Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 31-dets-2021
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 430 139 060
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -967 711
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -1 782 725
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -1 782 725
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 859 608
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -0,89% -0,67% -0,22%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -0,61% -0,55% -0,06%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -0,61% -0,55% -0,06%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,88 0,42 0,46
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 48,18% 207 240 977
100%
keskpank 16,93% 72 818 849
krediidiasutus 32,58% 140 143 375
35% 0,11%
ettevõte 2,31% 9 935 859
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 11,86% 51 021 277
Aa2 1,18% 5 056 507
Aa3 16,39% 70 507 939
P-1 53,64% 230 734 487
Eesti Pank 16,93% 72 818 849
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Eesti Pank 16,93% 100% 83,07% 72 818 849
Bpifrance Financement SA 12,85% 20% 7,15% 55 262 707
Austria 12,59% 20% 7,41% 54 146 320
OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 11,06% 20% 8,94% 47 565 013
CPPIB Capital Inc. 6,32% 20% 13,68% 27 169 210
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 66,90% 287 765 538
hoius 5,11% 21 989 660
kontojääk 27,99% 120 383 862
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 430 139 060
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 31.12.2021 seisuga 31.12.2021
muud
Eesti Pank
40%
17%
CPPIB Capital P-1
Inc. Eesti Pank 54%
Aaa
6% 17%
12%
OP Corporate
Bpifrance Aa2
Bank plc Eesti
filiaal Financement 1%
Austria SA Aa3
11%
13% 13% 16%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulu, tulusus
aasta baasil on portfellil 1,63% ja normportfellil 1,46%
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 500,0 9,00%
140 8,00%
400,0 7,00%
135
6,00%
130
300,0 5,00%
125 4,00%
120 200,0 3,00%
2,00%
115
100,0 1,00%
110 0,00%
105 0,0 -1,00%
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.12.2021.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 31. detsember 2021.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
31. detsembri 2021 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 430,1
miljonit eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga 1,8
miljoni euro võrra. 2021. aasta algusest on reservi laekunud 0,9 miljonit eurot, millest
enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis. 2020. aasta jooksul laekus
reservi 18,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2019. aasta
kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine
(tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis-
strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis-
piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi
riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses
hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning
rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2021. aasta IV kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (65,1% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning
hoiusesse (32,6%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,3%). Suurima osakaalu paigutustest
moodustavad Eesti Panga kontojääk (16,9%), Bpifrance Financement’i (12,9%) ja
Austria (12,6%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 66,9%
ning hoius ja kontojäägid 33,1%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks
moodustavad 82,4% reservi mahust investeeringud keskpanka ja kõrgeima
krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja
Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard &
Poor’s AAA) emitentidesse.
Reservi tulusus
Stabiliseerimisreservi vahendid on paigutatud kuni 4-aastase tähtajaga euros
emiteeritud võlakirjadesse. Kvartali jooksul võlakirjade tootlused tõusid ehk hinnad
langesid. Tootluste tõusule on kaasa aidanud oodatust kõrgemad inflatsiooninäitajad
1
ning keskpankade sammud rahapoliitika karmistamise suunas. Reservi 2021. aasta IV
kvartali tulusus oli -0,89% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,67%.
Reservi tulusus aasta algusest oli 2021. aasta detsembri lõpu seisuga -0,61%,
normportfelli vastava perioodi tulusus oli -0,55%. Praeguses negatiivsete
intressimäärade keskkonnas investeeringutelt positiivse tulususe saavutamise
võimalus peaaegu puudub. Eesmärk on negatiivsetelt intressimääradelt tekkivat
kahjumit minimeerida ja ületada normportfelli tulusust.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärasid ei ole muudetud ning EKP jätkab
euroala majandust toetava rahapoliitikaga, et inflatsioon stabiliseeruks keskpikas
perspektiivis 2% inflatsioonieesmärgi tasemel. EKP tolereerib teatud ülemineku-
perioodi jooksul inflatsioonieesmärgist mõõdukalt kõrgemat inflatsiooni. Erakorralise
varaostukava (PEPP) ostude mahtu vähendati eelmise kvartaliga võrreldes nii
neljandas kui ka tulevas kvartalis. PEPP ostud lõpetatakse 2022. aasta märtsi lõpus.
Samas PEPP ostudega võidakse vajadusel jätkata, kui on vaja võidelda pandeemiast
tingitud negatiivsete šokkide vastu. PEPP ostude reinvesteerimisperioodi pikendati
vähemalt 2024. aasta lõpuni. EKP varaostuprogrammi (APP) suuruseks on 2022.
aasta teises kvartalis 40 miljardit eurot ja kolmandas kvartalis 30 miljardit eurot.
Alates oktoobrist on APP mahuks 20 miljardit eurot. Netovaraostud on kavas lõpetada
vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.
USA Föderaalreserv (FED) on asunud rahapoliitikat karmistama, vähendades järk-
järgult võlakirjade ostuprogrammi. FED-i presidendi J. Powell’i sõnul ei ole kõrge
inflatsioon enam ajutise loomuga. Tõenäoliselt soovib FED võlakirjaprogrammist
kiiremini väljuda ja hakata juba 2022. aasta esimeses pooles baasintressimäärasid
tõstma.
14. jaanuar 2022.
2
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 19.01.2022 nr 7-4.1/776-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 31.12.2021
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 31.12.2021. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.12.2021.pdf 1 lehel.
2. seletuskiri_aruande_juurde_31.12.2021.pdf 2 lehel.
3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel.
Tarmo Ibrus 6113302
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
14.01.2022
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 31.12.2021. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 31.12.2021. a.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär