Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 19.01.2022 08:58
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: K/46 Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu
kehtestamine
Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu
kehtestamine K/46.Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-
tarkvara, mis on kättesaadav internetis: Elektrooniliselt edastatud
dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse
dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või
vastuvõtmise.Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu
linn444 8200 |
KORRALDUS
17.01.2022 nr 46
Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamine
Pärnu Linnavolikogu 05.03.2020 otsusega nr 8 on algatatud Pärnu linnas Karusselli tn 20
kinnistu detailplaneeringu koostamine ja jäetud algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine.
Planeeritav kinnistu pindalaga 2505 m² asub kesklinna piiril Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala kaitsevööndis. Planeeringualal paikneb käesoleval ajal üks hoone
(amortiseerunud kuur) ja Karusselli tänava ääres paiknenud elamu on lammutatud. Juurdepääs
krundile on võimalik Karusselli tänavalt. Väärtuslik ja säilitamist vääriv kõrghaljastus
planeeringualal puudub. Planeeringuala kontaktvööndi hoonestus on mitmekesine, st
ümbruskonnas asuvad valdavalt 2-korruselised erinevatel ajastuperioodidel ehitatud
individuaalelamud ja 2 või 3-korruselised kortermajad. Kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on
elamumaa (EE) 100%.
Huvitatud isiku sooviks on rajada Karusselli tn 20 kinnistule kaks korterelamut (2 täiskorrust ja
katusekorrus) koos osalise parkimisega hoonete mahus. Detailplaneeringu koostamise
ülesandeks on kruntidele sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine, arhitektuursete ja
linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine.
Planeeringualal kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Alale on koostatud muinsuskaitse
eritingimused (AB Artes Terrae OÜ töö nr 1941ET1/2019, Muinsuskaitseameti kooskõlastus
nr 36069).
Üldplaneeringu kohasus
Detailplaneeringut on kuni vastuvõtmiseni menetletud Pärnu linna üldplaneeringu (2001 – 2025)
põhilahendust muutvana: planeeringuga nähti ette kinnistu väikeelamumaa (EE) maakasutuse
juhtotstarbe muutmine korruselamumaa (EK) maakasutuse juhtotstarbeks.
Alates 01.06.2021 kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, mille kohaselt asub
planeeritav Karusselli tn 20 kinnistu väikeelamute maa-alal (Ev), kus on lubatav üksik-, kaksik-
ja ridaelamute ning väikeste korterelamute kavandamine. Väikese korterelamu krundi täisehitus
eeslinna asumis ja peatänavatel on kuni 40% ning teistes asumites kuni 30% krundi pindalast.
Suurim lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust + katusekorrus. Üldreeglina peab väikese
korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100 – 150 m² krundi pinda. Väikseim lubatud
haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast. Korterelamu kavandamisel ja olemasolevate
korterelamute õuealade rekonstrueerimisel tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne välialade
lahendus, milles tuleb arvestada kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega, sh juurdepääsud,
puhkeala, mänguväljak, prügimajandus, parkimis- ja haljastuslahendus. Korterelamute krundile,
millel on rohkem kui 3 korterit, tuleb reeglina kavandada mänguväljak. Ühtlasi paikneb kinnistu
Ranna miljööalal, mille üldtingimuste kohaselt tuleb kavandatava puhul lähtuda piirkonna
põhitunnusest (sh krundistruktuur ja hoonemahud, hoonestuse ja tuumikhaljasala paiknemine,
kasutatavad välisviimistlusmaterjalid).
Üldplaneeringu eesmärgiks laiemalt on linna kompaktne ja säästlik arendamine, kasutusest välja
langenud maa-alade kasutusele võtmine, sisemise struktuuri tihendamine ja ruumilise
mitmekesisuse tõstmise.
Arvestades asjaolu, et planeeringulahendus vastab eelpool nimetatud tingimustele ja seega Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ põhilahendusele, on detailplaneeringu menetlemist
jätkatud selle vastuvõtmisele järgselt üldplaneeringu kohasena.
Planeeringulahendus
Planeeringuga krundipiire ei muudeta.
Krundile on kavandatud kuni kahe korterelamu püstitamine, millest üks paikneks Karusselli
tänava ääres (hoone 1) ja teine kinnistu keskosas (hoone 2). Lubatud on kuni kahe maapealse
täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine ja soklikorrus on hoonetel lubatud ainult
panipaikade ja tehnoruumide tarbeks; hoone suurim lubatud absoluutkõrgus/suhteline kõrgus
maapinnast on vastavalt 13,80 m/10 m; krundi suurim lubatud hoonete maapealne ja maa-alune
ehitisealune pind on 735 m² (täisehitus 29,3%). Korterite suurim lubatud arv kahe hoone peale
kokku on kuni 20 korterit, mida ei ole lubatud suurendada.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada järgmiste nõuetega:
1. Ehitatavate hoonete arhitektuur peab olema kvaliteetne. Hoonestuse parima arhitektuurse
lahenduse saamiseks tuleb korraldada koostöös Pärnu Linnavalitsusega arhitektuurivõistlus.
2. Hoonetel on katusest eenduvate uukide ja vintskappide ehitamine lubatud kuni ⅖ ulatuses
katuseräästa pikkusest, kusjuures ühe väljaehitise laius ei tohi ületada ⅕ katuseräästa pikkusest.
3. Krundi täisehitusel tuleb arvestada, et vähemalt 30% krundi pinnast peab jääma haljasalaks.
4. Lubatud on ainult viilkatusega hoonete püstitamine. Lubatud katusekalded: kahe täiskorruse ja
ühe katusealuse korruse 20 – 30°, ühe täiskorruse ja ühe katusealuse korruse puhul 30 – 45°.
Räästajoone kõrgus peab järgima olemasoleva hoonestuse, kahe täiskorrusega maja puhul üle
tänava asuva Karusselli tn 27 hoone räästajoone kõrgusega. Täpne räästajoone kõrgus
määratakse projektiga.
5. Viimistlusmaterjalidest tuleb kasutada piirkonnas ajalooliselt kasutatud materjale – katus
valtsplekist või katusekividest, seinad laudisega või krohvitud, aknad puitraamidega ja püstise
proportsiooniga, uksed puidust, sokkel krohvitud, maakivist või tellisest.
6. Hoonestusmahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või
arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada tänavapilti.
7. Hoonevälised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud.
Tehnoseadmed, v.a korsten kuni 60 cm, ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse.
8. Soklikorrus on hoonetel lubatud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks ning see peab
paiknema maja keskel kogu maja sügavuselt ja 1/3 maja pikkuse ulatuses.
9. Tänava-äärne hoone peab asuma kohustuslikul ehitusjoonel krundi piiril; hoonete sokli
kõrguse määramisel on aluseks Karusselli tänava lähikruntide naaberhoonestuse soklite kõrgus,
millest märgatavalt erinev kõrgus ei ole lubatud.
Uushoonestuse paiknemisega tagatakse vajalikud tuleohutuskujad (8 m) naaberhoonetest,
Karusselli tänava äärde kavandatava elamu (hoone 1) ja Karusselli tn 18 elamu vahel tagatakse
2
tuleohutusnõuded vastavate tulemüüridega. Vahemaade suuruse ja kavandatavate hoonete
kõrguse tõttu ei toimu valguse ülemäärast varjutamist naaberkruntidel ega naaberelamutes
(näiteks on hoone 2 kaugus Suur-Sepa tn 26 krundil asuvatest elamutest 27 m).
Terrasse ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikehooneid on lubatud täiendavalt ehitada krundi
põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele, kuid järgida tuleb tuleohutusnõudeid ning naabrusõigusi,
tagada tuleb nõutud 30% haljastuse osakaal krundil. Terrassid ei kuulu suurima lubatud
ehitisealuse pinna sisse. Kõik püstitatavad hooned (sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned)
arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Elamute juurde kuuluvad osad ja detailid, mida arvestatakse
ehitisealuse pinna sisse, peavad jääma hoonestusala piiridesse. Ehitiste ehitisealuse pinna
arvutamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“ (vastu võetud 05.06.2015). Hoonestusala piires on lisaks hoonetele
lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Enne keldrikorruse ehitamist tuleb anda hinnang
naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike
vajumiste välistamiseks. Krundil asuv kuur on planeeritud lammutada.
Krundi ehitusõigus ja peamised arhitektuurinõuded on käsitletud planeeringu seletuskirja
punktides 1.6.2 ja 1.6.3 ning planeeringu joonisel nr 3 „Põhijoonis“.
Sõidukite juurdepääs Karusselli tn 20 krundile on planeeritud Karusselli tänavalt. Sõidukite
parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima
lubatud väärtusena, siiski tuleb igale korterile tagada ühe parkimiskoha olemasolu. Täiendavaid
parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning arvestades, et
vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja
ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu selliselt, et igal korteril oleks tagatud
vähemalt üks parkimiskoht.
Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad
soovitavalt hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või hoone sisestes panipaikades.
Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema minimaalselt 1 jalgratta
parkimiskoht korteri kohta. Korterelamute ehitamisel tuleb tagada juurdepääs liikumis- ja
nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses.
Planeeringualal ei ole kohustuslikult säilitatavat haljastust, lubatud on likvideerida kõik
olemasolevad puud. Krundile nõuetekohase juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on
vajalik ühe tänavamaal kasvava puu likvideerimine. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu
planeeritud krundi ulatuses vastava projekti alusel. Arvestada tuleb, et vähemalt 30% krundi
pinnast peab olema haljastatud. Mootorsõidukite liikluseks ja terrasside alla kavandatav pind ei
tohi olla suurem kui haljastatav pind. Krundi põhjaosas on ette nähtud tuumikhaljasala. Kõrgeid
puid ei istutata selliselt, et need hakkavad varjutama naabrite rohe- ja rekreatsioonialasid.
Planeeritud krundile tuleb projekteerimisel kavandada atraktsioonidega laste mänguväljak.
Krundi piirded peavad olema läbinähtavad ning ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 m. Lubatud on
puitlippaed või metallvarbaed.
Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldusega seonduv, samuti haljastus, heakord ja
piirded on vastavalt käsitletud planeeringu seletuskirja punktides 1.6.4 ja 1.6.5 ning planeeringu
joonisel nr 3 „Põhijoonis“.
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Kui planeeritud hoone ehitatakse
3
naaberkrundil asuvale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb projekteerimisel ette näha vastavad tule
levikut piiravad ehituslikud abinõud.
Krundi tänavapoolsel piiril asuvad elektrivõrgu liitumiskilp, ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni
ja sademeveekanalisatsiooni torustikud ning telekommunikatsiooni liin. Karusselli tänaval on
mastvalgustid.
Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena. Planeeritud tehnovõrguliinide
paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga,
puudutatud maaomanikega ning Pärnu Linnavalitsusega.
Hoonete 1 ja 2 veevarustus nähakse ette AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele DT198679
Karusselli tänaval asuvast ühisveevõrgu torustikust vastavalt. Tuletõrjevee tagamisel tuleb
arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuetega.
Lähim tuletõrjehüdrant vooluhulgaga 55 l/s asub Karusselli tänaval Karusselli tn 18 krundi
juures.
Hoonete 1 ja 2 reovesi ning krundil kogunev sademevesi suunatakse vastavalt AS Pärnu Vesi
tehnilistele tingimustele DT-198679 Karusselli tänaval asuvatesse reoveekanalisatsiooni
torustikku ja sademeveekanalisatsiooni torustikku. Sademevesi tuleb vajadusel enne
tänavatorustikku juhtimist puhastada paigaldades liiva-õlipüüduri. Vertikaalplaneerimisega tuleb
vältida täiendava sademevee valgumist naaberkruntidele.
Hoonete 1 ja 2 elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele
nr 348130. Olemasoleva planeeritud krundi piiril asuva jaotuskilbi JK 11 kõrvale nähakse ette
uue liitumiskilbi asukoht. Olemasoleva jaotuskilbi ja planeeritud liitumiskilbi asukohti on
lubatud projekteerimisel kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga vajadusel muuta.
Hooviala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala
kujunduslahendusele. Krundile juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe
tänavavalgustusmasti ümberpaigutamine.
Planeeringuala paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Hoonete 1 ja 2 soojavarustus nähakse
ette vastavalt Fortum Eesti AS tehnilistele tingimustele nr DPT-45/20 kaugküttena.
Projekteerimisel näha ette sulgeseadmete ehk maakraanide paigaldamine kinnistu harutorustikule
enne kinnistu piiri ehk transpordimaale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama
paigaldust termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Kaugküttetorustik peab sisenema
vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole
lubatud. Liitumispunktiks on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni
liitumispunktini kuuluvad kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates
liitumispunktist kuuluvad kinnistu omanikule.
Hoonete 1 ja 2 telekommunikatsioonivarustus on kavandatud vastavalt Telia Eesti AS
tehnilistele tingimustele nr 33648834. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku
põhitrassi ehitus lähtuvana Karuselli tänaval asuvast sidekaevust SPL-978. Igale hoonele
nähakse ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist.
Tehnovõrgud ja rajatised on käsitletud planeeringu seletuskirja punktis 1.6.7 ja planeeringu
joonisel nr 4 „Tehnovõrgud“.
Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti
olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt
4
Jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Prügikonteinerid tuleb paigaldada omale kinnistule.
Planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, kus üleujutuse tõenäosus on 1 x 1000 aasta jooksul,
mis tähendab, et üleujutusoht on väga väike. Hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb
üleujutusohuga arvestada võttes kasutuse abi- või vastumeetmed.
Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks on käsitletud planeeringu
seletuskirja punktis 1.6.8.
Planeeringu seletuskirja punktis 1.6.12 „Planeeringu rakendamise võimalused” on sätestatud
planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamiseks ja edaspidi
koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja
ehitusseadustikule. Detailplaneeringu kohaste kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi
igakordsete valdajate poolt.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad. Tehniliste
takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale tehniliselt sobivaimale
võimalikule alale.
Detailplaneering on vastuvõetud Pärnu Linnavalitsuse 21.06.2021 korraldusega nr 422.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 12.-26.07.2021, mille kestel esitati
planeeringulahenduse osas kolm kirjalikku arvamust planeerimisseaduse (PlanS) § 135 lg 2
tähenduses järgmiste isikute poolt: Urmas Vahur ja Kaja Jõerand-Vahur, Eve Pulk,
vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere ja advokaat Katarina Talumäe (LEADELL Pilv
Advokaadibüroo AS), olles käesoleval juhul Marko Kalle, Ingmar Saksing’u, Ats Lõhmussaar’e,
Lembitu Holding OÜ (Elar Nellis), Erko Täht’i ja Anu ning Arvo Jõgibert’i lepingulised
esindajad. Peamised teemad, mis tõstatati olid: kaasamiskohustust on rikutud, lahendamata on
parkimine ja halveneb liiklusolukord Karusselli tänaval, kavandatavad hooned ei sobitu
keskkonda, miljöösse; arvestatud ei ole Leele Välja ekspertarvamusega; detailplaneeringuga
kavandatav on vastuolus uue üldplaneeringuga.
Pärnu Linnavalitsus kujundas ettepanekute osas põhjendatud, kuid mittearvestavad seisukohad
ning edastas need arvamuste esitajatele vastavalt 04.08.2021 kirjaga nr 8-4/4342-86 (Urmas
Vahur ja Kaja Jõerand-Vahur), 28.07.2021 kirjaga nr 8-4/4342-83 (Eve Pulk) ja 04.08.2021
kirjaga nr 8-4/4342-84 (LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS).
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 18.08.2021, osapooled
oma arvamustest ei taganenud ja jäid seni esitatud vastuväidete ning seisukohtade juurde.
Otsustati, et detailplaneeringu menetlust jätkatakse ja see esitatakse järelevalve teostamiseks ja
heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile, lisaks koostab LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
arutelu järgselt avaliku arutelu kirjalikud seisukohad Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu
osas (25.08.2021 kiri nr 1/237), mida käsitletakse detailplaneeringu avaliku väljapaneku
tulemuste avalik arutelu protokolli lisana.
5
PlanS § 138 lg 1 tulenevalt esitas Pärnu Linnavalitsus 06.09.2021 kirjaga nr 8-4/4342-88
detailplaneeringu Rahandusministeeriumi Regionaalhalduse osakonna Pärnu talitusele
järelevalve teostamiseks ja heakskiitmiseks ning seisukoha võtmiseks detailplaneeringu avaliku
väljapaneku jooksul esitatud kirjalike arvamuste kohta, mida planeeringu koostamisel ei
arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukohad arvamuste
arvestamata jätmise kohta.
Vastavalt PlanS § 138 lg 4 p 2 toimus 05.10.2021 vaidlevate osapoolte – kirjalikke arvamusi
esitanud isikute ja Pärnu Linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Kirjalikud kutsed saadeti
vaidlevatele osapooltele: detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutele,
kelle arvamustega ei arvestatud (E. Pulk; K. Jõerand-Vahur, U. Vahur; LEADELL Pilv
Advokaadibüroo AS) ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse esindajatele.
Koosoleku viis läbi Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitus. Arvamuste
ärakuulamisel osalesid arvamuste esitajad Ingmar Saksing ja Marko Kalle ning nende ja lisaks
Ats Lõhmussaare, Lembitu Holding OÜ, Anu ja Arvo Jõgiberti lepinguline esindaja
vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere, Urmas Vahur ning Muinsuskaitseameti esindaja. Teamsi
vahendusel osalesid Pärnu Linnavalitsuse esindajad ja planeerija.
Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rahandusministeerium saadab Pärnu Linnavalitsusele
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu tagasi lahenduse ülevaatamiseks ning täiendamiseks.
Ärakuulamisel kokku lepitud teemad, mis vajavad üle ülevaatamist ja täiendamist, fikseeriti
protokollis „Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll
1-05-10-2021“. Lepiti kokku, et tehakse insolatsiooni analüüsi ja lisatakse
planeeringumaterjalidele; kaalutakse täiendavaid lahendusvariante, planeeringust peab selgelt
välja tulema, mida ja miks kavandatakse, käsitletakse proportsionaalsust, sobivust linnaruumi,
hinnatakse kaasnevaid mõjusid; edastatakse planeering ning liikluse ja parkimisega seotud
arvamused ettepanekute saamiseks vastavale linnavalitsuse osakonnale.
Pärnu Linnavalitsus teavitas 29.10.2021 kirjas nr 8-4/4342-91 Rahandusministeeriumi
Regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust, et on Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu
lahenduse veelkord üle vaadanud ning analüüsinud täiendavalt peamisi vaidlusaluseid teemasid –
eelkõige ehitusõigust, hoonestuse paiknemist, insolatsiooninõuete täitmist ja liikluskorraldust
ning leiab, et koostatud ja täiendatud Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering on kooskõlas
Pärnu linna kehtiva üldplaneeringuga. Detailplaneeringule on lisatud insolatsiooni analüüs.
Planeeringu järelevalve tulemused ja kokkuvõte
1. Kaasamine
Kaja Jõerand-Vahuri ja Urmas Vahuri arvamuses ning ka ühisarvamuses toodi välja, et kõiki
planeeringulahendusest huvitatud isikuid ei kaasatud detailplaneeringu koostamise menetlusse.
Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades on selgitanud, et kaasamine võib toimuda kogu
detailplaneeringu koostamise vältel. Kuna planeeringut alles koostatakse, siis vajalikud isikud
saab kaasata täiendavalt.
Rahandusministeerium on seisukohal, et mitmeid naaberkinnistute omanikke pole kohe
detailplaneeringu algatamisest alates planeeringulahendusesse kaasatud, kuid seda on tehtud
planeeringulahenduse koostamise käigus. Planeeringulahendusest naabrite teavitamine on
planeerimisseaduses sätestatud nõue, kuid Rahandusministeeriumile esitatud
menetlusdokumentidest saab järeldada, et Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur (arvamuse
6
esitanud 26.07.2021), Erko Tähe (arvamuse esitanud täiendava ühisarvamuse raames
25.08.2021) ning Ingmar Saksing (arvamuse esitanud ühisarvamuse raames aga ka juba
eskiislahendusele 30.07.2020) on olnud teadlikud detailplaneeringu koostamisest ning oma
seisukohad ka planeeringulahenduse kohta esitanud. Linnavalitsus on arvamusi kaalunud ja
arvamustele andnud ka omad seisukohad. Heakskiidu andja leiab, et kuigi kõiki planeeringust
huvitatud osapooli ei teavitatud kirjalikult detailplaneeringu koostamisest selle algetapis ja neid
teavitati hiljem, siis teavitamata jätmine ei ole võtnud huvitatud isikutelt võimalust
detailplaneeringu koostamisel kaasa rääkida. Nad on saanud esitada oma arvamusi
detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu ajal.
Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: asjaoludest ei nähtu, et kaasamiskohustust oleks
rikutud. Kaasamiskohustus ei ole ka üldistatult absoluutne ehk rikkumiseks ei saa vaikimisi
pidada iga üksikindiviidi planeeringu algatamisotsusest teatamata ja seega justkui kaasamata
jätmist. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud isikud, kelle õigusi võib planeering
puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud ja sellest on lähtutud
planeerimismenetluse läbiviimisel. Info edastamiseks on kasutatud otsepostitusi, ajalehte Pärnu
Postimees ja Pärnu linna kodulehte. Arvestades asjaolu, et planeeringumenetluse kestel on
Karusselli tn 20 naaberkinnistute omanikeringis toimunud muudatusi (Suur-Sepa tn 26), on
antud isikuid arusaadavatel põhjustel kaasatud hiljem, sellega on kohalik omavalitus arvestanud.
Menetlusprotsessi kestel on lisandunud ka isikud, kes ei ole planeeringuala vahetud naabrid, kuid
on määratud kaasatavateks detailplaneeringu osas järelevalvet teinud ametiasutuse poolt
(Karusselli tn 25 ja 27) või liitunud protsessiga üldise teabe avalikustamise kaudu (Karusselli
tn 13). Asjaoludest ei nähtu ka, mis osas on justkui hilisem kaasamine kaasatud isikute
menetlusõigusi rikkunud või menetluslikku positsiooni kahjustanud. Detailplaneeringu
koostamise algetapis teavitamata jätmine ei ole seetõttu võtnud huvitatud isikutelt võimalust
detailplaneeringu koostamisel kaasa rääkida ja oma arvamusi esitada.
2. Liikluskorraldus ja parkimine
Eve Pulk leiab, et miljööväärtuslikku aedlinnakusse väikesele kinnistule ei ole õige kahe
kortermaja kavandamine. Tänaval on juba täna võimatu parkida, sest need on ummistatud randa
minejate ja majutusasutustes puhkavate turistide autode poolt. Kortermajade kavandamisel
lisandub autosid veelgi nii tänavale kui piirkonna ristmikele. Ka Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas
Vahur leiavad, et detailplaneering suurendab oluliselt Karusselli tänava liikluskoormust jättes
lahendamata uute elanike külastajate parkimise võimalused. Ranna külastajad pargivad kinni
kõikvõimalikud kohad, eirates liikluseeskirjade nõudeid ja elementaarset viisakust.
Ühisarvamuses leitakse täiendavalt, et planeeringu kehtestamisega parkimisprobleem tänaval
üksnes suureneks, toob kaasa ka liikluskoormuse ja liiklusohtlike olukordade kasvu. Probleemi
väljaselgitamiseks pole koostatud liikluse analüüsi, kuigi lähteseisukohades on see nõutud.
Leitakse, et detailplaneeringuga iga korteri kohta ühe parkimiskoha kavandamine ei ole piisav,
tänapäeva autokasutust arvestades ei kata see tegelikke vajadusi. Samuti tuuakse välja, et
juurdepääs parkimisalale (hoovi) on liiga kitsas.
Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades selgitab, et planeeringu koostamisel on kaalutud
liiklusküsimusi. Planeeringuga seatakse nõue, et parkimine tuleb lahendada oma krundil. Kui
tänaval parkimine segab liiklemist, saab omavalitsus seda liikluskorralduslike meetmetega
lahendada. Krundile kavandatud korterite arvu on vähendatud 20 korterini. Teenindamisest
tulenev mõju liikluskorraldusele lähedalasuvatel ristmikel on minimaalne. Liikluskorralduse
optimeerimiseks saab linnavalitsus teha jooksvalt otsuseid vastavalt vajadusele nii üksikute
tänavalõikude kohta kui ka kõigi ristmike kohta. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud
andmed, sh liikluskorralduse osas on piisavad.
7
Maa otstarbeka kasutamise seisukohalt ei ole kesklinnas parkimiskohtade igaks juhuks
kavandamine hea lahendus – maad on vaja kasutada teisel otstarbel, kui autode seisuplatsina.
Parkimine tagatakse omal kinnistul, üks parkimiskoht korteri kohta on üldplaneeringu kohane.
Kinnistule sissesõit on standardikohane ja piisav, autod läbivad sissesõidu vähendatud kiirusel.
Arvamuste ärakuulamisel leidis Pirkka-Marja Põldvere, et kuna linnavalitsusel on kavas
Karusselli tänava liiklusuuringu tegemine, siis on mõistlik selle uuringu läbiviimine enne
detailplaneeringu kehtestamist. Urmas Vahur selgitas, et olemasolevate hoonete ajaloolist
paiknemist arvestades kõikidel piirkonna kinnistuomanikel pole võimalik omal kinnistul parkida.
Seepärast kohalikud elanikud peaksid saama tänaval parkida, linna ja ranna külalised aga mitte.
Detailplaneeringuga väljaspool kinnistut parkimise keelamine ei ole kontrollitav. Linnavalitsus
selgitas, et detailplaneeringuga on ette nähtud uute hoonete elanike parkimine omal kinnistul ja
nõuetekohased parkimiskohad on alale ette nähtud; toodi välja, et linnavalitsus ei saa paari
suvise kuu järgi planeerida linnas parkimiskohti.
02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et
detailplaneeringu lahendus vaadati veelkord üle ja analüüsiti täiendavalt ka liikluskorraldust.
Planeeringulahenduses on liikluskorralduse üldised põhimõtted määratletud, nii nagu
detailplaneeringute puhul on tavapärane. Liiklusanalüüs muutub aga aktuaalseks alles
projekteerimisfaasis, kuivõrd detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel ei ole võimalik ette
näha detailplaneeringu realiseerimise aega ning selleks ajaks muutunud linnaruumi, sh selleks
ajaks on selgunud ka näiteks Supeluse tänava uue lahendusega kaasnev mõju. Tegemist on
liikluskorralduslike küsimustega, mille reguleerimine on linnavalitsuse pädevuses. Parkimine
lahendatakse omal krundil, mistõttu ei koormata parkimisega Karusselli tänavat.
Parkimiskohtadest nähtuv täiendav liikluskoormus ei avalda Karusselli tänava liikluskoormusele
märgatavat mõju.
Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud ülesanded seoses
liikluskorraldusega on detailplaneeringus täidetud. PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt on
detailplaneeringu üheks ülesandeks detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede
võimaliku asukoha määramine. PlanS § 126 lg 1 p 7 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne
liikluskorralduse põhimõtete määramine. Detailplaneeringus on näidatud juurdepääs
planeeringualale Karusselli tänavalt, määratud kindlaks parkimiskohtade arv korteri kohta ning
näidatud planeeringu põhijoonisel sissesõidutee ja parkimiskohad. Detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 1.6.4 „Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus“ on nõudena toodud, et
sõidukite parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016
„Linnatänavad“. Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m
kaugusele ning arvestades, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Lubatud on
täiendavate parkimiskohtade projekteerimine ja ehitamine. Kui parkimiskohti projekteeritakse ja
ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu niimoodi, et igal korteril oleks
tagatud vähemalt üks parkimiskoht. Linna tänavatele nõuded määrab kohalik omavalitsus ning
peab tagama, et detailplaneeringus oleksid vastavad nõuded seatud, sh sissesõidutee vajalik laius.
Kuigi antud juhul on krundil detailplaneeringu ülesanded täidetud, tehakse linnavalitsusele
ettepaneku vaadata üle ja vajadusel lahendada parkimiskorraldus Karusselli tänava
piirkonnas nii, et randa ja majutusasutusi külastavad turistid ei halvendaks kohalike elanike
igapäeva elukorraldust. Suvitajate parkimisprobleem on probleem, mis vajab lahendamist
laiemas piirkonnas.
Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: planeeringuala liiklus- ja parkimislahendus lähtub
üldplaneeringust ja asjakohastest normdokumentidest. Sõidukite parkimine tagatakse omal
kinnistul (min 1 parklakoht korteri kohta) ja samuti tagatakse jalgrataste parkimine. Karusselli
8
tänavalt planeeringualale juurdepääs on piisava laiusega ning selle rajamisel ei halvendata
juurdepääsu Karusselli tn 22 kinnistule. Karusselli tänav on avaliku kasutusega linnatänav, kus
parkimine on reguleeritud liikluskorralduse üldise osana ja kuhu isikustatud parkimiskohti ei ole
võimalik kavandata - see on vastuolus linnatänava üldise ja vaba kasutamise põhimõttega ja ei
ole ka otstarbekas. Asjaoludest ei nähtu ning ei ole võimalik järeldada, et võimaliku 20 sõiduki
lisandumine toob kaasa piirkonna tänavavõrgule ülenormatiivset koormust, mida ei ole võimalik
liikluskorralduslike võtetega parandada. Linnavalitsus saab teha liikluskorralduse
optimeerimiseks jooksvalt otsuseid vastavalt vajadusele nii üksikute tänavalõikude kui ka kõigi
ristmike kohta, sh suvisel perioodil, ja seda tuleb teha laiapõhjalisemalt, kui seda oleks võimalik
kõnesoleva detailplaneeringu koostamise käigus teha – detailplaneeringu koostamisel ei saa
lahendada üldiseid linna liikluskorralduslikke küsimusi. Valesti parkijad või muul viisil
liikluseeskirju eiravad sõidukijuhid on üleüldiseks probleemiks, mis pole käesoleva
detailplaneeringuga seotud ning seda ei saa ka selle koostamise teel lahendada.
3. Privaatsus, insolatsioon ja naaberkinnistute väärtus
Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur leiavad, et planeeringulahendus vähendab oluliselt
Karusselli tn 25 kinnistu väärtust, sest võrreldes lammutatud ajaloolise hoonestusega
suurendatakse Karusselli tn 20 tänavajoonel hoonestuse mahtu 4-5 kordselt, millega varjatakse
väga oluliselt Karusselli tn 25 langevat päikesevalgust ja suletakse vaade. Ühisavalduses
leitakse, et planeeringulahendus rikub ebaproportsionaalselt ümberkaudsete elanike privaatsust
ning vähendab naaberkinnistute turuväärtust. Piirkonna inimesed on eeldanud, et naabrusesse
suuri korrusmaju ei ehitata. Lisaks peavad nad oluliseks detailplaneeringu koostamise käigus viia
läbi mõju uuring maapinnale, naaberkinnistute hoonetele.
Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades selgitab, et linnakeskkonnas on uute hoonete
püstitamine vajalik linna toimimiseks. Hoonestamata krundile hoonete püstitamine on
krundiomaniku õigus. Tulenevalt Karusselli tänava ehitustavast tuleb üks elamu püstitada
kohustuslikule ehitusjoonele tänava ääres. Hoone kõrgus ja pikkus on piiratud ümbritsevate
hoonete kõrguse ja pikkusega. Uue hoone arhitektuurse sobivuse tagamiseks on
detailplaneeringuga nõutud projekteerimise eelselt arhitektuurivõistluse korraldamine. Uus
hoone asub Karusselli tn 25 majast kirdes, teisel pool tänavat ja puuderivi taga, mistõttu
päikesevalguse piiramine on minimaalne. Õigus vaatele on krundiomanikul juhul, kui on seatud
vastav servituut, mida antud juhul tehtud ei ole. Linnavalitsuse hinnangul puudub tõestus
keskkonda sobiva uushoonestuse negatiivse mõju kohta olemasolevate hoonete väärtusele.
Planeeringulahendusega tagatakse ümberkaudsete naabrite privaatsust suurimal võimalikul moel:
hoonete kaugus naaberkinnistutest, haljaspiirded jne. Linnavalitsus on seisukohal, et linnaliselt
tihe elukeskkond ei paku sarnast privaatsust võrreldes hõreasustusele omase keskkonnaga.
Kavandatava puhul ei ole tegemist keskkonna liigse tihendamisega, mis võiks hakata põhjustama
ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel.
Arvamuste ärakuulamisel lubas linnavalitsus teha insolatsiooni analüüsi ja lisada see
planeeringumaterjalidele.
02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus jääb seisukohale, et
linnakeskuse elanikud ei saa linnakeskkonna tihendamisele suunatud üldplaneeringu valguses
oodata, et nende ümbruses muutusi ei toimu või lubatavad on üksnes muutused, mis ei ole
tajutavad ning ei too kaasa teatavad koormust ühisruumile. Ka Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringust huvitatud isikul on huvi enda kinnistut parimal võimalikul viisil hoonestada,
mis on linnavalitsuse hinnangul antud planeeringulahendusega saavutatud. Hoonestuse
kavandamisel on arvestatud standardikohase loomuliku valguse tagamisega nii naaberhoonetes
kui ka kavandatavates hoonetes. Selleks on täiendavalt koostatud insolatsiooni analüüsi joonised
9
(lisatud detailplaneeringule), näidates kavandatavate hoonete heidetavat varju päeva jooksul
ekvivalentkuupäeval. Analüüs näitab, et kavandatavatel hoonetel on mõju ainult vahetult idas ja
läänes asuvatele hoonetele, mitte aga põhjas ja lõunas asuvatele naaberhoonetele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste
ja normidega, siis detailplaneeringu sisulise lahenduse, sh krundi hoonestusala ja krundi
ehitusõiguse suuruse üle otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku elu
küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.12 on toodud, et enne kaevetööde
tegemist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata
meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Välistada tuleb oht naaberhoonetele nii Karusselli
tn 18, 20 kui ka Suur-Sepa tn 26 krundil. Seega on antud tingimusega tagatud naaberkinnistute
hoonete püsivus ning võimalike negatiivsete mõjude avaldamise ärahoidmine.
Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: Karusselli tn 20 kinnistule kuni kahe hoonemahu
(täisehitus kuni 29,3%) kavandamist saab pidada linnakeskkonna optimaalseks tihendamiseks,
üldplaneering võimaldaks kinnistule kuni 40% täisehitust. Väiksem korterite arv (kuni 20)
võimaldab krundi Suur-Sepa tn 26 poolsesse külge moodustada piisava suurusega
tuumikhaljasala, mis on piirkonnale omane ja kõrghaljastusega kombineeritult leevendab
võimalikku ülemäärast kontaktsust naaberkinnistuga. Kahe hoonemahu paigutamine ühele
kinnistule ei ole piirkonnas uudne linnaehituslik situatsioon ja käesolev planeeringulahendus
nimetatud hoonestuslaadist just lähtubki. Planeeringulahendust arvestades tagatakse
ümberkaudsete naabrite privaatsus suurimal võimalikul moel: hoonete kaugus naaberkinnistutest,
haljaspiirded jne. Linnakeskuse elanikud ei saa linnakeskkonna tihendamisele suunatud
üldplaneeringu valguses oodata, et nende ümbruses muutusi ei toimu või lubatavad on üksnes
muutused, mis ei ole tajutavad ning ei too kaasa teatavad koormust ühisruumile. Hoonestuse
kavandamisel on arvestatud standardikohase loomuliku valguse tagamisega nii naaberhoonetes
kui ka kavandatavates hoonetes. Täiendavalt on koostatud insolatsiooni analüüs, mis näitab, et
kavandatavatel hoonetel on mõju ainult vahetult idas ja läänes asuvatele hoonetele, mitte aga
põhjas ja lõunas asuvatele hoonetele. Lisaks ääristab Karusselli tänavat puuderivi, mis
paratamatult juba praegu dikteerib teataval määral päiksevalguse hulka tänaval. Uushoonestuse
lisandumine puuderivi taha ei muuda seega märkimisväärselt valgustingimusi tänava mõlemal
küljel. Uushoonestus rajatakse viisil, mis ühelgi juhul ei tohi halvenda naaberhoonete ehituslikku
seisundit. Vastav analüüs viiakse vajadusel läbi projekteerimise faasis, kui töötatakse välja
ehitustehnilised ja konstruktiivsed lahendused. Käesoleva korraldusega sätestatakse, et
planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise
võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud
hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1.6.12 on toodud, et enne kaevetööde tegemist tuleb anda
hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike
vajumiste vältimiseks. Seega on kõnesoleva detailplaneeringuga leitud mõistlik ja õiguspärane
tasakaal nii üldplaneeringuga seotud eesmärgi saavutamise (linnakeskkonna optimaalne
tihendamine), Karusselli tn 20 kinnistu omaniku (soorituspõhi) õiguste ja huvide ning
ümbruskonnas asuvate kinnistute omanike huvide ja õiguste vahel. Planeeringulahendus on
eelnevast lähtuvalt kõiki asjaolusid arvestav ning kavandatav hoonestus sobitub piirkonda.
4. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule
Kaja Jõerand-Vahur ja Urmas Vahur annavad teada, et nad ei nõustu üldplaneeringuga
kehtestatud piirangute leevendamisega. Ühisarvamuses leitakse, et detailplaneeringuga
10
kavandatavad 20 korteriga 4-korruselised hooned ei sobitu Karusselli tn miljöösse ning
piirkonnas levinud ühtsest stiilist kõrvalekaldumist ei saa õigustada üksikute mittesobituvate
majade olemasoluga. Planeeringulahendus ei vasta üldplaneeringus seatud väärtuslikkuse
põhimõttele kui linnaruumi arendamise põhiprintsiibile: ei austata olemasolevaid väärtuseid;
tegemist ei ole parima võimaliku arhitektuurse lahendusega; hooned ei sobitu olemasolevasse
keskkonda; pole arvestatud piirkonnale omast korruselisust ega naaberhoonestuse parameetreid.
Tuuakse välja, et kavandatavate hoonete mittesobivust piirkonda on kinnitanud ka kunstiteadlane
Leele Välja ekspertarvamuses. Samuti leitakse, et üldplaneeringu kohaselt tuleks
rannapiirkonnas vähendada hooajalisust, kuid piirkonda sobimatute korterelamute ehitamine
seda eesmärki ei täida vaid süvendab probleemi. Kuna muinsuskaitse eritingimused on teinud
sama isik, kes detailplaneeringut, siis on tegemist huvide konfliktiga. Planeeringulahendus on
vastuolus lähteülesandega, mille kohaselt „on Suur-Sepa tn 26 krundiga külgnev hoonemaht
lubatud rajada ühe täis- ja katusekorrusega“. Leitakse ka, et Pärnu Linnavalitsus eirab võrdse
kohtlemise printsiipi – Suur-Sepa tn 26 kinnistu hoonestamisel nõudis linn kortermajade asemel
paarismajade ehitamist ning Karusselli tn 16 kinnistu hoovi käsitleti rohealana. Otsuse tegemisel
tugines linnavalitsus Leele Välja ekspertarvamusele, mille kohaselt peab uushoonestuse maht
olema kooskõlas lähiümbrusega (ka üldplaneeringus sätestatud põhimõte). Ühisarvamuse
esitajate hinnangul ei ole põhjendatud, miks need samad argumendid antud detailplaneeringu
juures pole enam asjakohased.
Pärnu Linnavalitsus varasemates vastuskirjades selgitab, et planeeringulahendus on kooskõlas
uue üldplaneeringuga. Selle kohaselt asub Karusselli tn 20 kinnistu väikeelamute maa-alal, kus
on lubatud väikeste korterelamute kavandamine. Detailplaneeringuga on lubatud kuni kahe
maapealse täiskorruse ja katusealuse korrusega hoonete ehitamine, soklikorrus on hoonetel ette
nähtud ainult panipaikade ja tehnoruumide tarbeks. Üldplaneeringu eesmärgiks on kesklinna ja
selle lähialade tihedam kasutuselevõtt ning tühjalt seisvate kruntide taashoonestamine.
Linnavalitsus leiab, et planeeringuala suurust arvestades on kahe väiksemat tüüpi (kuni 20
korteriga) elamu rajamine piirkonda sobilik. Uuselamute arendamist ei peeta üldplaneeringus
rannahooajalisust mõjutavaks teguriks. Karusselli tänaval leidub planeeringuala lähipiirkonnas
sarnaselt kavandatavale teisigi kahe täiskorruse ja viilkatusega kortermaju (Aia tn 28c, Karusselli
tn 13, 22, 27 ja 39/1). Tegemist ongi eriilmelise linnaruumi osaga, mille hoonestus ei ole
homogeenne ja stiililt ühtne. Kavandatav hoonestus ei sea miljööväärtust ohtu, vaid hea
projektlahenduse korral hoopiis rikastab ja täiendab miljööd. Detailplaneeringuga on sobivaima
arhitektuurse lahenduse saamiseks määratud arhitektuurivõistluse korraldamise nõue.
Linnavalitsus selgitab, et on Leele Välja ekspertarvamusega tutvutud kuid detailplaneeringu
koostamise aluseks on võetud muinsuskaitse eritingimused. Linnavalitsuse hinnangul on
ekspertarvamus detailides ebatäpne, jätab välja põhilise argumendi, mida on detailplaneeringus
ja varasemalt koostatud ning kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustes kasutatud Karusselli
tn 20 krundi hoonestuse kõrguspiirangu seadmisel. Nimelt üle tänava Karusselli tn 27, ajalooline
hoone, mis on just sama kõrge, kui Karusselli tn 20 krundile kavandatavate hoonete piirkõrgus.
Seejuures ei eristu Karusselli tn 27 hoone oma hoonestusfrondis kui ebatavaliselt kõrge, vaid
sulandub meeldivalt miljöösse. Ekspertarvamusest jääb mulje ja arusaam, et justkui kahe
täiskorruse ja kõrge kaldkatusega hooned on Karusselli tänaval suur erand, mis on aga selgelt
ebaõige. Detailplaneeringuga on seatud piirid ka katuseväljaehituste ulatusele. Võrdluse kohta
Suur-Sepa tn 26 kinnistuga leiab linnavalitsus, et selle kinnistu näol on tegemist maa-alaga, mis
asub kvartali sisemuses, kus on suured haljastatud hoovialad ja kvartalisisene hoonestus on
väikesemahuline. Planeeringuala paikneb seevastu Karusselli tänava ääres, kus kavandatav
hoonemaht ei ole käesoleval ajal erandlik. Kuna tegemist on erinevate kinnistute, asjaolude ja
menetlusprotsessidega, siis linnavalitsus ei eira võrdse kohtlemise printsiipi. Lähteülesande
kohaselt võiks kavandada kinnistule kuni 3 hoonet, hetkel kavandatakse kahte, millest üks hoone
on paigutatud Karusselli tänava äärde ja teine krundi keskossa. Suur-Sepa tn 26 kinnistuga
külgnevat hoonet detailplaneeringuga ei kavandata.
11
Arvamuste ärakuulamisel tõi Pirkka-Marja Põldvere välja, et detailplaneeringuga on kavandatud
hoonetele neli korrust – soklikorrus, kaks põhikorrust ja katusekorrus. Suur-Sepa tn 26 kinnistu
omanikud tahtsid ehitada korrusmaja aga linnavalitsus ei lubanud, kuna ekspert Leele Välja
hinnangu kohaselt see ei sobinud piirkonda. Kinnistule ehitati nelja korteriga kaks paarismaja.
Linnavalitsusel on kohustus järgida, analüüsida, kuulata erinevaid arvamusi. Kõik
üldplaneeringu eesmärgid oleksid saavutatavad, kui majad oleksid väiksemad (kokku 15
korterit). Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohta selgitas Muinsuskaitseameti esindaja, et
eritingimuste koostamiseks peab olema eriluba, eritingimused kooskõlastab Muinsuskaitseamet.
Eritingimuste koostajal ei ole keelatud teha sama detailplaneeringut. Eritingimused vaatab üle
Muinsuskaitseameti komisjon ja kiidab selle heaks või saadab tagasi täiendamiseks. Alles pärast
heakskiitmist on võimalik eritingimusi kasutada planeeringulahenduse koostamiseks.
02.11.2021 Rahandusministeeriumile saadetud kirjas Pärnu Linnavalitsus selgitab, et
üldplaneeringu üks eesmärke ongi kesklinnalähedase linnakeskkonna tihendamine. Arvestada
tuleb seejuures, et üldplaneeringuga võimaldatakse suuremat ehitusmahtu, kui koostatud
detailplaneeringu lahendus võimaldab. Parkimine lahendatakse omal krundil, tagatakse
haljastuse nõutav osakaal ja täidetakse muud nõuded. Linnavalitsus jääb seetõttu oma varasemalt
väljendatud seisukoha juurde, et detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt ning
planeeringuga kavandatav ehitusmaht on optimaalne. Puudub igasugune kaalutlus Karusselli
tn 20 kinnistu ehitusmahtu veelgi vähendada ja kinnistuomaniku omandiõigust piirata selle
juures üldplaneeringu linnakeskkonna tihendamise eesmärki saavutades. Sarnaselt planeeritavale
leidub piirkonnas teisigi näiteid, kus ühele suuremale krundile on rajatud mitu korterelamut,
mistõttu ei ole tegemist erandliku linnaehitusliku situatsiooniga. Planeeringulahendust on
naabrite seisukohti arvestades menetluse käigus muudetud.
Rahandusministeerium on seisukohal, et koostatud on planeeringulahendus, mida kohalik
omavalitsus antud juhul on pidanud vajalikuks ja sobivaks ning kinnitanud seda
detailplaneeringu vastuvõtmisega. Detailplaneeringu lahendus on vastavuses kehtiva Pärnu linna
üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on ala määratud väikeelamumaaks. Üldplaneeringu
seletuskirja peatükis 4.3.1.2 „Väikeelamute maa-ala (Ev)“ on fikseeritud, et valdav maa-ala
otstarve on üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud. Väikese
korterelamu krundi täisehitus on kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel) ja kuni 30% (teistes
asumites). Suurim lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust + katusekorrus. Erandina on
võimalik krundile kavandada teine põhielamu korterelamute terviklahenduste korral. Üldreeglina
peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150 m² krundi pinda.
Väikestele korterelamutele nähakse ette üks parkimiskoht korteri kohta. Väikseim lubatud
haljastuse osakaal on 30% krundi pinnast.
Pärnu Linnavalitsuse seisukoht kokkuvõtvalt: üldplaneeringu eesmärgiks laiemalt on kasutusest
välja langenud maa-alade kasutusele võtmine, sisemise struktuuri tihendamine ja ruumilise
mitmekesisuse tõstmise. Seetõttu ei saa detailplaneeringust huvitatud isikule süüks panna, kui ta
soovib ellu viia eesmärke, mis üldplaneeringu koostamise ajal on üldsusega varem kokkulepitud
ja Pärnu Linnavolikogu poolt kehtestatud. Selliste soovide saavutamine on isegi huvitatud isiku
ja haldusorgani ülesandeks. Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse ka piirkonna
hoonestuslaadi ja miljöötunnustega, mistõttu on planeeringulahendust optimeeritud ja esialgselt
kavandatud mahtusid vähendatud. Piirkonna hoonestuslaad ei ole homogeenne vaid eripalgeline,
hooned on rajatud erinevatel ajaetappidel, on erinevas mahus ja erineva arhitektuuriga. Esineb
nii ühe- kui ka kahe maapealse korruse ja katusealusega hooneid, kus valdavaks katusetüübiks
on viilkatus, mida võivad ilmestada väljaehitised. Erandlikuks saab pidada lamekatust. Krundil
võib paikneda nii üks kui kaks eluhoonet või ka korterelamut. Osadele Karusselli tänava
äärsetele kruntidele on iseloomulik veel äratuntavas mahus haljasala paiknemine krundi
sügavuses, samuti ühe hoone asumine tänavaäärsel ehitusjoonel. Detailplaneeringuga
12
kavandatavatele hoonetele nähakse ette kuni kahe maapealse täiskorruse ja katusealuse
väljaehitamine, siinjuures lähtuvad hoonestuse kõrgusnäitajad Karusselli tänava suhtes
naaberkrundil asuva ajaloolise hoone Karusselli tn 27 kõrgusest. Soklikorrus on piirkonnas
samuti levinud. Arhitektuurset lahendust detailplaneeringuga ei kavandata, selle saamiseks
korraldatakse arhitektuurivõistlus, mille tingimused koostatakse tavapäraselt koostöös
linnavalitsusega ja käesoleval juhul ka Muinsuskaitseametiga. Planeeringulahendus sobitub
üldplaneeringu raamistikku, loob uusi linnaruumilisi väärtusi piirkonna hoonestuslaadis ja
mitmekesistab elamisvõimalusi. Vastavalt kultuuriministri 24.04.2019 määrusele nr 15
„Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ § 2 lg 3
võetakse detailplaneeringu koostamisel aluseks muinsuskaitse eritingimused (käesoleval juhul
AB Artes Terrae OÜ töö nr 1941ET1, kooskõlastatud Muinsuskaitseameti poolt 02.10.2019
nr 36069). Leele Välja ekspertarvamusega on küll tutvutud, kuid eelpool nimetatud põhjusel
planeeringu koostamisel aluseks ei võeta. Linnaplaneerimine on ajas muutuv protsess ja varem
kehtinud üldplaneering sellisel määral linnakeskkonna tihendamist vajalikuks ei pidanud.
Suur-Sepa tn 26 kinnistu detailplaneeringu koostamise ajal olid seega üldplaneeringuga seatud
eesmärgid tänasega võrreldes erinevad. Lisaks on erinev ka mõlema kinnistu paiknemine
linnaruumis. Kui Karusselli tn 20 kinnistu paikneb nö intensiivse kasutusega Karusselli tänava
ääres ja siia on juba eelnevalt rajatud mitmekorruselisi korterelamuid, siis Suur-Sepa tn 26
kinnistu asub suhteliselt isoleerituna kvartali sisemuses, mis ajalooliselt on olnud pigem
haljastatud või sisaldanud madalamat hoonestusest. Mõlema detailplaneeringu koostamist
mõjutanud asjaolud ja taustsüsteemid on seetõttu erinevad ning etteheide võrdse kohtlemise osas
põhjendamata ja mitteasjakohane. Selgitame, et planeeringulahendus ei ole vastuolus
detailplaneeringu lähteseiskohtadega. Valminud planeeringulahenduse kohaselt paikneb krundil
kaks hoonet, millest üks asub Karusselli tänava ääres (hoone 1) ja teine kinnistu keskosas (hoone
2). Algselt kavandatud ja Suur-Sepa tn 26 kinnistuga külgnema pidanud kolmas hoone on ära
jäetud.
PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. PlanS § 12 lg 2 kohaselt
peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,
arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahendus planeerimisseaduses sätestatud
põhimõtete kohaselt läbi kaalutletud.
Naabrite vaheliste suhete kindlaksmääramisel tuleb kaaluda poolte õigustatud huvisid. Vastavalt
Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Seaduse järgi on
igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõigused võivad olla
kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute, sh naaberkinnisasja omanike õigustega.
Naaberkinnisasjade omanike vahel võib tekkida huvide konflikt, kui mõlemad hakkavad
teostama täielikku õiguslikku võimu oma kinnisasja üle. Sellest tingituna ei kaitse
naabrusõigused kummagi kinnisasja omaniku huve ühepoolselt ning naabrusõiguste näol on
tegemist seadusliku kompromissiga omandiõiguse rakendamisel. Ühel kinnisasjal omandiõiguse
teostamisel ei tohi kahjustada piiramatult naabrite, teiste puudutatud isikute huve ja avalikke
huve. Kuid ka naabri õigused ei ole piiramatud. On paratamatu, et ühe kinnisasja arendamine
võib mõjutada naaberkinnisasja kasutamist. Planeerimisel ei saa olla takistuseks igasugune
harjumuspärase elukeskkonna muutumine uue ehitise tõttu. Naaber peab taluma ehitiste rajamist,
mis on lubatud planeeringuga, sobivad ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
Planeering on koostatud kooskõlas muinsuskatsenõuetega (ka eritingimustega), mida tõendab
asjaolu, et Muinsuskaitseamet on 12.02.2021 detailplaneeringu kooskõlastanud, kooskõlastuse
13
number 39898. Kui Muinsuskaitseamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, saab heakskiidu
andja lugeda detailplaneeringu vastavaks muinsuskaitsenõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks
on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu,
mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses,
kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lg 10 sätestab, et
detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS § 10
peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke
huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle
on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise,
iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub
planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse
otstarbekuse üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt
tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on
säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi
olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute üksikisiku tasandile
langevate soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja
avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks
esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud
teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu koostamise käigus.
Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu
koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja
vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku
menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu
andmise üle vastavalt PlanS § 138 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS § 126 sätestatud
detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide
asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega ning detailplaneeringu koostamisel on kaasatud ja
planeeringulahendusest teavitatud puudutatud isikuid. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine
kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete
14
vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse
seaduse § 4 lg 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise
planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud
erinevaid lahendusvariante.
Pärnu Linnavalitsus on seisukohal, et käesoleva detailplaneeringu lahenduse osas on linn
kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka
puudutatud isikute õigusi ja huve, detailplaneering on koostatud üldplaneeringust lähtuvalt ning
planeeringuga kavandatav suurim ehitusmaht on optimaalne.
Detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest
(situatsiooniskeem, tugijoonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis ja illustreeriv joonis, mis on
seletuskirja lisa 1), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku ning on käesoleva
otsuse lahutamatud lisad.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise
võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud
hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Rahandusministeeriumi riigihalduse ministri 06.12.2021 kirjaga nr 14-11/6237-6 on Karusselli
tn 20 kinnistu detailplaneering heakskiidetud.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes planeerimisseaduse § 139 lg 1 ning Pärnu linnavolikogu
1. veebruari 2018. aasta määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu
linnas” § 3 punkti 2 alusel
1. Kehtestada Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud).
2. Pärnu linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul
detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates vastavas kohalikus ajalehes Pärnu Postimees ning
14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
3. Kantseleil saata detailplaneeringu kehtestamise korralduse ärakiri ning kehtestatud
detailplaneering rahandusministeeriumi riigihalduse ministrile ja riigi maakatastri pidajale ühe
kuu jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
15
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 17.01.2022
korralduse nr 46 juurde 29 lehel
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Pärnu linn
Esimene köide - planeering
Seotud kultuurimälestis:
Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (ehitismälestise reg nr 27007) kaitsevöönd
Töö nr: 1941DP1
Muinsuskaitse tegevusluba EMU000164
Tartu 2019-2021
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Huvitatud isik: SP1 OÜ
Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob
Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson
Esikaanel: väljavõte maa-ameti kaldaerofotost, pildistatud 25.03.2020
AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
Sisukord
1. SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 5
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused...................................................................................... 5
1.2 Koostöö planeeringu koostamisel ........................................................................................... 5
1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu
................................................................................................................................................. 5
1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanded ............................................................................... 5
1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 6
1.5.1 Planeeritava ala asukoht..................................................................................................... 6
1.5.2 Maakasutus ja hoonestus ................................................................................................... 6
1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud
mõjutegurid ..................................................................................................................................... 6
1.5.4 Haljastus, liiklus .................................................................................................................. 7
1.5.5 Tehnovõrgud....................................................................................................................... 7
1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ............................................................................ 7
1.5.7 Muinsuskaitse eritingimused .............................................................................................. 8
1.6 Detailplaneeringuga kavandatav ............................................................................................. 9
1.6.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ....................................................................... 9
1.6.2 Kavandatav ehitusõigus ...................................................................................................... 9
1.6.3 Arhitektuurinõuded ehitistele .......................................................................................... 10
1.6.4 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 10
1.6.5 Haljastus, heakord ja piirded ............................................................................................ 11
1.6.6 Tuleohutuse tagamine ...................................................................................................... 11
1.6.7 Tehnovõrgud ja rajatised .................................................................................................. 11
1.6.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks .................................... 13
1.6.9 Piirangud ........................................................................................................................... 14
1.6.10 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused.................................................. 15
1.6.11 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja .......................... 15
1.6.12 Planeeringu rakendamise võimalused......................................................................... 15
1.6.13 Kaasamine.................................................................................................................... 16
2. JOONISED ..................................................................................................................................... 19
1 Situatsiooni skeem M 1:10 000 .................................................................................... 21
2 Tugijoonis M 1:500 ............................................................................................................. 23
3 Planeeringu põhijoonis M 1:500 .......................................................................................... 25
AB Artes Terrae OÜ 3
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
4 Tehnovõrgud M 1:500 ......................................................................................................... 27
3. LISAD ............................................................................................................................................. 29
Lisa 1. Planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelised joonised ....................................... 29
4 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
1. SELETUSKIRI
1.1 Detailplaneeringu koostamise alused
Detailplaneeringu ala hõlmab Pärnu linnas Kesklinna linnaosas Karusselli tn 20 krunti.
Planeeringu lähtedokument on Pärnu linnavolikogu 05.03.2020. a otsus nr 8 „Pärnu linnas Karusselli
tn 20 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
1.2 Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu on heaks kiitnud:
• Elektrilevi OÜ, Enn Truuts 13.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri, esitatud planeeringu
teises, lisade köites;
• Telia Eesti AS, volitatud esindaja Hans Sild 16.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri, esitatud
planeeringu teises, lisade köites;
• Fortum Eesti AS, võrguinsener Margit Peterson 23.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri,
esitatud planeeringu teises, lisade köites;
• AS Pärnu Vesi, insenerteenistuse juht Meelis Martin 25.11.2020: digitaalselt allkirjastatud kiri,
esitatud planeeringu teises, lisade köites.
1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja
dokumentide loetelu
Põhimaterjal, mida planeeringu koostamisel on kasutatud:
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20. mai
2021. a otsusega nr O/21/2021;
• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Karusselli tn 20 krundi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused, AB Artes Terrae OÜ, töö
nr 1941ET1;
• Pärnus Karusselli 20 planeeringuga kaasnevate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine,
Keskkonnaagentuur Viridis OÜ, töö nr 69;
• Karusselli tn. 20, Pärnu linnaehituslik eelanalüüs, OÜ ROK-Projekt, töö nr 2018/18;
• Digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, töö nr
TM-332/19.
1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundile sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine,
arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine.
Detailplaneering on Pärnu linna vana üldplaneeringu põhilahendust muutev, kuid kooskõlas uue
üldplaneeringuga.
AB Artes Terrae OÜ 5
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus
1.5.1 Planeeritava ala asukoht
Planeeritav ala asub Pärnu kesklinna piiril vanalinnast kagu suunas Pärnu vanalinna ja kuurordi
muinsuskaitseala kaitsevööndis, muinsuskaitseala villade vöönd on planeeringualast vahetult
läänesuunas. Planeeringuala suurus on 2505 m².
Planeeringuala on olulistest tõmbepunktidest jalgsikäigu kaugusel: Pärnu vanalinnast, bussijaamast,
kesklinna kaubanduskeskustest Ringi ja Aida tänavas, teenindusasutustest (sh Pärnu linnavalitsus, SPA
asutused), Pärnu rannast ja teistest olulistest kohtadest Pärnus. Seetõttu on planeeringuala väga heas
asukohas täiendavate elukohtade rajamiseks, sest antud kohas elamine ei ole sõltuv autokasutusest.
1.5.2 Maakasutus ja hoonestus
Planeeringuala hõlmab 2505 m² suurust Karusselli tn 20 elamumaa sihtotstarbega kinnistut.
Planeeringualal on üks hoone – amortiseerunud kuur. Krundil tänava ääres paiknenud elamu on
lammutatud.
Kruntide olemasolev maakasutus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis.
1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised
linnaehituslikud mõjutegurid
Planeeringuala asub Pärnu vanalinnast u 400 m kaugusel ning ajalooliste villade vööndi piiril. Tegemist
on väljaspool Pärnu vanalinna, kuid kesklinna piiril paikneva eeslinnaga. Muinsuskaitse eritingimustes
on planeeringuala piirkonda kirjeldatud järgnevalt:
Karusselli tn 20 krundil ei asu enam ajaloolisi hooneid ega rajatisi peale hävimisjärgus kuuri
jäänuste, mistõttu puuduvad kultuuriväärtuslikud struktuurielemendid. Ümbritsevatest
kruntidest on ajaloolisi (ehitatud enne II maailmasõda) hooneid hulgaliselt Karusselli tänaval.
Suurem osa hooneid on ühe täiskorruse ja katusealuse korrusega, mille vahel on kahe
täiskorruse ja mõnel puhul ka katusealuse korrusega hooneid. Üks taoline on otse kõnealuse
krundi vastas üle tänava asuv Karusselli tn 27 krohvitud hoone. Projekti järgi on hoone
suhteline kõrgus 10,5 m, millele lisandub 0,6 m üle katuseharja ulatuv korsten. Lähim
muinsuskaitsealune ehitis on 90 m kaugusel Karusselli tn 13 krundil asuv elamu Pärnus
registrinumbriga 27825.
Kui lugeda kokku Karusselli tänava kõnealuses lõigus olevad hooned, siis 18st tänavaäärsest
hoonest on 7 kahe täiskorruse ja viilkatusega, 9 on ühe täiskorruse ja väljaehitatud
katusealusega ning ainult üks tänavaäärne hoone ühe täiskorrusega ilma viilkatusealuse
väljaehituseta. 7st kahe täiskorruse ja viilkatusega hoonest on neli pärastsõjaaegsed (üks
stalinistlik, kaks 1960ndatest ja üks umbes viimasest sajandivahetusest) ning ülejäänud on
püstitatud enne II maailmasõda. Kõnealuses kvartalis on kõige suuremad majad kas osaliselt
kolme täiskorrusega (Aisa ja Aia tänava nurgal), ajaloolise hoone koopia (Aisa tn 2) või uuemad
(1989. a elamu Aisa tn 1 krundil). Kahe täiskorruse ja viilkatusega hoonetest on aga kaks
püstitatud enne II maailmasõda, üks on stalinistlik, kaks on 1960ndatest ja kaks on ebamäärase
püstitusajaga (kas 1930ndad või 1960ndad). Kahetäiskorruse ja viilkatusega ajaloolisi hooneid
leidub ka mujal Karusselli tänaval, nt Karusselli tn 38 ja 39.
Planeeringuala jääb olulisematest vaatesuundadest, mis on välja toodud koostamisel oleva
Pärnu üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes, vaid merevaatele. Kuna krundile
6 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
kavandatakse ümbritsevate hoonetega sama kõrget hoonet, uushoonestus vaatelisust ei
mõjuta.
Skeem 1. Planeeringuala paiknemine Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal. Planeeringuala asukoht on
tähistatud punase ringiga. Skeemi alus: Pärnu linna koduleht (https://parnu.ee/failid/muinsuskaitse/
muinsuskaitseala.pdf, külastatud 09.03.2020).
1.5.4 Haljastus, liiklus
Planeeritud krundi põhjapoolses osas asub hooldamata puuviljaaed, väärtuslik haljastus puudub.
Karusselli tänaval kasvab sõidutee ning kõnnitee vahel pärnade rida.
Planeeringuala piirneb lõunast Karusselli tänavaga. Tänav on kahesuunalise liikluskorraldusega.
Mõlemal tänavapoolel on kõnnitee, planeeringuala poolne kõnnitee on sõiduteest eraldatud
haljasribaga. Tänavalt on olemas 3 m laiune mahasõit planeeritud krundile.
Krundi olemasolev haljasalade, kõrghaljastuse ning teede paiknemine on esitatud joonisel 2 Tugijoonis.
1.5.5 Tehnovõrgud
Krundi tänavapoolsel piiril asuvad elektrivõrgu liitumiskilp, ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni ja
sademeveekanalisatsiooni torustik ning telekommunikatsiooni liin. Karusselli tänaval on
tänavavalgustuse mastvalgustid.
1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Planeeringu algatamise ajal kehtinud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala
maakasutuse juhtotstarve väikeelamumaa, kuhu saab ehitada kuni 2-korruselisi hooneid.
Detailplaneeringuga kavandatav oleks üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osas, kui
planeeritud maakasutuse juhtotstarve oleks korterelamumaa. Üldplaneeringuga on kogu kesklinna
piirkond määratud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Miljööväärtuslik ala tähendab, et väärtuslik on
keskkond kompleksselt (teed, hoonestuslaad ja üldilme, haljastus jms).
Uue kehtiva üldplaneeringuga on muudetud väikeelamute maa-ala kirjeldust ning lubatud on ka
käesoleva detailplaneeringuga kavandatud mahud. Uue üldplaneeringu järgi võib väikeelamumaale
ehitada lisaks kahele täiskorrusele ka katusealuse korruse, krundi täisehituse osakaal on lubatud kuni
AB Artes Terrae OÜ 7
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
30% ja haljastuse väikseim osakaal on 30%. Väikeelamumaale püstitatava korterelamu puhul on krundi
täisehitus kuni 40% eeslinna asumis ja peatänavatel ja kuni 30% teistes asumites. Kohalik omavalitsus
võib lubada suuremat täisehitust, kui parkimine on lahendatud hoone mahus. Üldreeglina peab väikese
korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100-150m² krundi pinda.
Planeeringuala asub Ranna miljööalal, mille üldtingimused järgi tuleb uue hoone kavandamisel lähtuda
miljööpiirkonna põhitunnustest ja järgida lähipiirkonna ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi.
Kõrguse piirangu seadmisel on muinsuskaitse eritingimustes aluseks võetud tänava vastasküljel asuva
ajaloolise hoone kõrgus. Detailplaneeringus on arvestatud nii muinsuskaitse eritingimusi kui ka
üldplaneeringut, mis seab piirkonna hoonete suurimaks kõrguseks 10 m.
Kõik uue üldplaneeringu nõudmised on käesolevas lahenduses tagatud. Seega on detailplaneering
üldplaneeringuga kooskõlas ja puudub vajadus üldplaneeringu muutmiseks.
Kehtivat detailplaneeringut planeeringualal ei ole.
Skeem 2. Väljavõte Pärnu linna üldplaneeringu Maa- ja veealade kasutuse plaanist. Planeeringuala asukoht on
tähistatud punase ringiga.
1.5.7 Muinsuskaitse eritingimused
Planeeringu koostamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2019. a koostatud muinsuskaitse
eritingimustega (muinsuskaitseameti kooskõlastuse nr 36069; esitatud planeeringu teises, lisade
köites).
8 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
1.6 Detailplaneeringuga kavandatav
1.6.1 Planeeringulahenduse valiku põhjendused
Vastavalt planeerimisseaduse § 3 lg 3 on varasemas peatükis esitatud planeeringuala ja selle mõjuala
analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid ning järgnevates alapeatükkides
esitatakse planeeringulahenduse kirjeldus.
Pärnu linna kehtiv üldplaneering (kehtestatud 20.05.2021) määratleb planeerimispõhimõtted, millele
vastavalt on määratud ka Karusselli tn 20 detailplaneeringu lahendus. Seejuures ei ole kaugeltki mitte
lähtutud maksimaalsetest võimalikest ehitusmahtudest (täisehitusese määrast) ega ka maksimaalsest
võimalikust korterite arvust, mida üldplaneering võimaldab.
Pärnu linna värskelt kehtestatud üldplaneering võimaldab väikeelamute maa-alal (Ev) eeslinna asumis
ja peatänavatel täisehitust kuni 40% krundi pindalast – Karusselli tn 20 krundi detailplaneeringu
lahenduses on see alla 30%.
Korterite arvule üldplaneeringuga seatud piirang on seotud krundi pindalaga – määratletud on, et
korteri kohta peab olema tagatud 100-150 m2 krundi pinda. Karusselli tn 20 krundi puhul on
detailplaneeringuga lubatud kuni 20 korteri rajamine 2505 m2 suurusel krundil. Arvestades eeltoodud
üldplaneeringu tingimust korterite arvu kohta, on lubatud korterite arvu vahemik Karusselli tn 20
krundil 16-25 korterit. Huvitatud isiku soov oli krundile rajada algselt eskiisi staadiumis enam kui 25
korterit, mida vähendati planeerimisprotsessi käigus pärast detailplaneeringu eskiisi avalikustamist
ning esitati tööversioon, milles oli planeeritud 24 korterit. 2021. aasta kevadel, enne üldplaneeringu
kehtestamist esitas Pärnu linn huvitatud isikule veel omakorda ettepaneku vähendada korterite arvu
ning seada ülempiiriks 20 korterit.
Täna ongi detailplaneeringuga ette nähtud Karusselli tn 20 krundile kuni 20 korterit, mis on vähem kui
üldplaneeringuga lubatud krundi pinna suurusega seotud lubatavate korterite arvu vahemiku
aritmeetiline keskmine (21 korterit). Seega on korterite arv vastav värskelt kehtestatud
üldplaneeringule, jäädes seejuures lubatud vahemiku piires ka alla lubatud korterite arvu vahemiku
aritmeetilise keskmise. Pärnu linn jääb oma varasemalt väljendatud seisukohale, et kuni 20 korterit on
optimaalne korterite arv Karusselli tn 20 krundil.
1.6.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeritud Karusselli tn 20 krunt säilib olemasolevates piirides.
1.6.3 Kavandatav ehitusõigus
Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis. Planeeritud on kuni kahe
korterelamu püstitamine, mis asuvad Karusselli tn 22 krundi naaberhoonetest ja Karusselli tn 18 krundi
hoovimajast vähemalt 8 m kaugusel ning Suur-Sepa tn 26 krundi naaberhoonetest isegi 27 m kaugusel
(vt Skeem 5 lk 17). Karusselli tn 18 krundi tänavaäärsel hoonel on tulemüür, mida kavandatakse ka
planeeritava tänavaäärse hoone otsaseinale. Lubatud on kuni kahe täiskorruse ja katusealuse
korrusega hoonete ehitamine. Vahemaade suuruse ja kavandatud hoonete kõrguse tõttu ei toimu
valguse ülemäärast varjutamist naaberkruntidel ega naaberelamutes.
Terrasse ja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikehooneid on lubatud täiendavalt ehitada krundi
põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele, kuid järgida tuleb tuleohutusnõudeid ning naabrusõigusi.
Seejuures tuleb tagada nõutud 30% haljastuse osakaal krundil. Terrassid ei kuulu suurima lubatud
ehitisealuse pinna sisse. Kõik püstitatavad hooned (sh kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned)
AB Artes Terrae OÜ 9
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Elamute juurde kuuluvad osad ja detailid, mida arvestatakse
ehitisealuse pinna sisse, peavad jääma hoonestusala piiridesse. Ehitiste ehitisealuse pinna arvutamisel
tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 57 05.06.2015. Krundile kavandatavate
terrasside ehitamisel tuleb jälgida, et haljastuse osakaal nende arvel ei väheneks. Hoonestusala piires
on lisaks hoonetele lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine.
Hoonetele on lubatud keldrikorruse ja osaliselt soklikorruse ehitamine, mis on mõeldud üksnes
panipaikade ja tehnoruumide jaoks. Enne keldrikorruse ehitamist tuleb anda hinnang naaberkruntidel
asuvate hoonete püsivusele ning vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste välistamiseks.
Krundil asuv kuur on planeeritud lammutada.
1.6.4 Arhitektuurinõuded ehitistele
Peamised arhitektuurinõuded hoonestusele on esitatud joonisel 3. Tänavaäärne hoone peab asuma
kohustuslikul ehitusjoonel krundi piiril. Planeeritud tänavaäärse hoone sokli kõrguse määramisel on
aluseks selle kvartali Karusselli tn lähikruntide naaberhoonestuse soklite kõrgus, millest märgatavalt
erinev kõrgus ei ole lubatud. Hoonestuse parima arhitektuurse lahenduse saamiseks korraldada
koostöös Pärnu linnavalitsusega arhitektuurivõistlus.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb muuhulgas arvestada järgnevate muinsuskaitse
eritingimustes esitatud ja täiendatud nõuetega:
1. Krundi täisehitusel arvestada, et vähemalt 30% krundi pinnast peab jääma haljasalaks.
2. Korterite suurim lubatud arv krundil kokku on kuni 20 korterit, mida ei ole lubatud suurendada.
3. Ehitatava hoone arhitektuur peab olema kvaliteetne. Lubatud on ainult viilaktusega hoonete
püstitamine. Viilkatuse tüüp ja katusekalle peab mõlemal põhihoonel olema kogu hoone
ulatuses samakaldeline.
4. Mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või arhitektuursete
detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada tänavapilti.
5. Hoonetel on katusest eenduvate uukide ja vintskappide ehitamine lubatud kuni ⅖ ulatuses
katuseräästa pikkusest, kusjuures ühe väljaehitise laius ei tohi ületada ⅕ katuseräästa
pikkusest.
6. Räästajoone kõrgus peab arvestama olemasoleva hoonestuse, kahe täiskorrusega maja puhul
üle tänava asuva Karusselli tn 27 hoone räästajoone kõrgusega. Täpne räästajoone kõrgus
määratakse projektiga.
7. Viimistlusmaterjalidest tuleb kasutada piirkonnas ajalooliselt kasutatud materjale – katus
valtsplekist või katusekividest, seinad laudisega või krohvitud, aknad puitraamidega ja püstise
proportsiooniga, uksed puidust, sokkel krohvitud, maakivist või tellisest.
8. Hoone välised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud.
Tehnoseadmed, v.a korsten kuni 60 cm, ei tohi ulatuda üle suurima lubatud ehituskõrguse.
1.6.5 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus
Tänava maa-ala ei ole planeeritud muuta. Jalakäijate ja jalgratturite juurdepääse võib rajada Karusselli
tänavalt kogu tänavapoolse krundipiiri ulatuses. Sõidukite juurdepääs planeeritud krundile on
planeeritud Karusselli tänavalt. Korterelamute ehitamisel tuleb tagada juurdepääs liikumis- ja
nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. Sõidukite parkimiskohtade arv tuleb
10 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
tagada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Planeeringuala asub kesklinna
piirkonnas, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud väärtusena, siiski tuleb igale
korterile tagada ühe parkimiskoha olemasolu. Joonisel 3 on näidatud näitlikud 20 parkimiskohta.
Täiendavaid parkimiskohti võib rajada, kuid krundi põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele ning
arvestades, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud. Korterite suurim arv on 20
korterit, kuid lubatud on täiendavate parkimiskohtade projekteerimine ja ehitamine. Kui parkimiskohti
projekteeritakse ja ehitatakse vähem kui 20, tuleb vähendada ka korterite arvu niimoodi, et igal korteril
oleks tagatud vähemalt üks parkimiskoht.
Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad
soovitavalt hoonete peamiste sissepääsude lähedusse ja/või hoone sisestes panipaikades. Vastavalt
Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ peab olema minimaalselt 1 jalgratta parkimiskoht
korteri kohta.
1.6.6 Haljastus, heakord ja piirded
Planeeringualal ei ole kohustuslikult säilitatavat haljastust, lubatud on likvideerida kõik olemasolevad
puud. Krundile nõuetekohase juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe tänavamaal
kasvava puu likvideerimine. Uushaljastuse rajamine on lubatud kogu planeeritud krundi ulatuses
vastava projekti alusel. Arvestada tuleb, et vähemalt 30% krundi pinnast peab olema haljastatud.
Mootorsõidukite liikluseks ja terrasside alla kavandatav pind ei tohi olla suurem kui haljastatav pind.
Krundi põhjaosas on ette nähtud tuumikhaljasala. Kõrgeid puid ei istutata selliselt, et need hakkavad
varjutama naabrite rohe- ja rekreatsioonialasid ja ei võimalda kasutada krunti nende soovide põhiselt.
Planeeritud krundile tuleb projekteerimisel kavandada atraktsioonidega laste mänguväljak.
Krundi piirded peavad olema läbinähtavad ning ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 m. Lubatud on puitlippaed
või metallvarbaed.
1.6.7 Tuleohutuse tagamine
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt siseministri 30. märtsi 2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Kui planeeritud hoone ehitatakse
naaberkrundil asuvale hoonele lähemale kui 8 m, tuleb projekteerimisel ette näha vastavad tule levikut
piiravad ehituslikud abinõud.
1.6.8 Tehnovõrgud ja rajatised
1.6.8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa
Krundi tänavapoolsel piiril asuvad elektrivõrgu liitumiskilp, ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni ja
sademeveekanalisatsiooni torustikud ning telekommunikatsiooni liin. Karusselli tänaval on
mastvalgustid.
Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena. Planeeritud tehnovõrguliinide
paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga, puudutatud
maaomanikega ning Pärnu linnavalitsusega.
AB Artes Terrae OÜ 11
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
1.6.8.2 Veevarustus
Planeeritud hoonete veevarustus on planeeritud vastavalt AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele DT-
198679 Karusselli tänaval asuvast ühisveevõrgu torustikust. Mõlema planeeritud hoone veevarustus
on planeeritud ühe tänavatorustiku ühenduse kaudu.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. Lähim tuletõrjehüdrant vooluhulgaga 55 l/s asub Karusselli tänaval
Karusselli tn 18 krundi juures.
1.6.8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud hoonete reovesi ning krundil kogunev sademevesi on planeeritud vastavalt AS Pärnu Vesi
tehnilistele tingimustele DT-198679 juhtida Karusselli tänaval asuvatesse reoveekanalisatsiooni
torustikku ja sademeveekanalisatsiooni torustikku. Sademevesi tuleb vajadusel enne tänavatorustikku
juhtimist puhastada paigaldades liiva-õlipüüduri. Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida täiendava
sademevee valgumist naaberkruntidele.
1.6.8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr
348130. Olemasoleva planeeritud krundi piiril asuva jaotuskilbi JK 11 kõrvale on planeeritud uue
liitumiskilbi asukoht. Olemasoleva jaotuskilbi ja planeeritud liitumiskilbi asukohti on lubatud
projekteerimisel kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga vajadusel muuta. Elektritoide liitumiskilbist
hooneteni on planeeritud maakaablitega.
Hooviala valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt vajadusele ning ala
kujunduslahendusele.
Krundile juurdepääsutee rajamiseks Karusselli tänavalt on vajalik ühe tänavavalgustusmasti
ümberpaigutamine.
1.6.8.5 Soojavarustus
Planeeringuala paikneb Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Planeeritud hoonete soojavarustus on
planeeritud vastavalt Fortum Eesti AS tehnilistele tingimustele nr DPT-45/20 kaugküttega. Ühendus
olemasoleva kaugküttetorustikuga on võimalik lahendada kahest võimalikust ühenduskohast:
1. Aia tänavalt, Aia tn 11 kinnistu ees paikneva kaugküttetorustiku perspektiivsetest otstest
DN125/250;
2. Tulbi tänavalt, Tulbi tn 6 kinnistu ees paikneva Twin-torustiku perspektiivsetest otstest
DN80/250.
Võimalikud ligikaudsed torustike asukohad väljaspool planeeringuala on esitatud joonisel 1.
Projekteerimisel tuleb valida sobivam ühenduskoht.
Projekteerimisel näha ette sulgeseadmete ehk maakraanide paigaldamine kinnistu harutorustikule
enne kinnistu piiri ehk transpordimaale. Kaugküttetorustiku asukohavalik peab võimaldama paigaldust
termilist pikenemist kompenseeriva lahendusena. Kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone
soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed primaarparameetrilised torustikud ei ole lubatud.
Liitumispunktiks on kinnistu piir. Torustikud tänava transpordimaal kuni liitumispunktini kuuluvad
kaugkütte võrguettevõtjale, kinnistusisesed torustikud alates liitumispunktist kuuluvad kinnistu
omanikule.
12 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
1.6.8.6 Telekommunikatsioonivarustus
Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele
tingimustele nr 33648834. Planeeritud on sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus
lähtuvana Karuselli tänaval asuvast sidekaevust SPL-978. Igale hoonele on planeeritud individuaalsed
sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritud põhitrassist.
1.6.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti
olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt
Jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Prügikonteinerid tuleb paigaldada omane kinnistule pilkude eest
varjatud kohta. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte.
Keskkonnamõjude eelhindamise tulemusena (terviklik keskkonnamõjude eelhinnang vt planeeringu
lisad) leiti, et kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese
tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest
keskkonnamõju. Suurimat negatiivset mõju avaldatakse olemasoleva kuuri lammutamise ning uute
väike-kortermajade rajamisel lähipiirkonnas elavatele elanikele seoses lammutus- ja ehitustegevuse
alustamisega kinnistul. Positiivselt mõjutatakse kavandatud tegevustega linna üldisemat sotsiaal-
majanduslikku elukeskkonda ja luuakse võimalused ning eeldused piirkonna edasiseks arenguks
mitmekülgse ja atraktiivse elupiirkonna kujunemiseks. Karusselli tn 20 kinnistule planeeritud
tegevused parendavad piirkonna miljööväärtust rohkem kui olemasolev räämas ja poollagunenud
kuuriga ja umbrohustunud krunt linna kõige hinnatumas elamupiirkonnas.
Planeeringuala jääb üleujutusohuga alale, kus üleujutuse tõenäosus on 1 kord 1000 aasta jooksul, mis
tähendab, et üleujutusoht on väga väike. Üleujutusohuga alad 1 x 100 a ja 1 x 1000 a jooksul on esitatud
skeemidel 3 ja 4. Hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb üleujutusohuga arvestada võttes kasutuse
abi- või vastumeetmed.
Skeem 3. Väljavõte Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendusest http://xgis.maaamet.ee, üleujutuse
esinemistõenäosus 1 x 100 a jooksul (sinine ala). Planeeringuala ei jää üleujutusalale.
AB Artes Terrae OÜ 13
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendusest http://xgis.maaamet.ee, üleujutuse
esinemistõenäosus 1 x 1000 a jooksul (sinine ala). Planeeringuala jääb üleujutusalale.
Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud ja naaberkruntidel asuvate eluruumide insolatsiooninõuded
lähtuvalt EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Hoonete asukoht ja
orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni
22. augustini. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või
3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas,
nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad
ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestuse vähenemine ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini
naaberhoonetes ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas toas.
1.6.10 Piirangud
1.6.10.1 Servituudid
Servituutide seadmise vajadus puudub.
1.6.10.2 Ehituskeeluvöönd
Ehituskeeluvöönd planeeringualale ei ulatu.
1.6.10.3 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujadega vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad“.
1.6.10.4 Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Geodeetilise märgi kaitsevööndit planeeringualal ei ole.
1.6.10.5 Looduskaitse ja kallasrajad
Looduskaitsealuseid objekte ega kallasradu planeeringualal ei ole.
14 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
1.6.10.6 Muinsuskaitse
Planeeritud ala asub Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala (mälestise reg nr 27007)
kaitsevööndis. Muinsuskaitselisi väärtusi ning nende kaitsevajadust on kirjeldatud detailplaneeringu
muinsuskaitse eritingimustes (vt planeeringu lisad), eritingimuste nõuetega on planeeringu
koostamisel arvestatud. Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega ei kahjustata muinsuskaitselisi
väärtusi.
1.6.11 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine
sõidukite liikumisest;
• tagumiste juurdepääsude vältimine;
• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:
• jälgitavus (videovalve);
• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;
• valdusel sissepääsu piiramine;
• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge
eristamine;
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid
prügikastid, märgid);
• funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja kõnniteed;
suunaviidad;
• üldkasutatavate alade korrashoid.
1.6.12 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei
ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse
naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt.
1.6.13 Planeeringu rakendamise võimalused
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine
toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Edasise planeerimis- ja projekteerimistöö käigus valmivad dokumendid tuleb vastavalt seaduses nõutu
ulatusele kooskõlastada muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsevööndis kavandatavateks
ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt.
AB Artes Terrae OÜ 15
1941DP1 Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Enne kaevetööde tegemist tuleb anda hinnang naaberkruntidel asuvate hoonete püsivusele ning
vajadusel määrata meetmed võimalike vajumiste vältimiseks. Välistada tuleb oht naaberhoonetele nii
Karusselli tn 18, 20 kui ka Suur-Sepa tn 26 krundil.
Vertikaalplaneerimisega tuleb vältida täiendava sademevee valgumist naaberkruntidele.
Tehnoseadmed valida ja paigutada selliselt, et seadmetest leviv müra vastaks lähedusse jääval
elamualal vastavatele nõuetele. Vältida müratekitavate seadmete suunamist naaberkruntidel
paiknevate eluhoonete suunas.
Detailplaneeringu realiseerumisel (ehitusperioodil) tekkivad võimalikud kahjud tuleb hüvitada
koheselt kehtivatele seadustele ettenähtud korras.
1.6.14 Kaasamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on toimunud kogukonna kaasamine vastavalt heale
tavale. Arvestatud on detailplaneeringu algatamise eel, detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul ja ka
hiljem tehtud mitmete ettepanekutega, sh:
• algatamise taotluses ja algatamisel kavandatud kolme hoone asemel on detailplaneeringuga
ette nähtud kaks korterelamut (muutus toimus eskiisi koostamisel);
• algatamise taotluses ja algatamisel kavandatud 40% osakaaluga täisehitust on vähendatud alla
30%;
• krundi põhjaküljel on vähemalt 2,6 m laiust haljasriba suurendatud 14,5-16,5 m peale (eskiisi
koostamisel ja eskiisi avaliku arutelu eel, pärast eskiisi avalikustamist);
• suurimat lubatud korterite arvu on vähendatud 29 korterilt 20 korterile;
• krundi põhjapiiri lähedal olnud parkimiskohad on toodud põhjapiirist vähemalt 16 m kaugusele
(eskiisi avalikustamise järgselt oli planeeritava krundi põhjapiiriga piirneva Suur-Sepa tn 26
kinnistuomaniku soov nihutada parkimiskohad vähemalt 5 m kaugusele krundipiirist);
• krundi põhjapiirist on hoonestusala toodud kaugemale – algselt 2,6-4,6 m kaugusel olnud
hoonestust on korduvalt põhjapiirist eemale nihutatud, seda eelkõige Suur-Sepa tn 26 elanike
soovi kohaselt (eskiisi staadiumis 10 m kaugusele ja praeguseks 14,5-16,5 m kaugusele),
moodustades sellega hoonest põhja poole tuumikhaljasala; hoonestus on Suur-Sepa tn 26
elamutest vähemalt 27 m kaugusel, mis on kaugemal kui teised Suur-Sepa tn 26 elamuid
ümbritsevad hooned (vt Skeem 5 lk 17)
• ehitusmahtu on vähendatud – avalikustamisele suunatud eskiislahenduses oli hoovi
planeeritud hoonel lubatud osaliselt kuni 3 maapealset täiskorrust, nüüd on mõlemal hoonel
lubatud kuni 2 maapealset täiskorrust ja katusekorrus (ehitusmaht hinnanguliselt 20-30%
väiksem kui täiskorrusel) (eskiisi avalikul arutelul Suur-Sepa tn 26 kinnistuomaniku ettepanek);
• detailplaneeringuga kavandatavate hoonete projekteerimiseks on määratud
arhitektuurivõistluse korraldamise nõue sobiliku arhitektuursete lahenduste leidmiseks (eskiisi
avalikul arutelul tehtud ettepanek);
• nõuetes on täpsustatud soklikorruse/keldrikorruse ehitusmahtu ja -tingimusi ja
soklikorrusele/keldrikorrusele on lubatud ainult tehnoruumide ja panipaikade rajamine (eskiisi
avalikul arutelul Suur-Sepa tn 26 kinnistuomaniku ettepanek).
16 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1941DP1
Skeem 5. Suur-Sepa tn 26 hoonetele asuvad mitmed naaberkruntide hooned lähemal, kui käesoleva
planeeringuga Karusselli tn 20 krundile kavandatu. Skeemil näidatud krundipiirid, hooned ja 27 m joon Suur-Sepa
tn 26 elamutest.
AB Artes Terrae OÜ 17
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1892DP3
2. JOONISED
1 Situatsiooni skeem M 1:10 000
2 Tugijoonis M 1:500
3 Planeeringu põhijoonis M 1:500
4 Tehnovõrgud M 1:500
AB Artes Terrae OÜ 19
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1892DP3
3. LISAD
Lisa 1. Planeeringu lahendust illustreerivad kolmemõõtmelised joonised
Droonivaade idast (üleval) ja põhjast (all).
AB Artes Terrae OÜ 29
1556DP1 Ranna pst 1a, 1b ja 1d kinnistute detailplaneering
Vaade Karusselli tänavalt.
30 AB Artes Terrae OÜ
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering 1892DP3
Vaade põhjast (üleval) ja idast (all) Suur-Sepa tn 26 krundilt.
AB Artes Terrae OÜ 31
1556DP1 Ranna pst 1a, 1b ja 1d kinnistute detailplaneering
Vaade hoovist (taustal Karusselli tn 18 hoovimaja).
32 AB Artes Terrae OÜ
TINGMÄRGID: planeeringuala piir
olemasolev säiliv krundipiir
Suur-Sepa tn 26
1815 m²
elamumaa 100%
planeeritud hoonestusala
väikeelamute maa-ala
.6
2 planeeritud tänavaäärse hoone kohustuslik ehitusjoon
1
96
1
2.
5
363 m²
2.
43
1
36 3. 33
3. 3. näitlik suurim lubatud hoonete ehitisealune pind
30 3.34
3. 53 planeeritud teede piirjooned
a
3. m
5 pv
33 24 3
3. 3. 18 3.
23 3. planeeritud jalgrataste parkimiskohad / kohtade arv
3. 7 JP-15
8 85 83
. 2. 93
2
2. 2.
82 99
6.5
2. 2. P-2 planeeritud sõiduautode parkimiskohad / kohtade arv
87
1
4.5
2.
1
91
2. planeeritud haljasala / prügikastid
a
m
96 m
a planeeritud juurdepääsusuund krundile
2. pv 8
JP-15
9
a
2. m
3
pv
4 planeeritud puu / hekk
92 92
planeeritud tuletõkke nõuetele vastav seinaosa / tuletõkke vajaduse ulatus
2. 87 09
2. 3.
Karusselli tn 18 02 2. 05
3. 3. Karusselli tn 22
1448 m² 93 likvideeritav objekt
5
2. 2125 m²
7.
elamumaa 100%
1
a elamumaa 100%
K
m
väikeelamute maa-ala
3.08 väikeelamute maa-ala planeeritud näitlik mänguväljaku asukoht
5 11
3. 3
349 m² 95 B
2.
3
549 m²
37
09 3.
K
3. HOONE 2
JP-5
aa
B
01
3.42
am
K
3. ai
KARUSSELLI TN 20 3.23
20
K 3. 3.40
8.08
KK
P-18
25 3.52
3. õu
7.5
a
m
pv
1
K
8 B
3.51
27 0.5
3. 31
3. 7
K
35 5
3. 19
3. õu A
8.00
K 39
8 12 3.
24
10.77 3. 18
E
19 3. 58
3.67
9.78
63 3.
K
2KE
3. 37
7.65 4. 3.
11.05
53 64 30 l.
l
ki
2
3.
1
6.43 4. 3.
3
3.2
4 72
9.23
3.
55 3.85
18/3 3. 49 01 70
09 3. 4. 3.
6. 5.6 31
3.
4
5.4
9.95
3.70
40 63
3. 3.
66
8.51
uspump
3. 70
3. kaks hoonesisest parkimiskohta;
12.04
68
P-2
2
es garaaži uksed peavad olema
1
55
.
3. re
ll
sooj
3.
ki
10.88 73 .
l+f miljöösse sobivad
l 74
3.56
3. HOONE 1 ki 3.1
E 3.
4.9
2KE
1.5E
81 79 Karusselli tn 22 krundile vajaliku
3. 3. juurdepääsu osa Karusselli tn 20 krundil
8
1/1 18/2 22
6.94
3.73
3.82 A 3.78 A
3.73
3.72 3.67
3.80 3.70
Karusselli tänav T2 3.58
3.65 3.60
2747 m²
transpordimaa 100%
KARUSSELLI TN
liikluse maa-ala 3.69 A KARUSSELLI TN
3.63 3.60
10.34
13.54 12.99
0
11.92
8.48
5.92
0 m² 3.73 3.62 3.58
3.76 A 3.63 3.63
3.84
7.56
12.71
3.74 3.73
12.66
12.30
23
10.72
21
7.59
11.48
25
12.94
9 31
7.00
b 2
12.99
27
kr
2E 2E
2E
E
12.90
2E
vi
katus12.66
.08
bet ki
E 2KE
13.55
tulemuur 13
10 5 0 25 50 75
Töö:
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Joonis: Põhijoonis
Märkused:
Projektijuht: Huvitatud isik:
1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri; AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ
Mart Hiob Töö nr:
1941DP1
2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsents nr 316 Reg nr 12978320
Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev:
Küütri tn 14, Tartu 51007 Pärnu linn 31.07.2021
MA) 2019. a mais, töö nr TM-332/19; koordinaadid L-EST 97 süsteemis, korgused EH2000 süsteemis; Karl Hansson
[email protected] Mõõt:
1:500
3. mänguväljakute asukohad on joonisel esitatud näitlikuna ja täpsustatakse projekteerimisel. Faili nimi:
www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn
Joonise nr: 3
PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI
MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND
PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA
VANALINN
LIITUMISKOHT KAUGKÜTTE-
PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA VÕRGUGA VARIANT 2
VILLADE ALA
LIITUMISKOHT KAUGKÜTTE-
VÕRGUGA VARIANT 1
PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI PLANEERINGUALA
MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND
PÄRNU VANALINNA JA KUURORDI MUINSUSKAITSEALA
RANNAPARK
200 100 0 500 1000 1500
Töö:
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Joonis:
Situatsiooniskeem
Projektijuht: Huvitatud isik:
AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ
Mart Hiob Töö nr:
1941DP1
Reg nr 12978320
Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev:
Küütri tn 14, Tartu 51007 Pärnu linn 10.06.2021
Karl Hansson
[email protected] Mõõt:
1:10,000
Faili nimi:
www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn
Joonise nr: 1
TINGMÄRGID: planeeringuala piir
Suur-Sepa tn 26 olemasolev säiliv krundipiir
1815 m²
elamumaa 100%
väikeelamute maa-ala planeeritud hoonestusala
.6
2
1
96
1
2.
5
363 m²
2.
43
planeeritud tänavaäärse hoone kohustuslik ehitusjoon
1
36 3. 33
3. 3.
näitlik suurim lubatud hoonete ehitisealune pind
30 3.34
3. 53 a
3. m
24 35 pv planeeritud teede piirjooned
33 18 3.
23 3. 3.
3.
3. 7
8 85 83 planeeritud jalgrataste parkimiskohad / kohtade arv
. 2. 93 JP-7
2
2. 2.
82 99
6.5
2. 2.
87
1
4.5
2. P-2 planeeritud sõiduautode parkimiskohad / kohtade arv
1
91
2.
planeeritud prügikastid
a
a m
96 m
2. pv 89
JP-15
2. m
a planeeritud juurdepääsusuund krundile
3
pv
4
planeeritud puu / hekk
92 92
2. 87 09
2. 3. likvideeritav objekt
Karusselli tn 18 02 2. 05
3. 3. Karusselli tn 22
1448 m² 93
5
2. 2125 m²
7.
elamumaa 100% planeeritud tuletõkke nõuetele vastav seinaosa / tuletõkke vajaduse ulatus
1
a elamumaa 100%
K
m
väikeelamute maa-ala
3.08 väikeelamute maa-ala
5 11
3. 3
349 m² 95 B planeeritud veetoru
2.
3
549 m²
37
09 3.
K
3. HOONE 2
planeeritud reoveekanalisatsioon
JP-5
aa
B
01
3.42
am
K
3. ai planeeritud sademeveekanalisatsioon
0
KARUSSELLI TN 20 3.23 14
20
K 3. 3.40 planeeritud kaugküte
8.08
KK
P-18
25 3.52
3. õu
7.5
a
pv
m planeeritud telekommunikatsioon
1
K
8 B
3.51
27 0.5 planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp
3. 31
3. 7
K
35 5
3. 19 olemasolev tuletõrjehüdrant
3. õu A H
8.00
K 39
8 12 3.
24
10.77 3. 18
E
19 3. 58
3.67
9.78
63 3.
K
2KE
3. 37
7.65 4. 3.
11.05
53 64 30 l.
l
ki
2
6 3.
1
43 6.43 4. 3.
3
3.2
4 72
9.23
3.
55 3.85
18/3 3. 49 01 70
09 3. 4. 5 3. 6
6. 5.6 31 13 13
3.
4
5.4
9.95
3.70
2 40 63 13
4
18 3. 3. 5
15
66
8.51
uspump
3. 70
3.
12.04
P-2 3 kaks hoonesisest parkimiskohta;
68
2
es 13 garaaži uksed peavad olema
1
55
.
3. re
ll
sooj
3.
ki
10.88 73 .
l+f 4 miljöösse sobivad
l
3.56
3. ki 7
3.1
E HOONE 1 3.
4.9
2KE
1.5E 68
1 6 81 79 5 3
35 6 37 3. 50 6 5
56 0 1 3. 33 56
/1 37 18/2 57 22
8
1
6.94
2 33.73
3.82 A 38 3.78 80 A
3.73
3.72 3.67
H 3.80 34
3.70 3.58
Karusselli tänav T2
3.65 3 3.60
2747 m² 34 9 35
transpordimaa 100%
25 35 36
0
KARUSSELLI TN
3.69 A 7 KARUSSELLI TN
liikluse maa-ala 35 8 3.60
3.63 35
10.34
13.54 12.99
0
11.92
8.48
5.92
3.73
4
523.62 33
0 m² 3.58
3.76 3.63 3.63 5
3.84 A
33
Märkused:
7.56
12.71
3.74 3.73
12.66
12.30
23
10.72
21
7.59
11.48
25
12.94
9 31
7.00
b 0 2 1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
12.99
7 9
51 50 36 1 27
51
kr
2E 2
34 2E 7
2E 36 E 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsents nr 316
12.90
2E
vi
katus12.66
.08
bet ki
E 2KE MA) 2019. a mais, töö nr TM-332/19; koordinaadid L-EST 97 süsteemis, korgused EH2000 süsteemis.
13.55
tulemuur 13
10 5 0 25 50 75
Töö:
Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
Joonis: Tehnovõrgud
Projektijuht: Huvitatud isik:
AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ
Mart Hiob Töö nr:
1941DP1
Reg nr 12978320
Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev:
Küütri tn 14, Tartu 51007 Pärnu linn 15.06.2021
Karl Hansson
[email protected] Mõõt:
1:500
Faili nimi:
www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn
Joonise nr: 4
Suur-Sepa tn 26
26 1815 m²
n 0
t
a 20 elamumaa 100%
ep :2 väikeelamute maa-ala 5
n 000
3
S 25
- t
ur 0
: bi 5:
u 2 l
S 512 96 Tu 02
363 m² 2. 2:
62 43 51
36 3. 33 62
3. 3.
30
TINGMÄRGID:
3.34
3. 53 a
3. m
35 pv 5a 04
33 24 n
3. 3. 18 3. t
bi 5: 00 planeeringuala piir
23 3. ul 2
3. 7 T 0
8 85 83 2:
. 2. 93
2
2. 2. 51
82 99 62 krundi piir
2. 2.
87
2.
91 hoone planeeringualal / muu hoone põhikaardilt
2.
20 5b 0
a n 0 m
a
n 205
t teede piirjooned
96 m lit 16 bi 25:
2. pv el 1
: 89 ul
s 5 2. m
a T 2:0
s
3
u : 2 pv
r
a 2 0 51 puu
K
51 62
62
haljasala
92 92
2. 87 09
2. 3.
Karusselli tn 18 02 2. 05
3. 3. Karusselli tn 22
1448 m² 93 2125 m²
2.
elamumaa 100% a elamumaa 100%
K
m
väikeelamute maa-ala
3.08 väikeelamute maa-ala
5 11
3. 3
349 m² 95 B
2.
3
549 m²
37
09 3.
K
3.
22
18 n 0
aa it 77
B
01 l
l
3.42
n 0 am 2
K
l
lit 91 3. ai s
e
s 5 :
e : 2 u 0 2
uss 25 0 ar 2:
14 K
ar :
K 512
0 KARUSSELLI TN 20 3.23 51
20 62
62 K 3. 3.40
8.08
KK
25 3.52
a 3. õu
m
pv
K
B
3.51
27
3. 31
3.
K
35
3. 19
3. õu A
8.00
K 39
3.
24
10.77 3. 18
E
19 3. 58
3.67
9.78
2KE 63 3. 37 3. K
7.65 4. 3. KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED:
11.05
53 64 30 l.
l
6 3. ki
43 6.43 4. 3.
3 krundi aadress: Karusselli tn 20
3.2
4 72
9.23
3.
55 3.85
18/3 3. 49 01 70 pindala: 2505 m²
09 3. 4. 5 3. 6
6. 31 13 13
3.
4
katastriüksuse sihtotstarve: elamumaa 100%
9.95
3.70
2 40 63 13
4
18 3. 3. 5 üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon: väikeelamute maa-ala
15
66
8.51
uspump
3. 70
3.
12.04
68 es 13
3 hoonete arv krundil (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)): 1 (kuur)
55
.
3. re
ll
sooj
3.
ki
10.88 73 .
l+f
l 74 ehitisealune pind (vastavalt Ehitisregistrile (www.ehr.ee)): 35 m²
3.56
3. ki
E 3. 2KE
1.5E 68
1 6 81 79 5 3
35 6 37 3. 50 6 5
56 0 1 3. 33 56
/1 37 18/2 57 22
8
1
6.94
2 33.73
3.82 A 38 3.78 80 A
3.73
3.72 3.67
T2 3.80 34
v 3.70
äna 10 Karusselli tänav T2
3.65 3 3.60
3.58
lit :02 2747 m² 34 9 35
l
se 01 transpordimaa 100%
25 35 36
0
KARUSSELLI TN
rus 1: 0
3.69 A 7 KARUSSELLI TN Märkused:
a
K 250 liikluse maa-ala 35 8 3.60
3.63 35
10.34
13.54 12.99
0
11.92
6
8.48
5.92
3.73
4
523.62 33 1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;
0 m² 3.58
3.76 A 3.63 3.63 5 2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus (litsents nr 316
3.84
33
7.56
12.71
3.74 3.73
12.66
12.30
23
10.72
21
7.59
11.48
25
12.94
9 31
7.00
b 0 2 MA) 2019. a mais, töö nr TM-332/19; koordinaadid L-EST 97 süsteemis, korgused EH2000 süsteemis.
12.99
7 9
51 50 36 1 27
51
kr
2E 2
34 2E 7
2E 36 E
12.90
2E
vi
katus12.66
10 5 0 25 50 75
.08
bet ki
E 2KE
13.55
tulemuur 13
21
n
l
lit 52 25
e 1 3 n 0
s : lit 37 27
us 036 el 6:
1 n 0
ar : ss
3 l
lit 38 Töö:
K 12 u 0 e : 1
5 ar : ss 36
62 K 512 u Karusselli tn 20 kinnistu detailplaneering
ar 2:0
62 K
23 51
n
it 360 62
l
l
e
s 6: 1
us 03
ar 2:
Joonis: Tugijoonis
K 1
5
62 0
12 2
Projektijuht: Huvitatud isik:
n 28 AB Artes Terrae OÜ September Invest OÜ
it 6:
l Mart Hiob Töö nr:
1941DP1
u 03
A : Reg nr 12978320
2
51 Maastikuarhitekt: Asukoht: Kuupäev:
10.06.2021
62 Küütri tn 14, Tartu 51007
Karl Hansson
Pärnu linn
[email protected] Mõõt:
1:500
Faili nimi:
www.artes.ee 1941DP1_Karusselli 20.dgn
Joonise nr: 2
Pärnu linnas Karusselli tn 20 kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamise koondtabel
Päästeamet 22.03.2021 kiri nr 7.2-3.4/1456-2,
kooskõlastus nr 1977-2021-2
Muinsuskaitseamet 12.03.2021 kiri nr 5.1-17.5/8-1,
kooskõlastus nr 39898
Fortum Eesti AS 23.11.2020 kooskõlastus nr 152 FE
Telia Eesti AS 16.11.2020 kooskõlastus nr 34479259
Elektrilevi OÜ 13.11.2020 kooskõlastus nr 1516469620
Pärnu Vesi AS 25.11.2020 kooskõlastus nr 198679
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond 05.02.2021
Rahandusministeerium on tutvunud esitatud materjalidega ja esitanud täiendavad ettepanekud
detailplaneeringule (23.03.2021 kiri nr 14-11/1458-3). Planeeringulahendust on
Rahandusministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendatud.
Planeeringulahendus on arvamuse andmiseks esitatud Pärnu linnavalitsuse vastava ala
spetsialistidele. Planeeringulahendust on ettepanekuid arvestades täiendatud.