Eesti Krüptoraha Liidu arvamused ja ettepanekud Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu kohta Tallinnas 14.01.2022 Täname teid võimaluse eest tutvuda ja teha ettepanekuid „Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse“ eelnõule. Rõõm on tõdeda, et 2019 aasta kavatsus on vormitud seaduseelnõuks . Meie hinnangul on nii erinevate teemade nagu ühisrahastus ja virtuaalvääringud reguleerimine samas seaduses ebasobiv ja ei täida soovitud eesmärke. Lisaks on arusaamatu, miks samal aastal kui menetletakse Virtuaalvääringu teenusepakkumist kahes erinevas seaduses, mis omavahel ei ühildu ja pealegi veel olukorras, kus EU komisjon tegeleb üleeuroopaliste otsekohalduvate direktiivide väljatöötamisega. Mõistlikum oleks ÜMIVS'st virtuaalvääringud välja võtta ja mitte raputada turgu juba neljandat korda nelja aasta jooskul . UMIVSi üldhinnang EKLi poolt Mõistame uue seaduse eesmärki kaasajastada regulatsiooni ning tõhustada investorkaitset riigis. Kuid meie hinnangul olemasolev UMIVS mõjub Eesti riigi innovatsioonile, tehnoloogia arengule ning iduettevõtte maastikkule hävitavalt. Ning veel enam ei täida UMIVS sellisel kujul oma peamist eesmärki. Antud seaduse loomisel ei ole meie hinnangul arvestatud piisavalt nii investeerimispõhimõtete, keskkonna kui tehnoloogiate muutusi ajas. Lähenemise nurk. Nagu seletuskirjas kirjeldatud, ei ole investeeringu kaasamise põhimõtted oluliselt muutunud kuid on muutunud tehnoloogiad. Ja just see viimane on oluline argument, mida peab regulatsioonide loomisel arvestama. Eriti just virtuaalvääringute valdkonnas. Käesoleva seaduse loomisel ei ole arvestatud fakti, et uued plokiahelal põhinevad tehnoloogiad on paradigmamuutus süsteemide, registrite, platvormide ja toodete loomisel. Ja siin on väga oluline arvestada, kuidas justnimelt riskide juhtimine on muutunud. Sest milleks õigupoolest regulatsioon on? Et riske maandada. Kui väga mustvalgeks minna, siis plokiahel garanteerib usalduse, läbipaistvuse ja turvalisuse ilma inimfaktorita. Matemaatika tagab seal usaldust. Ja seda ei ole vaja reguleerida. Matemaatika kas toimib või mitte ning platvormid on ehitatud selliselt, et neis on olemas piisav sisemine regulatsioon keeruliste valemite ja loogikate näol. Suurim risk tuleb aga just inimfaktorist, käsitsi tööst, kus inimese roll on määrava tähtsusega. Seda rolli, seda inimfaktorit on vaja ja peabki reguleerima. Nüüd aga oleme olukorras, kus inimfaktori osakaal süsteemide töös on viimaste aastatega drastiliselt tänu plokiahelale vähenenud. See tähendab seda, et riskid on muutunud! Ja seda peab ka regulatsioonis arvestama. Täna aga pole seda arvestatud - lähenetakse endiselt traditsioonilisel viisil, nagu poleks midagi muutunud. Meeletute paberite ja protsesside tootmine ei ei anna midagi ega kaitse kedagi. Just nimelt tehnoloogia ja platvorm kaitseb ja minimaalse inimfaktoriga. Võrdluseks on siia hea tuua traditsionaalne taksoteenus vs Bolt. Boltis on inimfaktori osakaal palju palju väiksem, seda on vaja vähem reguleerida, sest valesti käitumise võimalusi on palju vähem. Järgmine samm on plokiahela platvormil toimiv Bolt, millised on ka juba olemas. Seal on inimfaktori osakaal veel väiksem ning seega ka regulatsioonide vajalikkus väiksem. Seaduse eesmärgist Eesmärk on suurendada investorkaitset. Arusaadav. Kuid nagu me teame, siis virtuaalvääringute ja plokiahela maailmas on võimalik luua väga lihtsalt platvorme ja süsteeme, tooteid, investeerimise lahendusi täiesti anonüümselt, hajustehnoloogiatel põhinevaid, mida ei ole võimalik reguleerida ja mis ei allu regulatsioonidele väljastpoolt. Heaks näiteks on Bitcoin ise. Käesoleva seadusega on piir liiga kaldu ülereguleerimise suunas - iduettevõtete elu tehakse võima tultdina kibedaks luues kohustusi suure omakapitali jaoks, dokumentatsiooni tootmiseks, vastavuskontrolli suurendamiseks jne, mis kõik on väga suured kulud ning ei ole mõeldav teostada kaasaegses (idu)ettevõtlus keskkonnas. Tulemusena kaovad Eesti ettevõtlus maastikul krüptovääringuid ja innovatsiooni loovad iduettevõtted ning uudse tehnoloogiaga tooteid pakkuvad finantstehnoloogia ettevõtted keskkondadesse, kus on nende jaoks soodsam ja lihtsam tegutseda. Lisaks sellele võib finantstehnoloogia valdkond liikuda rohkem traditsionaalsesse pangandusse, mis aga mõjub üldisele ettevõtlusmaastikule ning konkurentsile väga halvasti ning on samuti vastuolus antud seaduse algse eesmärgiga tõsta konkurentsivõimet. Selle tulemusena legaalsed ettevõtmised liiguvadki mujale keskkondadesse ning tekib rohkem ruumi illegaalsetele, anonüümsetele platvormidele ning investorkaitse eesmärk ei ole endiselt saavutatud. Meie hinnangul võib see veel halvemaks minna. Analoog on alkoholi kättesaadavuse piiramine. Väga lihtne on üle reguleerida, mille tulemusena tõuseb kohe illegaalse alkoholi osakaal turul. Investori enda vastutus. Tulles tagasi investeerimis põhimõtete juurde. Lähtudes riskide juhtimisest on tegelikult ka investeerimispõhimõtted alates Bitcoini tulekust muutunud! Esimest korda maailma finants-ajaloos oleme me olukorras, kus igaühel on väga lihtsalt võimalik investoriks saada ning igal ühel on ka olemas valik, millisel viisil investoriks saada. See valik on: a) Usaldada mõnda platvormi, mis on reguleeritud ja vastutab investori varade eest (sarnane nagu traditsiooniline pangandus). b) Osta bitcoini vmt hajusraamatul põhinevat virtuaalvääringut, hoida ja hallata oma privaatvõtmeid ise ning vastutada täielikult ise oma varade eest. Teine variant ei olnud enne Bitcoini tulekut võimalik. Täna on see võimalik ning see valik peab vaikimisi investori kaitse alt välja jääma sest seda pole võimalik reguleerida. Ainus mida siin teha saame on investorit harida, et ta saaks aru, milliseid valikuid ja otsuseid teeb. Seadus ja regulatsioon peab aga seda väga selgelt kommunikeerima. Et kõik tooted ja platvormid ei lähegi regulatsiooni alla kõike ei peagi reguleerima ning need on ka need, kus investor peab teadvustama, et teda ei kaitse keegi peale tema enda. Keskkonna ülereguleerimine ning õiguskindlus. Õigusnormid peavad olema piisavalt selged ja arusaadavad, et üksikisikul oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma tegevust reguleerida (Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 31). Põhiõiguste kandjal peab olema seega võimalik ette näha õiguslikke tagajärgi, mis tema tegevus võib kaasa tuua, ning isikul peab olema võimalik prognoosida avaliku võimu käitumist. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata ja panna talle kohustusi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus (RKPJK) asjas nr 3-4-1-19-10, p 30). 2020 aastal jõustunud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus muutis virtuaalvääringu teenuste pakkujate regulatsiooni oluliselt rangemaks. Paljud teenusepakkujad olid sunnitud Eestist lahkuma kuna äri ülalpidamine muutus liiga kalliks, arvestades sellega, et põhi äri toimub virtuaalkeskkonnas. Need ettevõtjad, kes antud muudatusi läbi elasid (neid on käesolevaks ajaks ca 400) ning vaatamata Euroopa Liidus liikmesriikide seas olemasolevate leebematele jurisdiktsioonidele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele tegid lõpliku otsuse Eesti kasuks. Eestis tegevuse jätkamiseks pidi nad vähemalt välja üürima reaalsed kontorid (praktika kohaselt antakse äriruumid rendile tähtajaliselt 3-5 aastaks), otsima kohaliku juhatuse liikme kui ka Rahapesu andmebürooga kontaktisiku kelledega sõlmitakse töölepinguid (pikaajalised töösuhted) ning täitma muid eeldusi mida uus regulatsioon ette nägi. Kogu see tegevuse uue seaduse normidega kooskõlas sisseviimiseks nõudis palju ressurssi ning ettevõtjatel, kes need tingimused on täitnud tekkis õiguspärane ootus kehtiva regulatsiooni püsimajäämiseks. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte) (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, p 12). Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootust, et õiguskorras talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. jaanuar 2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11 p 63 p 50) Kui regulatsiooni muutumisega on edasine ettevõtluses tegutsemine võimatu, on tegemist õiguspärase ootuse intensiivse riivega (Ibid p 63). Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu näeb ette jõustumist juba 01 . aprillil 202 2 ning virtuaalvääringu teenuseosutajatele antakse vaid üheksa kuuline tähtaeg viia oma tegevus ja dokumendid seaduses sätestatuga vastavusse. Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon hiljemalt kaheksa kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. Sellisel juhul ei ole virtuaalvääringu teenuseosutajal lubatud alates 202 3 . aasta 1. jaanuarist kuni tegevusloa andmise otsustamiseni teenuseid osutada. Käesoleval juhul tegemist on ilmselge õiguspärase ootuse intensiivse riivega kuna alles oma äri sätestanud ettevõtjad peavad oma tegevuse peatama vähemalt pooleks aastaks kuid samas nende püsikulud jäävad edasi jooksma (nt tööjõumaksud, üürimaksud, serverite tasud, panga/börsikontode haldustasud, KYC/AML tarkvara tasud jne.), mis lõpuks võib viia ettevõtte maksejõuetuseni. Samuti toob see kaasa klientide kaotuse konkurentidele, milline kahju on selgelt rahaliselt mõõdetav suurus ja tõenäoliselt ja kohtu kaudu välja mõistetav. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 5 kohaselt seaduse eelnõusse kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu avalikes huvides taotleb. Paraku tuleb nentida, et Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõus pakutad piirangud ei ole proportsionaalsed ning kujutavad FinTech valdkonnas ülereguleerimist võrreldes teiste Euroopa riikide õigusmaastikega. Meil on juba negatiivseid näiteid Malta, Hollandi ja Šveitsi näitel, kus üleregulatsioon on mõjunud ettevõtluskeskkonnale väga halvasti, mille tulemusena on innovatsioon hävitatud ning algselt seal tegutsenud väga potensiaalikad virtuaalvääringuga tegelevad ettevõtted on mujale kolinud. E-riigi käitumine, reputatsioon ning informatsiooni taasesitamise printsiip Eelnõu näeb ette, et teenusepakkuja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa (mis ei anna talle mingeid eeliseid võrreldes RAB tegevusloaga). On täiesti arusaadav, et ilma tegevusloata ettevõte seda teebki, aga sundida RAB väljastatud tegevusloa alusel tegutsejat taotlema uut luba on vastuolus ettevõtja õigustatud ootusega. Seadusesse peab sisse viima möönduse, et RAB'i väljastatud tegevusloa alusel tegutseva teenusepakkuja andmed on juba riigile esitatud. Riik ei pea panema sellist koormust ettevõtjale, kes pool aastat tagasi just oma andmeid uuendas ja lisadokumente esitas. Samuti on riigil olemas majandusaasta aruanded. E(esti)-riik võiks ükskord ka hakata käituma e-riigina või käib see üle jõu? Teeme ettepaneku, et RAB tegevusloa alusel tegutsevate ettevõtete andmed võetakse üle RAB’lt ning Finantsinspektsioon analüüsib ettevõtete poolt esitatud andmete piisavust ning teeb vajadusel asjakohased ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks, et vanad tegevusload viia uue seadusega kooskõlla. Selline oleks innovatsiooni toetava riigi tegevus. 17.12 2019 tegime ettepanekud Rahandusministeeriumi seaduse väljatöötamise kavatsusele, millest tänaseks on valminud kõnealune hübriideelnõu. Kritiseerisime ja vastasime ning tegime ettepanekuid oma vastuses teie kirjale: kiri nr 1.1-10/7046-1. Paraku ei pidanud seaduseelnõu koostajad vajalikuks meiega diskussiooni alustada ja see kajab valminud seaduseelnõust selgelt vastu. § 1 lg. 1, p.1 – Euroopa Parlamendi määrusele 2020/1503 viitamise asemel esitada loetelu investeerimisinstrumentidest, mille loetelule viidatakse juba paragrahvi järgmises punktis ning mitmeid kordi seaduse tekstis. Põhjendus kaaskirjas. § 2 – Ühisrahastusplatvormid ja hajusraamatul põhinevad investeerimisinstrumendid on oma olemuselt Tere selleks liiga erinevad, et neid sama seaduse raames reguleerida. See on sama hea kui Liiklusseaduses reguleerida ka lennu- ja laevaliiklust. § 4 lg 3 o n vaja definitsioonis vaja asendada sõna "või" sõnaga "ja". Seda põhjusel, et ainult "JA" puhul on rahakotiteenuse pakkujal juurdepääs rahakotis toimuvatele tehingutele. Kui kliendile luuakse võimalus ennast ühendada hajusraamatuga, aga klient hoiab ise oma privaatvõtmeid, siis IT teenuse pakkujal puudub igasugune kontroll rahakotis toimuva üle, seega pole tal ka võimalust tehinguid monitoorida , peatada ega külmutada. Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil. § 6 lg 3 peab andma mõistliku tähtaja või 30 päevase tähtaja pikendamise võimaluse. § 7. Tegevusloa taotlemine ja § 11 7 . Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega Palun pidage silmas, et täna RAB tegevusluba omavad ettevõtted viisid oma tegevuse kooskõlla uute, karmimate nõudmistega alles 2020 aastal ja peavad seda uuesti tegema 2022 . Sea l juures suurendasid ka osakapitali 2500 eurolt 12 000 eurole (4,8 korda) ja RahaPTS muudatuste jõustumisel veel kuni 350 000 euroni (140 korda kõrgem nõue 3 aasta jooksul?) . Millega on selline nõue põhjendatud, eriti silmas pidades, et mingeid uusi õigusi planeeritav tegevusluba ettevõtjale ei loo. Puuduvad igasugused analüüsid, mis ütleksid, et selline nõue aitab täita rahapesu riskide vähendamise eesmärki. Samuti ei ole õigusriigile kohane anda heas usus tegutsevale ettevõttele aega uute reeglitega kohanemiseks 3 kuud! Seadusloome õiguskindluse printsiip ei ole tagatud ja suure tõenäosusega asub samale seisukohale ka Riigikohus. Samuti on see ebamõistlik halduskoormus, mille riik püüab asetada ettevõtjale, kes alles aasta tagasi viis enda tegevuse karmimate reeglitega kooskõlla. Teeme ettepaneku muuta § 11 7 , lg. 4 - viimane lause t uleb seadusest välja jätta, kuna FI ei ole võimeline 2022 aasta 31. detsembriks isegi teoreetiliselt võimeline esitatud taotlusi läbi vaatama ja sellel põhjusel teenuse peatamine toob kaasa ettevõtte maine kahju või isegi klientide kaotuse ja pankroti. § 7, lg. 1, punktid 1- 3 - E-riigile oleks kohane Eestis registreeritud ettevõtte kohta avalike andmete võtmine riiklikest andmebaasidest. Mis on selle põhjenduseks, et see koormus pannakse ettevõtjale, kes on need andmed juba riigile esitanud? Peaks lähtuma riigile dokumentide ühekordse esitamise eeldusest. § 7, lg. 16 – Audiitorettevõtja ette määramine pole reaalne, sest audiitorid keelduvad VASP'e teenindamast. Sellisel nõudel pole mingit sisulist mõtet VV teenuse seisukohalt. Veel üks hea näide, miks ei saa nii erinevaid nähtusi samas seaduses reguleerida. § 7, lg. 1 p. 12 – jälle peaks tegema vahet Eestis registreeritud ettevõtjate, alles asutamisel ja välismaiste vahel, sest punktis nõutavad andmed on Eestis registreeritud ettevõtete kohta riigil olemas. § 7 , lg. 3 , – Sõltumatu eksperdi definitsioon on eelnõus puudu, seega pole mõtet seda ka seadusesse lisada enne kui sellised institutsioonid on loodud atesteeritud/hinnatud/heakskiidetud. Teeme ettepaneku punkt seadusest välja jätta, kuna muudab loa taotlemise võimatuks. § 11, lg. 1, p. 7 – Virtuaalvääringu toimimise aluseks olev avalik hajusraamat, muudab teenused kättesaadavaks ülemaailma . paremini on vaja selgitada, mida peetakse silmas Eestis tegutsemise all. Kas teenuse pakkumist Eestist väljaspoole või füüsilise tegevuskoha asukohta. § 11, lg. 1, p. 10 – paljud pangad ja makseasutused soovivad enne näha tegevusluba kui on nõus maksekonto avama . Seega on sellise nõude esitamine ebaasjakohane. Teeme ettepaneku see punkt seadusest välja jätta. § 15 lg 1 Mida peetakse silmas VV teenuse piiriülese teenuse osutamise all? See tuleb selgelt sõnastada. Kas selleks on sihitud reklaami tegemine konkreetsetes riikides või on muutub teenus piiriüleseks kui välisriigi klient astub ärisuhtesse Eesti VASP'ga ? See viimane oleks äärmiselt piirav arvestades dokumentide mahtu, mida seadus nõuab piiriülese teenuse osutamise. Lisaks ei too see ettevõttele mingit lisa kulu, mida peaks läbi vaatama. § 3 3 , lg. 3 – teeme ettepaneku sõnastada selgelt, mida peetakse silmas Finantsinspektsioonile kättesaadavuse all. § 3 8 , lg. 1 – Virtuaalvääringu teenusepakkujad kasutaksid meeleldi Eesti pankade teenuseid, paraku just Finantsinspektsiooni vastumeelsusele viidates kontod kinni pandud või keeldutud neid avamast. Kas see olukord muutub uue loa saamisel? § 37, lg. 3 – virtuaalvääringu rahakott ei ole samastatav pangakontoga, mille number on püsiv. See võib muutuda iga järgmise tehinguga. Lõikes nõutav andmemaht ujutab Finantsinspektsiooni kasutu teabega üle, mis on järgmisel hetkel juba aegunud. Kuna sagedamini kasutatavad plokiahelad on avalikud, siis on arusaamatu, mis sellise walleti aadressi saatmine üldse võiks anda? See lõige ei kanna endas mingit informatiivset väärtust järelvalvaja jaoks. § 73 lg 1 VASP kes ei hoia kliendi varasid tuleks lisada esimesse lõikesse, kuna tema riskid ei ole suuremad kui investeerimisinstrumendi vahendamise teenuseosutajal . Lugupidamisega Eesti Krüptoraha Liit
Saatja: Raido Saar <
[email protected]>
Saadetud: 14.01.2022 16:22
Adressaat: info.fin list <
[email protected]>
Teema: Re: Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning
virtuaalvääringute seaduse eelnõu
Tere
Edastan Eesti Krüptoraha Liidu ettepanekud ja kommentaarid.
Lugupidamisega
Raido Saar
Eesti Krüptoraha Liidu Juhatuse esimees
On 16. Dec 2021, at 11:04, wrote:
Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri:
Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute
seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 15.12.2021 Registreerimise
number: 13-1.1/420-2.
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
<13-1.1420-2 15.12.2021 Väljaminev kiri.asice>