Detailplaneeringute algatamisest teavitamine ning lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta ettepanekute küsimine

Hr. Erki Ruben Abivallavanem Lääne-Harju Vallavalitsus Rae tn 38, Paldiski linn, Harjumaa 76806 19.10.2020a. Keila-Paldiski 110kV põhivõrgu elektriliini ümberehitamise ja 330kV alajaama rajamise detailplaneeringu (detailplaneering) ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise koostami ne, planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Lugupeetud härra Ruben, Lääne-Harju Vallavolikogu algatas d etailplaneering u ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindami s e (KSH) o ma otsusega 31.08.2020 a nr 60. Saadame käesoleva kirja lisana detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse, mille põhjal palume korraldada materjali avalikustamine. Lugupidamisega, Peep Siitam Energiasalv Pakri OÜ Juhatuse liige (Digitaalselt allkirjastatud) Lisa 1. Paldiski PHAJ 330/110kV detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus . Töö number 2020_0046 Arendaja Energiasalv Pakri OÜ Detailplaneeringu Skepast&Puhkim OÜ konsultant ja KSH Laki põik 2, 12915 Tallinn läbiviija Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Paldiski PHAJ 330/110kV detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Versioon 1 Kuupäev 16.10.2020 Koostanud Piret Kirs, Aide Kaar, Marko Lauri, Ingo Valgma Projekti nr 2020_0046 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK ....................................................................... 6 2. KSH EESMÄRK JA ULATUS ............................................................................... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS ...................................................................................................... 11 Kavandatava tegevuse vajadus ............................................................................ 11 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 11 3.2.1. Trassikoridori asukoht ......................................................................................... 11 3.2.2. Trassikoridori laius ............................................................................................. 11 3.2.3. Elektriliini kõrgus ............................................................................................... 12 3.2.4. Rajatavad alajaamad .......................................................................................... 12 3.2.5. Juurdepääsuteed ................................................................................................ 12 3.2.6. PHAJ kaabelliin .................................................................................................. 12 3.2.7. Töökindluse ja turvalisuse nõuded ........................................................................ 13 3.2.8. Tööde etapid ..................................................................................................... 14 Käsitletavad alternatiivid ja stsenaariumid ............................................................. 14 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 15 Asustus............................................................................................................. 15 Maakasutus ....................................................................................................... 15 4.2.1. Trassikoridori kaitsevööndisse jäävad elamumaad .................................................. 15 4.2.2. Riigikaitselistest ehitistest tulenevad piirangud ...................................................... 16 4.2.3. Ohtlikest ettevõtetest tulenevad piirangud ............................................................ 16 Maavarad ja maardlad ........................................................................................ 18 Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 18 4.4.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 18 4.4.2. Pinnavesi .......................................................................................................... 19 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 20 4.5.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad ............................................................... 20 4.5.2. Kaitsealused liigid .............................................................................................. 21 4.5.3. Vääriselupaigad ................................................................................................. 21 Rohevõrgustik ................................................................................................... 23 Muinsuskaitse objektid ........................................................................................ 23 Tehniline taristu ................................................................................................. 26 4.8.1. Teed ................................................................................................................. 26 4.8.2. Elektrivõrgud ..................................................................................................... 28 5. EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ............................ 29 Natura eelhindamine .......................................................................................... 29 5.1.1 Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ....................................... 29 5.1.2 Natura 2000 alade kirjeldus...................................................................................... 29 5.1.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ............................................................... 29 5.1.4 Mõjuala ulatuse määramine ...................................................................................... 30 5.1.5 Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ......................................................... 30 Mõju kaitstavatele liikidele .................................................................................. 30 Mõju maaksautusele ........................................................................................... 30 Mõju muinsuskaitseobjektidele............................................................................. 31 Müra ja vibratsioon............................................................................................. 31 Mõju inimese tervisele heaolule ja varale .............................................................. 32 Jäätmeteke ....................................................................................................... 33 3 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Õnnetuste esinemise võimalikkus ......................................................................... 33 Kumulatiivsed mõjud .......................................................................................... 33 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus .................................................... 33 6. KSH LÄBIVIIMISE METOODIKA ....................................................................... 34 7. DP JA KSH OSAPOOLED ................................................................................... 36 8. PLANEERINGU KOOSTAMISE JA KSH EELDATAV AJAKAVA .............................. 37 9. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE ............................................................................... 38 10. ÜLEVAADE LAEKUNUD SEISUKOHADEST ......................................................... 40 11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 41 Lisad Kasutatud lühendeid DP detailplaneering KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KemS kemikaaliseadus KeÜS Keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LS lähteseisukohad PHAJ pumphüdroakumulatsioonijaam PlanS planeerimisseadus VV Vallavalitsus VVm Vabariigi Valitsuse määrus VTK väljatöötamise kavatsus ÜP üldplaneering 4 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Sissejuhatus Paldiski elektrivarustuse pingeastme suurendamine ning uute 330kV elektriliinide ehitamine on varasemalt sätestatud kehtivas Paldiski linna üldplaneeringus (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu poolt 14. juuni 2005. a määrus nr 15) ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri käskkirjaga 09.04.2018 nr 1.1-4/78). Paldiski majandusarengu tagamiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump- hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV elektriliinid ühisriputusega 110/330kV elektriliinidega. Kavandatav ühisriputusega 330/110 kV elektriliin kulgeks Keila alajaamast Paldiski alajaamani olemasoleva 110 kV Keila-Paldiski alajaamade vahelise elektriliini asemele. Kavandatav elektriliin on jätk Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliinile, mis peaks lähiajal valmima ja mille valmimine arendab 330 kV elektrivõrku Lääne-Eestis ja tagab parema varustuskindluse kogu Eesti mandriosas. Detailplaneering ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsusega nr 60. Otsuse kohaselt sisaldab detailplaneeringu eesmärk endas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punktis 30 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevust, mille puhul on kohustus läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mõjualasse on haaratud lisaks Harku valla haldusterritooriumi maaüksused, mis on vajalikud tervikliku Paldiski- Harku kõrgepingeliini väljaehitamiseks. Käesolev dokument on Keila – Paldiski 110/330kV detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju hindamise väljatöötamiskavatsus (LS ja KSH VTK). LS ja KSH VTK eesmärk on sätestada ülesandepüstitus detailplaneeringu koostamiseks (eesmärkide ja põhimõtete sõnastamine, lahendatavate ülesannete määratlemine) ning anda alus planeeringu mõjude hindamise läbiviimiseks (olemasoleva olukorra kirjeldus, KSH läbiviimisel hinnatavate mõjude kirjeldus jms). LS ja KSH VTKs on esitatud ka planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise ajakava, peamised kaasatavad osapooled jms planeeringu koostamise korraldamist puudutav informatsioon, et kõigil planeeringu koostamises ja KSH läbiviimises osalejatel oleks ühesugune informatsioon eesootavast tööst. LS ja KSH VTK avalikustatakse, et anda kõigile huvitatud isikutele võimalus esindada oma huve ja õigusi ning esitada seisukohti planeeringulahenduse kohta, teha ettepanekuid ülesandepüstituse täpsustamiseks, läbiviidavate uuringute loetelu täiendamiseks ning muid ettepanekuid, mida planeeringu koostamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel silmas tuleb pidada. LS ja KSH VTK avalikustatakse pärast ametiasutustega konsulteerimist ning avalikkuselt arvamuste saamist Lääne-Harju vallavalitsuse kui planeeringu koostamise korraldaja kodulehel. LS ja KSH VTK saab aluseks ülejäänud planeerimisprotsessile, kuid see ei ole ajas muutumatu – planeerimisprotsessi käigus võib ilmneda vajadus LS ja KSH VTK-s toodust kõrvale kalduda. Taolised muutused võivad näiteks olla tingitud täiendavast uuringuvajadusest, olulistest keskkonnamõjudest, mille esinemise tõenäosus ei olnud esimeses etapis teada jms. Muudatuste ilmnemisel ei täiendata LS ja KSH VTK dokumenti, kuid arvestatakse muudatustega edasises planeerimisprotsessis. 5 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 1. Detailplaneeringu eesmärk DP ja KSH koostamine olemasoleva Paldiski-Keila 110kV elektriliini ümberehitamiseks ühisriputusega 110/330kV elektriliiniks ning selle teenindamiseks vajaliku alajaama rajamiseks algatati Lääne-Harju Vallavolikogu 31 augusti 2020 aasta otsusega nr 60. DP koostamise eesmärk on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine, vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. See on vajalik rajatava Paldiski PHAJ ühendamiseks elektrivõrku, kuid parandab kogu Paldiski piirkonna elektrivarustust ja ühendusvõimalusi. Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju valla Paldiski alajaama. Planeeritav trassikoridor läbib Lääne-Harju vallas erinevaid külasid. DP-ga planeeritav ala hõlmab kinnistuid Paldiski linnas, Klooga alevikus, Kersalu, Kloogaranna, Tuulna, Niitvälja, Illurma, Valkse ja Tõmmiku külades. Planeeringuala suuruseks on ligikaudu 300 ha (Joonis 1). Trassikoridori puhul tuleb arvestada alale jäävate teede ristumistega, kus maanteega lõikumisel või kitsastes oludes kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Lisaks tuleb arvestada ka mitmete looduskeskkonna piirandustega, nt liikide leiukohad jms. Planeeritava Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridori laius on ca 153m (olemasolev koridor 71.5 m). Kavandatavate 330/110kV õhuliini mastide orienteeruv kõrgus on keskmiselt 36m, teede ja ristumiseta aladel võib olla ka 32m. Keerulisemate ristumiste korral võivad mastid jääda kõrgemad, kuid peaksid üldjuhul jääma alla 45m. Joonis 1. Planeeringuala 330/110kV õhuliini trassikoridori jäävad kinnistud alates Paldiski alajaamast (kaldkirjas kinnistud ulatuvad vaid kaitsevööndisse): PALDISKI LINN: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala Pallase haljasala 7 58001:005:0241 Sihtotstarbeta maa 215 646m² Põdra tee 32 43101:001:0399 Sihtotstarbeta maa 11554 m² Lõuna tänav L5 43101:001:1409 Sihtotstarbeta maa 100% 6 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Rägastiku 43101:001:0762 Maatulundusmaa 100% 44.07 ha Loo 58001:005:0024 Maatulundusmaa 100% 51123 m² Teeääre 43101:001:0070 Maatulundusmaa 100% 10417 m² Uustalu 58001:005:0023 Maatulundusmaa 100% 41755 m² Vanatalu 58001:001:0351 Maatulundusmaa 100% 210 324m² Leetse tee L2 43101:001:0451 Transpordimaa 100% 9282 m² Leetse tee L3 43101:001:0444 Transpordimaa 100% 7165 m² Männiku 58001:001:0368 Maatulundusmaa 100% 276535 m² Loo 58001:006:0015 Maatulundusmaa 100% 63844 m² Saariku 58001:006:0021 Maatulundusmaa 100% 46775 m² Uuekubja 58001:001:0323 Maatulundusmaa 100% 100011m² Vainu 58001:001:0324 Maatulundusmaa 100% 434842 m² Vahanurme 58001:001:0326 Maatulundusmaa 100% 841507 m² Kubja 58001:001:0269 Maatulundusmaa 100% 1468567 m² Pae-valli 58001:006:0026 Maatulundusmaa 100% 87568 m² Liongi 58001:006:0008 Maatulundusmaa 100% 105401m² Jaani tee 43101:001:0976 Sihtotstarbeta maa 25522 m² Jaani tee 8 58001:007:0024 Maatulundusmaa 100% 15166 m² Jaani tee 10 58001:007:0025 Maatulundusmaa 100% 20735 m² Jaani tee 14 58001:007:0027 Maatulundusmaa 100% 20854 m² Jaani tee 16 58001:007:0028 Maatulundusmaa 100% 21104 m² Kergliiklustee lõik 1 58001:007:0033 Transpordimaa 100% 4822 m² Kergliiklustee lõik 2 58001:007:0034 Maatulundusmaa 100% 688 m² Tallinna mnt 43 58001:001:0336 Maatulundusmaa 100% 58120 m² Tallinna mnt 47 58001:007:0031 Maatulundusmaa 100% 24321 m² Tallinna mnt 47a 58001:007:0032 Maatulundusmaa 100% 30726 m² Tallinna mnt 45 58001:007:0029 Maatulundusmaa 100% 27519 m² 8 Tallinn-Paldiski tee 58001:001:0132 Transpordimaa 100% 169811 m² Tallinna mnt 48 58001:001:0160 Ärimaa 100% 13150 m² Tallinna mnt 46 43101:001:0069 Maatulundusmaa 100% 279161 m² Kompressorijaama 43101:001:0072 Tootmismaa 100% 39298 m² KERSALU KÜLA: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala Keila metskond 340 29501:001:0521 Maatulundusmaa 100% 40087 m² Tallinna mnt 56 // 29501:009:0172 Maatulundusmaa 100% 66707 m² Korka Vanaranna tee 37 43101:001:0495 Maatulundusmaa 100% 73877 m² Siidisaba 29501:009:0417 Maatulundusmaa 100% 64563 m² Vanaranna tee 31 29501:009:0393 Maatulundusmaa 100% 56372 m² Sepa põld 4 29501:009:0394 Maatulundusmaa 100% 106317 m² Vanaranna tee 25 29501:009:0254 Maatulundusmaa 100% 13792 m² Vanaranna tee 19 29501:009:0255 Maatulundusmaa 100% 13848 m² Kroonipõllu 29501:009:0450 Maatulundusmaa 100% 76815 m² Aaviku rohumaa 3 29501:009:0146 Maatulundusmaa 100% 10238 m² Toropi 29501:009:0448 Maatulundusmaa 100% 59465 m² Vanaranna tee 10 29501:009:0189 Maatulundusmaa 100% 55697 m² Vanaranna tee 4 29501:009:0202 Maatulundusmaa 100% 6170 m² Vanaranna tee 5 29501:009:0382 Maatulundusmaa 100% 28081 m² 11199 Põllküla-Madise 29501:009:0293 Transpordimaa 100% 38426 m² tee Madise tee 22 29501:009:0312 Maatulundusmaa 100% 50544 m² Madise tee 24 29501:009:0313 Maatulundusmaa 100% 6530 m² Metsatiigi tee 10 29501:009:0232 Elamumaa 100% 3.69 ha 7 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Metsatiigi tee 2 29501:009:0062 Elamumaa 100% 35432 m² Keila metskond 146 29501:009:0487 Maatulundusmaa 100% 52.31 ha KLOOGA ALEVIK: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala Tooma mets 3 29501:009:0231 Maatulundusmaa 100% 146966 m² Andrese * 29501:009:0365 Maatulundusmaa 100% 31465 m² *(ainult alternatiivtrassi puhul) Kasesalu 29501:009:0314 Maatulundusmaa 100% 6577 m² Hahkkaruslase 29501:001:0661 Maatulundusmaa 100% 153113 m² Lepiku mets 1 29501:009:0133 Maatulundusmaa 100% 63480 m² Keila metskond 72 29501:009:0456 Maatulundusmaa 100% 177398 m² Klooga kalmistu 1 29501:009:0470 Üldkasutatav maa 150457 m² 100% Keila metskond 147 29501:001:0426 Maatulundusmaa 85% 55050 m² Veekogude maa 15% Keila metskond 46 29501:007:0213 Maatulundusmaa 100% 1085481 m² KLOOGARANNA KÜLA: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala 11198 Klooga tee 29501:007:1821 Transpordimaa 100% 2.53 ha Keila metskond 47 29501:007:0214 Maatulundusmaa 100% 9.45 ha Tammepõllu 29501:007:0075 Maatulundusmaa 100% 11.44 ha Klooga-Kloogaranna 29501:007:0303 Transpordimaa 100% 11.49 ha raudtee R1 Keila metskond 45 29501:007:0212 Maatulundusmaa 100% 268.06 ha 11196 Klooga jaama 29501:007:0609 Transpordimaa 100% 4.67 ha tee Keila metskond 44 29501:007:0211 Maatulundusmaa 100% 97.92 ha TUULNA KÜLA: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala Keila metskond 346 29501:001:0532 Maatulundusmaa 100% 30.70 ha NIITVÄLJA KÜLA: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala Vana-Villasmaa 29501:007:0632 Maatulundusmaa 100% 9.89 ha Taga-Villasmaa 29501:007:0633 Maatulundusmaa 100% 10.03 ha Ees-Villasmaa 29501:007:1785 Maatulundusmaa 100% 8.17 ha Uus-Villasmaa 29501:007:0628 Maatulundusmaa 100% 9.49 ha Kündari soo 29501:007:2250 Maatulundusmaa 100% 50.01 ha Põlis-Kündari 29501:007:0621 Elamumaa 100% 11288 m² ILLURMA KÜLA: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala Kündari rohumaa 15 29501:007:0260 Maatulundusmaa 100% 3.12 ha Jaago 29501:007:0321 Maatulundusmaa 100% 32.71 ha Keskküla rohumaa 2 29501:007:0084 Maatulundusmaa 100% 5.31 ha Keskküla karjamaa 3 29501:007:0083 Maatulundusmaa 100% 4.93 ha Illurma küla 29501:007:0864 Maatulundusmaa 100% 2.64 ha Jaani karjamaa 3 29501:007:0867 Maatulundusmaa 100% 6.23 ha Kõrtsu 29501:007:0810 Maatulundusmaa 100% 10.64 ha Ilunurme tee 43101:001:1109 Sihtotstarbeta maa 100% 5394 m² 8 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Kõrtsu 29501:007:0815 Maatulundusmaa 100% 10.38 ha Jaani 29501:007:1306 Maatulundusmaa 100% 3.77 ha Seedri 29501:001:0533 Maatulundusmaa 100% 12.07 ha Leedri 29501:007:1545 Maatulundusmaa 100% 37.34 ha VALKSE KÜLA: Katastriüksuse nimi Tunnus Sihtotstarve Pindala 8 Tallinn-Paldiski tee 29501:007:0657 Transpordimaa 100% 25.20 ha Karasma-Hansu 29501:007:1359 Maatulundusmaa 100% 37.01 ha Kavaleri 29501:001:0276 Maatulundusmaa 100% 11.41 ha Mailase 29501:007:1731 Maatulundusmaa 100% 16910 m² Evardimetsa 29501:001:0331 Maatulundusmaa 100% 13453 m² Ehvardi-Kaarli rohumaa 4 29501:007:1576 Maatulundusmaa 100% 5.33 ha Robirohu 29501:007:1726 Maatulundusmaa 100% 28.62 ha Ehvardi-Kaarli rohumaa 1 29501:007:1269 Maatulundusmaa 100% 6.38 ha Ehvardi-Kaarli 29501:007:1271 Maatulundusmaa 100% 8.19 ha Evardi-Juhani 29501:007:1224 Maatulundusmaa 100% 7.20 ha Kesalille 29501:007:1729 Maatulundusmaa 100% 16.14 ha Valkse-Mihkli põld 2 29501:007:0091 Maatulundusmaa 100% 77750 m² 11195 Keila-Keila-Joa tee 29501:007:0482 Transpordimaa 100% 17.01 ha Valkse-Mihkli mets 3 29501:007:0092 Maatulundusmaa 100% 41036 m² Mäesauna mets 2 29501:007:1333 Maatulundusmaa 100% 4939 m² Lepa tee 43101:001:1199 Sihtotstarbeta maa 100% 7697 m² Mäesauna mets 1 29501:007:1332 Maatulundusmaa 100% 2.27 ha Mämallika 29501:007:0761 Maatulundusmaa 100% 10.31 ha Liivaku 29501:007:0570 Maatulundusmaa 100% 14.29 ha Teeääre 29501:007:1663 Maatulundusmaa 100% 15.66 ha Joosti 29501:007:0484 Maatulundusmaa 100% 15.40 ha Pähklimetsa põld 1 29501:007:0640 Maatulundusmaa 100% 13.60 ha Luhatirtsu 43101:001:0174 Maatulundusmaa 100% 4.43 ha 11194 Karjaküla tee 29501:007:0607 Transpordimaa 100% 4.44 ha Niiduritsika 29501:001:0375 Maatulundusmaa 100% 20.16 ha Võsaritsika 43101:001:1194 Sihtotstarbeta maa 100% 5040 m² Võsaritsika 29501:001:0379 Maatulundusmaa 100% 5.23 ha Männi 29501:007:0580 Maatulundusmaa 100% 11.03 ha Heinaritsika 29501:001:0376 Maatulundusmaa 100% 37.08 ha Maakilgi 29501:001:0377 Maatulundusmaa 100% 14.82 ha Väljaotsa rohumaa 2 29501:007:0227 Maatulundusmaa 100% 6.32 ha Detailplaneering on kooskõlas ja viib ellu üldplaneeringutes toodud eesmärke. Paldiski linna üldplaneeringu1 eesmärkide hulgas oli tuuleenergeetika ja energiatootmise rajatise arendamine Pakri poolsaarel. Tänaseks on tuulepark välja arendatud ja olemasoleva ülekandeliini võimekus ammendatud. Üldplaneering näeb ette, et tuuleenergia suurenemise ja võimaliku elektrijaama tekkimisel on üldplaneeringus märgitud perspektiivse trassi asukohana 330kV kaheahelaline Harku- Paldiski-Sindi elektriliin olemasolevast 110kV elektriliinist lõuna pool. Samas sõnastuses ja põhimõtete alusel on 330kV liin välja toodud Keila valla üldplaneeringus2. 1 Paldiski linna üldplaneering kehtestati 14..06.2005 2 Keila valla detailplaneering kehtestati 13.10.2005 9 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 2. KSH eesmärk ja ulatus Tulenevalt KeHJS-e §-st 311 on KSH eesmärk: - arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; - tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; - edendada säästvat arengut. Vastavalt KeHJS-e §-le 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KeHJS-e § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse mõistes planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. PlanS § 124 lg 7 järgi: kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest. PlanS-i § 80 lg 2 toob välja KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) ülesanded: Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. PlanS-i § 80 lg 3 märgib, et üldplaneeringu (ja PlanS § 124 lõikest 7 tulenevalt ka DP) KSH VTK on KSH aruande koostamise alus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mõjualasse on haaratud Lääne-Harju valla ja Harku valla haldusterritooriumi maaüksused, mis on vajalikud tervikliku Paldiski-Harku kõrgepingeliini väljaehitamiseks. 10 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus Kirjelduste koostamise aluseks on Merko Infra AS-i poolt koostatud eskiisprojekt [1]3 (edaspidi ka projekt). Kavandatava tegevuse vajadus Paldiski majandusarengu tagamiseks ja planeeritava Eesti 500MW võimsusega pump- hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ühendamiseks Eesti elektrisüsteemiga 330kV pingel on vaja suurendada lõigus Keila-Paldiski olemasolevat 110kV pingeastet ja asendada olemasolevad 110kV elektriliinid ühisriputusega kaheahelalise 110/330kV elektriliinidega. Selleks on vajalik: − Keila ja Paldiski alajaamade vahel kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva 110 kV õhuliini (L178 ja L179) asemele rajada kaks kaheahelalist 330/110 kV õhuliini, mis ühendatakse nii Keila kui Paldiski 110 kV ja 330 kV alajaamadesse. − Harku valla territooriumile olemasoleva Keila 110 kV alajaama lähedale ja Lääne-Harju valla territooriumile olemasoleva Paldiski 110 kV alajaama lähedale ehitada uued Keila 330 kV ja Paldiski 330 kV alajaamad. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.2.1. Trassikoridori asukoht Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Lääne-Harju vallas ja Harku vallas. Trassikoridor saab alguse Paldiski linnas asuvast planeeritavast Paldiski 330kV alajaamast. Paldiski olemasolevast 110kV alajaamast väljuvad olemasolevad 110kV õhuliinid mis ühendatakse kokku planeeritavast Paldiski 330kV alajaamast väljuvate 330kV õhuliinidega ning edasi jätkub 330/110kV õhuliinina. Uus 330kV Paldiski alajaam ehitatakse Pallase haljasala 7 (58001:005:0241) kinnistule. Paldiski 330kV alajaamast väljub 330kV maakaabel (~600m) planeeritava PHAJ ühendamiseks, mis asub Pallase piirkond 16 (58001:005:0243). Lääne-Harju vallas kulgeb trassikoridor Paldiski linnas, Klooga alevikus, Kersalu, Kloogaranna, Niitvälja, Illurma, Valkse ja Tõmmiku külades. Harku vallas saab planeeritav elektriliini trassikoridor alguse Tutermaa külas asuvast planeeritavast Keila 330kV alajaamast. Keila olemasolevast 110kV alajaamast väljuvad olemasolevad 110kV õhuliinid mis ühendatakse kokku planeeritavast Keila 330kV alajaamast väljuvate 330kV õhuliinidega ning edasi jätkub 330/110kV õhuliinina. Uus 330kV Keila alajaam ehitatakse Sarapiku (19801:012:0104) kinnistule. Harku vallas kulgeb planeeritav trassikoridor Tutermaa ja Kumna külas. 3.2.2. Trassikoridori laius Elektriliini trassikoridor kulgeb osaliselt olemasoleva 71,5 meetri laiuse trassikoridori alas. Planeeritava trassikoridori laius on 20+40+33+40+20=153 meetrit, millest 20 meetrit on puhverala, 40 meetrit 330 kV õhuliini kaitsevöönd ja 33 meetrit õhuliinide tsentrite vahe, sest trassikoridori on kavandatud paralleelselt kulgema kaks elektriliini. Trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel on võimalik nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses. Keila-Paldiski 330/110 kV 3 Merko Infra AS. (2020). Eskiisprojekt „Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ 11 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus elektriliin projekteeritakse valdavalt kaheahelaline, mis tähendab, et mastidele paigaldatakse üks 330 kV ja üks 110 kV ahel ning piksekaitsetross. Joonis 2 on kahe paralleelselt kulgeva 330/110 kV elektriliini trassikoridori skeem. Joonis 2. Kahe paralleelselt kulgeva 330/110 kV elektriliini trassikoridor 153 m normaalsetes oludes [1]4 3.2.3. Elektriliini kõrgus 330/110kV õhuliini mastide täpne kõrgus sõltub projekteeritavast pikiprofiilist, orienteeruv keskmine kõrgus on 36 meetrit, teede ja ristumiseta aladel võib olla ka 32 meetrit. Keerulisemate ristumiste korral võivad mastid kõrgemad olla, kuid peaksid üldjuhul jääma alla 45 meetri. Juhul, kui kasutatakse üle 45 meetri kõrgust masti, on vajalik Lennuameti kooskõlastus ning masti ja selle piksekaitsetrossi Lennuameti nõuete kohane märgistamine. Keila 330 kV alajaamast tehakse ühendus ka ehitatava Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliiniga. Ühendamine toimub alajaamaga samal kinnistul. 3.2.4. Rajatavad alajaamad Projektiga on Harku valda Keila linna lähedusse kavandatud perspektiivse 330 kV alajaama rajamine ja Lääne-Harju valda Paldiski linna lähedusse kavandatud perspektiivse 330 kV alajaama rajamine. DP-ga täpsustatakse alajaamade ligikaudsed asukohad, kruntide ehitusõigus ja juurdepääsuteed ning alajaamaga ühendatavate tehnovõrkude ligikaudsed asukohad. Alajaam ei tohi asuda elektriliini juhtmete all. 3.2.5. Juurdepääsuteed Ankru- nurga- ja harumastid peavad igal aastaajal olema ligipääsetavad autotõstuki ja kerimismasinaga. Suures ulatuses on nii ehitustööde käigus kui hilisemateks ligipääsumarsruutideks võimalik kasutada Balticconnectori ja olemasoleva 110kV õhuliini teenindusteid. Nendele teedele saab ligi olemasolevatelt põhimaanteedelt, kõrvalmaanteedelt ja kohalikelt teedelt. Vajadusel nähakse DP-ga ette täiendavad juurdepääsuteede asukohad ja ehitusõigus. 3.2.6. PHAJ kaabelliin Paldiski 330kV alajaamast väljub 330kV maakaabel planeeritava PHAJ ühendamiseks. Olenevalt alajaama paigutusest võib muutuda ka trassi pikkus. Trassi pikkus on 600-700 meetrit. Paldiski planeeritavast 330kV alajaamast Pallase haljasaja 7 kinnistul väljub 330 kV kaabelliin lääne suunas pöördudes laugelt lõuna poole. Lõuna poole suundudes jõuab trass teeni nr 131, kus pöörab lääne poole ja kulgeb tee all. Tee 131 muutub Naadi tänavaks ja osa Naadi tänavast jääb kehtestatud 4 Merko Infra AS. (2020). Eskiisprojekt „Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ 12 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus detailplaneeringu ala sisse. Jätkub samas suunas mööda Naadi tänavat kuni Saialille, Lilleaia ja Naadi tänava ristmikuni. Peale ristmikku pöörab Naadi tänavalt lõuna suunas ja siseneb kinnistule Pallase piirkond 16, kuhu ehitatakse PHAJ. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Olenevalt kaablite paigutusest võib trassikoridori laius olla 2-5 meetrit. 3.2.7. Töökindluse ja turvalisuse nõuded Projektis on toodud loetelu spetsiifilistest nõuetest elektriliini projekteerimiseks, seadmete ja materjalide valmiseks ning ehitustööde korraldamiseks. Selles peatükis on välja toodud KSH seisukohalt olulisemad nõuded. Üldised nõuded − Liin peab olema vähemalt iga 10 visangu, kuid mitte rohkem kui 5 km järel tugevdatud ühe avariid piirava mastiga; − Kahe- ja kolmeahelaliste pingutuskettide iga ahel tuleb ankrumastile kinnitada eraldi. Enam kui kolmeahelalised pingutusketid tuleb kinnitad mastile vähemalt kahes kohas; − Ristumisel põhimaanteedega, raudteedega, laevatatavate veeteedega, kontaktvõrguga, peavad ristumisvisangut piirama ankrumastid. Juhtmed tuleb kinnitada ankrumastile paralleelisolaatorkettidega. Nimetatud lahendust tuleb kasutada ka juhul kui lähima 10 aasta jooksul on teevaldajate arengukavas ette näha selline liiniga ristumine; − Ristumisel tugi- ja kõrvalmaanteedega ning tänavatega, võib ristumisvisangut piirata kandemastidega. Juhtmed tuleb kinnitada mastile paralleelisolaatorkettidega; − Liini ja elektriraudtee (s.h ka 10 aasta perspektiivis) ristumisnurk peab olema vähemalt 40º, kuid soovitatavalt võimalikult täisnurkselt. Nõuded mastidele − Enne tehniliste lahenduste projekteerimise alustamist peab tellija heaks kiitma kõik mastitüübid; − Haritaval põllumaal võib kasutada ainult vabalt seisvaid maste; − Tõmmitsatega mastid on lubatud ühe 330 kV ahelaga liinil, millele võib olla lisatud üks 110 kV ahel. Rohkemate ahelate korral tuleb kasutad vabalt seisvaid maste; − Tõmmitsamastide tõmmitsad ei tohi paikneda väljaspool äärmiste juhtmete projektsiooni maapinnal v.a nurgamastid raskesti juurdepääsetavates (soo, raba) kohtades; − Kitsastes tingimustes, kus mast asub visanguga ristuvale teele lähemal kui masti kõrgus h + 5 m, tuleb masti kaitseks paigaldada tee äärde sõidupiire; − Kõrge rüüstamisohuga piirkondades tuleb kasutada sobivaid lahendusi rüüstamisohu vähendamiseks nagu näiteks raudbetoon- või torumastide kasutamine; − 330 kV mastid peavad olema kahe piksekaitsetrossi püstakuga. Nõuded masti vundamentidele Masti vundamentide valikuks tuleb eelnevalt pinnaseuuringuga välja selgitada iga masti aluse ala geoloogilise ehituse ning pinnaste geotehnilised omadused. 13 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus − Vundamendid peavad taluma mastide ja juhtmete põhjustatud koormusi vastavalt standardile EN-50341; − Arvesse tuleb võtta ka vundamentide, pinnase kaalu ja põhjavee taseme muutustest põhjustatud koormused. Pinnas peab kandma kõik määratletud koormused ilma kandva kihi murdumiseta või kahjulikke vajumisteta; − Vundamendid tuleb dimensioneerida ja kujundada vastavalt Eestis kehtivatele standarditele ja meetoditele; − Projekteerimine peab hõlmama vundamente ja aluse tugevdamise lahendust; − Raudbetoonvundamendi betoonosa peab olema ≥30 cm ülalpool maapinda. 3.2.8. Tööde etapid Tööd on kavandatud nelja etapilisena: 1 Ehitatakse välja esimene 330/110 kV liin olemasoleva liinikoridori kõrvale. 2 110 kV liini L178 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning vana L178 liin koos mastidega demonteeritakse. Sealjuures tuleb teha 110 kV liinide ümberühendamised selliselt, et L179 jääks lõigus Keila-Paldiski mnt (liinide ristumise koht) lõuna poole ja lõigus Paldiski mnt-Paldiski AJ põhja poole. 3 Ehitatakse välja teine 330/110 kV liin varasemalt demonteeritud L178 liinikoridori. 4 110 kV liini L179 toide viiakse ümber uuele rajatud liinile ning L179 vana liin ja mastid demonteeritakse. Käsitletavad alternatiivid ja stsenaariumid Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest5: alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga; alternatiiv on vastavuses õigusaktidega; alternatiiv on tehniliselt teostatav; alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega; alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga; alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale; arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama. Käesolevas KSH-s ei käsitleta elektriliinile alternatiivseid asukohti, sest selle asukoht on määratud Lääne-Harju ja Harku Vallavolikogude detailplaneeringute algatamise otsustes. Projekti kohaselt on Keila alajaamast väljatulekul alternatiivlahendus 330 kV ja 110 kV õhuliinide kaablisse panek. Kaabelliinid tulevad maa seest välja ja lähevad üles masti üle õhuliiniks kinnistutel Männiku tee 3 ja 5. Kaabelliinid läbivad samu kinnistuid, mis õhuliinid põhitrassi variandis, aga nende kaitsevööndid on piisavalt palju väiksemad, et Liinivälja tee 8 ja 9 eluhooned ei jääks kaitsevööndisse. Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui elektriliini ei rajata). 5 Allikas: Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007 14 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Asustus KSH-ga hõlmatav ala paikneb Lääne-Harju valla ja Harku valla territooriumil hõlmates Paldiski linnas, Klooga alevikus, Kersalu, Kloogaranna, Tuulna, Niitvälja, Illurma, Valkse, Tõmmiku ja Tutermaa külades asuvaid kinnistuid. Planeeringualade ümbrus on hajaasustatud. Rahvastikutihedus piirkonnas on keskmiselt 4-6 in/km2. Joonis 3. Rahvastikutihedus planeeritava ala ümbruses, 22.09.2020. Allikas: Statistikaamet Maakasutus 4.2.1. Trassikoridori kaitsevööndisse jäävad elamumaad Alad trassikoridoris, mis on elamutele ligemal kui 100 meetrit, on määratud masti rajamise keelualaks, kuna eesmärk on paigaldada mastid elamutest kaugemale. Planeeritava elektriliini trassikoridori jäävad järgmised kinnistud elamutega: Lääne-Harju vallas Kersalu külas Vanaranna tee 4 (29501:009:0202). Harku vallas Kumna külas: − Liinivälja tee 9 (19801:012:0287) − Liinivälja tee 8 (19801:012:0031) Alternatiivlahenduse (liinide maa alla paigutamine- vt ka ptk 3.3) korral tehakse ületulek Männiku tee 3 (19801:001:2578) ja Männiku tee 5 (19801:012:0315) kinnistutel. 15 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 4.2.2. Riigikaitselistest ehitistest tulenevad piirangud 330/110kV õhuliini mastide täpne kõrgus sõltub projekteeritavast pikiprofiilist, orienteeruv keskmine kõrgus on 36 meetrit, teede ja ristumiseta aladel võib olla ka 32 meetrit. Keerulisemate ristumiste korral võivad mastid kõrgemad olla, kuid peaksid üldjuhul jääma alla 45 meetri. Vastavalt PlanS § 4 lõikele 4 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktile 1 tuleb planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 28 meetri kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu. Vastavalt EhS § 120 lõikele 1 on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta keelatud juhul, kui kavandatakse üle 28 m kõrguseid ehitisi, kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis või kui kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatused tuuakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätetele välja planeeringus. Joonis 4. Riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatus. Allikas: Maa-amet 4.2.3. Ohtlikest ettevõtetest tulenevad piirangud Kemikaaliseaduse § 32 sätestab erinõuded maakasutuse planeerimisel. Planeeringute koostamisel tuleb arvestada käitisest lähtuvate asjaoludega. Seejuures tuleb muuhulgas: − kindlaks teha doominoefektiga käitised; − rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid; 16 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus − tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel avalikkuse ja käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine. Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise kavandamisel tuleb detailplaneering esitada Päästeametile kooskõlastamiseks (KemS § 32 lg 4 p 3). Päästeamet hindab kooskõlastamisel, kas: 1) kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust; 2) õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad; 3) enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Planeeritav ala on Paldiski linna territooriumil osaliselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte Alexela Terminal AS ohualas – vt Joonis 5. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (bensiin, diisel, gaasikondensaat toornafta, lennukipetrool, benseen, npentaan, paraksüleen, ortoksüleen, metanool, tolueen, isopreen, stüreen, MTB/ETBE ja etanool) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 1500 meetrit. Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Joonis 5. Ohtlike ettevõtete ohualade ulatused Paldiski linnas. Allikas: Maa-amet Planeeritava elektriliini trassioridor kulgeb Paldiski linnast kuni Illurmaa külani Kiili-Paldiski D- kategooria maagaasitorustiku trassiga ühises koridoris – vt Joonis 6. Elektriliin ristub gaasitrassiga Paldiski linnas Tallinna mnt 46 kinnistul (43101:001:0069) ja Rägastiku kinnistul (43101:001:0762), 17 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Niitvälja külas Uus-Villasmaa kinnistul (29501:007:0628) ja Kündari soo kinnistul (29501:007:2250). Maagaasitorustiku valdaja on Elering AS. Kõrgsurve gaasitrassi torustik on läbimõõduga DN 700 mm, rõhuga 55 baari ja see on ca 1 meetri sügavusel maapinnas. Joonis 6. Kiili-Paldiski D-kategooria maagaasitorustiku trassi kulgemine planeeringualal Maavarad ja maardlad Planeeritava elektriliini piirkonnas asub 4 ala, kus on registreeritud maardlad. Lähim, 750 m kaugusel põhjas, asuv Karjaküla karjäär kohaliku tähtsusega Karjaküla liivamaardlas, kuhu on antud ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva kaevandamise luba aastani 2024. Trassist 1,3 km kaugusel põhja suunas asub Aarnamäe liivakarjäär kohaliku tähtsusega Aarnamäe liivamaardlas, kuhu on väljastatud ehitusliiva kaevandamisluba kuni 2023. aastani. Lõuna suunas asub 2,4 km kaugusel kohaliku tähtsusega Ohtu turbamaardla, kus on lubatud kaevandada hästilagunenud ja vähelagunenud turvast Ohtu turbatootmisala, Raja III ja Tammermaa mäeeraldistelt. 2 km kaugusel lõuna suunas asub kohaliku tähtsusega Klooga (Kiimsoo) turbamaardla, kuhu mäeeraldisi registreeritud ei ole. Põhja- ja pinnavesi 4.4.1. Põhjavesi Planeeritav elektriliin asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud – vt Joonis 7. Klooga järve ja Kloogaranna piirkonnas on põhjavesi keskmiselt kaitstud kuni suhteliselt kaitstud. Ala paikneb Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonnas ning hüdrogeoloogiliselt Balti arteesiabasseini põhjaosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Kvaternaari (pinnakatte) setetes esinevad põhiliselt surveta vett sisaldavad ja vahetult meteoroloogilistele mõjuritele alluvad poorsed põhjaveekihid. Pinnakattesse tungib kogu infiltratsioon ja seda läbib suurem osa põhjavee äravoolust. Suuremal osal alast esineb maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Ordoviitsiumi lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karstiõõnsustes. Siin levivad katkendlikud, kihilisusega 18 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus paralleelsed, enamasti 1– 2 m paksused suhteliselt tugevasti lõhestunud vööd, mille kaudu põhjavesi liigub lateraalsuunas ka puurkaevudesse6. Joonis 7. Põhjavee kaitstuse kaart. Allikas: Maa-amet Projektialale lähimad puurkaevud Keskkonnaregistri andmetel on: − puurkaev PRK0011630 (asukoht katastriüksusel 61605:001:2430) – sanitaarkaitseala ulatus 50 m; − puurkaev PRK0017439 (asukoht katastriüksusel 61605:001:0277) - sanitaarkaitseala ulatus 50 m; − puurkaev PRK0008597 (asukoht katastriüksusel 61701:004:0004 ) - sanitaarkaitseala ulatus 50 m; − puurkaev PRK0011984 (asukoht katastriüksusel 61605:001:0322) – sanitaarkaitseala ulatus 50 m. 4.4.2. Pinnavesi Keskkonnaregistri andmetel ristub planeeritav elektriliini trassikoridor mitmete veekogudega: Keila jõgi (VEE1096100) Lääne-Harju vald Valkse küla ja Harku vald Kumna küla. Keila jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal käsitletavates lõikudes on 4 m laiune kallasrada. Keila jõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu (RTL 2002, 118, 1714; RT I, 29.07.2011, 25). Treppoja (VEE1098900) Lääne-Harju vald Valkse küla. Treppoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal käsitletavates lõikudes on 4 m laiune kallasrada. Treppoja kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ ja on kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelus. Soodajärv (VEE2005400)Lääne-Harju vald Klooga alevik. Soodajärve veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja piiranguvööndi ulatus 50 m. Kuna järve kaldal on mets, siis laieneb ehituskeeluvöönd vastavalt looduskaitseseadusele piiranguvööndini. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada. 6 Eesti geoloogiline baaskaart 6331. EGK 2014 19 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Otu oja (Tuulna oja) (VEE1099000) Lääne-Harju vald Klooga alevik. Otu oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal käsitletavates lõikudes on 4 m laiune kallasrada. Klooga oja (Lahepere oja) (VEE1099100) Lääne-Harju vald Klooga alevik. Klooga oja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal käsitletavates lõikudes on 4 m laiune kallasrada. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandussüsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad alad ja liigid on EELISe (september 2020) andmete põhjal kantud Joonis 8. 4.5.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad Pakri hoiuala Planeeritavast elektriliinist lähimas kohas ca 700 meetri kaugusele jääb Pakri hoiuala (KLO2000167), mille maismaa pindala on 334,6 ha. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Pakri linnuala Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pakri linnuala (EE0010129) maismaa pindala on 3276,2 ha ja siseveekogude pindala 33,3 ha. Linnuala välispiir on planeeritavast elektriliinist lähimas kohas ca 700 meetri kaugusel. Isendid, kelle elupaiku kaitstakse, on viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Pakri loodusala Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pakri loodusala (EE0010129) maismaa pindala on 3276,2 ha ja siseveekogude pindala 33,3 ha. Loodusala välispiir on planeeritavast elektriliinist lähimas kohas ca 700 meetri kaugusel. Loodusala kaitse eesmärgiks on järgmised liigid: emaputk (Angelica palustris), 20 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna). 4.5.2. Kaitsealused liigid Joonis 8 on EELISe (september 2020) andmed III kaitsekategooria kaitstavate taimeliikide kasvukohtade ja kaitstavate loomaliikide elupaikade ning vääriselupaikade kohta. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS § lg 1). Planeeritav Keila 330 kV alajaam ja trassikoridor osaliselt on kavandatud EELISe andmetel II kaitsekategooria linnuliigi põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) elupaigale. LKS kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Kersalu külas on planeeritav trassikoridor osaliselt kavandatud III kaitsekategooria linnuliigi rukkirääk (Crex crex) elupaigale. LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Kloogaranna külas on planeeritavast trassikoridorist ca 500 meetri kaugusel I kaitsekategooria linnuliigi merikotkas (Haliaetus albicilla (L.)) elupaik. LKS kohaselt arvatakse kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Kloogaranna külas asuv merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses on püsielupaik, kus rakendub LKS kohane püsielupaikade kaitse kord. Kloogaranna külas on planeeritava trassikoridori vahetus läheduses II kaitsekategooria linnuliigi kanakull (Accipiter gentilis) elupaik. Kõigi kaitstavate taime- ja loomaliikide elupaigad ja leiukohad ning ökoloogilised vajadused võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse ning võimalik mõju neile tuuakse välja KMH aruandes. 4.5.3. Vääriselupaigad Keskkonnaregistris registreeritud vääriselupaigad on kantud Joonis 8. Planeeritavale elektriliini trassikoridori alale jäävad VEP-id asuvad Lääne-Harju valla Kloogaranna ja Niitvälja külas. − Kloogaranna külas asub VEP registrikoodiga 207115. VEP-i tüüp on sõnajala kasvukohatüübi lepik. VEP-i pindala on 2,56 ha; − Kloogaranna külas asub VEP registrikoodiga 207111. VEP-i tüüp on sinihelmika kasvukohatüübi märgalade männikud ja kaasikud. VEP-i pindala on 1,59 ha; − Niitvälja külas asub VEP registrikoodiga L00049. VEP-i tüüp on sinilille kasvukohatüübi puisrohumaad. VEP-i pindala on 0,23 ha; − Niitvälja külas asub VEP registrikoodiga L00050. VEP-i tüüp on sinihelmika kasvukohatüübi puisrohumaad. VEP-i pindala on 0,37 ha. Kõigi vääriselupaikade asukohad ning ökoloogilised vajadused võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse ning võimalik mõju neile tuuakse välja KMH aruandes. 21 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 8. kaitstavad loodusobjektid planeeritava elektriliini trassikoridori piirkonnas 22 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Rohevõrgustik Piirkonna roheline võrgustik ehk rohevõrgustik on algselt määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud 2018). Rohevõrgustik koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest (ribastruktuuridest). Trassikoridori alale jääb Lääne-Harju vallas kaks rohevõrgustiku koridori ja üks tuumala ning Lääne-Harju ja Harju valla piiril üks rohevõrgustiku koridor. Maakonnaplaneeringus on toodud rida tingimusi rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks, millest kavandatava tegevuse puhul on asjakohasemad: − rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. − rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. − rohelise võrgustiku koridoridel tuleb võimalusel vältida lageraiet. Joonis 9. Rohevõrgustiku paiknemine Harju maakonnaplaneering 2030+ põhjal Muinsuskaitse objektid Kultuurimälestiste riikliku registri andmete kohaselt ei ole planeeritava alajaama ega trassikoridori alal muinsuskaitseobjekte. Kavandatava Keila alajaama ja trassikoridori lähialal Harku ja Lääne- Harju vallas asuvad järgnevad muisuskaitseobjektid (vt Joonis 10): − ehitismälestis Kumna mõisa vana peahoone (2702), 18. sajand, ca 300 meetrit planeeritava liininikoridorini; − ehitismälestis Kumna mõisa ait-kuivati (2706), 19.-20. sajand, ca 280 meetrit planeeritava liininikoridorini; − ehitismälestis Kumna mõisa uus peahoone (2703), 20. sajand, ca 330 meetrit planeeritava liininikoridorini; − ehitismälestis Keila pastoraadi peahoone (28725), ca 350 meetrit planeeritava liininikoridorini või ca 250 meetrit alternatiivtrassil kaabliteni, − arheoloogiamälestis Kivikalme (17472), ca 100 meetrit planeeritava liinini või ca 20 meetrit alternatiivtrassil kaabliteni; − ehitismälestis Kumna mõisa park (2704), 18.-20. sajand, ca 200 meetrit planeeritava liinini; 23 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus − ehitismälestis Kumna mõisa valitsejamaja (2705), 19.-20. sajand, ca 300 meetrit planeeritava liinini; − ajaloomälestis Karjaküla kalmistu (14404), 20 sajandi 1. pool, ca 100 meetrit planeeritava liinini. Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide, nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde korraldamisel arvestada. DP koostamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele. 24 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Joonis 10. Muinsuskaitseobjektid planeeringuala piirkonnas. Allikas: Kultuurimälestiste register 25 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Tehniline taristu 4.8.1. Teed Projekti [1] kohaselt ületab planeeritava elektriliini trassikoridor järgnevaid teid: − Tee 131 (mitteavalik kohalik-, era- ja metsatee nr 5800188, pinnaskate, laius 3m). Lääne- Harju vald Paldiski linn asustusüksus EHAK kood 5925 (peapumpla maa-alal); − Leetse tee (avalik kohalik-, era- ja metsatee nr 5800008, kehvas seisukorras püsikate, laius 6m). Lääne-Harju vald Paldiski linn Leetse tee L2 (43101:001:0451); − Tee 54 (mitteavalik kohalik-, era- ja metsatee nr 5800111, pinnaskate, laius 3m). Lääne- Harju vald Paldiski linn Männiku (58001:001:0368); − Jaani tee (avalik kohalik-, era- ja metsatee nr 5800004, kruuskate, laius 6m). Lääne-Harju vald Paldiski linn Jaani tee lõik I (AT0803070286 KOV taotluseta); − Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 (põhimaantee, püsikate, laius 10m). Lääne-Harju vald Paldiski linn 8 Tallinn-Paldiski tee (58001:001:0132); − Vanaranna tee (Tee369 nr. 2953690, kruuskate, laius 4m). Lääne-Harju vald Kersalu küla Vanaranna tee 10 (29501:009:0189); − Madise tee (kõrvalmaantee, püsikate, laius 6m). Lääne-Harju vald Kersalu küla 11199 Põllküla-Madise tee (29501:009:0293); − Klooga tee (kõrvalmaantee, püsikate, laius 3m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla 11198 Klooga tee (29501:007:1821); − Tee 718 (kohalik era- ja metsatee 2957180, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Keila metskond 45 (29501:007:0212); − Tee 721 (kohalik era- ja metsatee 2957210, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Keila metskond 45 (29501:007:0212); − Tee 719 (kohalik era- ja metsatee 2957190, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Keila metskond 45 (29501:007:0212); − Roheline tee (kohalik era- ja metsatee 2954080, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Keila metskond 45 (29501:007:0212); − Jaama tee (kõrvalmaantee, püsikate, laius 6m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla 11196 Klooga jaama tee (29501:007:0609); − Tee 717 (kohalik era- ja metsatee 2957170, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla Keila metskond 44 (29501:007:0211); − Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 (põhimaantee, püsikate, laius 10m). Lääne-Harju vald Valkse küla 8 Tallinn-Paldiski tee (29501:007:0657); − Tee 342 (kohalik era- ja metsatee 2953420, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Illurma küla Kündari rohumaa 15 (29501:007:0260); − Tee 348 (kohalik era- ja metsatee 2953480, kruuskate, laius 5m). Lääne-Harju vald Illurma küla EHAK kood 2045; − Tee 356 (kohalik era- ja metsatee 2953570, kruuskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Illurma küla Jaani (29501:007:1306); − Tee 53 (kohalik era- ja metsatee 2950530, kruuskate, laius 4m). Lääne-Harju vald Valkse küla Ehvardi-Kaarli rohumaa 1 (29501:007:1269); 26 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus − Tõmmiku tee (kõrvalmaantee, püsikate, laius 8m). Lääne-Harju vald Kloogaranna küla 11195 Keila-Keila-Joa tee (29501:007:0482); − Tee 46 (kohalik era- ja metsatee 2950460, püsikate, laius 5m). Lääne-Harju vald Valkse küla EHAK kood 8956; − Tee 42 (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 2950420, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Valkse küla EHAK kood 8956; − Tee 47 (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 2950470, kruuskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Valkse küla EHAK kood 8956; − Karjaküla tee (kõrvalmaantee, püsikate, laius 8m). Lääne-Harju vald Valkse küla 11194 Karjaküla tee (29501:007:0607); − Karjaküla kergliiklustee (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 2950260, pinnaskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Tõmmiku küla EHAK kood 8499; − Tee 3 (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 2950030, kruuskate, laius 3m). Lääne-Harju vald Valkse küla EHAK kood 8956; − Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 1983015, kruuskate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Männiku tee L3 (19801:012:0318); − Mõnumetsa tee (Maanteeameti järgi) / Männiku tee (kaardirakenduse järgi) (mitteavalik kohalik era- ja metsatee 1983015, kruuskate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Männiku tee L2 (19801:001:3152); − Liinivälja tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982389, püsikate, laius 4m). Harku vald Kumna küla Liinivälja tee L1 (19801:001:3153); − Kivikirsi tee (avalik kohalik era- ja metsatee 1982307, püsikate, laius 5m). Harku vald Kumna küla Kivikirsi tee L1 (19801:001:3084); − Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L4 (19801:001:2397); − Harku vald Kumna küla Paldiski kergliiklustee L3 (19801:012:0582); − Tallinn-Paldiski riigimaantee nr 8 (põhimaantee, püsikate, laius 12m). Lääne-Harju vald Tutermaa küla 8 Tallinn-Paldiski maantee (19801:001:2651). Koostöös Maanteeametiga tuleb arvestada järgmisega: − maanteega paralleelselt kulgeva elektriliini äärmise algasendis juhtme projektsioon peab üldjuhul jääma teemaast välja. Teemaa on maa, mis on õigusaktidega kehtestatud korras − määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks; − kaugus maanteega paralleelselt kulgeva 330 kV liini äärmisest algasendis juhtme projektsioonist maapinnal kuni mulde servani peab olema vähemalt 8 m; − elektriliinimasti vigastuste vältimiseks on kohustuslik masti mistahes maapinnal oleva osa väiksemate vahekauguste puhul kasutada kõrget kupitsat või põrkepiiret. Reeglina tuleb vältida põrkepiirete paigaldamise vajadust ning mastid paigutada väljapoole Maanteede projekteerimisnormides nõutud sõiduteega külgnevat vaba ruumi; − maanteega lõikuva elektriliini rõhtkaugus peab olema liinipingel 330 kV vähemalt 5 m masti mis tahes osast mulde servani või kraavi välisservani; − maanteega lõikumisel kasutada maantee ääres vabaltseisvaid ankrumaste; − lahendus tuleb tööprojekti staadiumis kooskõlastada Maanteeametiga. Lisaks lõikub planeeritav elektriliini trassikoridor Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas laiarööpmelise Klooga-Kloogaranna raudteega (29501:007:0303). Elektriliini projekteerimisel arvestatakse järgmiste tingimustega [1]: 27 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus − vastavalt „Elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskirja“ punkti 2.2.3 nõuete on 110 kV elektriliini puhul minimaalne kaugus 3 meetrit õhuliini (sh kontaktvõrgu liini) juhtmetest; − elektrifitseeritud raudteega ristumise koht ei tohi paikneda kontaktvõrgu ankrulõikude vahemiku asukohal; − elektrifitseeritud raudteega ristumisel eelistada 90⁰ nurka (kuid mitte vähem kui 40⁰); − vahekaugus kõrgepingeliini masti alusest kuni ehitusgabariidini mitte elektrifitseeritud raudteel või kuni kontaktvõrgu mastini elektrifitseeritud raudteel peab olema vähemalt masti kõrgus pluss kolm meetrit; − uue kõrgepingeliini ristumisel raudteega ning olemasoleva kõrgepingeliini likvideerimiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused raudtee omanikult. 4.8.2. Elektrivõrgud Projekti [1] kohaselt ületab planeeritava elektriliini trassikoridor järgnevaid elektriliine: − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv maakaabelliin PEAPUMPLA KKL220057521 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Tallinna mnt 47 (58001:007:0031) ja Naadi tänav lõik I; − olemasolevad Elektrilevi OÜ kuuluvad keskpinge maakaabelliinid TSINGI I KKL220038613 ja TSINGI II KKL220057473 Lääne-Harju vallas Paldiski linnas Naadi tänav lõik I; − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv keskpinge maakaabelliin KÄSPRE MKL6203907 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Vanaranna tee 10 (29501:009:0189) ja alternatiivtrassi puhul Vanaranna tee 5 (29501:009:0382); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv keskpinge õhuliin RUMMU II:RUM K166662958 Lääne-Harju vallas Kersalu külas Madise tee 22 (29501:009:0312) ja Madise tee 24 (29501:009:0313), alternatiivtrassil Klooga alevikus Andrese (29501:009:0365); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv keskpinge maakaabelliin LAULASMAA II:KEJ KKL215216139 Lääne-Harju vallas Kloogaranna külas Klooga-Kloogaranna raudtee R1 (29501:007:0303); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin KIVINUKA MÜ M165941314 Lääne-Harju vallas Niitvälja külas Kündari soo (29501:007:2250); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin KARRASE M80229614 Lääne-Harju vallas Niitvälja külas Leedri (29501:007:1545); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv keskpinge õhuliin KARJAKÜLA:KEI K253858315 Lääne- Harju vallas esimene ristumine Niitvälja külas Kõrtsu (29501:007:0815) kinnistul, teine ristumine Valkse külas Evardi-Juhani (29501:007:1224) kinnistul, kolmas ristumine Valkse külas Valkse-Mihkli mets 3 (29501:007:0092) kinnistul, neljas ristumine Valkse külas Niiduritsika (29501:001:0375) kinnistul, viies ristumine Harku vallas Kumna külas Männiku tee 3 (19801:001:2578); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3528 KP256066327 Lääne-Harju vallas Valkse külas Niiduritsika (29501:001:0375); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv kõrgepinge õhuliin L3529 KP256066330 Harku vallas Kumna külas Männiku tee 3 (19801:001:2578); − olemasolev Elektrilevi OÜ kuuluv madalpinge õhuliin M7632968 Harku vallas Kumna külas Liinivälja tee 7 (19801:001:3333). 28 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju eelhinnang KSH VTK koostamisel on arvestatud algatamisotsuste nõudeid ja KeHJS § 40 lõikes 4 esitatud nõudeid KSH aruandele. Alljärgnevalt on antud keskkonnamõju eelhinnang, selgitamaks olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust. Iga teema juures on eelhinnangust lähtuvalt välja toodud, kas on vajadus täpsemaks/asjakohaseks hindamiseks. Nende põhjal on määratletud olulisemad keskkonnateemad, mille kohta viiakse läbi detailsem analüüs ja keskkonnamõju hindamine KSH aruande koostamise etapis. Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KMH või KSH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Kui oluline mõju ei ole teada ja pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. TP staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks. Kui TP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise läbiviimiseks, siis märgitakse eelhindamise järeldustes ära, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda TP-le järgnevasse tegevuse kavandamise etappi. 5.1.1 Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. 5.1.2 Natura 2000 alade kirjeldus Natura alade kirjeldused on toodud ptk.-s 4.5.1. 5.1.3 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Ülevaade DP eesmärgist on toodud ptk.-s 1 ja kavandatavatest tegevustest ptk.-s 3. 29 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 5.1.4 Mõjuala ulatuse määramine Kavandatava tegevuse mõjuala moodustab ala, kuhu eeldatavalt ulatuvad kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjud (otsesed, kaudsed). Mõjuala piiriks on tegevuse elluviimisega kaasnevate mõjude levimise kaugus. Mõjuala määramisel on lisaks tegevuse alale arvestatud ka piirnevate aladega. Kuna eelhindamise etapis ei ole veel antud hinnangut konkreetse kavandatava tegevusega kaasnevale võimalikule mõjule, siis on eelhinnangu koostamisel (esialgse) mõjuala ulatuse määratlemisel lähtutud sarnaste tegevustega kaasnevast mõjust (nt ehitustegevusega kaasnev mõju) ja lähtutud ettevaatusprintsiibist. Kavandatava tegevuse ja Natura alade vahelised ruumilised seosed (olulised vahemaad) on toodud peatükis 4.5.1. Samas peatükis on toodud ka skeem planeeringuala (tegevuse asukoha) paiknemise kohta Natura 2000 alade suhtes. 5.1.5 Mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele Otsene mõju Natura aladel kaitstavatele liikidele ja elupaikadele võib avalduda läbi objekti hävimise või füüsilise kahjustamise, liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise, alade kaitse- eesmärgiks olevate elupaigatüüpide/ liikide elupaikade pindala vähenemise või killustamise. Otseseid mõjusid Pakri linnu- ega loodusalale ette näha ei ole. Kaudne mõju võib avalduda läbi tingimuste ebasoodsamaks muutumise. Arvestades Pakri linnuala kaitse eesmärgiks olevate rändlinnuliikide teadaolevat ruumilist paiknemist, arvukust ja rändekõrgusi ei saa välistada, et elektriliini rajamisega ei kaasne eraldi või koos muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Seega on põhjendatud Natura asjakohase hindamise läbiviimine KSH aruande koostamise käigus. Mõju kaitstavatele liikidele Planeeritav Keila 330 kV alajaam ja trassikoridor on osaliselt kavandatud II ja III kaitsekategooria linnuliikide elupaikadele, ning võib avaldada mõju lähipiirkonnas olevate I kaitsekategooria linnuliikide elutingimustele – vt täpsemalt ptk 4.5.2. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub LKS kohaselt isendi kaitse. Juhul, kui elupaigale ehitatakse hooned ja rajatised, siis killustab see elupaika ning võib muuta elupaiga keskkonnatingimusi. Kui ehitustegevust alustatakse liigi pestusajal, siis võib eeldada, et linnud hülgavad tugeva häiringu tõttu pesad, ning munad ja/või pojad hukkuvad. Mõju olulisuse määramiseks peab liigispetsiifikat tundev spetsialist analüüsima kavandatavat tegevust. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Kloogaranna külas asuv merikotka pesapuu ja seda ümbritsev ala 200 meetri raadiuses on püsielupaik, kus rakendub LKS kohane püsielupaikade kaitse kord. Mõju maaksautusele Planeerimistegevus Alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe kohane maakasutus ning tuleb arvestada elektriliini rajamisega kuni elektriliini ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik arvestama elektriliini rajamisega. Kuni eskiisprojektis kavandatu elluviimiseni trassikoridori alal uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb küsida 30 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. Rohevõrgustik Planeeritud trassikoridor lõikab mitmeid rohevõrgustiku koosseisu kuuluvaid elemente. Üldpõhimõtte kohaselt ei kavandata maakasutuse muutusi, infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi, mis mõjutaks oluliselt rohevõrgustiku sidusust ja toimimist või tekitaks barjääriefekti. Trassikoridori kavandamisel tuleb arvestada planeeringuga kehtestatavate rohevõrgustiku kasutustingimustega, mille järgimisel tagatakse ka rohevõrgustiku säilimine ja sidusus. Trassikoridor ja liin ei ole erinevalt tiheda liiklusega maanteest või elamualast valdavale osale liikidest oluliseks liikumistakistuseks. Rohekoridori funktsioonide säilimine oleneb konkreetsest projektlahendusest, nt mastide paigutusest maastikul. Põllumajandus Põlluharimisel põllutöömasinatega töötamisel liinide kaitsevööndis mingeid piiranguid ei ole. Juhtmete all ja neile lähemal kui 5 meetrit tuleb vältida selliste masinate ja mehhanismide kasutamist, mille töökõrgus võib ületada 4,5 meetrit (nt tõstukid, laadurid jms). Eriti ettevaatlik tuleb olla masinatega mastide lähedal liikudes, sest masti tõmmitsatesse takerdumine või mastiga kokkupuude võib luua ohtliku olukorra ja kaasa tuua tekitatud kahjude hüvitamise nõude. Põllukultuuride ja kultuurkarjamaade kastmisel peavad kastmisseadmed olema paigaldatud selliselt, et oleks välistatud veejoa sattumine juhtmetele lähemale kui 5 meetrit. Talumistasu Talumistasu on hüvitis maaomanikule tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest. Talumistasu maksavad maaomanikele tehnovõrkude valdajad. Vastavalt seadusele on maaomanikul õigus taotleda kavandatava 330 kV õhuliini talumise eest tasu. Kui kinnistule ei ole tehnorajatist veel ehitatud, kuid on sõlmitud maa kasutamise leping kinnisasja omaniku ja tulevase tehnorajatise omaniku vahel, siis alates maa kasutamise lepingu sõlmimisest on kinnisasja omanikul õigus taotleda talumise tasu. Talumise tasu võib kinnisasja omanik taotleda ka tema kinnistule ulatuva kaitsevööndi eest, kui liin ise kulgeb väljaspool konkreetset kinnistut. Mõju muinsuskaitseobjektidele Mõju muinsuskaitseobjektidele saab tekkida ehitustegevuse korraldamisest. Muinsuskaitseobjektide, nende piiranguvööndite ulatuse ja olemusega tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitustööde korraldamisel arvestada. DP koostamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele. Müra ja vibratsioon Liinidest kostuvat heli on enamasti kahte liiki: niiske ilma või härmatisega kaasnev iseloomulik särin ning tuule undamine juhtmetes. Särinat esineb rohkem kõrgema pingega vanematel liinidel, kus seda tekitavad juhtmete ja tarvikute teravikud ja ebatasasused, tekitades enda ümber suurema elektrivälja. Uutel liinidel on särinaefekt võrdlemisi väike. Tuule undamist juhtmetes võib kuulda väga tugeva tuule ja tormi korral avatud maastikul. Elektriliinide mürataset eraldi normeeritud ei ole, mistõttu tuleb võrdlemisel kasutada tööstusettevõtete kohta kehtivaid müra normtasemeid. Seega peavad müratasemed vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme 31 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. Kavandatavale tegevusele kohaldatakse taotlustaseme norme. Kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneb ehitustegevus, mis põhjustab müra ja vibratsiooni. Müra ja vibratsioon tuleneb ehitusmasinate tööst, mis mõjutab peamiselt lähialal elavaid inimesi. Tegemist on lühiajalise häiringuga, mis kaob pärast tööde lõppu. Müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb ehitustöödel kasutada heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni pidada õigusaktides kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele. Arvestades ehitustööde mahtu ja iseloomu ei ole ülemäärase vibratsiooni teket ette näha. Mõju inimese tervisele heaolule ja varale Mõju inimese tervisele Elektri ülekandmist ilma elektri- ja magnetväljadeta eksisteerida ei saa. Iga pingestatud elektrijuht või seade alates võimsatest elektriliinidest kuni iga kodumasinani tekitab enda ümber elektri- ja magnetvälja. Elektromagnetilised väljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr. 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“. Vastavalt määrusele on 50 Hz elektrivälja tugevuse piirväärtuseks elanikkonnale 5 000 V/m ja magnetvootiheduse piirväärtuseks 100 µT. Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk voolutugevusest liinis. Elektromagnetväljad võivad stimuleerida närvisüsteemi ning tekitada kehas termoefekti. Nimetatud mõjud võivad tekkida eelkõige juhul kui ületatakse kehtestatud väljatugevuste piirväärtusi. Mõju inimese heaolule Suurte trassikoridoride peamine mõju heaolule on nende visuaalne häirivus. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Visuaalne häirivus on suurem üldiselt hajaasustatud piirkonadades ja avatud maastike puhul. Häirivuse mõju oleneb otseselt vastuvõtja meelestatusest taristuobjekti suhtes. Ehituse ajal võivad liinikoridori ja ehitusmaterjali kohaleveoteede läheduses elavate inimeste heaolu otseselt negatiivselt mõjutada: - õhuliini ehitustöödega seotud ajutised liikluspiirangud; - raskeveokite liiklusest tingitud kohalike teede seisukorra halvenemine. Nimetatud mõjud võivad häirida kohalike elanike ja maaomanike igapäevast tegevust ja muuta harjumuspäraseid liikumisteid. Mõju on ajutine ja möödub objekti ehitustööde lõppemisel. Mõju ei ole oluline, sest peamised ehitustööd toimuvad liinikoridoris ja ehitustööde asjakohasel planeerimisel saab häiringud viia minimaalseks. Oluline on kohalike elanike ja maaomanikega arvestamine ning teavitamine ehitustööde algusest ja kestusest ning võimalikest eelseisvatest häiringutest. Mõju varale Mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele – tulekahju või plahvatusoht, õhusaaste, tugev vibratsioon või helirõhutase. Sellise tasemega mõjusid DP-ga kavandatud tegevused eeldatavalt ei põhjusta. 32 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Jäätmeteke Kavandatavast tegevusest tekib jäätmeid ehitustööde tegemise ajal. Ehitusjäätmete liigiti kogumise ja utiliseerimise eest vastutab ehitusettevõtja. Arvestades tööde mahtu ja iseloomu on ehitusjäätmete kogus väike. Kõrgepingeliinide ekspluateerimisel olulist jäätmeteket ette näha ei ole. Õnnetuste esinemise võimalikkus Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Kumulatiivsed mõjud Planeeritav Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Harku valla Keila alajaamast ning suundub Lääne-Harju valla Paldiski alajaama. Planeeritava trassikoridori kogupikkus ca 22 km , millest Harku valda jääb ca 2 km pikkune lõik. KeHJS § 6 lg 1 punkti 30 kohaselt on kõrgepingeliini püstitamine, kui selle pinge on vähemalt 220 kilovolti ja pikkus üle 15 kilomeetri olulise keskkonnamõjuga tegevus. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Arvestades planeeringuala asukohta, sh kaugust riigipiirist, kavandatava tegevuse iseloomu, seost teiste asjassepuutuvate strateegilise planeerimise dokumentidega ning eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, siis ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. 33 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 6. KSH läbiviimise metoodika Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)7 ning planeerimisseadus (PlanS)8. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.9 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (kaitstavad, loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik, pinna- ja põhjavesi jms) ja sotsiaalmajanduslikke (eelkõige inimeste tervist ja heaolu ning neid kavandatava tegevuse poolt mõjutavaid) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: − teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; − ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; − konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; − konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus: − hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus; − pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju põhja- ja pinnaveele, elanike joogiveega varustamise küsimused, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid (müra, õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms; − hinnatakse võimalikke koosmõjusid; − antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes DP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive/stsenaariume ning maa-ala kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool planeeringuala; 2) hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. KSH käigus selgitatakse välja ka kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. 7 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 8 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv 9 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud 34 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.10 Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:11 1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada); 2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis); 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Natura 2000 võrgustiku alale. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.12 Natura hindamine esitatakse KSH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetse ala kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. KSH aruandes esitatakse DP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 10 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 11 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 35 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 7. DP ja KSH osapooled Käesolevas peatükis on esitatud DP ja KSH koostamise osapooled ning DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis. Tabel 1. Keila-Paldiski 110/330kV DP ja KSH koostamise osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid Otsustaja (DP Lääne-Harju kehtestaja) Vallavolikogu DP ja KSH koostamise Lääne-Harju korraldaja Vallavalitsus DP koostamise Skepast&Puhkim OÜ konsultant ja KSH läbiviija DP heakskiitja Rahandus- ministeerium Arendaja Energiasalv Pakri OÜ Peep Siitam Puudutatud isik Elering AS Puudutatud isik Harku vald Vastavalt KeHJS § 34 lõikele 5 peab DP KSH juhteksperdil olema kehtiv keskkonnamõju hindamise litsents. KSH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022). Ühtlasi vastab Aide Kaar KeHJS § 34 lg 4 KSH juhteksperdi pädevusele esitatud nõuetele. Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis: • Piret Kirs – projektijuht-planeerija • Aide Kaar– valdkonnad: mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, õnnetuste tekke tõenäosus; • Raimo Pajula –valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus; • Ingo Valgma - valdkonnad: geoloogia, hüdrogeoloogia, pinna- ja põhjavesi, maardlad, maaparandussüsteemid; • Jüri Hion - valdkond: jäätmeteke ja jäätmete käitlusvõimalused; • Moonika Lipping – valdkond: mõju maakasutusele ja taristule; • Eike Riis – valdkond: kultuuriline keskkond; • Marko Lauri – GIS analüüs; • isik selgub KSH programmi menetluse jooksul - valdkond: elektromagnetvälja mõjud; • Kajaja Acoustics OÜ- valdkond: müra ja vibratsioon. Täiendavalt kaasatakse vastava vajaduse ilmnemisel valdkonnaeksperte detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise käigus. 36 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 8. Planeeringu koostamise ja KSH eeldatav ajakava DP ja KSH menetlemine toimub üheaegselt, mis võimaldab arvestada võimalikult suures ulatuses DP elluviimisega kaasnevaid mõjusid ja tagada seeläbi säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng. Planeeringulahenduse koostamine ja avalikustamine toimuvad paralleelselt ja integreeritult KSH protsessiga, mistõttu on kaasatud kogu menetlusse üheaegselt nii planeeringu koostaja kui KSH ekspert. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse etapis prognoositud DP ja KSH protsessi orienteeruv ajagraafik on esitatud alltoodud tabelis (Tabel ). Tabel 2. Keila -Paldiski 110/330kV DP ja KSH läbiviimise detailsem ajakava koos esialgsete tähtaegade ja täitjatega Tegevus Ajaline ressurss Täitja Detailplaneeringu ja KSH algatamine 31.08.2020 omavalitsus LS ja VTK koostamine September 2020 – Konsultant koostöös oktoober 2020 Energiasalv Pakri OÜ ja omavalitsusega Olemasolevate andmete ja uuringumaterjalide Oktoober 2020 Konsultant sobivuse, kasutatavuse ja täiendavate uuringute läbiviimise vajaduse analüüs Lähteseisukohtade ja VTK ettepanekute küsimine, Oktoober – november Omavalitsus koostöös avalikustamine 2020 konsultandiga Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande Oktoober – Konsultant koostöös eelnõu koostamine detsember 2020 Energiasalv Pakri OÜ ja omavalitsusega Detailplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande Jaanuar 2021 Omavalitsus koostöös eelnõu avalik väljapanek Energiasalv Pakri OÜ ja konsultandiga Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik Jaanuar- veebruar Omavalitsus koostöös arutelu 2021 Energiasalv Pakri OÜ ja konsultandiga Detailplaneeringu põhilahenduse ja KSH aruande veebruar – märts Konsultant koostöös koostamine 2021 Energiasalv Pakri OÜ ja omavalitsusega Detailplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamine Aprill-mai 2021 Omavalitsus koostöös konsultandiga Detailplaneeringu vastuvõtmine Mai-juuni 2021 Omavalitsus Detailplaneeringu avalik väljapanek Juuni - juuli 2021 Omavalitsus koostöös konsultandiga Detailplaneeringu avalik arutelu Juuli 2021 Omavalitsus koostöös konsultandiga Detailplaneeringu lahenduse täiendamine Juuli-august 2021 Konsultant koostöös avalikustamise tulemuste põhjal omavalitsuse ja konsultandiga Detailplaneeringu heakskiitmine August 2021 Rahandusministeerium Detailplaneeringu täiendamine ja kehtestamiseks September 2021 Konsultant koostöös ettevalmistamine Energiasalv Pakri OÜ ja omavalitsusega Detailplaneeringu kehtestamine September 2021 Omavalitsus 37 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 9. Koostöö ja kaasamine Vastavalt PlanS-i § 124 lg 7 lähtutakse DP menetlemisel koos KSH-ga ÜP menetlusnõuetest. Seetõttu koostatakse PlanS § 76 alusel DP koostöös valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi DP käsitleb ning DP ja KSH koostamisse kaasatakse riigihalduse minister kui valdkonna eest vastutav minister ja isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kaasatavate asutuste ja isikute loetelu koostamisel on aluseks PlanS-i § 81 lg 2, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (VVm nr 133) § 3 ja KeHJS-e § 23 ja planeerija ning omavalitsuse kogemus planeeringute koostamisel. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi ja eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu on hetkeseisuga (DP lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel ). Kaasatavate nimekiri täpsustub DP ja KSH koostamise käigus. Tabel 3. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatava isikud ja asutused Asutus/isik Kaasamise põhjendus Kaitseministeerium PlanS § 81 lg 2, VVm nr 13313 § 3 p 1 (planeeringuga kavandatakse keskmiselt 36 m kõrguseid ehitisi). Majandus- ja PlanS § 81 lg 2 kui energeetikavaldkonna arengu eest vastutav Kommunikatsiooniministeerium ministeerium Rahandusministeerium PlanS § 81 lg 2 ja 3, § 90 (Harju talitus) Keskkonnaamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 2 (planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju), KeHJS § 23 Lennuamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 4 (juhul kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrguseid ehitisi) Maanteeamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 5 Maa-amet PlanS § 81 lg 2 Muinsuskaitseamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 7 Põllumajandusamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 9 Päästeameti Põhja PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 10 Päästekeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 11 Järelevalve Amet Terviseameti Põhja PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 12, KeHJS § 23 regionaalosakond Eesti Keskkonnaühenduste PlanS § 81 lg 2 (keskkonna-organisatsioone ühendav Koda organisatsioon) Harku vald (Osa alast jääb KSH hindamise mõjualasse) Elering AS Tehnovõrkude valdajad Muud isikud ja asutused Naaberkinnistute omanikud Puudutatud isikud 13 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ 38 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus Asutus/isik Kaasamise põhjendus Alexela Terminal AS Ohualaga ettevõtte ulatus alale Laiem avalikkus Piirkonna asutused ja Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud ettevõtted ning elanikud DP lähteseisukohtade ja KSH VTK kohta küsitakse seisukohti eelolevas tabelis nimetatud ministeeriumidelt, ametitelt, Rahandusministeeriumilt (planeeringu heakskiitja) ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt. Lähtudes PlanS-i § 81 lõikest 3 on Rahandusministeeriumil õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha planeeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Naaberkinnistute omanikke ja laiemat avalikkust kaasatakse DP ja KSH aruande eelnõude koostamise ja avalikustamise etappides. Kaasamise viisidena kasutatakse: • informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga, teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud. • konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused (küsimustikud) või töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste osas. • osalus – arutelud, koosolekud, töögrupid. 39 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 10. Ülevaade laekunud seisukohadest Tabel 4. Lähteseisukohtade ja KSH VTK ettepanekute tabel Kirja Planeerija, keskkonnaeksperdi, tellija ja Nr Osapool kuupäev ja Ettepaneku sisu KOVi seisukohad nr 1. 40 / 41  Planeeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus 11. Kasutatud materjalid Alljärgnevalt on toodud DP koostamisel ja KSH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate alusmaterjalide esialgne loetelu: − Asjakohased rahvusvahelised ja siseriiklikud õigusaktid (Euroopa Liidu Teataja, Elektrooniline Riigi Teataja) − Harju maakonnaplaneering 2030+ − Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend − Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis − KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine − Energiamajanduse arengukava aastani 2030 − Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 − Keskkonnaregister: register.keskkonnainfo.ee − Maaameti X-GIS kaardirakendused: geoportaal.maaamet.ee − Keskkonnaseire andmekogu KESE: kese.envir.ee − Keskkonnaseire SEIREVEEB: seire.keskkonnainfo.ee − Riigi ilmateenistus: ilmateenistus.ee − Eesti kaitsealade veebilehekülg: kaitsealad.ee − Keskkonnalubade infosüsteem KLIS: eteenus.keskkonnaamet.ee Tsiteeritud materjalid: 1 Merko Infra AS. (2020). Eskiisprojekt „Keila-Paldiski 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KSH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KSH aruandes. 41 / 41 LÄÄNE-HARJU VALLAVOLIKOGU OTSUS Paldiski 31. august 2020 nr 60 Detailplaneeringu ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise algatamine Energiasalv Pakri OÜ (registrikood 14107173) esitas 07.07.2020 Lääne-Harju Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud nr 6-2/2217) olemasoleva 110kV põhivõrgu elektriliini ümberehitamiseks ja 330kV alajaama rajamiseks vajaliku ehitusõiguse määramiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualal kruntide moodustamine, krundi hoonestusala määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalike asukohtade määramine, ehitiste ehituslike tingimuste määramine, servituutide seadmine, vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Detailplaneeringu koostamise sisuliseks eesmärgiks on kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kahe kaheahelalise 330/110 kV õhuliini kavandamine, nendele vajaliku trassikoridori asukoha määramine, 330 kV alajaama asukoha määramine ja vajalike servituutide seadmine. Planeeringualasse jäävad kõik maaüksused, mida olemasolev Harku-Paldiski elektriliin Lääne-Harju valla haldusterritooriumil läbib, mis on vajalikud liini ümberehitamiseks, alajaama rajamiseks või mis jäävad liini kaitsevööndisse: Paldiski linnas Pallase haljasala 7 58001:005:0241, Põdra tee 32 43101:001:0399, Lõuna tn L5 43101:001:1409, Rägastiku 43101:001:0762, Loo 58001:005:0024, Teeääre 43101:001:0070, Uustalu 58001:005:0023, Vanatalu 58001:001:0351, Leetse tee L2 43101:001:0451,Leetse tee L3 43101:001:0444, Männiku 58001:001:0368, Loo 58001:006:0015, Saariku 58001:006:0021, Uuekubja 58001:001:0323, Vainu 58001:001:0324, Vahanurme 58001:001:0326,Kubja 58001:001:0269, Pae-valli 58001:006:0026, Liongi 58001:006:0008, Jaani tee 43101:001:0976, Jaani tee 8 58001:007:0024, Jaani tee 10 58001:007:0025, Jaani tee 14 58001:007:0027, Jaani tee 16 58001:007:0028, Kergliiklustee lõik 1 58001:007:0033, Kergliiklustee lõik 2 58001:007:0034, Tallinna mnt 43 58001:001:0336, Tallinna mnt 47 58001:007:0031, Tallinna mnt 47a 58001:007:0032, Tallinna mnt 45 58001:007:0029, 8 Tallinn-Paldiski tee 58001:001:0132, Tallinna mnt 48 58001:001:0160, Tallinna mnt 46 43101:001:0069, Kompressorijaama 43101:001:0072, Kersalu külas Keila metskond 340 29501:001:0521, Tallinna mnt 56 // Korka 29501:009:0172, Vanaranna tee 37 43101:001:0495,Siidisaba 29501:009:0417, Vanaranna tee 31 29501:009:0393, Sepa põld 4 29501:009:0394, Vanaranna tee 25 29501:009:0254, Vanaranna tee 19 29501:009:0255, Kroonipõllu 29501:009:0450, Aaviku rohumaa 3 29501:009:0146, Toropi 29501:009:0448, Vanaranna tee 10 29501:009:0189, Vanaranna tee 4 29501:009:0202, Vanaranna tee 5 29501:009:0382, 11199 Põllküla-Madise tee 29501:009:0293, Madise tee 22 29501:009:0312, Madise tee 24 29501:009:0313, Metsatiigi tee 10 29501:009:0232, Metsatiigi tee 2 29501:009:0062, Keila metskond 146 29501:009:0487 Klooga alevikus Tooma mets 3 29501:009:0231, Andrese 29501:009:0365, Kasesalu 29501:009:0314, Hahkkaruslase 29501:001:0661, Lepiku mets 1 29501:009:0133, Keila metskond 72 29501:009:0456, Klooga kalmistu 1 29501:009:0470, Keila metskond 147 29501:001:0426, Keila metskond 46 29501:007:0213, Kloogaranna külas 11198 Klooga tee 29501:007:1821, Keila metskond 47 29501:007:0214, Tammepõllu 29501:007:0075, Klooga-Kloogaranna raudtee R1 29501:007:0303, Keila metskond 45 29501:007:0212, 11196 Klooga jaama tee 29501:007:0609, Keila metskond 44 29501:007:0211, Tuulna külas Keila metskond 346 29501:001:0532, Niitvälja külas Vana-Villasmaa 29501:007:0632, Taga-Villasmaa 29501:007:0633, Ees-Villasmaa 29501:007:1785, Uus-Villasmaa 29501:007:0628,Kündari soo 29501:007:2250, Põlis-Kündari 29501:007:0621, Illurma külas Kündari rohumaa 15 29501:007:0260, Jaago 29501:007:0321, Keskküla rohumaa 2 29501:007:0084, Keskküla karjamaa 3 29501:007:0083, Illurma küla 29501:007:0864, Jaani karjamaa 3 29501:007:0867, Kõrtsu 29501:007:0810, Ilunurme tee 43101:001:1109, Kõrtsu 29501:007:0815, Jaani 29501:007:1306, Seedri 29501:001:0533, Leedri 29501:007:1545, Valkse külas 8 Tallinn-Paldiski tee 29501:007:0657, Karasma-Hansu 29501:007:1359, Kavaleri 29501:001:0276, Mailase 29501:007:1731, Evardimetsa 29501:001:0331, Ehvardi-Kaarli rohumaa 4 29501:007:1576, Robirohu 29501:007:1726, Ehvardi-Kaarli rohumaa 1 29501:007:1269, Ehvardi-Kaarli 29501:007:1271, Evardi-Juhani 29501:007:1224, Kesalille 29501:007:1729, Valkse-Mihkli põld 2 29501:007:0091, 11195 Keila-Keila-Joa tee 29501:007:0482, Valkse-Mihkli mets 3 29501:007:0092, Mäesauna mets 2 29501:007:1333, Lepa tee 43101:001:1199, Mäesauna mets 1 29501:007:1332, Mämallika 29501:007:0761, Liivaku 29501:007:0570, Teeääre 29501:007:1663, Joosti 29501:007:0484, Pähklimetsa põld 1 29501:007:0640, Luhatirtsu 43101:001:0174, 11194 Karjaküla tee 29501:007:0607, Niiduritsika 29501:001:0375, Võsaritsika 43101:001:1194, Võsaritsika 29501:001:0379, Männi 29501:007:0580, Heinaritsika 29501:001:0376, Maakilgi 29501:001:0377, Väljaotsa rohumaa 2 29501:007:0227, Detailplaneeringu eesmärk sisaldab endas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punktis 30 toodud olulise keskkonnamõjuga tegevust, mille puhul on kohustus läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mõjualasse on haaratud lisaks Harku valla haldusterritooriumi maaüksused, mis on vajalikud tervikliku Paldiski-Harku kõrgepingeliini väljaehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas ja viib ellu üldplaneeringutes toodud eesmärke. Paldiski linna üldplaneeringu (kehtestatud 14.06.2005) eesmärkide hulgas oli tuuleenergeetika ja energiatootmise rajatise arendamine Pakri poolsaarel. Tänaseks on tuulepark välja arendatud ja olemasoleva ülekandeliini võimekus ammendatud. Üldplaneering näeb ette, et tuuleenergia suurenemise ja võimaliku elektrijaama tekkimisel on üldplaneeringus märgitud perspektiivse trassi asukohana 330kV kaheahelaline Harku-Paldiski-Sindi elektriliin olemasolevast 110kV elektriliinist lõuna pool. Samas sõnastuses ja põhimõtete alusel on 330kV liin välja toodud Keila valla üldplaneeringus (kehtestatud 13.10.2005). 2 Detailplaneering on kooskõlas ja viib ellu Harju maakonnaplaneering 2030+ toodud eesmärke. Maakonnaplaneeringus on määratud põhimõttelised uute kõrgepingeliinide vajadused ja perspektiivsed koridorid, seal hulgas olemasoleva Paldiski 110kV elektriliini kõrvale täiendava 330kV elektriliini ehitamiseks. Maakonnaplaneeringus on sätestatud järgmised tingimused kõrgepingeliinide arendamiseks: - planeeritavate uute 110 kV ja kõrgema pingega trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendavad planeeringud; - elektriliinide kavandamine lähtub üldplaneeringutes kavandatud maakasutuse mahust. Juhul kui väheneb kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega kavandatud arenduste maht, väheneb sellega ka elektrivõrgu laienemise vajadus lisavõimsuse tagamiseks; - pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui elektriliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega elektriliiniks), tuleb koostada tehniline projekt, täiendava planeeringu koostamise vajadus puudub. Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav täiendav planeering; - alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele lähemale kui 15 km; - liinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ja võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teede tehnoloogilisse vööndisse, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul võimalusel sildade kasutus); - maakasutuslikult kavandatakse eraldi kinnistud võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. - uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise seisukohalt eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Juhul, kui uus liitumine elektrivõrguga tingib ümberehitustööd piirkonnaalajaamade ja/või uue liitumise Elering AS-ga, on liitumise prognoositav valmimise tähtaeg kolm aastat; - elektriliinide kavandamisel ja rekonstrueerimisel linnalistes asulates kaalutakse võimalusel maakaabli rajamist; - kõrgepingeliinide kõrgus peab tagama raskeveokite ja põllumajandustehnika liikumisvõimalused. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Lääne-Harju Vallavolikogu, koostamise korraldaja Lääne-Harju Vallavalitsus (mõlema aadress Rae 38, Paldiski linn). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 31, planeerimisseaduse § 124 lõike 7, § 77 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 1 punkti 30 alusel ning arvestades vallavolikogu alatise keskkonna- ja planeerimiskomisjoni 24.08.2020 seisukohta 1. Algatada detailplaneering Lääne-Harju vallas Paldiski linnas, Klooga alevikus, Kersalu Kloogaranna, Tuulna, Niitvälja, Illurma, Valkse ja Tõmmiku külades olemasoleva Paldiski-Keila 110kV elektriliini ümberehitamiseks ühisriputusega 110/330kV elektriliiniks ja selle teenindamiseks vajaliku alajaama rajamiseks. Kahe olemasoleva paralleelselt kulgeva õhuliini (L178 ja L179) asemele kavandatakse kaks kaheahelalist 330/110 kV õhuliini. Planeeringuala ligikaudne suurus on 300 ha. 3 2. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude väljaselgitamiseks, hindamiseks ja leevendusmeetmete määramiseks. 3. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega on võimalik tutvuda Lääne-Harju valla veebilehel www.laaneharju.ee ja tööpäevadel Lääne-Harju Vallavalitsuses aadressil Rae 38, Paldiski linn. 4. Avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja valla veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest alates ajalehes Harju Elu ja Lääne-Harju Valla Lehes. 5. Vallavalitsusel sõlmida leping huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmiseks. 6. Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest planeerimisseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie Lääne-Harju Vallavolikogule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Tammur vallavolikogu esimees 4 LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 22.12.2020 nr 6-1/77-2 Detailplaneeringute algatamisest teavitamine ning lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuste kohta ettepanekute küsimine Lääne-Harju Vallavolikogu ja Harku Vallavolikogu on 31.08.2020 otsusega nr 60 ja 26.11.2020 otsusega nr 94 algatanud Keila-Paldiski 330/110kV elektriliini trassikoridori detailplaneeringud ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Lääne-Harju Vallavalitsus edastab teile ettepanekute esitamiseks Lääne-Harju valla haldusterritooriumil koostatava detailplaneeringu lähteülesande ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse. Palume ettepanekud esitada hiljemalt 25. jaanuariks 2021 Lääne-Harju Vallavalitsusele e-posti aadressil: [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Lääne-Harju Vallavolikogu 31.08.2020 otsus nr 60 2. 201019 Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Koopia: Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaamet Transpordiamet (Lennuamet, Maanteeamet) Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 Eesti Raudtee AS Maa-amet Muinsuskaitseamet Põllumajandusamet Päästeameti Põhja Päästekeskus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Terviseameti Põhja regionaalosakond Eesti Keskkonnaühenduste Koda Harku vald Keila linn Elering AS AS Alexela Terminal 2 (2)