Teiste mõõteseadmete salvestamissagedus peab olema vähemalt 0,1 kHz, kuid täpne nõutav salvestamissagedus lepitakse põhivõrguettevõtjaga iga katse puhul eraldi kokku. 1.1.1.4 Mõõtmised tuleb teostada liitumispunktis ja kasutada on lubatud ainult voolu- ja pingetrafode mõõteahelaid. Kaitseahelatest mõõtmiste teostamine ei ole lubatud. 1.1.1.5 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete puhul on nõutav mõõtmiste teostamine ka generaatori ergutus ja staatoriahelates. Nendel juhtumitel lepitakse mõõteseade ja põhimõtted eraldi Põhivõrguettevõtjaga kokku. 1.1.1.6 Enne katsetuste algust tuleb kasutatav mõõteseade kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga. 1.1.1 Mõõtmiste tunnussuurused 1.1.2.1 Mõõteseade peab katsetamise perioodil omama asjakohaseid kalibreerimise sertifikaate. Mõõteseade peab olema eraldiseisev teistest juhtimissüsteemidest. Üks mõõteseade peab salvestama tootmisseadmes toimuvat koos kiirete protsessidega põhilistes alltoodud tunnussuurustest: 1.1.2.2 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmed:  3 phase stator L-N terminal voltages  3 phase stator terminal currents  3 phase L-N PCC (Point of Common Coupling) voltages  3 phase PCC currents  Active power, PCC MW  Reactive power, PCC MVar  Active power MW  Reactive power MVar  Generating unit rotor field voltage  Generating unit rotor field current  Main exciter field voltage  Main exciter field current  AVR reference voltage  Voltage applied to AVR summing junction (step etc)  Power system stabiliser output 88  DC signal input to AVR Steam Turbine 1.1.2.3 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmed (tuule- ja päikeseelektrijaam):  3 phase L-N PCC voltages  3 phase PCC currents  Active power MW, PCC  Reactive power MVar, PCC 1.2 Katsetulemuste esitamise põhimõtted 1.2.1 Katsetulemuste kohta tuleb esitada: 1.2.1.1 Andmed katsetaja kohta; 1.2.1.2 Katse teostamise aeg ja mõõtekoht, kasutatavad mõõteseadmed; 1.2.1.3 Mõõteseadmete ühendamise asukoht ja skeem; 1.2.1.4 Katsetulemuste joonistel peab selgelt olema aru saada, mida tahetakse näidata; 1.2.1.5 Nimekiri andmetest, mida koguti käsitsi (nt mõõteseadme väärtus); 1.2.1.6 Mõõteandmed .csv või .txt failis; 1.2.1.7 SCADA väljatrükid elektrivõrgu olekust, alarmidest ja juhtimiskäsklustest, mille saamiseks võib pöörduda põhivõrguettevõtja poole, kaasa arvatud tootmisseadme juhtimissüsteemi logi lülitamiste kohta; 1.2.1.8 Katsetulemuste aruanne tuleb esitada üks eksemplar nii paber kui digikujul; 1.2.1.9 Muud asjakohased andmed. 1.3 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete katsetamise täiendavad tingimused 1.3.1 Enne sünkroniseerimist teostatavad katsetused tuleb teostada ning katsete tulemused edastada põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks enne sünkroniseerimist. 1.3.2 Primaarreguleerimise katsetuste maht lepitakse kokku katsekavas olenevalt tootmisseadme eripärast. 89 1.4 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaamad) täiendavad tingimused 1.4.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadme (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) katsetamisel tuleb fikseerida järgmised sündmused: 1.4.2 Fikseerida elektrituulikute: 1.4.2.1 väljalülitumine liigtuulest; 1.4.2.2 väljalülitumine tuulesuuna muutumisest, 1.4.2.3 väljalülitumine tuulekiiruse alanemisest; 1.4.2.4 sisselülitumine 1.4.3 Fikseerida läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaam): 1.4.3.1 väljalülitumine päikeseintensiivsuse alanemisest; 1.4.3.2 sisselülitumine. 1.4.4 Primaarreguleerimise katsetamine Primaarreguleerimise katse ei ole täies mahus kajastatud katsetuste tabelis, kuna täpne programm primaarreguleerimise funktsiooni katsetamiseks sõltub tootmisseadme tüübist ning kontrolleri loogikast (hajusjuhtimine või tsentraaljuhtimine). 1.4.5 Sagedusregulaatori toime simuleeritud sageduse järgi 1.4.5.1 Katsetuste eesmärgiks on välja selgitada primaarreservi tekitamise võimalus ning aktiivvõimsuse reageering sageduse hälbele. 1.4.5.2 Primaarreguleerimise katse toimub kahes osas, milles esimeses kontrollitakse primaarreservi moodustamist ja teises primaarreguleerimist erinevate statismidega ja tundetustsoonidega. Juhtimiskäsklused ja reguleerimissätted aktiveeritakse elektrisüsteemi juhtimiskeskusest. Sageduse hälbe tekitamiseks võib kasutada sageduse seadeväärtuse muutmist või välise sagedussignaali simuleerimist. Välise sagedussignaalina võib kasutada simuleeritud digitaalset või analoogsignaali. 1.4.6 Primaarreservi kontroll 1.4.6.1 Kontrollitakse tootmisseadme primaarreguleerimise vastavust normaalolukorras ja avariiolukorras võrgueeskirja nõuetele. 90 1.4.7 Primaarreguleerimise kontroll erinevate tundetustsoonidega ja statismidega 1.4.7.1 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) korral võib punktis 3 kirjeldatud katset läbi viia piiratud aktiivvõimsusega, kuid jaama väljundvõimsus peab olema vähemalt kolmandik nimiaktiivvõimusest. Juhtimissüsteemile edastatava sagedussignaali simuleerimine teostatakse kliendi poolt. 1.4.7.2 Katsetulemuste raportis ära näidata maksimaalne tehniliselt võimalik väljundvõimsus ning välja tuua aktiivvõimsuse muutumise kiirus reageeringuna sagedushälbele normaalolukorras (vähemalt +/- 0,4 Hz) ning avariiolukorras (vähemalt +/- 0,5 Hz). Paralleelselt mõõtetulemustega näidata ära sageduse signaal. Sagedussignaal peab sisaldama sageduse kiireid muutusi (vähemalt 0,1 Hz sammud). 1.4.7.3 Elektrisüsteemi juhtimiskeskusest aktiveeritakse primaarreguleerimine erinevate tundetuse tsoonide ja statismi väärtuste juures. Eesmärk on kontrollida juhtimissüsteemide ja tootmisseadme võimekust osaleda primaarreguleerimises 1.4.7.4 Iga katse puhul toimub mõõtmine vähemalt 15 minuti jooksul, kusjuures iga katse korral peab olema salvestatud primaarreguleerimise toime nii üle- kui alasageduse korral (vastavalt võimsuse vähenemine ja suurenemine sagedushälve väljumisel üle tundetustsooniga määratud vahemiku). 1.4.7.5 Mõõdetakse vähemalt 0,2 sekundiliste intervallidega järgnevaid suurusi: 1.4.7.5.1 simuleeritud sagedust 1.4.7.5.2 tootmisseadme väljastatavat aktiivvõimsust 1.4.7.5.3 tootmisseadme maksimaalset võimalikku aktiivvõimsust, läbi inverteri ühendatud tootmisseade (tuuleelektrijaam) korral funktsioonina mõõdetud tuulekiirusest. 1.4.7.5.4 tootmisseadmeaktiivvõimsuse muutust sageduse hälbe kohta (ΔP/Δf). Statismi kontrolli jaoks. 1.4.7.6 Simuleeritud sagedusega katsete tegemisel on vaja tootmisseadmel arvestada võrgueeskirja § 261 lg 6 nõutud võimsuse muutumise kiirusega ning palume seda ka raportis kajastada. Kogu primaarreserv peab olema realiseeritav vähemalt 30 sekundi jooksul, kusjuures pool sellest 10 sekundiga. 1.4.7.7 Simuleeritud sageduse näidissignaalid mitteavariilise olukorra jaoks on toodud joonistel 3 ja 4 ning avariilise olukorra jaoks joonis 5. 91 Joonis 3. Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed normaalolukorras. Joonis 4. Sagedussignaali sageduse muutumise maksimaalne kiirus normaalolukorras. Kui sageduse muutumise kiirus on suurem kui 0,5 Hz/s läheb tootmisseade üle avariiolukorda. 92 Joonis 5. Primaarreguleerimise katse simuleeritud sageduse signaali erinevad astmed avariiolukorras. 93 1.5 Katsetusteks valmisoleku deklaratsiooni vorm Kuupäev: Tootmisseadme nimi: Katsetatava tootmisseadme nimi: Tootmisseadme W-kood: Liitumispunkti asukoht: Katsetatava tootmisseadme või selle osa võimsus: …….. MW Katseperioodi algus ja planeeritav lõpuaeg: ………….(pp.kk.aa) - …………..pp.kk.aa Tootmisseadme omaniku/esindaja andmed: Telefon: e-mail: Kinnituskiri. Käesolevaga kinnitan, et …… (pp.kk.aaaa) on tootmisseadmes lõpetatud kõik ehitus-, seadistus ja muud elektritööd ning valmis kõikide katsekavas märgitud katsetuste läbi viimiseks. Lisatud on juhtimis- ja seiresignaalide testimise aruanne. Kinnitaja andmed: Allkiri: Kuupäev: Signaalide katsetuste aruanne tuleb lisada valmisoleku deklaratsiooni lisasse. 94 1.6 Tootmisseadme omaniku/esindaja poolne kinnitus Kvaliteedimõõtmiste põhjal kinnitan, et kvaliteedinäitajad ……….. (vastavad / ei vasta) tabelites toodud lubatud piirväärtustele ning tootmisseade…….(ei põhjusta/ võib põhjustada) häireid teistele põhivõrguettevõtja võrguga ühendatud klientidele ning elektriseadmetele. Kuupäev Tootmisseade: Tootmisseadmetestitav osa: Testitud tootmisseadme W-kood Testitud tootmisseadme nimivõimsus: ……. MW; …….MVA Mõõtmiste teostaja: Mõõtmiste teostamise aeg: Tootmisseadme esindaja: Allkiri Kuupäev: PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA POOLNE KINNITUS: Esitatud raportis näidatud kvaliteedinäitajad …. (on/ei ole) lubatud piirides ning ….. (on/ei ole) lubatud jätkata katsekava punktide 1-10 teostamist. Kinnitaja nimi: Allkiri: Kuupäev: 95 1.7 Elektri kvaliteedi lühiaruanne Värelus (95 % mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul) Mõõdetud Lubatud (110 kV) Lubatud (330 kV) Pst Plt Harmoonikud (99% mõõdetud väärtustest ühe nädala jooksul) Mõõdetud Lubatud (110 kV) Lubatud (330 kV) THD U () TDD Harmooniku järk Mõõdetud Lubatud (110 kV) Lubatud (330 kV) Suhteline pinge uh, % Suhteline pinge uh, % Suhteline pinge uh, % 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 96 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 97 Asümmeetria (nädalasel mõõtmisel 95 % juhtudest) Mõõdetud, % Lubatud Lubatud (110 kV), % (330 kV), % ka Registreeritud ülepingete tabel (kogu nädalase mõõtmise tulemused) Registreeritud ülepinged Aeg Joonise nr. Märkus ……… ……… ……… ……… (hh.mm.ss – hh.mm.ss, pp.kk.aa) 98 1.8 Katsetuste näidisaruanne TEST 1: SECONDARY LOAD CONTROL 1.1 Elering test no. correspondence This test corresponds to or replaces Elering test ………. 1.2 Test Conditions 1.3 Test Execution 1.4 Success Criteria 1.5 Comments 1.6 Recorded signals For example: VCP, PCP, QCP, P330, Q330, V330, Pref, Qref, OLTC, Vexf, Iexf, Sampling rate 200 ms (1 s at connection point). 99 1.9 Sünkroongeneraatoritega tootmisseadmete vastuvõtukatsete kava Test 1. Measurements for determination generator parameters (can be replaced with factory acceptant tests) part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Open Circuit Saturation Measurement of the steady state variation of generator field For machines with brushless exciters the field current current versus generator stator voltage from the minimum measurement shall be the field current of the exciter achievable generator stator voltage to at least 1.05 p.u. of the rated stator voltage with the generator circuit breaker open. 2 Saturation factors. The unit will be brought to synchronous speed and disconnected from the power grid with no field current. The field current will This test is to determine the generator saturation then be increased in steps of 10% until the generator armature factors S1.0 and S1.2 voltage reaches 1.2 p.u. of the rated value. The generator armature voltage (Vt), field voltage (Vf) and field current (If) will be recorded, in tabular form, at each step. 3 Synchronous Machine Impedances and Time Constants For example, recording of terminal voltage and field current Tests that reasonably confirm the d-axis reactances following opening of the generator circuit breaker with the (Xd, X’d, X”d) and time constants (T’do and T”do) of generator running at near-zero real power and under-excited so the synchronous generator as to absorb substantial reactive power with the excitation system in manual field voltage control Details to be proposed by the manufacturer 4 Short circuit load test Details to be proposed by the manufacturer 100 Test 2. Power quality measurements part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Power quality measurements Normal operation of power plant Measurement period is 7 days. initial conditions determined by Elering Test 3. Inertia. Part No GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Inertia. The unit circuit breaker shall be opened to disconnect the unit  The machine is loaded to a small amount of MW (around 10 - 20% to prevent the interference from from grid protection relay operation) and Mvar value (under- A test that reasonably confirms the inertia constant of excited condition preferred). the turbine-generator, governor droop and other Details to be proposed by the manufacturer  The AVR is set in auto control mode and the governor in speed droop control mode. model parameters  The unit circuit breaker input signal to the turbine controller is blocked to defeat the machine speed preset. 101 Test 4. Generator AVR testing. part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Step change to AVR voltage reference with the (a) +2.5 % nominal stator terminal voltage generating unit on open circuit (b) -2.5 % (c) +5.0 % (d) -5.0 % (e) +10.0 % (0,95pu to 1,05 pu) (f) -10.0 % (1,05pu to 0,95 pu) 2 Manual variation of generating unit open circuit Stator terminal voltage (Ut)  in 0.1 pu step for Ut between 0.5-0.9 pu voltage (a) increase from 0.5 pu to 1.1 pu  in 0.05 pu step for Ut between 0.9-1.1 pu (b) decrease from 1.1 pu to 0.5 pu see notes below 3 steady state over-excitation limiter (OEL) operation Mvar outputs at OEL setting slow raising of excitation to just  100% MW output  75% MW output bring OEL into operation.  50% MW output  25% MW output See notes below  min. MW output 4 steady state under-excitation limiter (UEL) operation Mvar outputs at UEL setting slow lowering of excitation to just  100% MW output  75% MW output bring UEL into operation.  50% MW output  25% MW output See notes below  min. MW output 5 Step change of Mvar on the transmission system Switching in and out of:  parallel transformers on staggered taps  others as determined by Elering (a) a transformer  test with and without PSS Test conducted by Elering (b) a reactor (c) a capacitor 102 6 Step change to AVR voltage reference with the (a) +1.0 %  nominal stator terminal voltage  unity power factor or underexcited operation generating unit connected to the system. (b) -1.0 %  system base load OR typical conditions at the local (PSS out of service) (c) +2.5 % equipment and typical electrical connection to the (d) -2.5 % transmission or distribution system  tests for (i) must precede tests for (ii) Generating unit output levels: (e) +5.0 %  smaller step changes must precede larger step changes (i)50% rated MW, and (f) -5.0 % (ii)100% rated MW repeat (e) & (f) twice see notes below 7 As for 6 but with the PSS in service Same as in part 6 Same as in part 6 8 Step change to AVR voltage reference with the (a) +5 %  nominal stator terminal voltage generating (b) -5 %  unity power factor or underexited operation unit connected to the system. repeat (a) & (b) (PSS out of service) twice;  Generating unit output at 100% rated MW see note below System Conditions : (i) system minimum load with no other generation on the same bus OR relatively weak connection to the transmission or distribution system, and (ii) system maximum load and maximum generation on same bus OR relatively strong connection to the transmission or distribution system 9 As for 8 but with the PSS in service Same as in part 8 Same as in part 8  Tests 1,3 and 4 need not be witnessed by the TSO  For test 3 a positive step is applied of X% from the sub-OEL value. But for test 4 a -Y% step from the sub-UEL value as shown in Figure 3 is required. 103 Figure 3. Application of Step Signal  For tests 6 and 7 care must be taken not to excite large or prolonged oscillations in MW etc. Therefore, smaller step changes must always precede larger step changes to avoid such oscillations.  The Figure 4 below shows the step changes referred to in the schedule of tests given above. An example is given of a +5% step to the summing junction and then a -5% step. Removal of the +5% ("-5%") step is deemed to be a -5% step. Unless specified otherwise the "- 5%" step method shown in Figure 4 is used. Figure 4. Application of test signal 104 Test 5 Active and reactive power tests (PQ curve and Q = const) part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 PQ curve measurements (a) minimum % rated MW The min and max Q will be held for 10 minute in each step. a. Q max setpoint Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) b. Q min setpoint (b) 25 % rated MW a. Q max setpoint b. Q min setpoint (c) 50 % rated MW a. Q max setpoint b. Q min setpoint (d) 75% rated MW a. Q max setpoint b. Q min setpoint (e) 100 % rated MW a. Q max setpoint b. Q min setpoint 2 Q constant (a) 0 Mvar Q will be held for 10 minute in each step. (b) -1/2Qmax rated Mvar Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) (c) +1/2Qmax rated Mvar 3 Leading and lagging MVar capability at full MW output. Generating unit MW and MVar output levels set to 100% of rated System maximum load and generation Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) values and maintained for one hour both for leading and lagging. System maximum load and maximum generation. Test conducted with as high an ambient temperature as possible. 105 Test 6 House load test part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 House load test opening of the link to transmission system  70-90% of nominal active power MW exported by means of the link (PCC)  Test duration 1 hour Remaining load – houseload + load connected directly  Resynchronization to power plant Test conducted by Elering 2 Islanding of a subsystem consisting of User's generating opening of the link  5-10% of generated MW exported by means of the link  90-95% of generated MW used by the subsystem's load units plus load with export of power by means of a link  Each test during 1 hour to the transmission system.  Resynchronization Test conducted by Elering 106 Test 7 Over- and underfrequency part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Overspeed capability to stay in the range of 51.0 to (a) Digital governor: use software, where practical, to put a step Unsynchronised unit at rated speed and no load 53Hz for a minimum of 3 minutes in the speed reference of the turbine governor such that the target speed is 52.5Hz and the overshoot in speed remains above 52,5Hz and in the range 52,5-53Hz for about 3 min (b) Use a manual control to raise speed from 50Hz so as to stay in the 52,5 to 53 Hz range for a minimum of 3 min. (c) Where it is practical, use a function generating unit to inject an analogue signal in the appropriate summing junction, so that the turbine stays in the 52,5-53 Hz range for a minimum of 3 min. 2 Underspeed capability To be proposed by the manufacturer Unsynchronised unit at rated speed and no load to stay in the range of 48,0 to 47,5Hz for a minimum of 30 minutes Test 8 U = constant test part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Testing U constant functionality (a) XXX kV Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) (b) XXX kV (c) XXX kV Voltage at each step (a)-(c) maintained during 60 minutes 107 Test 9 Load control (secondary control test) part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Variable frequency injection into the AVR summing 0.01-100 rad/sec  as determined by Elering junction (with PSS out of service) See notes below 2 Step change to governor/load reference (a) 2.5 % step increase in MW demand signal  equipment output at 50-90% of rated MW  others as agreed with Elering (b) 2.5 % decrease in MW demand signal (c) equivalent of 0.05Hz subtracted from the governor speed ref. (d) equivalent of 0.1 Hz added to turbine governor speed reference See notes below 3 load rejection (real power) (a) 25 % rated MW  nominal stator terminal voltage  smaller amount must precede larger amount of load Generating unit reactive power output levels: (b) 50 % rated MW rejection (i) maximum leading Mvar (c) 100 % rated MW  duration of last step 1 hour (ii) maximum lagging Mvar See notes below  Resynchronization 108 4 Load control (secondary control test) (a) minimum % rated MW Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) (b) 50 % rated MW Test conducted by Elering if unit connected under AGC (c) 60 % rated (d) 70 % rated MW (e) 100 % rated MW (f) 90 % rated MW (g) 80 % rated MW (h) 0 MW exported to grid MW Power at each step (a)-(h) maintained during 10 minutes Signal from Elering control centre (SCADA if applicable)  For test 1, care has to be taken not to excite electromechanical resonances (eg poorly damped MW swings) if the machine is on line.  For the tests 2 equipment characteristics may require the changes be varied from the nominal values given. Larger changes may be considered in order to more accurately determine equipment performance.  For test 3, the instantaneous overspeed protection must be set at an agreed level depending on unit capability Test 10 Primary control test part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Testing power plant behaviour in case of frequency (a) 40 % rated MW Generator need to be synchronized with grid changes in grid (b) 90 % rated MW Excitation system is in AVR mode and started. Frequency steps, droops and deadbands to be determined by PSS is in service. Elering Generator breaker is closed. Signal from Elering control centre (SCADA if applicable) Example of Primary control test. Load generator to 40% of rated active power XX MW. 109 Enable frequency control function in the turbine control system Frequency step Duration (mHz) (all (after Frequency changes Expected stabilized control Droop Deadband from 50 P change output), enabled (%) (mHz) Hz) (MW) min. 1 Yes 8 100 -80 5 2 Yes 8 100 80 5 3 Yes 8 100 -200 5 4 Yes 8 100 200 15 5 Yes 8 0 -80 5 6 Yes 8 0 80 5 7 Yes 2 100 -80 5 8 Yes 2 100 80 5 9 Yes 2 100 -200 15 10 Yes 2 100 200 5 11 Yes 2 0 -80 5 12 Yes 2 0 80 5 13 No 8 0 -450 5 14 No 8 0 450 5 15 No 8 0 -550 15 16 No 8 0 550 5 17 No 8 0 -1000 5 18 No 8 0 1000 15 19 No 2 0 -450 5 20 No 2 0 450 5 21 No 2 0 -550 5 22 No 2 0 550 15 110 Load generator to 90% of rated active power XX MW. Frequency step Duration (mHz) (all (after Frequency changes Expected stabilized control Droop Deadband from 50 P change output) enabled (%) (mHz) Hz) (MW) min. 1 Yes 8 100 -80 5 2 Yes 8 100 80 5 3 Yes 8 100 -200 5 4 Yes 8 100 200 15 5 Yes 8 0 -80 5 6 Yes 8 0 80 5 7 Yes 2 100 -80 5 8 Yes 2 100 80 5 9 Yes 2 100 -200 15 10 Yes 2 100 200 5 11 Yes 2 0 -80 5 12 Yes 2 0 80 5 13 No 8 0 -450 5 14 No 8 0 450 5 15 No 8 0 -550 15 16 No 8 0 550 5 17 No 8 0 -1000 5 18 No 8 0 1000 15 19 No 2 0 -450 5 20 No 2 0 450 5 21 No 2 0 -550 5 22 No 2 0 550 15 111 Test 11 Cold start to maximum rated power part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Cold start to maximum rated power Initial start order from Elering control centre (SCADA if At least 24 h shutdown (all primary systems) required before start applicable) of the test Test conducted by Elering Maximum rated power to be maintained during 1 hour Details to be proposed by the manufacturer Test 12 Testing of a FACTS/HVDC part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Testing of a FACTS device, if any agreed separately with Elering  initial conditions determined by Elering (SVC, TCR, STATCOM, etc.) This test is performed only when requested by Elering 112 Test 13 Any other test to demonstrate compliance with a declared or registered equipment performance characteristic. Test No GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Tripping of an adjacent generating unit tripping of generating unit(s)  initial generating unit loadings as agreed by Elering Test conducted by Elering This test is performed only when requested by Elering 2 Load rejection (reactive power) (a) -30 % rated Mvar  nominal stator terminal voltage  minimum MW output (b) +25 % rated Mvar  Excitation on Manual Control see notes below 3 Load rejection (reactive power) (a) -30 % rated MVAR  nominal stator terminal voltage  maximum MW output see notes below  Excitation on Manual Control 4 Any other test to demonstrate compliance with a To be advised declared or registered equipment performance characteristic.  For tests 2(a) and 3 the Var absorption must be limited so that field voltage does not go below 50% of its value at rated voltage and at no load (i.e. rated stator terminal voltage with the generating unit on open circuit).  For test 2(b) the Var load must not allow stator terminal voltage to exceed 8% overvoltage (i.e.108% of rated value) as a result of the applied change.  For test 2 and 3, the instantaneous overvoltage protection must be operative and set at an agreed level greater than or equal to 10% overvoltage.  For test 3, it may be easier to use AVR control first and then change to manual (provided the change is "bumpless") before the unit trips. 113 Test 14 Fault ride-through (FRT) test part no. GENERAL DESCRIPTION CHANGES APPLIED TEST CONDITIONS 1 Fault ride-through (FRT) test To be proposed and conducted by Elering Up to 250 ms; fault at PCC 2ph-g or 3ph; or 1ph-g 114 1.10 Läbi inverteri ühendatud tootmisseadmete katsekava ALGUS, kuupäev: ……….. 201.. LÕPP, kuupäev: ……….. 201.. Kuupäev Tootmisseade: Tootmisseadmetestitav osa: Testitud tootmisseadme W-kood Testitud tootmisseadme nimivõimsus: …….. MW; …….MVA Liitumispunkti asukoht: Katsetuste läbiviimse eest vastutav isik: …………………… ……………………. Kontaktandmed: tel: ……………………….. e-mail:……………………. Põhivõrguettevõtja poolne kontaktisik(ud) katsetuste läbiviimisel: Nimi: Tel. Nr.: e-mail: Põhivõrguettevõtja EJK kontaktisiku kontaktandmed: Nimi: Tel. Nr.: e-mail: Põhivõrguettevõtja poolne testikava kooskõlastus: Kooskõlastaja nimi: Kuupäev: Allkiri: Tabel 1 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM] 0.1 Kvalitee Kõik piirangud on väljas, tootmisseade talitleb Teiste katsetuste tegemine Katsetuste ajal ei tohi teha di normaalrežiimil. tootmisseadmes ei ole lubatud. seadistustöid, reguleerimisi, ega mõõtmi tootmisseadme käsitsi sisse välja ne TEADE tootmisseadmepoolt kvaliteedi Kvaliteedi mõõtmiste alustamise lülitamisi. Samuti ei tohi teha muid mõõtmiste alustamise kohta, mis kestavad TEATE saamise kohta tehakse lülitusi tootmisseadme vähemalt 7 päeva järjest. kirjalik sissekanne. elektripaigaldises. TESTI ALGUS Katse alusel tuleb mõõta reaktiivvõimsuse hoidmise täpsust 0.2 Peale p. 0.1 vähemalt 7 päeva möödudes Kvaliteedimõõtmiste lõpetamise Q=0 Mvar talitlusel vastavalt antakse tootmisseadme poolt TEADE TEATE kättesaamisest tehakse Võrgueeskirja par. 18 lõige 10 p.1 kvaliteedimõõtmiste lõpetamise kohta EJK-le. kirjalik sissekanne. TESTI LÕPP Katsekava punktide 1-10 teostamine on lubatud vaid juhul, kui kvaliteedimõõtmised on tehtud, ning tootmisseadme poolt esitatud kvaliteedimõõtmiste lühiaruanne on põhivõrguettevõtja poolt heaks kiidetud ning selle kohta on esitatud kirjalik teade elektrisüsteemi juhtimiskeskusele ja katsetuste teostajale. Kvaliteedimõõtmiste lühiaruande näidis on toodud käesoleva punktis 1.7. Kvaliteedimõõtmiste täismahus raport lisatakse lõplikku katsetuste aruande koosseisu. Katsete 1-10 algtingimuse juures nõutud aktiivvõimsuse miinimumväärtuse juures arvestatakse väljundvõimsuse 1 minuti keskmise suurusega liitumispunktis. 1 tootmissead Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Väljundvõimsuse vähendamine ja m e töö normaalolukord, P50 % Pn ALGUS taastamine peab toimuma sujuva keelatud 116 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM] 1.1. / lubatud tootmisseade annab vähemalt 5 minuti EDASTADA SIGNAAL reguleerimise abil, maksimaalse jooksul toodangut “tootmisseadme töö KEELATUD” võimaliku kiirusega.. P50 % Pn 1.2. p.1.1. korraldusest on möödunud 11 min EDASTADA SIGNAAL “tootmisseadme töö LUBATUD” 1.3. Peale korraldust p.1.2. on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning tuuleoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 2 Väljundvõims Kõik tootmisüksused on töös, normaalolukord Kõik piirangud on maas / TESTI Võimsuse avariiline vähendamine use avariiline , P80 % Pn ALGUS võib toimuda tootmisseadme vähendamine võimsuslülitite väljalülitamise teel. 2.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti Tootmisseadme P avariiline Piirangute XX arv ja suurus sõltub jooksul toodangut piirang 0 % -SISSE tootmisseadme võimsusest ja P80 % Pn konfiguratsioonist Kui mahakoormamine toimub 2.2. p.2.1. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME P avariiline võimsuslülitite lülitamise teel, võib piirang 0 % -VÄLJA väljundvõimsuse piiri alandada. Kui 2.x. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME P avariiline mahakoormuse kiirus sõltub jooksul toodangut väljundvõimsusest, tuleb lähtuda piirang XX % -SISSE 80% nimivõimsusest või vahemikus P80 % Pn 80%... 60% nimivõimsusest puhul 2.y. p.2.x. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME P avariiline lisama katsetulemusele piirang XX % -VÄLJA imitatsiooni arvutusmudelil, mis kinnitaks vastavust võrgueeskirjale. 117 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM] Peale korraldust p.2.y on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning 2.z. ilmaoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 3 Aktiivvõimsuse Kõik tootmisüksused on töös, maksimaalne lubatud P=100 %, sujuv normaalolukord, P80 % Pn TESTI ALGUS reguleerimine, 3.1. Sekundaar- Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti SISESTADA P reguleerimise kiirus Väljundvõimsuse vähendamine ja reguleerimine jooksul toodangut P80 % Pn …… [MW/min] taastamine peab toimuma sujuva reguleerimise abil etteantud SISESTADA maksimaalne lubatud kiirusega. Testi jooksul ei tohi P = 80 % Pn tootmisseadet sisse/välja lülituda. 3.2. p.3.1. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud Liitumispunktis saavutatakse SCADA P = 60 % Pn kaudu edastatud sättevääruse lähedane väärtus. Lubatud hälve 3.3. p.3.2. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud ±5% nimivõimsusest. P = 40 % Pn 3.4. p.3.3. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = MIN % Pn 118 Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM] 3.5. p.3.4. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 100 % Pn 3.6. Peale korraldust p.3.5. on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning ilmaoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 4 Reaktiivvõimsus Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Väljundvõimsust ei tohi piirata. e reguleerimine normaalolukord, P50 % Pn ALGUS Kõigi tuulikute töösolek peab režiimil U=const olema tagatud vähemalt 50 % ajast 4.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine igal pinge seadeväärtuse juures jooksul toodangut P50% Pn U=const- SISSE, säte U=XXX kV P50 % Pn. Pinge seadeväärtused XXX, YYY ja ZZZ määratakse EJK 4.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine poolt. jooksul toodangut P50% Pn U=const, säte U=YYY kV Reaalne katsekava kohandatakse Peale 4.1 korraldust on möödunud mitte vastavalt kokkulepitud vähem kui 8 tundi juhtimissignaalidele. Kõigi kolme astme juures muudetakse EJK poolt võrgus pinget (KP või reaktori lülitamine või jõutrafo astme muutmine). Katsetulemuste aruandes tuleb need muutused ja nendele vastav tootmisseadme käitumine ära näidata. 119 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAA NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] EG 4.3. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine [TT.M jooksul toodangut P50% Pn U=const, säte U=ZZZ kV M] Peale 4.2 korraldust on möödunud mitte vähem kui 8 tundi 4.4. Peale 4.3 korraldust on möödunud mitte TOOTMISSEADME juhtimine vähem kui 8 tundi U=const- VÄLJA 4.5. Peale korraldust p.4.4 on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud normaaltalitluse reaktiivvõimsuse (Q=0 Mvar) ning talitleb 5 minutit.. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 5 Tootmissead Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Väljundvõimsuse vähendamine ja me P/Q normaalolukord , P80 % Pn ALGUS taastamine peab toimuma sujuva karakteristiku reguleerimise abil etteantud mõõtmine kiirusega. Testi jooksul ei tohi liitumispunkti tootmisseade sisse/välja lülituda. s Reaalne katsekava kohandatakse Jätkub vastavalt kokkulepitud juhtimissignaalidele. järgmisel 5.1. tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine leheküljel … Q=const - SISSE jooksul toodangut P80 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA + Q MAX 120 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM] 5.2. p.5.1. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA - Q MAX 5.3. p.5.2. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 80 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = - Q MAX 5.4. p.5.3. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA + Q MAX 5.5. p.5.4. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud Väljundvõimsuse vähendamine ja P = 70 % Pn taastamine peab toimuma sujuva reguleerimise abil etteantud TOOTMISSEADME seadeväärtus kiirusega. Testi jooksul ei tohi Tootmisseade Q = +Q MAX tootmisseade sisse/välja lülituda. P/Q 5.6. karakteristiku p.5.5. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus mõõtmine Q SISESTADA - Q MAX liitumispunktis 5.7. p.5.6. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 60 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = -Q MAX 5.8. p.5.7. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA +Q MAX 121 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAE NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] G 5.9. p.5.8. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud [TT.MM] P = 50 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = +Q MAX 5.10. p.5.9. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA - Q MAX 5.11. p.5.10. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 40 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = -Q MAX 5.12. p.5.11. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA +Q MAX 5.13. p.5.12. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 30 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = +Q MAX 5.14. p.5.13. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA -Q MAX 5.15. p.5.14. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 20 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = -Q MAX 122 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAEG NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] [TT.MM] 5.16. p.5.15. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA +Q MAX 5.17. p.5.16. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 10 % Pn TOOTMISSEADME seadeväärtus Q = +Q MAX 5.18. p.5.17. korraldusest on möödunud 11 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA -Q MAX 5.19. p.5.18. korraldusest on möödunud 11 min SISESTADA maksimaalne lubatud P = 100 % Pn (P piirang välja) TOOTMISSEADME juhtimine Q=const - VÄLJA 5.20. Peale korraldust p.4.4 on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud normaaltalitluse reaktiivvõimsuse (Q=0 Mvar) ning talitleb 5 minutit.. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 6 Reaktiivvõimsu Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Testi jooksul ei tohi tootmisseade se normaalolukord , P20 % Pn ALGUS sisse/välja lülituda. 123 Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAE NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] G 6.1 reguleerimine Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti TOOTMISSEADME juhtimine Seadeväärtuse hoidmise täpsus [TT.MM] Q=const jooksul toodangut P20 % Pn Q=const - SISSE liitumispunktis +/- 10 % Pn-st TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA Q = +½ Q MAX Reaalne katsekava kohandatakse vastavalt kokkulepitud juhtimissignaalidele. Kõigi kolme astme juures muudetakse EJK poolt võrgus pinget (KP või reaktori lülitamine või jõutrafo astme muutmine). Katsetulemuste aruandes tuleb need muutused ja nendele vastav tootmisseade käitumine ära näidata. 6.2 p.6.1. korraldusest on möödunud 60 min TOOTMISSEADME seadeväärtus Q SISESTADA Q = -½ Q MAX 6.3 p.6.2. korraldusest on möödunud 60 min TOOTMISSEADME juhtimine Q=const - VÄLJA 6.4 Peale korraldust p.6.3. on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud normaaltalitluse reaktiivvõimsuse (Q=0 Mvar) ning talitleb 5 minutit.. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 7 Lühiajaline Kõik tootmisüksused on töös, Kõik piirangud on maas / TESTI Enne VL väljalülitamist peavad kõik võrguühenduse normaalolukord , P50 % Pn ALGUS inverterid olema töös ning peale VL 124 Jrk. NIMETUS EELNEV OLUKORD/TINGIMUS ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRGE KUUPÄEV KELLAAE NR KESKUS TEGEVUS [OK/-] [PP.KK.AA] G 7.1. katkemine Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti Tootmisseadme VL …… VÄLJA sisselülitamist uuesti võrku [TT.MM] jooksul toodangut P50 % Pn lülituma. 7.2 p.7.1. korraldusest on möödunud 10 Tootmisseadme VL …… SISSE sekundit 7.3 Peale korraldust p.7.2. on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning ilmaoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 8 Lühiajaline Kõik tootmisüksused on töös , P50 % Pn Kõik piirangud on maas / TESTI Enne VL väljalülitamist peavad kõik võrguühenduse ALGUS inverterid olema töös ning peale VL katkemine Eelnevalt on tööst välja viidud sisselülitamist uuesti võrku ilma keskse tootmisseadme juhtimisarvuti. lülituma. juhtimissüstee 8.1. Tootmisseade annab vähemalt 5 minuti Tootmisseadme VL …… VÄLJA mita jooksul toodangut P50 % Pn 8.2 p.8.1. korraldusest on möödunud 10 Tootmisseadme VL …… SISSE sekundit 8.3 Peale korraldust p.8.2. on tootmisseade TESTI LÕPP saavutanud piiranguteta püsitalitluse ning ilmaoludele vastavat maksimaalset väljundvõimsust on antud 5 minutit. 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit 125 Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- MÄRKUS MÄRG KUUPÄEV KELLAAEG NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS E [OK/- [PP.KK.AA] [TT.MM] 9.1 Talitlus ilma TEADE tootmisseadme poolt, et TESTI ALGUS Teisi katsetusi tootmisseadmes keskse jaama juhtimisarvuti on tööst välja viidud. samal ajal ei tohi teostada. ] juhtimissüsteem [katse ajal ei tohi käsklusi anda ita 24 h / EJK ei sekku] 9.2 24 tundi peale punkti 9.1 teate [katse ajal ei tohi käsklusi anda / saamist EJK ei antakse tootmisseadme poolt uus TEADE, et jaama juhtimisarvuti on töösse viidud. sekku] 2-e testi vahe vähemalt 5 minutit KATSE 10 Primaar- Kõik tootmisüksused on Primaarreguleerimise Täpsem katsekava tuleb eelnevalt reguleerimine töös, normaalolukord , P40 % Pn aktiveerimise LÕPP ja kooskõlastada põhivõrguettevõtja seadistamise ga. Primaarreguleerimise katse peab signaalid edastab elektrisüsteemi toimuma koostöös EJK-ga. juhtimiskeskus. Kõik juhtimiskäsud ja edastamise ajad peavad olema esitatud raportis. 11 Lisakatsed Lisakatsed, mis tõestavad vastavalt tootmisseadme vastavust vajadusele tehnilisele võimekusele (näiteks FACTS seadmete testimine jms) 12 PINGELOHL Katse toimumisest teavitatakse Katse teostab U LÄBIMISE eelnevalt tootmisseadmeomanikku. põhivõrguettevõtja. Lühise pikkus VÕIME katse kuni 250 ms; Katse teostamiseks vajalik lühis (1f- Jrk. NIMETUS EELNEV ELEKTRISÜSTEEMIJUHTIMIS- m; 2f-m või 3f) MÄRKUS MÄRG KUUPÄEV KELLAAEG NR OLUKORD/TINGIMUS KESKUS TEGEVUS teostatakse E [OK/- [PP.KK.AA] [TT.MM] liitumispunktis või sellele ] võimalikult lähedal 126 LISA 4 - Tabelid Klass 2: SIGNAALID PÕHIVÕRGUETTEVÕTJA JUHTIMISKESKUSESSE Sünkroongeneraatoritega tootmisseade Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 3 M_ME_NC 1003 GX P 2 Aktiivvõimsus, jaotusvõrku genereerimine summaarne kokku 2 Tuule- ja/või päikeseelektrijaam (Läbi inverteri ühendatud tootmisseade) Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 2 Aktiivvõimsuse, mõõtmine jaotusvõrku ühendatud genereerimine summaarne 2 3 M_ME_NC 1003 GX P kokku * Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral mõõdetakse inverteri juurest ** Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral antakse signaal inverteri juurest TS Tootmisseadme xxx Operatiivtähis x Sätteväärtus 1 Madalpinge generaatorid: V Keskpinge generaatorid: kV 2 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kW Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: MW 3 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kvar Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: Mvar 4 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: V Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: kV GX Generaatori tähis (X tähistab numbrit) xxx Operatiivtähis 1 Madalpinge generaatorid: V Keskpinge generaatorid: kV 2 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kW Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: MW 3 Tootmisseadme liitumispunkt madalpingel: kvar Tootmisseadme liitumispunkt keskpingel: Mvar 127 Klass 3: SIGNAALID, MIS JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA VÕI JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA KLIENT PEAB ESITAMA ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE Tuule- ja/või päikeseelektrijaam (läbi inverteri ühendatud tootmisseade) Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 1 C_DC_NA 1 P avariipiirang x % Töösse/Välja Aktiivvõimsuse avariiline piiramine x % 10 = Töösse, 01 = Välja 2 C_DC_NA 2 Tootmisseadme töö Sisse/Välja Tootmisseadme töö sees/väljas 10 = Sisse, 01 = Välja 3 C_DC_NA 3 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primaarreguleerimine 5 % 10 = Töösse, 01 = Välja 4 C_DC_NA 4 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi 10 = Töösse, 01 = Välja 5 C_SE_NA 6201 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus Pmin - Pmax, sammuga x 6 C_SE_NA 6204 TS statism % Statismi sätteväärtus 2 - 8 %, sammuga 1 % TS sagedusregulaatori 0 - 500 mHz, sammuga 10 7 C_SE_NA 6205 mHz Sagedusregulaatori tundetuse sätteväärtus tundetus mHz 8 M_ME_NA 1013 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus (tagasiside) Pmin - Pmax, sammuga x 9 M_ME_NA 1014 TS Q säte Mvar Q = konstant sätteväärtus (tagasiside) Qmin - Qmax, sammuga x 10 M_ME_NA 1015 TS Uab säte kV U = konstant sätteväärtus (tagasiside) Umin - Umax, sammuga x 11 M_ME_NA 1018 TS statism % Statismi sätteväärtus (tagasiside) 2 - 8 %, sammuga 1 % TS sagedusregulaatori 0 - 500 mHz, sammuga 10 12 M_ME_NA 1019 mHz Sagedusregulaatori tundetuse sätteväärtus (tagasiside) tundetus mHz 13 M_ME_NA 1020 GX Uab kV Pinge mõõtmine eraldi iga tootmisseadme juures kV 14 M_ME_NA 1021 GX P MW Aktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga tootmisseadme juures MW 15 M_ME_NA 1022 GX Q Mvar Reaktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga tootmisseadme juures Mvar 16 M_ME_NA 1023 GX Ia A Üksiku generaatori või gruppi ühendatud generaatorite koormusvool** A 17 M_DP_TA (TB) 2001 Tootmisseadme töö Sees/Väljas Tootmisseadme töö sees/väljas (tagasiside) 10 = Sees, 01 = Väljas Üksiku generaatori või gruppi ühendatud generaatorite grupi 18 M_DP_TA (TB) 2003 GX VL xxx Sees/Väljas 10 = Sees, 01 = Väljas võimsuslüliti asendisignaal.*** 19 M_DP_TA (TB) 2004 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primaarreguleerimine 5 % (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0 20 M_SP_TA (TB) 2006 Avariiline primaarreguleerimine Tekkis/Tagastus Avariiline primaarreguleerimine töös, 12,5% (tagasiside) 21 M_DP_TA (TB) 2007 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0 22 M_DP_TA (TB) 2010 P avariipiirang x % Töös/Väljas Aktiivvõimsuse avariiline piiramine x % (tagasiside) 10 = Töös, 01 = Väljas Sünkroongeneraatoritega tootmisseade Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 1 C_DC_NA 1 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primaarreguleerimine 5 % 10 = Töösse, 01 = Välja 2 C_DC_NA 2 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi 10 = Töösse, 01 = Välja 3 M_ME_NA 1005 GX P MW Aktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga generaatori juures MW 4 M_ME_NA 1006 GX Q Mvar Reaktiivvõimsuse mõõtmine eraldi iga generaatori juures Mvar 5 M_ME_NA 1008 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus (tagasiside) Pmin - Pmax, sammuga x 6 M_ME_NA 1011 TS statism % Statismi sätteväärtus (tagasiside) 2 - 8 %, sammuga 1 % 0 - 500 mHz, sammuga 7 M_ME_NA 1012 TS kiirusregulaatori tundetus mHz Kiirusregulaatori tundetuse sätteväärtus (tagasiside) 10 mHz 8 M_ME_NA 1015 GX F Hz Sageduse mõõtmine eraldi iga generaatori juures Hz 9 M_ME_NA 1016 GX Uab kV Pinge mõõtmine eraldi iga generaatori juures kV 10 M_ME_NA 1017 GX Ia A Voolu mõõtmine eraldi iga generaatori juures A 11 M_DP_TA (TB) 2005 GX VL xxx Sees/Väljas Generaatori lüliti asendisignaal 10 = Sees, 01 = Väljas 12 M_SP_TA (TB) 3001 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primaarreguleerimine 5 % (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0 13 M_SP_TA (TB) 3003 Avariiline primaarreguleerimine Tekkis/Tagastus Avariiline primaarreguleerimine töös, 12,5% (tagasiside) 14 M_SP_TA (TB) 3002 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Aktiivvõimsuse reguleerimine sätteväärtuse järgi (tagasiside) Töös = 1, Väljas = 0 15 C_SE_NA 6201 TS P säte MW Aktiivvõimsuse sätteväärtus Pmin - Pmax, sammuga x 16 C_SE_NA 6202 TS Q säte Mvar Q = konstant sätteväärtus Qmin - Qmax, sammuga x 17 C_SE_NA 6203 TS Uab säte kV U = konstant sätteväärtus Umin - Umax, sammuga x 18 C_SE_NA 6204 TS statism % Statismi sätteväärtus 2 - 8 %, sammuga 1 % 0 - 500 mHz, sammuga 19 C_SE_NA 6205 TS kiirusregulaatori tundetus mHz Kiirusregulaatori tundetuse sätteväärtus 10 mHz TS Tootmisseadme GX Generaatori tähis (X tähistab numbrit) xxx Operatiivtähis x Sätteväärtus Q = konstant juhtimisalgoritmi aktiveerimisel peab U = konstant * deaktiveeruma ja vastupidi. Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral ** mõõdetakse inverteri juurest Läbi inverteri ühendatud tootmisseade (päikeseelektrijaama) korral *** antakse signaal inverteri juurest 129 Klass 4: SIGNAALID, MIS JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA VÕI JAOTUSVÕRGUETTEVÕTJA KLIENT PEAB ESITAMA ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE SÜNKROONGENERAATORITEGA TOOTMISSEADE Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 1 C_DC_NA 1 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primary regulation 10=On,01=Off 2 C_DC_NA 2 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Secondary regulation (will allow control center to operate P control) 10=On,01=Off 3 M_ME_NA 1001 TS CXT XXX kV Uab kV For each 110 kV transformer separately kV 4 M_ME_NA 1002 TS CXT XXX kV P MW For each 110 kV transformer separately MW 5 M_ME_NA 1003 TS CXT XXX kV Q Mvar For each 110 kV transformer separately Mvar 6 M_ME_NA 1004 TS CXT XXX kV Ia A For each 110 kV transformer separately A 7 M_ME_NA 1005 TS GX XX kV P MW For each generator separately, medium voltage side MW 8 M_ME_NA 1006 TS GX XX kV Q Mvar For each generator separately, medium voltage side Mvar 9 M_ME_NA 1007 TS XXX kV P maksimum MW Maximum net generation, given in connection point (XXXkV) MW 10 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P miinimum MW Minimum net generation, given in connection point (XXXkV) MW 11 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P sätted MW Setting value of P control (feedback) Pmin…0...Pmax, step 1MW 12 M_ME_NA 1011 TS statism % Setting value of droop (feedback) 2…8 %, step 1 % .-500 mHz…0…500 mHz, 13 M_ME_NA 1012 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator (feedback) step 10 mHz 14 M_ME_NA 1013 TS Pth MW Thermal load* MW 15 M_ME_NA 1014 110/xx jõutrafo astmelüliti aste nr Position of 110 kV step-up transformer's tap-changer 16 M_ME_NA 1015 GX XXX kV F Hz Generator frequency (measured at generator's terminals) 17 M_ME_NA 1016 GX XXX kV Uab kV Generator Voltage 18 M_DP_TA (TB) 2001 TS XXX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, for each bay separately 10=On,01=Off 19 M_DP_TA (TB) 2002 TS XXX kV LL xxx Sees/Väljas Disconnector, for each bay separately 10=On,01=Off 20 M_DP_TA (TB) 2003 TS XXX kV ML xxx Sees/Väljas Earthing switch, for each bay separately 10=On,01=Off 21 M_DP_TA (TB) 2004 TS CXT ML xNx Sees/Väljas Earthing switch of transformer neutral, for each earthing swich separately 10=On,01=Off 22 M_DP_TA (TB) 2005 TS GX XX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, medium voltage. For each generator separately 10=On,01=Off 23 M_SP_TA (TB) 3001 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primary regulation (feedback) On=1,Off=0 24 M_SP_TA (TB) 3002 Autom.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Automatic primary regulation operated, 5% (feedback) On=1,Off=0 25 M_SP_TA (TB) 3003 Avar.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Emergency primary regulation operated, 12,5% (feedback) 26 M_SP_TA (TB) 3004 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Secondary regulation (feedback) On=1,Off=0 Power plant CXT transformer protection failure for each transformer separately. 27 M_SP_TA (TB) 3007 TS CXT(LYYY) kaitse rike Tekkis/Tagastus If 110 kV line LYYY protection exist, then its "failure" signal must be sent to the On=1,Off=0 Main Grid (MG) RCC-s as independently Power plant (CHP) CXT transformer protection "operated" signal for each 28 M_SP_TA (TB) 3008 TS CXT(LYYY) kaitse Töötas/Tagastus transformer separately. On=1,Off=0 If 110 kV line LYYY protection exist, then its "operated" signal must be sent to the 130 Main Grid (MG) RCC-s as independently Setpoint value of P control. The value of active power contol speed must be 29 C_SE_NA 6201 TS XXX kV P sätted MW according to by Estonian Grid prescription remarked value of power plant totally Pmin...Pmax, step 1MW installed nominal active power value (MW/min). 30 C_SE_NA 6204 TS statism % Setting value of droop 2…8 %, step 1 % 31 C_SE_NA 6205 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator 0…500 mHz, step 10 mHz SIGNAALID ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE SÜNKROONGENERAATORITEGA TOOTMISSEADE Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 1 C_DC_NA 1 Primaarreguleerimine Töösse/Välja Primary regulation 10=On,01=Off 2 C_DC_NA 2 Sekundaarreguleerimine Töösse/Välja Secondary regulation (will allow control center to operate P control) 10=On,01=Off 3 C_SC_NA 3 TS juhtimine U=const Töösse Reactive power control algorithm U=const** On=1,Off=0 4 C_SC_NA 4 EJ juhtimine Q=const Töösse Reactive power control algorithm Q=const** On=1,Off=0 5 M_ME_NA 1001 TS CXT XXX kV Uab kV For each 110 kV transformer separately kV 6 M_ME_NA 1002 TS CXT XXX kV P MW For each 110 kV transformer separately MW 7 M_ME_NA 1003 TS CXT XXX kV Q Mvar For each 110 kV transformer separately Mvar 8 M_ME_NA 1004 TS CXT XXX kV Ia A For each 110 kV transformer separately A 9 M_ME_NA 1005 TS GX XX kV P MW For each generator separately, medium voltage side MW 10 M_ME_NA 1006 TS GX XX kV Q Mvar For each generator separately, medium voltage side Mvar 11 M_ME_NA 1007 TS XXX kV P maksimum MW Maximum net generation, given in connection point (XXXkV) MW 12 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P miinimum MW Minimum net generation, given in connection point (XXXkV) MW Pmin…0...Pmax, step 13 M_ME_NA 1008 TS XXX kV P sätted MW Setting value of P control (feedback) 1MW Qmin…0…Qmax, step 14 M_ME_NA 1009 TS XXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at Q=const (feedback) 1 Mvar 15 M_ME_NA 1010 TS XXX kV Uab sätted kV Setting value of Q control at U=const (feedback) 110...123kV, step 1 kV 16 M_ME_NA 1011 TS statism % Setting value of droop (feedback) 2…8 %, step 1 % .-500 mHz…0…500 17 M_ME_NA 1012 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator (feedback) mHz, step 10 mHz 18 M_ME_NA 1013 TS Pth MW Thermal load* MW 110/xx jõutrafo astmelüliti 19 M_ME_NA 1014 nr Position of 110 kV step-up transformer's tap-changer aste 20 M_ME_NA 1015 GX XXX kV F Hz Generator frequency (measured at generator's terminals) 21 M_ME_NA 1016 GX XXX kV Uab kV Generator Voltage 22 M_DP_TA (TB) 2001 TS XXX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, for each bay separately 10=On,01=Off 23 M_DP_TA (TB) 2002 TS XXX kV LL xxx Sees/Väljas Disconnector, for each bay separately 10=On,01=Off 24 M_DP_TA (TB) 2003 TS XXX kV ML xxx Sees/Väljas Earthing switch, for each bay separately 10=On,01=Off 25 M_DP_TA (TB) 2004 TS CXT ML xNx Sees/Väljas Earthing switch of transformer neutral, for each earthing swich separately 10=On,01=Off 26 M_DP_TA (TB) 2005 TS GX XX kV VL xxx Sees/Väljas Curcuit breaker, medium voltage. For each generator separately 10=On,01=Off 27 M_SP_TA (TB) 3001 Primaarreguleerimine Töös/Väljas Primary regulation (feedback) On=1,Off=0 28 M_SP_TA (TB) 3002 Autom.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Automatic primary regulation operated, 5% (feedback) On=1,Off=0 29 M_SP_TA (TB) 3003 Avar.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Emergency primary regulation operated, 12,5% (feedback) 30 M_SP_TA (TB) 3004 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Secondary regulation (feedback) On=1,Off=0 131 31 M_SP_TA (TB) 3005 TS juhtimine U=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm U=const (feedback) On=1,Off=0 32 M_SP_TA (TB) 3006 TS juhtimine Q=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm Q=const (feedback) On=1,Off=0 Power plant CXT transformer protection failure for each transformer separately. 33 M_SP_TA (TB) 3007 TS CXT(LYYY) kaitse rike Tekkis/Tagastus If 110 kV line LYYY protection exist, then its "failure" signal must be sent to the Main Grid On=1,Off=0 (MG) RCC-s as independently Power plant (CHP) CXT transformer protection "operated" signal for each transformer separately. 34 M_SP_TA (TB) 3008 TS CXT(LYYY) kaitse Töötas/Tagastus On=1,Off=0 If 110 kV line LYYY protection exist, then its "operated" signal must be sent to the Main Grid (MG) RCC-s as independently 35 M_SP_TA (TB) 3007 Omatarbele eraldumine Tekkis/Tagastus Signal for identifying tripping to houseload operation Setpoint value of P control. The value of active power contol speed must be Pmin...Pmax, step 36 C_SE_NA 6201 TS XXX kV P sätted MW according to by Estonian Grid prescription remarked value of power plant totally installed 1MW nominal active power value (MW/min). Qmin…0…Qmax, step 37 C_SE_NA 6202 TSXXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at U=const 1 Mvar 38 C_SE_NA 6203 TS XXX kV Uab sätted kV Setting value of U control at Q=const 110...123kV, step 1 kV 39 C_SE_NA 6204 TS statism % Setting value of droop 2…8 %, step 1 % 0…500 mHz, step 10 40 C_SE_NA 6205 TS kiirusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for turbine speed regulator mHz Tuule- ja/või päikeseelektrijaam (Läbi inverteri ühendatud tootmisseade) Positsioon Andmetüüp IEC Aadress Nimi Olek Kirjeldus Väärtus 1 C_DC_NA 1 P avariipiirang 80% Välja/Töösse Emergency limit 80% of active power 10=On,01=Off 2 C_DC_NA 2 P avariipiirang 60% Välja/Töösse Emergency limit 60% of active power 10=On,01=Off 3 C_DC_NA 3 P avariipiirang 40% Välja/Töösse Emergency limit 40% of active power 10=On,01=Off 4 C_DC_NA 4 P avariipiirang 20% Välja/Töösse Emergency limit 20% of active power 10=On,01=Off 5 C_DC_NA 5 Tuulepargi töö Välja/Sisse Windpark operation on/off 10=On,01=Off 6 C_DC_NA 6 Primaarreguleerimine Välja/Töösse Primary regulation 10=On,01=Off 7 C_DC_NA 7 Sekundaarreguleerimine Välja/Töösse Secondary regulation (will allow control center to operate P control) 10=On,01=Off Pmin…Pmax, step 8 C_SE_NA 6201 XXX kV P sätted MW Setting value of P control 1MW Qmin…Qmax, step 9 C_SE_NA 6202 XXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at Q=const 1MVar 110...121kV 10 C_SE_NA 6203 XXX kV Uab sätted kV Setting value of Q control at U=const (330…362kV), 1kV step 11 C_SE_NA 6204 statism % Setting value of droop 2…8 % (step 1 %) .-500 mHz…0…500 12 C_SE_NA 6205 sagedusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for frequency-sensing power controller mHz (step 10 mHz) MW/min (step 13 C_SE_NA 6206 P languse kiirus MW/min Active power ramp rate, decrease (MW/min) 1MW/min) MW/min (step 14 C_SE_NA 6207 P tõusu kiirus MW/min Active power ramp rate, raising (MW/min) 1MW/min) 15 C_SC_NA 801 juhtimine U=const Töösse Reactive power control algorithm U=const or see below On=1 16 C_SC_NA 802 juhtimine Q=const Töösse Reactive power control algorithm Q=const or see above On=1 17 M_ME_NA 1001 Tuule kiirus m/sek Wind speed m/sek 18 M_ME_NA 1002 Tuule suund deg Wind direction deg 19 M_ME_NA 1003 Õhu temperatuur C Air temperature C 132 20 M_ME_NA 1004 Õhu rõhk mbar (hPa) OPTIONAL mbar (hPa) 22 M_ME_NA 1006 Päikeseintensiivsus W/m2 Irradiation W/m2 23 M_ME_NA 1007 võimalik P MW Theoratically possible P (10'average+WTG status) MW 24 M_ME_NA 1008 võimalik Q+ MVar Theoratically possible Q+ (10'average+WTG status) MVar 25 M_ME_NA 1009 võimalik Q- MVar Theoratically possible Q- (10'average+WTG status) MVar 26 M_ME_NA 1010 Tööst väljas olev P MW Sum of WTG Pn broken/in mainenance MW 27 M_ME_NA 1011 Ületuulest kasutamatu P MW Sum of WTG Pn not usable from over-wind MW 28 M_ME_NA 1012 Alatuulest kasutamatu P MW Sum of WTG Pn not usable from under-wind MW Pmin…Pmax, step 29 M_ME_NA 1013 XXX kV P sätted MW Setting value of P control (feedback) 1MW Qmin…Qmax, step 30 M_ME_NA 1014 XXX kV Q sätted Mvar Setting value of Q control at Q=const (feedback) 1MVar 110...121kV 31 M_ME_NA 1015 XXX kV Uab sätted kV Setting value of Q control at U=const (feedback) (330…362kV), 1kV step MW/min 32 M_ME_NA 1016 P languse kiirus MW/min Active power ramp rate, decrease (1MW/min), (feedback) (step 1MW/min) MW/min (step 33 M_ME_NA 1017 P tõusu kiirus MW/min Active power ramp rate, raising (1MW/min), (feedback) 1MW/min) 34 M_ME_NA 1018 statism % Setting value of droop (feedback) 2…8 % (step 1 %) .-500 mHz…0…500 35 M_ME_NA 1019 sagerusregul. tundetus mHz Setting value of dead band for frequency-sensing power controller (feedback) mHz (step 10 mHz) 36 M_ME_NA 1020 XXX kV Uab kV SUBSTATION MEASURING, high voltage kV 37 M_ME_NA 1021 XXX kV P MW SUBSTATION MEASURING, high voltage MW 38 M_ME_NA 1022 XXX kV Q MVar SUBSTATION MEASURING, high voltage MVar 39 M_ME_NA 1023 XXX kV Ia A SUBSTATION MEASURING, high voltage A 40 M_DP_TA (TB) 2001 Tootmisseadme töö Väljas/Sees Plant operation on/off (feedback) 10=On,01=Off 41 M_DP_TA (TB) 2002 GXX staatus Väljas/Sees Plant turbine GXX status on/off (feedback for each single turbine in a park) 42 M_DP_TA (TB) 2003 XXX kV VL xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, curcuit breaker, high voltage 10=On,01=Off 43 M_DP_TA (TB) 2004 XXX kV LL xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, disconnector, high voltage 10=On,01=Off 44 M_DP_TA (TB) 2005 XXX kV ML xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, earthing switch, high voltage 10=On,01=Off 45 M_DP_TA (TB) 2006 XXX kV ML xNx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, neutral point earthing switch, high voltage 10=On,01=Off 46 M_DP_TA (TB) 2007 XXX kV liini VL xxx Väljas/Sees SUBSTATION EQUIPMENT CONTROL, curcuit breaker, medium voltage line 10=On,01=Off 47 M_SP_TA (TB) 3001 Prim.reguleerimine Töös/Väljas Primary regulation (feedback) On=1,Off=0 48 M_SP_TA (TB) 3002 Autom.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Automatic primary regulation operated, 5% (feedback) On=1,Off=0 49 M_SP_TA (TB) 3003 Avar.primaarreg.töö Tekkis/Tagastus Emergency primary regulation operated, 12,5% (feedback) 50 M_SP_TA (TB) 3004 Sekundaarreguleerimine Töös/Väljas Secondary regulation (feedback) On=1,Off=0 51 M_SP_TA (TB) 3005 juhtimine U=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm U=const (feedback) On=1,Off=0 52 M_SP_TA (TB) 3006 juhtimine Q=const Töös/Väljas Reactive power control algorithm Q=const (feedback) On=1,Off=0 53 M_SP_TA (TB) 3007 P avariipiirang 80% Töös/Väljas Emergency limit 80% of active power (feedback) On=1,Off=0 54 M_SP_TA (TB) 3008 P avariipiirang 60% Töös/Väljas Emergency limit 60% of active power (feedback) On=1,Off=0 55 M_SP_TA (TB) 3009 P avariipiirang 40% Töös/Väljas Emergency limit 40% of active power (feedback) On=1,Off=0 56 M_SP_TA (TB) 3010 P avariipiirang 20% Töös/Väljas Emergency limit 20% of active power (feedback) On=1,Off=0 Park transformer YYY protection or line LYYY protection operated, high voltage. If both, high voltage windpark transformer protection and windpark line protection exist, 57 M_SP_TA (TB) 3012 (L)YYY kaitse Töötas/Tagastus On=1,Off=0 then their "operated" signals must be sent to the MG RCC-s as two different independent protection operated signals 133 XX kV, XXX kV pingeklass, voltage class (for example 10 kV or 110 kV) LYYY liini tähis, line marking CXT jõutrafo tähis, transformer marking, X is marking number of transformer GX generaatori tähis, generator marking; X is marking number of generator xxx operatiivtähistus, operating mark * - for CHP plants only ** - if Q=const is is locally/remotely activated, U=const is automatically deactivated and if Q=const is locally/remotely deactivated, U=const is activated automatically 134 SIGNAALID ELEKTRISÜSTEEMI JUHTIMISKESKUSESSE Liitumispunkt 110 kV poolel Extension in Estonian Location Object Signal/ indication/ measuring Signal name in Estonian Command1 Command2 Data to Elering RCC Signal type Remarks Maht Client 110/XX kV power transformer Earthing switch Earthing switch open / close CXT 110 neutraali ML xxxx Väljas Sees DP_TB 1 Control (local/remote) mode of feeder Client 110/XX kV power transformer terminal CXT 110 juhtimine ELV Kaug Kohalik SP_TB 1 ARS on /off C1T-C2T 110 RLA Väljas Töös SP_TB 1 ARS operated C1T-C2T 110 RLA töö Tagastus Tekkis SP_TB 1 XX kV power transformer bay Circuitbreaker Circuit breaker open / closed CXT XX kV VL CXTx Väljas Sees DP_TB 1 Truck Truck open / close CXT XX kV VA CXTx vanker Väljas Sees DP_TB 1 Disconnector Disconnector open / closed CXT XX kV LL CXTx Väljas Sees DP_TB 1 Earthing switch Earthing switch open / closed CXT XX kV ML CXTx Väljas Sees DP_TB 1 XX kV bus coupler bay Circuitbreaker Circuit breaker open / closed XX kV SVL xxxx Väljas Sees DP_TB 1 Truck Truck open / close XX kV SVL VA xxxx vanker Väljas Sees DP_TB 1 Disconnector Disconnector open / closed XX kV SVLL xxxx Väljas Sees DP_TB 1 Busbar voltage XX kV busbar voltage transformer Voltage Uab XX kV Xs. latipinge Uab ME_NC 1 Vajalik vaid juhul kui Kliendi OT reserveerib ER 400 V AC auxiliary power switchboard AC Load break switch closed / opened Kliendi 0,4 kV OT sisendi KL Väljas Sees DP_TB OT-d 1 Group signals GA1 Client protection tripped Kliendi CXT kaitse Tagastus Töötas SP_TB Vastavalt alltoodud Group isignaalide näitele 1 Vastavalt alltoodud Group isignaalide näitele. Vajalik vaid juhul kui Kliendi OT reserveerib ER GA2 Failure of Client AC distribution centre Kliendi vahelduvvoolukeskuse rike Tagastus Tekkis SP_TB OT-d 1 Group Signals - grupisignaalides peavad olema signaalid, mis töötavad Eleringi lülitiitele Signaalide maht lepitakse kokku vastavalt tarbimispaigaldise iseloomule Group signaalid võiksid sisaldada alljärgnevat TX gas relay tripped CXT gaasikaitse Tagastus Töötas TX general trip of differential protection relay CXT dif. kaitse Tagastus Töötas CXT TX over-pressure valve tripped ülerõhuklapp Tagastus Töötas TX over-pressure valve of tap-changer CXT astmelüliti diverter switch tripped ülerõhuklapp Tagastus Töötas TX flow relay of tap-changer diverter switch tripped CXT jugarelee Tagastus Töötas GA1 CXT õli ületemp. TX oil temperature tripped kaitse Tagastus Töötas CXT mähise TX temperature of windings tripped ületemp. kaitse Tagastus Töötas CXT 110 TX general trip of 110 kV protection voolukaitse Tagastus Töötas CXT XX kV ARC tripped kaarekaitse Tagastus Töötas BFP tripped CXT XX kV VLTK Tagastus Töötas Kliendi 0,4 kV CB tripped pealüliti kaitse Tagastus Töötas Kliendi 0,4 kV OT1 ala- või Under- or overvoltage ülepinge Tagastus Tekkis Kliendi 0,4 kV GA2 Feeder dead fiidri rike Tagastus Tekkis Kliendi 0,4 kV OT Failure of terminal terminali rike Tagastus Tekkis Kliendi 0,4 kV OT ARS operated RLA töö Tagastus Tekkis 135 Tootmisseadme põhiandmed / General data of power generating unit Tabel tuleb täita iga planeeritava tootmisseadme kohta eraldi / Table is to be filled for each unit separately A Tootmisseadme kirjeldus Andmed General information about power station A.1 Tootmisseadme nimi Name of the power station A.2 Tootmisseadme aadress Address of power station unit A.3 Toomisseadme omaniku nimi Name of power station owner A.4 W kood (uue tootmisseadme korral täidab Elering) W code (for new units will be assigned by Elering) B Maksimaalne väljastatav võimsus Andmed Maximum/minimum power and normal operating condition B.1 Maksimaalne tootmisseadme väljundvõimsus. Maximum net capacity B.2 Minimaalne tootmisseadme püsivalt väljastatav võimsus Minimum continous net capacity C Tootmisüksuse elektrilised nimiandmed Andmed Generator C.1 Tootmisüksuse tüüp (sünk, asünk, inverter vms) Type of power generating module (synchronous, asynchronous, inverter etc.) C.2 Tootmisüksuste arv Number of generation devices 115 C.3 Niminäivvõimsus (1 p.u.) Sn MVA Nominal apparent power (1 p.u.) Sn MVA D D.1 Juhul kui reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks kasutatakse Size of additional capacitor/reactors if any (Mvar): kondensaatorpatareid/reaktoreid, siis selle suurus, Mvar D.2 Reaktiivvõimsuse kompenseerimise seadme astmete suurus, Mvar Steps of switching shunts (Mvar): F Tootja jõutrafo andmed Andmed Step-up transformer F.1 Jõutrafo niminäivvõimsus Sn MVA Nominal apparent power (1 p.u.) Sn MVA F.2 Ülempingemähise nimipinge Up kV Nominal primary voltage (1 p.u.) Up kV F.3 Alampingemähise nimipinge Us kV Nominal secondary voltage Us kV F.4 Lühispinge uk% (eeldatav) Short circuit voltage uk% (preliminary) F.5 Astmelülitid ja astme suurus (online/offline) Step changer and step size (online/offline, % kV) F.6 Lülitusgrupp Connection type (e.g. YNd11) 136 LISA 5 - Elektriosa projekti koostamise ja modelleerimise juhend Sisukord 1 Eesmärk ........................................................................................................ 143 2 Elektriosa projekti üldnõuded ......................................................................... 144 3 Elektriosa projekti sisu ................................................................................... 146 4 Nõuded elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruandele ..... 152 5 Nõuded tootmisseadmete modelleerimiseks ................................................. 157 1 Eesmärk 1.1 Käesolev juhend on vajalik elektriosa projekti koostamiseks, elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimiseks ning tootmisseadmete modelleerimiseks. Juhendit kohaldatakse koos liitumistingimustega. 1.2 Juhendis sätestatakse nõuded klass 3 ja klass 4 tootmisseadme ning tarbijate elektriosa projektile, mis kooskõlastatakse põhivõrguettevõtjaga. 1.3 Juhendi 3 peatükk sätestab elektriosa projekti üldist ülesehitust käsitledes nii tarbimissuunalise kui tootmissuunalise elektriosa projekti ühisosa. 1.4 Punkt 3.1 kirjeldab tarbimissuunalisel põhivõrguettevõtjaga liitumisel esitatava elektriosa projekti ülesehitust. 1.5 Punkt 3.1.7 kirjeldab tootmissuunalisel põhivõrguettevõtjaga liitumisel esitatava elektriosa projekti ülesehitust. 1.6 Punkt 3.2.3.2 kirjeldab jaotusvõrguettevõtjaga liituvate elektritootjate elektriosaprojektide kooskõlastamisel põhivõrguettevõtjale esitatavaid projekti lisasid. 138 2 Elektriosa projekti üldnõuded 2.1 Elektriosa projekt peab olema koostatud mahus, mis vastab liitumistingimuste peatükile 4 ning lisale 5 ja mis võimaldab hinnata elektripaigaldise vastavust võrgueeskirjale, standarditele mis on toodud liitumistingimuste peatükis 8 ning liitumislepingus toodud nõuetele. 2.2 Projektlahendus peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele, kusjuures viimaste puudumisel võib lähtuda projekti tellija teadmisel vastavatest välisriikide standarditest või harmoneeritud standarditest, millede sobivust peab projekteerija vajadusel selgitama. 2.3 Liituja võib tootmissuunalise ja tarbimissuunalise projekti esitada ühe projektina kui paigaldises on nii tootmine kui tarbimine. 2.4 Kõik joonised, skeemid, signaalide loetelud jms dokumendid peavad sisaldama kirjanurka, kust tuleneb kliendi nimi, projekti nimi ja projekteerija nime. Mõõtühikute puhul tuleb kasutada SI-süsteemi. 2.5 Elektriosa projekti kooskõlastamise käigus tehtavate projekti muudatuste korral tuleb muudatus projektis selgelt tähistada ning lisada selle tegemise kuupäev. Mis tahes hilisemate projekti muudatuste korral tuleb toimida analoogselt. 2.6 Elektriosa projekt esitatakse digitaalselt. Digitaalsel kujul esitatavad projekti tekstidokumendid peavad olema .docx, .doc või .pdf vormingus, tabelid ja andmemahtude tabelid .xlsx või .xls vormingus ning skeemid ja joonised .dwg ja .pdf vormingus. Põhivõrguettevõtjal peab olema võimalus elektroonseid dokumente kopeerida ja printida. 2.7 Esitada tuleb terviklik elektriosa projekt. Üksikud projekti osad peavad kõik olema tähistatud vastavalt nende projekti kuulumisele. 2.8 Pärast põhivõrguettevõtja märkuseid elektriosa projekti kohta on klient kohustatud sisse viima parandused ja/või täiendused ja esitatama elektriosa projekt uuesti põhivõrguettevõtjale kooskõlastamiseks. 2.9 Põhivõrguettevõtja nõusolekul võib elektriosa projekti esitada läbivaatamiseks minimaalselt järgnevate osade kaupa: 2.9.1. tarbimissuunalise võrguühenduse projekt; 2.9.2. tootmissuunalise võrguühenduse projekt. 2.10 Lõpliku kooskõlastuse annab põhivõrguettevõtja terviklikult esitatud elektriosa projektile. 2.11 Iga kooskõlastamiseks esitatavale osale tuleb lisada selle osa kohta käiv seletuskiri. Mitme osa esitamisel võib seletuskiri olla nende kohta ühine. 139 2.12 Jõutrafode ja tootmisüksuste factory acceptance test (edaspidi: FAT) aruanne ei pea sisalduma esialgselt esitatud elektriosa projektis, vaid see tuleb esitada põhivõrguettevõtjale pärast vastavate katsetuste tegemist. 2.13 FAT aruanne on eelduseks lõpliku kooskõlastuse saamisele. FAT aruandes esitatud andmete põhjal ilmnenud elektriliste parameetrite sobimatuse korral on põhivõrguettevõtjal õigus projekti kooskõlastamisest ja elektripaigaldise pingestamise lubamisest keelduda. 2.14 Tootmisseade on vastavalt elektrituruseaduse § 3 punktide 25 ja 9 järgi elektrienergia tootmiseks ettenähtud elektripaigaldis, mille moodustab seadmete, juhtide ja tarvikute talitluslik kogum, mis on vajalik elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks. 140 3 Elektriosa projekti sisu 3.1 Tarbimissuunaline elektriosa projekt peab sisaldama alljärgnevat: 3.1.1 Seletuskiri, kus tuleb: 3.1.1.1 tuua välja elektripaigaldise üldised andmed; 3.1.1.2 Tuua välja soovitav pingestamise aeg; 3.1.1.3 viidata projekteerimise lähteandmetele, sh tehnilistele tingimustele, liitumislepingu tingimustele ja projekteerimistingimustele; 3.1.1.4 esitada objekti tehniline üldkirjeldus, elektripaigaldise põhiseadmete loetelu ning kirjeldada elektripaigaldise üldised talitluspõhimõtted. 3.1.2 Primaarosa: 3.1.2.1 Elektriosa projekti primaarosa peab sisaldama: 3.1.2.1.1 Üldosa – lühikirjeldus; 3.1.2.1.2 Primaarskeem kuni liitumispunktini; 3.1.2.1.3 Juhtme (või/ja kaabli) ja piksekaitsetrossi mark koos elektriliste parameetritega; 3.1.2.1.4 Kõik jõutrafod koos põhiparameetritega ning FAT aruanne; 3.1.2.1.5 Liituja elektripaigaldise koordinaatidega asendiplaan (mõõtkavas 1:200 või 1:500) 3.1.2.1.6 Kliendi 110 kV või 330 kV lahtrite ja latistuse lõiked, juhul kui Kliendi elektripaigaldis on põhivõrguettevõtja liitumispunkti ühendatud vahetult latistuse kaudu; 3.1.2.1.7 Maanduskontuuri, puutepinge ja sammupinge arvutused (juhul kui Kliendi elektriseadmete maanduskontuur on elektriliselt ühendatud põhivõrguettevõtja alajaama või liini maanduskontuuriga). Arvutusteks vajalikud lähteandmed (lühisvoolude väärtused) annab põhivõrguettevõtja; 3.1.2.1.8 Isolatsiooni koordinatsiooni arvutusi liitumispingel; 3.1.2.1.9 110 – 330 kV kaabliga liitumisel: 3.1.2.1.9.1 Kaabli pikkus; 3.1.2.1.9.2 Pikiprofiil sh ristumised teiste rajatistega; 3.1.2.1.9.3 Kaabli mark koos elektriliste parameetritega; 3.1.2.1.9.4 Kaabelliini sisestuse ja liitumispunktiga ühenduse joonis, millel on näidatud ka kaabli asukoha lõiked. 3.1.2.1.10 110 – 330 kV õhuliiniga liitumisel: 3.1.2.1.10.1 Liini pikkus; 3.1.2.1.10.2 Mastide asukohad; 141 3.1.2.1.10.3 Pikiprofiilid lõpumasti ja põhivõrguettevõtja liiniportaali vahelisele sisseviigule; 3.1.2.1.10.4 Mastide tüübid (sh. ka masti joonis); 3.1.2.1.10.5 Liinijuhtme ja piksekaitsetrossi mark koos elektriliste parameetritega; 3.1.2.1.10.6 Piksekaitse, spetsifikatsioon ning kaitsetsooni määratlus ja joonised. 3.1.2.1.11 110 või 330 kV jõutrafo andmed: 3.1.2.1.11.1 Alam- ja ülempinge poole nimipinged; 3.1.2.1.11.2 Niminäivvõimsus; 3.1.2.1.11.3 Nimisagedus; 3.1.2.1.11.4 Arvutuslikud lühisvoolud ja kestvused; 3.1.2.1.11.5 Maandamise viis. 3.1.2.1.12 Kliima- ja keskkonnatingimused; 3.1.2.1.13 Kirjeldada elektripaigaldise reaktiivenergia kompenseerimist; 3.1.2.1.14 Kirjeldada elektripaigaldise lühiajalise elektrivõrgu pingelohu läbimise võimet; 3.1.2.1.15 Kirjeldada arvutuste tegemise aluseid; 3.1.2.1.16 Kvaliteedinäitajate (värelus, vooluharmoonikud, lülitustest põhjustatud pingemuutused jne) arvutused, vastavalt liitumistingimuste peatükk 4 nõuetele; 3.1.2.1.17 Esitada tarbimisseadmete elektrilised parameetrid; 3.1.2.1.18 Esitada PSS/E mudel ja PSCAD mudel juhul kui üksiku elektrivõrguga ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW. 3.1.3 Sekundaarosa: 3.1.3.1 Sekundaarosa projektis peab olema vähemalt: 3.1.3.1.1 üldosa – kaitsekontseptsiooni lühikirjeldus; 3.1.3.1.2 elektripaigaldise põhi- ja reservkaitsete paigutuse skeem koos mõõtetrafodega, kus on näidatud ka seadmete omavahelised ühendused ja seadmete tüübid; 3.1.3.1.3 joonistel tuleb ka näidata seadmete põhiparameetrid, markeeringud ja tootjad; 3.1.3.1.4 kõigi elektripaigaldise releekaitse ja automaatika sätted tarbimisseadmest kuni liitumispunktini esitatakse tabeli kujul. Juhtimine ja automaatika vastavalt liitumistingimuste peatükk 4 nõuetele; 3.1.3.1.5 RTU andmeside parameetrid (IP aadressid jne.) põhivõrguettevõtja Juhtimiskeskuse (SCADA) suunal; 142 3.1.3.1.6 RTU andmemahud (mõõtmised, juhtimised ja asendisignaalid); 3.1.3.1.7 Garanteeritud mõõtetäpsused. 3.1.4 Kooskõlastuste ärakirjad tabeli kujul (olemasolul). 3.1.5 Projekti kausta lisada projekteerimise käigus tehtud oluliste tehniliste kokkulepete ärakirjad. 3.1.6 Lisadokumendid. 3.1.7 Olemasolu korral lisada projekti lahendust käsitlev oluline lisainformatsioon. 3.2 Tootmissuunaline elektriosa projekt esitatakse olemasoleva tarbimissuunalise projekti täiendusena tootmisüksuste olemasolul ning peab sisaldama järgnevat: 3.2.1 Seletuskirja täiendus, mis käsitleb erisusi võrreldes varem esitatud tarbimissuunalise projektiga. Kui tehnilisi muudatusi ei esine, siis peab sellekohane info seletuskirjas kajastuma. Seletuskirjas tuua välja tootmisseadme planeeritav sünkroniseerimise aeg; 3.2.2 Primaarosa: 3.2.2.1 Tootmisseadme lõplikud andmed: 3.2.2.1.1 Tootmisseadme kohta tootjatehase poolt väljastatavad tehnilised parameetrite andmelehed (data sheet); 3.2.2.1.2 Tootmisseadme iga eri tüüpi tootmisüksuste kohta tüübikatsetuste protokollid. Elektrituulikute korral vastavalt standardile IEC61400-21, pöörlevate elektrimasinate korral vastavalt standardi EN60034 nõuetele. Muud tüüpi tootmisseadmete korral esitatakse asjakohased tehasekatsetuste aruanded, kus on mõõdetud ja arvutatud iga eri tüüpi tootmisüksuse põhiliste elektrilised parameetrid, nende käitumine pingelohkude korral, elektrikvaliteet ja juhtimisvõimekus. Käesoleva punkti nõue ei kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme tehnilisele projektile; 3.2.2.1.3 Tootmisseadme PQ-karakteristik; 3.2.2.1.4 Tootmisseadme keskjuhtimissüsteemi kirjeldus, mõõtmiste täpsus ja asukoht. Kas on ette nähtud võrgu kaudu tootmisseadme töö jälgimine, juhtimine või sätete ja algoritmide muutmine; . Käesoleva punkti nõue ei kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme tehnilisele projektile; 3.2.2.1.5 Sünkroongeneraatoriga tootmisseadmete korral peab olema esitatud ka ergutusregulaatori kirjeldus (lagipinge rakendamine, ergutusvoolu automaatjuhtimine ja käsitsi reguleerimine, plokkskeem, parameetrid, ) ning võnkesummuti kirjeldus (parameetrid, signaalide ja piiramise sätete kirjeldus); Käesoleva punkti nõue ei kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme tehnilisele projektile 143 3.2.2.1.6 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete korral planeeritud parameetritega mudel(id) koos kirjeldusega ning tootmisseadmete juhtimise ja automaatika plokkskeemid (sh. PSS/E ja PSCADi mudelid elektroonilisel kujul); 3.2.2.1.7 Üle 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadmete korral verifitseeritud mudel(id) (sh. PSS/E ja PSCAD mudelid elektroonilisel kujul) esitatakse 6 kuu jooksul pärast t ootmisseadme nõuetekohasuse kinnitamist; 3.2.2.1.8 tootmisüksuste FAT aruanded. 3.2.2.2 Funktsioonide kirjeldused koos sätetega ja plokkskeemidega. Käesoleva punkti nõue ei kohaldu klass 2 ja kuni 5 MW elektrilise tootmisvõimsusega klass 3 tootmisseadme tehnilisele projektile v.a. primaarreguleerimine, milles võrgueeskirja kohaselt peavad osalema kõik jaamad alates 1 MW-st: 3.2.2.2.1 Primaarreguleerimine; 3.2.2.2.2 Sekundaarreguleerimine (kaugjuhtimise kaudu teostatav aktiivvõimsuse reguleerimine etteantud kiiruse ja ulatusega); 3.2.2.2.3 Aktiivvõimsuse reguleerimine; 3.2.2.2.4 Reaktiivvõimsuse reguleerimine, pinge automaatreguleerimine liitumispunkti suhtes; 3.2.2.2.5 Omatarbekoormusele üleminek. 3.2.2.3 Elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne vastavalt käesoleva lisa peatükile 4, juhul kui PSS/E ja PSCAD mudelid on nõutud; 3.2.2.3.1 Liituja peab esitama elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise tulemuste aruande nii siirde- kui püsitalituses. Juhul kui tootmisseade ehitatakse etappidena, siis esitatakse aruanne iga etapi kohta. 3.2.2.3.2 Kirjeldada tootmisseadme talitluspõhimõtteid (tootmisseadme liik, koormusrežiim, arvestuslik töötamise aeg aasta lõikes), esitada sellekohased tabelid, graafikud, seadme karakteristikud jne. Kirjeldada tootmisseadme käivitusprotsess. Kirjeldada tootmisseadme seiskamisprotsess. 3.2.3 Sekundaarosa projekt: 3.2.3.1 tootmissuunalise projekti esitamisel peab liituja täiendama projekti mahtu sekundaarosas võrreldes tarbimissuunalise projekti mahuga kõigis sekundaarosa projekti punktides. Võrreldes tarbimissuunalise projekti koosseisus esitatuga tuleb tehtud täiendused markeerida; 3.2.3.2 kõigi liitumispunkti ühendatud elektripaigaldiste (nimipinge 1 kV ja kõrgem ) releekaitsete ja automaatikaseadmete kohta esitada sätted tabeli kujul ja kaitsete paigutus plokkskeemina. 144 3.3 Jaotusvõrguettevõtja põhivõrguettevõtjale esitatavad täiendavad andmed jaotusvõrguettevõtja võrguga liituva elektritootja poolt esitatud projektile: 3.3.1 jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga tema võrguga liituvate üle 1 MW elektritootjate tootmisseadmete elektriosa projektid, millele lisatakse juurde käesoleva lisa punktides 3.3.2, 3.3.3.4 ja 3.3.4.6 loetletud andmed; 3.3.2 tootmisseadme elektriosa projekt tuleb koostada vastavalt käesoleva lisa punktides 3.1 ja 3.1.7 toodud nõuetele, milles toodud ebamõistlike nõuete osas lepitakse põhivõrguettevõtjaga erisused kokku juhtumi põhiselt. 3.3.3 Üle 1 MW kuni 5 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme korral esitatakse täiendavalt: 3.3.3.1 sidelahenduse projekt nõutavate mõõtetulemuste edastamiseks vastavalt liitumistingimuste peatükile 4 ja liitumistingimuste lisale 4; 3.3.3.2 ühejooneskeem alates jaotusvõrguettevõtja võrgus asuvast liitumispunktist, kuhu on ühendatud tootmisseade kuni jaotusvõrguettevõtja liitumispunktini põhivõrguettevõtja võrgus. Ühejooneskeemil peab olema näidatud jõutrafode võimsused, liinide pikkused ja ristlõiked, lühispinged jms); 3.3.3.3 jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumispunkti releekaitseseadmete sätted; 3.3.3.4 tootmisseadme PQ-karakteristik. 3.3.4 Üle 5 MW kuni 10 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme korral esitatakse: 3.3.4.1 sidelahenduse projekt nõutavate mõõtmiste ja juhtimiste edastamiseks tuleb vormistada vastavalt liitumistingimuste peatükile 4 ja liitumistingimuste lisale 4; 3.3.4.2 ühejooneskeem alates jaotusvõrguettevõtja võrgus asuvast liitumispunktist, kuhu on ühendatud tootmisseade kuni jaotusvõrguettevõtja liitumispunktini põhivõrguettevõtja võrgus. Ühejooneskeemil peab olema näidatud jõutrafode võimsused, liinide pikkused ja ristlõiked, lühispinged jms; 3.3.4.3 jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumispunkti releekaitseseadmete sätted; 3.3.4.4 tootmisseadme PQ-karakteristik; 3.3.4.5 PSS/E mudel vastavalt käesoleva lisa peatükis 5 toodule; 3.3.4.6 koostöö simuleerimise aruanne osas, mis puudutab pingelohu läbimise võimet vastavalt käesoleva lisa peatükis 4 toodule. 3.3.5 Üle 10 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme korral esitatakse: 3.3.5.1 sidelahenduse projekt nõutavate mõõtmiste ja juhtimiste edastamiseks tuleb vormistada vastavalt liitumistingimuste peatükile 4 ja liitumistingimuste lisale 4; 145 3.3.5.2 ühejooneskeem alates jaotusvõrguettevõtja võrgus asuvast liitumispunktist, kuhu on ühendatud tootmisseade kuni jaotusvõrguettevõtja liitumispunktini põhivõrguettevõtja võrgus. Ühejooneskeemil peab olema näidatud jõutrafode võimsused, liinide pikkused ja ristlõiked, lühispinged jms; 3.3.5.3 jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja vahelise liitumispunkti releekaitseseadmete sätted; 3.3.5.4 tootmisseadme PQ-karakteristik 3.3.5.5 PSS/E ja PSCAD mudelid vastavalt käesoleva lisa peatükis 5 toodule; 3.3.5.6 koostöö simuleerimise aruanne osas, mis puudutab pingelohu läbimise võimet vastavalt käesoleva lisa peatükis 4 toodule. 146 4 Nõuded elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruandele 4.1 Elektriosa projekti koosseisu kuulub elektrivõrgu ja tootmisseadme koostöö simuleerimise aruanne. Koostöö simuleerimise aruanne esitatakse kõikide põhivõrguga liituvate tootmisseadmete kohta. 4.2 Elektripaigaldise ja elektrisüsteemi vastastikmõju hindamiseks koostatakse liituja poolt elektripaigaldise tehniliste uuringute kokkuvõtlik aruanne, mille eesmärgiks on analüüsida elektripaigaldise käitumist ning anda hinnang paigaldise vastavusest kehtestatud nõuetele. Aruanne tuleb esitada igal liitujal, juhul kui tootmissuunalise võimsuse kasv või elektrivõrguga ühendatava tootmisseadme nimiaktiivvõimus on üle 5 MW. Sellise uuringu tulemusel peaks tekkima arusaam elektripaigaldise käitumisest ning olema võimalik hinnata selle mõju elektrisüsteemile ja vastupidi. 4.3 Tehniliste uuringute võrguarvutustega seotud osade koostamisel on lubatud üldjuhul kasutada ainult võrguarvutustarkvarasid PSS/E ja PSCAD ning kasutama peab põhivõrguettevõtjale esitatavaid elektripaigaldise mudeleid. Samas on kokkuleppel lubatud kasutada ka teisi tuntud võrguarvutustarkvarasid. Viimaste kasutamise korral tuleb eelnevalt saada selleks luba põhivõrguettevõtjalt, kes hindab tulemusi ning täpselt kokku leppida kuidas ja mis viisil elektripaigaldist modelleeritakse ja uurimustööd teostatakse. 4.4 Käesolevas dokumendis lähtutakse peamiselt põhivõrguettevõtjaga liituvatest sünkroonjaamadest, läbi inverteri ühendatud tootmisseadmetest (tuule- ja/või päikeseelektrijaam) ning suurematest tarbijatest. HVDC ja FACTS seadmete liitumise korral võivad nõuded mõnevõrra erineda ning täpne analüüsi maht lepitakse kokku iga juhtumi põhiselt eraldi. 4.5 Tehniliste uuringute aruande eesmärk: 4.5.1 Tehniliste uuringute kokkuvõtliku aruande põhjal hindab põhivõrguettevõtja elektripaigaldise vastastikust mõju elektrisüsteemiga ja vastupidi nii püsi- kui ka siirdetalitluse kestel. Aruande põhjal peab olema võimalik saada arusaam liituva elektripaigaldise käitumisest ning peab hõlmama vähemalt järgnevat: 4.5.1.1 elektripaigaldise elektrilist käitumist erinevates elektrivõrgu tingimustes; 4.5.1.2 elektripaigaldise P/Q kõverad; 4.5.1.3 elektripaigaldise võimsusvahetuse piire elektrisüsteemiga (min, max P); 4.5.1.4 elektripaigaldise pinge reguleerimise piire ja käitumist pinge sätteväärtuse ja võrgu pinge taseme muutumisel; 4.5.1.5 elektripaigaldise elektri kvaliteedinäitajad ning nende vastavus tehnilistele tingimustele ja piirväärtustele; 147 4.5.1.6 näitama ära elektripaigaldise dünaamilise käitumise olemuse ja vastavuse kehtestatud nõuetele; 4.5.1.7 näitama ära elektripaigaldise koostöö ning mõju teistele lähedal olevatele elektripaigaldistele (täpne uuringute maht sõltub liituva paigaldise asukohast elektrisüsteemis ning lepitakse igal juhtumil põhivõrguettevõtjaga eraldi kokku); 4.5.1.8 hinnangut erinevate tehniliste juhtimisfunktsioonide (nt primaarreguleerimine, pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimine, jm) käitumise vastavus nõuetele. 4.6 Uuringute teostamisel kasutatavad mudelid: 4.6.1 Koostöö tehniliste uuringute aruande raames teostatavate uuringute teostamisel tuleb kasutada matemaatilisi mudeleid, mis analüüsi teostamise hetkel kujutavad uuritavat elektripaigaldist kõige täpsemalt. Kasutatavad mudelid tuleb enne uuringute alustamist kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga. Samuti tuleb enne uuringute teostamist ära näidata kasutatavate mudelite sobilikkus arvestades näiteks tehasekatsetuste protokolle vms dokumente. Eeldatud on, et uuringute tegemise ajaks on juba mingisugused seadmete tehasekatsetused teostatud ning võimalik on saada täpsustatud informatsiooni võrreldes esialgsete mudelite koostamisel saadaval olnud informatsiooniga. 4.7 Nõuded dokumentatsioonile: 4.7.1 Uurimistöö tulemused tuleb vormistada aruandena, milles kajastatakse uuringute lähtekohtasid ning kasutatavaid mudeleid. Samuti peab aruandes sisalduma elektripaigaldise ülevaade ning kõikide kasutatavate juhtimisfunktsioonide ülevaade koos viidetega dokumentidele, kus need on põhjalikult lahti seletatud. Aruandes tuleb esitada uurimistöö tulemused selgelt ja arusaadavalt, kõik aruandes esitatud joonised ja tabelid tuleb tekstis lahti seletada ning tulemuste analüüsis tuleb esitada võrdlused kokkulepitud tehniliste nõuetega ja nõuetega, mis on esitatud võrgueeskirjas. Informatsioon (mudelid, tehnilised parameetrid, juhtimissüsteemi põhimõtted, jm), mis aitavad kaasa aruandes toodud tulemuste analüüsimiseks tuleb esitada aruande lisa(de)s. 4.7.2 Aruanne tuleb esitada põhivõrguettevõtjale elektroonilises versioonis (pdf). Kui aruandes kasutatakse värve, siis peab paberile printides kasutama värvilist trükki. 4.8 Uuringute maht: 4.8.1 Tehniliste uuringute aruande raames tuleb uurida käsitletava probleemi füüsikalist sisu ning lähtuda konkreetse olukorra raskeimatest juhtumitest. Üldjuhul tuleb analüüsida elektripaigaldise mõju elektrisüsteemile ja vastupidi piirjuhtumitel, kuid vajadusel näidatakse ära ka talitlus teistes tööpunktides. Piirjuhtumite valikul tuleb esitada ülevaade ja selgitused konkreetse paigaldise võimekuse kohta, mille alusel on need juhtumid valitud. 148 4.8.2 Uuringute teostamisel tuleb ära näidata paigaldise käitumine kõikide juhtimisfunktsioonide (pinge juhtimine, reaktiivvõimsuse juhtimine, primaarreguleerimine, jm) korral. Eesmärgiks on elektripaigaldise talitluse optimeerimine ja võimalike kaasmõjude minimeerimine ning elektrivõrgu ja elektripaigaldise talitluse parendamine. Uuringute tulemusena peab tekkima arusaam, et kõik elektripaigaldisele kohalduvad tehnilised nõuded on täidetud ning elektripaigaldis on võimeline koostööks elektrisüsteemiga. 4.8.3 Elektripaigaldise liitumisel teostatavate uuringute maht oleneb elektripaigaldise liigist, asukohast, pingeastmest kuhu liitutakse, juhtimissüsteemide olemasolust ja põhimõtetest ning muudest teguritest. Sellest tulenevalt lepitakse kokku konkreetne tehniliste uuringute raamistikus tehtavad uuringud põhivõrguettevõtja ja liituja vahel liitumislepingu sõlmimise raames. Järgnevalt on esitatud nimekiri võimalikest uuringutest, millede teostamine võib lähtuvalt elektripaigaldisest nõutud olla. 4.8.4 Paigaldise talitlemise ja vastastikmõjudega seotud uuringud: 4.8.4.1 elektripaigaldise koormamise (aktiiv- ja reaktiivvõimsus) võimalikkus lähtuvalt väliskeskkonna temperatuurist või muudest temperatuuridest; 4.8.4.2 reaktiivvõimsuse reguleerimise võimekus ja vastavus nõuetele (uuringu tulemusel näidatakse ära reaktiivvõimsuse reguleerimise võimekus ning vastavus tehnilistes kokkulepetes ja võrgueeskirjas kehtestatud nõuetele, aruande mahus tuleb vaadelda nii reaktiivvõimuse kui ka pinge reguleerimise küsimusi); 4.8.4.3 PQ karakteristik (esitada tuleb ühe tootmisüksuse PQ kõver ning elektripaigaldise liitumispunktis olev paigaldise PQ kõver); 4.8.4.4 releekaitse ja automaatika koordineeritus (uuringu raames tuleb ära näidata liituva paigaldise releekaitse ja automaatika olemuse ning sätete valiku põhimõtted ja näidata ära nende mõju elektrisüsteemis kasutatavate funktsioonide suhtes). Uuringu tulemused tuleb esitada koos elektriosa projektiga. Lõplikud sätted peavad olema kooskõlastatud 30 päeva enne pingestamist. 149 4.8.4.5 elektripaigaldise dünaamika analüüs (uuringu raames tuleb ära näidata elektripaigaldise sobilikkus paralleeltööks elektrisüsteemiga, uurida tuleb paigaldise käitumist võrgus aset leidvate lühiste ajal (vaadelda nii asümmeetrilisi kui ka sümmeetrilisi erineva pikkuse ja kaugusega lühiseid, ning hindamisel käsitleda vähemalt kolme punkti võrgueeskirjas määratletud kõveral (üks neist punktidest peab olema raskeim juhtum, pingelohu sügavus U = 0 s.ü. liitumispunktis)), analüüsi raames tuleb käsitleda nii aktiiv- kui ka reaktiivvõimsuse muutusi ning sünkroonmasinate korral ergutuse ja selle komponentide, sh PSS (Power system stabilizer), mõju elektripaigaldise talitluse, samuti tuleb hinnata primaar- ja sekundaarreguleerimise ning pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimise võimekust ja sobilikkust lähtuvalt kehtestatud nõuetest. Erinevate regulaatorite talitluse hindamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et näidatakse ära nende käitumine erinevates piir ja/või iseloomulikes tingimustes. Dünaamikaprotsesside uurimisel tuleb tulemuste kajastamisel ära näidata mõju lähtuvalt liitumispunktist ning vajadusel näidatakse täiendavalt ka ühe tootmisüksuse käitumist); 4.8.4.6 subsünkroonsete võnkeprotsesside hinnang ja analüüs (lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast on olulisel kohal subsünkroonsete võnkeprotsesside uurimine ja võimalike vastumeetmete hinnang); 4.8.4.7 elektri kvaliteedi uuringud (see uuring peab hõlmama ning analüüsima elektripaigaldise mõju harmoonikute ja väreluse tasemetele pärast liitumist, samuti käsitlema lülitustoimingutest põhjustatud kiirete pingemuutuste suurusi ja asümmeetria mõju. Elektrituulikute korral lähtutakse ka standardis EVS-EN 61400-21, jaotises 8 toodud metoodikast); 4.8.4.8 harmoonikute analüüs (uuringu teostamisel kasutatakse põhivõrguettevõtja poolt edastatud võrgu impedantskõveraid ning nende põhjal tuleb hinnata elektripaigaldise mõju harmoonikute ülekandumisele ning resonantside tekkimise võimalust, vajadusel nähakse elektripaigaldises ette piiravad tehnilised meetmed); 4.8.4.9 võrgu pimekäivituse tagamise analüüs (uuringu raames vaadeldakse liituva elektripaigaldise võimekust osaled elektrisüsteemi taaspingestamisel ja sellega kaasnevates protsessides, võimalikud stsenaariumid antakse ette põhivõrguettevõtja poolt). 4.8.5 Paigaldise kavandamise ja projekteerimisega seotud uuringud: 4.8.5.1 paigaldise põhiseadmete valiku arvutused ning vastavus kehtestatud nõuetele (aruanne peab näitama kõikide põhiseadmete valiku aluseid ning nende tehnilisi piire); 4.8.5.2 võrgusageduslikud liigpinged (uuringu raames tuleb arvutada võimalikud liigpingete tasemed ning ära näidata liigpingete piiramise põhimõtted ja liigpingekaitseks kasutatavate seadmete põhiparameetrid ja sobilikkus); 150 4.8.5.3 transient- ja ajutised liigpinged ning nende tasemed (uuringu raames tuleb ära näidata seda tüüpi liigpingete tasemed ning nende mõjud põhivõrguettevõtja seadmetele (vajadusel ka lähialajaamade seadmetele). Analüüsida tuleb võimsuslülitite, liigpingepiirikute ja teistele põhivõrguettevõtja paigaldisse ühendatud seadmete sobilikkust ning vastavust); 4.8.5.4 isolatsiooni koordinatsioon (selle punkti raames tuleb hinnata isolatsiooni koordinatsiooni põhimõtteid lähtudes nii liituvast kui ka põhivõrguettevõtja paigaldisest); 4.8.5.5 filtrite parameetrite valik ja tehniline sobilikkus ning mõjude analüüs (seda uuringut teostatakse juhtumil, kui paigaldises kasutatakse harmoonikute summutamise eesmärgil filtreid); 4.8.6 Muud uuringud: 4.8.6.1 müra uuringud (uuringu tulemusena peab selguma, et kliendi elektripaigaldise poolt tekitatud akustilise müra tase ei ületa sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud piirnorme üksikult ning koosmõjus põhivõrguettevõtja elektripaigaldistega juhul kui kliendi ning põhivõrguettevõtja elektripaigaldised asuvad teineteise läheduses. Kasutada tuleb üldlevinud kontuurjooniseid näidates ära müra levimise ja takistavad tegurid. Selle uuringu vajadus tuleneb üldiselt juhtumil, kus liituv elektripaigaldis asub põhivõrguettevõtja elektripaigaldise läheduses ning on kahtlust, et mõjutatakse põhivõrguettevõtja elektripaigaldise mürataset); 4.8.7 Uuringute tulemusel saadakse arusaam elektripaigaldise ja elektrisüsteemi koostöö võimalikkusest ja võimalikest piiravatest teguritest. Juhul, kui uuringute tulemusel tuleb välja, et osad tehnilised nõuded ei ole täidetud, siis tuleb ette võtta meetmed olukorra parendamiseks. Pärast tehniliste põhimõtete täiendamist tuleb täiendada nii mudeleid kui ka uuringuid ja esitada need põhivõrguettevõtjale uuesti kooskõlastamiseks. 151 5 Nõuded tootmisseadmete modelleerimiseks 5.1 Põhivõrguettevõtja vastutab elektrisüsteemi toimimise eest ning tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektrienergia tagamise eest. Elektrisüsteemi arenemise ja arendamise loomulikuks osaks on uute liitujate, sh tootjad, tarbijad, lisandumine. Võimalike liituja paigaldiste vastastikuse koosmõju ning elektrivõrgu talitluse terviklikuks analüüsimiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid ja nende lahendamiseks sobilikke elektrivõrgu arvutustarkvarasid. Selliselt on võimalik modelleerida ja analüüsida võimalike võrgutugevduste, erinevate võrgurežiimide, tarbijate ja tootjate mõju terviklikult ning seeläbi tagada pidev elektrisüsteemi varustuskindlus. 5.2 Mudelite abil uurib põhivõrguettevõtja uue liituja mõju elektrisüsteemile ja teistele liitujatele ning annab esialgse hinnangu, kas liituv paigaldis on sobilik ja vastab nõuetele. Elektripaigaldise mõju uurimisel vaadeldakse peamiselt erinevaid talitluse piirsituatsioone eesmärgiga kindlaks teha, kas konkreetne paigaldis on võimeline koostööle elektrivõrguga ja kui esinevad puudused, siis kindlaks teha, missugune on nende ulatus ja võimalikkus neid kõrvaldada. Seeläbi on juba eelnevalt, enne elektripaigaldise reaalset võrguga ühendamist, kindlaks teha missuguste tingimustega tuleb põhivõrguettevõtjal ja samuti liitujal arvestada. 5.3 Elektrisüsteemi ning liitujate poolt esitatavate matemaatiliste mudelite alusel teostab Põhivõrguettevõtja mitmesuguseid uuringuid, milledest olulisemad on: 5.3.1 elektrivõrgu talitluse ja planeerimise alased püsitalitluse, elektromehaaniliste ja elektro- magnetiliste siirdeprotsessidega seotud uuringud; 5.3.2 liitujate vastuvõtu- ja võimalike võrgukatsetuste ning tehnilistele nõuetele, sh võrgueeskiri, vastavusega seotud uuringud; 5.3.3 elektrivõrgu talitluse operatiivse planeerimisega seotud uuringud; 5.3.4 süsteemi üldisemad häiringutejärgsed, sh lühised, ja erinevate paigaldistevaheliste häiringutega seotud uuringud. 5.3.5 Muud juhtumipõhised uuringud 5.4 Käesolev peatükk kirjeldab nõudeid liitujate poolt esitatavatele mudelitele ning annab ülevaate esitatavate mudelite sisust liitumisprotsessi erinevatel etappidel. 5.5 Liituja poolt esitatavate mudelite üldnõuded: 5.5.1 Liitujal tuleb võrguarvutusmudelid esitada tarkvarades PSS/E (püsitalitluse ja elektromehaaniliste protsesside ehk dünaamika uurimiseks) ja PSCAD (elektromagnetiliste protsesside ja elektri kvaliteedi nähtuste uurimiseks). 5.5.2 Mudelite esitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et võrguarvutustarkvarades (PSS/E ja PSCAD) esitatakse mudelid nähtuna liitumispunktist põhivõrguettevõtjaga järgmiselt: 152 5.5.2.1 agregeeritud mudel, kui elektripaigaldis koosneb mitmest ühesugusest toot- misüksusest; 5.5.2.2 lisaks agregeeritud mudelile alates 50 MW nimiaktiivvõimsusega tootmisseadme ning alalisvoolu süsteemide ja juhitavate ülekandesüsteemide puhul detailne paigaldise mudel; 5.5.2.3 kõikide esitatud mudelite simulatsioonide tulemused peavad olema teineteisega vastavuses. 5.5.3 Agregeerida on lubatud ainult sama tüüpi tootmisüksusi, näiteks elektrituulikutest koosnevat tootmisseadet, milles on kahe erineva tootja tuulikud. Sellisel juhul tuleb esitada paigaldise agregeeritud mudel, milles on kaks tuulikut, millest igaüks iseloomustab vastava tootja tuulikuid selles paigaldises. 5.5.4 Elektripaigaldise mudel peab hõlmama kõiki paigaldise elektriliselt tähtsaid elemente. Arvestada tuleb, et modelleerima peab ainult elemente, mis omavad mõju elektripaigaldise käitumisele ja mõjule erinevates võrguarvutustes ja dünaamilistes protsessides. Mudel peab hõlmama vähemalt järgmisi elemente: 5.5.4.1 jõutrafod, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida; 5.5.4.2 liinid, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida; 5.5.4.3 kompenseerimisseadmed (reaktorid, kondensaatorid jm), agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida; 5.5.4.4 generaator, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida; 5.5.4.5 turbiin; 5.5.4.6 erguti (regulaator, piirajad): 5.5.4.7 võnkesummuti (kui on nõutud); 5.5.4.8 turbiini kiirusregulaator; 5.5.4.9 releekaitse (üldjuhul pinge ja sageduse kaitsed); 5.5.4.10 juhtimissüsteemid (olenevalt jaama tüübist); 5.5.4.11 filtrid, agregeeritud mudelis võib sama tüüpi seadmed ekvivalenteerida. 5.5.5 Lõplik mudeli koosseis sõltub paigaldise tüübist ja kasutatavatest tehnoloogiatest. 5.5.6 Mudelite koostamisel on oluline, et esitatav mudel kajastaks võimalikult täpselt reaalses elektripaigaldises olevate elementide omadusi, lähtudes mudeli kasutamise eesmärkidest ja nõuetest kogu elektripaigaldisele. Mudelite koostamisel tuleb arvestada erinevaid tehasekatsetuste protokolle ja muid dokumente, millede alusel on võimalik veenduda mudeli sobilikkuses. 5.5.7 Täiendavalt tuleb arvestada, et nii PSS/E kui ka PSCAD võrguarvutustarkvarades koostatud mudelid peavad olema võrreldavad ning samade protsesside modelleerimise tulemused peavad olema lähedased. Suuremate erinevuste korral tuleb mudelit täiendada. 153 5.5.8 Mudeli sisu ja sobilikkuse hindamiseks peab mudeliga koos esitama mudeli sisu ja kasutamist selgitava dokumentatsiooni. Lisaks peab mudelite sobilikkuse hindamisel olema võimalik kasutada teisi liitumisprotsessi kestel esitatavaid dokumente (tehasekatsetuste protokollid, plokkskeemid, jm tehnilised dokumendid, mis on olulised mudeli sisu ja käitumise hindamisel). 5.5.9 Alalisvoolu ja juhitavate ülekandesüsteemide korral tuleb elektromehaaniliste ja elektromagnetiliste protsesside uurimiseks lisaks täismudelitele esitata ka lihtsustatud mudelid, millede arvutuste samm on pikem võrreldes täpse mudeliga. Mudelite koostaja peab seejuures näitama, missugustel tingimustel on mudelid teineteisele vastavad ning missuguste piirangutega tuleb sellise lihtsustatud mudeli korral arvestada. Samuti tuleb hinnata, missuguste tingimuste korral ei ole võimalik lihtsustatud mudelit üldse kasutada. Vastav hinnang tuleb vormistada eraldi aruandena, mis hõlmab mudelite üldkirjeldust ja vastavaid hinnangute aluseks olevaid arvutusi ning nende tulemusi. 5.5.10 Mudelite koostamisel tuleb võimalikult palju lähtuda põhimõttest, et kasutatakse võrguarvutustarkvarade andmebaaside standardseid mudeleid. Seeläbi on võimalik lihtsamalt teostada mudelite analüüsi ning üle kanda neid tarkvarade uuematesse versioonidesse. Juhul, kui selline lähenemine ei ole võimalik, siis lisaks tootja poolt esitatavale kinnisele (black box) mudelile tuleb esitada ka mudel, mille koostamisel on kasutatud ainult standardseid mudelikomponente. Üldjuhul käsitletakse selliseid juhtumeid eraldi ning lõplik otsus mudelite esitamise kohta tehakse peale põhivõrguettevõtja ja mudeli koostaja vahelist diskusiooni ja võimalikku konfidentsiaalsusleppe allkirjastamist. Selles protsessis tuleb selgeks rääkida ka mudelite toe edaspidine toimumine, mis on kinniste mudelite puhul eriti oluline. 5.5.11 Mudelite arvutustingimuste määratlemisel tuleb lähtuda põhimõttest, et PSCAD tarkvaras peab lihtsustatud mudel olema kasutatav arvutuse ajasammuga 25 µs ja PSS/E standardsed mudelid peavad olema kasutatavad arvutuse ajasammuga 5 ms. PSS/E mudelis kasutatavad baassuurused peavad ühtima põhivõrguettevõtja poolt kasutatavate väärtustega. 5.5.12 Mudelite mahu määratlemisel tuleb arvestada liituva paigaldise suurust ja pinget. Täpsemalt on erinevate liitujate mudelite mahtusid käsitletud punktides 5.5.2 ja 5.16. 5.6 Võrguarvutusteks kasutatavate mudelite kirjeldus ja nõuded: 5.6.1 Elektrisüsteemi komponentide modelleerimisel tuleb lähtuda modelleerimise eesmärgist. Tulenevalt sellest koostatakse mudeleid vastavalt püsitalitluse, elektromehaaniliste ja elektromagnetiliste siirdeprotsesside arvutamiseks. 154 5.6.2 Käesolevas alajaotises antakse ülevaade mudelite mahust ja sisust, mida tuleb järgida mudelite koostajatel. Eraldi vaadeldakse mudeleid ja nende koostamist lähtuvalt nõuetest püsitalitluse, lühisvoolude, elektromehaaniliste ja elektromagnetiliste siirdeprotsesside modelleerimisel. 5.7 Elektrisüsteemi püsitalitluse (võimsusvood ja pinged) ja lühisvoolude arvutused: 5.7.1 Elektrisüsteemi püsitalitluse analüüsi eesmärgiks on leida tootmisüksust piiravad elektrisüsteemi režiimid ning piirangute kõrvaldamiseks vajalikud meetmed. Tulemusena peab tootmisüksus olema võimeline arendama (oma võimsuspiirides) mis tahes võimsust kõigis võimalikes elektrivõrgu koormusoludes, ilma et sellele rakenduksid elektrisüsteemi talitluspiirangud. Analüüsi käigus pööratakse erilist tähelepanu eri häiringute (nt N-1, N-1-1 olukorrad) mõju uurimisele, määramaks nende vältel tootmisüksustele tekkida võivaid talitluspiiranguid. 5.7.2 Püsitalitluse analüüsi käigus tuvastatakse järgmisi võimalikke nähtusi: 5.7.2.1 üle- ja alapinged; 5.7.2.2 ülekoormused; 5.7.2.3 aktiiv- ja reaktiivvõimsuse reservide piisavus; 5.7.2.4 talitluslikud piirangud; 5.7.2.5 elektrisüsteemi juhtimiseks tarvilikud ettevaatusabinõud jne. 5.7.3 Elektrisüsteemi püsitalitluse analüüsiks tarviliku elektrisüsteemi mudeli jaoks on tarvis esitada järgmised andmed: 5.7.3.1 elektrivõrgu aseskeem, millel peavad olema näidatud vähemalt: 5.7.3.1.1 tähtsamad jõutrafod ja muud tarbimispunktid; 5.7.3.1.2 võrgu sõlmed (alajaamade latid); 5.7.3.1.3 õhu- ja kaabelliinid; 5.7.3.1.4 reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmed ja muud tähtsamad elektriseadmed (nt suured mootorid); 5.7.3.1.5 ühenduskohad teiste elektrivõrkude või -süsteemidega; 5.7.3.1.6 võrguelementide tähised ja nimipinged; 5.7.3.1.7 ühenduskoht ülekandesüsteemiga; 5.7.3.2 andmed modelleeritava võrgu kõigi tähtsamate elementide parameetrite kohta (nt aktiiv- ja reaktiivtakistused); 5.7.3.3 tootmisüksuste võimsus ja talitluspiirid; 5.7.3.4 olemasolevate ja planeeritavate seadmete nimivoolud ja tööpinged; 5.7.3.5 paigaldise aktiiv- ja reaktiivkoormused; 5.7.3.6 andmed pingejuhtimisseadmete (sh astmelülitite) kohta. 5.7.4 Lühisvoolude arvutuste eesmärkideks on: 5.7.4.1 määrata võimalikult täpselt releekaitse rakendussätteid; 155 5.7.4.2 tagada võrguseadmete vastupidavus lühisvooludele; 5.7.4.3 maandussüsteemi projekteerimiseks vajaliku lähteinfo tagamine. 5.7.5 Lühisvoolude arvutuste teostamiseks on vajalik esitada järgmised andmed: 5.7.5.1 kõik elektrisüsteemi püsitalitluse arvutusteks vajaminevad andmed; 5.7.5.2 kõigi võrguseadmete nulljärgnevustakistused (maaga lühiste korral); 5.7.5.3 tootmisseadmete ja koormuste ülimööduvad ja mööduvad takistused; 5.7.5.4 andmed jõutrafode, tootmisüksuste ja muude seadmete maanduse kohta (näiteks maandusviis ja maandustakistused); 5.7.5.5 elektripaigaldise releekaitse sätted (pinged, voolud). 5.7.6 Agregeeritud ja elektripaigaldise detailne mudel peab olema võimeline esitama elektripaigaldise mõju elektrisüsteemi võimsuste jaotusele, pingeprofiilidele, arvestades järgmisi aspekte ja funktsionaalsusi nagu: 5.7.6.1 eri pingejuhtimisviiside mõju tootmisseadme käitumisele; 5.7.6.2 tootmisseadme aktiiv- ja reaktiivenergia võimekuse sõltuvust võrgupingest (vastavus tootmisüksuste PQ-diagrammiga); 5.7.6.3 pingejuhtimise ja -reguleerimise erilahenduste olemasolu ja nende funktsionaalsus. 5.7.7 Esitatud mudel peab võimaldama seadistada vähemalt neid elektripaigaldise juhtimise põhisätteid, mida saab muuta või aktiveerida läbi kohaliku kasutajaliidese või kaugjuhtimissüsteemi (näiteks SCADA). 5.8 Elektrisüsteemi elektromehaanilised protsessid 5.8.1 Elektrisüsteemi elektromehaaniliste protsesside, üldisemalt dünaamilise stabiilsuse, analüüs aitab avastada elektrisüsteemi ja selle osade talitluslikke kõrvalekaldeid erinevate häiringute korral. Üks levinud eesmärk on uurida kriitilisi kaitseaparatuuri toime- ja lülitusaegade pikkusi häiringu ajal enne kui tootmisüksus (ja seda ümbritsev elektrisüsteemi osa) muutub ebastabiilseks. Dünaamilise stabiilsuse analüüsid aitavad ühtlasi täpisseadistada elektripaigaldise juhtimissüsteemi. Analüüsi käigus avastatud lahendamist vajavateks probleemideks võivad olla: 5.8.1.1 ebapiisav aeg häiringu kõrvaldamiseks; 5.8.1.2 elektripaigaldise suutlikkus tulla toime võrguhäiringutega, nt pingelangud; 5.8.1.3 elektripaigaldise suutlikkus tulla toime võrguhäiringutega, nt teiste elektripaigaldiste väljalülitumised ja võimsusvoogude ümberjagunemine süsteemis; 5.8.1.4 juhtimissüsteemi seadistustest tulenevad soovimatud ja ebapiisavalt summutatud võim- susvoogude kõikumised ja võnkumised; 5.8.1.5 ülemäärased sageduse kõikumised; 5.8.1.6 siirdeprotsessijärgne ebapiisav pinge taastumine. 5.8.2 Dünaamilise stabiilsuse analüüsi seisukohast on tarvilikud järgnevad andmed: 5.8.2.1 püsitalitust ja lühisvõimsust kirjeldavad andmed; 156 5.8.2.2 tootmisseadmete ja koormuste ülimööduvad reaktiivtakistused, ajakonstandid ja muud vajalikud suurused; 5.8.2.3 generaatorite ja koormuste mehaanilised konstandid ja füüsikalisi omadusi kirjeldavad suurused; 5.8.2.4 tootmisüksuste aktiiv- ja reaktiivvõimsuse juhtimise algoritme kirjeldavad plokkskeemid; 5.8.2.5 võrguettevõtja modelleerimistarkvaraga ühilduv tootmisüksust ja juhtimissüsteemi kirjeldav kompleksne elektripaigaldise mudel; 5.8.2.6 põhiajami (soojusjaamadel turbiin) juhtimissüsteem ja parameetrid; 5.8.2.7 releekaitse mudelite karakteristikud ja sätted (pinge, vool, sagedus). 5.8.3 Juhul kui elektripaigaldises on kasutusel mitu tootmisseadet, tuleb lisaks täielikule mudelile esitada ka agregeeritud mudel, mis peab olema võimeline kirjeldama terve elektripaigaldise dünaamilist käitumist ning sisaldab paigaldise juhtimissüsteemi. Esitatud mudelitega peab olema võimalik teostada elektrisüsteemi elektromehaaniliste protsesside analüüse. Mudelid peavad olema võimelised kajastama elektripaigaldise seadmete käitumist erinevate raskusastmetega häiringute korral. 5.8.4 Esitatud mudelid peavad hõlmama endas kõiki olulisi juhtimissüsteeme, nende osi ja kirjeldama elektripaigaldise erinevaid režiime, mis mõjutavad või on mõjutatud elektromehaanilistest protsessidest nagu: 5.8.4.1 kõiki pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimise režiime (kaasa arvatud võnkesummutid); 5.8.4.2 kõiki sageduse ja aktiivvõimsuse juhtimise režiime; 5.8.4.3 releekaitset, juhtimissüsteeme ja muid seadmeid, mis on otseselt seotud, mõjutatud või paigaldatud seoses tehniliste nõuete täitmisega. 5.8.5 Elektromehaaniliste protsesside uurimiseks esitatud dünaamika mudelid peavad olema võimelised kirjeldama nii põhisagedusega seotud protsesse kui ka töörežiime, millede korral toimuvad sünkroongeneraatori rootori sageduse võnkumised sagedusega ~0,1…3,0 Hz. 5.8.6 Analüüsitavate siirdeprotsesside kestuse määravad elektripaigaldise sead- med/osad/kontrollerid sõltuvalt nende töösse rakendumise ajast ja ajakonstantidest. Vastavalt etteantud mahule peavad dünaamilise stabiilsuse analüüsiks esitatud mudelid olema võimelised katma järgmisi häiringujärgseid siirdetalitluste ajavahemikke: 5.8.6.1 esimesed 30 sekundit (lühiajaline) ja; 5.8.6.2 900 sekundit (pikaajaline). 5.8.7 Elektrivõrguga liituvate elektripaigaldise sünkroonmasinate mudelid koosnevad vähemalt generaatorist, turbiini kiirusregulaatorist ja ergutussüsteemist. Lisanduvad muud juhtimissüsteemid, mis on vajalikud kirjeldamaks elektripaigaldise käitumist elektromehaaniliste protsesside ajal ning siirdetalituses. Mudeli koostamisel tuleb arvestada järgmist: 157 5.8.7.1 kasutatav generaatori mudel peab arvestama küllastuse mõjuga, st kasutada tuleb generaatori mudelit, mis arvestab küllastuskarakteristikuid; 5.8.7.2 ergutussüsteem peab koosnema pingemuundurist (terminal voltage transducer), koor- muse kompensaatorist (load compensator), ergutuse juhtimissüsteemist (excitation control elements), ergutist (exciter), võnkesummutist (power system stabilizer, PSS), pinge/sageduse (V/Hz) piirajast (V/Hz limiter) ning üle- ja alaergutuspiirajast (under- and over-excitation limiter); 5.8.7.3 turbiini/kiirusregulaatori (prime mover) mudel peab olema võimeline kirjeldama selle käitumist sageduse ja koormuse muutumise ajal; 5.8.7.4 hüdroturbiini mudelid peavad arvestama mitte-elastse veesambaga survetorus ilma reservuaari mõjuta; 5.8.7.5 auruturbiinide ja selle juhtimise modelleerimisel eeldatakse konstantset aururõhku sisendis. Katla mudeli ja selle juhtimissüsteemi võib jätta modelleerimata, juhul kui see puudub kombineeritud turbiini ja kiirusregulaatori mudelist. 5.8.8 Elektrituuliku(te)st koosneva tootmisseadme korral tuleb esitada mudelid, mis kirjeldavad selle dünaamilist käitumist. Läbi konverteri ühendatud elektrituuliku(te) korral peab mudelis olema esitatud elektrituuliku konverter ja selle juhtimissüsteemid, mis kirjeldavad käitumist nii normaal- kui avariilise süsteemi talituse juures, sealhulgas aktiivvõimsuse, reaktiivvõimsuse ja pinge erinevad juhtimise funktsioonid. DFIG lahenduste korral on tarvis esitada lisaks konverteri ja juhtimissüsteemide mudelile ka kasutatava generaatori mudel. 5.8.9 Teiste läbi konverteri ühendatud tootmisseadmete korral (päikesepaneelid, kütuseelemendid, jm.) lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu on kirjeldatud läbi konverteri ühendatud elektrituulikute juures. 5.8.10 Elektripaigaldise omatarbekoormustele tuleb esitada kirjeldus ja tüübid ning modelleerida neid vastavate mudelitega. 5.8.11 Esitatud mudel peab võimaldama seadistada vähemalt neid elektripaigaldise juhtimise põhisätteid, mida saab muuta või aktiveerida läbi kohaliku kasutajaliidese või kaugjuhtimissüsteemi (näiteks SCADA). 5.9 Elektrisüsteemi elektromagnetilised protsessid 5.9.1 Elektromagnetiliste siirdeprotsesside hulka arvatakse protsesse, millede kestus on alla mikrosekundi (liigpinged) kuni sekundini (subsünkroonne resonants, releekaitse). Selliste protsesside modelleerimiseks ja hindamiseks tuleb kasutada sobilikke mudeleid ning nende koostamisel peab lähtuma vastavatest eripäradest ja põhimõtetest. Seda tüüpi protsesside modelleerimiseks kasutab põhivõrguettevõtja võrguarvutustarkvara PSCAD. 158 5.9.2 Olulisemad uurimisobjektid on elektri kvaliteedi, isolatsiooni koordinatsiooni, harmoonikutest tingitud resonantside ja juhtimisfunktsioonide vastastikmõjude ning releekaitse ja automaatikaga seonduv. Lisaks sellele kasutatakse mudeleid võimalike vastastikmõjude uurimiseks, mis võivad tekkida liituva elektripaigaldise ja teiste elektrivõrguga liitunud paigaldiste vahel. Näiteks vastastikused mõjud FACTS seadmete ja alalisvooluühendustega, läbi inverteri ühendatud tootmisseadmetega (tuule- ja/või päikeseelektrijaam), jm. 5.9.3 PSCAD tarkvaras koostatud mudelid peavad kajastama elektripaigaldise omadusi lähtudes selle mudeli plaanitavast kasutusvaldkonnast. Mudelis peavad olema modelleeritud kõik paigaldise elemendid, nende juhtimise- ja kaitsesüsteemid (nt sageduse juhtimine, aktiiv- ja reaktiivvõimsuse juhtimine, pinge juhtimine, jm.) ning samuti peab olema võimalik otseselt muuta juhitavaid suurusi (nt esilehele või eraldi moodulisse on toodud välja kõik juhitavad suurused). 5.9.4 PSCAD mudeli koostamisel on eelistatud moodulite põhise lähenemise kasutamine, kus iga juhtimisfunktsioon ja paigaldise seade modelleeritakse eraldi moodulis. Seeläbi tekib parem ülevaade mudelist ning seda on lihtsam ühendada põhivõrguettevõtja enda mudeliga. Mudeli esileht peab olema paigaldise moodul ja selle sees paiknevad kõik vajalikud osad ja elemendid. 5.9.5 Mudeli koostamisel tuleb lähtuda põhivõrguettevõtjaga liitumislepingus kokku lepitud tarkvara versioonist, milles mudel koostatakse. Enne esialgse mudeli koostamise alustamist tuleb konsulteerida põhivõrguettevõtjaga. 5.10 Torsioonvõnkumiste modelleerimine ja analüüs 5.10.1 Elektrisüsteemi talitluse analüüsis võib ette tulla vajadus modelleerida elektripaigaldise ja alalisvooluühenduste või pikikompenseerimise vastastikust mõju. Sellise analüüsi üheks osaks on torsioonprotsesside modelleerimine ja analüüs. Analüüsi teostamiseks tuleb sünkroonmasinatega varustatud jaamadel üle 10 MW esitada põhivõrguettevõtjale järgmised andmed: 5.10.1.1 erinevate masside arv mudelis (võllil); 5.10.1.2 iga massi kohta inerts H [kgm2]; 5.10.1.3 massidevahelised jäikused K [Nm/rad]; 5.10.1.4 erinevate mehaaniliste moodide logaritmilised sumbuvused D; 5.10.1.5 generaatori pooluste arv; 5.10.1.6 erinevate turbiini osade suhteline võimsus S [s.ü.]; 5.10.1.7 tootja poolt arvutatud mehaanilised võnkesagedused erinevate masside vahel. 5.10.1.8 Eelpool nimetatud andmed tuleb esitada paberil pärast tootjapoolseid vastavaid arvutusi. 5.11 Mudelite esitamine 159 5.11.1 Mudelite esitamisel lähtutakse põhimõttest, et kõik esitatavad mudelid on elektroonsel kujul ning samuti omavad korrektset selgitavat mudeli dokumentatsiooni. Paberkujul mudelite esitamine ei ole aktsepteeritav. 5.11.2 Esitatava mudeliga peab olema võimalik teostada püsitalitluse, elektromehaaniliste ja lähtuvalt elektripaigaldise suurusest ka elektromagnetiliste nähtuste uurimist. 5.11.3 Juhul, kui elektripaigaldises kasutatakse reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks vastavaid seadmeid või on paigaldises olemas suured mootorid, siis tuleb ka need modelleerida. 5.11.4 Juhul, kui liituja on esitanud olemasoleva paigaldise suurendamise või muutmise taotluse (nt lisatakse üks täiendav tuulik olemasolevale või üks olemasolev tuulik vahetatakse välja v.a. juhul kui uue tuuliku tüüp ja mudel on asendatavaga täpselt identne ning varsemalt on olemas elektripaigaldise nõuetele vastav mudel), siis selle raames tuleb esitada ka kogu olemasoleva paigaldise mudel või täiendada eelnevalt olemasolevat ja varasemas etapis esitatud mudelit. 5.11.5 Punktis 5.5 nõutud elektripaigaldise mudelid esitatakse koos elektriosa projektiga. Selles etapis on juba selgunud konkreetsed lahendused ja juhtimissüsteemide esialgsed parameetrid ning eeldatakse, et täpset mudelit, mis võimalikult täpselt kirjeldab liidetavat objekti, on võimalik juba esitada. Lisaks liitumistaotlusega esitatavatele andmetele peab sünkroongeneraatorite masinate mudel sisaldama kõiki ergutussüsteemi komponente (piirajad, jms) ning samuti kõikide juhtimissüsteemide alammudeleid ja süsteemi poolt vaadatuna olulisi releekaitse funktsioonide (pinge ja sageduse kaitsed) alammudeleid. Läbi konverterite ühendatud seadmete korral peab mudelis olema täiendavalt kõik juhtimissüsteemide alased täiendused ning süsteemi poolt vaadatuna olulised releekaitse funktsioonide (pinge ja sageduse kaitse) mudelid. Mudelid peavad hõlmama kõiki paigaldises kasutatavaid juhtimisfunktsioone nagu P juhtimine, Q juhtimine, U juhtimine, jm. Samuti peab nendega olema võimalik modelleerida ja analüüsida elektri kvaliteediga seotud näitajaid (harmoonikud, värelus) ja nende mõju elektrisüsteemile. Mudelid esitatakse elektroonilisel kujul koos dokumentatsiooniga. 5.11.6 Elektripaigaldise mudelitega seotud tegevuste kolmandaks etapiks on mudelite verifitseerimine. Selle etapi raames võrreldakse kõikide esitatud mudelite vahendusel saadud tulemusi elektripaigaldise katsetuste tulemustega. Eesmärgiks on katsetuste tingimuste, katsete ja tulemuste imiteerimine võrguarvutustarkvaraga ning saadavate tulemuste hindamine ja võrdlemine reaalsetes tingimustes saadud tulemustega. Vajadusel teostatakse mudelite täiendamist. Samuti tuleb selles etapis omavahel võrrelda erinevate võrguarvutustarkvarade mudelite tulemuste omavahelist sarnasust. 160 5.12 Mudelite verifitseerimine 5.12.1 Mudelite verifitseerimise eesmärgiks on veenduda mudelite vastavuses reaalsele elektripaigaldisele. Verifitseerimise aluseks on edukalt teostatud elektripaigaldise katsetused, sest nende tulemusi kasutatakse otseselt mudeli sobilikkuse ja vastavuse hindamisel. Mudeli verifitseerimist teostab üldjuhul mudeli koostaja ning hinnata tuleb kõikide koostatud mudelite vastavust. 5.12.2 Verifitseerimise maht lepitakse kokku, kuid üldjuhul sisaldab see kõikide juhtimisfunktsioonide kontrollimist ja võrdlemist reaalsete katsetulemustega (aktiivvõimsuse primaar- ja sekundaarreguleerimise juhtimine, Q/U juhtimine, pingelohu läbimine, erandjuhtudel võivad lisanduda tehnoloogiapõhised juhtimisfunktsioonid) ning võib jaama tüübist ja juhtimispõhimõtetest tulenevalt mõnevõrra erineda. Tulenevalt pingelohu läbimise katse teostamise põhimõtetest ei pruugi alati olla võimalik kõiki mudeleid verifitseerida ja sel juhtumil on võimalik lähtekohana kasutada teises võrguarvutustarkvaras saadud tulemusi. 5.12.3 Verifitseerimise mahu pakub välja liituja olles eelnevalt tutvunud katsetuste aruandega ning seda kasutades näidatakse ära konkreetselt missuguste katsetulemuste suhtes verifitseerimist teostatakse. Verifitseerimist alustatakse pärast vastavasisulise heakskiidu saamist põhivõrguettevõtjalt. 5.12.4 Üldjuhul tuleb mudeli verifitseerimisel käsitleda pinge ja reaktiivvõimsuse juhtimist, aktiivvõimsuse juhtimist (primaar- ja sekundaarreguleerimine), pingelohu läbimise katse ja olenevalt paigaldistest ka teisi võrdlusi. 5.12.5 Mudelite verifitseerimise kohta esitatakse eraldi verifitseerimise aruanne, mis näitab ära mida on töö raames tehtud ning selgitab mudelites tehtud muudatuste tausta ja põhjuseid. Samuti peab verifitseerimise aruanne sisaldama tulemuste võrdlust nii mudeli ja katsetuste tulemuste vahel kui ka PSS/E ja PSCAD mudelite (agregeeritud ja detailne mudel) vahel. 5.13 Nõuded mudelite dokumentatsioonile 5.13.1 Mudelitega koos tuleb esitada korrektne mudelite dokumentatsioon, mis hõlmab elektripaigaldise ülevaadet, oluliste sõlmede kirjeldus, mudeli koostamise põhimõtteid, kasutatavaid mudeleid (standardset, erilahendused, jm), juhtimisfunktsioonide ülevaadet jm mudeli kasutamiseks vajalikku informatsiooni. 5.13.2 Dokumentatsioonis peavad olema kajastatud kõik paigaldise juhtimisfunktsioonid ning selgitatud nende mõju mudeli käitumisele ning seda kuidas nende juhtimisfunktsioonide parameetreid on mudeldamise raames võimalik muuta. 161 5.13.3 Samuti peab dokumentatsioonis olema eraldi välja toodud kõikide mudeli osade kirjeldused ja parameetrid, mis kehtivad konkreetse liituva elektripaigaldise kohta. Mudelite dokumentatsiooni üheks osaks on ka iseloomulikemate arvutuste ja juhtimisfunktsioonide funktsionaalsuse tulemused, mis esitatakse üldjuhul aruande lõpus. Juhul, kui erinevates mudelites on kasutatud modelleerimisel erinevaid standardmudeleid/lahendusi (plokke), siis tuleb esitada ka teisenduste põhimõtted erinevate lahenduste vahel. 5.14 Mudelite haldamine 5.14.1 Mudelite koostamisel tuleb võimalikult palju järgida põhimõtet, et mudeli erinevate osade modelleerimiseks kasutatakse võrguarvutustarkvarade andmebaaside standardseid mudeleid. Sel viisil on suurem tõenäosus, et arvutustarkvara versiooni uuendamisega on võimalik liitunud elektripaigaldise mudelit kasutada ka uuendatud tarkvara versioonis. 5.14.2 Juhul, kui mudelite koostamisel ei lähtuta põhimõttest, et kasutada tuleb ainult standardseid mudeleid, siis tuleb põhivõrguettevõtjale selgitada mudeli toe küsimust tulevikus. Tagatud peab olema, et vähemalt järgmise arvutustarkvara versioonile sobiliku mudeli uuendamise eest maksab liituja ning edaspidiselt peab olema võimalus uuendusi tellida otse mudeli koostajalt. 5.14.3 Mudelite haldamise raamistikus on tavapäraseks lähenemiseks, et põhivõrguettevõtja sõlmib vajadusel mudeli tootjaga nõutavad lepingud nii konfidentsiaalsuse kui ka toe küsimustes. 5.15 Soovitused mudelite koostamiseks 5.15.1 Elektripaigaldise liitumise protsessis on olulise tähtsusega korrektsete ja usaldusväärsete mudelite koostamine ja esitamine põhivõrguettevõtjale. Selliste mudelite koostamise eelduseks on korrektsete ja sobilike andmete olemasolu. Samuti on oluline teadvustada, et mudelite koostamine võtab aega ning nende maht ja sisu sõltub olulisel määral valitava tehnoloogia olemusest ja paigaldise juhtimisfunktsioonide olemasolust ning sisust. 5.15.2 Mudelite koostamine ja verifitseerimine on mõistlik varakult kokku leppida projekti arendamise faasis ja fikseerida lepingute sõlmimisel. Sellisel juhul ei teki hiljem olukorda, kus liitujal puudub lepingus vastav punkt ja põhivõrguettevõtjale on tarvis midagi täiendavalt esitada. Mudelite koostamise raamistikus tuleb arvestada kogu modelleerimise ja mudelite ulatust, mis tähendab, et lisaks mudelite esialgsele koostamisele tuleb arvestada ka mudelite verifitseerimise kohustusega peale võrgukatsetuste teostamist. 162 5.15.3 Mudelite alase diskusiooni kiiremaks ja selgemaks edasiviimiseks on soovitus enne mudelite koostamist teostada vastavasisuline kokkusaamine põhivõrguettevõtja, mudelite koostaja ja liituja esindajate vahel. 5.15.4 Korrektsete ja elektripaigaldisele vastavate mudelite eelduseks on korrektsed andmed ja vastavat pädevust omavad modelleerijad. Sellest tulenevalt on nõutud, et põhivõrguettevõtjale esitatavate elektripaigaldise mudeleid koostavad isikud, kes on sarnaseid mudeleid varem teinud ning kes omavad selleks tööks vajalikke litsentseeritud tarkvarasid. Põhivõrguettevõtja nõudmisel tuleb need litsentsid ka esitada. 5.16 Mudelite maht lähtuvalt liitumisest 5.16.1 Elektripaigaldiste mudelite koostamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: 5.16.1.1 Põhivõrguettevõtja võrguga liituvatel tootmisseadmetel tuleb esitada elektripaigaldise mudelid nii PSS/E alates 5 MW kui ka PSCAD tarkvarades alates 10 MW. 5.16.1.2 Põhivõrguettevõtja võrguga liituvatel suurelektritarbijad (mille üksiku elektrivõrguga ühendatava elektritarviti võimsus on üle 10 MW, v.a. jaotusvõrguettevõtjad), mille seadmetel on oluline mõju elektrivõrgule, tuleb esitada elektripaigaldise mudelid nii PSS/E kui ka PSCAD tarkvarades. 5.16.1.3 Jaotusvõrkudega liituvate tootmisseadmete korral on oluliseks näitajaks tootmisseadme nimiaktiivvõimsus. Lähtuda tuleb järgnevast: 5.16.1.3.1 tootmisseadmete nimivõimsusega üle 10 MW tuleb esitada nii PSS/E kui ka PSCAD mudelid; 5.16.1.3.2 tootmisseadmete nimivõimsusega üle 5 MW kuni 10 MW korral tuleb esitada ainult PSS/E mudel; 5.16.1.3.3 tootmisseadmete nimivõimsusega kuni 5 MW korral ei ole mudeleid tarvis esitada. Esitatakse ainult tootmisseadme andmed ja põhiparameetrid (võimsus, pinge, cos φ, energiaallikas, tehnoloogia, jm) ning tehasekatsetuste protokollid. 5.17 Mudelite koostamisel lähtutakse liitumistingimuses kirjeldatud põhimõtetest. 163
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel