Komisjoni avamere taastuvenergia strateegia (Tähtaeg: 14.12.2020)

Saatja: Anu Eslas <[email protected]> Saadetud: 27.11.2020 14:09 Adressaat: Anu Eslas <[email protected]> Koopia: Kadi Avingo <[email protected]> Teema: Komisjoni avamere taastuvenergia strateegia (Tähtaeg: 14.12.2020) Manused: image001.jpg; Seletuskiri - avamere taastuvenergia avalik konsultatsioon 08.09.2020_final.docx; Kaasatavad organisatsioonid.docx Tere! Oleme koostamas Eesti seisukohti avamere taastuvenergia strateegia osas (link all). Selleks palume teie sisendit vormis seisukoht + selgitus hiljemalt 14.12.2020. NB! Kui mainitud ajaks ei jõua, siis palun anda sellest eelnevalt teada. Teadmiseks: jaanuari alguses on plaanitud koostatavad seisukohad edastada ministeeriumite vahelisele kooskõlastusele ning keskpaigas KOKi (Euroopa Liidu koordinatsioonikogu). Täpsem ajaline teekaart on kinnitamisel. Oleme kaalumas ka turuosalistega ühise webinari korraldamist jaanuari alguses – kuupäev ning aeg on täpsustamisel. Avamereenergia strateegia (dokument mille osas koostame seisukohti): https://ec.europa.eu/energy/topics/renewable-energy/eu-strategy-offshore-renewable-energy_en Palun saatke oma tagasiside [email protected] ja [email protected] Manusest on leitav ka avamere taastuvenergia avaliku konsultatsiooni seletuskiri. Strateegiale koostatav seletuskiri on põhjalikum, ennekõike just mõjude analüüsi osa. Kindlasti ei pea lähtuma olemasolevatest seisukohtadest vaid lähtuma ikka enda jaoks kõige olulisemast. All on leitavad mõned küsimused, mis võiksid olla abiks teie sisendi koostamisel: 1) Millised peaksid teie arvates olema lähiaastate Eesti peamised eesmärgid ja tegevused, et kiirendada meretuuleenergia kasutuselevõttu kulutõhusal viisil nii lühi kui keskpikas perspektiivis, et tagada süsinikuvaba kuid ka turupõhine energiamajandus? Palun põhjendage oma seisukohta. 2) Mis on peamised takistused, mis ei võimalda seatud eesmärkideni jõudmist? Palun põhjendage oma seisukohta. 3) Millised on peamised mõjud (majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, sotsiaalvaldkonnale) mis avalduvad ning millega kindlasti peaksime arvestama sh tooge näiteid Kaasatavad organisatsioonide nimekiri on lisatud ka manusesse. Kui kellelgi täiendusi, palun andke meile teada sh teadke, et ministeeriumitelt küsime sisendit eraldiseisvalt. Parimate soovidega, a Anu Eslas Rahvusvahelise koostöö nõunik Energeetika osakond Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Telefon 625 6466 | [email protected] www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni a valik ule konsultatsioon ile a vamere taastuvenergia arendamise strateegia kohta Ülevaade ja eesmärk Euroopa rohelise kokkuleppe teatises seatakse eesmärgiks 2050. aastaks saa vutada Euroopa Liidus kliimaneutraal sus . Selle eesmärgi saavutamisel on oluline roll avamereenergia sektoril. Seetõttu on oluline suurendada avamere tuuleenergia tootmist, tuginedes liikmesriikide piirkondlikule koostööle. Euroopa Komisjon i (edaspidi komisjon) 2018. aasta novembri teatises „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ märgiti, et CO 2 -neutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks tuleb avamere tuuleenergia kasutamist Euroopas suurendada praeguselt 22 GW- lt (EL 28) 2050. aastaks 240–440 GW- le , kusjuures olulist rolli võivad mängida ka muu taastuv ookeanienergia (laineenergia, tõusu-mõõnaenergia) ja ujuvad päikesepaneelid, mida võidakse kombineerida energia salvestamise ja muundamise rajatistega. Tuuleenergia ulatuslikum kasutuselevõtt aitab anda kõikidele Euroopa elanikele juurdepääsu taskukohasemale puhtale energiale ning parandada ELi energiavarustuskindlust. Komisjon plaanib rohelise kokkuleppe osana avaldada 2020. aasta oktoobris Euroopa avamere taastuvenergia strateegia , millega suunatakse ja toetatakse kestliku avamere taastuvene rgia ulatuslikumat ning kiiremat arengut Euroopas , pakkudes kindlustunnet ja võimalusi ühiskonna ning majanduse kõikide valdkondade sidusrühmadele . S trateegia tugineb juba olemasolevatele tegevustele ja projektidele ni ng samuti käivitatakse ning soodustatakse sellega uusi algatusi. Komisjoni strateegia hõlmab kõiki Euroopa meresid (Põhjameri, Läänemeri, Vahemeri ja Must meri) ning Atlandi ookeani. Strateegiat hakatakse rakendama COVID-19 järgsest kriisist taastumise raames. K riisist taastumine, eelkõige taasterahastu „ Next Generation EU “ toel, hakkab põhinema investeeringutel, mis on kooskõlas nii rohelise kokkuleppe prioriteetide kui Euroopa tööhõive ning majanduslikult kestliku ja kaasava majanduskasvu peamiste edendajatega. Investeeringute puhul järgitakse ka mittekahjustamise põhimõtet , millega soovitakse vältida negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ja majandusele . Tulevane s trateegia hõlmab paljusid eri poliitikavaldkondi, se lle eesmärgid on toetada ja paremini kohandada suuremahulise avamere taastuvenerg iatootmise kasutuselevõttu ning arengut, arendades ülekande võimsusi ja energiasüsteemi, turukorraldust ning muid taastuvenergiapoliitika valdkondi; tagada kestlikkus ning keskkonna- ja elurikkuse kaitse; parandada üldsuse teavitamist ja kaasamist nii ELi kui ka kohalikul tasandil; kasutada ära nn sinise majanduse kogu potentsiaal i ; suunata tööstuse arengut, töökohtade loomist ja inimkapitali kujundamist ning suutlikkuse suurendamist; edendada Euroopa ülemaailmset liidrirolli sektoris ja toetada ettevõtjaid; edendada investeerimist ja kaubandust; toetada uuenduslike elutähtsate tehnoloogiate alaseid teadusuuringuid ja innovatsiooni; ning edendada piirkondlikku ja riikideülest arengu- ja koostööpoliitikat, s ealhulgas kolmandate riikidega. Käesoleva avalik u konsultatsioon i eesmärk on saada tagasisidet ja arvamusi kodanikelt ning sidusrühmadelt selle kohta, kuidas kujundada Euroopa avamere taastuvenergia strateegia võimalikult säästvaks, tulemuslikuks, kaasavaks ja põhjalikuks. A valik konsultatsioon on kättesaadav leheküljelt https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12517-Offshore- renewable-energy-strategy/public-consultation (vastamise tähtaeg 24.09.2020). Täpsed vastused avaliku konsultatsiooni küsimustele on lisatud seletuskirjale eraldi failina (Lisa 1). Koostajad Seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Anu Eslas ( [email protected] ), erialadiplomaat Kristiina Tammeraid Eesti alalisest esindusest Euroopa Liidu juures ( [email protected] ) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Kadi Avingo ( [email protected] ) ja praktikant Maria Tamm . Valdkonna eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar ( [email protected] ) . Avalikule konsultatsioonile vastamise üldpõhimõtted Küsimustikule vastamisel lähtume järgmistest Eesti seisukohtadest: Eesti seisukohad Euroopa tööstusstrateegia paketi kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 18 . juuni 2020. a istungil ja kinnitatud 6 . juu lil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil) ; Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2020. a istungil ja kinnitatud 19. juunil 2020. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil) ; Eesti seisukohad Euroopa Liidu COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisist väljumise tegevuskava ja majanduse taaskäivitamise kava koh t a riigipeade ja valitsusjuhtide videokonverentsil (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 09.04.2020. a istungil ja 22.04.2020 EL asjade komisjoni istungil) ; Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2020–2021 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19.11.2019. a istungil); Eesti seisukohad Euroopa pikaajalise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta (heaks kiidetud 3. oktoobri 2019 Vabariigi Valitsuse istungil ja kinnitatud 14. oktoobril 2019. a Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil); Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 . a istungil). Eesti seisukohad ja nende põhjendused Eesti toetab komisjoni plaani suunata ja toetada kestliku avamere taastuvenerg ia ulatuslikumat ning kiiremat arengut Euroopas. Avam ere t aastuv energia kasutuselevõtt, sh meretuuleparkide ja ülekandevõrkude arendamine , panusta b meie taastuvenergia eesmärkide täitmisse kui ka energiasõltumatusse ning varustuskindlusesse. Selgitus : Eesti jaoks on oluline oma taastuvenergia potentsiaali parimal viisil ära kasutamine liikumisel kliimaneutraalse majanduse suunas . Avamere taastuvenergia arendamine on oluline, kuna see omab suurt potentsiaali Euroopa Liidu energiasektori dekarboniseerimiseks nii elektrienergia kui ka alternatiivkütuste tootmise vaates , sh loob muuhulgas võimalusi toetad a ka vesiniku tootmist. Euroopa Liidu meretuuleparkide koguvõimsus oli 2018. aasta lõpul 20 GW ning praeguse poliitika tulemusel on kavandatud see järgnevate kümnendite jooksul mitmekordist ada . Uute meretuuleparkide võimsuse kasutegurid on 40-50% suuremate turbiinide ja muude tehnoloogiliste täienduste tulemusel , olles võrreldav gaasi- ja söejaamade kasuteguritega mõnes piirkonnas ning ületades oma näitajatega maismaatuuleparke ning päiksejaamu. Euroopa Liidu liikmena on Eesti võtnud endale ambitsioonikad kliimaeesmärgid , mille täitmine nõuab taastuvenergia osakaalu suurendamist. Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis on potentsiaal toota meretuuleparkides kolm korda rohkem elektrit, kui ise hetkel ära tarbime. Seega võimaldaks avamere tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis tagada meile energiasõltumatuse ja võimekuse olla elektri eksportija . Meretuuleparkide rajamine võimaldab ka paremini väärindada Eesti suurt mereala, liikudes lähemale keskkonnasõbraliku ja sinise majanduse põhimõtete le ning meelitades Eestisse välisinvesteeringuid. Avamere taastuvenergia arendamisel tuleb arvesse võtta mõjusid nii keskkonnale ja elurikkusele kui ka majandusele , samuti teiste valdkondade eesmärkidele . Näiteks mereala planeeringu majanduslikule mudelile tuginedes on prognoositud , et ühe ruutkilomeetri suurune meretuulepark toob riigitulu ~0,3 mln € aastas . Taastuvenergia osakaalu suurendamiseks on oluline tagada pikaajaliselt ettenähtav ja stabiilne turupõhine investeerimiskeskkond ning tihedam regionaalne ja piiriülene koostöö kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, sealjuures Eesti jaoks Läänemere piirkonnas. Eesti jaoks on tähtis , et avamere tuuleparkide uuringute, piiriülese infrastruktuuri ja võrgu rahastamiseks on tagatud võimalus E uroopa Li idu eelarvest toetuste taotlemiseks (sh läbi Euroopa ühendamise rahastu) ja meile kasutamiseks sobilikud rahastuse tingimused . Eesti toetab piiriülese taastuvenergia koostöö jätkumist statistikakaubanduse kaudu. Selgitus : Meretuuleparke ning ka mere-energiavõrke on kõige kulutõhusam rajada riikidevahelises koostöös , ka sutad es selleks ka EL eelarve poolset kaas rahastust. Peame asjakohaseks meretuuleparkide rajamise hoogustamist läbi mere -ülekande võrkude ning liitumiste rajamise. Avamere tuuleenergia tootmistehnoloogia võimaldab maismaa tuuleparkidest suuremaid maht e ja kõrgema t kasuteguri t , seega aitaks mere-tuuleenergia kasutuselevõtt järk-järgult asendada Eestis elektritootmis t põlevkivi st jt fossiilsetest energiaallikatest ning ühtlasi täita nii kliima- kui taastuvenergia eesmärke. Tuuleenergia tootmise potentsiaal i hinnang Läänemeres on suurusjärgus kuni 325 TWh /a paigaldavate tuulikute koguvõimsuse potentsiaaliga 83-93 GW . Sealhulgas Eesti territoriaal meres ja majandusvööndis on tootmise potentsiaal hinnanguliselt 24 TWh /a paigalda ta vate tuulikute koguvõimsuse potentsiaaliga vähemalt 7 GW . See tähendab, et kui kogu potentsiaal kasutusele võtta, sh arvestades võimalikke piiranguid, siis oleks võimalik selle energiahulgaga katta ca 1/3 kogu Läänemereäärsete riikide aastasest elektrienergia vajadusest ning Eestis toodetaks merealal pea kolm korda rohkem elektrienergiat kui on viimaste aastate keskmine Eesti kogutarbimine (ca 8,4 TWh /a). ELi e esmärk peaks olema aidata käima lükata mitmeid riike ühendavaid ühisprojekte . Üheks võimaliku k s projektiks on Läänemere riike hõlmav avamere tuule-energia võrgustiku nn mere-energia ülekandevõrgu ( Offshore Grid Initiative ) kontseptsiooni loomine ja esmaste uuringute ning analüüside tegemine . Riikide vaheliste energiaülekande-ühenduste rajamine koos tuuleparkide liitumisvõimekusega (sh vesinik u tootmine ) teeks võimalikuks suuremahulise tuuleenergia arendamise ning kasutuselevõtu Läänemerel ja seda saab läbi viia etapiti . Esimes t e konkreetse te töösuun dade hulgas on Eesti-Läti ühise tuulepargi rajamine Liivi lahte (lisaks mereala praeguste arendajate tegevusele) ja ülekandevõimaluse rajamine Liivi lahest maismaa ülekandevõrguni ning Läänemeres Hiiumadala piirkonna arendamine koostöös Soomega. Peame oluliseks, et avamere tuuleparkide uuringute ning piiriüles t e infrastruktuuri ja võrgu loomiseks on tagatud ELi vahendite olemasolu ning tingimused, mis võimaldavad ELi rahastust Eesti osalusega ühishuviprojektide elluviimiseks sobivalt kasutada. Peame vajalikuks Läänemere energiaturgude ühendamise kava (BEMIP) raames avamere tuuleenergia teemalise töögrupi loomist, mis ühendaks nii liikmesriikide ametiasutusi kui põhivõrgu operaatoreid ning mille tööd koordineeriks Euroopa Komisjon. Meretuuleparkide ja mere energia võrgu efektiivseks arendamiseks Läänemerel aitaks kaasa tihe koostöö Põhjamere energiakoostöö riikidega, sh olemasoleva teadmise ning kogemuse jagamine ja konkreetse tegevuskava väljatöötamine ja elluviimine. Samuti peaks otsima koostöö võimalusi kaasa maks ka riike, kes otseselt merepiiri ei oma, kuna lisaks merevõrgu ühendustele on vajalik tugevdada maismaa ühendusi ning tagada toodetud elektri liikuvus suurema tarbimisega piirkondadesse. Lisaks on vajalik välja töötada ning käivitada Euroopa Komisjoni eestvedamisel efektiivne riikidevaheline koostöömehhanism, mis võimaldab merepiirita riikidel taastuvenergia eesmärke kulutõhusalt täita . Eesti senine rahvusvaheli n e koostöökogemus energeetika valdkonnas , iseäranis nn statistikakaubanduse s võimaldab kasu saada ka sarnase koostööplatvormi rakendamise st . O luline on ka tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd vesiniku tootmise, salvestamise, ülekande ning tarbimise tehnoloogia te arendamises, eriti taastuvenergia põhises nn rohelise vesiniku tootmises, mida saab ühendada meretuuleparkide edendamise initsiatiividega. Taastuvenergia senisest suurem kasutuselevõtt eeldab suurel määral kogu Euroopa Liidu energiataristu ajakohastamist, et tagada energiasüsteemi stabiilsus ja kulutõhusus ning energiaallikate mitmekesisus. Üleeuroopalise energiavõrgustiku määruse ülevaatamisel toetab Eesti piiriüleste meretuuleparkide rajamise ks vajaliku võrgutaristu arendamist. Avamere taastuvenergia strateegia peaks muu hulgas andma praktilisi soovitusi kuidas riikide ühisprojekte võimalikult efektiivselt ellu viia. Selgitus : Ü leeuroopalise energiataristu suuniste määruse ehk nn TEN - E määruse ülevaatus on Euroopa Komisjonil plaanis 2020. aasta lõpuks. Peame oluliseks, et EL energia varustuskindluse ja energia siseturu toimimise aspektid määratletaks ka uuendatud TEN-E määruses olul iste ühishuviprojektide määramise kriteeriumide na , kuid senisest suuremat rõhku tuleks pöörata projektidele, mis aitavad suurendada taastuvenergia osakaalu EL energiasüsteemis, nt meretuuleparkide arendamine, et võimaldada sujuvamat üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. Meretuulepargid on üks võimalus toota olulisel määral konkurentsivõimelist rohelist elektrit energia turule, see annab Eestile võimaluse oma energiasõltumatust suurendada ning muutuda taas elektrit eksportivaks riigiks. Eesti on tegemas koostööd Lätiga ühise meretuulepargi arendamisel lisaks juba algatatud meretuuleenergia kasutuselevõtu projektidele . Projekti konkreetsemaks muutmisel on vaja lahendada küsimusi, mis puudutavad kummagi riigi kohustusi, kulude ja tulude jagamist ning toetusskeemide rakendamist. Protsessi hõlbustamiseks oleks kasu Euroopa Liidu ülestest soovitustest ning võimalike riikidevaheliste lepingute näidiste väljatöötamisest. S amuti soovime komisjoni suuniseid eri riikide merealaplaneeringute , keskkonnamõjude hindamiste ja mitmesuguste lubade taotlemise protsessi de ühtlustamise kohta, sest isegi sarnase valitsemiskultuuriga riikides nagu Põhjamaad on säärased protsessid üsna erinevad. See võib aga saada piiriüleste meretuuleparkide rajamisel oluliseks takistuseks. Väga oluline on ka kohalike kogukondade õigeaegne kaasamine ning vajaduse korral kogukonnale kompensatsioonimeetmete väljatöötamine, et kohalike omavalitsuste, ametiasutuste ja arendajate koostöös tagada võimalikult sujuv arendusprotsess. Eesti jaoks on oluline, et kliimaneutraalsele majandusele ülemineku ühe eeldusena pöörataks suuremat tähelepanu kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele kaasa aitavale teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile ning nende rakendamisele tööstuses, mis aitaks tagada taastuvenergia , sealhulgas meretuuleparkide ja salvestustehnoloogiate kättesaadavuse ja konkurentsivõimelise hinna . Selgitus : ELis tuleb investeerida teadus- ja arendustegevustesse, et leida , testida, arendada kulutõhusaks ning aidata kasutusele võtta sobivad ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad taastuvenergia salvestamiseks , sh vesinik u ning avamere tuuleenergia kasutuselevõtuks kui ka süsinikuheite vähendamiseks, püüdmiseks ja ümbertöötlemiseks, alternatiivkütuste kasutuselevõtuks ja hoonete energiatõhususe tõstmiseks. Kui tahame mitte ainult kliimaeesmärke saavutada, vaid ka EL elanikele ja ettevõtetele olulist majanduslikku kasu tuua, on vajalik, et ELis oleks vastav taastuvenergia tehnoloogia tööstus . See toetaks ka Euroopa Liidu püüdlust saavutada energeetikas tehnoloogia suveräänsus . Kuigi kolmandate riikidega partnerluste loomine ja vastastikused investeeringud on olulised, kätkevad need endas aga ka j ulgeolekuohtu ning seetõttu tuleb partnerlusse kolmandate riikidega suhtuda teatava ettevaatlikkusega, et mitte sattuda tehnoloogiliselt või finantsiliselt sõltuvusse kolmandast riigist. Toetame komisjoni poolt kavandatavat strateegilisemat lähenemisviisi taastuvenergiatööstusele nagu päikese- ning tuuleenergia ja nende tarneahelad, sh salvestustehnoloogiad. Oluline on tagada ka meretuuleenergia arendamiseks ja käigushoidmiseks vajalike õppekavade areng ja jätkusuutlikkus ning pakkuda võimalusi ümberõppeks teiste sektorite, sealhulgas fossiils e energia tootmises hõivatutele või töö kaotanutele. Arvamuse saamine Käesolevale konsultatsioonile vastamiseks küsiti sisendit Keskkonnaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt , Välisministeeriumilt ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ilt . Sidusrühmadest küsiti sisendit Eesti Tu uleenergia Assotsiatsioonilt, Eesti Elektritööstuse Liidult , Eesti Taastuvenergia Kojalt , Tuuletehnoloogia Liidult , Eesti Energia lt , Enefit Green ilt , Elering ilt , Utilitas elt , Sunly lt , Tuuletraal il t , Saare Wind ilt ja Viru Keemia Grupilt . Saabunud sisenditega Keskkonnaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt, Maaeluministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonilt, Eesti Taastuvenergia Kojalt ja Eleringilt on arvestatud . Kaasatavad organisatsioonid: Balti Keskkonnafoorum Barrakuuda sukeldumisklubi EAS Eesti Allveeliit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Energia AS Eesti Gaasiliit Eesti Jahtklubide Liit Eesti Jääpurjetamise Liit Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit Eesti Kalaliit Eesti Kalastajate Selts Eesti Kalurite Liit Eesti Katamaraanide Liit Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Laevajuhtide Liit Eesti Laevaomanike Liit Eesti Linnade Valdade Liit Eesti Lohesurfiliit Eesti Ornitoloogiaühing Eesti Ornitoloogiaühing / Keskkonnaühenduste Koda Eesti Planeerijate Ühing Eesti Purjelaualiit Eesti Roheline Liikumine Eesti Sadamate Liit Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste Eesti Veemoto Liit Eesti väikesadamate Liit Eestimaa Looduse Fond Elering Enefit Green Est-Agar AS HansaAssets OÜ Hiiu Tuul Kalandussektori OÜ Kalevi Jahtklubi Keskkonnaamet Lennuamet Liivi Lahe kalanduskogu Liivi Lahe kalanduskogu Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Lohusalu Sadam OÜ Maa- amet Maremark Sukeldumiskeskus Muinsuskaitseamet Roheline Elekter AS Saare Wind Energy OÜ Skepast&amp;Puhkim OÜ Sunly Tallinna Jahtklubi Tallinna Sadam TTJA TTÜ Eesti Mereakadeemia TTÜ Meresüsteemide Instituut Tuuletehnoloogia Liit Tuuletraal OÜ TÜ Eesti mereinstituut Utilitas WEC Eesti Veetede amet Vetik OÜ Viru Keemia Grupp AS Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ ösel aquafarms oü Kui kellelgi täiendusi andke asap teada [email protected]