NENDE TEGEVUSTE, MILLEKS VÕIB KASUTADA VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISI VAHENDEID, LOETELU
Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused
2022 2021-2025
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv KOKKU 116 354 724 867 827 723
RIIGIKANTSELEI haldusala 0 60 000
Valitsusportaal 0 60 000
HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 5 889 126 13 174 126
Likvideeritud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ettemaksete jäägi tekkepõhine limiit
889 126 2 674 126
Haridus- ja Noorteametile
Eestikeelse hariduse tegevuskava 2022 5 000 000 5 000 000
Teadusuuringute tegemiseks COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks 0 5 500 000
JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala 6 866 667 26 298 639
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 16 667 87 501
Konkurentsiameti lisarahastus 700 000 2 800 000
Avaliku teabe seaduse muutmine 5 900 000 22 100 000
Eesti Vabariigi justiits- ja siseasjade eriesindaja Ameerika Ühendriikides 250 000 250 000
Kogu olemasoleva infrastruktuuri ja teenustasemete hoidmise tagamisega seotud lisavajadused 0 411 138
Vanglatele C-hepatiidi ravimite soetamine kinnipeetavate ravijuhendijärgse ravi tagamiseks 0 650 000
KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 600 000 2 600 000
Käibemaksu kulu USA toetusele (Kaitseliit) 600 000 2 600 000
KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala 4 000 000 10 000 000
Avaandmete direktiivi ülevõtmine 4 000 000 10 000 000
KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 12 869 121 40 515 739
Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 400 000 3 355 279
Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede 2 000 000 10 000 000
Küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 1 000 001 4 198 831
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 45 000 295 000
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 60 000 327 151
Film Estonia filmide tootmine 2 000 000 11 042 509
Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 000 532 849
Koalitsioonileping - Linnateater 6 314 120 8 314 120
Naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniir 950 000 950 000
Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir 0 1 500 000
MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 1 809 279 7 671 394
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 409 279 1 793 205
Ohutusjuurdluse Keskusele allvee-uuringute ja elektroonilise simulatsioonimudeli tellimiseks 1 400 000 3 000 000
Eesti turismiettevõtete toetusmeetme täiendav rahastamine 0 2 878 189
RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 1 846 161 39 774 726
Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 377 500 1 388 167
Maksu- ja Tolliametile kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamisega kaasnevad IT-
550 000 550 000
investeeringud
Viljandi Linnavalitsusele Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks 440 000 440 000
Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 478 661 478 661
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega
0 400 000
kaasnevad IT-investeeringud
Andmeteenuse võimekuse loomine 0 1 080 000
Riigihalduse ministrile isikukaitsevahendite soetamiseks 0 21 269 898
Isikukaitsevahendite ladustamise korraldamine 0 168 000
Riigi keskse isikukaitsevahendite varu täiendamine sotsiaalhoolekande asutuste tarbeks ning
0 2 500 000
vahendite ladustamine ja jaotamine
Toetusmeede kohalikele omavalitsustele COVID-19 vastu vaktsineerimisega hõlmatuse
0 11 500 000
tõstmiseks
SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 17 292 169 73 750 017
Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud 14 459 459 54 536 352
Digitippkohtumise turvalisus 300 000 1 500 000
Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus 1 205 232 10 154 556
ELi Terroristliku veebisisu eemaldamist reguleeriv määrus (TCO) 1 327 478 5 209 342
Eesti keele õppemahu suurendamine välismaalastele 0 580 000
Narva Aleksandri Suurkirik 0 647 500
Siseministeeriumi hoonete renoveerimine 0 158 000
Rõuge depoohoone ehituskulud 0 250 000
Politseiüksuse ESTPOL5 Leedu missiooni jätkamiseks 0 324 268
Konfiskeeritud varade eelarvestamise muudatus 0 390 000
SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 1 220 333 177 037 831
Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 220 333 5 546 938
Sotsiaalkaitse valdkonna arendused ja haldus 0 4 852 560
Tervisevaldkonna teenuste halduse tagamine 0 1 667 000
Baasinfrastruktuuri uuendamine 0 108 333
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmevaramu 0 450 000
Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurendamine töötasu toetuste maksmiseks 0 57 600 000
Pensioni II samba riigpoolne hüvitis lahkujatele (sissemaksete peatamine) 0 90 500 000
Pensioni II samba reformi ettevalmistavate kulude katmine 0 1 250 000
Vanemahüvitise arvestusperioodis töötusega seotud muudatustega kaasnevad
0 63 000
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) arenduskulud
Toetusmeede COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmiseks üldarstiabi
0 5 000 000
teenuse osutajatele ja Eesti Perearstide Seltsi arendustegevuste kulud
SARS-CoV-2 testimise korraldamine 0 10 000 000
VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 0 89 000
Washingtonis asuva Kommunismiohvrite muuseumi toetamine 0 89 000
ÜLERIIGILISED 63 961 868 476 856 250
IKT jaotamata vahendid 4 000 000 6 074 689
Välistoetuste tagastused* 3 000 000 14 500 000
Välisteenistuse seadus 1 000 000 4 750 000
Riigiasutuste rendimaksed 1 192 513 16 399 915
Riiklik kaasfinantseering ning taaste- ja vastupidavusrahastu horisontaalsed rakendamiskulud 10 996 355 344 114 564
Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele 7 123 000 26 723 000
IT vajaku kompenseerimine 30 000 000 30 000 000
SARS-CoV-2 antigeeni enesetestimise vahendid koolidele 6 650 000 6 650 000
Riigikogu poolt eraldatud regionaalsed toetused 0 385 399
Tulemusreserv 0 12 533 676
FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja Eesti etapp 0 340 000
Tekkepõhine eelarve kohandus 0 7 305 282
RKAS rendimaksete arvestuspõhimõtete muudatus 0 941 625
IT võrgu investeeringud olemasolevasse taristusse 0 5 000 000
Ametiasutuste väljaviimisega seotud kulud 0 1 138 100
* Tegevuse "Välistoetuste tagastused" eelarvest kaetakse lootusetuks tunnistatud ja mitteolulise suurusega tagasinõuded ning rakendussüsteemist
tingitud mitteabikõlblikud kulud.
Riigikantselei Meie 19.01.2022 nr 1.1-27/781-1
[email protected]
Nende tegevuste, milleks võib
kasutada Vabariigi Valitsuse
reservi sihtotstarbelisi vahendeid,
loetelu muutmine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks ettepaneku muuta loetelu nendest
tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid.
Palume võimalusel võtta nimetatud materjal Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a istungi
päevakorda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Seletuskiri
2. Protokolli märgitava otsuse eelnõu
3. Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi
vahendeid, loetelu
Triin Käpp 611 3116
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi
vahendeid, loetelu muutmise seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi
koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste
rahastamiseks. Tegevused, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi
vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega.
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite
eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt tuleb sihtotstarbelise
reservi vahendite eraldamiseks viidata sihtotstarbelise reservi taotluse esitamisel Vabariigi
Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud.
Valitsuskabineti 02.12.2021 nõupidamisel käsitleti Eesti idapiiri ehitustegevuse kiirendamise
võimalusi ja sellega kaasnevaid eelarvevajadusi. Välispiiri valvamise tugevdamiseks ning
piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimise tagamiseks otsustati 2021. ja 2022. aasta
kulude katteks suurendada 2021. aastal Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis
Siseministeeriumile ette nähtud idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikulude
vahendite mahtu reservi sihtotstarbeta vahendite arvel 1,7 miljoni euro võrra.
Valitsuse 16.12.2021 istungil otsustati kiita põhimõtteliselt heaks tegevusena, milleks võib
eraldada Kultuuriministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid,
naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri
korraldamine. Otsustati, et rahandusminister koostöös kultuuriministriga peab planeerima
alagrupiturniiri korralduskulude katteks Kultuuriministeeriumi valitsemisalale Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahenditesse 2022. aastal 950 000 eurot reservi sihtotstarbeta
vahendite arvel.
Eelnevast tulenevalt teeb rahandusminister vahendite eraldamise võimaldamiseks ettepaneku
muuta nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi
vahendeid, loetelu ja lisada sinna:
1. Siseministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse idapiiri väljaehitamise ning taristu
ülalpidamise püsikuludeks juurde 1 700 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt 2021.
aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi mahtu.
2. Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse naiste võrkpalli Euroopa
meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamiseks 950 000
eurot. Vähendada selleks vastavalt 2022. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi
mahtu.
Lisaks teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku näha ette nende tegevuste,
milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetellu:
1
1. Siseministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi
PPA) konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tuleneva lisakulu katteks 390 000
eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis
üleriigiliste vahendite all oleva tegevuse „Tekkepõhine eelarve kohandus“ 2021. aasta
eelarvet.
2. Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse Film Estonia toetusmeetme
auditeeritud kulude katteks täiendavad 444 721 eurot. Vähendada selleks vastavalt
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all
oleva tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ 2021. aasta eelarvet.
3. Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse kultuuriväärtusega leiu
leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks täiendavad 32 849 eurot. Vähendada selleks
vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi
valitsemisala all oleva tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide projektide
halduskulu“ 2021. aasta eelarvet.
4. Justiitsministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse rahapesuvastase võitluse
tõhustamiseks Ameerika Ühendriikidesse lähetatud Eesti eriesindaja kulude katteks
250 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises
reservis Rahandusministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Rahapesu vastase
võitlusega seotud tegevused“ 2022. aasta eelarvet.
Tegevuste loetelus on kajastatud ka muudatused, mis tehti loetellu 2022. aasta riigieelarve
eelnõu menetlemisel Riigikogus (vt täpsemalt ptk 2.7).
1.2 Seletuskirja ettevalmistaja
Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse analüütik
Triin Käpp (611 3116,
[email protected]).
2. Eelarveliste vahendite vajaduse ja muudatuste detailsem taust
2.1 Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud
Valitsuskabineti 02.12.2021 nõupidamisel käsitleti Eesti idapiiri ehitustegevuse kiirendamise
võimalusi ja sellega kaasnevaid eelarvevajadusi.
Maismaapiir jagati ehitusprojekti järgi 11 lõiguks. Esimeses etapis alustati töödega lõikudes
1-3, järgneb 4-6 ning seejärel 7-8 ja 11. Tulenevalt piiratud eelarvest ei ole maismaapiiril
kavandatud suuremahulisi tegevusi 20,7 km pikkusel lõigul (lõigud 9 ja 10). Nimetatud
lõikudes on seniste plaanide järgi kavandatud lihtsamad pinnaseparandustööd, et muuta
piiririba paremini läbitavaks. Arvestades Valgevene ja tema naabruses asuvate Euroopa Liidu
liikmesriikide piiridel toimuvat, pidas Siseministeerium vajalikuks, et piiri välja ehitamise
käigus rajatakse viivitusaed ka piirilõikudesse 9 ja 10. Hinnanguliselt on viivitusaia rajamise
kulu koos projekteerimise ja projektijuhtimisega 6,63 miljonit eurot. Projekteerimise- ja
ehitusehange on võimalik välja kuulutada paari kuu jooksul alates rahastamise otsusest ning
ehitustööde valmimise tähtaeg oleks 2023. aasta III kvartalis. Juhul, kui kasutada
2
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, on võimalik saavutada lõpptulemus ca 3
kuud varem ehk 2023. aasta II kvartalis
Narva jõele on seni rajatud seirepositsioonid, mis võimaldavad 70% ulatuses jõepiiri valvata
tehnilise seirega. Kogu Narva jõe jälgimiseks on vajalik rajada täiendavalt 15 radari- ja
kaamerapositsiooni, mille rajamise maksumus on ca 11,8 miljonit eurot. Siseministeerium tegi
ettepaneku esimeses etapis investeerida Narva jõe seire suurendamiseks 7,8 miljonit eurot, mis
võimaldab luua valmisoleku Narva jõe katmiseks 95% ulatuses tehnilise valvega.
Tulenevalt rahastuse puudumisest on samuti ajatatud Narva jõe kallasalale patrulltee rajamine.
Patrulltee olemasolu võimaldab vältida pikki ümbersõite ning tagada kiirem reageerimine
sündmustele. Lisaks patrullteele tuleb välja ehitada 7 silda ning antud arenduse maksumus on
hinnanguliselt 8,07 miljonit eurot. Alates rahastamise otsusest võtab patrullteede valmimine
aega 3,5 aastat. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral oleks võimalik
saavutada lõpptulemus kuni 6 kuud kiiremini.
Kolme täiendava arendustegevuse maksumus kokku on 22 469 635 eurot ning tegevuste
realiseerimise aeg kuni 5 aastat.
Valitsuskabineti 02.12.2021 nõupidamisel otsustati välispiiri valvamise tugevdamiseks ning
piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimise tagamiseks näha Siseministeeriumile kuni
2026. aastani ette 22,47 miljonit eurot lisaks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse
vahenditesse juba planeeritud idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikulude
vahenditele. Sh sätestati, et:
1) 2021.–2022. aasta kulude katteks suurendatakse 2021. aastal Vabariigi Valitsuse
reservi sihtotstarbeliste idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikulude
vahendite mahtu reservi sihtotstarbeta vahendite arvel 1,7 miljoni euro võrra ning
2) Rahandusministeeriumil koostöös Siseministeeriumiga tuleb esitada piiritaristu
arendamise eelarvevajadus valitsuskabineti nõupidamisele 2023. aasta riigieelarve
eelnõu ja riigi eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus arvestamiseks, lähtudes
2021.–2022. aasta tegelikest kuludest.
2.2 Naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniir
Eesti Võrkpalli Liit on rahvusvahelisele võrkpalli alaliidule avaldanud soovi korraldada Eestis
2023. aastal naiste Euroopa meistrivõistluste (edaspidi EM) finaalturniiri üks
alagrupiturniiridest. Võrkpalli naiste EM-i alagrupiturniiri korraldamine Eestis läheb
spordialaliidu praeguse prognoosi kohaselt maksma 1,9 mln eurot, millest 1,6 mln eurot
taotletakse riigilt. Piletimüügi tuluks prognoositakse 0,15 mln eurot, Tallinna linna toetuseks
0,1 mln ja erasektori panuseks 0,05 mln eurot.
Turniir toimub 2023. aasta augusti teises pooles Saku Suurhallis. Täpsemad turniiri kuupäevad
selguvad 2022. aastal. Riigipoolne toetus sellises mahus on oluline, sest ainult piletitulu ja
sponsorite abiga ei ole võimalik finaalturniiri tipptasemel korraldata. Lisaks puudub
rahvusvahelise võrkpalliliidu rahaline toetus. Väiksema eelarvega ei saa finaalturniiri
korraldada, sest võistluste korraldamiseks on seatud väga kõrged standardid ja tingimused.
Turniiri korraldamiskulud võib jagada kaheks:
3
1,25 mln eurot otsesed korraldamiskulud (võistluspaikade rent, võistkondade majutus,
toitlustus, transport, meedia jms);
0,65 mln eurot korraldusõiguse tasu rahvusvahelisele spordialaliidule.
Korraldusõigus anti 2021. aasta detsembris ning 2021. aasta detsembris tuli rahvusvahelisele
võrkpalli alaliidule CEV tasuda ka korraldusõiguse tasu 650 000 eurot. Nimetatud kulu katteks
eraldati Kultuuriministeeriumile vahendid Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 korraldusega nr 443.
2022. ja 2023. aastal on toetuse vajadus kokku 950 000 eurot. Selleks, et Eesti Võrkpalli
Liidule anda kindlustunne, tehti Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 istungil ettepanek, et valitsus
kiidaks põhimõtteliselt heaks seisukoha eraldada Kultuuriministeeriumile Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelisse reservi vahendeid naiste võrkpalli EM finaalturniiri alagrupiturniiri
korraldamiseks 2022. aastal, vähendades selleks vastavalt 2022. aasta Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbeta reservi.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta ja järgnevate aastate eelarve on täies mahus ära
planeeritud ja suures osas kohustustega kaetud ning seal ei leidu täiendavaid vabu vahendeid
võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri
korraldamise toetamiseks.
2.3 PPA konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tulenev lisavajadus
PPA-l on üldjuhul võimekus hoida asitõendite ja arestitud varana äravõetud sõidukeid oma
territooriumil, kuid puudub võimekus hoida neid vajalikus mahus sisetingimustes, mis tagaks
paremal määral vara säilimise. Lisaks puudub PPA-l võimekus suuremahulisi asitõendeid,
arestitud ja konfiskeeritud vara transportida. Seetõttu tuleb teenused, mille osas puudub PPA-l
võimekus, lepingupartneritelt sisse osta. Peale hoidmise ja transpordi tuleb sisse osta teenus ka
vara hindamise osas (nt kinnisvara, väärismetall ja -kivid, maalid, kellad jne), mis eeldavad
atesteeritud hindajate/ekspertide või vastava sertifikaadiga spetsialistide olemasolu ning tasuda
muid varaga seotud makseid (nt korteri arestimise korral kommunaalmakseid).
Aastast 2014 on kajastatud lepingupartneritelt soetatud asitõendite ning arestitud ja
konfiskeeritud vara hoidmisega seotud teenuseid raamatupidamise kontol 10369010 - muud
nõuded. Kõik menetlused ei lõppe aga vara konfiskeerimisega ning ka tulu vara võõrandamisest
jääb saamata. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 23 lg 6 näeb ette, et tulu
ja nõue võetakse bilansis arvele nõudeõiguse tekkimisel, kui tulu laekumine hinnatakse
tõenäoliseks. Kuna tulu laekumine ei ole 100% kindel, siis nõuet üles võtta ei tohiks, vaid kulud
tuleks näidata perioodikuludena. Kuni 2021. aastani on PPA kajastanud kriminaalmenetluste
raames äravõetud (arestitud) esemete transportimise, hoiustamise, säilitamisega või
hävitamisega seotud kulusid bilansis nõuete (ehk ettemaksuna) kontol seni, kuni
kriminaalmenetlus on lõppenud, et siis kajastada nimetatud kulud arestitud varade
võõrandamisest tekkivate tulude vähendamisena. Seega raamatupidamise mõistes kulu ei
tekkinud, vaid vähenesid tulud. Nüüd tuleb vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse suunisele need
kulud siiski kohe ka raamatupidamises kuludes kajastada kulu tekkimise hetkel. Tulude
vähendamist Riigi Tugiteenuste Keskus enam ei luba.
4
Siseministeerium prognoosib, et 31.12.2021 seisuga on PPA nõuete kontol 390 000 euro
ulatuses nõudeid (so varasemate aastate ettemaksed), mille ühekordseks kuludesse kandmiseks
on PPA-l vaja selle summa ulatuses tekkepõhist eelarvet. Siseministeeriumi hinnangul pole
võimalik valitsemisala 2021. aasta eelarvest sellises mahus vabu vahendeid leida.
Rahandusministeerium ja Siseministeerium teevad ettepaneku, et vahendid PPA konfiskeeritud
vara eelarvestamise muutusest tuleneva 2021. aasta lisavajaduse katteks nähakse
Siseministeeriumi valitsemisalale ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis üleriigiliste
vahendite all oleva tegevuse „Tekkepõhine eelarve kohandus“ 2021. aasta eelarve arvel.
2.4 Lisavahendid toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmiseks
Alates 2019. aastast tõsteti Kultuuriministeeriumi eelarvest 2 000 000 eurot Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelisse reservi põhjusel, et väliskapitalil Eestis toodetavate filmide (toetusmehhanismi
Film Estonia) iga-aastaseid kulusid ja väljamakseid on raske prognoosida. Kuna filmitootmine
on pikaajaline protsess, mis toimub reeglina mitme aasta jooksul, on lõpptähtagade täpne
planeerimine keeruline. Sellest tulenevalt jääb meetme toetusotsuse ja väljamaksete vahele
reeglina periood, mis ületab mitut eelarveaastat ja on raskesti planeeritav.
Toetusmeetme esimestel rakendamisaastatel tehti toetusotsuseid ja väljamakseteni veel ei
jõutud, seega tekkisid eelarvejäägid. 2021. aastal valmis rohkem filme, mis tõi kaasa
toetusmeetmest rohkemate väljamaksete vajaduse. Eelarve ja kulude tekkepõhise kajastamise
põhimõttest lähtudes pole õige 2021. aastal tekkinud kulusid kajastada 2022. aastal lihtsalt
seetõttu, et 2021. aasta sihtotstarbelises reservis pole piisavalt vahendeid.
2021. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist on Film Estonia auditeeritud kulude
katteks vaja eraldada veel 630 964 eurot. Seisuga 31.12.2021 on tegevuse „Film Estonia filmide
tootmine“ vahendite jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis 186 243 eurot.
Puuduolev 444 721 eurot on võimalik katta vahenditest, mis planeeriti Kultuuriministeeriumi
valitsemisalale Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi finaalturniiridel osalevate
meeskondade tarbeks, kuid jäid täies mahus kasutamata. Tegevuse „Finaalturniiridel osalevad
meeskonnad“ eelarve jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis seisuga 31.12.2021 on
459 601 eurot.
Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium teevad ettepaneku, et vajalikud täiendavad
vahendid Film Estonia auditeeritud 2021. aasta kulude katteks nähakse Kultuuriministeeriumile
ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva
tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ 2021. aasta eelarve arvel.
2.5 Lisavahendid Kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks
Muinsuskaitseseaduse § 28 lõike 1 alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada
leiuautasu, mille suurust on keeruline ette prognoosida. Juhul kui leiu leidjale makstav autasu
on suurem kui Muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid, esitab
Muinsuskaitseamet vastavalt kultuuriministri määrusele „Arheoloogilise leiu leidjale leiutasu
määramise kord, otsinguvahendi loaga ja otsinguvahendi kasutamisega seotud nõuded ning
nõuded täienduskoolituse läbiviijale“ § 4 lg 2 valdkonna eest vastutava ministri kaudu taotluse
5
tasu jaoks vajaliku summa eraldamiseks. Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi on selleks
otstarbeks 2021.- 2025. aastaks planeeritud 100 000 eurot aastas.
Muinsuskaitseameti 2021. aasta eelarves on leiuautasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot,
millest 3470 eurot on amet juba välja maksnud leiutasudeks.
Muinsuskaitseamet on otsustanud määrata leiutasu 42-le leiu või leiukogumi leidjale, milleks
on 2021. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vaja eraldada veel 82 989 eurot.
Seisuga 31.12.2021 on tegevuse „Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile“ vahendite
jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis 50 140 eurot. Puuduolev 32 849 eurot on
võimalik katta vahenditest, mis planeeriti Kultuuriministeeriumi valitsemisalale Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbelisse reservi Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu
katteks, kuid jäid täies mahus kasutamata. Tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide
projektide halduskulu“ eelarve jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis seisuga
31.12.2021 on 120 000 eurot.
Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium teevad ettepaneku, et vajalikud täiendavad
vahendid Kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasude väljamaksmiseks nähakse
Kultuuriministeeriumile ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis
Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide
projektide halduskulu“ 2021. aasta eelarve arvel.
2.6 Eesti eriesindaja Ameerika Ühendriikides rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks
Vabariigi Valitsuse 26.03.2020 kabinetiistungil otsustati, et Rahandusministeeriumil ja
Justiitsministeeriumil tuleb töötada välja lahendus Eesti eriesindaja määramiseks Ameerika
Ühendriikidesse rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks. Justiitsministeerium esitas
28.08.2020 sel teemal memorandumi Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele.
Eriesindaja lähetamine Ameerika Ühendriikidesse on otstarbekas laiemalt, kui üksnes
käimasolevaid ja võimalikke tulevasi rahapesuga seotud menetlusi silmas pidades. Eriesindaja
prioriteetne tööülesanne on toimida sideohvitserina Ameerika Ühendriikides Eesti Vabariigi
territooriumil tegutsevate või tegutsenud krediidiasutuste suhtes toimetatavate rahapesu vastase
võitluse reeglite menetlustes. Lisaks neile menetlustele seisab eriesindaja Eesti huvide eest
õigus- ja politseikoostöös üldiselt. Mõistlik on eriesindaja ressurssi kasutada terviklikult
selleks, et vahendada Eesti ja Ameerika Ühendriikide asutustest lähtuvaid õigusabipalveid ja
koostöövajadusi, aidata mõista probleeme, mis takistavad operatiivset koostööd ja luua
usalduslikke isiklikke kontakte Ameerika Ühendriikide asjakohaste ametiisikutega. Seega on
tegemist Eesti Vabariigi justiits- ja siseasjade eriesindajaga Ameerika Ühendriikides.
Eriesindaja saatmiseks oli tarvis luua täiendav ametikoht. Kuna ilma lisarahastuseta ei olnud
prokuratuuri eelarvest võimalik eriesindaja saatmiseks vajalikke summasid leida, samuti ei
olnud ilma täiendava ametikoha loomiseta võimalik kedagi pikaajalisse lähetusse saata ilma
prokuratuurile pandud ülesannete täitmist tõsiselt kahjustamata, esitas Justiitsministeerium
Rahandusministeeriumile RES 2021-2024 protsessis lisataotluse summas 250 000 eurot, kuid
raha eraldamise kohta otsust ei tehtud. Seejärel taotles Justiitsministeerium eriesindaja 2021.
aasta ametikoha kulude katteks 250 000 eurot ühekordse eraldisena Vabariigi Valitsuse
reservist.
6
Kuna eriesindaja saatmine Ameerika Ühendriikidesse vaid üheks aastaks ei ole mõistlik ning
ka RES 2022-2025 protsessis Justiitsministeeriumile lisavahendite eraldamise kohta otsust ei
tehtud, teeb Rahandusministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga ettepaneku näha 2022.
aastaks Justiitsministeeriumi valitsemisalale rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks Ameerika
Ühendriikidesse lähetatud Eesti eriesindaja kulude katteks 250 000 eurot ette Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbelisse reservi Rahandusministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse
„Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused“ vahendite arvel.
2.7 Muudatused tegevuste loetelus 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel
Riigikogus
2022. aasta riigieelarve eelnõu lugemiste vahel Riigikogus tehti nende tegevuste, milleks võib
kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetellu järgmised muudatused:
Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest tõsteti III lugemise
muudatusettepanekuga Haridus- ja Teadusministeeriumile ümber 6,1 mln eurot
(koos käibemaksuga) sihtotstarbeliselt Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara
soetamiseks, millest pool (3 mln eurot) on ette nähtud õppevahendite soetamiseks ja
pool (3 mlneurot) investeeringuteks. Kogusummast 1 mln eurot on planeeritud
käibemaksuks.
Keskkonnaministeerium suunas III lugemise muudatusettepanekuga Vabariigi
Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Avaandmete direktiivi ülevõtmiseks
vajalikud IT-investeeringud summas 2 mln eurot aastal 2022 ja 2022-2025 aasta
osas tööjõu- ja majandamiskulud summas 2 mln eurot. Vahendid suunati ümber
sihtotstarbelisse reservi, kuna avaandmete direktiivi rakendamise ulatus ja täpne
rakendamise ajakava (2-aastane üleminekuaeg) on veel täpsemalt määratlemata ning
ressursi vajadus hinnanguline.
III lugemise muudatusettepanekuga suurendati valitsemisalade eelarvetes
regionaalseid investeeringuid, toetades erinevaid kolmanda sektori ja
kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kuludena fraktsioonide poolt esitatud
ettepanekutest ja rahanduskomisjonile laekunud pöördumistest tulenevalt.
Katteallikaks oli Vabariigi Valitsuse reserv 2 780 000 euro ulatuses, sh Vabariigi
Valitsuse reservi sihtotstarbelised vahendid 385 399 eurot.
Sotsiaalministeeriumi eelarvest suunati III lugemise muudatusettepanekuga 6,65 mln
eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi üldhariduskoolide ja päevaõppe
kutseõppeasutuste õpilastele ja õpetajatele ning nendega võrdsustatud koolipere
liikmetele SARS-CoV-2 antigeeni enesetestimise vahendite hankimiseks. Esialgse kava
kohaselt on koolide antigeeni kiirtestide 2022. aasta hanke läbiviija Haridus- ja
Teadusministeerium.
7
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2022
Päevakorrapunkt nr
Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid,
loetelu muutmine
1. Näha ette nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi
sihtotstarbelisi vahendeid, loetelusse:
1) Siseministeeriumi valitsemisalale tegevuse „Idapiiri väljaehitamine ning taristu
ja ülalpidamise püsikulud“ 2021. aasta eelarvesse täiendavalt 1 700 000 eurot.
Vähendada selleks vastavalt 2021. aasta Vabariigi Valitsuse reservi
sihtotstarbeta vahendeid.
2) Siseministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse Politsei- ja Piirivalveameti
konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tuleneva lisakulu katteks 390 000
eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis
üleriigiliste vahendite all oleva tegevuse „Tekkepõhine eelarve kohandus“ 2021.
aasta eelarvet.
3) Kultuuriministeeriumi valitsemisalale tegevuse „Film Estonia filmide tootmine“
2021. aasta eelarvesse täiendavalt 444 721 eurot. Vähendada selleks vastavalt
Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi
valitsemisala all oleva tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ 2021.
aasta eelarvet.
4) Kultuuriministeeriumi valitsemisalale tegevuse „Leiutasude väljamaksmine
Muinsuskaitseametile“ 2021. aasta eelarvesse täiendavalt 32 849 eurot.
Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis
Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Euroopa Liidu
struktuurifondide projektide halduskulu“ 2021. aasta eelarvet.
5) Kultuuriministeeriumi valitsemisalale naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste
2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamise kuludeks 2022. aastal 950
000 eurot. Vähendada selleks vastavalt 2022. aasta Vabariigi Valitsuse reservi
sihtotstarbeta vahendeid.
6) Justiitsministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse rahapesuvastase võitluse
tõhustamiseks Ameerika Ühendriikidesse lähetatud Eesti eriesindaja kulude
katteks 250 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse
sihtotstarbelises reservis Rahandusministeeriumi valitsemisala all oleva
tegevuse „Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused“ 2022. aasta eelarvet.
2. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud muudatused nende tegevuste, milleks
võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelusse ning
avaldada see ministeeriumi veebilehel.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär