dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi tegevuste loetelu muutmine

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2022
Viit
1.1-27/781-1
Registreeritud
19. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27
Vastutaja
Triin Käpp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Finantstalitus)

Failid

  • 📎1.1-27781-1 19.01.2022 Väljaminev kiri.asice1262 KB

Sisu (failidest)

NENDE TEGEVUSTE, MILLEKS VÕIB KASUTADA VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISI VAHENDEID, LOETELU Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused 2022 2021-2025 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv KOKKU 116 354 724 867 827 723 RIIGIKANTSELEI haldusala 0 60 000 Valitsusportaal 0 60 000 HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 5 889 126 13 174 126 Likvideeritud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ettemaksete jäägi tekkepõhine limiit 889 126 2 674 126 Haridus- ja Noorteametile Eestikeelse hariduse tegevuskava 2022 5 000 000 5 000 000 Teadusuuringute tegemiseks COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks 0 5 500 000 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala 6 866 667 26 298 639 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 16 667 87 501 Konkurentsiameti lisarahastus 700 000 2 800 000 Avaliku teabe seaduse muutmine 5 900 000 22 100 000 Eesti Vabariigi justiits- ja siseasjade eriesindaja Ameerika Ühendriikides 250 000 250 000 Kogu olemasoleva infrastruktuuri ja teenustasemete hoidmise tagamisega seotud lisavajadused 0 411 138 Vanglatele C-hepatiidi ravimite soetamine kinnipeetavate ravijuhendijärgse ravi tagamiseks 0 650 000 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 600 000 2 600 000 Käibemaksu kulu USA toetusele (Kaitseliit) 600 000 2 600 000 KESKKONNAMINISTEERIUMI valitsemisala 4 000 000 10 000 000 Avaandmete direktiivi ülevõtmine 4 000 000 10 000 000 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 12 869 121 40 515 739 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 400 000 3 355 279 Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede 2 000 000 10 000 000 Küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 1 000 001 4 198 831 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 45 000 295 000 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 60 000 327 151 Film Estonia filmide tootmine 2 000 000 11 042 509 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 000 532 849 Koalitsioonileping - Linnateater 6 314 120 8 314 120 Naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniir 950 000 950 000 Võrkpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir 0 1 500 000 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 1 809 279 7 671 394 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 409 279 1 793 205 Ohutusjuurdluse Keskusele allvee-uuringute ja elektroonilise simulatsioonimudeli tellimiseks 1 400 000 3 000 000 Eesti turismiettevõtete toetusmeetme täiendav rahastamine 0 2 878 189 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 1 846 161 39 774 726 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 377 500 1 388 167 Maksu- ja Tolliametile kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamisega kaasnevad IT- 550 000 550 000 investeeringud Viljandi Linnavalitsusele Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamiseks 440 000 440 000 Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 478 661 478 661 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele tulumaksuseaduse muudatuste rakendamisega 0 400 000 kaasnevad IT-investeeringud Andmeteenuse võimekuse loomine 0 1 080 000 Riigihalduse ministrile isikukaitsevahendite soetamiseks 0 21 269 898 Isikukaitsevahendite ladustamise korraldamine 0 168 000 Riigi keskse isikukaitsevahendite varu täiendamine sotsiaalhoolekande asutuste tarbeks ning 0 2 500 000 vahendite ladustamine ja jaotamine Toetusmeede kohalikele omavalitsustele COVID-19 vastu vaktsineerimisega hõlmatuse 0 11 500 000 tõstmiseks SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 17 292 169 73 750 017 Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud 14 459 459 54 536 352 Digitippkohtumise turvalisus 300 000 1 500 000 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus 1 205 232 10 154 556 ELi Terroristliku veebisisu eemaldamist reguleeriv määrus (TCO) 1 327 478 5 209 342 Eesti keele õppemahu suurendamine välismaalastele 0 580 000 Narva Aleksandri Suurkirik 0 647 500 Siseministeeriumi hoonete renoveerimine 0 158 000 Rõuge depoohoone ehituskulud 0 250 000 Politseiüksuse ESTPOL5 Leedu missiooni jätkamiseks 0 324 268 Konfiskeeritud varade eelarvestamise muudatus 0 390 000 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 1 220 333 177 037 831 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 220 333 5 546 938 Sotsiaalkaitse valdkonna arendused ja haldus 0 4 852 560 Tervisevaldkonna teenuste halduse tagamine 0 1 667 000 Baasinfrastruktuuri uuendamine 0 108 333 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmevaramu 0 450 000 Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali suurendamine töötasu toetuste maksmiseks 0 57 600 000 Pensioni II samba riigpoolne hüvitis lahkujatele (sissemaksete peatamine) 0 90 500 000 Pensioni II samba reformi ettevalmistavate kulude katmine 0 1 250 000 Vanemahüvitise arvestusperioodis töötusega seotud muudatustega kaasnevad 0 63 000 Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS) arenduskulud Toetusmeede COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimisega hõlmatuse tõstmiseks üldarstiabi 0 5 000 000 teenuse osutajatele ja Eesti Perearstide Seltsi arendustegevuste kulud SARS-CoV-2 testimise korraldamine 0 10 000 000 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 0 89 000 Washingtonis asuva Kommunismiohvrite muuseumi toetamine 0 89 000 ÜLERIIGILISED 63 961 868 476 856 250 IKT jaotamata vahendid 4 000 000 6 074 689 Välistoetuste tagastused* 3 000 000 14 500 000 Välisteenistuse seadus 1 000 000 4 750 000 Riigiasutuste rendimaksed 1 192 513 16 399 915 Riiklik kaasfinantseering ning taaste- ja vastupidavusrahastu horisontaalsed rakendamiskulud 10 996 355 344 114 564 Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele 7 123 000 26 723 000 IT vajaku kompenseerimine 30 000 000 30 000 000 SARS-CoV-2 antigeeni enesetestimise vahendid koolidele 6 650 000 6 650 000 Riigikogu poolt eraldatud regionaalsed toetused 0 385 399 Tulemusreserv 0 12 533 676 FIA autoralli maailmameistrivõistluste sarja Eesti etapp 0 340 000 Tekkepõhine eelarve kohandus 0 7 305 282 RKAS rendimaksete arvestuspõhimõtete muudatus 0 941 625 IT võrgu investeeringud olemasolevasse taristusse 0 5 000 000 Ametiasutuste väljaviimisega seotud kulud 0 1 138 100 * Tegevuse "Välistoetuste tagastused" eelarvest kaetakse lootusetuks tunnistatud ja mitteolulise suurusega tagasinõuded ning rakendussüsteemist tingitud mitteabikõlblikud kulud. Riigikantselei Meie 19.01.2022 nr 1.1-27/781-1 [email protected] Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelu muutmine Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks ettepaneku muuta loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Palume võimalusel võtta nimetatud materjal Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Seletuskiri 2. Protokolli märgitava otsuse eelnõu 3. Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelu Triin Käpp 611 3116 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelu muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Tegevused, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt tuleb sihtotstarbelise reservi vahendite eraldamiseks viidata sihtotstarbelise reservi taotluse esitamisel Vabariigi Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud. Valitsuskabineti 02.12.2021 nõupidamisel käsitleti Eesti idapiiri ehitustegevuse kiirendamise võimalusi ja sellega kaasnevaid eelarvevajadusi. Välispiiri valvamise tugevdamiseks ning piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimise tagamiseks otsustati 2021. ja 2022. aasta kulude katteks suurendada 2021. aastal Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Siseministeeriumile ette nähtud idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikulude vahendite mahtu reservi sihtotstarbeta vahendite arvel 1,7 miljoni euro võrra. Valitsuse 16.12.2021 istungil otsustati kiita põhimõtteliselt heaks tegevusena, milleks võib eraldada Kultuuriministeeriumile Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamine. Otsustati, et rahandusminister koostöös kultuuriministriga peab planeerima alagrupiturniiri korralduskulude katteks Kultuuriministeeriumi valitsemisalale Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahenditesse 2022. aastal 950 000 eurot reservi sihtotstarbeta vahendite arvel. Eelnevast tulenevalt teeb rahandusminister vahendite eraldamise võimaldamiseks ettepaneku muuta nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelu ja lisada sinna: 1. Siseministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikuludeks juurde 1 700 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt 2021. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi mahtu. 2. Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamiseks 950 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt 2022. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi mahtu. Lisaks teeb rahandusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku näha ette nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetellu: 1 1. Siseministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tuleneva lisakulu katteks 390 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis üleriigiliste vahendite all oleva tegevuse „Tekkepõhine eelarve kohandus“ 2021. aasta eelarvet. 2. Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse Film Estonia toetusmeetme auditeeritud kulude katteks täiendavad 444 721 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ 2021. aasta eelarvet. 3. Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks täiendavad 32 849 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu“ 2021. aasta eelarvet. 4. Justiitsministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks Ameerika Ühendriikidesse lähetatud Eesti eriesindaja kulude katteks 250 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Rahandusministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused“ 2022. aasta eelarvet. Tegevuste loetelus on kajastatud ka muudatused, mis tehti loetellu 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus (vt täpsemalt ptk 2.7). 1.2 Seletuskirja ettevalmistaja Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse analüütik Triin Käpp (611 3116, [email protected]). 2. Eelarveliste vahendite vajaduse ja muudatuste detailsem taust 2.1 Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud Valitsuskabineti 02.12.2021 nõupidamisel käsitleti Eesti idapiiri ehitustegevuse kiirendamise võimalusi ja sellega kaasnevaid eelarvevajadusi. Maismaapiir jagati ehitusprojekti järgi 11 lõiguks. Esimeses etapis alustati töödega lõikudes 1-3, järgneb 4-6 ning seejärel 7-8 ja 11. Tulenevalt piiratud eelarvest ei ole maismaapiiril kavandatud suuremahulisi tegevusi 20,7 km pikkusel lõigul (lõigud 9 ja 10). Nimetatud lõikudes on seniste plaanide järgi kavandatud lihtsamad pinnaseparandustööd, et muuta piiririba paremini läbitavaks. Arvestades Valgevene ja tema naabruses asuvate Euroopa Liidu liikmesriikide piiridel toimuvat, pidas Siseministeerium vajalikuks, et piiri välja ehitamise käigus rajatakse viivitusaed ka piirilõikudesse 9 ja 10. Hinnanguliselt on viivitusaia rajamise kulu koos projekteerimise ja projektijuhtimisega 6,63 miljonit eurot. Projekteerimise- ja ehitusehange on võimalik välja kuulutada paari kuu jooksul alates rahastamise otsusest ning ehitustööde valmimise tähtaeg oleks 2023. aasta III kvartalis. Juhul, kui kasutada 2 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, on võimalik saavutada lõpptulemus ca 3 kuud varem ehk 2023. aasta II kvartalis Narva jõele on seni rajatud seirepositsioonid, mis võimaldavad 70% ulatuses jõepiiri valvata tehnilise seirega. Kogu Narva jõe jälgimiseks on vajalik rajada täiendavalt 15 radari- ja kaamerapositsiooni, mille rajamise maksumus on ca 11,8 miljonit eurot. Siseministeerium tegi ettepaneku esimeses etapis investeerida Narva jõe seire suurendamiseks 7,8 miljonit eurot, mis võimaldab luua valmisoleku Narva jõe katmiseks 95% ulatuses tehnilise valvega. Tulenevalt rahastuse puudumisest on samuti ajatatud Narva jõe kallasalale patrulltee rajamine. Patrulltee olemasolu võimaldab vältida pikki ümbersõite ning tagada kiirem reageerimine sündmustele. Lisaks patrullteele tuleb välja ehitada 7 silda ning antud arenduse maksumus on hinnanguliselt 8,07 miljonit eurot. Alates rahastamise otsusest võtab patrullteede valmimine aega 3,5 aastat. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral oleks võimalik saavutada lõpptulemus kuni 6 kuud kiiremini. Kolme täiendava arendustegevuse maksumus kokku on 22 469 635 eurot ning tegevuste realiseerimise aeg kuni 5 aastat. Valitsuskabineti 02.12.2021 nõupidamisel otsustati välispiiri valvamise tugevdamiseks ning piiritaristu täiendavate arendusplaanide elluviimise tagamiseks näha Siseministeeriumile kuni 2026. aastani ette 22,47 miljonit eurot lisaks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse juba planeeritud idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikulude vahenditele. Sh sätestati, et: 1) 2021.–2022. aasta kulude katteks suurendatakse 2021. aastal Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste idapiiri väljaehitamise ning taristu ülalpidamise püsikulude vahendite mahtu reservi sihtotstarbeta vahendite arvel 1,7 miljoni euro võrra ning 2) Rahandusministeeriumil koostöös Siseministeeriumiga tuleb esitada piiritaristu arendamise eelarvevajadus valitsuskabineti nõupidamisele 2023. aasta riigieelarve eelnõu ja riigi eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus arvestamiseks, lähtudes 2021.–2022. aasta tegelikest kuludest. 2.2 Naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniir Eesti Võrkpalli Liit on rahvusvahelisele võrkpalli alaliidule avaldanud soovi korraldada Eestis 2023. aastal naiste Euroopa meistrivõistluste (edaspidi EM) finaalturniiri üks alagrupiturniiridest. Võrkpalli naiste EM-i alagrupiturniiri korraldamine Eestis läheb spordialaliidu praeguse prognoosi kohaselt maksma 1,9 mln eurot, millest 1,6 mln eurot taotletakse riigilt. Piletimüügi tuluks prognoositakse 0,15 mln eurot, Tallinna linna toetuseks 0,1 mln ja erasektori panuseks 0,05 mln eurot. Turniir toimub 2023. aasta augusti teises pooles Saku Suurhallis. Täpsemad turniiri kuupäevad selguvad 2022. aastal. Riigipoolne toetus sellises mahus on oluline, sest ainult piletitulu ja sponsorite abiga ei ole võimalik finaalturniiri tipptasemel korraldata. Lisaks puudub rahvusvahelise võrkpalliliidu rahaline toetus. Väiksema eelarvega ei saa finaalturniiri korraldada, sest võistluste korraldamiseks on seatud väga kõrged standardid ja tingimused. Turniiri korraldamiskulud võib jagada kaheks: 3  1,25 mln eurot otsesed korraldamiskulud (võistluspaikade rent, võistkondade majutus, toitlustus, transport, meedia jms);  0,65 mln eurot korraldusõiguse tasu rahvusvahelisele spordialaliidule. Korraldusõigus anti 2021. aasta detsembris ning 2021. aasta detsembris tuli rahvusvahelisele võrkpalli alaliidule CEV tasuda ka korraldusõiguse tasu 650 000 eurot. Nimetatud kulu katteks eraldati Kultuuriministeeriumile vahendid Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 korraldusega nr 443. 2022. ja 2023. aastal on toetuse vajadus kokku 950 000 eurot. Selleks, et Eesti Võrkpalli Liidule anda kindlustunne, tehti Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 istungil ettepanek, et valitsus kiidaks põhimõtteliselt heaks seisukoha eraldada Kultuuriministeeriumile Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi vahendeid naiste võrkpalli EM finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamiseks 2022. aastal, vähendades selleks vastavalt 2022. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2021. aasta ja järgnevate aastate eelarve on täies mahus ära planeeritud ja suures osas kohustustega kaetud ning seal ei leidu täiendavaid vabu vahendeid võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamise toetamiseks. 2.3 PPA konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tulenev lisavajadus PPA-l on üldjuhul võimekus hoida asitõendite ja arestitud varana äravõetud sõidukeid oma territooriumil, kuid puudub võimekus hoida neid vajalikus mahus sisetingimustes, mis tagaks paremal määral vara säilimise. Lisaks puudub PPA-l võimekus suuremahulisi asitõendeid, arestitud ja konfiskeeritud vara transportida. Seetõttu tuleb teenused, mille osas puudub PPA-l võimekus, lepingupartneritelt sisse osta. Peale hoidmise ja transpordi tuleb sisse osta teenus ka vara hindamise osas (nt kinnisvara, väärismetall ja -kivid, maalid, kellad jne), mis eeldavad atesteeritud hindajate/ekspertide või vastava sertifikaadiga spetsialistide olemasolu ning tasuda muid varaga seotud makseid (nt korteri arestimise korral kommunaalmakseid). Aastast 2014 on kajastatud lepingupartneritelt soetatud asitõendite ning arestitud ja konfiskeeritud vara hoidmisega seotud teenuseid raamatupidamise kontol 10369010 - muud nõuded. Kõik menetlused ei lõppe aga vara konfiskeerimisega ning ka tulu vara võõrandamisest jääb saamata. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 23 lg 6 näeb ette, et tulu ja nõue võetakse bilansis arvele nõudeõiguse tekkimisel, kui tulu laekumine hinnatakse tõenäoliseks. Kuna tulu laekumine ei ole 100% kindel, siis nõuet üles võtta ei tohiks, vaid kulud tuleks näidata perioodikuludena. Kuni 2021. aastani on PPA kajastanud kriminaalmenetluste raames äravõetud (arestitud) esemete transportimise, hoiustamise, säilitamisega või hävitamisega seotud kulusid bilansis nõuete (ehk ettemaksuna) kontol seni, kuni kriminaalmenetlus on lõppenud, et siis kajastada nimetatud kulud arestitud varade võõrandamisest tekkivate tulude vähendamisena. Seega raamatupidamise mõistes kulu ei tekkinud, vaid vähenesid tulud. Nüüd tuleb vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse suunisele need kulud siiski kohe ka raamatupidamises kuludes kajastada kulu tekkimise hetkel. Tulude vähendamist Riigi Tugiteenuste Keskus enam ei luba. 4 Siseministeerium prognoosib, et 31.12.2021 seisuga on PPA nõuete kontol 390 000 euro ulatuses nõudeid (so varasemate aastate ettemaksed), mille ühekordseks kuludesse kandmiseks on PPA-l vaja selle summa ulatuses tekkepõhist eelarvet. Siseministeeriumi hinnangul pole võimalik valitsemisala 2021. aasta eelarvest sellises mahus vabu vahendeid leida. Rahandusministeerium ja Siseministeerium teevad ettepaneku, et vahendid PPA konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tuleneva 2021. aasta lisavajaduse katteks nähakse Siseministeeriumi valitsemisalale ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis üleriigiliste vahendite all oleva tegevuse „Tekkepõhine eelarve kohandus“ 2021. aasta eelarve arvel. 2.4 Lisavahendid toetusmehhanismi Film Estonia kulude katmiseks Alates 2019. aastast tõsteti Kultuuriministeeriumi eelarvest 2 000 000 eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi põhjusel, et väliskapitalil Eestis toodetavate filmide (toetusmehhanismi Film Estonia) iga-aastaseid kulusid ja väljamakseid on raske prognoosida. Kuna filmitootmine on pikaajaline protsess, mis toimub reeglina mitme aasta jooksul, on lõpptähtagade täpne planeerimine keeruline. Sellest tulenevalt jääb meetme toetusotsuse ja väljamaksete vahele reeglina periood, mis ületab mitut eelarveaastat ja on raskesti planeeritav. Toetusmeetme esimestel rakendamisaastatel tehti toetusotsuseid ja väljamakseteni veel ei jõutud, seega tekkisid eelarvejäägid. 2021. aastal valmis rohkem filme, mis tõi kaasa toetusmeetmest rohkemate väljamaksete vajaduse. Eelarve ja kulude tekkepõhise kajastamise põhimõttest lähtudes pole õige 2021. aastal tekkinud kulusid kajastada 2022. aastal lihtsalt seetõttu, et 2021. aasta sihtotstarbelises reservis pole piisavalt vahendeid. 2021. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist on Film Estonia auditeeritud kulude katteks vaja eraldada veel 630 964 eurot. Seisuga 31.12.2021 on tegevuse „Film Estonia filmide tootmine“ vahendite jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis 186 243 eurot. Puuduolev 444 721 eurot on võimalik katta vahenditest, mis planeeriti Kultuuriministeeriumi valitsemisalale Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi finaalturniiridel osalevate meeskondade tarbeks, kuid jäid täies mahus kasutamata. Tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ eelarve jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis seisuga 31.12.2021 on 459 601 eurot. Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium teevad ettepaneku, et vajalikud täiendavad vahendid Film Estonia auditeeritud 2021. aasta kulude katteks nähakse Kultuuriministeeriumile ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ 2021. aasta eelarve arvel. 2.5 Lisavahendid Kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks Muinsuskaitseseaduse § 28 lõike 1 alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiuautasu, mille suurust on keeruline ette prognoosida. Juhul kui leiu leidjale makstav autasu on suurem kui Muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid, esitab Muinsuskaitseamet vastavalt kultuuriministri määrusele „Arheoloogilise leiu leidjale leiutasu määramise kord, otsinguvahendi loaga ja otsinguvahendi kasutamisega seotud nõuded ning nõuded täienduskoolituse läbiviijale“ § 4 lg 2 valdkonna eest vastutava ministri kaudu taotluse 5 tasu jaoks vajaliku summa eraldamiseks. Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi on selleks otstarbeks 2021.- 2025. aastaks planeeritud 100 000 eurot aastas. Muinsuskaitseameti 2021. aasta eelarves on leiuautasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot, millest 3470 eurot on amet juba välja maksnud leiutasudeks. Muinsuskaitseamet on otsustanud määrata leiutasu 42-le leiu või leiukogumi leidjale, milleks on 2021. aasta Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist vaja eraldada veel 82 989 eurot. Seisuga 31.12.2021 on tegevuse „Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile“ vahendite jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis 50 140 eurot. Puuduolev 32 849 eurot on võimalik katta vahenditest, mis planeeriti Kultuuriministeeriumi valitsemisalale Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu katteks, kuid jäid täies mahus kasutamata. Tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu“ eelarve jääk Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis seisuga 31.12.2021 on 120 000 eurot. Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium teevad ettepaneku, et vajalikud täiendavad vahendid Kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasude väljamaksmiseks nähakse Kultuuriministeeriumile ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu“ 2021. aasta eelarve arvel. 2.6 Eesti eriesindaja Ameerika Ühendriikides rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks Vabariigi Valitsuse 26.03.2020 kabinetiistungil otsustati, et Rahandusministeeriumil ja Justiitsministeeriumil tuleb töötada välja lahendus Eesti eriesindaja määramiseks Ameerika Ühendriikidesse rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks. Justiitsministeerium esitas 28.08.2020 sel teemal memorandumi Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele. Eriesindaja lähetamine Ameerika Ühendriikidesse on otstarbekas laiemalt, kui üksnes käimasolevaid ja võimalikke tulevasi rahapesuga seotud menetlusi silmas pidades. Eriesindaja prioriteetne tööülesanne on toimida sideohvitserina Ameerika Ühendriikides Eesti Vabariigi territooriumil tegutsevate või tegutsenud krediidiasutuste suhtes toimetatavate rahapesu vastase võitluse reeglite menetlustes. Lisaks neile menetlustele seisab eriesindaja Eesti huvide eest õigus- ja politseikoostöös üldiselt. Mõistlik on eriesindaja ressurssi kasutada terviklikult selleks, et vahendada Eesti ja Ameerika Ühendriikide asutustest lähtuvaid õigusabipalveid ja koostöövajadusi, aidata mõista probleeme, mis takistavad operatiivset koostööd ja luua usalduslikke isiklikke kontakte Ameerika Ühendriikide asjakohaste ametiisikutega. Seega on tegemist Eesti Vabariigi justiits- ja siseasjade eriesindajaga Ameerika Ühendriikides. Eriesindaja saatmiseks oli tarvis luua täiendav ametikoht. Kuna ilma lisarahastuseta ei olnud prokuratuuri eelarvest võimalik eriesindaja saatmiseks vajalikke summasid leida, samuti ei olnud ilma täiendava ametikoha loomiseta võimalik kedagi pikaajalisse lähetusse saata ilma prokuratuurile pandud ülesannete täitmist tõsiselt kahjustamata, esitas Justiitsministeerium Rahandusministeeriumile RES 2021-2024 protsessis lisataotluse summas 250 000 eurot, kuid raha eraldamise kohta otsust ei tehtud. Seejärel taotles Justiitsministeerium eriesindaja 2021. aasta ametikoha kulude katteks 250 000 eurot ühekordse eraldisena Vabariigi Valitsuse reservist. 6 Kuna eriesindaja saatmine Ameerika Ühendriikidesse vaid üheks aastaks ei ole mõistlik ning ka RES 2022-2025 protsessis Justiitsministeeriumile lisavahendite eraldamise kohta otsust ei tehtud, teeb Rahandusministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga ettepaneku näha 2022. aastaks Justiitsministeeriumi valitsemisalale rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks Ameerika Ühendriikidesse lähetatud Eesti eriesindaja kulude katteks 250 000 eurot ette Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi Rahandusministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused“ vahendite arvel. 2.7 Muudatused tegevuste loetelus 2022. aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus 2022. aasta riigieelarve eelnõu lugemiste vahel Riigikogus tehti nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetellu järgmised muudatused:  Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest tõsteti III lugemise muudatusettepanekuga Haridus- ja Teadusministeeriumile ümber 6,1 mln eurot (koos käibemaksuga) sihtotstarbeliselt Tallinna Muusika- ja Balletikooli vallasvara soetamiseks, millest pool (3 mln eurot) on ette nähtud õppevahendite soetamiseks ja pool (3 mlneurot) investeeringuteks. Kogusummast 1 mln eurot on planeeritud käibemaksuks.  Keskkonnaministeerium suunas III lugemise muudatusettepanekuga Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Avaandmete direktiivi ülevõtmiseks vajalikud IT-investeeringud summas 2 mln eurot aastal 2022 ja 2022-2025 aasta osas tööjõu- ja majandamiskulud summas 2 mln eurot. Vahendid suunati ümber sihtotstarbelisse reservi, kuna avaandmete direktiivi rakendamise ulatus ja täpne rakendamise ajakava (2-aastane üleminekuaeg) on veel täpsemalt määratlemata ning ressursi vajadus hinnanguline.  III lugemise muudatusettepanekuga suurendati valitsemisalade eelarvetes regionaalseid investeeringuid, toetades erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kuludena fraktsioonide poolt esitatud ettepanekutest ja rahanduskomisjonile laekunud pöördumistest tulenevalt. Katteallikaks oli Vabariigi Valitsuse reserv 2 780 000 euro ulatuses, sh Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelised vahendid 385 399 eurot.  Sotsiaalministeeriumi eelarvest suunati III lugemise muudatusettepanekuga 6,65 mln eurot Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi üldhariduskoolide ja päevaõppe kutseõppeasutuste õpilastele ja õpetajatele ning nendega võrdsustatud koolipere liikmetele SARS-CoV-2 antigeeni enesetestimise vahendite hankimiseks. Esialgse kava kohaselt on koolide antigeeni kiirtestide 2022. aasta hanke läbiviija Haridus- ja Teadusministeerium. 7 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2022 Päevakorrapunkt nr Nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelu muutmine 1. Näha ette nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelusse: 1) Siseministeeriumi valitsemisalale tegevuse „Idapiiri väljaehitamine ning taristu ja ülalpidamise püsikulud“ 2021. aasta eelarvesse täiendavalt 1 700 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt 2021. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid. 2) Siseministeeriumi valitsemisalale 2021. aastasse Politsei- ja Piirivalveameti konfiskeeritud vara eelarvestamise muutusest tuleneva lisakulu katteks 390 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis üleriigiliste vahendite all oleva tegevuse „Tekkepõhine eelarve kohandus“ 2021. aasta eelarvet. 3) Kultuuriministeeriumi valitsemisalale tegevuse „Film Estonia filmide tootmine“ 2021. aasta eelarvesse täiendavalt 444 721 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Finaalturniiridel osalevad meeskonnad“ 2021. aasta eelarvet. 4) Kultuuriministeeriumi valitsemisalale tegevuse „Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile“ 2021. aasta eelarvesse täiendavalt 32 849 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Kultuuriministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu“ 2021. aasta eelarvet. 5) Kultuuriministeeriumi valitsemisalale naiste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste 2023. aasta finaalturniiri alagrupiturniiri korraldamise kuludeks 2022. aastal 950 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt 2022. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendeid. 6) Justiitsministeeriumi valitsemisalale 2022. aastasse rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks Ameerika Ühendriikidesse lähetatud Eesti eriesindaja kulude katteks 250 000 eurot. Vähendada selleks vastavalt Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis Rahandusministeeriumi valitsemisala all oleva tegevuse „Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused“ 2022. aasta eelarvet. 2. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud muudatused nende tegevuste, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, loetelusse ning avaldada see ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →