dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2022
Viit
1.1-11/814-1
Registreeritud
19. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
9. veebruar 2022

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎MPKS_VTK_esituskiri.asice352 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0066 - maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eba1ac4a-2b5d-42e1-bd07-5e490a203c8e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eba1ac4a-2b5d-42e1-bd07-5e490a203c8e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main 1 9 . 0 1 . 202 2 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Probleem, sihtrühm ja eesmärk Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Probleem seisneb asjaolus, et p raktikas on osutunud mittevajalikuks riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel, mis on kehtestatud m aaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS ) 6. peatüki s ja käsitleb tuulekaera tõrjeabinõusid m aatulundusmaal või muul maal . Hetkel kehtiv as MPKS - i 6. peatük is „Tuulekaera tõrjeabinõud ” on kehtestatud tuulekaera leviku vältimise abinõud , tuulekaera levitamise keeld ning tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemis e nõuded . Tuulekaera levitamisena põllumajandusmaal ja muul maal käsitatakse tuulekaera levikuks soodsate tingimuste loomist ehk tuulekaera leviku vältimise abinõud jäetakse rakendamata või rak endatakse mitte piisaval määral . Et vältida tuulekaera levikut peab maakasutaja tema maal esineva tuulekaerataime hävitama hiljemalt õitsemise lõpu kasvufaasis. Tuulekaeraga saastunud põllumajandusmaal või muul maal, millel ei ole võimalik asjakohaseid tuulekaera leviku vältimise abinõusid rakendada ning mis on naabermaaks põllumajandusmaale, niidab maakasutaja taimiku maha enne, kui tuulekaerataim on jõudnud õitsemise lõpu kasvufaasi. Seadusega o n kehtestatud t uuleka era leviku vältimise abinõud, milleks on sertifitsee ritud seemne külviks kasutamine, külvikorra ja viljavahelduse kasutamine , agrotehnilised võtted , tuulekaera väljakitkumine , taimekaitsevahendi kasutamine tuulekaera tõrjeks , levimisvõimelise tuulekaeraga saastunud põllumajandusmasina ja -seadme puhastamine vahetult pärast kasutamist ning põllumajandusmasina ja -seadme kasutada võtmise või teenustöö kasutamise korral teavitamine levimisvõimelise tuulekaer a esinemisest põllumajandusmaal ja idanemisvõimeliste tuulekaeraseemnete hävitamine. Tuulekaera tõrjeabinõud maatulundusmaal ja muul maal kehtestati eesmärgiga vähendada tülika umbrohu laialdasemat levikut, kuna ta põhjustab põllumajandusmaa kasutajale saagikadu ning saagi kvaliteedi langust ja vähendab tulu. Et tülikat umbrohtu esines kohati ka väljaspool põllumajandusmaad (kraavikaldad, teeääred, tootmishoonete ümbrus jne.), kust umbrohul oli võimalik levida põllumajandusmaale, siis kehtestati nõuded ka muule maale. Muu maa omanikule otseselt tuulekaer kahjulikke tagajärgi ei põhjusta. Praktikas tegeleb järelevalveasutus maakasutajatest põllumajandusmaa kasutajatega, muu maa kasutajate hulgas pole sekkumist vajavaid rikkumisi tuvastatud viimase viie aasta jooksul . Põllumajandusmaa kasutajaid oli 2016. aastal Statistikaameti andmetel 16 079 füüsilist ja juriidilist isikut . T uulekaera esineb mingil määral 8 ,4 protsendil põllumajandus maa kasutaja l ja 2 3 protsendil põlluma jandusma a l ning riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle põllumajandusmaal teostatakse 1,44 protsendil põllumajandus maa kasutaja l P raktikas on järelevalveasutus tuvastanud rikkumisi ja teinud ettekirjutusi koos sunniraha hoiatusega 0,3 protsendile põllumajandusmaa kasutajale aastas. Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA ) andmetel oli 2020. aastal tuulekaera tõrje abinõusid edukalt rakendanud 81,5% kontrollitud põllumajandus maa kasutajatest. 18,5 protsendil k ontrollitud põllumajandusmaa kasutaja l tuvastati rikkumisi ja k oostati 37 ettekirjutust koos sunniraha hoiatusega, kuna maakasutajad ei olnud rakendanud ettenähtud tuulekaera tõrjeabinõusid. Ettekirjutuste sisust on näha , et maakasutajad tegelevad tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisega , kuid esineb vajakajääm isi taimekaitse tööde tegemisel ja mõningatel juhtudel on tuulekaera tõrjeabinõude rakendamine vastuolus teiste kehtestatud piirangutega. Sageli leiti tuulekaera pesadena pritsimisvigadega kohtades, põllu tühikutes, elektriposti ümbruses, põlluservades ja -nurkades ning põldudevahelisel alal. Tuulekaera esines rohkem ka ökoalal , kus kasvatati hernest, sest rohestamise nõue sisaldab tootmispiiranguid, st keemilist tõrjet ei saa teha ja niita ei ole lubatud enne augustikuud. Ettekirjutusega kohust ati rakenda m a tuulekaera leviku vältimiseks piisavaid abinõusid. 2021. aastal tehti 2020. aastal tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontroll, et tuvastada, kas maakasutajad on ettekirjutustega pandud kohustused täitnud. 2020. aastal jätsid 9 maakasutajat ettekirjutuse täitmata. Ettekirjutusega määratud kohustuste täitmata jätmise tõttu nõuti neilt sisse sunniraha . Eespool toodud andmete alusel võib väita, et põllumajandusmaa kasutajate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud saagikaost ja saamata jäänud tulust on järjepidevalt kasvanud ning põllumajandusmaa kasutajad tegelevad tuulekaera tõrjega sõltumata riiklikust järelevalvest ja haldusjärelevalvest tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle. Põldudest, kus ei ole rakendatud piisavalt tuulekaera tõrjeabinõusid, on võimalik PTA-d teavitada aadressil [email protected] . Teavitaja oli põllumajandusmaa omanik , kelle naabruses asuva l põllumajandusmaal esines tuulekaera. 2021. aastal saabus PTA-le 21 teavitust. Enamus vaidlustest lahenes enne kui järelevalveametnik jõudis rikkumise tuvastada. Peale järelevalveametniku helistamist ja kontrolli kuupäeva kokkuleppimist oli naabruses asuva põllumajandusmaa omanik tuulekaerataimed põllult välja noppinud või põlluäärest tuulekaeraga saastunud osa maha niitnud ja rikkumis e kõrvaldan ud . Üksikutel juhtudel tuvastati ka rikkumisi ja koostati ettekirjutusi koos sunniraha hoiatusega . E ttekirjutustega pandud kohustused täideti põllumajandusmaa kasutajate poolt tähtajaliselt. Edaspidi, kui tõrjeabinõude kohaldamise kohustus ei kehti, võib ette tulla vaidlusi naabruses asuvate maa de kasutajate vahel tuulekaera esinemise ning levimise pärast naabr uses asuvale põllumajandus maale . Kuigi PTA pole viimase viie aasta jooksul tuvastanud rikkumisi muul maal , ei välista see tulevikus tekkida võivaid vaidlusi tuulekaera levitamisel. V aidluse ennetamiseks on maakasutajatel võimalus sõlmida omavaheline kok kulepe tuulekaera leviku vältimise abinõude rakendamise kohta . Jätkuvalt toetab riik tuulekaera leviku vältimise alas t e teadmiste kättesaadavust maakasutajatele infolehtede , pressiteadete ja artiklite kaudu. A rvestades , et edaspidi tuulekaera tõrjeabinõude kohaldami se kohustus ei kehti , peaks iga maakasutaja olema võimeline tuulekaera levimisest tuleneva kahju tekkimist ette nägema . Põllumajandusmaal tuulekaera tuvastamise korral tul eb esmalt teha kindlaks, et kõik vajalik tuulekaera tõrjumiseks oli tehtud, seejärel kindlaks teha, milliselt naabruses asuvalt maa-alalt võis tuulekaeraga saastumine alguse saada või levis hoopis muul viisil (seemnega, lindudega, metsloomadega , põllumajandustehnikaga jne ). K ui tuvastatakse tuulekaera levimine naab ruses asuvalt maalt , on kahju kandval maakasutajal õigus nõuda mõjutuse põhjustanud maakasutajalt mõistlikku hüvitist vastavalt a sjaõigusseaduse § 143 lõike le 2 . Kuna Eestis reguleerib tuulekaera leviku piiramist kaks seadust , siis MPKS - i s kehtestatud tuulekaera tõrjeabi nõu d est loobumisel jäävad kehtima Eestis tuulekaera esinemise le kehtestatud piirmääralised nõuded teraviljaseemnes vastavalt taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse le (edaspidi TPSKS ). Põllumajandusministri 24. aprilli 2006 määrusega nr 55 „Teraviljaseemne kategooriad ning teraviljaseemne tootmise ja turustamise nõuded 1 ” on kehtestatud tuulekaera osas rangemad nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile. Seega jätkub tuulekaera esinemise piiramine riiklikul tasandil. Teraviljaseemnele seatud rangemad nõuded tagavad , et tuulekaera seeme t ei levita ta teraviljaseemnega. MPKS - is on t uulekaera leviku vältimise tähtsaim abinõu sertifitsee ritud seemne külviks kasutamine. Tuulekaera leviku piiramise mõttega hakati Eestis tegelema samal ajal , kui toimusid E uroopa L iidu ga liitumise läbirääkimised. Eeskujuks võeti Soome tuulekaera leviku piiramist reguleeriv seadusandlus, kus olid kehtestatud ka tuulekaera esinemise piiramise toetused maakasutajale . Eestis ei kehtestatud maakasutajale 2005. aastal jõustunud tuulekaera piiramist reguleeriva seadusandluse alusel toetusi , kuid seati eesmärgiks nn null - tolerants ehk tuulekaeravaba põllumaa . Tuulekaeravaba põllumaa vähendab maakasutaja saagikadu ja suurendab tulu . Samuti laiendab t uulekaeravaba põllumaa oluliselt teraviljaseemne kasvatajate võimalusi seemnepõllu valikul, kuna puudub oht, et turustatavasse seem n esse võib sattuda tuulekaera seemet . 19. juunil 2008. aastal kehtestatud MPKS - i nõuded t uulekaera leviku piiramiseks maatulundusmaal või muul maal olid sellel ajahetkel asjakohased . Samas suurenes märgatavalt maakasutajate halduskoormus ja riikliku järelevalveasutuse töökoormus , sest kehtis ka tõrjeabinõude kavade ja teatiste esitamise kohustus . Kuna teatiste esitamata jätmine oli seotud pindalatoetuste vähendamisega , siis esitas maakasutaja neid igaks juhuks kõigi põldude kohta. 2017 . aastal ajakohastati kehtivat regulatsiooni, sest see ei vastanud enam praktilistele vajadustele. Samuti tunnistati kehtetuks tõrjeabinõude kavade ja teatiste esitamise nõue, mis vähendas maakasutajate halduskoormust ja järelevalveasutuse aja- ja majanduskulusid. Euroopa Liidu seadusandlus ei reguleeri tuulekaera leviku piiramist . Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist seitsmel on siseriiklikult kehtestatud rangemad nõuded tuulekaera esinemisele teravil jaseemnes. Teiste riikide nõuete sisuline analüüs hetkel veel puudub, see on plaanis läbi viia MPKS-i muutmise eelnõu koostamise etapis. Eestis lubab t uulekaera leviku piiramist teraviljaseemnes Euroopa komisjoni otsus 2005/200/EÜ , millega lubatakse Eestil, Lätil, Leedul ja Maltal vastu võtta rangemad nõuded tuulekaera ( Avena fatua ) esinemise suhtes teraviljaseemnes ja reguleerib komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ , milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes. 2. Sihtrühm Sihtrühmaks on maakasutajad , p õhiliselt põllumajandusmaa kasutajad , kuna viimase viie aasta jooksul pole järelevalveasutuse andmetel muul maal rikkumisi toimunud . Põllumajandusmaa kasutajaid oli 2016. aastal S tatistikaameti andmetel 16 079 füüsilist ja juriidilist isikut. 2019. aastal esines tuulekaer a 9,4 protsendil ehk 1510-l ja 2020. aastal 8,4 p rotsendil ehk 1346-l maakasutaja põllu l . Alljärgnevas tabelis on toodud PTA infosüsteemi andmed 2020. aasta lõpu seisuga , mis kajastavad maakonniti p õllumajandusmaa kasutajate arv u , kelle põllu l esineb tuulekaer . Põllumajandusmaa kasutajatest jälgivad teravilja seemnekasvatajad seemnepõllu valikul , et see oleks eelnevalt tuulekaeravaba ning läheduses ei asuks tuulekaeraga saastunud põldu. 2020. aastal rajas 106 ettevõt ja t kokku 129 8 seemnepõldu kogupinnaga 12 972 ha, millest teravilja kasvatati 8528 ha. Seemnepõldude põldtunnustamisel p raa giti 612 ha, sellest ligi 60% tuulekaeraga saastatuse tõttu. Muudatus puudutab otseselt ka PTA-d , kelle ülesandeks on teostada riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle. T õrjeabinõude rakendamise kohustuse kehtetuks tunnistamisega ei ole PTA - l edaspidi ka kohustust nõuete täitmise üle järelevalvet teostada. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärgiks on k aaluda riikliku sekkumise lõpetamist tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kontrollimisel maatulundusmaal või muul maal, mida reguleerib MPKS - i 6. peatükk . Eesmärgi saavutamist toetab asjaolu, et e namus maakasutajatest teostavad saaki ja saagi kvaliteeti vähendavate umbrohtude tõrjet, sealhulgas rakendavad tuulekaera leviku vältimiseks vajalikke tõrjeabinõusid , ka ilma riikliku sekkumiseta . Põllumaa saastatus t uulekaeraga on langustrendis. K ui 2015 . aastal oli tuulekaeraga saastunud 36 % põllumaast, siis 2019 . aastal 29 % ning 2020 . aastal 23 % . Hinnanguliselt väheneb tuul ekaeraga saastunud pind 5 protsenti aastas. Kui 2019. aastal oli põllumaast tuulekaeraga saastunud 197 166 ha , siis 2020. aastal oli see näitaja 40 993 ha võrra väiksem ehk tuulekaeraga oli saastunud 156 173 ha. Viimaste aastate langustrend tuleneb põllumajandus m aa kasutajate järjepidevalt kasvanud teadlikkuse st tuulekaeraga saastatuse tõttu tekkinud saagikao st ja saamata jäänud tulu st. Võib oletada et maakasutajate teadlikkuse tõusule on kaasa aidanud Maaeluministeeriumi ja PTA poolt koostatud infolehed ja teemakohased artiklid . Tuulekaeraga saastatusest tekkinud saagik ao ja saamata jäänud tulu väljaselgitamiseks tellis Maaeluministeerium lisaks ka uuringu „ Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises ” (2011–2015) , mi lle tulemusi tutvustati põllumajandus maa kasutajatele . Saavutatava olukorra kirjeldus. Põllumajandusm aa kasutajad on teadlikud, et tuulekaeraga saastumine toob nii saagi- kui ka kvaliteedikao ning madalama kokkuostuhinna. Sellepärast teostavad nad oma põllumaal järjepidevat umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaeratõrjet ka ilma riikliku sekkumiseta . II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon , seotud strateegiad ja arengukavad MPKS - i 6. peatükk „Tuulekaera tõrjeabinõud ” reguleerib tuulekaera leviku vältimise abinõusid ja tuulekaera levitamise keeldu ning tuulekaeraga saastunud põllumajandustoote ja pinnase käitlemist. Maaeluministri 16. märtsi 2017. aasta määrus nr 28 „ Tuulekaera leviku vältimise täpsemad abinõud“ reguleerib tuulekaera leviku vältimise abinõude rakendamise tingimusi ja korda. VTK-s püstitatud probleem haakub osaliselt ka p õllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ga aastani 2030 ( Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal ( lk 37 ja 45 ) ) . Kuna sertifitseeritud seemne kasutamine on suurema saagi saamise üks eeldustest , siis tuleb seemnetootmises jätkata tuulekaera tõrjet ja järelevalvet selle üle. 5 . Tehtud uuringud „ Riiklikud programmid (RP) ” projekt PA1-RUP-017 . Maaeluministeerium i tellitud uuring „ Rakendatavate tuulekaera tõrjeabinõude tõhususe hindamine ja uute võimalike tõrjeabinõude rakendamine tootmises ” (2011–2015). Maaeluministeeriumi 2021 „Tuulekaera teenuse ülevaade“ . Ametkondlikuks kasutamiseks koostatud ülevaade. 6 . Kaasatud osapooled VTK ettevalmistamisel on tuginetud PTA riikliku ja haldusjärelevalve käigus saadud andmetele ja PTA tegvuskava aastaaruannetele . Teemat on arutatud nii tava- kui mahetootjatega, kuid lahenduskäigus pole kokku lepitud. VTK esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu arvamuse avaldamiseks erialaliitudele ja tootjaorganisatsioonidele ning PTA- le, kes teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet . Ministeeriumidest kooskõlastata kse VTK Rahandusministeeriumiga . III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7 . Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine EI Rahastuse suurendamine EI Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH Muu (palun täpsusta) EI 7 .1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Mitte midagi tegemise korral jätkub riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal või muul maal . P raegune olukord ei muutuks ja nõuded jääks kehtima. Hinnanguliselt esineb 8 protsendil põllumajandus maa kasutajatest ja 2 3 protsendil põllumaast tuulekaer. Ettekirjutisi tehakse 0,2–0,3 protsendile maakasutajatest ja 3–4 maakasutajale kohaldatakse sunniraha. Tuulekaeraga saastunud pind on aasta aastalt langustrendis. Langustrendi põhjustab põllumajandustootjate teadlikkuse tõus saaki vähendavatest ja saagi kvaliteeti vähendavatest teguritest . Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni paremaks rakendamiseks on juba praktikas samme astutud. Järelevalve kulude vähendamiseks saadetakse maakasutajatele alates 2018. aastast välja märgukirja d koos põlluandmete fotoga. Märgukirjaga juhitakse tähelepanu t uulekaeraga saastatusele ja antakse suunised olukorra parandamiseks. Maakasutajal on võimalik järgmistel aastatel rakendada tõhusamaid tõrjeabinõusid ja jääb tegemata ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega. Seega ei ole enam täiendavaid viise senise regulatsiooni paremaks rakendamiseks. 7 .2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatu sest Mitteregulatiivsete lahenduste rakendamisega säilib praegune olukord, kus tuulekaera tõrjeabinõu d e rakendamise üle maatulundusmaal või muul maal teostatakse järelevalvet. VTK-s toodud andmete alusel võib väita, et MPKS-i rakendusaastate kestel on maakasutajate teadlikkus tuulekaeraga saastatusest tekkinud saagikao st ja saamata jäänud tulu st järjepidevalt kasvanud ning maakasutajad tegelevad tuulekaera tõrjega ka siis, kui ei ole kehtestatud riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal või muul maal. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8 . Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Teiste riikide regulatiivseid valikuid ei analüüsitud. Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist seitsm el on siseriiklikult kehtestatud rangemad nõuded tuulekaera esinemisele teraviljaseemnes . Eestis on TPSKS-iga kehtestatud rangemad nõuded tuulekaerale teraviljaseemne kasvatuses . 9 . Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Regulatiivse lahenduse na on võimalik tunnistada kehtetuks MPKS -i asjakohase d sätte d . Maakasutajad teostavad ilma riikliku sekkumiseta saaki ja saagi kvaliteeti vähendavate umbrohtude tõrjet , millega täidavad ühtlasi maakasutajale seatud kohustust rakendada tuulekaera leviku vältimiseks vajalikke tõrjeabinõusid. Ku na enamus maakasutajaid rakendab tulu suurendamiseks tuulekaera tõrjeabinõusid , siis pole riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kontrollimiseks enam asjakohane. 10 . Regulatiivse te võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigu sega määratud raamid Põhiseaduse § 32 lõikest 1 tuleneb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning kitsendused sätestab seadus. Kavandatav õiguslik regulatsioon on osaliselt puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Komisjoni otsus 2005/200/EÜ, millega lubatakse Eestil, Lätil, Leedul ja Maltal vastu võtta rangemad nõuded tuulekaera ( Avena fatua ) esinemise suhtes teraviljaseemnes . Komisjoni direktiiv 2006/47/EÜ, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist teraviljaseemnes . V. Regulatiivsete võimaluste mõjud e eelanalüüs ja mõju olulisus . 11 . Kavandatav muudatus ja selle mõju Kavandatav muudatus : riikliku sekkumise lõpetami ne tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kontrollimisel maatulundusmaal või muul maal . Mõju: m uudatusega võib kaasneda mõju majandusele ning kaasneb mõju riigiasutuse töökorraldusele ja -koor musele ning kuludele . Muudatusega ei kaasne keskkonnamõju, kuna tuulekaer ei kuulu Eesti siseriiklikku võõrliikide nimekirja . Muudatusega ei kaasne sotsiaalseid mõjusid ega mõju infotehnoloogia le ja infoühiskonnale. Samuti ei kaasne mõjusid haridusele, kultuurile, spordile, turvalisusele, julgeolekule, välissuhetele, r egionaalareng ule sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. 1. Majanduslikud mõjud 1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatav muudatus mõjutab maakasutajaid, eriti p õllumajandusmaa kasutajaid . 1. 2. Võimaliku a valduva mõju kirjeldus sihtrühmadele Mõju põllumajandusele ja taimekasvatusele. Taimekasvatajad, kes ei pööra tähelepanu oma saagi suurusele ja kvaliteedile n ing ei teosta umbrohutõrjet , sh tuulekaeratõrjet, kaotavad suure osa oma saagist ja sissetulekust. Hinnanguliselt esineb kaheksal p rotsendil põllumajandus maa kasutajatest erineval määral tuulekaera ning keskmiselt neljal t maakasutajal t aastas nõutakse sisse sunniraha ettekirjutuse mittetäitmise pärast. 2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele 2 .1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatav muudatus mõjutab riigiasutustest PTA-d . 2 .2. Võimaliku a valduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega PTA töökoormus väheneb . PTA-l kaob kohustus teha riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal ja muul maal . Tuulekaeraga seonduv a MPKS-i alusel teostatava riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve kulu maksumaksjale on keskmiselt 78 370 eurot aastas . See teeb kuluks 4,87 eurot ühe maakasutaja kohta aastas. Ettekirjutusega määratud kohustuste täitmata jätmise tõttu nõuti sisse sunniraha 201 7. aastal kolmelt maakasutajalt kokku 600 eurot, 2018. aastal neljalt maakasutajalt kokku 850 eurot , 2019. aastal kahel t maakasutajalt kokku 750 eurot ja 2020. aastal üheksalt maakasutajalt kokku 3495 eurot. 12 . Muudatuste koondmõju ettevõtete ja /või kodanike halduskoormusele Kavandatav a muudatus e mõju kodanike ja ettevõtete halduskoormusele on positiivne. Halduskoormus väheneb. N aab ruses asuvate maakasutajate vahel tekkivate tuulekaerast põhjustatud vaidluste ennetamiseks on võimalus sõlmida naabritest maakasutajate omavaheline kokkulepe tuulekaera leviku vältimise abinõude rakendamise kohta . Kui edaspidi tuvastatakse naab rist maakasutaja poolt kahju tekitamine, on kahju kandval maakasutajal õigus nõuda mõjutuse põhjustanud maakasutajalt mõistlikku hüvitist vastavalt asjaõigusseaduse § 143 lõikele 2. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulude ja tulude osas seoses kavandatava muudatustega ei ole ette näha olulisi muutusi. Riigi kulud vähenevad , kui PTA-l ei ole edaspidi kohustus t teha riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal või muul maal . PTA eelarve tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise järelevalveks põllumajandusmaal oli keskmiselt 80 000 eurot aastas. TPSKS-is on teraviljaseemne tootmisel kehtestatud tuulekaera osas rangemad nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile. Need on tegevused , kuhu on otstarbek a s PTA-l vabanenud ressurss suunata. 14 . Edasine mõjude analüüs Täiendava analüüsi vajadust kaalume VTK valmimise järel juhul, kui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatava regulatsiooniga kaasneb oluline mõju, mida varem ei prognoositud. Analüüs teostatakse enne seadus eelnõu esitamist e elnõude i nfosüsteemi EIS . VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15 . Valitav lahendus Regulatsioonist loobumine. 1 5 .1. Töötatakse välja uus tervikseadus - 1 5 .2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris X 1 5 .3 Selgitus Muudatused tehakse m aaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus es 1 6 . Puudutatud ja muudetavad õigusaktid M aaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus 1 7 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Eelnõu VTK esitatakse avalikule konsultatsioonile EISi kaudu. Eraldi edastatakse eelnõu VTK erialaliitudele ja tootjaorganisatsioonidele (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse Koostöökogu , Organic Estonia MTÜ , Eesti Seemneliit MTÜ, Eesti Noortalunikud MTÜ ) . Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EIS - i kaudu Rahandusministeeriumile. 1 8 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg K ui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatava regulatsiooniga kaasneb oluline mõju, mida varem ei prognoositud siis teostatakse põhjalikum mõjuanalüüs enne eelnõu esitamist EIS i . 1 9 . Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20 . Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 2 0 . juuni 202 2 21 . Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Aastal 2023 22 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Vahur Mõttus , Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist, tel 625 6138 , [email protected] Rahandusministeerium Meie: 19.01.2022 nr 1.4-1/51 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisa: MPKS_VTK.docx Vahur Mõttus 625 6138, [email protected] Katrin Pööra 625 6147, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →