dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2022
Viit
14-10/756-1
Registreeritud
19. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎K_46_17012022.asice10213 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.01.2022 08:58 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: K/46 Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine K/46.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID- tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn444 8200 | KORRALDUS 17.01.2022 nr 46 Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pärnu Linnavolikogu 05.03.2020 otsusega nr 8 on algatatud Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu koostamine ja jäetud algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeritav kinnistu pindalaga 2505 m² asub kesklinna piiril Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis. Planeeringualal paikneb käesoleval ajal üks hoone (amortiseerunud kuur) ja Karusselli tänava ääres paiknenud elamu on lammutatud. Juurdepääs krundile on võimalik Karusselli tänavalt. Väärtuslik ja säilitamist vääriv kõrghaljastus planeeringualal puudub. Planeeringuala kontaktvööndi hoonestus on mitmekesine, st ümbruskonnas asuvad valdavalt 2-korruselised erinevatel ajastuperioodidel ehitatud individuaalelamud ja 2 või 3-korruselised kortermajad. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa (EE) 100%. Huvitatud isiku sooviks on rajada Karusselli tn 20 kinnistule kaks korterelamut (2 täiskorrust ja katusekorrus) koos osalise parkimisega hoonete mahus. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kruntidele sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine. Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Alale on koostatud muinsuskaitse eritingimused (AB Artes Terrae OÜ töö nr 1941ET1/2019, Muinsuskaitseameti kooskõlastus nr 36069). Üldplaneeringu kohasus Detailplaneeringut on kuni vastuvõtmiseni menetletud Pärnu linna üldplaneeringu (2001 – 2025) põhilahendust muutvana: planeeringuga nähti ette kinnistu väikeelamumaa (EE) maakasutuse juhtotstarbe muutmine korruselamumaa (EK) maakasutuse juhtotstarbeks. Alates 01.06.2021 kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, mille kohaselt asub planeeritav Karusselli tn 20 kinnistu väikeelamute maa-alal (Ev), kus on lubatav üksik-, kaksik- ja ridaelamute ning väikeste korterelamute kavandamine. Väikese korterelamu krundi täisehitus eeslinna asumis ja peatänavatel on kuni 40% ning teistes asumites kuni 30% krundi pindalast. Suurim lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust + katusekorrus. Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100 – 150 m² krundi pinda. Väikseim lubatud haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast. Korterelamu kavandamisel ja olemasolevate korterelamute õuealade rekonstrueerimisel tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne välialade lahendus, milles tuleb arvestada kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega, sh juurdepääsud, puhkeala, mänguväljak, prügimajandus, parkimis- ja haljastuslahendus. Korterelamute krundile, millel on rohkem kui 3 korterit, tuleb reeglina kavandada mänguväljak. Ühtlasi paikneb kinnistu Ranna miljööalal, mille üldtingimuste kohaselt tuleb kavandatava puhul lähtuda piirkonna põhitunnusest (sh krundistruktuur ja hoonemahud, hoonestuse ja tuumikhaljasala paiknemine, kasutatavad välisviimistlusmaterjalid). Üldplaneeringu eesmärgiks laiemalt on linna kompaktne ja säästlik arendamine, kasutusest välja langenud maa-alade kasutusele võtmine, sisemise struktuuri tihendamine ja ruumilise mitmekesisuse tõstmise. Arvestades asjaolu, et planeeringulahendus vastab eelpool nimetatud tingimustele ja seega Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ põhilahendusele, on detailplaneeringu menetlemist jätkatud selle vastuvõtmisele järgselt üldplaneeringu kohasena. Planeeringulahendus Planeeringuga krundipiire ei muudeta. Krundile on kavandatud kuni kahe korterelamu püstitamine, millest üks paikneks Karusselli tänava ääres (hoone 1) ja teine kinnistu keskosas (hoone 2). Lubatud on kuni kahe maapealse täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine ja soklikorrus on hoonetel lubatud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks; hoone suurim lubatud absoluutkõrgus/suhteline kõrgus maapinnast on vastavalt 13,80 m/10 m; krundi suurim lubatud hoonete maapealne ja maa-alune ehitisealune pind on 735 m² (täisehitus 29,3%). Korterite suurim lubatud arv kahe hoone peale kokku on kuni 20 korterit, mida ei ole lubatud suurendada. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada järgmiste nõuetega: 1. Ehitatavate hoonete arhitektuur peab olema kvaliteetne. Hoonestuse parima arhitektuurse lahenduse saamiseks tuleb korraldada koostöös Pärnu Linnavalitsusega arhitektuurivõistlus. 2. Hoonetel on katusest eenduvate uukide ja vintskappide ehitamine lubatud kuni ⅖ ulatuses katuseräästa pikkusest, kusjuures ühe väljaehitise laius ei tohi ületada ⅕ katuseräästa pikkusest. 3. Krundi täisehitusel tuleb arvestada, et vähemalt 30% krundi pinnast peab jääma haljasalaks. 4. Lubatud on ainult viilkatusega hoonete püstitamine. Lubatud katusekalded: kahe täiskorruse ja ühe katusealuse korruse 20 – 30°, ühe täiskorruse ja ühe katusealuse korruse puhul 30 – 45°. Räästajoone kõrgus peab järgima olemasoleva hoonestuse, kahe täiskorrusega maja puhul üle tänava asuva Karusselli tn 27 hoone räästajoone kõrgusega. Täpne räästajoone kõrgus määratakse projektiga. 5. Viimistlusmaterjalidest tuleb kasutada piirkonnas ajalooliselt kasutatud materjale – katus valtsplekist või katusekividest, seinad laudisega või krohvitud, aknad puitraamidega ja püstise proportsiooniga, uksed puidust, sokkel krohvitud, maakivist või tellisest. 6. Hoonestusmahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada tänavapilti. 7. Hoonevälised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Tehnoseadmed, v.a korsten kuni 60 cm, ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse. 8. Soklikorrus on hoonetel lubatud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks ning see peab paiknema maja keskel kogu maja sügavuselt ja 1/3 maja pikkuse ulatuses. 9. Tänava-äärne hoone peab asuma kohustuslikul ehitusjoonel krundi piiril; hoonete sokli kõrguse määramisel on aluseks Karusselli tänava lähikruntide naaberhoonestuse soklite kõrgus, millest märgatavalt erinev kõrgus ei ole lubatud. Uushoonestuse paiknemisega tagatakse vajalikud tuleohutuskujad (8 m) naaberhoonetest, Karusselli tänava äärde kavandatava elamu (hoone 1) ja Karusselli tn 18 elamu vahel tagatakse 2 tuleohutusnõuded vastavate tulemüüridega. Vahemaade suuruse ja kavandatavate hoonete kõrguse tõttu ei toimu valguse ülemäärast varjutamist naaberkruntidel ega naaberelamutes (näiteks on hoone 2 kaugus Suur-Sepa tn 26 krundil asuvatest elamutest 27 m). Terrasse ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikehooneid on lubatud täiendavalt ehitada krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele, kuid järgida tuleb tuleohutusnõudeid ning naabrusõigusi, tagada tuleb nõutud 30% haljastuse osakaal krundil. Terrassid ei kuulu suurima lubatud ehitisealuse pinna sisse. Kõik püstitatavad hooned (sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned) arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Elamute juurde kuuluvad osad ja detailid, mida arvestatakse ehitisealuse pinna sisse, peavad jääma hoonestusala piiridesse. Ehitiste ehitisealuse pinna arvutamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (vastu võetud 05.06.2015). Hoonestusala piires on lisaks hoonetele lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Enne keldrikorruse ehitamist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste välistamiseks. Krundil asuv kuur on planeeritud lammutada. Krundi ehitusõigus ja peamised arhitektuurinõuded on käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 1.6.2 ja 1.6.3 ning planeeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis“. Sõidukite juurdepääs Karusselli tn 20 krundile on planeeritud Karusselli tänavalt. Sõidukite parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud väärtusena, siiski tuleb igale korterile tagada ühe parkimiskoha olemasolu. Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning arvestades, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu selliselt, et igal korteril oleks tagatud vähemalt üks parkimiskoht. Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad soovitavalt hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või hoone sisestes panipaikades. Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema minimaalselt 1 jalgratta parkimiskoht korteri kohta. Korterelamute ehitamisel tuleb tagada juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. Planeeringualal ei ole kohustuslikult säilitatavat haljastust, lubatud on likvideerida kõik olemasolevad puud. Krundile nõuetekohase juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe tänavamaal kasvava puu likvideerimine. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeritud krundi ulatuses vastava projekti alusel. Arvestada tuleb, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Mootorsõidukite liikluseks ja terrasside alla kavandatav pind ei tohi olla suurem kui haljastatav pind. Krundi põhjaosas on ette nähtud tuumikhaljasala. Kõrgeid puid ei istutata selliselt, et need hakkavad varjutama naabrite rohe- ja rekreatsioonialasid. Planeeritud krundile tuleb projekteerimisel kavandada atraktsioonidega laste mänguväljak. Krundi piirded peavad olema läbinähtavad ning ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 m. Lubatud on puitlippaed või metallvarbaed. Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldusega seonduv, samuti haljastus, heakord ja piirded on vastavalt käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 1.6.4 ja 1.6.5 ning planeeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis“. Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Kui planeeritud hoone ehitatakse 3 naaberkrundil asuvale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb projekteerimisel ette näha vastavad tule levikut piiravad ehituslikud abinõud. Krundi tänavapoolsel piiril asuvad elektrivõrgu liitumiskilp, ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikud ning telekommunikatsiooni liin. Karusselli tänaval on mastvalgustid. Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena. Planeeritud tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu Linnavalitsusega. Hoonete 1 ja 2 veevarustus nähakse ette AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele DT198679 Karusselli tänaval asuvast ühisveevõrgu torustikust vastavalt. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Lähim tuletõrjehüdrant vooluhulgaga 55 l/s asub Karusselli tänaval Karusselli tn 18 krundi juures. Hoonete 1 ja 2 reovesi ning krundil kogunev sademevesi suunatakse vastavalt AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele DT-198679 Karusselli tänaval asuvatesse reoveekanalisatsiooni torustikku ja sademeveekanalisatsiooni torustikku. Sademevesi tuleb vajadusel enne tänavatorustikku juhtimist puhastada paigaldades liiva-õlipüüduri. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida täiendava sademevee valgumist naaberkruntidele. Hoonete 1 ja 2 elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 348130. Olemasoleva planeeritud krundi piiril asuva jaotuskilbi JK 11 kõrvale nähakse ette uue liitumiskilbi asukoht. Olemasoleva jaotuskilbi ja planeeritud liitumiskilbi asukohti on lubatud projekteerimisel kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga vajadusel muuta. Hooviala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele. Krundile juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe tänavavalgustusmasti ümberpaigutamine. Planeeringuala paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Hoonete 1 ja 2 soojavarustus nähakse ette vastavalt Fortum Eesti AS tehnilistele tingimustele nr DPT-45/20 kaugküttena. Projekteerimisel näha ette sulgeseadmete ehk maakraanide paigaldamine kinnistu harutorustikule enne kinnistu piiri ehk transpordimaale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Liitumispunktiks on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule. Hoonete 1 ja 2 telekommunikatsioonivarustus on kavandatud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 33648834. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana Karuselli tänaval asuvast sidekaevust SPL-978. Igale hoonele nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. Tehnovõrgud ja rajatised on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 1.6.7 ja planeeringu joonisel nr 4 „Tehnovõrgud“. Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt 4 Jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Prügikonteinerid tuleb paigaldada omale kinnistule. Planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, kus üleujutuse tõenäosus on 1 x 1000 aasta jooksul, mis tähendab, et üleujutusoht on väga väike. Hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb üleujutusohuga arvestada võttes kasutuse abi- või vastumeetmed. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 1.6.8. Planeeringu seletuskirja punktis 1.6.12 „Planeeringu rakendamise võimalused” on sätestatud planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamiseks ja edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Detailplaneeringu kohaste kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt. Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale võimalikule alale. Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusega nr 422. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.-26.07.2021, mille kestel esitati planeeringulahenduse osas kolm kirjalikku arvamust planeerimisseaduse (PlanS) § 135 lg 2 tähenduses järgmiste isikute poolt: Urmas Vahur ja Kaja Jõerand-Vahur, Eve Pulk, vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere ja advokaat Katarina Talumäe (LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS), olles käesoleval juhul Marko Kalle, Ingmar Saksing’u, Ats Lõhmussaar’e, Lembitu Holding OÜ (Elar Nellis), Erko Täht’i ja Anu ning Arvo Jõgibert’i lepingulised esindajad. Peamised teemad, mis tõstatati olid: kaasamiskohustust on rikutud, lahendamata on parkimine ja halveneb liiklusolukord Karusselli tänaval, kavandatavad hooned ei sobitu keskkonda, miljöösse; arvestatud ei ole Leele Välja ekspertarvamusega; detailplaneeringuga kavandatav on vastuolus uue üldplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus kujundas ettepanekute osas põhjendatud, kuid mittearvestavad seisukohad ning edastas need arvamuste esitajatele vastavalt 04.08.2021 kirjaga nr 8-4/4342-86 (Urmas Vahur ja Kaja Jõerand-Vahur), 28.07.2021 kirjaga nr 8-4/4342-83 (Eve Pulk) ja 04.08.2021 kirjaga nr 8-4/4342-84 (LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 18.08.2021, osapooled oma arvamustest ei taganenud ja jäid seni esitatud vastuväidete ning seisukohtade juurde. Otsustati, et detailplaneeringu menetlust jätkatakse ja see esitatakse järelevalve teostamiseks ja heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile, lisaks koostab LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS arutelu järgselt avaliku arutelu kirjalikud seisukohad Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu osas (25.08.2021 kiri nr 1/237), mida käsitletakse detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu protokolli lisana. 5 PlanS § 138 lg 1 tulenevalt esitas Pärnu Linnavalitsus 06.09.2021 kirjaga nr 8-4/4342-88 detailplaneeringu Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakonna Pärnu talitusele järelevalve teostamiseks ja heakskiitmiseks ning seisukoha võtmiseks detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Vastavalt PlanS § 138 lg 4 p 2 toimus 05.10.2021 vaidlevate osapoolte – kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja Pärnu Linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Kirjalikud kutsed saadeti vaidlevatele osapooltele: detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutele, kelle arvamustega ei arvestatud (E. Pulk; K. Jõerand-Vahur, U. Vahur; LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS) ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse esindajatele. Koosoleku viis läbi Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus. Arvamuste ärakuulamisel osalesid arvamuste esitajad Ingmar Saksing ja Marko Kalle ning nende ja lisaks Ats Lõhmussaare, Lembitu Holding OÜ, Anu ja Arvo Jõgiberti lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere, Urmas Vahur ning Muinsuskaitseameti esindaja. Teamsi vahendusel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindajad ja planeerija. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rahandusministeerium saadab Pärnu Linnavalitsusele Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu tagasi lahenduse ülevaatamiseks ning täiendamiseks. Ärakuulamisel kokku lepitud teemad, mis vajavad üle ülevaatamist ja täiendamist, fikseeriti protokollis „Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1-05-10-2021“. Lepiti kokku, et tehakse insolatsiooni analüüsi ja lisatakse planeeringumaterjalidele; kaalutakse täiendavaid lahendusvariante, planeeringust peab selgelt välja tulema, mida ja miks kavandatakse, käsitletakse proportsionaalsust, sobivust linnaruumi, hinnatakse kaasnevaid mõjusid; edastatakse planeering ning liikluse ja parkimisega seotud arvamused ettepanekute saamiseks vastavale linnavalitsuse osakonnale. Pärnu Linnavalitsus teavitas 29.10.2021 kirjas nr 8-4/4342-91 Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust, et on Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu lahenduse veelkord üle vaadanud ning analüüsinud täiendavalt peamisi vaidlusaluseid teemasid – eelkõige ehitusõigust, hoonestuse paiknemist, insolatsiooninõuete täitmist ja liikluskorraldust ning leiab, et koostatud ja täiendatud Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering on kooskõlas Pärnu linna kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringule on lisatud insolatsiooni analüüs. Planeeringu järelevalve tulemused ja kokkuvõte 1. Kaasamine Kaja Jõerand-Vahuri ja Urmas Vahuri arvamuses ning ka ühisarvamuses toodi välja, et kõiki planeeringulahendusest huvitatud isikuid ei kaasatud detailplaneeringu koostamise menetlusse. Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades on selgitanud, et kaasamine võib toimuda kogu detailplaneeringu koostamise vältel. Kuna planeeringut alles koostatakse, siis vajalikud isikud saab kaasata täiendavalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et mitmeid naaberkinnistute omanikke pole kohe detailplaneeringu algatamisest alates planeeringulahendusesse kaasatud, kuid seda on tehtud planeeringulahenduse koostamise käigus. Planeeringulahendusest naabrite teavitamine on planeerimisseaduses sätestatud nõue, kuid Rahandusministeeriumile esitatud menetlusdokumentidest saab järeldada, et Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur (arvamuse 6 esitanud 26.07.2021), Erko Tähe (arvamuse esitanud täiendava ühisarvamuse raames 25.08.2021) ning Ingmar Saksing (arvamuse esitanud ühisarvamuse raames aga ka juba eskiislahendusele 30.07.2020) on olnud teadlikud detailplaneeringu koostamisest ning oma seisukohad ka planeeringulahenduse kohta esitanud. Linnavalitsus on arvamusi kaalunud ja arvamustele andnud ka omad seisukohad. Heakskiidu andja leiab, et kuigi kõiki planeeringust huvitatud osapooli ei teavitatud kirjalikult detailplaneeringu koostamisest selle algetapis ja neid teavitati hiljem, siis teavitamata jätmine ei ole võtnud huvitatud isikutelt võimalust detailplaneeringu koostamisel kaasa rääkida. Nad on saanud esitada oma arvamusi detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu ajal. Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: asjaoludest ei nähtu, et kaasamiskohustust oleks rikutud. Kaasamiskohustus ei ole ka üldistatult absoluutne ehk rikkumiseks ei saa vaikimisi pidada iga üksikindiviidi planeeringu algatamisotsusest teatamata ja seega justkui kaasamata jätmist. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud ja sellest on lähtutud planeerimismenetluse läbiviimisel. Info edastamiseks on kasutatud otsepostitusi, ajalehte Pärnu Postimees ja Pärnu linna kodulehte. Arvestades asjaolu, et planeeringumenetluse kestel on Karusselli tn 20 naaberkinnistute omanikeringis toimunud muudatusi (Suur-Sepa tn 26), on antud isikuid arusaadavatel põhjustel kaasatud hiljem, sellega on kohalik omavalitus arvestanud. Menetlusprotsessi kestel on lisandunud ka isikud, kes ei ole planeeringuala vahetud naabrid, kuid on määratud kaasatavateks detailplaneeringu osas järelevalvet teinud ametiasutuse poolt (Karusselli tn 25 ja 27) või liitunud protsessiga üldise teabe avalikustamise kaudu (Karusselli tn 13). Asjaoludest ei nähtu ka, mis osas on justkui hilisem kaasamine kaasatud isikute menetlusõigusi rikkunud või menetluslikku positsiooni kahjustanud. Detailplaneeringu koostamise algetapis teavitamata jätmine ei ole seetõttu võtnud huvitatud isikutelt võimalust detailplaneeringu koostamisel kaasa rääkida ja oma arvamusi esitada. 2. Liikluskorraldus ja parkimine Eve Pulk leiab, et miljööväärtuslikku aedlinnakusse väikesele kinnistule ei ole õige kahe kortermaja kavandamine. Tänaval on juba täna võimatu parkida, sest need on ummistatud randa minejate ja majutusasutustes puhkavate turistide autode poolt. Kortermajade kavandamisel lisandub autosid veelgi nii tänavale kui piirkonna ristmikele. Ka Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et detailplaneering suurendab oluliselt Karusselli tänava liikluskoormust jättes lahendamata uute elanike külastajate parkimise võimalused. Ranna külastajad pargivad kinni kõikvõimalikud kohad, eirates liikluseeskirjade nõudeid ja elementaarset viisakust. Ühisarvamuses leitakse täiendavalt, et planeeringu kehtestamisega parkimisprobleem tänaval üksnes suureneks, toob kaasa ka liikluskoormuse ja liiklusohtlike olukordade kasvu. Probleemi väljaselgitamiseks pole koostatud liikluse analüüsi, kuigi lähteseisukohades on see nõutud. Leitakse, et detailplaneeringuga iga korteri kohta ühe parkimiskoha kavandamine ei ole piisav, tänapäeva autokasutust arvestades ei kata see tegelikke vajadusi. Samuti tuuakse välja, et juurdepääs parkimisalale (hoovi) on liiga kitsas. Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades selgitab, et planeeringu koostamisel on kaalutud liiklusküsimusi. Planeeringuga seatakse nõue, et parkimine tuleb lahendada oma krundil. Kui tänaval parkimine segab liiklemist, saab omavalitsus seda liikluskorralduslike meetmetega lahendada. Krundile kavandatud korterite arvu on vähendatud 20 korterini. Teenindamisest tulenev mõju liikluskorraldusele lähedalasuvatel ristmikel on minimaalne. Liikluskorralduse optimeerimiseks saab linnavalitsus teha jooksvalt otsuseid vastavalt vajadusele nii üksikute tänavalõikude kohta kui ka kõigi ristmike kohta. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud andmed, sh liikluskorralduse osas on piisavad. 7 Maa otstarbeka kasutamise seisukohalt ei ole kesklinnas parkimiskohtade igaks juhuks kavandamine hea lahendus – maad on vaja kasutada teisel otstarbel, kui autode seisuplatsina. Parkimine tagatakse omal kinnistul, üks parkimiskoht korteri kohta on üldplaneeringu kohane. Kinnistule sissesõit on standardikohane ja piisav, autod läbivad sissesõidu vähendatud kiirusel. Arvamuste ärakuulamisel leidis Pirkka-Marja Põldvere, et kuna linnavalitsusel on kavas Karusselli tänava liiklusuuringu tegemine, siis on mõistlik selle uuringu läbiviimine enne detailplaneeringu kehtestamist. Urmas Vahur selgitas, et olemasolevate hoonete ajaloolist paiknemist arvestades kõikidel piirkonna kinnistuomanikel pole võimalik omal kinnistul parkida. Seepärast kohalikud elanikud peaksid saama tänaval parkida, linna ja ranna külalised aga mitte. Detailplaneeringuga väljaspool kinnistut parkimise keelamine ei ole kontrollitav. Linnavalitsus selgitas, et detailplaneeringuga on ette nähtud uute hoonete elanike parkimine omal kinnistul ja nõuetekohased parkimiskohad on alale ette nähtud; toodi välja, et linnavalitsus ei saa paari suvise kuu järgi planeerida linnas parkimiskohti. 02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et detailplaneeringu lahendus vaadati veelkord üle ja analüüsiti täiendavalt ka liikluskorraldust. Planeeringulahenduses on liikluskorralduse üldised põhimõtted määratletud, nii nagu detailplaneeringute puhul on tavapärane. Liiklusanalüüs muutub aga aktuaalseks alles projekteerimisfaasis, kuivõrd detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole võimalik ette näha detailplaneeringu realiseerimise aega ning selleks ajaks muutunud linnaruumi, sh selleks ajaks on selgunud ka näiteks Supeluse tänava uue lahendusega kaasnev mõju. Tegemist on liikluskorralduslike küsimustega, mille reguleerimine on linnavalitsuse pädevuses. Parkimine lahendatakse omal krundil, mistõttu ei koormata parkimisega Karusselli tänavat. Parkimiskohtadest nähtuv täiendav liikluskoormus ei avalda Karusselli tänava liikluskoormusele märgatavat mõju. Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud ülesanded seoses liikluskorraldusega on detailplaneeringus täidetud. PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine. PlanS § 126 lg 1 p 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs planeeringualale Karusselli tänavalt, määratud kindlaks parkimiskohtade arv korteri kohta ning näidatud planeeringu põhijoonisel sissesõidutee ja parkimiskohad. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.4 „Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus“ on nõudena toodud, et sõidukite parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning arvestades, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Lubatud on täiendavate parkimiskohtade projekteerimine ja ehitamine. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu niimoodi, et igal korteril oleks tagatud vähemalt üks parkimiskoht. Linna tänavatele nõuded määrab kohalik omavalitsus ning peab tagama, et detailplaneeringus oleksid vastavad nõuded seatud, sh sissesõidutee vajalik laius. Kuigi antud juhul on krundil detailplaneeringu ülesanded täidetud, tehakse linnavalitsusele ettepaneku vaadata üle ja vajadusel lahendada parkimiskorraldus Karusselli tänava piirkonnas nii, et randa ja majutusasutusi külastavad turistid ei halvendaks kohalike elanike igapäeva elukorraldust. Suvitajate parkimisprobleem on probleem, mis vajab lahendamist laiemas piirkonnas. Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: planeeringuala liiklus- ja parkimislahendus lähtub üldplaneeringust ja asjakohastest normdokumentidest. Sõidukite parkimine tagatakse omal kinnistul (min 1 parklakoht korteri kohta) ja samuti tagatakse jalgrataste parkimine. Karusselli 8 tänavalt planeeringualale juurdepääs on piisava laiusega ning selle rajamisel ei halvendata juurdepääsu Karusselli tn 22 kinnistule. Karusselli tänav on avaliku kasutusega linnatänav, kus parkimine on reguleeritud liikluskorralduse üldise osana ja kuhu isikustatud parkimiskohti ei ole võimalik kavandata - see on vastuolus linnatänava üldise ja vaba kasutamise põhimõttega ja ei ole ka otstarbekas. Asjaoludest ei nähtu ning ei ole võimalik järeldada, et võimaliku 20 sõiduki lisandumine toob kaasa piirkonna tänavavõrgule ülenormatiivset koormust, mida ei ole võimalik liikluskorralduslike võtetega parandada. Linnavalitsus saab teha liikluskorralduse optimeerimiseks jooksvalt otsuseid vastavalt vajadusele nii üksikute tänavalõikude kui ka kõigi ristmike kohta, sh suvisel perioodil, ja seda tuleb teha laiapõhjalisemalt, kui seda oleks võimalik kõnesoleva detailplaneeringu koostamise käigus teha – detailplaneeringu koostamisel ei saa lahendada üldiseid linna liikluskorralduslikke küsimusi. Valesti parkijad või muul viisil liikluseeskirju eiravad sõidukijuhid on üleüldiseks probleemiks, mis pole käesoleva detailplaneeringuga seotud ning seda ei saa ka selle koostamise teel lahendada. 3. Privaatsus, insolatsioon ja naaberkinnistute väärtus Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et planeeringulahendus vähendab oluliselt Karusselli tn 25 kinnistu väärtust, sest võrreldes lammutatud ajaloolise hoonestusega suurendatakse Karusselli tn 20 tänavajoonel hoonestuse mahtu 4-5 kordselt, millega varjatakse väga oluliselt Karusselli tn 25 langevat päikesevalgust ja suletakse vaade. Ühisavalduses leitakse, et planeeringulahendus rikub ebaproportsionaalselt ümberkaudsete elanike privaatsust ning vähendab naaberkinnistute turuväärtust. Piirkonna inimesed on eeldanud, et naabrusesse suuri korrusmaju ei ehitata. Lisaks peavad nad oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus viia läbi mõju uuring maapinnale, naaberkinnistute hoonetele. Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades selgitab, et linnakeskkonnas on uute hoonete püstitamine vajalik linna toimimiseks. Hoonestamata krundile hoonete püstitamine on krundiomaniku õigus. Tulenevalt Karusselli tänava ehitustavast tuleb üks elamu püstitada kohustuslikule ehitusjoonele tänava ääres. Hoone kõrgus ja pikkus on piiratud ümbritsevate hoonete kõrguse ja pikkusega. Uue hoone arhitektuurse sobivuse tagamiseks on detailplaneeringuga nõutud projekteerimise eelselt arhitektuurivõistluse korraldamine. Uus hoone asub Karusselli tn 25 majast kirdes, teisel pool tänavat ja puuderivi taga, mistõttu päikesevalguse piiramine on minimaalne. Õigus vaatele on krundiomanikul juhul, kui on seatud vastav servituut, mida antud juhul tehtud ei ole. Linnavalitsuse hinnangul puudub tõestus keskkonda sobiva uushoonestuse negatiivse mõju kohta olemasolevate hoonete väärtusele. Planeeringulahendusega tagatakse ümberkaudsete naabrite privaatsust suurimal võimalikul moel: hoonete kaugus naaberkinnistutest, haljaspiirded jne. Linnavalitsus on seisukohal, et linnaliselt tihe elukeskkond ei paku sarnast privaatsust võrreldes hõreasustusele omase keskkonnaga. Kavandatava puhul ei ole tegemist keskkonna liigse tihendamisega, mis võiks hakata põhjustama ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. Arvamuste ärakuulamisel lubas linnavalitsus teha insolatsiooni analüüsi ja lisada see planeeringumaterjalidele. 02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus jääb seisukohale, et linnakeskuse elanikud ei saa linnakeskkonna tihendamisele suunatud üldplaneeringu valguses oodata, et nende ümbruses muutusi ei toimu või lubatavad on üksnes muutused, mis ei ole tajutavad ning ei too kaasa teatavad koormust ühisruumile. Ka Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringust huvitatud isikul on huvi enda kinnistut parimal võimalikul viisil hoonestada, mis on linnavalitsuse hinnangul antud planeeringulahendusega saavutatud. Hoonestuse kavandamisel on arvestatud standardikohase loomuliku valguse tagamisega nii naaberhoonetes kui ka kavandatavates hoonetes. Selleks on täiendavalt koostatud insolatsiooni analüüsi joonised 9 (lisatud detailplaneeringule), näidates kavandatavate hoonete heidetavat varju päeva jooksul ekvivalentkuupäeval. Analüüs näitab, et kavandatavatel hoonetel on mõju ainult vahetult idas ja läänes asuvatele hoonetele, mitte aga põhjas ja lõunas asuvatele naaberhoonetele. Rahandusministeerium on seisukohal, et kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja krundi ehitusõiguse suuruse üle otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.12 on toodud, et enne kaevetööde tegemist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Välistada tuleb oht naaberhoonetele nii Karusselli tn 18, 20 kui ka Suur-Sepa tn 26 krundil. Seega on antud tingimusega tagatud naaberkinnistute hoonete püsivus ning võimalike negatiivsete mõjude avaldamise ärahoidmine. Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: Karusselli tn 20 kinnistule kuni kahe hoonemahu (täisehitus kuni 29,3%) kavandamist saab pidada linnakeskkonna optimaalseks tihendamiseks, üldplaneering võimaldaks kinnistule kuni 40% täisehitust. Väiksem korterite arv (kuni 20) võimaldab krundi Suur-Sepa tn 26 poolsesse külge moodustada piisava suurusega tuumikhaljasala, mis on piirkonnale omane ja kõrghaljastusega kombineeritult leevendab võimalikku ülemäärast kontaktsust naaberkinnistuga. Kahe hoonemahu paigutamine ühele kinnistule ei ole piirkonnas uudne linnaehituslik situatsioon ja käesolev planeeringulahendus nimetatud hoonestuslaadist just lähtubki. Planeeringulahendust arvestades tagatakse ümberkaudsete naabrite privaatsus suurimal võimalikul moel: hoonete kaugus naaberkinnistutest, haljaspiirded jne. Linnakeskuse elanikud ei saa linnakeskkonna tihendamisele suunatud üldplaneeringu valguses oodata, et nende ümbruses muutusi ei toimu või lubatavad on üksnes muutused, mis ei ole tajutavad ning ei too kaasa teatavad koormust ühisruumile. Hoonestuse kavandamisel on arvestatud standardikohase loomuliku valguse tagamisega nii naaberhoonetes kui ka kavandatavates hoonetes. Täiendavalt on koostatud insolatsiooni analüüs, mis näitab, et kavandatavatel hoonetel on mõju ainult vahetult idas ja läänes asuvatele hoonetele, mitte aga põhjas ja lõunas asuvatele hoonetele. Lisaks ääristab Karusselli tänavat puuderivi, mis paratamatult juba praegu dikteerib teataval määral päiksevalguse hulka tänaval. Uushoonestuse lisandumine puuderivi taha ei muuda seega märkimisväärselt valgustingimusi tänava mõlemal küljel. Uushoonestus rajatakse viisil, mis ühelgi juhul ei tohi halvenda naaberhoonete ehituslikku seisundit. Vastav analüüs viiakse vajadusel läbi projekteerimise faasis, kui töötatakse välja ehitustehnilised ja konstruktiivsed lahendused. Käesoleva korraldusega sätestatakse, et planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.12 on toodud, et enne kaevetööde tegemist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Seega on kõnesoleva detailplaneeringuga leitud mõistlik ja õiguspärane tasakaal nii üldplaneeringuga seotud eesmärgi saavutamise (linnakeskkonna optimaalne tihendamine), Karusselli tn 20 kinnistu omaniku (soorituspõhi) õiguste ja huvide ning ümbruskonnas asuvate kinnistute omanike huvide ja õiguste vahel. Planeeringulahendus on eelnevast lähtuvalt kõiki asjaolusid arvestav ning kavandatav hoonestus sobitub piirkonda. 4. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur annavad teada, et nad ei nõustu üldplaneeringuga kehtestatud piirangute leevendamisega. Ühisarvamuses leitakse, et detailplaneeringuga 10 kavandatavad 20 korteriga 4-korruselised hooned ei sobitu Karusselli tn miljöösse ning piirkonnas levinud ühtsest stiilist kõrvalekaldumist ei saa õigustada üksikute mittesobituvate majade olemasoluga. Planeeringulahendus ei vasta üldplaneeringus seatud väärtuslikkuse põhimõttele kui linnaruumi arendamise põhiprintsiibile: ei austata olemasolevaid väärtuseid; tegemist ei ole parima võimaliku arhitektuurse lahendusega; hooned ei sobitu olemasolevasse keskkonda; pole arvestatud piirkonnale omast korruselisust ega naaberhoonestuse parameetreid. Tuuakse välja, et kavandatavate hoonete mittesobivust piirkonda on kinnitanud ka kunstiteadlane Leele Välja ekspertarvamuses. Samuti leitakse, et üldplaneeringu kohaselt tuleks rannapiirkonnas vähendada hooajalisust, kuid piirkonda sobimatute korterelamute ehitamine seda eesmärki ei täida vaid süvendab probleemi. Kuna muinsuskaitse eritingimused on teinud sama isik, kes detailplaneeringut, siis on tegemist huvide konfliktiga. Planeeringulahendus on vastuolus lähteülesandega, mille kohaselt „on Suur-Sepa tn 26 krundiga külgnev hoonemaht lubatud rajada ühe täis- ja katusekorrusega“. Leitakse ka, et Pärnu Linnavalitsus eirab võrdse kohtlemise printsiipi – Suur-Sepa tn 26 kinnistu hoonestamisel nõudis linn kortermajade asemel paarismajade ehitamist ning Karusselli tn 16 kinnistu hoovi käsitleti rohealana. Otsuse tegemisel tugines linnavalitsus Leele Välja ekspertarvamusele, mille kohaselt peab uushoonestuse maht olema kooskõlas lähiümbrusega (ka üldplaneeringus sätestatud põhimõte). Ühisarvamuse esitajate hinnangul ei ole põhjendatud, miks need samad argumendid antud detailplaneeringu juures pole enam asjakohased. Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades selgitab, et planeeringulahendus on kooskõlas uue üldplaneeringuga. Selle kohaselt asub Karusselli tn 20 kinnistu väikeelamute maa-alal, kus on lubatud väikeste korterelamute kavandamine. Detailplaneeringuga on lubatud kuni kahe maapealse täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine, soklikorrus on hoonetel ette nähtud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks. Üldplaneeringu eesmärgiks on kesklinna ja selle lähialade tihedam kasutuselevõtt ning tühjalt seisvate kruntide taashoonestamine. Linnavalitsus leiab, et planeeringuala suurust arvestades on kahe väiksemat tüüpi (kuni 20 korteriga) elamu rajamine piirkonda sobilik. Uuselamute arendamist ei peeta üldplaneeringus rannahooajalisust mõjutavaks teguriks. Karusselli tänaval leidub planeeringuala lähipiirkonnas sarnaselt kavandatavale teisigi kahe täiskorruse ja viilkatusega kortermaju (Aia tn 28c, Karusselli tn 13, 22, 27 ja 39/1). Tegemist ongi eriilmelise linnaruumi osaga, mille hoonestus ei ole homogeenne ja stiililt ühtne. Kavandatav hoonestus ei sea miljööväärtust ohtu, vaid hea projektlahenduse korral hoopiis rikastab ja täiendab miljööd. Detailplaneeringuga on sobivaima arhitektuurse lahenduse saamiseks määratud arhitektuurivõistluse korraldamise nõue. Linnavalitsus selgitab, et on Leele Välja ekspertarvamusega tutvutud kuid detailplaneeringu koostamise aluseks on võetud muinsuskaitse eritingimused. Linnavalitsuse hinnangul on ekspertarvamus detailides ebatäpne, jätab välja põhilise argumendi, mida on detailplaneeringus ja varasemalt koostatud ning kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustes kasutatud Karusselli tn 20 krundi hoonestuse kõrguspiirangu seadmisel. Nimelt üle tänava Karusselli tn 27, ajalooline hoone, mis on just sama kõrge, kui Karusselli tn 20 krundile kavandatavate hoonete piirkõrgus. Seejuures ei eristu Karusselli tn 27 hoone oma hoonestusfrondis kui ebatavaliselt kõrge, vaid sulandub meeldivalt miljöösse. Ekspertarvamusest jääb mulje ja arusaam, et justkui kahe täiskorruse ja kõrge kaldkatusega hooned on Karusselli tänaval suur erand, mis on aga selgelt ebaõige. Detailplaneeringuga on seatud piirid ka katuseväljaehituste ulatusele. Võrdluse kohta Suur-Sepa tn 26 kinnistuga leiab linnavalitsus, et selle kinnistu näol on tegemist maa-alaga, mis asub kvartali sisemuses, kus on suured haljastatud hoovialad ja kvartalisisene hoonestus on väikesemahuline. Planeeringuala paikneb seevastu Karusselli tänava ääres, kus kavandatav hoonemaht ei ole käesoleval ajal erandlik. Kuna tegemist on erinevate kinnistute, asjaolude ja menetlusprotsessidega, siis linnavalitsus ei eira võrdse kohtlemise printsiipi. Lähteülesande kohaselt võiks kavandada kinnistule kuni 3 hoonet, hetkel kavandatakse kahte, millest üks hoone on paigutatud Karusselli tänava äärde ja teine krundi keskossa. Suur-Sepa tn 26 kinnistuga külgnevat hoonet detailplaneeringuga ei kavandata. 11 Arvamuste ärakuulamisel tõi Pirkka-Marja Põldvere välja, et detailplaneeringuga on kavandatud hoonetele neli korrust – soklikorrus, kaks põhikorrust ja katusekorrus. Suur-Sepa tn 26 kinnistu omanikud tahtsid ehitada korrusmaja aga linnavalitsus ei lubanud, kuna ekspert Leele Välja hinnangu kohaselt see ei sobinud piirkonda. Kinnistule ehitati nelja korteriga kaks paarismaja. Linnavalitsusel on kohustus järgida, analüüsida, kuulata erinevaid arvamusi. Kõik üldplaneeringu eesmärgid oleksid saavutatavad, kui majad oleksid väiksemad (kokku 15 korterit). Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohta selgitas Muinsuskaitseameti esindaja, et eritingimuste koostamiseks peab olema eriluba, eritingimused kooskõlastab Muinsuskaitseamet. Eritingimuste koostajal ei ole keelatud teha sama detailplaneeringut. Eritingimused vaatab üle Muinsuskaitseameti komisjon ja kiidab selle heaks või saadab tagasi täiendamiseks. Alles pärast heakskiitmist on võimalik eritingimusi kasutada planeeringulahenduse koostamiseks. 02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et üldplaneeringu üks eesmärke ongi kesklinnalähedase linnakeskkonna tihendamine. Arvestada tuleb seejuures, et üldplaneeringuga võimaldatakse suuremat ehitusmahtu, kui koostatud detailplaneeringu lahendus võimaldab. Parkimine lahendatakse omal krundil, tagatakse haljastuse nõutav osakaal ja täidetakse muud nõuded. Linnavalitsus jääb seetõttu oma varasemalt väljendatud seisukoha juurde, et detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt ning planeeringuga kavandatav ehitusmaht on optimaalne. Puudub igasugune kaalutlus Karusselli tn 20 kinnistu ehitusmahtu veelgi vähendada ja kinnistuomaniku omandiõigust piirata selle juures üldplaneeringu linnakeskkonna tihendamise eesmärki saavutades. Sarnaselt planeeritavale leidub piirkonnas teisigi näiteid, kus ühele suuremale krundile on rajatud mitu korterelamut, mistõttu ei ole tegemist erandliku linnaehitusliku situatsiooniga. Planeeringulahendust on naabrite seisukohti arvestades menetluse käigus muudetud. Rahandusministeerium on seisukohal, et koostatud on planeeringulahendus, mida kohalik omavalitsus antud juhul on pidanud vajalikuks ja sobivaks ning kinnitanud seda detailplaneeringu vastuvõtmisega. Detailplaneeringu lahendus on vastavuses kehtiva Pärnu linna üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on ala määratud väikeelamumaaks. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1.2 „Väikeelamute maa-ala (Ev)“ on fikseeritud, et valdav maa-ala otstarve on üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud. Väikese korterelamu krundi täisehitus on kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel) ja kuni 30% (teistes asumites). Suurim lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust + katusekorrus. Erandina on võimalik krundile kavandada teine põhielamu korterelamute terviklahenduste korral. Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150 m² krundi pinda. Väikestele korterelamutele nähakse ette üks parkimiskoht korteri kohta. Väikseim lubatud haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast. Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: üldplaneeringu eesmärgiks laiemalt on kasutusest välja langenud maa-alade kasutusele võtmine, sisemise struktuuri tihendamine ja ruumilise mitmekesisuse tõstmise. Seetõttu ei saa detailplaneeringust huvitatud isikule süüks panna, kui ta soovib ellu viia eesmärke, mis üldplaneeringu koostamise ajal on üldsusega varem kokkulepitud ja Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud. Selliste soovide saavutamine on isegi huvitatud isiku ja haldusorgani ülesandeks. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse ka piirkonna hoonestuslaadi ja miljöötunnustega, mistõttu on planeeringulahendust optimeeritud ja esialgselt kavandatud mahtusid vähendatud. Piirkonna hoonestuslaad ei ole homogeenne vaid eripalgeline, hooned on rajatud erinevatel ajaetappidel, on erinevas mahus ja erineva arhitektuuriga. Esineb nii ühe- kui ka kahe maapealse korruse ja katusealusega hooneid, kus valdavaks katusetüübiks on viilkatus, mida võivad ilmestada väljaehitised. Erandlikuks saab pidada lamekatust. Krundil võib paikneda nii üks kui kaks eluhoonet või ka korterelamut. Osadele Karusselli tänava äärsetele kruntidele on iseloomulik veel äratuntavas mahus haljasala paiknemine krundi sügavuses, samuti ühe hoone asumine tänavaäärsel ehitusjoonel. Detailplaneeringuga 12 kavandatavatele hoonetele nähakse ette kuni kahe maapealse täiskorruse ja katusealuse väljaehitamine, siinjuures lähtuvad hoonestuse kõrgusnäitajad Karusselli tänava suhtes naaberkrundil asuva ajaloolise hoone Karusselli tn 27 kõrgusest. Soklikorrus on piirkonnas samuti levinud. Arhitektuurset lahendust detailplaneeringuga ei kavandata, selle saamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus, mille tingimused koostatakse tavapäraselt koostöös linnavalitsusega ja käesoleval juhul ka Muinsuskaitseametiga. Planeeringulahendus sobitub üldplaneeringu raamistikku, loob uusi linnaruumilisi väärtusi piirkonna hoonestuslaadis ja mitmekesistab elamisvõimalusi. Vastavalt kultuuriministri 24.04.2019 määrusele nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3 võetakse detailplaneeringu koostamisel aluseks muinsuskaitse eritingimused (käesoleval juhul AB Artes Terrae OÜ töö nr 1941ET1, kooskõlastatud Muinsuskaitseameti poolt 02.10.2019 nr 36069). Leele Välja ekspertarvamusega on küll tutvutud, kuid eelpool nimetatud põhjusel planeeringu koostamisel aluseks ei võeta. Linnaplaneerimine on ajas muutuv protsess ja varem kehtinud üldplaneering sellisel määral linnakeskkonna tihendamist vajalikuks ei pidanud. Suur-Sepa tn 26 kinnistu detailplaneeringu koostamise ajal olid seega üldplaneeringuga seatud eesmärgid tänasega võrreldes erinevad. Lisaks on erinev ka mõlema kinnistu paiknemine linnaruumis. Kui Karusselli tn 20 kinnistu paikneb nö intensiivse kasutusega Karusselli tänava ääres ja siia on juba eelnevalt rajatud mitmekorruselisi korterelamuid, siis Suur-Sepa tn 26 kinnistu asub suhteliselt isoleerituna kvartali sisemuses, mis ajalooliselt on olnud pigem haljastatud või sisaldanud madalamat hoonestusest. Mõlema detailplaneeringu koostamist mõjutanud asjaolud ja taustsüsteemid on seetõttu erinevad ning etteheide võrdse kohtlemise osas põhjendamata ja mitteasjakohane. Selgitame, et planeeringulahendus ei ole vastuolus detailplaneeringu lähteseiskohtadega. Valminud planeeringulahenduse kohaselt paikneb krundil kaks hoonet, millest üks asub Karusselli tänava ääres (hoone 1) ja teine kinnistu keskosas (hoone 2). Algselt kavandatud ja Suur-Sepa tn 26 kinnistuga külgnema pidanud kolmas hoone on ära jäetud. PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. PlanS § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt läbi kaalutletud. Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja omanike õigustega. Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna ei kaitse naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste näol on tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Ühel kinnisasjal omandiõiguse teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult naabrite, teiste puudutatud isikute huve ja avalikke huve. Kuid ka naabri õigused ei ole piiramatud. On paratamatu, et ühe kinnisasja arendamine võib mõjutada naaberkinnisasja kasutamist. Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune harjumuspärase elukeskkonna muutumine uue ehitise tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga, sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. Planeering on koostatud kooskõlas muinsuskatsenõuetega (ka eritingimustega), mida tõendab asjaolu, et Muinsuskaitseamet on 12.02.2021 detailplaneeringu kooskõlastanud, kooskõlastuse 13 number 39898. Kui Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks muinsuskaitsenõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lg 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS § 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute üksikisiku tasandile langevate soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu koostamise käigus. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS § 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS § 126 sätestatud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete 14 vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et käesoleva detailplaneeringu lahenduse osas on linn kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve, detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt ning planeeringuga kavandatav suurim ehitusmaht on optimaalne. Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest (situatsiooniskeem, tugijoonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis ja illustreeriv joonis, mis on seletuskirja lisa 1), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva otsuse lahutamatud lisad. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri 06.12.2021 kirjaga nr 14-11/6237-6 on Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering heakskiidetud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu linnavolikogu 1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 punkti 2 alusel 1. Kehtestada Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud). 2. Pärnu linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud detailplaneering rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Tiina Roht linnasekretär 15 Lisa Pärnu Linnavalitsuse 17.01.2022 korralduse nr 46 juurde 29 lehel Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Pärnu linn Esimene köide - planeering Seotud kultuurimälestis: Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (ehitismälestise reg nr 27007) kaitsevöönd Töö nr: 1941DP1 Muinsuskaitse tegevusluba EMU000164 Tartu 2019-2021 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Huvitatud isik: SP1 OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson Esikaanel: väljavõte maa-ameti kaldaerofotost, pildistatud 25.03.2020 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 Sisukord 1. SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 5 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused...................................................................................... 5 1.2 Koostöö planeeringu koostamisel ........................................................................................... 5 1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu ................................................................................................................................................. 5 1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ............................................................................... 5 1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 6 1.5.1 Planeeritava ala asukoht..................................................................................................... 6 1.5.2 Maakasutus ja hoonestus ................................................................................................... 6 1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid ..................................................................................................................................... 6 1.5.4 Haljastus, liiklus .................................................................................................................. 7 1.5.5 Tehnovõrgud....................................................................................................................... 7 1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................................ 7 1.5.7 Muinsuskaitse eritingimused .............................................................................................. 8 1.6 Detailplaneeringuga kavandatav ............................................................................................. 9 1.6.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ....................................................................... 9 1.6.2 Kavandatav ehitusõigus ...................................................................................................... 9 1.6.3 Arhitektuurinõuded ehitistele .......................................................................................... 10 1.6.4 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 10 1.6.5 Haljastus, heakord ja piirded ............................................................................................ 11 1.6.6 Tuleohutuse tagamine ...................................................................................................... 11 1.6.7 Tehnovõrgud ja rajatised .................................................................................................. 11 1.6.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks .................................... 13 1.6.9 Piirangud ........................................................................................................................... 14 1.6.10 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused.................................................. 15 1.6.11 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .......................... 15 1.6.12 Planeeringu rakendamise võimalused......................................................................... 15 1.6.13 Kaasamine.................................................................................................................... 16 2. JOONISED ..................................................................................................................................... 19 1 Situatsiooni skeem M 1:10 000 .................................................................................... 21 2 Tugijoonis M 1:500 ............................................................................................................. 23 3 Planeeringu põhijoonis M 1:500 .......................................................................................... 25 AB Artes Terrae OÜ 3 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 4 Tehnovõrgud M 1:500 ......................................................................................................... 27 3. LISAD ............................................................................................................................................. 29 Lisa 1. Planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelised joonised ....................................... 29 4 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 1. SELETUSKIRI 1.1 Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu ala hõlmab Pärnu linnas Kesklinna linnaosas Karusselli tn 20 krunti. Planeeringu lähtedokument on Pärnu linnavolikogu 05.03.2020. a otsus nr 8 „Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. 1.2 Koostöö planeeringu koostamisel Planeeringu on heaks kiitnud: • Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 13.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri, esitatud planeeringu teises, lisade köites; • Telia Eesti AS, volitatud esindaja Hans Sild 16.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri, esitatud planeeringu teises, lisade köites; • Fortum Eesti AS, võrguinsener Margit Peterson 23.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri, esitatud planeeringu teises, lisade köites; • AS Pärnu Vesi, insenerteenistuse juht Meelis Martin 25.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri, esitatud planeeringu teises, lisade köites. 1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu Põhimaterjal, mida planeeringu koostamisel on kasutatud: • Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20. mai 2021. a otsusega nr O/21/2021; • Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Karusselli tn 20 krundi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, AB Artes Terrae OÜ, töö nr 1941ET1; • Pärnus Karusselli 20 planeeringuga kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine, Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, töö nr 69; • Karusselli tn. 20, Pärnu linnaehituslik eelanalüüs, OÜ ROK-Projekt, töö nr 2018/18; • Digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, töö nr TM-332/19. 1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundile sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine. Detailplaneering on Pärnu linna vana üldplaneeringu põhilahendust muutev, kuid kooskõlas uue üldplaneeringuga. AB Artes Terrae OÜ 5 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus 1.5.1 Planeeritava ala asukoht Planeeritav ala asub Pärnu kesklinna piiril vanalinnast kagu suunas Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis, muinsuskaitseala villade vöönd on planeeringualast vahetult läänesuunas. Planeeringuala suurus on 2505 m². Planeeringuala on olulistest tõmbepunktidest jalgsikäigu kaugusel: Pärnu vanalinnast, bussijaamast, kesklinna kaubanduskeskustest Ringi ja Aida tänavas, teenindusasutustest (sh Pärnu linnavalitsus, SPA asutused), Pärnu rannast ja teistest olulistest kohtadest Pärnus. Seetõttu on planeeringuala väga heas asukohas täiendavate elukohtade rajamiseks, sest antud kohas elamine ei ole sõltuv autokasutusest. 1.5.2 Maakasutus ja hoonestus Planeeringuala hõlmab 2505 m² suurust Karusselli tn 20 elamumaa sihtotstarbega kinnistut. Planeeringualal on üks hoone – amortiseerunud kuur. Krundil tänava ääres paiknenud elamu on lammutatud. Kruntide olemasolev maakasutus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis. 1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeringuala asub Pärnu vanalinnast u 400 m kaugusel ning ajalooliste villade vööndi piiril. Tegemist on väljaspool Pärnu vanalinna, kuid kesklinna piiril paikneva eeslinnaga. Muinsuskaitse eritingimustes on planeeringuala piirkonda kirjeldatud järgnevalt: Karusselli tn 20 krundil ei asu enam ajaloolisi hooneid ega rajatisi peale hävimisjärgus kuuri jäänuste, mistõttu puuduvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid. Ümbritsevatest kruntidest on ajaloolisi (ehitatud enne II maailmasõda) hooneid hulgaliselt Karusselli tänaval. Suurem osa hooneid on ühe täiskorruse ja katusealuse korrusega, mille vahel on kahe täiskorruse ja mõnel puhul ka katusealuse korrusega hooneid. Üks taoline on otse kõnealuse krundi vastas üle tänava asuv Karusselli tn 27 krohvitud hoone. Projekti järgi on hoone suhteline kõrgus 10,5 m, millele lisandub 0,6 m üle katuseharja ulatuv korsten. Lähim muinsuskaitsealune ehitis on 90 m kaugusel Karusselli tn 13 krundil asuv elamu Pärnus registrinumbriga 27825. Kui lugeda kokku Karusselli tänava kõnealuses lõigus olevad hooned, siis 18st tänavaäärsest hoonest on 7 kahe täiskorruse ja viilkatusega, 9 on ühe täiskorruse ja väljaehitatud katusealusega ning ainult üks tänavaäärne hoone ühe täiskorrusega ilma viilkatusealuse väljaehituseta. 7st kahe täiskorruse ja viilkatusega hoonest on neli pärastsõjaaegsed (üks stalinistlik, kaks 1960ndatest ja üks umbes viimasest sajandivahetusest) ning ülejäänud on püstitatud enne II maailmasõda. Kõnealuses kvartalis on kõige suuremad majad kas osaliselt kolme täiskorrusega (Aisa ja Aia tänava nurgal), ajaloolise hoone koopia (Aisa tn 2) või uuemad (1989. a elamu Aisa tn 1 krundil). Kahe täiskorruse ja viilkatusega hoonetest on aga kaks püstitatud enne II maailmasõda, üks on stalinistlik, kaks on 1960ndatest ja kaks on ebamäärase püstitusajaga (kas 1930ndad või 1960ndad). Kahetäiskorruse ja viilkatusega ajaloolisi hooneid leidub ka mujal Karusselli tänaval, nt Karusselli tn 38 ja 39. Planeeringuala jääb olulisematest vaatesuundadest, mis on välja toodud koostamisel oleva Pärnu üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes, vaid merevaatele. Kuna krundile 6 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 kavandatakse ümbritsevate hoonetega sama kõrget hoonet, uushoonestus vaatelisust ei mõjuta. Skeem 1. Planeeringuala paiknemine Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal. Planeeringuala asukoht on tähistatud punase ringiga. Skeemi alus: Pärnu linna koduleht (https://parnu.ee/failid/muinsuskaitse/ muinsuskaitseala.pdf, külastatud 09.03.2020). 1.5.4 Haljastus, liiklus Planeeritud krundi põhjapoolses osas asub hooldamata puuviljaaed, väärtuslik haljastus puudub. Karusselli tänaval kasvab sõidutee ning kõnnitee vahel pärnade rida. Planeeringuala piirneb lõunast Karusselli tänavaga. Tänav on kahesuunalise liikluskorraldusega. Mõlemal tänavapoolel on kõnnitee, planeeringuala poolne kõnnitee on sõiduteest eraldatud haljasribaga. Tänavalt on olemas 3 m laiune mahasõit planeeritud krundile. Krundi olemasolev haljasalade, kõrghaljastuse ning teede paiknemine on esitatud joonisel 2 Tugijoonis. 1.5.5 Tehnovõrgud Krundi tänavapoolsel piiril asuvad elektrivõrgu liitumiskilp, ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustik ning telekommunikatsiooni liin. Karusselli tänaval on tänavavalgustuse mastvalgustid. 1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng Planeeringu algatamise ajal kehtinud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve väikeelamumaa, kuhu saab ehitada kuni 2-korruselisi hooneid. Detailplaneeringuga kavandatav oleks üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, kui planeeritud maakasutuse juhtotstarve oleks korterelamumaa. Üldplaneeringuga on kogu kesklinna piirkond määratud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Miljööväärtuslik ala tähendab, et väärtuslik on keskkond kompleksselt (teed, hoonestuslaad ja üldilme, haljastus jms). Uue kehtiva üldplaneeringuga on muudetud väikeelamute maa-ala kirjeldust ning lubatud on ka käesoleva detailplaneeringuga kavandatud mahud. Uue üldplaneeringu järgi võib väikeelamumaale ehitada lisaks kahele täiskorrusele ka katusealuse korruse, krundi täisehituse osakaal on lubatud kuni AB Artes Terrae OÜ 7 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 30% ja haljastuse väikseim osakaal on 30%. Väikeelamumaale püstitatava korterelamu puhul on krundi täisehitus kuni 40% eeslinna asumis ja peatänavatel ja kuni 30% teistes asumites. Kohalik omavalitsus võib lubada suuremat täisehitust, kui parkimine on lahendatud hoone mahus. Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150m² krundi pinda. Planeeringuala asub Ranna miljööalal, mille üldtingimused järgi tuleb uue hoone kavandamisel lähtuda miljööpiirkonna põhitunnustest ja järgida lähipiirkonna ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi. Kõrguse piirangu seadmisel on muinsuskaitse eritingimustes aluseks võetud tänava vastasküljel asuva ajaloolise hoone kõrgus. Detailplaneeringus on arvestatud nii muinsuskaitse eritingimusi kui ka üldplaneeringut, mis seab piirkonna hoonete suurimaks kõrguseks 10 m. Kõik uue üldplaneeringu nõudmised on käesolevas lahenduses tagatud. Seega on detailplaneering üldplaneeringuga kooskõlas ja puudub vajadus üldplaneeringu muutmiseks. Kehtivat detailplaneeringut planeeringualal ei ole. Skeem 2. Väljavõte Pärnu linna üldplaneeringu Maa- ja veealade kasutuse plaanist. Planeeringuala asukoht on tähistatud punase ringiga. 1.5.7 Muinsuskaitse eritingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2019. a koostatud muinsuskaitse eritingimustega (muinsuskaitseameti kooskõlastuse nr 36069; esitatud planeeringu teises, lisade köites). 8 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 1.6 Detailplaneeringuga kavandatav 1.6.1 Planeeringulahenduse valiku põhjendused Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lg 3 on varasemas peatükis esitatud planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid ning järgnevates alapeatükkides esitatakse planeeringulahenduse kirjeldus. Pärnu linna kehtiv üldplaneering (kehtestatud 20.05.2021) määratleb planeerimispõhimõtted, millele vastavalt on määratud ka Karusselli tn 20 detailplaneeringu lahendus. Seejuures ei ole kaugeltki mitte lähtutud maksimaalsetest võimalikest ehitusmahtudest (täisehitusese määrast) ega ka maksimaalsest võimalikust korterite arvust, mida üldplaneering võimaldab. Pärnu linna värskelt kehtestatud üldplaneering võimaldab väikeelamute maa-alal (Ev) eeslinna asumis ja peatänavatel täisehitust kuni 40% krundi pindalast – Karusselli tn 20 krundi detailplaneeringu lahenduses on see alla 30%. Korterite arvule üldplaneeringuga seatud piirang on seotud krundi pindalaga – määratletud on, et korteri kohta peab olema tagatud 100-150 m2 krundi pinda. Karusselli tn 20 krundi puhul on detailplaneeringuga lubatud kuni 20 korteri rajamine 2505 m2 suurusel krundil. Arvestades eeltoodud üldplaneeringu tingimust korterite arvu kohta, on lubatud korterite arvu vahemik Karusselli tn 20 krundil 16-25 korterit. Huvitatud isiku soov oli krundile rajada algselt eskiisi staadiumis enam kui 25 korterit, mida vähendati planeerimisprotsessi käigus pärast detailplaneeringu eskiisi avalikustamist ning esitati tööversioon, milles oli planeeritud 24 korterit. 2021. aasta kevadel, enne üldplaneeringu kehtestamist esitas Pärnu linn huvitatud isikule veel omakorda ettepaneku vähendada korterite arvu ning seada ülempiiriks 20 korterit. Täna ongi detailplaneeringuga ette nähtud Karusselli tn 20 krundile kuni 20 korterit, mis on vähem kui üldplaneeringuga lubatud krundi pinna suurusega seotud lubatavate korterite arvu vahemiku aritmeetiline keskmine (21 korterit). Seega on korterite arv vastav värskelt kehtestatud üldplaneeringule, jäädes seejuures lubatud vahemiku piires ka alla lubatud korterite arvu vahemiku aritmeetilise keskmise. Pärnu linn jääb oma varasemalt väljendatud seisukohale, et kuni 20 korterit on optimaalne korterite arv Karusselli tn 20 krundil. 1.6.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Planeeritud Karusselli tn 20 krunt säilib olemasolevates piirides. 1.6.3 Kavandatav ehitusõigus Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Planeeritud on kuni kahe korterelamu püstitamine, mis asuvad Karusselli tn 22 krundi naaberhoonetest ja Karusselli tn 18 krundi hoovimajast vähemalt 8 m kaugusel ning Suur-Sepa tn 26 krundi naaberhoonetest isegi 27 m kaugusel (vt Skeem 5 lk 17). Karusselli tn 18 krundi tänavaäärsel hoonel on tulemüür, mida kavandatakse ka planeeritava tänavaäärse hoone otsaseinale. Lubatud on kuni kahe täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine. Vahemaade suuruse ja kavandatud hoonete kõrguse tõttu ei toimu valguse ülemäärast varjutamist naaberkruntidel ega naaberelamutes. Terrasse ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikehooneid on lubatud täiendavalt ehitada krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele, kuid järgida tuleb tuleohutusnõudeid ning naabrusõigusi. Seejuures tuleb tagada nõutud 30% haljastuse osakaal krundil. Terrassid ei kuulu suurima lubatud ehitisealuse pinna sisse. Kõik püstitatavad hooned (sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned) AB Artes Terrae OÜ 9 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Elamute juurde kuuluvad osad ja detailid, mida arvestatakse ehitisealuse pinna sisse, peavad jääma hoonestusala piiridesse. Ehitiste ehitisealuse pinna arvutamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 57 05.06.2015. Krundile kavandatavate terrasside ehitamisel tuleb jälgida, et haljastuse osakaal nende arvel ei väheneks. Hoonestusala piires on lisaks hoonetele lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Hoonetele on lubatud keldrikorruse ja osaliselt soklikorruse ehitamine, mis on mõeldud üksnes panipaikade ja tehnoruumide jaoks. Enne keldrikorruse ehitamist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste välistamiseks. Krundil asuv kuur on planeeritud lammutada. 1.6.4 Arhitektuurinõuded ehitistele Peamised arhitektuurinõuded hoonestusele on esitatud joonisel 3. Tänavaäärne hoone peab asuma kohustuslikul ehitusjoonel krundi piiril. Planeeritud tänavaäärse hoone sokli kõrguse määramisel on aluseks selle kvartali Karusselli tn lähikruntide naaberhoonestuse soklite kõrgus, millest märgatavalt erinev kõrgus ei ole lubatud. Hoonestuse parima arhitektuurse lahenduse saamiseks korraldada koostöös Pärnu linnavalitsusega arhitektuurivõistlus. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada järgnevate muinsuskaitse eritingimustes esitatud ja täiendatud nõuetega: 1. Krundi täisehitusel arvestada, et vähemalt 30% krundi pinnast peab jääma haljasalaks. 2. Korterite suurim lubatud arv krundil kokku on kuni 20 korterit, mida ei ole lubatud suurendada. 3. Ehitatava hoone arhitektuur peab olema kvaliteetne. Lubatud on ainult viilaktusega hoonete püstitamine. Viilkatuse tüüp ja katusekalle peab mõlemal põhihoonel olema kogu hoone ulatuses samakaldeline. 4. Mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada tänavapilti. 5. Hoonetel on katusest eenduvate uukide ja vintskappide ehitamine lubatud kuni ⅖ ulatuses katuseräästa pikkusest, kusjuures ühe väljaehitise laius ei tohi ületada ⅕ katuseräästa pikkusest. 6. Räästajoone kõrgus peab arvestama olemasoleva hoonestuse, kahe täiskorrusega maja puhul üle tänava asuva Karusselli tn 27 hoone räästajoone kõrgusega. Täpne räästajoone kõrgus määratakse projektiga. 7. Viimistlusmaterjalidest tuleb kasutada piirkonnas ajalooliselt kasutatud materjale – katus valtsplekist või katusekividest, seinad laudisega või krohvitud, aknad puitraamidega ja püstise proportsiooniga, uksed puidust, sokkel krohvitud, maakivist või tellisest. 8. Hoone välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Tehnoseadmed, v.a korsten kuni 60 cm, ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse. 1.6.5 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus Tänava maa-ala ei ole planeeritud muuta. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääse võib rajada Karusselli tänavalt kogu tänavapoolse krundipiiri ulatuses. Sõidukite juurdepääs planeeritud krundile on planeeritud Karusselli tänavalt. Korterelamute ehitamisel tuleb tagada juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. Sõidukite parkimiskohtade arv tuleb 10 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud väärtusena, siiski tuleb igale korterile tagada ühe parkimiskoha olemasolu. Joonisel 3 on näidatud näitlikud 20 parkimiskohta. Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning arvestades, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Korterite suurim arv on 20 korterit, kuid lubatud on täiendavate parkimiskohtade projekteerimine ja ehitamine. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu niimoodi, et igal korteril oleks tagatud vähemalt üks parkimiskoht. Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad soovitavalt hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või hoone sisestes panipaikades. Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema minimaalselt 1 jalgratta parkimiskoht korteri kohta. 1.6.6 Haljastus, heakord ja piirded Planeeringualal ei ole kohustuslikult säilitatavat haljastust, lubatud on likvideerida kõik olemasolevad puud. Krundile nõuetekohase juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe tänavamaal kasvava puu likvideerimine. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeritud krundi ulatuses vastava projekti alusel. Arvestada tuleb, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Mootorsõidukite liikluseks ja terrasside alla kavandatav pind ei tohi olla suurem kui haljastatav pind. Krundi põhjaosas on ette nähtud tuumikhaljasala. Kõrgeid puid ei istutata selliselt, et need hakkavad varjutama naabrite rohe- ja rekreatsioonialasid ja ei võimalda kasutada krunti nende soovide põhiselt. Planeeritud krundile tuleb projekteerimisel kavandada atraktsioonidega laste mänguväljak. Krundi piirded peavad olema läbinähtavad ning ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 m. Lubatud on puitlippaed või metallvarbaed. 1.6.7 Tuleohutuse tagamine Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Kui planeeritud hoone ehitatakse naaberkrundil asuvale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb projekteerimisel ette näha vastavad tule levikut piiravad ehituslikud abinõud. 1.6.8 Tehnovõrgud ja rajatised 1.6.8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Krundi tänavapoolsel piiril asuvad elektrivõrgu liitumiskilp, ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni torustikud ning telekommunikatsiooni liin. Karusselli tänaval on mastvalgustid. Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena. Planeeritud tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu linnavalitsusega. AB Artes Terrae OÜ 11 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1.6.8.2 Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustus on planeeritud vastavalt AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele DT- 198679 Karusselli tänaval asuvast ühisveevõrgu torustikust. Mõlema planeeritud hoone veevarustus on planeeritud ühe tänavatorustiku ühenduse kaudu. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega. Lähim tuletõrjehüdrant vooluhulgaga 55 l/s asub Karusselli tänaval Karusselli tn 18 krundi juures. 1.6.8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritud hoonete reovesi ning krundil kogunev sademevesi on planeeritud vastavalt AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele DT-198679 juhtida Karusselli tänaval asuvatesse reoveekanalisatsiooni torustikku ja sademeveekanalisatsiooni torustikku. Sademevesi tuleb vajadusel enne tänavatorustikku juhtimist puhastada paigaldades liiva-õlipüüduri. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida täiendava sademevee valgumist naaberkruntidele. 1.6.8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 348130. Olemasoleva planeeritud krundi piiril asuva jaotuskilbi JK 11 kõrvale on planeeritud uue liitumiskilbi asukoht. Olemasoleva jaotuskilbi ja planeeritud liitumiskilbi asukohti on lubatud projekteerimisel kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga vajadusel muuta. Elektritoide liitumiskilbist hooneteni on planeeritud maakaablitega. Hooviala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala kujunduslahendusele. Krundile juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe tänavavalgustusmasti ümberpaigutamine. 1.6.8.5 Soojavarustus Planeeringuala paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Planeeritud hoonete soojavarustus on planeeritud vastavalt Fortum Eesti AS tehnilistele tingimustele nr DPT-45/20 kaugküttega. Ühendus olemasoleva kaugküttetorustikuga on võimalik lahendada kahest võimalikust ühenduskohast: 1. Aia tänavalt, Aia tn 11 kinnistu ees paikneva kaugküttetorustiku perspektiivsetest otstest DN125/250; 2. Tulbi tänavalt, Tulbi tn 6 kinnistu ees paikneva Twin-torustiku perspektiivsetest otstest DN80/250. Võimalikud ligikaudsed torustike asukohad väljaspool planeeringuala on esitatud joonisel 1. Projekteerimisel tuleb valida sobivam ühenduskoht. Projekteerimisel näha ette sulgeseadmete ehk maakraanide paigaldamine kinnistu harutorustikule enne kinnistu piiri ehk transpordimaale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud. Liitumispunktiks on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule. 12 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 1.6.8.6 Telekommunikatsioonivarustus Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 33648834. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus lähtuvana Karuselli tänaval asuvast sidekaevust SPL-978. Igale hoonele on planeeritud individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist. 1.6.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt Jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Prügikonteinerid tuleb paigaldada omane kinnistule pilkude eest varjatud kohta. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Keskkonnamõjude eelhindamise tulemusena (terviklik keskkonnamõjude eelhinnang vt planeeringu lisad) leiti, et kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju. Suurimat negatiivset mõju avaldatakse olemasoleva kuuri lammutamise ning uute väike-kortermajade rajamisel lähipiirkonnas elavatele elanikele seoses lammutus- ja ehitustegevuse alustamisega kinnistul. Positiivselt mõjutatakse kavandatud tegevustega linna üldisemat sotsiaal- majanduslikku elukeskkonda ja luuakse võimalused ning eeldused piirkonna edasiseks arenguks mitmekülgse ja atraktiivse elupiirkonna kujunemiseks. Karusselli tn 20 kinnistule planeeritud tegevused parendavad piirkonna miljööväärtust rohkem kui olemasolev räämas ja poollagunenud kuuriga ja umbrohustunud krunt linna kõige hinnatumas elamupiirkonnas. Planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, kus üleujutuse tõenäosus on 1 kord 1000 aasta jooksul, mis tähendab, et üleujutusoht on väga väike. Üleujutusohuga alad 1 x 100 a ja 1 x 1000 a jooksul on esitatud skeemidel 3 ja 4. Hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb üleujutusohuga arvestada võttes kasutuse abi- või vastumeetmed. Skeem 3. Väljavõte Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendusest http://xgis.maaamet.ee, üleujutuse esinemistõenäosus 1 x 100 a jooksul (sinine ala). Planeeringuala ei jää üleujutusalale. AB Artes Terrae OÜ 13 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendusest http://xgis.maaamet.ee, üleujutuse esinemistõenäosus 1 x 1000 a jooksul (sinine ala). Planeeringuala jääb üleujutusalale. Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud ja naaberkruntidel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestuse vähenemine ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini naaberhoonetes ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas. 1.6.10 Piirangud 1.6.10.1 Servituudid Servituutide seadmise vajadus puudub. 1.6.10.2 Ehituskeeluvöönd Ehituskeeluvöönd planeeringualale ei ulatu. 1.6.10.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujadega vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“. 1.6.10.4 Geodeetilise märgi kaitsevöönd Geodeetilise märgi kaitsevööndit planeeringualal ei ole. 1.6.10.5 Looduskaitse ja kallasrajad Looduskaitsealuseid objekte ega kallasradu planeeringualal ei ole. 14 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 1.6.10.6 Muinsuskaitse Planeeritud ala asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007) kaitsevööndis. Muinsuskaitselisi väärtusi ning nende kaitsevajadust on kirjeldatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes (vt planeeringu lisad), eritingimuste nõuetega on planeeringu koostamisel arvestatud. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega ei kahjustata muinsuskaitselisi väärtusi. 1.6.11 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; • konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; • tagumiste juurdepääsude vältimine; • territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine); • hea vaade ühiskasutatavatele aladele; • erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: • jälgitavus (videovalve); • eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; • valdusel sissepääsu piiramine; • üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); • funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed; suunaviidad; • üldkasutatavate alade korrashoid. 1.6.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt. 1.6.13 Planeeringu rakendamise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Edasise planeerimis- ja projekteerimistöö käigus valmivad dokumendid tuleb vastavalt seaduses nõutu ulatusele kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kavandatavateks ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt. AB Artes Terrae OÜ 15 1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Enne kaevetööde tegemist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Välistada tuleb oht naaberhoonetele nii Karusselli tn 18, 20 kui ka Suur-Sepa tn 26 krundil. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida täiendava sademevee valgumist naaberkruntidele. Tehnoseadmed valida ja paigutada selliselt, et seadmetest leviv müra vastaks lähedusse jääval elamualal vastavatele nõuetele. Vältida müratekitavate seadmete suunamist naaberkruntidel paiknevate eluhoonete suunas. Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada koheselt kehtivatele seadustele ettenähtud korras. 1.6.14 Kaasamine Käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on toimunud kogukonna kaasamine vastavalt heale tavale. Arvestatud on detailplaneeringu algatamise eel, detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul ja ka hiljem tehtud mitmete ettepanekutega, sh: • algatamise taotluses ja algatamisel kavandatud kolme hoone asemel on detailplaneeringuga ette nähtud kaks korterelamut (muutus toimus eskiisi koostamisel); • algatamise taotluses ja algatamisel kavandatud 40% osakaaluga täisehitust on vähendatud alla 30%; • krundi põhjaküljel on vähemalt 2,6 m laiust haljasriba suurendatud 14,5-16,5 m peale (eskiisi koostamisel ja eskiisi avaliku arutelu eel, pärast eskiisi avalikustamist); • suurimat lubatud korterite arvu on vähendatud 29 korterilt 20 korterile; • krundi põhjapiiri lähedal olnud parkimiskohad on toodud põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele (eskiisi avalikustamise järgselt oli planeeritava krundi põhjapiiriga piirneva Suur-Sepa tn 26 kinnistuomaniku soov nihutada parkimiskohad vähemalt 5 m kaugusele krundipiirist); • krundi põhjapiirist on hoonestusala toodud kaugemale – algselt 2,6-4,6 m kaugusel olnud hoonestust on korduvalt põhjapiirist eemale nihutatud, seda eelkõige Suur-Sepa tn 26 elanike soovi kohaselt (eskiisi staadiumis 10 m kaugusele ja praeguseks 14,5-16,5 m kaugusele), moodustades sellega hoonest põhja poole tuumikhaljasala; hoonestus on Suur-Sepa tn 26 elamutest vähemalt 27 m kaugusel, mis on kaugemal kui teised Suur-Sepa tn 26 elamuid ümbritsevad hooned (vt Skeem 5 lk 17) • ehitusmahtu on vähendatud – avalikustamisele suunatud eskiislahenduses oli hoovi planeeritud hoonel lubatud osaliselt kuni 3 maapealset täiskorrust, nüüd on mõlemal hoonel lubatud kuni 2 maapealset täiskorrust ja katusekorrus (ehitusmaht hinnanguliselt 20-30% väiksem kui täiskorrusel) (eskiisi avalikul arutelul Suur-Sepa tn 26 kinnistuomaniku ettepanek); • detailplaneeringuga kavandatavate hoonete projekteerimiseks on määratud arhitektuurivõistluse korraldamise nõue sobiliku arhitektuursete lahenduste leidmiseks (eskiisi avalikul arutelul tehtud ettepanek); • nõuetes on täpsustatud soklikorruse/keldrikorruse ehitusmahtu ja -tingimusi ja soklikorrusele/keldrikorrusele on lubatud ainult tehnoruumide ja panipaikade rajamine (eskiisi avalikul arutelul Suur-Sepa tn 26 kinnistuomaniku ettepanek). 16 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1 Skeem 5. Suur-Sepa tn 26 hoonetele asuvad mitmed naaberkruntide hooned lähemal, kui käesoleva planeeringuga Karusselli tn 20 krundile kavandatu. Skeemil näidatud krundipiirid, hooned ja 27 m joon Suur-Sepa tn 26 elamutest. AB Artes Terrae OÜ 17 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1892DP3 2. JOONISED 1 Situatsiooni skeem M 1:10 000 2 Tugijoonis M 1:500 3 Planeeringu põhijoonis M 1:500 4 Tehnovõrgud M 1:500 AB Artes Terrae OÜ 19 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1892DP3 3. LISAD Lisa 1. Planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelised joonised Droonivaade idast (üleval) ja põhjast (all). AB Artes Terrae OÜ 29 1556DP1 Ranna pst 1a, 1b ja 1d kinnistute detailplaneering Vaade Karusselli tänavalt. 30 AB Artes Terrae OÜ Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1892DP3 Vaade põhjast (üleval) ja idast (all) Suur-Sepa tn 26 krundilt. AB Artes Terrae OÜ 31 1556DP1 Ranna pst 1a, 1b ja 1d kinnistute detailplaneering Vaade hoovist (taustal Karusselli tn 18 hoovimaja). 32 AB Artes Terrae OÜ TINGMÄRGID: planeeringuala piir olemasolev säiliv krundipiir Suur-Sepa tn 26 1815 m² elamumaa 100% planeeritud hoonestusala väikeelamute maa-ala .6 2 planeeritud tänavaäärse hoone kohustuslik ehitusjoon 1 96 1 2. 5 363 m² 2. 43 1 36 3. 33 3. 3. näitlik suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 30 3.34 3. 53 planeeritud teede piirjooned a 3. m 5 pv 33 24 3 3. 3. 18 3. 23 3. planeeritud jalgrataste parkimiskohad / kohtade arv 3. 7 JP-15 8 85 83 . 2. 93 2 2. 2. 82 99 6.5 2. 2. P-2 planeeritud sõiduautode parkimiskohad / kohtade arv 87 1 4.5 2. 1 91 2. planeeritud haljasala / prügikastid a m 96 m a planeeritud juurdepääsusuund krundile 2. pv 8 JP-15 9 a 2. m 3 pv 4 planeeritud puu / hekk 92 92 planeeritud tuletõkke nõuetele vastav seinaosa / tuletõkke vajaduse ulatus 2. 87 09 2. 3. Karusselli tn 18 02 2. 05 3. 3. Karusselli tn 22 1448 m² 93 likvideeritav objekt 5 2. 2125 m² 7. elamumaa 100% 1 a elamumaa 100% K m väikeelamute maa-ala 3.08 väikeelamute maa-ala planeeritud näitlik mänguväljaku asukoht 5 11 3. 3 349 m² 95 B 2. 3 549 m² 37 09 3. K 3. HOONE 2 JP-5 aa B 01 3.42 am K 3. ai KARUSSELLI TN 20 3.23 20 K 3. 3.40 8.08 KK P-18 25 3.52 3. õu 7.5 a m pv 1 K 8 B 3.51 27 0.5 3. 31 3. 7 K 35 5 3. 19 3. õu A 8.00 K 39 8 12 3. 24 10.77 3. 18 E 19 3. 58 3.67 9.78 63 3. K 2KE 3. 37 7.65 4. 3. 11.05 53 64 30 l. l ki 2 3. 1 6.43 4. 3. 3 3.2 4 72 9.23 3. 55 3.85 18/3 3. 49 01 70 09 3. 4. 3. 6. 5.6 31 3. 4 5.4 9.95 3.70 40 63 3. 3. 66 8.51 uspump 3. 70 3. kaks hoonesisest parkimiskohta; 12.04 68 P-2 2 es garaaži uksed peavad olema 1 55 . 3. re ll sooj 3. ki 10.88 73 . l+f miljöösse sobivad l 74 3.56 3. HOONE 1 ki 3.1 E 3. 4.9 2KE 1.5E 81 79 Karusselli tn 22 krundile vajaliku 3. 3. juurdepääsu osa Karusselli tn 20 krundil 8 1/1 18/2 22 6.94 3.73 3.82 A 3.78 A 3.73 3.72 3.67 3.80 3.70 Karusselli tänav T2 3.58 3.65 3.60 2747 m² transpordimaa 100% KARUSSELLI TN liikluse maa-ala 3.69 A KARUSSELLI TN 3.63 3.60 10.34 13.54 12.99 0 11.92 8.48 5.92 0 m² 3.73 3.62 3.58 3.76 A 3.63 3.63 3.84 7.56 12.71 3.74 3.73 12.66 12.30 23 10.72 21 7.59 11.48 25 12.94 9 31 7.00 b 2 12.99 27 kr 2E 2E 2E E 12.90 2E vi katus12.66 .08 bet ki E 2KE 13.55 tulemuur 13 10 5 0 25 50 75 Töö: Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis Märkused: Projektijuht: Huvitatud isik: 1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri; AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ Mart Hiob Töö nr: 1941DP1 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsents nr 316 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev: Küütri tn 14, Tartu 51007 Pärnu linn 31.07.2021 MA) 2019. a mais, töö nr TM-332/19; koordinaadid L-EST 97 süsteemis, korgused EH2000 süsteemis; Karl Hansson [email protected] Mõõt: 1:500 3. mänguväljakute asukohad on joonisel esitatud näitlikuna ja täpsustatakse projekteerimisel. Faili nimi: www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn Joonise nr: 3 PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA VANALINN LIITUMISKOHT KAUGKÜTTE- PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA VÕRGUGA VARIANT 2 VILLADE ALA LIITUMISKOHT KAUGKÜTTE- VÕRGUGA VARIANT 1 PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI PLANEERINGUALA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA RANNAPARK 200 100 0 500 1000 1500 Töö: Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Joonis: Situatsiooniskeem Projektijuht: Huvitatud isik: AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ Mart Hiob Töö nr: 1941DP1 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev: Küütri tn 14, Tartu 51007 Pärnu linn 10.06.2021 Karl Hansson [email protected] Mõõt: 1:10,000 Faili nimi: www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn Joonise nr: 1 TINGMÄRGID: planeeringuala piir Suur-Sepa tn 26 olemasolev säiliv krundipiir 1815 m² elamumaa 100% väikeelamute maa-ala planeeritud hoonestusala .6 2 1 96 1 2. 5 363 m² 2. 43 planeeritud tänavaäärse hoone kohustuslik ehitusjoon 1 36 3. 33 3. 3. näitlik suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 30 3.34 3. 53 a 3. m 24 35 pv planeeritud teede piirjooned 33 18 3. 23 3. 3. 3. 3. 7 8 85 83 planeeritud jalgrataste parkimiskohad / kohtade arv . 2. 93 JP-7 2 2. 2. 82 99 6.5 2. 2. 87 1 4.5 2. P-2 planeeritud sõiduautode parkimiskohad / kohtade arv 1 91 2. planeeritud prügikastid a a m 96 m 2. pv 89 JP-15 2. m a planeeritud juurdepääsusuund krundile 3 pv 4 planeeritud puu / hekk 92 92 2. 87 09 2. 3. likvideeritav objekt Karusselli tn 18 02 2. 05 3. 3. Karusselli tn 22 1448 m² 93 5 2. 2125 m² 7. elamumaa 100% planeeritud tuletõkke nõuetele vastav seinaosa / tuletõkke vajaduse ulatus 1 a elamumaa 100% K m väikeelamute maa-ala 3.08 väikeelamute maa-ala 5 11 3. 3 349 m² 95 B planeeritud veetoru 2. 3 549 m² 37 09 3. K 3. HOONE 2 planeeritud reoveekanalisatsioon JP-5 aa B 01 3.42 am K 3. ai planeeritud sademeveekanalisatsioon 0 KARUSSELLI TN 20 3.23 14 20 K 3. 3.40 planeeritud kaugküte 8.08 KK P-18 25 3.52 3. õu 7.5 a pv m planeeritud telekommunikatsioon 1 K 8 B 3.51 27 0.5 planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp 3. 31 3. 7 K 35 5 3. 19 olemasolev tuletõrjehüdrant 3. õu A H 8.00 K 39 8 12 3. 24 10.77 3. 18 E 19 3. 58 3.67 9.78 63 3. K 2KE 3. 37 7.65 4. 3. 11.05 53 64 30 l. l ki 2 6 3. 1 43 6.43 4. 3. 3 3.2 4 72 9.23 3. 55 3.85 18/3 3. 49 01 70 09 3. 4. 5 3. 6 6. 5.6 31 13 13 3. 4 5.4 9.95 3.70 2 40 63 13 4 18 3. 3. 5 15 66 8.51 uspump 3. 70 3. 12.04 P-2 3 kaks hoonesisest parkimiskohta; 68 2 es 13 garaaži uksed peavad olema 1 55 . 3. re ll sooj 3. ki 10.88 73 . l+f 4 miljöösse sobivad l 3.56 3. ki 7 3.1 E HOONE 1 3. 4.9 2KE 1.5E 68 1 6 81 79 5 3 35 6 37 3. 50 6 5 56 0 1 3. 33 56 /1 37 18/2 57 22 8 1 6.94 2 33.73 3.82 A 38 3.78 80 A 3.73 3.72 3.67 H 3.80 34 3.70 3.58 Karusselli tänav T2 3.65 3 3.60 2747 m² 34 9 35 transpordimaa 100% 25 35 36 0 KARUSSELLI TN 3.69 A 7 KARUSSELLI TN liikluse maa-ala 35 8 3.60 3.63 35 10.34 13.54 12.99 0 11.92 8.48 5.92 3.73 4 523.62 33 0 m² 3.58 3.76 3.63 3.63 5 3.84 A 33 Märkused: 7.56 12.71 3.74 3.73 12.66 12.30 23 10.72 21 7.59 11.48 25 12.94 9 31 7.00 b 0 2 1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri; 12.99 7 9 51 50 36 1 27 51 kr 2E 2 34 2E 7 2E 36 E 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsents nr 316 12.90 2E vi katus12.66 .08 bet ki E 2KE MA) 2019. a mais, töö nr TM-332/19; koordinaadid L-EST 97 süsteemis, korgused EH2000 süsteemis. 13.55 tulemuur 13 10 5 0 25 50 75 Töö: Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering Joonis: Tehnovõrgud Projektijuht: Huvitatud isik: AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ Mart Hiob Töö nr: 1941DP1 Reg nr 12978320 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev: Küütri tn 14, Tartu 51007 Pärnu linn 15.06.2021 Karl Hansson [email protected] Mõõt: 1:500 Faili nimi: www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn Joonise nr: 4 Suur-Sepa tn 26 26 1815 m² n 0 t a 20 elamumaa 100% ep :2 väikeelamute maa-ala 5 n 000 3 S 25 - t ur 0 : bi 5: u 2 l S 512 96 Tu 02 363 m² 2. 2: 62 43 51 36 3. 33 62 3. 3. 30 TINGMÄRGID: 3.34 3. 53 a 3. m 35 pv 5a 04 33 24 n 3. 3. 18 3. t bi 5: 00 planeeringuala piir 23 3. ul 2 3. 7 T 0 8 85 83 2: . 2. 93 2 2. 2. 51 82 99 62 krundi piir 2. 2. 87 2. 91 hoone planeeringualal / muu hoone põhikaardilt 2. 20 5b 0 a n 0 m a n 205 t teede piirjooned 96 m lit 16 bi 25: 2. pv el 1 : 89 ul s 5 2. m a T 2:0 s 3 u : 2 pv r a 2 0 51 puu K 51 62 62 haljasala 92 92 2. 87 09 2. 3. Karusselli tn 18 02 2. 05 3. 3. Karusselli tn 22 1448 m² 93 2125 m² 2. elamumaa 100% a elamumaa 100% K m väikeelamute maa-ala 3.08 väikeelamute maa-ala 5 11 3. 3 349 m² 95 B 2. 3 549 m² 37 09 3. K 3. 22 18 n 0 aa it 77 B 01 l l 3.42 n 0 am 2 K l lit 91 3. ai s e s 5 : e : 2 u 0 2 uss 25 0 ar 2: 14 K ar : K 512 0 KARUSSELLI TN 20 3.23 51 20 62 62 K 3. 3.40 8.08 KK 25 3.52 a 3. õu m pv K B 3.51 27 3. 31 3. K 35 3. 19 3. õu A 8.00 K 39 3. 24 10.77 3. 18 E 19 3. 58 3.67 9.78 2KE 63 3. 37 3. K 7.65 4. 3. KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED: 11.05 53 64 30 l. l 6 3. ki 43 6.43 4. 3. 3 krundi aadress: Karusselli tn 20 3.2 4 72 9.23 3. 55 3.85 18/3 3. 49 01 70 pindala: 2505 m² 09 3. 4. 5 3. 6 6. 31 13 13 3. 4 katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100% 9.95 3.70 2 40 63 13 4 18 3. 3. 5 üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon: väikeelamute maa-ala 15 66 8.51 uspump 3. 70 3. 12.04 68 es 13 3 hoonete arv krundil (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)): 1 (kuur) 55 . 3. re ll sooj 3. ki 10.88 73 . l+f l 74 ehitisealune pind (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)): 35 m² 3.56 3. ki E 3. 2KE 1.5E 68 1 6 81 79 5 3 35 6 37 3. 50 6 5 56 0 1 3. 33 56 /1 37 18/2 57 22 8 1 6.94 2 33.73 3.82 A 38 3.78 80 A 3.73 3.72 3.67 T2 3.80 34 v 3.70 äna 10 Karusselli tänav T2 3.65 3 3.60 3.58 lit :02 2747 m² 34 9 35 l se 01 transpordimaa 100% 25 35 36 0 KARUSSELLI TN rus 1: 0 3.69 A 7 KARUSSELLI TN Märkused: a K 250 liikluse maa-ala 35 8 3.60 3.63 35 10.34 13.54 12.99 0 11.92 6 8.48 5.92 3.73 4 523.62 33 1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri; 0 m² 3.58 3.76 A 3.63 3.63 5 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsents nr 316 3.84 33 7.56 12.71 3.74 3.73 12.66 12.30 23 10.72 21 7.59 11.48 25 12.94 9 31 7.00 b 0 2 MA) 2019. a mais, töö nr TM-332/19; koordinaadid L-EST 97 süsteemis, korgused EH2000 süsteemis. 12.99 7 9 51 50 36 1 27 51 kr 2E 2 34 2E 7 2E 36 E 12.90 2E vi katus12.66 10 5 0 25 50 75 .08 bet ki E 2KE 13.55 tulemuur 13 21 n l lit 52 25 e 1 3 n 0 s : lit 37 27 us 036 el 6: 1 n 0 ar : ss 3 l lit 38 Töö: K 12 u 0 e : 1 5 ar : ss 36 62 K 512 u Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering ar 2:0 62 K 23 51 n it 360 62 l l e s 6: 1 us 03 ar 2: Joonis: Tugijoonis K 1 5 62 0 12 2 Projektijuht: Huvitatud isik: n 28 AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ it 6: l Mart Hiob Töö nr: 1941DP1 u 03 A : Reg nr 12978320 2 51 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev: 10.06.2021 62 Küütri tn 14, Tartu 51007 Karl Hansson Pärnu linn [email protected] Mõõt: 1:500 Faili nimi: www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn Joonise nr: 2 Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise koondtabel Päästeamet 22.03.2021 kiri nr 7.2-3.4/1456-2, kooskõlastus nr 1977-2021-2 Muinsuskaitseamet 12.03.2021 kiri nr 5.1-17.5/8-1, kooskõlastus nr 39898 Fortum Eesti AS 23.11.2020 kooskõlastus nr 152 FE Telia Eesti AS 16.11.2020 kooskõlastus nr 34479259 Elektrilevi OÜ 13.11.2020 kooskõlastus nr 1516469620 Pärnu Vesi AS 25.11.2020 kooskõlastus nr 198679 Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond 05.02.2021 Rahandusministeerium on tutvunud esitatud materjalidega ja esitanud täiendavad ettepanekud detailplaneeringule (23.03.2021 kiri nr 14-11/1458-3). Planeeringulahendust on Rahandusministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendatud. Planeeringulahendus on arvamuse andmiseks esitatud Pärnu linnavalitsuse vastava ala spetsialistidele. Planeeringulahendust on ettepanekuid arvestades täiendatud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →