dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2022
Viit
1.1-11/764-1
Registreeritud
19. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
2. veebruar 2022

Failid

  • 📎Esituskiri.asice347 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Siseministeerium 17.01.2022 nr 15.1-2/265 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisad: 1. seaduse eelnõu 4 lehel; 2. seletuskiri 12 lehel; 3. seletuskirja lisa 1 9 lehel; 4. seletuskirja lisa 2 1 lehel. Liina Martinson 637 7422 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 EELNÕU 12 .12.2021 I sikut tõendavate dokumentide seaduse , konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 . Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „ 12) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus .“; 2) paragrahvi 7 lõi kes 3 asendatakse sõnad „ või isikutunnistus“ sõnadega „ , isikutunnistus või Euroopa Liidu liikmesriigi, s ealhulgas Eesti väljastatud Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus “; 3) paragrahvi 9 1 lõikes 3 asendatakse sõnad „ja elamisloakaart“ sõnadega „, elamisloakaart, tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus“; 4) paragrahvi 9 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse suhtes.“; 5 ) paragrahvi 11 1 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isiku t isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel. (1 2 ) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isiku t tema kodakondsusjärgse riigi poolt kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel .“; 6) paragrahvi 11 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3 ) Tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa või Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse välja andmisel välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele tuvastab lapse isiku Eesti konsulaarametnik lapse sünnitunnistuse ja vanema ütluste alusel.“; 7 ) paragrahvi 12 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ või Välisministeeriumi kaudu “ sõnadega „, Välisministeeriumi või Euroopa Liidu liikmesriigi välis esinduse kaudu “; 8 ) paragrahvi 12 1 täiendatakse lõikega 2 5 järgmises sõnastuses: „(2 5 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 1 ei kohaldata t agasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse suhtes .“; 9 ) paragrahvi 15 lõi kes 3 asendatakse sõnad „ ja tagasipöördumise loa“ sõnadega „ , tagasipöördumise loa ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse “; 10 ) paragrahvi 15 lõike 5 punkti s 1 asendatakse sõnad „ ja tagasipöördumise loa “ sõnadega „ , tagasipöördumise loa ja Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse “ ; 1 1 ) seaduse 8 1 . peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 8 1 . peatükk EUROOPA LIIDU TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUS § 36 3 . Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus (1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus antakse Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või see ei ole ajutiselt kättesaadav . (2) Esindamata on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik juhul, kui tema kodakondsusjärgsel riigil ei ole kolmandas riigis või Euroopa Liidus välisesindust või kui sealsel välisesindusel või aukonsulil ei ole võimali k konkreetsel juhul tagasipöördumisdokumenti anda. § 36 4 . Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse kehtivus (1) Euroopa Liidu tagasipöördumis tunnistuse kehtivusaeg määratakse arvestusega, et E uroopa Liidu tagasipöördumistunnistus peab kehtima kauem, kui kulub aega tagasipöördumisele, samuti tuleb arvesse võtta tagasipöördumisel ööbimiseks ja ümberistumisteks kuluvat aega. (2) Euroopa Liidu t agasipöördumistunnistus tagastatakse lõplikku sihtkohta saabumisel sihtriigi piirivalveametnikele või passi väljastamise eest vastutavale ametiasutus ele . “. § 2 . Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ § 27 lõigetes 2 ja 3 “ tekstiosaga „ § 27 lõigetes 1 1 , 2 ja 3, § 30 1 lõikes 2 “; 2 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3 ) Konsulaarteenust osutatakse välisriigi kodanikule selles Eesti Vabariigi välisesinduses , mille konsulaarpiirkonnas on välisriigi kodaniku registreeritud elukoht. (4 ) Konsulaarametnik või konsulaarsekretär võib põhjendatud vajaduse korral konsulaarteenust osutada konsulaarpiirkonnas seaduslikul t viibivale, kuid seal mitte elavale välisriigi kodanikule, sealhulgas juhul, kui välisriigi kodaniku elukohariigis puudub Eesti Vabariigi välisesindus . “; 3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Juhul kui Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse väljaandmise taotlus on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonnas, daktüloskopeerib k onsulaarametnik taotleja ning edastab daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed taotluse menetlusse võtmiseks Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt. “; 4 ) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Konsulaarametnik annab Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt. “; 5 ) paragrahvi 67 lõike 1 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 6 ) paragrahvid 68 ja 69 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 70 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Konsulaarametnik edastab isiku või ametiasutuse kirjalikul taotlusel dokumendi Eesti või välisriigi ametiasutusele, kui välislepinguga või seaduse alusel ei ole ette nähtud teistsugust korda. “. § 3 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „või 316“ tekstiosaga „, 316 või 319 lõikes 1“; 2 ) paragrahvi 271 lõikes 2 asendatakse arv „50“ arvuga „60“; 3 ) paragrahvi 271 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elamisõigust tõendava dokumendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 20 eurot, mis tasutakse dokumendi taotlemisel. Dokumendi väljastuskoha muutmisel pärast dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamiseks võtmist käesolevas lõikes nimetatud riigilõivu ei tagastata. “; 4 ) paragrahvi 272 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „25“ arvuga „30“; 5 ) paragrahvi 272 lõikes 2 asendatakse arv „35“ arvuga „40“; 6 ) paragrahvi 272 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõivu 30 eurot.”; 7 ) paragrahvi 272 lõigetest 8, 10 – 13 ja 16 jäetakse välja sõnad „ biomeetriliste andmetega“; 8 ) paragrahvi 272 lõikes 8 asendatakse arv „40“ arvuga „45“; 9 ) paragrahvi 272 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 10 ) paragrahvi 272 lõikes 11 asendatakse arv „50“ arvuga „55“; 11 ) paragrahvi 272 lõikes 12 asendatakse arv „65“ arvuga „70“; 12 ) paragrahvi 272 lõiget 12 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui nimetatud toimingut taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduskeskkonna kaudu, tasutakse riigilõivu 60 eurot.”; 13 ) paragrahvi 272 lõiget 19 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) 40 eurot, kui tegemist on alla üheaastase lapsega, kellele ei ole eelnevalt väljastatud isikut tõendavat dokumenti. “; 14 ) paragrahvi 273 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 nimetatud dokumendi väljastamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 20 eurot, mis tasutakse dokumendi taotlemisel. Dokumendi väljastuskoha muutmisel pärast dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamiseks võtmist käesolevas lõikes nimetatud riigilõivu ei tagastata. “; 15 ) paragrahvi 275 esimeses lauses asendatakse arv „55“ arvuga „65“; 1 6 ) paragrahvi 276 lõigetes 9 ja 10 a sendatakse arv „20“ arvuga „80“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“.................... 2022 . a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.. ...“....................... 2022 . a Isikut t õendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Isikut tõendavate dokumentide seaduse, k onsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud, et tuua Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljastamise alus seaduse tasandile ning anda volitusnorm valdkonda reguleeriva ministri määruse kehtestamiseks E uroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vormi ja menetluskorra kohta. Eelnõuga viiakse isikut tõendavate dokumentide seadus ( edaspidi ITDS ) ja konsulaarseadus ( edaspidi KonS ) kooskõlla E u roopa Liidu Nõukogu otsus est 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 18.06.2019, lk 1 – 12) (edaspidi n õukogu otsus ) tulenevate nõuetega . Siiani on otsus t rakenda tud Välisministeeriumi põhimääruse § 20 punkti 16 ja sellele tuginedes väljaantud ministri käskkirja alusel. Sellega seo ses k avandatakse eelnõuga järgmised muudatused: - ITDS - i alusel välja antavate isikut tõendavate dokumentide loetellu lisatakse Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus (edaspidi ka EL - i tagasipöördumistunnistus ); - kehtestatakse tingimused, mille alusel Euroop a Liidu liikmesriigi kodanikule väljastatakse EL - i tagasipöördumistunnistus; - sätestatakse erisused EL - i tagasipöördumistunnistuse väljastamisel; - valdkonna eest vastutaval e ministrile (välisminister) antakse volitus kehtestada E L - i tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotluse vorm ning EL - i tagasipöördumistunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord. Samuti ajakohastatakse eelnõuga KonS-i , tunnistatakse kehtetuks ajale jalgu jäänud sätted ja täpsustatakse mittediplomaatilisel teenistu s kohal töötavate teenistujate õigusi lihtsamate konsulaartoimingute tegemise võimaldamiseks. Muudatused on seotud KonS - i 28. detsembril 2019 jõustunud muudatustega, millega määrati kindlaks nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär . Ü htlasi toodi kehtivasse õigusesse sisse mõiste „konsulaarsekretär“, ke lleks on mittediplomaatilisel kohal töötav teenistuja, kes võib osutada kavandatud muudatuste kohaselt konsulaarteenust. Kahe aasta jooksul on tekkinud vajadus täiendada nende konsulaartoimingute loetelu, mida võib osutada konsulaarsekretär, isikusamasuse tuvastamise ga tõestamistoimingu tegemisel ning juhul , kui Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse väljaandmise taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA ) iseteeninduskeskkonnas, taotleja daktüloskopeeri misega ning daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed e edastamisega PPA-le . Lisaks muudetakse eelnõuga riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestatakse uued riigilõivud toimingute eest, mis siiamaani on lõivustamata . R iigilõivud viiaks e vastavusse tegelike kulutustega . Muudatused on seotud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) 6. jaanuaril 2020 jõustunud muudatustega , millega samuti muudeti riigilõivumäärasid välisesinduses tehtavate toimingute eest ja kehtestati uued riigilõivud toimingute eest, mis olid varem lõivustamata , ning millega ühtlasi ajakohastati P PA toimingutega seotud RLS -i regulatsiooni. Samuti kaasajasta takse PPA toimingutega seotud RLS regulatsiooni. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk (637 7448 , [email protected] ), sama osakonna 1. büroo (konsulaarteenuste büroo) direktor Monika Metspalu (637 7447 , [email protected] ), sama osakonna 2. büroo (konsulaarabi büroo) nõunik Tiina Kallasmaa (637 7446 , [email protected] ) ja juriidilise osakonna 1. büroo (rahvusvahelise õiguse büroo) jurist Liina Martinson (637 7422 , [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud EL -i õiguse rakendamisega. Ee lnõuga lisatakse riigisisesesse õigusesse n õukogu otsusest tulenevad õigusnormid, mis käsitlevad tingimusi ja korda, mille alusel antakse esindamata kodanikele kolmandates riikides või Euroopa Liidus EL -i tagasipöördumistunnistus, ning kehtestatakse sellise dokumendi ühtne vorming. Eelnõuga muudetakse ITDS -i ja Kon S -i praegu kehtivaid redaktsioone, mille terviktekstid on avaldatud vastavalt märkega RT I, 15.10.2021, 3, RT I, 08.07.2021, 8 , ning RLS-i 01.02.2022 jõustuvat redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.12.2021, 6. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vaja Riigikogu poolthäälteenamus t . 2. Seaduse eesmärk Liidu kodakondsus on liikmesriikide kodanike põhistaatus. Sellega antakse igale liidu kodanikule õigus saada kolmanda riigi territooriumil või EL - is, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud, kaitset teise liikmesriigi diplomaatilistelt ja konsulaarasutustelt samadel tingimustel kui selle teise liikmesriigi kodanikel. Eelnõu põhieesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla n õukogu otsusest tuleneva te nõu etega ning viia valdkonna regulatsioon kooskõlla EL - i õigusega. Eelnõu eesmärk on täiendada KonS - i ja ITDS - i sätetega, mis võimaldavad taotluse korral väljastada EL - i tagasipöördumistunnistuse igale kolmandas riigis või EL - is olevale esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või ei ole ajutiselt kättesaadav , näiteks reisi ajal sündinud vastsündinule või isikule, kelle dokumendid on aegunud ja kodakondsusjärgne liikmesriik ei saa neid kergesti asendada. Teise eesmärgina ajakohastatakse eelnõuga konsulaar teenuste ja toimingute osutamise sätteid KonS-is ning täiendatakse RLS-i , viies riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. RLS-i m uudatuste eesmärk on muuhulgas kaasajastada PPA toimingutega seotud RLS regulatsiooni ja diferentseerida PPA teenindustes, posti ja e-postiga ning iseteeninduskeskkonnas teostavate toimingute eest võetavate riigilõivude määrasid. Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavat sust, kuna eelnõu on seotud EL i õigusakti rakendamisega hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt. Eelnõusse lisatud mu u d muudatused on tehnilist laadi ning kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktiga 5 . Nende jaoks ei ole samuti vaja koostada väljatöötamiskavatsus t , kuna muudatuste rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 , millega muudetakse ITDS - i, koosneb 1 1 punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 2 punktiga 12 ja lisatakse ITDS -i alusel väljaantavate dokumentide hulka E L-i tagas i pöördumistunnistus. Punktiga 2 täiendatakse § 7 lõiget 3 selliselt, et Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval Euroopa Liidu kodanikul arvestatakse isikut tõendava dokumendina ka Euroopa Liidu liikmesriigi, s ealhulgas Eesti väljastatud E L-i tagasipöördumistunnistust. Kehtiva seaduse kohaselt peab Eestisse saabuval, Eestis ajutiselt viibival ja Eestist lahkuval Euroopa Liidu kodanikul olema kehtiv kodakondsusjärgse riigi reisidokument või isikutunnistus. Punktiga 3 muudetakse seaduse § 9¹ lõiget 3. Paragrahvi lõige 1 näeb ette, et kui isikunimes on võõrtähti , kantakse isikunimi dokumenti Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) ümberkirjutusreeglite kohaselt, säilitades võimaluse korral algupärased tähed. Lõike 2 kohaselt , kui isiku eesnimi ületab 30 tähemärki või perekonnanimi ületab 28 tähemärki, kantakse see dokumenti nii, et nime lõpust jäetakse kirjutamata tähed, mis andmevälja reale ei mahu. Lõikes 3 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel kantakse isikunimi algupärasel kujul dokumendi märkustelehele ning kanne kinnitatakse pits eriga . Erandina on lõikes nimetatud isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus ja elamisloakaart, mille puhul märkusteleht puudub. Eelnõuga lisatakse erandite hulka ka tagasipöördumistunnistus, tagasipöördumise luba ja E L -i tagasipöördumistunnistus, kuna nende kolme dokumendi puhul puudub samuti märkusteleht. Punktiga 4 täiendatakse § 9 3 lõikega 5. Paragrahv iga 9 3 reguleeri takse foto või näokujutise dokumenti kandmist. Lõige 2 võimaldab usulistel põhjustel olla dokumendifotol peakattega, kuid religioossetest tõekspidamistest tuleneva peakatte kandmise kohustuslikkuse kohta peab lõike 3 kohaselt andma kirjaliku arvamuse Siseministeerium. Lõike 4 kohaselt tuleb dokumendi väljaandjale koos dokumendi taotlusega esitada ka Siseministeeriumi arvamus. Eelnõuga sätestatakse, et § 9 3 lõiked 3 ja 4 ei kohaldu EL -i tagasipöördumistunnistusele, kuna välisriigis hädasolevalt EL -i kodanikult ei saa nõuda Siseministeeriumi arvamuse esitamist. Punktiga 5 täiendatakse § 11 1 lõi getega 1 1 ja 1 2 . Paragrahvi 11 1 lõi kes 1 on sätesta tud , et dokumendi väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS ) kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Eelnõuga sätestatakse erisus, mille kohaselt aegunud dokumendi puhul väljaantava tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa puhu kontrollitakse isiku t isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmete (varasem dokumendifoto) ja isiku ütluste alusel (lg 1 1 ). EL tagasipöördumistunnistuse puhul kontrollitakse isiku t dokumendi taotleja kodakondsusjärgse riigi poolt kinnitatud isiku tuvastamise andmete ja isiku ütluste alusel (lg 1 2 ). Punktiga 6 täiendatakse § 11 1 lõikega 3 . Paragrahvi 11 1 lõi kes 2 on sätesta tud , kuidas tuvastatakse isik juhul, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud ITDS- i s sätestatud dokumenti. Sellisel juhul tuvastab dokumendi taotleja isiku PPA . Eelnõuga luuakse erisus välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa või E L -i t agasipöördumistunnistuse välja andmisel ning sätestatakse, et sellisel juhul tuvastab lapse isiku Eesti välisesindus lapse sünnitunnistuse ja vanema ütluste alusel. Punktiga 7 täiendatakse seaduse § 12 1 lõiget 1 ja lisatakse võimalus dokumendi väljastamiseks Euroopa Liidu liikmesriigi välis esinduse kaudu. Kehtiva korra kohaselt saab dokumendi väljastada üksnes P PA või Välisministeeriumi kaudu. Punktiga 8 täiendatakse § 12 1 uue lõikega, milles sätestatakse erisus sama paragrahvi lõike 2 1 kohaldamisele tagasipöördumistunnistuse, tagasipöördumise loa ja E L -i tagasipöördumistunnistuse suhtes. Lõike 2 1 kohaselt võib dokumendi väljastada ka esindajale, kui isik on dokumendi taotlemisel volitanud esindajat oma dokumenti kätte saama. Ta gasi pöördumistunnistus, tagasipöördumise l uba ja EL -i taga s ipöördumistunnistus väljastatakse isiklikult. Punktiga 9 täiendatakse § 15 lõikes 3 olevat volitusnormi ja pannakse valdkonna eest vastutavale ministrile (vä l isminister) kohustus kehtestada E L-i tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotluse vorm. Punktiga 10 täiendatakse § 15 lõike 5 punkti 1 ning sätestatakse, et peale diplomaatilise passi, tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa annab Välisministeerium välja ja tunnistab kehtetuks ka EL -i tagasipöördumistunnistuse. Punktiga 11 muudetakse seaduse 8 1 . peatükk i ja esitatakse selle uus sõnastus . Kehtivas seaduses on 8 1 . peatükk ( „ Vastutus “ ) juba olemas ning peatükk koos selle ainukese paragrahviga (§ 36 3 ) on tunnistatud kehtetuks. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 lõike 1 kohaselt ei anta uue paragrahvi või muu struktuuriosa lisamise korral sellele samas seaduses varem kehtetuks tunnistatud struktuuriosa numbrit. Normitehnika käsiraamatu § 37 kommentaar is 1 on öeldud : „ Kui on vaja seadust täiendada uue paragrahvi või muu struktuuriosaga, siis tuleb see paigutada õigussüstemaatiliselt sobivasse kohta, välja arvatud varem kehtetuks tunnistatud struktuuriosa kohale… “ D irektiivi ülevõtmise kohustuse tõttu on vaja täiendada ITDS - i uue peatükiga, mi lles sätesta ta ks e EL -i tagasipöördumistunnistuse andmise alused ja kehtivus. Loogilise järjestuse kohaselt peaks uus peatükk asuma 8. peatüki ( „ Tagasipöördumistunnistus ja tagasipöördumise luba “ ) järel . Kuna kehtetuks tunnistatud 8 1 . peatüki pealkiri on „Vastutus“ ning sellele järgnev 9. peatükk on „Rakendussätted“, ei sobituks EL -i tagasipöördumistunnistus õigussüstemaatiliselt nende kahe peatüki vahele võimaliku numeratsiooniga 8 2 . Samuti ei saaks täiendada 8. peatükki ega lisada sinna EL -i tagasipöördumistunnistust puudutavaid sätteid, kuna 8. peatüki viimane paragrahv on numbriga § 36 2 ja järgmine paragrahv on juba 8 1 . peatüki kehtetuks tunnistatud paragrahv numbriga 36 3 . Eeltoodu t arvestades anname seaduse 8 1 . peatükile uue sõnastuse. Uus § 36 3 kannab pealkirja „E uroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmise alus“ ning paragrahvi lõikes 1 sätestatakse, et EL -i tagasipöördumistunnistus antakse EL -i liikmesriigi esindamata kodanikule, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole see ajutiselt kättesaadav . Lõikes 2 esitatakse mõiste „esindamata“ sisu. Paragrahvis 36 4 sätestatakse EL -i tagasipöördumistunnistuse kehtivus. Lõike 1 kohaselt antakse EL -i taga s ipöördumistunnistus sellise arvestusega, et EL -i tagasipöördumistunnistus peab kehtima kauem, kui kulub aega tagasipöördumisele, samuti tuleb arvesse võtta tagasipöördumisel ööbimiseks ja ümberistumisteks kuluvat aega. Lõike 2 kohaselt tuleb EL -i tagasipöördumistunnistus tagastada lõplikku sihtkohta saabumisel sihtriigi piirivalveametnikele või passi väljastamise eest vastutavale ametiasutusele. Eelnõu § 2 , millega muudetakse KonS - i , koosneb seitsmest punktist. Punktiga 1 laiendatakse konsulaarsekre täri õigusi teenuste osutamisel. J uhul, kui Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse väljaandmise taotlus esitatakse P PA i seteeninduskeskkonnas, antakse konsulaarsekretärile õigus taotleja daktüloskopeeri miseks (sõrmejälgede võtmiseks ) ning daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed e edastamiseks taotluse menetlusse võtmiseks P PA-le ITDS-i kohaselt. Samuti antakse konsulaarsekretärile õigus edaspidi teha ka KonS § 30 1 lõikes 2 sätestatud kaugtõestamisega soetud isikusamasuse tuvastamise toimingut. Eesti Vabariigi välisesinduse ruumides võib teha videosilla vahendusel tõestamisseaduse § 1 lõikes 3 1 nimetatud kaugtõestamise toiminguid ning nende tegemiseks tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. 28. detsembril 2019 jõustusid KonS - i muudatused, millega määrati kindlaks nende konsulaartoimingute loetelu, mille korral võib konsulaarteenust osutada ka konsulaarsekretär. Muudatustega loodi paindlikkus , leevendati suurenenud koormust välisesindustes ning lisati võimalus , et lihtsama id konsulaartoimingu id saavad teha ka mittediplomaatilisel teenistu s kohal töötava d teenistuja d . Kõik konsulaarsekretärid läbivad enne registritele juurdepääsu saamist koolituse, mis hõlmab ka isikusamasuse tuvastamist. Kahe aasta jooksul, mil konsulaarsekretärid on konsulaarteenust osutanud, on kõik toimingud tehtud väga korrektselt ning järgitakse täpselt juhised. Punktiga 2 seotakse konsulaarteenuse osutamine välisriigi kodanikele teenuse osutamise konsulaarpiirkonna ja välisriigi kodaniku elukohariigiga. Näiteks lühiajalise viisa taotluste menetlemise kohta sätesta takse Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 ( millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri ) (ELT L 243, 15.09.2009, lk 1 – 58) artik li 6 l õi kes 1, et viisataotluse vaatab läbi ja teeb selle kohta otsuse selle pädeva liikmesriigi konsulaat, mille jurisdiktsioonis asub taotleja seadusjärgne elukoht. Eelnõuga lisatakse sarnane säte ka KonS - i ning täiendatakse konsulaarteenust reguleerivat § 26. Eesti kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute suhtes nimetatud piirangut ei seata. Punktiga 3 täiendatakse § 27 uue lõikega 1 1 , mi lles on sätesta tud võimalus, et juhul, kui Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse väljaandmise taotlus on esitatud PPA i seteeninduskeskkonnas, daktüloskopeerib (võtab sõrmejäljed) konsulaarametnik või konsulaarsekretär taotleja ning edastab daktüloskopeerimisel võetud sõrmejäljed taotluse menetlusse võtmiseks PPA-le ITDS-i kohaselt . See toiming on vajalik, kuna annab võimaluse isikut tõendava dokumendi taotlus esitada P PA iseteeninduskeskkonnas ja anda välisesinduses vaid sõrmejäljed . Punktiga 4 muudetakse § 53 ja täiendatakse seda lõikega 6. Paragrahv iga 53 reguleeri takse konsulaarabi andmist Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule kolmandas riigis ning uue lõikega sätestatakse, et konsulaarametnik annab Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanikule E L -i tagasipöördumistunnistuse ITDS-i kohaselt. Punktiga 5 jäetakse Välisministeeriumi Eestis asuvate struktuuriüksuste konsulaarülesannete hulgast välja avaliku dokumendi tellimine ja avaliku dokumendi tunnistusega ( apostill e ’ga ) kinnitamise tellimine. Praktikas ei ole Välisministeeriumi vahendusel tellitud välisriigi ametiasutustelt avalikke dokumente ega dokumendi tunnistusega kin nitamist viimasel kümnel aastal, seega ei ole vajadus t sellis eid ülesan deid seaduses sätesta da . Punkti ga 6 tunnistatakse kehtetuks §-d 68 ja 6 9. Muudatus on seotud punktiga 5 . P unktiga 7 muudetakse § 70 sõnastust, kuna praktikas ei edastata Välisministeeriumist välisriigis asuvale isikule dokumente juba kümmekond aastat. Muudatuse kohaselt edastab konsulaarametnik isiku või ametiasutuse kirjalikul taotlusel dokumendi üksnes Eesti või välisriigi ametiasutusele. See hõlmab nii õigusabi taotluste edastamist, EL -i liikmesriikide välisesindustele Eesti kodanike isikut tõendavate dokumentide saatmist väljastamiseks riikides, kus Eestil ei ole välisesindust ega aukonsulit , ning diplomaatiliste passide saatmist Eesti välisesindustele nende väljastamiseks välisesindustes . Eelnõu § 3 , millega muudetakse RLS - i, koosneb 1 6 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 43, mis reguleerib konsulaarteenuse eest riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigilõivumäära vähendamist. Lisatakse võimalus vabastada riigilõivu tasumisest ka perekonnaseisuandmete kinnitatud väljavõtte andmise eest. Praktikas on aeg-ajalt tekkinud selline vajadus, näiteks toimetulekuraskustega isikute puhul. Punktiga 2 muudetakse § 271 lõiget 2, mille kohaselt Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 31 eurot ja välisesinduses 50 eurot. Selle summa muutmine jäi RLS -i 6. jaanuaril 2020 jõustunud muudatustesse lisamata. Tookord tõsteti riigilõivu välisesindustes nii, et summa oleks 30 eurot suurem kui Eestis taotlust esitades. Eelnõu kohaselt tõstetakse riigilõiv Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse taotluse läbivaatamise eest välisesinduses 50 euro pealt 60 euro peale. Riigilõiv viiakse vastavusse tegelike kulutustega, mis on seotud taotluste vastuvõtmise, väljastamise ja postiteenuste kasutamisega. P unktiga 3 kehtestatakse riigilõiv Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalist elamisõigust tõendava dokumendi väljastamise eest välisesinduses . Praegu väljastatakse välisesinduses see dokument tasuta. Muudatus on seotud RLS -i 6. jaanuaril 2020 jõustunud muudatustega , millega kehtestati riigilõiv isikutunnistuse, elamisloakaardi, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, e-residendi digitaalse isikutunnistuse, biomeetriliste andmetega reisidokumendi ning isikutunnistuse koos biomeetriliste andmetega reisidokumendiga väljastamise eest välisesinduses või aukonsuli kaudu. Tol korral jäi riigilõiv ülalnimetatud dokume ndi väljastamise eest välisesinduses kehtestamata. Punktidega 4 – 6, 8, 10 – 12 ja 15 tehtavate muudatuste eesmärk on kaasajastada PPA toimingutega seotud RLS regulatsiooni ja diferentseerida PPA teenindustes, posti ja e-postiga ning iseteeninduskeskkonnas teostavate toimingute eest võetavate riigilõivude määrasid. Isikut tõendavate dokumentide taotlemine iseteeninduses on eelnõu kohaselt edaspidi 10 eurot soodsam. Riigilõivu ei muudeta soodustatud isikugruppidel (alla 15. aastased , pensionärid, puudega isikud ). Täiendava 10 euro võrra diferentseeritakse PPA teenindustes, posti ja e-postiga esitatud lühiajalise töötamise registreerimise taotluste läbivaatamist. Nimetatud toimingu taotlemisel PPA iseteeninduskeskkonna kaud u riigilõivu määra ei muudeta. Iseteeninduskeskkonnas lühiajalise töötamise registreerimise taotlemine on eelnõu kohaselt edaspidi 17 eurot soodsam. H arjumuspärases t klienditeenindusest e-teenuse kasutamiseni jõudmine võtab inimestel aega ning kui 2020. aasta jaanuaris t muutus iset eeninduses isikut tõendavate dokumentide taotlemise riigilõiv 5 euro võrra soodsamaks, siis t änaseks on paari aastane kogemus näidanud, et see vahe ei mõjuta olulisel määral inimeste käitumisharjumust . Lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise riigilõivu erinevus iseteeninduskeskkonnas ja teeninduses, posti ning e-posti teel on alates 2020. aasta jaanuarist olnud 7 eurot. Kuigi 2020. ja 2021. aasta võrdluses on teeninduses, posti ja e-posti teel esitatud taotluste osakaal vähenenud ning iseteeninduskeskkonnas enam kui 10% võrra kasvanud, on lühiajalise töötamise registreerimise taotluste maht enam kui 10 000 taotluse võrra tõusnud (tabel 1). Arvestades jätkuvat vajadust välistööjõu järele, esitatavate taotluste mahu kahanemist prognoosida ei saa. Lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise r iigilõivu määra tõstmine 10 euro võrra loob taotlemist soovijale riigilõivude vaates arvestatava erinevuse ning muudab iseteeninduskeskkonnas taotluse esitamise oluliselt soodsamaks. Tabel 1: Lühiajalise töötamise registreerimise taotlused taotluse esitamise viisi lõikes 2020-2021 (allikas: PPA) 2020 % 2021 % Iseteeninduskeskkonnas 17 063 65,2 28 871 76,5 Posti/e-posti teel 7926 30,3 8181 21,7 Teeninduses 1164 4,5 692 1,8 Kokku 26 153 100 37 744 100 Teeninduses, posti ja e-postiga esitatavate isikut tõendavate dokumentide taotluste menetlemine on oluliselt ajamahukam võrreldes iseteeninduses esitatud taotlustega ning arvestades kärpepoliitikat ja PPA teeninduste ressursi vähendamist võimaldab iseteeninduse veelgi soodsam riigilõiv suunata inimesi neile mugavama teenuse juurde. Teeninduses esitatud taotluse menetlemise keskmine aeg on 12 minutit ning iseteeninduses esitatud taotluse menetlemise keskmine aeg 7,7 minutit. Sellest tulenevalt on iseteeninduses esitatud ühe taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise personalikulu PPAle 0,89 eurot. Samas kui PPA teeninduses kohapeal esitatud taotluse puhul on see kulu 1,49 eurot, e-postiga laekunud taotluse puhul 4,57 eurot, posti teel laekunud taotluste puhul 4,02 eurot. Võrreldes iseteeninduskeskkonnaga, on teeninduses, posti ja e-posti teel esitatavate taotluste menetlemine märksa ajamahukam ka lühiajalise töötamise registreerimise korral. Teeninduses, posti või e-posti teel esitatud lühiajalise töötamise registreerimise taotluse andmete sisestamisele kulub ametnikul keskmiselt 30 minutit, millele omakorda lisandub keskmine menetlusaeg 36 minutit. Võrdluseks iseteeninduskeskkonnas esitatud taotlustele kulub andmeedastuseks vaid 5 minutit (andmed kanduvad iseteeninduskeskkonnast üle) ning lisandub keskmine ametniku menetlusaeg 36 minutit. Iseteeninduses esitatud taotluste menetlemise ressursikulu on märkimisväärselt väiksem, kuna esinevate puuduste võimalikkus on viidud miinimumini ja taotluste menetlusse võtmine on PPA ametniku jaoks kiire ja lihtne, säästes märkimisväärselt taotluse käsitsi sisestamisele kuluvat aega. Punktiga 7 jäetakse § 272 lõigetest 8, 10 - 13 ja 16 sõnad „ biomeetriliste andmetega“ . Muudatus on seotud punktiga 9 . Kuigi kõik reisidokumendid on biomeetrilised , ka sõrmejälgedeta reisidokument, sest dokumendis olev näokujutis on samuti ITDSi § 9 2 lõike 2 kohaselt biomeetria , siis väl ti m a ks segadust sõrmejälgedeta reisidokumendi riigilõivu osas , eemalda ta ks e seadusest läbivalt sõnad “ biomeetri li ste andmetega” . P uudub vajadus seda RLS-s eraldi rõhutada. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 272 lõige 9 , mis kehtestab s õrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku passi taotluse läbivaatamise riigilõivu . Nii sõrmejäljekujutisteta k ui tavalise biomeetrilise reisidokumendi riigilõivumäär on sama, mistõttu puudub vajadus n eid eristada. Punktiga 13 kehtestatakse riigilõiv tagasipöördumistunnistuse ( edaspidi TPT ), tagasipöördumise loa ( edaspidi TPL ) ja E L -i tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest 40 eurot, kui tegemist on alla üheaastase lapsega, kellele ei ole eelnevalt väljastatud isikut tõendavat dokumenti. Lõiv on samaväärne sõrmejäljekujutisteta passiga. TPT/TPL -i väljaandmine alla ühe aastasele lapsele kui esmakordne isiku dokumenteerimine on suuremahulisem tegevus, mis on administratiivse ajakulu poolest t äielikult võrreldav esmakordse isikutunnistuse või passi taotlemisega. Ka menetlustoimingute poolest on TPT/TPL -i ja isikutunnistuse /passi taotlemine omavahel sarnased : mõlema dokumendiliigi puhul tuleb esitada kodakondsust tõendavad (või TPL -i puhul välistavad) dokumendid ja isiku sünnitunnistus. Konsul või aukonsul pea b tuvastama taotleja isiku, hindama esitatud dokumentide õigsust (sh et välisriigi dokument oleks nõuetekohaselt kinnitatud apostille ’ga või legaliseeritud). Menetlus erineb selle poolest , et TPT/TPL -i puhul t oimub andmehõive sünnitunnistuselt võimaluse korral juba saatkonnas ning luuakse rahvastikuregistrisse isikukood. I sikutunnistuse /passi taotlemisel teeb need toimingud PPA ja rahvastikuregistri pidaja. Seega on TPT/TPL -i väljastamine alla ühe aastasele esmakordse reisidokumendin a isegi mahukam tegevus kui isikutunnistuse /passitaotluse vastuvõtt või valmis dokumendi väljastamine. Seos riigilõivumäära alusel sõrmejäljekujutisteta passiga seisneb selles, et TPT/TPL on sõrmejäljekujutisteta reisidokument ning maksimaalne kehtivusaeg võib mõlemal dokumendil ( sõrmejäljekujutisteta passil ja TPT -l /TPL - i l ) olla üks aasta. Sõrmejäljekujutisteta passi väljastamise eest välisesinduses on RLS § 272 l õike 20 alusel ette nähtud täiendav riigilõiv 20 eurot. Arvestades asjaolu, et TPT/TPL -i valmista takse kohapeal (saatkonnas või aukonsuli juures), puudub postiteenusele minev rahaline ja halduskulu (mis on olemas sõrmejäljekujutisteta passi puhul, ku na dokumen t valmista takse Eestis PPA trükikojas). Seega ei ole põhjendatud täiendava riigilõivu küsimine TPT/TPL -i väljastamise eest (s.o RLS § 272 l õike 20 täiendamine) ning riigilõivumäär tuleks jätta võrdeliseks sõrmejäljekujutisteta reisidokumendi taotlemise lõivuga, mis on RLS § 272 l õike 9 kohaselt praegu 40 eurot. Kui tegemist on hädaabijuhtumiga (näiteks turismireisil enneaegne sündinu), saab konsulaarametnik RLS § 38 alusel riigilõivu vähendada või sellest hoopis vabastada . Mis puudutab TPL -i võrdsustamist sõrmejäljekujutisteta Eesti kodaniku reisidokumendiga, siis määratlemata kodakondsusega kodanike lapsel või üksikvanema lapsel puudub üldse võimalus taotleda välisriigis viibides Eesti välismaalase passi . Seega on siinkohal tegemist teatud ebavõrdse olukorraga võrreldes Eesti kodanikust alla üheaastase lapsega. Samas tuleb arvestada, et määratlemata kodakondsusega lapsel võib olenevalt sünniriigi seadustest olla õigus taotleda asukohariigi kodakondsust või juhul, kui lapse üks vanematest on mõne riigi kodanik, saada selle vanema järgi asjaomase riigi kodakondsus ja reisidokument. Vaadates TPL -i väljastamise juhtumeid alla üheaastastele lastele viimase kolme aasta jooksul (2019 – 2021), kus neid on kokku kaks (2019 . a kaks last Soomes), ei ole põhjendatud nii väikese arvu puudutatud isikute jaoks erisuse loomine , kehtestades TPL - i kohta väiksema riigilõivu võrreldes TPT jaoks kehtiva lõivuga. TPT/TPL -i n ii- ö elda võrdsustamine sõrmejäljekujutisteta passiga on põhjendatud ka see tõttu , et mõlema dokumendiliigi puhul on tegemist reisidokumendiga. I sikutunnistus ei ole reisidokument , kuigi EL - i piires seda sellisena kasutada saab. Riigilõivumäära kehtestamisel TPT/TPL -i väljastamisele alla ühe aastasele välisriigis sündinule tuleb lähtuda sellest, et laps võib sündida mistahes maailma riigis ehk et TPT/TPL -i puhul on tegemist reisidokumendiga. Nii o ma olemuselt kui ka menetlustoimingute tähenduses sarnaneb sellega kõige rohkem sõrmejäljekujutisteta pass, mistõttu on põhjendatud nendele kahele dokumendiliigile sama riigilõivumäära rakendamine. Punktiga 14 kehtestatakse riigilõiv elamisloa väljastamise eest välisesinduses . Praegu väljastatakse välisesinduses see dokument tasuta. Muudatus on seotud RLS -i 6. jaanuaril 2020 jõustunud muudatustega, millega kehtestati riigilõiv isikutunnistuse, elamisloakaardi, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, e-residendi digitaalse isikutunnistuse, biomeetriliste andmetega reisidokumendi ning isikutunnistuse koos biomeetriliste andmetega reisidokumendiga väljastamise eest välisesinduses või aukonsuli kaudu. Tol korral jäi riigilõiv elamisloa väljastamise eest välisesinduses kehtestamata. Punktiga 1 6 tõstetakse riigilõivumäära viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise käigus tehtud otsuse peale esitatud avalduse esmakordse ja teistkordse läbivaatamise eest mõlemal juhul 80 euro peale. Praegu on riigilõiv nimetatud toimingute eest 20 eurot. Schengeni liikmesriikide praktika viisa andmisest keeldumise otsuse vaidlustamise avalduste menetlemisel on erinev : menetlus võib olla n ii ühe- kui ka kaheastmeline . Lõivude info on avalikult leitav väheste riikide puhul, kuid näitena saab tuua: Leedu, esimene aste 30 eurot; Tšehhi, esimene aste 60 eurot; Soome, esimene aste 170 eurot, teine aste 260 eurot; Šveits, esimene aste 185 eurot. Vaideavalduse esitamise eest ette nähtud riigilõivu tõstmi ne on põhjendatav h alduskoormuse suurenemisega nii välisesindustes ja Välisministeeriumis kui ka PPA - s ja Siseministeeriumis. M ärkimisväärne on menetletud vaideavalduste arvu kasv 2021. aastal nii esimeses astmes ( välisesindustes ) kui ka teises astmes ( Välisministeeriumis ) . Välisministeerium I aste II aste 2019 2 27 9 2020 124 12 2021 (01.01 – 28.12) 2 93 4 7 Esitatud viisavaided aastatel 2013–201 9 ( Välisministeerium, välisesindused , Siseministeerium, PPA) 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 I astme vaided kokku 175 81 100 111 132 159 257 II astme vaided kokku 9 4 1 4 8 12 15 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL -i õigusega ja käsitleb selle ülevõtmist . Eelnõuga viiakse ITDS ja KonS kooskõlla n õukogu otsusest tulenevate nõuetega. 6. Seaduse mõjud Seaduse rakendamisega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale või regionaalarengule. Halduskoormus jä äb isikutele üldjoontes samaks, kuna otsusest tulenevaid kohustusi on E esti täitnud EL - iga liitumisest alates . Muudatuse jõustumisega kaasneb paindlikkuse kasv suureneva konsulaarkoormusega toimetulekuks välisesindustes ning sellega kaasneb omakorda konsulaarteenuste parem kättesaadavus nendele klientidele, kes pöörduvad teenuse saamiseks Eesti välisesinduste poole. Halduskoormus ettevõtetele ja kodanikele jääb samaks. Töökoormus avalikule sektorile jääb samaks, kuid tasakaalustab konsulite töökoormust. Isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotlemisel ega väljastamisel ei muutu sisuliselt midagi. Muutuvad vaid riigilõivumäärad. Välisesinduses tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud viiakse vastavusse tegelike kulutustega. PPA toimingutega seotud muudatuste sihtrühm: Isiku t tõendavate dokumentide taotlejad Lühiajalise töötamise registreerimise taotlejad PPA ametnikud Mõju valdkond: majanduslik mõju – väike Muudatus avaldab mõju i sikut tõendavate dokumentide ja lühiajalise töötamise registreerimise taotleja tele, kuid ei too neile kaasa uusi kohustusi . Mõju avaldumise sagedus on keskmine ja ebasoovitavate mõjude riski ei ole , kõik taotlemise võimalused jäävad endiselt alles ning soodustatud isikute gruppide riigilõivu määrasid ei muudeta. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele – väike Muudatusega kaasneb positiivne mõju PPA töökorraldusele, kuna taotleja d suunatakse läbi soodsama riigilõivumäära kasutama e-teenus t , mille tulemusena väheneb PPA ressurssi kulu, mis praegustes kärpetingimustes on äärmiselt vajalik . Muudatuse ulatus on väike ja puudutab umbes 250 PPA ametnikk u, olemasolevat tööprotsessi ei muudeta . Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõtvalt on muudatuse mõju riigiasutuse korraldusele väike, kuid positiivne. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud EL tagasipöördumistunnistusega seotud muudatuste rakendamisega võib tekkida lisakulusid. Tagasipöördu mistunnistuse väljastamisel EL i liikmesriigi esindamata kodanikule võib esineda olukord, kui isikul pole võimalik tasuda riigilõivu dokumendi väljastamise eest (kaotatud, hävinud või varastatud dokumendi asenduseks väljastatava tagasipöördumistunnistuse riigilõiv on praegu 20 eurot ja aegunud dokumendi asenduseks väljastatava tagasipöördumistunnistuse riigilõiv on 100 eurot). Kui ajasurve ja muude erakorraliste asjaolude (näiteks kriis asukohariigis seoses ulatusliku loodusõnnetuse ga , relvastatud konflikt jmt) tõttu pole võimalik oodata rahakannet hädasolija kodakondsusriigilt, võib osutuda vajalikuks vabastada isik riigilõivu tasumisest ning seega jääb tulu Eesti riigi eelarvesse laekumata. Selliseid olukordi EL -i tagasipöördumistunnistuse väljastamisel Eesti välisesinduste poolt siiani esinenud ei ole, mistõttu võib nende tekkimist pidada pigem teoreetiliseks ja võimalikku kahju Eesti riigi eelarvele pea olematuks. Ka Eesti kodanikul, kes taotleb EL -i tagasipöördumistunnistuse väljastamist teiselt EL -i liikmesriigilt, võib olla võimatu tasuda väljastavale riigile riigilõivu (näiteks isikult on varastatud kogu sula raha ja pangakaardid, tal puuduvad lähedased või on tegemist e elviidatud kriisiolukordadega). Tagasipöördumistunnistust väljastaval riigil on õigus isik vabastada riigilõivu tasumisest, kuid on olemas ka võimalus, et riigilõivu tasumist nõutakse Eesti riigilt. Viimati nimetatud juhul sõlmib Eesti riik hädasoleva kodanikuga tagatiseta rahalise abi andmise lepingu, millega isik kohustub tema eest tasutud riigilõivu summa Välisministeeriumile tagasi maksma kolm e kuu jooksul pärast Eestisse tagasijõudmist. Isik võib taotleda saadud rahalise abi tagasimaksmist osade kaupa ja esitada soovitud ajakava. Kui rahalist abi ei ole kindlaksmääratud tähtaja jooksul tasutud, teeb välisminister rahalise abi saajale ettekirjutuse rahalise abi tagasimaksmise kohta. Kui tagatiseta rahalise abi saaja ei täida ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, kuulub välisministri ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kui tagatiseta rahalise abi saaja ei ole majanduslikel või muudel mõjuvatel põhjustel võimeline saadud rahalist abi täies ulatuses tagasi maksma, võib välisminister teha selle tagasinõudmisest loobumise, tagasimaksetähtaja pikendamise või tagasinõutava summa vähendamise otsuse. Viidatud otsuse tegemiseks peab rahalist abi saanud isik tõendama oma maksejõuetust või otsuse tegemist peab taotle ma Eesti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. Praktikas ei ole Eesti pidanud siiani ühegi EL -i tagasipöördumistunnistuse eest abisaava isiku asemel riigilõivu tasuma ja seega võib kulu tekkimist pidada pigem teoreetiliseks võimaluseks. Konsulaarteenuste ja toimingute osutamise ga seotud muudatuste rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega too lisatulu. RLS - i välisesinduses tehtavate toimingute ga seotud muudatuste j õustumine ei too riigile kaasa lisakulu, küll aga toob lisatulu. R iigilõivu kehtestamine alla ühe aastaste laste esmakordse dokumenteerimise eest TPT/TPL -i väljastamise kaudu mõjutab enim Soomes elava id Eesti kodanikke , sest seal on kõige rohkem taolisi TPT/TPL -i taotlusi. T ulevikus peaks ainuüksi Helsingi saatkonnas menetletud taotlustelt riigilõivuna aastas laekuma u mbes 2880 eurot. Tuleb arvestada, et rahaliselt on vanematel soodsam siiski vastsündinud lapsele taotleda kohe juba isikutunnistus või pass . Kui vanemad valivad TPT/TPL -i taotlemise asemel isikutunnistuse taotlemise (näit eks esitades taotluse posti teel PPA - le ), on riigi tulu isikutunnistuse eest tasutud riigilõivuna Soomest laekuvate taotluste puhul 2160 eurot aastas. Alla üheaastaste laste dokumenteerimise juhtumeid E L -i tagasipöördumistunnistusega siiani ei ole olnud, mistõttu eeldatav asti sellest tegevusest lisatulu ei teki või tekib väga väikese arvu juhtumite eest (1 – 2 väljastamist aastas ehk 40 – 80 eurot aastas). Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaidlustamise menetluses on eeldatav tulu 15 000 eurot aastas , j uhul kui avalduste kogu arv jääb suurusjärku , mis on võrreldav 2019. aasta ga . E uroopa L iidu kodaniku pereliikme elamisõiguse taotlusi esitatakse välisesindustele väga harva (kümmekond taotlust aastas) , mistõttu märkimisväärset tulu ei kaasne . M uudatus ed eelda vad PPA kodakondsus- ja rändevaldkonna menetlusinfosüsteemis väiksemaid arendustöid , mille kulud kaetakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse olemasolevast eelarvest. PPA toimingutega seotud RLS muudatustega soovitakse soodustada iseteeninduskeskkonna kasutamist, mis tõstab menetluskvaliteeti, lühendab menetlusaega ja tõs ta b kliendi rahulolu. Tänaseks on iseteeninduse kasutus tõusnud 50%- ni , kuid PPA strateegiline eesmärk on viia iseteeninduse kasutatavus 2030. aastaks 70% - ni . Selle eesmärgini on võimalik jõuda läbi erinevate mõjutajate ning rahaline mõjutus on sellest üks osa. Riigilõivu täiendava muutm isega prognoosime minimaalselt 5%-list iseteeninduse kasutuse kasvu. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja: 1) kehtestada välisministri määrus „Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad, Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm, tehniline kirjeldus ning sellele kantavate andmete loetelu“; 2) muuta välisministri 7. augusti 2017. a määrust nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Muudatustega tutvumiseks ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks ei ole vaja pikemat aega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile , Rahandusminist eeriumile ja Siseministeeriumile. Algatab Vabariigi Valitsus „.. ...“....................... 2022 . a VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2022 nr Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad , Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm , tehniline kirjeldus ning sellele kantavate andmete loetelu Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 ja § 15 lõi gete 1 ja 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus (1) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistus (edaspidi EL tagasipöördumistunnistus ) on reisidokument, mille konsulaarametnik võib taotlejale väljastada ühesuunaliseks sõiduks Euroopa Liidu liikmesriiki, mille kodanik taotleja on (edaspidi päritoluriik ), tema alalise elukoha riiki või erandkorras muusse sihtkohta. (2) EL tagasipöördumistunnistus antakse Euroopa Liidu liikmesriigi esindamata kodanik u le, kelle pass või reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud või kellel ei ole seda muul viisil võimalik mõistliku aja jooksul saada. (3) Konsulaarametnik väljastab EL tagasipöördumistunnistuse juhul, kui asukohariigis puudub taotleja päritoluriigi diplomaatiline või konsulaaresindus ja päritoluriigi pädev asutus on andnud EL tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks nõusoleku. (4) Äärmiselt pakilistel juhtudel võib EL tagasipöördumistunnistuse välja anda ilma päritoluriigi ga eelnevalt konsulteerimata. Enne tuleb ära kasutada kõik kättesaadavad päritoluriigiga suhtlemise viisid. Päritoluriigile tuleb võimalikult kiiresti teatada EL tagasipöördumistunnistuse väljastamisest ja esitada kõik EL tagasipöördumistunnistusele kantud andmed. (5 ) EL tagasipöördumistunnistuse väljastamise aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 18.06.2019, lk 1-12) . § 2. EL tagasipöördumistunnistuse taotlemine (1) EL tagasipöördumistunnistuse t aotleja (edaspidi taotleja ) esitab Eesti välisesindusele määruse lisa s 1 kehtestatud vormil taotluse (edaspidi taotlus ) . (2) Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades isikut tõendavate dokumentide seadusest tulenevaid erisusi. § 3. Taotlusele esitatavad nõuded (1 ) Taotlus peab olema täidetud inglise keeles , trükitähtedega ning sellel ei tohi olla parandusi. Kõik taotlejale täitmiseks ettenähtud väljad peavad olema täidetud. Taotlus tuleb täita tumedas kirjas viisil, mis tagab esitatud andmete säilimise. (2) Taotleja kirjutab taotlusele oma käega alla. Alla 15-aastase taotleja eest kirjutab alla tema vanem ning taotluse esitab välisesindusele alaealise vanem . (3) Kui teovõimeline taotleja ei ole võimeline taotlusele alla kirjutama, jäetakse allkirjaväli tühjaks ja taotluse vastuvõtnud ametnik teeb taotlusele märke selle põhjuse kohta. (4) Täisealine piiratud teovõimega taotleja ei pea taotlusele allkirja andma. Piiratud teovõimega taotleja eest kirjutab taotlusele alla tema seadusjärgne esindaja. (5) Kui taotlusele kirjutab alla seaduslik esindaja, lisab ta taotlusele esindusõigust tõendava dokumendi koopia. § 4 . Taotluse menetlemine (1) Konsulaarametnik registreerib taotluse konsulaarametniku ametitoimingute registris ja võtab selle menetlusse taotluse esitamise päeval . Konsulaarametnik teeb taotleja esitatud isikut ja kodakondsust tõendavatest dokumentidest koopiad ning saadab need koos taotluse ja isiku esitatud foto ga päritoluriigi selleks määratud asutusele mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast taotluse saamist . Konsulaarametnik säilitab seoses taotluse menetlusega kõikidest dokumentidest ühe koopia. (2) Konsulaarametnik väljastab taotluse esitanud isiku soovil tõendi taotluse registreerimise ja menetlusse võtmise kohta. ( 3 ) Konsulaarametnik keeldub taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest või EL tagasipöördumistunnistuse väljaandmi sest juhul, kui taotleja päritoluriik on oma kodanikule EL tagasipöördumistunnistuse andmise vastu . Vastavalt kokkuleppele päritoluriigiga teavitatakse sellest taotlejat. (4 ) EL tagasipöördumistunnistuse taotluse menetlemisel on konsulaarametnikul õigus teha järelepärimisi ning kutsuda taotleja taotluses toodud andmete täpsustamiseks välisesindusse , et kontrollida EL tagasipöördumistunnistuse väljaandmise seaduslikku alust. 2. peatükk EL TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE TAOTLEMISEL ESITATAVAD TÕENDID JA ANDMED § 5 . Foto (1) Taotleja lisab taotlusele kaks ühesugust värvi fotot mõõtmetega 40×50 mm. (2 ) Fotol peab isik olema kujutatud otsevaates ja ilma peakatteta. Foto alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada. § 6 . Riigilõiv (1) Kui taotluse läbivaatamise eest on ette nähtud riigilõiv, lisab taotleja taotlusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. (2) Kui isik on riigilõivu tasumisest vabastatud või tasutavat riigilõivu on vähendatud, lisab isik taotlusele dokumendi, mis tõendab, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud või tasutava riigilõivu määra on vähendatud, või andmed riigilõivu tasumisest vabastamise või tasutava riigilõivu määra vähendamise kohta (otsuse number, kuupäev). § 7 . EL t agasipöördumistunnistuse korduva väljaandmise taotlusele lisatavad dokumendid (1 ) Kui EL tagasipöördumistunnistuse väljastamist taotletakse varem välja antud EL tagasipöördumistunnistuse kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotamise tõttu, esitatakse lisaks § 2 lõikes 1 ning § 6 lõikes 1 nimetatud dokumentid ele taotleja seletuskiri talle varem väljastatud EL tagasipöördumistunnistuse kasutamiskõlbmatuks muutumise, hävimise või kaotamise asjaolude kohta. (2) Kui EL tagasipöördumistunnistuse väljastamist taotletakse varem välja antud EL tagasipöördumistunnistusele kantud ebaõigete andmete või andmete muutumise tõttu, esitatakse lisaks § 2 lõikes 1 ning § 6 lõikes 1 nimetatud dokumentidele taotleja õigeid andmeid tõendav dokument või selle koopia . § 8 . Taotluses esitatavad andmed (1) EL t agasipöördumistunnistuse taotluses esitab taotleja järgmised andmed: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3 ) sünniaeg ; 4 ) sugu ; 5) isikukood või sotsiaalkindlustusnumber ; 6) kodakondsus; 7 ) alaline elukoht; 8 ) tagasipöördumistunnistuse taotlemise põhjus ; 9) asendatava dokumendi liik ja number ; 10 ) kontaktandmed välisriigis; 11 ) riigist lahkumise kuupäev. § 9. Taotlusele lisatavad tõendid Taotleja esitab mistahes olemasoleva isikut tuvastada võimaldava dokumendi või selle koopia, mis lisatakse taotlusele ja edastatakse taotleja päritoluriigile koos taotlusega. § 10 . Isikuandmete kaitse Määruses sätestatud andmete töötlemisel, sealhulgas toimingute tegemisel, järgitakse isikuandmete töötlemise korda kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega. § 11 . Taotluste ja dokumentide säilitamine Taotlusi ja neile lisatud dokumente säilitatakse viis aastat. T a otleja isikuandmed kustutatakse hiljemalt 180 päeva möödumisel taotluse esitamisest. Eesti kodaniku isikuandmed kustutatakse hiljemalt kahe aasta möödumisel taotluse esitamisest. 3 . peatükk EL TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE VÄLJAANDMISE TÄHTAJAD , KEHTIVUSAEG J A KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORD § 1 2 . EL t agasipöördumistunnistuse t aotluse läbivaatamise tähtaeg (1) Konsulaarametnik vaatab EL tagasipöördumistunnistuse taotluse läbi ning väljastab EL tagasipöördumistunnistuse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul päritoluriigi pädevalt asutuselt nõusoleku saamisest. (2 ) Eesti kodaniku EL tagasipöördumistunnistuse taotluse , mis on esitatud teisele Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele , vaatab konsulaarametnik läbi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul taotluse saamisest ja kinnitab või lü kkab ümber taotleja andmed. Kui tähtaja jooksul ei ole võimalik teisel e liikmesriigile vastata, teavitab konsulaarametnik sellest teise liikmesriigi välisesindust ja annab hin nangu, millal vastust on oodata. § 1 3 . EL tagasipöördumistunnistuse kehtivus (1 ) EL tagasipöördumistunnistuse väljastamisel vormistatakse selle kehtivusaeg arvestusega, et EL tagasipöördumistunnistus peab kehtima kauem, kui kulub aega tagasipöördumisele, samuti tuleb arvesse võtta tagasipöördumisel ööbimiseks ja ümberistumisteks kuluvat aega. ( 2 ) EL tagasipöördumistunnistus kehtib selle reisi lõpuleviimiseks vajaliku aja jooksul, milleks see on väljastatud, kuid mitte kauem kui 15 kalendri päeva. (3 ) Erandjuhtudel võib EL tagasipöördumistunnistuse kehtivusaeg olla pikem kui 15 kalendri päeva. (4) Kui ELi tagasipöördumistunnistuse vormile veel kinnitamata ELi tagasipöördumistunnistuse kleebisel leitakse viga , tunnista ta kse ELi tagasipöördumistunnistuse kleebis kehtetuks ja hävitatakse. Kui viga leitakse pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise kinnitamist ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsele vormile, tunnistatakse mõlemad kehtetuks ja hävitatakse ning valmistatakse uus ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis. 4. p eatükk EL TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE VORM, TEHNILINE KIRJELDUS NING SELLELE KANTAVATE ANDMETE LOETELU § 1 4 . EL tagasipöördumistunnistuse vorm ja formaat (1) EL t agasipöördumistunnistus koosneb ühest mõlemalt poolelt trükitud ja kolmeks kokku volditud lehest , mille mõõtmed on 80 × 125 mm. (2) EL t agasipöördumistunnistuse vorm kehtestatakse käesoleva määruse lisa s 2. § 1 5 . EL t agasipöördumistun nistuse esilehe tehniline kirjeldus (1) EL tagasipöördumistunnistuse esilehe l on tekst: EUROOPA LIIT kõigis liidu ametlikes keeltes EMERGENCY TRAVEL DOCUMENT TITRE DE VOYAGE PROVISOIRE . (2) EL tagasipöördumistunnistuse esilehe l on kujutatud kaksteist kuldset tähte, mis moodustavad ringi. § 1 6 . EL t agasipöördumistun nistuse teise lehe tehniline kirjeldus EL tagasipöördumistunnistuse teisele lehele kinnitatakse EL tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis selliselt, et s eda ei ole kerge eemaldada. EL tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis joondatakse lehe servaga ja kinnitatakse serva külge. EL tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise masinloetav ala peab olema lehe välisservaga kohakuti. Väljaandva ametiasutuse tempel lüüakse ELi t agasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele selliselt, et see ulatub dokumendi leheküljele. § 1 7 . EL t agasipöördumistunnistuse kolmanda ja neljanda lehe tehniline kirjeldus EL tagasipöördumistunnistuse k olmandal ja neljandal lehe l on tekst: Emergency Travel Document EL tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tekst tõlgitud kõigisse liidu ametlikesse keeltesse, välja arvatud inglise ja prantsus e keel This EU Emergency Travel Document is a travel document issued by a Member State of the European Union for a single journey to the holder's Member State of nationality or residence or , exceptionally , to another destination . Authorities of non-EU countries are hereby requested to allow the holder to pass freely without hindrance . Le présent titre de voyage provisoire de l'UE est un titre de voyage délivré par un État membre de l'Union européenne aux fins d'un trajet unique vers l'État membre de nationalité ou de résidence du détenteur , ou , à titre exceptionnel , vers une autre destination . Les autorités des pays tiers sont priées d'autoriser le détenteur du titre de voyage provi soire à circuler sans entraves . § 1 8 . EL t agasipöördumistunnistuse viienda ja kuuenda lehe tehniline kirjeldus (1) EL tagasipöördumistunnistuse viie ndal ja kuue ndal lehel on tekst: VISA/VISA. (2) EL tagasipöördumistunnistusele viiendale ja kuuendale lehele kantakse viisad ning sisse- ja väljasõidutempli d . § 1 9 . EL tagasipöördumistunnistusele kantavate andmete loetelu (1) EL t agas ipöördumistunnistuse esilehe le kantakse järgmised andmed: 1) kasutaja perekonnanimi; 2) kasutaja eesnimi (nimed); 3) kasutaja sünniaeg; 4) kasutaja sünnikoha nimetus; 5) kasutaja pikkus sentimeetrites; 6) kasutaja kodakondsusriigi nimetus inglise ke eles; 7 ) tagasipöördumise sihtriik nin g transiitriikide piiripunktide nimetused inglise keeles; 8 ) EL tagasipöör dumistunnistuse kehtivuskuupäev; 9 ) EL tagasipöördumis tunnistuse väljaandmise kuupäev; 1 0 ) EL tagasipöördumistunnistuse registreerimisnumber konsulaarametniku ametitoimingute registri registreerimisnumbri järgi ; 1 1 ) konsulaarametnik u allkir i . (2) EL tagasipöördumistunnistuse teisele lehele kantakse järgmised andmed: 1) foto 40 × 50 mm; 2) kasutaja allkiri; 3) pitsati jäljend. (3) Alla 15-aastase kasutaja EL tagasipöördumistunnistuse kättesaamisel kirjutab alla vanem . 5. peatükk EL TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE ÜHTS E KLEEBIS E TEHNILINE KIRJELDUS NING SELLELE KANTAVATE ANDMETE LOETELU § 20 . EL tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise tehniline kirjeldus (1) EL tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab dokumendi kasutaja näokujutist, mis on trükitud vastavalt rangetele turvanormidele, välja arvat ud juhul, kui erandkorras on tehnilise v ääramatu jõu tõttu vaja kleebis täita käsit si ja kinnitada sellele foto . Sellisel juhul tuleb foto vasakule alaservale lüüa väljaandva asutuse tempel. N äokujutis või foto on taotleja poolt EL tagasipöördumistunnistuse esitamisel kasuta tud näokujutis või foto. (2) EL tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab turvaelemente, millega tagatakse piisav kaitse võltsimise eest, võttes eelkõige arvesse ühtse viisavormi puhul kasutatavaid turvaelemente. (3 ) Kõigi liikmesriikide puhul kasutatakse samu turvaelemente . (4 ) EL tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel on tekst: EU ETD/TVP UE European Union / Union européenne EUE (5 ) EL tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel asetseb horisontaalselt EL tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise seitsmekohaline number, mis on musta värviga eeltrükitud. Kasutatakse spetsiaalset kirjatüüpi. Nimetatud numbrile eelneb väljaandva liikmesriigi kahetäheline riigikood, mis vastab ICAO dokumendile nr 9303 ning mis võib olla kas eeltrükitud või lisatud pärast ELi tagasipöördumistunnistuse ühtse kleebise täitmist. Turvakaalutlustel võib sama seitsmekohaline number olla ELi tagasipöördumistunnistuse ühtsel kleebisel eeltrükitud mitmesse kohta. (6 ) EL tagasipöördumistunnistuse ühtsele kleebisele kantakse järgmised andmed: 1) sihtriik ja kõik transiidiriigid, mille jaoks ELi tagasipöördumistunnistus välja antakse; 2) väljaandev liikmesriik ja väljaandva asutuse asukoht; 3) väljaandmise kuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev; 4) EL tagasipöördumistunnistuse saaja perekonna- ja eesnimi (-nimed), kodakondsus, sünniaeg ja sugu; 5) EL tagasipöördumistunnistuse ühtse vormi (millele ELi tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis kinnitatakse) number. ( 7 ) Täidetavate lahtrite nimetused on inglise ja prantsuse keeles ning nummerdatud. (8 ) Kuupäevad kirjutatakse järgmiselt: päev kirjutatakse kahe numbriga; kuu 1.–9. päeva puhul on esimene number null; kuu kirjutatakse kahe numbriga; aasta 1.–9. kuu puhul on esimene number null; aasta kirjutatakse nelja numbriga. Kuupäevale ja kuule järgneb tühik. (9 ) EL tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab märkuste lahtrit, mida väljaandev asutus kasutab, et esitada vajalik lisateave, näiteks asendatud dokumendi liik ja number. (10 ) EL tagasipöördumistunnistuse ühtne kleebis sisaldab asjakohast masinloetavat teavet kooskõlas ICAO dokumendiga nr 9303 välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks. Masinloetava ala kahe esimese tähena kasutatakse suutähti „AE“, mis viitavad sellele, et tegemist on ELi tagasipöördumistunnistusega. Masinloetav ala sisaldab nähtava taustatrükina trükitud teksti, mis moodustub sõnadest „Euroopa Liit“ kõigis liidu ametlikes keeltes. See tekst ei tohi mõjutada masinloetava ala tehnilisi omadusi ega selle loetavust. (11 ) Reserveerida tuleb koht ühtse kahemõõtmelise triipkoodi võimalikuks lisamiseks. Eva-Maria Liimets Välisminister Jonatan Vseviov Kantsler Välisministri ….novembri 2021. a määruse nr … „ Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise kord ning Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse taotlemise vorm “ Lisa FOTO PHOTO 40X50 mm EUROOPA LIIDU TAGASIPÖÖRDUMISTUNNISTUSE TAOTLUS EMERGENCY TRAVEL DOCUMENT APPLICATION TÄIDAB TAOTLEJA TO BE FILLED BY APPLICANT 1 Perekonnanimi Surname 2 Eesnimi First Name 3 Sünniaeg Date of birth 4 Sugu Gender 5 Isikukood või sotsiaalkindlustuse number ID number or social security number 6 Kodakondsus Nationality 7 Alaline elukoht Permanent address 8 Tagasipöördumistunnistuse taotlemise põhjus Reason for applying for Emergency Travel Document 9 Asendatava dokumendi liik ja number Type and number of document to be replaced 10 Kontaktandmed välisriigis Contact details in the foreign country 11 Riigist lahkumise kuupäev Date of leaving the country 12 Siht- ja transiitriigid Destination and transit countries 1 3 Kuupäev ja koht Date and location 13 Taotleja allkiri Signature TO BE FILLED OUT BY CONSULAR OFFICER / TÄIDAB KONSULAARAMETNIK 14. Isiku tuvastamise alus Applicant identified by 15. Päritoluriigi nõusolek või keeldumine tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks (kuupäev, saamise viis ja asukoht) Confirmation or denial of the country of destination to issuing the Emergency Travel Document ( date , means of de livery and location ) 16. Väljastatud tagasipöördumistunnistus e number Number of i ssued Emergency Travel Document Väljastatud kleebise number Number of issued sticker Date of issue /Väljaandmise kuupäev Place of issue /Väljaandmise koht Valid until /Kehtiv kuni 17. Märkused Remarks 18. Kuupäev Date 19. Konsulaarametniku nimi ja allkiri Name and s i gnature of the consular officer MÄÄRUS .01 .202 2 nr Välisministri 7. augusti 2017. a määruse nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 12 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 3 lõike 1 alusel ning kooskõlas avaliku teabe seaduse § 43 5 lõikeg a 1. Välismini stri 7. augusti 2017. a määruse nr 6 „Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord“ § 5 täiendatakse punktiga 11 1 järgmises sõnastuses: „11 1 ) Euroopa Liidu tagasipöördumistunnistuse andmine;“; Eva-Maria Liimets Välisminister Jonatan Vseviov Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/22-0056 - Isikut tõendavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cee5c402-6cf5-47eb-9252-d910a30b1464 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cee5c402-6cf5-47eb-9252-d910a30b1464?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel